Veeohutuse meediakampaania loovlahenduse, meediaplaneeringu ja -pindade tellimine

1

Riigihanke selgitava dokumendi lisa 1

Tehniline kirjeldus

Riigihanke nimetus „Veeohutuskampaaniaks loovlahenduse ja meediapindade tellimine“

Päästeamet kuulutab välja riigihanke suvise veeohutuse meediakampaania (edaspidi ka

kampaania) läbiviimiseks, ning teeb ettevõtjatele ettepaneku esitada pakkumus riigihanke

alusdokumentides sätestatud korras.

Kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust veekogude ääres ja vees viibimisega

seotud ohtudest, eelkõige alkoholi tarvitamisest tulenevatest riskidest ning kaaslaste rollist

ohuolukordade ennetamisel. Oluline on suunata tähelepanu turvalistele käitumisvalikutele ja

sekkumisvõimalustele viisil, mis ei põhine hirmutamisel ega moraliseerimisel, vaid toetab

sotsiaalselt aktsepteeritud ja hoolivat käitumist.

Pakkumus tuleb vormistada eesti keeles, kampaania peab olema eesti- ja venekeelne.

1. Lepingu objekt

1.1 Riigihanke lepingu objektiks on meediakampaania loovlahenduste, meediaplaneeringu ja

meediapindade tellimine riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras.

Lepingu täitmise raames on edukaks tunnistatud pakkuja kohustatud:

1.1.1 välja töötama kampaania tervikkontseptsiooni ja loovlahendused, sh videod ja

teleklipid, raadioklipid, kujundused (sh välimeedia ja trükised), visuaalid ja/või

liikuva pildiga formaadid sotsiaalmeedias levitamiseks, mis sobivad ka hankija

kanalites kasutamiseks;

1.1.2 koostama PR-kommunikatsiooniplaani ideekavandi, mis sisaldab ettepanekuid

kampaania teemade ja põhisõnumite kajastamiseks meedias, sh võimalikud

teemafookused, kogemuslood, kasutatavad kanalid ja formaadid ning

kommunikatsiooni ajastus, arvestades eesti- ja venekeelsete sihtrühmade eripärasid

ning kampaania eesmärki kujundada hoiakuid ja ennetada riskikäitumist;

1.1.3 looma ja tootma kõik vajalikud reklaammaterjalid (sh digitaalsed ja füüsilised

reklaamid, infokandjad, erilahendused ja muud materjalid);

1.1.4 koostama meediaplaani ja selle ellu viima (sh meediapindade broneerimine ja

reklaamide edastamine);

1.1.5 koostama sotsiaalmeedia strateegia (sh reklaami- ja sisustrateegia ning mõjuisikute

tegevusplaani koos vastavas formaadis sisutükkidega);

1.1.6 välja töötama ja teostama erilahendusi välimeedias (nt installatsioonid,

miniskulptuurid, täisbränditud pinnad, koostöö erasektori partneriga);

1.1.7 looma infokandjaid (nt kleebised, praktilised esemed jm);

1.1.8 nõustama hankijat kampaania elluviimise protsessis ning teostama kokkuleppel

lisatöid, mis ei kuulu lepingu esialgsesse mahtu (lisatööd vormistatakse lepingu

muudatusena);

1.1.9 hiljemalt 24.08.2026 kuupäevaks hankijale üle andma kampaania kirjaliku

kokkuvõtte;

1.1.10 vastutama kampaania teostamise eest algusest lõpuni ehk loovstrateegiast ja

meediaplaanist kuni lõppteostuseni.

2

2. Taust

Eestis on looduslikke veekogusid palju ning suveperioodil viibib märkimisväärne osa inimestest

veekogude ääres puhke-, liikumis- ja vabaajategevuste eesmärgil. Ujumine, paadisõit, kalastamine

ning muud veega seotud tegevused on laialt levinud ning moodustavad olulise osa suvisest

elukeskkonnast. Veekogu on oma olemuselt keskkond, mis võib inimesele kiiresti ja märkamatult

ohtlikuks muutuda. Erinevalt paljudest teistest riskikeskkondadest ei anna veekogud sageli

varajasi hoiatusmärke ning ohuolukord võib kujuneda väga lühikese aja jooksul. Ohtlikuks võivad

osutuda nii ujumine tundmatus kohas, vettehüpped, veekogu ületamine kui ka veesõidukite

kasutamine. Veeohutust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas inimese füüsiline võimekus,

ujumisoskus, ilmastikutingimused, veekogu eripärad ning käitumisvalikud. Olulist rolli mängib ka

see, kas inimene viibib veekogu ääres üksi või koos teistega ning milline on kaaslaste valmisolek

ohuolukorda märgata ja sellele reageerida. Üheks keskseks riskiteguriks veeõnnetuste puhul on

alkoholi tarvitamine. Alkohol mõjutab otseselt inimese otsustusvõimet, reaktsioonikiirust ja

enesehinnangut, mille tulemusel alahinnatakse ohtu ning ülehinnatakse oma ujumisoskust ja

füüsilist võimekust. Joobes inimene võib teha impulsiivseid otsuseid, minna vette olukorras, kus

see ei ole ohutu, või eirata kaaslaste hoiatusi. Seetõttu on oluline, et teavitustöös pöörataks

tähelepanu sellele, kuidas inimeste vahelised suhted, grupireeglid ja tajutud ootused mõjutavad

otsuseid vee ääres ning kuidas kujundada käitumiskeskkond, kus turvaline käitumine on loomulik

ja tunnustatud norm.

Kuigi paljud inimesed peavad veega seotud tegevusi tavapäraseks ja ohutuks, näitab statistika, et

veeõnnetused ei ole juhuslikud ega harvad üksikjuhtumid. Need korduvad igal aastal ning on sageli

seotud sarnaste käitumismustrite ja riskiteguritega. Eriti kõrge riskiga on olukorrad, kus alkoholi

tarvitanud inimene viibib veekogu ääres koos seltskonnaga, kuid ohu tekkimisel ei sekku keegi

või ei osata sekkuda. Oluline on mõista, et veeõnnetuste ennetamisel ei piisa üksnes individuaalsest

teadlikkusest. Paljud ohuolukorrad kujunevad sotsiaalses kontekstis, kus otsuseid mõjutavad

grupikäitumine, hetkeemotsioonid ja sotsiaalsed normid. Seetõttu on veeohutuse tagamisel oluline

roll ka kaaslastel – nende valmisolekul märgata ohtu, võtta vastutus ning sekkuda enne, kui

olukord muutub eluohtlikuks. Veekogudes tekkivate ohuolukordade ennetamine eeldab

järjepidevat teavitustööd, mis aitab suurendada inimeste riskiteadlikkust ning kujundada

vastutustundlikumaid käitumisvalikuid veekogude ääres.

3. Päästeameti statistika räägib järgmist

Päästeameti veeõnnetuste ja veeõnnetustes hukkunute statistika näitab, et veeõnnetused kujutavad

Eestis jätkuvalt tõsist ohtu inimeste elule ja tervisele. Kuigi aastate lõikes võib esineda mõningaid

kõikumisi, korduvad veega seotud surmajuhtumid igal suvehooajal ning risk ei ole kadunud.

Perioodil 2016–2025 hukkus Eestis suplemisel või vettehüppel kokku 97 inimest, neist valdav osa

täiskasvanud. Statistika kinnitab, et tegemist ei ole üksikjuhtumitega, vaid korduva mustriga, mis

avaldub igal aastal soodsate ilmastikuolude saabumisel.

Hukkunute profiilist (läbi aastate) ilmneb, et:

 hukkunu keskmine vanus on 51 aastat;

 80% hukkunutest on mehed;

 kõigist täiskasvanud suplejatest on joobes/joobekahtlusega 63%;

 joobes inimeste keskmine vanus on 43 eluaastat;

 26 hukkunul oli joove üle 2,5 promilli, mis viitab äärmuslikule riskikäitumisele.

3

See viitab asjaolule, et ohuolukorrad ei teki üksnes üksinda tegutsedes, vaid sageli sotsiaalses

keskkonnas, kus kaaslaste roll riskikäitumise märkamises ja ennetamises jääb kasutamata. Lisaks

suplemisele on veeõnnetusi toimunud ka ujuvvahendeid kasutades. Aastatel 2016–2025 hukkus

ujuvvahenditega seotud õnnetustes 46 inimest, kellest enam kui pooled olid joobes või

joobekahtlusega. Õnnetused olid seotud nii kalastamise, meelelahutusliku paadisõidu kui ka

erinevate veespordialadega. 2025. aasta statistika kinnitab, et oht ei ole kadunud ka siis, kui suvi

on ilmastikutingimuste tõttu jahedam (nagu oli 2025.a). Kuigi supeldes hukkunute arv oli madalam,

registreeriti samal aastal kokku 28 veeõnnetustes hukkunut, neist 63% alkoholi või narkootiliste

ainete mõju all. See näitab, et risk ei piirdu üksnes ujumisega, vaid esineb ka veekogu ületamisel,

veekogu ääres liikumisel ja muude igapäevaste tegevuste käigus. Kuigi veega seotud tegevused on

inimeste jaoks tavapärased ning sageli tajutakse neid ohututena, näitab statistika, et tegelik risk on

püsiv ning tugevalt seotud käitumisvalikutega. Eriti suure ohuallikana kordub alkoholi tarvitamine,

mille mõju all tehtud otsused võivad viia kiirelt eluohtliku olukorrani. Arvestades, et veekogude

kasutamine suveperioodil on laialt levinud ning soodsate ilmastikutingimuste korral suureneb

inimeste viibimine vee ääres märgatavalt, on selge vajadus järjepideva teavitustöö järele.

Riskikäitumise püsimine ning korduvad sarnase mustriga õnnetused näitavad, et teadlikkuse

tõstmine ja ohuolukordade ennetamine peab toimuma enne, kui abi vajatakse.

Siinkohal on eriti oluline rõhutada, et tõhus ennetus peab arvestama ka kaaslaste turvalisusega:

sekkumine ei tohi panna neid füüsilisse ohtu, näiteks joobes inimese järel vette minema, teda jõuga

takistama või ohtlikku olukorda kaasahaaravalt eskaleerima.

4. Kampaania läbiv teema

Kampaania lähtub käitumisteaduslikust arusaamast, et inimese käitumine ei kujune üksnes

teadmiste põhjal, vaid eelkõige olukorrast, emotsioonidest ja sotsiaalsest keskkonnast. Veekogu

ääres, eriti suveperioodil, mõjutavad otsuseid mitmed samaaegselt esinevad tegurid, näiteks

meeldiv ilm, lõõgastunud meeleolu, seltskond ja alkoholi tarvitamine. Alkoholi mõju all oleva

inimese puhul on otsustusvõime, riskitaju ja enesekontroll oluliselt häiritud. Sellises seisundis ei

ole realistlik eeldada, et inimene reageerib ratsionaalselt ohutussõnumitele või suudab ise oma

käitumist korrigeerida. Seetõttu ei ole tõhus ennetus suunatud joobes isikule, vaid temaga koos

viibivatele kainetele kaaslastele. Käitumisteaduste kohaselt ei ole eesmärk inimest „ümber

kasvatada“, vaid mõjutada konkreetset otsustushetke. Veeõnnetuste puhul on selleks hetk, mil

joobes inimene kavandab vette minekut ning otsus realiseerub sageli impulsiivselt ja lühikese aja

jooksul. Just selles punktis on kaaslastel reaalne võimalus olukorda muuta. Käitumisteaduslikud

uuringud ja teooriad viitavad, et inimeste sekkumisvalmidust mõjutavad tugevalt sotsiaalsed

normid ning tajutud ootused teiste poolt. Kui sekkumine ei tundu olukorras tavapärane või

sotsiaalselt heaks kiidetud, jäetakse see sageli tegemata ka juhul, kui ohtu märgatakse.

Vastupidiselt suureneb sekkumise tõenäosus, kui käitumine on tajutud normaalse, oodatud ja

õigustatuna.

Kampaania eesmärk ongi kujundada sotsiaalset normi, mille kohaselt sõbra või kaaslase peatamine

joobes olekus vette minekul on loomulik ja hooliv tegu, mitte ülereageerimine. Niisugune

lähenemine aitab kujundada arusaama jagatud vastutusest ning toetab turvalisema käitumise

kujunemist veekogude ääres.

Purjus inimesel on tähelepanu hüplev ja otsused hetkeemotsioonist kantud. Just seepärast

kasutatakse nt tähelepanu hajutamist või ümberlülitamist, et vältida ohtlikku käitumist ilma otse

konflikti minemata. Meeles peab pidama sedagi, et otsene keeld, füüsiline jõud või agressiivne

4

toon suurendavad trotsi — eriti purjus inimese puhul. Rahulik, empaatiapõhine, alternatiive

pakkuv ja gruppi kaasav lähenemine on tõhusam kui keelud või jõuline takistamine. Kaaslase

turvalisus tuleb tagada nii, et ta ei tunneks end rünnatud või alandatuna, sest just see vähendab

vastupanu ja suurendab koostöövalmidust. Mõned mõtted, kuidas purjus kaaslast takistada:

- suuna sõber järjekindlalt ja rahulikult veepiirist eemale;

- paku talle istekohta, autosse minekut või teise tegevuspaika liikumist;

- hoia end tema ja vee vahele, et takistada juhuslikku vette astumist;

- anna kaaslasele märku, et sa hoolid ja mõistad, mitte ei kritiseeri;

- kasuta rahulikku, sõbralikku tooni, mitte keelavaid või hinnanguid andvaid käske;

- lase mõnel sõbral, kellel on purjus inimesega usalduslik suhe, võtta üle juhtroll;

- paku purjus kaaslasele alternatiivseid tegevusi, mis suunavad tähelepanu eemale – nt “ma

tahan sulle midagi näidata”, “läheme siit eemale”, “ma tahan sinult midagi küsida” jne;

- väldi karjumist („ära mine vette!“), mis võib olukorda pingestada;

- väldi kaaslase füüsilist tirimist, mis võib põhjustada kukkumise ja viia konfliktini;

- eelista sõbralikku suunamist – nt rahulik ja sõbralik kõne ja käe õlale asetamine;

- liigutage kogu tegevuspaik või seltskond veepiirist kaugemale;

- minge paadisillalt või kaldaribalt mujale;

- viige purjus inimene alale, kus vette minek pole võimalik.

5. Üldtingimused

5.1 Joobes inimese vette mineku ennetamise teemal hangitav kampaania peab olema süsteemselt

välja töötatud, tegevused omavahel koordineeritud ja plaanipäraselt realiseeritud ning

esitatud täislahendusena. Kampaania välja töötamise etapid, sõnumite fookused ja sõnumid

tuleb hankijaga kooskõlastada. Kampaaniasõnumeid ja loovlahendusi tuleb testida

fookusgruppidel, et tagada soovitud eesmärkide ja mõju saavutamine. Kampaania tulemusi

tuleb mõõta ja esitada tulemustest kokkuvõte. Kõik tegevused peavad jõudma kindla

sihtrühmani ning neid kujundavate sidusgruppideni hankija poolt kooskõlastatud

turunduslikku eesmärki täitvate vahendite kaudu, hankija poolt kooskõlastatud

meediakanalites ja -formaatides. Pakkujal on loov- ja valikuvabadus kujundada enda

ekspertteadmisest tulenev lahendus hankija püsitatud eesmärgi täitmiseks.

5.2 Meediakampaania eesmärk:

5.2.1 teadlikkuse suurendamine;

5.2.2 arvamuse ja hoiaku kujundamine;

5.2.3 käitumusliku kavatsuse kujundamine.

5.3 Meediakampaania läbiviimise vahenditena käsitletakse ning pakkujal on kohustus pakkuda.

5.3.1 Loovlahenduste komplekt, mis koosneb erinevatest kujundus formaatidest (nt

välimeedia jms kujundused lepitakse täpsemalt kokku eduka pakkujaga lepingu

täitmise käigus), videost- ja/või muudest liikuva pildiga formaatidest sotsiaalmeedias

levitamiseks vastavalt kokku lepitud kanalitele. Visuaalne materjal peab olema

loodud selliselt, et seda on võimalik hankijal kasutada sotsiaalmeedia sisutükkidena

ning ka teistes meediakanalites.

5.3.2 Kui lepingu täitmise käigus selgub, et välimeedia paigutust tuleb optimeerida (nt

lisada või muuta asukohti), võib tekkida vajadus täiendava formaadi järele, mida

edukas pakkuja on kohustatud hankijale looma. See toimub siiski välimeediale ette

nähtud eelarve piires ja ei too kaasa lisakulusid. Tuginedes eelnevale kogemusele,

võib tekkida vajadus meediaplaani lepingu täitmise käigus kohandada (lisades

5

pindasid ja luues lisaformaate), kuid see mahub riigihanke pakkumuses ette nähtud

eelarvesse.

5.3.3 PR-kommunikatsiooniplaani ideekavand - pakkuja koostab ja esitab hankijale

kampaania PR-kommunikatsiooniplaani ideekavandi, mis sisaldab ettepanekuid

kampaania teemade ja sõnumite kajastamiseks meedias, sh võimalikud

teemafookused, kogemuslood, kanalid, formaadid ja ajastus, arvestades eesti- ja

venekeelsete sihtrühmade eripärasid.

5.3.4 Turunduskanalid ja reklaampinnad (digimeedia – online meedia väljaanded ja

sotsiaalmeediakanalid, mis on kohandatud sihtgruppide eelistustele, välireklaam ja

keskkonnapõhised lahendused sihtgrupi jaoks asjakohastes asukohtades (nt rannad,

supluskohtade lähiümbrus, alkoholi müügikohad, transpordisõlmed, suvised vaba aja

veetmise piirkonnad); meediaplaneerimine ja meediapindade hankimine, sh kanalite

valik, ajastamine, eelarve jaotus ning reklaammaterjalide edastamine ja paigutamine

kokkulepitud meediapindadele.

5.3.5 Sotsiaalmeedia strateegia peab hõlmama reklaamistrateegiat, sisustrateegiat ning

kampaania sihtrühma kõnetavate mõjuisikute soovitusnimekirja koos kavandatavate

tegevustega. Sisustrateegia peab sisaldama sisutükke, mis on visuaalselt kooskõlas

kampaania reklaammaterjalidega ning toetavad nende sõnumit. Kampaania

reklaamiseadistuse koos eelarvetega loob pakkuja. Sisutükkide reklaamisoovituse

koostab samuti pakkuja, kuid sisutükid ning nende võimenduse hankija kontodel ja

kanalites avaldab ja seadistab hankija kommunikatsiooniosakond. Sisutükid peavad

kandma edasi kampaania visuaalset keelt– need peavad olema kaasahaaravad, selge

„hook’iga“ ning edastama olulist informatsiooni; tekstipõhise videomaterjali sisu

puhul peavad olema lisatud subtiitrid. Videomaterjali formaadid peavad olema

sobivad peamiste sotsiaalmeediaplatvormide kasutusloogikaga, sh vertikaalsed ja

poolvertikaalsed formaadid. Mõjuisikute kaasamisel tuleb lähtuda nende tegelikust

haardest kampaania põhisihtgrupi seas ning sisulisest sobivusest ennetussõnumite

edastamiseks. Eelistatud on sisuloojate kaasamine Instagramis;

kampaaniamaterjalide levik on kavandatud eelkõige Päästeameti Facebooki lehel

ning Instagrami story’de kaudu. TikToki kanalite tasulist reklaamimist ei planeerita,

kuna TikTok on oma olemuselt hinnatud turvariskina ning riigisektori asutustel

puudub võimalus luua TikToki keskkonnas ametlik kasutajakonto. Sellest tulenevalt

ei ole võimalik ka tasustatud postituste ega reklaamikampaaniate seadistamist

planeerida nimetatud platvormil. Küll aga on tervitatav ja aktsepteeritav mõjuisikute

enda TikToki kanalite kasutamine, tingimusel et sisu vastab kampaania eesmärkidele,

sõnumitele ning sihtrühma kõnetamise põhimõtetele. Kui mõjuisik avaldab

kampaania raames sisu TikToki keskkonnas, küsitakse luba sama sisu avaldamiseks

hankija Instagrami kanalites või lisatakse hankija postituse kaaspostitajaks.

5.3.6 Erilahendused välimeedias või avalikus ruumis - kampaania raames kavandada

erilahendusi välimeedias või avalikus ruumis, sealhulgas ajutisi installatsioone,

keskkonnapõhiseid sekkumisi või muid loovlahendusi, nt miniskulptuurid,

temaatilised väljapanekud ja täisbränditud pinnad, mille eesmärk on muuta

veeohutusega seotud statistika, riskikäitumine ja sõnumid visuaalselt tajutavaks ning

toetada kampaania meediakajastust ja avalikku arutelu; erilahenduste kavandamisel

tuleb arvestada piirkondadega, kus venekeelse elanikkonna osakaal on suurem, ning

rakendada neis piirkondades keeleliselt ja kultuuriliselt kohandatud erilahendusi;

6

erilahenduste eesmärk on jõuda sihtrühmale võimalikult lähedale ja kõnetada neid

neile omases keskkonnas; võimaliku lahendusena võib kaaluda koostööd erasektori

partneritega, sh alkoholi- või alkoholivabade jookide tootjatega, näiteks

kampaaniasõnumite integreerimist toodete pakenditele (nt pudelikaelad, kleebised

vms), mis on illustratiivne näide ega ole hankes kohustuslik; kõik erilahendused

peavad jääma etteantud eelarve piiridesse ning olema ajaliselt ja sisuliselt

põhjendatud, arvestades eelkõige suveperioodil tarbitavaid tooteid.

5.3.7 Infokandja ehk kommunikatiivset eesmärki täitva toote levitamine (nt valguskastide

kangad, kleebis, praktilised esemed jne).

5.4 Meediakampaania tulemuste mõõtmine. Pakkuja kohustus on mõõta pakkumuses esitatavaid

tegevusi ja vahendite kasutamist, seejuures mõõta kampaania loovstrateegia ja meediaplaani

realiseerimise tehnilisi parameetreid, milleks on:

5.4.1 märgatavus erinevates meediakanalites;

5.4.2 loovlahenduse arusaadavus ja meeldivus;

5.4.3 sihtrühma hoiakud ja käitumuslik kavatsus (sh valmisolek sekkuda, kui sõber või

kaaslane soovib alkoholijoobes vette minna);

5.4.4 kampaania mõju (täiendava info otsimine pärast kampaania märkamist, kindlal

ajavahemikul internetis näidatud reklaamvideo täies mahus algusest-lõpuni vaatajate

arv, reklaamkujunduste, tele- ja raadioklippide sõnumitest/kontseptsioonist

arusaamine ja nendega nõustumine, hoiaku ja käitumise muutus);

5.4.5 sotsiaalmeedia tulemuste mõõtmine (reach, impressions, link clicks, engagement,

videomaterjali puhul video views ja keskmine vaadatavuse aeg).

5.5 Pakkujal on kohustus kooskõlastada hankijaga kampaania kanalite ja tegevuste

tulemusmõõdikud. Mõõtmisel tuleb eelistada mõõdikuid, mis kirjeldavad saavutatud mõju.

6. Kampaania tingimused

6.1 Kampaania peab olema eesti- ja venekeelne. Kampaania kujundamisel ja elluviimisel tuleb

arvestada põhja ja ida regioonide eripäradega, pöörates erilist tähelepanu sealsetele suurema

venekeelse elanikkonna vajadustele ja ootustele. Kampaania sõnumite kujundamisel tuleb

arvestada keelelise ja kultuurilise kohandamise vajadusega. Venekeelse sihtrühma puhul ei

piisa üksnes sõnumite tõlkimisest, vaid võimaluse korral tuleb kasutada eraldi sõnumit või

lähenemist, mis arvestab sihtrühma keelelist, kultuurilist ja meediatarbimise eripära.

6.2 Kampaania peab toimuma perioodil 06.07.2026-26.07.2026. Perioodi peab olema võimalik

koostöö- ja planeerimisprotsessis hankija soovil kahe nädala jagu ühes või teises suunas

liigutada.

6.3 Ajakava tuleb täielikult realiseerida (sh broneerida kõik meediapinnad ning tagada

reklaammaterjalide õigeaegne esitamine nende eksponeerimiseks).

6.4 Edukas pakkuja koostab kampaania kirjaliku kokkuvõtte, mis esitatakse hiljemalt

24.08.2026 (juhul, kui kampaania periood muutub, siis on pooltel õigus kokku leppida ka

antud tähtaja muutmises). Kokkuvõttes peab kajastuma kampaania läbiviimise kirjeldus,

tulemuste analüüs ning hinnang kampaania mõjule. Lisaks esitab pakkuja kampaania mõju

hindamise metoodika ja mõõtmistulemuste analüüsi. Enne kampaania algust peab pakkuja

kooskõlastama hankijaga lõpptulemuste mõõtmise ja mõõtetulemustele hinnangu andmise

metoodika ning teostuse kirjelduse (plaan, ajakava) koos põhjendusega. Mõõtmine peab

toimuma sõltumatu uuringufirma poolt, mille teenus peab sisalduma kampaania eelarves.

Pakkuja peab tagama, et hankijal on võimalus uuringufirmaga otse suhelda.

7

6.5 Kampaania visuaalsed materjalid peavad olema ligipääsetavad ka kuulmis- ja

nägemispuudega inimestele. Selleks peavad videomaterjalid olema subtitreeritud, veebis

kasutatavad kirjalikud tekstid peavad olema loetavad ekraanilugemistarkvara abil.

7. Autoriõigused ja materjalide üle andmine

7.1 Kõikide lepingu täitmise käigus hankijale üle antavate materjalide autoriõigused (v.a.

vajadusel näitlejatele õiguslikult kuuluv osa) jäävad tähtajatult Päästeametile. Kui

kampaania läbiviimisel kasutatakse näitlejaid, siis peavad näitlejatele makstavad 1 (ühe)

aasta autoritasud olema arvestatud pakkumuse kogumaksumuses. Juhul, kui hankija soovib

teoseid kasutada pärast ühe aastast perioodi, tasub hankija teoste autoritasud vastavalt Eestis

kehtivale seadusandlusele otse vastavatele isikutele.

7.2 Pakkuja annab hankijale üle kõik koostatud ja kasutatud materjalide ning nendes

kasutatavate heli-, video-, disain- või muude oluliste lahendustega seotud autorite varalised

õigused (ainulitsentsi) koos all-litsentsi andmise õigusega ilma territoriaalse ja ajalise

piiranguta.

7.3 Kõik materjalid tuleb hankijale üle anda töödeldaval kujul.

8. Tegevuste kooskõlastamine

8.1 Hankijaga tuleb kooskõlastada kõik fookused ja sõnumid, meediakampaaniaga seonduvad

turundustegevused, tele- ja raadioklippide salvestused, kujundused ja muud lahendused

(voiceover ehk hääle pealelugemine, CTA ehk call-to-action tekst, visuaal) enne töösse

andmist. Välja pakutud kujundusi, esitatud sõnumeid ja lahendusi tuleb hankija soovi korral

korrigeerida.

8.2 Hankijaga tuleb kooskõlastada tegevuste täpsustatud plaanid enne plaanide täide viimist.

8.3 Meediapindade ja kanalite valiku tegemisel tuleb arvestada, et kampaaniat ei tohi levitada

meediapindadel või kanalites, mis edastavad Venemaa Föderatsiooni või muu agressorriigi

propagandat või on oma olemuselt muud veebilehed, mille sisuline eesmärk on õhutada

sõjalist tegevust ja agressiooni.

9. Kampaania sihtrühma kirjeldus

9.1 Kampaania sihtrühma moodustavad inimesed, kes võivad sattuda olukorda, kus nende

kaaslane viibib alkoholi mõju all veekogu ääres ning kavandab vette minekut. Primaarse

sihtrühma moodustavad tööealised täiskasvanud, kes võivad suvisel perioodil sattuda

olukorda, kus nende kaaslane või seltskonna liige viibib alkoholi mõju all veekogu ääres

ning kellel on reaalne võimalus ohuolukorda ennetada. Vanuseliselt hõlmab see peamiselt

inimesi vanuses 25–55 aastat. Sekundaarseks sihtrühmaks on laiem avalikkus, kelle

teadlikkus ja hoiakud mõjutavad sotsiaalsete normide kujunemist ning kelle kaudu

toetatakse kampaania sõnumite laiemat levikut.

9.2 Sihtrühma kirjeldus.

9.2.1 Probleem: Veekogude ääres tekkivates ohuolukordades ei pruugi inimesed tajuda

enda rolli ja vastutust kaaslase käitumise mõjutamisel. Kuigi ohtu märgatakse,

jäetakse siiski sekkumata.

9.2.2 Probleemse hetkekäitumise/hoiakute põhjused: Sekkumisest hoidumist mõjutavad

mitmed tegurid, sealhulgas soov vältida konflikti, hirm rikkuda seltskonna meeleolu,

ebakindlus sekkumise sobivuse osas ning arusaam, et vastutus lasub inimesel endal.

Sageli juhindutakse hoiakust „küll ta saab ise hakkama“ või „keegi teine sekkub“.

8

9.2.3 Probleemsed hetkekäitumisega kaasnevad negatiivsed tulemid: Kui ohuolukorda ei

pidurdata, võib joobes inimese impulsiivne otsus viia kiirelt eluohtliku olukorrani.

Veeõnnetused arenevad sageli väga lühikese aja jooksul ning tagajärjed võivad olla

pöördumatud enne, kui abi on võimalik osutada.

9.2.4 Soovitatava käitumise tunnetatavad positiivsed tulemid: Kaaslaste teadlik ja

õigeaegne sekkumine aitab ennetada veeõnnetusi, vähendada eluohtlikke olukordi

ning tugevdada turvalisema käitumise kultuuri veekogude ääres. Inimesed tunnevad,

et neil on selge roll ja praktilised võimalused ohuolukorra peatamiseks ilma enda

turvalisust ohtu seadmata.

10. Keelatud teemad ja tegevused

10.1 Sihtrühma ja/või sidusgruppe ei tohi ähvardada, hirmutada, ega süüdistada.

10.2 Kampaanias ei tohi olla seoseid poliitika, konkreetsete poliitikute või erakondadega.

10.3 Keelatud on õhutada agressiivsust, viha ja vaenu.

10.4 Kampaanias ei tohi olla sihtrühma ja/või sidusgruppide sisest ja/või vahelist vastandamist.

10.5 Kampaanias ei tohi olla vastuolusid hankija käesolevas tehnilises kirjelduses kirjeldatud

ning kodulehel kajastatud eesmärkide ja väärtustega.

10.6 Kampaania ei tohi olla üles ehitatud kohustustel ja karistustel baseeruvale loovstrateegiale.

10.7 Väljaspool kampaania tegevusi ei ole pakkujal lubatud kampaaniaga seotud uuringute

toorandmeid kasutada.

10.8 Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute kontode taga on inimesed, mitte fiktiivsed kontod

(bot´id).

10.9 Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute sisu on lugupidav ja vastavuses Eesti seaduste ning

üldiste ühiskondlike normidega.

10.10 Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute sisuloome on vaba vihaõhutamisest,

diskrimineerimisest ja muust ebaeetilisest sisust.

10.11 Kampaaniasse kaasatud mõjuisikute varasem tegevus ei levita ega toeta teadusliku

maailmavaatega vastuolus olevaid seisukohti, nagu valeinformatsioon teaduse, tervise- või

ühiskondlike teemade kohta (nt vaktsineerimisvastasus, pseudoteadus,

konspiratsiooniteooriad) ning ei õhuta vaenu.

11. Loovlahenduste lähteandmed

11.1 Sümboolika https://www.rescue.ee/et/juhend/sumboolika

11.2 Maandumisleht https://www.paasteamet.ee/

11.3 Sotsiaalmeediakanalid https://www.instagram.com/paasteamet_eesti/ ja

https://www.facebook.com/paasteamet

12. Kampaania eelarve

12.1 Kogu kampaania eelarve on 80 000,00 eurot, millele lisandub käibemaks.

12.2 Pakkuja on kohustatud oma kampaania kontseptsiooni pakkumisel arvestama etteantud

eelarvega ning seda ületada ei tohi.

12.3 Kõik pakutavad lahendused, loodavad ja toodetavad materjalid, meedia planeerimine ja

elluviimine peavad mahtuma kampaania eelarvesse (ehk eelarve ei ole mõeldud vaid

võistlustööna esitatu realiseerimiseks).

12.4 Pakkumuse koostamisel ning edukal pakkujal hilisemalt lepingu täitmisel tuleb lähtuda

järgmisest.

9

12.4.1 Loovlahenduse väljatöötamisele + kõik materjalid ja tegevused (v.a sotsiaalmeedia

strateegia) võib kuluda kuni 33% ehk kuni 26 400,00 EUR + käibemaks.

12.4.2 Ülejäänud kampaania eelarve on mõeldud meediaplaani, sh sotsiaalmeedia strateegia

elluviimisega seotud kulude katmiseks.

1

HANKELEPING nr 6.4-2.1/143ML-1

Päästeamet, registrikoodiga 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn (edaspidi hankija), mida

esindab põhimäärusealusel peadirektor Margo Klaos ja

Salama OÜ, registrikoodiga 11399790, aadressiga Jahu tn 6/3-88, 10415 Tallinn, OÜ Intense

growth HUB, registrikoodiga 10503145, aadressiga Võrgu tn 6, 10415 Tallinn ja OÜ Hamburg

ja Partnerid, registrikoodiga 11199312, aadressiga Veerenni tn 24, 10135 Tallinn, keda esindab

volituse alusel Salama OÜ juhatuse liige Anu Aleksandra Ots,

edaspidi hankija ja täitja umbisikuliselt kui pool või üheskoos pooled, sõlmisid alljärgneva

hankelepingu (edaspidi leping):

1. Lepingu dokumendid ja mõisted

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke viitenumber 306859

“Veeohutuse meediakampaania loovlahenduse, meediaplaneeringu ja -pindade tellimine“

(edaspidi riigihange) alusdokumentidest, täitja poolt riigihanke raames esitatud

pakkumusest ning lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule

allakirjutamist.

1.2. Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud

kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut

nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise

eest vastutavaks täitja.

1.3. Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades

lepinguga ühtse terviku.

1.4. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad:

1.4.1. lisa 1 - riigihanke tehnilise kirjeldus;

1.4.2. lisa 2 – üleandmise – vastuvõtmise akt.

1.5. Lepingus kasutatavad mõisted:

1.5.1. tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega

kehtestatud riiklik püha;

1.5.2. kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks.

2. Lepingu objekt

2.1. Lepingu objektiks on veeohutuse meediakampaania (edaspidi kampaania) läbiviimiseks

loovlahenduste väljatöötamine ning vajalike materjalide loomine koos meediaplaani

koostamise ja elluviimisega (edaspidi teenus) lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

2.2. Täitja lepingujärgsed kohustused on toodud lepingu lisas 1 tehnilises kirjelduses punktis 1.1.

2.3. Kampaania elluviimiseks vajalikud materjalid peavad olema meediakanalitele või hankijale

tähtaegselt esitatud ning seeläbi ellu viidud poolte poolt lepingu täitmise käigus lõplikult

kokkulepitud meediaplaan ning kampaania tegevused.

2.4. Poolte esimesel töökoosolekul, mis peab toimuma koheselt pärast lepingu sõlmimist,

lepitakse kokku kampaania elluviimise ajakavas, sh täpses kampaania toimumise ajas ning

kõik vajalikud vahetähtajad. Pärast töökoosoleku toimumist esitab täitja hankijale täpse

produktsioonigraafiku.

2.4.1. Esimesel töökoosolekul vaadatakse üle riigihanke pakkumuses esitatud

loovlahendused ja meediaplaani mudel ning vajadusel teostatakse täiendusi või

muudatusi.

2.4.2. Hankijal on õigus täitjalt nõuda esitatud loovlahendustes ja meediajaotuses

täpsustuste ja muudatuste tegemist, et saavutada võimalikult täpne sobivus

sihtrühmale ja kampaania eesmärkidele.

2

3. Lepingu hind ja arvelduste kord

3.1. Kampaania eelarve ehk lepingu maksimaalne kogumaksumus on 80 000,00

(kaheksakümmend tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind).

3.1.1. Kampaania eelarve peab sisaldama kõiki kulusid, mis on seotud kampaania

elluviimisega, sh kampaania kontseptsiooni ja loovlahenduste väljatöötamine,

reklaammaterjalide loomine ja tootmine, meediaplaani koostamine, meediapindade

tasusid ning kõiki kampaania elluviimisega seotud muid tasusid (töötasud,

autoriõigustega seotud tasud, töökoosolekute toimumised jne).

3.1.2. Kampaania eelarve ei või hankija jaoks tõusta lepingu kehtivuse perioodil.

3.2. Teenuse eest tasumine toimub pärast nõuetekohaselt osutatud teenuse üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist kontaktisikute poolt.

3.2.1. Kampaania maksumuse tasumine on lubatud ka osadena, kuid ettemaksu hankija ei

teosta. Hankija tasub vaid reaalselt osutatud teenuse või kasutatud meediapindade

eest.

3.3. Täitja esitab nõuetekohased arved hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

3.4. Arvel tuleb maksetähtajaks märkida 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva nõuetekohase

arve esitamisest.

3.5. Täitja poolt esitataval arvel peab maksjaks olema märgitud Päästeamet ning lisatud lepingu

punktis 12.1. märgitud vastav kontaktisiku nimi.

3.5.1. Esitatav arve peab selgelt ja üheselt vastama raamatupidamise seaduse ja

käibemaksuseaduse nõuetele.

3.6. Täitja esitab hankijale Eesti e-arve standardile vastava e-arve.

3.7. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise

kuupäev.

3.8. Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Lepingust

tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.

4. Lepingu täitmine

4.1. Täitja osutab teenust vastavalt riigihanke pakkumuses, lepingus ja selle lahutamatutes

osades sätestatule ning arvestab teenuse osutamisel hankija juhiseid ja ettepanekuid, mis ei

välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud

kampaania eesmärgi saavutamiseks.

4.2. Täitja on kohustatud:

4.2.1. esitama hankijale kõik kokkulepitud kampaania materjalid lepingu täitmise käigus

kokkulepitavateks tähtaegadeks;

4.2.2. viima sisse muudatusi ja parandusi hankija poolt heakskiidetud tulemisse, kui ilmneb

objektiivseid asjaolusid, mis mõjutavad sisuliselt aktsepteeritud tulemit;

4.2.3. tegutsema teenuse osutamisel tavaliselt vajaliku professionaalse hoolsusega,

rakendades oma erialaseid teadmisi ja kogemusi parimal võimalikul viisil, osutades

teenust kvaliteetselt ja vastavuses Eestis kehtivate õigusaktide, normide ja

eeskirjadega;

4.2.4. kõik teenuse osutamisega seotud dokumendid ja materjalid kooskõlastama hankijaga

jooksvalt (sh vajadusel korduvalt), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti ning mitte

edastama hankijaga kooskõlastamata materjale meediakanalitele;

4.2.5. teatama hankijale kõigist teenuse osutamisega seotud olulistest asjaoludest (sh

asjaoludest, mis takistavad lepingu kohast täitmist ja asjaoludest, mis võivad

ajendada hankijat antud juhiseid muutma), samuti andma hankija nõudmisel teavet

teenuse osutamise käigu kohta;

4.2.6. lepingu täitmisel kogu meeskonna poolt tegema hankijaga igakülgset koostööd, et

saavutada kampaania eesmärgid parimal võimalikul viisil.

4.3. Täitjal on õigus:

4.3.1. teha hankijale ettepanekuid teenuse tulemuslikumaks osutamiseks;

4.3.2. nõuda hankijalt teenuse osutamisega seotud oluliste põhimõtteliste küsimuste

otsustamist;

3

4.3.3. saada hankijalt teenuse osutamiseks vajalikku, hankija käsutuses olevat teavet;

4.3.4. saada lepingu kohaselt teenuse osutamise eest tasu lepingus kokkulepitud

tingimustel ja korras.

4.4. Hankija on kohustatud:

4.4.1. esitama täitjale hankija käsutuses oleva vajaliku lisainformatsiooni, andmed ja

dokumendid, mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks;

4.4.2. andma viivituseta täitjale juhiseid teenuse osutamiseks, kui täitja seda nõuab;

4.4.3. informeerima viivitamatult täitjat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada

lepingu objektiks oleva teenuse osutamist.

4.5. Hankijal on õigus:

4.5.1. igal ajal kontrollida teenuse osutamise käiku;

4.5.2. vajadusel teha täitjale ettekirjutusi teenuse kvaliteedi parandamiseks (ettekirjutused

on täitjale täitmiseks kohustuslikud);

4.5.3. nõuda täitjalt lepingus sätestatud nõuetest ja tähtaegadest kinnipidamist.

4.6. Pooled korraldavad lepingu täitmisel koosolekuid vastavalt vajadusele. Pool teavitab

koosoleku kokkukutsumisest teise poole kontaktisikut vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette.

Koosolekul vastu võetud otsused protokollitakse, protokolli valmistab ette täitja. Juhul, kui

pooled otsustavad koosolekuid mitte protokollida, peavad koosolekutel vastu võetud otsused

olema fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5. Teenuse üleandmise ja vastuvõtmise tingimused

5.1. Täitja esitab hankijale teenuse osutamisega seotud materjale ülevaatamiseks ja

kooskõlastamiseks teenuse osutamise käigus jooksvalt, kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti. Hankija kontrollib esitatud materjalide vastavust poolte poolt kokku lepitud tähtaja

jooksul.

5.1.1. Kui hankijal on materjalide osas omapoolseid täiendusi- ja/või

parandusettepanekuid, teavitab hankija sellest täitjat mõistliku tähtaja jooksul. Täitja

on kohustatud hankija ettepanekud arvesse võtma.

5.1.2. Kui hankija avastab kooskõlastamiseks esitatud materjalides vigu, puudusi või muid

lepingu tingimustele mittevastavusi on hankijal õigus jätta materjalid

kooskõlastamata, teavitades täitjat avastatud puudustest. Täitja on kohustatud

mittevastavuse likvideerima mõistliku tähtaja jooksul.

5.2. Täitja poolt osutatud teenuse hankijale üle andmine ja hankija poolt selle vastuvõtmine

vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi ka akt).

5.2.1. Aktid valmistab ette täitja lähtudes lepingu lisas 2 toodud vormist ning

allkirjastatakse poolte kontaktisikute poolt digitaalselt või paberil kahes eksemplaris.

5.2.2. Aktis fikseeritakse täitja poolt teostatud ja hankija poolt kooskõlastatud ja vastu

võetud teenus ning täitjale makstava tasu suurus. Allkirjastatud teenuse akt on täitjale

aluseks arve esitamisel.

5.2.3. Teenuse üleandmise ajaks loetakse lepingu tingimustele vastava teenuse akti

allkirjastamise aeg.

5.3. Täitja annab hankijale kõik teenuse tulemid üle töödeldaval kujul elektrooniliselt, kasutades

selleks mõnda failiedastamise teenust. Hankijal on õigus nõuda ja täitjal kohustus esitada

materjalid ka andmekandjal.

6. Autoriõigus

6.1. Lepingu alusel väljatöötatu kuulub lepingu alusel täitjale makstava tasu eest hankijale.

Autoriõigused lepingu alusel osutatud teenuse tulemitele (v.a näitlejatele õiguslikult kuuluv

osa) kuuluvad lepingus sätestatud tingimustel hankijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja

litsentsimise eest sisaldub lepingu hinnas.

6.2. Hankijale kuuluvad osutatud teenuse tulemite ja loodud materjalide osas kõik autori

varalised õigused ja ainulitsents koos all-litsentsi andmise õigusega ilma territoriaalse ja

ajalise piiranguta, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt koostatud dokumente ja

materjale reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes

vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult.

4

6.3. Hankijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh on hankijal õigus anda

lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks.

6.4. Teenuse osutamise käigus täitja poolt loodud materjalide omandi- ja autoriõigused loetakse

hankijale üle läinuks pärast vastava teenuse või materjalide eest tasumist.

6.5. Täitjal on õigus hankija eelneval kirjalikul nõusolekul teost kasutada konkurssidel, näitustel,

messidel ning kasutada kujunduselemente oma edaspidises töös.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, milleavalikuks tulek võiks kahjustada

poolte huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi

võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2. Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni

hankija ning tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale

lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise

informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist täitja või temaga seotud isiku poolt

käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.

7.3. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

8. Poolte vastutus

8.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Poole vastutus lepingu

rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga. Vastutuse piirangut

ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral.

8.2. Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste

eest, nagu enda tegude eest. Mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise või alltöövõtja

poolt lepingu mis tahes osa täitmise heakskiitmine hankija poolt ei vabasta täitjat ühestki

tema lepingujärgsest kohustusest.

8.3. Juhul kui hankija ei tasu vastuvõetud teenuse eest tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda hankijalt

viivise tasumist suuruses kuni 0,2 % (null koma kaks protsenti) tähtajaks tasumata summalt

iga tasumisega viivitatud päeva eest.

8.4. Juhul kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat teenust hankijale üle lepingus

kokkulepitud tähtaegadeks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,2 % (null

koma kaks protsenti) üleandmata teenuse maksumusest iga üleandmisega viivitatud päeva

eest.

8.5. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi

vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 (kümme) % lepingu hinnast iga vastava

rikkumise korral.

8.6. Lepingu eseme (sh teenuse tulemite, alusmaterjalide ja vahedokumentide) ja lepingust

tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel või muul viisil edasi andmisel

täitja poolt kolmandatele isikutele hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta on hankijal õigus

nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 25 % (kakskümmend viis protsenti)

lepingu hinnast.

8.7. Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstava arve summast. Viiviste ja

leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled maksumusest koos käibemaksuga.

8.8. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine

ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pool

vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise

põhjustab vääramatu jõud.

8.9. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või

kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele

eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.10. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja

nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes.

5

8.11. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis

on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

9. Lepingu kehtivus

9.1. Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni poolte lepingust

tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

9.2. Hankija võib lepingu üles öelda, kui täitja viivitab teenuse hankijale üleandmisega enam kui

30 (kolmkümmend) kalendripäeva lepingu täitmise käigus kokkulepitud tähtajast.

9.3. Juhul, kui hankija lepingu üles ütleb, kuna täitja ei anna teenust üle kokkulepitud tähtajaks,

on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 8.4. ettenähtud leppetrahvi tasumist ning

lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.

9.4. Hankija võib lepingu põhjendatud vajaduse korral üles öelda, teatades sellest täitjale

vähemalt 4 (neli) nädalat ette ning sellisel juhul on hankija kohustatud tasuma täitjale

lepingu ülesütlemise momendiks nõuetekohaselt teostatud ja hankijale üle antud teenuse ja

materjalide eest.

9.5. Täitjal on õigus leping üles öelda, kui hankija viivitab täitjale makstava arve tasumisega

enam kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva.

10. Vääramatu jõud

10.1. Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase

täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust.

10.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel

või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel

võimalusel teisele poolele.

10.3. Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele mitte

alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik, korratus,

üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab või teeb

võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.

10.3.1. Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate

hooletusest või tahtlikust tegevusest.

10.3.2. Vääramatu jõu asjaoludeks ei loeta täitja tarneraskuseid, mis tulenevad täitja

tarneahela tõrgetest, personali komplekteerimise raskustest või täitja või kolmandate

isikute infrastruktuuri riketest või muust sarnasest, millised asjaolud loetakse täitja

äririskiks.

10.4. Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg

pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.

10.5. Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60

(kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus,

on poolel õigus leping ilma etteteatamise tähtajata ühepoolselt üles öelda.

11. Lepingu muutmine ja loovutamine

11.1. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut.

Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

11.2. Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste esinemisest

teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja.

11.3. Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11.4. Vajaduse korral lisatööde tellimine vormistatakse kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123

lepingu muudatusena, milleks vormistatakse lepingu lisa.

6

12. Poolte kontaktisikud

12.1. Hankija kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning teenuse

üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastaja on ennetustöö osakonna kriisiteadlikkuse

talituse nõunik Janek Innos, +372 524 2112, [email protected] või tema

puudumiselennetustöö osakonna kriisiteadlikkuse talituse juhataja Sälli Hinrikus, +372

5347 9208, [email protected].

12.1.1. Lisaks eeltoodule on punktis 12.1. toodud kontaktisiku pädevuseks ja volituseks

lepingu täitmise käigus täitja kontaktisikuga läbirääkimiste pidamine, sh lepingu

alusel pretensioonide esitamine ning vajadusel õiguskaitsevahendite rakendamise

otsustamine.

12.2. Täitja kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning teenuse üleandmise-

vastuvõtmise aktide allkirjastaja on projektijuht Anu Aleksandra Ots, +372 5629 4848,

[email protected].

12.3. Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ning

seda ei käsitleta lepingu muutmisena.

13. Muud tingimused

13.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

13.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju Maakohtus.

13.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest.

13.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust,

kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta.

13.5. Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud

seadusega sätestatud juhtudel.

13.6. Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema

kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikult

taasesitatavas vormis.

13.7. Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kätte saaduks:

13.7.1. kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 12 toodud e-posti

aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00,

pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel

tööpäeval;

13.7.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud

kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.

13.8. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest

(sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine)

hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest.

13.9. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.

14. Poolte rekvisiidid

Hankija Täitja

Päästeamet Salama OÜ, OÜ Intense growth HUB ja

E-post: [email protected] OÜ Hamburg ja Partnerid

E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos Anu Aleksandra Ots

peadirektor Salama OÜ juhatuse liige

7

Hankelepingu nr 6.4-2.1/143ML-1 lisa 2

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT/teenus/

____________________ (kuupäev)

PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel …………… (esindaja

ametinimetus ja nimi), ühelt poolt (edaspidi hankija)

ja

_______________ (teise osapoole nimi), mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel

……………… (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)

edaspidi ka pool või pooled, kinnitavad alljärgneva, ……(kuupäev)….. sõlmitud raam-

/hankelepingu nr (edaspidi leping) esemeks oleva …(teenuse nimetus)…. ja selle tulemuste

üleandmist:

1) …teenuse nimetus… ja selle tulemused on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………;

2) …teenuse nimetus… ja selle tulemused vastavad lepingus sätestatud tingimustele:

…..JAH/EI………

Märkida kõik olulised tingimused, millele teenus peab vastama (näidisloetelu: vastavus tehnilistele

tingimustele, kogus, tähtaeg, kasutajakoolituse toimumine, lepingus nõutud dokumendid on

üleantud):

……………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………

3) Kas …teenuse nimetus… ja selle tulemused on vastu võetud: ………JAH/EI………….

Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged.

Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb täitjale

ja teine hankijale/üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Hankija: Täitja:

……………………… ……………………

/Allkiri/ /Allkiri/

……………………… . ……………………

/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/