Arvamus korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Teie 28.05.2026 nr 1-5/26/2105

Meie 09.06.2026 nr 1.2-3/26/9306-2

Arvamus korrakaitseseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule

Kliimaministeerium edastas Transpordiametile arvamuse esitamiseks korrakaitseseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse veonduse järelevalve osakonna ettepanekud.

1. Kehalähedase salvestusseadme (vormikaamera) andmete säilitustähtaja pikendamine 40

kalendripäevani

Eelnõu kohaselt sätestatakse § 342 lõikes 6 vormikaamera salvestiste maksimaalseks

säilitustähtajaks kuni 30 kalendripäeva. Seletuskirja kohaselt on see tähtaeg seotud

haldusmenetluse seaduses (HMS) ja halduskohtumenetluse seaduses (HKMS) sätestatud 30-

päevase vaide- ja kaebuse esitamise tähtajaga.

Ettepanek: Muuta § 342 lõiget 6 ja sätestada salvestiste säilitamise tähtajaks kuni 40

kalendripäeva.

Praktikas esineb sageli olukordi, kus menetlusosaline esitab vaide või kaebuse seadusega lubatud

viimasel päeval (30. päeval). Arvestades postiteenuse, kohtus toimuva dokumendi registreerimise

ja asutuste dokumendihalduse dokumendi registreerimise aega, jõuab info esitatud kaebuse või

vaide kohta järelevalveorganini reaalselt alles mõned päevad pärast tähtaja saabumist. Kui

salvestis kustub rangelt 30. päeval, on tõendusmaterjal järelevalveorganini jõudmise hetkeks juba

hävinud, mis muudab võimatuks vaide objektiivse lahendamise ning riivab isiku õiguste kaitset.

10-päevane täiendav puhveraeg (kokku 40 päeva) tagab õiguskindluse, et kaebuse objektiks olev

tõend on menetlejale reaalselt kättesaadav. Sama põhimõtet tuleks rakendada ka mehitamata

sõidukite salvestistele § 341 lõikes 4.

2. Vormikaamerate kasutamise õiguse laiendamine ühistranspordiseadusesse (ÜTS § 81 lg

3)

Eelnõuga täiendatakse ja muudetakse riikliku järelevalve erimeetmete loetelusid mitmetes

eriseadustes (nt alkoholiseadus, tubakaseadus jne), seda küll kontrolltehingu regulatsiooni osas

ning riigipiiri seaduse muutmisel § 341 osas. Samasugust lähenemist tuleks rakendada § 341 ja §342

osas teistes seadustes, kus on teada, et see vajadus on olemas või teistes väljatöötamistes

kavatsustes või seaduseelnõudes juba sees.

Ettepanek: Täiendada eelnõu uue paragrahviga ning viia sisse muudatus ühistranspordiseaduse

(ÜTS) § 81 lõikesse 3, lisades sinna viite korrakaitseseaduse §-le § 342

Nagu on märgitud ühistranspordiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse punktis 2.3 (leitav

2 (3)

eelnõude infosüsteemis toimiku nr 25-0516) on TRAM-il eluline vajadus ühistranspordiseaduse

alusel tehtavas riiklikus järelevalves kasutada vormikaameraid. Hetkel teeme enamus kontrolle

üksi ja vormi kaamera aitab lahendada sõna sõna vastu olukordi ning samuti kaebusi ametnike

käitumise peale. Salvestise tõendusväärtus on palju suurem kui paberil fikseeritud kirjeldus ning

võimalus reaalajas fikseeritud faktilisi asjaolusid kasutada menetluse vormistamisel ka hilisemas

faasis, mitte mälu järgi protokolli koostamine, tõstab oluliselt menetluste kvaliteeti ning vähendab

vigu. Vormikaamerate kasutamine tekitab turvatunnet nii järelevalvetoiminguid tegevale

ametnikule, kui ka isikule, keda kontrollitakse. Vähendab vigu ja kiirendab nii menetlemise kui

vaidluste protsessi.

TRAM-il puudub õigus rakendada vahetut sundi, mistõttu oleks pilti ja heli salvestav vahend

ainukeseks abivahendiks agressiivsete ja korraldustele mittealluvate isikute korrale kutsumiseks

ning tõstaks ametniku turvatunnet ründe osas (sel kevadel rünnati ühte meie ametnikku

kontrollimisel aga kuna tema oli üksi siis PPA saabumisel ei olnud midagi menetleda, sest ründaja

ütles, et ta ei ole midagi teinud ja tekis sõna sõna vastu olukord).

Lisaks korrastaks see õigusruumi selles vaates, et TRAM hetkel juba kasutab sõitjate veo

järelevalves vormikaameraid olles koostanud vastava andmekaitsealase mõjuhinnangu ja

põhjendatud õigustatud huvi tuvastamise testi.

(https://delta.transpordiamet.ee/dhs/n/document/21240b61-1661-42d3-be16-ccc036203deb kui

peaks tahtmine olema täpsemalt viidata). Samuti kasutavad vormikaamerat kõik KOV

piletikontrolli ametnikud avaliku korra tagamise

Samuti paluks eelnõu seletuskirjas täpsustada, et kas antud kehalähedase kaamera alla lähevad ka

teisaldatavad kaamerad mida saab kuskile üles seada näiteks sõiduautosse, et see salvestaks

kontrolli kohale saabumist või asjaolusid enne kui ametnik autost väljub. (Sõitjate veol on vaja

fikseerida momendid, et tehakse vedu ja seda ei saa sageli teha pärast auto parkimist ja kaameraga

sõidukist väljumist).

Lisaks oleks selguse ja edaspidiste vaidluste vähendamiseks otstarbekas selgitada, kuidas

suhestuvad sellesse õigusnormi statsionaarsed sõiduki kaamerad ning nende kasutamine

järelevalves, mida hetkel kasutavad PPA ja võib olla ka mõni teine korrakaitseorgan.

Ettepanekud tegi veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson,

[email protected].

Tugiteenuste teenistuse õigusosakonna ettepanek.

3. Vormiriietus

Seoses sellega, et kõigis eriseadustes ei ole kehtestatud vormirõivastuse kandmise ja selle

kehtestamise nõuet nagu nt on meresõiduohutuse seaduse § 76 lg 8-s ja mitmete teiste asutuste

eriseadustes (Politsei- ja Piirivalveseadus, maksukorralduse seadus jm), siis üldise ettepanekuna

palub TRAM KorS-i lisada §-i: Transpordiameti järelevalveametnikele vormi- ja tööriietuse

andmise ja selle kandmise korra kehtestab Transpordiamet.

Ettepaneku tegi õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa Ivanov,

[email protected].

Teehoiuteenistuse järelevalve osakonna ettepanek.

4. Ehitusseadustiku ja liiklusseaduse alusel tehtav järelevalve

Teen ettepaneku täiendada eelnõud selliselt, et kehakaamera kasutamise võimalus oleks ette

nähtud ka ehitusseadustiku ja liiklusseaduse alusel tehtavas riiklikus järelevalves. Kuna riikliku

järelevalve erimeetmete kohaldamise õigus tuleneb valdkondlikest eriseadustest, on vajalik

täiendada ka neid eriseaduste sätteid, mis määravad kindlaks vastavas valdkonnas lubatud

korrakaitseseaduse erimeetmed. Sellest tulenevalt teen ettepaneku täiendada ehitusseadustiku §

131 viitega korrakaitseseaduse §-le 342. Samasisuline täiendus tuleks kaaluda ka liiklusseaduse

nendes sätetes, mis reguleerivad Transpordiameti või muu pädeva korrakaitseorgani riikliku

järelevalve õigust ning loetlevad lubatud korrakaitseseaduse erimeetmed. See puudutab muu

hulgas mootorsõidukijuhtide koolituste, tehniliste teenistuste ning muid liiklusvaldkonna

3 (3)

järelevalvemenetlusi. Muudatus ei tähenda, et kehakaameraid hakatakse viivitamata ulatuslikult

kasutama. Täienduse eesmärk on luua õiguslik võimalus kasutada kehakaameraid edaspidi juhul,

kui see osutub riikliku järelevalve teostamisel vajalikuks ja proportsionaalseks.

Ettepaneku tegi järelevalve osakonna juhataja Siim Jaksi, [email protected] ja

ettepanekuga ühineb liiklusteenistuse, sõidukite tehnoosakonna, sõidukite järelevalve üksuse

juhataja Robert Rimm, [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ege Stiina Järvmägi

õigusosakonna juhataja asendaja

Helen Härmson

58531041, [email protected]