| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-894 |
| Registreeritud | 10.06.2026 |
| Sünkroonitud | 11.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Iris Pook |
| Originaal | Ava uues aknas |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1033684
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 16392048
Ärinimi / Nimi Sokkel Karjäärid OÜ
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Sokkel Karjäärid OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere liivamaardlasJädivere II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Taotleja hakkab Jädivere II liivakarjääri materjali kasutama piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Rapla maakonda on planeeritud mitmeid suurobjekte ning nõudlus ehitusmaavarade järgi on endiselt kõrge. Kuna taotletav karjäär asub Pärnu maakonna piiril, on võimalik kasutada materjali ka selle maakonna ehitustegevuseks.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Jädivere II liivakarjäär
Aadress Märjamaa metskond 66, Jädivere küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Territoriaalkood 2296
Katastritunnus(ed) 50201:001:1131
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6507250, Y: 526100
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Märjamaa metskond 66 (50201:001:1131).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 1 029
Maardla nimetus Jädivere
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Jädivere II liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 27.91
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 27.91
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 76
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 76
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede- ja tsiviilehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 52 000
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 692 tuh m³ 01.01.2024
4 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 70 tuh m³ 01.01.2024
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 721 tuh m³
2/4
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Sokkel Karjäärid OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519381
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 16.10.2028
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
Geoloogiafondi number 9888
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1506
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.07.2024
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, metsamaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Jadivere_II_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Jadivere_II_liivakarjaari_profiilid.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Jadivere_II_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Jadivere_II_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_19.07.2024_nr_1506.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Jadivere_.asice
GIS ja CAD failid Lisa 7: Ruumiandmed_Jadivere_II.zip
3/4
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.
Nimetus Manus Põllumajandus- ja Toiduameti 23.09.2024 kiri nr 6.2-2/37305 Lisa 8: PTA_kooskolastus.asice
Allkirjastatud Jädivere II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 9: Jadivere_II_liivakarjaari_MKLT.asice
4/4
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
20 .20
20 .80
21 .01
20.98
21 .17
20.66
20.46
21 .00
21 .79
20 .32
20 .25
19 .82
21.48
21 .12 20.96
20.64
21 .27 21.00
21 .00
20.20
20.08
20.83
20.87
21.10
20.80
20.56
21.15
20.71
20.86
21.01
20.85
19 .78
20.73
20 .61
21.16
21 .08
20.94
21 .13
21.16
20.77
20.99
21.07
20.76
20 .11
20.78
20.81
20.72
21 .40
20 .10
21 .00
21.09
21 .47
20.74
20.14
20 .92
21 .04
20 .95
21.21
20 .93
21.21
21.55
20.83
20.70
21.05
20.32
20.56
20.05
21.34
20.66
20.93
21.50
21.10
21 .73
19 .77
21 .58
20.80
19.72
21 .02
21.66
21 .34
20.74
21.08
21.28
21.06
20.75
20.96
20.87
21.07
21.11
21.31
21 .1
5
20.69
21.50
20 .47
20 .52
20 .50
20.77
21.01
19 .97
20.62
21.47
21.08
21.79
21.07
21.01
20.88
21.35
20 .4
8
21.14
19.84
20.82
19 .87
21.09
21.48
20.80
21 .40
20.61
21.15
19 .90
21.02
21.24
21.21
20 .73
21.28
21.40
20.42
20.83
20.04
21 .1
8
21.33
21 .77
20 .81
21.15
21 .69
20.78
21 .52
20.71
20 .84
21.40
21 .12
21.16
21.11
21 .37
20.90
20.91
20.82
20.91
20.84
21.34
20.88
21.09
20.57
21.19
20 .72
20.78
20 .5
9
20.79
20.70
21.17
19 .83
21.19
20.99
21.07
21.39
20.81
20.84
21.43
20.55
20 .38
20.58
20.51
20 .41
20.81
21 .91
21 .39
21 .59
20.74
21.09
21.18
20 .71
21.07
20.50
20 .06
20.91
20.39
21.80
20.89
21.00
21 .34
21.11
21.03
21 .37
20 .94
20 .66
20.82
21 .61
20.60
21.02
20 .99
20.76
21.44
21.35
20 .92
20.82
21.14
20.85
20.49
21.18
21 .58
19 .80
21.08
21 .72
21 .21
20 .83
21.17
21.04
21.22
21 .27
21 .10
20.98
21.05
21.15
20.02
21.45
21.17
19 .92
20.64
21 .76
21.17
20.79
20 .54
20 .66
21.11
20 .67
pin n
pin n
pin n
pin n
pin n
pin n
pin n
pinn
pin n
pinn
pinn
pin n
21.33
20.99
21.35
21.04
20.91
20.96
20.81
20.85
21.10
21.06
21.0920.72
20.96
21.14
21.02
21.05
20.91
21.03
20.90
21.34
20.82
20.94
21.34
21.44
20.81
21.07
20.97
20.92
20.87
21.58
21.08
20.82
20.81
21.01
21.01
21.46
21.16
21.36
20.80
20.86
20.97
21.12
21.42
20.76
21.00
20.94
21.20
21.19
21.02
21.06
20.80
20.97
21.01
21.04
20.73
20.88
20.89
21.01
21.25
20.81
21.39
21.01
21.39
20.84
21.10
20.88
20.94
21.17
21.12
21.59
20.80
21.36
21.21
20.88
20.79
20.76
20.84
20.99
20.93
21.13
21.07
20.69
21.33
21.12
20.93
20.68
21.06
21.09
20.90
21.20
21.23
20.93
21.30
21.12
20.88
20.82
20.75
20.95
21.06
20.98
21.28
21.32
20.86
21.11
21.38
20.79
20.81
20.83
20.57
20.98
21.01 21.00
21.29
21.13
21.16
21.17
21.43
20.95
21.13
21.09
20.82
21.16
20.70
21.10 21.21
21.50
21.34
21.03
20.74
20.91
20.78
20.85
20.80
21.07
20.66
21.26
20.64
21.10
20.90
21.13
20.95
20.82
20.82
20.97
20.91
21.29
20.86
20.60
20.78
20.93
20.90
21.15
21.39
20.57
20.94
20.87
20.90
21.35
21.20
20.73
20.95
20.77
21.60
20.90
21.14
20.59
21.02
20.77
21.18
20.86
21.54
20.61
21.06
21.01
21.08
20.87
20.96
20.97
21.17
21.33
20.99
21.53
20.77
21.39
20.51
21.10
20.78
21.13
20.58
21.15
20.63
20.90
20.81
21.10
20.99
20.95
21.10
20.91
20.91
21.00
21.48
21.06
20.91
20.41
21.20
20.95
21.04
20.88
21.28
20.94
21.25
21.12
21.14
21.12
20.95
20.77
20.90
21.07
21.53
21.00
20.83
20.67
21.02
20.87
21.00
20.67
21.11
20.72
20.91
21.05
20.87
21.25
21.11
21.12
21.21
20.80
21.22
20.96
20.96
20.95
21.09
20.64
21.45
20.68
21.13
20.58
21.01
20.98
21.04
21.04
20.88
20.88
21.18
20.89
20.99
21.09
21.06
21.27
20.91
21.06
21.06
20.67
21.22
20.76
21.67
20.49
20.76
21.00
20.92
21.07
20.82
20.63
21.33
20.88
20.88
21.26
21.04
21.21
20.95
20.78
20.73
21.12
20.89
21.11
20.82
20.81
20.60
21.34
20.72
21.14
21.17
Jädivere mõisa metsapark
21 .31
21.44
21.08
21 .43
20.95
21.49
20 .93
21.45
21 .39
21.64
20 .89
21.19
20 .93
20.92
21 .29
21 .18
21.63
21.22
21.07
20 .69
20.17
21 .47
20 .81
20 .9
6
20.39
21 .21
21.35
21 .40
20.16
21 .42
20.28
21.40
21.51
21.22
20.88
21 .32
21 .28
21.49
21.12
21.30
21.26
21.32
20 .89
22.01
21.08
21.38
21 .32
21 .51
20.19
21 .25
20.35
21.32
20 .91
21.33
21.25
21.30
20.99
21 .39
21.55
21 .18
21.35
21 .25
21.59
21.20
21.16
20 .91
21.75
20 .91
21.97
20 .69
21 .40
20 .92
20.09
20.9320 .90
20 .71
21.11
21.38
21.50
21.24
21.22
21.24
21.53
21.34
21.22
20.98
21.27
21.01
21.34
21.42
21.50
21.27
21.50
21.26
21.68
21.27
21.24
20.99
21.28
21.01
21.30
21.45
21.53
21.26
21.36
21.37
21.23
21.31
21.04
21.50
21.17
20.94
21.21
20.96
21.20
21.23
21.48
21.34
21.35
21.45
21.41
21.34
21.33
20.98
21.27
21.41
20.84
21.44
20.88
21.40
21.69
21.35
21.21
21.35
21.22
21.53
21.48
20.92
21.11
21.17
21.12
21.53
20.96
21.23
21.28
21.21
21.30
21.51
21.19
21.20
21.03
21.34
21.08
20.83
21.50
20.99
21.39
21.08
21.21
21.27
21.41
21.36
21.28
21.20
21.27
21.45
21.38
20.94
21.17
21.20
21.42
21.37
21.25
21.32
21.23
21.52
21.29
21.51
21.22
21.21
21.50
21.13
21.25
21.11
21.15
21.46
21.35
21.24
21.44
21.44 21.43
21.20
21.49
21.33
21.27
21.05
21.45
21.11
21.45
21.23
21.50
21.16
21.18
21.09
21.06
20.99
21.08
21.38
I II
II´
I´
J-33 21,06 17,86
0,30 2,90
J-34 20,85 17,85
0,20 2,80
0,20 2,80
J-37 21,15 18,05
0,20 2,90
J-39 21,04 18,24
0,20 2,60
J-40 20,99 18,19
0,20 2,60
0,30 2,60
J-42 21,17 18,37
0,50 2,30
J-43 21,19 18,19 0,30
2,70
J-44 20,94 17,84 0,20
2,90
J-45 21,23 18,73
0,20 2,30
J-46 20,86 18,26
0,20 2,40
J-47 20,91 18,41
0,20 2,30
J-48 21,24 18,24
0,30 2,70
J-49 21,14 18,34
0,20 2,60
J-50 20,91 18,51
0,30 2,10
J-52 21,30 18,60
0,40 2,30
J-53 21,05 18,05
0,40 2,60
J-54 21,09 17,99
0,20 2,90
J-55 21,11 18,11
0,30 2,70
J-56 21,02 18,22
0,30 2,50
J-58 21,29 18,09
0,40 2,80
J-59 21,59 18,49
0,40 2,70
J-60 21,29 18,99
0,40 1,90
J-62 21,54 18,64
0,30 2,60
J-63 21,51 18,51
0,30 2,70
J-64 21,65 18,75
0,50 2,40
J-65 21,52 18,02
0,30 3,20
J-66 21,51 18,31
0,50 2,70
J-68 21,28 18,28
J-70 21,72 18,52
0,40 2,80
J-71 21,05 18,05
J-1 20,42 17,82
0,40 2,20
J-2 20,42 17,62
0,50 2,30
J-3 20,60 17,80
0,50 2,30
J-4 20,85 17,55
0,50 2,80
J-5 20,61 17,81
0,30 2,50
J-6 20,99 17,99
J-7 21,17 18,47 0,40
2,30
J-8 21,34 18,74 0,30
2,30
J-9 21,18 18,18
0,40 2,60
J-10 21,27 17,77
0,30 3,20
J-11 21,01 18,41 0,30
2,30
0,40 2,40
J-13 21,22 19,02
0,40 1,80
J-14 21,23 18,53
0,40 2,30
J-15 20,59 17,69
0,30 2,60
J-16 20,92 18,42
0,40 2,10
J-17 20,93 17,83
0,50
J-18 20,91 17,91
0,30 2,70
J-19 0,40 2,90
J-20 21,54 18,54
J-21 21,06 18,86
0,40 1,80
J-31 21,00 18,80
0,30 1,90
J-32 20,46 18,26
0,30 1,90
20,46 10.04.2024
20,76 10.04.2024
20,97 10.04.2024
20,55 10.04.2024
20,15 10.04.2024
19,42 10.04.2024
20,31 10.04.2024
52 6
60 0
52 6
40 0
52 6
20 0
52 6
00 0
52 5
80 0
52 5
60 0
6 507 800
6 507 600
6 507 400
6 507 200
6 507 000
6 506 800
6 506 600
18.12.2023 19,02
18.12.2023 19,62
18.12.2023 20,60
18.12.2023 20,55
18.12.2023 20,61
18.12.2023 21,17
18.12.2023 21,34
18.12.2023 21,18
18.12.2023 21,27
18.12.2023 20,23
18.12.2023 21,22
18.12.2023 20,83
19.12.2023 20,09
19.12.2023 20,22
19.12.2023 20,91
19.12.2023 20,72
19.12.2023 21,01
20.12.2023 21,00
20.12.2023 20,26
27.03.2024 19,76
27.03.2024 0,85
27.02.2024 20,90
27.03.2024 20,95
27.02.2024 20,84
27.02.2024 20,99
28.02.2024 20,71
28.02.2024 20,67
28.02.2024 20,89
27.03.2024 20,74
28.02.2024 21,03
28.02.2024 20,86
28.02.2024 20,71
26.02.2024 21,24
26.02.2024 21,14
28.02.2024 20,61
27.02.2024 20,90
27.02.2024 21,05
27.02.2024 20,89
27.02.2024 20,81
27.02.2024 21,02
27.02.2024 20,89
26.02.2024 21,19
26.02.2024 21,29
26.02.2024 21,54
26.02.2024 21,51
26.02.2024
26.02.2024 21,52
26.02.2024 21,51
26.02.2024 21,28
26.02.2024 21,52
21,05
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
Uustalu 88402:002:0204
Uusojapere 88402:002:0179
Vanaojapere 88402:002:0181
Malevametsa 50301:001:0770
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Seljakalda tee 88402:002:0308
Seljakalda tee L1
50201:001:1067Jõemetsa 88402:002:0164
Tomsi 50201:001:1066
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
plokk 1 TL aT plokk 2 TL aT
plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT
plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT
plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär
Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001)
Jädivere1 (TP-675) (5111420010080/002)
Jädivere3 (TP-675) (5111420010130/001)
1
2
3 4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
1718 19
20
21
0,50 2,50
19.12.2023 21,04
J-61 21,54 18,44
0,50 2,60
27.02.2024 21,24
0,30 2,70
27.02.2024
21,65
21,43 18,63
J-12
18.12.2023 21,01
0,30 2,70
0,40 2,40
26.02.2024 21,18
J-51 21,58 18,78
21,52 18,22
0,40 2,60
18.12.2023 20,49
J-36 20,90 17,90
J-41 21,01 18,11
2,60
19.12.2023 20,23
Uus-Kura 88402:002:0039
04.2026 1:2000 2026-086
RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA
SOKKEL KARJÄÄRID OÜ
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
31
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
1
Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
Jädivere liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)
Jädivere liivamaardla (registrikaardi nr 1029) piir
I´ Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon, m abs
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd
Veekogu kalda kaitsevöönd
Nõlvaterviku alumine piir
Maaparandussüsteemi piir
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA ja JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6312
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄR
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
21
19.12.2023 20,91
Kaevandi nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
OÜ Inseneribüroo Steiger uuringupunktid, 2024 (EGF 9888):
J-44 20,94 17,84
0,20 2,90
J-19 21,52 18,22
0,40 2,90
Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi aprillis 2024 OÜ Inseneribüroo Steiger geodeet A. Tehu. 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S7 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 17.04.2026 seisuga. 6. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 18,0 m. 7. Kogu taotletav Jädivere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi alal (Jädivere1 (TP-675), Jädivere2 (TP-675), Jädivere3 (TP-675)).
0 20 40m
1 cm
Jädivere liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir
J-52 21,30
3,1
0,4
1,5
2,7
Suudme abs kõrgus, m Kaevandi/puuraugu nr
Kaevandi/puuraugu sügavus, m
Kihipinna sügavus maapinnast, m
16
17
18
19
20
21
22
23
16
17
18
19
20
21
22
23
16
17
18
19
20
21
22
23
16
17
18
19
20
21
22
23
N m
SE m
NW m
SW m
J-33 21,06
3,4
J-37 21,15
3,1
J-44 20,94
3,1
J-52 21,30
J-58 21,29
3,3
J-61 21,54
3,6
J-65 21,52
3,9
J-64 21,65
3,5
J-12 21,43
4,3
J-55 21,11
3,2
J-52 21,30
J-51 21,58
4,3
J-49 21,14
3,23,3
3,3
3,0 3,6
vt. m 27.03.2024
19,76
vt. m 27.03.2024
20,95 vt. m 27.03.2024
20,74 vt. m 27.02.2024
20,90 vt. m 27.02.2024
20,89
vt. m 18.12.2023
20,23
vt. m 27.02.2024
21,24 vt. m 26.02.2024
21,52 vt. m 26.02.2024
21,65
vt. m20,81 vt. m20,90 21,28
26.02.2024 vt. m
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
Maavaravaru plokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)
Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev
Kasvukiht, muld
Ülipeene kuni peeneteraline helebeež liiv
Ülipeene kuni peeneteraline hall liiv
Turvas
Saviliiv, roosakas
Savi
Savikas ülipeene kuni väga peeneteraline helebeež ja hall liiv (ST>12%)
Põhavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (20,0 m abs)
Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir
Nõlvaterviku kalle ja kontuur 1:2 vastab kaldele 26° 1:5 vastab kaldele 11°
Geoloogiline läbilõige I-I´
Geoloogiline läbilõige II-II´
0,3
1,2
3,2
0,2
1,3
0,2
1,3
0,4
1,5
2,7
0,4
1,4
0,5
1,3
0,3
1,4
0,5
1,5
2,9
0,4
2,8
0,3
1,2
0,4
1,6
2,8
1,3
0,4
1,5
2,7
2,9 3,2
1,7
3,6
2,9
3,4
plokk 1 TL aT
plokk 2 TL aT
plokk 1 TL aT
plokk 2 TL aT
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
3,1 3,33,5
3,1
3,0
plokk 2 TL aT
plokk 2 TL aT
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
plokk 3 TL aT
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär Sokkel Karjäärid OÜ
Jädivere II liivakarjäär Märjamaa metskond 66
50201:001:1131
plokk 4 TL aT
plokk 3 TL aT
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
M är
ja m
aa m
et sk
on d
66 50
20 1:
00 1:
11 31
Uustalu 88402:002:0204
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
plokk 3 TL aT
plokk 4 TL aT
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
plokk 3 TL aT
plokk 4 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 4 TL aT
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
1:5 1:5
1: 5
1: 2
1:5 1:2
2,8 3,0
26.02.2024 21,18vt. m
27.02.202427.02.2024
vt. m 26.02.2024
21,14 0,2
1:2 1:2
Jädivere1 (TP-675) (5111420010080/002)
Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001)
Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001)
Jädivere3 (TP-675) (5111420010130/001)
Maaparandussüsteemi piir
plokk 1 TL aT
LEPPEMÄRGID
04.2026 Mh 1:2000 Mv 1:100 2026-086
RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA
SOKKEL KARJÄÄRID OÜ
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
32
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
0 20 40m
1 cm
21
21
21
21
21
21
pin n
pin n
pin n
pin n
pinn
pin n
pinn
Jädivere mõisa metsapark
52 6
60 0
52 6
40 0
52 6
20 0
52 6
00 0
52 5
80 0
52 5
60 0
6 507 800
6 507 600
6 507 400
6 507 200
6 507 000
6 506 800
6 506 600
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
Uustalu 88402:002:0204
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Seljakalda tee 88402:002:0308
Seljakalda tee L1
50201:001:1067Jõemetsa 88402:002:0164
Tomsi 50201:001:1066
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär
Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001)
Jädivere1 (TP-675) (5111420010080/002)
Jädivere3 (TP-675) (5111420010130/001)
1
2
3 4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
1718 19
20
21
18 19
18 19
20 21
18 19
21
1819
21
18 19
18
19 20
21
20
Uusojapere 88402:002:0179
Vanaojapere 88402:002:0181
Malevametsa 50301:001:0770
Uus-Kura 88402:002:0039
21 20
20 21
20
04.2026 1:2000 2026-086
RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA
SOKKEL KARJÄÄRID OÜ
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
33
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA ja JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6312
0 20 40m
1 cm
Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ning metsamaaks. 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 20,0 m. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 17.04.2026. 6. Kogu taotletav Jädivere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi alal (Jädivere1 (TP-675), Jädivere2 (TP-675), Jädivere3 (TP-675)).
Mets, raiesmik
Kõlvikupiir
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄR
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
1
Jädivere liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)
Jädivere liivamaardla (registrikaardi nr 1029) piir
Maapinna samakõrgusjoon vee peal, m abs
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd
Veekogu kalda kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi piir
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
21
Jädivere liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir
Veekoguks korrastatav ala (25,01 ha Jädivere II liivakarjääri piires)
Kattepinnase ladestamise alad ja metsamaaks korrastatav ala Jädivere II liivakarjääri piires (2,90 ha)
Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs19
LEPPEMÄRGID
TÖÖ NR 2026-086
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
X= 6507250, Y= 526100
RAPLAMAA, MÄRJAMAA VALD, JÄDIVERE KÜLA
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
Mai 2026
Tellija: Sokkel Karjäärid OÜ
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
OBJEKTI ASUKOHT: Rapla maakond, Märjamaa linn, Jädivere küla, Märjamaa metskond 66
(50201:001:1131)
TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus
TÖÖ TELLIJA:
Kontaktisik:
Sokkel Karjäärid OÜ
Registrikood 16392048
Kaidi Kalf
Tel 5646 5311
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad: Peeter Lillak – geoloog
Tel 5668 4203
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr
2551/25).
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20
SISUKORD
1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA
KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5
3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 6
3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7
3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7
4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8
4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 8
5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU
MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9
5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9
5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9
6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE
LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10
7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11
8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12
9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13
9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 19
10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
2. Maa-ameti peadirektori 19.07.2024. a korraldus nr 1-17/24/1506.
3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned
ruumiobjektina (mäeeraldise lamam on tasapinnaline ning samakõrgusjooned puuduvad).
4. Põllumajandus- ja Toiduameti 23.09.2024 kiri nr 6.2-2/37305.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20
1.MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA
MAAVARA KASUTUSALAD
Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) taotleb maavara kaevandamise luba Raplamaal Märjamaa vallas
Jädivere külas Jädivere liivamaardlas (registrikaardi nr 1029) Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva
aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti 19.07.2024 korraldusega nr 1-17/24/1506
aruandes „Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2024)“
(EGF aruande nr 9888) esitatud ettepaneku alusel.
Taotleja hakkab Jädivere II liivakarjääri materjali kasutama piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Rapla
maakonda on planeeritud mitmeid suurobjekte ning nõudlus ehitusmaavarade järgi on endiselt kõrge. Kuna
taotletav karjäär asub Pärnu maakonna piiril, on võimalik kasutada materjali ka selle maakonna
ehitustegevuseks.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja
põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal
on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Jädivere II liivakarjääri kaevandamisloa
taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades
maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.
2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas
Märjamaa metskond 66 (katastriüksuse tunnus 50201:001:1131, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala
on 2427447 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerum ning
volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Jädivere II liivakarjäär asub Rapla linnast ca 35 km kaugusel edela ja Märjamaa alaevikust ca 20 km kaugusel
lõuna suunas. Taotletav karjäär jääb Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteest nr 4 ca 500 m kaugusele ida suunda.
Jädivere II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’15’’ p.l. ja 24°27’11’’ i.p. ning liivakarjäär
paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6312 (graafiline lisa 1. Jädivere II liivakarjääri
mäeeraldise plaan).
Jädivere II liivakarjäär piirneb loode suunast Uustalu (katastriüksuse tunnus 88402:002:0204, sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%, pindala 31924 m2) katastriüksusega. Jädivere II liivakarjäär ümbritseb kolmest küljest
(lääne, lõuna ja ida suunast) Jädivere liivakarjääri (katastriüksuse tunnus 50201:001:1130, sihtotstarve on
mäetööstusmaa 100%, pindala 249730 m2) katastriüksust. Nimetatud katastriüksusel asub Jädivere liivakarjääri
(maavara kaevandamise luba nr KL-522893, loa omanik Sokkel Karjäärid OÜ, kehtib kuni 30.10.2040) mäeeraldis
ja selle teenindusmaa. Jädivere liivakarjäär hõlmab Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja
2. Taotletavast mäeeraldisest lääne, lõuna ja ida suunas jätkub Märjamaa metskond 66 katastriüksus.
Jädivere II liivakarjäär kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga
(uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20
Jädivere II liivakarjäär asub tervenisti maaparandussüsteemide alal: Jädivere1 (TP-675) (MS kood/ehitise kood
5111420010080/002), Jädivere2 (TP-675) (MS kood/ehitise kood 5111420010120/001) ja Jädivere3 (TP-675)
(MS kood/ehitise kood 5111420010130/001). Jädivere II liivakarjäär piirneb lääne suunast Jädivere2 (TP-675)
kuni 10 km2 valgalaga avatud eesvoolu kaitsevööndiga ja veekogu kalda kaitsevööndiga (väline tunnus
51114200101200011M) Jädivere II liivakarjäärist ca 45 m kaugusel ida suunas paikneb Jädivere3 (TP-675) kuni
10 km2 valgalaga avatud eesvoolu kaitsevöönd ja veekogu kalda kaitsevöönd (väline tunnus
51114200101300011M). Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud kaevandamise Jädivere II liivakarjääri
alal (elektrooniline lisa 4).
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa piirist ca 425 m kaugusel Pihlaka (katastriüksuse tunnus 88402:002:0810, sihtotstarve on
elamumaa 100%) katastriüksusel.
Maastikuliselt paikneb Jädivere II liivakarjäär Lääne-Eesti rannikumadaliku idaservas vana mattunud oru kohal,
Antsülusjärve setete avamusalal.2 Maapinna absoluutkõrgus jääb Jädivere II liivakarjääri alal vahemikku
ca 20,1 – 21,6 m, maapind on tasane.
3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS
3.1.GEOLOOGILINE UURITUS
Jädivere liivamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud ühel korral: 2023. aasta detsembrist kuni 2024. aasta
märtsini tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus rajati alale 32
puurauku ja 34 kaevandit. Uuringuruumist võeti 110 pinnaseproovi terastikulise koostise määramiseks, neli
proovi filtratsiooni määramiseks, üks proov huumuse sisalduse määramiseks ning neli proovi, millest määrati
voolavusarv, voolavus- ja plastsuspiirid. Uuringupunktide sügavus oli kuni 4,4 meetrit. Uuringuruumi materjal
vastas täiteliiva kvaliteedinõuetele. Uuringu tulemusena moodustati Jädivere liivamaardla ning võeti arvele
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ja 2.
Maa-ameti peadirektori 19.07.2024 korraldus nr 1-17/24/1506. Rapla maakonna Jädivere liivamaardla
registrisse kandmine:
1. Otsustan kanda OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2024 maavarade
registrisse Jädivere uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 1317 tuh m3 (aruandes 1. plokk, allpool põhjavee taset);
1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 163 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool põhjavee taset, 1.
ploki lamamis).
Varu arvele võtmise järgselt taotles Sokkel Karjäärid OÜ maavara kaevandamise luba Jädivere liivakarjääris varu
arvutuse ala keskmisele osale ning pärast loa saamist moodustati registripidaja poolt väljaspoole mäeeraldist
jäänud varu alale täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4.
1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 9888).
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20
3.2.GEOLOOGILINE EHITUS
Jädivere II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta geoloogilise uuringu andmete põhjal.
Jädivere II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune mulla- (Q2_s) või orgaanilise liiva kiht (Q2_s),
mille keskmine paksus on 0,4 m.
Kasuliku kihi moodustab ülipeene- kuni peeneteraline beeži ja halli värvusega järveline liiv (Q2_An). Kasulikus
kihis leidub orgaanikarikkaid vahekihte ja saviläätsi. Kasuliku kihi paksus on uuringu andmetel taotletava
Jädivere II liivakarjääri alal 1,8 – 3,2 m (uuringuaukude keskmine 2,4 m).
Kasuliku kihi lamamiks on roosaka värvusega järveline saviliiv (Q2_An) või turvas (Q2_b). Turvas esineb roosaka
saviliiva sees kihtidena või lasub liiva- ja savikihi vahel. Nende kihtide all lamab jääjärveline savi (Q1jrVr_lg). Savi
ei läbitud ja see jätkub sügavuse suunas. Kohati arvestati nimetatud kihid ka täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki
2 koosseisu (kasuliku kihi hulka), et lihtsustada ploki põhja ja hilisemat kaevandamist. Kasuliku kihi lamami kihid
avati kuni 0,8 m paksuselt.
3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Maardla hüdrogeoloogiline kirjeldus on antud 2024. aasta geoloogilise uuringu andmete põhjal. Jädivere
uuringuruumis avati 2023. aasta detsembris ja 2024. aasta veebruaris-märtsis põhjavesi kõigis
uuringupunktides. Põhjavee tase uuringupunktides oli maapinnast 0,0 – 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel
19,0 – 21,7 m.
Maardla hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustab maapinnalt esimese, surveta ja sademetoitelise veekihi
Kvaternaari veekompleks, mis levib Antsülusjärve liivas. Liiva lamamis moodustavad veepideme vähese
veejuhtivusega turba- ja savisetted. Jädivere maardla paikneb mattunud orus, mida täidavad valdavalt
moreenid ning mille pinnakatte paksus on enamasti 50 – 60 m. Orgu täitvates setetes võivad esineda lokaalsed
sügavamal lasuvad veekihid, kuid otsesed tõendid nende kohta puuduvad. Kvaternaarisetete all levib
maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Raikküla lademe lubjakivides ja savikates dolokivides,
mis kuulub Siluri–Ordoviitsiumi veekompleksi ning on paksu pinnakatte tõttu suhteliselt hästi kaitstud
maapinnalt lähtuva reostuse eest.
Kvaternaari liiva leviala piiril, karjäärist lõuna suunas asuvad Jädivere küla majapidamised võivad salvkaevude
kaudu ammutada vett samast Kvaternaarisetete veekihist, mis levib mäeeraldise alal, kuid samuti ka eelmisega
hüdrauliliselt mitteseotud veekihtidest teistsugustes setetes. Salvkaevude veetasemele mõju puudub, kuna
karjäärist vett välja ei juhita. Piirkonna puurkaevud ammutavad vett peamiselt sügavamal paiknevast Siluri–
Ordoviitsiumi veekompleksist.
Uuringuaegne keskmine veetaseme absoluutkõrgus oli 21,0 m. Keskmise veetaseme kõrgus on aritmeetiline
näitaja ega võimalda teha otseseid järeldusi karjääri ammendamisel tekkiva veekogu taseme kohta. Kuna
geoloogiline uuring ja topograafiline mõõdistamine toimusid kõrgvee ajal, võib tegelik keskmine veetase olla
uuringuaegsest ligikaudu 1 – 2 m madalam, sõltudes sademete jaotusest aasta jooksul ning lumikatte paksusest
ja sulamisperioodi kestusest. Seetõttu hinnati geoloogilise uuringu aruandes põhjavee pikaajaliseks keskmiseks
tasemeks absoluutkõrgus 20,0 m, millest on lähtutud ka käesolevas kaevandamisloa taotluses.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20
4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA
KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
2024. aasta geoloogilise uuringuga moodustati Jädivere uuringuruumi varu arvutuse alale täiteliiva varuplokk
1 ja 2. Kuna kaevandamisluba taotleti geoloogilise uuringu järgselt 2024. aastal Jädivere liivakarjääris üksnes
varu arvutuse ala keskmisele osale, moodustati registripidaja poolt väljaspoole mäeeraldist jäänud varu alale
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. Seega on samade kvaliteedinäitajatega plokk 1 ja 3 aT ning plokk 2 ja
4 aT.
Kasuliku kihi moodustab Jädivere II liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Materjali
kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2024. aasta geoloogilise uuringu käigus
kogutud 80 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja
kruusa kasutusalade määramise nõuetega. 70 proovi andmeid kasutati ploki 1 hindamiseks ning 10 proovi
andmeid kasutati ploki 2 hindamiseks.
Terastikulise koostise analüüsi põhjal plokis 3 kruusa fraktsioon (>31,5 mm) puudub. Liiva sisaldus (osakesed
0,063 – 31,5 mm) jääb vahemikku 85,9 – 97,7% (keskmiselt 93,7%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus
(<0,063 mm) vahemikku 2,3 – 14,1% (keskmiselt 6,3%). Ploki 3 materjali liiva (0 – 4 mm) filtratsioon nelja proovi
alusel on vahemikus 0,2 – 0,3 m/ööp. Voolavuspiir on 29,7 – 30,9% ning plastsust katsetatud proovidel ei
esinenud.
Plokis 4 puudub samuti kruusa fraktsioon (>31,5 mm). Liiva sisaldus (osakesed 0,063–31,5 mm) on vahemikus
3,3 – 86,2% (keskmiselt 36,1%) ja savi- ning tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on vahemikus 13,8 – 96,7%
(keskmiselt 63,9%).
Tabelis 1 on esitatud Jädivere II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 laborianalüüside
põhinäitajad.
Tabel 1. Jädivere II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad
Näitaja Jädivere II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 0,0 0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
2,3
100,0
14,1
100,0
6,3 Looduslik materjal ploki 4 TL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 0,0 0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
13,8
100,0
96,7
100,0
63,9
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS
Jädivere liivamaardla varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 allpool
uuringuaegset põhjavee taset (pindala 52,79 ha, varu 1317 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee
taset (pindala 52,79 ha, varu 163 tuh m3) OÜ Inseneribüroo Steiger töös „Rapla maakonna Jädivere
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)“ (EGF aruande nr 9888). Varu arvutuse
aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:2000, geoloogilised läbilõiked,
uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on
maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i.
Pärast varu arvele võtmist taotles Sokkel Karjäärid OÜ maavara kaevandamise luba arvele võetud ploki 1 ja 2
osaliseks kaevandamiseks Jädivere liivakarjääri mäeeraldisel (pindala 24,73 ha). Loa andmise järgselt
moodustas registripidaja mäeeraldisest välja jäänud alale varuploki 3 (pindala 28,06 ha, varu 692 tuh m3) ja 4
(pindala 28,06 ha, varu 70 tuh m3).
Ploki 3 ja 4 moodustamise järgselt on korrigeeritud Uustalu ning Märjamaa metskond 66 katastriüksuse
omavahelist piiri, mille tulemusena jäävad varuplokid 0,16 ha ulatuses eraomanduses olevale Uustalu
katastriüksusele. Sellele alale kaevandamisluba ei taotleta ning Jädivere II liivakarjäär hõlmab varuplokki 3 ja 4
osaliselt (vt peatükk 5.1).
5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE
KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru
ploki 3 ja 4 piiriga, v.a taotletava mäeeraldise lääneosas (piiripunktide 18 – 21 vahel), kus katastripiiride
korrigeerimise tõttu paiknevad varuplokid 0,16 ha ulatuses eraomandisse kuuluval Uustalu katastriüksusel.
Sellele alale kaevandamisluba ei taotleta. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ühtib täielikult
mäeeraldise piiriga. Karjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 27,91 ha.
Geoloogilise uuringuga arvele võetud varuploki 1 ja 2 pindala oli 52,79 ha. Jädivere liivakarjääri mäeeraldise
moodustamise järgselt jäi ploki 1 ja 2 pindalaks 24,73 ha ning väljaspoole mäeeraldist moodustati plokk 3 ja 4
pindalaga 28,06 ha. Katastripiiride korrigeerimise tõttu jääb plokk 3 ja 4 taotletava Jädivere II liivakarjääri alalt
välja 0,16 ha ulatuses ning taotletava mäeeraldise pindala on 27,91 ha. Uuringuga arvele võetud varuplokkide
jupitamise ning katastripiiride korrigeerimise tulemusena on vastavalt pindalade ümardamise reeglitele
Jädivere liivamaardla varuplokkide ümaradatud kogupindala käesoleva taotluse esitamise järgselt 0,01 ha võrra
suurem, kui uuringuaruandes esitatud (52,79 ha vs 24,73 ha + 27,91 ha + 0,16 ha = 52,80 ha).
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud
mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud
joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2.KAEVANDATAVAD VARUD
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava
materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus
nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt ülipeene- kuni
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20
peeneteraline liiv ning selle lamamis turvas, saviliiv ja savi. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks
valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~11°)
Nõlvatervikut ei moodustu Jädivere liivakarjääriga vahetult piirnevatele külgedele. Ilma nõlvatervikuta
kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku
väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada.
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva
mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud
maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Jädivere II liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk Varu, tuh m3
Mäeeraldisest välja jääv varu, tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu, tuh m3
Plokk 3 TL aT 692 4 29 659
Plokk 4 TL aT 70 1 7 62
KOKKU 762 5 36 721
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 52 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub
hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud
täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse
§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa
kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei
kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris
kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali
vajadusest.
6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS
NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS
Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine ning materjali laadimine toimub
ekskavaatoritega. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel
koorida kasvukihist (mullast ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 76 tuh m3. Katendi
keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse
mäeeraldise teenindusmaa servadesse.
Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata.
Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures.
Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et
ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Mäeeraldiselt eemaldatud katendit on kavandatud kasutada täies mahus alade täitmiseks ja bioloogiliseks
korrastamiseks algse maapinna kõrguseni (ca 21,0 m absoluutkõrgusele). Täidetud ala korrastatakse
metsamaaks ning mäeeraldise nõlvad jäetakse looduslikule taastumisele. Täidetud alade nõlvade stabiilseks
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20
püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool veetaset ja
1:5 allpool veetaset (graafiline lisa 3).
Jädivere II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke ja maavarale on
hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi
paksus on geoloogilise uuringu andmetel kuni 3,2 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes
ilma mäeeraldise alalt vett välja juhtimata. Varu ammendumise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu,
mille sügavus valdavas osas on vähemalt 2 m, seega täiendavat süvendamistööd ei ole vaja teha.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on
otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste
alusel, samuti esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses
esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest.
Materjali väljavedu taotletavast karjäärist hakkab toimuma läbi Jädivere liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaale rajatava tee, mis ühendab mõlemat karjääri munitsipaalomandis oleva avalikult kasutatava
Seljakalda teega nr 8840005. Seljakalda tee tuleb vastavalt Märjamaa Vallavolikogu poolt Jädivere liivakarjääri
menetluse käigus tehtud otsusele kaevandja poolt rekonstrueerida. Seljakalda tee ühendab mõlemat karjääri
ca 1,4 km kaugusel lääne suunas asuva Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteega nr 4.
7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend
kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse
säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi
loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi
vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.
Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja
geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke
taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääriala
korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Jädivere II liivakarjääri kaevandamise käigus
tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.
Jäätmeseaduse mõistes Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning
tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20
8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017 määrusele nr 12.3 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel
juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine
toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt
Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet
lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud
korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks
korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute
pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Jädivere II liivakarjääris kaevandatakse allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu
ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks ja veekoguks. Mäeeraldise alale kujuneva veekogu pindala
on ca 25,09 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 2 m. Karjääri maa-ala korrastamise käigus
tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne
nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval
materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui
~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.
Taotletava liivakarjääri tegevuse ajal ladestatakse katend mäeeraldise lääne- ja kaguserva ning karjääri
keskosasse. Mäeeraldiselt kooritud katendit plaanitakse kasutada kogu ulatuses nende alade täitmiseks algsele
maapinna kõrgusele. Täitmiseks kasutatakse 76 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud ala ning mäeeraldise nõlvad
kokku ca 2,90 ha pindalal korrastatakse metsamaaks. Sellest ca 2,60 ha (täidetud ja tasandatud ala) nähakse
ette taasmetsastamine istikutega ning mäeeraldise nõlvad jäetakse looduslikult taastuma. Täpsemad
tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks pannakse paika korrastamisprojektis. Täidetud
alal metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket.
Taotleja soovib endale jätta ka korrastamise variandi karjääriala täita ehitusobjektide väljakaevega, kui selleks
tekib võimalus ja on keskkonnaalased eeldused.
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning
puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna
ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline
korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne
kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse
viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate istikutega (täidetud alad).
Hinnangulised kulud Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse
koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 69 750 eurot. Jädivere II liivakarjääri
3 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20
korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Jädivere II liivakarjääri korrastatud maa
plaan).
9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED
NENDE VÄHENDAMISEKS
Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse
pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.
Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,
et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava
materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise
teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,
mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne
muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud
piirnorme. Jädivere II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast
saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on
normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate
poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale
võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid
tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi
võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega
ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud
maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui
kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.4
Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa
Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise
(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus
E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);
4 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,
mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava
materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Jädivere II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust
5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele.
Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste
eriheide järgmine:
E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t
Jädivere II liivakarjääri keskmise aastamäära (52 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete
osakeste summaarne heitkogus ~0,066 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud
künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Karjääris ei ole plaanis kasutada teisaldatavat sõelumissõlme. Kui see peaks erandkorras siiski vajalikuks
osutuma, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib
maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja
sõelumisega on maksimaalselt:
0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t.
Jädivere II liivakarjääri keskmise aastamäära (52 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos
materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,300 t ning keskkonnaministri 14.12.2016
määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides
kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana
kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)
nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Jädivere II liivakarjääris materjali
töötlemist ei planeerita, kuid vajadusel võib väike osa (ca 10%) kaevandamise keskmisest aastamäärast vajada
sõelumist. Ca 6 tuh m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 10 800 tonni. Tööpäeva
jooksul töötleb sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning ca 6 tuh m3 töötlemine võtab
seega aega ca 6 – 8 tööpäeva. Sõelumissõlme võidakse Jädivere II liivakarjääris kasutada erandjuhtudel
lühiajaliselt ja vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr
67 toodud künnisvõimsust.
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate
majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II
kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla
päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20
teepoolsel küljel 60 dB).5 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Jädivere II liivakarjääri
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 430 m kaugusel lõuna suunas Pihlaka katastriüksusel (tunnus
88402:002:0810, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 9942 m2).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, sõelumissõlm, kallurautod).
Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,
ekskavaatoritel ca 100 – 104 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit,
erandkorras võidakse lühiajaliselt materjali sõelumiseks kasutada sõelumissõlme. Nimetatud masinate
mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Ekskavaator 104
Sõelumissõlm 114
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu
suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse
mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab
madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased
tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab
rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).
5 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20
Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.6
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1
oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63 Hz
125 Hz
250 Hz
500 Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA
105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)
87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades
vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis
tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke
(„A-weighted“).
Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Pihlaka maaüksusest ca 430 m kaugusel,
on lagedal maal otsenähtavuse korral Pihlaka katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 48 dB, mis on
ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad müratasemed
summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.
6 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026).
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20
Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ja materjali
sõelumine sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 0,4 dB. Sellisel juhul
kujuneb Jädivere II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Pihlaka katastriüksuse
piiril otsenähtavuse korral ca 48,4 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 11,6 dB võrra. Tegelikkuses ei
paikne sõelumissõlm karjääri servas, vaid pigem keskosas, lisaks kaob otsenähatvus karjäärimasinate ja
müratundliku katastriüksusega, kui rajatakse katendivallid. Seetõttu on käesolev müra arvutus pigem
ülehinnatud.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Jädivere II liivakarjääri varu asub valdavas osas allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist
moodustub karjäärialale veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 3,2 m ning seda saab
kaevandada ekskavaatoriga ühes kaeveastmes ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse
tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete
sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.
Mõju veerežiimile saab hinnata väikeseks, kuna veealuse kaevandamise puhul vett mäeeraldise alalt välja ei
juhita. Kaevandamistehnoloogiliselt on allpool püsivat veetaset asuva varu väljamiseks otstarbekas suunata vesi
ajutiselt mäeeraldise piires ümber. See võimaldab mäetöid teha efektiivsemalt ning tagab ühtlasema ja
kvaliteetsema kaevise, kuna vee ja pinnase segu väljamisel on ekskavaatori tootlikkus oluliselt madalam ning
keeruline on jälgida materjali kvaliteeti. Veealuse varu kaevandamisel jagatakse mäeeraldis sektoriteks, mis
eraldatakse üksteisest tervikutega (pinnasvallidega). Kaevandamisel olevast sektorist juhitakse vesi isevoolselt
või pumbates kõrval asuvasse sektorisse, mis võimaldab kogu kasuliku kihi kuivades oludes väljata. Ühe sektori
ammendumisel juhitakse vesi teist pidi ümber ning jätkatakse järgmise sektori kuivades oludes
kaevandamisega. Lühiajaline vee ümber juhtimine ehk ühe sektori kuivana hoidmine kestab tööprotsessist ja
kaevise kogusest sõltuvalt paarist nädalast kuni ca ühe kuuni. Sellisel viisil kaevandamise käigus toimub vee
ajutine ümberpaigutamine mäeeraldise piires, mistõttu võivad kaevandamisalal ja selle lähiümbruses esineda
lühiajalised ja lokaalsed muutused veetasemes. Kuna vett mäeeraldiselt välja ei juhita ning pärast tööde
edenemist veetasemed taastuvad, ei ole oodata olulist ega pikaajalist mõju piirkonna põhjaveerežiimile.
Kehtiva loaga Jädivere liivakarjäär ning taotletav Jädivere II liivakarjäär moodustavad ruumilise terviku ning
nende kaevandamine toimub (osaliselt) samaaegselt, siis hinnatakse kaevandamise koosmõju veerežiimile
mõlema mäeeraldise ulatuses.
Maavara kaevandamisel tekib pinnases tühimik, mis täitub ümbritsevatest setetest sisse voolava veega, mille
tulemusel võib neis setetes veetase alaneda. Veetaseme muutus võib teoreetiliselt levida ka karjäärialast
väljaspoole. Selle mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks (r₀).
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20
Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt leida veevõtu kogus ajaühikus. Mõjuraadiust hinnatakse valemiga:
, kus
n – peenliiva poorsus (26%);7
V – maavaraploki ruumala (ca 990 000 m3, eeldusel, et keskmiselt 2/3 kogu maardla varust on veealune);
t – maavaraploki ammendamise aeg (ca 14 aastat).
Selliste parameetrite korral on veevõtt ca 143 m3/ööpäevas. Sealjuures tuleb ka arvestada, et tegemist on
päevasel ajal tekkiva alandusega, mis tegevuse välisel ajal taastub.
Teades veevõttu, hinnatakse mõjuraadiust stabiilse voolu tingimustes, mis vastab suurimale võimalikule
mõjuraadiusele. Mõjuraadius määratakse valemi alusel, lähtudes põhjavee toitumisest ehk kui suure ala pealt
(millise raadiusega ringilt) tasakaalustab põhjavee toitumine (W) välja võetud vee koguse:
Vallneri (2002) Eesti hüdrogeoloogilise mudeli kohaselt on põhjavee toitumine Jädivere piirkonnas ligikaudu
40 mm/a ehk 0,00011 m/ööp. Selle alusel arvutatud mõjuraadius maardla keskpunktist on ca 762 m.
Tulenevalt Jädivere ja Jädivere II liivakarjääri ebakorrapärasest kujust on mõjuraadiuse ulatus hinnatud
mäeraldiste ringpiirist. Selleks lahutatakse eelnevalt leitud mõjuraadiusest Jädivere liivamaardla efektiivraadius
ₚ = √ S / π), kus S on maavara plokkide kogupindala (52,79 ha ehk 527 900 m2). Efektiivraadiuseks kujuneb
ca 410 m. Mõju põhjaveetasemele ulatub seega kuni ca 352 meetrini mäeeraldiste välispiirist. Seega ei jää
mõjuraadiusesse ühtki majapidamist.
Esitatud mõjuraadius on ülehinnang, kuna selle sisse jääva ala pindala on suurem, kui karjääri veevõtu
tasakaalustamiseks vajalik oleks. Lisaks hõlmab mõjuraadius alasid, kus võimalik veetaseme alanemine on väga
väike, ulatudes vaid sentimeetritesse ning võib seetõttu jääda praktiliselt eristamatuks, kuna Eesti tingimustes
on vabapinnalise põhjavee aastane looduslik veetaseme kõikumine tavapäraselt suurusjärgus 1 – 2 m.
Maksimaalsete eelduste korral võib veetaseme alandus ulatuda ca 2 meetrini karjääri keskosas ning väheneda
järk-järgult kuni nullini mõjuraadiuse piiril. Arvestades tegelikke kaevandamistingimusi, prognoositakse
7 Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials, as analyzed by the hydrologic laboratory of the U.S. Geological Survey, 1948-60.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20
veetaseme alanemist karjääri keskosas väiksemana, mistõttu on põhjaveetasemele avalduv mõju karjäärialast
väljaspool tõenäoliselt vähene või praktiliselt tajumatu.
Kasutatud arvutuslik lähendus põhineb eeldusel, et filtratsiooniomadused, topograafia ning põhjaveetase on
ruumiliselt ühtlased ja isotroopsed, mis ei kajasta täiel määral tegelikke geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi
tingimusi. Sellest tulenevalt on arvutustulemustega seotud märkimisväärne määramatus. Konservatiivsetel
eeldustel koostatud mudel võimaldab hinnata maksimaalset võimalikku põhjaveetaseme alanemise ulatust.
Kaevandamistegevuse mõju pinnaveerežiimile on hinnanguliselt väike. Kaevandamise tulemusena tekkivad
reljeefimuutused võivad teataval määral mõjutada karjäärialal ja selle vahetus lähiümbruses voolava pinnavee
hulka ja voolukiirust. Lisaks on aurumine karjäärijärve veepinnalt suurem võrreldes loodusliku maismaapinnaga,
mistõttu aurumiskadude suurenemine võib teoreetiliselt vähendada veevoolu Enge jõkke. Arvestades siiski, et
karjääriala koos sellest ülesvoolu jääva piirkonnaga moodustab vaid väikese osa Enge jõe valgala
kogupindalast, loetakse kaevandamise mõju jõe vooluhulgale ebaoluliseks.
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki
vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni
mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud
töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.8 Tehniliselt korras masinate
kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on
leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks ja veekoguks.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE
LOODUSOBJEKTIDELE
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-
ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende
kaitsevööndit.
Lähim kaitseala, Jädivere mõisa metsapark (EELIS kood KLO1200386), asub Jädivere II liivakarjäärist lähimas
punktis ca 420 m edela suunas. Jädivere II liivakarjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas asub Selja-Põdra
hoiuala (EELIS kood KLO2000198). Selja-Põdra hoiuala kaitse-eesmärk on puisniitude, siirde- ja õõtsiksoode,
liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute,
soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo ja rabametsade ja II kaitsekategooria liigi kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse.
8 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20
Selja-Põdra hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Selja-Põdra loodusala (EELIS kood
RAH0000332), mille kaitse-eesmärkideks on lisaks Selja-Põdra hoiuala kaitse-eesmärkidele niiskuslembeste ka
kõrgrohustute ja nokkheinakoosluste elupaigatüüpide kaitse.
Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda
mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju
ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Jädivere II liivakarjääri
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Jädivere mõisa metsapargi, Selja-
Põdra hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Selja-Põdra loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
10.KOKKUVÕTE
Sokkel Karjäärid OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Jädivere liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1029)
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.
Jädivere II liivakarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru plokil 3 ja 4 hõlmates mõlemat plokki osaliselt. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu
sügavusega, taotletav varu asub allpool põhjavee taset. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 27,91 ha.
Jädivere II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 762 tuh m3, kaevandatav täiteliiva
varu kogus on 721 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 36 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldise piiri
jääva varu kogus plokis 3 ja 4 on kokku 5 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel
Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863).
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
04.06.2026
Rapla maakonna Jädivere liivamaardla
registrisse kandmine
Sokkel Karjäärid OÜ esitas Maa-ametile Jädivere uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse
tarbevaru arvele võtmise aruande „Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.01.2024)“ (saabunud 11.07.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/6462-5,
edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet
on 16.10.2023 andnud korraldusega nr DM-124709-15 Jädivere uuringuruumi geoloogilise
uuringu loa nr L.MU/519381).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas
Märjamaa vallas Jädivere külas riigile kuuluval Kliimaministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Märjamaa metskond 66 (tunnus 88402:002:0490), mille volitatud asutus on
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult
Jädivere uuringuruumi piires.
Aruandes moodustatud varuplokkidel asuvad maaparandussüsteemid Jädivere1 (TP-675)
(maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood 5111420010080/002), Jädivere2 (TP-675)
(maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood 5111420010120/001) ja Jädivere3 (TP-675)
(maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood 5111420010130/001). Aruandele on lisatud
Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks
tingimusel, et maaparandussüsteemid Jädivere1 (TP-675), Jädivere2 (TP-675) ja Jädivere3 (TP-
675) jäävad muus osas toimima ja planeeritavad tegevused ei halvenda naaberkinnisasjade
kuivendusseisundit ega kahjusta naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemi elementide
toimimist. Kaevandamine eeldab mäeeraldise maa-ala osas kinnistu sihtotstarbe muutmist.
Maaparandussüsteemi maa-alal võib kinnisasja sihtotstarvet muuta PTA kooskõlastuse alusel
(maaparandusseaduse § 51 lg 1).
Aruandes moodustatud varuplokkidel asuvad metsateed Teeääre tee nr 8840644 ja Kalbuse tee nr
8840645. Aruandele on lisatud RMK kooskõlastus maavara varu arvele võtmiseks tingimusel, et
varu plokkide sees asuv nurgapunkti 6 juures olev Kalbuse tee (8840645) ja sellega ristuv
kvartalisihil asuv pinnastee jäetakse maavaravarust välja ulatuses, mis võimaldab järelkäruga
metsaveoautodele ristmiku ohutut kasutamist tagasikeeramiseks ja võimaldab sinna ka
kruusakattega taristu rajamist. Metsamajandamiseks vajalike teede ja ligipääsude täpsemad
lahendused arvelevõetud maavaravaru alal kooskõlastab RMK kaevandamisloa taotluse menetluse
käigus. Varuplokkide moodustamisel on arvestatud RMK tingimusega.
KORRALDUS
19. juuli 2024 nr 1-17/24/1506
2
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande
alusel kandma maavara maavarade registrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan kanda OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2024
maavarade registrisse Jädivere uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 1317 tuh m3 (aruandes 1. plokk, allpool
põhjavee taset),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 163 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool
põhjavee taset, 1. ploki lamamis).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Jädivere uuringuruumi piires arvutatud varu
maavarade registrisse Jädivere liivamaardlana.
3. Korraldus teha teatavaks Sokkel Karjäärid OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Märjamaa Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna
Jädivere uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
Töö nr 24/4776
Tallinn 2024
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
2
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/
Hüdrogeoloog
Tauri Põldema /allkirjastatud digitaalselt/
Mäeinsener
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
3
ANNOTATSIOON
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.04.2024).
Aruanne ühes köites, teksti 31 lk, 14 tekstilisa, 3 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2024.
Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Sokkel
Karjäärid OÜ tellimusel geoloogilise uuringu loa L.MU/519381 alusel. Jädivere
uuringuruum teenindusala pindalaga 155,98 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas
Jädivere külas riigiomandis oleval katastriüksusel Märjamaa metskond 66 (katastritunnus
88402:002:0490).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada valitud alal maavara (liiva ja kruusa)
esinemine, selle kvaliteet, levik, maht, kasutamise võimalused ning võimalikud
perspektiivsed kaevandamistingimused.
Uuring tehti kahes etapis. Esimeses etapis puuriti puuraugud üle kogu uuringruumi
uuringuvõrgu tihedusega kuni 500 m. Pärast esimeses etapis valitud proovide
laboratoorseid analüüse tihendati uuringuvõrku kõige perspektiivsemal alal. Teises etapis
kaevati perspektiivsele alale kaevandid. Tööde käigus rajati uuringuruumi 32 puurauku
sügavusega kuni 4,4 m ja 34 kaevandit sügavusega kuni 4,3 m. Võeti kokku 110 proovi,
millest 93-st tehti terastikulise koostise laboratoorsed analüüsid. Vastavalt uuringuloa
omaniku soovile tehti lisaks laboratoorsed analüüsid huumuse (1 proov), filtratsiooni (4
proovi) ja Atterbergi piiride (4 proovi) täpsustamiseks.
Kvaternaarisetete põhjavesi jääb plokkide piires 0,0 - 1,3 m sügavusele maapinnast,
absoluutkõrgustele 19,8 - 21,7 m (keskmine 21,0 m).
Jädivere uuringuruumi katendi moodustab kasvukiht, muld ja orgaanikarikas liiv
paksusega 0,2 - 0,8 m. Kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve setted, valdavalt
ülipeeneteraline kuni peeneteraline, beeži ja halli värvusega liiv. Geoloogiline kasuliku
kihi paksus on uuringuaukude andmeil 0,7 - 3,2 m.
Geoloogilisest situatsioonist tingituna ja kaevandamise lihtsustamiseks moodustati plokid
abs kõrgusele 18,0 m. Plokk 1 on moodustatud kvaliteetsema liiva levimusele vastavalt
või kuni abs kõrguseni 18,0 m. Seal, kus geoloogiline lamam on kõrgemal kui abs kõrgus
18,0 m, moodustati kuni 18,0 m abs kõrguseni plokk 2 (mille kvaliteet on kehvem).
Moodustatud ploki 1 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste
sisaldus on 6,3% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad. Ploki 1 materjali liiva
(0…4 mm) filtratsioon on kõigis plokki jäävates proovides 0,3 m/ööp. Voolavuspiiriks
on 29,68 - 30,89% ja plastsus katsetatud proovidel puudub. Moodustatud ploki 2 aT
(veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 63,9% ja osakesed
läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad.
Töö tulemusena arvutati Jädivere uuringuruumis osalisel, 52,79 ha pindalal täiteliiva
aktiivset tarbevaru kokku 1480 tuh m3, sh plokis 1 veealust varu 1317 tuh m3 ja plokis 2
veealust varu 163 tuh m3. Aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 2,8 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
4
Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Jädivere liivamaardla, milles võtta varu
arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2024):
- aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 1317 tuh m3 ja
- aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 163 tuh m3.
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Sokkel Karjäärid OÜ, Rapla maakond, Märjamaa vald,
Jädivere küla, liiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, puurimine, kaevandid.
Koostas: Kadri Mikkelsaar
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
5
SISUKORD
ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3
1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 8
3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 12
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 13
4.1. Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine ............................................ 13
4.2. Laboratoorsed tööd ......................................................................................... 14
4.3. Topograafilised tööd ........................................................................................ 14
4.4. Kameraaltööd .................................................................................................. 14
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale........................................................... 15
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED ...................................................................................... 17
5.1. Geoloogia .......................................................................................................... 17
5.2. Hüdrogeoloogia ................................................................................................ 19
6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 22
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 24
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ........................................ 24
8. VARU ARVUTUS ................................................................................ 28
9. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 30
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 31
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba ........................................................................................ 32
2. Uuringuaukude kataloog .......................................................................................... 34
3. Proovide kataloog ..................................................................................................... 37
4. Geoloogilised kirjeldused ......................................................................................... 40
5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll .......................................................... 48
6. Keskmised kvaliteedinäitajad ................................................................................... 62
7. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ..................................................... 70
8. Varu arvutuse tulemused .......................................................................................... 71
9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .................................................................. 72
10. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus ............................................................ 73
11. Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus ...................................................... 74
12. Uuringuaukude likvideerimise akt ........................................................................... 76
13. Keskkonnaameti korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................. 79
14. Tellija arvamus ......................................................................................................... 81
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
6
GRAAFILISED LISAD
1. Uuringuruumi ülevaateplaan Mõõtkava 1 : 5000
2. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
3. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100
ELEKTROONILISED LISAD
1. ploki piirid.dgn
2. isojooned_lasum EH.dgn
3. isojooned lamam EH.dgn
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
7
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Jädivere uuringuruumis tehti Sokkel Karjäärid OÜ tellimisel.
Keskkonnaameti 16.10.2023 korralduse nr DM-124709-15 alusel väljastati Sokkel
Karjäärid OÜ-le Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519381
kehtivusajaga viis aastat (Tekstilisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada
valitud alal maavara (liiva ja kruusa) esinemine, selle kvaliteet, levik, maht, kasutamise
võimalused ning võimalikud perspektiivsed kaevandamistingimused.
Uuringuruumi teenindusala oli geoloogilise uuringu loa taotluse etapis valitud suurem, et
leida rohkemaid ja erinevaid võimalusi kaevandamiseks sobilike alade valikus lähtuvalt
nii kehtivatest kvaliteedinõuetest maavarale kui ka kaevandamisega kaasnevate mõjude
paremaks kohaldamiseks.
Uuring tehti mitmes etapis. Esimeses etapis (detsembris 2023. a) puuriti puuraugud
(32 tk) üle kogu uuringruumi uuringuvõrgu tihedusega kuni 500 m. Pärast esimest etapi
valitud proovide laboratoorseid analüüse tihendati uuringuvõrku kõige perspektiivsemal
alal. Teises etapis (veebruaris ja märtsis 2024. a) kaevati perspektiivsele alale kaevandid
(34 tk).
Uuringupunktides määrati katendi ja kasuliku kihi paksused ning mõõdeti põhjavee
taseme kõrgused. Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 93 terastikulise koostise
analüüsi, 4 filtratsioonimooduli analüüsi, 1 huumuse sisalduse analüüs ja 4 proovis
määrati voolavuspiir, plastsuspiir ning plastsusarv. Uuringuruumi teenindusala
mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 2000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside
tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne.
Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas
geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar, hüdrogeoloog Kaarel Mänd ja mäeinsener Tauri
Põldema. Topograafilise mõõdistamise tegi 2024. a aprillis geodeet Arles Tehu.
Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat.
Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti Keskkonnaministri 17.12.2018. a välja
antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu
kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi,
järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Jädivere uuringuruum teenindusala pindalaga 155,98 ha asub Rapla maakonnas Märja-
maa vallas Jädivere külas riigiomandis oleval katastriüksusel Märjamaa metskond 66
(katastritunnus 88402:002:0490, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Nimetatud
katastriüksuse valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks on Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Jädivere uuringuruum jääb Rapla linnast ~35 km edela suunda ning Märjamaa alevist
~20 km lõuna suunda. Uuringuruum jääb Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaanteest nr 4
(kilomeetripostist nr 89) ligikaudu 500 m kaugusele ida suunda.
Joonis 2.1. Jädivere uuringuruumi ülevaateplaan (plaani koostamisel on kasutatud Maa-
ameti kaardirakendust)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
9
Uuringuruum koosneb kahest lahustükist. Läänepoolse lahustüki pindala on 104,10 ha ja
idapoolse lahustüki pindala on 51,88 ha. Jädivere uuringuruumi lahustükkide vahel
paikneb Jädivere3 (TP-675) maaparandussüsteemi eesvool ja selle kaitsevöönd (vid
kood: 51114200101300011M). Jädivere uuringuruumi läänepoolse lahustüki keskpunkti
geograafilised koordinaadid on 58°42'10" pl ja 24°27'04" ip ning idapoolse lahustüki
keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°42'04" pl ja 24°27'49" ip (Eesti baaskaart
M 1 : 50 000 leht nr 6312).
Jädivere uuringuruumi teenindusala piirneb lääne ning loode suundades kinnistutega
Uustalu (katastritunnus 88402:002:0204), Uusojapere (88402:002:0179), Vanaojapere
(88402:002:0181) ja Tomsi (88402:002:0420), põhja suunas jätkub katastriüksus
Märjamaa metskond 66. Ida suunas piirneb uuringuruumi teenindusala katastriüksustega
Aasaotsa (88402:002:0058), Aasaääre (88402:002:0062) ja Kärba (88402:002:0123)
ning lõuna suunas jätkub katastriüksus Märjamaa metskond 66 (Joonis 2.1).
Jädivere uuringuruum sh moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt Jädivere1 (TP-675)
(vid kood: 5111420010080002); Jädivere2 (TP-675) (vid kood: 5111420010120001) ja
Jädivere3 (TP-675) (vid kood: 5111420010130001) maaparandushoiualadega. Koos-
kõlastus varu arvele võtmiseks on antud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt (Tekstilisa
10). Kuna esialgu ei ole uuringuloa omaniku soov kogu alal kaevandama hakata, vaid
ainult osaliselt, siis kooskõlastatakse kaevandamistegevus hoiualal keskkonnaloa taotluse
koostamise käigus.
Uuringuruumi läbivad kirde-edela suunalised metsateed Teeääre tee nr 8840644 ning
Kalbuse tee nr 884065. Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus on toodud
tekstilisas 11.
Jädivere uuringuruumi teenindusalast jääb ~165 m kaugusele lõuna suunda Enge jõgi
(registrikood VEE1114200) ja selle kalda piiranguvöönd (vid kood 7208522). Lääne-
poolsest lahustükist lääne suunda jääb ~140 m kaugusele kuni 10 km2 Jädivere1 (TP-675)
maaparandussüsteemi eesvool ja selle kaitsevöönd (vid kood 51114200100800021M)
ning ~900 m kaugusel asub Poti oja (registrikood VEE1114203) ja selle kalda
piiranguvöönd (vid kood 7208526). Idapoolsest lahustükist ~60 m kaugusele lõuna
suunda jääb kuni 10 km2 maaparandussüsteemi eesvoolu (vid kood
51114200101300021M) kaitsevöönd. Enge jõe (registrikood VEE1114200)
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (vid kood 51114200200000011M) jääb
idapoolsest lahustükist ~670 m kagu suunda.
Uuringuruumi ümbruses on mitmed vääriselupaigad:
- läänepoolsest lahustükist edela suunas asub ~120 m kaugusel VEP nr 207634;
- läänepoolsest lahustükist lõuna suunas ~1,5 km kaugusel VEP nr 206817;
- idapoolsest lahustükist põhja suunas ~95 m kaugusel asub VEP nr 148070;
- idapoolsest lahustükist lõuna suunas ~800 m kaugusel VEP nr 148056.
Jädivere mõisa metspargi looduskaitseala (väline tunnus KLO1200386) asub Jädivere
uuringuruumi läänepoolsest lahustükist ~120 m kaugusel edelas. Jädivere mõisa
metspargi looduskaitsealal asuvad pärandkultuuri objektidena tuntud valged männid (reg
nr 884:SIM:001).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
10
Uuringuruumi idapoolsest lahustükist ~5 m ja ~50 m kaugusel idas asuvad III
kaitsekategooria taimeliikide soo-neiuvaip (Epipactis palustris, väline tunnus
KLO9330668), vööthuul-sõrmkäpp (Dreg nractylorhiza fuchsii, KLO9330605) ning
kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia, KLO9330809) kasvualad. Läänepoolsest
lahustükist ~120 m kaugusel edelas asub III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhik
(Neckera pennata, KLO9402711) kasvuala ning ~1,5 km kaugusel edelas kaheleheline
käokeel (Platanthera bifolia, KLO9303060) ja kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata,
KLO9301698) kasvualad.
Läänepoolsest lahustükist edela suunda jääb ~965 m kaugusele III kaitsekategooria
loomaliigi suurkoovitaja (Numenius arquata, KLO9116658) elupaik. Idapoolsest
lahustükist jääb ~1 km kaugusele põhja suunda III kaitsekategooria loomaliigi musträhn
(Dryocopus martius, KLO9108122) elupaik.
Jädivere uuringuruumi teenindusala kuni 500 m raadiusesse jäävad II kaitsekategooria
loomade elupaigad ja taime kasvukohad: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii,
KLO9112969), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum, KLO9348936) ja
eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp, KLO9348941)
Selja-Põdra hoiuala (KLO2000198) asub uuringuruumi läänepoolsest lahustükist ~520 m
kirdes.
Foto 2.1. Vaade uuringuruumi keskosas (foto S. Siir 26.02.2024, 58°42'08''pl
24°27'25'' ip)
Jädivere uuringuruumi teenindusala on peamiselt kaetud metsaga (Foto 2.1), esineb
raiesmikke, mis on kohati võsastunud. Maapinna reljeef on tasane ning jääb absoluut-
kõrguste vahemikku 20 - 22 m. Jädivere uuringuruumi piires ja selle vahetus läheduses
puuduvad hoonestus ja kommunikatsioonid. Lähim majapidamine jääb uuringuruumi
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
11
idapoolsest lahustükist lõuna suunas ~200 m kaugusele katastriüksusele Pihlaka (katastri-
tunnus 88402:002:0810), ~275 m kaugusele katastriüksusele Reimeri (50201:001:0233)
ja ~311 m kaugusele katastriüksusele Aasa (88402:002:0153) ning läänepoolsest
lahustükist ~235 m kaugusele edela suunas katastriüksusele Kooli (88402:002:0240).
Jädivere uuringuruumi läänepoolsest lahustükist ~1,6 km kaugusele edela suunda jääb
Pallika maardla (registrikaart nr 999) aktiivse tarbevaru plokk number 1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
12
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Jädivere uuringuruumi teenindusalal ei ole varasemalt maavara otsingu eesmärgil
geoloogilisi uuringuid teostatud.
Jädivere uuringuruumi läänepoolsest lahustükist ~1,6 km kaugusele edela suunda jääb
Pallika maardla (registrikaart nr 999) aktiivse tarbevaru plokk number 1. Pallika maardlat
on uuritud 2022. aastal (Tuuling ja Krjukova, 2022). Pallika maardla üldpindala on
18,05 ha, põhimaavaraks on täiteliiv.
2022. aastal tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Pallika uuringuruumis geoloogilise
uuringu (Tuuling ja Krjukova, 2022). Geoloogilise uuringu käigus rajati 15 kaevandit,
sügavusega kuni 2,5 m. Laboriuuringuks võeti 31 proovi setete terastikulise koostise, 8
koondproovi filtratsioonimooduli ja 4 proovi huumuse määramiseks. Topograafiline
plaan koostati mõõtkavas 1 : 2000. Maa-ameti 09.08.2022. a korraldusega nr
1-17/22/1683 kanti Pallika uuringuruumi maavara maavarade registrisse ühes aktiivse
tarbevaru täiteliiva plokis pindalal 18,05 ha mahus 268 tuh m3.
2022. a uuringu põhjal moodustab Pallika liivamaardla katendi 0,1 - 0,4 m paksune mulla
ja keskmiselt 0,2 m paksune huumusega liiva kiht. Kokku on katendi paksus 0,3 - 0,6 m
(keskmiselt 0,4 m). Pallika maardla piires on geoloogiline ehitus ühtlane. Kasuliku kihi
võib jagada vertikaalses läbilõikes kaheks osaks. Kasuliku kihi ülaosas lasub väga
peeneteraline beežikas liiv. Uuringuruumi ida- ja keskosas on kasuliku kihi ülemises osas
peenosiste (<0,063 mm) sisaldus enamasti <10%, lääne- ja põhjaosas valdavalt 12 - 17%.
Kasuliku kihi ülaosa paksus on kaevandite andmetel vahemikus 0,7 - 1,2 m (keskmine
0,9 m). Kasuliku kihi alumises osas lasub hall aleuriitne, veidi savikas liiv, peenosise
(<0,063 mm) sisaldus on vahemikus 12,4 - 32,6% (keskmiselt 20,6%). Alumises osas on
liivakihi peenosiste sisaldus kõrgem ida- ja keskosas, olles enamasti >19% ning lääne- ja
põhjaosas mõnevõrra madalam (~12 - 17%). Kasuliku kihi alumise osa paksus on
vahemikus 0,2 - 0,7 m (keskmine 0,5 m). Pallika liivamaardla kasuliku kihi üldpaksus
varieerub vahemikus 0,9 - 1,7 m (keskmine 1,5 m). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil
vastab Pallika liivamaardlas lasuv liiv täiteliiva nõuetele: peenosiste sisaldus on 15,3%
ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on <0,1 - 0,3
m/ööpäevas.
2022. a uuringu järgi on Pallika liivamaardla piirkonnas hüdrogeoloogilises läbilõikes
maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve
liivade levikuga. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi ja/või moreen.
Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjaveetase jäi
uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13. - 14.04.2022) veepidemeks oleva savi pinnale,
1,5 - 2,1 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 15,9 - 17,3 m, väikese langusega
lääne suunas. Arvestades sellega, et uuring tehti veetaseme kõrgperioodil lumesulamise
ajal, siis võib eeldada, et veetaseme miinimumperioodil uuringuruumi setetes vett ei
esine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
13
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,
liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks”
toodud nõuetest.
4.1. Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine
I etapis puuriti uuringuruumi 18. - 20.12.2023. a 32 puurauku sügavusega 2,8 - 4,4 m.
Puuraugud puuriti puurpingiga GeoDrill 1500. Puuraukude puurimisel kasutati šnekk
puurtorusid, mille pikkus oli 1,5 m ja diameeter 180 mm. Geoloogilise situatsiooni
täpsustamiseks ja kvaliteetsema liiva kontuurimiseks tehti II etapis uuringuruumi
26. - 28.02.2024. a ja 27.03.2024. a täiendavalt 34 kaevandit sügavusega 2,3 - 4,3 m.
Uuringupunkte rajati kokku 66 sügavusega 2,3 - 4,4 m ja üldmetraažiga 235,8 m.
Uuringuaugud likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Uuringuaukude
ümbrus korrastati ning taastati uuringueelne seisund (Foto 4.1). Uuringuaukude
likvideerimise kohta koostati akt (Tekstilisa 12), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet
(Tekstilisa 13).
Foto 4.1. Likvideeritud kaevand J-71 (foto S. Siir 27.02.2024, 58°42'13''pl 24°26'56'' ip)
Välitööde käigus võeti uuringuaukudest kokku 110 proovi, millest 93-st proovist tehti
laboratoorsed analüüsid (terastikuline koostis, huumus, filtratsioon, Atterbergi piirid).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
14
Proovide pikkus oli kuni 3,2 m, keskmiselt 1,5 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi
ulatuses.
4.2. Laboratoorsed tööd
Laboratoorsed katsed tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202).
Kõik tehtud katsed on laboris akrediteeritud.
Terastikuline koostis määrati 93-st proovist. Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN
993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40;
31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm.
Ühest proovist tehti huumuse sisalduse analüüs standardi EVS-EN 1744-1 järgi.
Standardi EVS-EN ISO 17892-12 alusel määrati 4-st proovist Atterbergi piirid
(voolavuspiir, plastsuspiir ja plastsusarv).
Filtratsioonimoodul määrati 4 proovist fraktsioonist 0…4 mm standardi EVS 901-20 järgi
(sh tehti kuivtiheduse ja veesisalduse määramine Proctor-teim katsel standardi EVS-EN
13286-2 järgi). 3 katset tehti üksikproovidest (J-4-1, J-9-1 ja J-18-1) ja 1 segati kahest
proovist kokku (J-12-1 ja J-12-2).
4.3. Topograafilised tööd
Topograafiline mõõdistamine tehti vaid uuringuruumi läänepoolsel osal, kuna esmased
välitööde tulemused näitasid, et maavarana huvi pakkuv kiht levib selles osas.
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2024. a
aprillis OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt-
kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,
seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi-
jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide
alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täpsemad
andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise
seletuskirjas (Tekstilisa 9).
4.4. Kameraaltööd
Geoloogilise uuringu tegemisel ja maavaravaru hindamisel lähtuti keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata
ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.
Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
15
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud
purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardis-
tamisel mõõtkavas 1 : 50 000.
Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002)
Terasuuruse skaala Sette nimetus
φ mm
< -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur
Veeris -7...-8 128...256 keskmine
-6...-7 64...128 väike
-5...-6 32...64 väga jäme
Kruus
-4...-5 16...32 jäme
-3...-4 8...16 keskmine
-2...-3 4...8 peen
-1...-2 2...4 väga peen
0...-1 1...2 väga jäme
Liiv
1...0 0,5...1 jäme
1...2 0,25...0,5 keskmine
2...3 0,125...0,25 peen
3...4 0,063...0,125 väga peen
4...5 0,063...0,032 väga jäme
Aleuriit
9...6 0,032...0,016 jäme
6...7 0,016...0,008 keskmine
7...8 0,008...0,004 peen
8...9 0,004...0,002 väga peen
>9 <0,002 Savi
Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad
geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan (mõõtkava
1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i
(litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulatsiooni
meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati
kaalutud keskmise meetodil.
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Jädivere uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan-
datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta
aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.
Uuringuaukude ligipääsuks rajati uuringualale metsasihte, mis kooskõlastati Riigimetsa
Majandamise Keskusega. Sihtide rajamise mõju oli metsale minimaalne.
Maaparandussüsteemide veerežiimi uuringu käigus ei mõjutatud.
Topograafiline mõõdistamine tehti jalgsi alal liikudes. Geoloogilised välitööd
(puuraukude ja kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
16
korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise
uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise
uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud
põhjavett. Pärast välitöö lõppu uuringuaugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati
uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogi-
liste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
17
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
5.1. Geoloogia
Geoloogilise baaskaardi (1 : 50 000) andmetel paikneb Jädivere uuringuruum liivalasundi
levialal. Kuni 60 m paksuse pinnakatte moodustavad Antsülusjärve setted (Q2An):
aleuriit, kruus, liiv, saviliiv, liivsavi, järvemuda (Joonis 5.1). Kogu uuringuruum jääb
mattunud oru piiresse.
Joonis 5.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad Jädivere
uuringuruumis Antsülusjärve setted (plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti
kaardirakendust)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
18
Foto 5.1. Ülipeeneteraline hall liiv
puuraugus J-6 (foto S. Siir
18.12.2023, 58°42'13''pl 24°26'56''ip)
Foto 5.2. Kasvukiht ja ülipeene-
teraline beež ja hall liiv puuraugus
J-12 (foto S. Siir 18.12.2023,
58°42'20''pl 24°27'15''ip)
Foto 5.3. Turba vahekiht puuraugus
J-3 (foto S. Siir 18.12.2023,
58°42'07''pl 24°26'22''ip)
Foto 5.4. Kasvukiht puuraugus J-5
(foto S. Siir 18.12.2023, 58°42'10''pl
24°26'32''ip)
Jädivere uuringuruumi katendi moodustab kasvukiht, muld ja orgaanikarikas liiv (Foto
5.4). Katendi üldpaksus varieerub vahemikus 0,2 - 0,8 m (uuringuaukude keskmine
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
19
0,4 m). Kasuliku kihi moodustab ülipeeneteraline kuni peeneteraline, beeži ja halli
värvusega liiv (Fotod 5.1 ja 5.2). Kasulikus liivakihis on orgaanikarikkaid vahekihte ja
saviläätsi. Kasuliku kihi paksus on uuringuaukude andmeil 0,7 - 3,2 m (uuringuaukude
keskmine 2,4 m). Kasuliku kihi lamamiks on turvas ja savi. Turvas on kohati roosaka
saviliiva sees kihtidena või lasub liiva- ja savikihi vahel (Foto 5.3). Jädivere
uuringuruumi tüüpläbilõige on toodud tabelis 5.1. Geoloogilised kirjeldused on toodud
tekstilisas 4.
Tabel 5.1. Jädivere uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Nimetus Geoloogiline
indeks
Kihi paksus (uuringuaukudes), m
min max keskmine
Kasvukiht, muld Q2_s 0,2 0,8 0,4
Ülipeeneteraline kuni
peeneteraline liiv, beež, hall Q2An 0,7 3,2 2,4
Turvas ja roosakas saviliiv Q2_b 0,0 0,8 0,2
Savi Q1jr
Jädivere uuringuruumi moodustatakse kaks plokki (1 ja 2). Plokk 1 moodustub
maavarana kvaliteetsemast (peatükk 6) ülipeeneteralisest kuni peeneteralisest liivast ja
plokk 2 saviliivast koos turba vahekihtidega ning kohati savist. Plokkide moodustamise
täpsem kirjeldus on peatükis 8.
5.2. Hüdrogeoloogia
Uuringupiirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustavad maapinnalt esimese
veekihi Kvaternaari veekompleksi kuuluvad keskmiselt 2,4 m paksused Antsülusjärve
liivad. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega turvas ja savi. Maa-ameti geoportaali
1 : 50 000 geoloogilise kaardi alusel jääb uuringuala mattunud orule, mida täidab lisaks
liivale-savile enamasti moreen ning pinnakatte paksus jääb enamasti 50 - 60 m vahele
(harva kuni 30 m). Orgu täitvates setetes võivad seega esineda mõned sügavamal
lasuvad lokaalsed veekihid, kuigi selleks otseseid tõendeid ei ole. Kvaternaarisetete all
levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Raikküla lademe
lubjakivides ja savikates dolokivides, olles osa Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist.
Tänu kvaternaarisetete paksusele on see veekompleks suhteliselt kaitstud maapinnalt
lähtuva reostuse vastu.
Kvaternaari liivade leviala piiril uuringuruumi lõunaserva läheduses asuvad Jädivere
küla majapidamised võivad salvkaevude abil toetuda samale kvaternaarisetete veekihile,
mis moodustab uuringuruumis kasuliku kihi, kuid võivad toetuda ka teistsugustes
setetes levivatele, hüdrauliliselt eelmisega mitte seotud veekihtidele. Piirkonna puur-
kaevud ammutavad vett pigem sügavamal asuvast Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist.
Tabel 5.2 Põhjavee tase Jädivere uuringuruumis 2024. a uuringupunktides
Jrk
nr
Uuringu-
augu nr
Veetase
maapinnast,
m
Veetaseme
abs
kõrgus, m
Jrk
nr
Uuringu-
augu nr
Veetase
maapinnast,
m
Veetaseme
abs kõrgus, m
1 J-1 1,40 19,02 34 J-34 0,00 20,85
2 J-2 0,80 19,62 35 J-36 0,00 20,90
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
20
Halli taustaga – veetase mõõdetud 2023. a detsembris
Valge taustaga – veetase mõõdetud 2024. a veebruaris
Rohelise taustaga – veetase mõõdetud 2024. a märtsis
Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi
uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13.12.2023 ja 01.04.2024) 0,0 - 1,4 m sügavusele
maapinnast (Tabel 5.2), absoluutkõrgustele 19,0 - 21,7 m, väikese langusega lõuna
suunas. Uuringuala ümbritsevates kraavides jäi veetase märtsis 2024. a uuringuruumi
lõunapoolse lahustüki põhjaosas abs kõrgusele 21,1 m ja 22,0 m, keskosas 21,2 m ja
22,0 m ning lõunaosas 20,5 m ja 21,3 m. Plokkide keskmine veetase on 21,0 m.
Jrk
nr
Uuringu-
augu nr
Veetase
maapinnast,
m
Veetaseme
abs
kõrgus, m
Jrk
nr
Uuringu-
augu nr
Veetase
maapinnast,
m
Veetaseme
abs kõrgus, m
3 J-3 0,00 20,60 36 J-37 0,20 20,95
4 J-4 0,30 20,55 37 J-39 0,20 20,84
5 J-5 0,00 20,61 38 J-40 0,00 20,99
6 J-6 0,50 20,49 39 J-41 0,30 20,71
7 J-7 0,00 21,17 40 J-42 0,50 20,67
8 J-8 0,00 21,34 41 J-43 0,30 20,89
9 J-9 0,00 21,18 42 J-44 0,20 20,74
10 J-10 0,00 21,27 43 J-45 0,20 21,03
11 J-11 0,00 21,01 44 J-46 0,00 20,86
12 J-12 1,20 20,23 45 J-47 0,20 20,71
13 J-13 0,00 21,22 46 J-48 0,00 21,24
14 J-14 0,40 20,83 47 J-49 0,00 21,14
15 J-15 0,50 20,09 48 J-50 0,30 20,61
16 J-16 0,70 20,22 49 J-51 0,40 21,18
17 J-17 0,70 20,23 50 J-52 0,40 20,90
18 J-18 0,00 20,91 51 J-53 0,00 21,05
19 J-19 0,80 20,72 52 J-54 0,20 20,89
20 J-20 0,50 21,04 53 J-55 0,30 20,81
21 J-21 0,05 21,01 54 J-56 0,00 21,02
22 J-22 0,05 21,55 55 J-58 0,40 20,89
23 J-23 0,00 21,58 56 J-59 0,40 21,19
24 J-24 0,00 21,39 57 J-60 0,00 21,29
25 J-25 0,00 21,37 58 J-61 0,30 21,24
26 J-26 0,00 21,25 59 J-62 0,00 21,54
27 J-27 0,20 21,04 60 J-63 0,00 21,51
28 J-28 0,00 21,13 61 J-64 0,00 21,65
29 J-29 0,20 21,20 62 J-65 0,00 21,52
30 J-30 0,10 21,25 63 J-66 0,00 21,51
31 J-31 0,00 21,00 64 J-68 0,00 21,28
32 J-32 0,20 20,26 65 J-70 0,20 21,52
33 J-33 1,30 19,76 66 J-71 0,00 21,05
Uuringruum 0,2 (0,0 - 1,4) 20,9 (19,0 - 21,7)
Plokid 0,2 (0,0 - 1,3) 21,0 (19,8 - 21,7)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
21
Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise
näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu eelduseks.
Kuna uuring ja topograafiline mõõdistamine tehti kõrgvee ajal, siis tegelik keskmine
veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra madalam, ligikaudu 1 - 2 m, sõltudes
sademete hulga jaotusest aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi
pikkusest.
Madalates kvaternaarisetes levivates põhjaveekihtides ühtib vee liikumise suund
enamasti reljeefi langusega ja maapinnalt on esimeses põhjaveekihis eeldatav üleüldine
voolusuund lääne-loodesse, ühtides selliselt laias laastus uuringuruumist ~250 m
kaugusele lõunasse jääva Enge jõe voolusuunaga. Lokaalselt kaldub põhjavee vool
kraavide ja muude veekogude poole. Uuringualal on põhjavee vool suunatud pigem
kagusse, Enge jõe suunas, millele viitavad mõõdetud veetasemed. Uuritaval alal
reguleerivad maapinnalähedase põhjavee režiimi (sh veevoolu suunda) lisaks
maaparandussüsteemid, mis suunavad liigvee Enge jõkke. Geoportaali 1 : 50 000 hüdro-
geoloogilise kaardi alusel on sügavamal asuva Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi
üldine voolusuund läände ja lõunasse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
22
6. MAAVARA KVALITEET
Jädivere uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamiseks on aluseks 2023. ja 2024. a
uuringuaukudest võetud terastikulise koostise proovide andmed. Kokku võeti uuringu
raames 110 proovi, kuid katsetamisse läks 93 proovi. Jädivere uuringuruumi
moodustatud ploki 1 aT kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel on aluseks 70 proovi
terastikulise koostise andmed ja moodustatud ploki 2 aT kasuliku kihi kvaliteedi
hindamisel on aluseks 10 proovi terastikulise koostise andmed (Tekstilisa 6). Jädivere
uuringuruumi ja moodustatud plokkide 1 aT ja 2 aT põhinäitajad on koondatud tabelisse
6.1. Proovide kataloog on toodud tekstilisas 3 ja labori tulemused on toodud tekstilisades
5 ja 6.
Tabel 6.1. Uuringuruumi ja varuplokkide kvaliteedinäitajad
Uuringuruum Plokk 1 aT Plokk 2 aT
Maavara täiteliiv täiteliiv täiteliiv
Proovide arv
(terastikuline koostis) 101 70 10
Proovide pikkus, m 158,1 110,0 4,4
Kruusa sisaldus
(fraktsioon >31,5 mm), %
0,0 - 4,0 (kaalutud
keskmine 0,2)
0,0 - 0,0
(kaalutud
keskmine 0,0)
0,0 - 0,0
(kaalutud
keskmine 0,0)
Liiva sisaldus
(0,063 - 31,5 mm), % 3,3 - 97,7 (89,8) 85,9 - 97,7 (93,7) 3,3 - 86,2 (36,1)
Savi- ja tolmuosakeste
sisaldus (<0,063 mm), % 2,3 - 96,7 (10,2) 2,3 - 14,1 (6,3) 13,8 - 96,7 (63,9)
Huumus
(võrdlus etaloniga)
negatiivne
(etalonist heledam) - -
Liiva filtratsioon
(0 - 4 mm), m/ööp 0,2 - 0,3 (4 proovi) 0,3 (3 proovi) -
Voolavuspiir wL, % 29,68 - 30,89 29,68 - 30,89 -
Plastsuspiir wP, % /
Plastsusarv IP, % Plastsus puudub Plastsus puudub -
Terastikulise koostise tulemustel moodustatud plokis 1 kruusa sisaldus puudub
(fraktsioon >31,5 mm), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 85,9 - 97,7% (93,7%) ja savi-
ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 2,3 - 14,1% (6,3%). Ploki 1 materjali liiva
(0 - 4 mm) filtratsioon on kõigis plokki jäävates proovides 0,3 m/ööp. Voolavuspiiriks
on 29,68 - 30,89% ja plastsus katsetatud proovidel puudub.
Terastikulise koostise tulemustel moodustatud plokis 2 kruusa sisaldus puudub
(fraktsioon >31,5 mm), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 3,3 - 86,2% (36,1%) ja savi-
ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 13,8 - 96,7% (63,9%).
Jädivere uuringuruumis moodustatud ploki 1 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva
nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,3% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm
puuduvad. Moodustatud ploki 2 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles
peenosiste sisaldus on 63,9% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
23
Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte
tulevaste toodete kvaliteeti. Tulevast toodet/tooteid on võimalik materjali
rikastamisega parendada ja seega kvaliteeti muuta. Kõrgema kvaliteedi saavutamisel
saab tulevasi tooteid vastavalt kvaliteedile kasutada nt tee-ehitusmaterjalina,
muldkeha dreenkihis, asfaltsegudes või kehvema kvaliteedi puhul nt teepeenras.
Samuti on võimalus kasutada materjali soovi korral betoonsegudes.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
24
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Jädivere uuringuruumis lasuva liiva kaevandamiseks on
keskmised. Väljavedu alalt saab toimuda uuringuala põhjaküljes asuva Märjamaa vallale
kuuluva Seljakalda tee (8840005) kaudu, mis rekonstrueeritakse kaevandamisloa
omaniku poolt (Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba).
Maavara lasundi katendi puhul on tegemist kasvukihi, mulla ja orgaanikarikka liivaga.
Katendi paksus on vahemikus 0,2 - 0,8 m. Kasulik kiht koosneb ülipeeneteralisest kuni
peeneteraliselt beeži ja halli värvusega liivast. Kasuliku kihi kogupaksus on vahemikus
0,7 - 3,2 m. Kasulikus liivakihis on orgaanikarikkaid vahekihte ja saviläätsi. Kogu
kasulik kiht on veealune. Kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgusele 18,0 m. Kasuliku kihi
lamamiks on turvas ja savi.
Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud,
seejärel koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m
kõrgustesse aunadesse. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrasta-
misel. Karjääri teenindamiseks ei ole vaja rajada mäetööde teostamiseks lisa teenindus-
teed, sest läbi uuringuala lähevad metsateed. Metsateed on vaja ehitada laiemaks ja
kandevõimet suurendada, et kannaksid rasketehnikat. Kasuliku kihi paksust arvestades
saab maavara kaevandamiseks kasutada ekskavaatorit. Veealuse täiteliiva varu
kättesaamiseks tõstetakse materjal veekogu põhjast puistangusse nõrguma. Peale vee
väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse
karjäärist välja.
Uuringuruumis moodustatud plokkides oli uuringu andmetel põhjavee tase maapinnast
0,0 - 1,3 m sügavusel (keskmiselt 0,2 m), absoluutkõrgusel 19,8 - 21,7 m (keskmine
21,0 m). Osaliselt on veetasemed mõõdetud suurvee ajal ehk eeldatavasti on keskmine
tase mõõdetust madalamal. Ala kattub osaliselt Jädivere1 (TP-675) (vid kood:
5111420010080002), Jädivere2 (TP-675) (vid kood: 5111420010120001) ja Jädivere3
(TP-675) (vid kood: 5111420010130001) maaparandushoiualadega. Eeldatav
kaevandamisjärgne veetase kaevandatud alal on absoluutkõrgusel 20,0 m.
Kaevandamisejärgselt on võimalik kaevandatud ala korrastada madalaveeliseks
tehisveekoguks. Kaevandamisjärgne põhjaveetase tagab kogu alal 2 m sügavuse
tehisveekogu tekkimise. Karjääri korrastamisel metsamaaks ei tohi põhjaveetase tõusta
kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Tagasitäitmise teel oleks vaja
seega materjali ~1400 tuh m3. Kuna katendi kogusest tagasitäitmiseks ei jätkuks, näib
soodsam moodustada kaevandatud alale veekogu. Kuid täpsed korrastamise tingimused
selgitatakse keskkonnaloa taotlemisel ja korrastamise projektis.
Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed,
pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Keskkonnaloa taotluse koostamise
etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks ja
hilisemaks korrastamiseks koostatakse vastav projekt.
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Mäetöödel tuleb järgida kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete norm-
tasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kuna kaevandatav kaevis
on looduslikult niiske, siis maavara väljamisel tolmu ei teki. Kuiva aja probleem tolmuga
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
25
on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui müra osas tuleb
lähtuda kehtestatud normidest ja piirangutest. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine piirkonna ökoloogilisi
tingimusi.
Tulevases karjääris kaevandamisel keskkonnale kahjulikke jäätmeid ei teki – kogu
kasulik kiht kaevandatakse ja kaubastatakse. Mäeeraldiselt eemaldatud katend
kasutatakse vastavalt vajadusel ala korrastamisel või turustatakse vastavalt seadusele.
7.1.1. Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele
Mehhaaniliselt kaevandades piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi tekkega
ja masinates kasutatud õlide või kütuste sattumisega põhjavette. Heljumi leviku
tõkestamiseks on vajalik tagada heljumi settimine mäeeraldisel enne vee valgumist
suublasse, kasutades selleks kas karjäärijärve ennast või spetsiaalselt rajatud
settebasseini. Selle kontrollimiseks on vajalik seirata karjääri väljavoolus vee kvaliteeti.
Heljumi levik põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus sette-
poorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise. Muidu
aeglasemalt välja settivad saviosakesed on aga pinnalaenguga, mille tõttu „kleepuvad“
nad põhjavee läbi pinnase filtreerumisel efektiivselt liivaosakeste külge. Liivasetetes ei
leidu kaverne, lõhesid või muid vooluteid, kus vee liikumine saaks olla oluliselt kiirem
ja heljumi väljasettimine seega oluliselt aeglasem (nagu seda võib leiduda nt
karbonaatsetes kivimites). Selles ei levi heljum poorsetest setetest koosnevates põhja-
veekihtides reeglina kaugemale kui loetud meetrid karjääri piirist.
Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras raske-
tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate
kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Masinate teenindamine
ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit selleks spetsiaalselt ette-
valmistatud platsil, kus leiduvad absorbendid, mille abil võimalikke lekkeid tõkestada.
Mäetööde masinate tehnilise avarii korral, kui pinnasele või karjäärivette satub nafta- ja
õliprodukte, on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima.
Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik
pinnavees ja maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis vastavalt põhja- ja
pinnavee voolusuunale Enge jõe suunas ja seda kaudu allavoolu. Reoainete
kontsentratsioon väheneks järjepidavalt reoallikast allavoolu. 60 m paksuse pinnakatte
tõttu puudub oht Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi reostamiseks.
7.1.2. Mõju põhja- ja pinnavee režiimile
Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, sest kaevandamine toimub vee alt, ilma
veetaset spetsiaalselt alandamata. Teoreetiliselt on veealuse pinnase väljamine siiski
põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab
täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, mis omakorda langetab külgnevates
setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida väljaspoole karjääri
ning taolise mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks (r0).
Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt valida veevõtu kogus ajaühikus. Siinkohal
hindame seda valemiga 7.1:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
26
= (1 − ) ∙
[7.1],
kus n on peenliiva poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 26%; Morris ja Johnson
1967), V on maavaraploki ruumala (990 000 m3, eeldusel, et keskmiselt on 2/3
maavaraplokist veealune,) ja t on maavaraploki ammendamise aeg (~10 aastat).
Tulemuseks on veevõtt ~201 m3/ööp.
Joonis 7.1. Karjääri veevõtu teoreetiline mõjuraadius vabapinnalise põhjavee tasemetele.
Mõju tähistab siin ka piirkonda, kus veetaseme alanemine tajumatult väike.
Teades veevõttu, hinnatakse mõjuraadiust stabiilse voolu olukorras (mis tagab suurima
mõjuraadiuse) valemi 7.2 abil, s.t lähtuvalt põhjavee toitumisest ehk kui suure ala pealt
(millise raadiusega ringilt) tasakaalustab põhjavee toitumine (W) välja võetud vee
koguse:
0 = √
∙ [7.2]
Vallneri (2002) Eesti hüdrogeoloogilise mudeli alusel on põhjavee toitumine Jädivere
piirkonnas ~40 mm/a ehk 0,00011 m/ööp. Seega on mõjuraadius karjääri keskpunktist
~762 m. Tulevase karjääri ebakorrapärasest kujust tingituna leiame mõjuraadiuse ulatuse
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
27
karjääri äärest arvutades varem leitud mõjuraadiusest maha karjääri efektiivraadiuse
= √ ⁄ (S on maavara ploki pindala, 52,79 ha ehk 527 900 m2), milleks on ~410 m.
Mõju põhjaveetasemele ulatub seega kuni 352 meetrini ploki piiridest (Joonis 7.1).
Seega ei jää mõjuraadiusesse ühtki majapidamist.
Toodud mõjuraadius on kerge ülehinnang, sest sinna jääva maa-ala pindala on suurem,
kui karjääri veevõtu kompenseerimiseks vajalik oleks. Veelgi enam, mõjuraadius
koondab endas piirkondi, kus veetaseme alandus on vaid sentimeetrites, ehk tegelikkuses
aimamatu, eriti arvestades, et Eesti tingimustes on aastane looduslik vabapinnalise
põhjavee taseme kõikumine tüüpiliselt 1 - 2 m. Veetaseme alanduse sügavus varieerub
maksimaalsete võimalike eelduse kohaselt ~2 meetrist karjääri keskel kuni 0 meetrini
mõjuraadiuse piiril. Tegelikkuses saab veetaseme alandus karjääri keskel olema oluliselt
väiksem ja seega on mõju põhjaveetasemetele karjääri territooriumist väljaspool
tõenäoliselt tajumatu.
Antud lähendus eeldab ühtlasi, isotroopseid filtratsiooniomadusi, topograafiat ning
põhjaveetaset, mis ei vasta tegelikkusele ja seega on arvutuste tulemused suure
veapiiriga. Konservatiivsetel alustel loodud mudel annab see piiri suurimale võimalikule
põhjaveetaseme alandusele. Tegelik mõju on eeldatavasti arvutatust väiksem ja sõltub
suuresti sisendparameetrite, eriti sademete ja seega infiltratsiooni hulga, tegelikest
väärtustest ja kõikumisest ajas ja ruumis.
Kaevandamise mõju pinnaveerežiimile on minimaalne. Kaevandamisel tekkiv reljeefi
muutus võib mõnevõrra mõjutada läbi karjääri ala ja selle lähiümbruse voolava vee hulka
ning kiirust. Samuti on aurumine karjäärijärve pinnalt suurem kui kuivalt maalt, mille
tõttu võib aurumiskadude suurenemisel väheneda veevool Enge jõkke. Siiski on mõju
Enge jõe voolukogustele minimaalne, sest uuringuala ja sealt ülesvoolu jääv piirkond
moodustab vaid väikese murdosa Enge jõe valgalast.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
28
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000
(Graafiline lisa 2), 2023. ja 2024. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed. Uuringupunktide andmed on välja toodud tekstilisades 2 - 6.
Uuringuaukude andmeil jääb moodustatud ploki 1 piires geoloogiline lamam abs
kõrgusele 17,83 - 18,99 m. Kaevandamise lihtsustamiseks moodustati lamam abs
kõrgusele 18,0 m. Lamami lihtsustamisest tingitult jääb osaliselt (ploki edelaosas) kuni
0,17 m maavarakiht moodustatud plokkidest välja. Osaliselt on maavaravaru koosseisu
võetud geoloogilisest lamamist sügavamale jääv kehvema kvaliteediga sete (kirdeosas),
kuhu moodustati plokk 2. See tähendab, et ploki 1 lamam on moodustatud kuni
maavarakihi geoloogilise lamamini või abs kõrguseni 18,0 m ja plokk 2 on moodustatud
kvaliteetsema materjali lamamisse kuni abs kõrguseni 18,0 m. Ploki 2 pindalalised piirid
on lihtsustatud ja võrdustatud plokiga 1. Kogu maavaravaru on veealune.
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama
programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:
- maapinna mudel – kasutatud on ala 2024. a aprilli topograafilise mõõdistamise
andmeid;
- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudelid – kasutatud on alale jäävate uuringuaukude
andmeid ning abs kõrgusele 18,0 m jäävat mudelit.
Uuringuruumi ning selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad
on toodud tekstilisas 7 ning varu arvutuse tulemused tekstilisas 8. Varu arvutuse
tulemused on toodud tabelis 8.1.
Tabel 8.1. Varu arvutuse tulemused
Plokid Pindala, ha Katendi
maht, m³
Katendi
paksus, m
Maavaravaru,
m³
Kasulik kihi
paksus, m
Plokk 1 aT 52,79 173 213 0,3 1 316 588 2,5
Plokk 2 aT 52,79 - - 163 016 0,3
Kokku 1 479 604 2,8
Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on
ploki 1 maavaravaru mahuks 1317 tuh m3 ja paksus plokis 1 on:
1317 tuh m3 ÷ 52,79 ha = 2,5 m.
Katendiks on suuresti kasvukiht, muld. Katendi maht on 163 tuh m3. Katendi keskmine
paksus on:
163 tuh m3 ÷ 52,79 ha = 0,3 m.
Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on
ploki 2 maavaravaru mahuks 163 tuh m3 ja paksus plokis 2 on:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
29
163 tuh m3 ÷ 52,79 ha = 0,3 m.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi maavaravaru kahes plokis:
veealuses täiteliiva aktiivse tarbevaru plokis 1 ja 2. Uuringu tulemusena soovitatakse
võtta arvele maavaravaru järgnevas maavara kategoorias, koguses ja pindalal:
- aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 1317 tuh m3
ja
- aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 163 tuh m3.
Maa-ametile tehakse ettepanek Jädivere uuringuruumi piires hinnatud maavaravaru liita
uue moodustatud Jädivere liivamaardla koosseisu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
30
9. KOKKUVÕTE
Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Sokkel
Karjäärid OÜ tellimusel. Jädivere uuringuruum teenindusala pindalaga 155,98 ha asub
Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere külas riigiomandis oleval katastriüksusel
Märjamaa metskond 66 (katastritunnus 88402:002:0490).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus,
kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis
võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale
keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
Uuring tehti mitmes etapis. I etapis puuriti puuraugud üle kogu uuringruumi uuringu-
võrgu tihedusega kuni 500 m. Pärast I etapi valitud proovide laboratoorseid analüüse
tihendati uuringuvõrku kõige perspektiivsemal alal. II etapis kaevati perspektiivsele
alale kaevandid. Tööde käigus rajati uuringuruumi 32 puurauku sügavusega kuni 4,4 m
ja 34 kaevandit sügavusega kuni 4,3 m. Võeti kokku 110 proovi, millest 93-st proovist
tehti laboratoorsed analüüsid (terastikuline koostis, huumus, filtratsioon, Atterbergi
piirid).
Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve setted, valdavalt ülipeene-
teraline kuni peeneteraline, beeži ja halli värvusega liiv. Geoloogilisest situatsioonist
tingituna ja kaevandamise lihtsustamiseks võeti arvele ka kohati kvaliteetsema maavara
lamamisse jääv savi ja saviliiv koos turba vahekihtidega. Kvaternaarisetete põhjavesi
jääb plokkide piires 0,0 - 1,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele
19,8 - 21,7 m (keskmine 21,0 m).
Jädivere uuringuruumis moodustatud ploki 1 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva
nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 6,3% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm
puuduvad. Ploki 1 materjali liiva (0…4 mm) filtratsioon on kõigides plokki jäävates
proovides 0,3 m/ööp. Voolavuspiiriks on 29,68 - 30,89% ja plastsus katsetatud
proovidel puudub. Moodustatud ploki 2 aT (veealune) liiv vastab täiteliiva nõuetele,
milles peenosiste sisaldus on 63,9% ja osakesed läbimõõduga üle 31,5 mm puuduvad.
Töö tulemusena arvutati Jädivere uuringuruumis osalisel, 52,79 ha pindalal täiteliiva
aktiivset tarbevaru kokku 1480 tuh m3, sh plokis 1 veealust varu 1317 tuh m3 ja plokis
2 veealust varu 163 tuh m3. Aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 2,8 m.
Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Jädivere liivamaardla, milles võtta varu
arvele järgmiselt (seisuga 01.04.2024):
- aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 1317 tuh m3
ja
- aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 52,79 ha) täiteliiva (veealune) varu 163 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
31
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519381
2. Keskkonnaministri 07. aprilli 2017. a määrus nr 12. Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti
sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
3. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks.
4. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (08.03.2024 -
06.06.2024)
5. Morris, D.A., Johnson, A.I. 1967. Summary of hydrologic and physical properties
of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S.
Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p.
6. Tuuling, T., Krjukova, E. 2022. Rapla maakonna Pallika uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2022). EGF 9606.
7. Vallner, L. 2002. Eesti hüdrogeoloogiline mudel. EGF 7477.
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee
TAURI PÕLDEMA Harju maakond Tallinn Kesklinna linnaosa Tartu mnt 84a 10112 Teie: 17.09.2024 nr [email protected] Meie: 23.09.2024 nr 6.2-2/37305
Jädivere uuringuruumi aktiivse tarbevaru arvele võtmise kooskõlastus
Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastuse taotluse Jädivere uuringuruumi aktiivse tarbevaru (täiteliiv) arvele võtmiseks.
Jädivere uuringuruumi ala asub Märjamaa vallas Jädivere külas katastriüksusel Märjamaa metskond 66 (katastritunnus 88402:002:0490). Jädivere liivakarjääri ala kattub osaliselt maaparandussüsteemidega Jädivere1 (TP-675) (maaparandussüsteemi kood 5111420010080, ehitise kood 002), Jädivere2 (TP-675) (maaparandussüsteemi kood 5111420010120, ehitise kood 001) ja Jädivere3 (TP-675) (maaparandussüsteemi kood 5111420010130, ehitise kood 001), mis on rajatud liigniiske metsamaa kuivendamiseks. Jädivere liivakarjäärist itta jääb Jädivere3 (TP-675) maaparandussüsteemi eesvool.
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Jädivere uuringuruumi aktiivse tarbevaru arvele võtmise ja maavara kaevandamise maaparandussüsteemiga kattuval alal tingimusel, et tagatud on liivakarjääri ümbritsevate maaparandussüsteemide ja eesvoolu edasine toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47 ja § 48.
(allkirjastatud digitaalselt) PEEP LOHU Peaspetsialist-koordinaator
Jüri Panga Põllumajandus- ja Toiduamet Põhja regioon Tallinna mnt 14, Rapla 79513 5303 1620 [email protected]
TÖÖ NR 2026-086
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
X= 6507250, Y= 526100
RAPLAMAA, MÄRJAMAA VALD, JÄDIVERE KÜLA
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
Mai 2026
Tellija: Sokkel Karjäärid OÜ
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 20
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
OBJEKTI ASUKOHT: Rapla maakond, Märjamaa linn, Jädivere küla, Märjamaa metskond 66
(50201:001:1131)
TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus
TÖÖ TELLIJA:
Kontaktisik:
Sokkel Karjäärid OÜ
Registrikood 16392048
Kaidi Kalf
Tel 5646 5311
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad: Peeter Lillak – geoloog
Tel 5668 4203
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 20
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr
2551/25).
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 20
SISUKORD
1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA
KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5
3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 6
3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7
3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7
4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8
4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 8
5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU
MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9
5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9
5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9
6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE
LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10
7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11
8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12
9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13
9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 19
10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................................. 20
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:2000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:2000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
2. Maa-ameti peadirektori 19.07.2024. a korraldus nr 1-17/24/1506.
3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned
ruumiobjektina (mäeeraldise lamam on tasapinnaline ning samakõrgusjooned puuduvad).
4. Põllumajandus- ja Toiduameti 23.09.2024 kiri nr 6.2-2/37305.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 20
1.MÄEERALDISE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA
MAAVARA KASUTUSALAD
Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) taotleb maavara kaevandamise luba Raplamaal Märjamaa vallas
Jädivere külas Jädivere liivamaardlas (registrikaardi nr 1029) Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva
aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Maa-ameti 19.07.2024 korraldusega nr 1-17/24/1506
aruandes „Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2024)“
(EGF aruande nr 9888) esitatud ettepaneku alusel.
Taotleja hakkab Jädivere II liivakarjääri materjali kasutama piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Rapla
maakonda on planeeritud mitmeid suurobjekte ning nõudlus ehitusmaavarade järgi on endiselt kõrge. Kuna
taotletav karjäär asub Pärnu maakonna piiril, on võimalik kasutada materjali ka selle maakonna
ehitustegevuseks.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja
põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal
on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Jädivere II liivakarjääri kaevandamisloa
taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades
maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.
2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas
Märjamaa metskond 66 (katastriüksuse tunnus 50201:001:1131, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala
on 2427447 m2) katastriüksusel. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerum ning
volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Jädivere II liivakarjäär asub Rapla linnast ca 35 km kaugusel edela ja Märjamaa alaevikust ca 20 km kaugusel
lõuna suunas. Taotletav karjäär jääb Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteest nr 4 ca 500 m kaugusele ida suunda.
Jädivere II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 58°42’15’’ p.l. ja 24°27’11’’ i.p. ning liivakarjäär
paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6312 (graafiline lisa 1. Jädivere II liivakarjääri
mäeeraldise plaan).
Jädivere II liivakarjäär piirneb loode suunast Uustalu (katastriüksuse tunnus 88402:002:0204, sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%, pindala 31924 m2) katastriüksusega. Jädivere II liivakarjäär ümbritseb kolmest küljest
(lääne, lõuna ja ida suunast) Jädivere liivakarjääri (katastriüksuse tunnus 50201:001:1130, sihtotstarve on
mäetööstusmaa 100%, pindala 249730 m2) katastriüksust. Nimetatud katastriüksusel asub Jädivere liivakarjääri
(maavara kaevandamise luba nr KL-522893, loa omanik Sokkel Karjäärid OÜ, kehtib kuni 30.10.2040) mäeeraldis
ja selle teenindusmaa. Jädivere liivakarjäär hõlmab Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja
2. Taotletavast mäeeraldisest lääne, lõuna ja ida suunas jätkub Märjamaa metskond 66 katastriüksus.
Jädivere II liivakarjäär kattub täielikult Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga
(uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027), uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 20
Jädivere II liivakarjäär asub tervenisti maaparandussüsteemide alal: Jädivere1 (TP-675) (MS kood/ehitise kood
5111420010080/002), Jädivere2 (TP-675) (MS kood/ehitise kood 5111420010120/001) ja Jädivere3 (TP-675)
(MS kood/ehitise kood 5111420010130/001). Jädivere II liivakarjäär piirneb lääne suunast Jädivere2 (TP-675)
kuni 10 km2 valgalaga avatud eesvoolu kaitsevööndiga ja veekogu kalda kaitsevööndiga (väline tunnus
51114200101200011M) Jädivere II liivakarjäärist ca 45 m kaugusel ida suunas paikneb Jädivere3 (TP-675) kuni
10 km2 valgalaga avatud eesvoolu kaitsevöönd ja veekogu kalda kaitsevöönd (väline tunnus
51114200101300011M). Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud kaevandamise Jädivere II liivakarjääri
alal (elektrooniline lisa 4).
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa piirist ca 425 m kaugusel Pihlaka (katastriüksuse tunnus 88402:002:0810, sihtotstarve on
elamumaa 100%) katastriüksusel.
Maastikuliselt paikneb Jädivere II liivakarjäär Lääne-Eesti rannikumadaliku idaservas vana mattunud oru kohal,
Antsülusjärve setete avamusalal.2 Maapinna absoluutkõrgus jääb Jädivere II liivakarjääri alal vahemikku
ca 20,1 – 21,6 m, maapind on tasane.
3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS
3.1.GEOLOOGILINE UURITUS
Jädivere liivamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud ühel korral: 2023. aasta detsembrist kuni 2024. aasta
märtsini tegi OÜ Inseneribüroo Steiger Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus rajati alale 32
puurauku ja 34 kaevandit. Uuringuruumist võeti 110 pinnaseproovi terastikulise koostise määramiseks, neli
proovi filtratsiooni määramiseks, üks proov huumuse sisalduse määramiseks ning neli proovi, millest määrati
voolavusarv, voolavus- ja plastsuspiirid. Uuringupunktide sügavus oli kuni 4,4 meetrit. Uuringuruumi materjal
vastas täiteliiva kvaliteedinõuetele. Uuringu tulemusena moodustati Jädivere liivamaardla ning võeti arvele
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ja 2.
Maa-ameti peadirektori 19.07.2024 korraldus nr 1-17/24/1506. Rapla maakonna Jädivere liivamaardla
registrisse kandmine:
1. Otsustan kanda OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2024 maavarade
registrisse Jädivere uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 1317 tuh m3 (aruandes 1. plokk, allpool põhjavee taset);
1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 52,79 ha – 163 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool põhjavee taset, 1.
ploki lamamis).
Varu arvele võtmise järgselt taotles Sokkel Karjäärid OÜ maavara kaevandamise luba Jädivere liivakarjääris varu
arvutuse ala keskmisele osale ning pärast loa saamist moodustati registripidaja poolt väljaspoole mäeeraldist
jäänud varu alale täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4.
1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Rapla maakonna Jädivere uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (EGF aruande nr 9888).
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 20
3.2.GEOLOOGILINE EHITUS
Jädivere II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2024. aasta geoloogilise uuringu andmete põhjal.
Jädivere II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune mulla- (Q2_s) või orgaanilise liiva kiht (Q2_s),
mille keskmine paksus on 0,4 m.
Kasuliku kihi moodustab ülipeene- kuni peeneteraline beeži ja halli värvusega järveline liiv (Q2_An). Kasulikus
kihis leidub orgaanikarikkaid vahekihte ja saviläätsi. Kasuliku kihi paksus on uuringu andmetel taotletava
Jädivere II liivakarjääri alal 1,8 – 3,2 m (uuringuaukude keskmine 2,4 m).
Kasuliku kihi lamamiks on roosaka värvusega järveline saviliiv (Q2_An) või turvas (Q2_b). Turvas esineb roosaka
saviliiva sees kihtidena või lasub liiva- ja savikihi vahel. Nende kihtide all lamab jääjärveline savi (Q1jrVr_lg). Savi
ei läbitud ja see jätkub sügavuse suunas. Kohati arvestati nimetatud kihid ka täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki
2 koosseisu (kasuliku kihi hulka), et lihtsustada ploki põhja ja hilisemat kaevandamist. Kasuliku kihi lamami kihid
avati kuni 0,8 m paksuselt.
3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Maardla hüdrogeoloogiline kirjeldus on antud 2024. aasta geoloogilise uuringu andmete põhjal. Jädivere
uuringuruumis avati 2023. aasta detsembris ja 2024. aasta veebruaris-märtsis põhjavesi kõigis
uuringupunktides. Põhjavee tase uuringupunktides oli maapinnast 0,0 – 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel
19,0 – 21,7 m.
Maardla hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustab maapinnalt esimese, surveta ja sademetoitelise veekihi
Kvaternaari veekompleks, mis levib Antsülusjärve liivas. Liiva lamamis moodustavad veepideme vähese
veejuhtivusega turba- ja savisetted. Jädivere maardla paikneb mattunud orus, mida täidavad valdavalt
moreenid ning mille pinnakatte paksus on enamasti 50 – 60 m. Orgu täitvates setetes võivad esineda lokaalsed
sügavamal lasuvad veekihid, kuid otsesed tõendid nende kohta puuduvad. Kvaternaarisetete all levib
maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Raikküla lademe lubjakivides ja savikates dolokivides,
mis kuulub Siluri–Ordoviitsiumi veekompleksi ning on paksu pinnakatte tõttu suhteliselt hästi kaitstud
maapinnalt lähtuva reostuse eest.
Kvaternaari liiva leviala piiril, karjäärist lõuna suunas asuvad Jädivere küla majapidamised võivad salvkaevude
kaudu ammutada vett samast Kvaternaarisetete veekihist, mis levib mäeeraldise alal, kuid samuti ka eelmisega
hüdrauliliselt mitteseotud veekihtidest teistsugustes setetes. Salvkaevude veetasemele mõju puudub, kuna
karjäärist vett välja ei juhita. Piirkonna puurkaevud ammutavad vett peamiselt sügavamal paiknevast Siluri–
Ordoviitsiumi veekompleksist.
Uuringuaegne keskmine veetaseme absoluutkõrgus oli 21,0 m. Keskmise veetaseme kõrgus on aritmeetiline
näitaja ega võimalda teha otseseid järeldusi karjääri ammendamisel tekkiva veekogu taseme kohta. Kuna
geoloogiline uuring ja topograafiline mõõdistamine toimusid kõrgvee ajal, võib tegelik keskmine veetase olla
uuringuaegsest ligikaudu 1 – 2 m madalam, sõltudes sademete jaotusest aasta jooksul ning lumikatte paksusest
ja sulamisperioodi kestusest. Seetõttu hinnati geoloogilise uuringu aruandes põhjavee pikaajaliseks keskmiseks
tasemeks absoluutkõrgus 20,0 m, millest on lähtutud ka käesolevas kaevandamisloa taotluses.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 20
4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA
KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
2024. aasta geoloogilise uuringuga moodustati Jädivere uuringuruumi varu arvutuse alale täiteliiva varuplokk
1 ja 2. Kuna kaevandamisluba taotleti geoloogilise uuringu järgselt 2024. aastal Jädivere liivakarjääris üksnes
varu arvutuse ala keskmisele osale, moodustati registripidaja poolt väljaspoole mäeeraldist jäänud varu alale
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4. Seega on samade kvaliteedinäitajatega plokk 1 ja 3 aT ning plokk 2 ja
4 aT.
Kasuliku kihi moodustab Jädivere II liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Materjali
kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud 2024. aasta geoloogilise uuringu käigus
kogutud 80 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja
kruusa kasutusalade määramise nõuetega. 70 proovi andmeid kasutati ploki 1 hindamiseks ning 10 proovi
andmeid kasutati ploki 2 hindamiseks.
Terastikulise koostise analüüsi põhjal plokis 3 kruusa fraktsioon (>31,5 mm) puudub. Liiva sisaldus (osakesed
0,063 – 31,5 mm) jääb vahemikku 85,9 – 97,7% (keskmiselt 93,7%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus
(<0,063 mm) vahemikku 2,3 – 14,1% (keskmiselt 6,3%). Ploki 3 materjali liiva (0 – 4 mm) filtratsioon nelja proovi
alusel on vahemikus 0,2 – 0,3 m/ööp. Voolavuspiir on 29,7 – 30,9% ning plastsust katsetatud proovidel ei
esinenud.
Plokis 4 puudub samuti kruusa fraktsioon (>31,5 mm). Liiva sisaldus (osakesed 0,063–31,5 mm) on vahemikus
3,3 – 86,2% (keskmiselt 36,1%) ja savi- ning tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on vahemikus 13,8 – 96,7%
(keskmiselt 63,9%).
Tabelis 1 on esitatud Jädivere II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 ja 4 laborianalüüside
põhinäitajad.
Tabel 1. Jädivere II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad
Näitaja Jädivere II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 3 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 0,0 0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
2,3
100,0
14,1
100,0
6,3 Looduslik materjal ploki 4 TL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 0,0 0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
13,8
100,0
96,7
100,0
63,9
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 20
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS
Jädivere liivamaardla varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 allpool
uuringuaegset põhjavee taset (pindala 52,79 ha, varu 1317 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee
taset (pindala 52,79 ha, varu 163 tuh m3) OÜ Inseneribüroo Steiger töös „Rapla maakonna Jädivere
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)“ (EGF aruande nr 9888). Varu arvutuse
aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:2000, geoloogilised läbilõiked,
uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on
maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i.
Pärast varu arvele võtmist taotles Sokkel Karjäärid OÜ maavara kaevandamise luba arvele võetud ploki 1 ja 2
osaliseks kaevandamiseks Jädivere liivakarjääri mäeeraldisel (pindala 24,73 ha). Loa andmise järgselt
moodustas registripidaja mäeeraldisest välja jäänud alale varuploki 3 (pindala 28,06 ha, varu 692 tuh m3) ja 4
(pindala 28,06 ha, varu 70 tuh m3).
Ploki 3 ja 4 moodustamise järgselt on korrigeeritud Uustalu ning Märjamaa metskond 66 katastriüksuse
omavahelist piiri, mille tulemusena jäävad varuplokid 0,16 ha ulatuses eraomanduses olevale Uustalu
katastriüksusele. Sellele alale kaevandamisluba ei taotleta ning Jädivere II liivakarjäär hõlmab varuplokki 3 ja 4
osaliselt (vt peatükk 5.1).
5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE
KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru
ploki 3 ja 4 piiriga, v.a taotletava mäeeraldise lääneosas (piiripunktide 18 – 21 vahel), kus katastripiiride
korrigeerimise tõttu paiknevad varuplokid 0,16 ha ulatuses eraomandisse kuuluval Uustalu katastriüksusel.
Sellele alale kaevandamisluba ei taotleta. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ühtib täielikult
mäeeraldise piiriga. Karjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 27,91 ha.
Geoloogilise uuringuga arvele võetud varuploki 1 ja 2 pindala oli 52,79 ha. Jädivere liivakarjääri mäeeraldise
moodustamise järgselt jäi ploki 1 ja 2 pindalaks 24,73 ha ning väljaspoole mäeeraldist moodustati plokk 3 ja 4
pindalaga 28,06 ha. Katastripiiride korrigeerimise tõttu jääb plokk 3 ja 4 taotletava Jädivere II liivakarjääri alalt
välja 0,16 ha ulatuses ning taotletava mäeeraldise pindala on 27,91 ha. Uuringuga arvele võetud varuplokkide
jupitamise ning katastripiiride korrigeerimise tulemusena on vastavalt pindalade ümardamise reeglitele
Jädivere liivamaardla varuplokkide ümaradatud kogupindala käesoleva taotluse esitamise järgselt 0,01 ha võrra
suurem, kui uuringuaruandes esitatud (52,79 ha vs 24,73 ha + 27,91 ha + 0,16 ha = 52,80 ha).
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud
mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud
joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2.KAEVANDATAVAD VARUD
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava
materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus
nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt ülipeene- kuni
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 20
peeneteraline liiv ning selle lamamis turvas, saviliiv ja savi. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks
valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~11°)
Nõlvatervikut ei moodustu Jädivere liivakarjääriga vahetult piirnevatele külgedele. Ilma nõlvatervikuta
kaevandamine mäeeraldiste piiril tagab maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku
väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega ning võimaldab kogu ala ühtselt korrastada.
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva
mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud
maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Jädivere II liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk Varu, tuh m3
Mäeeraldisest välja jääv varu, tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu, tuh m3
Plokk 3 TL aT 692 4 29 659
Plokk 4 TL aT 70 1 7 62
KOKKU 762 5 36 721
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 52 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub
hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud
täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse
§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa
kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei
kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris
kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali
vajadusest.
6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS
NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS
Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine ning materjali laadimine toimub
ekskavaatoritega. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel
koorida kasvukihist (mullast ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 76 tuh m3. Katendi
keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse
mäeeraldise teenindusmaa servadesse.
Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata.
Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures.
Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et
ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Mäeeraldiselt eemaldatud katendit on kavandatud kasutada täies mahus alade täitmiseks ja bioloogiliseks
korrastamiseks algse maapinna kõrguseni (ca 21,0 m absoluutkõrgusele). Täidetud ala korrastatakse
metsamaaks ning mäeeraldise nõlvad jäetakse looduslikule taastumisele. Täidetud alade nõlvade stabiilseks
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 20
püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool veetaset ja
1:5 allpool veetaset (graafiline lisa 3).
Jädivere II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke ja maavarale on
hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi
paksus on geoloogilise uuringu andmetel kuni 3,2 m ja seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes
ilma mäeeraldise alalt vett välja juhtimata. Varu ammendumise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu,
mille sügavus valdavas osas on vähemalt 2 m, seega täiendavat süvendamistööd ei ole vaja teha.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on
otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste
alusel, samuti esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses
esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest.
Materjali väljavedu taotletavast karjäärist hakkab toimuma läbi Jädivere liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaale rajatava tee, mis ühendab mõlemat karjääri munitsipaalomandis oleva avalikult kasutatava
Seljakalda teega nr 8840005. Seljakalda tee tuleb vastavalt Märjamaa Vallavolikogu poolt Jädivere liivakarjääri
menetluse käigus tehtud otsusele kaevandja poolt rekonstrueerida. Seljakalda tee ühendab mõlemat karjääri
ca 1,4 km kaugusel lääne suunas asuva Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteega nr 4.
7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend
kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse
säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi
loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi
vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.
Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja
geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke
taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Katend kasutatakse ära karjääriala
korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Jädivere II liivakarjääri kaevandamise käigus
tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.
Jäätmeseaduse mõistes Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning
tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 20
8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017 määrusele nr 12.3 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel
juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine
toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt
Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet
lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud
korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks
korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute
pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Jädivere II liivakarjääris kaevandatakse allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu
ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks ja veekoguks. Mäeeraldise alale kujuneva veekogu pindala
on ca 25,09 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 2 m. Karjääri maa-ala korrastamise käigus
tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne
nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval
materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui
~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.
Taotletava liivakarjääri tegevuse ajal ladestatakse katend mäeeraldise lääne- ja kaguserva ning karjääri
keskosasse. Mäeeraldiselt kooritud katendit plaanitakse kasutada kogu ulatuses nende alade täitmiseks algsele
maapinna kõrgusele. Täitmiseks kasutatakse 76 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud ala ning mäeeraldise nõlvad
kokku ca 2,90 ha pindalal korrastatakse metsamaaks. Sellest ca 2,60 ha (täidetud ja tasandatud ala) nähakse
ette taasmetsastamine istikutega ning mäeeraldise nõlvad jäetakse looduslikult taastuma. Täpsemad
tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks pannakse paika korrastamisprojektis. Täidetud
alal metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket.
Taotleja soovib endale jätta ka korrastamise variandi karjääriala täita ehitusobjektide väljakaevega, kui selleks
tekib võimalus ja on keskkonnaalased eeldused.
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning
puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna
ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline
korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne
kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse
viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääriala sobivate istikutega (täidetud alad).
Hinnangulised kulud Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse
koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 69 750 eurot. Jädivere II liivakarjääri
3 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 20
korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Jädivere II liivakarjääri korrastatud maa
plaan).
9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED
NENDE VÄHENDAMISEKS
Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse
pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.
Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,
et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava
materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise
teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,
mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne
muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud
piirnorme. Jädivere II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast
saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on
normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate
poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale
võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid
tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi
võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega
ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud
maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui
kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.4
Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa
Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise
(kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus
E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta);
4 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 20
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal,
mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava
materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Jädivere II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust
5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele.
Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste
eriheide järgmine:
E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t
Jädivere II liivakarjääri keskmise aastamäära (52 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete
osakeste summaarne heitkogus ~0,066 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud
künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Karjääris ei ole plaanis kasutada teisaldatavat sõelumissõlme. Kui see peaks erandkorras siiski vajalikuks
osutuma, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib
maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja
sõelumisega on maksimaalselt:
0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t.
Jädivere II liivakarjääri keskmise aastamäära (52 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos
materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,300 t ning keskkonnaministri 14.12.2016
määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme
soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides
kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana
kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori)
nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Jädivere II liivakarjääris materjali
töötlemist ei planeerita, kuid vajadusel võib väike osa (ca 10%) kaevandamise keskmisest aastamäärast vajada
sõelumist. Ca 6 tuh m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 10 800 tonni. Tööpäeva
jooksul töötleb sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning ca 6 tuh m3 töötlemine võtab
seega aega ca 6 – 8 tööpäeva. Sõelumissõlme võidakse Jädivere II liivakarjääris kasutada erandjuhtudel
lühiajaliselt ja vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr
67 toodud künnisvõimsust.
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate
majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II
kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla
päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 20
teepoolsel küljel 60 dB).5 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Jädivere II liivakarjääri
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ca 430 m kaugusel lõuna suunas Pihlaka katastriüksusel (tunnus
88402:002:0810, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 9942 m2).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, sõelumissõlm, kallurautod).
Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,
ekskavaatoritel ca 100 – 104 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit,
erandkorras võidakse lühiajaliselt materjali sõelumiseks kasutada sõelumissõlme. Nimetatud masinate
mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Ekskavaator 104
Sõelumissõlm 114
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu
suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse
mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab
madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased
tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab
rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).
5 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 20
Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.6
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1
oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63 Hz
125 Hz
250 Hz
500 Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA
105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)
87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades
vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis
tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke
(„A-weighted“).
Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Pihlaka maaüksusest ca 430 m kaugusel,
on lagedal maal otsenähtavuse korral Pihlaka katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 48 dB, mis on
ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad müratasemed
summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.
6 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026).
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 20
Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ja materjali
sõelumine sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 0,4 dB. Sellisel juhul
kujuneb Jädivere II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Pihlaka katastriüksuse
piiril otsenähtavuse korral ca 48,4 dB, jäädes lubatud normist madalamale ca 11,6 dB võrra. Tegelikkuses ei
paikne sõelumissõlm karjääri servas, vaid pigem keskosas, lisaks kaob otsenähatvus karjäärimasinate ja
müratundliku katastriüksusega, kui rajatakse katendivallid. Seetõttu on käesolev müra arvutus pigem
ülehinnatud.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Jädivere II liivakarjääri varu asub valdavas osas allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist
moodustub karjäärialale veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 3,2 m ning seda saab
kaevandada ekskavaatoriga ühes kaeveastmes ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse
tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete
sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.
Mõju veerežiimile saab hinnata väikeseks, kuna veealuse kaevandamise puhul vett mäeeraldise alalt välja ei
juhita. Kaevandamistehnoloogiliselt on allpool püsivat veetaset asuva varu väljamiseks otstarbekas suunata vesi
ajutiselt mäeeraldise piires ümber. See võimaldab mäetöid teha efektiivsemalt ning tagab ühtlasema ja
kvaliteetsema kaevise, kuna vee ja pinnase segu väljamisel on ekskavaatori tootlikkus oluliselt madalam ning
keeruline on jälgida materjali kvaliteeti. Veealuse varu kaevandamisel jagatakse mäeeraldis sektoriteks, mis
eraldatakse üksteisest tervikutega (pinnasvallidega). Kaevandamisel olevast sektorist juhitakse vesi isevoolselt
või pumbates kõrval asuvasse sektorisse, mis võimaldab kogu kasuliku kihi kuivades oludes väljata. Ühe sektori
ammendumisel juhitakse vesi teist pidi ümber ning jätkatakse järgmise sektori kuivades oludes
kaevandamisega. Lühiajaline vee ümber juhtimine ehk ühe sektori kuivana hoidmine kestab tööprotsessist ja
kaevise kogusest sõltuvalt paarist nädalast kuni ca ühe kuuni. Sellisel viisil kaevandamise käigus toimub vee
ajutine ümberpaigutamine mäeeraldise piires, mistõttu võivad kaevandamisalal ja selle lähiümbruses esineda
lühiajalised ja lokaalsed muutused veetasemes. Kuna vett mäeeraldiselt välja ei juhita ning pärast tööde
edenemist veetasemed taastuvad, ei ole oodata olulist ega pikaajalist mõju piirkonna põhjaveerežiimile.
Kehtiva loaga Jädivere liivakarjäär ning taotletav Jädivere II liivakarjäär moodustavad ruumilise terviku ning
nende kaevandamine toimub (osaliselt) samaaegselt, siis hinnatakse kaevandamise koosmõju veerežiimile
mõlema mäeeraldise ulatuses.
Maavara kaevandamisel tekib pinnases tühimik, mis täitub ümbritsevatest setetest sisse voolava veega, mille
tulemusel võib neis setetes veetase alaneda. Veetaseme muutus võib teoreetiliselt levida ka karjäärialast
väljaspoole. Selle mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks (r₀).
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 20
Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt leida veevõtu kogus ajaühikus. Mõjuraadiust hinnatakse valemiga:
, kus
n – peenliiva poorsus (26%);7
V – maavaraploki ruumala (ca 990 000 m3, eeldusel, et keskmiselt 2/3 kogu maardla varust on veealune);
t – maavaraploki ammendamise aeg (ca 14 aastat).
Selliste parameetrite korral on veevõtt ca 143 m3/ööpäevas. Sealjuures tuleb ka arvestada, et tegemist on
päevasel ajal tekkiva alandusega, mis tegevuse välisel ajal taastub.
Teades veevõttu, hinnatakse mõjuraadiust stabiilse voolu tingimustes, mis vastab suurimale võimalikule
mõjuraadiusele. Mõjuraadius määratakse valemi alusel, lähtudes põhjavee toitumisest ehk kui suure ala pealt
(millise raadiusega ringilt) tasakaalustab põhjavee toitumine (W) välja võetud vee koguse:
Vallneri (2002) Eesti hüdrogeoloogilise mudeli kohaselt on põhjavee toitumine Jädivere piirkonnas ligikaudu
40 mm/a ehk 0,00011 m/ööp. Selle alusel arvutatud mõjuraadius maardla keskpunktist on ca 762 m.
Tulenevalt Jädivere ja Jädivere II liivakarjääri ebakorrapärasest kujust on mõjuraadiuse ulatus hinnatud
mäeraldiste ringpiirist. Selleks lahutatakse eelnevalt leitud mõjuraadiusest Jädivere liivamaardla efektiivraadius
ₚ = √ S / π), kus S on maavara plokkide kogupindala (52,79 ha ehk 527 900 m2). Efektiivraadiuseks kujuneb
ca 410 m. Mõju põhjaveetasemele ulatub seega kuni ca 352 meetrini mäeeraldiste välispiirist. Seega ei jää
mõjuraadiusesse ühtki majapidamist.
Esitatud mõjuraadius on ülehinnang, kuna selle sisse jääva ala pindala on suurem, kui karjääri veevõtu
tasakaalustamiseks vajalik oleks. Lisaks hõlmab mõjuraadius alasid, kus võimalik veetaseme alanemine on väga
väike, ulatudes vaid sentimeetritesse ning võib seetõttu jääda praktiliselt eristamatuks, kuna Eesti tingimustes
on vabapinnalise põhjavee aastane looduslik veetaseme kõikumine tavapäraselt suurusjärgus 1 – 2 m.
Maksimaalsete eelduste korral võib veetaseme alandus ulatuda ca 2 meetrini karjääri keskosas ning väheneda
järk-järgult kuni nullini mõjuraadiuse piiril. Arvestades tegelikke kaevandamistingimusi, prognoositakse
7 Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials, as analyzed by the hydrologic laboratory of the U.S. Geological Survey, 1948-60.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 20
veetaseme alanemist karjääri keskosas väiksemana, mistõttu on põhjaveetasemele avalduv mõju karjäärialast
väljaspool tõenäoliselt vähene või praktiliselt tajumatu.
Kasutatud arvutuslik lähendus põhineb eeldusel, et filtratsiooniomadused, topograafia ning põhjaveetase on
ruumiliselt ühtlased ja isotroopsed, mis ei kajasta täiel määral tegelikke geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi
tingimusi. Sellest tulenevalt on arvutustulemustega seotud märkimisväärne määramatus. Konservatiivsetel
eeldustel koostatud mudel võimaldab hinnata maksimaalset võimalikku põhjaveetaseme alanemise ulatust.
Kaevandamistegevuse mõju pinnaveerežiimile on hinnanguliselt väike. Kaevandamise tulemusena tekkivad
reljeefimuutused võivad teataval määral mõjutada karjäärialal ja selle vahetus lähiümbruses voolava pinnavee
hulka ja voolukiirust. Lisaks on aurumine karjäärijärve veepinnalt suurem võrreldes loodusliku maismaapinnaga,
mistõttu aurumiskadude suurenemine võib teoreetiliselt vähendada veevoolu Enge jõkke. Arvestades siiski, et
karjääriala koos sellest ülesvoolu jääva piirkonnaga moodustab vaid väikese osa Enge jõe valgala
kogupindalast, loetakse kaevandamise mõju jõe vooluhulgale ebaoluliseks.
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki
vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni
mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud
töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.8 Tehniliselt korras masinate
kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on
leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks ja veekoguks.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE
LOODUSOBJEKTIDELE
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-
ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende
kaitsevööndit.
Lähim kaitseala, Jädivere mõisa metsapark (EELIS kood KLO1200386), asub Jädivere II liivakarjäärist lähimas
punktis ca 420 m edela suunas. Jädivere II liivakarjäärist ca 700 m kaugusel kirde suunas asub Selja-Põdra
hoiuala (EELIS kood KLO2000198). Selja-Põdra hoiuala kaitse-eesmärk on puisniitude, siirde- ja õõtsiksoode,
liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute,
soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo ja rabametsade ja II kaitsekategooria liigi kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse.
8 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.
Jädivere II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-086 ad
Aadress: Rapla maakond, Märjamaa vald, Jädivere küla
Koostaja: Kobras OÜ 20 / 20
Selja-Põdra hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Selja-Põdra loodusala (EELIS kood
RAH0000332), mille kaitse-eesmärkideks on lisaks Selja-Põdra hoiuala kaitse-eesmärkidele niiskuslembeste ka
kõrgrohustute ja nokkheinakoosluste elupaigatüüpide kaitse.
Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda
mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju
ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Jädivere II liivakarjääri
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Jädivere mõisa metsapargi, Selja-
Põdra hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Selja-Põdra loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.
10.KOKKUVÕTE
Sokkel Karjäärid OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Jädivere liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1029)
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.
Jädivere II liivakarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru plokil 3 ja 4 hõlmates mõlemat plokki osaliselt. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu
sügavusega, taotletav varu asub allpool põhjavee taset. Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 27,91 ha.
Jädivere II liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 762 tuh m3, kaevandatav täiteliiva
varu kogus on 721 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 36 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldise piiri
jääva varu kogus plokis 3 ja 4 on kokku 5 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel
Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863).
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
04.06.2026
21
21
21
21
21
21
pin n
pin n
pin n
pin n
pinn
pin n
pinn
Jädivere mõisa metsapark
52 6
60 0
52 6
40 0
52 6
20 0
52 6
00 0
52 5
80 0
52 5
60 0
6 507 800
6 507 600
6 507 400
6 507 200
6 507 000
6 506 800
6 506 600
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
Uustalu 88402:002:0204
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Seljakalda tee 88402:002:0308
Seljakalda tee L1
50201:001:1067Jõemetsa 88402:002:0164
Tomsi 50201:001:1066
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär
Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001)
Jädivere1 (TP-675) (5111420010080/002)
Jädivere3 (TP-675) (5111420010130/001)
1
2
3 4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
1718 19
20
21
18 19
18 19
20 21
18 19
21
1819
21
18 19
18
19 20
21
20
Uusojapere 88402:002:0179
Vanaojapere 88402:002:0181
Malevametsa 50301:001:0770
Uus-Kura 88402:002:0039
21 20
20 21
20
04.2026 1:2000 2026-086
RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA
SOKKEL KARJÄÄRID OÜ
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
33
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA ja JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6312
0 20 40m
1 cm
Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ning metsamaaks. 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 20,0 m. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 17.04.2026. 6. Kogu taotletav Jädivere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi alal (Jädivere1 (TP-675), Jädivere2 (TP-675), Jädivere3 (TP-675)).
Mets, raiesmik
Kõlvikupiir
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄR
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
1
Jädivere liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)
Jädivere liivamaardla (registrikaardi nr 1029) piir
Maapinna samakõrgusjoon vee peal, m abs
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd
Veekogu kalda kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi piir
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
21
Jädivere liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir
Veekoguks korrastatav ala (25,01 ha Jädivere II liivakarjääri piires)
Kattepinnase ladestamise alad ja metsamaaks korrastatav ala Jädivere II liivakarjääri piires (2,90 ha)
Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs19
LEPPEMÄRGID
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
20 .20
20 .80
21 .01
20.98
21 .17
20.66
20.46
21 .00
21 .79
20 .32
20 .25
19 .82
21.48
21 .12 20.96
20.64
21 .27 21.00
21 .00
20.20
20.08
20.83
20.87
21.10
20.80
20.56
21.15
20.71
20.86
21.01
20.85
19 .78
20.73
20 .61
21.16
21 .08
20.94
21 .13
21.16
20.77
20.99
21.07
20.76
20 .11
20.78
20.81
20.72
21 .40
20 .10
21 .00
21.09
21 .47
20.74
20.14
20 .92
21 .04
20 .95
21.21
20 .93
21.21
21.55
20.83
20.70
21.05
20.32
20.56
20.05
21.34
20.66
20.93
21.50
21.10
21 .73
19 .77
21 .58
20.80
19.72
21 .02
21.66
21 .34
20.74
21.08
21.28
21.06
20.75
20.96
20.87
21.07
21.11
21.31
21 .1
5
20.69
21.50
20 .47
20 .52
20 .50
20.77
21.01
19 .97
20.62
21.47
21.08
21.79
21.07
21.01
20.88
21.35
20 .4
8
21.14
19.84
20.82
19 .87
21.09
21.48
20.80
21 .40
20.61
21.15
19 .90
21.02
21.24
21.21
20 .73
21.28
21.40
20.42
20.83
20.04
21 .1
8
21.33
21 .77
20 .81
21.15
21 .69
20.78
21 .52
20.71
20 .84
21.40
21 .12
21.16
21.11
21 .37
20.90
20.91
20.82
20.91
20.84
21.34
20.88
21.09
20.57
21.19
20 .72
20.78
20 .5
9
20.79
20.70
21.17
19 .83
21.19
20.99
21.07
21.39
20.81
20.84
21.43
20.55
20 .38
20.58
20.51
20 .41
20.81
21 .91
21 .39
21 .59
20.74
21.09
21.18
20 .71
21.07
20.50
20 .06
20.91
20.39
21.80
20.89
21.00
21 .34
21.11
21.03
21 .37
20 .94
20 .66
20.82
21 .61
20.60
21.02
20 .99
20.76
21.44
21.35
20 .92
20.82
21.14
20.85
20.49
21.18
21 .58
19 .80
21.08
21 .72
21 .21
20 .83
21.17
21.04
21.22
21 .27
21 .10
20.98
21.05
21.15
20.02
21.45
21.17
19 .92
20.64
21 .76
21.17
20.79
20 .54
20 .66
21.11
20 .67
pin n
pin n
pin n
pin n
pin n
pin n
pin n
pinn
pin n
pinn
pinn
pin n
21.33
20.99
21.35
21.04
20.91
20.96
20.81
20.85
21.10
21.06
21.0920.72
20.96
21.14
21.02
21.05
20.91
21.03
20.90
21.34
20.82
20.94
21.34
21.44
20.81
21.07
20.97
20.92
20.87
21.58
21.08
20.82
20.81
21.01
21.01
21.46
21.16
21.36
20.80
20.86
20.97
21.12
21.42
20.76
21.00
20.94
21.20
21.19
21.02
21.06
20.80
20.97
21.01
21.04
20.73
20.88
20.89
21.01
21.25
20.81
21.39
21.01
21.39
20.84
21.10
20.88
20.94
21.17
21.12
21.59
20.80
21.36
21.21
20.88
20.79
20.76
20.84
20.99
20.93
21.13
21.07
20.69
21.33
21.12
20.93
20.68
21.06
21.09
20.90
21.20
21.23
20.93
21.30
21.12
20.88
20.82
20.75
20.95
21.06
20.98
21.28
21.32
20.86
21.11
21.38
20.79
20.81
20.83
20.57
20.98
21.01 21.00
21.29
21.13
21.16
21.17
21.43
20.95
21.13
21.09
20.82
21.16
20.70
21.10 21.21
21.50
21.34
21.03
20.74
20.91
20.78
20.85
20.80
21.07
20.66
21.26
20.64
21.10
20.90
21.13
20.95
20.82
20.82
20.97
20.91
21.29
20.86
20.60
20.78
20.93
20.90
21.15
21.39
20.57
20.94
20.87
20.90
21.35
21.20
20.73
20.95
20.77
21.60
20.90
21.14
20.59
21.02
20.77
21.18
20.86
21.54
20.61
21.06
21.01
21.08
20.87
20.96
20.97
21.17
21.33
20.99
21.53
20.77
21.39
20.51
21.10
20.78
21.13
20.58
21.15
20.63
20.90
20.81
21.10
20.99
20.95
21.10
20.91
20.91
21.00
21.48
21.06
20.91
20.41
21.20
20.95
21.04
20.88
21.28
20.94
21.25
21.12
21.14
21.12
20.95
20.77
20.90
21.07
21.53
21.00
20.83
20.67
21.02
20.87
21.00
20.67
21.11
20.72
20.91
21.05
20.87
21.25
21.11
21.12
21.21
20.80
21.22
20.96
20.96
20.95
21.09
20.64
21.45
20.68
21.13
20.58
21.01
20.98
21.04
21.04
20.88
20.88
21.18
20.89
20.99
21.09
21.06
21.27
20.91
21.06
21.06
20.67
21.22
20.76
21.67
20.49
20.76
21.00
20.92
21.07
20.82
20.63
21.33
20.88
20.88
21.26
21.04
21.21
20.95
20.78
20.73
21.12
20.89
21.11
20.82
20.81
20.60
21.34
20.72
21.14
21.17
Jädivere mõisa metsapark
21 .31
21.44
21.08
21 .43
20.95
21.49
20 .93
21.45
21 .39
21.64
20 .89
21.19
20 .93
20.92
21 .29
21 .18
21.63
21.22
21.07
20 .69
20.17
21 .47
20 .81
20 .9
6
20.39
21 .21
21.35
21 .40
20.16
21 .42
20.28
21.40
21.51
21.22
20.88
21 .32
21 .28
21.49
21.12
21.30
21.26
21.32
20 .89
22.01
21.08
21.38
21 .32
21 .51
20.19
21 .25
20.35
21.32
20 .91
21.33
21.25
21.30
20.99
21 .39
21.55
21 .18
21.35
21 .25
21.59
21.20
21.16
20 .91
21.75
20 .91
21.97
20 .69
21 .40
20 .92
20.09
20.9320 .90
20 .71
21.11
21.38
21.50
21.24
21.22
21.24
21.53
21.34
21.22
20.98
21.27
21.01
21.34
21.42
21.50
21.27
21.50
21.26
21.68
21.27
21.24
20.99
21.28
21.01
21.30
21.45
21.53
21.26
21.36
21.37
21.23
21.31
21.04
21.50
21.17
20.94
21.21
20.96
21.20
21.23
21.48
21.34
21.35
21.45
21.41
21.34
21.33
20.98
21.27
21.41
20.84
21.44
20.88
21.40
21.69
21.35
21.21
21.35
21.22
21.53
21.48
20.92
21.11
21.17
21.12
21.53
20.96
21.23
21.28
21.21
21.30
21.51
21.19
21.20
21.03
21.34
21.08
20.83
21.50
20.99
21.39
21.08
21.21
21.27
21.41
21.36
21.28
21.20
21.27
21.45
21.38
20.94
21.17
21.20
21.42
21.37
21.25
21.32
21.23
21.52
21.29
21.51
21.22
21.21
21.50
21.13
21.25
21.11
21.15
21.46
21.35
21.24
21.44
21.44 21.43
21.20
21.49
21.33
21.27
21.05
21.45
21.11
21.45
21.23
21.50
21.16
21.18
21.09
21.06
20.99
21.08
21.38
I II
II´
I´
J-33 21,06 17,86
0,30 2,90
J-34 20,85 17,85
0,20 2,80
0,20 2,80
J-37 21,15 18,05
0,20 2,90
J-39 21,04 18,24
0,20 2,60
J-40 20,99 18,19
0,20 2,60
0,30 2,60
J-42 21,17 18,37
0,50 2,30
J-43 21,19 18,19 0,30
2,70
J-44 20,94 17,84 0,20
2,90
J-45 21,23 18,73
0,20 2,30
J-46 20,86 18,26
0,20 2,40
J-47 20,91 18,41
0,20 2,30
J-48 21,24 18,24
0,30 2,70
J-49 21,14 18,34
0,20 2,60
J-50 20,91 18,51
0,30 2,10
J-52 21,30 18,60
0,40 2,30
J-53 21,05 18,05
0,40 2,60
J-54 21,09 17,99
0,20 2,90
J-55 21,11 18,11
0,30 2,70
J-56 21,02 18,22
0,30 2,50
J-58 21,29 18,09
0,40 2,80
J-59 21,59 18,49
0,40 2,70
J-60 21,29 18,99
0,40 1,90
J-62 21,54 18,64
0,30 2,60
J-63 21,51 18,51
0,30 2,70
J-64 21,65 18,75
0,50 2,40
J-65 21,52 18,02
0,30 3,20
J-66 21,51 18,31
0,50 2,70
J-68 21,28 18,28
J-70 21,72 18,52
0,40 2,80
J-71 21,05 18,05
J-1 20,42 17,82
0,40 2,20
J-2 20,42 17,62
0,50 2,30
J-3 20,60 17,80
0,50 2,30
J-4 20,85 17,55
0,50 2,80
J-5 20,61 17,81
0,30 2,50
J-6 20,99 17,99
J-7 21,17 18,47 0,40
2,30
J-8 21,34 18,74 0,30
2,30
J-9 21,18 18,18
0,40 2,60
J-10 21,27 17,77
0,30 3,20
J-11 21,01 18,41 0,30
2,30
0,40 2,40
J-13 21,22 19,02
0,40 1,80
J-14 21,23 18,53
0,40 2,30
J-15 20,59 17,69
0,30 2,60
J-16 20,92 18,42
0,40 2,10
J-17 20,93 17,83
0,50
J-18 20,91 17,91
0,30 2,70
J-19 0,40 2,90
J-20 21,54 18,54
J-21 21,06 18,86
0,40 1,80
J-31 21,00 18,80
0,30 1,90
J-32 20,46 18,26
0,30 1,90
20,46 10.04.2024
20,76 10.04.2024
20,97 10.04.2024
20,55 10.04.2024
20,15 10.04.2024
19,42 10.04.2024
20,31 10.04.2024
52 6
60 0
52 6
40 0
52 6
20 0
52 6
00 0
52 5
80 0
52 5
60 0
6 507 800
6 507 600
6 507 400
6 507 200
6 507 000
6 506 800
6 506 600
18.12.2023 19,02
18.12.2023 19,62
18.12.2023 20,60
18.12.2023 20,55
18.12.2023 20,61
18.12.2023 21,17
18.12.2023 21,34
18.12.2023 21,18
18.12.2023 21,27
18.12.2023 20,23
18.12.2023 21,22
18.12.2023 20,83
19.12.2023 20,09
19.12.2023 20,22
19.12.2023 20,91
19.12.2023 20,72
19.12.2023 21,01
20.12.2023 21,00
20.12.2023 20,26
27.03.2024 19,76
27.03.2024 0,85
27.02.2024 20,90
27.03.2024 20,95
27.02.2024 20,84
27.02.2024 20,99
28.02.2024 20,71
28.02.2024 20,67
28.02.2024 20,89
27.03.2024 20,74
28.02.2024 21,03
28.02.2024 20,86
28.02.2024 20,71
26.02.2024 21,24
26.02.2024 21,14
28.02.2024 20,61
27.02.2024 20,90
27.02.2024 21,05
27.02.2024 20,89
27.02.2024 20,81
27.02.2024 21,02
27.02.2024 20,89
26.02.2024 21,19
26.02.2024 21,29
26.02.2024 21,54
26.02.2024 21,51
26.02.2024
26.02.2024 21,52
26.02.2024 21,51
26.02.2024 21,28
26.02.2024 21,52
21,05
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
Uustalu 88402:002:0204
Uusojapere 88402:002:0179
Vanaojapere 88402:002:0181
Malevametsa 50301:001:0770
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Seljakalda tee 88402:002:0308
Seljakalda tee L1
50201:001:1067Jõemetsa 88402:002:0164
Tomsi 50201:001:1066
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
plokk 1 TL aT plokk 2 TL aT
plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT
plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT
plokk 3 TL aT plokk 4 TL aT
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär
Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001)
Jädivere1 (TP-675) (5111420010080/002)
Jädivere3 (TP-675) (5111420010130/001)
1
2
3 4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
1718 19
20
21
0,50 2,50
19.12.2023 21,04
J-61 21,54 18,44
0,50 2,60
27.02.2024 21,24
0,30 2,70
27.02.2024
21,65
21,43 18,63
J-12
18.12.2023 21,01
0,30 2,70
0,40 2,40
26.02.2024 21,18
J-51 21,58 18,78
21,52 18,22
0,40 2,60
18.12.2023 20,49
J-36 20,90 17,90
J-41 21,01 18,11
2,60
19.12.2023 20,23
Uus-Kura 88402:002:0039
04.2026 1:2000 2026-086
RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA
SOKKEL KARJÄÄRID OÜ
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
31
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
LEPPEMÄRGID
Jädivere II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
1
Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
Jädivere liivamaardla varuplokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)
Jädivere liivamaardla (registrikaardi nr 1029) piir
I´ Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon, m abs
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd
Veekogu kalda kaitsevöönd
Nõlvaterviku alumine piir
Maaparandussüsteemi piir
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA ja JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6312
JÄDIVERE LIIVAMAARDLA
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄR
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
21
19.12.2023 20,91
Kaevandi nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
OÜ Inseneribüroo Steiger uuringupunktid, 2024 (EGF 9888):
J-44 20,94 17,84
0,20 2,90
J-19 21,52 18,22
0,40 2,90
Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m
Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi aprillis 2024 OÜ Inseneribüroo Steiger geodeet A. Tehu. 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S7 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 17.04.2026 seisuga. 6. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 18,0 m. 7. Kogu taotletav Jädivere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi alal (Jädivere1 (TP-675), Jädivere2 (TP-675), Jädivere3 (TP-675)).
0 20 40m
1 cm
Jädivere liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir
J-52 21,30
3,1
0,4
1,5
2,7
Suudme abs kõrgus, m Kaevandi/puuraugu nr
Kaevandi/puuraugu sügavus, m
Kihipinna sügavus maapinnast, m
16
17
18
19
20
21
22
23
16
17
18
19
20
21
22
23
16
17
18
19
20
21
22
23
16
17
18
19
20
21
22
23
N m
SE m
NW m
SW m
J-33 21,06
3,4
J-37 21,15
3,1
J-44 20,94
3,1
J-52 21,30
J-58 21,29
3,3
J-61 21,54
3,6
J-65 21,52
3,9
J-64 21,65
3,5
J-12 21,43
4,3
J-55 21,11
3,2
J-52 21,30
J-51 21,58
4,3
J-49 21,14
3,23,3
3,3
3,0 3,6
vt. m 27.03.2024
19,76
vt. m 27.03.2024
20,95 vt. m 27.03.2024
20,74 vt. m 27.02.2024
20,90 vt. m 27.02.2024
20,89
vt. m 18.12.2023
20,23
vt. m 27.02.2024
21,24 vt. m 26.02.2024
21,52 vt. m 26.02.2024
21,65
vt. m20,81 vt. m20,90 21,28
26.02.2024 vt. m
Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
Maavaravaru plokkide piir (TL aT - täiteliiva aktiivne tarbevaru)
Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev
Kasvukiht, muld
Ülipeene kuni peeneteraline helebeež liiv
Ülipeene kuni peeneteraline hall liiv
Turvas
Saviliiv, roosakas
Savi
Savikas ülipeene kuni väga peeneteraline helebeež ja hall liiv (ST>12%)
Põhavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (20,0 m abs)
Külgneva mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir
Nõlvaterviku kalle ja kontuur 1:2 vastab kaldele 26° 1:5 vastab kaldele 11°
Geoloogiline läbilõige I-I´
Geoloogiline läbilõige II-II´
0,3
1,2
3,2
0,2
1,3
0,2
1,3
0,4
1,5
2,7
0,4
1,4
0,5
1,3
0,3
1,4
0,5
1,5
2,9
0,4
2,8
0,3
1,2
0,4
1,6
2,8
1,3
0,4
1,5
2,7
2,9 3,2
1,7
3,6
2,9
3,4
plokk 1 TL aT
plokk 2 TL aT
plokk 1 TL aT
plokk 2 TL aT
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
3,1 3,33,5
3,1
3,0
plokk 2 TL aT
plokk 2 TL aT
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
plokk 3 TL aT
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär Sokkel Karjäärid OÜ
Jädivere II liivakarjäär Märjamaa metskond 66
50201:001:1131
plokk 4 TL aT
plokk 3 TL aT
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
M är
ja m
aa m
et sk
on d
66 50
20 1:
00 1:
11 31
Uustalu 88402:002:0204
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
plokk 3 TL aT
plokk 4 TL aT
Jädivere liivakarjäär 50201:001:1130
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
plokk 3 TL aT
plokk 4 TL aT
plokk 3 TL aT
plokk 4 TL aT
Märjamaa metskond 66 50201:001:1131
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere II liivakarjäär
Sokkel Karjäärid OÜ Jädivere liivakarjäär
KL-522893
1:5 1:5
1: 5
1: 2
1:5 1:2
2,8 3,0
26.02.2024 21,18vt. m
27.02.202427.02.2024
vt. m 26.02.2024
21,14 0,2
1:2 1:2
Jädivere1 (TP-675) (5111420010080/002)
Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001)
Jädivere2 (TP-675) (5111420010120/001)
Jädivere3 (TP-675) (5111420010130/001)
Maaparandussüsteemi piir
plokk 1 TL aT
LEPPEMÄRGID
04.2026 Mh 1:2000 Mv 1:100 2026-086
RAPLAMAA MÄRJAMAA VALD JÄDIVERE KÜLA
SOKKEL KARJÄÄRID OÜ
JÄDIVERE II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
32
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
0 20 40m
1 cm