Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaardi 2026-2030 eelnõu

1

Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart

2026–2030

2

Lühendid ja mõisted BVLOS - Beyond Visual Line of Sight (väljaspool visuaalset otsenähtavust) COM - European Commission (Euroopa Komisjoni dokumendi tähis) EANS - Estonian Air Navigation Services (Lennuliiklusteeninduse AS) EASA - European Union Aviation Safety Agency (Euroopa Liidu Lennundusohutusamet) EIS - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ELA - Eesti Lennundusakadeemia EL - Euroopa Liit EMÜ - Eesti Maaülikool ETAG - Eesti Teadusagentuur HTM - Haridus- ja Teadusministeerium JDM - Justiits- ja Digiministeerium KAM - Kaitseministeerium KAPO - Kaitsepolitseiamet KL - Kaitseliit KliM - Kliimaministeerium KOV - Kohalik omavalitsus KRA - Kaitseressursside Amet KV - Kaitsevägi KVA - Kaitseväe Akadeemia LOIS - Lennuohutusjärelevalve infosüsteem MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MV - Merevägi MÕS - Mehitamata õhusõiduk NATO - North Atlantic Treaty Organization NPA - Notice of Proposed Amendment PPA - Politsei- ja Piirivalveamet RAM - Rahandusministeerium RIA - Riigi Infosüsteemi Amet RK - Riigikantselei RKIK - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus RKO – Riigikaitseobjekt. 02.06.2026 Riigikogus vastuvõetud Kriisiolukorra ja Riigikaitseseaduse tähenduses ajutiselt või alaliselt kaitstav olulise tähtsusega objekt RTK - Riigi Tugiteenuste Keskus SiM - Siseministeerium SKA - Sisekaitseakadeemia SORA - Specific Operations Risk Assessment (erikategooria riskihinnang) TIVJ – Tulevikuvõime ja Innovatsiooni Väejuhatus TRAM - Transpordiamet TTJA - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TTK - Tallinna Tehnikakõrgkool TTÜ - Tallinna Tehnikaülikool TÜ - Tartu Ülikool VLA - Välisluureamet

3

Sissejuhatus

Mehitamata sõidukid – maismaa-, vee-, allvee- ja õhusõidukid (edaspidi ka koondnimetusena droonid) – on muutumas riigikaitse, avalike teenuste ja majanduse lahutamatuks osaks. Praktikas on nad juba praegu kasutusel taristu seirel, päästeoperatsioonidel, mereseires, kaubaveol, keskkonnahoius ja paljudes muudeski valdkondades.

Eesti mehitamata sõidukite lähtealustes ja teekaardis käsitletakse õhus, vee all, vee peal ja maa peal liikuvaid mehitamata sõidukeid ja neid toetavaid, tuvastavaid või tõrjuvaid süsteeme, tooteid ja tarkvara.

Teekaart ei käsitle üldotstarbelisi statsionaarseid või piiratud tegevusulatusega tarbijaroboteid, mille peamine kasutus ei ole liikuv operatiivne tegevus avatud füüsilises keskkonnas.

Eesti droonivaldkond areneb kiiresti, st kasvab nii kasutusmaht kui ka kohalik arendusvõimekus. Ometi puudus seni ühtne raamistik, mis seoks valdkonna eri osalised, eesmärgid ja prioriteedid tervikuks. Ilma selge koordinatsioonita jääb oht, et algatused hajuvad ning kasutamata jäävad nii majanduslikud kui ka julgeolekualased võimalused.

Selle dokumendi eesmärk on anda seotud osalistele ühtne tegevuskava mehitamata sõidukite valdkonna koordineeritud arendamiseks Eestis. Dokument toob esile strateegilised eesmärgid ja nendest tulenevad tegevused ning seob need lisas 1 konkreetsete vastutajate, koostööpartnerite ja tähtaegadega.

Teekaardi elluviimisel lähtutakse põhimõttest, et mehitamata tehnoloogiate valdkonna arengust saadav kasu peab olema kättesaadav kogu Eestis. Testkeskkondade, pilootprojektide, haridusalgatuste ja ettevõtlust toetavate meetmete kujundamisel arvestatakse võimalusega kaasata erinevaid piirkondi ning toetada piirkondliku kompetentsi ja ettevõtlusvõimekuse arengut. Teekaardi

4

eesmärk ei ole koondada tegevusi üksnes Tallinna ja Tartu piirkonda, vaid luua eeldused mehitamata tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja arendamiseks kogu Eestis.

1 Hetkeolukord ja sellest tulenevad võimalused

1.1 Riigikaitse Viimase viie aasta relvakonfliktid üle maailma, sh Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu, on märgatavalt suurendanud mehitamata sõidukite rolli nii lahinguväljal kui ka sisejulgeoleku, piirijulgeoleku ja kriisihalduse seisukohast. See hõlmab õhus, maismaal, vee peal ja vee all tegutsevaid sõidukeid ning nende seire ja tõrje võimekust. Ukraina sõjakogemus on näidanud, et mehitamata sõidukid on laiapõhjaline ja äärmiselt kiiresti arenev sõjaline võime, millel on otsene mõju laia riigikaitse ja julgeoleku vaates. Ka Eestis mõistetakse, et mehitamata sõidukite arenduse, tootmise ja kasutuse, aga ka nende seire ja tõrje võimekus on muutunud praktiliseks vajaduseks, mistõttu tuleb leida võimalused kiireks innovatsioonitsükliks.

Kaitseinvesteeringute kasv loob lähiaastateks võimaluse suunata mehitamata sõidukite arengusse vahendeid. Selle nõudluse täitmiseks tuleks eelistada kodumaiseid arendusi ja toodangut, mis suurendab pikas perspektiivis erialast kompetentsibaasi Eestis ning panustab majanduskasvu. Kodumaist kompetentsi ja tööstuslikku võimekust tuleb aga veel enam sihipäraselt kasvatada, et võimaldada kiiret innovatsiooni ning lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu.

1.2 Majandus

Mehitamata sõidukite arendus on teadus- ja arendustegevuse mahukas, mistõttu nõuab valdkond suuri investeeringuid, sisaldab riski ning väärtus tekib sageli kaudsete mõjude kaudu, nt teadmussiire. Droonide peamine väärtus avaldub keskkondades, mis on inimesele ohtlikud, või tegevustes, mis on rutiinsed ja standardiseeritud. Selliseid ülesandeid leidub nii sõjalistes kui ka tsiviilrakendustes – näiteks piiriseires, mereseires, taristu kontrollis või päästetöödel. See muudab mehitamata sõidukid olemuslikult kahese kasutusega

5

tehnoloogiaks, mille arengut veavad samal ajal nii kaitsevõime vajadused kui ka tsiviilturg.

Euroopa Liidus hinnatakse ainuüksi drooniteenuste turu väärtuseks aastaks 2030 ligikaudu 14,5 miljardit eurot, keskmise aastase kasvumääraga 12,3%. Selline kasv võib luua üle Euroopa Liidu ligikaudu 145 000 uut töökohta1. Eesti turu arengut mõjutavad laias vaates samad tehnoloogilised ja regulatiivsed trendid, mistõttu võib eeldada sarnast kasvudünaamikat. Arvestades Eesti digitaristu, regulatiivse paindlikkuse, kompetentside järelkasvu kindlustamise ja testkeskkondade arendamise plaane, on eesmärk saavutada kasv, mis ületab Euroopa Liidu keskmist varajaste kasutuselevõtjate riikide tasemel.

Teekaardi elluviimisel lähtutakse Eesti digiühiskonna arengukava 2030, „Andmete ja tehisintellekti valge raamatu 2024–2030“, Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035, Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ning julgeolekuvaldkonna strateegiliste dokumentide, sh Eesti julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse arengukava ja siseturvalisuse arengukava põhimõtetest, rakendades andmeid, tehisintellekti ja koosvõimelisi digiteenuseid droonivaldkonna ohutuks, tõhusaks ja julgeolekut toetavaks arendamiseks.

1.3 Ekspordipotentsiaal

Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning sektor on ekspordile suunatud. Kaitsetööstuspoliitika 2024–2030 andmetel oli sektori müügitulu 2023. aastal ligikaudu 360 miljonit eurot, millest eksport moodustas umbes 220 miljonit eurot. Aastaks 2030 on seatud eesmärk kasvatada ekspordimaht ligikaudu 1,4 miljardi euroni ning suurendada sektori panust Eesti SKT-sse vähemalt 2 protsendini.

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu hinnangul suurenes sektori kogukäive 2024. aastal umbes 350 miljonilt eurolt 500 miljoni euroni. Samal ajal kasvas

1 Euroopa Komisjon. 2022. Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: A Drone Strategy 2.0 for a Smart and Sustainable Unmanned Aircraft Eco-System in Europe. COM(2022) 652 final. Brüssel, 29. november 2022. EUR-Lex. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX:52022DC0652

6

eksport ligikaudu 162 miljonilt eurolt 350 miljoni euroni. 2025 aastal suurenes kogukäive juba 730 miljoni euroni ning eksport 450 miljoni euroni. 2025 aasta mehitamata sõidukite kogukäive oli sealjuures umbes 248 miljonit eurot.

Mehitamata sõidukid ja nendega seotud tehnoloogiad moodustavad kaitsetööstusest küll ainult osa, kuid nende kaksikkasutuse tõttu ulatub majanduslik mõju laiemale tehnoloogiasektorile. Sektori tegeliku majandusliku potentsiaali hindamisel tuleb seetõttu arvestada nii kaitseotstarbeliste lahenduste kui ka tsiviilrakenduste – näiteks seire-, logistika- ja andmeteenuste – arengut.

1.4 Senised tegevused Droonivaldkonna arenguks vajalikud sammud on Eestis juba mitmes valdkonnas astutud. Need puudutavad eelkõige rakendusuuringute ja tootearenduse toetust, eksporditoetust, innovatsiooni kasutuselevõttu ning regulatiivse keskkonna arendamist.

Ekspordivõimekuse tugevdamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ning Välisministeerium koostanud Team Estonia eksporditegevuste kava, mis seab fookussektoriteks mh kaitsetööstuse, merenduse ja IKT. Kava hõlmab ettevõtete ekspordinõustamist, finantseerimisvõimaluste laiendamist, sertifitseerimistoetusi, sihitud turuanalüüse ning tugevamat majandusdiplomaatiat.

Innovatsiooni kiiremaks kasutuselevõtuks on EIS koostanud innovatsioonihangete käsiraamatu ning pakub asutustele koolitusi ja nõustamist. Samas tuli teekaardi koostamisel esile, et innovatsioonihangete kasutamise praktika on Eestis endiselt tagasihoidlik – droonivaldkonnas sisuliselt olematu.

Kliimaministeerium (KliM) on algatanud lennundusseaduse revisjoni, mis on üks kanaleid droonivaldkonda puudutavate muudatuste elluviimisel. Samal ajal on Transpordiamet (TRAM) ja KliM tegelenud Eesti Lennundusklastri 2025. aastal tõstatatud probleemide ja esitatud ettepanekutega. Droonide testimisvõimaluste arendamist on alates 2025. aastast koordineeritud riigi ja sektori ümarlaua kaudu. Lisaks on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöös valminud elektroonilise side seaduse muudatuse eelnõu, mis laiendaks side piiramise võimalusi ka

7

mehitamata sõidukite ja nendevastaste tehnoloogiate testimise eesmärgil. Riigikantselei eestvedamisel on valminud seadusemuudatuste eelnõu mehitamata õhusõidukite järelevalve, seire ja tõrje alase rolliselguse ning vastavate õiguste tagamiseks, k.a elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektide kaitseks.

Kaitseministeerium (KAM) ning Siseministeerium (SiM) on katnud drooniseire esmased vajadused nii riigikaitse kui ka sisejulgeoleku tagamisel ning jätkavad koordineeritult seirevõrgustiku arendamist. Astutud on esimesed sammud oma ühtse seireinfo rakenduse arendamiseks ning kaetud on ka kiireloomulised vajadused. Kaitseministeerium pakub tootearenduse toetuseid ettevõtetele ning Kaitseväega koostöös testitakse mehitamata sõidukite tehnoloogiaid.

Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi kaudu toetatakse muu hulgas mehitamata sõidukitega seotud avaliku sektori innovatsiooniprojekte. Positiivse otsuse on saanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Lennuakadeemia mehitamata õhusõidukite meditsiinilogistika katseprojekt, projekt mehitamata õhusõidukite kaardirakenduse prototüübi loomiseks TRAM-le, PPA autonoomne robotlaev idapiiri piiriveekogudele ning PPA autonoomne mehitamata õhusõiduki süsteem linnaruumis.

KAMi, Kaitseliidu (KL) ja HK Unicorn Squadi koostöös on hakatud ellu viima projekti Kuri Kotkas, et parandada inimeste droonilennutamise baasoskusi. Kaitseressursside Amet koostöös Eesti Lennuakadeemiaga on gümnaasiumidele kokku pannud riigikaitseõppe valikkursuse „Mehitamata õhusõiduki käitamine“, et suurendada teadlikkust mehitamata õhusõidukitest ja riigikaitsest. Mehitamata õhusõiduki piloodiks saab õppida avatud kategooria tarbeks TRAMi materjalide järgi, Eesti Lennuakadeemia õpetab erikategooria piloote ning KL ja Kaitsevägi (KV) õpetavad kaugpiloote oma tarbeks. Tsiviilkäitajatele pakub mitu Eesti kõrgkooli muidki täiendkoolitusi. Viimaks on mõned Eesti kõrgkoolid lisanud oma õppekavadesse ka mitu droonide disaini, ehituse või kasutusega seotud õppeainet.

Eelnev loetelu ei ole lõplik, aga ta on piisav, näitamaks, et droonivaldkonna arendamine ei alga Eestis tühjalt kohalt. Teekaardi roll on siduda olemasolevad tegevused terviklikumaks poliitikaks ning suunata nende edasist arengut.

8

2 Visioon aastaks 2030 Eesti on parim riik maailmas droonitehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks.

Käesolevas teekaardis mõistetakse visiooni eelkõige Eesti ambitsioonina kujuneda maailma juhtivaks droonitehnoloogiate tsiviil- ja kaksikkasutuse ökosüsteemiks. Selle aluseks on droonitehnoloogiate laialdane kasutamine majanduses ja avalikes teenustes, maailmatasemel testimis- ja arenduskeskkond, tugev tööstus ning võimekus tagada turvaline õhuruum droonide liikluskorralduse-, seire- ja tõrjelahenduste abil.

9

3 Eesmärgid Eesmärgid on teekaardis jagatud tegevusplokkideks, mis omakorda jagunevad tegevusteks. Selles peatükis on kokku võetud tegevusplokid ning kirjeldatud lühidalt nende sisu. Tegevusplokkide alla jäävad detailsed tegevused on esitatud lisas 1.

3.1 Eesti julgeolekut toetab tugev kodumaine droonitehnoloogia ja -tööstuslik võimekus

Tugev droonitehnoloogiline ja -tööstuslik baas aitab vähendada sõltuvust välistest tarnijatest ning tagada kriitiliste komponentide ja toodete kättesaadavuse ka kriisiolukorras. Kohalik arendus- ja tootmisvõimekus võimaldab lühendada tarneahelaid, hoida vajalikku varu ning kohandada lahendusi kiiresti Eesti julgeolekuvajadustele.

Euroopa Liidu tasandil on keskendutud peamiselt kriitiliste toorainete tarnekindlusele. Droonitehnoloogia komponentide ja valmistoodete tasemel puudub aga keskne planeerimine, mistõttu on riskide hindamine ja maandamine suuresti liikmesriikide ülesanne. Kohaliku tööstuse kriisikindluse tagamiseks on vaja selget arusaama, millised tehnoloogiad, komponendid ja tooted on riigi jaoks kriitilise tähtsusega.

Tegevused 1. Selgitada välja droonitehnoloogia ja kaitsetööstuse jaoks

strateegiliselt olulised komponendid ja tarneahelad

Tööstusliku vastupidavuse kujundamine eeldab arusaama sellest, millised tehnoloogiad, komponendid ja tootmisvõimekused on Eesti julgeoleku seisukohalt kriitilised. Selle tegevusploki eesmärk on luua alus tarneriskide süsteemseks hindamiseks, kriitiliste sõltuvuste tuvastamiseks ning vajaduse korral nende maandamiseks. Selle tulemusena tekib terviklik ülevaade Eesti jaoks olulistest tehnoloogiatest ja tarneahelatest ning nende tugevdamise võimalustest.

2. Arendada Eestis mikroelektroonika ja kiibidisaini võimekust Mikroelektroonika ja kiibidisain on järjest olulisemad mehitamata süsteemide ning teiste kõrgtehnoloogiliste toodete konkurentsivõime tagamisel.

10

Tegevusploki eesmärk on tugevdada Eesti võimekust nende tehnoloogiate arendamisel, prototüüpimisel ja testimisel ning parandada teadusasutuste ja ettevõtete võimalusi viia arendused laborist praktiliste rakendusteni.

3. Suunata avaliku sektori nõudlust mehitamata sõidukite kasutuselevõttu ja arendust toetama

Avalik sektor saab mõjutada tehnoloogiate arengut nii tellija, katsetaja kui ka esimese kasutajana. Tegevusploki eesmärk on kujundada mehhanismid, mis aitavad riigi vajadustest lähtuvat innovatsiooni kiiremini turule tuua, võimaldavad uute lahenduste katsetamist ning parandavad Eesti ettevõtete võimalusi oma tehnoloogiaid reaalses kasutuskeskkonnas valideerida.

4. Parandada mehitamata sõidukite valdkonna ettevõtete ligipääsu rahvusvahelistele turgudele

Eesti ettevõtete kasv sõltub võimest jõuda välisturgudele. Tegevusploki eesmärk on parandada ettevõtete ekspordivõimekust, tugevdada rahvusvahelisi ärisuhteid ning vähendada ekspordiga seotud menetlustes halduskoormust. Samuti toetatakse ettevõtete nähtavust ja ligipääsu välisklientidele.

3.2 Eesti on rahvusvaheliselt eelistatud keskkond mehitamata sõidukite valdkonna innovatsiooni ja droonide kasutuse jaoks

Kui Eesti on rahvusvaheliselt eelistatud keskkond droonitehnoloogia arendamiseks ja droonide kasutamiseks, aitab see meelitada siia ettevõtteid, investeeringuid ja talente. Selline keskkond kiirendab innovatsiooni, laiendab kohaliku kompetentsibaasi ning toetab sektori majanduslikku kasvu. Selleks peab Eestis olema droonivaldkonna arendajatele ja droonide kasutajatele lihtne tegutseda. Oluline on nii regulatiivsete protsesside kiirus kui ka arenduseks ja testimiseks vajalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Samuti on oluline, et valdkonna arenguks vajalikud testimisvõimalused, pilootprojektid, kompetentsid ja tugiteenused oleksid võimalikult laialdaselt kättesaadavad erinevates Eesti piirkondades ning toetaksid piirkondlikku ettevõtlust ja konkurentsivõimet.

11

Tegevused 1. Tugevdada mehitamata sõidukite valdkonna regulatsiooni ja

järelevalve eest vastutavate asutuste võimekust Valdkonna arenguga kaasneb kasvav vajadus regulatiivse, järelevalve- ja haldusvõimekuse järele. Tegevusploki eesmärk on tagada, et riigil oleks piisavalt kompetentse ja ressursse mehitamata sõidukitega seotud ülesannete täitmiseks nii tsiviil-, sisejulgeoleku- kui ka kaitsevaldkonnas.

2. Parandada mehitamata õhusõidukitega seotud regulatiivsete teenuste kiirust ja kasutajasõbralikkust

Droonide arendajate ja kasutajate jaoks mõjutavad regulatiivsete teenuste kvaliteet ja menetluste kiirus otseselt tegevuskeskkonna atraktiivsust. Tegevusploki eesmärk on muuta peamised menetlused lihtsamaks, digitaalsemaks ja kiiremini toimivaks ning tagada teenustele selged kvaliteedistandardid.

3. Muuta mehitamata sõidukite valdkonna regulatiivset raamistikku nende paindlikuma ja lihtsama kasutuse võimaldamiseks

Õigusruum peab võimaldama innovatsiooni, säilitades samal ajal ohutuse ja julgeoleku. Tegevusploki eesmärk on kõrvaldada regulatiivsed kitsaskohad, toetada uusi tehnoloogiaid ja kasutusjuhtumeid ning luua paindlikumad võimalused arendamiseks, testimiseks ja käitamiseks.

4. Arendada droonitehnoloogiate testimisvõimalusi ja katsetaristut Uute tehnoloogiate arendamine eeldab ligipääsu sobivatele testimisvõimalustele. Tegevusploki eesmärk on kujundada terviklik testkeskkondade võrgustik, luua nende arendamiseks vajalikud rahastus- ja juhtimismudelid ning parandada ligipääsu nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonna katsetaristule.

5. Arendada droonitehnoloogiate arendamist ja kasutamist toetavat digitaristut

Mehitamata süsteemide laialdasem kasutamine eeldab nüüdisaegseid digitaalseid teenuseid ning hästi toimivat andmevahetust. Tegevusploki eesmärk on luua digitaalne alus droonide ohutuks kasutamiseks, käitamise võimaldamiseks ning erinevate õhuruumiteenuste ja infosüsteemide koostoime tagamiseks.

12

6. Positsioneerida Eestit rahvusvaheliselt droonitehnoloogia innovatsioonikeskkonnana

Eesti konkurentsieeliste nähtavaks tegemine aitab tuua siia investeeringuid, ettevõtteid ja arendusprojekte. Tegevusploki eesmärk on kujundada Eestist rahvusvaheliselt tuntud mehitamata süsteemide arendus-, testimis- ja innovatsioonikeskkond ning parandada valdkonna ettevõtete ligipääsu kapitalile ja strateegilistele partneritele.

3.3 Riigil on suutlikkus droonide kasutust igas olukorras seirata, juhtida ja vajaduse korral tõrjuda

Droonide kasutuse kiire kasv tähendab, et riigil peab olema suutlikkus nende tegevust õhuruumis terviklikult jälgida, juhtida ja vajaduse korral piirata. Mehitamata õhusõidukite seire on tehniliselt keerukas, sest droonid on väiksed, lendavad sageli madalal ning nende lennuaeg ja tegevusraadius on tsiviilrakendustes enamasti lühike. Tõhus järelevalve eeldab seetõttu mitmel tehnoloogial põhinevate seiresüsteemide kasutamist ning nende andmete koondamist ühtsesse olukorrateadlikkuse süsteemi.

Selline olukorrateadlikkus peab toetama nii riigi julgeoleku, sisejulgeoleku kui ka lennunduse ohutuse tagamist. Terviklik seire-, juhtimis- ja tõrjevõimekus aitab tagada, et droonide laiem kasutus toimuks ohutult ning ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule ega kriitilisele taristule.

Tegevused 1. Leppida kokku mehitamata sõidukite valdkonna riiklik juhtimis- ja

koordineerimismudel Valdkonna areng puudutab korraga julgeolekut, lennundust, ettevõtlust, teadust ja haridust. Tegevusploki eesmärk on määrata kindlaks selge vastutusjaotus ning luua püsivad koostöömehhanismid, mis võimaldavad valdkonda terviklikult juhtida ja koordineerida.

2. Luua ühtne riiklik drooniseire ja olukorrateadlikkuse süsteem Tõhus kaitse vaenulike droonide eest, aga ka droonijärelevalve eeldab erinevatest allikatest pärineva teabe koondamist ühtseks operatiivpildiks. Tegevusploki eesmärk on luua riiklik olukorrateadlikkuse süsteem, mis toetab riigikaitse-,

13

sisejulgeoleku-, järelevalve- ja lennuohutuse ülesandeid ning võimaldab erinevate andmeallikate teabe ühtset kasutamist.

3. Kujundada Eesti õhuruumi jälgimiseks terviklik drooniseire võrgustik Olukorrateadlikkuse süsteemi kvaliteet sõltub selle käsutuses olevatest andmetest. Tegevusploki eesmärk on määrata kindlaks Eesti vajadustele vastav drooniseire arhitektuur ning arendada järk-järgult välja vajalik seirevõimekus riigikaitse-, sisejulgeoleku- ja kriitilise taristu ning teiste oluliste objektide kaitseks.

4. Tagada drooniohtudele reageerivate üksuste valmisolek Drooniohtude tõrjumine eeldab selgeid protseduure, pädevat personali ja sobivaid tehnilisi vahendeid. Tegevusploki eesmärk on kujundada droonitõrje õiguslikud alused, väljaõppesüsteemid ning tehniline valmisolek nii sisejulgeoleku-, kaitse- kui ka kriitilise taristu kaitsega seotud osalistele.

5. Tagada kriitilise taristu ja elutähtsate teenuste kaitse drooniohu eest Mehitamata õhusõidukid mõjutavad üha enam kriitilist taristut ja elutähtsaid teenuseid. Tegevusploki eesmärk on parandada taristu valdajate valmisolekut hinnata drooniohte ning rakendada sobivaid tehnilisi, organisatsioonilisi ja julgeolekumeetmeid nende maandamiseks.

6. Panustada Euroopa Liidu julgeolekualaste drooni- ja droonitõrjealgatuste kujundamisse ja rakendamisse

Euroopa Liidus kujundatakse järjest enam ühiseid lahendusi drooniohutuse, droonitõrje, kriitilise taristu kaitse ja laiemalt kaitsevalmiduse valdkonnas. Tegevusploki eesmärk on tagada Eesti aktiivne osalemine nende algatuste kujundamisel ning rakendada rahvusvahelisest koostööst saadud teadmisi Eesti võimekuste arendamisel.

3.4 Eestis on mehitamata tehnoloogiate valdkonnas tugev spetsialistide järelkasv ja kompetentsibaas

Mehitamata sõidukite valdkonna areng eeldab tugevat ja mitmekesist kompetentsibaasi. Lisaks kaugpilootidele on vaja spetsialiste, kes suudavad arendada, integreerida ja tootmisse viia keerukaid süsteeme. Oluline roll on näiteks mikroelektroonika, pardasüsteemide, sidesüsteemide ja tootearenduse inseneridel ning tootmise ja käitamise vastavus- ja ohutusspetsialistidel. Väga oluline on ka elujõuline teadus- ja arendustegevus nii mikroelektroonikas kui ka

14

mehitamata sõidukite valdkonnas, mis tagaks tehnoloogilise innovatsiooni. Sellise kompetentsibaasi olemasolu võimaldab ettevõtetel arendada konkurentsivõimelisi lahendusi ning toetab sektori tehnoloogilist võimekust. Samuti on oluline tagada droonipilootide ja teiste valdkonna spetsialistide koolituste hea kättesaadavus ja kvaliteet. Hästi toimiv koolitus- ja järelkasvusüsteem võimaldab kasvatada nii tsiviil- kui ka julgeolekuvaldkonnas vajalikke oskusi ning toetab droonitehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu.

Tegevused 1. Luua mehitamata tehnoloogiate valdkonna kompetentsiraamistik

ning selle rakendamise ja juhtimise mudel Valdkonna areng eeldab ühist arusaama vajalikest kompetentsidest ning nende kujundamise vastutusest. Tegevusploki eesmärk on määrata kindlaks mehitamata tehnoloogiate valdkonna peamised oskused, kvalifikatsioonid ja õpiteed ning luua mehhanismid nende järjepidevaks arendamiseks.

2. Arendada mehitamata sõidukitega seotud tehnoloogiakompetentse hariduses

Mehitamata süsteemide arendamine ja tootmine nõuab laia tehnoloogilist kompetentsibaasi. Tegevusploki eesmärk on tugevdada haridussüsteemi suutlikkust valmistada ette spetsialiste sellistes valdkondades nagu mikroelektroonika, autonoomsed süsteemid, tootearendus, side- ja juhtimissüsteemid ning teised seotud tehnoloogiad.

3. Arendada mehitamata õhusõidukite pilootide ja väljaõppe läbiviijate koolitussüsteemi kvaliteeti ja kättesaadavust

Droonide ohutu ja tõhus kasutamine sõltub kvaliteetsest väljaõppest. Tegevusploki eesmärk on parandada kaugpilootide ja instruktorite koolituse kvaliteeti, kättesaadavust ning vastavust nii tsiviil- kui ka julgeolekuvaldkonna tegelikele vajadustele.

4. Tugevdada haridus- ja teadusasutuste teadustöö tegemise võimalusi ning nende koostööd ettevõtetega

Valdkonna tehnoloogiline areng sõltub teadusasutuste ja ettevõtete koostööst ning teadmiste liikumisest nende vahel. Tegevusploki eesmärk on soodustada teadmussiiret, parandada teadustöö seotust praktiliste vajadustega ning tugevdada mehitamata tehnoloogiate ja mikroelektroonika valdkondade teadus- ja arendustegevust.

15

5. Suurendada teadlikkust mehitamata tehnoloogiatest ning toetada valdkonna järelkasvu

Valdkonna pikaajaline areng eeldab järelkasvu kujunemist juba kooli- ja huvihariduse tasemel. Tegevusploki eesmärk on suurendada noorte huvi mehitamata tehnoloogiate ja inseneeria vastu, pakkuda praktilisi kokkupuuteid tehnoloogiaga ning parandada õppimisvõimaluste kättesaadavust.

6. Arendada Eesti–Ukraina koostööd mehitamata sõidukite valdkonnas Ukraina kogemus mehitamata süsteemide arendamisel ja kasutamisel pakub väärtuslikke teadmisi nii tehnoloogia, taktika kui ka innovatsiooniprotsesside kohta. Tegevusploki eesmärk on luua püsivad koostöövormid teadmiste, kompetentside ja kogemuste vahetamiseks ning ühiste arendusalgatuste toetamiseks. Oluline on olla kaasatud ka Euroopa Liidu tasemel Ukraina mehitamata sõidukite valdkonnaga seotud algatustesse, näiteks EL-Ukraina drooniliitu.

4 Lisad Lisa 1. Teekaart Käesolevas dokumendis tegevusplokkides kokku võetud tegevused on detailsemalt esitatud teekaardil lisas 1.

SELETUSKIRI

„Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026–2030“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

„Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026–2030“ on valdkonnaülene tegevusraamistik, mille eesmärk on seada suunad mehitamata sõidukite ehk droonide arendamisele, kasutuselevõtule, testimisele, seire-, tõrje tegevustele ning valdkonna tööstusliku ja kompetentsibaasi arengule Eestis.

Teekaardis käsitatakse mehitamata sõidukitena õhus, maal, vee peal ja vee all liikuvaid autonoomseid või kaugjuhitavaid sõidukeid ning neid toetavaid, tuvastavaid või tõrjuvaid süsteeme, tooteid, tarkvarasid ja teenuseid. Teekaart ei hõlma üldotstarbelisi statsionaarseid või piiratud tegevusulatusega tarbijaroboteid, mille peamine kasutus ei ole liikuv operatiivne tegevus avatud füüsilises keskkonnas.

Mehitamata sõidukite tähtsus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud nii riigikaitses, sisejulgeolekus, kriisihalduses, avalikes teenustes kui ka majanduses. Ukraina sõjakogemus on näidanud, et droonid ja droonitõrje on muutunud kiiresti arenevaks ning otsest kaitsevõimet mõjutavaks võimevaldkonnaks. Samal ajal loob mehitamata sõidukite kaksikkasutuse iseloom võimalusi majanduskasvuks, ekspordiks, teadus- ja arendustegevuseks ning avalike teenuste tõhustamiseks.

Eestis on droonivaldkonna arendamiseks vajalikud tegevused juba mitmes valdkonnas käimas, kuid seni on puudunud terviklik raamistik, mis seoks riigikaitse, sisejulgeoleku, lennunduse, ettevõtluse, hariduse, teaduse, digitaristu ja regulatsiooni arendamise ühtseks tegevuskavaks. Teekaardi eesmärk on koondada valdkonna prioriteedid, tegevused, vastutajad, koostööpartnerid ja ajakava, et toetada mehitamata sõidukite sektori koordineeritud arengut Eestis.

Teekaardi visioon on, et Eesti oleks 2030. aastaks parim riik maailmas droonitehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks.

2. Teekaardi koostamine

Teekaardi koostamist koordineeris Riigikantselei. Teekaardi koostamisse panustasid strateegiabüroo, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo, Euroopa Liidu sekretariaat ja õigusosakond.

Teekaardi kontaktisikud on Ott Tahk [email protected] ja Regina Tagger [email protected] .

Teekaardi koostamisse kaasati avaliku sektori asutused, erasektori esindajad, erialaliidud, kõrgkoolid ja teaduspargid. Kaasamise eesmärk oli koondada valdkonna osapoolte teadmised, vajadused ja ettepanekud ning kujundada nende põhjal ühine tegevusraamistik mehitamata sõidukite sektori arendamiseks Eestis.

Kaasatud osapoolte sisend aitas täpsustada valdkonna peamisi arenguvajadusi, kitsaskohti, koostöövõimalusi ning tegevusi, mis toetavad nii riigi strateegilisi eesmärke kui ka ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite praktilisi vajadusi. Teekaardi koostamisel käsitleti muu hulgas riigikaitse ja sisejulgeoleku vajadusi, droonitehnoloogiate arendamist ja tootmist, testkeskkondi, regulatiivset keskkonda, digitaalseid õhuruumiteenuseid, drooniseiret ja droonitõrjet, ekspordivõimalusi ning spetsialistide järelkasvu.

Teekaardi koostamine toimus valdkonnaüleste arutelude, asutustevahelise koordineerimise ning osapooltelt kogutud sisendi põhjal.

Aeg Tegevus Eesmärk 06-09.2025 kohtumised erasektori esindajatega Mõista valdkonna probleeme 06-10.2025 kohtumised avaliku sektori esindajatega Mõista valdkonna probleeme

ning rollide jaotuseid 10.2025-01.2026 Testalade töörühma moodustamine ning

valdkondlikud kohtumised Kaardistada Eesti testalade võimekused ning puudujäägid

02.2026 Koostööpäevak erasektori valdkonna esindajate ning liitude esindajatega

Valideerida kaardistatud probleemid ning eesmärgid, koondada lahendused

02.2026 Koostööpäevak avaliku sektori ning akadeemiate esindajatega

Valideerida kaardistatud probleemid ning eesmärgid, koondada lahendused

04.2026 Teekaardi tagasisidering EISis Laada dokumendi põhiosale ning lisale esmane kaasatud osapoolte tagasiside

05.2026 Valdkondlikud arutelud tagasiside osas Leida lahendused ning täpsustada tagasisidest tulenevalt materjale

06.2026 Eesti mehitamata sõidukite lähtealused ning teekaart 2026-2030 Vabariigi Valitsuse istungil

Teekaardi ning lisa heakskiitmine

3. Eelnõu sisu

Teekaart keskendub neljale strateegilisele eesmärgile.

1. Eesti julgeolekut toetab tugev kodumaine droonitehnoloogia ja tööstuslik võimekus

Eesmärk on tugevdada Eesti võimet arendada, toota, kohandada ja kasutada mehitamata sõidukite tehnoloogiaid ning nendega seotud süsteeme. Selleks nähakse ette kriitiliste komponentide ja tarneahelate kaardistamine, mikroelektroonika ja kiibidisaini võimekuse arendamine, avaliku sektori nõudluse suunamine innovatsiooni toetamiseks ning ettevõtete rahvusvahelistele turgudele jõudmise toetamine.

Teekaardi kaudu luuakse parem alus selleks, et Eesti kaitsetööstus ja tehnoloogiaettevõtted saaksid arendada lahendusi, mis vastavad riigi julgeoleku- ja võimevajadustele ning omavad samal ajal ekspordipotentsiaali.

2. Eesti on rahvusvaheliselt eelistatud keskkond mehitamata sõidukite valdkonna innovatsiooni ja droonide kasutuse jaoks

Eesmärk on kujundada Eestist atraktiivne droonitehnoloogiate arendus-, testimis- ja kasutuskeskkond. Selleks nähakse ette regulatsiooni ja järelevalve eest vastutavate asutuste võimekuse tugevdamine, lubade ja teatiste menetluste lihtsustamine ja digitaliseerimine, paindlikuma õigusruumi kujundamine, testkeskkondade võrgustiku arendamine ning digitaalsete õhuruumiteenuste väljaarendamine.

Olulise osana käsitletakse U-space’i ja teiste digitaalsete õhuruumiteenuste vajadust, BVLOS- lendude võimaldamist, testkeskkondade ligipääsetavust ning Eesti rahvusvahelist positsioneerimist droonitehnoloogiate innovatsioonikeskkonnana.

3. Riigil on suutlikkus droonide kasutust igas olukorras seirata, juhtida ja vajadusel tõrjuda

Eesmärk on tagada riiklik olukorrateadlikkus ning võimekus drooniohtudele reageerida. Selleks nähakse ette valdkonna riikliku juhtimis- ja koordineerimismudeli kokkuleppimine, riikliku drooniseire ja olukorrateadlikkuse süsteemi loomine, tervikliku drooniseire võrgustiku arendamine, droonitõrje valmisoleku tagamine ning kriitilise taristu ja elutähtsate teenuste kaitse tugevdamine drooniohtude eest.

Teekaart käsitleb drooniseiret ja droonitõrjet valdkondadena, mis puudutavad nii riigikaitset, sisejulgeolekut, lennuohutust, kriitilise taristu kaitset kui ka elutähtsate teenuste toimepidevust.

4. Eestis on mehitamata tehnoloogiate valdkonnas tugev spetsialistide järelkasv ja kompetentsibaas

Eesmärk on tagada, et Eestis oleks piisavalt spetsialiste mehitamata sõidukite arendamiseks, tootmiseks, käitamiseks, hooldamiseks, sertifitseerimiseks ja kasutuselevõtuks. Teekaart näeb ette kompetentsiraamistiku loomise, õppekavade ja õpiteede arendamise, kaugpilootide ja instruktorite väljaõppe tugevdamise, teadusasutuste ja ettevõtete koostöö parandamise ning noorte huvi suurendamise mehitamata tehnoloogiate ja inseneeria vastu.

Samuti käsitletakse Eesti–Ukraina koostöö arendamist mehitamata sõidukite valdkonnas, et kasutada Ukraina praktilist kogemust teadmussiirde, õppe, rakendusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toetamiseks.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Teekaart on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Teekaart on vastavuses Euroopa Komisjoni drooni- ja droonitõrje tegevuskavale koostatud Eesti seisukohtadega.

5. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud

Teekaardi elluviimisel on eeldatavalt positiivne mõju Eesti julgeolekule, majandusele, innovatsioonivõimele, avalike teenuste arengule ning haridus- ja teadussüsteemile.

Julgeolekuvaldkonnas aitab teekaart tugevdada Eesti võimet kasutada mehitamata süsteeme riigikaitse, sisejulgeoleku ja kriisihalduse ülesannetes ning parandada droonide seire-, juhtimis- ja tõrjevõimekust.

Majanduslik mõju avaldub eelkõige kaitsetööstuse ja laiemalt tehnoloogiasektori arengus. Teekaart aitab parandada ettevõtete võimalusi arendada, testida ja valideerida mehitamata sõidukite lahendusi Eestis ning tugevdab eeldusi ekspordiks ja rahvusvaheliseks koostööks.

Regulatiivne ja halduslik mõju avaldub menetluste kiirendamises, digitaliseerimises ja kasutajasõbralikumaks muutmises. Teekaardi eesmärk on vähendada põhjendamatut halduskoormust ning suurendada regulatiivse keskkonna prognoositavust, säilitades samal ajal ohutuse ja julgeoleku.

Haridus- ja teadusvaldkonnas aitab teekaart paremini siduda ettevõtete ja riigi kompetentsivajadused õppe, teadustöö ja teadmussiirdega. Eeldatav mõju on spetsialistide järelkasvu tugevnemine ning mehitamata tehnoloogiate ja nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse parem seotus praktiliste vajadustega.

Teekaardis sisalduvate tegevuste elluviimine võib mõjutada seotud asutuste töökorraldust, eelkõige regulatsiooni, järelevalve, digiteenuste, testkeskkondade, seire- ja tõrjevõime ning koordineerimisega seotud ülesannetes. Täiendav ressursivajadus täpsustatakse tegevuste elluviimise ja eelarveprotsesside käigus.

6. Teekaardi elluviimine ja sellega seonduvad kulud

Teekaarti viiakse ellu ministeeriumide, nende valitsemisalade asutuste, Riigikantselei, ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning teiste partnerite koostöös. Iga tegevuse eest vastutav asutus koordineerib oma tegevuse elluviimist, kaasab vajalikud partnerid ning täpsustab tegevuse elluviimiseks vajaliku töökorralduse ja rahastusvajaduse.

Teekaardi lisas 1 on iga tegevuse kohta esitatud vastutaja, kaasatavad osapooled ning ajakava. Teekaardi elluviimise koordineerimisel on oluline tagada valitsemisaladeülene koostöö, tegevuste järjepidev seire ning vajadusel tegevuskava ajakohastamine.

Tegevuste elluviimiseks kasutatakse vastutavate asutuste olemasolevaid vahendeid, riigieelarve võimalusi, Euroopa Liidu rahastusallikaid ning muid asjakohaseid toetus- ja rahastusmeetmeid. Tegevused, mis eeldavad täiendavaid vahendeid, esitatakse arutamiseks vastava valitsemisala eelarveprotsessis või muus asjakohases otsustusprotsessis.

Teekaardi elluviimise seiret koordineerib Riigikantselei koostöös asjaomaste ministeeriumide ja asutustega. Teekaardi rakendamise edenemisest antakse ülevaade kord aastas ning vajadusel esitatakse valitsusele ettepanekud tegevuste ajakohastamiseks.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumidele ja asutustele.

Teekaardi koostamise käigus on kaasatud avaliku sektori asutusi, erasektori esindajaid, erialaliite, kõrgkoole ja teadusparke. Kaasamise käigus kogutud sisendit kasutati teekaardi eesmärkide, tegevussuundade, vastutuste ja ajakava täpsustamiseks.

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud koondatakse kooskõlastustabelisse. Vajadusel täpsustatakse eelnõu kooskõlastustulemuste põhjal enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele.

8. Jõustumine

Otsus jõustub selle allkirjastamisel.

Esitaja Dokum ent

Pt Punkt Kommentaar / probleemi kirjeldus Parandusettepanek Arvestamine Selgitus

Hades Geodeesia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.5.4 Praegu kehtestavad piirangualade valdajad endale kontakteerumise meetodi (e-kiri, telefon, vorm), kuid puudub mehhanism, mis kohustaks neid esitatud taotlustele tegelikult vastama. Esineb juhtumeid, kus e- kirjale tuleb vastuseks vaid automaatne "võtame ühendust" ja edasine suhtlus jääb seisma; mõnel juhul ei ole pakutud telefoninumber praktikas töökorras. Tulemuseks on olukord, kus valdaja on formaalselt täitnud oma kohustuse pakkuda kontaktivõimalust, kuid sisuliselt blokeerib lennutegevuse passiivse mittevastamisega. Digitaristu peab tagama, et taotluse esitamine, vastamine ja otsuse põhjendamine toimub ühtses süsteemis, kus mittevastamine ei ole valikuvariant. Lisaks peab süsteem võimaldama valdajatel sõnastada tingimuslikke vastuseid, mitte ainult anda jah/ei otsust. Hea näide on PPA praktika: ortofoto kogumisel lubatakse lennata hoonete kohal, kuid tingimusel, et kataster on tulemuses hägustatud. Selline "jah, aga tingimustel" lähenemine on konstruktiivne ja peaks olema digitaristus standardne valik, mitte erand.

Täiendada sõnastust vastavalt Arvestatud  

Hades Geodeesia

Põhios a

3.1. 4. Peatüki nimetus on segane. Sõnastada peatükki nimetus ümber: Kasutada riigihankeid droonitehnoloogiate nõudluse ja kohaliku tööstuse arendamiseks

Arvestatud osaliselt

Nõus kriitikaga. Lahendatud teise sõnastusega.

Hades Geodeesia

Põhios a

3.1. 5. Oluline, et see "lihtsustatud menetlus korduvate tehingute puhul" ei oleks pikem, kui eraldi menetluse tegemine per object.

  Teadmiseks võetud

Hades Geodeesia

Põhios a

3.2.   Mõõdikus peab jagama "Eesti testaladel toimuvate testlendude maht (h)" nii Eesti ettevõtete testlendude maht kui ka väliriikidest tulnud ettevõtete testlendude maht.

  Teadmiseks võetud

Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud parandus on sisuliselt asjakohane, kuid puuduvad praegu

vajalikud lähteandmed ning seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

Hades Geodeesia

Põhios a

3.2.   Eestis teostatud TRL (6-9) testide osakaal ettevõetet kogutestimisest (%)

Kas siin on ka mõeldud, jagada nii Eesti ettevõted, kes teevad TRL 6-9 ja väliriikide ettevõted, kes teevad ka TRL 6-9?

Teadmiseks võetud

Seda kaaluti, kuid ei rakendatud samal põhjusel, miks terve mõõdik lõpuks eemaldati. Mõõdik eemaldatud, kuna andmeid ei ole saada, millega baastase ja tulemuseesmärk paika panna. Samuti võib TRL tasemete määramine olla ebamõistlikult lahtiselt tõlgendatav või alternatiivina üleliigset halduskoormust põhjustav.

Hades Geodeesia

Põhios a

3.2. 2. "Tagada piiravate geograafiliste alade lennulubade kiire menetlemine, sealhulgas osalise automatiseerimise kaudu" Ei ole parandusettepanek, vaid julgustus! Väga vaja! Luua standardsed tööriistad, mis lubaksid ettevõtetel neid samu tööriistu kasutada ka enda igapäevastes töövoogudes. Nt: ligipääs haiglate asukohtadele, et lennuplaaneerimise etappis lähimad haigla andmed täituvad automaatselt vastavalt sellele, kus lennuplaani teostatakse.

Sealt tekkib mõte, et kui teostatakse erikategoorias lennu, kas ei peaks seda haiglat automaat teavitama, et sellel perioodil toimub lend -> lihtsalt neile teadmiseks?

Teadmiseks võetud

Hades Geodeesia

Põhios a

3.2. 5. Parandada droonivaldkonna regulatiivsete teenuste kiirust ja kasutajasõbralikkust.

Ma täpselt ei tea, kuhu ja kas peaks seda vaatama, aga ning ega see ei hakka rikkuma riigi ja erasektori meelt, kuid mehitatud sõidukite nähtavuse parandamine. Kui preagu on olemas programmid ja veebikaardid, mis kuvavad mehitatud sõidukeid, kel on sisselülitatud ADS-B. Kuid kõigil ei ole neid hetkel vaja. Mehitamata õhusõiduki käitajatele on droonil vajalik RID ja varsti ka NID. RID'd saab juba näha läbi telefoni programmi nt "Drone Scanner", mis võtavad vastu läheduses olevaid RID signaale, mis muidu on DIY skänneritega ka tuvastavad. Vaadata võimalust luua ühine platvorm, kus on nii RID/NID droone nähe kui ka eraldi kihina

Arvestatud Kirjutasime kooperatiivse drooniseireinfo kuvamise avaliku teenusena digitaalsete õhuruumiteenuste arendamise tegevuse juurde (2.5.4; KliM). Saime sarnast tagasisidet ka teistelt. Peame siin primaarseks eesmärgiks suurendada õhuruumi läbipaistvust tavainimestele, sest lokaalselt oma mobiilseadmega kaugtuvastussignaale püüda on praktikas enamikele inimestele keerulisem kui sama funktsiooni täitmiseks lihtsalt veebilehte külastada. Sekundaarselt on ka õhuruumi kasutajate olukorrateadlikkus ning lennuohutus siis parem, kui selline info on avaliku teenuse kaudu kergelt

lennukeid. See tähendaks ka, et kõik teised liiklejad õhus (lennukid, helikopterid, kuumaõhupallid, glaiderid jne) vajavad ka mingit antenni, mis jagab nende positsiooni. Mis oleks nähtav sellele kaardile.

ligipääsetav. Kuna täpsem juriidiline ja tehniline analüüs on sel teemal aga tegemata, sai sõnastatud paindlikult.

Hades Geodeesia

Põhios a

3.2. 5. Väga hästi kirjutatud. Kindlasti vaadata võimalust, et digitaristu oleks vaadeldatav nii 2D's kui ka 3D's lisades sinna tööfunktsioone nagu Line of Sight jne.

Teadmiseks võetud

Hades Geodeesia

Põhios a

3.2. 7. Parandada droonivaldkonna regulatiivsete teenuste kiirust ja kasutajasõbralikkust.

Eeldab, et sellised keskkonnad on juba valmis ja olemas.

Teadmiseks võetud

Hades Geodeesia

Lisa 2. Mõõdik ud

3.3.   Mõõdikute kogumist puudub kvaliteedi mõõde. Praegu mõõdetakse mahtu (kaetus, reageerimisaeg), aga mitte seda, kas reageerimine oli õigustatud ja tulemuslik. Näide: Eesti startup'ide arv per capita on muljetavaldav mõõdik, aga see ei ütle, kui paljudest neist saab elujõuline ettevõte. Sama loogika kehtib siin — kiire reageerimine valele sihtmärgile ei ole edu.

Soovitan lisada mõõdikud: Edukalt neutraliseeritud intsidentide osakaal (kõigist reageeritud juhtumitest), Väärpositiivsete tuvastuste määr (juhtumid, kus kohale jõudes selgus, et ohtu polnud või reageeriti üle), Reageerimise proportsionaalsuse hinnang (kas kasutatud vahend vastas tegelikule ohule).

See loob suurema ja selgema pildi, kus on nii eesmärgid välja toodud kui ka nende saavutamise tegelik kvaliteet mõõdetav.

Teadmiseks võetud

Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud parandus on sisuliselt asjakohane, kuid puuduvad praegu vajalikud lähteandmed ning seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

Hades Geodeesia

Põhios a

3.3. 2. Eelmises peatükis käsitleti digitaristut lennuplaanide loomiseks. Üks oluline lisaväärtus tekib siis, kui see digitaristu on ühendatud ka tervikliku drooniseire süsteemiga. Konkreetselt tähendaks see järgmist:

Käitaja esitab digitaristusse lennuloa (nt

- Teadmiseks võetud

Kuigi konkreetset parandusettepanekut sõnastatud ei ole, täiendasime Lisa 1 Teekaardi tegevust 3.2.1 kommentaariga, mis sisaldab käesoleva kommentaari mõtet

EERZ58) koos drooni seerianumbriga. 1. Drooniseire süsteem saab samast allikast info, et antud seerianumbriga droonil on kehtiv luba sellele alale. 2. Lennu alustamisel või MÕS-i sisselülitamisel näeb piloot (PIC) digitaristu kaudu kinnitust, et seiresüsteem on tema drooni tuvastanud, klassifitseerinud ja lubatud lendajaks tunnistanud.

See tagab kahesuunalise kindluse: mina, kui piloot tean, et mind on tuvastatud korrektselt, ja seiresüsteem teab, et tegemist on lubatud lennuga, mitte tundmatu objektiga. Ala valdaja jaoks tähendab see selgust, kas tegemist on heatahtliku või potentsiaalselt ohtliku drooniga. Käitaja jaoks tähendab see kindlust, et ta saab keskenduda oma tööle ja lennule, ilma et peaks muretsema põhjendamatu sekkumise või drooni neutraliseerimise pärast.

Hades Geodeesia

Põhios a

3.3 2 Luua võimalus ka eraettevõtetel (nt Tallinna Sadam, VKG ja muud) lisada digitaristusse oma alad, mille kohal lendamiseks peaks piloot eelnevalt loa taotlema.

Praegu on selline info killustatud — näiteks Tallinna Sadama lennukeeluala leiab nende kodulehelt (https://www.ts.ee/turvalisus/), Tallinna lauluväljakul ja Eesti Vabaõhumuuseumiga tuleb läbirääkida, et nemad lubaks õhkutõusta nende territooriumil, kuid kõigi piirangualade infot ei pruugi avalikult leida.

See sunnib pilooti otsima andmeid mitmest allikast ning tekitab kohapeal tarbetuid arusaamatusi olukordades, kus probleemi oleks saanud ennetada juba lennu planeerimise faasis.Ühtne digitaristu, kuhu eraettevõtted saavad oma alad ise lisada, lahendaks selle nii piloodi kui alavaldaja

Luua võimalus ka eraettevõtetel (nt Tallinna Sadam, VKG ja muud) lisada digitaristusse oma alad, mille kohal lendamiseks peaks piloot eelnevalt loa taotlema.

Mittearvestatu d

Geograafilise ala loomine lennupiirangute seadmiseks on oma iseloomult õhuruumi kasutamise õiguse piiramine (suuremas ulatuses kui Asjaõigusseadus § 127 õigustab) ning selline tegevus ei saa olla delegeeritud ettevõtetele. Lennulubade andmine (või andmast keeldumine) VV korraldusega loodud geograafilistes alades on samuti LennS § 4ˇ1 lg. 7 järgi (vastava) valitsusasutuse teha. Teabe koondamine ühtsesse digitaalsesse formaati ja asukohta on juba nii regulatiivselt (Reg. EL 2019/947 art 15) kui ka praktikas (utm.eans.ee) tehtud. Tallinna sadama "lennukeelualadel", millele viitasite, ei ole täna õiguslikku alust. Kui see ala kehtestataks VV korraldusega, nagu LennS LennS § 4ˇ1 seda ette näeb, siis oleks. Eramaa kasutamisel startideks ja

jaoks: piloot näeks kõiki piiranguid ühest kohast, ja alavaldaja saaks kindluse, et tema ala kohta lendavad ainult need, kellel on selleks luba. Saan ka aru sellest, et see tähedab, et ka eraettevõtetel peab sellisel juhul olema mingi konto digitaristuses, aga näen, et see lihtsustaks paljudel töö tegemist.

Selline süsteem peab olema ühtlasi kuritarvitamise vastu kaitstud — vastasel juhul tekib oht, et ettevõtted hakkavad deklareerima kogu oma kinnistut lennukeelualaks ilma reaalse põhjenduseta, mis õõnestaks süsteemi usaldusväärsust ja piiraks põhjendamatult õhuruumi kasutust. Seetõttu tuleb ette näha selged kriteeriumid, millistel tingimustel on piiranguala lisamine põhjendatud, ning modereerimismehhanism, mis tagab, et iga lisatud ala vastab nendele kriteeriumidele.

Sama põhimõttega saab ka kontsetite planeerija panna kontserdi ajaks NOTAM'iga ala kinni. Läbi digitaristu tehakse taotlus aga NOTAM'i paneb ikka korrektselt vastutav organisatsiooni notam map'ile jne.

maandumiseks peab olema omaniku nõusolek igal pool, ka mujal kui lauluväljakul või vabaõhumuuseumis. Lennulubade menetlemise temaatika on juba teekaardis adresseeritud tegevuses 2.2.2, kus on paika pandud põhimõte, et seda tuleb optimeerida eesmärgiga teha menetlused kiiremaks.

Õhuruumi ajutise eraldamise taotlemine läbi sama digitaalse keskkonna tundub ka meile hea mõttena. Lisasime selle Teekaardis 2.5.4 tegevuse kommentaari.

Hades Geodeesia

Põhios a

3.3. ÜLD Seiret kui tuvastusmehhanismi, mis avastab droone, on need heatahtlike või pahatahtlike kavatsustega, ei tohi kasutada süsteemi seaduskuulekate kasutajate jälgimiseks ega karistamiseks. Seire roll on avada vaatepilt õhuruumi, kus meil varem silmi ei olnud (droonide suhtes siis), ja näidata, milline on droonivaldkonna tegelik hetkeolukord. See ei tähenda aga, et iga tuvastatud kõrvalekalle peaks automaatselt päädima karistamisega (täiesti arusaadav, kui EEGZ6, SFC -> 90 m alas MÕS läheb kaheks-kolmeks sekundiks 91m kõrgusele ja siis tuleb tagasi 90m, see ei päde "kaugpiloot on nüüd kriminaal ja 27000 droonilennule lisandub veel üks 27001 droonilend, mis toimus valel

  Teadmiseks võetud

kõrgusel").

Eesmärk on liikuda koos kasutajatega olukorra poole, kus ebaseaduslike lendude osakaal (valel kõrgusel, VLOS tigimusi eirates, vale droon vales kohas, drooni klass ei vasta keskkonnale jne) väheneb — mitte luua karistusaparaati nende vastu, kes alles õpivad süsteemiga koos toimima. Sama põhimõte kehtib ka tulemuste kommunikeerimisel.

Süsteemi ei tohi kasutada selleks, et tekitada avalikkuses paanikat või šokeerida ühiskonda statistikaga stiilis "27 000 droonilendu toimus valel kõrgusel". Selliste numbrite esitamisel on kriitiline välja tuua ka kontekst: kui paljud neist lendudest toimusid erikategoorias, kus lennukõrgused võivad ja on täiesti seaduslikud? Kui 27 000- st lennust 1000 on erikategoorias ja seega kontekstis täiesti reeglipärased, on tegelik "rikkumiste" arv hoopis teine ning ilma selle eristuseta annab statistika lugejale eksitava pildi.

Kui seire kinnitab, et lennud toimuvad reeglitevastastel kõrgustel, on see väärtuslik info ja näitab, et varasemad eeldused/arvamused valdkonna seisust pidasid paika või mitte, ning annab aluse sihipärasteks parandusmeetmeteks. See info on tööriist olukorra parandamiseks koostöös kasutajatega, mitte valdkonna mainekahjuks.

Kõik eelnev puudutab ainult heatahtlikku kasutust — kaugpiloote ja käitajaid, kes lendavad vastavalt seadusele, on esitanud nõutavad lennuplaanid, omavad kehtivaid lubasid ja kooskõlastusi ning teevad oma parima reeglite järgimiseks (isegi kui aeg-

ajalt esineb juhuslikke eksimusi - ka nendega tuleb tegeleda! "Hei, oleme märganud, et vahest lähed 90 alas üle 91 ja tuled alla. Proovi aeglustada 80m kõrgusel jne"). Kui seire tuvastab pahatahtliku tegevuse, mis iganes see võib ka olla, on tegemist juba julgeolekuintsidendiga ning sellele tuleb reageerida vastavalt õppele ja protseduuridele.

Eristus heatahtliku eksimuse ja tahtliku rikkumise vahel on selle süsteemi toimimiseks fundamentaalne.

Hades Geodeesia

Lisa 2. Mõõdik ud

3.4. ÜLD Praegune EAP mõõdik on liiga suur mõõdik, mis ei erista pakkumist (mitu ainet on ülikoolis, mis on seotud droonidega) ja läbimist (kui palju tudengeid võtavad seda ning palju üldse läbivad seda). Üks number võib peita endas erinevaid olukordi, näiteks ühte populaarset ainet vs. laia ja mitmekesist ainet.

Soovitan jagada mõõdik vähemalt kaheks: pakutavate ainete kogumaht EAP-des ja ainete läbimine ja selle ainega edasi tegutsemine. Kasulik oleks ka näha jagunemist kõrgkoolide ja õppeastmet vahel, et hinnata süsteemi laiust ja vastupidavust.

  Teadmiseks võetud

Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud parandatud mõõdik on sisuliselt asjakohane, kuid puuduvad praegu vajalikud lähteandmed ning seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

Hades Geodeesia

Lisa 2. Mõõdik ud

    Vastavalt ülaltoodud kommentaaridele tuua välja mõõdikud, mida Lisa 2. Mõõdikud.pdf failis ei ole.

  Teadmiseks võetud

Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud parandatud mõõdik on sisuliselt asjakohane, kuid puuduvad praegu vajalikud lähteandmed ning seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

Hades Geodeesia

Põhios a

ÜLD   Teekaardis on käsitlemata üks oluline teema - laiema ühiskonna teadlikkuse

Seetõttu peaks mõõdikute kogum olema mitmetahuline ja võimaldama tulemuste

Teadmiseks võetud

kujundamine. Selle puudumine võib seada ohtu visiooni "Eesti on aastaks 2030 parim riik maailmas droonitehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks" saavutatavuse, ja seda mitte tehnoloogilistel, vaid sotsiaalsetel põhjustel. Teadmatusest tingitud ühiskondlik vastuseis loob keskkonna, kus üksikud lennud võivad päädida konfliktide, õiguskaitseorganitele esitatud teadete või põhjendamatute sekkumistega, mis kogumis pärsivad valdkonna arengut. Praegused teadlikkuse kujundamise meetmed — hobiringid ja kõrgkoolide õppekavad, keskenduvad eelkõige noorele põlvkonnale ja valdkonna spetsialistidele. Süsteemne lähenemine keskealisele ja vanemaealisele elanikkonnale puudub, kuigi just see ühiskonnagrupp on see, kellega kaugpiloodid kohapeal kõige sagedamini kokku puutuvad ning kelle hoiakud määravad olulisel määral, kui sujuvalt mehitamata sõidukid igapäevaellu integreeruvad. Realistlikult ei ole võimalik teadlikkust tõsta kogu elanikkonna ulatuses ning teatav osa intsidentidest jääb paratamatult alles, näiteks juhtumid, kus elanik tunneb drooni nähes ebamugavust ja pöördub politsei poole, täiesti OK tegevus. Süsteemse teadlikkuse kujundamise eesmärk ei ole selliste juhtumite täielik ärahoidmine, vaid nende mõõdetav vähendamine. Mõõdikute kavandamisel tuleb arvestada metoodiliste riskidega. Üksikmõõdik, nagu "politseile laekunud droonidega seotud teadete arv aastas", võib anda eksitava signaali, selle vähenemine ei pruugi peegeldada teadlikkuse kasvu, vaid hoopis usalduse langust raporteerimissüsteemi vastu ja vastupidiselt võib teadete arvu kasv viidata teadlikuma kodanikkonna tekkele,

ristkontrolli: 1. Põhjendamatute väljakutsete arv aastas - õiguspäraselt teostatud lendude kohta esitatud teadete arv, eristatuna põhjendatud teavitustest. 2. Kaugpilootide korduvuuringud - struktureeritud küsitlus, mis kaardistab PIC'ide ja ettevõttete kokkupuuteid avalikkusega: sageduse, iseloomu ja muutused ajas. Sama valimi jälgimine pikemas perspektiivis võimaldab eristada tegelikku trendi muutust valdkonna kasvust tulenevast kontaktide arvu suurenemisest. 3. Avalikkuse hoiakuuuringud mehitamata sõidukite tehnoloogia osas - usalduse, arusaamise ja aktsepteerituse taseme süstemaatiline mõõtmine.

mitte olukorra halvenemisele. Mitmest sõltumatust allikast koondatud mõõdikute kogum vähendab oluliselt riski, et üksik näitaja moonutab olukorra hindamist, ja võimaldab eristada sisulist paranemist näilisest paranemisest.

Hades Geodeesia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.2 Usun, et ka ettevõtetel on midagi pakkuda/soov näha, kuidas ka neile oleks lihtsam tegutseda?

  Mittearvestatu d

Ei saa tagasisidest aru konteksti puudumise tõttu.

Hades Geodeesia

Lisa 1. Teekaa rt

2. 2.3.10. Kas eesmärk on lubada ainult FPV?   Teadmiseks võetud

Ei ole eesmärk ainult FPV lendamist toetada - see oli näide. Eesmärk on 2-ne. Lihtsustada lendamist sellistel puhkudel, kus see oleks ilma kehtivatest reeglitest kõrvalekaldumist lubava vabalennualata keerulisem (nt FPV lendamine üksi täna [teame, et EASA kavandab seda piirangut samuti leevendada mingis ulatuses lähitulevikus], aga võib-olla näiteks ka droonide lennutamine pilootide poolt, kes on alla lubatud vanusepiiri [samuti EASA töövoos adresseeritav probleem], raskemate kui 25kg mehitamata ÕS lennutamine analoogselt A3 reeglitele, võib-olla muud juhud); aga ka see, et nt droonid millel ei ole kohustust kasutada kaugtuvastusseadet oleksid suuremas ulatuses kontsentreeritud seirele teadaolevatesse "ohututesse" aladesse (mudellennundus, FPV ralli, C4 droonid [samuti EASA töövoos]). Teekaardis on see teadlikult lahtiseks jäetud, milliseid tegevusi täpsemalt võimaldada, et seda analüüsi koos huvigruppidega hiljem teha. Nagu ka näidetest näha, siis EASA

ettavalmistatud viimases muudatuspaketis adresseeritakse mitmeid siin välja toodud keerukusi, kuid mitte kõiki. Vabalennualad jätaks paindlikkuse otsustada millist lendamist ja kuidas lubada Eestisse.

Hades Geodeesia

Lisa 1. Teekaa rt

ÜLD   Navigeerimise raames hea oleks, kui rida "headers" oleks igal järgmisel lehel ka nähatav, siis on teistel lehtedel ka näha aastad ja kvartalid. Lihtsalt soovitus.

  Arvestatud  

Hades Geodeesia

Lisa 1. Teekaa rt

3. 3.5 Puudub peatüki nimi?   Arvestatud Küljenduse viga oli

Hades Geodeesia

Lisa 1. Teekaa rt

4. 4.3.1. Kas kaasata ka erialaliitu TRAM'ile?   Arvestatud Jah, õppematerjalide ja koolituse ülesehituse arvustamiseks oleks mõistlik. Eksami/testide küsimuste ja vastuste osas ilmselt ei saa erialaliitu kaasata, kuid välist kompetentsi saab

Hades Geodeesia

Lisa 1. Teekaa rt

4. 4.4.1. TalTech'is, Maaülikoolis, Tehnikakõrgülikoolis õpetatakse ja räägitakse nii droonidest kui ka fotogramm- meetriast, aga kui praktikale või tullakse tööle (A1-A3 paberid käes), ei suudeta vastata küsimusele "Mis on avatud kategooria tavatingimustes lubatud lennukõrgus?" jne.

  Arvestatud Eeldan, et see käis samuti 4.3.1 kohta ja siis ei ole vahetki kas mõni konkreetne kõrgkool on seotud asjaga või mitte. Siis on asi, mida adresseerida saab A1/A3 koolituse kvaliteet Eestis ja seda 4.3.1 juba teeb.

Hades Geodeesia

Lisa 1. Teekaa rt

4. 4.5.1. Usun, et Hades Geodeesia on nõus tegema droonikoolitusi nt fotogramm-meetria ja LiDAR andmete kogumise kohta, lootes, et need teadmised lähevad edasi teistessse ettevõtetesse, nt ehitusvaldkonda, kus geodeesia ettevõtted näevad, et droonimõõdistused ja kaugseire on liikumas suureks osaks ehituses. Kas see toimub iga kuu? ei tea. Kas see toimub tasuta? Ka ei tea. Aga midagi pakkuda me suudame küll.

  Teadmiseks võetud

Täname valmiduse eest panustada.

Eesti Lennundu sklaster

Põhios a

3.1 1 Hetkel tegeleb suuresti iga ettevõtte ise oma tarneahelate kaardistusega, s.t. ka usaldusväärsete (EU Trusted Drone Label) jaoks kaardistatud hankijate definitsioonid võivad erinevad olla

Luua koostöös ettevõtete ja riigige ühtne valideeritud andmebaas kriitiliste/usaldusväärsete komponentide pakkujatest. Kolmes filtreeritavas astmes - Eesti, Nordic/Baltic, Europe. Selliselt tekiks ka viis hangete kiirendamiseks kui

Teadmiseks võetud

Kommentaaris kirjeldatud vajadus on sõjalise riigikaitse vaatest sisuliselt kaetud tegevustega 1.1.1–1.1.3. Teekaardi tasandil ei peetud vajalikuks ette kirjutada konkreetse andmebaasi või registri loomist, kuid selliste lahenduste

pakkuja on juba valideeritud andmebaasis.

vajadust saab hinnata vastavate tegevuste elluviimise käigus.

Eesti Lennundu sklaster

Põhios a

3,3 3 Kaaluda autoriseeritud Remote ID (nt RFC 9434 DRIP või muu) kasutamise kohustust kriitilise taristu ümbruses

  Mittearvestatu d

Arvame, et selliseid droone ei ole hetkel turult saada. Seega oleks selline nõue, vähemalt lähiaastate perspektiivis praktiliselt võrdeline lennukeeluga. Nimetatud standardi levimiseks on vaja mitmeid eelduseid rakendada ning need jäävad hetkel käesoleva teekaardi skoobist välja.

Eesti Lennundu sklaster

Lisa 1. Teekaa rt

  1.1.3 Analüüsida võimalusi otsekontaktide loomiseks komponentide tootjatega olukorras, kus kohaliku tarbija tellimusmahud on individuaalselt liiga väikesed.

  Arvestatud osaliselt

Tegevused 1.1.1, 1.1.2, 1.1.3 adresseerivad seda. Täpsemalt tegevusi ette kirjutada täna ei ole võimalik.

Eesti Lennundu sklaster

Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.2 Kaitsealaste "modulaarset arhitektuuri" tänane tsentraalne RKIK+hankesüsteem ei soosi

Sisse oleks vaja viia. nö. "Capacity procurement" hankeformaat. Kus drooni otseselt riiulile ei hankita vaid hangitakse ette võimekus see X kuu jooksul värskeimas vormis kätte saada. Ehk siis ettevõtte garanteerib tarnevõimekuse, samal ajal saades ka X% rahastusest nö. ettemaksuna et see võimekus luua. Seda saab luua ka usaldusväärse süsteemi integraatori näol kes on võimeline erinevad tootjad kokku kombineerima

Teadmiseks võetud

Mehhanismid selliste hangete tegemiseks on Eestis täna juba olemas. Seega selle tagasiside/kriitika adresseerivad teekaardis punktid, mis tegelevad innovatsioonihangete ja tulevikuvõimete planeerimisega

Eesti Lennundu sklaster

Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.8 Selle probleemiga tegeleb Tulevikuvõime ja Innovatsiooni väejuhatus.

Lihtne fix oleks alustada ka hangete piirmäärade ülevaatamisest ja riigihangete seaduse moderniseerimisest. S.h. mitte arvestada droone/komponente kui Põhivara (Bilanssis)

Arvestatud Teekaardi koostamise käigus leiti, et kommentaaris viidatud probleemide lahendamine kuulub laiemasse innovatsiooni- ja hankepoliitika raamistikku ning osaliselt ka teiste käimasolevate algatuste vastutusalasse. Seetõttu eemaldati tegevus teekaardist.

Eesti Lennundu sklaster

Lisa 1. Teekaa rt

  2.1 HTM peaks olema samuti kaasatud/vastutamas

  Mittearvestatu d

Tegemist on tegevustega reguleerimise ja järelevalvega tegelevate asutuste võimekuse tõstmiseks. Meie arvates HTM osapoolena siin kaasuma ei pea.

Eesti Lennundu sklaster

Lisa 1. Teekaa rt

  2.3.7 750 000 SDR Peaks vist olema 750 000 EUR Mittearvestatu d

Ei ole kirjaviga. SDR on rahvusvaheline rahalise väärtuse ühik, mida on kasutatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 785/2004. IMF: "The SDR is an international

reserve asset. The SDR is not a currency, but its value is based on a basket of five currencies—the US dollar, the euro, the Chinese renminbi, the Japanese yen, and the British pound sterling". Tegevus sõnastatud ümber ilma kindlustuskatte summata.

Eesti Lennundu sklaster

Lisa 1. Teekaa rt

  2.5.6 Dünaamilise rahvastikutiheduse määramiseks oleks kõige parem viis mobiilpositsioneerimine. Uuendustihedus võiks sellisel juhul olla ~1h

  Teadmiseks võetud

Kommentaaris oli mõeldud alusandmestiku (ehk rahvastiku liikumismustrite makromuutuste) intervalli. See on tõenäoliselt mitte lühem kui aasta ja ilmselt mitte pikem kui ca 10a. Ennustusmudeli ajaline resolutsioon 1h, nagu siin tagasisides pakutud, on ilmselt mõistlik.

Eesti Lennundu sklaster

Lisa 1. Teekaa rt

  2.5.6 (puhtalt) Ennustusmudeli asemel võiks olla soft real-time andmestik, osadel operaatoritel Euroopas on võimekus olemas ja ei ole tehniliselt ületamatu

  Teadmiseks võetud

Peame lihtsamaks ja odavamaks alustada selle töö edasiarendusega, mis osaliselt juba tehtud on. Samuti on küsimärgi all reaal-aja andmestiku avaldamine riikliku teenusena - kui seda käitajad ise tahavad, siis saavad soetada. Kui ajaloolistel andmetel üles ehitatud ennustusmudelid makromastaabis (vaadeldes nt n=1000 lendu, mitte induviduaalseid lendusid) sarnaselt hea efekti annavad, siis ei ole vaja reaal-ajast midagi teadagi.

Eesti Lennundu sklaster

Lisa 1. Teekaa rt

  3.3.2 Seirevõrgustiku loomisel peaks kindlasti panema rõhku nö. "data fusion"'ile - muidu kipub tekkima olukord kus ühe drooni asemel on 6'te näha.

  Teadmiseks võetud

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 2. Mõõdik ud

    Eesmärk - Eestis on mehitamata tehnoloogiate valdkonnas tugev spetsialistide järelkasv ja kompetentsibaas. Mõõdik - Eesti kõrgkoolides läbitud mehitamata süsteemide tehnoloogiate tuumfunktsioonide õppeainete läbimise kogumaht EAP-des.

Esiteks tuleb riigiüleselt paika panna, mis on tuumfunktsioonide õppeained ning kellel on

  Teadmiseks võetud

Nõustume, et mõõdik eeldaks täiendavat kokkulepet tuumkompetentside määratluse, andmekogumise metoodika ning kvaliteedinäitajate osas. Teekaardi lõppversioonis otsustati mõõdikute ringi vähendada ning nimetatud mõõdikut mitte kasutada. Kommentaaris toodud tähelepanekud on väärtuslikud võimalike tulevaste haridus- ja kompetentsimõõdikute kujundamisel.

nende ainete lugemise õigus. Peame riigis vastutama selle eest, et õpe oleks kvaliteetne. Ühtlasi ei näita EAPde arv kvaliteeti. Lisaks õppe kvaliteedile peab riik tagama, et oleks olemas vajalik ressurss - sertifitseeritud personal (õppejõud) ning ka seadmed jne. Lisaks leiame, et iga-aastane kasv võib muutuda ebarealistlikuks pärast esialgset +12% kasvu.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 2. Mõõdik ud

    Eesmärk - Eestis on mehitamata tehnoloogiate valdkonnas tugev spetsialistide järelkasv ja kompetentsibaas

Mõõdik - Aastas kaitstud doktoritööde arv, mille uurimisteema on seotud mehitamata süsteemide tehnoloogiatega

Doktorantuuri tsükkel on üldjuhul oma 4- 6 aastat, mistõttu võiks kaaluda ka perioodi pikendamisele. Kas siia mõõdikusse võiks lisada ka ehk erinevaid EU projektidega seotud uurimusi?

Arvestatud Nõus, et doktorantuuri tsükkel on pikk ja seetõttu pole ehk pakutud mõõdik sobivaim. Perioodi muutmise asemel eemaldame selle mõõdiku.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 2. Mõõdik ud

2   Mõõdik - Droonide käitamislubade ja muude vastavusmenetluste läbimise koguaeg – tegevuse algusest kuni loa/kooskõlastuse/lõppotsuse saamiseni 1. Kuna menetluste ajad olenevalt menetluse tüübist on erinevad, siis kas neid saab kõiki ühte patta panna? 2. Menetlusaega mõjutab eelkõige taotleja esitatud dokumentatsiooni kvaliteet. Kui taotleja saadetud dokumentatsioon on puudulik, siis menetlusaeg isegi vaatamata pädeva asutuse tööle võib minna kordades pikemaks ning sõltub suures osas taotlejast endast.

  Teadmiseks võetud

Teadmiseks võetud

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  3.5 Tegevus on dokumendist kaduma läinud, hetkel ainult "st".

  Arvestatud Küljendusviga. Tegevus oli olemas, aga peidus.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  4 Peatükk 4. oma olemuselt väga oluline ja järelkasvu küsimusele tuleb läheneda terviklikult ja süsteemselt. Kui on tarvis tugevat kompetentsibaasi, siis esiteks on vaja ära kaardistada vajalikud kompetentsid ja seal on tarvis kaardistada teemade kaupa, ära ei tohi unustada ka käitamist,

Võimalik 4.peatüki ja alategevuste pealkirjade ümbersõnastused:

4. Eestis on mehitamata tehnoloogiate kasutuselevõttu toetav kompetentsi-, õppe- ja rakendusuuringute süsteem.

Mittearvestatu d

Oleme kommentaariga üldiselt nõus, aga keeruline on mõista, kuidas ettepanekus toodud sõnastus asja paremaks muudaks. "Tehnoloogiate kasutuselevõtt" on ainult üks aspekt sellest, mida teekaart ardesseerib. Meie arvates võtab praegune eesmärgi

opereerimise keskkonda (liikluskorraldust), kasutusjuhtude spetsiifikat. Kui on ära kaardistatud kompetentsid, on võimalik edasi liikuda sinna, mis õppetasemetel, õppekavadel ja vormis neid kompetentse peaks õpetama - kutse- ja kõrgharidus (BA,MA, PHD), täiendõpe jne. Kriitiline ja täiesti eraldi tegevusena on instruktorite, õppejõudude ja õpetajate järelkasv - kuidas neid koolitatakse?

sõnastus kõik vajaliku kokku.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  4.1 Hetkel läheneb 4.1 sõnastuse loogika alamtegevustele eeldusega, et on juba olemasolev valdkonna kompetentsiraamistik, mida on tarvis koordineerida. Tegelikult niiviis ei ole, vajadus on kõigepealt terviklik kompetentsiraamistik välja töötada ning seejärel kokku leppida sobivas juhtimismudelis. Seetõttu on 4.1 tegevus järelkasvu koordineerimise planeerimisel liiga kitsas ja ei anna piisavalt edasi, et luuakse kogu kompetentsisüsteemi alus. Tegevuse pealkirja sõnastuse muutmine selliselt võimaldab alamtegevused jaotada kompetentsiraamistiku ja juhtimismudeli vahel.

4.1 Luua mehitamata tehnoloogiate valdkonna kompetentsiraamistik ning selle rakendamise ja juhtimise mudel.

Arvestatud  

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

4.1 4.1.1 Tulenevalt eelnevast kommentaarist võiks jagada 4.1 alamtegevused kahte suunda: kompetentsiraamistiku arendamine ja juhtimismudeli loomine. Lisaks tuleks kompetentsimudeli loomisel arvestada mehitamata sõidukite osas ka valdkonnaspetsiifikaga, nt mehitamata lennununduse puhul tuleb käsitleda laiemat valdkondlikku komptetentsimudelit, mis hõlmab tehnoloogiat, käitamist (kaugpiloot, käitamisjuht), õhuruumi, ohutust ja kvaliteedijuhtimist, riskihindamist, jms. Konkreetsemalt saaks ELA olla selles alaplokis mehitamata lennunduse kompetentsisüsteemi sisuline kaasvedaja, mitte lihtsalt üks kaasatav osapool.

4.1.1 Koostada mehitamata tehnoloogiate valdkonna kompetentsiraamistikud.

Raamistik kirjeldab rollid, põhioskused, tehnoloogilised kompetentsid, kvalifikatsioonitasemed, õpiteed ning seosed kõrg-, kutse- ja täiendusõppega.

4.1.2 Luua kompetentsiraamistiku rakendamise, uuendamise ja tööjõuvajaduse seire juhtimismudel.

Juhtimismudel määrab loodud kompetentsiraamistiku arendamisega seotud tegevuste koordineerimise, sh uuendamise sageduse, tööjõuvajaduse

Arvestatud  

Mehitamata maismaasõidukite puhul võiks kindlasti sisse tuua Tartu Ülikooli, merenduse vaatest TalTech, lisaks mitmed kaasuvad osapooled, kellega ühiselt valdkonnaspetsiifilised kompetentsimudelid luua.

kaardistamise korra, ettevõtete ja avaliku sektori sisendi kogumise, õppekavade arendusse tagasiside andmise ning mõõdikute jälgimise.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  4.2 4.2 on otseselt seotud 4.1-ga e. enne lepitakse kokku kompetentsiraamistik ja seejärel arendatakse selle põhjal õpet. Teiseks ei piirdu see tegevust ainult kõrg- ja kutseharidusega, vaid hõlmab ka täiendusõpet ja mikrokraade. Siin on praegu mainitud nii kõrg- kui kutseharidust, kuid alamtegevustes on kaasamata jäänud kutsekoolid, kellel on täna kõige suurem huvi just rakenduslikust vaatest drooniõpet sisse tuua, enamasti läbi erinevate väiksemate moodulite, mis on kiiresti arenevas droonivaldkonnas sageli praktilisemad kui uue tervikõppekava loomine. Need peavad katma mehitamata süsteemide arendamise, integreerimise, tootmise, käitamise, disaini ja hoolduse, testimise, ohutuse, kvaliteedijuhtimise ja kasutuselevõtu kompetentsid ning ilmselt siin tasub minna ka valdkonnaspetsiifiliseks, kus näiteks mehitamata õhusõidukite vaatest tuleb sisse tuua lennundusspetsiifilised kompetentsid.

Samuti hõlmavad 4.2 alamtegevused erinevatel tasemetel õppe parandusi, kuid loogika võiks olla tänase õppe hetkeolukorra analüüsist õppearenduseni jõudmine.

4.2 Arendada kõrg-, kutse- ja täiendusõppes mehitamata tehnoloogiatele suunatud kompetentsipõhiseid õpimooduleid, õppekavasid ja mikrokraade.

Võimalik alamtegevuste struktuur: 4.2.1 Koostada kompetentsiraamistikust lähtuv mehitamata tehnoloogiate õppe lünkade analüüs ja arendusplaan. 4.2.2 Arendada mehitamata süsteemide tootearenduse ja süsteemiinseneeria kõrghariduse õpet 4.2.3 Arendada mehitamata süsteemide tehnilise elutsükli õpiteid kutse-, rakenduskõrg- ja täiendusõppes 4.2.4 Arendada mehitamata süsteemide side-, navigatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õpet 4.2.5 Luua mehitamata süsteemide ohutuse, kvaliteedijuhtimise ja regulatiivse vastavuse täiendõpe 4.2.6 Hinnata ja arendada mikroelektroonika ja kiibitehnoloogiate õpet mehitamata süsteemide vajadustest lähtuvalt

Arvestatud osaliselt

Oleme üldise kriitikaga nõus, aga soovitatud tegevusi 1-1 ei kasuta, sest need kirjeldavad tegevussuundi, mitte tegevusi. Väljund ei ole defineeritud ega mõõdetav, ajahorisont on ähmane, lõpetamiseks ei ole selget kriteeriumit.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  4.3 Kui jääda eraldi mehitamata lennunduse spetsiifilise alamploki juurde, siis üldises mõttes võiks asendada "parandada" sõnaga "arendada", sest pigem on väljavaade sinna suunas, et erinevate tasemete suunaline väljaõpe oleks kättesaadav erinevate koolituspartnerite juures, tagades samas nõutud kvaliteedi ja

4.3 Arendada kaugpilootide ja koolitava personali kompetentsipõhist väljaõpet.

Võimalik alamtegevuste struktuur: 4.3.1 Tõsta avatud kategooria A1/A3 ja A2 kaugpiloodiõppe kvaliteeti, tugevdades kompetentsipõhist õppe ülesehitust, praktilist ohutusteadlikkust ja

Arvestatud osaliselt

Oleme üldiselt kriitikaga nõus ja täname tagasiside eest. Mõned tähelepanekud siiski on. Parandada ning arendada mingi tegevuse kontekstis on mõlemad kehvad, sest ei taga mõõdetavaid ega defineeritud tasemel tulemusi. 4.3.2 ja 4.3.3 uuendatud. Koolitajate temaatika adresseeritud uue tegevusega

selle arendamine oleks erinevate osapoolte lõikes koordineeritud.

Kuna kaitsevaldkonna kaugpilootide väljaõpet käsitlev STANAG 4670 on hiljuti uuenenud, siis punktid 4.3.2 ja 4.3.3 uues sõnastuses võiks seda peegeldada.

Väga oluliseks on kujunenud erineva taseme koolitajate vajadus, et drooniõpe kättesaadavks teha erinevatel hairudstasemetel. Selle väljaõppe programmi vastutaja võiks HTMI toel olla ELA, kes tagab õppe ja õppematerjalide kvaliteedi lennunduse kontekstis. Siinkohal näes, et lisaks komptenetsipõhise kaugpiloodi väljaõppega erikategooria tasemel tegeleks ELA koostöös SKA ja võimalusel ka KVAga (+KV, KLK) ning töötaks välja koostöös partneritega drooniõppe instruktorite ja õpetajate kompetentsimudeli põhjal sobivad õppeprogrammid. See parandaks oluliselt ka väljaõppe kättesaadavust.

õppematerjalide kättesaadavust. 4.3.2 Arendada erikategooria kaugpilootide kompetentsipõhist väljaõpet. 4.3.3 Ühtlustada tsiviil-, sisejulgeoleku- ja kaitsevaldkonna kaugpiloodiõppe ühisosa ning arendada valdkonnaspetsiifilist väljaõpet. 4.3.4 Luua mehitamata lennunduse koolitajate, sh instruktorite, õpetajate ja juhendajate koolitusprogramm ja arendada koolitus- ja õppetegevust toetav kvaliteetne õpivara.

4.3 blokis, vastutajaks panime HTM, aga 1. kaasujaks ELA. Praktikas ei näe me selles probleemi, kui ELA seda tegevust veabki.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  4.4 Praegune sõnastus on akadeemilise teadustöö keskne. Mehitamata tehnoloogiate ja eriti mehitamata lennunduse puhul on vaja rõhutada ka rakendusuuringuid, eksperimentaalarendust, testimist, katselende ja teadmussiiret avaliku sektoriga ja ettevõtluskoostöö kontekstis.

4.4 Arendada mehitamata tehnoloogiate valdkonna teadustööd, rakendusuuringuid, katsetamist ja teadmussiiret koostöös ettevõtete ning avaliku sektoriga.

Mittearvestatu d

Nõustume, et mehitamata tehnoloogiate valdkonnas on lisaks akadeemilisele teadustööle oluline roll rakendusuuringutel, katsetamisel, teadmussiirdel ning koostööl ettevõtete ja avaliku sektoriga. Leiame siiski, et need teemad on kas teekaardis juba hõlmatud nii käesoleva tegevusploki tegevuste kui ka testkeskkondade, pilootprojektide ja innovatsiooniga seotud tegevuste kaudu, kui ka olemasoleva EIS RUP meetme kaudu. Seetõttu ei pidanud vajalikuks tegevusploki pealkirja või eesmärki eraldi muuta.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

4.4 4.4.3 Tooks siia sisse RUP alla ka võimalike katsetuste toetamise lisaks

4.4.3 Lisada Rakendusuuringute programmi alamfookus mehitamata tehnoloogiate, mikroelektroonika ja

Mittearvestatu d

Nõustume, et rakendusuuringud ja katsetamine on mehitamata tehnoloogiate valdkonna arenguks

mehitamata süsteemide rakenduslike katsete toetamiseks.

olulised. Samas võimaldab Rakendusuuringute programm juba täna toetada vastavaid projekte ning teekaardi koostamise käigus ei tuvastatud piisavalt selget probleemi või turutõrget, mis eeldaks eraldi valdkondliku alamfookuse loomist. Seetõttu ei ole vastavat tegevust teekaardis säilitatud.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  4.5 Allpool on toodud 4.5 alamploki tegevuste ettepanekud, mis toome siin uue struktuuri ettepanekuna välja. Nummerdamisega on samuti algses tekstis miskit valesti (4.5.4 on puudu). Selgitusena, et tegevuse eesmärk on kujundada mehitamata tehnoloogiate valdkonda sisenemise selge teekond, mis algab huviharidusest, üldhariduskoolide valikkursustest ja võistlustest ning jätkub kutse-, rakenduskõrg-, kõrgharidus- ja täiendusõppe võimalustega. Mehitamata lennunduse puhul tuleb populariseerimisel rõhutada lisaks tehnilisele huvile ka ohutut käitamist, õhuruumi kasutamist, andmekaitset, avaliku kasu rakendusi ning julgeoleku- ja kriisivalmiduse konteksti.

4.5 võimalik alamtegevuste struktuur: 4.5.1 Käivitada iga-aastane Eesti mehitamata süsteemide võistlusprogramm, mis ühendab süsteemi disaini, ehituse, käitamise, ohutuse ja andmekasutuse. 4.5.2 Käivitada vastutustundliku mehitamata tehnoloogiate ja kasulike rakenduste kommunikatsiooniprogramm. 4.5.3 Luua koolide, kutseõppeasutuste ja huviringide drooniõppe tugiprogramm. 4.5.4 Tugevdada drooninduse ja robootika nähtavust Inseneriakadeemia ning teiste tehnikavaldkonna algatuste kaudu.

Arvestatud osaliselt

4.5.1 - eelistame jätta fookuse kitsamaks, ainult droonide funktsionaalsele disainile ja ehitamisele suunatuks. Kuigi hilisemas karjääris võimad need teemad arenevale insenerile oluliseks muutuda, ei ole eesmärk niivõrd läbi selle projekti noori terviklikult koolitada, kuivõrd äratada huvi droonide disaini ja ehitamise vastu ja varbad korra kõigemõnusamasse vette pista. Käitamise, andmekaitse ja ohutuse teemade "ära lihtsustamine" võistluse tarbeks on meie hinnangul mõistlik. 4.5.2 - Osaliselt arvestatud. Laiendasime skoopi sarnaselt pakutule. 4.5.3 - Arvestatud 4.5.4 - Mittearvestatud. 4.5.4 viidud kokku 4.5.3-ga

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

4.5 4.5.1 Eestil võib olla ka oma UAS Challenge laadne üritus aga äkki võiks teha mehitamata süsteemide integratsioonil ja koostoimimisel põhineva võistluselaadse ürituse. Liigume juba nutikama süsteemide koostoimise suunas, kus nt UGV ja UAS või UAS ja USV omavahel koostöiselt toimima panna :)

4.5.1 Käivitada iga-aastane Eesti mehitamata süsteemide võistlusprogramm, mis ühendab süsteemi disaini, ehituse, käitamise, ohutuse ja andmekasutuse.

Mittearvestatu d

Eelistame jätta fookuse kitsamaks, ainult droonide funktsionaalsele disainile ja ehitamisele suunatuks. Kuigi hilisemas karjääris võivad need teemad arenevale insenerile oluliseks muutuda, ei ole eesmärk niivõrd läbi selle projekti noori terviklikult koolitada, kuivõrd äratada huvi droonide disaini ja ehitamise vastu. Käitamise, andmekaitse ja ohutuse teemade "ära lihtsustamine" võistluse tarbeks on meie hinnangul mõistlik.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

4.5 4.5.2 meediaalane koolitus ja kampaania (4.5.5 droonide meediakampaania) võiks kokku tuua tervikliku kommunikatsiooniprogrammina,

4.5.2 Käivitada mehitamata tehnoloogiate ja kasulike rakenduste kommunikatsiooniprogramm

Arvestatud Veidi erinevas sõnastuses, aga mõte on arvestatud.

võimalusel käsitleda ka tehisaru ja autonoomsete süsteemide rakendusvõimaluste kajastamist. Just avaliku kasu rakenduste propageerimine seostub positiivsemate hoiakutega, sh võiks reaalselt mõelda kasutusjuhtudele, mis Eeti ühiskonda kõnetavad.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

4.5 4.5.3 See toetus drooniõppeks või ka laiemas kontekstis mehitamata süsteemide jaoks konkreetne tugiprogramm koos kvaliteetse õppematerjaliga

4.5.3 Luua koolide, kutseõppeasutuste ja huviringide drooniõppe tugiprogramm

Arvestatud  

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

4.5 4.5.6 Praeguse küsimuse võiks esitada väga konkreetse nähtavust parandava tegevusena

4.5.6 Tugevdada drooninduse ja robootika nähtavust Inseneriakadeemia ning teiste inseneeriavaldkonna algatuste kaudu (4.5.4 kui algsel kujul olnud 4.5.3 ja 4.5.5 omavahel ühendada)

Arvestatud 4.5.6 ühendatud uues kuues 4.5.3-ga.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

4.6 4.6.1. Kuidas arendada sihipärast koostööd Ukrainaga mehitamata tehnoloogiate valdkonna kompetentsi kasvatamisel? 4.6 võiks lisaks koostööle rõhutada ka Ukraina kogemuse rakendamist Eestis. kompetentsivahetuse programm võiks hõlmata teadusalast koostööd ja ühiseid rakendusuuringuid, teadlaste, ekspertide ja instruktorite vahetusprogramme. Lisaks võiks kaaluda aluse loomist Ukraina-Eesti mehitamata tehnoloogiate alaseks koostööks, mis käsitleb õiguslikke, julgeoleku- ja teadmuskaitse aspekte, kuna tihtipeale on see väärtuslik kogemus tundliku iseloomuga. Seetõttu oleks hea (võimalik, et täiendavate alamtegevusena 4.6.2) luua ka juriidiline selge raam sellisele koostööle.

4.6.1 Luua Eesti-Ukraina mehitamata tehnoloogiate õppetundide ja kompetentsivahetuse programm.

Arvestatud osaliselt

Mõttega üldiselt nõus, aga lahendatud nii: 1. luua kokkulepped, et osapooled tahaks ja julgeks teavet vahetada; 2. teha kompetentsivahetuse progr.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.4 RK testalade kohtumistel rääkisime võrgustunud testkeskkonnast, kus tekiks selge arusaam ettevõtetele ja arendajatele, millist võimekust keegi pakub. 2.4 võiks ehk rohkem laiemalt tuua välja võrgustunud testkeskkonna kui üksikute testalade arendamise (pigem viimaseid saabki käsitleda testimistaristu osana). Võrgustik

2.4 Arendada välja mehitamata süsteemide testkeskkondade võrgustik ja seda toetav katsetaristu

Arvestatud  

hõlmab avatud ligipääsuga madala bürokraatiaga testalasid, mehitamata õhusõidukite erikategooria ja BVLOS testkeskkondi, tehnilise katsetamise ja integreerimise taristut, kohalikke vabalennualasid ning kaitse- ja sisejulgeoleku vajadustest lähtuvaid piiratud ligipääsuga testimisvõimalusi. Testkeskkondadega kaasneks selge teenusmudel, broneerimise digitaalne tugi ning mehhanism, mille kaudu testidest saadud järeldused jõuavad tagasi regulatsiooni, õppesse ja tootearendusse.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

2.4 2.4.1 Fookus siin eelmisest kommentaarist tulenevalt testkeskkondade võrgustiku loomisele, kus olulist rolli mängib selge teenusmudeli väljatöötamine ja ligipääs. Kontseptsioon peaks kirjeldama testkeskkondade tüübid, ligipääsutingimused, ohutusnõuded, vastutajad, teenused, hinnastamise loogika ja ka andmekogumise põhimõtted. Võiks ära määratleda selle, et katsetamise käigus tekkiv tarkus ja õppetunnid oleksid laiemalt jagatavad (samas võttes arvesse seda, mis on ettevõtete ärisaladus).

2.4.1 Luua mehitamata tehnoloogiate testkeskkondade võrgustiku kontseptsioon, teenusmudel ja koordineerimismehhanism.

Arvestatud  

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

2.4 2.4.2 Lisaks rahastusmeetmele võiks tegelikult ette näha ka riikliku investeerimisplaani testkeskkondade arendamiseks

2.4.2 Töötada välja testalade taristu rahastusmeede ja investeerimisplaan

Arvestatud  

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

2.4 2.4.3 Vaba ligipääs on ehk liiga vaba sõnastus, pigem oleks selgus sellistele testkeskkondade ligipääsu ja kasutajasõbralikkuse osas.

2.4.3 Arendada kaitse- ja sisejulgeoleku spetsiifilisi mehitamata süsteemide testivõimalusi, sh laskemoona, droonitõrje lahenduste ja muu kõrge riskiga katsete jaoks.

Arvestatud osaliselt

Kasutatud KAM sõnastust, sama mõte.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

2.4 2.4.4 Seob mõnevõrra omavahel 2.4.4 ja 2.4.5 2.4.4 Luua KOV-idele droonide vabalennu- ja õppealade rajamise standardmudel ning toetada selle rakendamist.

Arvestatud osaliselt

Eemaldatud teekaardist eraldi tegevustena. 2.4.4 liidetud 2.4.2 sisse

Eesti Lisa 2.     Eesmärk - Eestis on mehitamata A1/A3, mis on täna pelgalt online test ja Teadmiseks Koondarvuna tõesti ei ole mõtet seda

Lennuakad eemia

Mõõdik ud

tehnoloogiate valdkonnas tugev spetsialistide järelkasv ja kompetentsibaas

kergesti saavutatav, võib seda statistikat väga moonutada. Ühtlasi on militaaris ning tsiviilis erinev lähenemine kaugpiloodi pädevuste osas. Ühtlasi kuna tsiviilis saab EL'is pädevusi omandada üle terve Euroopa, siis võivad ka teistest riikidest kaugpiloodid mõjutada riigi statistikat.

võetud mõõta.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 2. Mõõdik ud

Tuleb kindlasti täpsustada, kas intsidente on mõeldud EL 376/2014 raames?

  Arvestatud Seda mõeldud ei ole, sõnastuse täpsustus on ilmselt õigustatud.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 2. Mõõdik ud

Seadusandluses tuleks defineerida testlend ning missugust statistikat ja sihttaset siin saavutada soovitakse. Kas testlennud on ka need, kui huvikool läheb alaealistega väikest mänguasja lennutama?

  Arvestatud osaliselt

Vast ei tule päris seadusandluses. Täpsustatud teekaardis. Tähelepanekuga nõus.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 2. Mõõdik ud

Mõõdik eeldab vaikimisi, et rohkem kategooria lende = kõrgem võimekus või innovatsioon riigis. Praktikas sageli nii ei ole. Kui käitajal on võimalik teha oma lennud avatud kategoorias, siis ta seda ka üldjuhul teeb.

  Teadmiseks võetud

Ettepanek puudub. Erikat., sest see enamasti = BVLOS. BVLOS lendude osakaalu suurenemist oleme pidanud piisavalt seotud näitajaks, et droonide kasutuse innovatsiooni mõõta.

Eesti Lisa 1. 4.3 4.3.2 Toetame kindlasti parandada meie   Teadmiseks Ei tähenda hinnastamist, mõeldud on

Lennuakad eemia

Teekaa rt

koolituste kättesaadavust ning kvaliteeti. Küll aga vajab see teekaardi meede täpsustamist. Kas "kättesaadavus" tähendab siin teekaardis ELA pakutavate koolituste hinnastamise vaatest, pakutavate koolituste arvu? Või mõeldakse siin, et koolitusi peaks pakkuma erinevates Eesti linnades ja saartel? Liiga üldine punkt teekaardis ning ilma täpsustuseta on see erinevalt tõlgendatav ning võib juhtuda, et see ei vii soovitud eesmärkideni.

võetud pigem geograafilist ja ajalist kättesaadavust. Näitena oletame, et elan Kuressaares, tahan saada erikat. piloodiks. Kas pean selleks planeerima oma koolituse 6 kuud ette, sõitma nädalaks Tartusse, k.a. majutus või saan nt teha üldse online selle koolituse ja omale sobival ajal. Tegevuse sõnastust täpsustatud.

Eesti Lennuakad eemia

Lisa 1. Teekaa rt

  3.3 Ajakavas algavad antud peatüki analüüsivad tegevused samal ajal parandustegevustega. S.o puntkid 3.3.1 ja 3.3.3 - 3.3.5

Parandus- ja arendustegevused võiksid põhineda analüüsi tulemustel?

Teadmiseks võetud

Analüüsi ja parandustegevused toimusid juba enne teekaardis välja toodud ajakava. Nende tegevuste algus ei ole seega korrektne ja paradoks on põhjustatud formaadi piirangust.

Eesti Meretööst use liit

Põhios a

3.2   tabli kujul toodud esimene mõõdik keskendub õhudroonidele (Eesti testaladel toimuvate testlendude maht (h))

laiendada lendudelt maismaa, mere ja allveetestidele

Teadmiseks võetud

Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Parandusettepanek on sisuliselt asjakohane, kuid puuduvad praegu vajalikud lähteandmed, seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

Eesti Meretööst use liit

Põhios a

3.2 4 testkeskkonna kirjeldus keskendub õhudroonidele (sh vajalikule õhuruumile) ning jätab tähelepanuta erinevat liiki droonide koostöö.

Testalad, mis võimaldavad droonide koostööd katsetada: satelliit+õhk+surface+underwater; kusagil, kuhu tekib mõnikord jää ning kus on võimalik merepõhja ehitada erinevat infrastruktuuri (nt elektrikaablid, geotermaalenergia torustik, veealused

Arvestatud Nõustume, et tulevikus on oluline võimaldada erinevat liiki mehitamata süsteemide ja nende koostöövõime katsetamist. Teekaardi täpsustamise käigus on testkeskkondade sõnastust parandatud ning laiendatud mehitamata õhu-, maa- ja veesüsteemidele.

"majakad" jms) ning kus ideaalis on võimalik GPS jm signaalse katseliselt segada.

Konkreetsete testkeskkondade tehnilised lahendused, asukohad ja kasutusstsenaariumid täpsustatakse tegevuste elluviimise käigus.

Eesti Meretööst use liit

Põhios a

3,2 5 Punkt mainib ainult droonilendude info- ja haldussüsteemide arendamist.

Muuta sõnastust selliselt, et "lendude" asemel oleks kasutatav kõiki drooniliike kattev väljend.

Mittearvestatu d

Tegevuses viidatakse konkreetsetele lennundusvaldkonna infosüsteemidele ja teenustele, mis on oma olemuselt seotud mehitamata õhusõidukite käitamisega. Kommentaaris ei ole esitatud konkreetset vajadust ega süsteeme, mille käsitlemine eeldaks tegevuse ulatuse laiendamist teistele mehitamata süsteemidele. Seetõttu ei peetud vajalikuks sõnastust muuta.

Eesti Meretööst use liit

Põhios a

katma ta

  Eestis on laboreid ja kontor-tüüpi inkubaatoreid, kus puudub spetsiifiline inkubatsioonikeskkond autonoomsete süsteemide arendamiseks.

Lisada vajadus spetsiaalsete inkubaatorite järele testala(de) läheduses, mis on varustatud relevantse ühiskasutatava katseseadmestiku ja tarkvaradega, töökodadega.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et mehitamata tehnoloogiate arendamine võib vajada spetsiifilist taristut, seadmeid ja tugiteenuseid. Kommentaaris ei ole siiski esitatud piisavalt konkreetset ettepanekut tegevuse, vastutaja ega rakendusmudeli kohta. Teema võib olla asjakohane testkeskkondade ja innovatsioonitaristu edasise arendamise kontekstis. Täname siiski kommentaari eest ja võtame selle teema ülesse testalade jätkutegevusi planeerides.

Eesti Meretööst use liit

Põhios a

katma ta

  Haridusalane ja arendusalane rahvusvaheline koostöö. On ebareaalne kasvatada kogu teadmus Eestis.

Lisada vajadus rahvusvahelise haridus- ja arendusalase koostöö järele ja vastavad meetmed.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et mehitamata tehnoloogiate valdkonnas ei ole realistlik kogu vajalikku kompetentsi Eestis iseseisvalt arendada ning rahvusvaheline koostöö on oluline. Teekaart sisaldab juba mitmeid tegevusi, mis toetavad rahvusvahelist koostööd teadus-, haridus- ja arendusvaldkonnas. Kommentaar ei sisalda täiendavaid konkreetseid meetmeid, mille lisamine teekaarti oleks vajalik.

EIS Põhios a

  üldine EIS hindab positiivselt järgmist: •Innovatsioonihangete rolli tunnustamist nõudluspoolse innovatsiooni instrumendina (3.1, tegevused 1.3.1, 1.4.4, 1.4.6, 1.4.7) – see ühildub EIS-i olemasolevate tegevustega

- Arvestatud  

(innovatsioonihangete käsiraamat, koolitused, avaliku sektori innovatsioonifondi projektid). •Ekspordi ja rahvusvahelistumise selget rõhutamist (eesmärk 3.1 ja 3.2) – kooskõlas Team Estonia eksporditegevuste kava tegevussuundadega. •Testimisvõimekuse ja taristu arendamist (tegevus 2.4) – kriitiline EIS-i kaitsevooru taotlejate kasvuks ja edasiseks rahvusvahelistumiseks. •Kaksikkasutuse loogikat kogu dokumendis – see vastab nõudlusele, mida näeme kaitsetehnoloogiate tootearenduse meetmete (2025 Kaitsevoor, 2026 kaitsetehnoloogiate tootearendus) taotlejate seas. Samas näeme dokumendis kohti, kus tegevuste sõnastus, vastutuse jaotus ja ressursivajadus vajavad EIS-i kontekstis veel täpsustamist eelnevalt kui teekaart ja sellest tulenevad kohustused rakenduma hakkavad.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1 EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga varasemalt tehtud Kaitsevoor 2025: EIS käivitas 2025. aastal eraldi Kaitsevooru, mille raames toetati kaitsetööstuse arendusprojekte. Mehitamata sõidukite arendamine on olnud üks selgelt esindatud teemavaldkondi taotlejate seas. Kogemus näitab, et: •Ettevõtete arendusprojektide rahastamisvajadus ja nõudlus on suur. •Suurem osa praktilistest takistustest (testimispiirangud, regulatiivsed nõuded, strateegilise kauba load) on regulatiivse iseloomuga ja seetõttu otseses seoses teekaardi tegevustega 2.3.1, 2.3.2 ja 1.5.1.

EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga juba mitu konkreetset puutepunkti, mida teekaart peaks arvesse võtma ja mille põhjal püstitatud tegevusi teekaardis ühildada

Arvestatud  

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1 EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga varasemalt tehtud Kaitsetehnoloogiate tootearenduse meede

EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga juba mitu konkreetset puutepunkti, mida teekaart peaks arvesse

Arvestatud  

2026: 2026. aastal on EIS avanud kaitsetehnoloogiate tootearenduse meetme, kus üheks eelisarendatavaks suunaks on mehitamata sõidukite arendamine. Seega EIS panustab teekaardi eesmärgi 1 saavutamisesse (tugev kodumaine droonitehnoloogia ja -tööstuslik võimekus) juba enne teekaardi vastuvõtmist.

võtma ja mille põhjal püstitatud tegevusi teekaardis ühildada

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1.3.1 EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga varasemalt tehtud Innovatsioonihangete tugiteenused: EIS on koostanud innovatsioonihangete käsiraamatu ning pakub asutustele koolitusi ja nõustamist. Teekaart märgib õigesti, et innovatsioonihangete kasutamine on Eestis tagasihoidlik. Tegevused 1.3.1, 1.4.4, 1.4.6 ja 1.4.7 on otseses seoses senise tööga.

EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga juba mitu konkreetset puutepunkti, mida teekaart peaks arvesse võtma ja mille põhjal püstitatud tegevusi teekaardis ühildada

Arvestatud  

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1 EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga varasemalt tehtud Avaliku sektori innovatsioonifond: EIS osaleb avaliku sektori innovatsioonifondi rakendamisel (RK koordineerib). Mitu rahastatud projekti on otseselt seotud mehitamata sõidukitega (PERH-i meditsiinilogistika, TRAM-i kaardirakendus, PPA autonoomsed lahendused).

EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga juba mitu konkreetset puutepunkti, mida teekaart peaks arvesse võtma ja mille põhjal püstitatud tegevusi teekaardis ühildada

Arvestatud  

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1 EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga varasemalt tehtud Trade with Estonia ja Invest in Estonia: EIS-i välisturunduse ja investeeringute meelitamise tegevused (sh saatkondade kaudu) hõlmavad kaitsetööstust kui üht fookusvaldkonda, mille alamfookus on ka mehitamata sõidukitel . Tegevused 1.5.0, 2.7.1 ja 2.7.2 on otseses seoses olemasolevate programmidega ning eeldavad pigem fookuse täpsustamist kui täiesti uue tegevussuuna loomist.

EIS-il on mehitamata sõidukitega ja droonivaldkonnaga juba mitu konkreetset puutepunkti, mida teekaart peaks arvesse võtma ja mille põhjal püstitatud tegevusi teekaardis ühildada

Arvestatud  

EIS Lisa 1. Teekaa

  1.3.1 Vajab täpsustamist, mis on täpne skoop vastutavatel organisatsioonidel, rollijaotus

Täpsustada Arvestatud Kommentaaris toodud küsimused tegevuse lisandväärtuse, sihtrühma ning

rt ja kuidas erineb hetke tegevustest.

Oluline kontekst: täna toetab EIS-i TAI portfell juba 10+ erineva meeskonna droonitehnoloogiate arendamist – seega arenduse poolel on tegevused juba käimas. Innovatsioonihangete programmi lisaväärtus peab olema selgelt eristatav: kas see toetab arendust või loob nõudluse poolel uue mehhanismi avalikule sektorile. Üldjuhul sobitub EIS-i innovatsioonihangete kompetentsi ja senise tööga (innovatsioonihangete käsiraamat, koolitused, nõustamine).

rakendusmudeli kohta jäid teekaardi koostamise käigus sisuliselt vastuseta. Kuna ei olnud võimalik piisava kindlusega määratleda, kuidas kavandatav tegevus erineks olemasolevatest innovatsioonitoetustest või innovatsioonihangete tugitegevustest, eemaldati tegevus teekaardist.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.4 Teostatav, kuid täpne skoop vajab täpsustamist. Võimalusel saab juba olemasolevat eksperdipaneeli/võrgustikku kasutada, mis on loodud kaitsemeetmete projektide hindamisteks.

Täpsustada Arvestatud Nõustume, et eraldiseisva eksperdipaneeli loomise asemel tuleks võimalusel kasutada olemasolevaid eksperdivõrgustikke ja kompetentsikeskusi. Teekaardi täpsustamise käigus loobuti eraldi tegevusest ning vastav teema on hõlmatud tegevusega 1.3.4, mis näeb ette innovatsioonihangete rakendamist toetava standardraamistiku kujundamise, sealhulgas vajaduspõhise eksperditoe kasutamise.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.6 Vajab täpsustamist, mis on täpne skoop vastutavatel organisatsioonidel ja rollijaotus. Kas see on vajadus avaliku registri loomisele? RK Innovatsioonihangete fondi portfelliga pigem seos või kas on mõeldud innovatsioonihangete käsiraamatu täiendamisvajadust.

Täpsustada Arvestatud Nõustume, et tegevuse „innovatsioonihangete portfell“ sisu ja rakendusmudel ei olnud piisavalt selgelt määratletud. Teekaardi täpsustamise käigus integreeriti see laiemasse tegevusse 1.3.4, mis keskendub innovatsioonihangete rakendamist toetava standardraamistiku kujundamisele. Seetõttu ei ole enam vajalik eraldi määratleda portfelli, registri või muude sarnaste instrumentide rolli.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.7 Vajab täpsustamist, mis on täpne skoop vastutavatel organisatsioonidel ja rollijaotus – mis on täna olemas, mis on puudu,

Täpsustada, muuta ajakava Arvestatud Täpsustatud tegevuse 1.3.4 all (Innovatsioonihangete hõlbustamise tegevused kokku viidud), täiendatud

valideeringud. Kui täpne skoop on paigas, võib vajadus olla ajakava pikendada vähemalt 2028 II Kv-ni või jaotada tegevus etappideks. Hinnanguliselt eeldab pikaajalist 1,5–2,5 ressursivajadust.

ajakava.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  2.4.4 Tuleb selgelt eristada: kas tegemist on rahastusmeetme kavandamisega (poliitikakujundamine – KliM/MKM tasandil), või konkreetse rahastusmeetme rakendamisega (EIS rakendaja rollis). EIS saab vajadusel teha kaardistuse olemasolevatest meetmetest (sh CEF, INTERREG, Euroopa Regionaalarengu Fond, KIK), kuid uue meetme loomine eeldab MKM/KliM/KAM jt. poliitikaotsust. Soovitame täpsustada teekaardis EIS-i konkreetne roll ja kooskõlastada.

  Arvestatud Nõustume, et tegevuses ei olnud piisavalt selgelt eristatud poliitikakujundamise, rahastusmeetmete kavandamise ja võimaliku rakendaja rolli. Teekaardi täpsustamise käigus eemaldati tegevus 2.4.4 ning vastavad küsimused on käsitletud üldisemalt testkeskkondade võrgustiku kujundamise raames tegevuses 2.4.1.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  2.4.5 Vajab kooskõlastamist ja selgust enne kohustuste võtmist, mis on täpne skoop – arvestama peab ka ressursi olemasolu ja vajadusega.

  Arvestatud Teekaardi täpsustamise käigus eemaldati tegevus 2.4.5 ning vastavad küsimused on käsitletud üldisemalt testkeskkondade võrgustiku kujundamise raames tegevuses 2.4.1.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  2.7.2 Enne kohustuste võtmist tuleb eraldi hinnata täpne skoop ja valideerida, kas eraldi droonivaldkonna programmi loomine on otstarbekas. Kaaskohustuste hulka tuleks lisada VäM (saatkondade võrgustik) ja KAM (kaitsetööstuse fookus). Tegevus eeldab ka siis sellest tulenevalt droonivaldkonna kompetentsi tugevdamist. EIS tegeleb hetkel nii kliendihalduses, teenuste arenduses kui ka strateegilise juhtimises kaitsevaldkonna kompetentside ja võimekuse tõstmisega.

Kas tegemist on eraldi programmiga või Invest in Estonia alamteemaga?

Täpsustada, kooskõlastada EIS-i soovitus on hõlmata see Invest in Estonia alamteemana

Arvestatud Nõustume, et tegevuse ulatus, rakendusmudel ja seos olemasolevate Invest in Estonia tegevustega oleksid vajanud täiendavat analüüsi. Teekaardi edasise täpsustamise käigus eemaldati tegevus 2.7.2 teekaardist ning seetõttu ei ole eraldi investorsuhete programmi loomist kavandatud.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  4.4.3 See on alamfookus ka juba täna, palume täpsustada kui siin mõeldakse täiendavad temaatilisi voore. Rakendusuuringute programm (RUP) on EIS-i pikaajaline instrument, mille temaatilised fookused on seotud Eesti TAIE spetsialiseerumise prioriteetidega.

Täpsustada Arvestatud Nõustume, et rakendusuuringute programm võimaldab juba täna toetada mehitamata tehnoloogiate valdkonna projekte ning selle tegevuse valideerimisel ei tuvastatud piisavalt selget probleemi, mille lahendamiseks oleks vaja midagi RUP-s muuta. Seetõttu eemaldati tegevus teekaardist.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1.5.0 EIS täidab juba täna mehitamata sõidukite ja droonitehnoloogiate teemat aktiivselt eksporditugiteenuste kaudu. Droonisektor (sh kaitsetööstuses) on Team Estonia raames juba prioriteet.

- Teadmiseks võetud

Oleme teadlikud. Tegevus on välja toodud nii informatiivsel eesmärgil, kui ka tema jätkumise olulisuse rõhutamiseks.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  2.7.1 EIS-il on alates 2025 kaitsetööstuse väärtuspakkumine, mida ajakohastatakse sektori arenguid arvestavalt. Droonitehnoloogiate valdkonna vaates on väärtuspakkumise põhjalikum ja ajakohastatud täiendamine vajalik, mistõttu siin toodud osapoolte valmidus ja võimekus sisu osas toetada ongi EIS-ile oluline.

- Teadmiseks võetud

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  2.4.2 Vajab selgust ja konkreetsust, mida täpsemalt mõeldakse ning kes on vastutav osapool.

  Arvestatud Tõdeme, et püüdsime testalade arendamist liiga vara liiga detailsete tegevustega lahendada. Koondasime vastavad tegevused 2.4.1 alla "Kujundada mehitamata süsteemide testkeskkondade võrgustik ja selle toimimismudel"

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1.3.1, 1.3.2, 2.6.2

Tegevused 1.3.1 (EIS innovatsioonihangete programm), 1.3.2 (MKM mehhanism varajaseks kasutuselevõtuks) ja 2.6.2 (MKM referentshangete mehhanism) adresseerivad sisuliselt sarnaseid probleeme – uute droonitehnoloogiate varajast kasutuselevõttu avalikus sektoris.

Soovitame need ühtlustada üheks raamistikuks, mille rakendajaks on EIS koostöös KAM-i ja RK-ga.

Arvestatud Ühtlustatud üheks raamistikuks tegevusteblokis 1.3

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  üldine EIS-i puhul tähendab uute tegevuste lisandumine reeglina kas (a) eelarve eraldamist olemasolevatest vahenditest või (b) täiendava rahastuse leidmist sh ressursivajadust.

EIS soovib teekaardi vastuvõtmise raames kokku leppida, millistel tegevustel on rahastamise allikas selge ning milliste puhul tuleb seda eraldi leida (riigieelarve, struktuurifondid, RRF jätk).

Teadmiseks võetud

Mitme tegevuse puhul ei ole käesoleval hetkel võimalik rahastusallikaid või rahastusvajadust usaldusväärselt määratleda, kuna tegevuste täpne ulatus, rakendusmudel ja võimalikud rahastusinstrumendid vajavad täiendavat analüüsi. Seetõttu ei ole

teekaardis rahastusallikaid ega eelarvemahtusid määratletud.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1.3.1 Millised on konkreetsed ootused programmile? Kas programm fokusseerub arenduse rahastamisele (mis on RUP-il osaliselt kaetud), avaliku sektori esmakasutuse stimuleerimisele, või hankijate kompetentside arendamisele?

Täpsustada Arvestatud Laekunud tagasisidet arvestades 1.3 plokki muudetud põhjalikult, liidetud 1.4 ja 2.6 plokiga. Kõnealune tegevus kustutati.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  üldine Dokument keskendub peaasjalikult õhudroonidele. Praegu sissejuhatuses droonid küll defineeritakse laialt, kuid edasised tegevused (näiteks lubade menetlus, U-space, sageduslubade, testimisvõimalused) puudutavad valdavalt õhudroonide regulatiivset raamistikku.

Kui ei ole tehtud teadlikku valikut õhudroonide kasuks, soovitame teekaardis selgelt eristada kõik neli kategooriat (maismaa-, vee-, allvee- ja õhusõidukid) ning täpsustada, milliste tegevuste ulatus on universaalne (kõik kategooriad) ja millised on spetsiifilised ainult õhudroonidele. Eesti olusid arvestades on ilmselt mõistlik ka käsitleda: * Maismaadroone (nt Milrem) – maadroonid saavad ilma suurema mureta tõenäoliselt Kaitseväe harjutusalasid kasutada, mistõttu testimisvõimekuse osas on regulatiivne koormus väiksem kui õhudroonidel. * Meredroone (nt MindChip) – meredroonide osas on sadamatel plaane, mida tasuks teekaardis kajastada.

Arvestatud Teekaart käsitleb läbivalt mehitamata süsteeme laiemalt, kuid tegevuste detailsusaste on erinevates valdkondades erinev. Õhusõidukite puhul on regulatiivsed, tehnilised ja julgeolekualased küsimused täna märksa enam arenenud ning nende kasutus on toonud kaasa ka rohkem spetsiifilisi väljakutseid, mistõttu on teekaardis rohkem õhusõidukitele suunatud tegevusi. Maismaa-, vee- ja allveesüsteemide puhul ei ole teekaardi koostamise käigus tuvastatud samaväärses mahus regulatiivseid või koordineerimist vajavaid kitsaskohti, kuigi kaasasime valdkondadest vastavaid osapooli. Nõustume, et universaalsete tegevuste sõnastus peab olema tehnoloogianeutraalne - kontrollime sõnastuse üle. Samuti täiendame võimalusel meresüsteemide arendamise ja testimisega seotud tegevuste käsitlust.

EIS Lisa 1. Teekaa rt

  1.3.1, 1.4

Innovatsioonihangete tegevuste (1.3.1, 1.4.) kirjelduses puudub praegu konkreetne eraldatud summa ja toetusmäär, et vastutajad (ministeeriumid, ametid, KOV-d) saaksid tegevuste ulatust hinnata.

Lisada eraldatud summad ja toetusmäärad

Mittearvestatu d

Teekaardi koostamise käigus ei ole hinnatud innovatsioonihangete tegevuste optimaalset mahtu ega rahastusvajadust. Konkreetsete summade või toetusmäärade lisamine ilma vastava analüüsi ja rahastusotsusteta ei oleks põhjendatud. Vajalikud rahastusmahud täpsustatakse tegevuste ettevalmistamise ja rakendamise käigus.

EIS Lisa 2.     Praegu puuduvad lähtedokumendi tabelites Lisada Arvestatud  

Mõõdik ud

mõõdikute sihtväärtused (baastasemed ja sihttasemed).

Päästeame t

Lisa 1. Teekaa rt

üldine   Päästeametit kui asutust, riiklikku käitajat, võimeomanikku või kaasuvat osapoolt ei ole sisuliselt dokumenti sisse toodud. Samal ajal on PPA, KV, KAM, SiM, TRAM, KliM, RK, SKA jm korduvalt nimetatud. Palume Päästeametit sisse viia, kuna dokument käsitleb valdkondi, kus Päästeamet on juba praegu droonide kasutaja ning tulevikus selgelt ka drooniseire, kriisireageerimise ja võimaliku droonitõrje osapool.

1. Lisada Päästeamet avaliku sektori droonikasutajate hulka. 2. Lisada Päästeamet kaasuvaks osapooleks innovatsioonihangete, avaliku sektori pilootide ja võimelünkade määratlemise juurde. 3. Lisada eraldi tegevus riikliku käitaja eriregulatsiooni väljatöötamiseks. Päästeamet ei ole selles teekaardis lihtsalt üks võimalik kasutaja, vaid riiklik operatiivne käitaja, kelle vajadused erinevad tavapärasest tsiviilkäitajast. Seetõttu peab teekaart sisaldama riikliku käitaja eriregulatsiooni arendamist 4. Lisada Päästeamet riikliku drooniseire, olukorrateadlikkuse, drooniohtudele reageerimise ja C-UAS protseduuride juurde. 5. Lisada Päästeamet koolituse, väljaõppe ja kompetentsimudeli juurde.

Arvestatud PäA lisatud dokumenti vastavalt tagasisidele. Lisatud tegevus riikliku MÕS regulatsiooni väljatöötamiseks (käitamine ja sellega kaasnevad asjaolud)

Päästeame t

Lisa 2. Mõõdik ud

    Päästeametit kui asutust, riiklikku käitajat, võimeomanikku või kaasuvat osapoolt ei ole sisuliselt dokumenti sisse toodud. Samal ajal on PPA, KV, KAM, SiM, TRAM, KliM, RK, SKA jm korduvalt nimetatud. Palume Päästeametit sisse viia, kuna dokument käsitleb valdkondi, kus Päästeamet on juba praegu droonide kasutaja ning tulevikus selgelt ka drooniseire, kriisireageerimise ja võimaliku droonitõrje osapool.

Lisada mõõdikud, mis näitavad avaliku sektori ja päästevaldkonna tegelikku operatiivset droonivõime arengut.

Mittearvestatu d

Täname põhjaliku ettepaneku eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendav mõõdik on sisuliselt asjakohane, kuid puuduvad praegu vajalikud lähteandmed, seiremehhanismid ning piisav selgus selles, mida täpselt mõõta. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

TTJA Lisa 1. Teekaa rt

  2.3.5, 2.3.6

Välja toodud ülesanded on mõistlikud ja võtame oma tööplaani "Mehitamata süsteemidele täiendavate sagedusvahemike leidmine". Analüüsi käigus otsime uusi sagedusvahemikke, mida saaks eraldada ka erasektorile ning kaalume lihtsustatud

Palume ajatabelis välja toodud täideviimise aeg ühtlustada mõlema ülesande puhul III KV 2026 - III KV 2027 

Arvestatud  

loastamise metoodikat. SiM     2.5.1 Teekaardi ülesande 2.5.1 puhul : Luua

süsteemi peaarhitekti roll riiklike mehitamata õhusõidukite seire- ning kasutuse tarkvara disaini, arenduse ning edasise haldamise planeerimiseks.“ Siin oleks minu ettepanek samuti, et mitte luua see roll vaid tagada koordineerimine. Me ei peaks ütlema asutusele, et kuidas midagi teha ja keda värvata kuid me võime öelda, et RIA nt peaks koordineerima seda valdkonda. Ehk üks asutus vastutab valdkonna koordineerimise eest. Kuigi siin jälle küsimus, et miks see peaks RIA olema, kes üldiselt selliste asjadega ei tegele.

  Arvestatud Tegevus muudetud üldisemaks.

SiM     2.5.6 Ülesande 2.5.6 juures on selline lause: „Kasutada SiM andmestikku, töötada TÜ koostatud meetod lõpuni välja (k.a. kui tihti tuleks alusandmeid uuendada).“ Kui te mõtlete siin Rahvastiku Registrit siis seda ka märkige. Need ei ole SiM andmed.

  Teadmiseks võetud

Mõtleme siinkohal Telia "crowd-insights" andmeid või sarnaseid andmestikke mis põhinevad mobiilside positsioneerimisel.

SiM     3.2.1 Teekaardi ülesanne 3.2.1 : „Arendada ühine olukorrateadlikkuse süsteem droonide seireinfo koondamiseks ja töötlemiseks eesmärgiga tagada hea olukorrateadlikkus järelevalveks, sisejulgeolekuks ning riigikaitseks“ – siin võiks olla ehk samuti SIM üheks peatäitjaks.

  Teadmiseks võetud

SiM     3.2.2 Teekaardi ülesanne 3.2.2. : „Töötada välja ühised protseduurid drooniohtudele reageerimiseks ning tagada sujuv infovahetus PPA ja KV vahel (nt ühine droonide situatsioonikeskus)“ – see sulgudes osa võiks ära kustutada. See on pigem tehniline küsimus.

  Arvestatud  

SiM     3.2.3 Teekaardi ülesanne 3.2.3.: „Integreerida olemasolevad ja tulevased seireandmete allikad süsteemiga“- siin on peatäitja KaM ja täitjad KV ja PPA- aga täitjad peaksid olema ehk lisaks ka TRAM, RKO-d? Samuti sisuliselt kõik muud riigiasutused, mis võivad olla ka vanglad, MTA, Keskkonnaamet jne.

  Arvestatud  

Peatäitjana KaM on ka pisut imelik, sest see pole nende ülesanne või pigem ehk lihtsalt koordineerida seda. Seega võiks mõelda, et kuidas seda sõnastada nii, et tegemist on mingi koordinatsiooni ülesandega.

SiM     3.3.1 Teekaardi ülesanne 3.3.1. : Analüüsida drooniseire katte vajadusi üle Eesti ning planeerida selle põhjal terviklik seirevõrgustik, mis tagab olukorrateadlikkuse nii rahu- kui kriisiajal vajalikus ulatuses, et tagada tõhus järelevalve ja jõustamine, sisejulgeolek ning riigikaitse – siin peaks peatäitja olema ka SIM ja KLIM. Samuti täitja peaks olema ka TRAM.

  Arvestatud osaliselt

Muudetud koordineerimisülesandeks, kaasuvatena lisatud.

SiM     3.3.2 Teekaardi ülesanne 3.3.2.: „Kaasata seirevõrgu arendamisel maksimaalses mõistlikus ulatuses ettevõtetel juba olemasolevat taristut ning võimekusi, k.a. ettevõtete olemasolevad ja planeeritud drooniseirevõrgud Eestis, mobiilsideoperaatorid ühendatud droonide tuvastamiseks ning ka tuleviku võimekuste planeerimisel (nt 6G ISAC).“ - - mina ei saa sellest ülesandest aru ning mis puudutab ISAC osa siis see peaks JDM vastutada olema. Kui eesmärk on kaasata erasektori poolt hangitavat või olemasolevat taristut seiramiseks siis ei ole ma kindel, et miks see SiM ülesanne peaks olema. Pigem võib see olla kuidagi pehmemalt, et „luua võimalused ja eeldused erasektori hangitava või loodud seiretaristu ning seadmete ühendamiseks riigi seirevõrguga ning luua eeldused uute seiretehnoloogiate kiireks kasutusele võtmiseks“. Täitja võiks olla osaliselt JDM osaliselt SiM osaliselt KAM. Jällegi pole meil ühtset koordinaatorit riigis.

  Arvestatud osaliselt

Muudetud sõnastust loogilisemaks. Vastutaja siin endiselt SiM, sest jutt käib seirevõrgust sisejulgeoleku jaoks. Vastutus nt mobiilsidevõrkude kasutamiseks on sellisel juhul JDM kaasamise ja tegevuste koordineerimise võtmes. See on arusaadav, et JDM peaks olema vastutav kitsalt mobiilsideoperaatorite kaasamisel, aga me ei hakanud sellest eraldi tegevust tegema.

SiM     3.3.3, 3.3.4, 3.3.5

Ma arvan, et ülesandeid 3.3.3 kuni 3.3.5 pole otseselt sellisel kujul vaja. Kui siis mingi üldise ülesandena hankida või paigaldada seireseadmed. Meie seireseadmete

  Teadmiseks võetud

paigaldamine sõltub nt riigieelarvest ehk et kui palju raha me päriselt selleks saame. Hetkel seda palju ei ole.

SiM     3.4.1 Teekaardi ülesanne 3.4.1 : Töötada välja jõukasutusreeglid droonitõrjeks, k.a. automatiseeritud mõjutuseks“ tuleks ära kustutada. Me pigem lahendame selle juba eelnevalt kui me lepime koostöös KV-ga kokku tegutsemise juhised. Jõu kasutamise reeglid tulenevad rahuajal Korrakaitseadusest ja selle põhimõtetest, mida me muutma ei hakka. Automaatset mõjutamist hetkel ju ei pooldatud ja minu soovitud nn killboxide lahendus jäi eelnõust välja.

  Arvestatud  

SiM     3.4.2 Teekaardi ülesanne 3.4.2 : Tagada järelevalvet, sisejulgeolekut ning droonitõrjet teostava isikkooseisu väljaõpe ning varustatus vajaliku tehnikaga“ – sama ülesanne on vist ka KaM-l. Aga sellisel kujul on see natuke veider ja ma seda nii sinna ei kirjutaks. Sellise abstraktse taseme juures ei peaks me nii detailselt asju vast lahti kirjutama. Võiks olla ülesanne, nt et: Luua droonidest tuleneva ohu tõrjumise võimekus ja valmisolek“ selle ülesande täpsem sisu oleks siis ehk näga asutuse tegevuskavas või arengukavas ette täpsemad tegevused tõrjevõimekuse loomiseks.

  Teadmiseks võetud

SiM     3.4.4 3.4.4 Tagada läbi MÕS seire ja tõrje rolliselguse eelnõu rakendusaktide hea väljaõpe ka droonitõrjet teostavate ETO-de asjakohasele personalile ning droonitõrjet teostavatele turvateenistujatele“ – see ei ole päris hea sõnastus. Pigem on see ülesanne õigusloomeline ülesanne ehk SiM vastutab üksi ja ülesanne on välja töötada Turvategevuse eeskirja muudatused, millega sisustatakse turvatöötajate MÕS tõrje eriõppe parameetrid“ – konkreetset õpet hakkab aga andma koolitaja.

  Arvestatud  

SiM     3.5.1 Teekaardi ülesanne 3.5.1 : „Koostada juhendmaterjalid ETO-dele meetmetest kaitseks drooniohtude eest“ – ei ole selliselt sellega nõus. KAPO nõustab hetkel RKO-sid ja eks seal nõustatakse ka drooniohtude eest. Miks peaks aga KAPO nõustama kõiki ETO-sid või koostama sinna juhendmaterjalid. Lisaks tekib küsimus, et kas seda võiks teha pigem KV, sest ma saan aru, et eesmärk on koostada juhised pigem sõjaliste rünnakute vastu. Kui vaja siis võiks olla see, et KV ja PPA koostada ning KAPO võib kaasuda. KUID samas pole ehk seda juhendmaterjali selliselt vaja üldse koostada, sest EL tasemel on meil olemas juba mitmeid Guidebook’e. Seega ehk see üldse välja jätta.

  Arvestatud osaliselt

SiM     3.6.4 Ülesanne 3.6.4 - Kas osaleda Leeduga õhupallide vastase hackatoni korraldamises? – millal see toimub? Miks mitte

  Teadmiseks võetud

Toetame osalemist, kuid otsustasime mitte lisada tegevuste nimekirja kuna Euroopa Komisjoni tegevuskavas mainitud häkatoni kohta ei olnud tagasiside adresseerimise ajaks rohkem teada.

SiM     4.3.2 Parandada erikategooria piloodikoolituse kättesaadavust ja kvaliteeti Eestis. Tagada kompetentsipõhine õppe ülesehitus – kas siin peaks ka SKA olema.

SKA peaks vist samuti ju erikati õpet andma. Et ehk kaastäitja?

Arvestatud osaliselt

SiM     4.6 Kuidas arendada sihipärast koostööd Ukrainaga mehitamata tehnoloogiate valdkonna kompetentsi kasvatamisel? – riik võiks aidata organiseerida sinna nt meie tehnoloogia ja riigi valdkonnale ärireise ehk viia osapooli kokku. Organiseerida UA ettevõtetele Eesti reise ja tuua neid siia oma teholoogiaga. Proovida tuua siia õpetama UA-st praktikuid ja tehnikuid jne.

Riik võiks aidata organiseerida sinna nt meie tehnoloogia ja riigi valdkonnale ärireise ehk viia osapooli kokku. Organiseerida UA ettevõtetele Eesti reise ja tuua neid siia oma teholoogiaga. Proovida tuua siia õpetama UA-st praktikuid ja tehnikuid jne.

Arvestatud osaliselt

SiM     1.3.1 Märkida SiM üheks osapooleks teekaardi ülesandes: „Seada riigikaitse ja sisejulgeoleku võimearenduse kavades

  Arvestatud  

selged eesmärgid mehitamata süsteemide kasutuselevõtuks, sealhulgas seire, luure-, logistika- ja löögivõimekuse arendamisel“

SiM     1.3 Sama mis eelmine: „Rakendada mitme tarnija põhimõtet droonitehnoloogiate suurhangetes, et vähendada sõltuvust üksikutest tootjatest, suurendada süsteemide vastupidavust ning luua turule rohkem võimalusi ka Eesti ettevõtetele;“

  Arvestatud  

SiM     1.3 Teekaardi ülesanne: „Millised on võimalused Kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonnas teha proovihankeid otseostuna? Kas on võimalusi teha süsteemi senisest paindlikumaks, et asutused saaks osta kallima tehnoloogia korral senisest suuremate summade eest väikest hulka (min vajalik kogus katsetamiseks) tehnikat selleks, et katsetada kasutamist, koguda teavet state-of-the-art-ist ning saada teadlikumaks hankjaks ja planeerijaks?“ – Riigihangete seaduse piirid tulevad üldiselt ette.

Aga eesmärgina võiks ta vabalt olla, kuid siis isegi pigem RaM-le või RKIK-le, et töötada välja juhised või seaduse muudatused paindlike otseostude tegemiseks.

Teadmiseks võetud

SiM     2.1.4 Teekaardi ülesanne 2.1.4, kus on PPA-le ootus: „Luua ja täita uued ametikohad vastavalt analüüsi tulemustele (asutusesisestest vahenditest)“ – selle ülesandega selliselt nõus ei ole ja ma pole kindel, et ka teistel on võimalik selliselt seda täita. Me saame ikkagi uusi ametikohti luua ja täitava vastavalt ressurssidele ehk eelarvele, Kui analüüs ütleb et on vaja aga raha ei anta siis me hakkame seda tegema millegi arvelt.

Palun see eesmärk asutuste vaates sõnastada ümber viisil, mis seoks seda rohkem VV eelarve otsusega. Nt KLIM koostada analüüs ja järgmine ülesanne on Esitada analüüsist selgunud vajadused VV-le või esitada analüüsist kerkinud vajadused eelarve koostamise käigus.

Arvestatud  

SiM     2.1 Peamine eesmärk ei tohiks isegi olla koostada analüüsi personalivajaduste väljaselgitamiseks. Pigem võiks isegi ülesannet 2.1. ümber sõnastada nii, et analüüsitakse MÕS sektori arendamise ja järelevalve vajadusi. Sellest aga edasised tegevused oleks analüüsiga tuvastatud kitsaskohtade või vajaduste tutvustamine VV-le ning asutustele ülesanne analüüsist

  Arvestatud  

tulenevate eesmärkide täitmine. Ehk et asutuste ülesanne ei peaks olema täita ametikohti vaid peaks olema eesmärk täita seatud eesmärgid. Me peaks olema rohkem suunitletud tulemuste mitte värbamiste saavutamisele.

TTÜ Põhios a

Üldin e

  Lugesin selle huviga läbi ja pean tunnistama, et ei leidnud midagi mida kritiseerida. Väga hästi ülese ehitatud dokument mille sõnum on ajakohane ja vajalik. Paljud väljatoodud tegevused langevad väga hästi kokku meie tegevuste ja prioriteetidega, nagu

Insenerikunsti ja mehitamata sõiduvahendite teemade populariseerimine koolinoorte seas - tegeleme sellega üsna aktiivselt. Droonidega seotud õppeained ja mikrokraadid, meil on käsil näiteks drooniside mikrokraadi koostamine. Mehitamata sõidukite, või nende tuvastamisega, seotud koostöö ettevõtete- ja teiste kõrgkoolidega (Hextech Solutions OÜ, Cafa tech OÜ, Eesti lennuakadeemia jt.). Droonidega seotud uurimustöö, näiteks osaleme NATO SPS PROTECT projektis (droonide tuvastamine 5G võrgus) ja just eile avaldasime eelmisel aastal tehtud uuringu mehitamata õhusõidukite kasutusest Eestis: https://transpordiamet.ee/uuringud#lennun dus

  Teadmiseks võetud

Keskkonna amet

Põhios a

üldine   Dokument on hea algus edasiseks arenguks. - Teadmiseks võetud

Keskkonna amet

Põhios a

üldine   Minu hinnangul on puudu riiklike üleseannaete (just riigiasutuste mis ei täida kaitsevõime või julgeoleku ül) täitmisega seotud temaatika ja riigi suund ja suunised.

Dokument võiks olla ka toetava ja suunava mõttega nii riigile, ametiasutusele, kui ka rahavale, kes teab mida riik droonidega avalikust teenistuses teeb.

Teadmiseks võetud

Teadmiseks võetud. Liiga üldine konkreetse muudatuse tegemiseks

Mida võiks sisustada koostöös: 1. Riiklik droonivõime kui avalik teenus! Droonid on osa avaliku teenuse infrastruktuurist, st kasutatakse ja on lubatud kasutada parimat võimaliku tehnikat, et riik saaks olla ressursisäästlikum ja innovatiivne.

Keskkonna amet

Põhios a

üldine   Minu hinnangul on puudu riiklike üleseannaete (just riigiasutuste mis ei täida kaitsevõime või julgeoleku ül) täitmisega seotud temaatika ja riigi suund ja suunised.

Dokument võiks olla ka toetava ja suunava mõttega nii riigile, ametiasutusele, kui ka rahavale, kes teab mida riik droonidega avalikust teenistuses teeb. Mida võiks sisustada koostöös: 2. Õigusliku keskkonna arendamine - Avaliku sektori droonikasutus (võimalik avatud kategooria, erikategooria jne), Andmekaitse selgus ja abi riiklikult selgitada

Teadmiseks võetud

Leiame, et erinevates detailides teekaart kas adresseerib seda teemat üldisemalt sõnastatud tegevuste läbi, või on juba täna võimalused selleks olemas.

Keskkonna amet

Põhios a

üldine   Minu hinnangul on puudu riiklike üleseannaete (just riigiasutuste mis ei täida kaitsevõime või julgeoleku ül) täitmisega seotud temaatika ja riigi suund ja suunised.

Dokument võiks olla ka toetava ja suunava mõttega nii riigile, ametiasutusele, kui ka rahavale, kes teab mida riik droonidega avalikust teenistuses teeb. Mida võiks sisustada koostöös: 3. Riiklik droonivõime juhtimine – vajalikud ühishanked parima võimaliku tehnika hankimiseks (täppis multirootor droonid, kaugseire VTOL droonid nii öisteks kui päevasteks seireteks.

Mittearvestatu d

Nõustume, et lisaks julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale on mehitamata tehnoloogiatel oluline potentsiaal avalike ülesannete täitmisel ning riigi roll nende kasutuselevõtu suunamisel on oluline. Teekaardis käsitletakse seda eelkõige avaliku sektori pilootprojektide, testkeskkondade ning kasutusjuhtude arendamise kaudu. Ühtsete hangete või konkreetsete tehnoloogiliste lahenduste määratlemist ei ole peetud teekaardi tasandil otstarbekaks, kuna erinevate asutuste vajadused ja kasutusjuhtumid on oluliselt erinevad.

Keskkonna amet

Põhios a

üldine   Minu hinnangul on puudu riiklike üleseannaete (just riigiasutuste mis ei täida kaitsevõime või julgeoleku ül) täitmisega seotud temaatika ja riigi suund ja suunised.

Dokument võiks olla ka toetava ja suunava mõttega nii riigile, ametiasutusele, kui ka rahavale, kes teab mida riik droonidega avalikust teenistuses teeb. Mida võiks sisustada koostöös: 4. Strateegiline eesmärk: „Luua ühtne riiklik õiguslik ja operatiivne raamistik, mis võimaldab avaliku sektori asutustel kasutada mehitamata õhusõidukeid

Arvestatud osaliselt

Tegevus riikliku mehitamata lennunduse regulatsiooni väljatöötamiseks on lisatud. Kõik asutused, k.a. kes sinna alla ei kuulu, saavad MÕS kasutada juba täna õiguspäraselt ja turvaliselt. Muud lihtsustused ja tugi mehitamata lendamise elavdamiseks, mis juba teekaardis välja on toodud, on universaalsed.

avalike ülesannete täitmisel õiguspäraselt, turvaliselt ja kooskõlas andmekaitse nõuetega.“

Cata Strato Lisa 1. Teekaa rt

3.3 3.3.1 Sõnastus „tagab olukorrateadlikkuse... vajalikus ulatuses” on ebamäärane. „Vajalikus ulatuses” tähendab praktikas mida iganes selle määratleja parasjagu valib. Punkti tegelik rakendus tundub eeldavat üleriigilist katvust. Riigipiiri ja kriitilise taristu seire on kindlasti vajalik sõltumata piirkonnast. Kogu Eesti pindala ühtlane katvus, sealhulgas hõredalt asustatud sisemaa ja kaugemad väikesaared, on aga eelarveliselt ja sisuliselt põhjendamatu.

Asendada „tagab olukorrateadlikkuse vajalikus ulatuses” konkreetsete ja kvantifitseeritud katvusnõuetega: (1) kogu Eesti elanikkonnast X% (nt 60%) kaetus ≥ rahuajal, (2) kõik kriitilise taristu objektid kaetud, (3) kõik riigikaitseobjektid kaetud, (4) idapiiri ja Soome lahe ranniku ulatuses pidev seirekatvus julgeolekuhuvist tulenevalt, (5) muud piirkonnad kaetud mobiilsete vahenditega kriisiolukordades. Selgelt sõnastada, et hõredalt asustatud sisemaa piirkondades ja kaugematel väikesaartel püsivat katvust ei rajata.

Mittearvestatu d

Nõustume, et eesmärk ei ole kogu Eesti territooriumi täielik ja püsiv seirekatvus. Samas ei peetud vajalikuks määrata teekaardis konkreetseid katvusprotsente ega geograafilisi katvuseesmärke. Vastavad nõuded peavad põhinema riskihinnangutel, ohupildil, tehnoloogilistel võimalustel ja rahastusotsustel ning täpsustatakse tegevuste elluviimise käigus.

Cata Strato Lisa 1. Teekaa rt

2.3 2.3.2 30 päeva + kuni 30 päeva pikendamine erikategooria käitamisloale on Saksamaaga võrreldav, aga Eestil on võimekus olla ambitsioonikam. Praegune sõnastus jätab pikendamise võimaluse niivõrd avatuks, et see võib kujuneda tavaliseks, mitte erandiks (nagu praegu juhtub).

Sätestada eesmärk: erikategooria käitamisloa keskmine menetlusaeg 14 ≤ päeva, maksimaalne 30 päeva, pikendamine ainult eksplitsiitsete ja avalikult avaldatud aluste põhjal (nt taotlus puudulik, julgeolekuõiendus pooleli). Lisada Lisas 2 mõõdik „Erikategooria käitamisloa menetluse mediaanaeg” koos sihttasemega 14 ≤ päeva. Saksamaa kopeerimise asemel ületada Saksamaa.

Mittearvestatu d

Erikat. menetlusi püütakse lühendada aktiivselt ka EL tasemel ning ilmselt 2026 II või 2027 I pooles on oodata 2019/945 ja 2019/947 muudatusi ning vastavaid AMC-sid. Samas ei saa oodata, et iga menetlus võrdväärne oleks. Olulisi lihtsustusi on oodata peamiselt "lihtsamate" käitamisviiside osas, aga mitte ühtlaselt igalpool erikategoorias. Oluliseks paradigmamuutuseks võib pidada EASA tõdemust, et suurem vastavuse tõendamise vastutus droonide ja nende lubatud kasutusviiside osas tuleb panna tootjatele, mitte käitajatele, sest viimase puhul on käitajal reeglina realistlikuks analüüsiks infot droonist puudu ning tegevused on paralleelselt korduvad (identsed droonid, aga iga käitaja teeb sama analüüsi). Suur varieeruvus esineb nii taotletavate tegevuste keerukuses kui ka taotlejate ettevalmistuses. Keerukamate juhtumitega tegelemiseks peab jääma piisavalt aega, et ametnik saaks sisuliselt süveneda ning hinnata käitamise

ohutust ja vastavust selliselt nagu regulatsioon ette näeb. Peame 30 p mõistlikuks kompromissiks, sest praegune halvim juhus on 180 p. Kui see 60 p lüheneb, siis on see märkimisväärne edasiminek ja vähendab ettevõtja jaoks määramatust oluliselt. Kui tulevikus peaks selguma, et 30 p on liiga arg eesmärk olnud, saab seda lühendada, sest teekaart on elav dokument.

Cata Strato Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.2 ja 1.4.3

Dokument ise tunnistab selgituse veerus: „See on hetkel pigem soovitus kui tegevus. Lõpptulem ei ole defineeritud ega selgelt mõõdetav.” Kahe punkti puhul. Kui koostajad ise tuvastavad, et need pole tegevused, siis nad ei sobi teekaardi sisse muutmata kujul.

Sõnastada need ümber mõõdetavate eesmärkide kaupa, nt: 1.4.2. „Kaitseministeerium kehtestab droonihangete tehnilise miinimumstandardi, mis nõuab modulaarset arhitektuuri kõigis 100 000 € ületavates hangetes alates I/2027.” 1.4.3. „Kaitseministeerium kehtestab mitme tarnija nõude (vähemalt 2 sõltumatut tarnijat) kõigis 1 mln € ületavates droonihangetes alates I/2027, mille puhul tehniline lahendus seda võimaldab.” Lõpptulem tuleb defineerida; vastasel juhul on see soov, mitte tegevus.

Arvestatud osaliselt

Need punktid olid tõesti sisse jäetud sellel eesmärgil, et sisendit nendel teemadel juurde koguda, et koostajad oskaks selgema seisukoha välja kujundada. Nende punktide mõte sai teekaardi täiendatud versioonis kaetud tegevuses 1.3.4. Küll aga oluliselt nõrgemas sõnastuses kui siin tehtud ettepanek, sest saime ka kaalukat tagasisidet vastupidiste arvamustega, et selliselt hanke tingimusi ette dikteerida ei ole mõistlik täpsemat konteksti arvestamata.

Cata Strato Lisa 1. Teekaa rt

2.5 2.5.6 Toetan tugevalt. Üle-Eestine dünaamiline asustustiheduse mudel on parim tehniline aluslahendus mis tahes asustustihedusepõhise regulatsiooni rakendamiseks. Kuna SiM andmestik on juba olemas ja TÜ on metoodika osaliselt välja töötanud, on algkulu väike võrreldes mõjuga. See peaks olema VARAJASES PRIORITEEDIS (II/2026 valmis), kuna mitmed teised liberaliseerivad meetmed (käitamislubade automatiseerimine, riskipõhine kindlustusnõue, U-space-vaba BVLOS) sõltuvad sellest mudelist.

Tuua ajaliselt ettepoole. Lisada otsene viide sellele mudelile järgnevatest punktidest: 2.3.2 (käitamisloa menetlus võib olla automatiseeritud lendude puhul, mis toimuvad asustustiheduse mudeli järgi madala riskiga aladel), 2.3.7 (kindlustusnõuded sõltuvad lennupiirkonna tihedusest), 2.3.9 (lubavate geograafiliste alade määramine põhineb mudelil), 3.3 (seirevõrgustiku planeerimine kasutab mudelit prioriseerimiseks).

Mittearvestatu d

Võimalik, et hindate kirjeldatud mudeli rakendatavust ja mõju pisut üle ning ajakulu rakendamiseks pisut alahindate. Seetõttu ei saa me kahjuks arvestada mujudatusettepanekutega. Suures plaanis oleme nõus, et kasulik tegevus oleks nii käitamise paindlikumaks tegemiseks, kui ka potentsiaalselt droonitõrje ohutumaks tegemiseks.

Accelerate Estonia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.2.1 Tegevus ei tohiks kesta 5a, vaid peaks olema selgelt piiritletud eesmärgiga. Tegevus ise väga õige.

Defineerida tegevus selgemalt, et ajaline määratlus oleks täpsem.

Arvestatud Nõustume tähelepanekuga. "Optimeerida" oli liiga lai. Tegevus tehtud konkreetsemaks

Accelerate Lisa 1.   2.3.1 Tegevuse kirjeldusse võiks lisada seaduste   Arvestatud Selle tegevuse kirjelduse sai kokku ainult

Estonia Teekaa rt

loetelu milles takistusi on esinenud: relvaseadus, lennundusseadus, elektroonilise side seadus jmt.

osaliselt kaasamispäevade sisendi pealt, mis ei olnud piisavalt detailne. Nagu ka tegevuse kirjeldus ütles, on tõenäoliseks esimeseks probleemiks siin ettevõtete teadlikkus. Kaalusime teemat, kuid lõpuks eemaldasime selle tegevuse, sest konkreetsust ei ole ja risk midagi analüüsida on suur tulemusega, et võib- olla teekaart juba adresseerib enamikku probleemidest.

Accelerate Estonia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.3 Antud osa tegevuste hulgas peaks olema ka JDM vastutuses (ja juba töös olev) elektroonilise side seaduse muudatus, mis annab teadusarendusasutustele õiguse segada elektroonilist sidet eesmärgiga selle raames viia läbi õppetegevust kui ka pakkuda seda kaitsetööstus ettevõtetele teenusena.

Lisada tegevusena Arvestatud Lisatud

Accelerate Estonia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.3 Antud osa tegevuste hulgas peaks MKM vastutada riikliku eksperimenteerimise raamistiku rakendamine, et erasektor saaks katsetada seadusandlusest ees olevate tehnoloogiatega regulatiiv liivakastides. Eksperimenteerimise raamistikku peab rakendama mehitamata sõidukite seotud valdkondlikes seadustes nagu lennundusseadus, liiklusseadus, elektroonilise side seadus, relvaseadus jne. Sh. peab lennundusseaduse raames rakendama Eestis Euroopa Komisjoni Military Mobility Package'it, et võimaldada erisusi Euroopa Liidu lennundusnõuetest.

Lisada tegevusena Arvestatud osaliselt

Military mobility package ning eksperimenteerimise raamistik on lisatud viitena tegevuse 2.3.8 kirjeldusse nind ka eraldi tegevusena.

Accelerate Estonia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.4.1; 2.4.2; 2.4.4; 2.4.5; 2.5.5; 2.7.1; 3.1

Kõiki neid punkte peaks käsitlema ühtse vastutusvaldkonnana. MKM ei saa tagada meetmete loomist või digitaalse keskkonna loomist testaladele kui testalasid koordineerib RK ja vastupidi. Testalade püsivaks ja jätkusuutlikuks arenguks on vaja leppida kokku ühtne koordinatsioonisüsteem, milles üks osapool (RK või mõni ministeerium) vastutab mehitamata sõidukite testalade tervikliku

  Arvestatud Oleme nõus, v.a. 2.7.1. Panime vastutajaks RK, valdkonna koordineerimismudelit adresseerime läbi tegevuse 3.1

arengu eest ning selle pinnalt loob toetusmeetmeid eri osapooltele ning opereerib, tellib sisse digi keskkonda või turundab seda kui "Estonia for Drone Tech". Neid ülesandeid ei saa realistlikult jaotada eri vastutajatele. Antud küsimus on vaja kõrgemal tasemel läbi arutada, määrata üks keskne koordinaator ning anda sellele kesksele koordinaatorile ka selleks vajalik resurss, sest vastasel juhul tekib iga testala ikkagi täiesti omasoodu. Teekaardi hetkesel käsitlusel ei saa MKM (ega allasutus EIS) võtta endale vastustust mainitud tegevuspunktides.

Accelerate Estonia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.5.4/2 .5.6

Nimetatud punktid võib vajadusel ühendada, kuna mõlemad puudutavad droonikaardi kui ühtse teenuskeskkonna loomist mehitamata õhusõidukitele. Mehitamata õhusõidukite riiklikud digiteenused peaksid olema kättesaadavad ühest punktist ning neid ei peaks käsitlema iga ühte eraldi. See tähendab, et 2.5.6 toodud maariski hindamine peaks olema osa sellest terviklikust lahendusest, mille ülejäänud elemente on käsitletud punktis 2.5.4. Lisaks peaks ühe elemendina sisse tooma õhuriski klasside (ARC) analüüs ja läbipaistev kuvamine droonikaardil, et erikategooria käitajad ei peaks seda ise tuletama ning iga kord analüüsima, vaid, et riik on selle õhuruumi analüüsi ise teostanud. Lõpptulemiks peaks olema, et kõik drooni lennutamiseks vajalikud riiklikud teenused (sh. tänane LOIS) on ettevõtjale või eraisikule kättesaadavad ühest kohast tervikuna.

  Teadmiseks võetud

Pooldame põhimõtet, et sama kasutajaliidese kaudu peaks ka see teenus kättesaadav olema, aga oli selgeid eeliseid, miks eraldi tegevusena jätta. Sisuliselt see midagi muuta ei tohiks.

Accelerate Estonia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.3 Muidu kõik muudatused tunduvad kajastatud, aga 2.3 all eksperimenteerimise raamistikku ikkagi ei ole? Ise näeme, et see on oluline regulatiivset paindlikkust ja konkurentsivõimet tõstev element.

Kuidas seda saaks integreerida: Tegevus Mehitamata sõidukitele seadusandlike eksperimenteerimisvõimaluste loomine Selgitus Mehitamata sõidukitele asjakohastes

Arvestatud  

Täpsem selgitus, mida varem saatsime: Antud osa tegevuste hulgas peaks MKM vastutada riikliku eksperimenteerimise raamistiku rakendamine, et erasektor saaks katsetada seadusandlusest ees olevate tehnoloogiatega regulatiiv liivakastides. Eksperimenteerimise raamistikku peab rakendama mehitamata sõidukite seotud valdkondlikes seadustes nagu lennundusseadus, liiklusseadus, elektroonilise side seadus, relvaseadus jne. Sh. peab lennundusseaduse raames rakendama Eestis Euroopa Komisjoni Military Mobility Package'it, et võimaldada erisusi Euroopa Liidu lennundusnõuetest.

valdkondades riikliku eksperimenteerimise raamistiku rakendamine, et võimaldada erasektori katsetada mehitamata süsteemidega, mida kehtivad õigusnormid takistavad. Valdkondlikud seadused milles peaks raamistikku rakendama: lennundusseadus, elektroonilise side seadus, relvaseadus, liiklusseadus. Vastutaja MKM Kaasuvad KLIM, JDM, KAM, SIM Ajakava 2026 Q1 - 2027 Q1

Rantelon Põhios a

3 läbiva lt

Pole defineeritud, mis on "droonitehnoloogia". Kus jookseb piir? Näiteks, kas kaameratootja, mille tooteid saab kasutada droonide sensorina, on droonitööstuse osa.

Esimese tegevusena defineerida "droonitehnoloogia" ja/või kirjeldada, milline instants hakkab otsustama, kas konkreetne tehnoloogia või ettevõte tegeleb droonindusega.

Arvestatud osaliselt

Teekaardi põhiosas on valdkonna ulatust täpsustatud. Leiame siiski, et teekaardi tasandil ei ole vajalik kehtestada ammendavat definitsiooni või klassifitseerimisreegleid kõigile tehnoloogiatele ja ettevõtetele. Täpsemad määratlused võivad olla vajalikud üksikute meetmete, toetuste või mõõdikute rakendamisel.

Rantelon Põhios a

3.3 mõõdi kud

Mõõdetakse ainult edukaid tuvastusi, aga väga oluline mõõdik on ka tuvastamata jäänud droonid. Kui palju ja kus? See annaks võimaluse võrku reaalselt parendada. Tuvastuste arv peegeldab eeskätt, kui palju droone lendab, mitte kui efektiivne on droonituvastusvõrk.

Tuvastamata jäänud droonide mõõdik eeldaks ilmselt ise droonidega testide korraldamist mingi perioodi tagant. Sellist tegevust pole hetkel planeeritud või pole see välja toodud.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et seirevõimekuse hindamisel on oluline mõista ka süsteemi piiranguid ning tuvastamata jäävate objektide osakaalu. Samas eeldaks sellise näitaja mõõtmine eraldi testmetoodika, kontrollitud katsete ning täiendavate ressursside loomist. Teekaardi käesolevas versioonis keskendutakse mõõdikutele, mille kohta on võimalik andmeid järjepidevalt koguda. Seirevõimekuse testimise metoodikad on asjakohane käsitleda tegevuste elluviimise käigus.

Rantelon Põhios a

3.3 2 "... tsentraalselt hallatav drooniseire rakendus..." Kõik õige, aga tsentraliseerimisega kaasnevad ka küber- ja töökindlusriskid.

Mainida, et analüüsitakse ja rakendatakse meetmeid andmete varundamiseks, arhitektuuri hajutamiseks jne.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et olukorrateadlikkuse süsteemide kavandamisel tuleb arvestada ka küberturvalisuse, töökindluse, varundamise ja talitluspidevuse nõuetega. Teekaart ei

käsitle tehnilise arhitektuuri detaile ning vastavad nõuded tuleb määratleda süsteemi projekteerimise ja arendamise käigus.

Rantelon Põhios a

3.3 5 "Soovitused" elutähtsate teenuste osutajatele sobivate kaitsemeetmete rakendamiseks. Tuleb arvestada, et droonide raadioside segamine (jammimine) mõjutab potentsiaalselt ka ümberkaudseid asjasse mitte puutuvaid seadmeid. Näiteks kui tiheasustusalal otsustab mõni kriitlise taristu haldaja "soovitusi" eirata ja igaks juhuks pidevalt jammerit töös hoida, siis naabrid ei saa wifit kasutada.

Mõelda ka meetmetele, kuidas kriitilise taristu haldajaid ohjes hoida juhul, kui soovitustest ei piisa. Kuigi see on ilmselt vaja nagunii defineerida praegu töös olevas seadusemuudatuses, mis üldse annaks elutähtsate teenuste osutajatele õiguse droonide side häirimiseks.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et droonitõrje meetmete rakendamisel tuleb arvestada nende võimalike kõrvalmõjude ning proportsionaalsusega. Vastavate õiguste, piirangute, järelevalve ja vastutuse küsimused lahendatakse asjakohaste õigusaktide ja rakendusaktide väljatöötamise käigus. Teekaardi eesmärk ei ole neid regulatiivseid detaile eraldi käsitleda.

Rantelon Põhios a

3.4 läbiva lt

Pole defineeritud, mis on "mehitamata sõidukite tehnoloogia valdkonnad". Kus jookseb piir? Kas füüsika ja matemaatika, mis on kõige alused, kvalifitseeruvad ka jne.

Esimese tegevusena defineerida "mehitamata sõidukite tehnoloogia valdkonnad" ja/või kirjeldada, milline instants hakkab seda otsustama.

Mittearvestatu d

Hariduse ja kompetentside kontekstis (pt 3.4) ei ole just fundamentaalset vahet kas insener teeb robotmänguasju, tolmuimejaid või inimesi vedavaid õhusõidukeid. Nüanssides ja vahest ka kitsama valdkonna reeglitest või tavadest tulenevalt töömeetodites on vahet kindlasti, aga inseneri tuumikoskused on siiski ülekantavad.

Rantelon Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.4 "Tehnoloogiaekspertide paneel peamiselt ülikoolidest." Ülikoolid on paljudel erialadel tehnoloogia viimasest sõnast samm maas. Probleem on ju ka siin dokumendis punktis 4.4.1 välja toodud.

Parimad tehnoloogiaeksperdid on enamasti erasektoris. Küll aga tekib erasektori kasutamisel väga selge huvide konflikt. Võiks kaasata eksperte välismaalt ja eriti Ukrainast, kus on know- how innovatsiooni viimasest sõnast.

Teadmiseks võetud

Innovatsiooni viimasest sõnast know- how on neil mingites alavaldkondades kindlasti olemas tipptasemel, eriti sõjandusega seotult. Lahendatud nii, et pt 1.4 läks ümber tegemisele ja liitmisele 1.3 blokiga ning tehnoloogiaekspertide temaatika on nüüd kätketud abstraktsemalt 1.3.4 tegevuses. Võtame selle arvamuse teadmiseks 1.3.4 rakendamisel.

Rantelon Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.6 Kirjavead: "protfell" ja "hinmdamiskriteeriumid"

  Arvestatud  

Rantelon Lisa 1. Teekaa rt

3.5 3.5 Tegevus puudu   Arvestatud küljendusviga. Tegevus oli olemas, aga peidus.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.1 Võimearenduse kavades eesmärgid mehitamata süsteemide kasutuselevõtuks. Jah, sõjalise riigikaitse osas. KAM vastutab sõjalise riigikaitse võimearenduse eest. Sisejulgeoleku osa tuleb eraldada SiM vastutuseks. Eesmärgid peavad tulema läbi RKAKi ja KMAKi, mitte paralleelse teekaardi kaudu.

Soovitus: Seada sõjalise riigikaitse võimearenduse kavades mehitamata süsteemide kasutuselevõtu eesmärgid ulatuses, mis on kooskõlas RKAKi, KMAKi, Kaitseväe vajaduste ja kinnitatud ressursiraamiga. Sisejulgeoleku vastavad eesmärgid määrab SiM.

Arvestatud Nõus. Teekaart ei olegi mõeldud paralleelseks planeerimisdokumendiks, vaid komplementeerima/koondama olemasolevaid plaane. Vältida tuleks siiski ohtu, et nt RKAK viitab teekaardile selles osas, kus teekaardil pole midagi lisada.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.5 5+ aasta võimelünkade defineerimine innovatsioonihangete jaoks. Jah, kuid ainult sõjalise riigikaitse vaates. KAM saab defineerida sõjalise riigikaitse võimelüngad, kuid eesmärgiks ei saa olla kohaliku tööstuse arendamine kui esmane võimeplaneerimise alus. KAMi vajadus peab lähtuma RKAK/KMAK/NDPP vajadustest.

Soovitus: Määratleda riigikaitse vaates mehitamata süsteemide ja droonitõrjega seotud olulisemad arendusvajadused, mida võib kaaluda innovatsioonihangete või katseprojektide kaudu lahendada. Kohaliku kompetentsi arendamine võib olla kaasnev mõju, mitte iseseisev eesmärk.

Arvestatud  

KAM Lisa 1. Teekaa rt

2 2.4.3 Ettevõtetele laske- ja lahingumoona testimiseks vaba ligipääsuga võimalused. Ei sellisel kujul. „Vaba ligipääs“ laske- ja lahingumoona testimisele ei sobi julgeoleku, ohutuse ega vastutuse vaates. KAM saab kaaluda kontrollitud testimisvõimalusi, kuid mitte avalikku ligipääsumudelit.

Soovitus: Analüüsida kontrollitud ja loapõhiste testimisvõimaluste loomist kaitseotstarbeliste droonilahenduste, sh vajadusel lahingumoona või mõjutusvahendite katsetamiseks. Analüüs peab käsitlema õiguslikku alust, ohutusnõudeid, julgeolekupiiranguid, vastutust, taristu vajadust, maksumust ja rahastamisallikat sh arvestama juba olemasolevat koormust KV ja KL harjutusaladel.

Arvestatud  

KAM Lisa 1. Teekaa rt

3 3.2.2 PPA ja KV ühised reageerimisprotseduurid. Jah, koos SiMiga. See on KAMi ja SiMi ühine ülesanne. KAMi roll on KV tegevus, SiMi roll PPA ja sisejulgeoleku tegevus.

Soovitus: Töötada KAMi ja SiMi koostöös välja PPA ja KV infovahetuse ning drooniohtudele reageerimise ühised protseduurid, sh vastutuse jaotus, teavitusahel, otsustustasandid ja õppustel testimise kord.

Arvestatud Sisuliselt nõustume ettepanekuga. Teekaardis on üldjuhul eelistatud ühe vastutava asutuse määramine, et vältida jagatud vastutust. Tegevuse elluviimine eeldab siiski KAM-i ja SiM-i tihedat koostööd ning ühiste protseduuride

väljatöötamist. KAM Lisa 1.

Teekaa rt

3 3.3.4 Seiretehnika hankimine ja seirevõrgu paigaldamine. Jah, ainult KAMi osa ulatuses. KAM saab hankida oma valitsemisala seiretehnika, kui see on RKAK/KMAKis ja eelarves kaetud. KAM ei saa võtta vastutust kogu riikliku seirevõrgu eest.

Soovitus: KAMi valitsemisalas kavandada ja vajadusel hankida drooniseire tehnika kinnitatud võimearendusplaanide, hankeplaanide ja eelarve piires. Seirevõrgu rajamine eeldab eraldi otsust, rahastust, süsteemiomaniku määramist ja seost riigiülese olukorrateadlikkuse lahendusega.

Arvestatud  

KAM Lisa 1. Teekaa rt

3 3.4.3 Droonitõrje isikkoosseisu väljaõpe ja varustatus. Jah, sõjalise riigikaitse osas. See on KAM/KV ülesanne, kuid peab olema seotud olemasoleva MÕS-T/C-UAS üksuste, nende valmisoleku ja eelarvega. See ei hõlma tsiviildroonitõrjet.

Soovitus: Arendada KAMi valitsemisalas droonitõrjet teostava isikkoosseisu väljaõpet ja varustatust vastavalt Kaitseväe kinnitatud vajadusele, väljaõppeplaanidele, võimearendusprioriteetidele ja eelarvelistele võimalustele.

Arvestatud Sõnastust täpsustatud

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.1 Strateegiliste komponentide ja tarneahelate kaardistamine. KAM toetavas rollis. Sõnastus on liiga lai: hõlmab kogu droonitehnoloogia sektorit ja kaitsetööstust, mitte ainult riigikaitse vajadusi. KAM saab anda sisendi riigikaitseliselt kriitiliste komponentide kohta; kogu sektori tarneahelaid peaks vedama MKM/EIS koostöös ettevõtetega.

Soovitus: Kaardistada riigikaitse seisukohalt kriitilised drooni- ja droonitõrjetehnoloogia komponendid ning anda sisend laiemasse sektori tarneahelate analüüsi. Kaardistus on otsustusalus ega loo iseseisvat kohustust varude soetamiseks, tootmisvõimekuse rahastamiseks või hankekavade muutmiseks.

Arvestatud osaliselt

Sõnastust täpsustatud, terve 1.1 tegevuste bloki fookus on ainult kaitsetööstusel, mh droonitööstus (aga mitte eksklusiivselt, nagu teie parandusettepanek oleks). Tarneahelate analüüsi peame kõige olulisemaks just kaitsetööstuse kontekstis. Kaardistuse mittesiduvus ei vaja meie hinnangul eraldi täpsustamist. Ka kaardistusele järgnev tegevus, mis võtab kaardistatud tulemused sisendiks, ei ole siduva sõnastusega. Nõustume, et see on aluseks otsuste tegemisel, mitte enamat.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.2 Kaitsealaste droonitehnoloogiate hanked modulaarset arhitektuuri eelistades. Jah, kuid mitte sellisel kujul. See on pigem hanke- ja arhitektuuripõhimõte, mitte eraldiseisev teekaardi tegevus. Modulaarne arhitektuur võib olla mõistlik, kuid ei saa olla jäik kohustus.

Soovitus: Kaitsealaste droonitehnoloogiate hangete planeerimisel hinnata modulaarse arhitektuuri kasutamise võimalust, kui see toetab ühilduvust, elutsükli kulutõhusust, uuendatavust ja operatiivvajadust. Lõplik lahendus valitakse juhtumipõhiselt.

Arvestatud Nõustume kommentaariga. See tegevus oli sõnastatud abipalvena ja mõeldud sinna ajutiselt, et saada sisendeid. Soovitatud sõnastust me ka sobilikuks ei pea, sest selline tegevus ei ole mõõdetava tulemiga tegevus. Kustutasime selle rea ja kasutasime soovitavas sõnastuses innovatsioonihangete punktis tegevuse kirjelduses, sarnaselt teie ettepanekule.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.3 Mitme tarnija põhimõte droonitehnoloogiate suurhangetes. Ei sobi siduvaks KAMi ülesandeks. Mitme tarnija põhimõte võib

Soovitus: Droonitehnoloogiate hangetes hinnata tarnijasõltuvuse vähendamise võimalusi, sh mitme tarnija,

Arvestatud Nõustume kommentaariga. See tegevus oli sõnastatud abipalvena ja mõeldud sinna ajutiselt, et saada sisendeid.

olla mõistlik, kuid ei saa olla automaatne kohustus. See sõltub sõjalisest vajadusest, ühilduvusest, elutsüklist, julgeolekunõuetest ja hanketingimustest.

raamlepingute, alternatiivsete komponentide või varuosalahenduste kasutamist. Lahendus valitakse juhtumipõhiselt.

Soovitatud sõnastust me ka sobilikuks ei pea, sest selline tegevus ei ole mõõdetava tulemiga tegevus. Kustutasime selle rea ja kasutasime soovitavas sõnastuses innovatsioonihangete punktis tegevuse kirjelduses, sarnaselt teie ettepanekule.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

4 4.3.3 1. ja 2. kategooria piloodikoolituse parandamine. Jah, KAM VA osas. Kaitsevaldkonna droonipilootide väljaõpe on KAMi valitsemisala ülesanne. Tsiviilpilootide koolitus tuleb hoida TRAM/ELA/HTM vastutuses.

Soovitus: Arendada KAMi valitsemisalas 1. ja 2. kategooria droonipilootide väljaõpet, sh vajadusel erialamooduleid ja kompetentsipõhist õppekorraldust, lähtudes Kaitseväe, Kaitseliidu ja KVA vajadustest ning olemasolevast ressursist.

Arvestatud Arvestasime kommentaari, kuid parandasime sõnastust kategooriate osas uue kaitselennundusmäärustiku valguses. Ka originaalsõnastuses oligi mõeldud ainult KAM haldusala pilootide koolituse tegevusega.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.1.1 Eesti kaitsetööstusele kriitiliste komponentide ja toodete nimekiri. KAM toetavas rollis. KAM saab öelda, mis on kriitiline Kaitseväe võimete, valmisoleku ja elutsükli seisukohalt. Ettevõtete äriliste toodete või kogu sektori nimekirja koostamine ei ole KAMi ülesanne.

Soovitus: Koostada riigikaitse võimearenduse seisukohalt kriitiliste komponentide ja toodete esmane nimekiri, tuginedes Kaitseväe vajadustele ja olemasolevatele võimearendusplaanidele. Laiema tööstussektori nimekirja koostab MKM/EIS koostöös ettevõtetega.

Arvestatud osaliselt

Tegevuse sõnastust on täpsustatud selliselt, et see keskendub ainult sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitiliste tehnoloogiate, komponentide ja toodete määratlemisele. Laiema tööstussektori vajaduste ja tarneahelate käsitlemine võib eeldada täiendavat koostööd teiste valdkondade eest vastutavate asutuste ning ettevõtetega, kuid käesoleva tegevuse põhifookus on sõjalise riigikaitse võimearenduse vajadustel.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.1.2 Kriitiliste komponentide tarneahelate ja sõltuvuste kaardistamine. KAM ei peaks olema vastutaja. Tarneahelate detailne kaardistamine eeldab ettevõtete tarnija-, tootmis- ja ärisaladuse andmeid. KAM ei peaks juhtima kogu sektori tarneahelate analüüsi. KAM saab hinnata, kas mõni sõltuvus mõjutab riigikaitse varustuskindlust.

Soovitus: Kaardistada riigikaitse seisukohalt kriitiliste komponentide peamised tarneahela riskid ja sõltuvused. Ettevõtete ja sektoriüleste tarneahelate detailse kaardistamise eest vastutab MKM/EIS koostöös erialaliidu ja ettevõtetega; KAM annab sisendi riigikaitselise kriitilisuse kohta.

Arvestatud osaliselt

Tegevuse fookust on täpsustatud sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitiliste komponentide, tarneahela riskide ja sõltuvuste kaardistamisele. Tegevuse eesmärk ei ole kogu sektori ettevõtete detailne tarneahelate analüüs ega ärisaladust puudutava info koondamine. Sellises kitsendatud ulatuses peame põhjendatuks jätta tegevuse juhtvastutus Kaitseministeeriumile.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.1.3 Tarneriskide maandamise ettepanekud. KAM toetavas rollis. KAM saab anda hinnangu riigikaitse seisukohalt kriitiliste tarneriskide kohta, kuid teekaardis nimetatud maandamismeetmed ei ole ühetaolised. Varude loomine, alternatiivsete tarnijate tagamine või kohaliku tootmisvõimekuse arendamine võivad

Soovitus: Esitada riigikaitse seisukohalt kriitiliste tarneriskide kohta riskihinnang ja vajadusel võimalikud maandamisettepanekud. Ettepanekutes tuleb eristada hanke-, varu-, lepingulisi ja tööstuspoliitilisi meetmeid ning tuua välja vastutaja, maksumus, rahastamisallikas ja seos kehtivate

Arvestatud osaliselt

Nõustume, et tarneriskide maandamise meetmed võivad olla väga erineva iseloomuga ning nende rakendamine eeldab eraldi otsuseid, analüüse ja vajadusel täiendavat rahastust. Teekaardis kirjeldatud tegevuste eesmärk ei ole selliseid kohustusi automaatselt tekitada, vaid luua parem

tähendada uusi hanke-, ülalpidamis- või tööstuspoliitilisi kohustusi. Sellised kohustused ei saa tekkida teekaardi kinnitamisega automaatselt.

võimearendusprioriteetidega. ülevaade sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitilistest tehnoloogiatest, komponentidest, toodetest ja tarneriskidest ning valmistada ette võimalikud maandamisettepanekud. Arvestasime kommentaariga tegevuse sõnastuse täpsustamisel. Võimalike maandusmeetmete rakendamise üle otsustatakse eraldi pärast vastavate analüüside valmimist ning need ei tulene automaatselt teekaardi kinnitamisest. Tegevuse fookus on sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitiliste tehnoloogiate ja tarneahelate käsitlemisel, mistõttu peame põhjendatuks säilitada tegevuse juhtvastutuse KAM valitsemisalas.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

3 3.2.1 Ühine drooniseire olukorrateadlikkuse süsteem. KAM toetavas rollis. KAM vastutab sõjalise riigikaitse vajaduste ja KV sensorite eest. Süsteem teenindaks ka sisejulgeolekut, ETO-sid ja lennundusohutust, mistõttu ei peaks KAM olema ainus süsteemiomanik. Samuti tuleb arvestada juba olemasoleva või soetamisel oleva lahendusega.

Soovitus: Arendada riigiülene drooniseire ja olukorrateadlikkuse süsteem ainult juhul, kui selle süsteemiomanik, rahastusmudel, andmehaldus ja ligipääsuõigused on eraldi kokku lepitud. KAM vastutab riigikaitseliste nõuete, KV seireandmete ja valitsemisala kasutusvajaduse sisendi eest.

Diskussioon Nõustume, et süsteemi edukas rakendamine eeldab süsteemiomaniku, rahastusmudeli, andmehalduse, ligipääsuõiguste ning teiste juhtimispõhimõtete kokkuleppimist. Teekaardi eesmärk ongi sellise võime loomise vajadus määratleda ning luua alus vastavate kokkulepete saavutamiseks. Kuna süsteemi eesmärk on toetada samaaegselt riigikaitse, sisejulgeoleku, järelevalve ja lennuohutusega seotud ülesandeid, eeldab selle arendamine keskset juhtimist ning koordineeritud lähenemist. Teekaardi koostajate hinnangul on Kaitseministeeriumi valitsemisala selle rolli täitmiseks kõige mõistlikum kandidaat, arvestades vastutust Eesti õhuruumi kaitse ja sõjalise olukorrateadlikkuse eest. Süsteemi lõplik juhtimismudel, süsteemiomanik ning osapoolte rollid täpsustatakse tegevuse elluviimise käigus

KAM Lisa 1. 3 3.2.3 Seireandmete allikate integreerimine Soovitus: Liidestada KAMi valitsemisala Diskussioon Tegevuse eesmärk ei ole muuta KAM-i

Teekaa rt

süsteemiga. KAM toetavas rollis. KAM saab integreerida enda/KV seireandmeid, anda sisendi, et millisel kujul võiks süsteem olla üles ehitatud. Üleriigilise platvormi arhitektuur ja haldus vajab eraldi süsteemiomanikku.

asjakohased seireandmete allikad riigiülese süsteemiga ulatuses, mis on tehniliselt, õiguslikult ja julgeolekunõuete järgi võimalik. Teiste asutuste ja erasektori andmeallikate eest vastutavad vastavad andmeomanikud.

kõigi andmeallikate omanikuks, vaid tagada erinevate seireandmete liidestamine ühise olukorrateadlikkuse süsteemiga. Andmeallikate haldus ja omand jäävad vastavate asutuste vastutusele. Siin oleks loogiline, kui tegevuse vastutus ja sisuline juhtimine oleks tehtud sama osapoole poolt, kes 3.2.1 omanikuks jääb.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

3 3.3.1 Drooniseire katte vajaduste analüüs üle Eesti. KAM toetavas rollis. KAM vastutab sõjaliste vajaduste eest. Linnad, kriitiline taristu, avalik ruum ja lennuohutus on SiM/KliM/ETOd/TRAM valdkond.

Soovitus: Analüüsida riigikaitse seisukohalt prioriteetsete objektide, piirkondade ja tegevuste drooniseire vajadust ning esitada ettepanekud KAMi valitsemisala seirevõime arendamiseks. Üleriigilise seirevõrgustiku ulatus, süsteemiomanik ja rahastus lepitakse eraldi kokku.

Diskussioon Nõustume, et Kaitseministeerium ei peaks üksinda vastutama kogu Eesti drooniseire vajaduste määratlemise eest. Samas eeldab tervikliku riikliku seirevõrgustiku kujundamine erinevate valdkondade vajaduste ühist käsitlemist. Seirevõimekuste planeerimine ainult valitsemisalade kaupa ei võimaldaks hinnata nende koosmõju ega kasutada maksimaalselt ära eri osapoolte kogutavat seireteavet. Seetõttu ei peetud vajalikuks tegevust kitsendada üksnes sõjalise riigikaitse vajadustele.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

3 3.6.3 Osalemine EL CEF „Regional cable hubs“ arendusprojektis. Vajab täpsustamist. KAMi roll sõltub projekti sisust. Kui tegemist on kriitilise taristu, side või tsiviiljulgeoleku projektiga, ei pruugi KAM olla juhtvastutaja.

Soovitus: Täpsustada projekti sisu, eesmärk, KAMi võimalik roll, ressursivajadus ja seos riigikaitse drooni- või droonitõrjevõimega. KAMi osalemine otsustatakse eraldi pärast rolli, kasu, kohustuste ja rahastusvajaduse selgumist.

Arvestatud osaliselt

Nõustume, et vastutaja määramisel tuleb lähtuda projekti tegelikust sisust ja eesmärkidest. Tegevuse täpsustamise käigus arutati projekti sisu asjaomaste osapooltega ning jõuti järeldusele, et Kaitseministeeriumi roll tegevuse elluviimisel on põhjendatud ning MV juba osaleb selles tegevuses. Sellest tulenevalt ei peetud vajalikuks tegevuse vastutajat muuta.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

4 4.6.1 Koostöö Ukrainaga kompetentsi kasvatamisel. Osaliselt KAM. KAMi roll on sõjaline kogemus, -väljaõpe ja õpituvastus. Haridus-, tööstus- ja teaduskoostöö peaks olema HTM/MKM juhtida.

Soovitus: Arendada Ukrainaga koostööd rollipõhiselt: KAM keskendub sõjalise riigikaitselisele õpituvastusele, Kaitseväe väljaõppele ja sõjaliste kasutusjuhtumite kogemusele; MKM tööstuskoostööle ning HTM teadus- ja hariduskoostööle.

Arvestatud osaliselt

Sõnastatud ümber 2 tegevusena: 1. kokkulepperaam; 2. koostööprogramm. Nõustume kommentaari sisulise suunaga ning rollijaotuse täpsustamise vajadusega. 04.06 tutvustatud sõnastuse osas sai tegevuste põhimõtteline eesmärk osapooltega kooskõlastatud, kuid tegevuse sõnastust ei muudetud käesolevas etapis. Vajadusel

täpsustatakse sõnastust edasiste ettepanekute põhjal.

KAM Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.8 Proovihangete/otseostude võimalused kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonnas. KAM toetavas rollis. KAM saab kirjeldada vajadust ja kasutusjuhtu. Õiguslik ja hankepoliitiline analüüs peaks olema laiem ning kaasama Rahandusministeeriumi, JDMi, RKIKi ja SiMi.

Soovitus: Analüüsida, millistel tingimustel on kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonnas võimalik teha piiratud mahus proovihankeid või katseoste. Analüüsis käsitleda õiguslikku alust, maksumuse piire, konkurentsi, julgeolekunõudeid, testimise metoodikat ja seost edasiste hankeotsustega.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et proovihangete ja katseostude rakendamise võimalused kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonnas eeldavad laiemat õiguslikku ja hankepoliitilist käsitlust kui üksnes droonivaldkonna vaates. Teekaardi täpsustamise käigus eemaldati vastav tegevus, kuna meile sai teatavaks, et selle teemaga seotud õiguslikke ja menetluslikke küsimusi on RAM-is juba eraldi analüüsitud. Peame otstarbekaks lähtuda olemasolevate analüüside tulemustest ning vältida teekaardis nende dubleerimist.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1 Olemasolev: Eesti droonitööstuse kogukäive. Probleem: Ei ole selge, millised ettevõtted ja tooted arvestatakse droonitööstuse alla.

Määratleda sektor ettevõtte põhitegevuse, tootekategooria või EMTAK/ettevõtete nimekirja alusel. Vastutaja peaks olema MKM/EIS/Statistikaamet, mitte KAM.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1 Olemasolev: Droonitehnoloogia ekspordi maht. Probleem: Ekspordiandmed võivad olla ettevõttepõhised, konfidentsiaalsed ja raskesti eristatavad.

Kasutada EIS/MKM koondandmeid. KAM saab vajadusel anda sisendi kaitse- ja julgeolekupoliitiliste piirangute kohta.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud

lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1 Olemasolev: Kodumaise droonitööstuse osakaal riigihangetes. Probleem: Võib minna vastuollu riigihangete põhimõtetega ja jätta mulje kodumaise tootja eelistamisest.

Asendada mõõdikuga: „Eesti ettevõtete osalus riigi droonitehnoloogia hangetes ja arendusprojektides“. See ei eelda automaatset eelistamist ega kohaliku osakaalu ette määramist.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1 Olemasolev: Kriitiliste komponentide osakaal Eestis või NATO/EL riigis. Probleem: Sõnastus on keeruline ning „-5% aastas“ on ebaselge, sest ei ole aru saada, mida vähendatakse.

Mõõta näiteks: „kaardistatud kriitiliste komponentide osakaal, millel on tuvastatud vähemalt kaks alternatiivset tarnijat EL/NATO riikidest“.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1 Olemasolev: Aastased investeeringud droonitehnoloogiasse Eestis. Probleem: KAM ei kontrolli erasektori investeeringuid.

Määrata vastutajaks MKM/EIS. KAMile mitte määrata vastutust, vaid vajadusel kaasuv roll.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel

arendamisel. KAM Lisa 2.

Mõõdik ud

  1 Olemasolev: Turule jõudnud droonitooted. Probleem: „Turule jõudnud“ vajab definitsiooni.

Lugeda ainult tooted, millel on müügivalmidus, sertifitseeritus või esimene lepinguline kasutaja.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  3 Olemasolev: Drooniseire võimekusega kaetud Eesti territooriumi osakaal. Probleem: Territooriumi protsent ei näita tegelikku kaitstust. Hajaala katmine ei pruugi olla olulisem kui prioriteetse objekti katmine. Samuti võib info olla tundlik.

Asendada: „prioriteetsete objektide ja piirkondade seirekatte tase riskikategooriate kaupa“. Avalikus dokumendis kasutada koondtaset, detailid jätta piiratud kasutuseks.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  3 Olemasolev: 95% juhtudest saavutatud reageerimisaeg – tuvastusest otsustava käsuni. Probleem: Vajab täpset algus- ja lõpp-hetke. „Otsustav käsk“ on ebaselge.

Sõnastada: „mediaan- ja 95. protsentiili aeg tuvastusest vastutava üksuse teavitamiseni“ ning eraldi „aeg teavitusest tegevuseni“.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik

  3 Olemasolev: Tuvastusvõrgu tuvastuste arv kuus. Probleem: Rohkem tuvastusi ei

Asendada või täiendada mõõdikutega: „valepositiivsete osakaal“,

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute

ud tähenda tingimata paremat võimet. See võib näidata ka müra või valepositiivseid.

„klassifitseeritud juhtumite osakaal“ ja „tuvastuste valideerimise täpsus“.

ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  3 Olemasolev: Põhjendatud reageeringute osakaal. Probleem: Mõõdik võib olla ok, kuid definitsioon puudub.

Määratleda „põhjendatud reageering“ kui juhtum, kus ohuhinnang, õiguslik alus ja tegevusotsus on dokumenteeritud.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  3 Olemasolev: Edukalt neutraliseeritud intsidentide määr. Probleem: Rahuajal võib tegelikke juhtumeid olla vähe; statistika võib olla juhuslik ja info tundlik.

Kasutada õppuste ja testide põhist mõõdikut: „harjutustel ja testidel edukalt lahendatud stsenaariumite osakaal“. Tegelike intsidentide mõõdik jätta asutusesiseseks.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  3 Olemasolev: Tõrjega kaasnenud kahjud. Probleem: Üksi ei näita võimet ega valmisolekut.

Täiendada õppus- või testipõhise mõõdikuga: „kahjude puudumine kontrollitud stsenaariumis“ või „tõrjemeetme rakendamisel välditud kahju“.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse

andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Kõrgkoolides läbitud õppeainete kogumaht EAP-des. Probleem: Ei näita, kas vajalikud inimesed jõuavad kaitse- või tööstussektorisse.

Lisada mõõdik: „kaitse- ja droonitehnoloogia ettevõtetesse tööle asunud lõpetajate arv“.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Doktoritööde arv. Probleem: Väike arv ning aastane kõikumine võib olla juhuslik.

Mõõta kolme aasta libiseva keskmisena või projektipõhiselt.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Teadusartiklite arv. Probleem: Akadeemiline väljund ei pruugi anda Kaitseväele või tööstusele kasutatavat tulemust.

Lisada rakenduslik mõõdik: „ettevõtte või riigiasutusega koostöös tehtud rakendusuuringute arv“.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme

puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Kaugpilootide arv kategooriate kaupa. Probleem: Tsiviil- ja militaarpilootide koondamine ühte mõõdikusse võib olla eksitav.

Jagada kaheks: tsiviilpädevused TRAMi vaates ja kaitsevaldkonna kaugpiloodid KAM/KV vaates.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Mil: I kat., BUQ1–3. Probleem: Vajab selget metoodikat ning võib olla tundlik.

Avalikus mõõdikuraamistikus kasutada koondnäitajat: „kaitsevaldkonna väljaõpetatud kaugpilootide arv võrreldes planeeritud vajadusega“.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Eesti testaladel toimuvate testlendude maht. Probleem: Lennutunnid ei näita testide kvaliteeti ega pruugi omada riigikaitselist väärtust.

Kasutada pigem dokumenteeritud testide arvu ja tulemust kasutusjuhtumite kaupa. Kaitsevaldkonnas eristada üksnes riigikaitselise kasutusvajadusega testid.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse

teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Lubade ja vastavusmenetluste koguaeg. Probleem: Hea protsessimõõdik, kuid vastutaja peab olema TRAM/KliM.

Mõõta mediaan, 80% ja 95%. KAMile mitte määrata vastutust.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: TRL 6–9 testide osakaal ettevõtete kogutestimisest. Probleem: Andmed võivad olla ettevõtete enda hinnangud ja raskesti kontrollitavad.

Asendada: „riigi testkeskkonnas läbiviidud dokumenteeritud testide arv TRL taseme kaupa“.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Erikategooria lendude kogumaht. Probleem: Ei näita kaitseotstarbelist arengut.

Jätta TRAMi/KliM mõõdikuks; KAMile mitte määrata vastutust.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  1, 4 Olemasolev: Spetsialistide rahvusvaheline netovool. Probleem: Väga raske mõõta ja põhjuslikult teekaardiga seostada.

Kasutada toetava kontekstinäitajana, mitte põhieesmärgi mõõdikuna.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KAM Lisa 2. Mõõdik ud

  üldine KAM vaates sobivad mõõdikusuunad on välja toodud parandusettepaneku lahtris.

Seire: Prioriteetsete objektide ja piirkondade seirekatte tase riskikategooriate kaupa. Olukorrateadlikkus: Ühtsesse seire- ja olukorrateadlikkuse süsteemi liidestatud KAMi valitsemisala andmeallikate arv/osakaal. Reageerimine: Tuvastusest teavituseni ja teavitusest tegevuseni kuluv aeg. Koostöö: KAM/SiM/KV/PPA ühiselt testitud protseduuride arv ja toimivus õppustel. Valmisolek: Väljaõpetatud ja varustatud üksuste osakaal kinnitatud vajadusest. Väljaõpe: Kaitsevaldkonna kaugpilootide, instruktorite ja tugipersonali osakaal kinnitatud vajadusest. Hankeline sidusus: MÕS/MÕS-T hangete kooskõla kinnitatud võimearendusplaaniga. Innovatsioon: Kaitsevaldkonnas testitud lahenduste arv, mis jõuavad kasutaja hinnangu või hankeotsuseni. Tööstuskoostöö: Eesti ettevõtete osalemine kaitsevaldkonna arendus-, test- või referentsprojektides, ilma et see looks eelistamise või ostukohustuse.

Teadmiseks võetud

Täname põhjalike ettepanekute eest. Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendavad mõõdikud on sisuliselt asjakohased, kuid mitme puhul puuduvad praegu vajalikud lähteandmed või seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  üldine Peame oluliseks, et teekaardi edasisel täpsustamisel keskendutaks selgelt prioriseeritud eesmärkidele ja tegevustele.

- Teadmiseks võetud

Arvestades valdkonna kiiret arengut, julgeolekukeskkonna muutumist ning riigi piiratud ressursse, on oluline vältida liigset killustatust ning määratleda võimalikult selgelt need prioriteedid ja tegevussuunad, millel on Eesti jaoks lähiaastatel suurim strateegiline mõju.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  üldine Kliimaministeeriumi hinnangul eeldab teekaardis seatud eesmärkide saavutamine lisaks strateegilistele kokkulepetele ka realistlikku ressursside planeerimist. Mitmete tegevuste edukas elluviimine sõltub otseselt sellest, kas nende jaoks nähakse ette vajalikud: • rahalised vahendid; • inimressurss; • arendus- ja rakendusvõimekus.

Valitsusasutustele riigi eelarvestrateegia raames planeeritud vahenditest on plaanitud tegevuste realiseerimine ebatõenäoline.

Seetõttu peame vajalikuks, et teekaardi rakendamisega kaasneks valitsuse tasandil selge arusaam ka vajalikest investeeringutest ning võimearenduse pikaajalisest toetamisest.

Teadmiseks võetud

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  3.1 Mehitamata süsteemide valdkond on tugevalt horisontaalne ning puudutab samaaegselt innovatsiooni, majandust, liikuvus- ja lennunduspoliitikat, sisejulgeolekut, riigikaitset ning elutähtsate teenuste toimepidevust. Seetõttu on vajalik jätkuv keskne koordinatsioon ja strateegiline eestvedamine, et tagada erinevate poolte tegevuste sidusus ja prioriteetide ühtne juhtimine.

Peame väga oluliseks, et Riigikantselei jätkaks teekaardi rakendamise koordineerimisel keskset rolli.

Teadmiseks võetud

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  üldine Kliimaministeeriumi hinnangul on tegemist Eesti lähiaastate ühe olulisema strateegilise arengusuunaga nii majanduse konkurentsivõime, tehnoloogilise arengu kui ka julgeoleku vaatest ning seetõttu on oluline tagada teekaardi elluviimise järjepidev ja piisavate ressurssidega toetatud juhtimine.

Tagada teekaardi elluviimise järjepidev ja piisavate ressurssidega toetatud juhtimine

Arvestatud osaliselt

RK Lisa 1. Teekaa

  2.2.2 See on KLIMi ülesanne, mitte RK. Sul hetkel seal RK vastutaja

Vahetada vastutaja RK->KliM Arvestatud  

rt EIS Lisa 1.

Teekaa rt

  üldine Lisada tegevus: Standardiseerimine, nt liidesed sensorite ja droonide vahel. Standardikoda standardiameti all?

  Mittearvestatu d

Hetkel vajab mõte veel defineerimist ning otsustasime seetõttu mitte lisada. Samas ei laida me kindlasti mõtet maha ning julgustame asjaosalisi selles teemas initsiatiivi näitama.

TTÜ Põhios a

3,2 4 Pole arvestatud maa- ning meredroonide katsealasid ning koostoime/parvendusega seonduvaid vajadusi, mis on sh koostöö nii õhu-, maismaa- kui meredroonide vahel.

Tuua välja, et testialad nõuavad vahel ka koostöötamise testimist õhu-, maismaa- ja meredroonide vahel. Koos õhuruumiga võiks olla planeeritud ka meredroonide testialad, mille kohal on mh ka eraldatud õhuruumi ala kuna veest startivad õhudroonid on samuti üks osa lahendustest.

Arvestatud Lisatud teekaarti ja põhiosasse täiendused meredroonide osas.

MKM Põhios a

3.1 3 ja 4 Võiks tõsta ühe punkti alla kokku, sest need on üksteist toetavad tegevused ja sisult sarnased. Riigihangete kaudu kujundatakse nõudlust ja innohankeid saab tegevuse elluviimiseks kasutada kui tööriista. Selliseid mõisteid nagu proovihanked, referentshanked ei ole kasutuses ning nende sisu võtabki kokku innovatsioonihange, mida saab läbi viia kasutades sobilikke menetlusprotsesse. Avalik sektor saab innovatsioonihankeid tehes soodustada innovaatiliste ettevõtete toetamist ja olla nende esimeseks kliendiks, mille baasilt nad saavad areneda ja kasvada. Oluline on ka turul oleva teadmise kaasamine varajases staadiumis, mis lihtsustab hankeprotsessi ja võimaldab kraadida turu valmisolekut.

  Arvestatud  

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  1.2.2 ja 1.2.3

Need punktid tõsta kokku. Sisuliselt võiks sõnastus olla see, et olemasolevate EISi meetmete raames leida võimalused kiipide prototüüpimise toetamiseks (nt RUP)

Arvestatud  

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  1.3.1 Jääb arusaamatuks, mida innovatsioonihangete programmi all mõeldakse ja millist tuge EISilt kui vastutajalt oodatakse ehk tuleks täpsustavalt selgitada, mis on see rakendusliku toe vajadus, mida EIS saab pakkuda ja mis eesmärki see täpselt täitma peab. EIS saab

  Arvestatud Mitmed sisulised küsimused selle tegevuse juures jäid teekaardi koostamise käigus sisuliselt vastuseta. Kuna ei olnud võimalik piisava kindlusega määratleda, kuidas kavandatav tegevus erineks olemasolevatest innovatsioonitoetustest

pakkuda tuge ja nõustada avalikku sektorit. või innovatsioonihangete tugitegevustest, eemaldati tegevus teekaardist.

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  1.3.2 Spetsiifilise valdkonna võimaluse loomisega saab tegeleda selle valdkonna asutus ehk antud juhul KAM või RKIK. Kui on vaja muuta regulatsioone, mis hetkel ei võimalda kirjeldatud tegevust, siis oleks vaja täpsemalt välja tuua, kus on probleem ja mis oleks sobilik lahendus. Sobilike hanketingimuste loomine innovatsiooni soosimisel on hankija teha. Kui selles osas on vaja tuge, siis seda tuge saab pakkuda EIS (kes on ametlikult vabatahtlik keskne innovatsiooni hankija) ja MKM suunata valdkondade üleselt, kuid valdkonna põhiselt KAM. Metrosert ja teadusasutused omavad ka sellealast pädevust, mida saab kasutada.

  Teadmiseks võetud

Ühendada 1.3.1 ja 2.6.2 punkti 2.6.2 alla... Või isegi 1.5 alla?

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  1.3, 1.4

Kas võiks tõsta kokku punktid 1.3 ja 1.4? Sisuliselt toetavad need sama asja. Selle kohta ka kommentaar teekaardi mustandi punkti juures.

  Arvestatud  

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.4 Läheb kokku punktide 1.4.5 ja 1.4.6. Tõsta kokku üheks punktiks ning kriteeriumite ning nõuete kujundamisel kasutada lisaks tehnoloogiaekspertidele ka valdkonnas tegutsevaid hankeeksperte, kellel on kogemus innovatsioonihangete läbiviimisel. EIS saab toetada ja nõustada innohangete läbiviimisel. Kas võib tekkida ka huvide konflikt, kui eksperdid on hilisemad potentsiaalsed pakkujad? Samu eksperte on vaja kasutada ka tellijatel ning ekspertidel on olemas sisuline teadmine (nt lahendatava probleemi kirjeldus, kvaliteedikriteeriumid) kuid mitte tehniline (probleemipõhised

  Arvestatud 1.4.5 ja 1.4.6 kokku pandud. 1.4.4 täiendatud hankeekspertide mõttega

hanketingimused), et hanget läbi viia. MKM Lisa 1.

Teekaa rt

  1.4.5 Kas on vaja kindlasti läheneda läbi innovatsioonihangete või on võimalikud ka muud lahendused, meetmed nende lünkade täitmiseks? Oluline on siin välja tuua probleemkohad ning need ära kirjeldada ja kasutada turul olevat teadmist nende lahendamiseks. Siin punktis peaks fookus olema turu varajasel kaasamisel, turukonsultatsioonide läbiviimisel ja seeläbi hankeprotsessi kiirendamisel.

  Arvestatud Parandatud sõnastust, viidud punkti 1.3.3: Määrata riigikaitse vaates kindlaks mehitamata sõidukite ja nendega seotud tehnoloogiate olulisemad strateegilised arendusvajadused ja prioriteedid. Tegevuse raames määrata vähemalt 5 aasta perspektiivis kindlaks kaitsevaldkonna mehitamata sõidukitega seotud tulevikuvõimete tehnoloogiaarenduse vajadused ning nende lahendamise prioriteedid.

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.6, 1.4.7

Tegevuste eesmärgiks on koguda head näited innovatsioonihangete praktikast juba olemasolevate tööriistade, juhendite jm vajalikuga ning koondada see ühte kohta. Nendega on EIS tegelemas, lisaks on RAMi toetavad materjalid ja RTK kogemus, kes on hanketeenuse pakkuja paljudele avaliku sektori asutustele. Soovitame need tegevused tõsta kokku ning suunata nõustamise ja hanke läbiviimise osas EISi, kes on innohangete osas ametlik pakkuja avalikule sektorile. Oluline on mõelda, kuidas oleks parim viis näidete ja abimaterjalide kuvamiseks ja kuidas seda teadmist proaktiivselt asutusteni viia.

  Arvestatud  

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.8 Proovihangete mõiste on ebamäärane. Hangete abil saab soodustada prototüüpide loomist, mida on võimalik päris tooteks arendada.

  Arvestatud 1.4.8 kustutatud

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  1.5.4 Erialane sisend peaks tulema sel juhul erialaliidult või KAMilt. Mõlemad on olnud ka eksporditegevuste kava valmimisel kaasatud ning nende tagasisidega on arvestatud.

  Teadmiseks võetud

Sisendit ei tulnud. Kustutasime selle punkti ning jätame ekspordi temaatika droonidega seoses ainult Team Estonia eksporditegevuste kava lahendada.

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  2.6.2 Jääb selgusetuks, mida siin on täpselt mõeldud ja mis peaks MKMi roll olema, sest meie ei ole valdkonna tellijad, kes tegeleksid droonivaldkonna testimisega.

  Teadmiseks võetud

2.6.2 eemaldatud dubleerimise tõttu. Vt 1.3 blokki.

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  2.7.2 Mis on investorsuhete programm? Droonide osas eraldi midagi sellist ei ole tulemas.

  Arvestatud Teekaardi edasise täpsustamise käigus eemaldati tegevus 2.7.2 teekaardist ning seetõttu ei ole eraldi investorsuhete programmi loomist kavandatud.

MKM Lisa 1. Teekaa rt

  4.4.3 Rakendusuuringute programmis ei ole alamfookuseid. Maksimaalselt saab pakkuda mehitamata tehnoloogiate ja mikroeelektroonika teema osas nõustamist. RUPis on olemas kaitsetööstuse tootearenduse toetus, mis on avatud kõikidele teemadele sh siin punktid nimetatud fookused saaks seal esitada. Valdkonna ettevõtetega saaks proaktiivselt suhelda, tutvustada erinevaid rahastusvõimalusi ja aidata neil RUPi projekte ette valmistada.

  Arvestatud RUP standard + Kaitsetööstuse tootearenduse toetus + RUP väikeprojektid katab kõik ära, mis selles punktis mõeldud oli. Eemaldasime.

Metrosert Põhios a

1 1,5 Puudub teekond kuidas Eesti TA võimekus pakub lisandväärtust EU droonitehnoloogiate järgijõudmisele praegusele Hiina tootjate tasemele hoolimata praegusest EU taseme ülereguleerimisest ja aladefineerimisest (piirangud on paigas, aga seaduslikud viisid kuidas tegutseda "on alles valmimisel")

Lisada konkreetne tehnoloogiline fookus, mida Eesti TA asutused saavad väärindada alates teaduslikust ideest (näiteks efektiivsemad ja paremad sensorid) kuni nende skaleerimiseni (hind võrreldav Hiina komponentidega) ja tarnekindluseni.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et Eesti teadus- ja arendustegevus peab keskenduma valdkondadele, kus on võimalik luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist lisandväärtust. Samas ei peetud vajalikuks määrata teekaardis ette konkreetseid tehnoloogilisi fookuseid või teadussuundi. Sellised valikud peaksid põhinema eraldi analüüsil ning kujunema koostöös teadusasutuste, ettevõtete ja riigiga.

Metrosert Põhios a

2   Visioon sellisel kujul on teostamatu. Eestil on teoreetiline võimalus saada parimaks riigiks EL-is droonitehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks.

Mittearvestatu d

Lisatud täiendavad selgitused visiooni osas

Metrosert Põhios a

Üldin e

  Puudub käsitlus teadusarengute rakendamisel droonitehnoloogiates -- kuidas arendada Euroopa tasemel komponentide võimekus, mis ületab Hiina komponente suutlikkuse osas (ja siis industrialiseerimisega hind alla suruda)

Lisada teaduskoostöö ning teadmussiirde osa. Näha ette täiendavad rahastusallikad vajaliku fundamentaalteaduse toetamiseks ülikoolides ja tipptaseme rakenduseks läbi rakendusuuringute keskuste (RTOde)

Arvestatud  

Metrosert Põhios a

Üldin e

  Puudub konkreetne fookus sellest, kellele müüakse, kes kinni maksab, mis resurssidega teadus kaasatakse, kes arendab, kes need ühendab rakendusuuringuteks ja kes toetab industrialiseerimist ja kommertsialiseerimist.

Kirjutada konkreetne plaan visioonini jõudmiseks, mis hõlmab kogu toote elutsüklit ning seotust tänaste ja tulevaste regulatiivsete ja rahaliste võimekustega.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et mehitamata tehnoloogiate valdkonna areng sõltub kogu väärtusahela toimimisest alates teadus- ja arendustegevusest ning tootearendusest kuni turule jõudmise ja rahvusvahelistumise toetamiseni. Teekaart käsitleb neid teemasid erinevate tegevusplokkide kaudu. Samas ei ole teekaardi eesmärk koostada üksikute tehnoloogiate või ettevõtete detailset äriplaani, investeerimiskava ega väärtusahela juhtimismudelit. Konkreetsete tegevuste rahastamine, vastutajad ja rakendusmudelid täpsustatakse tegevuste elluviimise käigus

Metrosert Põhios a

Üldin e

  "Droonitehnoloogiat" kui selline ei eksisteeri. On olemas tipptehnoloogia ning selle arendamine droonide vallas rakendusteks, selle testimine, industrialiseerimine ja müük.

Kirjutada lahti millisest allikast tulevad tippteaduse saavutused kogu ahelana kuni müügi/kliendi/rahaallikani

Mittearvestatu d

Tagasiside sisu jääb arusaamatuks.

Metrosert Põhios a

Üldin e

  Praegune plaan keskendub komponentidele praeguse praktika järgi: sisuliselt ikkagi Hiinas toodetud Lego-klotside kokkupanekule.

Planeerida ja kirjutada ka komponentide tekkimise teekond ning miks see on EL-i või maailma parim, mis siin tekkima hakkab.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et pikaajalise konkurentsivõime seisukohalt on oluline suurendada kõrgema lisandväärtusega tehnoloogiate, komponentide ja teadmiste osakaalu. Teekaart sisaldab tegevusi, mis on suunatud teadus- ja arendustegevuse, tootearenduse, tarneahelate ning kompetentsibaasi tugevdamisele. Teekaardi eesmärk ei ole ette kirjutada konkreetseid tehnoloogilisi nišše või turuvalikuid, vaid luua eeldused nende kujunemiseks.

Metrosert Põhios a

3 3.1 (Tege vused 1)

Me oleme piiratud oma ressurssidest Nende eesmärkide saamiseks on vaja leida keegi kes võtab riski ja paigutab raha, et seadusloome innovatsioon ka oma rakenduse saaks.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et mitmete eesmärkide saavutamine eeldab investeeringuid nii avalikust kui erasektorist. Teekaardi eesmärk on määratleda vajalikud tegevussuunad ja koostöömehhanismid. Konkreetsete investeerimisotsuste ja rahastusallikate määratlemine toimub eraldi poliitika- ja eelarveotsuste kaudu.

Metrosert Põhios a

3 3.1 (Tege vused 2)

Puudub konkreetne plaan ja ressursiallikad Kirjeldada kuidas kõrge sõltuvusrisk ajendab tootjaid, et nad hakkaks 1-2-3 aastast arendust (maksumus 200-500KE) kiibitehnoloogiatesse tegema. Samuti kirjeldada inimeste kaasamise plaani/võimekusi.

Teadmiseks võetud

Teekaardi eesmärk on määratleda prioriteetsed tegevussuunad, mitte koostada üksikute tehnoloogiate detailseid arendusplaane või investeerimiskavasid. Konkreetsete tehnoloogiliste valikute, investeeringute ja kompetentsivajaduste täpsustamine on kavandatud tegevuste elluviimise järgmine etapp.

Metrosert Põhios a

  3.1 (Tege vused 3)

Avalik sektor ei muutu esmakasutajateks seni kuni mehitamata lennunduse reeglites orienteerumine on täiskohaga töö.

Luua plaan kuidas reeglid ja seadused viia vastavusse ambitsioonidega

Teadmiseks võetud

Nõustume, et regulatiivne keerukus võib piirata mehitamata tehnoloogiate kasutuselevõttu. Teekaart sisaldab mitmeid tegevusi, mille eesmärk on lihtsustada menetlusi, digitaliseerida protsesse ning parandada kasutajate ligipääsu vajalikule infole ja teenustele.

Metrosert Põhios a

  3.1 (Tege vused 5)

Droonitehnoloogia ettevõtete ligipääs rahvusvahelistele turgudele on piiratud esimesse tehingusse jõudmisega, mitte korduvate tehingute menetlemise poolt

Fokuseerida sellele, kuidas toetada droonitehnoloogia ettevõtete konkurentsivõimelisust tingimustes, kus enamus komponentide teaduse tippsaavutusi tehakse mujal Euroopa ülikoolides, rakenduslik know-how paikneb mujal Euroopa ettevõtetes ja RTOdes, ning olukorras kus ülereguleerituse ja kõrge hinna tõttu sisuliselt puudub tsiviilklient, ja valdavas ülekaalus eelistatakse Hiina tooteid

Teadmiseks võetud

Nõustume, et rahvusvahelisele turule sisenemisel on oluline roll ettevõtete konkurentsivõimel, tehnoloogilisel tasemel, referentsidel ja esimestel klientidel. Teekaardis käsitletud tegevused on suunatud laiemalt Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisele ning ei piirdu üksnes menetluslike küsimustega. Tegevused 1.3.5-1.3.7 adresseerivad MH ka esmakliendi leidmise teemat avalikust sektorist.

Metrosert Põhios a

3.2 2 Enamus tõketest ongi nõuded, mis nõuavad spetsiaalset lähenemist ja ei ole automatiseeritavad

Radikaalne menetlusvabade testide ja võimaluste loomine. "Liivakastid" kus saab peaaegu ilma menetluseta testida droonide lendu, uusi sensoreid ja sidesüsteeme, minimaalse lennuliikluse ja sageduslubade kooskõlastamisega.

Teadmiseks võetud

Juba adresseeritud Lisa 1 punkti 2.4 tegevuste all. Lisaks tegevus 2.3.6 ja juba käigus olevad tegevused, nt ESS muudatused EW testimise hõlbustamiseks.

Metrosert Põhios a

3.2 5 Droonide arendamisel on lennutestid mitte eesmärk, vaid vahend mingi konkreetse tehnoloogilise võime väljatöötamisel. Igasugune droonilennusüsteemide ja U- space arendus on sellega külgnev ja regulatiivne tegevus, mis ei toeta mitte droonide arendust, vaid ainult nende kasutamist.

Kirjeldada meetmeid, kuidas ilma regulatsioonide ja lennuplaneerimiste ja käsitsi haldamiseta saab droonitehnoloogia ettevõte minna väliteste tegema.

Mittearvestatu d

Reg. võimaluste kaardistus lennutestide hõlbustamiseks ei kuulu teekaardi skoopi.

Metrosert Põhios a

3.2 7 Atraktiivse sihtkohana turundamine ei toimi, et investeeringuid siia meelitada kui puudub silmnähtav kompetents ja tipptasemel ajalugu

Kirjeldada kuidas tekitada Eestis tipptasemel ja innovatsioonitasemega kompetents ja võimekused, mida üldse turundama hakata.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et rahvusvaheline atraktiivsus peab põhinema tegelikel tugevustel, kompetentsidel ja võimekustel. Teekaart käsitleb kompetentsi, testimisvõimekuse, teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluskeskkonna arendamist mitmes tegevusplokis. Rahvusvaheline turundamine on kavandatud nende tegevuste täiendava toetajana, mitte iseseisva eesmärgina.

Metrosert Põhios a

3.3. 1 Droonivaldkond on laiem teema kui drooniseire ja -tõrje

Siin peatükis keskenduda drooniseirele ja droonitõrjele, mitte droonivaldkonnale

Mittearvestatu d

Punkt 1 on seal tõesti natuke kunstlikult, kuna räägib koordinatsioonimudelist, mis on horisontaalne teema ja seotud kõikide eesmärkidega. Küsimus on aga pigem vormiline, mitte sisuline, et kas peaks punkti 1 tõstma omaette ja eesmärkide alt üldse välja? Eelistame jätta nii nagu on.

Metrosert Põhios a

3.3 2 Eesmärk nõuab konkreetseid piire ja näitajaid

Keskenduda operatiivsetele võimalustele ja piirangutele konkreetse piiride ja näitajate defineerimisel

Mittearvestatu d

Tagasiside sisu jääb arusaamatuks.

Metrosert Põhios a

3.3 3 Drooniseire võrgustikud on mitmetes kohtades juba arendamisel ja neid õppetunde peaks rakendama esimesest momendist

Kirjeldada milliste arhitektuuriliste lähenemistega, milliste standardite, regulatsioonide ja eeskujude järgi teostatakse pilootlahendus ning kuidas toimub selle edasiarendus täisfunktsionaalsuse saavutamiseni.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et olemasolevate ja arendamisel olevate lahenduste kogemust tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Teekaart määratleb eesmärgid ja tegevussuunad, samas kui arhitektuursete lahenduste, standardite ja tehniliste nõuete täpsustamine toimub tegevuste elluviimise etapis.

Metrosert Põhios a

3.3 4 Drooniohtudele reageerimine nõuab konkreetset ohtude kaardistamist, riskide hindamist ning mitigeerimismeetmeid. Droonipolitsei, kui vahend, on defineeritud

Kaardistada drooniohud tüüpide kaudu. Kaardistada mitigeerimisvõimalused mis on loodud ja veel loomata ning nende saavutamise planeerimine läbi

Teadmiseks võetud

Nõustume, et drooniohtude hindamine ja sobivate vastumeetmete valik peab põhinema riskianalüüsil. Teekaardi eesmärk on määratleda vajalikud

vaid üldsõnaliselt ilma konkreetsete efektiivsusnäitajateta (geograafiline ulatus, allavõetavate ohtude liigitus, ohud mida ei võeta alla ja kuidas nendega siis tegeletakse)

konkreetsete vastutajate, tegevuste ja finantseerimisallikate.

võimearenduse suunad ja vastutused. Konkreetsete ohtude klassifikatsioonide, reageerimiskontseptsioonide ja tulemusnäitajate väljatöötamine kuulub tegevuste elluviimise ja võimearenduse faasi.

Metrosert Põhios a

3.3 5 Kriitilise taristu ja elutähtsate teenuste kaitse tagamine on tehniline, mitte juhendmaterjalidel ning soovitustel põhinev funktsioon.

Kirjeldada lähtuvalt KV ja PPA sisendist erinevad tehnoloogilised ja tehnilised võimalused, vastutavad ja ressursid taristu kaitseks, sealhulgas kaitstavate objektide ja ohtude prioritiseerimiseks erinevates tingimustes (maa, linn, taristu mõõtmed, sõjaaeg, rahuaeg). Lähtuvalt lünkadest tekitada kirjutada plaan soovitud tulemuseni jõudmiseks.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et kriitilise taristu kaitse eeldab lisaks teadlikkuse tõstmisele ja juhendmaterjalidele ka tehniliste ja organisatsiooniliste kaitsemeetmete rakendamist. Teekaardis kirjeldatud tegevuse eesmärk on toetada riskide teadvustamist ja kaitsemeetmete kavandamist. Konkreetsete tehniliste lahenduste valik ja rakendamine toimub vastavalt riskihinnangutele ning vastutavate asutuste ja käitajate otsustele.

Metrosert Põhios a

3.3 6 EL drooni- ja droonitõrje julgeoleku algatused ei ole Eesti tingimustes otstarbekad ega paku olulist lisandväärtust, sest põhinevad kesk-euroopa senisel turvalisel ohupildil, mitte Eesti asukohal ja ohtude hinnangul. Samuti on need pigem regulatiivset laadi ja ülekaalus soft-kill lahendustel ning maapinna ohuhinnangu haldamisel droonide poolt, mis ei kanna surmavat lasti

Ümber fokuseerida NATO droonitõrje standarditele, keskendudes Ukraina senistele õppetundidele ja Euroopa Liidu kaitseprojektide (EDA, EDF, BraveEU, EDIP) tulemustele vastava taseme saavutamisel.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et Eesti droonitõrjevõime arendamisel tuleb arvestada eelkõige Eesti julgeolekukeskkonda, NATO standardeid ning Ukraina sõjast saadud õppetunde. Samas peame oluliseks osaleda ka Euroopa Liidu asjakohastes algatustes, et mõjutada nende kujunemist, tagada teadlikkus regulatiivsetest arengutest ning kasutada võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja kogemuste vahetuseks.

Metrosert Põhios a

3 3,4 Mehitamata tehnoloogiate valdkond on palju laiem kui droonipilootide väljaõpetamise kompetents, mis on ainult alamosa ning tihti regulatiivne ja ohuhindamisel, mitte tehnilisi võimekusi kasvatav tegevus.

Mõõdikute tabel tuleb ümber teha, et orienteeruda laiapindsest "mehitamata sõidukitest" vastavaid tehnoloogiaid puudutava teaduse ja tehnika arengusse, näiteks saavutataud uued TRL tasemed innovatiivsete sensorite, energiasüsteemide jms vallas, kuid ka muud vastavad reaalset kompetentsi näitavad mõõdikud, mis ei keskendu regulatsioonidele ja õpetamisele. Hea kompetentsi näitaja on see, kui Eesti tingimustes suudetakse teha "Euroopa DJI", mis nõuab tugevat tehnilist baasi,

Arvestatud osaliselt

Nõus põhimõttes. Mõõdikute osa oli "toorem", kõige vähem sisendeid saanud selleks hetkeks kui kommenteerimiseks saatsime. Mõõdikute osas peame hetkel arvestama enamate piirangutega kui teie pakutud sisendid, sest alusandmeid mille pealt baastase paika panna on väga väheste parameetrite jaoks olemas.

mida praegu näha ei ole, aga mille jaoks on võimalik plaan teha.

Kaitseliit Põhios a

2   Saan aru, et ambitsoon peab käima meist eespool, aga seada eesmärgiks jõuda 3,5 aastaga maailma parimaks riigiks, on nii ebarealistlik, et see ei kutsu pingutama. Samuti kõlab ta sisutühjana, sest pole analüüsitud teiste riikide arengustaadiumit. Mida ja millega/kellega me võrdleme? Ilmselgelt on Ukraina kogu maailmas teistest pikalt eest ära ja neid me ei püüa lähiajal.

Sõnastada eesmärk realistlikumana - parim Skandinaavias? Balti riikides?

Arvestatud osaliselt

Ambitsiooni ei muuda, aga lisasime täiendavat selgitust, mida me parima riigi all mõtleme. Ukraina on ilmselt parim mitmest vaatest tõesti, aga mitte kõigist.

Metrosert Põhios a

Üldin e

  Teekaardist on välja jäetud Metrosert (RUK) teadusarendus- ja laborivõimekused toodete arendamise faasis.

Tuua sisse Metrosert teadusarendus- ja laborivõimekused vastavalt olemasolevale riiklikule kompetentsile.

Teadmiseks võetud

Teekaart ei käsitle üksikute organisatsioonide võimekuste detailset kirjeldamist. Metrosert on teekaardis asjakohaste tegevuste juures kaasatud ning tema kompetentside rakendamine toimub tegevuste elluviimise käigus.

Metrosert Põhios a

Üldin e

  Puudub ambitsioon ettevõtteid reaalselt aidata T&A ja industrialiseerimise faasis. Liigne fookus tsiviilkasutusel.

Lisada valdkondlik T&A, laboratoorne tegevus ja industrialiseerimise toetus, arvestades sektori tugevat kaitsesuunalist fookust.

Teadmiseks võetud

Teekaardi tegevused hõlmavad teadus- ja arendustegevuse, testkeskkondade, innovatsiooni ning ettevõtluse toetamisega seotud teemasid. Täiendavate tegevuste kaalumiseks oleks vaja täpsemat ettepanekut konkreetsete kitsaskohtade, meetmete või vastutajate kohta.

Metrosert Põhios a

1 1.1 Sõnastus 'lähiaastatel' on ebatäpne; investeeringud on juba tehtud ja areng toimub olevikus. Riik panustab juba mitmeid aastaid riigikaitsesse.

Sõnastada tegevused olevikus, rõhutades praegust investeeringute mahtu ja kompetentsi kasvu.

Arvestatud  

Metrosert Põhios a

1 1.3 Ekspordipotentsiaali osas on UAV/UGV ettevõtted peamiselt kaitsesuunalised, mille tootenõuded erinevad tsiviilsektorist.

Eristada kaitse- ja tsiviiltoodete vajadused ning rõhutada kaitsetoodete alamsüsteemide ekspordipotentsiaali.

Arvestatud osaliselt

Metrosert Põhios a

1 1.4 Puudub viide tootearenduse läbiviimiseks vajaliku teadusarenduse ja testimistaristu

Lisada arengusammudesse T&A ja testimistaristu (sh keskkonnalaborid)

Arvestatud osaliselt

loomisele. loomine.

Metrosert Põhios a

3 3.1 Tarneahela käsitlus on nõrk (komponentide supply chain ei kata vajadusi ja vasta reaalsetel vajadustele). 2-aastane vaade ei arvesta sõjaaja kulunorme (burn rate).

Leida lahendused kriisiolukordadeks, defineerides voluumid ja alternatiivsed tarnijad (2nd/3rd sources). Volumid võiks võtta kriisi või sõja olukorra näidetest ja luua tarnekindlus näiteks 4 kuu vaatesse (ajaline vaade peaks olema reaalsele tarne ajal vastavalt kriisi/sõja olukorras).

Arvestatud osaliselt

Kommentaar täiendamaks Lisa 1 tegevusi 1.1.1.-1.1.3. Põhiosa jääb lakooniliseks

Metrosert Põhios a

Üldin e

  Puudub käsitlus industrialiseerimisest – kuidas skaleerida tootmist (nt 150-lt 5000-le ühikule) ja tagada tootmise liigutatavus.

Lisada industrialiseerimise osa: Design for Manufacturing (DFM) ja varajane testimine tootmisvalmiduse tagamiseks.

Mittearvestatu d

Kuigi peame mõtet õigeks, siis teekaardi kontekstis on see liiga detailne, eriti põhiosas

Metrosert Põhios a

3.1 4 Üksikute toodete ostmine ei aita ettevõtteid 'surmaorust' läbi; vajalik on T&A toetus.

Toetada tootearendust läbi riiklike laborite ja teaduskompetentsi, mitte piirduda ainult valmistoodete hangetega. Oluline olla valmis toetama TRL4-7 tasemel tootearendust.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et tootearendus ja rakendusuuringud on valdkonna arengu jaoks olulised. Teekaart sisaldab lisaks hangetega seotud tegevustele ka teadus- ja arendustegevuse, testkeskkondade ning ettevõtluskoostööga seotud tegevusi. Konkreetsete T&A rahastusinstrumentide kujundamine toimub vastavate programmide ja meetmete raames.

Metrosert Põhios a

3 3.2 Testala on vaid väike osa vajadusest. Testalasid leiab Soomest, Rootsist, Norrast jne. Praegu keskendutakse ainult testaladele, tehnoloogia on kahjuks väljas. Ilma tehnoloogilise arendusvõimekuseta ei ole keskkond välisettevõtetele piisavalt atraktiivne. Tehnoloogilist arendusvõimekust Baltikumist ja Põhjamaades on väga vähe. Eestil on võimalik siin innvatsiooni toetades saada olulist kasu.

Pakkuda arenduse läbiviimiseks vajalikku tehnoloogilist tuge ja laboratoorseid teste (Metrosert).

Teadmiseks võetud

Nõustume, et testkeskkonnad üksi ei ole piisavad ning neid tuleb käsitleda koos teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekusega. Teekaart sisaldab lisaks testkeskkondade arendamisele ka teadus- ja arendustegevuse, ettevõtluskoostöö ning tehnoloogiate arendamisega seotud tegevusi. Konkreetsete laboriteenuste või organisatsioonide nimetamist ei pea me selliselt teekaardi tasandil vajalikuks.

Metrosert Põhios a

3.3   Tooks juurde Ukraina kogemusi, kuna palju häid ja ennast õigustanud süsteeme on juba olemas.

  Teadmiseks võetud

Nõustume. Ukraina kogemused ja õppetunnid on mehitamata süsteemide valdkonnas olulised ning neid tuleb tegevuste elluviimisel arvesse võtta. Teekaart ei kirjelda ammendavalt kõiki

teadmiste ja kogemuste allikaid, mistõttu eraldi täiendust ei tehtud.

Metrosert Põhios a

3 3,3 Drooniliikluse terviklik jälgimine 2030 aastal on tehniliselt ja rahaliselt teostamatu

Kahandada ambitsiooni realistlikule tasemele ja kirjeldada konkreetne plaan sinna jõudmiseks, mis on vastavuses erinevate lõppkasutajate (Kaitsevägi, PPA jt) praeguste arendusplaanidega, sealhulgas plaaniga kuidas eraldada info erineva tundlikkuse järgi ja seda hallata. Koostada realistlik siht ja teostatav plaan sinna jõudmiseks, võttes arvesse kogu seni erinevate asutuste poolt tehtud tööd sarnase lõpptulemuseni jõudmiseks, ilma täiendavat ja kõike eelnevat dubleerimata. Mõõdikute tabel vajab ümbertegemist, et mõõta neid faktoreid mis reaalset ohtu kahandada võivad, vastavalt kaardistatud ohtudele ja realiseeritavatele võimalustele erinevates oludes, nagu rahu- ja sõjaaeg.

Teadmiseks võetud

Teekaart ei eelda kogu Eesti õhuruumi täielikku ja katkematut seiret kõigi mehitamata õhusõidukite suhtes. Tegevuste eesmärk on kujundada riiklikult vajalik olukorrateadlikkus ja seirevõimekus vastavalt prioriteetsetele vajadustele ning olemasolevatele ressurssidele. Konkreetsete võimearendusplaanide, arhitektuuriliste lahenduste, andmehalduse põhimõtete ja mõõdikute täpsustamine toimub tegevuste elluviimise käigus.

Metrosert Põhios a

3.3 6 Meie olulised parnerid kriiside korral on Põhjamaad ja nende on kaitsetööstuse teadusarendus tasemetel hea koostöö loodud. Ma soovitaks lisada viite koostööle Põhjamaade RTO4DEF konsortsiumiga. Konsortsiumi eesmärk on kaitsesuunalise teadusarenduse, testimis taristu kaardisused, tarneahelate teemad Baltimaade ja Põhjamaade üleselt kriitiliste toodete komponentidele jne.

Kaasata Metrosert ja teised osapooled tegevustesse läbi RTO4DEF konsortsiumi (Metrosert, VTT, RISE, SINTEF, DTI).

Teadmiseks võetud

Täname ettepaneku eest. Nõustume kommentaari sisulise suunaga, kuid leiame, et konkreetsete konsortsiumide ja organisatsioonide nimetamine on teekaardi jaoks liiga detailne. Selliste koostöövormide kasutamine on võimalik tegevuste elluviimise etapis.

Metrosert Põhios a

3.4 6 Antud punkti järgi on Ukraina koostöö suunatud tsiviilsektorile, kuid valdav osa toodetest on kaitsetööstusele. Siin on midagi sassi aetud.

Suunata koostöö ja teadmussiire Ukrainaga ka kaitsetööstuse tootearendusse.

Mittearvestatu d

Ei nõustu kriitikaga. P6 ütleb: "Arendada sihipärast koostööd Ukrainaga mehitamata tehnoloogiate valdkonna kompetentsi kasvatamisel, sealhulgas pilootide ja tugipersonali koolitamisel, tööstusspetsialistide vahetusprogrammides ning teadus- ja tööstuskoostöös. Ukraina on omandanud mehitamata sõidukite lahingukasutuses ja kiirarenduses ainulaadse kogemuse, mida on võimalik rakendada nii Eesti kaitseväe väljaõppes kui ka tsiviilsektori

tootearenduses. Koostööd võib arendada ka laiemas mitmepoolses raamistikus, sealhulgas EL algatuste kaudu.". Siin ei ole mõeldud koostööd ainult tsiviilsektoriga.

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  1.1.1, 1.1.2, 1.1.3

Metrosert on jäetud välja kaasujate hulgast punktides 1.1.1-1.1.3. Metrosert RUK tiimis on tööstuslik industrialiseerumise reaalne kogemus. Samas siin on vaja ettevõtteid, et ilma nendeta seda ei ole võimalik lahendada. Eriala liit (EKTL või EETL; lennundus klaster on täna väga kitsas esindatus - kes täpsemalt on mõeldud) nad saavad pöörduda liikmete poole, kuid sealt komponentide tasemel info tagasi saamine vajab rohkem aega. Samuti kui avatud ettevõtted on.

Lisada Metrosert vastutajaks või kaasuvaks osapooleks T&A, testimise ja industrialiseerimise punktides.

Arvestatud Täiendasime. Erialaliidu all oligi originaalis sisuliselt mõeldud ettevõtete esindatust. Selguse huvides asendasime "erialaliit" läbivalt sõnaga "ettevõtted", olgu nad siis esindatud otse või läbi erialaliidu.

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  1.3.1 see ei too kaasa uut toote arendust, see soodustab olemasolevate toodete kombineerimist ja põllul testimist. See on Innovatsiooni üks viimaseid etappe.

tuleks teistmoodi teema avada ja tootearendus lisada juurde.

Teadmiseks võetud

Täname tagasiside eest

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.2 Samuti peavad modulaarsed süsteemid ja alamsüsteemid oleme eelnevalt testitud, et nad vastu peavad ja toimivad erinevates keskkonna tingimustes (samuti EW).

  Teadmiseks võetud

Nõus, aga me ei pea sellist detailsust teekaarti sobivaks.

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.4 Metrosert (riiklik asutus) omab väga tugevaid kompetentse toote teadusarenduse, testimise ja probleemide lahendamise osas, kuid Metrosert pole nimekirjas.

  Arvestatud Lisatud

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  4.1 Teadusliku arenduse suundasid mehitamata sõidukite arenduseks omab kompetentsi Metrosert.

Lisada .. Arvestatud Originaal kommentaaris oli viide punktile 2.1. Eeldame, et see oli trükiviga ja mõeldud oli 4.1. 4.1 lisasime Metroserdi

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  2.3.5 Millisest erialaliidust me räägime? Siia tuleks tuua vastutav JDM ja kaasuv TTJA, EKTL, Metrosert (kes hakkab teste tegema ettevõtetele)

Lisada .. Arvestatud Asendatud sõnaga ettevõtted, loetletud osapooled lisatud. EKTL eraldi välja ei toonud, sisaldub sõnas "ettevõtted"

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  2.5.5 Metrosert on jäetud välja kaasujate hulgast. Lisada Metrosert kaasuvaks. Arvestatud  

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  2.6.2 vajalik on ka mehhanismi TRL tasemetel 4-7 teadusarenduse, laboritegevuse ja avatus lennuala testimiste läbi viimiseks.

Lisada .. Mittearvestatu d

See tegevus on mõeldud lõppkasutaja rakenduskatsetusteks, mitte tootearenduseks. Tootearenduskatsetused on adresseertitud tegevusteklastri 2.4 all. Kõnealune tegevus dubleerimise tõttu üldse kustutatud. Vt p1.3.

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  2.7.1 Tootearendus on väljas – kuidas me positsioneerime ennast innovatsioonikeskusena kui tootearendust ei toeta? Kaasuv peaks olema Metrosert.

Lisada tootearendus. Lisada Metrosert kaasuvaks.

Arvestatud Täiendatud kommentaari; lisatud Metrosert kaasuvaks.

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  3.3.1 kompetentsid on samuti Metrosertil. Soovitan lisada juurde kaasuv: Metrosert

Lisada Metrosert kaasuvaks. Mittearvestatu d

Lisaks Metroserdile on veel ettevõtteid, kellel kompetentsid on. Metrosert võib olla teenuse osutaja vastavatel tegevustel?

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  4.2 Näiteks Metorsert koostöös TalTech-ga lõi äsja Mikrokraadi kiibidisaini kompetentsi hankimiseks. Ma lisaks siia kõigile kaasuvaks Metrosert.

Lisada Metrosert kaasuvaks. Arvestatud  

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

  1.2, 1.4.4, 2.1, 2.3.5, 2.5.5, 2.6.2, 2.7.1, 3.3.1, 4.2

Metrosert on jäetud välja vastutajate/kaasujate hulgast punktides 1.2, 1.4.4, 2.1, 2.3.5, 2.5.5, 2.6.2, 2.7.1, 3.3.1, 4.2.

Lisada Metrosert vastutajaks või kaasuvaks osapooleks T&A, testimise ja industrialiseerimise punktides.

Arvestatud osaliselt

Parandused sisse viidud vastavalt kriitikale v.a. 2.1, kus on jutt regulaatori ja järelevalve võimekusest - Metrosert ei täida meie hinnangul kumbagi rolli. Samuti pole meile selge miks peaks Metrosert kaasuma tegevuses 3.3.1.

Metrosert Lisa 2.     Puuduvad TRL 4-7 taseme testide läbiviimise Lisada mõõdikud läbiviidud TRL 4-7 Teadmiseks Teekaardi lõppversioonis on mõõdikute

Mõõdik ud

ja tootearenduse toetamise mõõdikud. testide ja edukate tootearendusprojektide kohta.

võetud ring teadlikult kitsaks jäetud ning piirdutud näitajatega, mille kohta on olemas alusandmed ja regulaarse andmekogumise võimalus juba eelnevalt paigas. Pakutud täiendav mõõdik on sisuliselt asjakohane, kuid puuduvad praegu vajalikud lähteandmed ning seiremehhanismid. Võtame kriitika ja ettepanekud arvesse teekaardi rakendamise ja seire edasisel arendamisel.

REM Põhios a

üldine   Mehitamata sõidukite sektoril ja selle riigi suunatud arengul on oluline majandus-, regionaal- ja ruumipoliitiline mõju asukohtades, kus tegevused toimuvad (nt õpe, tootmine, hooldus, testimine jms). [...] eeldame, et Eesti idapiiriga seotud maakondade haridus- ja arenduskeskustes on märkimisväärne valmisolek mehitamata sõidukite sektori teekaardi protsessides osaleda. Praeguses teekaardi eelnõus ei tule piirkondlike keskuste valdkonda panustamise potentsiaal esile ja võib prognoosida, et riigi selge plaanita on otsuste mõju Eesti regionaalarengule pigem negatiivne.

Eeltoodust lähtudes [on meie ettepanek]: 1. kirjutada teekaardi eelnõus Eesti regionaalarengu ja piirkondliku konkurentsivõimega seotud mõju selgemaks esiletoomiseks lahti, kuidas testtaristu, pilootprojektid ja hangete maht jaotuvad territoriaalselt ning kuidas välditakse mõju koondumist üksnes Tallinna ja Tartusse;

Arvestatud Regionaalarengu põhimõtteid kajastasime teekaardi põhiosas ning lisa 1 vastavate tegevuste kirjeldustes ning lisatud kaasuvates

REM Lisa 2. Mõõdik ud

üldine   Mehitamata sõidukite sektoril ja selle riigi suunatud arengul on oluline majandus-, regionaal- ja ruumipoliitiline mõju asukohtades, kus tegevused toimuvad (nt õpe, tootmine, hooldus, testimine jms). [...] eeldame, et Eesti idapiiriga seotud maakondade haridus- ja arenduskeskustes on märkimisväärne valmisolek mehitamata sõidukite sektori teekaardi protsessides osaleda. Praeguses teekaardi eelnõus ei tule piirkondlike keskuste valdkonda panustamise potentsiaal esile ja võib prognoosida, et riigi selge plaanita on otsuste mõju Eesti regionaalarengule pigem negatiivne.

Eeltoodust lähtudes [on meie ettepanek]: 2. siduda osa teekaardi mõõdikuid (Lisa 2) Eesti piirkondliku jaotusega, et tegevuste regionaalne lisandväärtus oleks jälgitav ja juhitav juba rakendamise faasis;

Teadmiseks võetud

Mõõdikud on hetkel kahjuks ebapiisavad teekaardi progressi jälgimiseks, sest süsteemset andmekogumist, mis oleks piisavalt detailne ei ole seni tehtud.

REM Lisa 1. üldine   Mehitamata sõidukite sektoril ja selle riigi Eeltoodust lähtudes [on meie ettepanek]: Arvestatud Regionaalarengu põhimõtteid

Teekaa rt

suunatud arengul on oluline majandus-, regionaal- ja ruumipoliitiline mõju asukohtades, kus tegevused toimuvad (nt õpe, tootmine, hooldus, testimine jms). [...] eeldame, et Eesti idapiiriga seotud maakondade haridus- ja arenduskeskustes on märkimisväärne valmisolek mehitamata sõidukite sektori teekaardi protsessides osaleda. Praeguses teekaardi eelnõus ei tule piirkondlike keskuste valdkonda panustamise potentsiaal esile ja võib prognoosida, et riigi selge plaanita on otsuste mõju Eesti regionaalarengule pigem negatiivne.

3. hõlmata edasisse koostöösse maakondlikud haridus- ja arendusorganisatsioonid.

kajastasime teekaardi põhiosas ning lisa 1 vastavate tegevuste kirjeldustes ning lisatud kaasuvates

REM Põhios a

    Mehitamata sõidukite valdkond on hüppeliselt arenemas ka laiapõhjalise riigikaitsega seotud põllumajandus- ja toidupoliitika valdkonna innovatsioonis, sh taimekasvatuses. Nimelt saab mehitamata sõidukilt tuvastada põldude seisundit näiteks varakevadel talvekahjude tuvastamiseks või taimede kasvuaegse toitainetevajaduse tuvastamiseks. Töös oleva taimekaitseseaduse muudatusega lisandub mehitamata sõiduki taimekaitsetöös kasutamise võimalus. Kõnealune teekaart on laiahaardeline, kuid kohalik mehitamata sõiduki kasutaja põllumajanduses võiks olla rohkem fookuses. Praktikas on just üldregulatsioonid saanud mehitamata sõidukite põllumajanduslike kasutusalade juures pudelikaelaks, sest kasutatavad seadmetüübid (mis on võimelised näiteks seemneid või pritsimisvedelikku kandma) eeldavad tavapärase õhusõiduki kasutamise loa saamisele samaväärse dokumentatsiooni koostamist ja menetluste läbimist. Kindlasti tuleb põldudel üldiseid mehitamata sõidukite reegleid järgida, kuid see kindlatel põldudel toimuv tegevus ei ole samaväärne näiteks elurajoonis või muus tiheasustusega kohas lendamise riskiga.

Dokumendi punkti 3.2 tegevuse nr 3 "Muuta droonivaldkonna regulatiivset raamistikku paindlikuma ja lihtsama droonide kasutuse võimaldamiseks" raames vajab analüüsi ja täpsustamist, kuidas lihtsustada droonide põllumajandusotstarbelist kasutamist.

Teadmiseks võetud

Oleme kirjeldatud probleemist teadlikud ning arvestasime sellega juba teekaardi mustandi ettevalmistamisel. Käitamise reeglid (mitte põllumajandustegevuste spetsiifilised reeglid, nagu nt taimekaitsevahendite pritsimine) on põllumajanduses kasutatavatel mehitamata õhusõidukitel samad mis kõikidel teistel mehitamata õhusõidukitel ning need tulenevad peamiselt EL otsekohalduvatest regulatsioonidest. Seega on teekaardis kajastatud mehitamata õhusõidukite kasutuse lihtsustamiseks tehtavad tegevused universaalsed. Näitena võib tuua tegevust 2.3.4 (riikliku AltMoC võimaldamine), mis võib anda juurde võimalusi siseriiklikeks lihtsustusteks põllumajandusdroonide kasutamisel. Pikemas perspektiivis võib lahendus tulla EL tasemelt, kus EASA on hetkel töötamas EL regulatsioonide muudatusettepanekuga, mis sisaldab mh ka suurte põllumajandusdroonide kasutamise lihtsustamiseks standardstsenaariumit. Käesoleva tagasisidepunkti põhjal me seega teekaardis muudatusteks vajadust

ei näe. TIVJ Põhios

a   1.4 ja

3. Vastuolu - innovatsiooni hangete kasutus endiselt tagasihoidlik. Põhiosa võiks pakkuda seletusi miks see nii on? Kas praktikas innovatsioonihanke protseduur võimaldaks drooni tehnoloogiate kiirendamist

Pakkuda selgitusi innovatsioonihanke tagasihoidlikule kasutusele ning lahtiseletada innovatsioonihanke protseduurilist/ sisulist eelist võrreldes varasemate hankemenetletustega. Tooge esile innovatsiooni-, proovi- ja referentshankete protsessi kulgemise kirjeldus.

Arvestatud osaliselt

TIVJ Põhios a

  3.1 mõõdi kute tabel

Kodumaise droonitööstuse osakaal riigihangetes. Kuidas on see otseselt seotud suurema julgeolekuga? Eriti olukordades, kus välismaa teenusepakkuja pakub parema võimenõudega toodet?

Äkki oleks õigem strateegia, parimate võimekustega välismaa ettevõtete tootmise ja muu taristu Eesti riiki siirmise soodustamine? Kuidas panna tõhustada EL/NATO tarneahelate vooge Baltikumi. Igal juhul, mis on prioriteet? Dokument peaks selgemalt eristama kolme taset: Eesti tootmine, liitlaste tarneahelad ja muu välistarnimine.

Arvestatud osaliselt

Kirjeldatud mõõdik eemaldati teekaardist. Võtame mõõdikud uuesti käsile ühena esimestest tegevustest, sest praeguses teekaardis sai välja toodud vaid väga üldised mõõdikud peamiselt seetõttu, et andmeid ei ole enamike pakutud mõõdikute jaoks seni kogutud selliselt, et neid kasutada saaks. Isegi baastaset ei olnud võimalik tihti määrata. Eesmärk ei ole eelistada kodumaiseid lahendusi sõltumata nende kvaliteedist või maksumusest. Kodumaise droonitööstuse arendamise seos julgeolekuga tuleneb eelkõige tarnekindlusest, tehnoloogilise kompetentsi säilitamisest ning võimest kriisiolukorras lahendusi kiiresti kohandada ja juurde toota. Viimaste aastate kogemus on näidanud, et geopoliitilised kriisid võivad oluliselt mõjutada rahvusvaheliste tarneahelate toimimist ning toodete kättesaadavust. Samal ajal aitab kodumaise arendus- ja tootmisvõimekuse olemasolu vähendada sõltuvust välistarnijatest ning toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvu. Teekaart ei eelda kodumaiste lahenduste automaatset eelistamist, vaid peab oluliseks kriitilise kompetentsi ja tootmisvõimekuse arendamist ning säilitamist Eestis. Lisasime tegevuse 1.1.2 kirjeldusse teie

pakutud liigituse. TIVJ Põhios

a   46056 Muuta menetlustähtaegu ja arendada

alternatiivsete vastavusmeetodite raamistikku, et vähendada arendus- ja katsetamisega seotud bürokraatlikku koormust.” Samas lõigus öeldakse: „Lihtsustada droonikasutust hobina regulatiivsete meetmete kaudu, kuid kehtestada vastutuskindlustuseks rangemad nõuded.”

Praeguses tekstis ei ole aga piisavalt selge, kellele ja millal reegleid lihtsustatakse ning kellele ja millal neid karmistatakse. Eriti hobikasutuse puhul võib rangem kindlustusnõue osaliselt neutraliseerida lihtsustamise eesmärki.

Arvestatud Parandasime sõnastust ja täiendasime selgitust. Kindlustusnõuete osas on mõte neid ühtlustada ja riskipõhisemaks muuta, mitte karmistada. Teekaardis käsitletavad lihtsustamised ja võimalikud täiendavad nõuded ei ole suunatud tingimata samadele kasutajagruppidele ega samadele tegevustele. Vastutuskindlustuse nõuete ülevaatamise eesmärk on seevastu hinnata, kas kehtiv regulatsioon tagab piisava kaitse võimalike kahjude korral. Näitena, täna on kohustus kindlustada käitamine igasuguse drooniga erikategoorias, ka 250g drooniga, k.a. VLOS käitamise puhul. Samas avatud kategoorias tuleb kindlustusnõue alles 20kg ja raskematele droonidele. Konkreetsete meetmete ulatus ja sihtrühmad täpsustatakse nende väljatöötamisel. Leiame, et ka teekaardis oleva sõnastuse täpne järgimine ei tekitaks tõenäoliselt liigset koormust hobikasutajatele, sest C0, C1 droonid oleks välistatud ja suurematele droonidele on vastutuskindlustuse tegemine küllaltki lihtne ning jäi mai 2026 alla 20€ maksumuse juurde aastas.

TIVJ Põhios a

  46084 Pealkiri ütleb aga, et riigil peab olema suutlikkus droonide kasutust „igas olukorras seirata, juhtida ja vajadusel tõrjuda.” 3.3 all kirjeldatakse ka vajadust koondada eri tehnoloogiatest pärinev seireinfo „ühtsesse olukorrateadlikkuse süsteemi” ning kujundada terviklik seirevõrgustik Eesti õhuruumi jälgimiseks.

Innovatsiooni- ja kasutuskeskkonna atraktiivsus eeldab madalat halduskoormust ja usaldusväärset ligipääsu õhuruumile. Üleriigiline seire-, juhtimis- ja tõrjevõime võib seevastu tähendada rangemat kontrolli. Dokument peaks täpsustama, kuidas saavutatakse korraga kasutusvabadus, ohutus ja julgeolekukontroll.

Arvestatud osaliselt

Teekaardi lähtekoht on, et droonide laialdasem kasutamine ning ohutuse ja julgeoleku tagamine ei ole vastandlikud eesmärgid. Eesmärgi 2 tegevused toetavad kasutajasõbralikku ja madalama halduskoormusega käitamiskeskkonda ning loovad eeldused droonide edukaks integreerimiseks seirele läbipaistvasse õhuruumi, samas kui eesmärgi 3 tegevused loovad eeldused ohtliku või õigusvastase tegevuse tuvastamiseks ja sellele reageerimiseks. Seetõttu ei ole

eesmärk üldise kontrolli suurendamine, vaid riskipõhine ja usaldusväärne õhuruumi kasutamise korraldus.

TIVJ Põhios a

  3.1, 3.2, 3.3

3.1 all on tegevused komponentide ja tarneahelate kaardistamisest kuni kiibidisaini, innovatsioonihangete, riigihangete ja ekspordilubadeni. 3.2 all käsitletakse regulatsiooni, menetluste digitaliseerimist, testalasid, sageduslubasid, lahinguotstarbeliste droonide testimist, digitaristut, U-space’i, andmestikke, avaliku sektori pilootprojekte ja rahvusvahelist turundust. 3.3 all lisanduvad juhtimismudel, seiresüsteem, seirevõrgustik, reageerivad üksused, kriitiline taristu ja EL droonitõrje algatused.Tegevused on sisuliselt loogilised, kuid nende arv on suur. Ilma prioriteetsuseta võib teekaart muutuda pigem soovide loeteluks kui juhitavaks elluviimisplaaniks. Põhitekst peaks eristama kriitilised eeltingimused, esimese aasta tegevused ja pikema horisondi tegevused.

Koostada elluviimise plaan prioritiseerimise järjekorras.

Arvestatud osaliselt

Tegevuste ajastus, järjekord ja elluviimise loogika on käsitletud teekaardi rakenduskavas (Lisa 1), kuid neid ei peetud vajalikuks põhitekstis dubleerida. Teekaardi ambitsiooni saavutamine eeldab tegevuste elluviimist kõigis neljas eesmärgivaldkonnas. Tegevused on omavahel seotud ning nende mõju avaldub tervikuna, mistõttu ei ole teekaardis tegevusi järjestatud prioriteetsuse alusel.

TIVJ Põhios a

  3 Dokument diagnoosib koordineerimatuse kui keskse probleemi, kuid lahendus on veel tegevuse vormis: „leppida kokku”. See tähendab, et teekaardi elluviimise üks peamine eeltingimus ei ole dokumendis endas veel lahendatud.

Juhtimismudeli ettepanek joonisel? Teadmiseks võetud

Täna on teada, et Riigikantselei koordineerib valdkonda veel vähemalt aasta jooksul, mis peegeldub ka RK juhtida jäänud tegevustest. Peame edasise lahenduse väljatöötamist selle aja jooksul realistlikuks.

Metrosert Lisa 1. Teekaa rt

L üldine “Kaardistada droonitehnoloogia ja kaitsetööstuse jaoks strateegiliselt olulised komponendid ja tarneahelad”

“teekart” ütleb, et tuleks selgitada vajadused ja luua “teekart”

Mittearvestatu d

Ei õnnestunud leida sellist kohta teekaardist. Lähim sarnasus kriitikaga oli tegevusteklastris 1.1, kus ei olnud enne teekaardi mustandi tagasisidele saatmist olemas piisavat teadmust, et sõnastada konkreetsemaid tegevusi. Peame analüüsi koostamist ja ettepanekute tegemist piisavalt konkreetseks tegevuseks mis selle teadmuseni viivad.

KliM Põhios     Lk 3 lõpus peaks arengukavade juures   Arvestatud  

a viitama vähemalt ka „Transpordi arengu ja liikuvuse arengukavale“ (kättesaadav KliMi kodulehelt Transpordi tulevik | Kliimaministeerium), mis minimaalselt reguleerib peale digiteenuste ka lennundusvaldkonna arengu tendentse (tõsi, MÕS sektori spetsiifikat on vähe, aga kuna MÕS sektor on lennundusvaldkonna osa, siis loogiline järeldus ja seoste loomine põhjendatud. TLAKi toetab ka Eesti lennunduse tegevuskava 2024-2028 (kättesaadav Lennundus | Kliimaministeerium), kus eraldi MÕS alapeatükk (ka see dokumendi muutmine on lähiajal plaanis, et Q3 uues sõnastuses ja ambitsioonikamalt kehtestada. Märkus juurde, et tegemist ei ole arengukava, vaid KliM valitsemisala vastutusvaldkonna tegevuskavaga võttes kokku prioriteetsed tegevused, milleks on reaalselt eraldatud ressursid ja kehtestatud tööplaanid).

KliM Põhios a

    LK 4-5 on viide ESSi muutmisele – suur osa viidatud sisust läks MÕS eelnõu koosseisu – vt see tekst korrektsuse huvides üle.

  Teadmiseks võetud

Kontrollisime üle, kõik on korrektne. MÕS rolliselguse EN ei käsitlenud side piiramist testimise eesmärgil; JDM ESS EN käsitleb.

KliM Põhios a

    Alapunktis 3.2 punktis 5 esitatud lause „Tegevusploki eesmärk on luua digitaalne alus droonide ohutuks kasutamiseks“ võiks täpsustada ja asendada „digitaalne alus“ sõnadega „digitaalsed võimalused“. Alus jätab mulje regulatiivse muutmise vajadusest, aga siin ei ole kehtiva regulatsiooni olemasolu piirav. Ühesõnaga tähti näriv märkus

  Arvestatud  

KliM Lisa 1. Teekaa

  üldine Teekaart (esitatud Exceli fail) peab olema praktikas realiseeritav, mitte ühekordne VV

  Teadmiseks võetud

Valdkonna juhtimine on käsitletud põhiosas kokkuvõtlikult pt 3.3 punkt 1.

rt mandaadist sõltuv töödokument. Seega vaja täiendavalt läbi mõelda, kui jätate tegevuste listi sellisel kujul alles, siis kuidas ja millise tempoga tegelikult tagame oodatud arendustegevuste ja analüüside algatamise, mis vältimatult eeldavad lisaressursse (eelarve + inimesed). Õigemini mil moel teekaardi täitmise juhtimine ja aruandlus ette nähtud on?

Lisa 1 tegevus 3.1. Selle tegevuse raames pannakse paika ka kontroll ja aruandlus. Kuna lähema aasta jooksul on valdkonna koordineerija RK, siis tegevuste seisu kontrollimist plaanime teha kord kvartalis, aruanne tulemustest kord aastas.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  üldine ELi lennundusregulatsioonist tulenevalt ei ole valdkondlik arendustegevus poliitikakujundaja ja järelevalveasutuse esmane tegevus, seda eriti tänase lennundustiimi (KliM-TRAM, aga ka EANSi) piiratud ressurssidega.

  Teadmiseks võetud

EL lennundusregulatsioonidest ei tulene, et valdkondlik arendustegevus ei peaks poliitikakujundaja ja järelevalveasutuse tegevus olema. Teekaart ei väida, et see peaks esmaseks tegevuseks kujunema. Samas joonistus see välja nii läbi erasektorilt kogutud tagasiside, kui ka Transpordi ja Liikuvuse arendukavas kirjeldatud plaanide elluviimise ajakava kontrollides, et valdkondlik arendustegevus KliM haldusalas on olnud selgelt aeglasem kui ta peaks olema arengukavas kirjeldatud tegevusi vaadates. Samuti on see tõenäoline, et tänane KliM-TRAM lennundustiim võib olla ka käesoleva teekaardi ambitsiooni edukaks elluviimiseks liiga väike.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  üldine KliMi vastutamisele kavandatavate tegevuste osas eeldab tegevuste loetelu sisulisi eelkokkuleppeid KliM-TRAM-EANS vahel (kõik tegevused eeldavad sisulist õhuruumi kasutuse analüüsi, milles igal asutusel on oma kitsas roll koos ühisosaga), aga selleks ei ole meile aega jäetud. Analüüsid kui ka arendused ei sünni teekaardist, vaid tööplaanidest, eelarvest,

  Teadmiseks võetud

Leiame, et tööplaanid, eelarve, ajakavad, hankeplaanid ja projektijuhtimine peaks saama sisendi teekaardist. Teekaardi mõte ongi valdkonda tervikuna koordineerida. See kommentaar ei ole kahjuks piisavalt täpne, millise analüüsi jaoks pole piisavalt aega. Ei saa sisuliselt adresseerida. Seisukoht teadmiseks võetud.

ajakavast, hankeplaanist, projektijuhtimisest jne.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  üldine Tegevusi saab muidugi ka ümber jaotada või edasi delegeerida või sisse osta, aga ka siis on samad küsimused üleval, seda enam, et nt õhuruumi kui ka IT analüüsi sisendtellimuse paneb kokku järelevalvepädevusega inspektorite tiim, mitte poliitikakujundaja üksi.

  Teadmiseks võetud

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  üldine Kaasamise tähenduse selgitamine siin listis on liigne, aga seda enam tuleb tegevusele määrata õige vastutaja, st ligi mitmete tegevuste juures ei ole KliM kõige õigem adressaat ja tulemuse ärategemiseks ei pea vastutajaks olema poliitikakujundaja tasand, et asjad tehtud saaks. Nagu eespool viidatud, see eeldab sisulisi arutelusid ja eelkokkuleppeid, k.a juhtkondade vahel.

  Teadmiseks võetud

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.1.1 P 2.1.1 ülesande eest ehk valdkonna tervikanalüüsi viib läbi RK, aga regulatsiooni ja järelevalvevõimekuse vastavalt RK analüüsile tagab KliM – me ei olnud ka koostamise faasis selle põhimõtte vastu, aga ma arvan, et regulatiivse analüüsi teeme ise ära revisjoni raames.

Revisjoni ajakava: 2025-2026 analüüside tulemusel liigume Q3 2026 VTK koostamise protsessi, mille avaliku kaasamise teeme Q4. Seejärel koostatakse 2027 1. pa jooksul eelnõu (tegelikult käib kirjutamine juba praegu paralleelselt analüüside ja VTK ettevalmistusega), mis läheb sama aasta jooksul ka avalikule kaasamisele eesmärgiga konsultatsioonide järel esitada VVle, sealt edasi Riigikogule. Ehk seda protsessi silmas pidades mõelge korraks läbi mis tegevused/analüüsid real 2.1.1. RK ära plaanib teha ja kui need on regulatiivse muudatusega seotud, siis õigusloome vaatest tuleb võtta aluseks revisjoni protsessi ajakava. Vastavalt sellele tuleks sõnastust ja tähtaegu korrigeerida.

Arvestatud Arvame, et haldusvõimekuse arendusvajaduse kaardistamise saab tehtud sõltumatult LennS revisjonist. Täname LennS rev. ajakava täpsustamise eest! Teekaardis LennS rev. seotud tegevuste ajakava uuendatud vastavalt.

KliM Lisa 1.   2.2.1 P 2.2.1 – sõna „standardiseerida“ ei ole ka   Arvestatud arvestatud

Teekaa rt

teekaardi jaoks hea, sest ELi regulatsioon on ühetaoline üle Euroopa, st tekstile toetudes on parem „lihtsustada“ vms.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.2.2 P 2.2.2 – piirangualade ja geoalade regulatsioon toetub LennSi §-le 4’1, st see on täna kehtiv regulatsioon ja kehtiva seaduse kohaselt eeldab protsess eraldi taotluste menetlust, kuna lennupiirangu alas või geograafilises alas ei tohigi lennata (muidu poleks ju seda ala vaja eesmärgipäraselt kehtestada), aga praktikas loomulikult peab tagama võimaluse alas siiski lennata ja selleks on seaduses eraldi ala haldajale võimalus väljastada vastav luba, st keegi teine ei saa seda hinnata ja luba anda peale ala haldaja enda. Süsteemi kohendame revisjoni protsessis ja selleks on analüüsis juba alternatiivsed lahendused ettepanekutena kirja pandud, aga need ei ole hetkel arutelu küpsed, vaid jagame neid Q3 uue LennS VTK protsessi raames. Kaasnev eesmärk – automaatne menetlus – ma ei näe, et see oleks loogiline vajadus, kuna täna annavad ala haldajatena lube PPA, KeA jt, kes ei ole tsiviillennunduse vaatest käitajale/piloodile muud kui vaid 1 partner. Ja selleks eraldi taotlussüsteemi loomine, mis ei ole paigutu asutuste põhiselt (järgides HMSi sätteid) ei kõla loogiliselt. Jah, MÕS kasutajal tuleb kaardirakenduses sõrmega järge ajada, AGA baaspõhimõttena ei olegi piirangualas lendamine ju lubatud ja selleks see loamenetlus hetkel ongi. Samalaadne konstruktsioon kehtib ka sageduslubadele, st võid vaid siis kui vastad tingimustele või see jälgib ala eesmärke/teiste õhuruumi kasutajate ohutust.

Aga kui mõelda tuleviku peale, siis parim alternatiiv on siduda see ettepanek loogiliselt olemasoleva süsteemiga või arendada edasi (st LOIS on TRAMi küljes, aga sellega saab liita/liidestada ka teisi valitsusasutusi; jätame kõrvale hetkel selle realiseeritavuse regulatsiooni vaatest). Alternatiivselt saaks selle eesmärgi siduda TRAMile innofondist eraldatud rahadega seotud kaardirakenduse protsessiga (st kaardirakenduses taotlusprotsessi lahendamise automatiseerimisega olukorras kui taotleja on täitnud eelhindamiseks vajalikud andmed, lahtrid, omab pädevust, käitab lennuplaani alusel ja õigel kõrgusel jne ning kui kõik tingimused täidetud, siis saab loa automaatselt ja selle saab määratleda menetlustoiminguna ja vastavalt õigusaktides ka reguleerida). See aga eeldab, et kaardirakenduse projekt on edukas ja selle „arenduse“ saab lisada (või tulevikus pärast) innoprojekti, kui selleks jätkub täiendavaid vahendeid.

Teadmiseks võetud

Tegevuse eesmärk ei ole muuta geograafiliste alade haldajate otsustuspädevust ega ette kirjutada konkreetset tehnilist lahendust. Tegevuse eesmärk on parandada kasutajakogemust, lihtsustada lubade taotlemist ning võimaldada menetlusprotsesside digitaliseerimist ja vajadusel automatiseerimist seal, kus see on põhjendatud. Konkreetne rakendusviis on tegevuse elluviijate otsustada, kaasates partnereid.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.3.2, 2.3.3

Ajagraafik ei ole korrektne P 2.3.2 ja 2.3.3 – siduda revisjoni tähtajaga (vt p 2.1.1. kommentaar), kus mehitamata lennundust analüüsitakse eraldi peatükis.

Arvestatud  

KliM Lisa 1.   2.3.4 P 2.3.4 – siduda revisjoni tähtajaga (vt p   Arvestatud Pikendatud tähtaega. Muus osas ei ole

Teekaa rt

2.1.1. kommentaar) koos täiendusega, et riigilõivust vabastamine ei saa olla teekaardi eesmärk, kuna iga seadusest tulenev menetlus toob kaasa pädeva asutuse haldus- või järelevalve menetluse, st TRAMi töötunnid. AltMoC lahendused kehtivas õigusruumis ei ole alati parimal viisil lahendatud, aga on tehtud TRAMi üldkorralduslikke ettekirjutusi, mis ei ole riigilõivuga hõlmatud. Oluline tähele panna, et kuigi riikide praktikas on AltMoCid tavaolukordade reguleerimiseks, siis lennundusregulatsiooni järgi tuleb tavaolukord viia riigi lennundusregulatsiooni sisse (st ei pea alati olema seaduses, vaid seda saab volitusnormi olemasolul ka määruse tasemel reguleerida).

tegevus konfliktis toodud kommentaariga.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.3.6 Ajagraafik ei ole korrektne P 2.3.6 – siduda revisjoni tähtajaga (vt p 2.1.1. kommentaar).

Arvestatud  

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.3.7 P 2.3.7 – lihtsalt infoks, et TRAMi ettepanek on olnud lisada U-space menetlused koos riigilõivuga hetkel ettevalmistamise faasis olevasse LennS+RLS muutmise eelnõusse, mille proovime esitada VVle soodsate olude korral veel juuni jooksul. Aga teadaolevalt tuleb see tervikuna läbi analüüsida revisjonis, kus MÕS analüüside osas on meid tabanud tagasilöök, kuivõrd analüüsi planeeritud läbiviija on loobunud selle koostamisest, st see töö tuleb KliMil endal ära teha lähikuude jooksul enne revisjoni VTK protsessi liikumist.

pikendatud tähtaega Arvestatud  

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.3.8 Ajagraafik ei ole korrektne P 2.3.8 - siduda revisjoni tähtajaga (vt p 2.1.1. kommentaar), kuna on seotud väga suure õhuruumi regulatsiooni hõlmava muudatusega.

Arvestatud  

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.3.9 Ajagraafik ei ole korrektne P 2.3.9 - siduda revisjoni tähtajaga (vt p 2.1.1. kommentaar).

Arvestatud  

KliM Lisa 1. Teekaa

  2.5.2 P 2.5.2 – meil on kavas FUA komisjonis järgmisel nädalal arutada Eesti õhuruumi

  Teadmiseks võetud

Leiame, et õhuruumi kasutajate vajaduste analüüsi on vaja kaasata ka

rt korralduse analüüsi läbiviimist, mis praktikas tuleb realiseerida koostöös TRAMi ja EANSiga. Suurem eesmärk on läbi analüüsida tänane õhuruumi kasutus ja tagada kõikide õhuruumi kasutajate vajadused, aga läbi analüüsida ka MÕS sektori vajadused, sh testalade kehtestamise võimalused. Siit edasi eraldi U-space analüüsi läbiviimist ma sellisel kujul ei toeta hetkel, kuna ulatuslike vajaduste analüüs hõlmaks mitte status quo kirjapanekut, vaid sisukat ATM/UTM/U-space teenuseosutamise detaile ning regulatsiooni dünaamika, tegeliku õhuruumi kasutamise lisamist. Kuna see on über mahukas töö, siis variant on TjaA vahendite arvelt seda taotleda või AE/MKM kaasamisega kaaluda analüüsi tellimist väljast sisse kui fookus on selge. Analüüsi „analüüsi“ pärast ei ole vaja, kuna pigem ELi regulatsioon U-space tekkimist ei takista, aga ometigi huvi Eestis on vähene ja ootus on teenuseosutajate määramiseks, keda meil ei ole veel ka sertifitseerimise järjekorras mitte. Panen heietamise kõrvale, kuid rõhutan, et 2026 ei ole selleks eelarvet teil ega meil, 2027 jaoks aga tuleks sel juhul lahendused leida, sh läbi arutada mida me riigina tegelikult tellida tahame.

õhuruumi kasutajaid. Tegevus ei kirjelda status quo kirjapanekut, vaid vajalikku sammu digitaalsete teenuste rajamise suunas, mis toetaks õhuruumi kasutajaid. Õhuruumi kasutajate all on siin mõeldud käitajaid. Meie hinnangul on kõnealune tegevus sisukas ATM/UTM/U-space teenuseosutamise datailide väljaselgitamine. Selge ei ole mida on mõeldud "tegeliku õhuruumi kasutamise lisamise" all. Kui mõeldud on praeguse mehitatud ja mehitamata liikluse tiheduse mõõtmist, et selle põhjal teha otsust kuhu U-space rajada, siis see ei taba selle tegevuse skoopi täielikult. Sel puhul oleks riskiks näiline võimalus lennata igalpool riskianalüüsi alusel, aga faktiliselt lennukeeld mingis osas Tallinna lähialas, kuhu U-space tänase madala liiklustiheduse tõttu ei ulatu. Seetõttu on tegevusel ka selline sõnastus, mis hõlmab käitaja vaatevinkli arvestamist ja laiemalt teenuseid, mis on mõeldud mehitamata õhusõidukitele eesmärgiga hoida ära kokkupõrkeid õhus (ja SORA raamistikus maandada erikategooria õhuriskiklassi ning pakkuda taktikaliseks õhuriskimaanduseks vähemalt funktsiooni "Detect", aga võimalusel ka "Decide" ja "Feedback") eesmärgiga võimaldada skaleeritavat BVLOS lendamist.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.5.3 P 2.5.3 – mõistlik siduda p 2.5.2 tegevusega, st analüüs + riigi tegevuskava, kuna toetavad sama eesmärki.

  Teadmiseks võetud

Pidasime mõistlikuks jätta eraldi tegevusteks, sest analüüsi saab potentsiaalselt hankida, tegevuskava pigem mitte.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.5.4 P 2.5.4 – sama kommentaar, mis p-s 2.2.2. ehk vaja siduda TRAMi innohanke protsessiga. Õhuruumi kasutamise eeldused on täna konventsionaalsete reeglite ja süsteemidega kaetud. Kui tahame midagi

  Teadmiseks võetud

Tegevus on kirjeldatud meie hinnangul pigem eesmärgipõhiselt ja lahenduseagnostiliselt ning peaks sõltuma ka eelnevate seotud tegevuste tulemustest. Tervitame ettepanekut

juurde ehitada, siis selleks vaja eraldi eelarve planeerida. Ja sel juhul mõistlik KliM valitsemisalas enne koostöös EANSi ja TRAMiga läbi arutada. Tänane ettepanek on sellisel kujul realiseerimiseks veel toores, aga mõtleme läbi kuidas teha koos klastri MÕS töögrupiga nt?

kaasata teisi osapooli.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  2.5.6 P 2.5.6 – MÕS ümarlaudade kohtumistel on arutatud, et vastavat süsteemi dünaamiliste mudelite kohta ei ole suudetud täna ka ELi tasemel välja pakkuda, aga see muidugi ei tähenda, et sellega tegelema ei peaks. Viimasel MÕS ümarlaual ma jagasin ka kokkuvõtet maariski ja ajakohaste andmetega seonduvalt. Tegemist on rakendusliku tegevusega, mis asetub sel juhul TRAMi tasemele, osaliselt ka sektori enda õlule, aga tänases sõnastuses vaja läbi arutada TRAMiga.

  Teadmiseks võetud

Täname tähelepanu juhtimast asjaolule, et teekaardis olid tegevuste vastutajad märgitud ebaühtlaselt kas ministeeriumitele või nende haldusala asutustele. Ühtlustasime tervet teekaarti ning märkisime vastutajaks vaid ministeeriumid, et konktaktpunktid oleks ühtlustatud ning teekaardi täideviimine oleks paremini hallatav. Tegevuse elluviimine eeldab seejuures tihedat koostööd Transpordiameti, teadusasutuste ning teiste asjakohaste osapooltega.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  3.6.1 P 3.6.1 – mulle tundub, et see on pigem SiMi vastutusala, kuna tsiviillennunduse vaatest ei oma tähtsust milline kriitiline taristu osa taolistes testides osaleb ja teine pool tuleb ka välja tuua, et seda tegevust kureerib SiM. Kui mõte oli siduda KliM energeetikavaldkonna ETOde ja RKOde vaatest, siis see taristu valitsemisala kuuluvus minu hinnangul ei ole määrava tähtsusega. Aga vb sain teist ka valesti aru?

Teadmiseks võetud

Tegevuse keskmes ei ole lennunduse regulatsioon ega droonide käitamine, vaid kriitilise taristu vastupidavuse hindamine drooniohtudele. Seetõttu peame põhjendatuks jätta tegevuse juhtvastutajaks KliM-i, kelle valitsemisalas on mitmed kriitilise taristu sektorid. Siseministeeriumil on oluline roll drooniohtude käsitlemisel ja kriisivalmiduse kujundamisel, kuid käesoleva tegevuse põhifookus on kriitilise taristu valmisoleku hindamisel Euroopa Komisjoni koordineeritud stress-testide kaudu.

KliM Lisa 1. Teekaa rt

  4.3.2 P 4.3.2 – koolitusnõuded saab kehtestada seadusega, vaja siduda revisjoni tähtajaga (vt p 2.1.1. kommentaar).

  Mittearvestatu d

Meie hinnangul ei vaja koolituse uuendamine kompetentsipõhisuse põhimõtteid silmas pidades mingeid muudatusi.

KliM Lisa 1.   üldine Kokkuvõtlikult miks löön häirekella? Peame Ettepanek on tegeleda nende tegevustega, Teadmiseks  

Teekaa rt

selgelt aru saama, mille arvelt oodatud tegevusi realiseerime, kuna suurema osa tegevuste puhul eeldatakse tulemusi juba 2026 või 2027, milleks ei ole ressursse planeeritud RK, KliMi ega TRAMi kaudu. Mis see kaasa toob? Me ei saa toetada teekaardi esitatud kujul vastuvõtmist ilma riske teadvustamata ja KliM juhtkonnas lisaressursi aruteluta. Kuidas lahendada? Et vältida maailma lõpu stsenaariume ja seda juhtmõtet, et me ei tohi KliM valitsemisalas olla valdkonna kasvu pidurid, tuleb meil leida lahendused.

kus king kõige rohkem pigistab (kusjuures ei saa ju olla, et jalg üleöö nii suureks kasvas, et kogu king tuleb välja vahetada). St peame arutama realiseeritavaid tegevusi ja võimalusi üheskoos, ent aega selleks napib, kuna saan aru, et PM soovib teekaarti avalikult tutvustada juba 12.06. Seega egas muud kui arutame olukorra läbi KliMi juhtkonna tutvustusel E8.06 k 11:10.

võetud

TTK Põhios a

1 1,1 "Selle nõudluse täitmiseks tuleks eelistada kodumaiseid arendusi ning toodangut"

Oleks mõistlik sõnastada ümber. Mõte võiks olla järgmine - "Eestis arendatud droonitehnoloogiad on piisaval tasemel mis lubab neid süsteemina hankida". Suunatud innovatsioonihangetega oleks võimalus kodumaist kompetentsi kasvatada. Hankija peab ikka hankima võimalustele vastavat parimat süsteemi.

Arvestatud  

TTK Põhios a

1 1,3 Kasvutrendi kinnitavad ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu andmed. Nende hinnangul suurenes sektori kogukäive 2024. aastal umbes 350 miljonilt eurolt 500 miljoni euroni

Kas siin oleks võimalik kasutada Statistikaameti andmeid. Hinnang ei pruugi tervikpilti anda.

Arvestatud Statistikaameti andmete kasutamist hinnati, kuid valdkonna piiritluse ja andmete kättesaadavuse tõttu ei olnud võimalik saada võrreldavat ülevaadet mehitamata tehnoloogiate sektorist. Seetõttu kasutati käesolevas versioonis erialaliidu koondhinnangut.

TTK Põhios a

3,2 3 Muuta droonivaldkonna regulatiivset raamistikku paindlikuma ja lihtsama droonide kasutuse võimaldamiseks

eemaldada sõnad " ja lihtsama" Mittearvestatu d

Paindlikkus ei tähenda lihtsust. Võib olla pigem isegi vastanduv, mitte sama see tähendus.

TTK Põhios a

3,2 4 Testimise protsessi kaasata ka üli- ja kõrgkoolid. Tagaks tihedamad suhted ettevõtjate ja koolide vahel, olemasoleva laboribaasi sihtostarbelise kasutuse suurenemine ning väärindaks inseneriõpet.

  Arvestatud  

TTK Põhios a

3,3   "Droonide kasutuse kiire kasv tähendab, et riigil peab olema suutlikkus nende tegevust õhuruumis terviklikult jälgida, juhtida ja vajaduse korral piirata."

Õhuruumi terviklik jäligimine kõikide võimalike droonide korral ei ole kindalsti mõistlik. Sõnastaksin selle ümber selliselt, et oleks tagatud täielik õhuruumi jälgimine kriitilise taristu ja vajalike alade korral.

Arvestatud  

TTK Lisa 2. Mõõdik ud

3,4   Eesti kõrgkoolides läbitud mehitamata sõidukite tehnoloogiate tuumfunktsioonide õppeainete läbimise kogumaht EAP-des

Eesti kõrgkoolides pakutavate mehitamata sõidukite tehnoloogiate tuumfunktsioonide õppeainete kogumaht.

Arvestatud  

TTK Põhios a

3,4 2 Lõigu esimene lause. Tugevdada mehitamata sõidukite arendamisega seotud inseneriharidust, sealhulgas lennundustoodete tootearenduse

lisada "ja tootmistehnika," Arvestatud  

TTK Lisa 1. Teekaa rt

  1.1.2, 1.1.3

  Kaasata ka TTK kompetentsi just tootmistehnika vallas.

Arvestatud  

TTK Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.4 TKTK Kasutada TTK Arvestatud  

TTK Lisa 1. Teekaa rt

  4.1.1 TKTK Kasutada TTK Arvestatud  

TTK Lisa 1. Teekaa rt

  4.2.4 Lisada TTK kui suurim eesti rakenduskõrgkool ja tootmistehnika kompetentsi looja.

  Arvestatud  

TTK Lisa 1. Teekaa rt

  4.4.1 Probleemi kirjelduse juures peab mõistma erinevaid haridustasemeid ja nendel tudengitele antavat oskusteavet. Pahatihti kui seda probleemi (kõrgkooli õppejõud õpetavad aegunud teavet) lahti arutada on ettevõtja suunanud lahendust vajavad ülesanded vale kvalifikatsiooniga töötajale või loodab esimese astme üliõpilaselt teaduslikku lähenemist. Kindlasti on asjalikud ideed ühisprofesuurid ja teadurite ristrakendus, staseerimine ja külalisõppejõud.

  Teadmiseks võetud

Aitäh sisendi eest!

TTK Lisa 1. Teekaa rt

  4.5.1 Sarnane algatus võiks olla ka valdkondlike konverentside korraldamises.

  Teadmiseks võetud

Ettepanekut kaaluti, kuid teekaardi koostamise käigus ei olnud võimalik piisavalt täpsustada tegevuse ulatust, eesmärki ja vastutajaid. Seetõttu ei lisatud seda eraldiseisva tegevusena teekaarti. Samas toetame sel teemal seotud osapoolte initsiatiivi.

TTK Lisa 1. Teekaa rt

  4.5.3 Siia alla võiks kuuluda ka lennusport näiteks purilend.

  Mittearvestatu d

Otsus hoida siinkohal kitsamat skoopi.

TTK Lisa 2. Mõõdik ud

    Rahvusvahelise eelretsenseerimisega teadusartiklite arv aastas mehitamata süsteemide tehnoloogia valdkonnas Eesti teadusasutuste autoritelt

Kaitsetehnoloogiate puhul see kahjuks ei toimi. Võiks olla indikaator mis arvestab kraadiga arendajate mahu kasvu kaitsetööstuses.

Arvestatud  

TTK Lisa 2. Mõõdik ud

     Eesti droonitööstuse kogukäive Peaks kuidagi paremini defineerima. Võiks EMTAKi põhjal tegevusalade nimekirja luua.

Arvestatud  

TRAM Lisa 1. Teekaa rt

  2.2.1 Tegevuste automatiseerimine, menetlusaegade lühendamine tehtav vaid siis, kui selleks eraldatakse vahendeid.

Ilmselt peaks siin olema vastutajaks KLIM, kuna ametile eelarvet ministeeriumis sees saab toetada KLIMi lennundusinimesed. TRAM saab välja tuua vajadused.

Arvestatud  

TRAM Lisa 1. Teekaa rt

  2.2.3. Ennustatavuse lisamine teenuse osutamisel siin pole adekvaatne, kuna menetlusprotsess sõltub sellest, mis kvaliteediga käsiraamatud kirjutatakse (selleks on EASA AMC poolt kord loodud). Vaja on koolitajaid, kes aitaks käitajad rivvi vedada. Samuti selle

Eemaldada ennustatavus. Arvestatud Tõdeme, et ilmselt on käitajate vahel suur varieeruvus nõuetele vastavuse kompetentsis ning taotlused ja abimaterjalid, mis TRAM-ile laekuvad on erinevad. See aga ei tähenda, et ennustatavust siin suurendada ei saaks.

dokumendi eesmärk on see, et loodakse uusi töökohti MÕS valdkonnas. Ka nõuetele vastavuse kompetents MÕS ettevõtetes peaks tekkima (keegi ei eelda, et tegevjuht peab olema käsiraamatute koostaja).

Ennustatavus suureneb, kui eemaldada varieeruvust selles ulatuses, mis TRAM võimuses on. Nt kui käitajate esitatud dokumendid on suurim varieeruvuse allikas, siis saab TRAM käitajatele nt standardsed OM blanketid anda ning pakkuda paremat ennustatavust ainult nende kasutajatele. Igat kasutusjuhtu see ei kata, aga kui nt 70% uutest taotlustest on sellega kaetud, siis on eemaldatud suur osa varieeruvusest. Käitajate "rivvi vedamine" on ka vajalik, aga püüame siin probleemi lahendada ka teisest otsast -> süsteemi kliendile (käitajale) lihtsustada ning samal ajal neid ka koolitada. Ennustatavus, millal ettevõtja võib loota käitamisloa kätte saada, on äärmiselt oluline aspekt otsuses, kas seda teed üldse ette võtta. Asendasime sõna "ennustatavus" sõnaga "ühtsus" lootuses, et see annab mõtte pisut selgemini edasi.

TRAM Lisa 1. Teekaa rt

IV peatü kk

4.3.1. Transpordiaet ei vii läbi koolitusi A1/A3 ning A2 kaugpiloodi pädevuse saamiseks (selles punktis tuleb see nii välja). Tegemist on ise õppega, kus kodanik tutvub materjalidega ning seejärel sooritab testi. Teine lause ei sobi A1/A3, A2 konteksti, kui siin on mõeldud erikategooria kaugpiloodi täiendavaid pädevusi, siis tuleks luua selleks eraldi punkt.

Sõnastada ümber. Parandada A1/A3 ning A2 kaugpiloodi pädevustunnistuse saamiseks vajaminevate teooriaõppe materjalide sisu ning atraktiivsust.

Arvestatud Sõnastust on täpsustatud, et see kajastaks paremini A1/A3 ja A2 pädevustunnistuste omandamise protsessi. Tegevuse eesmärk jääb samaks – parandada pädevuse omandamiseks vajalike õppematerjalide kvaliteeti, arusaadavust ja kättesaadavust.

Vanglateen istus

Lisa 1. Teekaa rt

  3.2.3, 3.3, 3.4

Vanglateenistuse vaates on oluline, et meid ei unustataks teekaardis välja tuua:

3.2.3 Integreerida olemasolevad ja tulevad seireandmete allikad süsteemiga: VT võiks olla ka siin välja toodud (kui juba mitte 3.2.1 punktis), täna arendame endal ka droonivõimekust, sh seire. Oleme soetanud radareid ja kohtunud õhuväega, et tulevikus seireandmeid omavahel jagada.

  Arvestatud Lisasime VT küsitud tegevustes kaasuvaks osapooleks.

3.3 Kujundada terviklik drooniseire võrgustik Eesti õhuruumi jälgimiseks: Siin samamoodi punktid 3.3.1, VT peaks olema ka üks osa terviklikust seirevõrgustikust.

3.4 Tagada drooniohtudele reageerivate üksuste valmisolek: Kuivõrd tagame julgeoleku vaates drooniohtu ainult enda õhuruumi vaates, siis on oluline, et ka meie meeskond on väljaõppes kaasatud. Vanglad on tähtis osa sisejulgeolekust ja riigikaitsest, meie endi vaates on oluline, et meil on droonituvastus ja -tõrje võimekus. Teeme selle nimel täna palju tööd, seega on hea kui LennS vms muudatus MÕS teemades tulevad, oleksime kaasatud. Eesmärk on, et suudame oma võimekusega ise hakkama saada ja ei oota teenust koostööpartneritelt.

Sisekaitsea kadeemia

Põhios a

    Dokumendi projektis on rõhuasertus riigikaitse, majandus, ekspordipotentsiaalil, kuid avaliku sektori laiem riiklik mehitamata võime, kommertskasutuse potentsiaal ning teadus- ja arendusvõimekus ei ole eraldi võimalustena piisavalt nähtavad. Samuti vajab visiooni ja eesmärkide osa tugevamat seost sellega, millist riiklikku võimet Eesti 2030. aastaks kujundab ning kuidas teadus- ja arendustegevus seda süsteemselt toetab.

Riikliku mehitamata võime areng ei piirdu kaitsevaldkonnaga. Mehitamata süsteemidel on kasvav roll sisejulgeolekus, piirihalduses, päästes, mereseires, kriisireageerimises, keskkonnaseires, taristuseires ja muudes avalikes teenustes. Nende kasutuselevõtt võimaldab parandada olukorrateadlikkust, vähendada inimeste kokkupuudet ohtlike keskkondadega, kiirendada reageerimist ning tõsta avalike teenuste kvaliteeti ja kulutõhusust. Seetõttu tuleks riikliku mehitamata võime arendamist käsitleda eraldi strateegilise võimalusena, mis seob tehnoloogilise arenduse, regulatsiooni, koolituse, andmekasutuse ja asutustevahelise koostöö ühtseks tervikuks. Osutada võiks sellele samuti juba esimeses peatükis

Teadmiseks võetud

Teekaardi koostamisel käsitleti riiklikku mehitamata võimet laiemalt kui üksnes riigikaitse kontekstis. Tegevused hõlmavad muu hulgas sisejulgeolekut, järelevalvet, kriitilise taristu kaitset, avaliku sektori kasutusjuhtumeid, olukorrateadlikkust ning erinevaid tsiviilrakendusi. Teekaardi struktuur on üles ehitatud võime- ja tegevusvaldkondade, mitte üksikute kasutajagruppide või sektorite lõikes. Seetõttu ei peetud vajalikuks luua eraldi strateegilist suunda avaliku sektori mehitamata võime käsitlemiseks.

Sisekaitsea kadeemia

Põhios a

ptk 1 Hetke oluko rd ja

Hetkeolukorra ja sellest tulenevate võimaluste analüüsis ei ole eraldi võimalustena sisustatud avaliku sektori

Täiendada 1. peatükki eraldi alapeatükkidega või selgelt eristatud lõikudega, mis toovad välja: 1) riikliku

Teadmiseks võetud

Nõustume, et nimetatud teemad on teekaardis läbivalt käsitletud. Teekaardi ülesehituse loogika ei lähtu aga üksikute

võima lused

laiemat riiklikku mehitamata võimet väljaspool kaitselennundust, kommertskasutuse ja drooniteenuste turu perspektiivi ega teadus- ja arendusvõime potentsiaali. Need teemad on tekstis osaliselt olemas, kuid hajusalt ning pigem teiste teemade all. Selle tõttu võib jääda mulje, et teekaardi keskne rõhk on kaitsetööstusel, ekspordil ja regulatiivsel keskkonnal, samas kui riigi enda teenuste arendamine, tsiviilrakendused ning teadusvõime kui pikaajalise konkurentsieelise allikas jäävad tagaplaanile.

mehitamata võime potentsiaali avalikes teenustes; 2) kommertskasutuse ja drooniteenuste turu potentsiaali; 3) teadus- ja arendusvõime potentsiaali. Nende käsitlus peaks olema võimaluste analüüsi osa, mitte ainult hilisem tegevuste või mõõdikute täpsustus.

sihtrühmade või kasutusvaldkondade kaupa struktureerimisest, vaid keskendub valdkonna arengut võimaldavatele võimekustele, regulatsioonile, innovatsioonile, teadus- ja arendustegevusele ning kasutuselevõtule. Seetõttu ei peetud vajalikuks lisada eraldi alapeatükke samade teemade korduvaks käsitlemiseks.

Sisekaitsea kadeemia

Põhios a

ptk 2- 3

Visioo n ja eesmä rgid

Visioon „Eesti on parim riik maailmas droonitehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks“ on ambitsioonikas, kuid eesmärkides ei ole piisavalt selgelt näha, milline riiklik mehitamata võime peaks Eestil 2030. aastaks olema. Riigikaitse ja tööstusvõime on esile tõstetud, kuid sisejulgeoleku, pääste, piirihalduse, mereseire, kriisireageerimise, taristuseire ja teiste avalike teenuste mehitamata võime arendus ei ole iseseisva strateegilise eesmärgina piisavalt mõõdistatud.

Lisada või täpsustada eesmärki, mis käsitleb riikliku mehitamata võime süsteemset arendamist avalikus sektoris. Näiteks: „Eestil on 2030. aastaks koordineeritud ja koostalitlusvõimeline riiklik mehitamata võime, mis toetab riigikaitset, sisejulgeolekut, päästet, piirihaldust, mereseiret, kriisireageerimist, taristuseiret ja avalike teenuste tõhusamat osutamist.“

Teadmiseks võetud

Teekaardi tegevused käsitlevad muu hulgas mehitamata süsteemide kasutuselevõttu avalikus sektoris, olukorrateadlikkust, seirevõimekusi, kriitilise taristu kaitset, sisejulgeolekut ning riigikaitset. Seetõttu leiame, et riikliku mehitamata võime arendamine on tegevustes juba sisuliselt kaetud ning eraldi eesmärgi lisamine ei ole vajalik.

Sisekaitsea kadeemia

Põhios a

ptk 3 p 3.4 "Eestis on mehitamata tehnoloogiate valdkonnas tugev spetsialistide järelkasv ja kompetentsibaas." Teadus- ja arendustegevus on dokumendis käsitletud eeskätt spetsialistide järelkasvu ja kompetentsibaasi alapunktis. See on asjakohane, kuid ei anna teadus- ja arendusvõimele piisavalt tugevat strateegilist positsiooni. TA-võimekus peaks olema nähtav mitte ainult hariduse ja järelkasvu toetava osana, vaid eraldi arendusmootorina, mis loob tehnoloogilist innovatsiooni, teadmussiiret, katselaborite kasutust, rakendusuuringuid ja ettevõtlusega seotud

Tõsta teadus- ja arendustegevuse roll visiooni ja eesmärkide tasandil selgemalt esile. Lisada eraldi tegevussuund, mis käsitleb rakendusuuringuid, eksperimentaalarendust, teadusasutuste ja ettevõtete ühisprojekte, testkeskkondade kasutamist ning sihitud TA-rahastust mehitamata tehnoloogiate valdkonnas.

Mittearvestatu d

Leiame, et kommentaaris kirjeldatud teemad – rakendusuuringud, eksperimentaalarendus, teadmussiire, teadusasutuste ja ettevõtete koostöö ning testkeskkondade kasutamine – on teekaardis juba käsitletud. Kommentaar ei sisalda konkreetseid täiendavaid tegevusi ega tuvastatud kitsaskohti, mida olemasolevad tegevused ei adresseeriks, mistõttu ei peetud vajalikuks teekaardi struktuuri või eesmärke selle alusel muuta.

eksperimentaalarendust. Sisekaitsea kadeemia

Põhios a

  Mõõdi kud

Praegused mõõdikud puudutavad peamiselt tööstuskäivet, eksporti, testimismahtu, regulatiivsete menetluste aega, seirevõimekust, kaugpilootide arvu ning teadusartikleid ja doktoritöid. Riikliku mehitamata võime ja teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning rakendusliku mõju mõõdikud võiksid olla selgemad.

Lisada mõõdikud, mis võimaldavad hinnata avaliku sektori mehitamata võime arengut ja TA-tegevuse mõju. Näiteks: avaliku sektori teenustes kasutatavate mehitamata süsteemide kasutusmaht; droonipõhiste teenuste ja pilootprojektide arv aastas; mehitamata tehnoloogiate TA-rahastuse maht; teadusasutuste ja ettevõtete ühisprojektide arv; rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide arv.

Teadmiseks võetud

Nõustume, et kommentaaris välja toodud mõõdikud võiksid pakkuda täiendavat vaadet valdkonna arengule. Teekaardi koostamisel lähtuti siiski põhimõttest kasutada mõõdikuid, mille kohta on olemas või realistlikult kogutavad alusandmed ning mida on võimalik järjepidevalt mõõta. Mitmete pakutud näitajate puhul ei olnud teekaardi koostamise ajal usaldusväärseid alusandmeid ega väljakujunenud mõõtmismetoodikat, mistõttu neid käesolevasse versiooni ei lisatud.

Sisekaitsea kadeemia

Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.1 Punkt 1.4.1 peaks olema vastutaja roll lisaks KAM'ile ka SIM.

Punkt 1.4.1 kus juttu ka sisejulgeoleku võimearenduskavadest, eeldaks vastutajana ka SIM välja toomist.

Arvestatud  

Sisekaitsea kadeemia

Lisa 1. Teekaa rt

  1.4.2 1.4.2 toodud soovitus piiratud vaid kaitsealaste droonitehnoloogiastega

See osutus ja soovitus võiks lisaks kaitsealaste droonitehnoloogiate hangetele hõlmata ka kogu riikliku kasutusega seotud droonitehnoloogiate hankeid.

Arvestatud osaliselt

Nõus ja märkus kirja pandud, kuid see soovitus ei jõua sellisel kujul kindlasti lõppdokumenti, sest ta ei ole mõõdetava tulemiga ning vastutavaga tegevus.

Sisekaitsea kadeemia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.1.1 Pigem piirduda siin ministeeriumile osutamisega.

Kui kaasujatena on loetletud ka valitsemisala asutused, siis selle punkti osas peaks olema lisaks PPAle toodud teised SIM valitsemisala asutused (KAPO, PÄA, Sisekaitseakadeemia). Pigem piirduda siin ministeeriumile osutamisega.

Arvestatud  

Sisekaitsea kadeemia

Lisa 1. Teekaa rt

  2.1.4 Sedastatud, et luua ja täita uued ametikohad vastavalt analüüsi tulemustele (asutusesisestest vahenditest), täitja PPA

Siin eksisteerib ilmselt sarnane vajadus ka teistel SIM valitsemisala asutustel (pääste, SKA jne)

Arvestatud