Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. juuni 2026. aasta istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta ja informatsioon piiravate meetmete kohta
15. juunil 2026. aastal toimub Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine, mille päevakorras on Vene agressioon Ukraina vastu, olukord Lähis-Idas ja Euroopa Liidu – Hiina suhted. Nõukogu kohtumisele eelneb mitteametlik hommikusöögiarutelu Armeenia välisministriga.
Järgnevalt on ära toodud ettepanekud täiendavateks Eesti seisukohtadeks Vene agressiooni ja Lähis-Ida küsimustes. Lisaks uutele seisukohtadele on seletuskirjas ära toodud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel esitatavad Eesti põhisõnumid, mille puhul lähtutakse varasematest Vabariigi Valitsuse seisukohtadest. Materjali teises osas esitatakse Vabariigi Valitsusele informatsioon muudatuste kohta Euroopa Liidu Nõukogu piiravates meetmetes. Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.
Informatsiooni ja Eesti seisukohad on Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. aasta istungile esitamiseks koostanud Airi Alakivi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnast; Reili Aus Juriidilisest osakonnast; Jüri Kahn, Tiiu Mõtus ja Rahel Maloverjan Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonnast; Merje Mägi ja Mihkel Märtens Sanktsioonide ja strateegilise kauba kontrolli osakonnast. Materjali on koondanud Maris Soone (+372 53 311 247;
[email protected]), Välisministeeriumi Euroopa korrespondent. Valdkonna eest vastutab Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Martin Roger (637 7105;
[email protected]).
I. Euroopa Liidu välisasjade nõukogu
I.1 Olukord Lähis-Idas
Alates 8. aprillist kehtib Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel relvarahu, kuid mai lõpus ja juuni alguses on toimunud vastastikusi rünnakuid. Esimene läbirääkimiste voor Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel toimus Pakistani pealinnas Islamabadis 11. aprillil. Paraku ei toonud läbirääkimised tulemust ning pärast seda on jätkunud kaudsed läbirääkimised Pakistani, Saudi Araabia, Katari, Egiptuse ja teiste riikide vahendusel. Ameerika Ühendriikide peamised tingimused läbirääkimistel on Iraani tuumaprogrammi lõpetamine ja Hormuzi väina avamine laevaliikluseks. Iraan soovib sanktsioonide leevendamist, ligipääsu külmutatud varadele ning julgeolekugarantiisid, mis välistaksid tulevased rünnakud tema vastu.
Euroopa Liit on kutsunud kõiki osapooli üles maksimaalsele vaoshoitusele ning mõistnud hukka Iraani rünnakud piirkonna riikide vastu. Euroopa Liit rõhutab vajadust tagada meresõiduvabadus, sealhulgas Hormuzi väina vaba ja takistamatu kasutamine. Sel eesmärgil on Euroopa Liit kohandanud oma piiravate meetmete raamistikku, võimaldades sanktsioonide kohaldamist isikute, üksuste ja asutuste suhtes, kes vastutavad Iraani tegevuse või poliitika eest, mis kahjustab meresõiduvabadust Lähis-Idas. Euroopa Liit on uut mehhanismi juba rakendanud. Euroopa Liit panustab meresõiduvabaduse, piirkondliku stabiilsuse ja rahvusvahelise kaubanduse turvalisuse tagamisse mh operatsioon ASPIDES kaudu, kuhu kõrge esindaja Kallas kutsub liikmesriike rohkem panustama.
Euroopa Liidu liikmesriigid on mures asundustegevuse ja vägivalla kasvu pärast Läänekaldal ning on muutunud kriitilisemaks Iisraeli asunduspoliitika ja asunike vägivalla suhtes.
Informatsioon antud päevakorrapunkti kohta on osaliselt esitatud seletuskirja „Asutusesiseseks kasutamiseks“ märkega lisas.
Eesti seisukohad:
1.1.1 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab astuma täiendavaid samme olukorra parandamiseks Läänekaldal, et aidata kaasa tsiviilelanike kaitse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste järgimise tagamisele.
Lisaks on Eestil kavas Vabariigi Valitsuse varasematele seisukohtadele tuginedes rõhutada alljärgnevaid põhisõnumeid seoses Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Iraani sõjaga:
1.1.3 Soovime pingutuste jätkamist olukorra võimalikult kiireks stabiliseerimiseks Lähis-Idas ja Iraanist tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.
1.1.4 Toetame julgeoleku ja meresõiduvabaduse kindlustamist Hormuzi väinas. Eesti teeb partneritega koostööd Hormuzi väina taasavamiseks.
Lisaks lähtutakse Eesti esindamisel Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. märtsi 2026.a. istungil; Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud ja Riigikogu Väliskomisjoni 17. juuni 2025. a istungil tutvustatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. juuni 2025. a istungil; Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2025. a istungil ja Riigikogu väliskomisjoni 24. jaanuari 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 27. jaanuari 2025. a istungil; Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2024. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 12. detsembri istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. detsembri 2024. aasta istungil; Vabariigi Valitsuse 18. jaanuari 2024. aasta istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 18. jaanuari istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 22. jaanuari 2024. aasta istungil; Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 2023. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 19. oktoobri 2023 a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. oktoobri 2023. aasta istungil; Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2022. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 9. detsembri 2022. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 12. detsembri 2022. a istungil.
1.2 Venemaa agressioon Ukraina vastu
Ukraina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kolmepoolsed kõnelused on alates veebruarist peatunud. Samas on jätkunud kahepoolsed kontaktid Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahel, mida Ukraina peab väga oluliseks, kuigi on väljendanud pettumust, et Ameerika Ühendriikide läbirääkijad Witkoff ja Kushner pole seni Kiievit külastanud, olles käinud korduvalt Moskvas. Ameerika Ühendriikide välisminister Rubio, kellele Venemaa välisminister Lavrov Putini käsul 25. mail helistas, tunnistas pärast telefonikõnet avalikult, et Ameerika Ühendriikide vahendatud kõnelused pole olnud viljakad. NATO välisministritele ütles välisminister Rubio, et Ameerika Ühendriigid on endiselt valmis kõnelusi vahendama, aga alles siis, kui nendega kaasneb reaalne edulootus. Ukraina avalikkus ei toeta kompromisse territooriumide ega suveräänsuse hinnaga ning jutud võimalikust referendumist pole praegu avalikult esil. Ukraina peaminister Svõrõdenko ütles 2. juunil Eestis toimunud kohtumistel, et (vahe)rahu võimaluste aken võib saabuda aasta lõpuks, kui jätkub Venemaa täiendav survestamine läbi sanktsioonide ja Ukraina täiendav toetamine läbi rahalise abi ja kriitiliste sõjaliste võimete, mis aitab neil nii kauglöökide abil kui ka rindejoonel süvenevate kaotuste abil vajalikku mõju saavutada, et tuua Venemaa päriselt läbirääkimislaua taha.
Sõjategevus on jätkunud Venemaa poolt massiivsete õhurünnakutega Ukraina linnade vastu. Ukraina jätkab omakorda süvalöökidega Venemaa sõjalise ja naftataristu vastu, sh Läänemere piirkonnas ja Kesk-Venemaal ning jätkab rindejoone hoidmist. Rindejoonel ei ole kumbki pool saavutanud otsustavat ülekaalu, kuid kaotatud-võidetud territooriumi tasakaal on liikumas Ukraina kasuks. Märtsis ja aprillis kaotas Venemaa üle 30 000 sõduri kuus, mis ületab mobiliseeritute arvu samal perioodil.
Euroopa Liidu välisministrid arutasid viimati ühiselt Vene agressioonisõja küsimusi 28. mail Küprosel toimunud mitteametlikul kohtumisel. Valitses üksmeel, et Venemaa pole endiselt huvitatud kestvast rahust ning Euroopa Liit jätkab Ukraina toetamist ja Venemaa survestamist. Korrati üle Euroopa Liidu põhiseisukohad Venemaa suhtes, millest Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kallas loetles kohtumise järgsel pressikonverentsil muuhulgas üles järgmised: 1) vaherahu on igasuguste läbirääkimiste eeltingimuseks; 2) Venemaa peab lõpetama sabotaaži, küberründed, valimistesse sekkumise, õhuruumi rikkumised kogu Euroopas; 3) kui seatakse piirangud Ukraina relvajõududele, tuleb seada piirangud ka RU sõjaväele; 4) mitte tunnustada Ukraina okupeeritud territooriume; 5) vastutuselevõtt on oluline, Venemaa peab tegema koostööd rahvusvaheliste uurimistega ja maksma tekitatud kahju eest; 6) iga lepe peab austama Ukraina suveräänsust, iseseisvust, õigust ise valida enda liite. Euroopa välisteenistuse juhtimisel töötatakse edasi Euroopa Liidu põhihuvide kaardistamisega.
Venemaaga kõneluste pidamise küsimuses valitseb seisukoht, et Euroopa Liit ei saaks olla rahukõnelustel neutraalne vahendaja, vaid on Ukraina kõrval teda toetamas ning kaitsmas oma julgeolekuhuve. Enamus liikmesriike leiab, et Euroopa Liidu seisukohtade koordineerimist ja kaasatust võimalikes kõnelustes tuleks käsitleda Euroopa Liidu institutsionaalses raamistikus.
Euroopa Liit on ette valmistamas täiendavaid sanktsioone Venemaale. Juuni välisasjade nõukogul on plaanis heaks kiita isikuvastased sanktsioonid, mille hulgas on Venemaa sõjatööstuse ja varilaevastikuga soetud isikud. Käimas on Euroopa Liidu 21. sanktsioonipaketi ettevalmistused. Pakett hõlmab kõiki sektoreid, rõhk on energia ja finantssektoril ning kaubandusel. Venemaa energiatulude vähendamiseks oleks täielik mereteenuste keeld äärmiselt tõhus meede, mille kehtestamine peab jääma Euroopa Liidu eesmärgiks. Eesti esitas 21. sanktsioonipaketti oma ettepaneku.
Euroopa Liidul on dünaamiline nafta hinnalae mehhanism, mis tähendab, et hinnalage korrigeeritakse automaatselt iga kuue kuu tagant ja hinnalagi sõltub nafta turuhinnast. Komisjonil on kohustus juulis arvutada Venemaa toornafta keskmine turuhind ja korrigeerida hinnalage vastavalt. Euroopa Liidu hinnalagi peab olema nafta keskmisest turuhinnast 15% madalam. Praegune Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Kanada ja Austraalia hinnalagi on 44,1 Ameerika dollarit barreli eest. Nafta hinnad on viimastel kuudel Lähis-Ida julgeolekuolukorra ja Hormuzi väinaga seotud häirete tõttu tõusnud ebatavaliselt kõrgele tasemele. Praeguste nafta hindade juures tähendaks automaatne hinnalae korrigeerimine selle märkimisväärset tõstmist, mis läheks vastuollu Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada Venemaa naftatulusid. Eesti ettepanek on hinnalae korrigeerimine edasi lükata ja säilitada praegune hinnalagi.
Euroopa Liit jätkab varilaevastikuga seotud riskide vähendamisele suunatud meetmete rakendamist. Nõukogu kiitis 15. detsembril 2025. a heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide deklaratsiooni rahvusvahelise mereõiguse raamistiku täieliku kasutamise kohta seoses varilaevastikust tulenevate ohtude ning kriitilise merealuse taristu kaitsega. Deklaratsioonis rõhutatakse, et üheks oluliseks vahendiks varilaevastikuga seotud riskide maandamisel on koostöö asjaomaste lipuriikidega.
Informatsioon antud päevakorrapunkti kohta on osaliselt esitatud seletuskirja „Asutusesiseseks kasutamiseks“ märkega lisas.
Eestil on kavas Vabariigi Valitsuse varasematele seisukohtadele tuginedes rõhutada alljärgnevaid põhisõnumeid:
1.2.2 Euroopa Komisjoni hinnangul on Ukraina valmis Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste teemaplokkide avamiseks, mistõttu tuleb need avada.
1.2.3 Surve Venemaale peab jätkuma, et jõuda õiglase ja kestva rahuni.
1.2.4 Peame kiiresti vastu võtma Venemaa sõjamajandust võimalikult tugevalt pärssiva 21. sanktsioonipaketi. Eesti on seisukohal, et Venemaa suhtes tuleb jätkuvalt kehtestada täiendavaid ja võimalikult suure mõjuga sanktsioone seni, kuni Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu. Eelkõige tuleb kärpida Venemaa energiatulusid. Euroopa Liit peab kehtestama Venemaa energiaekspordile täieliku mereteenuste keelu. Kuni Euroopa Liit pole mereteenuste keeldu kehtestatud, toetame Euroopa Liidu kehtestatud nafta hinnalae hoidmist võimalikult madalal tasemel.
1.2.5 Pooldame Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide ja isikuvastaste sanktsioonide kehtivuse pikendamist praeguselt kuuelt kuult kaheteistkümne kuuni.
1.2.6 ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelise nädala lähenemise valguses ootame Euroopa välisteenistuselt ja Euroopa Liidu delegatsioonidelt üle maailma sh New Yorgilt aktiivset tegevust Ukraina toetuseks vastavalt kokkulepitud isolatsioonipoliitika põhimõtetele ja Euroopa Liidu prioriteetidele UNGA81-l.
1.2.7 Kõigi töösuundadega, mis kiirendavad Venemaa ja tema juhtkonna vastutusele võtmist agressioonikuriteo ning sõja- ja inimsusevastaste kuritegude eest, tuleb jätkata. Igaüks peab panustama, sest ilma agressori vastutuseta pole õiglane rahu Euroopas võimalik.
Eesti esindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 20. jaanuari 2022. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 24. jaanuari 2022. a istungil; Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 18. veebruari 2022. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 21. veebruari 2022. a istungil; Vabariigi Valitsuse 13. mai 2022. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 14. mai 2022. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. mai 2022. a istungil; Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2022. a istungil, ja Riigikogu Väliskomisjoni 15. juuli 2022. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. juuli 2022. a istungil; Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2022. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 14. oktoobri 2022. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 17. oktoobri 2022. a istungil; Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2022. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 9. detsembri 2022. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 12. detsembri 2022. a istungil; Vabariigi Valitsuse 16. märts 2023. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 16. märtsi istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 20. märtsi 2023. a istungil; Eesti Vabariigi Valitsuse 21. septembri 2023. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 16. oktoobri 2023. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 muutmise ettepaneku kohta; Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 2024. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 1. veebruari 2024. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Venemaa külmutatud varadelt saadava kasumi kohta; Vabariigi Valitsuse 18. aprilli 2024. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 19. aprilli 2024. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 22. aprilli 2024. a istungil; Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2024. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. oktoobri istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad 7. oktoobril 2024. a toimuval eurorühma kohtumisel ja 8. oktoobril 2024. a toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil; Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2025–2027; Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2025. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 17. novembri 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 20. novembri 2025. a istungil; Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2025. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 12. detsembri 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. detsembri 2025. a istungil. Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2026. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 23. jaanuari 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 29. jaanuari 2026. a istungil.
1.3 EL-Hiina suhted
Välisministrid arutavad Hiina ja Euroopa Liidu suhteid. Hiina üha jõulisem käitumine ja roll globaalteemadel tingib vajaduse hoida teemat Euroopa Liidu arutelude päevakorras, sõnumeid ühtlustada ning neid ühtselt Hiinale edastada. Hiina roll vene agressioonisõja otsustava võimaldajana mõjutab negatiivselt nii Eesti kui ka Euroopa Liidu suhteid Hiinaga. Ilma Hiina toetuseta ei suudaks Venemaa jätkata agressioonisõda Ukraina vastu samas ulatuses. Hiina toetab Venemaa agressiooni nii diplomaatiliselt, majanduslikult kui ka sõjaliste sidemete kaudu, tihendades majandussuhteid, tarnides Venemaale kahese kasutusega kaupa, võimendades Venemaa narratiive sõja kohta ning korraldades ühisõppuseid Vene armeega.
Hiina ettevõtete osakaal Euroopa tarneahelates ning kriitilises taristus tingib vajaduse sõltuvuse vähendamiseks ja vältimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks võimalike ohtude suhtes.
21.11.2024 kinnitas valitsus „Venemaa vastase sanktsioonipoliitika põhimõtted ja tegevuskava“, mille kohaselt tuleb kehtestada võimalikult suure mõjuga sanktsioonid riikidele ja isikutele, kes aitavad kaasa Venemaa agressioonile ning aitavad märkimisväärselt ja süsteemselt kaasa Venemaale kehtestatud sanktsioonidest möödahiilimisele, sealhulgas Valgevene, Iraan, Põhja-Korea ning kolmandes riikides (sh. Hiina) asuvad finantsasutused ja üksused.
Eesti põhisõnumid:
1.3.1. Eesti toetab jätkuvalt Euroopa Liidu lähenemist, kus Hiinat nähakse ühtaegu partneri, konkurendi ja rivaalina, kuid rõhutame siiski tugevamalt Hiina kui süsteemse rivaali ja konkurendi rolli.
1.3.2. Eesti käsitleb Hiinat agressioonisõja otsustava võimaldajana, kelle majanduslik ja diplomaatiline toetus aitavad Venemaal sõjapidamist jätkata. Sellel on selge mõju nii Euroopa sh Eesti julgeolekule kui Euroopa Liidu ja Hiina suhetele.
1.3.3. Eesti toetab võimalikult suure mõjuga sanktsioonide kehtestamist isikutele ja üksustele, kes aitavad kaasa Venemaa agressioonile ning aitavad märkimisväärselt ja süsteemselt kaasa Venemaale kehtestatud sanktsioonidest möödahiilimisele.
1.3.4. Eesti on seiskohal, et liikmesriigid peavad nii kahepoolselt kui Euroopa Liidu tasandil vähendama oma sõltuvust Hiinast nii kriitilistes tarneahelates kui tundlikus tehnoloogias.
Eesti esindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud ja Riigikogu Väliskomisjoni 17. juuli 2025. a istungil tutvustatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. juuni 2025. a istungil; Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2022. a istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 14. oktoobri 2022. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 17. oktoobri 2022. a istungil; Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2025. a istungil heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse ettekandest riigi välispoliitikast (välisministri välispoliitika aastakõne Riigikogus 11. veebruaril 2025. a); Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud ja Riigikogu Väliskomisjoni 17. juuni 2025. a istungil tutvustatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. juuni 2025. a istungil; Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2025–2027;
II. Informatsioon Euroopa Liidu Nõukogu piiravate meetmete kohta
2.1. Muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Sudaanis
EL Nõukogu otsustas 05.03.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Sudaanis. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja neli isikut, tulenevalt ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee 24.02.2026 otsusest.
2.2. Muudatused teatavates eripiirangutes organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu
Euroopa Komisjon otsustas 09.03.2026 teha muudatused teatavates eripiirangutes organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu. Muudatustega jäetakse piiravate meetmete nimekirjast välja üks üksus, tulenevalt ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee 27.02.2026 otsusest.
Euroopa Komisjon otsustas 01.04.2026 teha muudatused teatavates eripiirangutes organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja kaks isikut, tulenevalt ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee 26.03.2026 otsusest.
Euroopa Komisjon otsustas 07.04.2026 teha muudatused teatavates eripiirangutes organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja üks isik, tulenevalt ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee 30.03.2026 otsusest.
2.3. Muudatused piiravates meetmetes seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
EL Nõukogu otsustas 14.03.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Muudatustega pikendatakse piiravate meetmete kehtivust kuni 15.09.2026. Samuti jäetakse piiravate meetmete nimekirjast välja viis surnud isikut ja kaks muud isikut. Lisaks ajakohastatakse 132 isikut ning 77 üksust käsitlevat teavet.
EL Nõukogu otsustas 16.03.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja üheksa isikut.
2.4. Muudatused piiravates meetmetes seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega
EL Nõukogu otsustas 16.03.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja neli isikut.
2.5. Muudatused teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravates meetmetes seoses olukorraga Iraanis
EL Nõukogu otsustas 16.03.2026 teha muudatused teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravates meetmetes seoses olukorraga Iraanis. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja 16 isikut ja kolm üksust.
EL Nõukogu otsustas 30.03.2026 teha muudatused teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravates meetmetes seoses olukorraga Iraanis. Muudatustega pikendatakse piiravate meetmete kehtivust kuni 13.04.2027. Samuti jäetakse piiravate meetmete nimekirjast välja üks isik ning ajakohastatakse nelja isiku ja kahe üksuse kohta käivat infot.
2.6. Muudatused piiravates meetmetes, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid
EL Nõukogu otsustas 16.03.2026 teha muudatused piiravates meetmetes, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja kaks isikut ja kolm üksust.
2.7. Muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Bosnias ja Hertsegoviinas
EL Nõukogu otsustas 30.03.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Bosnias ja Hertsegoviinas. Muudatustega pikendatakse piiravate meetmete kehtivust kuni 31.03.2027.
2.8. Muudatused Iraani vastu suunatud piiravates meetmetes
EL Nõukogu otsustas 30.03.2026 teha muudatused Iraani vastu suunatud piiravates meetmetes. Muudatustega jäetakse piiravate meetmete nimekirjast välja kuus isikut ja kaks üksust, samuti ajakohastatakse ühe isiku ja nelja üksuse kohta käivat infot. Lisaks ajakohastatakse kahesuguse kasutusega kaupade loetelu vastavalt määrusele (EL) 2021/821.
2.9. Muudatused piiravates meetmetes seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega
EL Nõukogu otsustas 21.04.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja kaks üksust.
2.10. Muudatused piiravates meetmetes seoses tegevusega, mis kahjustab Sudaani stabiilsust ja poliitilist üleminekut
EL Nõukogu otsustas 21.04.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses tegevusega, mis kahjustab Sudaani stabiilsust ja poliitilist üleminekut. Muudatustega jäetakse piiravate meetmete nimekirjast välja neli isikut EL autonoomsest sanktsioonirežiimist, kuivõrd isikud lisati 24.02.2026 ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonikomitee poolt piiravate meetmete loetellu, mis 05.03.2026 võeti Nõukogu otsusega üle EL-ÜRO segarežiimis.
2.11. Muudatused piiravates meetmetes seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Moldovas
EL Nõukogu otsustas 21.04.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Moldovas. Muudatustega pikendatakse piiravate meetmete kehtivust kuni 29. aprillini 2027 ning muudetakse piiravate meetmete nimekirja kandeid seitsme isiku kohta.
2.12. Muudatused piiravates meetmetes seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas
EL Nõukogu otsustas 23.04.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
Energia
• Sanktsioonide alla lisatakse 46 uut varilaevastiku laeva. 11 laeva eemaldatakse sanktsiooninimekirjast.
• Nõukogule luuakse võimalus otsustada Venemaa toornaftale ja naftatoodetele hinnalae kohaldamise üle, mis võimaldab kehtestada Venemaa toornafta ja naftatoodete mereteenuste keeld.
• Alates 01.01.27 kohaldub keeld osutada LNG terminaliteenuseid Venemaa üksustele või nende kontrolli all olevatele üksustele.
Transport
• Kolmandate riikide sadamate ja lüüside tehingukeelu nimekirja lisatakse üksused, mis aitavad Venemaale toimetada relvastust või hinnalaest mööda hiilida – kaks sadamat Venemaal, üks Indoneesias.
• Piiratakse Venemaa võimalusi soetada tankereid oma varilaevastiku tarbeks, mh lisades müüjaile kohustuse hinnata ja maandada riski, et tanker võidakse edasi müüa või seda kasutada Venemaal.
• Keelatakse tehnilise abi, vahendus- ja finantsteenuste osutamine Venemaa lipu all sõitvatele, Venemaa mereregistri poolt sertifitseeritud, Venemaa omandis või hallatavate jäämurdjate ja LNG tankerite suhtes (al 25.04.2026) ning jäämurdjatele ja LNG tankeritele, mis tegutsevad Venemaal või on kasutamiseks Venemaal (al 01.01.2027).
Finantsmeetmed
• Tehingukeelu nimekirja lisatakse 20 finantsasutust.
• Kaks panka eemaldatakse sanktsiooninimekirjast: Heihe Rural Commercial Bank Co. Ltd ja Heilongjiang Suifenhe Rural Commercial Bank Co. Ltd.
• Tehingukeeldu laiendatakse üksustele, mis võimaldavad rahvusvahelisi makseid või arveldusi, mis aitavad sanktsioonidest mööda hiilida ning sellised üksused võidakse kanda tehingukeelu alla.
• Laiendatakse kehtivat tehingukeeldu krüptovaradele (RUBx ja Digital Ruble) ja keelatakse tehingud loetletud keskpankade digivaluutadega.
• Kehtestatakse tehingukeeld Venemaal asuvate krüptovarateenuse pakkujate ja krüptovarade vahetust või ülekandeid võimaldavate platvormidega.
• Keelatakse tehingud ettevõtetega, mis aitavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida, pakkudes alternatiivseid makse- ja arveldusskeeme nt tasaarveldused või muud lahendused.
Kaubandus
• Sõjaliste lõppkasutajate ja sanktsioonidest möödahiilimisega seotud ettevõtete nimekirja lisatakse 56 üksust.
• Täiendatakse ekspordikeeldu kaupadele, mis suurendavad Venemaa tööstusvõimekust, mh lisades kemikaale, lõhkeainekomponente, suure võimsusega traktorid.
• Kehtestatakse täiendavad ekspordipiirangud kaupadele ja tehnoloogiatele, mida kasutatakse RU sõjatööstuse tugevdamisel, sh lõhkeainete tootmiseks kasutatavad materjalid.
• Kehtestatakse impordikeeld kaupadele, mis toovad Venemaale märkimisväärset tulu: sh mineraaltooteid, rauamaaki ja metallurgia kõrvalsaadusi, strateegilisi ja värvilisi metalle ning nende jäätmeid ja pulbreid, keemiatööstuse lähteaineid.
• Kehtestatakse ammoniaagi impordikvoot 688 000 tonni aastas, millele ei kohaldu impordikeeld.
• Karmistatakse teemantide päritolu tõendamise nõudeid.
Teenused
• Laiendatakse ringhäälingukeeldu üksustele, mis jätkavad sanktsioonide all oleva meediakanali sisu edastamist, tegevust uue nime või struktuuri all.
• Täpsustatakse tarkvaraga seotud keeldu, mis hõlmab tehnilise abi, vahendusteenuste, finantseerimise ning intellektuaalomandi õiguste ja ärisaladuste üleandmise keeldu Venemaale või kasutamiseks Venemaal.
• Teenuste keeld turvateenuste osutamiseks Venemaa valitsusele või Venemaal asuvatele üksustele.
Muu
• Esmakordselt võetakse kasutusele möödahiilimise vastane instrument, millega kehtestatakse Kõrgõzstanile ekspordipiirangud kaupadele nagu metallitöötlusmasinad, andmeedastusseadmed.
• Täpsustatakse Venemaa diplomaatide, konsulaartöötajate ja nende pereliikmete eelneva teavitamise kohustust.
• Kehtestatakse tehingukeeld üksustega, mis kasutavad ilma nõusolekuta EL-i ettevõtjatele kuuluvat intellektuaalomandi õigusi või ärisaladusi.
• Keelatakse tehingud isikute ja ettevõtetega, kes on saanud kasu Venemaa riigi otsustest, millega on ELi ettevõtete varad Venemaal riigi kontrolli alla võetud või nende üle kontroll üle antud, samuti sama sektori ettevõtetega, kes on sellest kasu saanud.
• Keelatakse tehingud isikute ja ettevõtetega, kes aitavad kolmandates riikides jõustada nõudeid, millega püütakse EL-i sanktsioonide tõttu EL-i ettevõtetelt kahju välja nõuda.
• Laiendatakse Venemaalt rahalise või majandusliku toetuse vastuvõtmise keeldu teadus- ja arendustegevusega seotud üksustele.
• Laiendatakse EL ettevõtjate õigust nõuda liikmesriigi kohtus kahju hüvitamist ka olukordades, kus kolmanda riigi (v.a Venemaa) kohus või haldusasutus püüab sanktsioonidega seotud nõuet täitmisele pöörata.
Erandid
• Sätestatakse erand teenustele, mis on rangelt vajalikud Venemaa diplomaatilise või konsulaaresinduse toimimiseks ELi liikmesriigis. Selliste teenuste osutamiseks ei ole enam vaja eelnevat luba.
• Kitsendatakse küber- ja infoturbe erandit.
• LNG tootmisest pärit maagaasi kondensaat ei kuulu impordi- ega teenusekeelu alla kuni 01.01.2027.
• Pädev asutus võib lubada sanktsioonide all oleval laeval teha vajalikke toiminguid, kui laev on mõeldud utiliseerimiseks või toimingud on vajalikud laeva jõudmiseks lammutustehasesse või utiliseerimisega seotud maksete tegemiseks.
• Täpsustatakse kahese kasutusega ja militaarvõimekust suurendavate kaupade Venemaale müügi ja ekspordi erandit: lubatakse mittesõjaliseks kasutuseks mõeldud tehingud tervisehädaolukordade, tõsise tervise- või keskkonnaohu ennetamise või leevendamise ning loodusõnnetustele reageerimise korral.
• Laiendatakse taastuvenergia projektide erandit sadamakeelu osas: lubatakse juurdepääs sadamale või lüüsile, kui see on vajalik toiminguteks, mis on rangelt vajalikud taastuvenergia projektide lõpuleviimiseks EL-is.
• Lisatakse erand Budapesti ühe metrooliini Sofia kolme metrooliini hoolduseks ja metroovagunite käitamiseks, hoolduseks ja remondiks.
• Pädevad asutused võivad lubada tööstuslikud määrdeainete ja määrdepreparaatide alla kuuluvate kaupade transiiti läbi Venemaa, kui kaup eksporditakse Ungarist ja lõppsihtkohaks on Aserbaidžaan.
• Laiendatakse PVC toodete erandit.
2.13. Muudatused piiravates meetmetes seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
EL Nõukogu otsustas 23.04.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.
• Isikuvastaste sanktsioonide nimekirja lisatakse 117 nime (37 isikut ja 80 üksust), sh:
• Naftatööstuse ettevõtted (Bashneft, Slavneft) ja rafineerimistehased
• Energiahiidude, sh Gazpromi ja Rosnefti tütarfirmad
• Sõjatööstuse ettevõtted ja nendega seotud isikud
• Okupeeritud Ukraina aladel tegutsejad
• Ettevõtted kolmandates riikides (17 nime järgmistes riikides: Hiina, AÜE, Seišellid, Belize, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan), kes aitavad kaubandussanktsioonidest mööda hiilida, tarnivad sõjatööstusele vajalikku kaupu või võimaldavad varilaevastiku tegevust
• Laiendatakse isikuvastaste sanktsioonide kehtestamise kriteeriumit, mis loob võimaluse sanktsioonide nimekirja lisada isikuid ja üksuseid, kes on seotud kõrge riskiga laevanduspraktika kasutamisega, kui transporditakse muid mineraalseid tooteid.
• Täpsustatakse nõuete rahuldamise keeldu, täiendades seda punktiga, et keeld kehtib ka kolmandate riikide isikutele (v.a. partnerriigid), kui seeläbi tehtaks vahendeid kättesaadavaks isikutele, kellele on see keelatud.
• Lisatakse säte, mis lubab EL liikmesriikide kodanikel ning EL liikmesriikide õiguse alusel registreeritud ettevõttel liikmesriigi kohtu kaudu nõuda sisse kahjud, mis on välja mõistetud kolmandate riikide kohtute poolt Venemaa isikute/ettevõtete nimel sanktsioonidest mõjutatud lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu. Kahjusid on välja võimalik mõista neilt, kes aitavad selliste otsuste jõustamisele kolmandates riikides kaasa.
Erandid
• Lisatakse erand, mis võimaldab pädeva asutuse loal Nayara Energy külmutatud varad vabastada või teha neile vahendeid kättesaadavaks, kui see on vajalik Venemaa toornaftast sõltuvuse vähendamiseks.
• Laiendatakse kindlustusfirmade erandit, kelle puhul saab pädev asutus teha erandi külmutatud vahendite vabastamiseks, kui see kujutab endast kindlustushüvitise makset (käesolevas paketis lisatud ettevõte Soglasie).
• Lisatakse erand, mis lubab pädeva asutuse loal vabastada listitud isiku/ettevõtte vahendeid, kui listitud isik/ettevõte on algatanud vahekohtumenetluse ja vahekohtuotsus hõlmab vahekohtumenetluse kulude hüvitamist. Erandi alusel on võimalik maksta menetluse kulusid ning teisi mõistlikke protseduurilisi kulutusi teisele osapoolele ja ei laiene kahjunõuetele, kuni sanktsioonid on jõus.
• Lisatakse erand, mis lubab pädeva asutuse loal listitud isiku/ettevõtte külmutatud varad vabastada või teha neile vahendeid kättesaadavaks liikmesriikide riiklikult rahastatud väliskultuuriorganisatsioonide tegevuseks või ajaloolise vastutuse programmideks vajalikele tehingutele Venemaal (peegeldades sektoraalsete sanktsioonide lisanduvat erandit).
• Laiendatakse Budapesti 3. metrooliini vagunite hoolduseks maksete tegemise erandit ka Sofia metrooliinide 1, 2 ja 4 vagunite hoolduseks (peegeldades sektoraalsete sanktsioonide lisanduvat erandit).
2.14. Muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu
EL Nõukogu otsustas 23.04.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu.
• Isikuvastaste sanktsioonide nimekirja lisatakse kolm juriidilist isikut.
• Täiendatakse ekspordikeeldu kaupadele, mis toetavad Valgevene sõjalist ja tehnoloogilist võimekust: laboriklaas, kõrge jõudlusega määrdeained, nende lisandid ning lennukite, helikopterite ja mehitamata õhusõidukite muud osad.
• Täiendatakse ekspordikeeldu kaupadele, mis suurendavad BY tööstusvõimekust: kemikaalid, kummitooted, terasetooted, metallitööstuse tööriistad ning suure võimsusega tööstustraktorid.
• Kehtestatakse täiendav teenusekeeld, millega keelatakse Valgevenele, valitsusele, riigiasutustele ja nende nimel tegutsevatele isikutele hallatavate turvateenuste osutamine.
• Kehtestatakse täiendavad impordikeelud kaupadele, mis võimaldavad Valgevenel oma tulu teenida: toorained, mineraalid, metallid, metallijäätmed, kemikaalid, vulkaniseeritud kummitooted ja töödeldud karusnahad. Kehtestatakse erand teatud tüüpi vasepulbrile.
• Kehtestatakse tehingukeeld sanktsiooninimekirjas olevate krüptovarade ja keskpanga digirahadega (Valgevene digitaalne rubla) ning Valgevenes asutatud krüptovarateenuse pakkujate ja vahetus- või ülekandeplatvormidega. Erand kehtib diplomaatilistele esindustele ja enne 24.02.2022 Valgevenes elanud EL kodanikele.
2.15. Muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Myanmaris/Birmas
EL Nõukogu otsustas 27.04.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Myanmaris/Birmas. Muudatustega pikendatakse piiravate meetmete kehtivust kuni 30.04.2027. Lisaks jäetakse piiravate meetmete nimekirjast välja üks surnud isik ning ajakohastatakse 33 isiku ja üheksa üksuse kohta käivaid andmeid.
2.16. Muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Sudaanis
EL Nõukogu otsustas 07.05.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Sudaanis. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja kolm isikut, kelle ÜRO Julgeolekunõukogu Sudaani sanktsioonikomitee lisas 28.04.2026 ÜRO piiravate meetmete nimekirja.
2.17. Muudatused piiravates meetmetes seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
EL Nõukogu otsustas 11.05.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja 16 isikut ja seitse üksust.
2.18. Muudatused piiravates meetmetes, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid
EL Nõukogu otsustas 11.05.2026 teha muudatused piiravates meetmetes, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid. Muudatustega pikendatakse otsuse (ÜVJP) 2019/797 kohaldamist kuni 18.05.2028 ning otsuse artiklites 4 ja 5 sätestatud meetmete kohaldamist kuni 18.05.2027. Lisaks ajakohastatakse nelja isiku ja ühe üksuse kohta käivat teavet.
2.19. Muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Süürias
EL Nõukogu otsustas 18.05.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Süürias. Muudatustega pikendatakse piiravate meetmete kohaldamist kuni 01.06.2027. Lisaks eemaldatakse piiravate meetmete nimekirjast 7 üksust ning ajakohastatakse 11 isiku kohta käivat teavet.
2.20. Muudatused piiravates meetmetes seoses Iraani sõjalise toetusega Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ning relvastatud rühmitustele ja üksustele Lähis-Idas ja Punase mere piirkonnas
EL Nõukogu otsustas 22.05.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses Iraani sõjalise toetusega Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ning relvastatud rühmitustele ja üksustele Lähis-Idas ja Punase mere piirkonnas. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete loetellu kandmise kriteeriume, et piiravaid meetmeid oleks võimalik kohaldada selliste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, kes vastutavad Iraani tegevuse või poliitika eest, mis kahjustab meresõiduvabadust Lähis-Idas, toetavad seda, viivad seda ellu või saavad sellest kasu. Lisaks täiendatakse sanktsioonirežiimi nimetust, lisades viite Iraani tegevusele, mis kahjustab meresõiduvabadust Lähis-Idas.
2.21. Muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Venemaal
EL Nõukogu otsustas 26.05.2026 teha muudatused piiravates meetmetes seoses olukorraga Venemaal. Muudatustega pikendatakse piiravate meetmete kehtivust kuni 28.05.2027. Samuti muudetakse seitsme isiku kohta käivaid tuvastamisandmeid ja põhjendusi.
2.22. Muudatused Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadi vägivallategude toetajate, neile kaasaaitajate või nende võimaldajate vastu suunatud piiravates meetmetes
EL Nõukogu otsustas 28.05.2026 teha muudatused Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadi vägivallategude toetajate, neile kaasaaitajate või nende võimaldajate vastu suunatud piiravates meetmetes. Muudatustega kehtestatakse uus piiravate meetmete loetellu kandmise kriteerium, et piiravaid meetmeid oleks võimalik kohaldada Hamasi poliitbüroo liikmete suhtes, v.a. kui on piisavalt teavet selle kohta, et nad ei mõjuta Hamasi vägivallategusid. Samuti lisatakse piiravate meetmete nimekirja 10 isikut ning täiendatakse sanktsioonirežiimi nimetust.
2.23. Muudatused inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravates meetmetes
EL Nõukogu otsustas 28.05.2026 teha muudatused inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravates meetmetes. Muudatustega lisatakse piiravate meetmete nimekirja kolm isikut ja neli üksust.
2.24. Muudatused teatavates eripiirangutes organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu
Euroopa Komisjon otsustas 02.06.2026 teha muudatused teatavates eripiirangutes organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu. Muudatustega eemaldatakse piiravate meetmete nimekirjast seitse isikut, tulenevalt ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee 21.05.2026 otsusest.