OTSUS

Jõelähtme Vallavalitsus

Postijaama tee 7

Jõelähtme küla

74202, Harju maakond

03.04.2024 nr 11.2-54/24/253

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise

ja taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames otsuse

Jõelähtme Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija või tellija) projekti „Neeme lasteaia

energiatõhusamaks muutmine“ (nr Kliima.2.01.20-0162; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke „Neeme lasteaia soojustamine koos fassaadi ja katuse töödega

ning päikesejaama paigaldus“ viitenumbriga 261039 (edaspidi riigihange nr 261039) kontrollimise

käigus, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS1)

sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 20 812 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on riigihalduse ministri 26.02.2020 määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse

hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi

meetme määrus) § 19 lõige 2, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis

on loetletud punktis 1.5 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Hankija on kehtestanud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimuse, mis

ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1

1.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 261039 (hanketeade avaldati

17.02.2023) pakkumuste esitamise tähtajaga 15.03.2023. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti

edukaks tunnistatud pakkujaga Taleon Grupp OÜga 10.04.2023 ehitustööde töövõtuleping nr 2-

12.7/289 (edaspidi hankeleping) maksumusega 178 006,92 eurot (käibemaksuta).

1 Rakendatakse riigihanke 261039 avaldamise ajal ja kuni 23.02.2023 kehtinud RHS redaktsiooni

Hankija kehtestas riigihanke nr 261039 pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks

järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu

jooksul teostanud vähemalt 2 sarnast ehitustööd. Sarnaseks ehitustööks loetakse vähemalt 490m2

suletud netopinnaga hoone. Igale hoonele peab olema väljastatud kasutusluba.“.

RHS § 101 lg 1 punkt 1 lubab pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankijal nõuda nimekirja kindlaksmääratud tunnustele

vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60

kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. Kuivõrd hankija on riigihankes

nr 261039 sätestatud tingimuse kohaselt nõudnud riigihanke nr 261039 algamisele eelnenud 36

kuu jooksul täidetud lepinguid ehk on 60 kuulise perioodi lühendanud 36-le kuule, siis ei ole

rakendusüksuse hinnangul kvalifitseerimise tingimuses seatud nõue kooskõlas RHS §-ga 3 ja

§ 101 lg 1 punktiga 1.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 25.10.2023 rakendusüksuse päringule referentstööde perioodi lühendamise

kohta järgmist: „Viidatud RHS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et hankija võib nõuda nimekirja hankija

kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud

riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt.

Seega ei ole tegemist imperatiivse kohustusega. Vaadeldaval juhul oli 36 kuud piisav periood, et

tagada konkurents. Seda tõendab asjaolu, et pakkumuse esitas 6 pakkujat. 36 kuuline

referentstööde teostamise tähtaeg on põhjendatud, et tagatud oleks reaalne ja vahetu tegevus

samaväärsete ehitiste ehitamisel hankele eelnenud perioodil. Kuna tegemist on tavapärase, mitte

ehituslikult tavapäratu või eriehitustehnilisi lahendusi ja -tehnoloogiaid nõudva ehitustegevusega,

mille kasutamine ei ole igapäevane, on 36 kuud optimaalne referentsperiood, mille puhul on

võimalik hinnata pakkuja tegevust hangitava ehitisega samaväärse ehitise ehitamisel ilma, et

periood pakkuja varasema samaväärse ehitise ehitamise ja hangitava ehitustöö teostamise vahel

muutuks üleliia pikaks.“

Järelevalvemenetluse raames esitas toetuse saaja 20.12.2023 täiendavad selgitused: „Jõelähtme

Vallavalitsus ei nõustu, et tema kui hankija on Hanke korraldamisel rikkunud RHS § 101 lg 1 p 1

regulatsiooni. RHS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt

hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: nimekiri hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. RHS § 101 lg 1 p 1 ei

tulene, et hankija ei võinuks Hankes nõuda kvalifitseerimistingimusena nimekirja ka lühema

perioodi jooksul hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde

lepingutest ja määratlus „eelneva 60 kuu jooksul“ ei hõlmaks selle perioodi sees ka võimalikku

lühemat tähtaega, näiteks 36 kuud.

Jõelähtme Vallavalitsus on teadlik, et Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on seoses

RHS § 101 lg 1 p 1 regulatsiooniga leitud, et oluline küsimus seoses 60-kuulise perioodiga on ka

see, kas hankijal on õigus seda perioodi lühendada ja nõuda konkreetse sisuga kogemust nt

viimase kahe aasta jooksul. Seda õigust tuleks siiski pigem eitada, kuna esiteks räägib RHS sätte

sõnastus konkreetsest kuudes väljendatud perioodist ja liikmesriigi seadusandjal ei ole keelatud

hankijale vabadust kvalifitseerimise tingimuse seadmisel piirata. Teiseks tähendaks perioodi

lühendamine enamasti põhjendatud konkurentsipiirangut riigihankes, eelistades ettevõtjaid, kellel

on õnnestunud täita lepinguid hiljem. Eriti suurema turuosakaaluga hankijal võimaldaks see

piirata turgu oma hiljutiste lepingupartneritega. Sellest lähtuvalt ei ole hankijal õigust

referentsperioodi muuta, mis tähendab, et pakkujatel ja taotlejatel peab olema võimalik tõendada

oma kvalifikatsiooni ehitustööde abil, mis on teostatud 60 kuu jooksul enne hankemenetluse

algamist RHS § 73 lg 1 mõttes, st enne hanketeate avaldamise päeva riigihangete registris või

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral enne läbirääkimiste pidamiseks

ettepaneku tegemist. Hankijal ei ole õigust määratleda seda perioodi muudes, eelkõige pikemates

ajaühikutes nagu aasta ja kehtestada nõuet nt pakkuja viie viimase lõppenud majandusaasta kohta

(Vaske, Veiko. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk

652-653). Õigusalases kirjanduses ühe autori poolt väljendatud seisukoht ei ole õiguse allikaks

ning ei ole ühtlasi kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Jõelähtme Vallavalitsusele

teadaolevalt ei ole riigihangete vaidlustuskomisjoni ega ka kohtute praktikas ühtegi lahendit, mis

oleks käsitlenud küsimust sellest, kas RHS § 101 lg 1 p 1 alusel nõutav nimekiri võiks olla ka

lühema või pikema perioodi kohta kui 60 kuud.

RHS § 101 lg 1 p 1 aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar

2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi

Direktiiv). Direktiivi artikkel 60 (4) sätestab, et „ettevõtja tehnilist suutlikkust võib vastavalt

ehitus-tööde, asjade või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada XII

lisa II osas loetletud ühe või mitme dokumendiga”. Direktiivi XII lisa II osa punkti a alapunkt i)

sätestab: “Ettevõtja tehnilist suutlikkust tõendavad dokumendid, millele on osutatud artiklis 58:

a) järgmised loetelud: i) maksimaalselt viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri,

millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise ja tulemuste kohta. Piisava

konkurentsitaseme tagamiseks võib avaliku sektori hankija vajaduse korral märkida, et arvesse

võetakse tõendeid ka rohkem kui viie aasta eest tehtud asjaomaste ehitustööde kohta.

Inglise keeles on see sõnastatud nii: „Means providing evidence of the economic operators’ tech-

nical abilities, as referred to in Article 58: (a) the following lists: (i) a list of the works carried out

over at the most the past five years, accompanied by certificates of satisfactory execution and

outcome for the most important works; where necessary in order to ensure an adequate level of

competition, contracting authorities may indicate that evidence of relevant works carried out more

than five years before will be taken into account.”

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kohtul liikmesriigi õigust tõlgendada kooskõlas Euroopa

Liidu direktiividega (vt Riigikohtu 30. aprilli 2020. aasta otsus tsiviilasjas nr 2-17-2152/74, p 14

ja seal viidatud kohtupraktika). Liikmesriigi kohtul tuleb riigisisest õigust tõlgendada kooskõlas

Euroopa Liidu direktiividega ka juhul, kui seadusandja on asjaomase direktiivi jätnud korrektselt

üle võtmata (vt Euroopa Kohtu 13. novembri 1990. aasta otsus asjas nr C-106/89: Marleasing SA

versus La Comercial Internacional de Alimentacion SA, p 8; Riigikohtu 30. märtsi 2006. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p-d 29-31), saavutamaks direktiivi kehtestamise eesmärkidele

võimalikult lähedane tulemus. RHS § 101 lg 1 p 1 ei ole Direktiivi ülevõtmisel võetud korrektselt

üle, sest selle sõnastus võib tekitada küsimuse, kas periood peab olema ilmtingimata 60 kuud või

see võib olla ka väiksem periood või pikem periood.

Seega, sõltumata Eesti kirjanduses väljatoodule ning riigiabi osakonna seisukohale, saab RHS §

101 lg 1 p 1 tõlgendada (ja peabki tõlgendama) selliselt, et see ei nõua tehnilise ja kutsealase

suutlikkuse kvalifitseerimise tingimusena ilmtingimata viieaastase perioodi määratlemist, vaid see

periood võib olla hankija poolt määratud ühtlasi kas lühem või pikem, kui samal ajal on tagatud

riigihanke eesmärkide saavutamine.

RHS § 98 lg 1 sätestab, et hankija võib kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hanke-

lepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Jõelähtme Vallavalitsus

oleks seega saanud RHS § 98 lg 1 kohaselt üldse jätta kontrollimata ning pakkujatelt nõudmata

nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest.

Lisaks eelmärgitule ei küsitud Hanke käigus Jõelähtme Vallavalitsuselt seoses referentsperioodiga

(36 kuud) mistahes küsimusi ega vaidlustatud nimetatud kvalifitseerimise tingimust, mis kinnitab

veenvalt, et see kvalifitseerimise tingimus ei saanud rikkuda mistahes viisil Hankest huvitatud

isikute õigusi.

Jõelähtme Vallavalitsus on juba RTK-le juba varasemalt selgitanud, et RHS § 101 lg 1 p 1 annab

hankijale diskretsiooniõiguse. Jõelähtme Vallavalitsus hindas, et vaadeldaval juhul oli 36 kuud

piisav periood, et tagada konkurents. Seda tõendab asjaolu, et pakkumuse esitas 6 pakkujat. 36

kuuline referentstööde teostamise tähtaeg oli põhjendatud, et tagatud oleks reaalne ja vahetu

tegevus samaväärsete ehitiste ehitamisel hankele eelnenud perioodil. Kuna tegemist on

tavapärase, mitte ehituslikult tavapäratu või eriehitustehnilisi lahendusi ja -tehnoloogiaid nõudva

ehitustegevusega, mille kasutamine ei ole igapäevane, on 36 kuud optimaalne referentsperiood,

mille puhul on võimalik hinnata pakkuja tegevust hangitava ehitisega samaväärse ehitise

ehitamisel ilma, et periood pakkuja varasema samaväärse ehitise ehitamise ja hangitava ehitustöö

teostamise vahel muutuks üleliia pikaks.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Riigi Tugiteenuste Keskuse 15.10.2020 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse

nr 11.6-8/1138 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetust kasutama ja projekti ellu

viima kooskõlas toetuse taotlusega ning vastavalt meetme määruses sätestatud nõuetele. Eelkõige

täidab toetuse saaja meetme määruse §-s 17 sätestatud kohustusi. Meetme määruse § 17 kohaselt

on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema esitatud taotlusele, taotluse

rahuldamise otsusele ja õigusaktidele.

Toetuse saajaks on Jõelähtme Vallavalitsus, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ning

sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda.

Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise (punkt 3).

RHS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt

hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: nimekiri hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. Hankija on

kvalifitseerimistingimustes pakkuja täidetud ehitustööde lepinguperioodi lühendanud RHS § 101

lg 1 punktis 1 sätestatud 60-lt kuult 36 kuuni.

Riigihanke üldpõhimõtete kohaselt tuleb hankijal muuhulgas tagada hankes konkurentsi efektiivne

ärakasutamine. Seaduseandja on leidnud, et piisava konkurentsi tagamiseks on hankijal õigus

nõuda muuhulgas pakkujatelt RHS § 101 lg 1 punkti 1 alusel riigihanke algamisele eelneva 60 kuu

jooksul täidetud ehitustööde lepingute nimekirja. Toetuse saaja väite: „Jõelähtme Vallavalitsus

oleks seega saanud RHS § 98 lg 1 kohaselt üldse jätta kontrollimata ning pakkujatelt nõudmata

nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest.“

kohta märgib rakendusüksus, et kuigi hankijal on kaalutlusõigus otsustada, kas ta nõuab

pakkujatelt riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul täidetud ehitustööde lepingute nimekirja

esitamist või mitte, siis ei võimalda see säte siiski hankijal otsustada perioodi üle, mille jooksul ta

täidetud ehitustööde lepingute nimekirja esitamist nõuab. Seega, kui hankija otsustab nõuda

pakkujatelt nimekirja kindlaksmääratud tunnustele vastavatest ehitustööde lepingutest, on hankijal

kohustus lubada pakkujatel esitada ehitustööde lepinguid, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul ja hankija ei tohi nimetatud perioodi lühendada ja/või perioodi sees eraldi

ajavahemike sätestada.

Rahandusministeeriumi riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis vastatakse

küsimusele, kas RHS § 101 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel võib hankija kvalifitseerimistingimustes

kehtestada lühema referentsperioodi, järgmiselt: „Vastus küsimusele on eitav. Oma

nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et RHS §

101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud tingimuse puhul on lepingud täidetud riigihanke algamisele eelneva

60 kuu jooksul ja RHS § 101 lg 1 p 2 puhul 36 kuu jooksul, siis lühemate perioodide kehtestamine

oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud referentsperioodi

tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal äranägemisel

lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p-d 19 ja 24). Samuti on Euroopa Komisjon

selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks lühendada.“

Rakendusüksus on RHS § 101 lg 1 punkti 2 küsimuses eelnevalt pöördunud ka

Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna ( edaspidi RORO) poole, kes

kinnitas 12.05.2020 e-kirjas lühema referentsperioodi kehtestamise osas järgmist: „Oma

nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et

lepingud on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, siis lühema perioodi

kehtestamine oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud

referentsperioodi tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal

äranägemisel lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p 24). Samuti on Euroopa

Komisjon selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks

lühendada. Eespool väljatoodust tulenevalt oleme seisukohal, et hankija on kehtestanud

kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole RHS-ga kooskõlas.“ Seega analoogia korras RHS § 101 lg 1

punkti 2 kohta antud arvamusega, ei tohiks lühendada referentsperioodi ka RHS § 101 lg 1 punktis

1 toodud ehitustööde lepingute osas. Lähtudes eelpool toodust ja tuginedes RORO arvamusele,

kui seadusandja RHS § 101 lg 1 punkti 2 tõlgendusele, on rakendusüksus seisukohal, et hankes

sätestatud 36 kuuline referentsperiood ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1 ning rikutud on

RHS § 3. Antud juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke

tulemus, kui hankija oleks sätestanud 60 kuulise referentsperioodi, kuna hankes ei saanud osaleda

need potentsiaalsed pakkujad, kellel oli 60 kuu jooksul täidetud ehitustööde hankelepingud.

Käesoleval juhul on hankija referentsperioodi lühendamisega rikkunud RHS § 3 p-s 3 sätestatud

konkurentsi efektiivse kasutamise põhimõtet, täpsemalt vähendanud eeldatavat konkurentsi nende

ettevõtetega, kellel oli varasem kogemus täidetud RHS-is sätestatud 60 kuulisel perioodil.

Rakendusüksus selgitab, et tõlgendus RHS § 101 lg 1 punktides 1 ja 2 tähtaja imperatiivsuse kohta

ei tulene ainult õiguskirjandusest või eelkirjeldatud RORO seisukohast, vaid ka Euroopa

Komisjoni selgitustest nimetatud tähtaegade lühendamise lubamatuse kohta.

Rakendusüksus märgib, et asjaolu, et hanke käigus ei ole seoses lühema referentsperioodiga

mistahes küsimusi küsitud ega tingimust vaidlustatud, ei välista selle tingimuse õigusvastasust.

Hankes selgituste küsimine ja õigusvastaste tingimuste vaidlustamine on hankes osalemisest

huvitatud isikute õigus, kuid mitte kohustus. Sarnasel seisukohal on oldud ka kohtupraktikas, nii

on näiteks Tallinna Halduskohus 08.07.2022 otsuses nr 3-19-1219 sedastanud: „Selgituste

küsimine ja hankija tähelepanu juhtimine õigusvastasele hanketingimusele on pakkuja võimalus,

mitte kohustus. Pakkujal/huvitatud isikul on võimalus õigusvastaste hanketingimuste korral

hankes osalemisest loobuda, mis aga ei tähenda, et kaebaja läbiviidud hange oleks olnud

õiguspärane ja selle tulemus ei oleks võinud osutuda teistsuguseks. Kaebaja hankijana vastustab

tema korraldatud hanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei ole põhjendatud lükata

potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse esitamata või õigusvastasele

hanketingimusele tähelepanu juhtimata või selle vaidlustamata.“

Rakendusüksus mõistab toetuse saaja soovi, et töövõtjal oleks reaalne ja vahetu kogemus

samaväärsete ehitiste ehitamisel hankele eelnenud perioodil, kuid juhib toetuse saaja tähelepanu

asjaolule, et hankija peab kvalifitseerimise tingimuse seadmisel lähtuma RHS-ist. Käesoleval

juhul on toetuse saaja RHSis ettenähtud perioodi õigusvastselt lühendanud, vähendades sellega ka

enda võimalust leida turult parim pakkumus ja tagada seeläbi hankes võimalikult efektiivne

konkurentsi ärakasutamine ja säästlik rahade kasutamine. Vaatamata asjaolule, et hankes esitati 6

pakkumust, on toetuse saaja perioodi lühendamisega siiski välistanud selliste potentsiaalsete

pakkujate hankemenetluses osalemise, kes oleks teistsuguse, RHS-ile vastava kvalifitseerimise

tingimuse seadmise korral saanud oma pakkumuse esitada. Käesoleval juhul ei ole teada, millised

oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui

toetuse saaja oleks järginud kvalifitseerimistingimuse seadmisel RHS-i.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija on kehtestanud

kvalifitseerimistingimuse, mis on vastuolus RHS § 101 lg 1 punktiga 1 ning ühtlasi on toetuse

saaja rikkunud ka RHS § 3 punktis 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Meetme määruse § 19 lõike 2 kohaselt kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega

talle meetme määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25,

50 või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja RHS-i rikkumine riigihankes nr 261039 ei olnud üksnes

formaalne, kuivõrd välistada pole võimalik, et etteheidetud rikkumise puudumisel osutunuks

edukaks teine pakkuja ning toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks.

Kaaludes riigihankes nr 261039 esinenud rikkumise raskust, on rakendusüksus seisukohal, et

kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates ei ole proportsionaalne rakendada 10%-st

kõrgemat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd hankes oli tagatud konkurents (Riigihangete

registrist nähtuvalt esitati pakkumusi 6, sh 1 ühispakkumus). Esitatud pakkumuste arvust võib

järeldada, et piirava tingimuse mõju hankes osalemisest huvitatud isikutele ei olnud eelduslikult

suur. Samas pole võimalik rikkumise mõju pakkujate ringile täielikult välistada, mistõttu on

põhjendatud ja proportsionaalne rikkumise raskusega kõige madalam (10%-i) finantskorrektsioon.

1.5 Riigihanke nr 261039 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 261039 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevustes nr 3

„Ehitamine (sh omanikujärelevalve)“ KD-s 2, 5, 8, 10 ja 11 alusel kokku abikõlblikus summas

208 120,02 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1 ja meetme määruse § 19 lg 2 loeb rakendusüksus riigihankega

nr 261039 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kuluks kokku summas 20 812 eurot

(208 120,02 * 10%), millest toetus moodustab 9 573,52 eurot ja omafinantseering 11 238,48 eurot.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

11.03.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada

omapoolne seisukoht hiljemalt 27.03.2024. Toetuse saaja edastas 20.03.2024 e-toetuse keskkonna

vahendusel oma seisukohad finantskorrektsiooni otsuse eelnõule. Valdavalt kordab toetuse saaja

juba varem esitatut. Siiski peab rakendusüksus vajalikuks mõned aspektid välja tuua.

Toetuse saaja märgib esiteks, et meetme määruse eesmärk on saavutatud, kuivõrd Neeme

lasteaiale, mille energiatõhusust on parandatud, on väljastatud kasutusluba. Rakendusüksus

märgib ja mida ka toetuse saaja ise on välja toonud, et antud osas puudub vaidlus. Seega ei pea

rakendusüksus nimetatud asjaolu pikemalt lahata.

Toetuse saaja on jätkuvalt seisukohal, et RHS § 101 lg 1 punkt 1 ei ole imperatiivne säte, ehk et

hankijal on otsustuspädevus, millise perioodi täidetud ehitustööde lepingute nimekirja esitamist

nõuab. Rakendusüksus jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja

menetlusökonoomikast lähtuvalt täies mahus üle kordama ei hakka. Täiendavalt selgitame, et

toetuse saaja kohustuseks on saavutada projekti eesmärk rakendades kõiki kehtivaid õigusnorme,

sh ka RHS-s sätestatud norme. Rakendusüksuse hinnangul on riigihanke eesmärgiks kohelda kõiki

isikuid võrdselt, seega juhul, kui oleks hankija enda pädevuses otsustada kui pika perioodi täidetud

ehitustööde lepingute nimekirja esitamist nõuab, oleks ehitustööde lepingute korral ettevõtjad

ebavõrdses olukorras, kui ühel juhul soovitakse vaid 36 kuulise perioodi jooksul täidetud lepingu

esitamist ja teisel juhul 60 kuulise perioodi jooksul täidetud lepingu esitamist. Niivõrd ulatuslik

kaalutlusotsus perioodi üle, mille jooksul täidetud ehitustööde lepingute nimekirja esitamist

hankija nõuab, looks hankijale võimaluse teatud pakkujaid soosida või tegutseda nende suhtes

omavoliliselt, see ei oleks aga RHS § 101 lg 1 punkti 1 ega selle aluseks oleva Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL artikli 60 punkti 4 sätte eesmärgiga kooskõlas. Asjaolu, et

RORO ei ole korduma kippuvate küsimuste rubriigis avaldatud Euroopa Komisjoni selgituste

allikat täpsustanud, ei anna veel alust Euroopa Komisjoni seisukohta antud küsimuses arvestamata

jätta. Kuivõrd Rahandusministeeriumi ülesandeks on vastavalt RHS § 180 punktile 2 nõustada

RHS-i rakendamise küsimustes, sealhulgas korraldada riigihankealaseid koolitusi, ning anda

soovituslikke juhiseid ja suuniseid ning avaldada ajakohast oskusteavet, siis ei ole rakendusüksusel

põhjust seada RORO poolt avaldatud infot kahtluse alla. Niisamuti ei anna alust kahelda RORO

antud seisukohtades Euroopa Kohtu praktika puudumine antud küsimuses.

Toetuse saaja leiab, et otsuse tegemisel tuleb kohaldada analoogiat Euroopa Liidu õigusaktide

alusel antavate toetuste tagasinõudmisega ja et käesoleval juhul on tõendamata väidetava

rikkumise negatiivne mõju (riigi)eelarvele, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021.

aasta otsusele nr 3-20-895. Rakendusüksus selgitab, et isegi kui võtta eeskuju Euroopa Liidu

vahenditest rahastatud projektidele kohalduvatest õigusaktidest ja nende rakendamise käigus

tekkinud kohtupraktikast, ei välista need rakendusüksuse hinnangul antud juhul

finantskorrektsiooni kohaldamist. Nimelt ei ole Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)

eelnõu seletuskirja kohaselt riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud. Toetuse saaja poolt viidatud kohtuotsuses (3-20-895) toodud seisukohad ei ole

praegusel juhul ülekantavad, sest asjaolud on oluliselt erinevad. Viidatud kohtuasjas oli

vaidlusaluseks küsimuseks see, et kas hankija oli õigusvastaselt nõudnud pakkujatelt Eestis

tegutseva krediidiasutuse kinnituskirja. Ringkonnakohus möönis eelkirjeldatud otsuses, et

rikkumise mõju Euroopa Liidu eelarvele ei saa välistada, kuid ei pidanud konkreetse juhtumi

asjaolusid arvestades sellise kahju tekkimist tõenäoliseks. Sarnasele järeldusele jõudis ka Tallinna

Halduskohus 10.10.2022 haldusasjas nr 3-21-2607 (punkt 21), kus kohus jättis eelkirjeldatud

Ringkonnakohtu otsuse kaebuse lahendamisel asjaolude erinevuse tõttu kõrvale, aga see ei olnud

ainsaks põhjuseks. Nimelt leidis Tallinna Halduskohus ühtlasi ka seda, et viidatud ringkonnakohtu

lahend hälbib ülejäänud kohtupraktikast. Lisaks on ka Tallinna Ringkonnakohus ise hilisemas

vaidluses jätnud otsuses nr 3-20-895 toodud seisukohad arvestamata (vt 21.06.2023 otsus nr 3-19-

1219 p 30).

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. Lugeda projekti „Neeme lasteaia energiatõhusamaks muutmine“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 20 812 eurot, millest toetus moodustab 9 573,52 eurot ja

omafinantseering 11 238,48 eurot;

2. vähendada riigihankega nr 261039 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta 15.10.2020 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse nr 11.6-8/1138

punkte 3-5 alljärgnevalt:

4.1. „3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 208 188 (kakssada kaheksa tuhat ükssada

kaheksakümmend kaheks eurot) eurot“;

4.2. „4. Toetuse määr on 46 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

95 766,48 (üheksakümmend viis tuhat seitsesada kuuskümmend kuus koma

nelikümmend kaheksa eurot) eurot“;

4.3. „5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 54 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest ja suurus vähemalt 112 421,52 (ükssada kaksteist tuhat nelisada

kakskümmend üks koma viiskümmend kaks eurot) eurot.“;

5. vähendada järgnevates kuludokumentides otsuse resolutsiooni punkti 2 alusel riigihankega

nr 261039 hüvitamiseks esitatud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti

eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 21 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30

päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

663 2027

[email protected]