Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

EELNÕU

09.06.2026

Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Tööturumeetmete seaduse muutmine

Tööturumeetmete seadusestehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „taotlejal“ tekstiosaga „, kellel on

õigus Eestis töötada,“;

2) paragrahvi 5 lõike 7 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) isiku üldandmed, välisriigi isikukoodi väljastanud riik, teovõime andmed;

2) elamisloa või -õiguse kehtivuse andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed

rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või taotleja seisundi kohta, surmaandmed,

pangakonto number;“;

3) paragrahvi 5 lõike 7 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „ning andmed“ tekstiosaga „isiku

abivajaduse hindamise, funktsioneerimisvõime piirangute ja“;

4) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) on kinnipeetav või vahistatu vangistusseaduse tähenduses;“;

5) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „1, 2, 4 või 5“ arvuga „2“;

6) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) osalema nõustamisel töötukassa määratud ajal ja viisil;“;

7) paragrahvi 9 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „, arvestades isiku soovi ja

võimalusi tööd leida“;

8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Nõustamise aja ja viisi määramisel arvestatakse töötu võimalusi tööd leida, tema

tööotsingu olukorda ning nõustamiskohtumise eesmärki.“;

9) paragrahvi 9 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse

töö, mis sisaldub tegevuskavas ja mis arvestab eelkõige töötu:

1) terviseseisundit;

2) elukohta;

3) varasemat töötasu;

4) haridustaset;

5) töökogemust;

6) olemasolevat või omandatavat eriala;

7) hoolduskoormust.

(6) Sobivaks tööks töötule alates 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse töö:

1) mis terviseseisundit arvestades ei ole töötule vastunäidustatud;

2) mis võib olla tähtajaline;

3) mille korral jõudmiseks elukohast töökohta ja tagasi ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas

või mida on võimalik teha töötu elukohas püsivalt kaugtööna;

4) mille eest makstakse töötasu vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

töötasu alammääras või mis töötuskindlustushüvitise saamise korral on suurem töötu samal

perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest, kui see ületab töötasu alammäära;

5) mis arvestab töötu haridust, eriala ja töökogemust või tööturukoolitusel omandatavat eriala;

6) mis arvestab mõistlikul määral hoolduskoormusega.“;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Hoolduskoormus käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 7 ja lõike 6 punkti 6 tähenduses on

töötu vajadus abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget.“;

11) paragrahvi 9 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui isik võetakse kuue kuu jooksul töötuna arveloleku lõpetamisest arvates uuesti töötuna

arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud

tegevusega, võetakse talle sobiva töö kindlaksmääramisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna

arveloleku perioodid. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat

või vähem, loetakse talle sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 5, või kokku

üle 20 nädala, loetakse töötule sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6.“;

12) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui töötu mõjuva põhjuseta kokku kolm korda kas ei osale nõustamisel töötukassa määratud

ajal või viisil, töötu ei täida muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust või keeldub sobivast

tööst;“;

14) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 9 lõigete 5–7 redaktsiooni, mille jõustumise kuupäev on 2027. aasta

1. jaanuar, kohaldatakse ka inimeste suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne 2027. aasta

1. jaanuari.

(7) Kui kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punkti 2 redaktsiooni, mille jõustumise

kuupäev on 2027. aasta 1. jaanuar, ei võeta arvesse enne 2027. aasta 1. jaanuari mõjuva

põhjuseta nõustamisel osalemata jätmist, tegevuskava täitmisest ja sobivast tööst keeldumist.“;

15) paragrahvi 33 lõiget 7 täiendatakse pärast tekstiosa „kohaldatakse käesoleva seaduse enne

2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni“ tekstiosaga „, välja arvatud § 24 lõike 1 punkte

1‒3 ja lõiget 2 ning § 25 lõike 1 punkte 1‒3,“.

§ 2. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktist 11 jäetakse välja tekstiosa „, tööharjutusel“.

§ 3. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seadusestehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „§ 12 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6–11“;

2) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) teeb analüüse ja uuringuid tööturu olukorra ning töötukassa tegevuse mõju, tulemuslikkus

ja kvaliteedi kohta;“;

4) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Käesoleva seaduse

§ 28 lõike 2 punktides 2‒23, 6 ja 8‒11 sätestatud otsuseid saab vastu võtta ainult nõukogu

koosolekul.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

„§ 281. Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadetakse otsuse projekt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates vastamiseks mõistliku

tähtaja. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse

vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata. Käesolevas lõikes nimetatud

dokumentide saatmise nõukogu liikmetele korraldab nõukogu esimees.

(2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu liige, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, kas ta on otsuse

poolt või vastu, loetakse otsusele vastu hääletanuks.

(3) Vastuvõetud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teavitatakse nõukogu

liikmeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul pärast määratud

vastamise tähtaja möödumist.“;

6) paragrahvi 30 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „võetakse“ sõnaga

„koosolekul“;

7) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, välja arvatud küsimustes,

mille puhul on põhikirjas ette nähtud otsuse tegemine koosolekul.“;

8) seadust täiendatakse§-ga 301 järgmises sõnastuses:

„§ 301. Juhatuse otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadetakse otsuse projekt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kõigile juhatuse liikmetele, määrates vastamiseks mõistliku

tähtaja. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse

vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata. Käesolevas lõikes nimetatud

dokumentide saatmise juhatuse liikmetele korraldab juhatuse esimees.

(2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt üle poole juhatuse

liikmetest. Juhatuse liige, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, kas ta on otsuse

poolt või vastu, loetakse otsusele vastu hääletanuks.

(3) Vastuvõetud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teavitatakse juhatuse liikmeid

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul pärast määratud vastamise

tähtaja möödumist.“;

§ 4. Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seadusestehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Loetelu tervise infosüsteemi andmetest, mida on vaja töövõime hindamiseks ja töövõime

hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks, ning päringute

perioodid käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 8 sätestatud juhul kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Töötukassa kontrollib töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteeti ja

põhjendatust, kaasates selleks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte.

(8) Arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikul on

eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis

olevatele käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmetele käesoleva seaduse § 6 lõikes

1 nimetatud nõusoleku ulatuses ning töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse

andmetele töötukassa andmekogus.“;

3) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 19 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „peatada või“ ning tekstiosa „§

18 lõigetes 1 ja 2 või“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 5‒15, § 3 punktid 1, 2 ja 4–8 ning § 4 punktid 3 ja 4 jõustuvad

2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „teenused“ tekstiosaga „, isiku

abivajaduse hindamine, funktsioneerimisvõime piirangud“;

2) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 35 lõike 1 punktidest 5 ja 6 jäetakse välja sõnad „peatamise või“.

§ 2. Määruse § 1 punktid 2 ja 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND

SOTSIAALMINISTER

MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määruse nr 15

„Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks

ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“

muutmine

Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel.

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määruse nr 15

„Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja

maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ paragrahvi 2

täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Eesti Töötukassal on töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteedi ja

põhjendatuse hindamiseks õigus saada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–5 nimetatud

andmeid.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller

sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Eelnõule esitasid I kooskõlastusringil ettepanekuid ja kommentaare Sotsiaalministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Andmekaitse

Inspektsioon ja Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõule esitasid II kooskõlastusringil tagasiside Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Puuetega

Inimeste Koda ja Eesti Tööandjate Keskliit. Eelnõu kooskõlastas märkusteta Eesti Linnade ja

Valdade Liit.

Nr Ettepanek/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Sotsiaalministeerium

1 Eelnõu § 1 p 3: kavandatud andmevahetus

Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse vahel

on ka meie hinnangul vajalik ja toetab ka

sotsiaalhoolekande seaduse eesmärke kliendi

ühisel abistamisel. Seletuskirja kohaselt

plaanitakse seda teha sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistri (STAR) vahendusel.

Seletuskirja 8. peatükis lk 31 on välja

toodud, et muudatuste rakendamiseks

vajalike IT-arenduste kulu on hinnanguliselt

154 900 eurot, millega on arvestatud

töötukassa eelarves, kuid kajastatud ei ole

STAR-i arendamiseks vajalikke IT-kulusid ja

nende katteallikat. Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) esmase

hinnangu kohaselt on andmete edastamiseks

vajaliku x-tee teenuse loomise arenduskulu

60 000 eurot + km. Palume vastav kulu

kajastada ka seletuskirjas. Seletuskirjas tuleb

ette näha selle kulu katteallikad ja ühtlasi

palume vastava lisaraha taotleda

riigieelarvest TEHIK-u jaoks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil.

Seletuskirjas tuleb ka ära märkida, kust

leitakse vajalikud vahendid siis, kui riigi

eelarvestrateegia protsessis lisarahasid ei

saada. Meie ministeerium lisavahendeid IT-

arenduseks ei ole hetkel planeeritud.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Käesoleva eelnõu raames ei kavandata

infosüsteemidevahelist automaatset

andmevahetust infosüsteemide

andmevahetuskihi (X-tee) kaudu.

Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala asutuste vaheline andmete

küsimine ja edastamine toimub jätkuvalt

juhtumipõhiselt konkreetse menetluse

raames, lähtudes vajadusest lahendada

üksikjuhtum ning järgides isikuandmete

minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtteid.

Valitud lahendus võimaldab vältida

püsiva ja laiapõhjalise ligipääsu loomist

teise asutuse andmetele olukorras, kus

andmete kasutamise vajadus ei ole

massiline ega pidev, vaid seotud

üksikute juhtumitega.

Samas peame infosüsteemidevahelist

automatiseeritud andmevahetust X-tee

kaudu pikas perspektiivis põhjendatuks

ja vajalikuks, eeskätt menetluste

tõhustamise ja halduskoormuse

vähendamise eesmärgil. Vastava

IT-arenduse elluviimiseks on siiski vaja

eraldi ressursse ja ettevalmistust ning

seda ei ole võimalik realiseerida

Ülaltoodust tulenevalt ei saa kõnealune säte

jõustuda üldises korras – IT-arendused

võtavad aega ja samuti tuleb selleks vajalik

aeg ja raha planeerida konkreetsesse

aastasse. Palume jõustumissäte meiega läbi

arutada, sest sellest sõltub IT-arenduste aeg.

käesoleva eelnõu menetluse raames.

X-tee arenduse kavandamine ja

rahastamisvõimaluste leidmine toimub

eraldi edasiste tegevuste käigus.

2 Eelnõu § 4 p 1: eelnõukohase

töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lõikega

8 antakse juurdepääs tervise infosüsteemis

(TIS) olevatele TVTS § 7 lõikes 4 nimetatud

isikuandmetele muuhulgas ka töövõime

hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise

ning parendamise eesmärgil. Soovime

siinjuures rõhutada, et ligipääs TIS-s

olevatele andmetele saab seaduse alusel olla

ainult nende isikute osas, kes on varem

andnud TVTS § 7 lõikes 4 toodud nõusoleku

TIS-s olevatele isikuandmetele ligipääsuks

ja kelle töövõimet on hinnatud. Juhime

tähelepanu, et tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 591 kohaselt on TIS-

i andmete töötlemise eesmärk esmatähtsana

suunatud tervishoiuteenuse osutamisele ja

isiku ravimisele. Isikuandmete kujul

juurdepääs TIS-ile „mõju ja tulemuslikkuse

hindamise ning parendamise eesmärgil“ on

vastuolus IKÜM artiklis 5 sätestatud

eesmärgi piirangu ja minimaalsuse

põhimõttega. Kui andmete töötlemise

eesmärk ei ole konkreetse eksperdiarvamuse

õigsuse kontrollimine (individuaalne

järelevalve), vaid üldine süsteemne analüüs

või metoodika arendamine, tuleb vastavalt

IKÜM artiklile 25 (lõimitud andmekaitse) ja

artiklile 89 kasutada anonüümitud andmeid

või statistilisi väljavõtteid. Isikustatud

terviseandmete kasutamine halduse siseseks

arendustegevuseks riivab

ebaproportsionaalselt isiku privaatsust, kuna

selline eesmärk väljub TIS-i seadusjärgse

kasutuse ja isiku poolt algselt antud

nõusoleku piiridest (IKÜM art 6 lg 4).

Andmekaitse Inspektsiooni senise praktika

kohaselt on TIS-i andmete teisene kasutus

lubatud vaid juhul, kui see on vältimatult

vajalik avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks viisil, mida ei saa saavutada

vähem riivavate vahenditega. Süsteemi

„parendamine“ isikuandmete baasil ei vasta

sellele kriteeriumile, kui puudub vahetu seos

Arvestatud.

Eelnõu § 4 punkti 1 eesmärk ei ole

üldine töövõime hindamise süsteemne

analüüs ega teadus- või statistikatöötlus,

vaid töövõime hindamise menetluse

kvaliteedi, põhjendatuse ja õiguspärase

rakendamise hindamine. Selline tegevus

on otseselt seotud töövõime hindamise

korraldamisega ning ei välju tervise

infosüsteemi andmete kasutamise

seadusjärgsest raamistikust.

TVTS § 7 lõike 8 sõnastusest on jäetud

välja tekstiosa „ning töövõime

hindamise mõju ja tulemuslikkuse

hindamise ning parendamise eesmärgil“.

Vastavad parandused on tehtud ka

seletuskirjas.

konkreetse isiku menetlusega. Seetõttu

peame vajalikuks piirata isikustatud andmete

kasutusõigust vaid vahetu järelevalve

teostamisega konkreetse eksperdiarvamuse

üle.

Eeltoodust tulenevalt palume jätta TVTS §

7 lõike 8 sõnastusest välja tekstiosa "ning

töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse

hindamise ning parendamise eesmärgil".

3 Eelnõu § 4: eelnõu § 4 p-st 1 tulenevalt tuleb

muuta ka TVTS § 7 lõike 5 alusel kehtestatud

ministri määrust Töövõime hindamiseks,

puude raskusastme tuvastamiseks ning

hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu

ja päringute perioodid–Riigi Teataja ja selle

volitusnormi. Määruses on ette nähtud TIS-i

andmete loetelu ja päringute perioodid.

Kehtiva määruse kohaselt on Töötukassal

juurdepääs TIS-i andmetele üksnes töövõime

hindamiseks, kuid eelnõuga soovitakse saada

juurdepääsu laiemal eesmärgil

(ekspertarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse

hindamiseks). Määruse tasandil tuleb selgelt

eristada isikuandmete koosseis ja

päringuõigus vahetu järelevalve

teostamiseks (kus isiku tuvastamine on

vältimatu). Volitusnormi laiendamisel tuleb

välistada olukord, kus statistiliste

eesmärkide (töövõime hindamise mõju ja

tulemuslikkuse hindamise ning parendamise

eesmärgil) saavutamiseks avatakse

juurdepääs TIS-i delikaatsetele andmetele

isikustatud kujul. Seega tuleb vastavalt

muuta nii määruse volitusnormi kui ka

määrust.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud volitusnormi

täpsustusega ning seletuskirjale lisatud

rakendusakti kavand.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

4 1. Eelnõu seletuskirjas on hinnatud

kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja

riigivalitsemisele avalduvaid mõjusid, samas

ei ole sarnaselt mitmete teiste valdkondadega

puudutatud mõju regionaalarengule. Näeme,

et eelnõuga kaasnevad eeldatavalt siiski ka

arvestatavad mõjud regionaalarengule.

Regionaalsest vaatenurgast mõjutavad

eelnõuga kaasnevad muudatused eriti

piirkondi, kus töötus on kõrge ja töökohtade

kättesaadavus piiratud (nt Ida‑Virumaa,

Kagu‑Eesti, saared, tööjõuareaalide

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Näeme, et eelnõuga kaasnevad mõjud

regionaalarengule on kaudsed, mistõttu

ei ole seletuskirjas mõju

regionaalarengule põhjalikult

analüüsitud. Seletuskirja on täpsustatud

vastava selgitusega, sh kuidas kaudsed

mõjud avalduvad. Kuivõrd otsesed

regionaalsed mõjud puuduvad, ei mõjuta

eelnõu rakendamine strateegia „Eesti

2035“ ja üleriigilise planeeringu „Eesti

äärealad)1 ning piirkondi, kus ühistransport

ning digivõimekus on nõrgemad.

2. Seletuskirja mõjude peatükki tuleb

kindlasti veel täiendada eelnõuga

kaasnevate piirkondlike ja

regionaalarengule avalduvate mõjude

hinnanguga2. Täiendavalt palume hinnata millist mõju omavad eelnõukohased

muudatused erinevatele piirkondadele ja

milliseid leevendusmeetmeid on kavandatud

avalduvatele mõjudele. Palume lisada

hinnang ka juhul, kui vastavad mõjud on

kaudsed või vähese ulatusega.

3. Ühtlasi palume seletuskirjas eelnõu

regionaalarengut puudutavate mõjude osa

täiendamisel arvestada järgnevaga:

- tööotsijale võib „sobiva töö tingimuste“

laiendamine pärast sajandat päeva muuta

sobiva töö leidmise keerulisemaks just

suurematest linnapiirkondadest kaugemal

elavatele töötutele, kus töökohtade valik ja

töövõimalused on kesisemad. See eeldab

eelnõuga kavandavate muudatuste kõrvale

kindlasti ka täiendavate leevendusmeetmete

kavandamist selliste piirkondade

tööotsijatele;

- tööotsijate rangemate aktiivsusnõuete

täitmine, mis eeldab füüsilist kohal käimist

Töötukassa esinduses või tööjõukoolitusel,

võib osutuda keerukamaks ja kulukamaks

keskustest kaugemates ja halva

transpordiühendusega piirkondades

elavatele töötutele. Samuti võib rangemate

nõuete täitmine olla takistatud puuduva või

halva internetiühendusega ja arvukama

vähese digioskusega elanikkonnaga

piirkondades kui Töötukassa või koolitaja

kasutab tööotsijaga suhtlemiseks digitaalseid

kanaleid. Enam puudutavad need keerukused

näiteks hajaasustusega piirkondi ja riigi

äärealasid;

2050“ eesmärki vähendada riigisiseseid

piirkondlikke arenguerinevusi.

Täiendavad selgitused regionaalsete

mõjude avaldumise kohta:

- sobiva töö tingimuste

laiendamine pärast töötuna arvel oleku

20 nädalat: muudatuse mõte on anda

senisest suurema vabaduse endale

sobiva töö otsimiseks esimese 20 töötuse

nädala jooksul. Kui inimesel ei ole

õnnestunud töö leidmine esimesel 20

nädalal alates töötuna registreerimisest,

on võimalik suunata inimest tööotsingu

seniseid piire laiendama, et oleks

võimalik arvestada tööotsingutes laiema

tööpakkumiste ringiga. Seega laieneb

sobiva töö tingimuste muutumisel

tööpakkumiste ring, mida inimene peab

töö otsimisel kaaluma. Eesmärk on

ennetada pikemaks venivat töötust ning

motiveerida kiiremat tööle asumist.

- eelnõu järgi ei muutu inimese

kohustused aktiivsusnõuete täitmisel –

töötu peab osalema nõustamisel

töötukassa määratud ajal ja viisil, täitma

tegevuskava ning võtma vastu sobiva

töö. Vastavalt vajadusele ja

kokkuleppele töötukassaga pakutakse ka

kaugnõustamise võimalust või

tööturuteenustel osalemist distantsil.

Töötukassa esindused on olemas üle

Eesti maakonnakeskustes. Töötukassa

hindab inimeste võimekust kasutada

digitaalseid kanaleid ja kui see on

piiratud, pakub alternatiivseid võimalusi

nõustamisel või teenustel osalemiseks.

Oluline on siiski arvestada, et tööotsing

eeldab ka liikumise valmidust, sh

vajadusel töötukassa esinduses kohal

käimist, töövestlustele või töökohaga

tutvumisele minemist või

tööturuteenustel osalemist. Töötuna

arveloleku ajal tasutakse osadel

tööturuteenustel (sh tööturukoolitusel

või tööpraktikal osalemiseks) sõidu- ja

1 Nt Valga-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal on töötuse määr viimastel Statistikaameti andmetel püsinud 2-5 %-punki jagu kõrgem riigi keskmisest. Sarnased piirkondlikud tööturu väljakutsed ilmnevad ka Töötukassa igakuistest andmestikest - Registreeritud töötud | Tableau Public 2 vastavalt HÕNTE §46 ja mõju hindamise kontrollküsimustiku mõjuvaldkonnale p. 9

- seetõttu vajab täpsustamist, millised võivad

olla eelnõu muudatuste sotsiaalsed ja

majanduslikud mõjud piirkondadele, kus

tööandjaid napib ning ühistranspordi ja

digitaalsete ühendusvõimaluste kasutamine

on piiratud, samuti kuidas need võimalikud

negatiivsed mõjud piirkondadele on

leevendatud;

- eelnõu soodustab küll töötuse kestuse

lühenemist ja tööturuteenuste tõhustamist,

kuid ometi võivad rangemad aktiivsus- ja

„sobiva töö“ nõuded mõjutada

ebaproportsionaalselt eelkõige puuduliku

ühistranspordi ja digitaalsete

ühendusvõimalustega piirkondi ning

soodustada sealsete mittetöötavate inimeste

tugisüsteemist ja tööturult välja langemist.

Palume täpsustada milliseid piirkondlikke

eripärasid arvestavaid leevendusmeetmeid

on sellisteks olukordadeks kavandatud;

- ühtlasi palume hinnata, mil määral võivad

eelnõu mõjud toetada või vastu töötada

strateegia „Eesti 2035“ ja uue üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ eesmärkidele

vähendada riigisiseseid piirkondlikke

arenguerinevusi;

- lisaks regionaalarengut puudutavatele

mõjudele palume välja tuua, mil määral

võivad eelnõukohased muudatused mõjutada

kohalike omavalitsuste töökorraldust, -

koormust ja kulusid seoses koostööga

Töötukassaga tööturuteenuste tõhustamisel.

majutustoetust kui teenust pakutakse

elukohast kaugel.

Eelnõukohased muudatused ei mõjuta

kohalike omavalitsuste töökorraldust, -

koormust ja kulusid seoses koostööga

töötukassaga. Eelnõu ei laienda oluliselt

kohaliku omavalituse ja töötukassa

vahelist andmevahetust ega lisa uusi

kohustusi. Andmevahetus lähtub ka

edaspidi vajadusest ja senine koostöö

praktika töötukassa kohalike esinduste ja

kohalike omavalitsuste vahel jätkub

samamoodi nagu seni.

5 4. Samuti palume seletuskirjas välja tuua,

milliseid leevendavaid meetmeid on

plaanis kasutusele võtta, et eelkirjeldatud

riske ja negatiivseid mõjusid

piirkondadele minimeerida. Leiame, et

selliseid leevendusmeetmeid kavandades

võivad eelnõukohaste muudatuste

positiivsed mõjud inimeste

sotsiaalmajanduslikule toimetulekule,

pikemajalise töötuse riski leevendamisele ja

ettevõtetele vajaliku tööjõu kättesaadavusele

avalduda tuntavamalt just piirkondades, kus

töötuse määr on püsinud kõrgem ja tööjõus

osalemine madalam. See omakorda aitaks

Arvestatud osaliselt.

Vt selgitused eelmises punktis.

eelnõu regionaalarengut tasakaalustavat

mõju tugevdada.

6 5. Eelnõu punktiga 8 muudetakse TöMS § 9

lõigete 5 ja 6 sõnastust ning lõike 5

sõnastusest jääb välja punkt 2, mille kohaselt

loetakse töötule esimese 20 nädala vältel

töötuna arvelevõtmisest arvates sobivaks

tööks tööd, mille puhul sõiduks elukohast

töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu

töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega

rohkem kui 15 protsenti kuupalgast. TöMS §

9 lõike 6 sõnastust muudetakse ning

eelnõukohase TöMS § 9 lõike 6 kohaselt

loetakse töötule alates 101. päevast töötuna

arvelevõtmisest arvates sobivaks tööks tööd,

mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja

tagasi ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi

päevas või mida on võimalik teha töötu

elukohas püsivalt kaugtööna. Juhul kui

seejuures ei võeta enam arvesse töökohani

jõudmiseks kuluvat aega ühistranspordiga

ega rahalist kulu, laiendab see selgelt sobiva

tööni jõudmise tingimusi, mis mõjutab töö

leidmise võimalusi kitsendavalt mitmetes

piirkondades, eriti hajaasustuse piirkonnas

elavale töötule. Palume kavandatavat

muudatust seletuskirjas täpsemalt

selgitada ning selle mõju analüüsida.

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja on täiendatud võrdlusega

kehtiva regulatsiooni ja eelnõukohase

regulatsiooni erisustest. Eelnõu kohaselt

arvestatakse esimesel 20 nädalal inimese

elukohaga ja ei ole seatud täiendavaid

tingimusi. See tähendab, et inimesel on

varasemast suurem vabadus esimesel 20

nädalal seada ootusi sobiva töö

kaugusele elukohast, sh arvestades tööle

sõitmise aega, kulu ja transpordi viisi.

Eelnõu kohaselt loetakse töötule alates

21. nädalast töötuna arvelevõtmisest

arvates sobivaks tööks tööd, mille puhul

sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ei

kulu töötul rohkem kui kaks tundi

päevas. Võrreldes kehtiva

regulatsiooniga ei täpsustata enam

transpordi viisi, et oleks võimalik võtta

arvesse inimesele kasutada olevaid

transpordi võimalusi. Seletuskirjas

selgitatakse, et töötukassa arvestab

ajapiirangu kontrollimisel töötule

kasutada olevaid transpordivõimalusi.

Seega inimestel, kes kasutavad tööle

sõitmiseks ühistransporti, arvestatakse

tööle sõitmise aega ühistranspordiga

liikumise ajakulu järgi.

Võrreldes kehtiva korraga ei arvestata

enam tööle sõitmise kulu, kuivõrd

praktikas on sõidukulude kontrollimine

töötukassale liiga suure

halduskoormusega ning puudub

võimalus kõikide töötute tööle ja koju

sõidu kulu ühtsetel alustel arvestada

(kulu sõltub kasutatavast

transpordiliigist).

Tööle liikumise aja arvestus sobiva töö

määramisel on üldlevinud praktika ka

rahvusvaheliselt. See annab ühelt poolt

signaali mida inimeselt oodatakse

tööotsingu tingimuste seadmisel ja

annab teiselt poolt ka kindlust, et

inimeselt ei saa nõuda ebamõistlikult

kaugele tööle liikumist. Eesmärk ei ole

töö leidmise võimaluse kitsendada vaid

laiendada töö otsimise piirkonda

mõistlikus ulatuses juhul kui kodule

lähemal ei ole töökoha leidmine

võimalik. Soovi ja valmisoleku korral

võib tööd ka laiemas piirkonnas otsida.

Kuivõrd sobiva töö kauguse tingimus

arvestab võrreldes kehtiva

regulatsiooniga inimese individuaalseid

transpordivõimalusi, ei kitsenda

muudatus töö otsimise võimalusi ja

muudatuse mõju ei ole detailsemalt

analüüsitud.

7 6. Kindlasti on vaja eelnõuga tagada, et

tööotsijale „sobiva töö“ määratlemisel

arvestaks Töötukassa individuaalse

lähenemise korras olulisi individuaalseid

ja piirkondlikke erisusi ja piiranguid. Sealhulgas seda, kas tööotsijal on reaalselt

olemas tema elukohas vajalikud tingimused

või oskused kaugtööks (nt ligipääs kiirele

internetile, digioskused) juhul kui „sobiva

tööna“ määratletakse kaugtööd võimaldav

töökoht kaugemal kui kahe tunni edasi-tagasi

töölesõidu kaugusel. Või kas tööotsija

elukohast on tagatud ühistranspordi

võimalus, mis lubab mugavalt liigse

ooteajata ja rahalise kuluta vähemalt

kahetunnise ajakulu piires tööl käia. Või kas

tööotsijal on mingeid muid piirkondlikke

takistusi (nt mugava ühistranspordi

võimaluse ja internetiühenduse puudumine)

aktiivsusnõuete täitmiseks.

Arvestatud. Töötukassa valib sobivad

tööpakkumised välja ning lisab need

tööotsija tegevuskavasse, lähtudes

sobiva töö tingimustest ja piirkondlikust

tööturust. Sobiva töö pakkumisel ja

sobivuse hindamisel arvestatakse

inimesele tegelikult kättesaadavaid

transpordivõimalusi (sh ühistransporti)

ning valitakse inimesele ligipääsetavad

töökohad. Kaugtööd käsitletakse sobiva

tööna üksnes juhul, kui töökoht on

tööandja poolt kavandatud püsiva

kaugtööna ning inimesel on selle

tegemiseks olemas vajalikud

võimalused, vahendid ja oskused.

8 7. Eelnõude infosüsteemis, kaaskirjas ega

seletuskirjas ei ole märgitud, et eelnõu oleks

saadetud kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja

Valdade Liidule. Kuna eelnõu puudutab ka

kohalikke omavalitsusi (muudetakse

andmevahetust Eesti Töötukassaga), siis

palume eelnõu kooskõlastada ka Eesti

Linnade ja Valdade Liiduga. Vabariigi

Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 järgi

kooskõlastatakse eelnõu, mis puudutab

kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi,

kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu

korraldust, üleriigilise kohaliku

omavalitsuse üksuste liiduga.

Arvestatud.

Eelnõu on saadetud tutvumiseks ja

kommenteerimiseks ka Eesti Linnade ja

Valdade Liidule ja nende esitatud

kommentaarid on kajastatud

kooskõlastustabelis.

Justiits- ja Digiministeerium

9 Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse

tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12, mis Arvestatud osaliselt.

reguleerib töötuna arveloleku ja

tööturumeetme pakkumise lõpetamist.

Täpsemalt täiendatakse TöMS § 12 lõikega 3

järgmises sõnastuses: „Töötukassa võib teha

otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise

kohta, kui töötu töötukassa töötajaga suulises

või kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata

käitub agressiivselt, sündsusetult või muul

moel nõustamist takistavalt.“. Seega tekib

muudatuste jõustumise korral lisaalus

inimese töötuna arveloleku lõpetamiseks.

Seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsi

osas tunnistatakse, et töö kaotamise tõttu

võib inimene sattuda puudusesse ja seetõttu

lasub riigil põhiseadusest tulenev kohustus

tööd kaotanud inimest abistada ning

kavandatud muudatus riivab inimese õigust

riigilt abi saada. Justiits- ja Digiministeerium

on seisukohal, et töötuna arveloleku

lõpetamist võimaldavate sätete

kavandamisel peab arvestama sellega, et

töötuna arvelolek on töötukassa makstava

töötushüvitise saamise eeldus. Töötushüvitis

võib tööd kaotanud inimese jaoks olla tema

ainus sissetuleku allikas. Seega peab asjaolu,

mis õigustaks inimese töötuna arveloleku

lõpetamist, olema kaalukas ja objektiivselt

põhjendatav. Hetkel seaduses sätestatud

alused töötuna arveloleku lõpetamiseks on

seotud sellega, kas töötuna arvel olev

inimene rikub seadusest tulenevaid nõudeid,

näiteks ei osale nõustamisel (TöMS § 12 lg 1

p 1), või kas inimene ise soovib või on

võimeline temale seadusega pandud

kohustused täitma (inimene ise avaldab

soovi töötuna arveloleku lõpetamiseks

(TöMS § 12 lg 1 p 7) või lõpetatakse see

inimese surma korral (TöMS § 12 lg 1 p 8)).

Eelnõus kavandatud alus töötuna arveloleku

lõpetamiseks seadusest tulenevate nõuete

rikkumist ei eelda. Muudatustega soovitakse

panna inimese õigust saada tööturumeetmeid

ja hüvitisi sõltuvusse sellest, kuidas abivajav

inimene töötukassa ametnikuga suhtleb ja

käitub. See tähendab, et muudatuste

jõustumisel tekib ametnikul lai otsustusruum

küsimuses, mis otseselt mõjutab tööd

kaotanud inimese abisaamise võimalust.

Seletuskirjas toodud selgitused ei ole

piisavad ega veenvad selleks, et oleks

Eelnõust on välja jäetud § 12 lg 3 (ning

sellega seotud viited), kuid teenuse

osutamist takistava käitumise

arvestamine on lahendatud § 12 lg 1 p 2

täpsustamisega. Sätet on täiendatud nii,

et kui töötu käitumise tõttu ei ole

nõustamist võimalik läbi viia,

käsitatakse seda nõustamisel

mitteosalemisena (rakendub olemasolev

kolme rikkumise loogika). Vastavad

muudatused on viidud eelnõusse ja

seletuskirja.

II kooskõlastusringi järel arvestatud. Eelnõust on välja jäetud § 12 lg 3 ja I

kooskõlastusringi järel lisatud täiendus.

võimalik nõustuda kavandatud muudatuse

vajalikkusega. Muudatuse tulemusena võib

riik jätta inimese abita sõltuvalt ametniku

subjektiivsest hinnangust sellele, mida

vastav ametnik peab agressiivseks,

sündsusetuks või muul moel nõustamist

takistavat käitumiseks. Justiits- ja

Digiministeerium palub eelnõust § 1 punkt

13 välja jätta.

10 Eelnõu § 1 punktis 14 kavandatud TöMS

muudatus ütleb, et „käesoleva seaduse § 9

lõigete 5–7 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud

redaktsiooni kohaldatakse ka inimeste

suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne

2027. aasta 1. jaanuari“. Sisuliselt tähendab

see seda, et vähendatud ehk 100-päevane

periood inimese oskuste ja võimetega

paremini kooskõlas töö leidmiseks ning

TöMS mõistes sobiva töö muudetud

kriteeriumid rakenduvad ka nende töötuna

arvelolekul inimeste suhtes, kes on töötuna

arvele võetud enne uute reeglite jõustumist.

Seletuskirjas on öeldud: „Kuigi sobiva töö

tingimused muutuvad, on haldusmenetluse

efektiivsusest ja ökonoomiast lähtudes

selgem, kui sobiva töö tingimusi

rakendatakse edaspidi kõikidele töötutele

ühtviisi. Kuigi kohustus vastu võtta sobiv töö

saabub ajalises mõttes võrreldes senisega

varem, ei kahjusta see juba töötuna arvel

olevate inimeste õiguspärast ootust, kuna

TöMSi § 9 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt

on töötu kohustatud otsima tööd iseseisvalt

ning vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle

asuma.“ Justiits- ja Digiministeerium ei saa

nõustuda seisukohaga, et kavandatud

muudatus ei kahjusta enne muudatuste

jõustumist töötuna arvele võetud inimeste

õigusparast ootust. Justiits- ja

Digiministeerium on seisukohal, et

kavandatud muudatus kahjustab normi

adressaatide õiguspärast ootust, sest töötuna

arvelevõtmise hetkel kehtisid nende suhtes

leebemad nõuded, millega inimestel oli

õigus tööotsimisel arvestada. Hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja

(HÕNTE) § 14 lõike 4 kohaselt võib seadust

või selle sätet rakendada tagasiulatuvalt

üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see

toob kehtiva õiguse normidega võrreldes

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud selliselt, et märkus

ei ole enam asjakohane ning

muudatuste kohaldamisel arvestatakse

inimesele soodsamate tingimustega.

Eelnõud on muudetud selliselt, et sobiva

töö tingimuste muutmise aeg jääb

samaks kui on kehtivas seaduses – s.o 21

nädala juurde alates töötuse algusest.

Kehtima jäävad sobiva töö tingimuste

muutused, mis on muudetud eelnõus

inimesele samad või soodsamad

võrreldes kehtivate tingimustega.

Seletuskirja on lisatud võrdlus hetkel

kehtivate ja eelnõus planeeritavate

sobiva töö tingimustega.

kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste

suurenemise, kohustuste või vastutuse

vähenemise või muu sellesarnase tagajärje

või kui sellega ei rikuta õiguskindluse

põhimõtet. Seega ei saa haldusmenetluse

tõhususe vajadusega põhjendada

tagasiulatuvalt inimeste õigusliku olukorra

halvendamist. Justiits- ja Digiministeerium

palub ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga

muudatus eelnõust välja jätta.

11 Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt täiendatakse

töövõimetoetuse seaduse (TVTS) töövõime

hindamist puudutavaid sätteid. Justiits- ja

Digiministeerium palub jätta eelnõust välja

kavandatud sätted, mis ütlevad, et juurdepääs

tervise infosüsteemi andmetele on lubatud ka

töövõime hindamise mõjude ja

tulemuslikkuse hindamiseks. Tervise

infosüsteemi andmetele juurdepääsu

võimaldamise ulatus ja eesmärk peavad

olema kooskõlas sellega, milleks isik on

töövõime hindamiseks nõusoleku andnud.

Isiku antud nõusoleku ulatus on hetkel

selline, et selle alusel saaks hinnata

konkreetselt tema juhtumi kohta antud

eksperdi arvamust. Seega juurdepääs tervise

infosüsteemi andmetele peaks olema

võimaldatud üksnes kindlas juhtumis tehtud

ekspertarvamuse kvaliteedi ja põhjendatuse

hindamiseks. Justiits- ja Digiministeeriumi

hinnangul ei saa kavandada tervise

infosüsteemi juurdepääsu võimaldamist

üldise töövõime hindamise mõju ja

tulemuslikkuse hindamiseks, sest isik ei ole

andnud nõusoleku selleks, et tema

isikuandmeid kasutatakse töövõime

hindamise süsteemi tervikuna

analüüsimiseks. Palume jätta kavandatud

TVTS § 7 lõikest 8 välja tekstiosa „ning

töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse

hindamise ning parendamise eesmärgil“.

Arvestatud.

Vt ka selgitusi kooskõlastustabeli

punktis 2.

12 Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse

TöMS § 5 lõikega 51, mis võimaldab

töötukassal edaspidi saada kohaliku

omavalitsuse üksuselt ja edastada kohaliku

omavalitsuse üksusele isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

Seletuskirjas on selgitatud, et muudatus

annab töötukassale õiguse inimese

nõusolekuta edastada kohaliku omavalitsuse

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud. Eelnõu

materjalidesse jäi ekslikult sisse säte ja

selgitused nõusolekuta töötluse kohta,

mille osas käesoleva eelnõuga otsustati

mitte edasi liikuda, kuivõrd see vajaks

eelnõu olulist täiendamist osas, millele

ka märkusega tähelepanu juhtisite.

üksusele inimese kohta andmeid. Samas

kehtivas TöMSis ei ole sätet ka selle kohta,

et KOV-ile võiks edastada andmeid isiku

nõusolekul. TöMS § 5 lõike 5 kohaselt

korraldab töötukassa tööturumeetmete

pakkumist ning muud tööle saamiseks ja tööl

püsimiseks vajalikku abi koostöös

tööandjate, kohaliku omavalitsuse üksuste ja

teiste teenuseosutajatega, vajaduse korral

kaasates isiku nõusolekul tema

lähivõrgustikku. Justiits- ja

Digiministeerium palub selgitada, millisel

õiguslikul alusel hetkel isikuandmeid KOV-

ile edastatakse. Seaduse kohaselt võib isiku

nõusoleku alusel hetkel kaasata üksnes tema

lähivõrgustikku. Justiits- ja

Digiministeerium on seisukohal, et eelkõige

on vajalik isiku enda soov KOV-ilt teenust

või abi saada. Olukorras, kus isik on

töötukassa teenusest keeldunud, ei ole

mõistetav, miks on tarvis tema andmeid

KOV-ile edastada. Üksnes andmete

edastamisega ei saa tekitada inimeses

abisaamise soovi. Kui isik ei soovi

töötukassa abi ning ei anna nõusolekut

andmete edastamiseks, siis võib järeldada, et

ta ei soovi tekkinud olukorras ka KOV-i abi.

Sellises olukorras andmete edastamine ei ole

kooskõlas andmetöötluse eesmärgipärasuse

ja minimaalsuse põhimõttega. Seletuskirjas

esitatud põhjendused ei ole piisavad, et

pidada kavandatud andmetöötlust

proportsionaalseks ja isiku seisukohast

vajalikuks. Mõnes olukorras võib jaatada

vajadust teavitada KOV-i abivajavast

inimesest, kuid sellisel juhul tuleks KOV-ile

edastada üksnes abivajava isiku nimi ja

kontaktandmed inimese poole

pöördumiseks. Juhul kui inimene soovib

KOV-ilt siiski teenust saada, siis võib

inimese soovil ja nõusolekul edastada

teenuse osutamiseks ka muid vajalikke

andmeid. Eelkirjeldatu pinnalt tuleb eelnõu

täiendada, kavandades selles, milliseid

isikuandmeid on õigus KOV-ile mõlemas

kirjeldatud etapis edastada. Seletuskirjas on

selgitatud, et andmekoosseis, mida

töötukassa võib KOV-ile edastada, on

sätestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimääruse § 13 punktis 3.

Justiits- ja Digiministeerium palub arvestada

sellega, et andmetöötluse ulatus, piirid ning

töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb

sätestada seaduses. Määrusega võib

töödeldavad isikuandmete kategooriad

üksnes täpsustada. Justiits- ja

Digiministeerium palub tulenevalt eeltoodud

tähelepanekutest lähtuvalt eelnõu täiendada.

13 Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TöMS §

8, mis reguleerib isiku töötuna arvelevõtmist.

Kavandatud muudatuste kohaselt ei võeta

isikut töötuna arvele enne 90 päeva

möödumist viimasest töötuna arveloleku

lõpetamisest, kui isiku viimane töötuna

arvelolek lõpetati TöMS §2 lõike 1 punktis 2

või § 12 lõikes 3 sätestatud alusel.

Seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel ja

milliste kaalutluste tulemusena on otsustatud

90-päevase perioodi kasuks. Seletuskirjas on

öeldud, et ka varem on olukorras, kus isiku

töötuna arvelolek rikkumiste tõttu lõpetati,

kehtinud 90-päevane ooteaeg enne, kui

inimesel tekib õigus töötuna arvele naasta.

Samas on eelnõuga kavandatud praegu

kehtiva korraga võrreldes palju rangemad

reeglid, mille rikkumine toob endaga kaasa

töötuna arveloleku lõpetamise, mille tõttu

omakorda lõppeb inimese õigus saada

vastava õigusliku staatusega kaasnevaid

hüvesid ja teenuseid. Ka seletuskirjas on

öeldud: „[---] muutuvad piirangud töötu

jaoks senisega võrreldes koormavamaks, sest

töötuna arveloleku lõpetamist ja uuesti

arvele võtmise 90-päevast piirangut

kohaldatakse sanktsioonina senisega

võrreldes kiiremini [---] Muudatuse järel

arvestatakse töötuna arveloleku lõpetamise

aluseks olevaid rikkumisi kehtiva õigusega

võrreldes teisiti – kui kehtiva õiguse järgi

peab töötuna arveloleku lõpetamiseks olema

kolm samaliigilist rikkumist, piisab

muudatuse järel sellest, kui rikkumisi on

kokku kolm, st need kolm rikkumist võivad

olla ka kõik n-ö eri liiki.“. Seletuskirjas

esitatud kavandatud muudatuste

põhiseaduspärasuse analüüs ei ole selles

küsimuses piisav. Põhiseaduspärasuse

hindamisel ei ole analüüsitud kavandatud

rangemate reeglite kontekstis töötuna

arvelevõtmise ooteaja lühendamise

Mittearvestatud.

Selgitame, et 90-päevane ooteaeg on

sanktsioonisüsteemi lahutamatu osa

ning selle eesmärk on tagada, et töötuna

arveloleku rikkumisel oleks tagajärg

piisavalt mõjus, et suunata tööotsijat

kohustusi täitma ja ennetada korduvat

mittekoostööd. Ilma ooteajata oleks

töötuna arveloleku lõpetamine

rikkumise tõttu sisuliselt vähese mõjuga,

kuna isik saaks kohe uuesti töötuna

arvele tulla ning sanktsioon ei täidaks

käitumist mõjutavat eesmärki.

Ooteaja pikkuse valikul on lähtutud

senisest regulatsioonist ja praktikast: ka

varem on rikkumise tõttu töötuna

arveloleku lõpetamisel rakendunud

90-päevane ooteaeg. Eelnõuga

säilitatakse sama põhimõte, et tagada

regulatsiooni järjepidevus ja

etteaimatavus.

Mis puudutab rikkumiste arvu

vähendamist (varasem kuni 7 →

edaspidi 3), siis eelnõu eesmärk on

muuta sanktsioonisüsteem selgemaks ja

tõhusamaks ning sekkuda varem

olukordades, kus kujuneb välja korduv

mõjuva põhjuseta kohustuste eiramine.

Samas ei rakendu sanktsioon

automaatselt: rikkumiseks loetakse

kohustuse täitmata jätmine üksnes

mõjuva põhjuseta, enne arveloleku

lõpetamist rakendub hoiatus, ning iga

juhtum eeldab asjaolude kaalumist ja on

vaidlustatav. Seega on kolme rikkumise

loogika proportsionaalne, kuna see on

suunatud korduvatele põhjendamatutele

rikkumistele, kuid jätab alles

individuaalse hindamise ja

kaitsemehhanismid.

võimalust. Samuti ei ole selgitatud, miks on

otsustatud, et tulevikus piisab töötu staatuse

kaotamiseks kolmest rikkumisest, kui hetkel

võib seletuskirja kohaselt töötuna arveloleku

lõpetamisele eelneda kuni seitse ühekordset

rikkumist. Kuna rikkumiste regulatsioon

muudetakse rangemaks, palub Justiits- ja

Digiministeerium kaaluda vajadust

lühendada 90-päevast ooteaega inimestele,

kelle suhtes on rikkumiste tulemusena

töötuna arvelevõtmine lõpetatud. Samuti

palume tulenevalt eeltoodut märkustest

seletuskirja täiendada.

14 Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse

nõustamise viisi reguleerivat sätet.

Muudatuste jõustumisel ei arvesta

töötukassa edaspidi nõustamise viisi üle

otsustamisel isiku sooviga. Seletuskirjas ei

ole piisavalt põhjendatud sellise muudatuse

vajalikkust. Kehtiva TöMS kohaselt otsustab

nõustamise viisi töötukassa. Seega juba

kehtiva seaduse kohaselt ei ole isikul õigust

nõuda teatud viisil nõustamist. Justiits- ja

Digiministeerium leiab, et võimalusel peaks

töötukassa nõustamise viisi üle otsustamisel

arvestama ka inimese sooviga. See oleks

kooskõlas hea halduse tavaga. Teeme

ettepaneku sõnastada TöMS § 9 lõige 2

järgmiselt: „Nõustamine võib toimuda

töötukassas kohapeal, töötukassa

infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul

viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa,

arvestades võimalusel isiku soovi ja

võimalusi tööd leida.“.

Mittearvestatud.

Kehtiva regulatsiooni sõnastus on

praktikas tekitanud eksliku arusaama, et

töötu saab nõustamise viisi ise valida.

Eelnõu täpsustab, et nõustamise viisi

otsustab töötukassa, lähtudes eelkõige

isiku tööle naasmise võimalustest ning

nõustaja professionaalsest hinnangust

selle kohta, milline nõustamisviis on

konkreetse tööotsija puhul kõige

tulemuslikum.

Ettepanek lisada sõnastusse „võimalusel

isiku soovi“ jätaks alles tõlgendusruumi

ja soodustaks vaidlusi selle üle, millal on

soovi arvestamine võimalik. Samuti

looks see töötukassale lisakohustuse iga

juhtumi puhul eraldi põhjendada, miks

isiku soovi arvestati või ei arvestatud.

Praktikas võtab nõustaja isiku eelistuse

teadmiseks, kuid see ei ole

nõustamisviisi määramise kriteerium.

Selguse huvides jääme eelnõus pakutud

esialgse sõnastuse juurde. Lisaks on

eelnõusse lisatud § 9 lõige 21, mis

selgitab tingimused, mis võetakse

aluseks nõustamise aja ja viisi

määramisel, et tagada otsuste

läbipaistvus.

15 Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse

töötu põhikohustusi reguleerivat paragrahvi.

Täpsemalt puudutavad kavandatud

muudatused seda, millist tööd loetakse

töötule sobivaks sõltuvalt sellest, kui kaua on

töötu töötuna arvel olnud. Sobiva töö on

töötu kohustatud vastu võtma (TöMS § 9 lg

1 p 3). Mida kauem on inimene töötuna arvel,

seda vähem peab TöMSi mõistes sobiv

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Kehtiva regulatsiooni järgi peab töötu

esimese 140 päeva jooksul olema valmis

vastu võtma ka sellist tööd, mis eeldab

kuni kahetunnist töölesõitu päevas või

mille töötasu võib olla kuni 60%

varasemast töötasust.

töökoht arvestama inimese individuaalsete

omadustega või olukorraga (TöMS § 9 lg 5

ja 6). Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt

loetakse töötule sobivaks tööks esimese 20

nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates

töö, mis vastab TöMS § 9 lõikes 5 loetletule3.

Seega on töötul võimalik esimese 140 päeva

jooksul töötuna arvelevõtmisest alates

loobuda tööst, mis ei vasta TöMS § 9 lõikele

5. Muudatuste jõustumisel väheneb vastav

ajavahemik 40 päeva võrra ehk 100 päevani.

Samuti muudetakse mõned TöMS § 9 lõikes

5 sätestatud sobiva töö kriteeriumid

tööotsijale ebasoodsamaks, näiteks on

seaduses hetkel sõnastatud (TöMS § 9 lg 5 p

4), et sobivaks tööks loetakse töö „mille eest

pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti

isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga

maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui

kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud töötasu alammäär [---]“.

Muudatuste jõustumisel peab sobiv töö

arvestama töötu varasema töötasuga, kuid

mis ulatuses, see jääb ilmselt töötukassa

nõustaja otsustada. Seega kokkuvõttes

antakse muudatuste jõustumisel inimesele 40

päeva võrra vähem aega tema võimetele ja

oskustele paremini vastava töö leidmiseks

ning muudetakse ka sobiva töö kriteeriumid

tööotsijale ebasoodsamaks. Samas

seletuskirjas on öeldud, et 2024. aastal on

töötukassa andmetel arveloleku lõpetanud

töötute arveoleku mediaankestus 134 päeva.

Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul

tekib seletuskirjas väljaöeldu ja kavandatud

muudatuste pinnalt põhjendatud küsimus,

miks on tarvis vähendada inimese võimetele

paremini sobiva töö leidmise perioodi, kui

praktika kohaselt on just 140-päevane

periood see, mille jooksul üldjuhul töö

leitakse? Seda enam, et kavas on muuta ka

sobiva töö sisulisi kriteeriume. Justiits- ja

Digiministeerium palub jätta muutmata

Eelnõu eesmärk on teha sobiva töö

kriteeriumid töötuse alguses

paindlikumaks ning anda tööotsijale

esimesel 20 nädalal rohkem võimalust

ise määratleda sobiva töö tingimused,

lähtudes oma varasemast töökogemusest

ja -tingimustest. Näiteks peab

muudatuse jõustumisel sobiv töö

arvestama inimese elukohaga ning enam

ei täpsustata tööle sõidu oodatavat

kestust. See tähendab, et inimene saab

esimesel 20 nädalal ise määratleda kui

kaugele on valmis tööle sõitma. Samuti

ei seata eelnõukohaselt enam esimesel

20 nädalal töötasu piiri ning muudatuse

jõustumisel on inimesel on võimalik

seada ootuse, et sobiva töö töötasu on

võrreldav varasema töötasuga. Seega on

sobiva töö standard eelnõu kohaselt

varasemast enam seotud inimese

varasema töökogemuse ja

töötingimustega ja töötul on suurem

vabadus seada endale sobiva töö

kriteeriume tööpakkumiste valikul.

Muudatuse jõustumisel antakse

inimesele töötuse alguses rohkem

vabadust endale sobivat tööd valida.

Võrreldes esialgse eelnõuga on sobiva

töö muutuse aeg võrdsustatud kehtiva

regulatsiooniga ja seega jääb kehtima

piirang, et sobiva töö tingimused

muutuvad peale 20 nädalat alates

töötuna registreerimise algusest

(tingimus ei muutu võrreldes praeguse

regulatsiooniga).

3 TöMS § 9 lg 5: „Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd: 1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud; 2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast; 3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele; 4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, kusjuures isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.“ RT I, 12.06.2025, 16

TöMSis sätestatud sobiva töö määratluse

ajalised kriteeriumid.

16 Justiits- ja Digiministeerium juhib

tähelepanu sellele, et kehtiva TöMS § 5 lõike

7 punktides 1 ja 2 on sätestatud üleliigsed

andmete liigid, mis on juba kaetud TöMS §

5 lõike 7 punktis 1 nimetatud üldandmetega.

Selgitame, et üldandmete alla kuuluvad

hetkel sätetes eraldi välja toodud andmed

nagu: isiku nimi, isikukood, sugu,

kontaktandmed sealhulgas aadress,

kodakondsus ja emakeel. Palume jätta välja

TöMS § 5 lõike 7 punktidest 1 ja 2 andmete

liigid, mis on kaetud üldandmete

määratlusega.

Arvestatud.

Eelnõuga sätted korrigeeritud.

17 Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt muudetakse

töötuskindlustuse seaduses (TKindlS)

töötukassa eesmärki käsitlevat regulatsiooni.

Kavandatud muudatustega seoses palume

arvestada sellega, et kavandatud sätte puhul

on tegemist töötukassa eesmärgi

täiendamisega, mis ei ole omaette õiguslik

alus isikuandmete töötlemiseks uuringute

läbiviimisel. Uuringute tegemisel tuleb

lähtuda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-

st 6. Juhul kui töötukassa teeb perioodiliselt

kindlaks määratud uuringuid, siis soovitame

vastav isikuandmete töötlemise alus

sätestada seaduses.

Mittearvestatud.

Selgitame (kõigepealt), et kuigi TKindlS

§ 23 säte on pealkirjastatud Töötukassa

eesmärgina, sisaldab viidatud paragrahvi

lõige 2 Töötukassa ülesannete loetelu,

analüüside ja uuringute osas täiendab

sätet TKindlS § 35 lg 1 p 7. Leiame, et

TKindlS § 23 lõike 2 punkt 6 koosmõjus

TKindlS § 35 lg 1 p 7 on töötlemise

aluseks ning täiendavalt töötlemise aluse

sätestamine ei ole vajalik, tekitades

ebaselgust ja dubleerivuse.

18 Palume arvestada kooskõlastuskirja lisas

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud normitehniliste märkustega,

märkustega eelnõu mõjuhindamise kohta

ning muude tähelepanekutega

Arvestatud.

Jäljega tehtud normitehnilised märkused

on arvesse võetud.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

19 Aktiivsusnõuete lihtsustamine

Eelnõuga muudetakse sobiva töö sisu

tööotsingute alguses, andes tööotsijale

rohkem vabadust valida oma varasemale

kogemusele vastav töö. Samas lühendatakse

tööotsingute esimest etappi praeguselt 20

nädalalt sajale päevale. EVEA hinnangul on

sada päeva siiski liiga lühike periood, et

sobivat tööd leida. On vaja anda rohkem

aega, et tööturul saaks kokku viia töötaja ja

tööandja, kelle pakutav töökoht rahuldab

tööle asumise korral mõlema poole vajadusi

ja ootusi. Majanduse toimimisele ei aita

kaasa töötajale optimaalse töö otsimise

perioodi liigne lühendamine. Siin on pigem

Osaliselt arvestatud.

Muudatuse eesmärk on teha sobiva töö

kriteeriumid töötuse alguses

paindlikumaks. Võrreldes esialgse

eelnõuga on sisse viidud muudatus,

mille järgi minnakse tagasi esialgse

sobiva töö muutuse aja juurde – s.o peale

20 nädalat alates töötuna

registreerimisest. See annab tööotsijale

suurema paindlikkuse valida sobivat

tööd ja annab rohkem aega sobiva töö

leidmiseks.

Sobiva töö kontseptsioon ei ole Eesti

erand, vaid seda rakendatakse

tegemist tööpuuduse kunstliku

vähendamisega.

Samuti on problemaatiline nii kehtivas

õiguses kui ka eelnõus sätestatud sobiva töö

kontseptsioon tervikuna. Peamiseks

probleemiks on õigusselguse puudumine. Ei

ole võimalik üheselt aru saada, mille poolest

sarnase sõnastusega sobiva töö tingimused

teineteisest tegelikult erinevad. Näiteks

milline terviseseisund on ja milline ei ole

vastunäidustatud või mis vahe on haridusel

ja haridustasemel. Omandatav eriala hõlmab

ju ka tööturukoolitusel omandatavat eriala.

Samuti pole eelnõus sätestatud, millise

transpordivahendiga tööle jõudmise aega

arvestatakse ega ole selge, kuidas töötaja

peab korraldama lähedase hooldamist, kui

sobiva töö puhul arvestatakse ainult

mõistlikul määral hoolduskoormusega ja ei

arvestata varasemat töötasu ning täiendavaks

tingimuseks on alampalga või

töötuskindlustushüvitisest kõrgema palga

saamine.

Ebaõnnestunud on eelnõu säte, mille

kohaselt võib töötukassa teha otsuse isiku

töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui

töötu töötukassa töötajaga suulises või

kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata

käitub agressiivselt, sündsusetult või muul

moel nõustamist takistavalt. Töötu õigusliku

staatuse lõppemine ei saa sõltuda töötukassa

töötaja subjektiivsest hinnangust ja hoiatuse

tegemise nõue ei muuda seda hinnangut

objektiivsemaks. Kui töötu vastava

käitumise tõttu ei ole võimalik nõustamist

lõpule viia, siis saab kohaldada reeglit, mis

puudutab nõustamise läbiviimisel

mitteosalemist. Kui töötu oma käitumisega

takistab nõustamist, siis töötukassa ei saa

täita oma kohustust teda nõustada ja

tulemuseks on töötu põhjuseta puudumine

nõustamiselt. Töötukassa töökorralduse

reeglites tuleks sätestada, kuidas toimub

eelnimetatud viisil käituva töötu

eemaldamine suuliselt nõustamiselt või

temaga kirjaliku suhtlemise teel toimuva

nõustamise lõpetamine.

tööturuasutuste poolt laialdaselt üle

Euroopa. Kontseptsiooni eesmärk on

motiveerida kiiremat tööle naasmist ja

aktiivseid tööotsinguid töötuse varajases

etapis. Selleks on töötuse alguses

tööotsijal rohkem vabadust seada sobiva

töö tingimusi, kuid töötuse kestmisel

rakendatakse ka teistes Euroopa riikides

järk-järgult täiendavaid kriteeriume, et

suunata tööotsingut laiemale

tööpakkumiste ringile (sh valmisolek

otsida tööd laiemas piirkonnas,

arvestada pikema töölesõiduga,

vajadusel kaaluda varasemast madalama

töötasuga tööd jms). Eelnõus

rakendatavad sobiva töö kriteeriumid ja

nende rakendamise loogika on seaduse

seletuskirjas põhjalikult selgitatud.

Säte, mille kohaselt võib töötukassa teha

otsuse isiku töötuna arveloleku

lõpetamise kohta, kui töötu töötukassa

töötajaga suulises või kirjalikus

suhtluses hoiatusest hoolimata käitub

agressiivselt, sündsusetult või muul

moel nõustamist takistavalt on eelnõus

muudetud. Vastavalt muudatusele on

nõustamist takistav käitumine

võrdsustatud nõustamisel mitte

osalemisega, mis seob sanktsiooni

rakendamise faktiliselt nõustamise

läbiviimise ja toimumisega. Töötukassal

on kohustus need olukorrad fikseerida

tegevuskavas ning inimesel on võimalus

ja õigus need otsused soovi korral

vaidlustada. Vastavad täiendused on

lisatud eelnõus ja seletuskirjas.

20 Töötuskindlustuse kohaldamiseala

laiendamine

Töötuskindlustuse seaduse mõttes ei ole

kindlustatu muuhulgas isik, kes on

füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), juriidilise

isiku juhtimis- või kontrollorgani liige

tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei

laiene töölepingu seadus, samuti teenuse

osutaja või kauba müüja ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse

tähenduses. Nende isikute tegutsemise puhul

on sisuliselt tegemist töötamisega, mille eest

saadud tasult või tulult makstakse

sotsiaalmaksu ja sarnaselt kindlustatutega

kannavad ka nemad riski jääda ilma oma

tööst. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu

hulgas juhatus, nõukogu, täis- või

usaldusühingut esindama volitatud osanik,

prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku

registrisse kandmiseni, likvideerija,

pankrotihaldur, audiitor, revident või

revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse

ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning

mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha

tegevjuhti.

Kõige sarnasemas olukorras võrreldes

igapäevast tööd tegevate töötajatega on

juriidilise isiku juhatuse liikmed. Neil võib

küll olla rohkem oskusi, kogemusi ja

võimalusi võrreldes kindlustatutega, et

töötuks jäämise riski paremini maandada,

aga see ei ole piisav põhjus keelata neil soovi

korral liitumast töötuskindlustusega. EVEA

arvates oleks vaja anda võimalus juriidilise

isiku juhatuse liikmetele liituda

töötuskindlustusega vabatahtlikult.

Füüsilisest isikust ettevõtjad, ettevõtluskonto

kasutajad ja ülejäänud juriidilise isiku

juhtimis- või kontrollorgani liikmed võiksid

ka saada võimaluse töötuskindlustusega

vabatahtlikuks liitumiseks töötuse riski

maandamise eesmärgil.

Töötuskindlustuse puhul on tegemist

sundkindlustusega ja isikute vabatahtliku

liitumise võimalus sellega muudab seda

regulatsiooni natuke keerulisemaks. Samas

on nende isikute arv suhteliselt marginaalne

võrreldes kõigi kindlustatutega ja sellel ei ole

Mittearvestatud.

Täname ettepaneku eest, mis puudutab

TKindlS kohaldamisala laiendamist.

Selgitame, et kavandatava eelnõu

raamistik keskendub tööotsijate

aktiivsuse suurendamisele, et toetada

nende kiiremat tööellu naasmist ja

lühendada töötuse kestust. Seetõttu ei

ole käesolev eelnõu sobiv koht TKindlS

kohaldamisala muutmiseks.

olulist mõju sundkindlustuse süsteemi

toimimisele. Näiteks on ka ravikindlustus

sundkindlustus ja selle reeglite kohaselt on

ravikindlustus tingimuslik ning sõltub

isikute poolt sotsiaalmaksu

miinimumkohustuse täitmisest. Samuti on

ravikindlustusseaduses sätestatud, et on

võimalik kohaldada kindlustatud isikutega

seaduse või lepingu alusel võrdsustatud

isikute ravikindlustuse regulatsiooni. Seega

on võimalik eelnõus sõnastada, et seaduses

lubatud vabatahtlik töötuskindlustus on

võrdsustatud kohustusliku

töötuskindlustusega.

Juriidilise isiku juhatuse liikmete puhul on

olemas isik, keda saab käsitleda tööandjana

ja kohaldada talle töötuskindlustusmakse

tasumise reegleid koos vastava makse

määraga. Näiteks FIE-de ja ettevõtluskonto

kasutajate kindlustuskaitse loomise puhul

oleks vaja kaaluda nendele kohaldatava

töötuskindlustusmakse määra tõstmist nii, et

see võrduks kindlustatu ja tööandja

maksemäära summaga. See muudaks

töötuskindlustuse regulatsiooni küll

keerulisemaks, aga ei pea olema üheks

põhjuseks, miks FIE-d ja ettevõtluskonto

kasutajad peaksid ise töötuks jäämise riski

kandmisega hakkama saama.

Andmekaitse Inspektsioon

21 Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt on töötukassal

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud

eesmärgi saavutamiseks õigus saada

kohaliku omavalitsuse üksuselt ja edastada

kohaliku omavalitsuse üksusele

isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid.

Selgitame, et igasugune isikuandmete

töötlemine riivab PS §-s 26 sätestatud õigust

eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib

õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. See tähendab, et niisugune

piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3

esimese lausega, mille kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes

väljendatud üldise seadusereservatsiooni

põhimõtte järgi peab põhiõigusi

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud. Eelnõu

materjalidesse jäi ekslikult sisse säte ja

selgitused nõusolekuta töötluse kohta,

mille osas käesoleva eelnõuga otsustati

mitte edasi liikuda, kuivõrd see vajaks

eelnõu olulist täiendamist osas, millele

ka märkusega tähelepanu juhtisite.

puudutavates küsimustes kõik olulised

otsused langetama seadusandja. Ka

Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive

korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav

seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest

tulenevalt peab seadusandja otsustama

lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja

mahu.

Kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus

tuleneb seadusest, peab seaduse norm

vastama teatud tingimustele4. Nõuded

isikuandmete töötlemisele (sh sellele, mida

riigisisene norm peab sisaldama) tulenevad

isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM),

isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ja

põhiseadusest. Konkreetsel juhul kohalduva

õigusraamistiku peab normi looja tegema

kindlaks reguleeritava andmetöötluse

eesmärgist lähtudes.

Eelnevat kokku võttes ei sobi isikuandmete

töötlemise seaduslikuks aluseks niivõrd

üldine säte. Seadus peab määrama muu

hulgas töödeldavate isikuandmete koosseisu.

Kui seaduses ei ole võimalik isikuandmete

koosseisu täpselt esitada, siis tuleb seaduses

nimetada isikuandmete kategooria ja

täpsustamiseks anda volitusnorm.

Seletuskirja kohaselt on andmekoosseis,

mida töötukassa võib kohalikule

omavalitsusele edastada, sätestatud

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri

põhimääruse § 13 punktis 3. Samuti saab

töötukassa nõustaja kohalikult

omavalitsuselt tööotsingute toetamiseks

vajalikke andmeid (näiteks isikule

osutatavate teenuste ja toetuste kohta).

Andmekoosseis, mida on võimalik

kohalikult omavalitsuselt küsida, on

loetletud TöMS § 5 lõike 7 punktis 7 ja

töötukassa andmekogu põhimääruses.

Viidatud põhimäärused aga reguleerivad

andmevahetust andmekogude vahel ega loo

iseenesest õiguslikku alust isikuandmete

töötlemiseks.

4 1 Vt Justiits- ja Digiministeeriumi juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes.

Seletuskirjal ei ole õigust loovat funktsiooni

ja sellega ei tohi isikuandmete koosseisu

kehtestada. Selline regulatsioon ei taga

piisaval määral selgust ja läbipaistvust ei

andmetöötlejatele ega inimestele, kelle

tundlikke andmeid hakatakse asutuste vahel

vahetama. Eriti arvestades seda, et nii TöMS

§ 5 lg 7 p 11 kui ka töötukassa andmekogu

põhimäärus võivaldavad töödelda ka muud

andmed, mis on aluseks isikule

tööturuteenuste osutamiseks ehk sisuliselt

mis iganes isikandmed. Palume sätestada

selgemalt seaduse tasandil, millised

konkreetsed andmed tohib normis sätestatud

eesmärgil töötukassal KOV-idelt saada ja

KOV-idele edastada.

Seletuskirjas on ühtlasi märgitud, et

nõustajal jääb kohustus järgida isikuandmete

kaitse põhimõtteid ning tagada, et andmeid

edastatakse mahus, mis on vajalik inimese

abivajaduse hindamiseks ja vajaliku abi

osutamiseks kohaliku omavalitsuse poolt. Ei

saa jätta vastutuse isikuandmete kaitse

nõuete järgimise eest konkreetsele isikule

ehk nõustajale, vaid töötlemise selged

raamid peavad tulenema seadusest.

22 Lisaks märgime, et AKI on juba pööranud

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi tähelepanu töötukassa

andmekogu põhimääruse regulatsiooni

puudulikkusele 20.11.2025 arvamuses nr

2.3-5/25/3627-2, kus mh juhtis tähelepanu

sellele, et põhimääruse § 7 lõike 2 punkti 8

sõnastus on liiga üldine, ning soovitas

andmekogu põhimääruses andmekogusse

kogutavate andmete koosseisu puudutavad

sätted üle vaadata ning esitada

andmekogusse kogutavate andmete täpne

loetelu. Jääme oma seisukoha juurde ning

palume hinnata võimaluse teha vastav

muudatus käesoleva eelnõuga.

Arvestatud

Andmekogu põhimääruse muutmine on

menetlemisel, põhimääruse muudatused

on edastatud seisukoha kujundamiseks

ka Andmekaitse Inspektsioonile.

23 Eelnõu § 4 lõige 1 näeb ette

töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7

täiendamist lõigetega 7 ja 8. Nimetatud

lõige 7 sätestab, et arstiõppe läbinud

töötukassa töötajal ja töötukassa kaasatud

arstiõppe läbinud isikul on

eksperdiarvamuste kvaliteedi ja

põhjendatuse hindamiseks ning

Arvestatud ja selgitatud.

Arvestatud eelnõu § 4 punktiga 1 TVTS

osas. Eelnõu § 4 punktiga 1 täpsustatav

TVTS § 7 lõike 8 esialgne sõnastus lõi

vale arusaama andmete kasutamise

eesmärgist ja selle ulatusest. Eelnõu § 4

punkti 1 eesmärk ei ole üldine töövõime

hindamise süsteemne analüüs ega

töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse

hindamise ning parendamise eesmärgil

juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

isikuandmetele ning töövõime hindamise

taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse

andmetele töötukassa andmekogus.

Viidatud lõige 4 eeldab aga isiku

nõusolekut.

Seletuskirjas on selle kohta öeldud, et

kuivõrd tegemist on halduse

enesekontrolliga efektiivse ja sisuliselt hästi

toimiva haldusmenetluse tagamiseks, ei saa

see toimuda isiku nõusoleku alusel. AKI-le

ei tundu pakutud lahenduse juures õigeks

see, et algselt peab inimene andma

nõusoleku ehk andmeid töödeldakse

nõusoleku alusel ning siis töödeldakse samu

andmeid, aga juba seaduse alusel.

TVTS § 6 järgi esitab isik taotluse töövõime

hindamiseks ja annab taotluse esitamisel ka

nõusoleku tervise infosüsteemis olevate

andmete töötlemiseks. Samal ajal on

seadusega selgelt reguleeritud, millisel juhul

ja millises ulatuses on töötukassal õigus

andmeid tervise infosüsteemist saada. Jääb

küsitavaks, kas sellises olukorras saab olla

tegu vabatahtliku nõusolekuga isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli mõttes5.

Kui isik nõusolekut ei anna, kas siis

vastatakse talle, et tema töövõimet ei saa ka

hinnata? Kui silmas on peetud seda, et kui

inimene nõusolekut ei anna, siis tuleb tal

ravidokumendid endal esitada, siis peaks

see selliselt seaduses ka kirjas olema.

AKI arvates tuleks nõusolekule viitamist

üldse seadusest välja võtta, kuna see on

eksitav.

Tegelikult toimub andmetöötlus seaduse

alusel, kui isik töövõime hindamist taotleb,

sh seadusega on määratud töödeldavate

andmete ulatus. Kui isikuandmete

töötlemise õiguslik alus tuleb juba

õigusaktist, on eksitav väita, et isikult

teadus- või statistikatöötlus, vaid

töövõime hindamise menetluse

kvaliteedi, põhjendatuse ja õiguspärase

rakendamise hindamine. Selline tegevus

on otseselt seotud töövõime hindamise

korraldamisega ning ei välju tervise

infosüsteemi andmete kasutamise

seadusjärgsest raamistikust.

TVTS § 7 lõike 8 sõnastusest on seetõttu

jäetud välja tekstiosa "ning töövõime

hindamise mõju ja tulemuslikkuse

hindamise ning parendamise eesmärgil".

Vastavad parandused on tehtud ka

seletuskirjas.

Andmete sisulise töötluse osas

selgitame, töövõime hindamise

menetluses tuleb eristada töövõime

hindamiseks vajaminevate dokumentide

saamise korda. Töövõime hindamise

näol on tegemist inimese taotluse alusel

toimuva haldusmenetlusega – ehk

menetluse raames ja selleks

vajaminevate andmete töötlus toimub

seaduse alusel. Küll aga tuleb eristada

olukorda, kus selleks andmeid saadakse

otse Tervise infosüsteemist, kus inimene

ei esita andmeid ise, vaid inimese

nõusoleku alusel on Töötukassal ligipääs

töövõime hindamiseks vajaminevatele

andmetele.

AvTS § 431 kohaselt on andmekogu 1)

riigi, kohaliku omavalitsuse või muu

avalik-õigusliku isiku või avalikke

ülesandeid täitva eraõigusliku isiku 2)

infosüsteemis töödeldavate 3)

korrastatud andmete kogum, mis 4)

asutatakse ja mida kasutatakse seaduses,

selle alusel antud õigusaktis või

rahvusvahelises lepingus sätestatud

ülesannete täitmiseks. Kuigi tervise

infosüsteem on asutatud riigi poolt ja

üldistes huvides, ei töödelda selles

avalikku teavet (ei ole loodud avalikku

ülesannet täites). Vastava vaheteo

5 Vt IKÜM art 7 lg 4: Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, tuleb võimalikult suurel määral võtta arvesse asjaolu, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on muu hulgas seatud nõusoleku isikuandmine andmete töötlemiseks, mis ei ole vajalik kõnealuse lepingu täitmiseks.

võetakse nõusolek tema andmete

töötlemiseks. Seadus ei saa kohustada

andmesubjekti andma nõusolekut tema

andmete töötlemiseks.

olulisust tavapärase riigi andmekogu

ning tervise infosüsteemi vahel rõhutati

juba tervise infosüsteemi loomisel

(esialgselt tervise infosüsteemi seaduse

eelnõu, seletuskirja lk 8 ja 9).

Tervise infosüsteem on asutatud

inimesele tervishoiuteenuse osutamise

tagamiseks ehk on eraõiguslikus suhtes

abistava iseloomuga. Ehk siis seal ei

dokumenteerita mitte riigi tegevust, vaid

riik toetab seeläbi inimese efektiivset

ravi. Riigil puudub õigus hakata

andmekogust võtma andmeid muudeks

eesmärkideks kui esialgne eesmärk,

asendades omavoliliselt inimese

nõusoleku seaduses sisalduva alusega.

Eriti rõhutatult tuleb vastav vahetegu

esile isikuandmete kaitse üldmääruse

eesmärgipärasuse põhimõtte tagamisel

(art 5 lg 1 b). Isikuandmete töötlemisel

ei oleks õiguspärane hilisemalt

täiendava, esialgsest eesmärgist

täielikult teistsuguse eesmärgi lisamine,

väites, et töötlemine on jätkuvalt

õiguspärane ja kooskõlas töötlemise

aluspõhimõtetega.

Seetõttu on kehtestatud ka kõikides riigi

ülesandeid puudutavates osades TIS

andmete pärimisel eraldi nõusoleku

saamise kohustus. Inimesel on võimalik

ka endal andmed esitada, ilma

nõustumata TIS andmete ligipääsuga

kohustuslikus korras, tagades selliselt

nõusoleku kehtivuse.

Olulisel kohal on seejuures ka

enesemääratlemise õigus, mis väljendub

mh andmete sulgemise võimaluses,

tagades inimese kontrolli enda andmete

üle (esialgse tervise infosüsteemi

seaduse eelnõu, seletuskirja lk 36, 37 ja

58)

Sisuliselt võib näiteks tuua olukorra, kas

haldusorgan saab seadusega aluse minna

inimese telefoni vaatama isiklikku

pildialbumit (kus on menetluse

eesmärkideks asjakohaseid pilte) ilma,

et inimene oleks sellest ise teadlik.

Hoopis teine olukord on siis, kui vastava

tehnilise võimekuse korral inimene ise

annab ligipääsu piltidele.

Kokkuvõtlikult me ei nõustu, et tegemist

on nõusoleku küsimisega olukorras, kus

seaduslik alus andmete töötlemiseks on

olemas. Rõhutame, et seaduslik alus

töövõime hindamise taotlemisel tuleb

seadusest, kuid eristada tuleb inimese

enda otsustusõigust anda ligipääs tervise

infosüsteemi andmetele või esitada

asjakohased andmed ise.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

24 Mõistete selgus ja ühtne tõlgendamine Eelnõus kasutatakse mitmeid määratlemata

mõisteid, nagu näiteks: „sobiv töö“,

„mõjuv põhjus“, „hoolduskoormuse

mõistlik määr“. Sellised mõisted jätavad praktikas suure

tõlgendamisruumi. See võib viia olukorrani,

kus erinevad nõustajad või piirkonnad

rakendavad samu norme erinevalt. Sellisel

juhul langeb tõendamiskoormus sageli

inimesele, kellel ei pruugi olla piisavaid

teadmisi või ressursse otsuse

vaidlustamiseks.

Soovitus: • töötada välja selgitav juhend või

avatud loetelu seletuskirjas, mis aitaks neid

mõisteid praktikas ühtselt tõlgendada;

• tagada, et Eesti Töötukassa

nõustajad saaksid vastava koolituse, mis

aitab vältida subjektiivset ja ebaühtlast

praktikat.

Selline lähenemine toetab õigusselgust ning

aitab vältida olukordi, kus inimeste õigused

sõltuvad liigselt üksikjuhtumite

tõlgendusest.

Selgitatud.

Vastavalt tööturumeetmete seadusele

peab töötu olema valmis vastu võtma

sobiva töö ja kohe tööle asuma. Seda,

mida loetakse sobivaks tööks

sisustatakse erinevalt töötuse alguses

(esimesed 20 nädalat) ning pikema

töötuse korral (alates 21. nädalast).

Vastavad sobiva töö kriteeriumid on

sätestatud TöMS § 9, lõigetes 5 ja 6 ja on

täiendavalt lahti kirjutatud seletuskirjas.

Mõjuva põhjusena käsitatakse

objektiivset ja piisavalt põhjendatud

asjaolu, mis takistab töötu kohustuste (sh

nõustamisel osalemise, tegevuskava

täitmise või sobiva töö vastuvõtmise)

täitmist ning mida inimeselt ei saa

mõistlikult nõuda vältida või ületada.

Mõjuva põhjuse olemasolu hinnatakse

igal üksikjuhul eraldi, lähtudes

konkreetsetest asjaoludest ning

arvestades mh töötu terviseseisundit,

töövõime piiranguid, hoolduskoormust

ja muid sotsiaalseid või

elukorralduslikke takistusi.

Seda, kuivõrd hoolduskoormus seab

piiranguid töötamisele, hinnatakse igal

üksikjuhul eraldi, arvestades millised on

inimesele kättesaadavad lahendused

hoolduse korraldamiseks töötamise ajal.

Kui töötu on võtnud kasutusele kõik

mõistlikud võimalused hoolduse

korraldamiseks, kuid töö tegemine on

siiski piiratud, arvestatakse sobiva töö

pakkumisel vastavaid piiranguid, näiteks

vajadust töötada osalise koormusega või

vaid kindlatel tööaegadel. Vastavad

täpsustused on antud seletuskirjas.

Töötukassa nõustajate arendamine ja

koolitamine on pidev tegevus, mille

eesmärk on tagada õigusnormide ühtne

ja asjakohane rakendamine. Praktika

ühtlustamiseks töötatakse välja

juhendmaterjale ning ajakohastatakse

neid vastavalt vajadusele, tuginedes nii

rakenduspraktikale kui ka õiguslikele

muudatustele.

Nõustajatele pakutakse koolitusi ja

metoodilist tuge, mille eesmärk on

toetada kaalutlusotsuste tegemist ning

tagada sarnaste olukordade ühtne

käsitlus.

25 Tervisest tulenevate piirangute mõiste

täpsustamine Eelnõus kasutatakse mõistet „tervisest

tulenev piirang“, kuid ei ole üheselt

selgitatud, mida selle all täpselt mõeldakse.

EPIKoja hinnangul on oluline, et

arvestataks nii kliinilisest terviseseisundist

tulenevaid piiranguid, kui ka puudest

tulenevaid funktsioneerimispiiranguid.

Praegune sõnastus võib jätta mulje, et

arvesse võetakse eelkõige meditsiinilist

seisundit, kuid mitte puudest tulenevaid

igapäevaseid funktsioneerimispiiranguid

(näiteks liikumispuue, nägemispuue või

muud funktsionaalsed piirangud).

Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, et

tervisest tulenevad piirangud hõlmavad

nii meditsiinilist seisundit kui ka puudest

tulenevat funktsioneerimisvõime

piirangut, mis on kooskõlas ka ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonis

kasutatava puude käsitlusega.

Selgitatud.

Eelnõus ei ole kasutatud mõistet

„tervisest tulenev piirang“. Eelnõu

kohaselt peab sobiv töö arvestama töötu

terviseseisundit ja ei tohi olla talle

vastunäidustatud.

Seletuskirjas on selgitatud, et töö

sobivuse hindamiseks inimese

terviseseisundiga tuginetakse töövõime

hindamise eksperdiarvamusele ning

kliendi esitatud lisainfole, vajaduse

korral ka teenusepakkujate (nt tööalase

rehabilitatsiooni meeskonna) või

tööandja tagasisidele, samuti vajadusel

töötervishoiuarsti hinnangule. Seega

arvestatakse mitmekülgsete

hinnangutega, mis võtavad arvesse nii

terviseseisundist kui puudest tulenevaid

funktsioneerimispiiranguid.

Töötingimuste sobivus arutatakse

nõustamise käigus läbi ning märgitakse

tegevuskava olukorra analüüsi.

Töötajale tervise tõttu sobimatuid

töösoove tegevuskavasse ei lisata.

26 Sobiva töö mõiste ja ligipääsetavus Eelnõu kohaselt loetakse alates 101. päevast

sobivaks töö, mis muu hulgas tervislikel

põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud.

Töötukassa pakub juba praegu mitmeid

olulisi teenuseid, nagu töökoha

Selgitatud.

Eelnõu kohaselt hinnatakse sobiva töö

vastavust alati juhtumipõhiselt,

arvestades töötu individuaalseid

asjaolusid, sh terviseseisundist kui ka

hoolduskoormusest tulenevaid

kohandamine või abivahendite soetamise

toetamine. EPIKoda peab neid meetmeid

väga oluliseks ning tunnustab nende

olemasolu. Samas soovime rõhutada, et

sobiva töö hindamisel ei piisa üksnes

meditsiiniliste vastunäidustuste

puudumisest. Oluline on hinnata ka

töökoha ligipääsetavust, töövahendite

kohandatavust, inimese tegelikku

võimalust tööd teha ja ka

hoolduskoormust.

Töö võib olla tervislikult sobiv, kuid

praktikas teostamatu, kui töökoht ei ole

ligipääsetav, töövahendeid ei ole võimalik

kohandada, transpordi- või

liikumistakistused muudavad tööle

jõudmise võimatuks. Samal ajal ei tohi

eeldada, et inimene ei saa mingit tööd teha

ainult ligipääsetavuse puudumise oletuse

tõttu. Paljusid töökohti on võimalik muuta

ligipääsetavaks abivahendite ja kohanduste

kaudu.

Seetõttu on meie seisukoht, et sobiva töö

hindamisel on tarvilik selgelt arvesse võtta:

• töökeskkonna ligipääsetavust,

• mõistlike kohanduste võimalikkust,

• inimese tegelikku töövõimet

konkreetsetes tingimustes,

• Hoolduskoormuse iseloomu, ulatust

ja mõju

Lisaks on oluline arvestada ka

inimväärikuse põhimõttega. Töö pakkumine

peab olema kooskõlas inimese oskuste,

kvalifikatsiooni ja väärikusega. Näiteks ei

ole põhjendatud pakkuda nägemispuudega

inimesele tööd, mille tegemine eeldab

visuaalseid oskusi, mida tal ei ole võimalik

kasutada.

piiranguid (vt ka selgitused ridadel 24 ja

25). Sobiva töö valimisel arvestatakse, et

inimesel peab olema võimalik seda tööd

teha. Töökohta peetakse sobivaks juhul,

kui see on inimesele ligipääsetav või on

mõistlikult võimalik teha

ligipääsetavaks vajalike kohanduste abil,

sealhulgas kasutades tööandja või

töötukassa poolt pakutavaid meetmeid

(nt töökoha kohandamine või

abivahendite kasutamine).

Seega ei lähtuta sobiva töö

määratlemisel üksnes abstraktsest töö

sobivusest, vaid hinnatakse inimese

tegelikku töövõimet konkreetsetes

tingimustes ning võimalust töö

tegemiseks vajalikke tingimusi

kohandada. Samas ei eeldata

automaatselt töö sobimatust üksnes

ligipääsetavuse puudumise tõttu, vaid

hinnatakse ka kohanduste tegemise

võimalikkust.

Eelnõu kohaselt peab sobiv töö

arvestama nii inimese terviseseisundi

kui ka tema hariduse, eriala, oskuste ja

varasema töökogemusega. See

tähendab, et töö peab olema realistlikul

teostatav, lähtudes inimese tegelikest

oskustest ja võimekusest, arvestades

seega inimväärikuse põhimõttega.

27 Sobiva töö kriteeriumi muutmine (21.

nädalalt 101 päevale)

EPIKoda ei toeta muudatust, mille

kohaselt loetakse sobivaks tööks juba

101. päevast alates märksa laiem ring

töökohti. Paljude tervisepiiranguga

inimeste puhul võib töö leidmine võtta

rohkem aega. Näiteks krooniliste haigustega

inimesed, vähihaiguse ravi läbinud inimesed

või taastumisfaasis olevad inimesed.

Statistika näitab, et vähenenud töövõimega

Arvestatud.

Eelnõusse on sisse viidud muudatus,

mille järgi on sobiva töö kriteeriumite

muutmine viidud tagasi 21. nädala peale.

Säilitatud on töötutele soodsamad sobiva

töö kriteeriumid võrreldes praeguse

regulatsiooniga ning senisest enam

arvestatakse inimese erialase kogemuse

ja oskuste ning muude piirangutega, et

toetada pikaajaliselt sobivat ja

jätkusuutlikku töövalikut.

inimeste tööle jõudmine võtab

märkimisväärselt kauem aega kui teistel

töötutel. Seetõttu võib ajapiiri lühendamine

suurendada survet võtta vastu töökohti, mis

ei ole pikaajaliselt sobivad või

jätkusuutlikud.

Samuti ei muutu peale 20 nädala

möödumist tingimus, et sobiv töö peab

arvestama inimese terviseseisundiga, st

tegevuskavasse ei lisata töökohti, mis

inimese terviseseisundit arvestades ei

ole sobivad (vt ka selgitust real 25).

28 Sanktsioonide karmistamine Eelnõuga vähendatakse korduvate

rikkumiste piirmäära seitsmelt kolmele.

Kolmanda rikkumise järel lõppeb arvelolek

ja toetuse maksmine ning rakendub 90-

päevane ooteaeg. Kuigi eelnõu lisab

positiivse meetmena hoiatuse enne toetuse

lõpetamist, tekitab rikkumiste piirmäära

oluline vähendamine mitmeid riske.

Puuetega inimeste puhul võivad

nõustamisele mitteilmumised või

tegevustes mitteosalemised tuleneda

olukordadest, mis ei ole inimese kontrolli

all, näiteks: • terviseseisundi äkiline halvenemine,

• transpordivõimaluste puudumine või

keerukus,

• saatjateenuse kättesaamatus,

• kutse või teavituse hilinemine või

ligipääsmatus,

• ootamatult suurenenud

hoolduskoormus.

Praegune eelnõu ei kirjelda piisavalt selgelt,

kuidas hinnatakse puudumise tegelikke

põhjuseid enne rikkumise fikseerimist.

EPIKoja seisukoht: • sätestada selgesõnaliselt, et enne

rikkumise fikseerimist hinnatakse

puudumise põhjuseid,

• tuua seletuskirjas välja näitlik loetelu

olukordadest, mida ei käsitleta rikkumisena.

Samuti soovitame analüüsida senist

praktikat, kui sageli on vähenenud

töövõimega inimeste arvelolek lõpetatud

ning millised on olnud peamised põhjused.

Oluline on meeles pidada, et

tööturumeetmete eesmärk ei tohi olla

süsteemi kujundamine eelkõige võimalike

kuritarvituste ennetamiseks, vaid

inimeste toetamine tööturule jõudmisel.

Selgitatud.

Eelnõu kohaselt loetakse rikkumiseks

töötu kohustuse täitmata jätmine vaid

juhul, kui see toimub mõjuva põhjuseta.

Seega eeldab rikkumise tuvastamine

alati konkreetse juhtumi asjaolude

hindamist, sealhulgas puudumise või

kokkulepitud tegevuses osalemata

jätmise põhjuste analüüsi. Rikkumist ei

fikseerita automaatselt, vaid enne

hinnatakse, kas kohustuse täitmata

jätmine oli põhjendatud.

Mõjuva põhjusena käsitatakse selliseid

objektiivseid ja isikust sõltumatuid

asjaolusid, mis takistavad töötu

kohustuste täitmist ning mida isikult ei

saa mõistlikult eeldada vältida või

ületada.

Seega on eelnõus juba sisuliselt tagatud

põhimõte, et enne rikkumise fikseerimist

hinnatakse puudumise tegelikke

põhjuseid ning eristatakse põhjendatud

ja põhjendamatuid juhtumeid.

Täiendava näitliku loetelu esitamine

seletuskirjas võib kaasa tuua liigse

kitsenduse ning ei võimalda arvestada

kõigi võimalike eluliste olukordadega,

mistõttu peetakse oluliseks säilitada

juhtumipõhine ja paindlik hindamine.

29 Hoolduskoormuse arvestamine Selgitatud.

EPIKoda tervitab, et eelnõus käsitletakse

eraldi hoolduskoormuse teemat. Samas

soovime rõhutada, et hoolduskoormus võib

olla väga erineva intensiivsusega. Näiteks

võib inimene hooldada lähedast, kes vajab

pidevat järelevalvet ja ööpäevaringset

hooldust. Sellisel juhul ei saa automaatselt

eeldada, et hoolduskoormusega inimese

jaoks on sobivaks lahenduseks kaugtöö. Kui

hooldatav vajab pidevat hoolt, ei võimalda

see sageli tööülesannete täitmist ka kodust,

sh võib hoolduskoormus tähendada ajutist,

perioodilist või pikaajalist kurnatust,

magamatust, nii vaimse kui füüsilise tervise

probleeme jne. Sellistes olukordades on

võtmetähtsusega koostöö kohaliku

omavalitsusega, kes pakub tugiteenuseid.

Soovime teada: • millist koostööd kavandatakse

kohalike omavalitsustega olukordades, kus

hoolduskoormus on pikaajaline,

• kuidas hinnatakse hoolduskoormuse

tegelikku ulatust?

• kas Töötukassa planeerib

hoolduskoormusega inimestele

erimeetmeid, toetamaks nende tööturule

püsima jäämist, ümberõpet, tuge nt töö

kaugtöövormi üleviimisel jne?

Vastavalt TöMS §5, lõikele 5 korraldab

töötukassa tööturumeetmete pakkumist

ning muud tööle saamiseks ja tööl

püsimiseks vajalikku abi muuhulgas

koostöös kohalike omavalitsustega. See

hõlmab ka pakutavate toetusmeetmete ja

nende vajaduse osas infovahetust, et

toetada inimeste tööle saamist ja ületada

selle ees seisvad takistused.

Hoolduskoormusega inimestele ei ole

planeeritud töötukassa erimeetmeid

nende hoolduskoormusest tulenevalt –

vastavaid toetusmeetmeid pakuvad

kohalikud omavalitsused. Töötukassa

ülesanne on toetada hooldamise kõrval

tööle asumist, sh hinnatakse

tööturuteenuste vajadust iga inimese

puhul eraldi.

Hoolduskoormuse arvestamise

põhimõtted on lahti selgitatud real 24

ning seletuskirjas vastava eelnõu punkti

juures. Hoolduskoormusega inimese

puhul ei eeldata, et automaatselt on sobiv

kaugtöö. Kaugtöö võimalus eeldab

vastava tööpakkumise olemasolu ja

tööotsija võimalust kaugtööd teha (sh

vajalike töövahendite olemasolu,

kaugtöö tegemise võimalus) ning

tööandja valmisolekut seda võimaldada.

30 Käitumisega seotud arveloleku

lõpetamine Eelnõu kohaselt võib arveloleku lõpetada

juhul, kui inimene käitub korduvalt

agressiivselt, sündsusetult või muul moel

nõustamist takistavalt. EPIKoda mõistab

vajadust tagada turvaline töökeskkond Eesti

Töötukassa töötajatele. Samas juhime

tähelepanu, et mõnel juhul võib inimese

käitumine olla seotud vaimse tervise

seisundiga, neuroloogiliste või

psühhiaatriliste häiretega või stressi või

kriisiolukorraga. Sellistes olukordades ei

pruugi käitumine olla inimese teadlik valik.

EPIKoja seisukoht: • enne sanktsiooni rakendamist

hinnata, kas käitumine võib olla seotud

terviseseisundiga,

Arvestatud ja selgitatud.

Sätte sõnastust on muudetud, vt ka real 9

antud selgitused. Vastavalt uuele sätte

sõnastusele lisandub „mõjuva põhjuse“

tingimus. See tähendab, et töötukassa

nõustaja peab hindama, kas tingimuste

rikkumisel oli mõjuv põhjus. Mõjuva

põhjuse hindamist on selgitatud real 24

eespool. Muuhulgas tähendab see, et

saab arvesse võtta kui käitumine võib

olla seotud terviseseisundiga ja see on

seotud töövõime vähenemisega.

Vastavalt tingimustele väljastatakse

esimeste rikkumiste fikseerimisel

hoiatus, st koheselt ei järgne sanktsiooni.

Samuti on inimesel võimalik töötukassa

otsustega tutvuda (sh rikkumise

fikseerimise kohta) ja seda on võimalik

vaidlustada.

• vajadusel suunata inimene sobivasse

tugiteenusesse või kaasata kohalik

omavalitsus abi andmisse.

Kui inimene on valmis tööd otsima ja

soovib tööle asuda, töötukassal võimalik

suunata ta vastavalt toetavatele

meetmetele, sh nt psühholoogiline tugi

vm vähenenud töövõimega inimeste

töötamist toetavad meetmed.

31 Andmevahetus kohalike omavalitsustega Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik raamistik

andmevahetuseks kohaliku omavalitsusega,

et saada infot abivajaduse hindamise ja

funktsioneerimisvõime piirangute kohta.

Palume läbi mõelda, kuidas tagatakse

andmekaitse ja inimese nõusolek ning

kuidas välditakse olukorda, kus erinevad

süsteemid annavad vastuolulisi hinnanguid.

Selgitatud.

Töötukassa ja kohalike omavalitsuste

vaheline andmevahetus vastab

andmekaitse nõuetele ning päringuid

tehakse üksnes seaduses ette nähtud

alustel.

Nii KOV kui ka töötukassa nõustajad

kaardistavad kliendi abivajadust. Juhul

kui selline hindamine on KOVis juba

tehtud, saab töötukassa tugineda KOV

kaardistusele. Funktsioneerimisvõimes

tuvastatud piirangute andmete

kasutamine võimaldab töötukassal

tugineda varasemale infole nii töövõime

hindamisel kui ka tööalase

rehabilitatsiooni vajaduse määramisel.

Eesmärk on, et dubleerivaid hindamisi ei

oleks vajadust teostada.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

32 Tööturumeetmete seaduse § 5 täiendamine

lõikega 51, mis annab Töötukassale õiguse

saada ja edastada kohaliku omavalitsuse

üksuselt isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid, on sõnastatud liiga laialt ega

piira piisavalt, millised andmed on

tööturumeetmete rakendamiseks vältimatult

vajalikud. Kuigi kohalikud omavalitsused

edastavad juba praegu põhjendatud juhtudel

Töötukassale inimese tervise- ja

funktsioneerimisvõime andmeid, ei ole

põhjendatud, et kohaliku omavalitsuse

juhtumiplaanides kajastuvad muud

sotsiaalhoolekande eesmärgil kogutud

eriliiki isikuandmed muutuksid

tööturumeetmete kontekstis kasutatavaks.

Sellised andmed on tihedalt seotud inimese

privaatsuse ja haavatavusega ning nende

teisene kasutamine ilma isiku selge, teadliku

ja vabatahtliku nõusolekuta ei ole kooskõlas

eesmärgipärasuse ega minimaalsuse

põhimõtetega. Samuti ei ole põhjendatud

sotsiaalsete ja perekondlike asjaolude ega

alaealisi puudutavate andmete kaasamine

olukordades, kus need on kogutud toetava ja

Arvestatud.

Seletuskirja ja eelnõud on täiendatud.

Eelnõu materjalidesse jäi ekslikult sisse

säte ja selgitused nõusolekuta töötluse

kohta, mille osas käesoleva eelnõuga

otsustati mitte edasi liikuda. TöMS §5

täiendamine lõikega 51 on eelnõust välja

võetud.

kaitseva sekkumise eesmärgil ega ole

otseselt seotud tööle rakendamise või

tööturumeetmetes osalemisega. Teeme

ettepaneku selgemalt määratleda eelnõu § 5

lõikes 51 sätestatud andmevahetuse ulatus,

sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise

tingimused, eesmärgipärasus ja

minimaalsus.

33 Teeme ettepaneku eelnõu § 12 täiendada

lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Töötukassa võib teha otsuse suunata

töötuna arvelolev isik psühholoogilisele

nõustamisele, kui töötu töötukassa töötajaga

suulises või kirjalikus suhtluses hoiatusest

hoolimata käitub agressiivselt, sündsusetult

või muul moel nõustamist takistavalt. Kui

töötu töötukassa töötajaga suulises või

kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata

käitub agressiivselt, sündsusetult või muul

moel nõustamist takistavalt kokku kolmel

erineval vastuvõtul, siis lõpetatakse töötuna

arvelolek“.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõus kavandatud algset sätet on

muudetud. Eelnõu ei näe enam ette

eraldiseisvat alust töötuna arveloleku

lõpetamiseks üksnes agressiivse,

sündsusetu või muul moel nõustamist

takistava käitumise tõttu. Selle asemel

on võrdsustatud olukord, kus inimese

käitumise tõttu ei ole võimalik

nõustamist läbi viia nõustamisel

mitteosalemisega (nõustamine jääb

faktiliselt toimumata). Seega on algne

regulatsioon kitsendatud ning tagajärg

seotakse objektiivse asjaoluga

(nõustamise läbiviimise võimatus), mitte

üksnes hinnanguga käitumisele.

Lisaks selgitame, et töötukassa saab

vajadusel pakkuda või vahendada

kliendile psühholoogilist nõustamist

tööturuteenusena eesmärgiga toetada

inimese valmisolekut tööle asuda.

Samas pikaajaline ravi tagatakse

tervishoiusüsteemi kaudu; töötukassa ei

asenda tervishoiuteenuse osutamist.

34 Seletuskirjas on välja toodud, et alates 2024.

aastast hinnatakse täisealiste isikute

abivajadust ühtsete standardite alusel ning

tulemused dokumenteeritakse

Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime

Klassifikatsiooni (RFK) alusel STAR

andmekogus, ei vasta tegelikule

olukorrale. Praktikas ei ole STAR1

infosüsteem loodud RFK-põhise hindamise

läbiviimiseks ega tulemuste ühtseks ja

struktureeritud talletamiseks. Puudub

kohustuslik ja kõiki täisealisi kliente hõlmav

standardiseeritud hindamisprotsess ning

kasutusel olev juhtumiplaan ei täida ühtse

hindamisvahendi rolli. Lisaks eeldab

juhtumiplaani koostamine ja selles

sisalduvate andmete edasine kasutamine

Selgitatud ja seletuskirja täpsustatud

Vastavalt TöMS § 5 lõikele 5 korraldab

töötukassa tööturumeetmete pakkumist

ning muud tööle saamiseks ja tööl

püsimiseks vajalikku abi muuhulgas

koostöös kohalike omavalitsustega. See

hõlmab ka pakutavate toetusmeetmete ja

nende vajaduse osas infovahetust, et

toetada inimeste tööle saamist ja ületada

selle ees seisvad takistused.

TöMS § 5 lõikes 7 sätestatakse

isikuandmed, mida töötukassal ja

tööturuteenuse osutajad võivad töödelda

tööturumeetmete pakkumisel. TöMS § 5

lõike 7 punkti 7 kohaselt on nendeks

muuhulgas andmed isikule riigi ja

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt

isiku nõusolekut, mis tähendab, et vajalikud

andmed ei pruugi olla loodud ega

andmevahetuseks kättesaadavad isegi siis,

kui see oleks sisuliselt vajalik. Lisaks tuleb

tähele panna, et RFK-põhise abivajaduse

hindamise tegelik rakendamine eeldab uue

infosüsteemse lahenduse, sh STAR2

valmimist ja kasutuselevõttu. Praegu puudub

kohalikel omavalitsustel kindlus, et STAR2

on alates 1. jaanuarist 2027 sellises ulatuses

ja kvaliteedis kasutusvalmis, mis võimaldaks

kõigis omavalitsustes alustada või jätkata

täisealiste isikute abivajaduse hindamist

ühtsel, kohustuslikul ja tööprotsesse toetaval

viisil. Ilma selge ajakava ja toimiva

lahenduseta ei ole põhjendatud eeldada, et

kohalikud omavalitsused suudavad

lähiaastatel täita rolli, millele eelnõu ja

seletuskiri viitavad.

toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi

maksmise ja teenuse pakkumise kohta

ning andmed isikule koostatud

juhtumiplaani kohta. Eelnõuga lisatakse

loetellu andmed isiku abivajaduse

hindamise ja funktsioneerimisvõime

piirangute kohta. Sättes ei ole nimetatud,

et andmed tuleks tingimata edastada

sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrist, kuigi see oleks sellise

võimaluse tekkimisel eelistatud andmete

saamise viis. Eelnõu ei reguleeri

KOVide poolt abivajaduse hindamise

viisi ja andmete dokumenteerimist.

Arvestades, et RFK-põhine abivajaduse

hindamine kohalike omavalitsuste poolt

on ettevalmistamisel ja tulevikus

rakendamisel, on asjakohane ka eelnõus

andmeid nimetada ning seletuskirjas

sellele viidata.

Säte annab töötukassale aluse neid

andmeid töödelda. Sotsiaalteenuste ja -

toetuste registrist saab andmeid pärida

siis, kui vajalik tehniline lahendus on

loodud. Seni saab andmete küsimine ja

edastamine toimuda juhtumipõhiselt

konkreetse menetluse raames, lähtudes

vajadusest lahendada üksikjuhtum ning

järgides isikuandmete minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse põhimõtteid.

Samas peame infosüsteemidevahelist

automatiseeritud andmevahetust X-tee

kaudu pikas perspektiivis põhjendatuks

ja vajalikuks, eeskätt menetluste

tõhustamise ja halduskoormuse

vähendamise eesmärgil.

35 Suuremates omavalitsustes on kliendibaas

oluliselt mahukam, mistõttu on ka

potentsiaalsete päringute ja juhtumite arv

märkimisväärselt suurem. See tähendab, et

töö ei ole üksikjuhtumipõhine, vaid pidev ja

süsteemne ning eeldab erinevate

spetsialistide, sotsiaaltöötajate ning

andmekaitse spetsialistide regulaarset

kaasamist. Sellest tulenev täiendav

tööjõukulu ei ole realistlik katta

olemasolevate ressursside arvelt ilma, et see

mõjutaks negatiivselt teiste sotsiaalteenuste

kättesaadavust ja kvaliteeti. Eelnõus esitatud

Selgitatud.

Eelnõu rakendamisel ei ole ette nähtud

päringute mahu suurenemist ega

regulaarse/süsteemse päringukanali

loomist. Päringud ja infovahetus

jätkuvad senisel kujul juhtumipõhiselt

ning üksnes konkreetse menetluse

raames, kui see on vajalik inimese

tööturuteenuste pakkumiseks või

abivajaduse selgitamiseks. Seega ei

muutu päringute tegemine „pidevaks ja

süsteemseks“ tegevuseks, vaid jääb

üksikjuhtumitega seotud

seisukoht, et täiendav koormus ei pruugi

nõuda uute ametikohtade loomist, ei ole

vähemalt suuremate omavalitsuste puhul

realistlik.

vajaduspõhiseks ning toimub

minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtteid järgides.

II kooskõlastusringi järel esitas tagasiside Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Tööandjate

Keskliit ja Justiits- ja Digiministeerium.

Nr Ettepanek/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Eesti Puuetega Inimeste Koda

36 Meie seisukoht on, et tööturumeetmete

eesmärk ei tohi olla süsteemi kujundamine

eelkõige võimalike kuritarvituste

ennetamiseks, vaid inimeste toetamine

tööturule jõudmisel. Eriti oluline on see

puuetega ja krooniliste haigustega inimeste

puhul, kelle tööotsinguid võivad mõjutada

terviseseisundi kõikumine, rehabilitatsiooni-

ja raviteenuste kasutamine, abi- ja

tugiteenuste kättesaadavus ning

hoolduskoormus. Eraldi juhime tähelepanu

sellele, et nõustamise läbiviimist takistava

käitumise hindamisel tuleb arvestada ka

inimese terviseseisundist, puudest või

neuroloogilisest eripärast tulenevaid

asjaolusid. Vastasel juhul võib tekkida

olukord, kus puudest tulenevat käitumist

käsitletakse ekslikult aktiivsusnõuete

rikkumisena. Nende asjaolude hindamine

peab olema võimalikult ühetaoline ja

läbipaistev.

Arvestatud. Nõustamise läbiviimist takistava

käitumise fikseerimine rikkumisena on

II kooskõlastusringi järel eelnõust

eemaldatud ja seda ei fikseerita eraldi

rikkumisena.

37 Samas meie seisukoht on jätkuvalt, et

eelnõus kasutatakse mitmeid määratlemata

mõisteid, mis jätavad praktikas suure

tõlgendamisruumi. See võib viia olukorrani,

kus erinevad nõustajad või piirkonnad

rakendavad samu norme erinevalt. Sellisel

juhul langeb tõendamiskoormus sageli

inimesele, kellel ei pruugi olla piisavaid

teadmisi või ressursse otsuse

vaidlustamiseks. On selge, et Eesti

Töötukassa tegeleb oma töötajate

koolitamisega, et tagada ühtne

rakenduspraktika, kuid meie hinnangul püsib

siiski reaalne risk, et samu norme

tõlgendatakse erinevates piirkondades

erinevalt. Seetõttu peame oluliseks, et Eesti

Töötukassa töötaks välja ühtsed juhised

Arvestatud.

Eesti Töötukassas tugineb töökeskne

nõustamine metoodilisel juhisel, mida

uuendatakse vastavalt

seadusemuudatustele. Samuti pakutakse

nõustajatele regulaarseid koolitusi ja

juhendamist nõustamise läbiviimiseks

ning tööks töötukassa klientidega (sh

aktiivsusnõuete rakendamiseks).

nende mõistete rakendamiseks ning tagaks

töötajatele vastavad süsteemsed ja

regulaarsed koolitused.

Me näeme, et eelnõuga üritatakse vähendada

bürokraatiat ning tuua regulatsiooni rohkem

selgust ja loogilisust. Peame oluliseks, et

nende muudatuste keskmes säiliks inimese

toetamine sobiva töö leidmisel ning

vajadusel võrgustikutöö ja tugiteenuste

kaasamine.

Seetõttu peame vajalikuks, et enne seaduse

jõustumist töötataks välja ühtsed

rakendusjuhised ning jätkataks nõustajate

süsteemset koolitamist, et vähendada

erinevat tõlgenduspraktikat ja tagada

inimestele üle Eesti võrdne kohtlemine.

EPIKoda on valmis selles protsessis oma

teadmiste ja kogemustega kaasa aitama ning

tegema koostööd, et eelnõu rakendamine

toetaks võimalikult hästi puuetega ja

krooniliste haigustega inimeste osalemist

tööturul.

Eesti Tööandjate Keskliit

38 Tööandjate hinnangul on eelnõus planeeritud

muudatused samm õiges suunas. Erinevate

aktiivsusnõuete rikkumiste käsitlemine

ühtsena ja lubatud rikkumiste arvu

vähendamine on kindlasti õiged otsused.

Samas, arvestades, et 1) sama

eelnõuga muudetaks sobiva töö käsitlust

paindlikumaks ja 2) nõustajaga kohtumisel

saab osaleda ka üle veebi, oleks

maksimaalsed 3+3 rikkumist endiselt liiga

leebe lähenemine. Tekib küsimus, kuidas

inimene kavatseb tööl käia, kui ta nii

tähtsatele kohtumistele ei jõua või

kokkuleppeid ei täida.

Selgitatud.

Lubatud rikkumiste piirmäära (3+3)

määramisel oleme lähtunud

proportsionaalsuse põhimõttest, mille

kohaselt ei tohi isiku ligipääsu

hüvitistele ja toetustele (antud juhul

töötuskindlustushüvitis ja

töövõimetoetus) piirata

ebaproportsionaalselt kiiresti. Eelnõus

kaotatakse nõue osaleda nõustamisel

kord 30 päeva jooksul, mistõttu võivad

rikkumised koguneda lühikese aja

jooksul ning tuua kiiresti kaasa

sissetuleku kaotuse. Valitud lahendus –

esmalt arveloleku lõpetamine ja

korduvate rikkumiste korral 90-päevane

ligipääsu piirang – tagab meie hinnangul

parema tasakaalu rikkumise ja

sanktsiooni vahel. Arvestada tuleb, et

90-päevane ooteaeg tähendab, et

inimene ei saa sel perioodil taotleda

töötuskindlustushüvitist ja võib

kaasneda ka ravikindlustuse katkemine,

mistõttu on tegemist intensiivse riivega.

Justiits- ja Digiministeerium

39 Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse

tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12 lõike

1 punkte 1 ja 2, mis sätestavad alused, mille

esinemisel teeb töötukassa otsuse isiku

töötuna arveloleku lõpetamise kohta seoses

nõustamisel osalemisega. Kuigi eelnõust on

välja jäetud TöMS § 12 täiendamine lõikega

13, millega kavandati alus töötuna

arveloleku lõpetamiseks juhul, kui töötu

suhtleb töötukassaga agressiivselt,

sündsusetult või muul moel nõustamist

takistavalt, ei ole sisuline probleem

lahendatud. Vastupidi, see on TöMS § 12

lõike 1 punkti 2 muutmisega isegi laienenud.

Seetõttu jääb JDM oma 09.04.2026. a

kooskõlastuskirjas esimesel

kooskõlastusringil esitatud märkuse juurde.

Käitumise hindamine („nõustamist

takistav“) on jätkuvalt määratlemata ja

subjektiivne, kuid nüüd seotakse see otse

nõustamisel mitteosalemisega. See

tähendab, et isikut võidakse käsitada

nõustamisel mitteosalenuna ka juhul, kui ta

on tegelikult kohal, mis laiendab oluliselt

olemasoleva sanktsiooni kohaldamisala.

Selline lahendus annab ametnikule

ulatusliku kaalutlusruumi otsustada, millal

käitumine takistab nõustamist, ning

võimaldab sisuliselt jätta isiku abita

subjektiivse hinnangu alusel. Arvestades, et

tegemist on alusega, mis võib viia töötuna

arveloleku lõpetamiseni ja seeläbi hüvitise

kaotamiseni, peab see olema selgelt

piiritletud ja objektiivselt kontrollitav.

Takistava käitumisega isiku taga võib olla

sotsiaalsüsteemi tuge vajav isik, kes

eelnõuga kavandatava muudatuse tulemusel

jääks abist ilma. Lisaks ei ilmne

seletuskirjast, et tegemist oleks ulatusliku

probleemiga, mis vajaks just seaduse

tasandil reguleerimist. Märgime, et hea

õigusloome on õigusloome, mis lähtub

ultima ratio (viimane abinõu) põhimõttest,

on kaasav ja tõendusel põhinev. Ultima ratio

põhimõtte kohaselt tuleb enne, kui asuda

seadust muutma, hinnata ja põhjendada, kas

ja miks probleemi ei saa lahendada seadust

muutmata.

Praegusel kujul ei ole need nõuded täidetud.

Eelnõus on jätkuvalt lähtutud põhimõttest,

Arvestatud.

Eelnõu § 1 punktist 13 on ära jäetud

TöMS § 12 lõike 1 punkti 1 muudatust

ning punkti 2 muudatusest on jäetud

välja tekstiosa „või töötu käitumine

nõustamisel takistab nõustamise

läbiviimist“.

mille kohaselt seotakse töötuna arveloleku

lõpetamine isiku käitumisega. Oleme seda

küsimust põhjalikult analüüsinud ning

jõudnud seisukohale, et selline lähenemine ei

ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Seda

seisukohta oleme väljendanud ka aruteludes

eelnõu koostajaga. 2

Lisaks on eelnõu praeguses versioonis

kõnealust regulatsiooni ulatust laiendatud,

mistõttu meie varasemad murekohad ei ole

mitte vähenenud, vaid süvenenud. JDM

kooskõlastab eelnõu tingimusel, et eelnõu §

1 punktiga 13 muudetavatest TöMS § 12

lõike 1 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja

tekstiosa „või töötu käitumine nõustamisel

takistab nõustamise läbiviimist“. Palume

eelnõu vastavalt muuta.

40 Eelnõu § 1 punkti 7 kohta esitas JDM

esimesel kooskõlastusringil 09.04.2026. a

kooskõlastuskirjas märkuse, mille kohaselt

töötukassa peaks nõustamise viisi üle

otsustamisel võimalusel arvestama ka

inimese sooviga. Nimetatud märkust ei ole

arvestatud. JDM jääb oma märkuse juurde.

Eksliku arusaama vältimine ei eelda isiku

sooviga arvestamise võimaluse täielikku

välistamist, kuna ka kehtiva õiguse kohaselt

otsustab nõustamise viisi töötukassa ning

isikul ei ole õigust nõuda nõustamist kindlal

viisil.

Isiku soov on üks asjakohane asjaolu, mida

haldusorgan peab kaalutlusõiguse

teostamisel arvestama. Selle täielik

välistamine seaduse tasandil kitsendab

põhjendamatult kaalutlusruumi ega ole

vajalik õigusselguse tagamiseks.

Vaidlusriski või põhjendamiskohustuse

suurenemine ei ole piisav alus isiku olukorra

arvestamise võimaluse piiramiseks. Samuti

ei asenda eelnõuga kavandatav TöMS § 9 lg

2¹ isiku eelistuse arvestamist. Teeme

ettepaneku sõnastada TöMS § 9 lõige 2

järgmiselt: „Nõustamine võib toimuda

töötukassas kohapeal, töötukassa

infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul

viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa,

arvestades võimalusel isiku soovi ja

võimalusi tööd leida.“.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Jääme eelnõus kavandatud sõnastuse

juurde. Nõustamise viisi

kindlaksmääramine on töötukassa kui

haldusorgani ülesanne, mida tuleb teha

lähtudes eelkõige sellest, milline

nõustamise viis toetab kõige paremini

inimese tööle naasmist ja tööturule

jõudmist. Nõustamise viisi eesmärk ei

ole üksnes korraldada suhtlus tehniliselt

sobival moel, vaid valida konkreetse

juhtumi asjaolusid arvestades selline

nõustamisvorm, mis võimaldab kõige

tulemuslikumalt hinnata inimese

tööotsinguid, takistusi tööle asumisel

ning vajadust edasiste meetmete järele.

JDM ettepanek lisada seadusesse, et

nõustamise viisi otsustamisel

arvestatakse võimalusel isiku sooviga, ei

ole meie hinnangul vajalik ega suurenda

õigusselgust. Ka kehtiva õiguse järgi

otsustab nõustamise viisi töötukassa,

mistõttu ei ole isikul subjektiivset õigust

nõuda nõustamist kindlal viisil. Samas

on praktikas loomulik, et nõustaja võtab

inimese eelistused suhtluse

korraldamisel teadmiseks, kuid see ei saa

olla iseseisev õiguslik kriteerium

nõustamisviisi määramisel. Seadusesse

sellise viite lisamine looks mulje, et isiku

soovil on nõustamisviisi määramisel

eraldiseisev normatiivne kaal, mis võib

omakorda tekitada vaidlusi selle üle,

millal ja kui ulatuslikult tuli isiku soovi

arvestada.

Selline sõnastus ei kitsendaks mitte

kaalutlusruumi, vaid muudaks selle

ebaselgemaks. Kaalutlusõigus peab

jääma töötukassale selleks, et valida

nõustamise viis ühtsetel ja sisulistel

alustel, mitte sõltuvalt üksnes isiku

eelistusest. Töötukassa otsus ei ole siiski

piiramatu, vaid peab tuginema seaduses

sätestatud eesmärgile ning eelnõuga

lisatavale § 9 lõikele 2¹, mis täpsustab,

millistest asjaoludest nõustamise aja ja

viisi määramisel lähtutakse. Seega on

regulatsioonis juba ette nähtud piisavad

raamid läbipaistvaks ja kontrollitavaks

kaalutlusotsuseks.

Seetõttu ei pea me põhjendatuks

täiendada TöMS § 9 lõiget 2 sõnadega

„arvestades võimalusel isiku soovi“,

kuna see ei anna regulatsioonile sisulist

lisaväärtust, kuid võib vähendada normi

selgust ja prognoositavust.

41 Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt muudetakse

töötuskindlustuse seaduses (TKindlS)

töötukassa eesmärki käsitlevat regulatsiooni.

Seletuskirja lisa 2 kooskõlastustabelis on

selgitatud, et kuigi TKindlS § 23 säte on

pealkirjastatud töötukassa eesmärgina,

sisaldab viidatud paragrahvi lõige 2

töötukassa ülesannete loetelu. Analüüside ja

uuringute osas täiendab sätet TKindlS § 35

lg 1 p 7. Eelnõu koostaja leiab, et TKindlS §

23 lõike 2 punkt 6 koosmõjus TKindlS § 35

lg 1 punktiga 7 on töötlemise aluseks ning

täiendavalt töötlemise aluse sätestamine ei

ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt palume

seletuskirja vastavalt ka täiendada ja

märkida, et uuringute tegemise õiguslik alus

on töötukassa andmekogus töödeldavate

andmete piirides ning uuringute puhul, mille

tarbeks on vaja mujalt lisaandmeid saada,

toimub andmetöötlus isikuandmete kaitse

seaduse § 6 alusel.

Arvestatud.

Seletuskirja on eelnõu §3 punktis 3

vastavalt täiendatud.

42 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud normitehniliste ja keelemärkustega

ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.

Arvestatud.

Jäljega tehtud normitehniliste,

keelemärkuste ja mõjuanalüüsi

märkustega on suuremas osas

arvestatud. Arvestamata on jäetud

märkustega põhiseaduslikkuse analüüsi

struktuuri muutmiseks kuivõrd tegemist

on stiililise, mitte sisulise muudatusega.

1

09.06.2026

Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse tööturumeetmete seaduse (TöMS), töötuskindlustuse

seaduse (TKindlS) ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud (TVTS) tingimusi, mis puudutavad

töötuna arvele võtmist, töötute kohustusi arveloleku ajal ning arveloleku lõpetamise aluseid.

Vähendatakse rikkumiste arvu, mille järel lõpetatakse töötuna arvelolek, ning täiendatakse

sätteid, mille alusel võib Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) teha otsuse arveloleku

lõpetamiseks. Samuti ajakohastatakse sobiva töö mõistet. Sotsiaalmaksuseadus viiakse

kooskõlla 1. jaanuaril 2026. aastal jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm

2024–2029“ muudatusega, millega kaotati tööharjutuse tööturuteenus. Vastav viide teenusele

kustutatakse ka sotsiaalmaksuseadusest.

Eelnõu eesmärk on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada nende kiiremat tööellu naasmist

ja lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende

inimesteni, kes on valmis tööle asuma.

Eelnõus kavandatavad peamised muudatused:

 Aktiivsusnõuete rikkumiste arvestus muutub lihtsamaks ja selgemaks: töötuna

arvelolek lõpetatakse pärast kolme TöMS § 12 lõike 1 punktis 2 toodud rikkumist

sõltumata rikkumise liigist (varem sai lõpetamine järgneda kolme samaliigilise

rikkumise järel ning rikkumisi arvestati eraldi liikide kaupa).

 Rakendub astmeline sanktsioonisüsteem: kaks korda kolm rikkumist. Esimesel

korral peale 1. ja 2. rikkumist hoiatus, 3. rikkumise korral töötuna arveloleku

lõpetamine, aga töötu saab uuesti arvele tulla. Teisel korral peale 1. ja 2. rikkumist

hoiatus, 3. rikkumise korral töötuna arveloleku lõpetamine ja rakendub 90-päevane

ooteaeg enne uuesti arvele võtmist.

 Sanktsioonide menetlus ühtlustub kõigile töötutele (võrdne kohtlemine): sh

töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele; neile ei rakendu enam

“lisasanktsioonina” hüvitise lõpetamine/toetuse peatamine enne arveloleku

lõpetamist. Hüvitise/toetuse lõppemine on seotud üksnes arveloleku lõppemisega.

 Sobiva töö mõiste ajakohastub: tööotsingu alguses saab töötu varasemast suurema

vabaduse määrata endale sobiva töö tingimusi, arvestades varasemat töökogemust ja

töötingimusi. Senisest selgemalt võetakse sobiva töö määramisel arvesse ka

hoolduskoormus.

 Täpsem andmevahetus KOV-iga: luuakse täiendav alus saada kohalikult

omavalitsuselt abivajaduse hinnangu ja funktsioneerimisvõime piirangute infot

dubleerimise vältimiseks ja pakutavate teenuste paremaks sihtimiseks.

 Töövõime hindamise kvaliteedikontrolli täpsustamine: täpsustatakse töötukassa

õigust kontrollida eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust ning töödelda

töövõime hindamise aluseks olevaid andmeid (praktikast tulenevad vajadused,

eesmärgipärane andmekasutus).

 Töötukassa juhtimis- ja otsustusreeglite täpsustamine: töötukassa nõukogule ja

juhatusele antakse võimalus võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

Muudatuste eesmärk on muuta töötukassa juhtimine paindlikumaks ning tagada

2

võimalus teha kiireloomulisi otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata, säilitades

samal ajal selged otsustusreeglid ning enamuse põhimõtte.

Kavandatavatest muudatustest vähendab mõnevõrra töötukassa töökoormust see, et esimese

kahe rikkumise korral ei peatata ega lõpetata töövõimetoetuste ja töötuskindlustushüvitiste

maksmist. Rikkumised dokumenteeritakse ja hoiatused kajastatakse töötu tegevuskavas, mis

vähendab töötukassa koormus võrreldes haldusakti andmisega. Samuti vähendab töö- ja

halduskoormust see, et lõpetatakse eri liiki rikkumiste arvestus, mistõttu kaob nii töötukassal

kui ka töötul vajadus arvestada eraldi eri liiki rikkumisi. Ajutiselt suureneb mõlema poole

koormus siis, kui uue süsteemi kehtestamise järel esitatakse rohkem vaideid töötuna arveloleku

lõpetamise kohta, kuid eeldatavasti see mõju aja jooksul väheneb, kui inimesed harjuvad ja

kohanevad uue süsteemiga.

Inimeste, eelkõige töötute, halduskoormus võib väheneda, kuna süsteemi lihtsustamine ja

kohalike omavalitsustega andmevahetuse täpsustamine vähendavad vajadust sama teavet

korduvalt esitada. Samuti muutuvad kohustused ja nende rikkumise tagajärjed selgemaks.

Ettevõtjatele ja vabaühendustele eelnõuga uusi kohustusi ei kaasne ning nende halduskoormus

ei muutu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna juhataja Kirsti Melesk ([email protected], 5443 0834), tööturuteenuste juht

Kristi Suur (teenistusest lahkunud), töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks

([email protected], 5660 0831), sama osakonna õigusnõunikud Ilona Säde (teenistusest

lahkunud) ja Gloria Kiis ([email protected], 5354 4276) ning töövaldkonna andmete nõunik

Age Viira ([email protected], 5910 7348). Eelnõu koostamisel osalesid Eesti Töötukassa

juhatuse liikmed Sirlis Sõmer-Kull (teenistusest lahkunud) ja Brit Rammul

([email protected]), õigusnõunik Ira Songisepp ([email protected]) ja

õigusteenuste osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega (VTK)1,

mis esitati 29. septembril 2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele

ning huvirühmadele.

1 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4d6106c-555e-4685-b9e3-fb52d380fc4c.

3

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 19. juunil 2025 kinnitatud tegevusprogrammis2 nimetatud

ülesandega tõhustada töötute aktiivsusnõudeid, et motiveerida kiiremat hõivesse liikumist,

tähtaeg on II kvartal 2026.

Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta järgmisi seadusi:

1) tööturumeetmete seadus, RT I, 12.06.2025, 16;

2) sotsiaalmaksuseadus, RT I, 21.05.2026, 19;

3) töötuskindlustuse seadus, RT I, 21.05.2026, 21;

4) töövõimetoetuse seadus, RT I, 21.05.2026, 23.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

tähenduses ning selle kohta on koostatud mõjuanalüüs seletuskirja 6. peatükis.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Muudatuse vajadus ja eelnõus pakutud lahendused

Töötutele seatud aktiivsusnõuete eesmärk on toetada inimeste tööle asumist, motiveerides

neid aktiivselt tööd otsima ja osalema nõustamisel või tööturumeetmetes, mis suurendavad

tööle saamise võimalusi. Aktiivsusnõuded tasakaalustavad töötushüvitiste võimalikke

negatiivseid mõjusid inimese tööotsinguaktiivsusele, vähendades seekaudu pikaajalise töötuse

riski, ning aitavad tagada, et hüvitisi saavad üksnes need, kes on valmis tööle asuma ja

panustavad otsingutesse aktiivselt. Samas liialt ranged või bürokraatlikud nõuded võivad

soodustada näilist tööotsingut, vähendades inimese võimalusi leida sobiv töö, või suurendada

haavatavate sihtrühmade süsteemist välja langemise riski. Seetõttu on oluline, et

aktiivsusnõuded arvestaksid inimese töövõimega ja kohaliku tööturu olukorraga ning

samaaegselt aktiivsusnõuete täitmise kontrollimisega osutatakse inimesele igakülgset abi tööle

saamiseks.

Muudatus 1: aktiivsusnõuete lihtsustamine ja sanktsioonide ühtlustamine kõigile

töötutele

Eestis on aktiivsusnõuded rahvusvahelises kontekstis ranged: 2024. aasta OECD ülevaate

põhjal on Eestis ühed rangeimad aktiivsusnõuded töötushüvitise saajatele OECD 39 riigi seas,

jäädes alla üksnes Horvaatia ja Malta tingimustele.

2 Vabariigi Valitsuse 19.06.2025 kinnitatud tegevusprogramm: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0.

4

Joonis 1. Aktiivsusnõuete rangus töötushüvitiste saajatele OECD riikides, 2024

Allikas: OECD Data Explorer

Teisalt on aktiivsusnõuete täitmata jätmise sanktsioonid tasakaalust väljas. Ühelt poolt on need

töötuskindlustushüvitise (TKH) ja töövõimetoetuse (TVT) saajatele liiga karmid, sest hüvitis

kaob juba esimese rikkumise korral ning töövõimetoetus peatatakse kümneks päevaks esimese

rikkumise järel ja 30 päevaks teise rikkumise järel. Teisalt on sanktsioonid töötuna arveloleku

lõpetamise korral liiga leebed, kuna korduvaid rikkumisi hinnatakse eraldi iga rikkumise liigi

kaupa, mis võimaldab töötul vältida vastutust ka korduva rikkumise korral. Näiteks juhul, kui

töötu rikub vaheldumisi erinevaid nõudeid, võib tal olla kuni seitse erinevat rikkumist enne

kaaluka tagajärje (s.o töötuna arveloleku lõpetamise) saabumist. Sanktsioonide killustatus ning

erinevused rahalist ja mitterahalist tuge saavate töötute puhul on põhjustanud aktiivsusnõuete

ebaühtlase rakendamise. Keeruline süsteem ja ebaühtlane nõuete rakendamine ei aita klientidel

selgelt mõista rikkumise tagajärgi.

Õigusliku regulatsiooni muutmise eesmärk on luua nii töötule kui ka rakendajale selgem ja

läbipaistvam süsteem, mis toetab aktiivsusnõuete rakendamist olukorras, kus need on kohased.

Muutus motiveerib töötuid aktiivsemalt tööd otsima ning töötukassaga koostööd tegema,

aidates vähendada töötuse kestust ja leevendada pikaajalise töötuse riski.

Selle lahendamiseks on planeeritud järgmised muudatused aktiivsusnõuetes:

 Tegevuskavaga seotuderiliigilisi rikkumisi käsitletakse samas arvestuses; astmeline

lähenemine toetab etteaimatavust inimese jaoks: esimene ja teine rikkumine

dokumenteeritakse ja inimesele tehakse hoiatus, kolmandale rikkumisele järgneb töötuna

arveloleku lõpetamine.

 Kõikidele töötuna arvel olevatele isikutele rakenduvad samad sanktsioonid, sõltumata

saadavast hüvitisest või toetusest. See tähendab, et töötuskindlustushüvitise ja

töövõimetoetuse saajatele ei peatata või lõpetata hüvitise või toetuse makseid esimese

rikkumise järel, vaid sanktsioone rakendatakse sarnaselt kõigi teiste töötutega.

Muudatus 2: sobiva töö mõiste ajakohastamine

Sobiv töö aktiivsusnõuete kontekstis on töö, mida inimene peab olema valmis töötuna

arveloleku ajal vastu võtma. Rahvusvahelise praktika kohaselt muutub sobiva töö tähendus

progresseeruvalt. Töötuse alguses on võimalik töötul seada rohkem ootusi vastu võetavale

tööle, kuid mida pikemaks on veninud tööotsingud, seda laiemaks peavad muutuma ka sobiva

töö tingimused (sh tööle sõidu aeg, palgatase jne). Praegu kehtivad sobiva töö kriteeriumid on

osaliselt ebamõistlikud, ei ole ajakohased ega selliselt ka rakendatavad. Sobivat tööd on

2,33

4,14 4,33

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

C yp

ru s

Tü rk

iy e

B u

lg ar

ia

C h

ile

G re

e ce

C an

ad a

C ze

ch ia

Sp ai

n

Ir el

an d

Fi n

la n

d

U n

it e

d S

ta te

s

H u

n ga

ry

A u

st ra

lia

Fr an

ce

B el

gi u

m

Ja p

an

K o

re a

N et

h er

la n

d s

A u

st ri

a

Ic el

an d

Li th

u an

ia

P o

la n

d

D en

m ar

k

G er

m an

y

It al

y

N ew

Z ea

la n

d

Sw ed

en

U n

it e

d K

in gd

o m

La tv

ia

Sl o

va k

R ep

u b

lic

Sw it

ze rl

an d

Sl o

ve n

ia

N o

rw ay

P o

rt u

ga l

R o

m an

ia

Lu xe

m b

o u

rg

Es to

n ia

C ro

at ia

M al

ta

5

keeruline sõnastada ja seetõttu ka klientidele selgitada. Ka rahvusvahelise kogemuse järgi

võivad aktiivsusnõuded ja sanktsioonide rakendamine motiveerida aktiivsemaid tööotsinguid

just töötuse varajases perioodis.3

Õigusliku regulatsiooni muutmise eesmärk on selgemini sõnastada sobiv töö aktiivsusnõuete

kontekstis ja rakendada päriselt kontrollitavaid tingimusi, et nendel oleks mõju töötute

käitumisele tööotsingul ja et need lühendaksid töötuse kestust.

Selle lahendamiseks ajakohastatakse sobiva töö mõistet, viiakse selle mõte enam vastavusse

rakenduspraktikaga ning seaduse eesmärkidega. Kui TöMS 2024. aastal jõustus, kandusid

sobiva töö sätted sellesse üle TöMSile eelnenud tööturuteenuste ja -toetuste seadusest, ilma et

sätteid oleks sisuliselt uuendatud. Praeguste tingimustega võrreldes muudetakse töö otsimise

alguses sobiva töö määratlus paindlikumaks.

Esimesel 20 nädalal saab inimene otsida tööd, arvestades oma terviseseisundit, elukohta,

haridust, eriala, varasemat töökogemust ja töötasu. Seadus ei sea selleks täpsemaid kriteeriume,

sobiv töö otsustatakse nende tingimuste põhjal inimese ja töötukassa koostöös. Alates 21.

nädalast on töötul vähem võimalusi arvestada kõigi eelnimetatud tingimustega, kuna eesmärk

on tagada suurem hulk võimalikke sobivaid töid ja motiveerida kiiremat tööle asumist.

Tingimused sobivale tööle jäävad võrreldes kehtiva korraga suuresti samaks. Võrreldes

praegusega kaotatakse nõue kontrollida töölesõidu maksumust, kuna seda ei ole töötukassal

võimalik mõistlike ressurssidega kontrollida. Lisandub võimalus arvestada ka kaugtööd sobiva

tööna, samuti arvestatakse inimese oskusi ja teadmisi ning hoolduskoormusest tulenevaid

piiranguid.

2.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

Muudatuste kooskõla põhiseadusega

Kavandatavate muudatustega vähendatakse aktiivsusnõuete rikkumiste arvu, mis peavad

eelnema töötuna arveloleku lõpetamisele. Kavandatava muudatuse järgi muutub osaliselt ka

TöMSi § 8 lõikes 5 sätestatud 90-päevase ooteaja rakendamine. Kehtiva õiguse järgi

rakendatakse TöMSi § 12 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud rikkumiste tõttu töötuna

arveloleku lõpetamise korral 90-päevast ooteaega, kui sellele eelneva 12 kuu jooksul on

viidatud alustel kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut lõpetatud. Muudatuse järel

rakendatakse ooteaega, kui inimese viimane töötuna arvelolek on lõpetatud § 12 lõike 1 punktis

2 sätestatud alusel. Loobutakse nõustamisel osalemise kohustusest vähemalt kord 30 päeva

jooksul, kuid töötu peab nõustamisel osalema töötukassa määratud ajal ja viisil. TöMS § 12

lõike 1 punkti 2 koondatakse varasemalt punktides 4 ja 5 sätestatud alused ehk olukorrad, kus

töötu ei täida tegevuskavas kokkulepitud tegevusi või keeldub sobivast tööst. Kui töötu TöMS

§ 12 lõike 1 punktis 2 toodud aluseid kolmel korral rikub, lõpetatakse tema töötuna arvelolek.

Rakendub 90-päevane ooteaeg, kui isiku kaks viimast järjestikust arvelolekut 12 kuu jooksul

on lõpetatud eelnimetatud alustel.

Kuna muudatuste tagajärjel muutub aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku

lõpetamise kord töötu jaoks võrreldes varasemaga mõnevõrra ebasoodsamaks, võib öelda, et

riivatakse põhiseaduse (PS) §-dega 28 ja 29 kaitstud põhiõigusi. Töötuskindlustushüvitist

3 Nt Walsh, Thomas (2023). Job Search and the Threat of Unemployment Benefit

Sanctions. http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4478427.

Pattaro S, Bailey N, Williams E, et al. (2022) The Impacts of Benefit Sanctions: A Scoping Review of the

Quantitative Research Evidence. Journal of Social Policy. 2022;51(3):611-653.

DOI: https://doi.org/10.1017/S0047279421001069.

6

saavate töötute puhul võib uuesti töötuna arvele võtmise piiramisel esineda ka PSi §-ga 32

kaitstud omandipõhiõiguse riive.

PSi § 28 lõige 2 sätestab põhiõiguse riigi abile sotsiaalsete riskide korral, st õiguse riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kuigi PSi § 28 tekstis ei nimetata

sõnaselgelt töötust, on Riigikohus seda pidanud samuti PSi § 28 lõikega 2 kaitstavaks

õigushüveks. Seda põhjusel, et töö kaotamise tõttu võib inimene sattuda puudusesse.4 Kuivõrd

töötuna arvelolek on töötukassa makstavate töötushüvitiste ja osalise töövõime korral

töövõimetoetuse maksmise eeldus, piirab aktiivsusnõuete rikkumise tagajärjel töötuna

arveloleku lõpetamine ning uuesti töötuna arvele võtmisele ooteaja kehtestamine ka inimese

ligipääsu nimetatud hüvitistele ning kujutab seetõttu PSi § 28 lõikes 2 sätestatud põhiõiguse

riivet.

PSi § 28 lõike 2 teise lause kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra

seadus. Seega on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mille korral PS jätab

seadusandjale avara otsustusruumi, kuidas ja millistel tingimustel riik sotsiaalsete riskide

realiseerumisel abi annab. Siiski tuleb tähelepanu pöörata õiguspärase ootuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtetele, omandipõhiõigusele ning Eestile siduvatele rahvusvahelistele

kokkulepetele.5 PSi § 11 järgi võib PSis sätestatud õigusi ja vabadusi kooskõlas PSiga piirata,

kui piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust.

Kuigi Riigikohus on leidnud, et PSi § 28 lõige 2 sisaldab vaid õigust saada abi puuduse korral6,

tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest, et erinevalt puudusest tuleb vanaduse,

toitjakaotuse, töövõimetuse ja töötuse korral riigil luua toimiv kollektiivselt rahastatav

sotsiaalkindlustussüsteem, millega on liidetud oluline osa aktiivsest elanikkonnast. Selle

süsteemi kaudu peab riik kindlustatule sissetuleku kaotuse korral tagama kindlustushüvitise

saamise ning kindlustusjuhtumi realiseerumise korral tuleb talle hüvitist maksta sõltumata

sellest, kas tal on piisavalt vara, et riigi abita ära elada. Sissetuleku kaotuse korral tuleb

inimesele pakkuda sellist rahalist tuge, et ta oleks kaitstud vaesuse vastu ja säiliks mõistlik

proportsioon varasema sissetulekuga (ESH komitee praktika kokkuvõte art 12 kohta 2018. a

seisuga).7

Eestis on seadusandja valinud PSi § 28 lõikega 2 hõlmatud töötuse riski realiseerumise korral

sotsiaalse kaitse tagamiseks lahenduse, mille võib jagada üldjoontes kaheks. Esimesena

rakendub sundkindlustusel põhinev töötuskindlustussüsteem, kuid juhul kui töötuks jäänud

isikul ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist, maksab töötukassa isikule töötutoetust.

Töötuskindlustushüvitist rahastatakse kindlustatute kindlustusmaksetest, töötutoetust aga

riigieelarvest. Kuna TöMSi alusel makstava töötutoetuse saamise õigus on seotud töötu

sissetulekute suurusega, on tegemist PSi § 28 lõike 2 mõttes puuduse leevendamise meetmega.

Töötuskindlustushüvitist tuleb aga maksta sõltumata isiku sissetulekute ja olemasoleva vara

suurusest. 2026. aasta 1. jaanuarist töötutoetust enam ei maksta, seega analüüsitakse

põhiõiguste riivet eelkõige töötuskindlustushüvitise ja registreeritud töötutele suunatud

tööturuteenuste saamise õiguse vaatest ning töötutoetusele ligipääsu piiramise aspekti ei ole

eraldi käsitletud.

4 Vt nt RKPJKo 11.05.2017, 3-4-1-17-16, p 51. 5 Vt PS § 28 komm-d 18-22. 6 Vt nt RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 46. 7 PS § 28, komm 22.

7

PSi § 29 lõike 3 kohaselt korraldab riik kutseõpet ning abistab tööotsijaid töö leidmisel. See

säte kohustab riiki võtma meetmeid, mis tagaksid võimalikult paljude inimeste majandusliku

aktiivsuse, sest inimeste töine panus aitab ühiskonda edasi viia ning tagada selle üksikliikmete

võimalusi eneseteostusele ja inimväärsele äraelamisele. ELi õigus ning siduv rahvusvaheline

õigus näevad samuti ette kohustuse rakendada erinevaid poliitikasuundi ning üksikmeetmeid,

et tagada inimeste suuremat majanduslikku aktiivsust.8

PSi § 29 lõike 3 teine pool kohustab riiki abistama tööotsijaid töö leidmisel. Sätet tuleb

tõlgendada tänapäeva majandusolusid ja tööturuolukorda arvestavalt. PSi § 29 lõike 3 järgi on

riigil tarvis arendada tööturumeetmeid ja muuta tööealisele elanikkonnale kättesaadavaks ka

kvaliteetsed muud tööturumeetmed, mis on vajalikud võimalikult paljude inimeste töise

hõivatuse tagamiseks.9

Nii nagu ümber- ja täiendõppesüsteemi kujundamisel on seadusandjal ka tööturumeetmete

spetsiifilise süsteemi kujundamisel lai otsustusulatus. Seadusandja otsustada on, millised

tööturuteenused kujundada ning kellele ja missugustel tingimustel anda nendele juurdepääs.10

Kui tööealine inimene jääb ajutiselt välja majanduselust ja kaotab sellega elatise teenimise

võimaluse, tuleb talle sel perioodil tagada üldjuhul asendussissetulek sotsiaalkaitsesüsteemi

abil. Tõlgendatuna koostoimes rahvusvahelise õigusega tähendab see kohustust tagada suurem

sissetulekuabi, kui seda on abi puuduse korral.11

Aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku lõpetamise ning uuesti töötuna arvele

võtmise ajalise piiramise korral tuleb arvestada ka PSi § 32 kaitsealasse kuuluva

omandipõhiõigusega, sest ka sotsiaalhüvitised kujutavad endast rahaliselt hinnatavaid õigusi12

ning PSi § 32 lõike 2 esimene lause kaitseb ka rahaliselt hinnatavaid õigusi ja nõudeid.13

Riigikohus on näiteks lugenud olemuslikult PSi § 32 kaitsealasse kuuluvaks õiguse pensionile

kui rahaliselt hinnatavale õigusele.14 Samuti on Riigikohus pidanud omandipõhiõiguse

intensiivseks riiveks olukorda, kus kindlustatud risk on realiseerunud, kuid

töötuskindlustushüvitise maksmine on välistatud.15

Töötuna arveloleku lõpetamine ning uuesti arvele võtmise ajaline piiramine takistab ligipääsu

nii töötukassa makstavatele hüvitistele kui ka registreeritud töötutele osutatavatele teenustele,

mistõttu esineb nii PSi §-s 28, §-s 29 kui ka §-s 32 sätestatud põhiõiguste riive. Seetõttu on vaja

analüüsida, kas nimetatud põhiõiguste riivel on põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk ning

kas riive on proportsionaalne. Kuna kõik need põhiõigused on PSi kohaselt lihtsa

seadusereservatsiooniga ja seetõttu järgnev analüüs sarnane, käsitletakse järgmisena nimetatud

põhiõiguste riivet koos.

Piirangu eesmärk

Põhiõiguste piiramise lubatavuse esmane eeldus on legitiimne eesmärk. Kavandatud

muudatuste eesmärgid on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist,

lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende

inimesteni, kes on valmis tööle asuma ja selleks aktiivselt tööotsimisse panustama.

Aktiivsuskohustuste täitmisega näitab registreeritud töötu üles soovi otsida ja leida tööd ning

8 PS § 29, komm 15-16. 9 PS § 29 komm 20. 10 PS § 29 komm 21. 11 PS § 29, komm 22. 12 PS § 28 komm 18, vt ka nt RKPJKo 19.12.2017, 5-17-13/10 p 34. 13 RKÜKo 17.06.2004, 3-2-1-143-03, p 18. 14 Vt RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 88. 15 Vt RKPJKo 11.05.2017, 3-4-1-17-16, p 41.

8

liikuda võimalikult kiiresti uuesti tööturule. PSi § 32 riive korral on oluline märkida, et

töötuskindlustushüvitise eesmärk on kompenseerida kindlustatule kaotatud sissetulek osaliselt

just tööotsingute ajaks. Seega on ka töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks muu hulgas

töötuna arvel olemine ja sarnaselt teiste registreeritud töötutega peab hüvitise saaja täitma töötu

põhikohustusi, sh otsima aktiivselt tööd ning olema valmis võtma vastu sobiva töö ja kohe tööle

asuma. Kui töötu jätab aktiivsuskohustused korduvalt ja põhjendamatult täitmata, näiteks ei

osale töötukassaga kokkulepitud nõustamisel või ei võta vastu talle pakutud sobivat tööd, võib

põhjuseks olla mh see, et inimesel ei ole tegelikku soovi tööd leida ning on võimalik, et tema

töötuna arveloleku eesmärgiks võib olla muude töötukassa pakutavate hüvede, nagu

ravikindlustuse või registreeritud töötusega kaasnevate hüvitiste saamine.

PSi § 28 lõikes 2, § 29 lõikes 3 ja §-s 32 sätestatud põhiõiguste puhul ei näe PS sõnaselgelt ette,

millistel eesmärkidel neid õigusi tohib piirata. Tegemist on seega lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigustega, mille piiramise puhul võib legitiimseks pidada iga eesmärki, mis pole

põhiseadusega keelatud.16 Seega on legitiimne mis tahes mõistlik ja asjakohane põhjus.17

Tööotsijate aktiivsuse suurendamist, tööellu kiirema naasmise toetamist, töötuse kestuse

lühendamist ning töötukassa teenuste sihtrühmani (st töötud, kes on valmis koheselt tööle

asuma ja aktiivselt tööd otsima) jõudmise tagamist saab lugeda mõistlikuks ja asjakohaseks

eesmärgiks, seega saab selle lugeda ka PSi mõttes legitiimseks eesmärgiks.

Piirangu proportsionaalsus

Demokraatlikus ühiskonnas saab vajalik olla põhiõiguse piirang, millel on legitiimne eesmärk,

st mida õigustab avalik huvi või teiste isikute põhiõiguste kaitsmise vajadus, ja mis ei ole

ülemäärane. Põhiõiguste piiramine on seega lubatud vaid juhul ja ulatuses, kus see on

põhiseaduslike või sellega kooskõlas olevate väärtuste kaitseks vajalik, need eesmärgid, miks

põhiõigust piiratakse, on kooskõlas PSi §-s 10 loetletud põhimõtetega ja legitiimsed ning

piirang ei ole seda eesmärki silmas pidades põhjendamatult suur. Vastavust proportsionaalsuse

põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt

abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajaduse korral ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses

ehk mõõdukust.18

Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, ja sobivuse seisukohast on

vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi

saavutamist.19 Riigikohus on leidnud, et piirangu sobivuse hindamisel piisab sellest, et eesmärki

on põhimõtteliselt võimalik vaidlusaluse meetmega saavutada.20

Nagu eespool välja toodud, on kavandatavate muudatuste eesmärgid suurendada tööotsijate

aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist, lühendada töötuse kestust ning tagada, et

töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma ja

aktiivselt tööotsingutesse panustama. Töötuna arvel olemine on seotud õigusega saada

töötuskindlustushüvitist (TKindlS § 6 lg 1 p 1) ja TöMSis sätestatud registreeritud töötutele

mõeldud tööturumeetmeid. Lisaks makstakse registreeritud töötu (ning töötuskindlustushüvitist

saava inimese) eest sotsiaalmaksu, mis tagab töötule ravikindlustuskaitse (SMS § 2 lg 1 p 8 ja

§ 6 lg 1 p-d 6 ja 61). Aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku lõpetamise korral

lõpetatakse inimesele ka töötuskindlustushüvitise maksmine ning tööturuteenuste osutamine.

Seega kaotab inimene töötuna arveloleku lõpetamise tagajärjel mitu töötukassa pakutavat

16 PS § 11 komm 22. 17 Vt RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56. 18 PS § 11 komm 30 ja 31. 19 PS § 11 komm 31. 20 Vt nt RKÜKo 11.06.2019, 5-18-8/19, p 62.

9

hüvet. Eeltoodu põhjal võib jaatada, et kavandatavatel muudatustel on tõenäoliselt mõju töötute

aktiivsusnõuete täitmisele, sest nimetatud hüvedest ilmajäämist püütakse vältida. Seega võib

piirangut pidada eesmärgi saavutamiseks sobivaks.

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.21

Nagu eespool välja toodud, on töötuna arvel olemine seotud õigusega saada

töötuskindlustushüvitist ja TöMSis sätestatud registreeritud töötutele mõeldud

tööturumeetmeid. Lisaks kaasneb registreeritud töötusega ka ravikindlustuskaitse.

Aktiivsusnõuete rikkumiste korral lõpetatakse inimesele ka töövõimetoetuse ja

töötuskindlustushüvitise maksmine ning tööturuteenuste osutamine. Samas muutuvad

eelnõukohaste muudatuste järel sanktsioonid töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust

saavatele töötutele selles osas leebemaks, et hüvitise ja toetuse maksmine lõpetatakse edaspidi

koos töötuna arveloleku lõpetamisega. Praegu peatatakse või lõpetatakse hüvitise või toetuse

maksmine juba enne töötuna arveloleku lõpetamist. Korduvate rikkumiste korral piiratakse

lisaks töötuna arveloleku lõpetamise järel uuesti arvele tulekut 90 päeva jooksul. Selline piirang

on ka kehtivas õiguses, seega ei ole tegemist uue piiranguga.

Küll aga muutuvad piirangud töötu jaoks senisega võrreldes koormavamaks, sest töötuna

arveloleku lõpetamist ja uuesti arvele võtmise 90-päevast piirangut kohaldatakse sanktsioonina

senisega võrreldes kiiremini, st sanktsiooni kohaldamiseks piisab vähemast arvust rikkumistest.

Muudatuste tulemusena rakenduvad rikkumiste korral sanktsioonid senisega võrreldes

kiiremini, mis motiveerib registreeritud töötuid enam täitma seadusega sätestatud

aktiivsustingimusi. 90-päevane ooteaeg on vajalik selleks, et rikkumise tõttu töötuna arveoleku

lõpetamisel oleks töötule ka tegelik mõju. Kui uuesti töötuna arvele võtmise ooteaega ei

rakendataks, oleks inimesel võimalik kohe pärast töötuna arveloleku lõpetamist taas töötuna

arvele tulla ning jätkata ka registreeritud töötusega kaasnevate hüvede kasutamist. Seega

korduvate süsteemsete rikkumiste korral ei oleks alternatiivse leebema meetme (nt pelgalt

töötuna arveloleku lõpetamine) kohaldamisel töötu käitumisele ilmselt soovitud mõju, sest

inimesel on kohe võimalik töötuna arvelolek ja sellega kaasnevad hüved taastada. Seega on

sellistel puhkudel töötuna arvele võtmise ajaline piiramine eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Ooteaega kehtestamata ei ole võimalik süsteemi kuritarvitamist piisaval määral vältida.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust

ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust.22 Kuigi töötu aktiivsusnõuete ning nende

rikkumise korral on sanktsioonina töötuna arveloleku lõpetamise rakendamine eesmärgi

saavutamiseks vajalik, ei tohi kehtestatav piirang siiski olla ülemäärane. Seega peaks piirangud

olema sellised, mis riivavad inimese põhiõigusi minimaalselt, võimaldades samal ajal soovitud

eesmärki täita. Seega tuleb analüüsida, kas soovitud tulemust on võimalik saavutada ka

leebemaid piiranguid kohaldades.

Kehtiv õigus näeb ette, et aktiivsusnõuete korduvaid rikkumisi hinnatakse eraldi iga kohustuse

liigi kaupa. See tähendab, et kui töötu rikub aktiivsuskohustusi korduvalt, kuid rikkumised on

eri liiki, on sanktsiooni võimalik kohaldada alles pärast mitut rikkumist (kokku kuni seitse

rikkumist). See võimaldab töötul vältida vastutust pikaajaliselt ning ka korduvate rikkumise

korral ning vähendab oluliselt sanktsiooni tõhusust, st ei täida eesmärki soodustada aktiivset

tööotsingut.

21 PS § 11 komm 31. 22 PS § 11 komm 31, Vt ka nt RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d 32-35.

10

Ka kehtiva õiguse alusel kohaldatakse 90-päeva pikkust ooteaega uuesti töötuna arvele võtmisel

alles siis, kui eelneva 12 kuu jooksul on inimese kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut

lõpetatud töötu aktiivsuskohustuste rikkumise tõttu. Nagu eespool selgitatud, võib mõlemale

töötuna arveloleku lõpetamisele omakorda eelneda kuni seitse ühekordset rikkumist (erandiks

on TöMS § 12 lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumine, mille korral saab töötukassa töötuna arveloleku

lõpetada juba esimese rikkumise järel). Seega on võimalik TöMSi § 8 lõikes 5 sätestatud

töötuna arvele võtmise ajalist piirangut rakendada alles siis, kui inimene on juba mitu korda

ilma mõjuva põhjuseta töötu aktiivsuskohustusi rikkunud ning hoolimata korduvast töötuna

arveloleku lõpetamisest jätkab aktiivsuskohustuste rikkumist.

Muudatuse järel arvestatakse töötuna arveloleku lõpetamise aluseks olevaid rikkumisi kehtiva

õigusega võrreldes teisiti – kui kehtiva õiguse järgi peab töötuna arveloleku lõpetamiseks olema

kolm samaliigilist rikkumist, piisab muudatuse järel sellest, kui rikkumisi on samuti kokku

kolm, aga need kolm rikkumist võivad olla kõik n-ö eri liiki. Kui töötu on jätnud mõjuva

põhjuseta kolmel korral nõustamisel osalemata töötukassa määratud ajal või viisil, ta ei täida

muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust või keeldub sobivast tööst ning tema töötuna

arvelolek on kahel järjestikusel korral sel alusel lõpetatud, jääb sanktsiooni kohaldamine

võrreldes kehtiva korraga samaks – ooteaega kohaldatakse juhul, kui sellel põhjusel on viimase

12 kuu jooksul lõpetatud kaks järjestikust töötuna arvelolekut. Eeltoodut arvestades on edaspidi

võimalik töötuna arveloleku lõpetamist sanktsioonina rakendada senisest kiiremini (st

vähemate rikkumiste korral).

Piirangute eesmärgid on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist,

lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende

inimesteni, kes on valmis tööle asuma. Olukord, kus kehtiv õigus võimaldab töötul jätta pika

aja vältel põhjendamatult aktiivsusnõuded täitmata, ilma et see mõjutaks registreeritud

töötusega kaasnevaid hüvesid, ei toeta nimetatud eesmärgi täitmist. Seega on põhjendatud

süsteemi muutmine selliselt, et see võimaldaks võimalikele kuritarvitustele kiiremini

reageerida. Kuigi muudatuse järel muutub kord töötu jaoks senisest teataval määral rangemaks,

peab sanktsiooni rakendamisele endiselt eelnema mitu põhjendamatut töötu kohustuse

rikkumist, millega on kaasnenud hoiatused. Seega rakendatakse korduvate rikkumiste korral

esmalt peale esimest ja teist rikkumist leebemat sanktsiooni (hoiatamine), peale kolmandat

rikkumist töötuna arveloleku lõpetamine, aga võimalusega uuesti arvele tulla. Alles juhul, kui

see tulemust ei anna, rikkumised jätkuvad ja 12 kuu jooksul on lõpetatud kaks viimast

järjestikust töötuna arvelolekut TöMS § 12 lg 1 p 2 alusel, kohaldatakse põhiõigusi enam

riivavat 90-päevast ooteaega.

Eespool esitatud analüüsile tuginedes saab kavandatud abinõusid pidada eesmärgi suhtes

sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks. Seega järgib eelnõu proportsionaalsuse põhimõtet ning on

kooskõlas põhiseadusega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Esimene paragrahv reguleerib TöMSis tehtavaid

muudatusi, teine paragrahv sotsiaalmaksuseaduses (SMS) tehtavaid muudatusi, kolmas

paragrahv TKindlSis tehtavaid muudatusi, neljas paragrahv TVTSis tehtavaid muudatusi ning

viies paragrahv sätestab seaduse jõustumise.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TöMSi § 3 lõike 1 punkti 4, lisades pärast sõna „taotlejal“

tekstiosa „, kellel on õigus Eestis töötada,“. Muudatuse eesmärk on üheselt ja selgelt

reguleerida, millal rahvusvahelise kaitse taotlejad saavad end töötuna arvele võtta ja

11

tööturuteenuseid kasutada. Praegu tuleb see õigus kokku kahest seadusest: välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seadusest (VRKS) ja TöMSist, kuid selget regulatsiooni TöMSis

ei ole. VRKSi § 75 lõige 1 sätestab, et kaitse saajal on õigus saada tööturuteenuseid, ning

§ 101 lõige 1 määrab, millal kaitse taotlejal on õigus töötada, kuid ei reguleeri

otsesõnu taotleja õigust tööturuteenuseid saada. TöMSi § 3 lõike 1 punktis 3 sisalduv lauseosa

„välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel“ viitab VRKSi

töötamise õiguse sättele ja võimaldab tõlgendada, et kellel on õigus töötada, sel on õigus ka

tööturuteenuseid saada. TVTSis on see õigus selgelt kirjas ja nii oleks õigus selgem ka TöMSis.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse tehniliselt TöMS § 5 lõike 7 punkte 1 ja 2. Isiku

üldandmetena mõistetakse Justiits- ja Digiministeeriumi juhise kohaselt õigusaktides isiku

nime, isikukoodi, sugu, kontaktandmeid sealhulgas aadressi, kodakondsust ja emakeelt23.

Eeltoodust tulenevalt on tekkinud tarbetu dubleerimine ning peale lõikes 1 üldandmetele

viitamist puudub vajadus neid andmeid eraldi nimetada. Eelnõuga jäetakse punkti 1 alles

üldandmete viide ning eemaldatakse seaduse tekstist üleliigsed andmete liigid.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TöMSi § 5 lõike 7 punkti 7. TöMS § 5 lõikes 7 sätestatakse

isikuandmed, mida töötukassal ja tööturuteenuse osutajad võivad töödelda tööturumeetmete

pakkumiseks ja pakkumiseks. Kehtiva TöMS § 5 lõike 7 punkti 7 kohaselt on nendeks

muuhulgas andmed isikule riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt toetuse, pensioni,

hüvitise ja elatisabi maksmise ja teenuse pakkumise kohta ning andmed isikule koostatud

juhtumiplaani kohta. Eelnõuga lisatakse loetellu andmed isiku abivajaduse hindamise ja

funktsioneerimisvõime piirangute kohta. Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse koostöö

tugevdamiseks ühiste klientide toetamisel on vaja kohalikust omavalitsusest (KOV-ist) saada

lisa andmeid. Juhul, kui KOV-i poolt on dokumenteeritud info täisealise isiku abivajaduse

hindamise kohta ja funktsioneerimisvõimes tuvastatud piirangute kohta ning kui KOV on

tuvastanud, millistes eluvaldkondades (nt suhtlemine, vaimne ja füüsiline tervis, elukeskkond,

hõivatus, igapäevaelu toimingud) vajab klient abi, siis on asjakohane need andmed töötukassale

edastada. Samuti on asjakohased andmed, kui KOV-i poolt on dokumenteeritud kliendi

sotsiaalne võrgustik ning kokkuvõtlik hinnang sotsiaalhoolekande abimeetmete vajaduste

kohta.

Nende andmete vahetamine vähendab hindamiste dubleerimist osas, kus KOV kui ka

töötukassa nõustajad kaardistavad kliendi abivajadust ja töötukassa saaks arvestada juba antud

infoga töövaldkonnas inimese parimal viisil abistamiseks. Kui töötukassal on võimalik

arvestada juba varem dokumenteeritud teabega, väheneb ka kliendi koormus, kuna ta ei pea

korduvalt sarnastele küsimustele vastama.

KOV töötleb sotsiaalteenuste ja -toetuste registris andmeid enda osutatava abi kohta, mis on

sätestatud koos andmekoosseisuga sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 144 lõigetes 1-3.

Arvestades, et kohalikes omavalitsustes on ettevalmistamisel täisealiste abi- ja toetusvajaduse

hindamine ning tulemuste dokumenteerimine ühtsete standardite Rahvusvahelise

Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni (RFK) alusel ja tulevikus kajastuvad andmed

sotsiaalteenuste ja -toetuste registris, saab vajaliku tehnilise lahenduse valmimisel edaspidi

andmeid pärida automatiseeritud andmevahetusega. Sama RFK klassifikatsioon on kasutusel

ka töötukassas töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil. Funktsioneerimisvõimes

tuvastatud piirangute andmete kasutamine võimaldab töötukassal tugineda varasemale infole

nii töövõime hindamisel kui ka tööalase rehabilitatsiooni vajaduse määramisel. Muudatus

toetab vajaduspõhist ja valdkonnaülest andmevahetust, sest ka töötukassa töövõime hindamise

23 Justiits- ja Digiministeeriumi juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise

kohta eelnõudes.

12

ja tööalase rehabilitatsiooni andmed on tehtud kättesaadavaks KOVile, st ka KOV saab

tugineda inimese abivajaduse ja teenuste vajaduse hindamisel töötukassas kogutud andmetele,

mis on vajalikud KOV teenuste pakkumisel ja inimese toetamisel. Kuni tehnilise lahenduse

valmimiseni saab töötukassa andmeid klientide abivajaduse hindamise kohta küsida KOVidelt

juhtumipõhiselt konkreetse menetluse raames, järgides isikuandmete töötlemise nõudeid, sh

minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TöMSi § 8 lõiget 4 punktiga 111. Muudatusega lisatakse

loetellu uus kriteerium, mille alusel inimest ei võeta töötuna arvele, kui inimene on kinnipeetav

või vahistatu vangistusseaduse tähenduses. Näiteks on kinnipeetav vanglas vangistust kandev

süüdimõistetu ja vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab

eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kuna

kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei saa täita töötu kohustusi (näiteks osaleda kokkulepitud

ajal ja viisil nõustamisel, täita tegevuskava) ega võtta vastu sobivat tööd või kohe tööle asuda,

ei ole võimalik kinnipeetavaid või vahistatuid kinnipidamisasutuses viibimise perioodil töötuna

arvele võtta. Töötu kohustust ei saanud nimetatud inimesed täita ka varem, kuid muudatusega

sätestatakse seaduses selge ja üheselt mõistetav õiguslik alus arvele võtmise piirangute kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse TöMSi § 8 lõiget 5. Lõige 5 reguleerib need töötuna

arveloleku lõpetamise alused, mille esinemisel kahe järjestikuse lõpetamise korral eelneva

12 kuu jooksul rakendub töötuna arvele võtmisel 90-päevane ooteaeg. Muudatuse järgi

jäetakse lõikest 5 välja viited lõpetamise alustele, s.o § 12 lõike 1 punktidele 1, 4 ja 5, mis

tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks arveloleku lõpetamise aluste korrastamise

tõttu (vt ka eelnõu § 1 punktid 12 ja 13).

Tingimused, mille alusel rakendatakse töötuna arvele võtmisel 90-päevast ooteaega juhul, kui

eelneva 12 kuu jooksul on töötuna arvelolek lõpetatud kaks korda järjest ning töötu mõjuva

põhjuseta kokku kolm korda kas:

1. ei osale nõustamisel temaga kokku lepitud ajal või viisil;

2. ei täida muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust; või

3. keeldub sobivast tööst.

Kehtivas õiguses võib töötu erinevaid nõudeid rikkudes koguda kuni seitse rikkumist, enne kui

tema töötuna arvelolek lõpetatakse. Pärast arveloleku lõpetamist on tal õigus end kohe uuesti

töötuna registreerida, sõltumata korduvatest rikkumistest, ning rikkumiste arvestus algab

uuesti. Pärast teist arveloleku lõpetamist 12 kuu jooksul rakendub 90-päevane ooteaeg.

Muudatuse kohaselt lõpetatakse töötu töötuna arvelolek, kui tal on kolm rikkumist – sõltumata

rikkumise liigist (nt nõustamisel mitteosalemine, kokkulepitud tegevuse täitmata jätmine või

sobivast tööst keeldumine) – ning kui 12 kuu jooksul on lõpetatud kaks järjestikust töötuna

arvelolekut eelnimetatud alustel, siis enne uuesti töötuna arvele võtmist rakendub sarnaselt

hetkel kehtivale regulatsioonile 90-päevane ooteaeg.

Muudatuse eesmärk on motiveerida töötuid aktiivselt tööd otsima ja kokkulepetest kinni

pidama. Praktika näitab, et korduvalt kokkuleppeid rikkunud kliendid lükkavad tööotsinguid

põhjendamatult edasi, väldivad koostööd nõustajaga või on väga passiivsed ning kasutavad

töötuna arvelolekut ning sellega seotud õigusi ilma tegeliku kavatsuseta tööle asuda. Muudatus

kokku kolm rikkumist sõltumata rikkumise liigist annab tööotsijale selge signaali tööotsingute

ja kokkulepitud tegevuste tähtsusest. Väheneb klientide korduvate rikkumiste käsitlemisele

kuluv aeg ning selle võrra saavad aktiivsed tööotsijad rohkem tuge. Muudatus aitab parandada

töötukassa teenuste sihipärasust ning vähendada süsteemi kuritarvitamise võimalusi, kus

arvelolekut kasutatakse muudel eesmärkidel (nt hüvitiste või tervisekindlustuse saamiseks)

tööotsingukohustust täitmata.

13

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TöMSi § 9 lõike 1 punkti 2 sõnastust ja jäetakse välja töötu

kohustus osaleda nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Muudetud sõnastuse

kohaselt peab töötu osalema nõustamisel töötukassa määratud ajal ja viisil. Muudatus

võimaldab senisest paindlikumalt määrata nõustamise sagedust vastavalt töötu tööotsingute

edenemisele (vt eelnõu § 1 punktide 7 ja 8 selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 7 jäetakse TöMSi § 9 lõike 2 teisest lausest välja tekstiosa „, arvestades

isiku soovi ja võimalusi tööd leida“. Nõustamisviisi valikust jäetakse välja isiku sooviga

arvestamine, kuna see on tekitanud vääriti mõistmist, et töötu saab ise otsustada nõustamisviisi.

Töötukassa otsustab nõustamisviisi, arvestades eelkõige isiku võimalusi tööd leida. Inimese

soovi võib arvesse võtta, kuid see ei ole otsust määrav kriteerium. Nõustamisviisi valik ei tugine

üksnes inimese soovile, vaid nõustaja professionaalsele hinnangule, millised on inimese

võimalused ja soov tööd leida ning milline nõustamisviis võimaldab konkreetsele tööotsijale

kõige tõhusamal viisil tööle liikumiseks vajalikku tuge pakkuda. Valitud nõustamisviis peab

nõustajal võimaldama piisaval määral hinnata inimese tööotsingu hetkeseisu ning vajaduse

korral sobivat tuge pakkuda. Näiteks, kui tööotsija ei saa kasutada internetti, kuid soovib e-

nõustamist, selgitab nõustaja, et see ei loo piisavaid võimalusi töö leidmiseks ega tema

tööotsingu toetamiseks, ning lepib kokku nõustamise esinduses või telefoni teel. Kui inimene

vajab tuge tööpakkumiste otsimisel, lepib nõustaja kokku nõustamise esinduses, kus on

võimalik tõhusamalt juhendada. Eelnõu on täiendatud sättega, mis selgitab nõustamise aja ja

viisi valiku aluseid (vt eelnõu §1 punkti 8 selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse TöMS § 9 lõige 21, millega reguleeritakse asjaolud, mida

arvestatakse TöMS § 9 lõike 1 punkti 2 rakendamisel. Nõustamise aja ja viisi määramisel

arvestatakse töötu võimalusi tööd leida, tema tööotsingu olukorda ning nõustamiskohtumise

eesmärki.

Säte annab töötukassale aluse kujundada nõustamise sagedust ja korraldust paindlikult vastavalt

töötu individuaalsele olukorrale. Erinevatel töötutel on tööturul väga erinev positsioon. Ühele

võib piisata harvematest kontaktidest kuna tema oskused on tööturul nõutud ja tööotsing kulgeb

edukalt iseseisvalt. Teine vajab tihedamat ja intensiivsemat tuge kuna tema tööle asumist

takistavad mitmed asjaolud. Samuti võib nõustamise eesmärk olla erinev, näiteks tegevuskava

koostamine, tööturuteenusele suunamine, tööotsingu vahekokkuvõtte tegemine või konkreetse

tööpakkumise arutamine ning eesmärgist sõltub, kui sageli ja millises vormis nõustamine peab

toimuma. Paindlik lähenemine võimaldab töötukassa nõustaja ressurssi suunata vastavalt töötu

abivajadusele.

Näide 1. Nõustamiskohtumise eesmärk on teenusevajaduse väljaselgitamine. Töötu vajab tööle

asumiseks lisaoskusi. Nõustamiskohtumise eesmärk on hinnata, kas töötu vajab

tööturukoolitust, ning kohtumine määratakse lähiajaks, et teenusevajadus välja selgitada ja

vajalik tööturuteenus hinnata.

Näide 2. Tööotsingu olukord ei eelda sageli nõustamist. Töötu osaleb tööpraktikal, mille kestus

on näiteks kaks kuud. Praktika ajal on töötu seotud tööandjaga ja omandab uusi oskusi.

Järgmine nõustamine määratakse praktika lõpu lähedale, et hinnata tulemusi ja leppida kokku

edasised sammud.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse TöMSi § 9 lõigetes 5 ja 6 sobiva töö sisu. Lõikes 5

muudetakse sobiva töö sisu tööotsingute alguses, andes tööotsijale rohkem vabadust valida oma

varasemale kogemusele vastav töö.

14

Sobiva töö sätted seavad tingimused, millele vastavat tööd peab töötu olema valmis vastu

võtma. Sobivast tööst põhjuseta keeldumist loetakse aktiivsusnõuete rikkumiseks. Kehtiv õigus

seab sobivale tööle erinevad tingimused, sh kui kaugel on töökoht elukohast või milline peab

olema aktsepteeritav töötasu. TöMS § 9 lõike 5 sobiva töö tingimused kehtivad esimese 20

nädala vältel töötuna arvele võtmisest arvates, so esimesed 140 päeva töötuna arvele võtmisest

arvates. TöMSi § 9 lõike 5 muudatuse järgi peab sobiv töö arvestama töötu terviseseisundit,

elukohta, haridust, töökogemust, hoolduskoormust, olemasolevat või omandatavat eriala ning

varasemat töötasu. Seega on töötul praeguse regulatsiooniga võrreldes suurem vabadus

otsustada, milline töö talle tööotsingu alguses on sobiv.

Sobiv töö peab arvestama töötu terviseseisundit, st töö ei tohi olla töötule vastunäidustatud (vt

ka TöMS § 9 lõike 6 punkti selgitust). Sobiv töö peab arvestama ka töötu elukohta. Praeguses

regulatsioonis peetakse sobivaks ka tööd, mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi

ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti

kuupalgast. Eelnõukohases regulatsioonis arvestatakse töötu elukohta, mis tähendab, et sobiva

töö valimisel esimesel 20 nädalal ei seata tingimusi töökoha kaugusele kodust ja inimene saab

ise määratleda milline on temale sobiva töökoha kaugus. Seega arvestab eelnõukohane määrus

suuremal määral inimese ootustega sobivale tööle esimesel 20 nädalal.

Sobiv töö peab arvestama töötu varasemat töötasu. Praeguses regulatsioonis peetakse sobivaks

tööd, mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest

sotsiaalmaksuga maksutatavast tulust. Eelnõukohases regulatsioonis arvestatakse sobiva töö

valimisel töötu varasemat töötasu ehk 60 protsendi piirangut enam sobiva töö valimisel ei seata.

Inimene saab seada töötuse esimesel 20 nädalal ootuse saada varasema töötasuga võrreldavat

tasu.

Varasema töökogemuse, hariduse, olemasoleva või omandatava eriala ning töötasuga

arvestamine peab tagama ka selle, et sobivale tööle seatavad tingimused oleksid realistlikult

täidetavad, st inimesel on vajalikud eeldused sobivale tööle edukalt kandideerida. Sobiva töö

ootuste vastavust töötu olukorrale ja tööturu võimalustele hindab töötukassa nõustaja

töökesksel nõustamisel, arvestades TöMS § 9 lõike 5 ja 6 tingimusi. Nõustaja ei või seada

sobivale tööle suuremaid piiranguid kui TöMS § 9 lõike 5 ja 6 vastavates punktides toodud. See

toetab inimesele sobivate tööpakkumiste valikut ning kiiremat tööle asumist.

Seadusesse lisatakse uue sobiva töö tingimusena hoolduskoormus, mis tähendab töötu

vältimatut ja regulaarset vajadust abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget.

Hoolduskoormuse sisu avatakse käesoleva eelnõu punkti TöMS § 9 lõike 6 punkti 6 ja eelnõu

§ 1 punkti 10 selgitustes.

Sobivale tööle vastavate tööpakkumiste valik tehakse töötukassa nõustaja ja töötu koostöös

ning lisatakse inimese tegevuskavasse. Tegevuskavasse lisatud tööpakkumistele

kandideerimine on töötule kohustuslik ning selle täitmist jälgitakse nõustamiskohtumistel.

Töötukassa nõustaja toetab klienti vajaduse korral tööpakkumiste otsimisel ja analüüsimisel.

Selleks, et motiveerida aktiivset tööotsingut, muudetakse sobiva töö tingimusi teatud aja

möödudes. Kui esimese etapis ei ole töötul õnnestunud sobivat tööd leida, tekib töötukassal

õigus seada sobivale tööle tingimusi, mis laiendavad inimese tööotsinguid. Kuigi sobiva töö

tingimusi muudetakse, jääb eelnõu järgi sobiva töö muutuse aeg samaks võrreldes praeguse

regulatsiooniga. 2024. aastal on töötukassa andmetel arveloleku lõpetanud töötute arveoleku

mediaankestus 134 päeva. Suurem vabadus sobivat tööd otsida toetab tööotsingu aktiivsust

töötuse alguses, kuid töötuse perioodi pikenemisel tuleb tegutseda aktiivsemalt, et ennetada

pikaajalisse töötusse langemist ja toetada tööle asumist.

15

TöMSi § 9 lõikes 6 ajakohastatakse sobiva töö sisu alates 21. nädalast (so alates 141. päevast)

pärast töötuna arvele võtmist, mil kliendil on kohustus laiendada tööotsingu kriteeriume. Lisaks

on inimesel kohustus olla tööotsingul paindlikum ning olla valmis kaaluma erinevaid

töökorralduse vorme (nt kaugtöö, ajutine töö teises piirkonnas või tähtajaline töö). Muudatus

tehakse, arvestades töötukassa senist kogemust ning võimalusi sobiva töö tingimuste

kontrollimiseks ja sellega kaasnevat töökoormust.

Uuendatud sättes seatakse 21. nädalast arvates sobivale tööle kuus tingimust.

Punktis 1 loetakse sobivaks selline töö, mis terviseseisundit arvestades ei ole töötule

vastunäidustatud. Võrreldes kehtiva sobiva töö tingimusega („mis tervislikel põhjustel ei ole

töötule vastunäidustatud“) ei muutu sobiva töö sisu, kuid selguse huvides kasutatakse sama

sõnastust, mis TöMSi § 9 lõikes 5, mis puudutab sobiva töö tingimusi esimesel 20 nädalal.

Töövõime hindamisel on ekspertarst leidnud või töötervishoiu arst tuvastanud, et inimesel

võivad esineda piirangud sobivale tööle– näiteks ei saa inimene tervise tõttu töötada allergiat

tekitavas keskkonnas või füüsiliselt väga koormavas ametis. Täiskoormusega töö võib olla

vastunäidustatud, kui inimene suudab terviseseisundi tõttu töötada vaid osalise koormusega (nt

kroonilised lihas-skeleti probleemid, südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise

seisundid).

Nõustaja tugineb tervisepiirangute hindamisel peamiselt töövõime hindamise

eksperdiarvamusele ning kliendi esitatud lisainfole, vajaduse korral ka teenusepakkujate või

tööandja tagasisidele. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse kokkuvõttes kajastatakse,

milline töökoormus või tööolud-tingimused inimesele sobivad või on vastunäidustatud. Lisaks

võivad olulist infot vastunäidustuste kohta anda tööalase rehabilitatsiooni meeskonna,

teenusepakkujate või tööandja tagasiside. Näiteks, kui töösuhe on tervislikel põhjustel katkenud

või ilmneb koolitusel, et kliendile ei sobi valitud eriala terviseseisundi tõttu. Töötervishoiuarsti

hinnangud ei ole töötukassale otse kättesaadavad, kuid klient saab need digiloost ise väljastada.

Töötingimuste sobivus arutatakse nõustamise käigus läbi ning märgitakse tegevuskava olukorra

analüüsi. Töötajale tervise tõttu sobimatuid töösoove tegevuskavasse ei lisata.

Punkti 2 kohaselt loetakse sobivaks ka tähtajaline töö. See tingimus võrreldes kehtiva õigusega

ei muutu. Kui tööpakkumiste seas on tingimustele vastavaid tähtajalisi tööpakkumisi, peaks

klient valima ka nende seast.

Punktiga 3 muudetakse töö kauguse kriteeriumit. Sobivaks peetakse tööd, mille korral

jõudmiseks elukohast töökohta ja tagasi ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas või mida on

võimalik teha töötu elukohas püsivalt kaugtööna. Töökoha kauguse kriteeriumi eesmärk on

anda töötule selge juhis, et kui esimese 20 nädala jooksul ei ole sobivas asukohast tööd leitud,

peab ta 21. nädalast olema valmis vastu võtma tööpakkumisi, mis võimaldavad tööd

kodukohast kaugemal. Teistpidi annab töökoha kauguse kriteerium töötule kindluse, et temalt

ei saa nõuda ka töö otsimist kaugemalt, kui seaduses sätestatud tingimustega ette nähtud.

Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu sobivale tööle seatav tööle ja tagasi sõitmise aja piirang

(kaks tundi). Ajapiirangu kontrollimisel arvestab töötukassa töötule kasutada olevaid

transpordivõimalusi, näiteks kas inimene kasutab tööle sõitmiseks isiklikku transporti, millised

on ühistranspordi võimalused tööle saamiseks või kas tööandja pakub alternatiivseid

transpordivõimalusi (tööandja korraldatud transport). Võrreldes kehtiva korraga ei arvestata

enam tööle sõitmise kulu, kuna selle kontrollimine on töötukassale liiga suure koormusega ning

puudub võimalus kõikide töötute tööle ja koju sõidu kulu ühtsetel alustel arvestada (kulu sõltub

kasutatavast transpordiliigist).

16

Kuivõrd tänapäeval võimaldavad paljud tööandjad kaugtöö tegemise võimalust, võib sobiva

töö valimisel arvestada sellega. Seega võib pidada ka sobivaks tööd, mida pakutakse kaugemal

ja mida on kliendi ütluste kohaselt võimalik teha elukohas kaugtööna.

Punktis 4 täpsustatakse sobiva töö töötasu suurust. Säte ei muuda sobiva töö töötasu tingimust

võrreldes kehtiva õigusega, kuid sõnastab selgemalt, et töötasu tingimus kehtib nii

töötuskindlustushüvitise saajatele kui ka hüvitise mittesaajatele. Sobivaks peetava töö eest

makstav töötasu ei tohi olla väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

töötasu alammäär. Täistööajaga töö korral peetakse sobivaks kuu töötasu alammäära ning

osalise tööaja korral kas tunnitasu alammäära põhjal arvestatud minimaalset töötasu, mis vastab

pakutavatele töötundidele, või tööajale või -koormusele vastavat proportsionaalset osa

kuutöötasu alammäärast. Kuigi töölepingu seaduse § 29 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse

kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta, annab töötasu alammäära

väljatoomine käesolevas sättes selge indikatsiooni töötule sellest, milliseid töötasu piire alates

21. töötuse nädalast tuleb arvestada sobiva töö valikul.

Kui inimene saab töötuskindlustushüvitist, loetakse sobivaks töötasu, mis on suurem töötu

samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest. Sealjuures arvestatakse sobiva töö

valimise hetkel kehtivat töötuskindlustushüvitise suurust, kuna töötuskindlustushüvitise määr

muutub ajas. Kui inimese saadav töötuskindlustushüvitis on madalam kui töötasu alammäär,

arvestatakse sobiva töötasu suurusena töötasu alammäära piiri.

Punktis 5 muudetakse sobiva töö sisu selliselt, et see peab arvestama töötu hariduse, eriala ja

varasema töökogemusega või peab olema nende omandatud oskustega seotud. Hariduse, eriala

ja töökogemusega arvestamisel ei tähenda sobiv töö seda, et töö peab üks ühele vastama

varasemale erialale või ametile, vaid tööd otsitakse ka teistest sektoritest, kus kliendi oskusi

saaks rakendada. Töö sobivust hinnatakse eelkõige oskuste ja tööülesannete sarnasuse alusel.

Vajaduse korral võib sobivuse hindamisel kasutada oskuste kompassi või muid töövahendeid,

mis seovad erialad konkreetsete oskuste ja ametitega. Oluline on, et sobivaks peetakse tööd,

mille tegemiseks on inimesel olemas (ülekantavad) oskused, mis on omandatud varasema

hariduse või töökogemuse käigus. Näiteks varem pearaamatupidaja ametikohta otsinud inimene

peab olema valmis laiendama oma tööotsinguid ka raamatupidaja, arveametniku,

finantsassistendi või raamatupidamise spetsialisti ametikohtadele. Kui inimene omandab

töötukassa toel oskusi eriala vahetamiseks, loetakse sobivaks ka omandatud eriala tööd, et

toetada töötute karjääripöördeid, kui need pakuvad rohkem töötamise võimalusi või

kvaliteetsemat tööd. Kuna töötukassa toetab õpet vaid neis valdkondades, kus on olemas

tööjõunõudlus ning oskused on üldjuhul omandatavad aasta jooksul, ei toeta see laiendus

ebamõistlikke võimalusi. Kehtivas õiguses ei ole ette nähtud töötu hariduse, eriala või

töökogemusega arvestamist alates 21. nädalast, kuid praktikas rakendatakse töötutele sobiva

töö valimisel tööpakkumiste sobitamist. Seega paraneb eelnõuga selgus selles, milliseid

tingimusi töötutele sobiva töö valimisel arvestatakse.

Punktiga 6 lisatakse uus sobiva töö tingimus: sobivaks peetakse tööd, mis arvestab mõistlikult

määral hoolduskoormusega. Hoolduskoormus tähendab töötu vältimatut ja regulaarset vajadust

abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget. Hooldusvajadusega võib olla alaealine laps,

kelle turvalisus ja igapäevane toimetulek ei ole ilma kõrval abita tagatud, või täisealine, kelle

toimetulek on ajutiselt või püsivalt piiratud terviseseisundi tõttu.

Hooldusvajadus võib avalduda väga erinevalt: see võib tähendada vajadust füüsilise abi järele

kodustes igapäevatoimingutes (näiteks hügieenitoimingutes, söömisel, riietumisel, tervise eest

hoolitsemisel või toidu valmistamisel ja majapidamistöödes), aga ka abi väljaspool kodu

liikumisel ning teenuste kasutamisel, sh transpordi ja saatmise korraldamist. Samuti võib

17

hooldus olla seotud järelevalve ning juhendamisega, kui hooldataval on näiteks kognitiivsed

raskused või mäluprobleemid. Lapse puhul võib olla vaja tagada tema jõudmine lasteaeda või

kooli või tervishoiuteenusele.

Hoolduskoormus võib oluliselt piirata inimese töötamise võimalusi. Näiteks võib hoolduse

korraldamine eeldada paindlikku tööaega ja/või -koormust, töölt eemal viibimist teatud

kellaaegadel ja/või päevadel, võimalust töötada kindlas piirkonnas – hoiuteenuse osutamise või

kooli või elukoha lähedal, et tagada kiire reageerimisvõimalus hooldatava vajaduse korral.

Töötamist võib piirata ka asjaolu, et vajalikud tugiteenused (nt lapsehoid, hooldusteenused,

häirenuputeenus vms) või pereliikmete abi ei ole kättesaadav või nende maht ei kata tegelikku

vajadust.

Sobiva töö kindlaksmääramisel hindab töötukassa nõustaja koos kliendiga, kuidas ja millises

ulatuses hoolduskoormus mõjutab töötamise aega, asukohta ja koormust ning millised on

inimesele reaalselt kättesaadavad lahendused hoolduse korraldamiseks töötamise ajal. Kui

töötu on võtnud kasutusele kõik mõistlikud võimalused hoolduse korraldamiseks, kuid töö

tegemine on siiski piiratud, arvestatakse sobiva töö pakkumisel vastavaid piiranguid, näiteks

vajadust töötada osalise koormusega või vaid kindlatel tööaegadel. Kui on võimalik kasutada

vajalikku tugiteenust, peab töötamise aeg olema kooskõlas teenuse pakkumise ajaga. Kui töötu

abistab hooldatavat regulaarsetel raviprotseduuridel käimisel (nt korraldab transpordi kolm

korda nädalas dialüüsil käimiseks või käib erivajadusega lapsega rehabilitatsiooniteenusel),

sobib paindliku tööajaga töö. Kui hooldatava juures tuleb viibida sageli ja regulaarselt tööpäeva

jooksul, on sobivaks tööks selline, mida saab teha elukohas kaugtööna või elukoha lähedal ning

töökorraldus lubab töölt vajaduse korral ajutiselt lahkuda. Kui hooldatav vajab ööpäevaringset

järelevalvet (nt väikelaps või dementsusega inimene) ning ei saa kasutada hoiuteenuseid, võib

sobivaks tööks osutuda selline töö, mida on võimalik teha kodust kaugtöö vormis.

Töö ei ole sobiv, kui tööle asumine muudaks hooldusvajadusega pereliikme või lähedase

abistamise objektiivselt võimatuks. Hinnang antakse igale juhtumile, arvestades tegelikke

asjaolusid ja hoolduskohustuse korraldamise võimalusi. Eesmärk on tagada, et hooldajal oleks

võimalik töötada viisil, mis ei seaks ohtu hooldusvajadusega inimese heaolu ning töö- ja

hoolduskohustuste samaaegne täitmine oleks hooldajale jõukohane.

Kehtivas õiguses otsesõnu hoolduskoormusega sobiva töö valimisel ei arvestata. Praktikas

arvestab siiski töötukassa, kui inimesel on põhjendatud hoolduskoormusest tulenevad

piiranguid töötamiseks. Seega parandab eelnõu läbipaistvust ning sõnastab selgelt tingimused,

millega arvestatakse sobiva töö valikul.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TöMSi § 9 lõikega 61. Sättega täpsustatakse õigusselguse

huvides, et TöMSi § 9 lõike 5 punkti 7 ja lõike 6 punkti 6 tähenduses peetakse

hoolduskoormusena silmas töötu vajadust abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget.

Hoolduskoormust hinnatakse juhtumi põhjal. Hinnang sõltub konkreetsetest asjaoludest, nt kas

vajalikku hooldust on võimalik piisaval määral tagada ka muul viisil, nt kasutades erinevaid

hoiu- või sotsiaalteenuseid. Eraldi on välja toodud, et hoolduskoormusena arvestatakse

perekonnaliikme hooldamisega seotud tegevusi. Hoolduskoormuse arvesse võtmist on

põhjalikumalt avatud eelnõu § 1 punktis 9, kavandatava TöMSi § 9 lõike 6 punkti 6 selgitustes.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse TöMSi § 9 lõiget 7 ja täpsustatakse lõike 7 teise lause

sõnastust. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat või vähem,

loetakse talle sobivaks töö, mis vastab TöMS § 9 lõikele 5, või kokku üle 20 nädala, loetakse

töötule sobivaks töö, mis vastab TöMS § 9 lõikele 6. Lõike 7 tekstist jäetakse välja kolmas

18

lause, mis sisuliselt kordab teises lauses sätestatut. Töötuna arveloleku perioodi arvestuses

muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks TöMS § 12 lõike 1 punktid 1, 4 ja 5,

mis on seotud TöMSi § 12 lõike 1 punkti 2 sõnastuse muudatusega.

TöMS § 12 lõike 1 punkti 1 kehtetuks tunnistamine on seotud TöMS § 9 lõike 1 punkti 2

muutmisega eelnõu § 1 punktis 6. Kehtiva TöMS § 12 lõike 1 punkti 1 kohaselt lõpetatakse

töötuna arvelolek, kui töötu mõjuva põhjuseta ei osale nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva

jooksul. TöMS § 9 lõike 1 punkti 2 muudetud sõnastuse kohaselt 30-päevane ajavahemik

kaotatakse ning töötu peab osalema nõustamisel töötukassa määratud ajal ja viisil. Nõustamisel

osalemata jätmine kokku lepitud ajal või viisil on üks töötuna arveloleku lõpetamise alus, mis

on sätestatud TöMS § 12 lõike 1 punktis 2. Kuna nõustamise sagedus muutub paindlikumaks

ja nõustamisel osalemise sagedust ei reguleerita enam seaduses, tunnistatakse dubleerimise

vältimiseks TöMS § 12 lõike 1 punkt 1 kehtetuks. Edaspidi on töötuna arveloleku lõpetamise

alus – nõustamisel osalemata jätmine töötukassa määratud ajal või viisil – sätestatud üksnes

TöMS § 12 lõike 1 punktis 2.

TöMSi § 12 lõike 1 punkti 2 koondatakse kokku kolm töötuna arveloleku lõpetamise alust.

Edaspidi arvestatakse sanktsiooni rakendamisel kõiki loetletud rikkumisi, olenemata rikkumise

liigist.

Kehtivas seaduses on erinevad töötuna arveloleku lõpetamise alused eraldi punktides (TöMS

§ 12 lg 1 p-d 2, 4 ja 5), kuigi sisuliselt on nende olemus sarnane – töötuna arvel olev isik ei

täida talle pandud kohustusi (ei osale nõustamisel, ei täida tegevuskavas kokkulepitud tegevusi

või keeldub sobivast tööst). Praegu hinnatakse korduvaid rikkumisi eraldi iga kohustuse liigi

kaupa. See tähendab, et kui inimene rikub arveloleku kohustusi korduvalt, kuid rikkumised on

eri liiki, rakendub sanktsioon alles pärast mitut rikkumist (kokku kuni seitse rikkumist). See

võimaldab töötul vältida vastutust ka korduva rikkumise korral ning vähendab sanktsiooni

tõhusust, st ei täida eesmärki soodustada aktiivset tööotsingut.

Muudatuse kohaselt käsitletakse eriliigilisi rikkumisi samas arvestuses ning rakendatakse

hoiatuste süsteemi: esimese ja teise rikkumise korral dokumenteeritakse rikkumine ning töötule

tehakse hoiatus, mis annab töötule võimaluse esimese ja teise rikkumise järel käitumist

korrigeerida; kolmanda rikkumise järel lõpetatakse töötuna arvelolek. Kui selgub, et töötul oli

mõjuv põhjus, siis töötuna arvelolekut ei lõpetata. Peale esimest töötuna arveloleku lõpetamist

on töötul võimalik ennast taas töötuna arvele võtta. Peale teist järjestikust töötuna arveloleku

lõpetamist 12 kuu jooksul, rakendub 90-päevane ootetähtaeg uuesti töötuna arvelevõtmisel.

Selline lähenemine on inimese jaoks etteaimatav. Rikkumiste ja sanktsioonide info edastatakse

inimesele ning nõustaja selgitab rikkumise sisu ja tagajärgi ka suuliselt.

Selline lahendus on valitud, kuna see on töötu jaoks soodsam. Erinevalt teisest töötuna

arveloleku lõpetamisest, mille alusel arveloleku lõpetamisega kaasneb 90-päevane ootetähtaeg

uuesti töötuna arvelevõtmisel, ei rakendu § 12 lg 1 punkti 2 alusel esmakordsel arveloleku

lõpetamisel ootetähtaega. See tähendab, et töötul on võimalik end soovi korral kohe uuesti

töötuna arvele võtta ning taastada ligipääs töötukassa teenustele ja sotsiaalsetele tagatistele, mis

arvelolekuga kaasnevad (sh ravikindlustus). 90-päevane ootetähtaeg lisandub alles juhul, kui

12 kuu jooksul lõpetatakse töötu arvelolek uuesti § 12 lg 1 punkti 2 alusel.

Selline kollisioonireegel toetab eelnõu üldist eesmärki kohelda töötut proportsionaalselt ja anda

talle võimalus käitumist korrigeerida ilma, et esmasele rikkumiste kogumile järgneks kohe

kõige rangem võimalik tagajärg. Esmakordse juhtumi järel rakenduv 90-päevane ootetähtaeg

19

oleks sellistes olukordades ebaproportsionaalne ning võiks töötut tööturult veelgi enam kõrvale

jätta. Lisaks toimib kordumisel rakenduv ootetähtaeg motiveeriva mõjuna kuna töötu teab juba

esimese juhtumi järel, et sama käitumise kordumisel 12 kuu jooksul kaasnevad oluliselt

rangemad tagajärjed, mis suunab teda käitumist korrigeerima. Lühidalt annab 90-päevase

ooteaja kohaldumine pärast arveloleku lõpetamist tööotsijale selge signaali tööotsingute ja

kokkulepitud tegevuste tähtsusest (vt ka selgitusi eelnõu § 1 punkti 5 kohta).

Arveloleku lõpetamine on töötu jaoks oluliste tagajärgedega kuna töötuna arveloleku ajal on

tagatud näiteks ravikindlustus. Arveloleku lõppemisega kaasneb töötuskindlustushüvitise

maksmise lõppemine ning ravikindlustuse kaotus. Töövõimetoetuse saajate puhul on töötuna

arvelolek üks viise, kuidas täita TVTS-is sätestatud aktiivsusnõuet. Arveloleku lõppemisel ei

ole töötul enam võimalik aktiivsusnõuet selle kaudu täita ning kui ta ei täida nõuet muul viisil,

lõpeb ka töövõimetoetuse maksmine. Seetõttu peab arveloleku lõpetamise lävi olema piisavalt

kõrge ja proportsionaalne ning töötule peab olema tagatud võimalus käitumist enne lõplikku

tagajärge korrigeerida.

Näide. Töötukassa määrab töötule nõustamiseks aja. Töötu ei ilmu kohale ega teata mõjuvast

põhjusest. Rikkumine dokumenteeritakse ja töötut hoiatatakse. Järgmisel korral töötu keeldub

sobivast tööst. Rikkumine dokumenteeritakse ja töötut hoiatatakse. Kolmandal korral jätab

töötu täitmata tegevuskavas kokkulepitud tegevuse. Töötuna arvelolek lõpetatakse. Kuna

tegemist on esmakordse lõpetamisega sellel alusel, ei kohaldata 90-päevast ootetähtaega ning

töötul on võimalik end soovi korral kohe uuesti töötuna arvele võtta. Töötu võetakse uuesti

töötuna arvele. Töötukassa määrab taas töötule nõustamiseks aja. Töötu ei ilmu nõustamisele,

rikkumine dokumenteeritakse ja töötu saab hoiatuse. Teine kord jätab töötu mõjuva põhjuseta

täitmata tegevuskavas kokku lepitud tegevuse, näiteks ei kandideeri sobivale töökohale. See on

teine rikkumine § 12 lg 1 punkti 2 ühisarvestuses ja töötu saab hoiatuse. Järgmisele

kokkulepitud nõustamisele töötu jälle ei ilmu ega teata mõjuvast põhjusest. Arvelolek

lõpetatakse § 12 lg 1 p 2 alusel ning rakendub 90 päeva ootetähtaeg.

Muudatus tugevdab sanktsioonide ennetavat ja hoiakuid kujundavat mõju ning tagab ühtse ja

selge rikkumiste arvestuse. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et järelevalve ja sanktsioonide

võimalus töötutoetuste maksmisel lühendab töö leidmiseks kuluvat aega töötuse varases

staadiumis.24 Töötu kohustuste täitmise kontroll suurendab töötute tööotsingu aktiivsust,

seejuures annab suurema osa mõjust tajutud sanktsiooniohu tulemusel toimuv

käitumisreaktsioon (threat effect), seda kõigi töötute, mitte ainult sanktsioneeritute seas. Juba

sanktsiooni hoiatus või sanktsiooniohu tajumine suurendab tööotsingu aktiivsust ja suurendab

töötusest väljumise tõenäosust.25 Kolme rikkumise lävi on valitud proportsionaalsuse alusel:

liiga leebe süsteem ei mõjuta töötu käitumist, samas liiga kiire sanktsioneerimine võib

suurendada ebasobivale tööle asumist ja selle kaudu korduvat töötust. Mitmes uuringus on

leitud, et sanktsioonide äärmiselt range kohaldamine võib küll lühiajaliselt suurendada tööle

asumist, kuid tuua kaasa ebasobivale tööle liikumist ning seeläbi mõjutada negatiivselt hõives

püsimist.4 Sanktsioonide progresseeruv ülesehitus toetab õigusselgust inimese jaoks ja

soodustab kohustuste täitmist enne rangemate meetmete rakendamist. Kolmeastmeline mudel

soodustab aktiivset tööotsingut, kuid jätab inimesele võimaluse oma käitumist esmaste

rikkumiste järel korrigeerida. Inimesele arusaadav astmeline süsteem toetab sanktsioonide

24 McVicar, D. (2020) The impact of monitoring and sanctioning on unemployment exit and job-finding rates,"

IZA World of Labor, Institute of Labor Economics (IZA), pages 1-49, June. 25 Lombardi, S. (2019) Threat effects of monitoring and unemployment insurance sanctions: evidence from two

reforms. Institute for Evaluation of Labour Market and Education Policy (IFAU).

https://www.ifau.se/en/Research/Publications/Working-papers/2019/threat-effects-of-monitoring-and-

unemployment-insurance-sanctions-evidence-from-two-reforms/.

20

ennetavat mõju, suurendab usaldust töötukassa vastu, vähendab passiivse arveloleku juhtumeid

ning toetab töötuna arveloleku eesmärki, milleks on soodustada tööle minekut.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakseTöMSi § 32 lõigetega 6 ja 7, sätestades seaduse

muudatustega seotud üleminekusätted.

Lõige 6 sätestab, et 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuvat sobiva töö mõistet kohaldatakse ka

inimeste suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne 2027. aasta 1. jaanuari. Eelnõuga

rakenduvad sobiva töö sätted on inimesele võrdsed või soodsamad kui oleks enne 1. jaanuari

kehtinud TöMS sätted, mistõttu ei ole nende rakendamine vastuolus hea õigusloome tavadega

(täpsem sobiva töö tingimuste võrdlus tabelis 1 allpool).

Tabel 1. Sobiva töö tingimuste võrdlus kehtivas ja eelnõukohases tööturumeetmete seaduses

Aeg töötuna

arvele tulekust

arvates

Kuni 20 nädalat (140 päeva) Alates 21. nädalast (141–…

päeva)

Kehtiv

tööturumeetmete

seadus § 9, lg 5 ja

6

(5) Sobivaks tööks töötule esimese

20 nädala vältel töötuna

arvelevõtmisest arvates loetakse

tööd:

1) mis tervislikel põhjustel ei ole

töötule vastunäidustatud;

2) mille puhul sõiduks elukohast

töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei

kulu töötul rohkem kui kaks tundi

päevas ega rohkem kui 15 protsenti

kuupalgast;

3) mis vastab töötu haridusele,

erialale ja varasemale

töökogemusele;

4) mille eest pakutav töötasu on

vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu

keskmisest sotsiaalmaksuga

maksustatavast tulust, kuid mitte

vähem kui kahekordne töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäär,

kusjuures isiku sotsiaalmaksuga

maksustatava ühe kuu keskmise

tulu arvutamisel võetakse arvesse

töötuna arvelevõtmisele eelnenud

viimase kuue kuu kolm esimest

kuud.

(6) Sobivaks tööks töötule alates

21. nädalast töötuna

arvelevõtmisest arvates loetakse

tööd:

1) mis tervislikel põhjustel ei ole

töötule vastunäidustatud;

2) mis võib olla tähtajaline;

3) mille puhul sõiduks elukohast

töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei

kulu töötul rohkem kui kaks tundi

päevas ega rohkem kui 15 protsenti

kuupalgast;

4) mille eest pakutav töötasu on

täistööajaga töötamise korral

suurem kui töötu samal perioodil

saadav töötuskindlustushüvitis,

kuid ei ole väiksem kui töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäär;

5) mis ei pea vastama töötu

haridusele, erialale ega varasemale

töökogemusele

Eelnõukohane

tööturumeetmete

seadus § 9 lg 5 ja

6

„(5) Sobivaks tööks töötule esimese

20 nädala vältel töötuna

arvelevõtmisest arvates loetakse

töö, mis sisaldub tegevuskavas ja

mis arvestab eelkõige töötu:

1) terviseseisundit (tingimus sama);

2) elukohta (soodsam tingimus; ei

ole seatud 2 tunni piirangut);

(6) Sobivaks tööks töötule alates 21.

nädalast töötuna arvelevõtmisest

arvates loetakse töö:

1) mis terviseseisundit arvestades ei

ole töötule vastunäidustatud

(tingimus sama);

2) mis võib olla tähtajaline

(tingimus sama);

21

3) varasemat töötasu (soodsam

tingimus; ei ole seatud piirangut

allapoole varasemat töötasu);

4) haridustaset (sama);

5) varasemat töökogemust (sama);

6) olemasolevat või omandatavat

eriala (soodsam, võtab arvesse ka

uue eriala kui omandab seda töötuse

ajal) ja

7) hoolduskoormust (soodsam,

tingimust ei ole kehtivas seaduses).

3) mille korral jõudmiseks elukohast

töökohta ja tagasi ei kulu rohkem

kui kaks tundi päevas või mida on

võimalik teha töötu elukohas

püsivalt kaugtööna (sama);

4) mille eest makstakse töötasu

vähemalt töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud töötasu

alammääras või mis

töötuskindlustushüvitise saamise

korral on suurem töötu samal

perioodil saadavast

töötuskindlustushüvitisest, kui see

ületab töötasu alammäära (tingimus

sama);

5) mis arvestab töötu haridust, eriala

ja varasemat töökogemust või

tööturukoolitusel omandatavat

eriala (tingimus soodsam, sh

võetakse arvesse ka uus eriala kui

töötu omandab seda töötuse ajal);

6) mis arvestab mõistlikul määral

hoolduskoormusega (soodsam,

tingimust ei ole kehtivas seaduses).

Lõige 7 sätestab, et kõikidel inimestel, kes on töötuna arvele võetud enne 1. jaanuari 2027, ei

arvestata enne 2027. aasta 1. jaanuari mõjuva põhjuseta nõustamisel osalemata jätmisi,

tegevuskava täitmisest ja sobivast tööst keeldumisi. 1. jaanuaril 2027 algab uus töötuna

arveloleku lõpetamise aluste arvestus. See tagab ühesuguse töötuna arveloleku lõpetamise

aluste arvestuse kõigile töötukassas töötuna arvel olevatele töötutele ning ei ole vaja arvestada

paralleelselt erinevate rühmade rikkumisi nende töötuna registreerimise ajast lähtudes. See

tagab töötuna arveloleku tingimuste ühetaolisuse ja arusaadavuse nii töötukassa klientidele kui

ka nõustajatele.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakseTöMSi § 33 lõiget 7. Lõige 7 on rakendussäte, mis on

seotud töötutoetuse kaotamisega alates 1. jaanuarist 2026 ja milles sätestatakse seaduse

varasema redaktsiooni kohaldamine isikutele, kellele makstakse töötutoetust või kellele

töötutoetuse maksmine on peatatud TöMSi enne 1. jaanuari 2026 kehtinud redaktsiooni alusel.

Muudatusega täpsustatakse rakendussätet, et TöMSi § 24 lõike 1 punktide 1‒3 ja lõike 2 ning

§ 25 lõike 1 punktide 1‒3 korral varasemat redaktsiooni ei kohaldata. Muudatus on vajalik,

kuna aktiivsusnõuete rikkumisega kaasnevate sanktsioonide muudatuste järel ei ole TöMSi §-

des 24 ja 25 sätestatud sanktsioonide kohaldamine enam asjakohane. Seetõttu ei kohaldata neid

enam ka § 33 lõikes 7 nimetatud isikute suhtes.

Eelnõu §-ga 2 jäetakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktist 11 välja viide tööharjutusele

kuivõrd töötukassa tööharjutuse teenuse pakkumine lõpetati vastavalt Vabariigi Valitsuse

määruse „Tööhõiveprogramm 2024‒2029“ 1. jaanuaril 2026. aastal jõustunud muudatusele.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse TKindlSis tehtavad muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakseTKindlSi § 13 lõike 1 punkti 1. Muudatuse kohaselt

lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine alles siis, kui lõpeb arvelolek. Kehtiva korra

22

järgi kaasnes esimese rikkumisega töötuskindlustushüvitise lõppemine näiteks olukorras, kus

töötu ei täida temaga tegevuskavas kokkulepitud tegevusi. See tähendas, et hüvitise maksmine

inimesele lõpetati, kuigi tema töötuna arvelolek säilis. Inimesel säilis ka õigus hüvitist uuesti

taotleda.

Edaspidi ei lõpetata esimese rikkumise järel töötuskindlustushüvitise maksmist. Selleks, et

rakendada kõigile töötutele, sh töötuskindlustushüvitise saajatele, ühetaolist rikkumiste

menetlemise korda, minnakse üle süsteemile, kus hüvitise maksmine lõpetatakse alles koos

arveloleku lõppemisega. See tähendab, et ka töötuskindlustushüvitise saajate puhul järgneb

esimesele kahele rikkumisele hoiatus ning kolmanda rikkumise järel lõpeb arvelolek ja

töötuskindlustushüvitise maksmine. Astmeline lähenemine ning selged ja töötule selgitatud

rikkumised ja nende tagajärjed võimaldavad ka töötutel oma käitumist korrigeerida. Samuti

motiveerib töötuna arveloleku ja töötuskindlustushüvitise lõppemise hoiatus töötuid

aktiivsusnõudeid järgima ja toetab nende kiiremat tööle asumist.

Eelnõu § 3 punktiga 2 tunnistatakse TKindlSi § 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 kehtetuks, kuna neis

nimetatud rikkumised on koondatud ühte punkti. Edaspidi lõpevad töötuskindlustushüvitise

maksed aktiivsusnõuete rikkumiste tõttu üksnes töötuna arveloleku lõppemise korral (vt

selgitust seletuskirja § 3 p-s 1).

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse TKindlSi § 23 lõike 2 punkti 6, sätestades töötukassa

õiguse teha iseseisvalt analüüse ja uuringuid (nt klientide rahulolu uuring, kvaliteediuuring)

töötukassa tegevuse, sh töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime

hindamise ja töövõimetoetuse mõju, tõhususe ja kvaliteedi kohta.

Sätte senise sõnastuse põhjal võis jääda arusaamatuks, kas töötukassal on õigus sätte kohaselt

enda tegevuse mõju, kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks pöörduda ka inimeste poole.

Sätte ümbersõnastamise eesmärk on tagada, et inimeselt oleks võimalik küsida tagasisidet

töötukassa tegevuste osas (nt rahulolu uuringutes), säte vastaks seeläbi töötukassa ülesannetele

ja võimaldaks töö paremat planeerimist ja korraldamist ka läbi inimeste tagasiside, toimides

halduse enesekontrolli osana ja sisendina.

Analüüside ja uuringute tegemise õiguslikku alust täiendab TKindlSi § 35 lõike 1 punkt 7.

Uuringute läbiviimine toimub töötukassa andmekogus töödeldavate andmete piires. Juhul kui

uuringu või analüüsi tegemiseks on vaja saada täiendavaid andmeid muudest allikatest, toimub

andmetöötlus isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel.

Uuringuid ja analüüse teeb töötukassa ise või töötukassa tellimusel teenusepakkuja, kellega

sõlmitakse leping ning kellele edastatakse uuringuks ja analüüsi tegemiseks vajalikud andmed. Töötukassal on sellel eesmärgil õigus töödelda töötukassa andmekogusse kantud isikuandmeid

ja eriliigilisi andmeid ning edastada neid andmeid analüüsi või uuringusse kaasatud kolmandale

isikule. Andmeid kolmanda isikuga jagades on sätestatud konfidentsiaalsuskohustus ning

järgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid, näiteks minimaalsuse põhimõtte järgmiseks

pseudonüümitakse edastatavad andmed, kui kaasatud kolmandal isikul puudub talle antud

ülesande täitmiseks vajadus andmete töötlemiseks isikut otseselt tuvastada võimaldaval viisil.

Kvaliteedi analüüsimisel täidetakse mh Euroopa Liidu kohustusi. Näiteks tuleb Euroopa Liidu

Nõukogu soovituste kohaselt esitada andmeid soovituste tulemuse seireks. Selline seirevajadus

kaasneb nõukogu 15. veebruari 2016. a soovitusega, mis käsitleb pikaajaliste töötute

integreerimist tööturule (2016/C 67/01), või 30. oktoobri 2020. a soovitusega, mis käsitleb

algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli

23

2013. a soovitus noortegarantii loomise kohta (2020/C 372/01). Mõlemal juhul on vaja esitada

seireandmeid sihtrühma kohta ka kuus ja 12 kuud pärast töötuna arveloleku lõpetamist.

Tööturuteenustega rahulolu uurimise vajadus tuleb töötukassale Euroopa Parlamendi ja

nõukogu otsusest (EL) nr 573/2014/EL, mille artikli 4 lõike 1 punkti iv kohaselt mõõdavad kõik

ELi avalikud tööturuasutused kliendi rahulolu avalike tööturuasutuste teenustega.

Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse TKindlSi § 28 lõikega 4, et anda nõukogule võimalus võtta

otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata. Kehtiva õiguse kohaselt on TKindlS § 28 lõike

3 järgi nõukogu töö vorm koosolek, mistõttu ei ole nõukogul praegu võimalik teha oma

pädevusse kuuluvaid otsuseid muus vormis. Muudatuse eesmärk on täpsustada töötukassa

juhtimisreegleid ja suurendada nende paindlikkust, võimaldades nõukogul vajaduse korral,

sealhulgas kiireloomulistes olukordades, teha otsuseid kirjalikus menetluses. Samal ajal

säilitatakse nõukogu otsuste tegemiseks vajalik häälteenamuse põhimõte. Ühtlasi nähakse ette,

et TKindlSi § 28 lõike 2 punktides 2‒23, 6 ja 8–11 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu

võtta üksnes nõukogu koosolekul. Tegemist on töötukassa tegevuse ja juhtimise seisukohalt

olulisemate küsimustega, sealhulgas töötukassa eelarve, töötuskindlustusmakse määra,

töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul

makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali

ülekantavate vahendite määra kehtestamise ja muutmise ettepanekute tegemine, juhatuse

tegevusega seotud küsimused, mille otsustamisel on vajalik nõukogu liikmete vahetu arutelu ja

seisukohtade kujundamine koosolekul.

Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse TKindlSi uue §-ga 281, millega sätestatakse nõukogu

otsuse vastuvõtmise kord koosolekut kokku kutsumata. Tegemist on töötukassa juhtimisreeglite

täpsustusega, mille eesmärk on suurendada otsustamise paindlikkust, jättes samal ajal

otsustamise sisulised eeldused ja pädevused muutmata.

Uues sättes reguleeritakse otsuse projekti edastamine nõukogu liikmetele, vastamiseks tähtaja

määramine ning otsuse vastuvõetuks lugemise tingimused. Otsuse projekt ja sellega seotud

dokumendid saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis

tähendab, et need peavad olema püsivalt taasesitatavad, kuid ei pea olema allkirjastatud.

Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt üle poole nõukogu liikmetest,

ning tähtajaks vastamata jätmist käsitatakse otsusele vastu hääletamisena. Nõukogu liige

loetakse vastu hääletanuks, kuna nõukogu liige peab oma seisukoha kujundama ja vastutuse

otsuse tegemisel võtma ega saa otsustamist vältida erapooletuks jäämise kaudu. Nõukogu

liikme seisukoht esitatakse kirjalikus (omakäeliselt või elektrooniliselt allkirjastatud) vormis.

Samuti nähakse ette nõukogu liikmete teavitamine vastuvõetud otsusest ja

hääletamistulemustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Eelnõu § 3 punktiga 6 täpsustatakse TKindlS § 30 lõiget 6. Muudatuse eesmärk on täpsustada,

et lõikes 6 sätestatud juhatuse otsuste vastuvõtmise kord kohaldub juhatuse otsuste

vastuvõtmisel koosolekul. Muudatus on vajalik, et eristada koosolekul otsuste vastuvõtmise

korda sama paragrahvi lõike 7 alusel koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmisest ning

vältida võimalikke tõlgendamisprobleeme (vt eelnõu § 3 punkte 7 ja 8). Tegemist on täpsustava

muudatusega, millega ei muudeta otsuste vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust ega

otsustamise korda sisuliselt.

Eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse TKindlSi § 30 lõikega 7, millega nähakse ette võimalus

töötukassa juhatusel võtta otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata, välja arvatud

24

küsimustes, mille puhul põhikirjas on ette nähtud otsuse tegemine juhatuse koosolekul.

Töötukassa nõukogu pädevuses on põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest

vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele. Muudatus on juhtimisreeglite täpsustus, mille

eesmärk on suurendada juhatuse otsustamise paindlikkust ja tagada võimalus teha

kiireloomulisi otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata. Samas antakse Vabariigi Valitsusele

volitus näha põhikirjas ette küsimused, mida juhatus ei või otsustada koosolekut kokku

kutsumata.

Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse TKindlSi uue §-ga 301, millega sätestatakse juhatuse otsuse

vastuvõtmise kord koosolekut kokku kutsumata. Tegemist on töötukassa juhtimisreeglite

täpsustusega, mille eesmärk on suurendada otsustamise paindlikkust, jättes samal ajal

otsustamise sisulised eeldused ja pädevused muutmata.

Uues sättes reguleeritakse otsuse projekti edastamine juhatuse liikmetele, vastamiseks tähtaja

määramine ning otsuse vastuvõetuks lugemise tingimused. Otsuse projekt ja sellega seotud

dokumendid saadetakse juhatuse liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis

tähendab, et need peavad olema püsivalt taasesitatavad, kuid ei pea olema allkirjastatud.

Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt üle poole juhatuse liikmetest,

ning tähtajaks vastamata jätmist käsitatakse otsusele vastu hääletamisena. Juhatuse liikme

seisukoht esitatakse kirjalikus (omakäeliselt või elektrooniliselt allkirjastatud) vormis.

Samuti nähakse ette juhatuse liikmete teavitamine vastuvõetud otsusest ja

hääletamistulemustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse TVTSis tehtavad muudatused.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse TVTS § 7 lõiget 5 ning lisatakse ministri määruse

kehtestamiseks volitusnormi töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteedi ja

põhjendatuse hindamine.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakseTVTSi § 7 lõigetega 7 ja 8. Sätted on vajalikud selleks, et

töötukassal oleks õiguslik alus kontrollida pärast töövõime hindamise otsuste tegemist

töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust ning kaasata

kontrollimisse tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Seeläbi on võimalik parendada ka

töövõime hindamise kvaliteeti.

TVTSi § 7 lõike 1 kohaselt võib töötukassa kaasata eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse

korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. TVTSi § 7 lõike 2 kohaselt sõlmib

töötukassa töövõime hindamisel eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajaga

tsiviilõigusliku lepingu. Töötukassa ülesanne on teha nende tervishoiuteenuse osutajate

tegevuse üle eksperdiarvamuste andmisel lepingulist kontrolli. TVTSi § 7 lõikega 7 antaksegi

töötukassale õigus kontrollida eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust kaasates selleks

vajadusel tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Selliseid kvaliteedikontrolle tehakse

praktikas peamiselt kahel põhjusel. Esiteks kui tuleb sisend inimese enda või mõne kolmanda

osapoole poolt, et töövõime hindamisel võib olla kliendi suhtes tehtud vale otsus, siis peab

töötukassa seda uurima. Selleks, et kontrollida hindamise aluseid ning seda, kas hindamisel on

võetud arvesse kõik asjakohased andmed, on vaja ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele.

Teiseks hinnatakse metoodika kvaliteeti, mille aluseks on igapäeva praktikas hindamises

küsitavusi või erinevat tõlgendamist põhjustavad teemad (nt vaimse võimekuse hindamine).

Selleks analüüsitakse koostatud eksperdihinnanguid ja tuvastatakse seal metoodika arendamise

kohad (nt arsti juhendi uuendamise vajadus). Seega on kvaliteedikontrolli tulemuse põhjal

25

võimalik hinnata nii üksikute otsuste kvaliteeti ja nende põhjendatust konkreetse inimese suhtes

kui ka ühtlustada töövõime hindamiste kvaliteeti ja järjepidevus.

Kehtiva TVTSi järgi ei saa eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamisel kasutada

tervise infosüsteemis olevaid andmeid, kuna TVTSi § 7 lõike 4 kohaselt on töövõimet hindaval

arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja tervishoiuteenuse osutajal juurdepääs tervise

infosüsteemis olevatele isikuandmetele vaid töövõime hindamiseks. Eksperdiarvamuste

kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks on arstiõppe läbinud töötukassa ekspertarstidel ja

töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikutel vajalik näha lisaks eksperdiarvamuses

sisalduvatele andmetele ka selle aluseks olevaid tervise infosüsteemi andmeid, et oleks

võimalik eksperdiarvamuse kvaliteeti kontrollida alusandmete võrdluses. Ilma nende andmeteta

on praegu keeruline tagada täpset arusaama hinnangu sisulisest kvaliteedist. Sättega luuakse

õiguslik alus teha päringuid tervise infosüsteemi, mitte lähtuda üksnes tervishoiuteenuse

osutajate ekspertarstide varem tehtud päringu andmetest. Kuivõrd tegemist on halduse

enesekontrolliga efektiivse ja sisuliselt hästi toimiva haldusmenetluse tagamiseks, ei saa see

toimuda isiku nõusoleku alusel.

Vastava kvaliteedi ja põhjendatuse hindamise kontrolli andmekoosseis on piiratud töövõime

hindamiseks vajaliku andmekoosseisuga. Rohkemate andmete kogumine oleks andmete

töötlemise eesmärki arvestades ülemäärane ja rikuks minimaalsuse põhimõtet. Seetõttu

antaksegi TVTSi § 7 lõikega 8 arstiõppe läbinud töötukassa töötajale ja töötukassa kaasatud

arstiõppe läbinud isikule eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks juurdepääs

tervise infosüsteemis olevatele TVTSi § 7 lõikes 4 nimetatud isikuandmetele TVTS § 6 lõikes

1 nimetatud nõusoleku ulatuses ning töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse

andmetele töötukassa andmekogus.

Eelnõu § 4 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TVTSi § 18, mis käsitleb töövõimetoetuse

peatamise võimalust. Kehtiva seaduse kohaselt järgneb esimesele rikkumisele töövõimetoetuse

peatamine kümneks päevaks, teise rikkumise korral peatamine 30 päevaks. Muudatusega

lõpetatakse töövõimetoetuse peatamine ning dokumenteeritud rikkumise järel lähtutakse

kõikide teiste töötutega samadest põhimõtetest: esimese kahe rikkumise korral tehakse hoiatus

(töövõimetoetuse maksmist ei peatata) ning kolmandaga kaasneb töötuna arveloleku lõppemine

ja sellega lõpeb ka töövõimetoetuse maksmine. Muudatus ühtlustab töövõimetoetuse saajate,

töötuskindlustushüvitise saajate ja kõikide teiste registreeritud töötute sanktsioonide

rakendamise põhimõtteid. Astmeline lähenemine ja selgelt registreeritud rikkumised ja töötule

rikkumiste tagajärgede selgitamine võimaldavad ka töötutel oma käitumist parandada.

Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse TVTSi § 19 lõiget 6, jättes sättest välja viide TVTSi §-le

18, kuna see tunnistatakse kehtetuks (vt täpsemalt eelnõu § 4 p 3).

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse seaduse aktiivsusnõuete muudatuste jõustumine 1. jaanuaril 2027

(need on § 1 punktid 5‒15, § 3 punktid 1, 2 ja 4‒8 ning § 4 punktid 3 ja 4). Jõustumistähtaeg

on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jõuaks töötukassa teha vajalikud

korralduslikud ja infotehnoloogilised muudatused. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega.

26

6. Seaduse mõju

Eesmärk ja sisuliste muudatuste kokkuvõte:

Eelnõuga muudetakse tööturumeetmete süsteemi, et suurendada tööotsijate aktiivsust,

lühendada töötuse kestust ning muuta süsteem lihtsamaks ja paremini rakendatavaks. Selleks

lihtsustatakse aktiivsusnõuete rikkumiste arvestust, kehtestatakse ühtne ja astmeline

sanktsioonisüsteem, ajakohastatakse sobiva töö mõistet, täpsustatakse andmevahetust

töötukassa ja kohalike omavalitsuste vahel ning muudetakse töötukassa juhtimis- ja

otsustusreeglid paindlikumaks.

Eelnõu otsesed sihtrühmad on registreeritud töötud, töötuskindlustushüvitise ja

töövõimetoetuse saajad ning töötukassa. Muudatused mõjutavad töötuid, kuna muutuvad nende

kohustused ja tingimused, millest sõltub töötutoetuste ja teenuste saamine. Töötukassa jaoks

lihtsustuvad menetlused ja väheneb töökoormus, kuid uue süsteemi rakendamise võib

töökoormus ajutiselt suureneda.

Mõju analüüs

Muudatuste rakendamisega kaasneb otsene mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne mõju

(mõju tööhõivele), (2) mõju riigivalitsemisele (sh töötukassale ja töötukassa eelarvele).

Mõju majandusele ja tööandjatele avaldub kaudselt. Avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kas

muudatuste tulemusena töötute liikumine tööturule suureneb või jääb muutumatuks ja mõjutab

seeläbi tööjõupakkumist tööandjatele. Kuna mõju majandusele on kaudne, ei analüüsita seda

põhjalikumalt. Mõju tööturule on täpsemalt analüüsitud sotsiaalse mõju osas.

Mõju regionaalarengule avaldub kaudselt. Aktiivsusnõuete täitmine on kohustuslik kõigile

töötuna registreeritud inimestele, olenemata piirkonnast. Seega ei tekita aktiivsusnõuete

rakendamine iseenesest piirkondlikke erinevusi. Töötukassa esindused on olemas kõigis

maakondades ning nõustamisi korraldatakse vajadusel ja põhjendatud juhul ka distantsilt, sh

töötukassa iseteeninduskeskkonnas, telefoni või videokõnena. Seega on põhjendatud juhul

piisavalt võimalusi paindlikuks teenuseosutamiseks. Kaudne regionaalne mõju avaldub

eelkõige läbi sobiva töö kättesaadavuse seetõttu, et tööturu olukord on piirkondlikult erinev

(samal põhjusel võib aktiivsusnõuete mõju erineda ka ajas kui tööturu olukord muutub).

Olukorras ja piirkonnas, kus tööpakkumiste arv on suur, on suurem võimalus leida sobiv töö

kiiresti, kuid majanduslanguse perioodil või suurema töötusega piirkonnas on sobivaid

tööpakkumisi vähem, mistõttu võivad sobiva töö otsingud võtta kauem aega. Selleks, et

motiveerida tööotsingute laiendamist olukorras, kus sobivat tööd ei ole iseseisvalt leitud,

muutuvad sobiva töö tingimused alates 21. nädalast peale töötuna registreerimist. See tähendab,

et võimalike tööpakkumiste arv, mida töötukassa saab inimesele vahendada, laieneb. Lähtudes

eeldusest, et tööle asumise motivatsioon ei erine piirkondlikult, ei ole oodata piirkondlikke

erisusi aktiivsusnõuete rikkumiste arvus. Lähtudes eelnevast puudub eelnõu rakendamisel

otsene mõju regionaalarengule ja sellega seotud riiklikele strateegilistele eesmärkidele ning

kohaliku omavalitsuse tegevusele.

Muudatused ei mõjuta IT-valdkonda, haridust, kultuuri, riigikaitset ja välissuhteid ega

siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

6.1. Sotsiaalne mõju Kokkuvõte:

Kavandatavad muudatused mõjutavad töötute käitumist tööotsingul. Aktiivsusnõuete

rikkumiste arvestuse lihtsustamine ja sanktsioonide selgem süsteem muudavad kohustused ning

27

nende rikkumise tagajärjed töötule arusaadavamaks ja etteaimatavamaks. See suurendab

motivatsiooni täita aktiivsusnõudeid ning osaleda nõustamises ja teistes tööturuteenustes.

Astmeline sanktsioonisüsteem annab inimesele võimaluse oma käitumist enne rangemate

tagajärgede saabumist korrigeerida. See toetab proportsionaalset lähenemist ja vähendab riski,

et inimene langeb süsteemist välja üksikute rikkumiste tõttu.

Sobiva töö mõiste ajakohastamine ja selle järkjärguline laienemine soodustab tööotsingute

ulatuse suurenemist ning valmisolekut vastu võtta laiemat valikut tööpakkumisi. Selle

tulemusena võib lüheneda töötuse kestus ja väheneda pikaajalise töötuse risk.

Võimaliku negatiivse kõrvalmõjuna võib suureneda risk, et haavatavamad sihtrühmad, eelkõige

vähenenud töövõimega või keerukamate sotsiaalsete probleemidega inimesed, ei suuda nõudeid

täita ning nende töötuna arvelolek lõpetatakse. Samuti võib muudatuste rakendamise algfaasis

ajutiselt suureneda töötuna arveloleku lõpetamise otsustega seotud vaidluste arv.

Töötukassa andmetel oli 2025. aasta iga kuu lõpu seisuga töötuna arvel keskmiselt 46 301

inimest, 2024. aastal oli see arv 50 281. Rahvaarvuga võrreldes moodustavad registreeritud

töötud ligikaudu 3,5% Eesti elanikkonnast ning osakaal tööjõust (registreeritud töötuse määr)

on 2025. aastal olnud ligikaudu 6%. Seega võib mõjutatud sihtrühma pidada proportsioonina

kogu tööjõust pigem väikeseks.

Registreeritud töötute seas on naisi rohkem kui mehi, kuna naised registreerivad end töötuna

sagedamini. Soolised erinevused avalduvad eeskätt vanuserühmas 25–54, kus 2025. aasta

kuude keskmisena oli töötuna arvel ligikaudu 2751 naist rohkem kui meest; samas

vanuserühmas on ka töötute koguarv suurim. Peaaegu iga viies registreeritud töötu on

vähenenud töövõimega. Ukraina sõja tõttu rahvusvahelise kaitse saanud registreeritud töötute

arv on 2025. aasta oktoobri lõpuks vähenenud 2801 inimeseni, moodustades 6,6% kõigist

töötutest. Töötuse määr Ida-Virumaal on ülejäänud Eestiga võrreldes endiselt oluliselt kõrgem.

Muudatustega kavandatud töötuna arveloleku süsteemi lihtsustamine, süsteemi suurem

läbipaistvus ja selgus ning töötute tõhusam tööellu naasmise toetamine puudutab kaudselt kõiki

töötuna arvel olevaid isikuid. Samas on muudatuste mõju ja ulatus registreeritud töötutele

erinev: see sõltub töötu arveloleku kestusest ja aktiivsusnõuete täitmisest, sh sellest, kas töötu

saab rahalist või mitterahalist tuge, samuti töötu individuaalsetest (nt tervislik seisund ja

töövõime) ja sotsiaalsetest (nt hoolduskoormus) taustateguritest, mis kujundavad tema

võimalusi aktiivsusnõudeid täita ja tööturule naasta.

Järgnevalt analüüsitakse kavandatud muudatuste sotsiaalseid mõjusid muudatuste kaupa,

kirjeldades seejuures ka neid sihtrühmi, kes on muudatustest otseselt mõjutatud.

6.1.1. Muudatus 1: aktiivsusnõuete lihtsustamine ja sanktsioonide ühtlustamine kõigile

töötutele Muudatuste jõustumisel lõpetatakse töötuna arvelolek kolme rikkumise järel, sõltumata

rikkumise liigist.

Järgnevas tabelis on näha, kui palju on eriliigilisi sanktsioone registreeritud töötutele

rakendatud. Statistika on kuvatud rikkumise kuupäeva, hüvitise või toetuse liigi (esimese

rikkumise ajal kehtiv toetus või hüvitis) ja rikkumise järjekorranumbri (esimene, teine ja

kolmas rikkumine) kaupa. Tabelis ei ole eraldi välja toodud TKH ja TVT koos saajaid, kuna

selle rühma rikkumiste arv on prognoosi koostamiseks liiga väike: 2024. aastal 11, 2023. aastal

kolm ja 2021. aastal üks rikkumine.

28

Tabel 2. Sanktsioonide arv aastatel 2021–2025 oktoober toetuse/hüvitise saamise (esimese

rikkumise ajal) põhjal

Toetus/hüvitis esimese

rikkumise järel

Rikkumise

nr

Rikkumise aasta

2021 2022 2023 2024 2025 10 k

Ei saanud toetust või

hüvitist

1 1364 1170 1790 3645 3831

2 331 320 533 1256 1591

3 75 95 173 485 701

Sai

töötuskindlustushüvitist

1 10 9 11 56 89

2 2 2 2 20 29

3 1 1 6 7

Sai töötutoetust

1 120 143 300 530 659

2 7 14 69 106 162

3 1 8 22 32 58

Sai töövõimetoetust

1 149 160 282 594 631

2 21 39 75 158 203

3 7 9 24 60 77

Allikas: Eesti Töötukassa

Peamiseks põhjuseks läbi aastate on olnud nõustamisel mitteosalemine vähemalt kord 30 päeva

jooksul, mis moodustab umbes 96% sanktsioonidest aastail 2019–2024 (vt tabel 3). Aastati on

selle rikkumise arv stabiilselt kasvanud ning 2024. aastal ulatus see üle 11 000. 2024. aastal

kasvas märkimisväärselt ka tegevuskava kolm korda täitmata jätmine ning kolm korda mõjuva

põhjuseta nõustamisel mitteosalemine. See viitab ühelt poolt töötute tööotsingu kesisele

aktiivsusele, mistõttu kasvab aktiivsusnõuete rikkumiste arv, ning teiselt poolt töötukassa

sekkumiste rangemaks ja järjekindlamaks muutumisele.

Tabel 3. Aktiivsusnõuete mittetäitmise põhjused, 2019–2024

Aasta

Eelmisest

pöördumisest 30

päeva möödumine

Tegevuskava

kolmandat korda

täitmata jätmine

Kolmandat korda

mõjuva põhjuseta

pöördumata jätmine

2019 7638 96 23

2020 8100 56 14

2021 7030 41 20

2022 7914 44 19

2023 9115 58 36

2024 11 056 202 118

Allikas: Eesti Töötukassa

Samal ajal on kasvanud ka töötuna arveloleku lõpetamise otsuste koguarv ning sanktsioonidega

lõpetamiste osakaal. Jooniselt 2 on näha, et töötuna arveloleku lõpetamise otsuste koguarv on

aastatel 2019–2024 selgelt kasvanud, ulatudes 2019. aasta 67 406 otsuselt 2024. aastaks juba

29

94 912 otsuseni. Samal ajal on kasvanud aktiivsusnõuete rikkumise osatähtsus arveloleku

lõpetamise korral. Kui 2019. aastal moodustasid sanktsioonidega lõpetamised 11,5% kõigist

lõpetamistest, siis 2024. aastal oli näitaja 12,0%. Selline suundumus viitab ühelt poolt klientide

aktiivsuse vähenemisele ja raskustele tööotsingukohustuste täitmisel ning teiselt poolt

töötukassa praktika ühtlustumisele ja järjekindlamale sekkumisele.

Joonis 2. Arveloleku lõpetamise otsuste arv ja aktiivsusnõuete rikkumiste

osatähtsus arveloleku lõpetamise otsustes, 2019–2024.

Allikas: Eesti Töötukassa

Arvestades, et nii otsuste koguarv kui ka sanktsioonide osatähtsus kasvab, toetab see vajadust

selgemate ja rangemate tingimuste järele, et tagada ühtne hindamis- ja otsustamispraktika ning

vähendada olukordi, kus aktiivsusnõuete täitmata jätmise tagajärjed on ebaselged.

Astmeline süsteem (esimesele kahele rikkumisele järgneb hoiatus, kolmandale

rikkumisele arveloleku lõpetamine) suurendab tööotsijate motivatsiooni tööd otsida ja teeb

sanktsioonide rakendumise etteaimatavaks. Lühiajaliselt võib kohanemisperioodil rikkumiste

arv suureneda (töötukassa 2027. a prognoos: +5%), kuid edaspidi, kui inimesed on uute

nõuetega kohanenud ja oma käitumist korrigeerinud, võib eeldada rikkumiste arvu vähenemist,

töölemineku osakaalu kasvu ja töötuse mediaankestuse vähenemist. Empiirilised uuringud

näitavad, et tõhusam tööotsingu seire ja rangemad nõuded võivad keskmiselt lühendada töötuse

kestust, uuringud näitavad töötuse kestuse vähenemist umbes 10–16% ning tööle liikumise

tõenäosuse suurenemist umbes 20–30%, mõnel juhul isegi enam. Samas on mõju suurus

tugevalt riigi, sihtrühma, seire intensiivsuse ja tööturu olukorra spetsiifiline26. Töötukassa

hinnangul lüheneks keskmine töötuna arveloleku kestus u 13 päeva ning selle mediaan u kaks

päeva (võrreldes 2024. aastal tegelikult lõpetatud arvelolekute kestusega).

Kuna kõikidele töötuna arvel olevatele isikutele rakenduvad samad sanktsioonid, sõltumata

saadavast hüvitisest või toetusest, ei peatata töötuskindlustushüvitise või töövõimetoetuse

maksmist enam esimese rikkumise järel, vaid alles pärast kolmandat registreeritud rikkumist,

millele eelneb hoiatus.

Tabel 4. Kehtivad aktiivsusnõuded ja nende rikkumise tagajärjed

26 26 McVicar, D. (2020) The impact of monitoring and sanctioning on unemployment exit and job-finding rates," IZA World of Labor, Institute of Labor Economics (IZA), pages 1-49, June.

30

Aktiivsusnõue

täitmata/tagajärg

Rikkumiste

arv TKH

lõpp

TVT

peatamine

TVT

lõpp

Arveloleku

lõpp

1. Ei osale nõustamisel

kokkulepitud ajal

1 X 10 päeva

2 30 päeva

3 X X

2. Ei osale nõustamisel

30 päeva jooksul

1 X

3. Jätab täitmata

kokkulepitud tegevuse

1 X 10 päeva

2 30 päeva

3 X X

4. Keeldub sobivast

tööst

1 X 10 päeva

2 30 päeva

3 X X

2024. aastal lõpetati TKH 44 korral. TVT maksmise peatamiste arv on aastail 2022–2025

selgelt kasvanud nii kümneks kui ka 30 päevaks peatamise korral (tabel 5): vastavalt 213-lt

(2022) kuni 905ni (2025, jaan–nov), mis tähendab enam kui neljakordset tõusu, ning 26-lt kuni

176ni samal ajavahemikul, st ligi seitsmekordne suurenemine.

Tabel 5. Töövõimetoetuse peatamiste arv perioodil jaan 2022 – nov 2025

Peatamise

aasta 10

päeva 30

päeva

2022 213 26

2023 392 65

2024 762 124

2025 905 176

Allikas: Eesti Töötukassa

Muudatuste jõustumisel muutuvad töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele

aktiivsusnõuete tingimused mõnevõrra leebemaks, kuna toetuse või hüvitise maksmise

lõpetamisele eelneb hoiatus, mis võimaldab töötul oma käitumist kohandada (vt tabel 6). See

tähendab ühtlasi, et esialgu sanktsioonide arv eeldatavasti kasvab, kuna esialgu ei kaasne

sellega hüvitise/toetuse lõppemist, vaid tehakse hoiatus. Samuti väheneb

töötuskindlustushüvitiste lõpetamiste ja töövõimetoetuste peatamiste arv, kuna neid ei

rakendata esimeste rikkumiste järel. Töötukassa stsenaariumiarvutuste kohaselt väheneb

aastatel 2027–2029 eeskätt teise ja kolmanda rikkumise arv nii töötuskindlustushüvitise kui ka

töövõimetoetuse saajate seas, kuna astmeline lähenemine võimaldab käitumist kohandada ning

inimesed harjuvad uue süsteemiga. Uus süsteem vähendab seega riski, et üksik või korduv, kuid

mitte süstemaatiline rikkumine toob kohe kaasa toetuse või hüvitise kaotuse, seega suureneb

sihtrühma jaoks õigusselgus ja õiguskindlus. Eriti oluline on mõju vähenenud töövõimega

isikutele, kellel võib aktiivsusnõuete regulaarne täitmine olla keerukam.

Tabel 6. Aktiivsusnõuete ja nende rikkumise tagajärjed muudatusettepaneku järgi

31

Aktiivsusnõue

täitmata/tagajärg

Rikkumiste

arv

Ei saa

hüvitist ega

toetust

Töötuskindlustus-

hüvitis

(BTKH ja STKH)

Töövõimetoetus

(TVT)

1. Mõjuva põhjuseta ei

osale nõustamisel

kokkulepitud ajal või

viisil, ei täida muud

kokkulepitud tegevust

või keeldub sobivast

tööst

1 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus)

2 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus)

3 Arveloleku lõpetamine*

1 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus)

2 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus)

3 Arveloleku lõpetamine*

Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest

töötuna arveloleku lõpetamisest

*TKH ja TVT lõppemised on seotud arvelolekuga, st TKH lõppeb koos arvelolekuga ja TVT

juhul, kui klient 14 päeva jooksul aktiivsusnõuet muul viisil ei täida.

Juhul kui muudatuste rakendamise tulemusel kasvab 90 päevase ooteaja rakendamiste arv,

kasvab ka nende töötute arv, kelle ravikindlustus enne töötuna arvele tuleku naasmist võib

katkeda. Ravikindlustus lõppeb 1 kuu pärast töötuna arveloleku lõppu juhul, kui inimene ei ole

saanud ravikindlustust muudel alustel.

6.1.2. Muudatus 2: sobiva töö mõiste ajakohastamine Seaduses muudetakse sobiva töö määratlus töö otsimise alguses seaduses paindlikumaks.

Alates 21. nädalast seatakse sobivale tööle rohkem tingimusi ning arvestatakse inimese

varasemaid oskusi, kogemusi ning töötukassa toel toimuvat ümberõpet, et pakkuda kõige enam

sobivat tööd ja vajaduse korral toetada karjääripööret. Siiski on võrreldes praeguse

regulatsiooniga sobiva töö tingimused eelnõu kohaselt edaspidi inimesele soodsamad.

Muudatuse eesmärk on tagada inimestele paremini sobiv ja seeläbi stabiilsem töö, et ennetada

ühtlasi korduvat töötust.

Kõige ulatuslikum mõju on sobiva töö mõiste ajakohastamisel töötuskindlustushüvitise ja

töövõimetoetuse saajatele, kellel ei ole olulisi tööturutakistusi, kuid kes toetuse saamise tõttu

võivad tööle liikumist edasi lükata. Samuti on enam mõjutatud enne töötuks jäämist spetsialisti

ametikohal töötanud inimesed, kelle jaoks 21. nädalast tekkiv surve liikuda osaliselt sobivale

või madalama kvalifikatsiooniga tööle võib tähendada suuremat kohanemisvajadust. Uuringute

kohaselt27 võib sobiva töö liialt kiire muutmine survestada inimesi võtma kiiresti vastu töökoha,

mis ei pruugi tingimata kõige paremini sobida. Seejuures mõjutab töö sobivuse tegelikku

hinnangut ka tööle sõitmiseks kuluv aeg arvestades transpordivõimalusi, sellega seotud rahalist

kulu ning kaugtöö tegemise võimalusi. Muudatusega eemaldatakse sobiva töö määratlusest

ühistranspordi kasutamise ja töökohani jõudmise rahalise kulu arvestamine, mistõttu lähtutakse

edaspidi eelkõige ajakulust (kuni kaks tundi päevas) või kaugtöö võimalusest. Selline muudatus

tuleneb praktilistest piirangutest: enne ei olnud võimalik täpselt arvestada ühistranspordi

väljumisaegu ega teenuse sobivust töötaja töögraafikuga, samuti ei ole halduslikult mõistlik

kontrollida iga töökoha puhul eraldi transpordikulusid. Sisulist muudatust ja suuremat

majanduslikku otstarbekuse linnakeskustest väljaspool elavate töötute jaoks muudatus kaasa ei

too, sest praktikas ei hinnatud ka enne seadusemuudatust eraldi ühistranspordi aega ja kulusid

ning kaugtöö võimalusi arvestati juba vajaduse korral paindlikult. Pärast koroonakriisi muutus

levinuks kaugtöö tegemine28, mille võimalused puudutavad enim just muudatustest mõjutatud

profiiliga (spetsialistid vanuses 25-54) tööotsijaid, ja mida sobiva töö määratluse juures ka

arvesse hakatakse võtma.

27 IZA World of Labor - Unemployment benefits and job match quality IZA World of Labor - The impact of monitoring and sanctioning on unemployment exit and job-finding rates. 28 Kaugtöö võimalused ja arengud Eestis | Statistikaamet

32

Sobiva töö valiku otsustavad inimene ja töötukassa koostöös. See vähendab survet võtta kiiresti

vastu töö, mis ei vasta inimese kvalifikatsioonile ja oskustele. Paindlik otsing suurendab

tõenäosust, et inimene leiab töö, mis vastab tema kvalifikatsioonile ja oskustele, mis omakorda

aitab kaasa töökoha pikaajalisele säilimisele ja töörahulolule.

Muudatuse järgi arvestatakse sobiva töö leidmisel mõistlikul määral hoolduskoormuse

piirangutega, näiteks pereliikmete või lähedaste eest hoolitsemisega seotud piiranguid (nt

lasteaiast tulenev ajapiirang). See muudatus mõjutab eelkõige naisi, kes tihti kannavad

suuremat hoolduskoormust ning kelle tööotsinguid sellised piirangud kõige enam mõjutavad.

Muudatus tagab võrdsemad võimalused tööotsinguks ja tööturule naasmiseks.

Kuigi muudatus toetab kiiremat tööle minemist, on oluline siiski arvestada, et seda mõjutab

lisaks ka üldine majanduskeskkond ja tööturu olukord – majanduskasvu ja töökohtade loomise

olukorras asutakse tööle kiiremini ning majanduslanguse ja kasvava töötuse tingimustes võib

kõigi sihtrühmade tööle asumine olla aeglasem. Seejuures kehtib viitaeg ja kehvema

majandusolukorra mõju avaldub sellele järgneval aastal.

6.2. Mõju riigivalitsemisele (Eesti Töötukassale) Töötukassa vaatest väheneb kontrollitegevuste maht, kuna sõidukulusid ei pea hindama.

Sanktsioonide arv esialgu suureneb, kuid kasv aeglustub ajapikku, mis vähendab edaspidi

töötukassa töökoormust. Esimesel aastal pärast muudatuse jõustumist võib suureneda vaiete

arv.

Töötukassa juhtimis- ja otsustusreeglite muutmisel (eelnõu § 3 punktid 4-8) on piiratud mõju

töötukassa tegevusele. Muudatus suurendab juhtimisotsuste tegemise paindlikkust ja kiirendab

kiireloomuliste küsimuste lahendamist, vähendades vajadust koosolekute kokkukutsumiseks.

Samas ei muudeta töötukassa pädevust, ülesandeid ega otsustamise sisulisi aluseid ning

olulisemates küsimustes säilib otsustamine koosolekul. Seetõttu on muudatuse mõju pigem

korralduslik ja positiivne ning sellega ei kaasne olulist lisakoormust ega täiendavaid kulusid.

Muudatuse rakendamiseks tuleb ajakohastada juhendeid ja koolitada nõustajaid, et tagada ühtne

praktika. Samuti eeldab muudatus hoiatuste kuvamist kliendile e-töötukassas ja nõustajale

EMPISes, mis nõuab tehnilist arendust. Mõju töötukassale ei ole siiski märkimisväärne, kuna

vajalikud arendused ja juhendite muudatused tehakse ühekordselt ning nõustajate praktika

ühtlustamist toetatakse koolituste ja juhendamisega juba praegu.

Kohalike omavalitsuste puhul mõjutab eelnõu eelkõige andmevahetuse korraldust. Täpsem

andmevahetus töötukassaga võimaldab vältida dubleerivat abivajaduse hindamist. Selle

tulemusena võib väheneda KOV-ide töökoormus, kuna sama teavet ei ole vaja korduvalt

koguda ja töödelda. Muudatus ei pane kohalikele omavalitsustele uusi sisulisi ülesandeid ega

too eeldatavalt kaasa olulist lisakoormust või täiendavaid kulusid.

6.3. Muudatuste andmekaitseline mõju

1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse töötukassa ja KOV vahelist andmevahetust, võimaldades

töötukassal saada KOV-lt edaspidi isiku abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime

piirangute andmeid, täites andmete ühekordse küsimise põhimõtet. Andmete jagamise eesmärk

on inimese abivajaduse hindamisel dubleerimise ja samas lünkade vältimine, kuna abivajaduse

hinnangut on võimalik kasutada tööalase abivajaduse määratlemisel ja abi võimaldamisel

parimal viisil. Ka funktsioneerimisvõime piirangute osas puudub vajadus neid hakata kordama

eraldiseisvalt töötukassale, kui sotsiaalabi pakkumisel on need juba kirjeldatud ning töötukassal

on võimalik nende teadmistega abistada inimest parimal viisil tööturul hakkama saamiseks.

33

Arvestades töötlemise eesmärki ja viise, võib pidada andmevahetust dubleerimise vältimiseks

vajalikuks ja kohaseks. Andmete töötlemisel tagatakse läbipaistvus seaduses sätestatud

andmekoosseisuga (TöMS § 5 lõike 7 punkti 7 täiendused), täpsustades vastavalt ka töötukassa

andmekogu (TKIS) põhimäärust, selgitades inimesele tema andmete kasutamist tööturuteenuste

määramisel ning andes andmesubjektile soovi korral ka tema andmete väljavõte. Andmed on

kaitstud nii tehniliste (andmekogu tehnilised meetmed ja ligipääsupiirangud) kui ka

organisatoorsete (juhised, koolitused) kaitsemeetmetega.

Andmed ei ole TKIS põhiandmeteks, mistõttu töötukassa saab need sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri (STAR) kaudu ning need salvestatakse töötukassa andmekogus (TKIS).

Tegemist on riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, mille andmevahetus toimub üle X-

tee. Arvestades, et TKIS ja STAR andmevahetus toimib ka täna, kus mõlemad pooled

rakendavad kõiki isikuandmete kaitsega kehtivaid nõudeid, ei too täiendav andmetöötlus kaasa

uusi riske.

Andmetele juurdepääs on piiratud töötukassa töötajatega, kelle ülesandeks on inimese

abistamine, teatud juhtudel on andmetele ligipääs vajalik ka töötajatel, kes tagavad andmekogu

tehnilise toimimise. Kõik tegevused logitakse ja töötajatel on konfidentsiaalsuskohustus.

Andmeid ei edastata kolmandatele isikutele, va tööturuteenuse osutamiseks vajalikus ulatuses

teenust osutavale lepingupartnerile.

Kokkuvõtlikult ei kaasne muudatustega mõju, mis oluliselt mõjutaks või suurendaks

andmesubjekti riski oma õiguste või vabaduste kasutamisel.

2. Eelnõu § 3 punktiga 3 täpsustatakse töötukassa analüüside ja uuringute läbiviimise korraldust

ja eesmärke, rõhutades, et töötukassa viib läbi uuringuid ja analüüse oma tegevuse mõju,

tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamiseks. Selleks peab olema võimalik koguda tagasisidet

töötukassa teenuseid kasutavalt inimeselt (nt viies läbi rahulolu-uuringuid, teadlikkuse

uuringuid jms). Uuringute ja analüüside läbiviimine on töötukassa tegevuse efektiivsuse

tagamisel väga oluline aspekt. Arvestades, et just teenuste kasutajad saavad olla inimesteks, kes

enda kogemuse põhjal oskavad anda tagasisidet positiivsete ja negatiivsete aspektide kohta, ei

ole sisuliselt ühtegi võrreldavat meedet, mis aitaks töötukassal saada samaväärselt infot enda

teenuste ja nende kvaliteedi kohta. Kuigi võib kaaluda ka teiste inimeste küsitlemist või muid

info kogumise vahendeid, ei oleks ükski neist sedavõrd täpne, kui teenuseid kasutanud inimeste

tagasiside. Seeläbi võib andmetöötlust pidada eesmärgipäraseks, aidates töötukassal enda

tegevust läbi halduse enesekontrolli paremustada. Töötlemisel tagatakse läbipaistvus,

selgitades uuringute läbiviimisel andmesubjektile töötlemise eesmärki ja tulemust. Siiski ei ole

töötukassa tagasiside saamine olukorraks, mida peaks tagama sunniga, vaid andmesubjekt võib

keelduda uuringule vastamisest keelates endale uuringukutsete saatmise kui ka jättes talle

saadetud uuringule vastamata. Uuringutes osalemine on vabatahtlik ning inimesele ei kaasne

uuringule vastamata jätmisega või uuringust keeldumisega negatiivseid tagajärgi.

Minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt küsitakse andmesubjektilt tagasisidet vaid temale

asjakohaste teenuste kohta. Samuti võib andmesubjekt jätta vastamata küsimustele, millele ta

ei soovi vastata. Uuringu eesmärki tutvustatakse inimesele saadetud kirjas, samuti on

kirjeldatud, kuidas on võimalik oma õiguseid teostada ja keelata edaspidiselt uuringute kutsete

saamine.

Uuringute vastuseid hoitakse konfidentsiaalsena ning jagatakse vaid uuringu täitmisesse

kaasatud kolmanda osapoolega, kellel on samuti konfidentsiaalsuskohustus. Andmeid

töödeldakse töötukassa või uuringu täitmisesse kaasatud kolmanda osapoole kaitstud

keskkonnas, tagades andmete turvalisuse ning kaitse andmete hävimise või kahjustumise eest.

34

Kokkuvõtlikult võib töötlemise mõju andmesubjektile pidada väheseks ning andmesubjektil on

igal hetkel võimalik keelduda uuringus osalemast või jätta uuringule vastamata. Oluline on

märkida, et sätte täpsustus ei puuduta teisi uuringuid ja analüüse, mida töötukassa enda töö

efektiivsuse ja tööturu uuringute eesmärgil juba täna läbi viib.

3. Eelnõu § 4 punkti 1 muudatusega antakse arstiõppe läbinud töötukassa töötajale ja töötukassa

kaasatud arstiõppe läbinud isikule ligipääs töövõime hindamise ekspertarvamuste kvaliteedi ja

põhjendatuse hindamiseks ning töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ja

parendamise eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele.

Muudatused on inimeste huvides, kuna aitavad tagada kvaliteetse ja efektiivse töövõime

hindamise, kus arvestatakse kvaliteedinõuetega ning tagatakse jätkuv teenuse parendamine.

Nimetatud eesmärki arvestades on sättega täidetud eesmärgipärasuse, seaduslikkuse ja

läbipaistvuse põhimõtete järgimine, kus andmete töötlemine on ettenähtav ja läbipaistev

(seaduses kirjeldatud), täpselt ja selgelt määratletud ning toimub õiguspärastel eesmärkidel.

Tagatud on ka minimaalsuse põhimõte, kasutades üksnes selliseid andmeid, mis olid aluseks

töövõime hindamisel ning piirates vastavalt töödeldavate andmete koosseisu seaduses.

Andmeid töötleb piiratud ring inimesi, kellel on andmete tõlgendamiseks vastav haridus ning

kelle ülesannete hulka kuulub vastava järelevalve ja hindamise läbiviimine, tagades

andmetöötluse konfidentsiaalsuse. Andmetöötlus samade andmete osas toimub sisuliselt juba

ka täna (eksperdihinnangus sisalduvate andmete töötlus), kuid täiendav töötlus puudutab

eksperdihinnangu alusandmeid, mida eksperdihinnangusse ei ole kantud. Töövõime hindamise

otsuseid tehti 2025. aastal 43 045. Igal aastal analüüsitakse vähemalt korra mingi kindla

parameetri alusel (nt mõne konkreetse haigusgrupi hindamine) koostatud eksperdiarvamuste

kvaliteeti (olenevalt valitavast teemast analüüsitakse 20-100 hindamise juhtu). Nende eesmärk

on hindamismetoodika analüüs. Lisaks algatatakse aastas kuni 30 menetlemise uuendamist

olukorras, kus on vajalik juba tehtud otsuste ülevaatamine. Arvestades juba praegu toimuvat

kontrolli raames töödeldavate andmete hulka võib muudatusega kaasneva andmete töötlemise

mahu suurenemist hinnata väikeseks.

Andmeid säilitatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik järelevalves ja parendamise tegevustes

leitud erinevuste dokumenteerimiseks. Seejuures ei vaja dokumenteerimist igasugune erinevus,

vaid dokumenteeritakse üksnes konkreetsel juhtumil tähtsust omavad aspektid, mille alusel on

võimalik järelevalves teha edasisi toiminguid või paremustada teenuse kvaliteeti.

Kokkuvõtlikult on andmetöötlus töötukassale enda ülesannete efektiivseks ja kvaliteetseks

täitmiseks väga oluline. Arvestades eriliigiliste andmete kasutust, suureneb küll andmesubjekti

õiguste ja kohustuste riive, kuid arvestades, et tegemist on töövõime hinnangu alusandmetega,

töötlemine on piiratud konkreetse kontrolli või kvaliteedi tegevusega ja töödeldavate andmete

maht muutub väga vähesel määral, võib täiendavast andmetöötlusest tõusetuvat mõju ja riski

andmesubjekti õigustele ja vabadustele pidada antud olukorras väikeseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega -tulusid.

Mõnevõrra suurenevad töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse kulud, kuna hüvitiste

maksmist ei lõpetata ning töövõimetoetust ei peatata enam esimese rikkumise järel. Töötukassa

2024. aasta andmetel oleks töövõimetoetuste kulu olnud ca 130 000 euro võrra suurem

võrreldes tegeliku kuluga sel aastal, kui nende toetuste maksmist poleks peatatud. Kui 44

inimest, kelle TKH lõpetati rikkumise tõttu ennetähtaegselt, oleks TKH maksimaalselt ära

35

kasutanud (see tähendab kas TKH perioodi lõpuni või arveloleku lõpuni), siis oleks TKH kulu

olnud ca 28 500 euro võrra suurem.

Teisalt töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse kulu väheneb, kuna kolmandale

rikkumisele järgneb töötuna arveloleku lõppemine ja hüvitiste või toetuste maksmise

lõppemine kuni uuesti arvele tulemiseni või teistkordse arveloleku lõppemise järel 90-päevase

ooteaja möödumiseni. Aastatel 2027–2029 kulu väheneb järjest, kuna rakendatavate

sanktsioonide arv eeldatavasti väheneb. Kulu väheneb hinnanguliselt 346 000–452 000 eurot.

Muudatuste rakendamiseks vajalike IT-arenduste kulu on hinnanguliselt 154 900 eurot, millega

on arvestatud töötukassa eelarves ja mis on ühekordne kulu.

8. Rakendusaktid

8.1. Eelnõu seadusena jõustumisel on tarvis muuta järgmiseid määruseid:

1) TKindlS § 35 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.

detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“;

2) TVTS § 7 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

22. veebruari 2016. a määrus nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme

tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi

andmete loetelu ja päringute perioodid“.

Kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

8.2. Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmiseid määruseid:

1) TKindlS § 24 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. a määrus nr

417 „Töötukassa põhikiri“.

Punktis 8.1. nimetatud rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. Punktis 8.2

nimetatud rakendusakt töötatakse välja määruse muutmise käigus.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse aktiivsusnõuete muudatustega ja töötukassa nõukogu ning juhatuse tööd reguleerivad

punktid (need on eelnõu § 1 punktid 5‒15, § 3 punktid 1, 2 ja 4–8 ning § 4 punktid 3 ja 4)

jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse

jõustumist jõuaks töötukassa teha vajalikud korralduslikud ja infotehnoloogilised muudatused

ning inimesed saaksid aegsasti infot eelseisvate muudatuste kohta ja oskaksid nendega

arvestada. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. Sätete muudatused on tehnilised ja

selgitavad, mistõttu on oluline, et isikutele oleksid need võimalikult varakult teada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning

arvamuse andmiseks Eesti Töötukassale, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametühingute

Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile

TALO, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks teise kooskõlastusringi raames Justiits- ja

Digiministeeriumile ning teadmiseks teistele esimeses kooskõlastusringis kaasatud partneritele.

Esitatud kooskõlastusmärkused ning vastused neile on seletuskirja lisana kooskõlastustabelis

(lisa 2).

36

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………..“ 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

allkirjastaja nimi

allkirjastaja ametinimetus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

09.06.2026 nr 2-2/584-9

Tööturumeetmete seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile

tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

majandus- ja tööstusministri ülesannetes

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa 1. Rakendusaktide kavandid;

4) seletuskirja lisa 2. Kooskõlastustabel.

Kirsti Melesk

[email protected]