Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.2-54/24/253 |
Registreeritud | 03.04.2024 |
Sünkroonitud | 04.04.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused |
Sari | 11.2-54 Kliima meetme projektid 2021-2027 otsused (2.8.1-2.9.1) |
Toimik | 11.2-54/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Merike Kraam (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Jõelähtme Vallavalitsus
Postijaama tee 7
Jõelähtme küla
74202, Harju maakond
03.04.2024 nr 11.2-54/24/253
OTSUS
finantskorrektsiooni tegemise
ja taotluse rahuldamise otsuse
muutmise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme
„Energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames otsuse
Jõelähtme Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija või tellija) projekti „Neeme lasteaia
energiatõhusamaks muutmine“ (nr Kliima.2.01.20-0162; edaspidi projekt) osas.
Rakendusüksus tuvastas riigihanke „Neeme lasteaia soojustamine koos fassaadi ja katuse töödega
ning päikesejaama paigaldus“ viitenumbriga 261039 (edaspidi riigihange nr 261039) kontrollimise
käigus, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS1)
sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele
finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 20 812 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on riigihalduse ministri 26.02.2020 määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse
hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi
meetme määrus) § 19 lõige 2, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis
on loetletud punktis 1.5 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.
1. Hankija on kehtestanud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimuse, mis
ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1
1.1 Rikkumise asjaolud
Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 261039 (hanketeade avaldati
17.02.2023) pakkumuste esitamise tähtajaga 15.03.2023. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti
edukaks tunnistatud pakkujaga Taleon Grupp OÜga 10.04.2023 ehitustööde töövõtuleping nr 2-
12.7/289 (edaspidi hankeleping) maksumusega 178 006,92 eurot (käibemaksuta).
1 Rakendatakse riigihanke 261039 avaldamise ajal ja kuni 23.02.2023 kehtinud RHS redaktsiooni
Hankija kehtestas riigihanke nr 261039 pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks
järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu
jooksul teostanud vähemalt 2 sarnast ehitustööd. Sarnaseks ehitustööks loetakse vähemalt 490m2
suletud netopinnaga hoone. Igale hoonele peab olema väljastatud kasutusluba.“.
RHS § 101 lg 1 punkt 1 lubab pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise
tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankijal nõuda nimekirja kindlaksmääratud tunnustele
vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60
kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. Kuivõrd hankija on riigihankes
nr 261039 sätestatud tingimuse kohaselt nõudnud riigihanke nr 261039 algamisele eelnenud 36
kuu jooksul täidetud lepinguid ehk on 60 kuulise perioodi lühendanud 36-le kuule, siis ei ole
rakendusüksuse hinnangul kvalifitseerimise tingimuses seatud nõue kooskõlas RHS §-ga 3 ja
§ 101 lg 1 punktiga 1.
1.2 Toetuse saaja selgitused
Toetuse saaja selgitas 25.10.2023 rakendusüksuse päringule referentstööde perioodi lühendamise
kohta järgmist: „Viidatud RHS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et hankija võib nõuda nimekirja hankija
kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud
riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt.
Seega ei ole tegemist imperatiivse kohustusega. Vaadeldaval juhul oli 36 kuud piisav periood, et
tagada konkurents. Seda tõendab asjaolu, et pakkumuse esitas 6 pakkujat. 36 kuuline
referentstööde teostamise tähtaeg on põhjendatud, et tagatud oleks reaalne ja vahetu tegevus
samaväärsete ehitiste ehitamisel hankele eelnenud perioodil. Kuna tegemist on tavapärase, mitte
ehituslikult tavapäratu või eriehitustehnilisi lahendusi ja -tehnoloogiaid nõudva ehitustegevusega,
mille kasutamine ei ole igapäevane, on 36 kuud optimaalne referentsperiood, mille puhul on
võimalik hinnata pakkuja tegevust hangitava ehitisega samaväärse ehitise ehitamisel ilma, et
periood pakkuja varasema samaväärse ehitise ehitamise ja hangitava ehitustöö teostamise vahel
muutuks üleliia pikaks.“
Järelevalvemenetluse raames esitas toetuse saaja 20.12.2023 täiendavad selgitused: „Jõelähtme
Vallavalitsus ei nõustu, et tema kui hankija on Hanke korraldamisel rikkunud RHS § 101 lg 1 p 1
regulatsiooni. RHS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt
hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja
kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: nimekiri hankija kindlaksmääratud
tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele
eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. RHS § 101 lg 1 p 1 ei
tulene, et hankija ei võinuks Hankes nõuda kvalifitseerimistingimusena nimekirja ka lühema
perioodi jooksul hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde
lepingutest ja määratlus „eelneva 60 kuu jooksul“ ei hõlmaks selle perioodi sees ka võimalikku
lühemat tähtaega, näiteks 36 kuud.
Jõelähtme Vallavalitsus on teadlik, et Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on seoses
RHS § 101 lg 1 p 1 regulatsiooniga leitud, et oluline küsimus seoses 60-kuulise perioodiga on ka
see, kas hankijal on õigus seda perioodi lühendada ja nõuda konkreetse sisuga kogemust nt
viimase kahe aasta jooksul. Seda õigust tuleks siiski pigem eitada, kuna esiteks räägib RHS sätte
sõnastus konkreetsest kuudes väljendatud perioodist ja liikmesriigi seadusandjal ei ole keelatud
hankijale vabadust kvalifitseerimise tingimuse seadmisel piirata. Teiseks tähendaks perioodi
lühendamine enamasti põhjendatud konkurentsipiirangut riigihankes, eelistades ettevõtjaid, kellel
on õnnestunud täita lepinguid hiljem. Eriti suurema turuosakaaluga hankijal võimaldaks see
piirata turgu oma hiljutiste lepingupartneritega. Sellest lähtuvalt ei ole hankijal õigust
referentsperioodi muuta, mis tähendab, et pakkujatel ja taotlejatel peab olema võimalik tõendada
oma kvalifikatsiooni ehitustööde abil, mis on teostatud 60 kuu jooksul enne hankemenetluse
algamist RHS § 73 lg 1 mõttes, st enne hanketeate avaldamise päeva riigihangete registris või
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral enne läbirääkimiste pidamiseks
ettepaneku tegemist. Hankijal ei ole õigust määratleda seda perioodi muudes, eelkõige pikemates
ajaühikutes nagu aasta ja kehtestada nõuet nt pakkuja viie viimase lõppenud majandusaasta kohta
(Vaske, Veiko. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura 2019, lk
652-653). Õigusalases kirjanduses ühe autori poolt väljendatud seisukoht ei ole õiguse allikaks
ning ei ole ühtlasi kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Jõelähtme Vallavalitsusele
teadaolevalt ei ole riigihangete vaidlustuskomisjoni ega ka kohtute praktikas ühtegi lahendit, mis
oleks käsitlenud küsimust sellest, kas RHS § 101 lg 1 p 1 alusel nõutav nimekiri võiks olla ka
lühema või pikema perioodi kohta kui 60 kuud.
RHS § 101 lg 1 p 1 aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar
2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi
Direktiiv). Direktiivi artikkel 60 (4) sätestab, et „ettevõtja tehnilist suutlikkust võib vastavalt
ehitus-tööde, asjade või teenuste laadile, kogusele või tähtsusele ja kasutusviisile tõendada XII
lisa II osas loetletud ühe või mitme dokumendiga”. Direktiivi XII lisa II osa punkti a alapunkt i)
sätestab: “Ettevõtja tehnilist suutlikkust tõendavad dokumendid, millele on osutatud artiklis 58:
a) järgmised loetelud: i) maksimaalselt viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri,
millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde rahuldava teostamise ja tulemuste kohta. Piisava
konkurentsitaseme tagamiseks võib avaliku sektori hankija vajaduse korral märkida, et arvesse
võetakse tõendeid ka rohkem kui viie aasta eest tehtud asjaomaste ehitustööde kohta.
Inglise keeles on see sõnastatud nii: „Means providing evidence of the economic operators’ tech-
nical abilities, as referred to in Article 58: (a) the following lists: (i) a list of the works carried out
over at the most the past five years, accompanied by certificates of satisfactory execution and
outcome for the most important works; where necessary in order to ensure an adequate level of
competition, contracting authorities may indicate that evidence of relevant works carried out more
than five years before will be taken into account.”
Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kohtul liikmesriigi õigust tõlgendada kooskõlas Euroopa
Liidu direktiividega (vt Riigikohtu 30. aprilli 2020. aasta otsus tsiviilasjas nr 2-17-2152/74, p 14
ja seal viidatud kohtupraktika). Liikmesriigi kohtul tuleb riigisisest õigust tõlgendada kooskõlas
Euroopa Liidu direktiividega ka juhul, kui seadusandja on asjaomase direktiivi jätnud korrektselt
üle võtmata (vt Euroopa Kohtu 13. novembri 1990. aasta otsus asjas nr C-106/89: Marleasing SA
versus La Comercial Internacional de Alimentacion SA, p 8; Riigikohtu 30. märtsi 2006. aasta
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p-d 29-31), saavutamaks direktiivi kehtestamise eesmärkidele
võimalikult lähedane tulemus. RHS § 101 lg 1 p 1 ei ole Direktiivi ülevõtmisel võetud korrektselt
üle, sest selle sõnastus võib tekitada küsimuse, kas periood peab olema ilmtingimata 60 kuud või
see võib olla ka väiksem periood või pikem periood.
Seega, sõltumata Eesti kirjanduses väljatoodule ning riigiabi osakonna seisukohale, saab RHS §
101 lg 1 p 1 tõlgendada (ja peabki tõlgendama) selliselt, et see ei nõua tehnilise ja kutsealase
suutlikkuse kvalifitseerimise tingimusena ilmtingimata viieaastase perioodi määratlemist, vaid see
periood võib olla hankija poolt määratud ühtlasi kas lühem või pikem, kui samal ajal on tagatud
riigihanke eesmärkide saavutamine.
RHS § 98 lg 1 sätestab, et hankija võib kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hanke-
lepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema
majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise
tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde
olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Jõelähtme Vallavalitsus
oleks seega saanud RHS § 98 lg 1 kohaselt üldse jätta kontrollimata ning pakkujatelt nõudmata
nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest.
Lisaks eelmärgitule ei küsitud Hanke käigus Jõelähtme Vallavalitsuselt seoses referentsperioodiga
(36 kuud) mistahes küsimusi ega vaidlustatud nimetatud kvalifitseerimise tingimust, mis kinnitab
veenvalt, et see kvalifitseerimise tingimus ei saanud rikkuda mistahes viisil Hankest huvitatud
isikute õigusi.
Jõelähtme Vallavalitsus on juba RTK-le juba varasemalt selgitanud, et RHS § 101 lg 1 p 1 annab
hankijale diskretsiooniõiguse. Jõelähtme Vallavalitsus hindas, et vaadeldaval juhul oli 36 kuud
piisav periood, et tagada konkurents. Seda tõendab asjaolu, et pakkumuse esitas 6 pakkujat. 36
kuuline referentstööde teostamise tähtaeg oli põhjendatud, et tagatud oleks reaalne ja vahetu
tegevus samaväärsete ehitiste ehitamisel hankele eelnenud perioodil. Kuna tegemist on
tavapärase, mitte ehituslikult tavapäratu või eriehitustehnilisi lahendusi ja -tehnoloogiaid nõudva
ehitustegevusega, mille kasutamine ei ole igapäevane, on 36 kuud optimaalne referentsperiood,
mille puhul on võimalik hinnata pakkuja tegevust hangitava ehitisega samaväärse ehitise
ehitamisel ilma, et periood pakkuja varasema samaväärse ehitise ehitamise ja hangitava ehitustöö
teostamise vahel muutuks üleliia pikaks.
1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega
järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.
Riigi Tugiteenuste Keskuse 15.10.2020 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse
nr 11.6-8/1138 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetust kasutama ja projekti ellu
viima kooskõlas toetuse taotlusega ning vastavalt meetme määruses sätestatud nõuetele. Eelkõige
täidab toetuse saaja meetme määruse §-s 17 sätestatud kohustusi. Meetme määruse § 17 kohaselt
on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema esitatud taotlusele, taotluse
rahuldamise otsusele ja õigusaktidele.
Toetuse saajaks on Jõelähtme Vallavalitsus, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ning
sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda.
Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh
tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise (punkt 3).
RHS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt
hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja
kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: nimekiri hankija kindlaksmääratud
tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele
eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. Hankija on
kvalifitseerimistingimustes pakkuja täidetud ehitustööde lepinguperioodi lühendanud RHS § 101
lg 1 punktis 1 sätestatud 60-lt kuult 36 kuuni.
Riigihanke üldpõhimõtete kohaselt tuleb hankijal muuhulgas tagada hankes konkurentsi efektiivne
ärakasutamine. Seaduseandja on leidnud, et piisava konkurentsi tagamiseks on hankijal õigus
nõuda muuhulgas pakkujatelt RHS § 101 lg 1 punkti 1 alusel riigihanke algamisele eelneva 60 kuu
jooksul täidetud ehitustööde lepingute nimekirja. Toetuse saaja väite: „Jõelähtme Vallavalitsus
oleks seega saanud RHS § 98 lg 1 kohaselt üldse jätta kontrollimata ning pakkujatelt nõudmata
nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest.“
kohta märgib rakendusüksus, et kuigi hankijal on kaalutlusõigus otsustada, kas ta nõuab
pakkujatelt riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul täidetud ehitustööde lepingute nimekirja
esitamist või mitte, siis ei võimalda see säte siiski hankijal otsustada perioodi üle, mille jooksul ta
täidetud ehitustööde lepingute nimekirja esitamist nõuab. Seega, kui hankija otsustab nõuda
pakkujatelt nimekirja kindlaksmääratud tunnustele vastavatest ehitustööde lepingutest, on hankijal
kohustus lubada pakkujatel esitada ehitustööde lepinguid, mis on täidetud riigihanke algamisele
eelneva 60 kuu jooksul ja hankija ei tohi nimetatud perioodi lühendada ja/või perioodi sees eraldi
ajavahemike sätestada.
Rahandusministeeriumi riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis vastatakse
küsimusele, kas RHS § 101 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel võib hankija kvalifitseerimistingimustes
kehtestada lühema referentsperioodi, järgmiselt: „Vastus küsimusele on eitav. Oma
nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et RHS §
101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud tingimuse puhul on lepingud täidetud riigihanke algamisele eelneva
60 kuu jooksul ja RHS § 101 lg 1 p 2 puhul 36 kuu jooksul, siis lühemate perioodide kehtestamine
oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud referentsperioodi
tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal äranägemisel
lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p-d 19 ja 24). Samuti on Euroopa Komisjon
selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks lühendada.“
Rakendusüksus on RHS § 101 lg 1 punkti 2 küsimuses eelnevalt pöördunud ka
Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna ( edaspidi RORO) poole, kes
kinnitas 12.05.2020 e-kirjas lühema referentsperioodi kehtestamise osas järgmist: „Oma
nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et
lepingud on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, siis lühema perioodi
kehtestamine oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud
referentsperioodi tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal
äranägemisel lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p 24). Samuti on Euroopa
Komisjon selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks
lühendada. Eespool väljatoodust tulenevalt oleme seisukohal, et hankija on kehtestanud
kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole RHS-ga kooskõlas.“ Seega analoogia korras RHS § 101 lg 1
punkti 2 kohta antud arvamusega, ei tohiks lühendada referentsperioodi ka RHS § 101 lg 1 punktis
1 toodud ehitustööde lepingute osas. Lähtudes eelpool toodust ja tuginedes RORO arvamusele,
kui seadusandja RHS § 101 lg 1 punkti 2 tõlgendusele, on rakendusüksus seisukohal, et hankes
sätestatud 36 kuuline referentsperiood ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1 ning rikutud on
RHS § 3. Antud juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke
tulemus, kui hankija oleks sätestanud 60 kuulise referentsperioodi, kuna hankes ei saanud osaleda
need potentsiaalsed pakkujad, kellel oli 60 kuu jooksul täidetud ehitustööde hankelepingud.
Käesoleval juhul on hankija referentsperioodi lühendamisega rikkunud RHS § 3 p-s 3 sätestatud
konkurentsi efektiivse kasutamise põhimõtet, täpsemalt vähendanud eeldatavat konkurentsi nende
ettevõtetega, kellel oli varasem kogemus täidetud RHS-is sätestatud 60 kuulisel perioodil.
Rakendusüksus selgitab, et tõlgendus RHS § 101 lg 1 punktides 1 ja 2 tähtaja imperatiivsuse kohta
ei tulene ainult õiguskirjandusest või eelkirjeldatud RORO seisukohast, vaid ka Euroopa
Komisjoni selgitustest nimetatud tähtaegade lühendamise lubamatuse kohta.
Rakendusüksus märgib, et asjaolu, et hanke käigus ei ole seoses lühema referentsperioodiga
mistahes küsimusi küsitud ega tingimust vaidlustatud, ei välista selle tingimuse õigusvastasust.
Hankes selgituste küsimine ja õigusvastaste tingimuste vaidlustamine on hankes osalemisest
huvitatud isikute õigus, kuid mitte kohustus. Sarnasel seisukohal on oldud ka kohtupraktikas, nii
on näiteks Tallinna Halduskohus 08.07.2022 otsuses nr 3-19-1219 sedastanud: „Selgituste
küsimine ja hankija tähelepanu juhtimine õigusvastasele hanketingimusele on pakkuja võimalus,
mitte kohustus. Pakkujal/huvitatud isikul on võimalus õigusvastaste hanketingimuste korral
hankes osalemisest loobuda, mis aga ei tähenda, et kaebaja läbiviidud hange oleks olnud
õiguspärane ja selle tulemus ei oleks võinud osutuda teistsuguseks. Kaebaja hankijana vastustab
tema korraldatud hanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei ole põhjendatud lükata
potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse esitamata või õigusvastasele
hanketingimusele tähelepanu juhtimata või selle vaidlustamata.“
Rakendusüksus mõistab toetuse saaja soovi, et töövõtjal oleks reaalne ja vahetu kogemus
samaväärsete ehitiste ehitamisel hankele eelnenud perioodil, kuid juhib toetuse saaja tähelepanu
asjaolule, et hankija peab kvalifitseerimise tingimuse seadmisel lähtuma RHS-ist. Käesoleval
juhul on toetuse saaja RHSis ettenähtud perioodi õigusvastselt lühendanud, vähendades sellega ka
enda võimalust leida turult parim pakkumus ja tagada seeläbi hankes võimalikult efektiivne
konkurentsi ärakasutamine ja säästlik rahade kasutamine. Vaatamata asjaolule, et hankes esitati 6
pakkumust, on toetuse saaja perioodi lühendamisega siiski välistanud selliste potentsiaalsete
pakkujate hankemenetluses osalemise, kes oleks teistsuguse, RHS-ile vastava kvalifitseerimise
tingimuse seadmise korral saanud oma pakkumuse esitada. Käesoleval juhul ei ole teada, millised
oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui
toetuse saaja oleks järginud kvalifitseerimistingimuse seadmisel RHS-i.
Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija on kehtestanud
kvalifitseerimistingimuse, mis on vastuolus RHS § 101 lg 1 punktiga 1 ning ühtlasi on toetuse
saaja rikkunud ka RHS § 3 punktis 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%
Meetme määruse § 19 lõike 2 kohaselt kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega
talle meetme määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25,
50 või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest.
Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja RHS-i rikkumine riigihankes nr 261039 ei olnud üksnes
formaalne, kuivõrd välistada pole võimalik, et etteheidetud rikkumise puudumisel osutunuks
edukaks teine pakkuja ning toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks.
Kaaludes riigihankes nr 261039 esinenud rikkumise raskust, on rakendusüksus seisukohal, et
kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates ei ole proportsionaalne rakendada 10%-st
kõrgemat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd hankes oli tagatud konkurents (Riigihangete
registrist nähtuvalt esitati pakkumusi 6, sh 1 ühispakkumus). Esitatud pakkumuste arvust võib
järeldada, et piirava tingimuse mõju hankes osalemisest huvitatud isikutele ei olnud eelduslikult
suur. Samas pole võimalik rikkumise mõju pakkujate ringile täielikult välistada, mistõttu on
põhjendatud ja proportsionaalne rikkumise raskusega kõige madalam (10%-i) finantskorrektsioon.
1.5 Riigihanke nr 261039 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine
Toetuse saaja on riigihanke nr 261039 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevustes nr 3
„Ehitamine (sh omanikujärelevalve)“ KD-s 2, 5, 8, 10 ja 11 alusel kokku abikõlblikus summas
208 120,02 eurot.
Lähtuvalt otsuse punktist 1 ja meetme määruse § 19 lg 2 loeb rakendusüksus riigihankega
nr 261039 seotud kuludest mitteabikõlblikuks kuluks kokku summas 20 812 eurot
(208 120,02 * 10%), millest toetus moodustab 9 573,52 eurot ja omafinantseering 11 238,48 eurot.
2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus
11.03.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada
omapoolne seisukoht hiljemalt 27.03.2024. Toetuse saaja edastas 20.03.2024 e-toetuse keskkonna
vahendusel oma seisukohad finantskorrektsiooni otsuse eelnõule. Valdavalt kordab toetuse saaja
juba varem esitatut. Siiski peab rakendusüksus vajalikuks mõned aspektid välja tuua.
Toetuse saaja märgib esiteks, et meetme määruse eesmärk on saavutatud, kuivõrd Neeme
lasteaiale, mille energiatõhusust on parandatud, on väljastatud kasutusluba. Rakendusüksus
märgib ja mida ka toetuse saaja ise on välja toonud, et antud osas puudub vaidlus. Seega ei pea
rakendusüksus nimetatud asjaolu pikemalt lahata.
Toetuse saaja on jätkuvalt seisukohal, et RHS § 101 lg 1 punkt 1 ei ole imperatiivne säte, ehk et
hankijal on otsustuspädevus, millise perioodi täidetud ehitustööde lepingute nimekirja esitamist
nõuab. Rakendusüksus jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja
menetlusökonoomikast lähtuvalt täies mahus üle kordama ei hakka. Täiendavalt selgitame, et
toetuse saaja kohustuseks on saavutada projekti eesmärk rakendades kõiki kehtivaid õigusnorme,
sh ka RHS-s sätestatud norme. Rakendusüksuse hinnangul on riigihanke eesmärgiks kohelda kõiki
isikuid võrdselt, seega juhul, kui oleks hankija enda pädevuses otsustada kui pika perioodi täidetud
ehitustööde lepingute nimekirja esitamist nõuab, oleks ehitustööde lepingute korral ettevõtjad
ebavõrdses olukorras, kui ühel juhul soovitakse vaid 36 kuulise perioodi jooksul täidetud lepingu
esitamist ja teisel juhul 60 kuulise perioodi jooksul täidetud lepingu esitamist. Niivõrd ulatuslik
kaalutlusotsus perioodi üle, mille jooksul täidetud ehitustööde lepingute nimekirja esitamist
hankija nõuab, looks hankijale võimaluse teatud pakkujaid soosida või tegutseda nende suhtes
omavoliliselt, see ei oleks aga RHS § 101 lg 1 punkti 1 ega selle aluseks oleva Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL artikli 60 punkti 4 sätte eesmärgiga kooskõlas. Asjaolu, et
RORO ei ole korduma kippuvate küsimuste rubriigis avaldatud Euroopa Komisjoni selgituste
allikat täpsustanud, ei anna veel alust Euroopa Komisjoni seisukohta antud küsimuses arvestamata
jätta. Kuivõrd Rahandusministeeriumi ülesandeks on vastavalt RHS § 180 punktile 2 nõustada
RHS-i rakendamise küsimustes, sealhulgas korraldada riigihankealaseid koolitusi, ning anda
soovituslikke juhiseid ja suuniseid ning avaldada ajakohast oskusteavet, siis ei ole rakendusüksusel
põhjust seada RORO poolt avaldatud infot kahtluse alla. Niisamuti ei anna alust kahelda RORO
antud seisukohtades Euroopa Kohtu praktika puudumine antud küsimuses.
Toetuse saaja leiab, et otsuse tegemisel tuleb kohaldada analoogiat Euroopa Liidu õigusaktide
alusel antavate toetuste tagasinõudmisega ja et käesoleval juhul on tõendamata väidetava
rikkumise negatiivne mõju (riigi)eelarvele, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021.
aasta otsusele nr 3-20-895. Rakendusüksus selgitab, et isegi kui võtta eeskuju Euroopa Liidu
vahenditest rahastatud projektidele kohalduvatest õigusaktidest ja nende rakendamise käigus
tekkinud kohtupraktikast, ei välista need rakendusüksuse hinnangul antud juhul
finantskorrektsiooni kohaldamist. Nimelt ei ole Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)
eelnõu seletuskirja kohaselt riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset
kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis
võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine
tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18
ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav
ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus
ei ole välistatud. Toetuse saaja poolt viidatud kohtuotsuses (3-20-895) toodud seisukohad ei ole
praegusel juhul ülekantavad, sest asjaolud on oluliselt erinevad. Viidatud kohtuasjas oli
vaidlusaluseks küsimuseks see, et kas hankija oli õigusvastaselt nõudnud pakkujatelt Eestis
tegutseva krediidiasutuse kinnituskirja. Ringkonnakohus möönis eelkirjeldatud otsuses, et
rikkumise mõju Euroopa Liidu eelarvele ei saa välistada, kuid ei pidanud konkreetse juhtumi
asjaolusid arvestades sellise kahju tekkimist tõenäoliseks. Sarnasele järeldusele jõudis ka Tallinna
Halduskohus 10.10.2022 haldusasjas nr 3-21-2607 (punkt 21), kus kohus jättis eelkirjeldatud
Ringkonnakohtu otsuse kaebuse lahendamisel asjaolude erinevuse tõttu kõrvale, aga see ei olnud
ainsaks põhjuseks. Nimelt leidis Tallinna Halduskohus ühtlasi ka seda, et viidatud ringkonnakohtu
lahend hälbib ülejäänud kohtupraktikast. Lisaks on ka Tallinna Ringkonnakohus ise hilisemas
vaidluses jätnud otsuses nr 3-20-895 toodud seisukohad arvestamata (vt 21.06.2023 otsus nr 3-19-
1219 p 30).
3. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. Lugeda projekti „Neeme lasteaia energiatõhusamaks muutmine“ raames
mitteabikõlblikuks kuluks 20 812 eurot, millest toetus moodustab 9 573,52 eurot ja
omafinantseering 11 238,48 eurot;
2. vähendada riigihankega nr 261039 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra;
3. vähendada projekti eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;
4. muuta 15.10.2020 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse nr 11.6-8/1138
punkte 3-5 alljärgnevalt:
4.1. „3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 208 188 (kakssada kaheksa tuhat ükssada
kaheksakümmend kaheks eurot) eurot“;
4.2. „4. Toetuse määr on 46 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus
95 766,48 (üheksakümmend viis tuhat seitsesada kuuskümmend kuus koma
nelikümmend kaheksa eurot) eurot“;
4.3. „5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 54 protsenti projekti abikõlblikest
kuludest ja suurus vähemalt 112 421,52 (ükssada kaksteist tuhat nelisada
kakskümmend üks koma viiskümmend kaks eurot) eurot.“;
5. vähendada järgnevates kuludokumentides otsuse resolutsiooni punkti 2 alusel riigihankega
nr 261039 hüvitamiseks esitatud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti
eelarve.
Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 21 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30
päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Merike Kraam
663 2027