| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 11.06.2026 |
| Sünkroonitud | 11.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 18.05.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu kultuurikomisjoni
istungi protokoll 154
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 18. mai 2026
Algus 11.10, lõpp 13.00
Juhataja: Liina Kersna (esimees)
Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit
Sutrop, Kadri Tali
Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)
Puudus: Helle-Moonika Helme
Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna vanemnõunik Kristi
Raudmäe, õigusnõunik Margit Kiin ning Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (2. päevakorrapunkt);
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna vanemnõunik Kristi Raudmäe, Tartu
Ülikooli haridusteaduste instituudi õppekava programmijuht Aigi Kikkas, Tallinna Ülikooli
haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun, Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep,
MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Kärt Kaasik-Aaslav; Rakenduskõrgkoolide Rektorite
Nõukogu esimees, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Martti Kiisa; Eesti Hariduse
Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen (3. päevakorrapunkt);
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Sulev Valner ning õigus- ja teabehaldusosakonna
juhataja Liina Sulg, Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar ja õigusnõunik
Kadri Kilvet (4. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste
seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine 4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine 5. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Komisjoni istung esmaspäev, 18.05.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2
2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste
seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine 4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine 5. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 19.05.2026 kell 14.00
1. Kultuuriministri ülevaade 2025. aasta vastutusvaldkonna tegevustest ja arengutest, sh
ülevaade spordipoliitika põhialuste täitmisest
2. Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele
lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus“ eelnõu (867 OE)
esimese lugemise ettevalmistamine
3. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung neljapäev, 21.05.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning
spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise ettevalmistamine 3. Info ja muud küsimused
Liina Kersna tegi ettepaneku täiendada teisipäeva, 19. mai päevakorda punktiga 1: Vabariigi
Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise
seaduse eelnõu (767 SE) ettevalmistamine teiseks ja kolmandaks lugemiseks
Tõnis Lukas palus planeerida järgmise töönädala päevakorda ka Isamaa fraktsiooni algatatud
laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) teise lugemise ettevalmistamine.
Liina Kersna sõnul ei ole tegemist ajakriitilise eelnõuga ning komisjon on olukorras, kus
kevadistungjärgu päevakorrad on juba planeeritud.
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala muudetud töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas,
Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste
seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et ka varasemalt on eelnõu
menetlemise käigus tõusetunud küsimusi rakendussätete sõnastuse kohta. Komisjon toetas
eelmisel istungil rakendussätte muudatusettepanekut, mis puudutab õppetoetuste ja õppelaenu
seaduse (ÕÕSi) §-de 44 ja 45 muutmist. Tänaseks on selgunud, et Eesti Pangaliit ei toeta
nimetatud muudatusettepanekut ning esitatud on alternatiivne ettepanek.
L. Kersna rõhutas, et kuigi tuleb arvestada huvitatud osapoolte tagasisidet, lasub vastutus
seaduse õigusselge ja sisuliselt korrektse kujundamise eest riigil. Ettepanekuna on esitatud
Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi alternatiivne ettepanek ÕÕSi §
44 muutmiseks.
3
ALTERNATIIV:
Kultuurikomisjonile 15.05.2026. a
Haridus- ja Teadusministeerium palub eelnõus 767 SE teha järgmised muudatused
1. Muuta eelnõu punkti 28 (eelnõu esialgne punkt 22) järgmises sõnastuses:
„28) paragrahv § 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
§ 44. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute muutmisega seotud
erisused
(1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud riigi tagatud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende
sõlmimise ajal kehtinud tingimusi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid võib krediidiasutusega
kokkuleppel muuta kuni 2026. aasta 1. septembrini kehtinud redaktsioonis toodud
tingimustele.
(3) Laenusaaja, kellel ei ole enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva
õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses
õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12
kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes
1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat
õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimuste kohaselt.
(4) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva
õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või
muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu
jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja
õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste
muutmist käesolevas seaduses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas laenu
refinantseerimist. Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta
intressimäära vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
(5) Alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt
krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril
jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset.
(6) Kui õppelaenulepingule rakendub käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul
riigitagatis ning õppelaenuleping on tagatud käendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale
kinnisvarale, lisab krediidiasutus taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka
enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade
ärakirjad.“.
Selgitus:
Muudatusettepanekuga korrastatakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕSi)
rakendussätteid. Muudatusega täiendatakse seaduse §-i 44 osas, mis puudutab enne 2026/27.
õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingutega seonduvat, arvestades et käesoleva eelnõu
peamised seadusemuudatused jõustuvad 1. septembril 2026. Seetõttu tuleb rakendussätetes
selgelt sõnastada, milliseid tingimusi kohaldatakse juba sõlmitud õppelaenulepingutele 1.
septembril jõustuvate muudatustega seoses.
Samuti täpsustatakse tingimusi enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute
rakendamise osas. Nimetatud lepingute osas sätestatakse nö "vana režiimi" lõppemine.
Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2022/23. õppeaasta algust, võib
krediidiasutuselt taotleda õppelaenulepingu muutmist või lepingu lõpetamist poolte
kokkuleppel vastavalt kuni 2026. aasta 1. septembrini kehtinud seaduses toodud tingimustele.
ÕÕSi §-i 44 muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus, vältida erinevatest krediidiasutuste
lepingumudelitest tulenevat ebavõrdset kohtlemist ning siduda uutele õppelaenu tingimustele
ülemineku võimalus õppelaenu tagasimaksekohustuse tekkimisega ÕÕS § 18 tähenduses.
Eesti Pangaliit on juhtinud tähelepanu sellele, et praktikas kasutatakse erinevaid
õppelaenulepingute mudeleid – osa krediidiasutusi sõlmib ühe lepingu kogu õppeperioodiks,
osa eraldi lepingu iga õppeaasta kohta. Kehtiva eelnõu sõnastuse puhul võib sellest tekkida
4
olukord, kus sarnases olukorras olevate laenusaajate õigused sõltuvad üksnes kasutatavast
lepingumudelist. Muudatusega välditakse olukorda, kus näiteks bakalaureuseõppe ajal
sõlmitud õppelaenulepingute muutmine ei oleks võimalik pelgalt põhjusel, et nende õpingute
lõpetamisest on möödunud üle 12 kuu, kuigi isik on jätkanud magistriõppes ning tal ei ole
tekkinud õppelaenu tagasimaksekohustust.
Rakendussätte kohaselt jäävad enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud
üldjuhul kehtima nende sõlmimise ajal kehtinud tingimustel. Samas antakse laenusaajale,
kellel ei ole veel tekkinud tagasimaksekohustust, võimalus viia kõik kehtivad
õppelaenulepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Isikule, kellel
tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta,
kuid säilib võimalus muuta intressimäära vastavalt uuele regulatsioonile.
Muudatusega täpsustatakse ka intressi vahe hüvitamise korda ning nähakse ette täiendavad
dokumendid riigitagatise rakendumise menetluses juhtudel, kui õppelaen on tagatud käenduse
või hüpoteegiga.
Muudatus parandab regulatsiooni süsteemsust, vähendab tõlgendusriske ning tagab
laenusaajate võrdse kohtlemise.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon:
Virge Aasa selgitas, et õigusselguse tagamiseks oleks otstarbekas koondada kogu
üleminekusätete regulatsioon §-i 44, hõlmates ka enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud
lepinguid, kuna vastasel juhul puudub piisav seos §-de 44 ja 45 vahel, mis tekitab
tõlgendusküsimusi.
Carina Rikart sõnas, et üleminekusätete ühte §-i 44 koondamise korral tuleks sätte sõnastust
täpsustada ning enne muudatusettepaneku hääletamist on vaja erinevaid arvamusi esitanud
osapooltega seisukohad läbi arutada. C. Rikart selgitas, et täpsemalt tekitab küsimusi lõige 1,
kas enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingu tingimused jäävad pärast käesolevat
seadusemuudatust jõusse nii nagu need lepingus on, välja arvatud, kui esinevad lõigetes 3 ja 4
olevad tingimused. Kas lõikes 1 on mõeldud lepingu tingimusi või seaduse tingimusi, selles
osas on selgitused vastukäivad. Seaduses saab reguleerida üksnes seaduse tingimusi. Leping
võib sisaldada ka täiendavaid, krediidiasutusega eraldi kokku lepitud tingimusi, mida see
seadus ei reguleeri. Lõigete 1 ja 2 koosmõjus jääb ebaselgeks, et kui lõikest 1 tulenevalt saaks
ka enne 2022/23 õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid lõikes 3 ja 4 esinevate tingimuste
korral muuta, siis lõike 2 sõnastus seda justkui ei võimalda, kuna kohaldada tuleb kuni 2026.
aasta 1. septembrini kehtinud seaduse redaktsiooni. Samuti tekib küsimus, millise
regulatsiooni alusel saab alates 2022/23 õppeaastast, kuid enne 2026/27 õppeaasta algust
sõlmitud õppelaenulepingud muuta. C. Rikart küsis selgitust ka Eesti Pangaliidu ettepaneku
kohta jätta §-i 44 sõnastusest välja lõige 1, mis tekitab segadust, kuna see on üldsäte, mis
hõlmab ka enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud lepinguid.
Virge Aasa märkis, et Rahandusministeerium (RAM) toetab § 44 alternatiivset ettepanekut
ning ministeeriumi hinnangul nimetatud vastuolusid ei teki. V. Aasa lisas, et Eesti Pangaliidu
hinnangul ei ole §-i 44 lõike 1 sätestamine tingimata vajalik, kuid Pangaliit ei ole ka selle
lisamisele vastu.V. Aasa lisas, et senise regulatsiooni säilitamine §-s 44 on vajalik, kuna
paljud laenusaajad ei soovi lepingutingimusi muuta ning jätkuvalt on kasutusel ka varasema
redaktsiooni alusel sõlmitud fikseeritud intressiga lepingud.
Kristi Raudmäe selgitas, et Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTMi) seisukoht on, et
mõlemad lahendused, nii ÕÕSi §-de 44 ja 45 koosmõjus rakendamine kui ka regulatsiooni
koondamine §-i 44, on HTM-i hinnangul õiguspärased. Sõnas, et HTM jõudis reedel, 15.
mail, nii RAM-i kui ka Eesti Pangaliiduga kokkuleppele, et selguse huvides eelistab HTM
lahendust, kus kõik üleminekusätted on koondatud ühte paragrahvi. Põhimõtteliselt jäävad
kehtima varasemad kokkulepitud tingimused, kuid seadusega nähakse ette erisused, mille
5
alusel on teatud juhtudel võimalik muuta lepingutingimusi, sealhulgas intressi ja tagatisi.
K. Raudmäe selgitas, et sisuliselt ei ole regulatsioon vahepeal muutunud ning täpsustatud on
üksnes sõnastust ja õigusselguse huvides eelistatakse lahendust, millega üleminekusätted
koondatakse ühte paragrahvi. K. Raudmäe selgitas, et üldnormid on sätestatud ÕÕSi §-i 44
esimeses kahes lõikes ning erisused erinevatele lepingurühmadele ja olukordadele kolmandas
ja neljandas lõikes. Sõnas, et leping peab vastama seadusest tulenevatele tingimustele, kuid
võib sisaldada ka täiendavaid, krediidiasutusega kokkulepitud tingimusi, mida see seadus ei
reguleeri. K. Raudmäe lisas, et kui nn vana lepingu puhul on õpingud lõppenud ja laenu
makstakse tagasi, saab muuta üksnes varasemaid tingimusi. Kui laenusaaja jätkab õpinguid
või on aasta jooksul uuesti õppima asunud, saab lepingutingimusi muuta laiemalt, sealhulgas
loobuda käendajatest ja leppida intressitingimustes kokku uue seaduse kohaselt.
Margit Sutrop sõnas, et § 44 peaks algama üldreegliga, millele järgnevad selgelt eristatavad
erandid, tingimuste muutmise võimalused ja intressiregulatsiooni erisused ning rõhutas, et §
45 väljajätmise korral peab § 44 olema üles ehitatud selge kihistusena. Küsis, kas §-i 44 saab
sellele loogikale vastavalt sõnastada, kus üldreegel ja erisused on üheselt eristatavad, et
vältida tõlgendamisprobleeme.
Kristi Raudmäe selgitas, et § 44 lõike 1 kohaselt kohaldatakse enne 2026/27. õppeaastat
sõlmitud lepingutele nende sõlmimise ajal kehtinud tingimusi, arvestades seaduses sätestatud
erisusi. Kui laenusaaja jätkab õpinguid või on aasta jooksul uuesti õppima asunud, on
võimalik muuta tingimusi laiemalt, sh loobuda käendajatest. K. Raudmäe kinnitas, et HTMi
hinnangul katab kavandatud regulatsioon kõik vajalikud erisused.
Liina Kersna sõnas, etkomisjon ei ole valmis muudatusettepanekut hääletama, kuna see
vajab veel täiendavat läbiarutamist komisjoni nõunike ja ministeeriumi esindajatega.
Komisjon hääletab muudatusettepanekut teisipäeval, 19. mai istungil.
L. Kersna tegi eelnõu menetlust puudutava ettepaneku. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse
20. mail, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus
03.06.2026.
Lisaks tegi L. Kersna ettepaneku pöörduda juhatuse poole palvega, lühendada ühe päeva
võrra teise lugemise ettevalmistamise arutelu aluseks olevate dokumentide Riigikogu
liikmetele kättesaadavaks tegemise aega. Materjalid tehakse kättesaadavaks teisipäeval, 19.
mail 2026 kell 17.00
Otsustati:
2.1. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 03.06.2026 14:00 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina
Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).
2.2. Tehaettepanek lühendada ühe päeva võrra teise lugemise ettevalmistamise arutelu
aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aega. Materjalid
tehakse kättesaadavaks teisipäeval, 19. mail 2026 kell 17.00 (konsensus: Vadim
Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri
Tali).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.
L. Kersna viitas Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekule (08.05.2026) ning sõnas, et
6
tänase arutelu keskmes on integreeritud õppe regulatsiooni võimalik paindlikumaks
muutmine.
Hanna Kanep sõnas, et integreeritud õppe küsimust on pikalt arutatud. Õigusõpe on paljudes
riikides integreeritud. Varem kardeti integreeritud õppe laienemise tõttu mobiilsuse
vähenemist, kuid Rektorite Nõukogu ei pea seda ohtu enam suureks. 3+2 süsteem on
kõrgkoolides hästi juurdunud ning isegi integreeritud õppe laienemisel on
mobiilsusvõimalused õppimisel võrreldes varasemaga oluliselt mitmekesisemad. H. Kanep
pidas oluliseks, et otsustus- ja aruteluruum integreeritud õppe üle jääks ülikoolidele.
Piret Viirpalu tutvustas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu arvamust.
P. Viirpalu lisas, et ülikoolidele suurema otsustusvabaduse andmisel tuleb arvestada
võimaliku mõjuga paindlikele õpiteedele. Samas on mõnel erialal, näiteks klassiõpetajaõppes,
integreeritud õpe jätkuvalt vajalik.
P. Viirpalu tervitas proviisoriõppe muudatust, mis loob Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli
farmatseudi õppekava lõpetajatele paremad võimalused jätkata õpinguid magistriõppes.
Ülle Ernits toetas samuti proviisoriõppe 3+2 mudelit. Samas pidas ta vajalikuks suuremat
selgust ja kindlust selles, millistel tingimustel lõpetajad edasi õppima pääsevad.
Ü. Ernits tervitas ka seadusemuudatusi, mis puudutavad kutseõppeasutuste
kvaliteedihindamist ja õpetajate karjäärimudeli ühtlustamist rakenduskõrgkoolides.
Martti Kiisa rõhutas, et rakenduskõrgharidusest integreeritud õppesse liikumise võimalused
ei tohi halveneda. Kuigi kõrgkoolidele suurema otsustusõiguse andmisele ei olda
põhimõtteliselt vastu, tuleb vältida integreeritud õppekavade põhjendamatut laienemist, mis
võiks raskendada rakenduskõrgharidusest tulijate ligipääsu ülikooli.
Liina Kersna selgitas, et praegu sätestab seadus, millised õppekavad võivad olla
integreeritud. Muudatusettepaneku eesmärk on anda ülikoolidele rohkem otsustusõigust,
lähtudes eeldusest, et integreeritud õppe laiendamine peab olema hästi põhjendatud.
L. Kersna lisas, et klassiõpetajaõppe teema tõusetus juba esimese lugemise ettevalmistamisel
sooviga muuta õpetajakoolitus paindlikumaks. Eesmärk ei ole kehtestada kohustust, vaid luua
võimalus paindlikumateks õpiteedeks.
Tiia Õun sõnas, et Tallinna Ülikool ei ole jõudnud ettepanekut veel ülikooli tasandil
põhjalikult läbi arutada, kuna sisend saadi kultuurikomisjonilt eelmisel nädalal ning samal ajal
toimus ka rektoraadi vahetus. Senine tagasiside toetab siiski üldiselt ülikoolide autonoomiat
ning tähelepanu all on olnud ka õigusõppe küsimus, mille puhul on tõstatatud integreeritud
õppe kvaliteediargument.
T. Õun tõi esile, et klassiõpetajaõppes peab Tallinna Ülikool integreeritud õpet jätkuvalt
oluliseks. Senine mudel tagab klassiõpetajale laiapõhjalise ettevalmistuse, võimaldades
õpetada kõiki aineid kuni kuuenda klassini ning kahte ainet kuni üheksanda klassini. See
toetab nii hariduse kvaliteeti kui ka regionaalset vajadust, eriti väiksemates koolides, kus
õpetajalt eeldatakse mitmekülgset valmisolekut õpetada erinevaid aineid.
T. Õuna sõnul vähendaks 3+2-mudel klassiõpetaja ettevalmistuse ulatust ning piiraks ainete
valikut, mida lõpetanu saaks õpetada. Seetõttu leidsid õppekava eest vastutajad, et
klassiõpetajaõppes on integreeritud mudeli säilitamine põhjendatud. Samas rõhutas T. Õun, et
Tallinna Ülikool peab oluliseks ka paindlike õpiteede arendamist, näiteks mikrokraadide,
täiendusõppe ja ümberõppe kaudu, et võimaldada õpetajakoolitusse tulla ka neil, kellel on
varasem ettevalmistus mõnes lähedases valdkonnas.
Liina Kersna selgitas, et eesmärk ei ole kohustada klassiõpetajaõpet 3+2 mudelile üle
minema, vaid kõrvaldada seadusest võimalik takistus juhuks, kui selline vajadus tulevikus
tekib. Praegu seadus sellist võimalust ei anna.
7
Aigi Kikkas tutvustas Tartu Ülikooli arvamust.
A. Kikkas lisas, et Tartu Ülikool jagab Tallinna Ülikooli esitatud põhimõttelisi seisukohti. A.
Kikkas rõhutas, et paindlikkust on võimalik suurendada ka olemasolevate lahenduste kaudu,
eeskätt varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega, mida ülikool juba rakendab.
Samas juhtis A. Kikkas tähelepanu riskile, et 3+2 mudeli puhul ei pruugi osa õppijaid
magistriõppesse edasi liikuda, mis võib omakorda mõjutada õpetajate järelkasvu ja hariduse
kättesaadavust piirkondades, kus magistriõppes jätkamine on ajaliselt ja rahaliselt keerulisem.
Kärt Kaasik-Aaslav tutvustas MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu arvamust.
K. Kaasik-Aaslav märkis, et Eesti Üliõpilaskondade Liit toetab proviisoriõppe muutmist 3+2
mudeliks ning peab oluliseks, et tulevikus arvestataks rohkem erinevate paindlike õpiteedega.
Ta tõi esile, et probleemiks on ka rakenduskõrgharidusest magistriõppesse liikumise piiratud
võimalused ning kõrgharidusasutuste vahel liikumisega kaasnevad kulud. Samuti juhtis K.
Kaasik-Aaslav tähelepanu sellele, et integreeritud õpe võib piirata üliõpilaste mobiilsust,
mistõttu tuleb muudatusi kavandades silmas pidada nii paindlikkust kui ka õppe kvaliteeti.
Heli Mattisen tutvustas Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri arvamust.
H. Mattiseni sõnul väljendub aruteludes korraga soov säilitada nii 3+2 mudel kui ka
integreeritud õpe. Süsteemi tasandil tuleks siiski otsustada, milline on Eesti kõrghariduse
valdav korraldus. Eesti on Euroopa kõrgharidusruumiga ühinedes lähtunud 3+2 mudelist ehk
kolmetsüklilisest kõrgharidusest (bakalaureus, magister, doktor). See mudel toetab õppijate
mobiilsust ja võimaldab erialavahetusi. Samuti annab see paindlikkuse pärast kolmeaastasi
õpinguid suunda muuta, end täiendada või vahepeal töötada. Üldine arengusuund on selgelt
paindliku õppe, mitte integreeritud õppe poole.
H. Mattisen lisas, et seaduse sõnastus peaks selgemini väljendama põhimõtet, et 3+2 mudel
on kõrghariduse valdav korraldus, sest praegune üldine volitus võib jätta mulje, nagu oleksid
3+2 mudel ja integreeritud õpe võrdselt valdavaks mudeliks. See võib omakorda nõrgendada
3+2 süsteemi rolli.
H. Mattisen ei pidanud otstarbekaks jätta kogu otsustusõigust ülikoolidele, vaid leidis, et
võimalikke riske tuleb ennetada ning läheneda küsimusele süsteemselt ka Eesti tasandil.
Integreeritud õppe lubatavust tuleks piiritleda mitte õppekavade loeteluga, vaid põhimõtete
kaudu, määratledes selgelt, millistel juhtudel on see põhjendatud ja vajalik, näiteks lähtudes
kutsekvalifikatsioonist või Euroopa kõrgharidusruumi nõuetest. H. Mattisen lisas, et kui need
alused oleksid seaduses selgelt määratletud, ei pruugiks eraldi loetelu integreeritud
õppekavadest olla vajalik, sest Euroopa tasandi regulatsioonid lähtuvad eelkõige õppe
kogumahust (360 EAP), mitte õppe ülesehitusest.
H. Mattisen täpsustas, et tegemist on Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuris kujunenud
ettepanekuga, mida ei ole kooskõlastatud teiste osapooltega.
Kristi Raudmäe tutvustas HTM 8.05 esitatud ettepanekut ning kommenteeris huvirühmade
arvamusi.
K. Raudmäe selgitas, et ministeerium on teinud ettepaneku anda ülikoolidele rohkem
otsustusõigust valida, kas õpe toimub integreeritud või 3+2 mudelis. Samas on
ettevalmistusaeg olnud lühike ning kõiki võimalikke mõjusid ja raamtingimusi ei ole HTM
jõudnud veel läbi arutada. K. Raudmäe tõi näiteks proviisoriõppe, kus muudatuse
rakendamise praktiline lahendus on olemas, kuid mitmes küsimuses, sh kvaliteedihindamise
nõuetes, vajab regulatsioon veel täpsustamist.
K. Raudmäe sõnul ei ole ülikoolidel üldjuhul huvi õppe põhjendamatu pikendamise vastu.
Oluliseks peetakse, et üliõpilasel oleks võimalik ka pikema õppe puhul väljuda kraadiga.
8
Samas võib mõnes valdkonnas tööandjate surve integreeritud õppe laiendamiseks olla suur,
mistõttu tuleb sellega seotud riske ette näha ja hinnata. Ta lisas, et kõrgkoolidevaheline
koostöö, näiteks rakenduskõrgharidusest edasiõppimise võimaluste loomisel, on praktikas
olnud keeruline, mistõttu ei pruugi üksiklahendused olla pikemas vaates piisavad.
K. Raudmäe lisas, et HTM ei lisanud klassiõpetajaõppe ettepanekut oma
muudatusettepanekutesse, kuna erialaliitudega ei ole veel jõutud läbi rääkida ning praktiline
lahendus ei ole valmis. Proviisoriõppe puhul oli selline mudel aga juba selgemalt ette
valmistatud.
K. Raudmäe rõhutas, et HTM ei sekku õppekavade sisulisse loomisse, vaid loob seaduses
võimaliku raami.
Margit Sutropi arvamuse kohaselt põrkuvadkõrghariduses soov pikendada õpinguid ja
vajadus paindlikkuse järele. Õppe kestust ei peaks jäigalt määrama, vaid keskenduma
selgetele kvalifikatsiooni- ja õpiväljundite nõuetele. Need peaksid olema saavutatavad
erinevate õpiteede kaudu, et tagada nii kvaliteet kui ka ligipääsetavus.
M. Sutropi sõnul on oluline sõnastada seaduses kvalifikatsiooni- ja õpiväljundite nõuded nii,
et need tagaksid kvaliteedi, kuid ei piiraks õppijate paindlikke õpiteid.
Tõnis Lukas sõnul onkavandatav muudatus kõrghariduse korralduses põhimõtteline
murrang. Kui seni on Eesti lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud 3+2 Bologna süsteemist,
siis muudatusega antakse ülikoolidele sisuliselt vabadus sellest kõrvale kalduda. T. Lukase
hinnangul ei piira seadus tegelikult enam integreeritud õppe laienemist, mistõttu võivad
ülikoolid soovi korral minna täielikult üle integreeritud õppele.
Margit Sutrop sõnas, et lisaks 3+2 mudelile kaalutakse ka vahepealseid lahendusi (nt 4+1),
kus suurem osa praktikast oleks õppe sees ning eraldi jäetaks vaid lõputöö tegemiseks vajalik
aeg.
Tõnis Lukas küsis, kas Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vahel on olemas toimiv ja
süsteemne koostöö, mis võimaldab õigusteaduse üliõpilastel pärast bakalaureuseõppe läbimist
sujuvalt ühest ülikoolist teise liikuda, või takistab kehtiv õppekorraldus seda liikumist ja
kinnistab üliõpilasi ühte ülikooli.
Kristi Raudmäe vastas, et HTM on jätnud ülikoolidele paindlikkuse valida õppevorm, kuid
kõik mõjud ei ole veel läbi analüüsitud. Otsuste aluseks soovitakse võtta õpiväljundid ning
hinnata, kas eesmärke saab saavutada 3+2 süsteemis, kas on vaja täiendavaid raamnõudeid
või integreeritud õpet. Samas ei ole ülikoolidevaheline liikumine (nt TLÜ-st TÜ-sse) olnud
piiratud ning seda ei ole riiklikult reguleeritud.
Heli Mattisen rõhutas, et kuigi varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise süsteem
(VÕTA) on Eestis olemas, ei toimi see praktikas piisavalt hästi. Probleem ei seisne reeglites,
vaid selles, et süsteemi ei usaldata piisavalt, mistõttu jäävad kasutamata olemasolevad
võimalused.
Ülle Ernits sõnas, et õppekava pikkus peab lähtuma tegelikust vajadusest, mitte traditsioonist
või välisest eeskujust. Ü. Ernitsa hinnangul on Eesti jõudnud olukorda, kus tuleb teadlikult
valida, milline mudel (nt 3+2 või integreeritud) vastab paremini tööturu vajadustele ja
paindlikele õpiteedele. Praktika näitab, et õppekava ei ole mõistlik kunstlikult pikendada, kui
sama tulemus on võimalik saavutada lühema ajaga. Seetõttu tuleb otsuste tegemisel lähtuda
vastutusest ja tegelikust vajadusest, mitte pelgalt senistest lahendustest.
Margit Sutrop sõnas, et fookus peaks liikuma õppe kestuselt sisule. Oluline ei ole niivõrd
9
õppe pikkus, vaid see, millised pädevused ja õpiväljundid selle käigus saavutatakse. M.
Sutropi hinnangul tuleb need pädevused selgelt kokku leppida ja läbi mõelda, võimaldades
samal ajal õpinguid erinevates vormides ja kohtades. M. Sutrop rõhutas, et muutuv maailm
(sh tehisaru areng) eeldab kogu kõrghariduse sisu ja õpetamise viisi laiemat ümbervaatamist,
kuid seda tuleb teha nii, et kvaliteet ei kannataks.
Hanna Kanep sõnas, et ülikoolides tegeletakse õpiväljundite ja vajalike pädevuste
kujundamisega väga tõsiselt ning arutelud selle üle, milliseid oskusi on vaja praegu ja
tulevikus, on pidevad. Olemasolevad lahendused, näiteks 1-aastane magistriõpe, arvestavad
juba tööelus omandatud kogemusi ning aitavad õppimise ja töö sidumist paindlikumaks
muuta. Samas tõi H. Kanep esile, et kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik kõiki
lahendusi ette fikseerida ning teatud paindlikkuse jätmine võib aidata süsteemil paremini
tulevikuvajadustega kohaneda.
Liina Kersna tänas osalejaid ning tõdes, et valitsuse eelnõu ja esitatud muudatusettepanekute
suhtes valitseb üldiselt toetav ja konsensuslik seisukoht. L. Kersna rõhutas, et
kultuurikomisjoni eesmärk on jätkuvalt anda ülikoolidele rohkem vabadust ja otsustusõigust,
usaldades nende võimet teha kiiresti muutuvas keskkonnas kaalutletud otsuseid.
L. Kersna märkis, et komisjon jätkab arutelu selle üle, kas HTM-i esitatud muudatused on
võimalik teha käesoleva eelnõu raames või vajavad need täiendavat analüüsi.
4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,
Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning selgitas, et eelnõu algne eesmärk on tagada
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogus mõlema soo esindatus.
L. Kersna tegi ettepaneku arutada lisaks eelnõu esialgsele eesmärgile ka võimalikke
täiendavaid muudatusi, mis puudutavad Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu koosseisu
ja toimimist.
Sulev Valner sõnas, et ERR-i nõukogu ei ole eelnõu eraldi arutanud ega kujundanud selles
küsimuses ühist seisukohta, mistõttu väljendab ta oma isiklikku arvamust. S. Valneri sõnul on
eelnõu eesmärk arusaadav. Nõukogu mitmekesisus ja laiapõhjalisus on oluline, et
rahvusringhääling saaks oma ülesandeid tulemuslikult täita. Ta rõhutas, et mitmekesisus on
tähtis nii soolises, poliitilises kui ka muus vaates.
Liina Kersna sõnas, et Kultuuriministeerium (KUM) on ette valmistanud Eesti
Rahvusringhäälingu seaduse muudatused, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele, kuid need ei
ole veel jõudnud Riigikokku. Kuna komisjoni menetluses olev eelnõu puudutab ERR-i
nõukogu temaatikat, pidas L. Kersna võimalikuks kaaluda selles ka KUM-i ette valmistatud
nõukogu puudutavaid muudatusi.
L. Kersna tõi esile ettepaneku, mille kohaselt peaks ERR-i nõukogu ekspertliikmete arv olema
igal ajal vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv.
Eesmärk on tagada nõukogu koosseisus ekspertteadmiste ülekaal. Kehtiva seaduse
regulatsioon pärineb ajast, mil Riigikogus oli vähem fraktsioone, mistõttu on praeguseks
hetkeksnõukogu koosseisuline tasakaal muutunud. L. Kersna palus komisjonil avaldada
arvamust esitatud ettepaneku kohta.
Tõnis Lukas küsis, kas komisjoni menetluses oleva eelnõu raames on kavas arutada üksnes
10
üht ERR-i nõukogu puudutavat muudatust või on plaanis käsitleda ka teisi KUM-i ette
valmistatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERHSi) muudatusi.
Liina Kersna vastas, et komisjon ei plaani käsitleda kõiki KUM-is ette valmistatud ERHSi
muudatusi, vaid keskendub eelkõige ettepanekutele, mis puudutavad ERR-i nõukogu.
Tõnis Lukas küsis, kas Riigikogu kaudu ERR-i nõukokku nimetatud isik kaotab fraktsiooni
esindajana tegutsedes automaatselt oma varasema ekspertsuse meediavaldkonnas. Samuti
soovis ta selgitust, kas praktikas võib esineda olukordi, kus ka ekspertliikmed on sisuliselt
seotud erakondlike huvide esindamisega.
T. Lukas tõstatas küsimuse, kas fraktsioonide esindajate ja ekspertide range eristamine aitab
tegelikult kaasa eesmärgile suurendada nõukogu sõltumatust.
Liina Kersna vastas, et fraktsioonide esindajate valik on fraktsioonide endi otsustada. L.
Kersna sõnul on positiivne, kui fraktsiooni nimetatud nõukogu liige on ühtlasi ka
meediavaldkonna ekspert.
Tõnis Lukas täpsustas küsimust ja küsis, kas kavandatava muudatuse eesmärk on vähendada
poliitiliste esindajate osakaalu ERR-i nõukogus tulenevalt hinnangust, et poliitikute ülekaal on
probleemne, või lähtutakse vajadusest korrigeerida koosseisulist tasakaalu seoses
fraktsioonide arvu suurenemisega. Samuti palus ta selgitada, kas fraktsioonide esindajate
suuremat arvu võrreldes ekspertliikmetega peetakse peamiseks põhjuseks kavandatava
muudatuse tegemisel.
Andres Jõesaar vastas, et tema kogemus ERR-i nõukogu varasematest koosseisudest näitab,
et Riigikogu poolt nimetatud liikmete seas on olnud nii meediavaldkonda mittetundvaid kui
ka väga professionaalse tasemega inimesi. Liikmete pädevus on olnud erinev, kuid sellest ei
saa tema hinnangul teha üheselt järeldust nõukogu koosseisu kujundamise põhimõtete kohta.
Kadri Kilvet vastas, et kehtiv seadus ei nõua nõukogu liikmetelt meediapädevust, mistõttu
soovitakse suurendada ekspertliikmete osakaalu, et tugevdada nõukogu erialast pädevust.
Tõnis Lukas küsis, kas kavandatav muudatus lähtub hinnangust, et senine ERR-i nõukogu
koosseis ei ole oma ülesannetega professionaalsuse mõttes piisavalt hästi toime tulnud.
Kadri Kilvet selgitas, et muudatuse eesmärk on suurendada nõukogu erialast pädevust ja
tasakaalustada koosseisu ekspertide kasuks. Ta lisas, et muudatus ei lähtu hinnangust, nagu
oleks senise nõukogu töö olnud puudulik, kuid praktikas on esinenud küsimusi, mis viitavad
vajadusele tugevdada erialast pädevust.
Liina Kersna sõnas, et arutelu all on võimalikud muudatusettepanekud. Ta juhtis tähelepanu,
et sõnastus „vähemalt ühe liikme võrra suurem“ võib jätta Riigikogule liiga laia
kaalutlusruumi ekspertliikmete arvu suurendamisel.
L. Kersna küsis, kas eesmärk on anda Riigikogule selline ulatuslik otsustusvabadus.
Andres Jõesaare sõnul on sõnastuse eesmärk arvestada võimalusega, et Riigikogus esindatud
fraktsioonide arv võib ajas muutuda. Fraktsioonide arvu vähenemisel ei pruugi nõukogu
ekspertliikmete arv samas mahus väheneda. Eesmärk ei ole anda võimalust ekspertliikmete
arvu piiramatuks suurendamiseks.
Tõnis Lukas küsis, kas kavandatava lahenduse kohaselt säilib põhimõte, et iga Riigikogus
esindatud fraktsioon nimetab nõukokku ühe esindaja. Samuti tõstatas ta küsimuse, kas
fraktsioonide arvu võimaliku kasvu korral ei või nõukogu koosseis muutuda ebamõistlikult
suureks.
Kadri Kilvet vastas, et tegemist on tasakaaluküsimusega, mille eesmärk on vähendada
poliitiliste esindajate osakaalu võrreldes ekspertidega.
Tõnis Lukas küsis, kas ühe täiendava eksperdi lisamine tooks praeguse koosseisu juures
11
kaasa nõukogu liikmete arvu märkimisväärse suurenemise.
Liina Kersna vastas, et praeguse Riigikogu koosseisu juures tuleks nõude täitmiseks lisada
kolm ekspertliiget. Ta märkis, et fraktsioonide arvu võimalik muutumine 2027. aasta märtsis
võib tuua kaasa uue olukorra.
L. Kersna tutvustas ettepanekut, et eksperte nimetatakse edaspidigi avaliku konkursi korras ja
ettepanekut, mille kohaselt ei tohiks ekspert kuuluda erakonna juhtorganisse, et tugevdada
nõukogu liikmete sõltumatust, piiramata seejuures õigust erakonda kuuluda.
Kadri Kilvet selgitas, et kehtiva ERR-i seaduse kohaselt kehtib erakonna juhtorganisse
kuulumise keeld juhatuse liikmetele. Sama piirangu laiendamist on kaalutud ka nõukogu
ekspertliikmetele, et tugevdada nende sõltumatust. Justiits- ja Digiministeeriumiga peetud
arutelus leiti, et kuigi erakonda kuulumine on põhiseaduslik õigus, on juhtorganisse
kuulumise piirang sõltumatuse tagamiseks põhjendatud.
Madis Kallas sõnas, et toetab kavandatavaid muudatusi ning peab poliitilise ülekaalu
vähendamist nõukogus positiivseks. M. Kallase hinnangul vajab ekspertliikmete rotatsioon
läbimõeldumat lahendust, et eri koosseisudel oleks võimalus neid järjepidevalt nimetada.
Samuti pidas ta oluliseks, et ekspertide valimise kord tagaks ka opositsiooni kandidaadile
reaalse võimaluse nõukokku jõuda.
Liina Kersna sõnas, et ERR-i nõukogu ei ole üksnes nõuandev organ, vaid otsustav
juhtimisorgan.
Liina Kersna palus selgitada ettepanekut, siduda nõukogu liikmetele tasu maksmine
koosolekutel osalemisega.
Kadri Kilvet vastas, et selline kord kehtib juba enamikus riigi sihtasutustes. ERR-is ei ole
seda seni sätestatud, mistõttu tehti ettepanek siduda nõukogu liikme tasu koosolekul
osalemisega.
Vadim Belobrovtsev küsis, kuidas on kavandatud lahendada olukorrad, kus nõukogu liige ei
saa mõjuval põhjusel koosolekul füüsiliselt osaleda, kuid soovib siiski osaleda muul viisil, et
tasu säiliks.
Kadri Kilvet vastas, et seaduses ei ole otstarbekas koosolekul osalemise viise detailselt
reguleerida. Kavas on lähtuda põhimõttest, et osalemine tuvastatakse nõukogu koosoleku
protokollis osalejana märkimise alusel ning osalemise kestust ei mõõdeta. Ainult kirjalikku
hääle andmist ei käsitata koosolekul osalemisena. Täpsemad lahendused jäetakse
organisatsiooni sisemise töökorralduse küsimuseks.
Signe Kivi leidis, et tänapäeval võiks nõukogu töös lubada osalemist näiteks Teamsi teel.
Tema sõnul ei puuduta see küsimus üksnes tasu maksmist, vaid laiemalt nõukogu
töökorraldust. Samas rõhutas ta, et vahetu kohalolek toetab põhjalikumat ja kvaliteetsemat
arutelu ning seda ei tohiks kõrvale jätta.
S. Kivi küsis, millist probleemi kavandatav muudatus lahendab ning kas ekspertliikmete arvu
saaks sätestada lihtsamalt ja ühemõttelisemalt.
Sulev Valner leidis, et veebiosalemine on nõukogu töös tavapärane ega tohiks iseenesest
välistada tasu maksmist. Tema hinnangul tuleks juhul, kui probleem on nõukogu
ülalpidamiskulu kasv, üle vaadata pigem tasu kujunemise alused. S. Valner lisas teadmiseks,
et nõukogu liikme tasu on kaks miinimumpalka.
Kadri Kilveti sõnul on lisaks ettepanek seadusest eemaldada nõukogu kohustus esitada
Riigikogule kord aastas aruanne oma tegevusest, kuna Riigikogu kultuurikomisjonil puudub
järelevalvepädevus ERR-i nõukogu tegevuse üle ning nõukogu osalemine komisjoni istungil
seisukohtade tutvustamiseks ei ole käsitatav seaduses ette nähtud aruandlusena. Liina Kersna sõnas, et kuna kultuurikomisjonil on nõukogu kujundamisel määrav vastutus,
12
tuleks Rahvusringhäälingul jätkuvalt anda kultuurikomisjonile igal aastal ülevaade oma
tegevusest.
L. Kersna tõstatas küsimuse ka nõukogu liikmete ja ekspertide lepingulistest suhetest
meediateenuse osutajatega ning leidis, et kehtiv piirang võib olla liiga lai. Regulatsioon ei
tohiks välistada aktiivseid valdkonnaeksperte üksikute tööalaste või sisuliste koostöövormide
tõttu, nagu arvamuslugude kirjutamine või tasuta kommentaari andmine. Regulatsiooni
eesmärk peaks olema eelkõige huvide konflikti vältimine, st vältida olukorda, kus
konkureeriva meedia juhtivatel ametikohtadel olevad isikud kuuluvad ERR-i nõukogusse ja
saavad seeläbi ligipääsu tundlikule teabele. L. Kersna pidas vajalikuks kaaluda sätte
täpsustamist või sellest loobumist ning leida lahendus, mis tagaks huvide konflikti vältimise
ilma ekspertide ringi põhjendamatult kitsendamata.
Sulev Valner toetas ettepanekut praktilistel põhjustel ning leidis, et üksikud tööalased või
sisulised koostöövormid meediaga ei tohiks välistada kuulumist ERR-i nõukogusse. Tema
hinnangul ei ole näiteks püsikolumnisti roll käsitatav probleemse lepingulise suhtena, mida
tuleks seadusega piirata.
Kadri Kilvet täiendas, et kavandatava muudatuse eesmärk ei ole keelata kõiki lepingulisi
suhteid meediateenuse osutajatega. Kehtiv sõnastus on liiga lai ja võib hõlmata ka sisuliselt
ebaolulisi suhteid. Eesmärk on täpsustada regulatsiooni nii, et see välistaks tegelikud huvide
konfliktid ning oleks kooskõlas korruptsioonivastase seaduse põhimõtetega.
Liina Kersna rõhutas, et lahendus peab võimaldama kaasata ERR-i nõukogu töösse
aktiivseid valdkonnaeksperte ilma neid põhjendamatult piiramata.
L. Kersna sõnastas kokkuvõtlikult, et ekspertliikmete arvu regulatsioon tuleb sõnastada selgelt
nii, et Riigikogul ei tekiks võimalust ekspertide arvu piiramatult suurendada ning oleks
üheselt arusaadav, kuidas ekspertide arv muutub fraktsioonide esindajate arvu muutumisel. L.
Kersna märkis, et komisjonis on põhimõtteline toetus siduda tasu maksmine koosolekul
osalemisega, kuid osalemise täpsem arvestus tuleb jätta organisatsiooni sisemise
töökorralduse küsimuseks. Samuti pidas ta vajalikuks kaaluda, kas eksperdile tuleks
kehtestada erakonna juhtorganisse kuulumise piirang. Lisaks tuleb leida tasakaalustatud
lahendus, mis väldiks huvide konflikti, kuid ei välistaks põhjendamatult üksikuid ja sisuliselt
ebaolulisi koostöövorme meediaorganisatsioonidega.
Kadri Kilvet märkis, et arutelus jäi käsitlemata ettepanek muuta regulatsiooni selliselt, et
ERR-i nõukogule antaks õigus otsustada programmide arvu üle. Ettepaneku kohaselt tuleks
säte sõnastada üldisemalt, nii et see hõlmaks nii programmide arvu vähendamist kui ka
suurendamist.
Liina Kersna sõnas, et programmide arvu puudutavat ettepanekut seekord eraldi ei käsitleta,
kuna see puudutab ERRi nõukogu otsustamispädevust, mitte koosseisu.
L. Kersna lisas, et arutelu jätkub juuni esimesel nädalal ning selleks ajaks oodatakse
konkreetseid muudatusettepanekuid, mille alusel komisjon saab kujundada ka seisukoha.
5. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud.
13
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Noorlind
protokollija
Riigikogu kultuurikomisjoni
istungi protokoll 154
Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 18. mai 2026
Algus 11.10, lõpp 13.00
Juhataja: Liina Kersna (esimees)
Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit
Sutrop, Kadri Tali
Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)
Puudus: Helle-Moonika Helme
Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna vanemnõunik Kristi
Raudmäe, õigusnõunik Margit Kiin ning Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (2. päevakorrapunkt);
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna vanemnõunik Kristi Raudmäe, Tartu
Ülikooli haridusteaduste instituudi õppekava programmijuht Aigi Kikkas, Tallinna Ülikooli
haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun, Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep,
MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Kärt Kaasik-Aaslav; Rakenduskõrgkoolide Rektorite
Nõukogu esimees, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Martti Kiisa; Eesti Hariduse
Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen (3. päevakorrapunkt);
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Sulev Valner ning õigus- ja teabehaldusosakonna
juhataja Liina Sulg, Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar ja õigusnõunik
Kadri Kilvet (4. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste
seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine 4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine 5. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Komisjoni istung esmaspäev, 18.05.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2
2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste
seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine 4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre
Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine 5. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 19.05.2026 kell 14.00
1. Kultuuriministri ülevaade 2025. aasta vastutusvaldkonna tegevustest ja arengutest, sh
ülevaade spordipoliitika põhialuste täitmisest
2. Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele
lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus“ eelnõu (867 OE)
esimese lugemise ettevalmistamine
3. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung neljapäev, 21.05.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning
spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE) teise lugemise ettevalmistamine 3. Info ja muud küsimused
Liina Kersna tegi ettepaneku täiendada teisipäeva, 19. mai päevakorda punktiga 1: Vabariigi
Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise
seaduse eelnõu (767 SE) ettevalmistamine teiseks ja kolmandaks lugemiseks
Tõnis Lukas palus planeerida järgmise töönädala päevakorda ka Isamaa fraktsiooni algatatud
laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) teise lugemise ettevalmistamine.
Liina Kersna sõnul ei ole tegemist ajakriitilise eelnõuga ning komisjon on olukorras, kus
kevadistungjärgu päevakorrad on juba planeeritud.
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala muudetud töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas,
Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste
seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et ka varasemalt on eelnõu
menetlemise käigus tõusetunud küsimusi rakendussätete sõnastuse kohta. Komisjon toetas
eelmisel istungil rakendussätte muudatusettepanekut, mis puudutab õppetoetuste ja õppelaenu
seaduse (ÕÕSi) §-de 44 ja 45 muutmist. Tänaseks on selgunud, et Eesti Pangaliit ei toeta
nimetatud muudatusettepanekut ning esitatud on alternatiivne ettepanek.
L. Kersna rõhutas, et kuigi tuleb arvestada huvitatud osapoolte tagasisidet, lasub vastutus
seaduse õigusselge ja sisuliselt korrektse kujundamise eest riigil. Ettepanekuna on esitatud
Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi alternatiivne ettepanek ÕÕSi §
44 muutmiseks.
3
ALTERNATIIV:
Kultuurikomisjonile 15.05.2026. a
Haridus- ja Teadusministeerium palub eelnõus 767 SE teha järgmised muudatused
1. Muuta eelnõu punkti 28 (eelnõu esialgne punkt 22) järgmises sõnastuses:
„28) paragrahv § 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
§ 44. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute muutmisega seotud
erisused
(1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud riigi tagatud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende
sõlmimise ajal kehtinud tingimusi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid võib krediidiasutusega
kokkuleppel muuta kuni 2026. aasta 1. septembrini kehtinud redaktsioonis toodud
tingimustele.
(3) Laenusaaja, kellel ei ole enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva
õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses
õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12
kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes
1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat
õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimuste kohaselt.
(4) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva
õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või
muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu
jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja
õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste
muutmist käesolevas seaduses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas laenu
refinantseerimist. Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta
intressimäära vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
(5) Alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt
krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril
jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset.
(6) Kui õppelaenulepingule rakendub käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul
riigitagatis ning õppelaenuleping on tagatud käendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale
kinnisvarale, lisab krediidiasutus taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka
enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade
ärakirjad.“.
Selgitus:
Muudatusettepanekuga korrastatakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕSi)
rakendussätteid. Muudatusega täiendatakse seaduse §-i 44 osas, mis puudutab enne 2026/27.
õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingutega seonduvat, arvestades et käesoleva eelnõu
peamised seadusemuudatused jõustuvad 1. septembril 2026. Seetõttu tuleb rakendussätetes
selgelt sõnastada, milliseid tingimusi kohaldatakse juba sõlmitud õppelaenulepingutele 1.
septembril jõustuvate muudatustega seoses.
Samuti täpsustatakse tingimusi enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute
rakendamise osas. Nimetatud lepingute osas sätestatakse nö "vana režiimi" lõppemine.
Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2022/23. õppeaasta algust, võib
krediidiasutuselt taotleda õppelaenulepingu muutmist või lepingu lõpetamist poolte
kokkuleppel vastavalt kuni 2026. aasta 1. septembrini kehtinud seaduses toodud tingimustele.
ÕÕSi §-i 44 muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus, vältida erinevatest krediidiasutuste
lepingumudelitest tulenevat ebavõrdset kohtlemist ning siduda uutele õppelaenu tingimustele
ülemineku võimalus õppelaenu tagasimaksekohustuse tekkimisega ÕÕS § 18 tähenduses.
Eesti Pangaliit on juhtinud tähelepanu sellele, et praktikas kasutatakse erinevaid
õppelaenulepingute mudeleid – osa krediidiasutusi sõlmib ühe lepingu kogu õppeperioodiks,
osa eraldi lepingu iga õppeaasta kohta. Kehtiva eelnõu sõnastuse puhul võib sellest tekkida
4
olukord, kus sarnases olukorras olevate laenusaajate õigused sõltuvad üksnes kasutatavast
lepingumudelist. Muudatusega välditakse olukorda, kus näiteks bakalaureuseõppe ajal
sõlmitud õppelaenulepingute muutmine ei oleks võimalik pelgalt põhjusel, et nende õpingute
lõpetamisest on möödunud üle 12 kuu, kuigi isik on jätkanud magistriõppes ning tal ei ole
tekkinud õppelaenu tagasimaksekohustust.
Rakendussätte kohaselt jäävad enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud
üldjuhul kehtima nende sõlmimise ajal kehtinud tingimustel. Samas antakse laenusaajale,
kellel ei ole veel tekkinud tagasimaksekohustust, võimalus viia kõik kehtivad
õppelaenulepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Isikule, kellel
tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta,
kuid säilib võimalus muuta intressimäära vastavalt uuele regulatsioonile.
Muudatusega täpsustatakse ka intressi vahe hüvitamise korda ning nähakse ette täiendavad
dokumendid riigitagatise rakendumise menetluses juhtudel, kui õppelaen on tagatud käenduse
või hüpoteegiga.
Muudatus parandab regulatsiooni süsteemsust, vähendab tõlgendusriske ning tagab
laenusaajate võrdse kohtlemise.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon:
Virge Aasa selgitas, et õigusselguse tagamiseks oleks otstarbekas koondada kogu
üleminekusätete regulatsioon §-i 44, hõlmates ka enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud
lepinguid, kuna vastasel juhul puudub piisav seos §-de 44 ja 45 vahel, mis tekitab
tõlgendusküsimusi.
Carina Rikart sõnas, et üleminekusätete ühte §-i 44 koondamise korral tuleks sätte sõnastust
täpsustada ning enne muudatusettepaneku hääletamist on vaja erinevaid arvamusi esitanud
osapooltega seisukohad läbi arutada. C. Rikart selgitas, et täpsemalt tekitab küsimusi lõige 1,
kas enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingu tingimused jäävad pärast käesolevat
seadusemuudatust jõusse nii nagu need lepingus on, välja arvatud, kui esinevad lõigetes 3 ja 4
olevad tingimused. Kas lõikes 1 on mõeldud lepingu tingimusi või seaduse tingimusi, selles
osas on selgitused vastukäivad. Seaduses saab reguleerida üksnes seaduse tingimusi. Leping
võib sisaldada ka täiendavaid, krediidiasutusega eraldi kokku lepitud tingimusi, mida see
seadus ei reguleeri. Lõigete 1 ja 2 koosmõjus jääb ebaselgeks, et kui lõikest 1 tulenevalt saaks
ka enne 2022/23 õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid lõikes 3 ja 4 esinevate tingimuste
korral muuta, siis lõike 2 sõnastus seda justkui ei võimalda, kuna kohaldada tuleb kuni 2026.
aasta 1. septembrini kehtinud seaduse redaktsiooni. Samuti tekib küsimus, millise
regulatsiooni alusel saab alates 2022/23 õppeaastast, kuid enne 2026/27 õppeaasta algust
sõlmitud õppelaenulepingud muuta. C. Rikart küsis selgitust ka Eesti Pangaliidu ettepaneku
kohta jätta §-i 44 sõnastusest välja lõige 1, mis tekitab segadust, kuna see on üldsäte, mis
hõlmab ka enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud lepinguid.
Virge Aasa märkis, et Rahandusministeerium (RAM) toetab § 44 alternatiivset ettepanekut
ning ministeeriumi hinnangul nimetatud vastuolusid ei teki. V. Aasa lisas, et Eesti Pangaliidu
hinnangul ei ole §-i 44 lõike 1 sätestamine tingimata vajalik, kuid Pangaliit ei ole ka selle
lisamisele vastu.V. Aasa lisas, et senise regulatsiooni säilitamine §-s 44 on vajalik, kuna
paljud laenusaajad ei soovi lepingutingimusi muuta ning jätkuvalt on kasutusel ka varasema
redaktsiooni alusel sõlmitud fikseeritud intressiga lepingud.
Kristi Raudmäe selgitas, et Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTMi) seisukoht on, et
mõlemad lahendused, nii ÕÕSi §-de 44 ja 45 koosmõjus rakendamine kui ka regulatsiooni
koondamine §-i 44, on HTM-i hinnangul õiguspärased. Sõnas, et HTM jõudis reedel, 15.
mail, nii RAM-i kui ka Eesti Pangaliiduga kokkuleppele, et selguse huvides eelistab HTM
lahendust, kus kõik üleminekusätted on koondatud ühte paragrahvi. Põhimõtteliselt jäävad
kehtima varasemad kokkulepitud tingimused, kuid seadusega nähakse ette erisused, mille
5
alusel on teatud juhtudel võimalik muuta lepingutingimusi, sealhulgas intressi ja tagatisi.
K. Raudmäe selgitas, et sisuliselt ei ole regulatsioon vahepeal muutunud ning täpsustatud on
üksnes sõnastust ja õigusselguse huvides eelistatakse lahendust, millega üleminekusätted
koondatakse ühte paragrahvi. K. Raudmäe selgitas, et üldnormid on sätestatud ÕÕSi §-i 44
esimeses kahes lõikes ning erisused erinevatele lepingurühmadele ja olukordadele kolmandas
ja neljandas lõikes. Sõnas, et leping peab vastama seadusest tulenevatele tingimustele, kuid
võib sisaldada ka täiendavaid, krediidiasutusega kokkulepitud tingimusi, mida see seadus ei
reguleeri. K. Raudmäe lisas, et kui nn vana lepingu puhul on õpingud lõppenud ja laenu
makstakse tagasi, saab muuta üksnes varasemaid tingimusi. Kui laenusaaja jätkab õpinguid
või on aasta jooksul uuesti õppima asunud, saab lepingutingimusi muuta laiemalt, sealhulgas
loobuda käendajatest ja leppida intressitingimustes kokku uue seaduse kohaselt.
Margit Sutrop sõnas, et § 44 peaks algama üldreegliga, millele järgnevad selgelt eristatavad
erandid, tingimuste muutmise võimalused ja intressiregulatsiooni erisused ning rõhutas, et §
45 väljajätmise korral peab § 44 olema üles ehitatud selge kihistusena. Küsis, kas §-i 44 saab
sellele loogikale vastavalt sõnastada, kus üldreegel ja erisused on üheselt eristatavad, et
vältida tõlgendamisprobleeme.
Kristi Raudmäe selgitas, et § 44 lõike 1 kohaselt kohaldatakse enne 2026/27. õppeaastat
sõlmitud lepingutele nende sõlmimise ajal kehtinud tingimusi, arvestades seaduses sätestatud
erisusi. Kui laenusaaja jätkab õpinguid või on aasta jooksul uuesti õppima asunud, on
võimalik muuta tingimusi laiemalt, sh loobuda käendajatest. K. Raudmäe kinnitas, et HTMi
hinnangul katab kavandatud regulatsioon kõik vajalikud erisused.
Liina Kersna sõnas, etkomisjon ei ole valmis muudatusettepanekut hääletama, kuna see
vajab veel täiendavat läbiarutamist komisjoni nõunike ja ministeeriumi esindajatega.
Komisjon hääletab muudatusettepanekut teisipäeval, 19. mai istungil.
L. Kersna tegi eelnõu menetlust puudutava ettepaneku. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse
20. mail, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus
03.06.2026.
Lisaks tegi L. Kersna ettepaneku pöörduda juhatuse poole palvega, lühendada ühe päeva
võrra teise lugemise ettevalmistamise arutelu aluseks olevate dokumentide Riigikogu
liikmetele kättesaadavaks tegemise aega. Materjalid tehakse kättesaadavaks teisipäeval, 19.
mail 2026 kell 17.00
Otsustati:
2.1. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 03.06.2026 14:00 (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina
Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).
2.2. Tehaettepanek lühendada ühe päeva võrra teise lugemise ettevalmistamise arutelu
aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aega. Materjalid
tehakse kättesaadavaks teisipäeval, 19. mail 2026 kell 17.00 (konsensus: Vadim
Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri
Tali).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja
ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu.
L. Kersna viitas Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekule (08.05.2026) ning sõnas, et
6
tänase arutelu keskmes on integreeritud õppe regulatsiooni võimalik paindlikumaks
muutmine.
Hanna Kanep sõnas, et integreeritud õppe küsimust on pikalt arutatud. Õigusõpe on paljudes
riikides integreeritud. Varem kardeti integreeritud õppe laienemise tõttu mobiilsuse
vähenemist, kuid Rektorite Nõukogu ei pea seda ohtu enam suureks. 3+2 süsteem on
kõrgkoolides hästi juurdunud ning isegi integreeritud õppe laienemisel on
mobiilsusvõimalused õppimisel võrreldes varasemaga oluliselt mitmekesisemad. H. Kanep
pidas oluliseks, et otsustus- ja aruteluruum integreeritud õppe üle jääks ülikoolidele.
Piret Viirpalu tutvustas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu arvamust.
P. Viirpalu lisas, et ülikoolidele suurema otsustusvabaduse andmisel tuleb arvestada
võimaliku mõjuga paindlikele õpiteedele. Samas on mõnel erialal, näiteks klassiõpetajaõppes,
integreeritud õpe jätkuvalt vajalik.
P. Viirpalu tervitas proviisoriõppe muudatust, mis loob Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli
farmatseudi õppekava lõpetajatele paremad võimalused jätkata õpinguid magistriõppes.
Ülle Ernits toetas samuti proviisoriõppe 3+2 mudelit. Samas pidas ta vajalikuks suuremat
selgust ja kindlust selles, millistel tingimustel lõpetajad edasi õppima pääsevad.
Ü. Ernits tervitas ka seadusemuudatusi, mis puudutavad kutseõppeasutuste
kvaliteedihindamist ja õpetajate karjäärimudeli ühtlustamist rakenduskõrgkoolides.
Martti Kiisa rõhutas, et rakenduskõrgharidusest integreeritud õppesse liikumise võimalused
ei tohi halveneda. Kuigi kõrgkoolidele suurema otsustusõiguse andmisele ei olda
põhimõtteliselt vastu, tuleb vältida integreeritud õppekavade põhjendamatut laienemist, mis
võiks raskendada rakenduskõrgharidusest tulijate ligipääsu ülikooli.
Liina Kersna selgitas, et praegu sätestab seadus, millised õppekavad võivad olla
integreeritud. Muudatusettepaneku eesmärk on anda ülikoolidele rohkem otsustusõigust,
lähtudes eeldusest, et integreeritud õppe laiendamine peab olema hästi põhjendatud.
L. Kersna lisas, et klassiõpetajaõppe teema tõusetus juba esimese lugemise ettevalmistamisel
sooviga muuta õpetajakoolitus paindlikumaks. Eesmärk ei ole kehtestada kohustust, vaid luua
võimalus paindlikumateks õpiteedeks.
Tiia Õun sõnas, et Tallinna Ülikool ei ole jõudnud ettepanekut veel ülikooli tasandil
põhjalikult läbi arutada, kuna sisend saadi kultuurikomisjonilt eelmisel nädalal ning samal ajal
toimus ka rektoraadi vahetus. Senine tagasiside toetab siiski üldiselt ülikoolide autonoomiat
ning tähelepanu all on olnud ka õigusõppe küsimus, mille puhul on tõstatatud integreeritud
õppe kvaliteediargument.
T. Õun tõi esile, et klassiõpetajaõppes peab Tallinna Ülikool integreeritud õpet jätkuvalt
oluliseks. Senine mudel tagab klassiõpetajale laiapõhjalise ettevalmistuse, võimaldades
õpetada kõiki aineid kuni kuuenda klassini ning kahte ainet kuni üheksanda klassini. See
toetab nii hariduse kvaliteeti kui ka regionaalset vajadust, eriti väiksemates koolides, kus
õpetajalt eeldatakse mitmekülgset valmisolekut õpetada erinevaid aineid.
T. Õuna sõnul vähendaks 3+2-mudel klassiõpetaja ettevalmistuse ulatust ning piiraks ainete
valikut, mida lõpetanu saaks õpetada. Seetõttu leidsid õppekava eest vastutajad, et
klassiõpetajaõppes on integreeritud mudeli säilitamine põhjendatud. Samas rõhutas T. Õun, et
Tallinna Ülikool peab oluliseks ka paindlike õpiteede arendamist, näiteks mikrokraadide,
täiendusõppe ja ümberõppe kaudu, et võimaldada õpetajakoolitusse tulla ka neil, kellel on
varasem ettevalmistus mõnes lähedases valdkonnas.
Liina Kersna selgitas, et eesmärk ei ole kohustada klassiõpetajaõpet 3+2 mudelile üle
minema, vaid kõrvaldada seadusest võimalik takistus juhuks, kui selline vajadus tulevikus
tekib. Praegu seadus sellist võimalust ei anna.
7
Aigi Kikkas tutvustas Tartu Ülikooli arvamust.
A. Kikkas lisas, et Tartu Ülikool jagab Tallinna Ülikooli esitatud põhimõttelisi seisukohti. A.
Kikkas rõhutas, et paindlikkust on võimalik suurendada ka olemasolevate lahenduste kaudu,
eeskätt varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega, mida ülikool juba rakendab.
Samas juhtis A. Kikkas tähelepanu riskile, et 3+2 mudeli puhul ei pruugi osa õppijaid
magistriõppesse edasi liikuda, mis võib omakorda mõjutada õpetajate järelkasvu ja hariduse
kättesaadavust piirkondades, kus magistriõppes jätkamine on ajaliselt ja rahaliselt keerulisem.
Kärt Kaasik-Aaslav tutvustas MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu arvamust.
K. Kaasik-Aaslav märkis, et Eesti Üliõpilaskondade Liit toetab proviisoriõppe muutmist 3+2
mudeliks ning peab oluliseks, et tulevikus arvestataks rohkem erinevate paindlike õpiteedega.
Ta tõi esile, et probleemiks on ka rakenduskõrgharidusest magistriõppesse liikumise piiratud
võimalused ning kõrgharidusasutuste vahel liikumisega kaasnevad kulud. Samuti juhtis K.
Kaasik-Aaslav tähelepanu sellele, et integreeritud õpe võib piirata üliõpilaste mobiilsust,
mistõttu tuleb muudatusi kavandades silmas pidada nii paindlikkust kui ka õppe kvaliteeti.
Heli Mattisen tutvustas Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri arvamust.
H. Mattiseni sõnul väljendub aruteludes korraga soov säilitada nii 3+2 mudel kui ka
integreeritud õpe. Süsteemi tasandil tuleks siiski otsustada, milline on Eesti kõrghariduse
valdav korraldus. Eesti on Euroopa kõrgharidusruumiga ühinedes lähtunud 3+2 mudelist ehk
kolmetsüklilisest kõrgharidusest (bakalaureus, magister, doktor). See mudel toetab õppijate
mobiilsust ja võimaldab erialavahetusi. Samuti annab see paindlikkuse pärast kolmeaastasi
õpinguid suunda muuta, end täiendada või vahepeal töötada. Üldine arengusuund on selgelt
paindliku õppe, mitte integreeritud õppe poole.
H. Mattisen lisas, et seaduse sõnastus peaks selgemini väljendama põhimõtet, et 3+2 mudel
on kõrghariduse valdav korraldus, sest praegune üldine volitus võib jätta mulje, nagu oleksid
3+2 mudel ja integreeritud õpe võrdselt valdavaks mudeliks. See võib omakorda nõrgendada
3+2 süsteemi rolli.
H. Mattisen ei pidanud otstarbekaks jätta kogu otsustusõigust ülikoolidele, vaid leidis, et
võimalikke riske tuleb ennetada ning läheneda küsimusele süsteemselt ka Eesti tasandil.
Integreeritud õppe lubatavust tuleks piiritleda mitte õppekavade loeteluga, vaid põhimõtete
kaudu, määratledes selgelt, millistel juhtudel on see põhjendatud ja vajalik, näiteks lähtudes
kutsekvalifikatsioonist või Euroopa kõrgharidusruumi nõuetest. H. Mattisen lisas, et kui need
alused oleksid seaduses selgelt määratletud, ei pruugiks eraldi loetelu integreeritud
õppekavadest olla vajalik, sest Euroopa tasandi regulatsioonid lähtuvad eelkõige õppe
kogumahust (360 EAP), mitte õppe ülesehitusest.
H. Mattisen täpsustas, et tegemist on Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuris kujunenud
ettepanekuga, mida ei ole kooskõlastatud teiste osapooltega.
Kristi Raudmäe tutvustas HTM 8.05 esitatud ettepanekut ning kommenteeris huvirühmade
arvamusi.
K. Raudmäe selgitas, et ministeerium on teinud ettepaneku anda ülikoolidele rohkem
otsustusõigust valida, kas õpe toimub integreeritud või 3+2 mudelis. Samas on
ettevalmistusaeg olnud lühike ning kõiki võimalikke mõjusid ja raamtingimusi ei ole HTM
jõudnud veel läbi arutada. K. Raudmäe tõi näiteks proviisoriõppe, kus muudatuse
rakendamise praktiline lahendus on olemas, kuid mitmes küsimuses, sh kvaliteedihindamise
nõuetes, vajab regulatsioon veel täpsustamist.
K. Raudmäe sõnul ei ole ülikoolidel üldjuhul huvi õppe põhjendamatu pikendamise vastu.
Oluliseks peetakse, et üliõpilasel oleks võimalik ka pikema õppe puhul väljuda kraadiga.
8
Samas võib mõnes valdkonnas tööandjate surve integreeritud õppe laiendamiseks olla suur,
mistõttu tuleb sellega seotud riske ette näha ja hinnata. Ta lisas, et kõrgkoolidevaheline
koostöö, näiteks rakenduskõrgharidusest edasiõppimise võimaluste loomisel, on praktikas
olnud keeruline, mistõttu ei pruugi üksiklahendused olla pikemas vaates piisavad.
K. Raudmäe lisas, et HTM ei lisanud klassiõpetajaõppe ettepanekut oma
muudatusettepanekutesse, kuna erialaliitudega ei ole veel jõutud läbi rääkida ning praktiline
lahendus ei ole valmis. Proviisoriõppe puhul oli selline mudel aga juba selgemalt ette
valmistatud.
K. Raudmäe rõhutas, et HTM ei sekku õppekavade sisulisse loomisse, vaid loob seaduses
võimaliku raami.
Margit Sutropi arvamuse kohaselt põrkuvadkõrghariduses soov pikendada õpinguid ja
vajadus paindlikkuse järele. Õppe kestust ei peaks jäigalt määrama, vaid keskenduma
selgetele kvalifikatsiooni- ja õpiväljundite nõuetele. Need peaksid olema saavutatavad
erinevate õpiteede kaudu, et tagada nii kvaliteet kui ka ligipääsetavus.
M. Sutropi sõnul on oluline sõnastada seaduses kvalifikatsiooni- ja õpiväljundite nõuded nii,
et need tagaksid kvaliteedi, kuid ei piiraks õppijate paindlikke õpiteid.
Tõnis Lukas sõnul onkavandatav muudatus kõrghariduse korralduses põhimõtteline
murrang. Kui seni on Eesti lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud 3+2 Bologna süsteemist,
siis muudatusega antakse ülikoolidele sisuliselt vabadus sellest kõrvale kalduda. T. Lukase
hinnangul ei piira seadus tegelikult enam integreeritud õppe laienemist, mistõttu võivad
ülikoolid soovi korral minna täielikult üle integreeritud õppele.
Margit Sutrop sõnas, et lisaks 3+2 mudelile kaalutakse ka vahepealseid lahendusi (nt 4+1),
kus suurem osa praktikast oleks õppe sees ning eraldi jäetaks vaid lõputöö tegemiseks vajalik
aeg.
Tõnis Lukas küsis, kas Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vahel on olemas toimiv ja
süsteemne koostöö, mis võimaldab õigusteaduse üliõpilastel pärast bakalaureuseõppe läbimist
sujuvalt ühest ülikoolist teise liikuda, või takistab kehtiv õppekorraldus seda liikumist ja
kinnistab üliõpilasi ühte ülikooli.
Kristi Raudmäe vastas, et HTM on jätnud ülikoolidele paindlikkuse valida õppevorm, kuid
kõik mõjud ei ole veel läbi analüüsitud. Otsuste aluseks soovitakse võtta õpiväljundid ning
hinnata, kas eesmärke saab saavutada 3+2 süsteemis, kas on vaja täiendavaid raamnõudeid
või integreeritud õpet. Samas ei ole ülikoolidevaheline liikumine (nt TLÜ-st TÜ-sse) olnud
piiratud ning seda ei ole riiklikult reguleeritud.
Heli Mattisen rõhutas, et kuigi varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise süsteem
(VÕTA) on Eestis olemas, ei toimi see praktikas piisavalt hästi. Probleem ei seisne reeglites,
vaid selles, et süsteemi ei usaldata piisavalt, mistõttu jäävad kasutamata olemasolevad
võimalused.
Ülle Ernits sõnas, et õppekava pikkus peab lähtuma tegelikust vajadusest, mitte traditsioonist
või välisest eeskujust. Ü. Ernitsa hinnangul on Eesti jõudnud olukorda, kus tuleb teadlikult
valida, milline mudel (nt 3+2 või integreeritud) vastab paremini tööturu vajadustele ja
paindlikele õpiteedele. Praktika näitab, et õppekava ei ole mõistlik kunstlikult pikendada, kui
sama tulemus on võimalik saavutada lühema ajaga. Seetõttu tuleb otsuste tegemisel lähtuda
vastutusest ja tegelikust vajadusest, mitte pelgalt senistest lahendustest.
Margit Sutrop sõnas, et fookus peaks liikuma õppe kestuselt sisule. Oluline ei ole niivõrd
9
õppe pikkus, vaid see, millised pädevused ja õpiväljundid selle käigus saavutatakse. M.
Sutropi hinnangul tuleb need pädevused selgelt kokku leppida ja läbi mõelda, võimaldades
samal ajal õpinguid erinevates vormides ja kohtades. M. Sutrop rõhutas, et muutuv maailm
(sh tehisaru areng) eeldab kogu kõrghariduse sisu ja õpetamise viisi laiemat ümbervaatamist,
kuid seda tuleb teha nii, et kvaliteet ei kannataks.
Hanna Kanep sõnas, et ülikoolides tegeletakse õpiväljundite ja vajalike pädevuste
kujundamisega väga tõsiselt ning arutelud selle üle, milliseid oskusi on vaja praegu ja
tulevikus, on pidevad. Olemasolevad lahendused, näiteks 1-aastane magistriõpe, arvestavad
juba tööelus omandatud kogemusi ning aitavad õppimise ja töö sidumist paindlikumaks
muuta. Samas tõi H. Kanep esile, et kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik kõiki
lahendusi ette fikseerida ning teatud paindlikkuse jätmine võib aidata süsteemil paremini
tulevikuvajadustega kohaneda.
Liina Kersna tänas osalejaid ning tõdes, et valitsuse eelnõu ja esitatud muudatusettepanekute
suhtes valitseb üldiselt toetav ja konsensuslik seisukoht. L. Kersna rõhutas, et
kultuurikomisjoni eesmärk on jätkuvalt anda ülikoolidele rohkem vabadust ja otsustusõigust,
usaldades nende võimet teha kiiresti muutuvas keskkonnas kaalutletud otsuseid.
L. Kersna märkis, et komisjon jätkab arutelu selle üle, kas HTM-i esitatud muudatused on
võimalik teha käesoleva eelnõu raames või vajavad need täiendavat analüüsi.
4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige,
Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (819 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning selgitas, et eelnõu algne eesmärk on tagada
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogus mõlema soo esindatus.
L. Kersna tegi ettepaneku arutada lisaks eelnõu esialgsele eesmärgile ka võimalikke
täiendavaid muudatusi, mis puudutavad Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu koosseisu
ja toimimist.
Sulev Valner sõnas, et ERR-i nõukogu ei ole eelnõu eraldi arutanud ega kujundanud selles
küsimuses ühist seisukohta, mistõttu väljendab ta oma isiklikku arvamust. S. Valneri sõnul on
eelnõu eesmärk arusaadav. Nõukogu mitmekesisus ja laiapõhjalisus on oluline, et
rahvusringhääling saaks oma ülesandeid tulemuslikult täita. Ta rõhutas, et mitmekesisus on
tähtis nii soolises, poliitilises kui ka muus vaates.
Liina Kersna sõnas, et Kultuuriministeerium (KUM) on ette valmistanud Eesti
Rahvusringhäälingu seaduse muudatused, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele, kuid need ei
ole veel jõudnud Riigikokku. Kuna komisjoni menetluses olev eelnõu puudutab ERR-i
nõukogu temaatikat, pidas L. Kersna võimalikuks kaaluda selles ka KUM-i ette valmistatud
nõukogu puudutavaid muudatusi.
L. Kersna tõi esile ettepaneku, mille kohaselt peaks ERR-i nõukogu ekspertliikmete arv olema
igal ajal vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv.
Eesmärk on tagada nõukogu koosseisus ekspertteadmiste ülekaal. Kehtiva seaduse
regulatsioon pärineb ajast, mil Riigikogus oli vähem fraktsioone, mistõttu on praeguseks
hetkeksnõukogu koosseisuline tasakaal muutunud. L. Kersna palus komisjonil avaldada
arvamust esitatud ettepaneku kohta.
Tõnis Lukas küsis, kas komisjoni menetluses oleva eelnõu raames on kavas arutada üksnes
10
üht ERR-i nõukogu puudutavat muudatust või on plaanis käsitleda ka teisi KUM-i ette
valmistatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERHSi) muudatusi.
Liina Kersna vastas, et komisjon ei plaani käsitleda kõiki KUM-is ette valmistatud ERHSi
muudatusi, vaid keskendub eelkõige ettepanekutele, mis puudutavad ERR-i nõukogu.
Tõnis Lukas küsis, kas Riigikogu kaudu ERR-i nõukokku nimetatud isik kaotab fraktsiooni
esindajana tegutsedes automaatselt oma varasema ekspertsuse meediavaldkonnas. Samuti
soovis ta selgitust, kas praktikas võib esineda olukordi, kus ka ekspertliikmed on sisuliselt
seotud erakondlike huvide esindamisega.
T. Lukas tõstatas küsimuse, kas fraktsioonide esindajate ja ekspertide range eristamine aitab
tegelikult kaasa eesmärgile suurendada nõukogu sõltumatust.
Liina Kersna vastas, et fraktsioonide esindajate valik on fraktsioonide endi otsustada. L.
Kersna sõnul on positiivne, kui fraktsiooni nimetatud nõukogu liige on ühtlasi ka
meediavaldkonna ekspert.
Tõnis Lukas täpsustas küsimust ja küsis, kas kavandatava muudatuse eesmärk on vähendada
poliitiliste esindajate osakaalu ERR-i nõukogus tulenevalt hinnangust, et poliitikute ülekaal on
probleemne, või lähtutakse vajadusest korrigeerida koosseisulist tasakaalu seoses
fraktsioonide arvu suurenemisega. Samuti palus ta selgitada, kas fraktsioonide esindajate
suuremat arvu võrreldes ekspertliikmetega peetakse peamiseks põhjuseks kavandatava
muudatuse tegemisel.
Andres Jõesaar vastas, et tema kogemus ERR-i nõukogu varasematest koosseisudest näitab,
et Riigikogu poolt nimetatud liikmete seas on olnud nii meediavaldkonda mittetundvaid kui
ka väga professionaalse tasemega inimesi. Liikmete pädevus on olnud erinev, kuid sellest ei
saa tema hinnangul teha üheselt järeldust nõukogu koosseisu kujundamise põhimõtete kohta.
Kadri Kilvet vastas, et kehtiv seadus ei nõua nõukogu liikmetelt meediapädevust, mistõttu
soovitakse suurendada ekspertliikmete osakaalu, et tugevdada nõukogu erialast pädevust.
Tõnis Lukas küsis, kas kavandatav muudatus lähtub hinnangust, et senine ERR-i nõukogu
koosseis ei ole oma ülesannetega professionaalsuse mõttes piisavalt hästi toime tulnud.
Kadri Kilvet selgitas, et muudatuse eesmärk on suurendada nõukogu erialast pädevust ja
tasakaalustada koosseisu ekspertide kasuks. Ta lisas, et muudatus ei lähtu hinnangust, nagu
oleks senise nõukogu töö olnud puudulik, kuid praktikas on esinenud küsimusi, mis viitavad
vajadusele tugevdada erialast pädevust.
Liina Kersna sõnas, et arutelu all on võimalikud muudatusettepanekud. Ta juhtis tähelepanu,
et sõnastus „vähemalt ühe liikme võrra suurem“ võib jätta Riigikogule liiga laia
kaalutlusruumi ekspertliikmete arvu suurendamisel.
L. Kersna küsis, kas eesmärk on anda Riigikogule selline ulatuslik otsustusvabadus.
Andres Jõesaare sõnul on sõnastuse eesmärk arvestada võimalusega, et Riigikogus esindatud
fraktsioonide arv võib ajas muutuda. Fraktsioonide arvu vähenemisel ei pruugi nõukogu
ekspertliikmete arv samas mahus väheneda. Eesmärk ei ole anda võimalust ekspertliikmete
arvu piiramatuks suurendamiseks.
Tõnis Lukas küsis, kas kavandatava lahenduse kohaselt säilib põhimõte, et iga Riigikogus
esindatud fraktsioon nimetab nõukokku ühe esindaja. Samuti tõstatas ta küsimuse, kas
fraktsioonide arvu võimaliku kasvu korral ei või nõukogu koosseis muutuda ebamõistlikult
suureks.
Kadri Kilvet vastas, et tegemist on tasakaaluküsimusega, mille eesmärk on vähendada
poliitiliste esindajate osakaalu võrreldes ekspertidega.
Tõnis Lukas küsis, kas ühe täiendava eksperdi lisamine tooks praeguse koosseisu juures
11
kaasa nõukogu liikmete arvu märkimisväärse suurenemise.
Liina Kersna vastas, et praeguse Riigikogu koosseisu juures tuleks nõude täitmiseks lisada
kolm ekspertliiget. Ta märkis, et fraktsioonide arvu võimalik muutumine 2027. aasta märtsis
võib tuua kaasa uue olukorra.
L. Kersna tutvustas ettepanekut, et eksperte nimetatakse edaspidigi avaliku konkursi korras ja
ettepanekut, mille kohaselt ei tohiks ekspert kuuluda erakonna juhtorganisse, et tugevdada
nõukogu liikmete sõltumatust, piiramata seejuures õigust erakonda kuuluda.
Kadri Kilvet selgitas, et kehtiva ERR-i seaduse kohaselt kehtib erakonna juhtorganisse
kuulumise keeld juhatuse liikmetele. Sama piirangu laiendamist on kaalutud ka nõukogu
ekspertliikmetele, et tugevdada nende sõltumatust. Justiits- ja Digiministeeriumiga peetud
arutelus leiti, et kuigi erakonda kuulumine on põhiseaduslik õigus, on juhtorganisse
kuulumise piirang sõltumatuse tagamiseks põhjendatud.
Madis Kallas sõnas, et toetab kavandatavaid muudatusi ning peab poliitilise ülekaalu
vähendamist nõukogus positiivseks. M. Kallase hinnangul vajab ekspertliikmete rotatsioon
läbimõeldumat lahendust, et eri koosseisudel oleks võimalus neid järjepidevalt nimetada.
Samuti pidas ta oluliseks, et ekspertide valimise kord tagaks ka opositsiooni kandidaadile
reaalse võimaluse nõukokku jõuda.
Liina Kersna sõnas, et ERR-i nõukogu ei ole üksnes nõuandev organ, vaid otsustav
juhtimisorgan.
Liina Kersna palus selgitada ettepanekut, siduda nõukogu liikmetele tasu maksmine
koosolekutel osalemisega.
Kadri Kilvet vastas, et selline kord kehtib juba enamikus riigi sihtasutustes. ERR-is ei ole
seda seni sätestatud, mistõttu tehti ettepanek siduda nõukogu liikme tasu koosolekul
osalemisega.
Vadim Belobrovtsev küsis, kuidas on kavandatud lahendada olukorrad, kus nõukogu liige ei
saa mõjuval põhjusel koosolekul füüsiliselt osaleda, kuid soovib siiski osaleda muul viisil, et
tasu säiliks.
Kadri Kilvet vastas, et seaduses ei ole otstarbekas koosolekul osalemise viise detailselt
reguleerida. Kavas on lähtuda põhimõttest, et osalemine tuvastatakse nõukogu koosoleku
protokollis osalejana märkimise alusel ning osalemise kestust ei mõõdeta. Ainult kirjalikku
hääle andmist ei käsitata koosolekul osalemisena. Täpsemad lahendused jäetakse
organisatsiooni sisemise töökorralduse küsimuseks.
Signe Kivi leidis, et tänapäeval võiks nõukogu töös lubada osalemist näiteks Teamsi teel.
Tema sõnul ei puuduta see küsimus üksnes tasu maksmist, vaid laiemalt nõukogu
töökorraldust. Samas rõhutas ta, et vahetu kohalolek toetab põhjalikumat ja kvaliteetsemat
arutelu ning seda ei tohiks kõrvale jätta.
S. Kivi küsis, millist probleemi kavandatav muudatus lahendab ning kas ekspertliikmete arvu
saaks sätestada lihtsamalt ja ühemõttelisemalt.
Sulev Valner leidis, et veebiosalemine on nõukogu töös tavapärane ega tohiks iseenesest
välistada tasu maksmist. Tema hinnangul tuleks juhul, kui probleem on nõukogu
ülalpidamiskulu kasv, üle vaadata pigem tasu kujunemise alused. S. Valner lisas teadmiseks,
et nõukogu liikme tasu on kaks miinimumpalka.
Kadri Kilveti sõnul on lisaks ettepanek seadusest eemaldada nõukogu kohustus esitada
Riigikogule kord aastas aruanne oma tegevusest, kuna Riigikogu kultuurikomisjonil puudub
järelevalvepädevus ERR-i nõukogu tegevuse üle ning nõukogu osalemine komisjoni istungil
seisukohtade tutvustamiseks ei ole käsitatav seaduses ette nähtud aruandlusena. Liina Kersna sõnas, et kuna kultuurikomisjonil on nõukogu kujundamisel määrav vastutus,
12
tuleks Rahvusringhäälingul jätkuvalt anda kultuurikomisjonile igal aastal ülevaade oma
tegevusest.
L. Kersna tõstatas küsimuse ka nõukogu liikmete ja ekspertide lepingulistest suhetest
meediateenuse osutajatega ning leidis, et kehtiv piirang võib olla liiga lai. Regulatsioon ei
tohiks välistada aktiivseid valdkonnaeksperte üksikute tööalaste või sisuliste koostöövormide
tõttu, nagu arvamuslugude kirjutamine või tasuta kommentaari andmine. Regulatsiooni
eesmärk peaks olema eelkõige huvide konflikti vältimine, st vältida olukorda, kus
konkureeriva meedia juhtivatel ametikohtadel olevad isikud kuuluvad ERR-i nõukogusse ja
saavad seeläbi ligipääsu tundlikule teabele. L. Kersna pidas vajalikuks kaaluda sätte
täpsustamist või sellest loobumist ning leida lahendus, mis tagaks huvide konflikti vältimise
ilma ekspertide ringi põhjendamatult kitsendamata.
Sulev Valner toetas ettepanekut praktilistel põhjustel ning leidis, et üksikud tööalased või
sisulised koostöövormid meediaga ei tohiks välistada kuulumist ERR-i nõukogusse. Tema
hinnangul ei ole näiteks püsikolumnisti roll käsitatav probleemse lepingulise suhtena, mida
tuleks seadusega piirata.
Kadri Kilvet täiendas, et kavandatava muudatuse eesmärk ei ole keelata kõiki lepingulisi
suhteid meediateenuse osutajatega. Kehtiv sõnastus on liiga lai ja võib hõlmata ka sisuliselt
ebaolulisi suhteid. Eesmärk on täpsustada regulatsiooni nii, et see välistaks tegelikud huvide
konfliktid ning oleks kooskõlas korruptsioonivastase seaduse põhimõtetega.
Liina Kersna rõhutas, et lahendus peab võimaldama kaasata ERR-i nõukogu töösse
aktiivseid valdkonnaeksperte ilma neid põhjendamatult piiramata.
L. Kersna sõnastas kokkuvõtlikult, et ekspertliikmete arvu regulatsioon tuleb sõnastada selgelt
nii, et Riigikogul ei tekiks võimalust ekspertide arvu piiramatult suurendada ning oleks
üheselt arusaadav, kuidas ekspertide arv muutub fraktsioonide esindajate arvu muutumisel. L.
Kersna märkis, et komisjonis on põhimõtteline toetus siduda tasu maksmine koosolekul
osalemisega, kuid osalemise täpsem arvestus tuleb jätta organisatsiooni sisemise
töökorralduse küsimuseks. Samuti pidas ta vajalikuks kaaluda, kas eksperdile tuleks
kehtestada erakonna juhtorganisse kuulumise piirang. Lisaks tuleb leida tasakaalustatud
lahendus, mis väldiks huvide konflikti, kuid ei välistaks põhjendamatult üksikuid ja sisuliselt
ebaolulisi koostöövorme meediaorganisatsioonidega.
Kadri Kilvet märkis, et arutelus jäi käsitlemata ettepanek muuta regulatsiooni selliselt, et
ERR-i nõukogule antaks õigus otsustada programmide arvu üle. Ettepaneku kohaselt tuleks
säte sõnastada üldisemalt, nii et see hõlmaks nii programmide arvu vähendamist kui ka
suurendamist.
Liina Kersna sõnas, et programmide arvu puudutavat ettepanekut seekord eraldi ei käsitleta,
kuna see puudutab ERRi nõukogu otsustamispädevust, mitte koosseisu.
L. Kersna lisas, et arutelu jätkub juuni esimesel nädalal ning selleks ajaks oodatakse
konkreetseid muudatusettepanekuid, mille alusel komisjon saab kujundada ka seisukoha.
5. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ning muid küsimusi ei tõstatatud.
13
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Noorlind
protokollija