Majanduskomisjoni arvamus Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030, eelnõu kohta

.06.2026 nr 1-2/26-346/2

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 9.06.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart

Maastik, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kiia Väli (konsultant)

Puudus: Jaak Aab, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne Pillak,

Kutsutud: Kliimaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Kerli Kiili ja kliimaosakonna

nõunik Annika Varik

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega määratakse

kindlaks võrdlusaluse muudetud väärtused LHÜde tasuta eraldamiseks ajavahemikul 2026–

2030 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2, kohta

Ülevaade arutelust

Kerli Kiili sõnas, et Euroopa Komisjon (EK) esitas Euroopa Liidu (EL) heitkogustega

kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvatele käitistele tasuta eraldatavate lubatud heitkoguste

ühikute jaotuse ajakohastamise ettepaneku aastateks 2026–2030. Tegemist ei ole uue

aspektiga, vaid HKS-i direktiivist tuleneva korralise võrdlusaluste ülevaatamisega. Praegu ei

muudeta HKS-i direktiivi ennast, vaid EK teeb otsuse direktiivi alusel antava rakendus-

määrusega. HKS-i ülevaatamine algatatakse eraldi protsessina 2026. a suvel. Hetkel arutatava

punkti osas on Eesti seisukohal, et oluline on ettevõtete toetamine. Praegu kavandatav tasuta

ühikute koguste vähendamise tempo on mitmes sektoris võib-olla liiga kiire. Vajalik on

arvestada maailmas toimuvaid kriise. Oluline on tagada dekarboniseerimise elluviimine, kuid

samavõrd tähtis on, et ettevõtetel säiliks piisav võimekus investeeringute tegemiseks, et

tagada enda konkurentsivõime. Seega on siinkohal oluline laia pildi hindamine. K. Kiili lisas,

et hetkel ei ole teada, kas ettevõtetele on võimalik arutatava rakendusmääruse kaudu teha

täiendavaid leevendusi. Kui olukorda saab leevendada, siis seda Eesti iseenesest toetab. Kui ei

tulda välja täiendavate leevendustega, siis Eesti leiab, et EK peaks tegema avalduse, et HKS-i

direktiivi suvise ülevaatamise käigus tegeletakse selle küsimusega. Aruteludes on märku

antud, et EK tasandil on probleemi teadvustatud. Tuuakse välja, et rakendusmäärus on

vahelahendus, et tasuta ühikute eraldamine saaks jätkuda ka edaspidi kindlaks määratud

ajaperioodil. Kui kokkulepet ei saavutata, siis protsess lükkub edasi, aga ettevõtted on

huvitatud tasuta ühikute saamisest. Sel teemal on Eesti koos Prantsusmaa, Saksamaa ja

Hispaaniaga esitanud ka ühise pöördumise.

Urve Tiidus sõnas, et HKS-i on palju kritiseeritud. U. Tiidus palus selgitada, mida ühikute

eraldamise protsessi leevendamine praktikas tähendab.

2

Annika Varik selgitas, et EK president on tasuta ühikute eraldamise leevendamise vallas

öelnud, et kui kehtiv ettepanek näeb ette ettevõtetele jagatavate tasuta ühikute vähenemist

alates 2026. aastast, siis ollakse valmis vähendamise tempot üle vaatama. Kui küsimus

puudutab HKS-i leevendamist, siis selles osas näib valitsevat üksmeel, et ühiku hind peaks

olema paremini prognoositav, vältimaks olukordi, kus hind tõuseb järsult väga kõrgele

tasemele ning mõjutab seejärel oluliselt turuhindu, kuna ettevõtted kannavad selle kulu

osaliselt edasi lõpptoodete hindadesse. Loodetavasti leitakse tee lihtsustamise suunas.

Ettevõtetele tekitab süsteem halduskoormust. Kuigi esimeses kauplemissüsteemis määratletud

käitised on toonud välja, et nad on süsteemiga valdavalt kohanenud, siis nenditakse, et on

võimalusi aruandluse lihtsustamiseks ja protsesside muutmiseks nende jaoks vähem

koormavaks.

Kerli Kiili lisas, et leevenduste aspekt puudutas tasuta ühikuid ja EK tasandil on toodud välja,

et ühikute arvutusskeem vaadatakse üle.

Mart Maastik märkis, et tundub, et ei ole lootust, et EL oleks valmis HKS-i kiireid

muudatusi sisse viima. See kõik mõjutab EL-i ettevõtete konkurentsivõimet. M. Maastik palus

selgitada tasuta ühikute eraldamise süsteemi.

Annika Varik vastas, et HKS toimib selliselt, et EL-i tasandil määratakse igaks konkreetseks

aastaks kindel kogus ühikuid ehk lubatud CO₂ heite maht. Need ühikud jagunevad kaheks.

Ligikaudu 43% neist eraldatakse tasuta. Tasuta ühikute eesmärk on eelkõige toetada neid

sektoreid, kus esineb süsinikulekke risk, ehk olukordi, kus tootmine viiakse EL-ist välja ning

heitkogused ei vähene, vaid tekivad mujal samas või isegi suuremas mahus. Selle vältimiseks

antakse paiksetele käitistele ja lennundussektorile osa ühikuid tasuta, et vähendada survet

tegevuse ümberpaigutamiseks. Kui ettevõtte tegelik heitkogus on võrdne või väiksem talle

eraldatud tasuta ühikute hulgast, on ta süsteemis neutraalses positsioonis. Kui heide ületab

tasuta ühikute mahu, tuleb puudujääv osa soetada turult. Samas on märkimisväärne hulk

ettevõtteid, kes saavad tasuta ühikuid rohkem, võrreldes nende tekkiva heitkogusega. Hetkel

lõpetati lennundussektoris tasuta ühikute eraldamine alates 2026. aastast, kuid paiksete

käitiste puhul rakendub see süsteem jätkuvalt, aga tasuta ühikute eraldamise aluseid

vaadatakse üle iga viie aasta järel. See toimub EL-is ühtse metoodika alusel. Arvutused

põhinevad tootmismahul ja toodangu iseloomul. Mudelites võetakse võrdluse aluseks sektori

10% kõige tõhusamate ettevõtete andmed, mille alusel arvutatakse võrdlusalused teistele

ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute hulga määramiseks. Käesoleval istungil arutatakse

ettepanekut võrdlusaluste kohta.

Mart Maastik märkis, et saaks justkui öelda, et ettevõtetele, kes viitavad võimalusele oma

tegevus EL-ist välja viia, nähakse ette toetusmeede. Samas need, kes jätkavad oma tegevust

EL-is, peavad maksma ühikute eest.

Annika Varik sõnas, et valdkonnad, kus esineb kahtlus, et ettevõtete tegevus võidakse EL-ist

välja viia, ei ole määratletud ettevõttepõhiselt, vaid valdkonnapõhiselt. See tähendab, et

ühtsed võrdlusalused kehtivad kõigile sama valdkonna ettevõtetele üle EL-i.

3

Mart Maastik küsis, kas on analüüsitud, mis kasu on liikmesriigid ja laiemalt EL saanud

HKS-ist.

Kerli Kiili ei osanud hetkel konkreetseid numbreid välja tuua. Eestis on olulisi

investeeringuid tehtud hoonete energiatõhususe parandamiseks ja rahastatud on ka nt Rail

Balticu rajamist. Seetõttu ei ole alust väita, et HKS ei oleks Eestile kasu toonud. Samuti on

ettevõtted hinnanud HKS-i positiivselt. Samas on esitatud kriitikat süsteemi kulutõhususe

kohta. Just sellest tulenevalt on ette nähtud tasuta ühikute mehhanism, mille eesmärk on

toetada ettevõtteid keskkonnasäästlikemate lahenduste kasutuselevõtu üleminekul ja

võimaldada neil teha vajalikke investeeringuid. Viimaste aastate kriiside kontekstis on siiski

tekkinud vajadus süsteemi kohandada. EK on andnud mõista, et ühikute vähendamise tempo

ei pruugi olla jätkusuutlik. Seetõttu on arutluse all nii arvutus- kui ka võrdlusaluste

ülevaatamine.

Annika Varik lisas, et HKS-i sektor on kasvuhoonegaaside inventuuris eraldi vaatluse all ja

andmed näitavad, et CO2 heide on sektoris püsivalt vähenenud.

Mart Maastik märkis, et väites, et Rail Balticut on saanud tänu HKS-ile ehitada, siis

sisuliselt tähendab see, et on loodud kunstlik maks, mida riik kogub HKS-i kaudu. Tegemist

ei ole „väljastpoolt“ tekkiva rahaga, vaid mehhanismiga, mille kaudu kogutakse rahalisi

vahendeid ettevõtetelt.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 5: Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei Jevgrafov, Mart Maastik; erapooletuid 0).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Kiia Väli

631 6431 [email protected]

.06.2026 nr 1-2/26-346/2

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 9.06.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart

Maastik, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kiia Väli (konsultant)

Puudus: Jaak Aab, Rene Kokk, Tõnis Mölder, Õnne Pillak,

Kutsutud: Kliimaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Kerli Kiili ja kliimaosakonna

nõunik Annika Varik

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega määratakse

kindlaks võrdlusaluse muudetud väärtused LHÜde tasuta eraldamiseks ajavahemikul 2026–

2030 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2, kohta

Ülevaade arutelust

Kerli Kiili sõnas, et Euroopa Komisjon (EK) esitas Euroopa Liidu (EL) heitkogustega

kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvatele käitistele tasuta eraldatavate lubatud heitkoguste

ühikute jaotuse ajakohastamise ettepaneku aastateks 2026–2030. Tegemist ei ole uue

aspektiga, vaid HKS-i direktiivist tuleneva korralise võrdlusaluste ülevaatamisega. Praegu ei

muudeta HKS-i direktiivi ennast, vaid EK teeb otsuse direktiivi alusel antava rakendus-

määrusega. HKS-i ülevaatamine algatatakse eraldi protsessina 2026. a suvel. Hetkel arutatava

punkti osas on Eesti seisukohal, et oluline on ettevõtete toetamine. Praegu kavandatav tasuta

ühikute koguste vähendamise tempo on mitmes sektoris võib-olla liiga kiire. Vajalik on

arvestada maailmas toimuvaid kriise. Oluline on tagada dekarboniseerimise elluviimine, kuid

samavõrd tähtis on, et ettevõtetel säiliks piisav võimekus investeeringute tegemiseks, et

tagada enda konkurentsivõime. Seega on siinkohal oluline laia pildi hindamine. K. Kiili lisas,

et hetkel ei ole teada, kas ettevõtetele on võimalik arutatava rakendusmääruse kaudu teha

täiendavaid leevendusi. Kui olukorda saab leevendada, siis seda Eesti iseenesest toetab. Kui ei

tulda välja täiendavate leevendustega, siis Eesti leiab, et EK peaks tegema avalduse, et HKS-i

direktiivi suvise ülevaatamise käigus tegeletakse selle küsimusega. Aruteludes on märku

antud, et EK tasandil on probleemi teadvustatud. Tuuakse välja, et rakendusmäärus on

vahelahendus, et tasuta ühikute eraldamine saaks jätkuda ka edaspidi kindlaks määratud

ajaperioodil. Kui kokkulepet ei saavutata, siis protsess lükkub edasi, aga ettevõtted on

huvitatud tasuta ühikute saamisest. Sel teemal on Eesti koos Prantsusmaa, Saksamaa ja

Hispaaniaga esitanud ka ühise pöördumise.

Urve Tiidus sõnas, et HKS-i on palju kritiseeritud. U. Tiidus palus selgitada, mida ühikute

eraldamise protsessi leevendamine praktikas tähendab.

2

Annika Varik selgitas, et EK president on tasuta ühikute eraldamise leevendamise vallas

öelnud, et kui kehtiv ettepanek näeb ette ettevõtetele jagatavate tasuta ühikute vähenemist

alates 2026. aastast, siis ollakse valmis vähendamise tempot üle vaatama. Kui küsimus

puudutab HKS-i leevendamist, siis selles osas näib valitsevat üksmeel, et ühiku hind peaks

olema paremini prognoositav, vältimaks olukordi, kus hind tõuseb järsult väga kõrgele

tasemele ning mõjutab seejärel oluliselt turuhindu, kuna ettevõtted kannavad selle kulu

osaliselt edasi lõpptoodete hindadesse. Loodetavasti leitakse tee lihtsustamise suunas.

Ettevõtetele tekitab süsteem halduskoormust. Kuigi esimeses kauplemissüsteemis määratletud

käitised on toonud välja, et nad on süsteemiga valdavalt kohanenud, siis nenditakse, et on

võimalusi aruandluse lihtsustamiseks ja protsesside muutmiseks nende jaoks vähem

koormavaks.

Kerli Kiili lisas, et leevenduste aspekt puudutas tasuta ühikuid ja EK tasandil on toodud välja,

et ühikute arvutusskeem vaadatakse üle.

Mart Maastik märkis, et tundub, et ei ole lootust, et EL oleks valmis HKS-i kiireid

muudatusi sisse viima. See kõik mõjutab EL-i ettevõtete konkurentsivõimet. M. Maastik palus

selgitada tasuta ühikute eraldamise süsteemi.

Annika Varik vastas, et HKS toimib selliselt, et EL-i tasandil määratakse igaks konkreetseks

aastaks kindel kogus ühikuid ehk lubatud CO₂ heite maht. Need ühikud jagunevad kaheks.

Ligikaudu 43% neist eraldatakse tasuta. Tasuta ühikute eesmärk on eelkõige toetada neid

sektoreid, kus esineb süsinikulekke risk, ehk olukordi, kus tootmine viiakse EL-ist välja ning

heitkogused ei vähene, vaid tekivad mujal samas või isegi suuremas mahus. Selle vältimiseks

antakse paiksetele käitistele ja lennundussektorile osa ühikuid tasuta, et vähendada survet

tegevuse ümberpaigutamiseks. Kui ettevõtte tegelik heitkogus on võrdne või väiksem talle

eraldatud tasuta ühikute hulgast, on ta süsteemis neutraalses positsioonis. Kui heide ületab

tasuta ühikute mahu, tuleb puudujääv osa soetada turult. Samas on märkimisväärne hulk

ettevõtteid, kes saavad tasuta ühikuid rohkem, võrreldes nende tekkiva heitkogusega. Hetkel

lõpetati lennundussektoris tasuta ühikute eraldamine alates 2026. aastast, kuid paiksete

käitiste puhul rakendub see süsteem jätkuvalt, aga tasuta ühikute eraldamise aluseid

vaadatakse üle iga viie aasta järel. See toimub EL-is ühtse metoodika alusel. Arvutused

põhinevad tootmismahul ja toodangu iseloomul. Mudelites võetakse võrdluse aluseks sektori

10% kõige tõhusamate ettevõtete andmed, mille alusel arvutatakse võrdlusalused teistele

ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute hulga määramiseks. Käesoleval istungil arutatakse

ettepanekut võrdlusaluste kohta.

Mart Maastik märkis, et saaks justkui öelda, et ettevõtetele, kes viitavad võimalusele oma

tegevus EL-ist välja viia, nähakse ette toetusmeede. Samas need, kes jätkavad oma tegevust

EL-is, peavad maksma ühikute eest.

Annika Varik sõnas, et valdkonnad, kus esineb kahtlus, et ettevõtete tegevus võidakse EL-ist

välja viia, ei ole määratletud ettevõttepõhiselt, vaid valdkonnapõhiselt. See tähendab, et

ühtsed võrdlusalused kehtivad kõigile sama valdkonna ettevõtetele üle EL-i.

3

Mart Maastik küsis, kas on analüüsitud, mis kasu on liikmesriigid ja laiemalt EL saanud

HKS-ist.

Kerli Kiili ei osanud hetkel konkreetseid numbreid välja tuua. Eestis on olulisi

investeeringuid tehtud hoonete energiatõhususe parandamiseks ja rahastatud on ka nt Rail

Balticu rajamist. Seetõttu ei ole alust väita, et HKS ei oleks Eestile kasu toonud. Samuti on

ettevõtted hinnanud HKS-i positiivselt. Samas on esitatud kriitikat süsteemi kulutõhususe

kohta. Just sellest tulenevalt on ette nähtud tasuta ühikute mehhanism, mille eesmärk on

toetada ettevõtteid keskkonnasäästlikemate lahenduste kasutuselevõtu üleminekul ja

võimaldada neil teha vajalikke investeeringuid. Viimaste aastate kriiside kontekstis on siiski

tekkinud vajadus süsteemi kohandada. EK on andnud mõista, et ühikute vähendamise tempo

ei pruugi olla jätkusuutlik. Seetõttu on arutluse all nii arvutus- kui ka võrdlusaluste

ülevaatamine.

Annika Varik lisas, et HKS-i sektor on kasvuhoonegaaside inventuuris eraldi vaatluse all ja

andmed näitavad, et CO2 heide on sektoris püsivalt vähenenud.

Mart Maastik märkis, et väites, et Rail Balticut on saanud tänu HKS-ile ehitada, siis

sisuliselt tähendab see, et on loodud kunstlik maks, mida riik kogub HKS-i kaudu. Tegemist

ei ole „väljastpoolt“ tekkiva rahaga, vaid mehhanismiga, mille kaudu kogutakse rahalisi

vahendeid ettevõtetelt.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 5: Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei Jevgrafov, Mart Maastik; erapooletuid 0).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Kiia Väli

631 6431 [email protected]