KEKK protokoll 09.06.2026

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 159

Vikipalu, Anija vald Teisipäev, 09. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 18.00

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik), Liisa

Varul (praktikant)

Puudusid: Züleyxa Izmailova, Lauri Laats, Hanah Lahe ja Tiit Maran

Kutsutud: Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran, juhatuse liige

looduskasutuse valdkonnas Kristjan Tõnisson, juhatuse liige metsamajanduse valdkonnas

Erko Soolmann, juhatuse liige kesksete teenuste valdkonnas Agne Aija, kommunikatsiooni- ja

turundusosakonna juhataja Liis Kängsepp, looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv (2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Tutvumine soode taastamise ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (08.06.2026-14.06.2026) töökava

Komisjoni väljasõiduistung teisipäev, 9.06.2026 kell 14.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Tutvumine soode taastamise ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

2. Tutvumine soode taastamise ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega

Mikk Marran sõnas, et Eesti on Euroopas metsasuselt viiendal kohal ja 57% Eestist on

metsamaa. Kokku on Eestis metsamaad 2,3 miljonit km2 (riigimetsa 50,3%, erametsa 49,7%).

Eestis on 110 000 erametsaomanikku. Riigimetsas on metsa tagavara 218 miljonit m3 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsaportfelli moodustab 55% majandusmets ja

45% on erinevate piirangute all. 2025. aastal lisandus piirangute alla majandusmetsast 5000

ha. RMK missioon on, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK arengukava

2

uuendati eelmise aasta lõpus ja jätkatakse nelja põhivaldkonnaga: kestlikult ja

kliimapositiivselt loodud tulu teenimine, elurikkana hoitud loodus, teadlik looduskasutus ja

arenev ning koostööd väärtustav organisatsioon. RMK eelmise aasta käive oli 254 miljonit

eurot ja ärikasum 86 miljonit eurot. Eelmisel aastal müüdi 3,4 miljonit m3 puitu ja 2026. aasta

eesmärgiks on müüa 3,1 miljonit m3 puitu. Erinevus tuleneb peamiselt majandatava metsa

vähenemisest. Eelmisel aastal külastas RMK puhke- ja kaitsealasid 2,9 miljonit inimest ja

sama palju külastajaid oodatakse ka käesoleval aastal. 2025. aastal taastati märgalasid 8503 ha

ulatuses. Eelmisel aastal istutati 20,5 miljonit taime ja selle aasta jooksul istutatakse 19

miljonit taime. Metsauuenduse hooldust tehti eelmisel aastal 21 000 ha, noorendike hooldust

16 400 ha, harvendusraiet peaaegu 11 000 ha ja uuendusraiet 8 500 ha.

Kristjan Tõnisson andis ülevaate RMK looduskaitseliste ülesannete algusaastatest. Alguses

tegeles RMK palju taristu loomisega, viimastel aastatel on suurem rõhk elupaikade

taastamisel ja lisandunud on vee-elupaikade taastamine ning veekogude tervendamine. 2011-

2025. aastatel on RMK kulutanud looduskaitsetöödeks 60 miljonit eurot, millest üle poole

katavad fondid ja välisrahastus. Eestis on käimas looduse taastamise kava koostamine, mis

määrab looduskaitsetööde suunad.

Kaupo Kohv märkis, et tänane väljasõiduistung keskendub hüvitusmeetmetele, mis on seotud

märgalade taastamisega. Märgalade taastamine on Eesti ökoloogide algatus. 15 aasta jooksul

on taastatud 32 000 ha märgalasid ja RMK rekonstrueerib igal aastal 20 000 ha

kuivendussüsteeme. Valdavalt on taastatud soometsasid ehk märgasid metsasid, millest 2400

ha on olnud endised turbakaevandusalad. Seoses Rail Balticu ja kaitseväe polügoonidega on

viimase kolme aasta jooksul hüvitusmeetmete rakendamine infrastruktuuriarendustes

märkimisväärselt suurendanud taastamistööde mahtu. Ta selgitas, kuidas taastamistöid ellu

viiakse ja milliseid mõjusid need omavad.

Komisjoni liikmed tutvusid märgalade taastamise töödega Vikipalus.

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 159

Vikipalu, Anija vald Teisipäev, 09. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 18.00

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik), Liisa

Varul (praktikant)

Puudusid: Züleyxa Izmailova, Lauri Laats, Hanah Lahe ja Tiit Maran

Kutsutud: Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran, juhatuse liige

looduskasutuse valdkonnas Kristjan Tõnisson, juhatuse liige metsamajanduse valdkonnas

Erko Soolmann, juhatuse liige kesksete teenuste valdkonnas Agne Aija, kommunikatsiooni- ja

turundusosakonna juhataja Liis Kängsepp, looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv (2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Tutvumine soode taastamise ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (08.06.2026-14.06.2026) töökava

Komisjoni väljasõiduistung teisipäev, 9.06.2026 kell 14.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Tutvumine soode taastamise ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Yoko Alender, Rain Epler, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

2. Tutvumine soode taastamise ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusega

Mikk Marran sõnas, et Eesti on Euroopas metsasuselt viiendal kohal ja 57% Eestist on

metsamaa. Kokku on Eestis metsamaad 2,3 miljonit km2 (riigimetsa 50,3%, erametsa 49,7%).

Eestis on 110 000 erametsaomanikku. Riigimetsas on metsa tagavara 218 miljonit m3 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsaportfelli moodustab 55% majandusmets ja

45% on erinevate piirangute all. 2025. aastal lisandus piirangute alla majandusmetsast 5000

ha. RMK missioon on, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK arengukava

2

uuendati eelmise aasta lõpus ja jätkatakse nelja põhivaldkonnaga: kestlikult ja

kliimapositiivselt loodud tulu teenimine, elurikkana hoitud loodus, teadlik looduskasutus ja

arenev ning koostööd väärtustav organisatsioon. RMK eelmise aasta käive oli 254 miljonit

eurot ja ärikasum 86 miljonit eurot. Eelmisel aastal müüdi 3,4 miljonit m3 puitu ja 2026. aasta

eesmärgiks on müüa 3,1 miljonit m3 puitu. Erinevus tuleneb peamiselt majandatava metsa

vähenemisest. Eelmisel aastal külastas RMK puhke- ja kaitsealasid 2,9 miljonit inimest ja

sama palju külastajaid oodatakse ka käesoleval aastal. 2025. aastal taastati märgalasid 8503 ha

ulatuses. Eelmisel aastal istutati 20,5 miljonit taime ja selle aasta jooksul istutatakse 19

miljonit taime. Metsauuenduse hooldust tehti eelmisel aastal 21 000 ha, noorendike hooldust

16 400 ha, harvendusraiet peaaegu 11 000 ha ja uuendusraiet 8 500 ha.

Kristjan Tõnisson andis ülevaate RMK looduskaitseliste ülesannete algusaastatest. Alguses

tegeles RMK palju taristu loomisega, viimastel aastatel on suurem rõhk elupaikade

taastamisel ja lisandunud on vee-elupaikade taastamine ning veekogude tervendamine. 2011-

2025. aastatel on RMK kulutanud looduskaitsetöödeks 60 miljonit eurot, millest üle poole

katavad fondid ja välisrahastus. Eestis on käimas looduse taastamise kava koostamine, mis

määrab looduskaitsetööde suunad.

Kaupo Kohv märkis, et tänane väljasõiduistung keskendub hüvitusmeetmetele, mis on seotud

märgalade taastamisega. Märgalade taastamine on Eesti ökoloogide algatus. 15 aasta jooksul

on taastatud 32 000 ha märgalasid ja RMK rekonstrueerib igal aastal 20 000 ha

kuivendussüsteeme. Valdavalt on taastatud soometsasid ehk märgasid metsasid, millest 2400

ha on olnud endised turbakaevandusalad. Seoses Rail Balticu ja kaitseväe polügoonidega on

viimase kolme aasta jooksul hüvitusmeetmete rakendamine infrastruktuuriarendustes

märkimisväärselt suurendanud taastamistööde mahtu. Ta selgitas, kuidas taastamistöid ellu

viiakse ja milliseid mõjusid need omavad.

Komisjoni liikmed tutvusid märgalade taastamise töödega Vikipalus.

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija