Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungi protokoll nr 171

Asendusliikme_volikiri_(P._Sibul).pdf

•

VOLITUS

Isarnaa fraklsioon volitab . istungil asendama ..$

Lugupidamisega

Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioon

esimees

I. I,

*. 2026

PÕSK_protokoll_nr_171_04.06.2026.pdf

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 171

Tallinn, Toompea Neljapäev, 04. juuni 2026

Algus 13.41, lõpp 14.35

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson (Kalle Laaneti asendusliige), Katrin Kuusemäe, Priit Sibul

(Helir-Valdor Seederi asendusliige), Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Läänemets, Evelin Poolamets

ja Jaak Valge

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna riigi koosloome keskkonna

nõunik Karmen Vilms; Riigikantselei õigusosakonna koosloome keskkonna projektijuht

Kristina Liik; Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht ja õigus- ja analüüsiosakonna

juhataja Kaido Jõgeva (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse

talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Eleri Kästik (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (879 SE) eelnõu

teise lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise

seaduse (866 SE) eelnõu teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (879 SE) eelnõu

teise lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ning sõnas, et tänasel istungil tehakse menetlusotsused.

Esmaspäevasel istungil kuulati ära huvirühmade arvamused ja ettepanekud ning ministeeriumi

seisukohad. Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud ettepanekute põhjal on

muudatusettepanekute loetelu kavandisse kantud on neli võimalikku komisjonipoolset

muudatusettepanekut. Ta andis muudatusettepanekute tutvustamiseks sõna Justiits- ja

Digiministeeriumi esindaja Karmen Vilmsile.

Karmen Vilms selgitas, et Justiits- ja Digiministeeriumi esimese muudatusettepaneku sisu on

muuta eelnõu § 1 punktis 1 lisatava Riigi Teataja seaduse (RTS) § 12¹ lõike 1 sõnastust.

2

Muudatuse eesmärk on tuua selgelt esile, et keskkonnas Sätla toimuvad kolm põhitegevust.

Nendeks on eelnõude koostamine, eelnõude menetlemine ning menetlusteabe avalikustamine.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 1 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 1:

1. Muuta eelnõu § 1 punktis 1 muudetav RTS § 121 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Riigi koosloome keskkond nimega Sätla (edaspidi Sätla) on andmekogu, milles

koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid

(edaspidi akti eelnõu) ning avalikustatakse asjaomane menetlusteave kuni nende

heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni Riigi Teatajas või muus õigusaktidega

sätestatud korras.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ando Kiviberg, Katrin

Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Karmen Vilms tutvustas teist muudatusettepanekut. Justiits- ja Digiministeerium teeb

ettepaneku muuta eelnõus RTS § 12¹ lõiget 3. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et

isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused. Ettepaneku tegi

Andmekaitse Inspektsioon ning ministeerium toetab seda.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 2 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 2:

2. Muuta eelnõu § 1 punktis 1 muudetav RTS § 121 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Andmekogus isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ando Kiviberg, Katrin

Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Karmen Vilms tutvustas kolmandat muudatusettepanekut. Justiits- ja Digiministeerium teeb

ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktis 1 RTS § 12¹ uue lõikega 6. Muudatuse eesmärk on

sätestada, et juhul kui põhiseaduslikud institutsioonid koostavad ja menetlevad eelnõusid oma

andmekogus, avalikustatakse Sätlas menetlusteave ehk sama paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja

3 nimetatud teave. Muudatusest tulenevalt nummerdatakse sama paragrahvi järgnevad lõiked

ümber.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 3 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 3:

3

3. Täiendada eelnõu § 1 punktis 1 muudetavat RTS § 121 uue lõikega 6, muutes järgnevate

lõigete numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„(6) Põhiseadusliku institutsiooni oma andmekogus koostatavate ja menetletavate aktide

eelnõude kohta avalikustatakse Sätlas käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud

teave.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jüri Jaanson, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Karmen Vilms tutvustas neljandat muudatusettepanekut. Justiits- ja Digiministeerium teeb

ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktist 2 välja RTS § 14 lõige 7. Muudatuse põhjuseks on

asjaolu, et Riigikogu otsus võtta kasutusele oma eelnõude menetlemise infosüsteem, mis

ühilduks Sätlaga, ei vaja seaduse tasandil eraldi reguleerimist. Seetõttu jäetakse vastav säte

eelnõust välja.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 4 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 4:

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

4.1. Asendada eelnõu § 1 punkti 2 sissejuhatatavas lauses tekstiosa „lõigetega 5–10“

tekstiosaga „lõigetega 5–9“;

4.2. Jätta eelnõu § 1 punktist 2 välja eelnõuga muudetav RTS § 14 lõige 7, muutes

järgnevate

lõigete numeratsiooni. Väljajäetav tekst:

„(7) Riigikogu võtab Sätla kasutusele Riigikogu juhatuse otsuse alusel, milles sätestatakse

kasutuselevõtu ulatus, ülemineku ajakava ja kord.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jüri Jaanson, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Helin Leichter sõnas, et eelnõu on läbinud keele- ja normitehnilise toimetuse ningtutvustas

eelnõu keeleparandusi.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikogu esindaja Antero Habichtile.

Antero Habicht sõnas, et Riigikogu Kantselei on saavutatud tulemusega rahul, IT-süsteemi

valmimise väljatöötamine võtab aga aega. Süsteemi loomiseks tuleb taotleda riigieelarvest

rahastust ning alustada arendustöödega. Eesmärk on pakkuda kodanikele selgem ja

arusaadavam süsteem, mis parandab nende informeeritust ja kaasatust õigusloomeprotsessis.

Selleni jõudmiseks on veel pikk tee minna.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

4

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Jüri Jaanson,

Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Jüri Jaanson, Ando Kiviberg, Katrin

Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Jüri Jaanson, Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse

muutmise seaduse (866 SE) eelnõu teise lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas teise päevakorrapunkti raames külalisi ning selgitas, et antud eelnõu

puhul on plaanis täna teha menetlusotsused. 2. juuni põhiseaduskomisjoni istungil kuulati ära

Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku tutvustus ning huvigruppide arvamused ja

ettepanekud. Komisjoni liikmetele on edastatud muudatusettepanekute loetelu kavand, mis

sisaldab nelja ettepanekut, millest kaks on teineteist välistavat. Enne otsuste tegemist

kuulatakse ära muudatusettepanekute tutvustused ning seejärel otsustatakse edasine

tegevussuund. Lisaks juhtis ta tähelepanu, et Justiits- ja Digiministeerium on esitanud eelnõu

esimese lugemise seletuskirja juurde vea parandamise õiendi, mis muudab seletuskirja

põhjendusi e-templi nõude väljavõtmise kohta eelnõust. Riigikohus on esitanud omapoolse

seisukoha, milles palutakse mitte piirduda seletuskirja parandamisega, vaid sätestada ka

eelnõus e-templi lisamine automaatse haldusakti vorminõudena. Justiits- ja Digiministeerium

on esitanud selle kohta oma sõnastusettepaneku. Arutelu keskmes on kaks võimalikku

lahendusviisi e-templi nõude käsitlemiseks. Eelnõu algversioonis oli e-templi nõue sätestatud,

kuid hiljem eemaldati see viitega kehtivale haldusmenetluse seaduse § 27 lõikele 1, kus on see

nõue juba reguleeritud. Samas on Riigikohtu hinnangul see regulatsioon ebapiisav ning

seetõttu tehakse ettepanek lisada e-templi nõue eelnõusse tagasi. Küsimus puudutab eelkõige

haldusakti andmise aja ja kehtivuse tuvastamist. Olemasolev tehniline lahendus võimaldab

e-templi lisamist dokumendi genereerimise hetkel, kuid see ei pruugi kajastada haldusakti

tegelikku andmise aega. Ta tõi välja, et selline olukord võib tekitada probleeme õigusselguses,

eriti juhul, kui dokumenti kasutatakse hiljem muutunud õigusliku olukorra kontekstis. Ta

andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatele, et nad selgitaksid probleemi ulatust ja

võimalikke lahendusi.

Illimar Pärnamägi selgitas, et Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole haldusakti

andmise aja küsimus probleem. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 4 kohaselt tuleb

haldusaktile märkida selle andmise aeg ning see peab olema dokumendis niikuinii kirjas.

E-tempel võimaldab aega tehniliselt turvalisemalt kindlaks teha, kuid see ei ole ainus viis aja

tuvastamiseks. Kui haldusaktis märgitud aeg on vale või teadlikult moonutatud, on tegemist

dokumendi võltsimisega, mis on käsitletav kuriteona. E-templi tehnoloogiline funktsioon on

siduda dokument kindla asutusega.

Erik Janson selgitas, et e-templil on kaks peamist funktsiooni. Esiteks võimaldab see

tõendada dokumendi päritolu ning siduda selle konkreetse asutusega. Teiseks aitab e-tempel

tagada dokumendi terviklikkust. Terviklikkuse tagamine on laiemalt infosüsteemi küsimus

ning seda tuleb tagada juba dokumentide haldamisel infosüsteemis. Selleks tuleb järgida Eesti

5

infoturbe standardeid. Samuti rõhutas ta, et dokumendi terviklikkuse tagamine algab enne

dokumendi lõplikku vormistamist.

Priit Sibul küsis, mida tähendab e-templi puhul dokumendi sidumine asutusega. Tema

hinnangul peab haldusakti andmise aeg olema dokumendis niikuinii kirjas ning samuti on

dokumendis näidatud selle andnud asutus. Ta palus selgitada, milles seisneb e-templi tegelik

funktsioon ning mida tähendab praktikas dokumendi asutusega sidumine. Samuti küsis ta,

miks on selline sidumine vajalik olukorras, kus dokumendi andja on juba dokumendis

kajastatud.

Erik Janson tõi näite igapäevaelust. Internetipangast pangaväljavõtte tellimisel lisatakse

dokumendile tempel, mis tõendab teisele osapoolele, millisest pangast dokument pärineb.

Samamoodi annab e-tempel dokumendile usaldusväärse info selle päritolu kohta ning näitab,

millisest asutusest dokument on väljastatud. E-tempel sisaldab kuupäeva ja kellaaega.

E-tempel ei ole digiallkiri, vaid kinnitab dokumendi päritolu asutusest, sõltumata sellest, kas

dokumendi väljastas inimene või infosüsteem.

Ando Kiviberg selgitas, et Riigikohtu halduskolleegium on teinud ettepaneku sätestada

e-templi nõue automaatse haldusakti vorminõudena. Kuna automaatotsuseid teeb infosüsteem,

on loogiline, et ka e-tempel lisatakse dokumendile selle loomise hetkel automaatselt. Selle

lahenduse rakendamisega võivad kaasneda ressursiküsimused. Ta palus Justiits- ja

Digiministeeriumi esindajatel selgitada komisjoni liikmetele täpsemalt, milles seisneb vastav

probleem ning millised on sellega seotud piirangud.

Illimar Pärnamägi selgitas, et lisaks ressursiküsimusele on tegemist ka digitaalse asjaajamise

ja menetlemise loogika küsimusega. Viimastel aastatel on liigutud suunas, kus haldusotsused

eksisteerivad esmajoones andmetena andmekogudes ning on sealt kasutajatele kättesaadavad.

Sellisel juhul loetakse otsus isiku suhtes tehtuks ja kehtivaks juba andmekogus olevate

andmete alusel. E-templi eesmärk on kinnitada dokument hetkel, kui see andmekogust

eraldatakse ning muutub eraldiseisvaks dokumendiks, mida kasutatakse väljaspool

infosüsteemi. E-tempel lisatakse dokumendile selle väljastamisel, et kinnitada selle päritolu

ning seostada dokument vastava asutusega.

Ando Kiviberg palus Justiits- ja Digiministeeriumi esindajal tutvustada digitempli lahendust

ning selgitada sellega seotud küsimusi.

Illimar Pärnamägi selgitas, et e-templi kasutamine ei ole seotud üksnes automaatsete

haldusotsuste kasutuselevõtuga, vaid see on juba kehtivas õiguses reguleeritud ning praktikas

kasutusel. Ka käsitsi koostatud elektrooniliste haldusaktide puhul peab olema võimalus

kasutada e-templit. Praktikas ei lisata e-templit alati kohe, kuna haldusotsused eksisteerivad

sageli esmalt andmetena andmekogudes ning eraldi dokumenti ei pruugi kohe moodustada. Ta

selgitas, et e-tempel lisatakse dokumendile siis, kui tekib vajadus see infosüsteemist eraldada

ja eraldi dokumendina kasutada. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et dokumendile lisatakse

digiallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Digiallkirja

andmine eeldab inimese tegevust ning PIN-koodi kasutamist, mistõttu võib massiliste

toimingute puhul sellest loobuda ja kasutada üksnes e-templit, mis ongi antud juhul

põhjendatud.

6

Priit Sibul sõnas, et dokumendi loomisel infosüsteemis peab sellel olema kas digiallkiri või

e-tempel. Varasema selgituse kohaselt lisatakse e-tempel dokumendile selle väljastamisel. Ta

soovis selgitust, kas andmekogus võib eksisteerida dokument, millel puudub nii digiallkiri kui

ka e-tempel. Ta palus ka selgitada, millisel kujul selline dokument infosüsteemis eksisteerib

ning kuidas on sellisel juhul võimalik tuvastada dokumendi loomise aeg. Samuti küsis ta, kas

piisab sellest, et dokumendis endas on märgitud selle koostamise aeg.

Erik Janson vastas, et dokumendi sisse on võimalik märkida kuupäev, kuid sellest üksi ei

pruugi piisata. Dokumendil on olemas ka metaandmed, mis annavad täiendavat teavet selle

loomise kohta. Järgmine samm on dokumendi e-tembeldamine, mille käigus paigutatakse

dokument konteinerisse ning see kinnitatakse riigi usaldustaristu abil. Sellega tõendatakse, et

dokument on konkreetsel ajahetkel kindlal kujul olemas ning et see on väljastatud kindla

osapoole poolt.

Priit Sibul tõdes, et tema arusaama kohaselt on võimalik luua andmekogusse dokument,

millel puudub nii digiallkiri kui ka e-tempel. Sellisel juhul võib dokumendis olla kirjas selle

koostamise aeg ning vastavad andmed kajastuvad ka metaandmetes.

Erik Janson vastas, et dokumendi terviklikkust ja jälgitavust saab tagada andmekogu enda

turbenõuete abil. Eestis on kehtestatud infoturbe standardid, mis sätestavad vastavad

terviklikkuse nõuded. Võimalik on valida erinev turbetase, mis määrab nõuded selle kohta,

kuidas tagatakse dokumentide jälgitavus, sealhulgas nende muutmine ja genereerimise aeg.

Illimar Pärnamägi tõi komisjoni liikmetele slaidide põhjal näite mootorsõidukimaksu

otsusest infosüsteemis. Andmekogus on nähtavad otsuse sisu, adressaat, kuupäev ning

tasumise tähtajad ning selle alusel loetakse otsus kehtivaks. Selles etapis ei ole dokumendile

veel e-templit lisatud. Infosüsteem kinnitab andmekogu vahendusel otsuse kehtivust vastavalt

turvanõuetele. Dokumendi allalaadimisel moodustatakse eraldi fail ning selle juurde tekib

konteiner, millele lisatakse e-tempel. Sellisel juhul ei ole tegemist digiallkirjaga, vaid

e-templiga, mis kinnitab dokumendi päritolu ja kehtivuse.

Ando Kiviberg selgitas, et e-templi küsimuse lahendamiseks on kaks võimalikku lähenemist.

Üks võimalus on taastada eelnõu algne kooskõlastusringi aegne sõnastus ning sätestada, et

automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel. Teine võimalus on lähtuda kättetoimetamise

põhimõttest. Ta palus Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatel selgitada komisjoni liikmetele

nende kahe lähenemise erinevusi.

Illimar Pärnamägi selgitas, et e-templi nõue oli eelnõu koostamise käigus küll sees, kuid

lõpuks jäeti välja, tuginedes kehtivale regulatsioonile. Haldusmenetluse seaduse § 27 lõige 1

reguleerib juba e-templi kasutamist ning seetõttu ei peetud vajalikuks seda eelnõus eraldi

korrata. E-templi kohustuslik sätestamine eelnõus muudaks regulatsiooni rangemaks võrreldes

kehtiva õigusega. Haldusaktid jagunevad üldjoontes kaheks: õigusi piiravateks ja

soodustavateks haldusaktideks. Soodustavate haldusaktide puhul ei ole kättetoimetamisele

seatud sama rangeid vorminõudeid ning neid võib teatavaks teha paindlikumalt. Kui e-templi

nõue oleks eelnõus sätestatud, laieneks see kõikidele haldusaktidele, sealhulgas neile, mille

puhul see ei ole põhjendatud. Seetõttu peeti otstarbekaks lähtuda üldisest regulatsioonist. Kui

peetakse vajalikuks suuremat selgust, võib kaaluda täpsustava sätte lisamist, kuid sellisel

juhul tuleks arvestada erinevate haldusaktide erisustega. Lõpetuseks tõdes ta, et kehtiv

7

praktika on seni toiminud ning olulisi praktilisi probleeme ei ole esile kerkinud.

Ando Kiviberg küsis, milline oleks e-templi automaatse lisamise mõju Eesti riigi

infosüsteemidele. Ta täpsustas, et soovib hinnangut eelkõige süsteemide koormuse ning

täiendava andmemahu osas.

Erik Janson vastas, et e-templi automaatse lisamise mõju kohta ei ole tehtud detailset

mõjuhinnangut. Selleks tuleks põhjalikult analüüsida kõiki haldusakte väljastavaid

infosüsteeme. Selline muudatus võib kaasa tuua märkimisväärse arendusvajaduse. Samuti

selgitas ta, et andmemahu mõju sõltub konkreetsest infosüsteemist ja väljastatavate aktide

hulgast. Kuigi üksikud dokumendid ei ole tavaliselt suure mahuga, on siiski vajalik teha

põhjalik mõjuhinnang, et hinnata muudatuse tegelikku mõju.

Timo Suslov kommenteeris, et teisipäevasel istungil tekkinud küsimused on tänaseks saanud

vastused ning vajalikud selgitused on esitatud. Esitatud näited on olnud arusaadavad ja

selgitavad ning kavandatav lahendus vähendab selgelt bürokraatiat.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku liikuda muudatusettepanekute arutelu ja hääletamise juurde.

Esimese muudatusettepanek on komisjonipoolne muudatusettepanek Justiits- ja

Digiministeeriumi esitatud ettepaneku põhjal. Ta palus ministeeriumi esindajal seda

tutvustada.

Illimar Pärnamägi tutvustas muudatusettepanekut ning selgitas, et eelnõu kehtestab piirangu,

mille kohaselt ei tohiks haldusakte automatiseeritult menetleda olukorras, kus haldusakti

seaduslikus aluses esineb kaalumisruum või määratlemata õigusmõiste. Sellisel juhul peaks

automatiseerimise võimalus olema seaduses eraldi ette nähtud. Ta tõdes, et eelnõu

ettevalmistamise käigus jõuti järeldusele, et selline piirang on liiga kitsendav. Määratlemata

õigusmõisted on oma olemuselt tõlgendatavad ning nende esinemine võib takistada

automatiseerimist ka juhtudel, kus see oleks võimalik. Seetõttu peeti otstarbekaks jätta piirang

üksnes kaalumisruumiga haldusaktide puhul, mis on piisav automatiseerimise välistamiseks.

Ando Kiviberg küsis, kas Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud muudatusettepanek lahendab

sama probleemi mis Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek.

Illimar Pärnamägi vastas, et ministeeriumi esitatud muudatusettepanek lahendab sama

probleemi, kuid teeb seda vähem piiraval viisil.

Ando Kiviberg pani hääletusele muudatusettepaneku nr 1 muudatusettepanekute loetelu

kavandis.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 1:

1. Muuta eelnõu § 1 punktis 1 muudetava HMS § 7¹ lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Haldusorgani nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta tohib kaalutlusõiguse teostamist

eeldava haldusakti anda või haldustoimingu sooritada eriseaduses ettenähtud juhul ja korras.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Jüri Jaanson,

Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 0;

8

erapooletuid 1: Priit Sibul).

Ando Kiviberg selgitas, et teise muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon.

Muudatusettepanek nr 1 on juba toetust leidnud ja ettepanekud on teineteist välistavad.

Priit Sibul soovis ettepaneku hääletamist.

Ando Kiviberg pani hääletusele muudatusettepaneku nr 2 muudatusettepanekute loetelu

kavandis.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 2:

2. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse selliselt, et Haldusmenetluse seaduse

paragrahvi 71 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Kaalutlusõiguse teostamisel või määratlemata õigusmõistete sisustamisel automaatset

haldusmenetlust ei teostata.”

Isamaa fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 1: Priit Sibul; vastu 6:

Jüri Jaanson, Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Helin Leichter tutvustas kolmandat muudatusettepanekut ning selgitas, et ettepanek tuleneb

keeletoimetaja märkustest. Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt on menetlusosalisel või

taotlejal õigus isiklikule kontaktile haldusorgani nimel tegutseva isikuga ning õigus olla ära

kuulatud. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et nii menetlusosalisel kui ka taotlejal on

ärakuulamisõigus ning mõlemat tuleb sellest võimalusest teavitada. Seetõttu on otstarbekas

asendada sõna „või“ sõnaga „ja“. Ta lisas, et muudatus on eelnõu algatajaga kooskõlastatud.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 3 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 3:

3. Asendada eelnõu § 1 punktis 1 muudetava HMS § 7¹ lõike 3 esimeses ja kolmandas

lauses sõna „või“ sõnaga „ja“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jüri Jaanson, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Priit Sibul, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljandat muudatusettepanekut ning selgitas, et siin on pakutud

kaks alternatiivset varianti. Üks võimalus on pöörduda tagasi eelnõu algse kooskõlastusringil

olnud sõnastuse juurde, mille kohaselt lisatakse automaatsele haldusaktile e-tempel. Teise

variandi kohaselt täiendatakse eelnõu § 1 punktis 1 muudetavat haldusmenetluse seaduse § 71

lõiget 4 kolmanda lausega, mille kohaselt lisatakse automaatsele haldusaktile haldusmenetluse

seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud e-tempel, välja arvatud juhul, kui haldusmenetluse seaduse

kohaselt võib haldusakti menetlusosalisele teatavaks teha vabas vormis.

Illimar Pärnamägi selgitas, et Justiits- ja Digiministeeriumi esmane eelistus on jääda

olemasoleva eelnõu sõnastuse juurde. Kui arutelude põhjal püsib ebaselgus, võib kaaluda

9

täpsustava sätte lisamist. Sellisel juhul eelistab ministeerium enda pakutud sõnastusvarianti.

Ando Kiviberg sõnas, et tema arusaama kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumi pakutud

pikem sõnastusvariant saanud ka Riigikohtu halduskolleegiumi esindajate heakskiidu ning

nad on sellega nõus.

Illimar Pärnamägi vastas, et Riigikohtu esindajatelt saadud tagasiside kohaselt peetakse

vajalikuks teha vastav muudatus, kuid konkreetset sõnastust, vormi või asukohta eelnõus ei

ole nende poolt täpsustatud.

Ando Kiviberg ütles, et vestles Riigikohtu halduskolleegiumi esimehe Ivo Pilvinguga ja

kinnitas, et e-templi nõude täpsustamist peetakse vajalikuks ning ollakse valmis toetama

Justiits- ja Digiministeeriumi poolt pakutud täpsustatud sõnastust, võrreldes

kooskõlastusringil eelnõus olnud algse variandiga.

Priit Sibul sõnas, et komisjonil on valida kahe variandi vahel: kas kasutada lühemat või

pikemat sõnastusvarianti. Eelnõu algataja eelistus on aga jääda olemasoleva sõnastuse juurde.

Ta küsis, kas komisjon peab igal juhul valima kahe esitatud alternatiivi vahel. Ta sõnas, et

toetab olemasolevat eelnõu sõnastust ja selle muutmata jätmist.

Ando Kiviberg selgitas, et e-templi küsimust arutati eelmisel komisjoni istungil ja arutelu on

jõudnud sellesse etappi Riigikohtu halduskolleegiumi selge sisendi ja soovituse tõttu.

Eesmärk on leida lahendus, mis oleks vastuvõetav nii seadusandjale, Justiits- ja

Digiministeeriumile kui ka Riigikohtu halduskolleegiumile. Esitatud variandid on kujunenud

sellest vajadusest.

Illimar Pärnamägi märkis, et kui kumbagi esitatud alternatiivi ei toetata, jääb eelnõu

muutmata ning kehtima olemasolev lahendus.

Ando Kiviberg pani hääletusele muudatusettepaneku nr 4 muudatusettepanekute loetelu

kavandis.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 4:

4. Täiendada eelnõu § 1 punktis 1 muudetavat HMS § 7¹ lõiget 4 ja lisada kolmas lause

järgmises sõnastuses:

„Automaatsele haldusaktile lisatakse käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud e-tempel,

välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse kohaselt võib haldusakti menetlusosalisele

teatavaks teha vabas vormis.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Jüri Jaanson,

Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 1: Priit

Sibul).

Helin Leichter sõnas, et eelnõu on läbinud keele- ja normitehnilise toimetuse ning tutvustas

tehtud keeleparandusi.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

10

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Jüri Jaanson,

Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Priit Sibul, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Jüri Jaanson, Ando Kiviberg, Katrin

Kuusemäe, Priit Sibul, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Jüri Jaanson, Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe,

Priit Sibul, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu_põhiseaduskomisjoni_istungi_protokoll_nr_171.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARKUS VEIA PNOEE-50010240223 2026-06-10 07:26:42

ANDO KIVIBERG PNOEE-36907280253 2026-06-10 13:34:03