Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungi protokoll nr 170

Pôhiseaduskomisjon

2.juuni 2026.a.

Tänasel pOhiseaduskomisioni istungil asendab Anastassia Kovalenko-Kölvartit Lauri Laats.

Lugupidamisega

.-1

Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esirnees

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 170

Tallinn, Toompea Teisipäev, 02. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.02

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Lauri Laats (Anastassia

Kovalenko-Kõlvarti asendusliige), Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov,

Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Lauri Läänemets ja Evelin Poolamets

Kutsutud: Justiits- ja digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli;

Justiits- ja digiministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep; Justiits- ja

digiministeeriumi kohtute talituse nõunikud Marilin Reintamm; Justiits- ja digiministeeriumi

eelarve- ja strateegiatalituse juhataja Regina Vällik (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja

Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar

Pärnamägi ja nõunik Eleri Kästik; Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja

halduskolleegiumi kohtunõunik Stefan Vingerfeld (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(menetlusotsused)

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(menetlusotsused)

3. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise

seaduse (866 SE) eelnõu teise lugemise ettevalmistamine (huvirühmade kuulamine)

4. Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Anastassia

Kovalenko-Kõlvarti, Peeter Ernitsa, Aleksandr Tšaplõgini, Martin Helme, Helle-Moonika

Helme, Siim Pohlaku, Rene Koka, Rain Epleri, Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Varro

Vooglaiu, Aleksei Jevgrafovi, Anti Poolametsa, Mart Helme, Enn Eesmaa, Tõnis Möldri,

Kersti Sarapuu, Kalle Grünthali, Leo Kunnase, Jaak Valge algatatud Eesti Vabariigi

põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks eelnõu (872

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

2

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(menetlusotsused)

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ning sõnas, et tänasel istungil on plaanis teha 854 SE teise

lugemise menetlusotsused. Muudatusettepanekuid tähtajaks, 28. aprilliks, ei laekunud.

Komisjon on arutanud eelnõu teise lugemise ettevalmistamist neljal istungil ning tegemist on

viienda korraga, mil eelnõu tervikuna käsitletakse. Komisjon on ära kuulanud kaasatud

osapoolte märkused ja ettepanekud ning Justiits- ja digiministeeriumi seisukohad nende kohta.

Justiits- ja digiministeerium esitas eelnõule 91 muutmise ettepanekut. Need on kantud

muudatusettepanekute loetellu, kus on kokku 70 muudatusettepanekut. Osa ettepanekuid on

sisuliselt seotud ning seetõttu on need kantud loetellu ühe muudatusettepanekuna, mille tõttu

on muudatusettepanekute number väiksem.

A. Kiviberg tutvustas esimest muudatusettepanekut, mis on tehnilise sisuga. Eelnõu kohaselt

muudetakse kohtute seaduse (KS) § 42 lõiget 1. Kuna kohtu kantselei kodukorra asemel

sätestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord, tuleb vastav muudatus teha ka

nimetatud sättes. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 1 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 1:

1. Täiendada § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 2 järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 82 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu asjaajamiskorras.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas teist muudatusettepanekut ning selgitas, et muudatusettepanekuga

nähakse ette, et maakohtutes kokku on 164 kohtuniku ametikohta, ringkonnakohtutes 47 ning

halduskohtutes 25. Muudatus ei välista kohtunike arvu ajutist ületamist seaduses sätestatud

erandjuhtudel, näiteks kohtuniku tagasipöördumisel, kuid tagab, et kohtusüsteemi tavapärane

toimimine lähtub selgelt määratletud kohtunike arvust (KS § 11 jt).

Helir-Valdor Seeder märkis, et muudatusettepanek ei ole tema jaoks täielikult arusaadav. Ta

viitas varasematele aruteludele, kus leiti, et kindla arvu määramine on pigem abstraktne ja

muutuv, kuna kohtunike arv võib ajas muutuda. Kohtunike arvu määramine peaks eelkõige

teenima rahastamise ja eelarvestamise eesmärki, kuid esitatud kujul ei pruugi see seda

piisavalt tagada.

Kalle Laanet tõi välja, et Riigikohtu kohtunikke ei ole üldarvuna eraldi välja toodud. Ta

soovis täpsustust, kas muudatus ei puuduta Riigikohut või kuidas Riigikohtu kohtunike arv on

määratud.

Viljar Peep vastas, et Riigikohtus on 19 riigikohtunikku. Nende arv on sätestatud seaduses

3

juba seaduses algusest peale ning seda ei ole muudatusettepanekuga muudetud.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 2 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 2:

2. Teha eelnõus järgmised muudatused:

2.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 10 (uue numeratsiooni punkt 11)

ja sõnastada see järgmiselt:

„11) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Maakohtutes kokku on 164 kohtuniku ametikohta.”.“

2.2. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 13 (uue numeratsiooni punkt 15) ja

sõnastada see järgmiselt:

„15) paragrahvi 12 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises

kohtus, võib kohtunike arv olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud

maakohtunike arvust.“.“

2.3. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 21 (uue numeratsiooni punkt 23)

ja sõnastada see järgmiselt:

„23) paragrahvi 12 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) Kui maakohtu esimees pöördub tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu

esimeheks nimetamist, võib kohtunike arv kuni selles kohtus kohtunikukoha vabanemiseni olla

suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud maakohtunike arvust.“.

2.4. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 30 (uue numeratsiooni punkt 32)

ja sõnastada see järgmiselt:

„32) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduskohtutes kokku on 25 kohtuniku ametikohta.“.“

2.5. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 36 (uue numeratsiooni punkt 38)

ja sõnastada see järgmiselt:

„38) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ringkonnakohtutes kokku on 47 kohtuniku ametikohta.“.“

2.6. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 100 (uue numeratsiooni punkt

103) ja sõnastada see järgmiselt:

„103) paragrahvi 584 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv olla ajutiselt, kuni halduskohtus või

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkonnas või kolleegiumis kohtunikukoha

vabanemiseni, suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 23 lõikes 1 ja § 25

lõikes 3 nimetatud kohtunike arvust.“.“

2.7. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktist 128 (uue numeratsiooni punkt

131) välja kohtute seaduse § 13014, muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni.

4

Väljajäetav tekst:

„§ 13014. Kohtuniku tagasipöördumine

Kui kohtusse pöördub tagasi kohtunik, kes enne 2027. aasta 1. jaanuari töötas väljaspool

kohut, siis võib kohtunike üldarv kuni maa-, haldus- või ringkonnakohtus kohtunikukoha

vabanemiseni olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1

nimetatud kohtunike arvust ning riigikohtunike arv võib kuni Riigikohtus kohtunikukoha

vabanemiseni olla suurem käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud riigikohtunike arvust.“;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek on tehnilise

sisuga. Eelnõuga võetakse kasutusele mõisted „süüteovaldkond“ ja „tsiviilvaldkond“.

Muudetavates sätetes viiakse mõisted kooskõlla uute eelnõus kasutusele võetavate mõistetega

(KS § 112 jt).

Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 3 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 3:

3. Teha eelnõus järgmised muudatused:

3.1. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 12 (uue

numeratsiooni punkt 13) järgmises sõnastuses:

13) paragrahvides 112 ja 113 asendatakse sõna ”süüteoosakonna” sõnaga ”süüteovaldkonna”

ning § 162 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna ”tsiviilosakonna” sõnaga

”tsiviilvaldkonna”;

3.2. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 106 (uue numeratsiooni punkt

109) muudetava kohtute seaduse § 76 lõige 32 ja sõnastada see järgmiselt:

„(32) Kohtu esimees määrab maakohtu tsiviilvaldkonna osakonna, süüteovaldkonna osakonna

ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale ning halduskohtu aseesimehele lisatasu 15% tema

ametipalgast.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek on esitatud

sätetes parema õigusselguse tagamiseks, tuues normides selgemalt välja, et kohtute nõukogu

võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppu vabastada just esimehe ülesannetest ja mitte kohtuniku

ametist. Uus sõnastus muudab normi õigusselgemaks, sisu ei muutu (KS § 12 lg 4 jt). Ta

küsis, kas muudatusettepanekut nr 4 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada

või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 4:

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

5

4.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 17 (uue numeratsiooni punkt 19) ja

sõnastada see järgmiselt:

„19) paragrahvi 12 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtute nõukogu võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist kohtu

esimehe ülesannetest vabastada:“.

4.2 Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 38 (uue numeratsiooni punkt 40) ja

sõnastada see järgmiselt:

„40) paragrahvi 24 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kohtute nõukogu võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist kohtu esimehe ülesannetest

vabastada:”.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga täpsustatakse

maakohtu ja ringkonnakohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastamise alust, asendades

määratlemata ja liiga laia tõlgendusruumiga „kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise“

kriteeriumi objektiivsemate alustega. Uue sõnastuse kohaselt võib kohtu esimehe vabastada

juhul, kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad

tõsised organisatsioonilised puudujäägid (KS § 12 lg 4 p 2 jt). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 5 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 5:

5. Teha eelnõus järgmised muudatused:

5.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 18 (uue numeratsiooni punkt 20)

ja sõnastada see järgmiselt:

„20) paragrahvi 12 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad

tõsised organisatsioonilised puudujäägid.“.

5.2. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 39 (uue numeratsiooni punkt 41)

ja sõnastada see järgmiselt:

„39)  paragrahvi 24 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad

tõsised organisatsioonilised puudujäägid.”;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

6

Ando Kiviberg tutvustas kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga muudetakse

KS § 34 lõike 5 sõnastust üldisemaks, et see ei tekitaks eksitavat muljet. Seni loetletud

üksikud õigusaktid võivad jätta mulje, et kohustused tulenevad ainult neist, kuigi tegelikult

tuleb järgida ka Euroopa Liidu õigust. Seetõttu asendatakse konkreetne loetelu sõnaga

„õigusaktidega“, mis hõlmab nii Eesti seadusi kui ka Euroopa Liidu määrusi ja muid

asjakohaseid norme. Euroopa Liidu määrusi ei tooda sättes eraldi välja, kuna neid ei ole

tavaks riigisisestes seadustes loetleda. Muudatus ei muuda õiguste ega kohustuste sisu (KS §

34 lg 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 6 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 6:

6. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 50 (uue numeratsiooni punkt 52) ja

sõnastada see järgmiselt:

„52) paragrahvi 34 lõike 5 kolmandas lauses asendatakse sõnad „käesoleva seaduse ja

isikuandmete kaitse seadusega“ sõnaga „õigusaktidega“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas seitsmendat muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku kohaselt

annab edaspidi kohtu üldkogu eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta. KS §

12 lõike 3 punkti 4 kohaselt on üldkogul juba pädevus koolituskava kinnitada ja täiendavalt ei

ole vaja seda reguleerida, seega jäetakse see sättest välja (KS § 36 p 1). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 7 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 7:

7. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 51(uue numeratsiooni punkt 53) ja

sõnastada see järgmiselt:

„53) paragrahvi 36 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) annab kohtu eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta;“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kaheksandat muudatusettepanekut. KS § 37 lõike 4 muudatus

võimaldab tööjaotusplaani kehtestamist ka pikemaks ajaks kui kalendriaasta. KS § 37 lõike 41

muudatusega jäetakse välja kohustus spetsialiseeruda tööõigusele. Tööõigusele

spetsialiseerumise reguleerimist seaduse tasemel ei saa pidada otstarbekaks, kuna vastavat

liiki vaidlusi ei ole piisavalt palju. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 8

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 8:

7

8. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 59 (uue numeratsiooni punkt 61) ja

sõnastada see järgmiselt:

„61) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 41 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse vähemalt üheks kalendriaastaks. Kohtu eestseisus võib

kinnitatud tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

(41) Tööjaotusplaaniga nähakse ette tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja

eestkoste asjadele ning maksejõuetuse ja äriõiguse asjadele, süüteokohtunike

spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja

majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimis- ja

ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ning maksuõiguse asjadele. Kohtute nõukogu

kehtestab kohtu tööjaotusplaani koostamise alused, sealhulgas kohtunike ja kohtuteenistujate

spetsialiseerumise põhimõtted koos kohustusliku koolituse mahu nõuetega. Kohtu

tööjaotusplaani, kohtunike koolitusstrateegia ja -programmi ning kohtu koolituskava

koostamisel lähtutakse seadusega ettenähtud spetsialiseerumissuundadest ning kohtute

nõukogu kehtestatud tööjaotusplaani koostamise alustest.”.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas üheksandat muudatusettepanekut. Muudatustega jäetakse välja

kohtute nõukogusse valitavad asendusliikmed, kuna nende vajalikkus ja toimimine on olnud

probleemne ka senises praktikas, sest nad ei ole nõukogu tööga igapäevaselt kursis ega pruugi

arutelude taustast piisavalt aru saada. Lisaks võib mitme asendusliikme samaaegne osalemine

viia olukorrani, kus seisukohad erinevad põhiliikmete omadest ja otsused muutuvad

ebajärjekindlaks. See raskendab nõukogu töö sidusust ja järjepidevust (KS § 38 lg 3 p 3 jt). Ta

küsis, kas muudatusettepanekut nr 9 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada

või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 9:

9. Teha eelnõus järgmised muudatused:

9.1. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 62 (uue numeratsiooni punkt 64)

muudetava kohtute seaduse  § 38 lõike 3 punktist 3 välja sõnad „ja asendusliikmed“.

9.2. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 71 (uue numeratsiooni punkt 73)

muudetavast kohtute seaduse §-st 401 välja lõige 4, muutes järgnevate punktide

numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud

asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.“.

9.3. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 71 (uue numeratsiooni punkt 73)

muudetavast kohtute seaduse § 401 lõikest 5 (uue numeratsiooni lõige 4) välja sõnad „ja

asendusliikmete“.

8

9.4. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 126 (uue numeratsiooni punkt

129) muudetavast kohtute seaduse § 1303 lõikest 2 välja sõnad „ja asendusliikmete“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku eesmärk on

täpsustada kohtute seaduse § 401 lõike 1 punktis 4 sätestatud kohtute nõukogu koosseisu,

sätestades, et nõukogusse kuuluvad kaks Riigikogu liiget. Varasem sõnastus „kaks Riigikogu

nimetatud esindajat“ ei määra üheselt, kas nõukogusse võib nimetada ka isikuid, kes ei ole

Riigikogu liikmed, mistõttu võib see tekitada õigusselguse probleeme. Lisaks nähakse ette, et

liikmed nimetab nõukogusse Riigikogu täiskogu oma otsusega ning nimetamise ettepaneku

teeb põhiseaduskomisjon. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jääb Riigikogu liikmest

nõukogu liige nõukogusse kuni uue koosseisu liikmete nimetamise otsuse jõustumiseni.

Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava kirjalik nõusolek (KS § 401 lg 1 p 4 jt). Ta

täpsustas, et varasema regulatsiooni kohaselt oli Riigikogul võimalik nimetada kohtute

nõukogusse ka isikuid väljastpoolt Riigikogu. Ta selgitas, et muudatuse kohaselt peab

nõukogusse kuuluv isik olema Riigikogu liige, kes esindab Riigikogu. Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 10 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 10:

10. Teha eelnõus järgmised muudatused:

10.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 71 (uue numeratsiooni punkt 73)

muudetava kohtute seaduse § 401 lõike 1 punkt 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) kaks Riigikogu liiget;“.

10.2. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 71 (uue numeratsiooni punkt

73) muudetava kohtute seaduse § 401 uue lõikega 6, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni

(uue numeratsiooni lõige 5), järgmises sõnastuses:

„(5) Riigikogu liikmed nimetab nõukogusse põhiseaduskomisjoni ettepanekul Riigikogu

otsusega. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jääb Riigikogu liikmest nõukogu liige

nõukogusse kuni Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse

jõustumiseni. Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava kirjalik nõusolek.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas üheteistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse kehtestab kohtute nõukogu. Välja

jäetakse kohtute nõukogu poolt Riigikohtu esimehe ülevaate kuulamine (KS § 411 lg 1 p 7).

Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 11 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 11:

9

11. Muuta eelnõu § 1 (kohute seaduse muutmine) punktis 73 (uue numeratsiooni punkt

75) muudetav kohtute seaduse § 411 lõike 1 punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„7) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kaheteistkümnendat muudatusettepanekut. Kohtute nõukogu

ülesannete loetelu viimase punktiga nähakse ette, et nõukogu täidab muid seadusest

tulenevaid ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise ja kohtusüsteemi

seisukohalt olulisi küsimusi (lahtine loetelu) (KS § 411 lg 1 p 16). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 12 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 12:

12. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 74 (uue numeratsiooni punkt

76) muudetav kohtute seaduse § 411 lõike 1 punkt 16 ja sõnastada see järgmiselt:

„16) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute

haldamise ja kohtusüsteemi seisukohalt olulisi küsimusi.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmeteistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

asendatakse sõna „istungiteenistus“ sõnaga „istungiteenus“, et rõhutada

Kohtuhaldusteenistuse ülesandena teenuse osutamise ja korraldamise funktsiooni, mitte

konkreetse organisatsioonilise struktuuri või üksuse loomist (KS § 412 lg 2 p 1). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 13 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 13:

13. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 76 (uue numeratsiooni punkt

78) muudetav kohtute seaduse § 412 lõike 2 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei,

istungiteenuse, tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;“ .

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljateistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

asendatakse kohtute grupi eelarve projektile lisatavad konkreetse eelarveaasta „oodatavad

tulemused“ sõnastusega „planeeritavad tegevused“, et vältida tõlgendust, mille kohaselt

seotakse kohtute rahastamine Riigikogu poolt hinnatavate või kinnitatavate sisuliste

10

tulemusnäitajatega. Sellest tulenevalt võib kohtute nõukogu nõuda kohtu esimehelt samuti

seletusi kohtu eelarve ja „planeeritud tegevuste“ täitmise kohta (KS § 431 lg 4 jt). Ta küsis,

kas muudatusettepanekut nr 14 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või

on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 14:

14. Teha eelnõus järgmised muudatused:

14.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 82 (uue numeratsiooni punkt 84)

muudetav kohtute seaduse § 431 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Kohtute grupi eelarve projektile lisatakse konkreetse eelarveaasta planeeritavad

tegevused, lähtudes kohtute arengukavast.“.

14.2. Asendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 85 (uue numeratsiooni punkt

87) muudetava kohtute seaduse § 45 lõike 2 teises lauses sõnad „oodatavate

tegevustulemuste“ sõnadega „planeeritud tegevuste“.

14.3. Asendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 93 muudetava kohtute

seaduse § 46 lõikes 2 sõnad „oodatavate tulemuste“ sõnadega „planeeritud tegevuste“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viieteistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et esimese ja teise astme kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust esindab

eelarveläbirääkimistel kohtute nõukogu määratud esindaja, kelleks võib, aga ei pea olema

Riigikohtu esimees (KS § 431 lg 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 15

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 15:

15. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 82 (uue numeratsiooni punkt

84) muudetav kohute seaduse § 431 lõige 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„(5) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise

astme kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute nõukogu nimetatud esindaja.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuueteistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et kohtute nõukogu kinnitab ja muudab kohtute eelarveid ning kontrollib nende

täitmist kooskõlas riigieelarve seadusega. Loobutakse eelarve muutmise õiguse kitsendustest

(KS § 431 lg 7). Ta märkis, et tegemist on riigieelarve baasseadusega. Ta meenutas varasemat

arutelu, kus käsitleti küsimust, kas pärast riigieelarve vastuvõtmist on võimalik teha kohtute

eelarves muudatusi. Saadud info kohaselt võimaldab riigieelarve baasseadus teha

organisatsioonisiseseid ümbertõstmisi ka pärast riigieelarve vastuvõtmist. Ta andis sõna

11

Justiits- ja digiministeeriumi esindaja Regina Vällikule.

Regina Vällik selgitas, et riigieelarve baasseaduse üldine loogika näeb ette, et ministritel ja

põhiseaduslikel institutsioonidel on pärast Riigikogus eelarve kehtestamist pädevus teha

asutuste vahel eelarvelisi muudatusi. Varasemalt on riigieelarve seadus olnud liiga üldine, mis

on piiranud Riigikogu liikmete võimalusi esitada sisulisi muudatusettepanekuid. Detailsem

käsitlus võimaldab Riigikogul oma rolli paremini täita, sealhulgas teha kohtuasutuste lõikes

muudatusi. Ministrile antud pädevus ei ole mõeldud ulatuslikeks muudatusteks, vaid aasta

jooksul ilmnevate vajaduste täpsustamiseks, näiteks ülesannete ümberjaotamisel või

proportsioonide muutumisel. Sarnane regulatsioon laiendatakse ka kohtutele kui

põhiseaduslikele institutsioonidele, arvestades nende eripära ja sõltumatust.

Helir-Valdor Seeder märkis, et riigieelarve baasseaduse muutmine ei kuulu

põhiseaduskomisjoni pädevusse. Ta leidis, et ei ole põhjendatud olukord, kus Riigikogu liige

saab teha eelarves muudatuse, mida minister võib hiljem ilma Riigikogu teadmata muuta.

Regina Vällik lausus, et rahanduskomisjoni teavitatakse muudatustest, mis muudavad

riigieelarve seaduse sisu, tagantjärele. Selliste muudatuste üle on võimalik hiljem arutleda

ning küsida nende põhjenduste kohta. Samas on otsustusõigus nende muudatuste tegemiseks

ministril olemas.

Ando Kiviberg toetas selles küsimuses Helir-Valdor Seederi seisukohta. Tegemist on

pädevuste ristumisega. Kui seadusandja on oma tahte selgelt väljendanud, ei ole täitevvõimul

õigust seda tahet muuta või ümber kujundada.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 16 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 16:

16. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 82 (uue numeratsiooni punkt

84) muudetav kohtute seaduse § 431 lõige 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„(7) Kohtute nõukogu kinnitab ja muudab kohtute eelarveid ning kontrollib nende täitmist

kooskõlas riigieelarve seadusega.”.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas seitsmeteistkümnendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga tõstetakse kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär 71 aastale ning

loobutakse teenistusvanuse pikendamise menetlusest. Ühtse teenistusvanuse ülemmäära

kehtestamine tagab selgema, läbipaistvama ja kohtunikke võrdselt kohtleva regulatsiooni (KS

§ 48 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 17 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 17:

12

17. Teha eelnõus järgmised muudatused:

17.1. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 92 (uue

numeratsiooni punkt 94), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„94) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 71 aastat.“.“

17.2. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 111 (uue

numeratsiooni punkt 113), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„113) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui kohtunik on saanud 72-aastaseks“.“

17.3. Jätta eelnõu §-st 1 (kohtute seaduse muutmine) välja punktid 111, 112 ja 113, muutes

järgnevate punktide numeratsiooni.

17.4. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 112 (uue

numeratsiooni punkt 116), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„116) paragrahv 991 tunnistatakse kehtetuks“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kaheksateistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek

on tehnilise sisuga. Sättest on jäänud ekslikult välja see, et kohtunik võib olla valitud või

nimetatud lisaks Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri ametikohale ka Euroopa

Prokuratuuri peaprokuröri ametikohale (KS § 584 lg 2 teine lause). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 18 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 18:

18. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 98 (uue numeratsiooni punkt

101) muudetava kohtute seaduse § 584 lõike 2 teine lause ja sõnastada see järgmiselt:

„Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis

või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröri, Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri

ametikohale.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas üheksateistkümnendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga sätestatakse kohtuniku tagasisidevestlusele kutsumise alus, milleks on

vajadus toetada kohtunikku tema erialateadmise omandamisel ning menetluspraktika ja

13

töökorralduse arendamisel. Vestlusele kutsuja peab tooma välja tagasisidevestlusele

kutsumise vajaduse ja seda põhjendama (KS § 741 lg 4). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr

19 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 19:

19. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 104 (uue numeratsiooni

punkt 107) muudetavat kohtute seaduse § 741 uue lõikega 4, muutes järgnevate lõigete

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„(4) Tagasisidevestlusele kutsumise aluseks on vajadus toetada kohtunikku tema

erialateadmise omandamisel ning menetluspraktika ja töökorralduse arendamisel.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

jäetakse kohtute seadusest välja võimalus vabastada kohtunik ametist kohtunike arvu

vähendamise tõttu ning vastavad sätted sõnastatakse ümber. Seda tehakse selleks, et tagada

kooskõla põhiseadusega ja kaitsta kohtunike eluaegsust ning kohtuvõimu sõltumatust, vältides

riski, et kohtunike arvu vähendamise kaudu võiks mõjutada õigusemõistmist (KS § 86 lg 1 ja

§ 99 lg 1 p 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 20 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 20:

20. Teha eelnõus järgmised muudatused:

20.1 Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 110 (uue numeratsiooni

punkt 113) järgmises sõnastuses:

„113) paragrahvi 86 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või kohtunike arvu vähendamise“.“.

20.2. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 111 (uue numeratsiooni

punkt 115) järgmises sõnastuses:

„115) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise korral, kui kohtunik ei ole nõus jätkama

teenistust sama astme ja valdkonna kohtunikuna teises talle pakutavas alalises

teenistuskohas;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne esimest muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

loobutakse kohtuniku distsiplinaarkaristuse kustumise pikendamisest kolme aastani. Ta küsis,

kas muudatusettepanekut nr 21 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või

on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

14

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 21:

21. Jätta eelnõust välja § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 110, muutes järgnevate

punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„110) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast

distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.“.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

jäetakse välja KS § 1303 lõige 3, mille kohaselt kehtestab kohtute nõukogu liikmete valimise

korra kohtute haldamise nõukoda hiljemalt 2026. aasta 1. augustiks. Säte ei ole vajalik, kuna

sama paragrahvi lõikes 2 on juba sätestatud kohtute haldamise nõukoja kohustus kehtestada

enne 2026. aasta 1. oktoobrit kohtute nõukogu liikmete valimise kord. Täiendava tähtpäeva

sätestamine ei anna regulatsioonile sisulist lisandväärtust. Ta küsis, kas muudatusettepanekut

nr 22 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 22:

22. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 126 (uue numeratsiooni punkt

129) muudetavast kohtute seaduse §-st 1303 välja lõige 3.

Väljajäetav tekst:

„(3) Kohtute haldamise nõukoda kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud valimise

korra hiljemalt 2026. aasta 1. augustiks.“;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg sõnas, et järgnevad 9 muudatusettepanekut on halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) osa muudatusettepanekud. Ta tutvustas kahekümne kolmandat

muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga täpsustatakse tuvastamiskaebuse sisu ning

nähakse ette, et kohtul on võimalik lisaks õigussuhte olemasolule teha kindlaks ka kohtuasjas

tähtsust omavaid asjaolusid (HKMS § 5 lg 1 p 6 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 23

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 23:

23. Teha eelnõus järgmised muudatused:

23.1.Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 1,

15

muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või õigussuhte

olemasolu või selles tähtsust omav asjaolu.“.“

23.2. Muuta eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 4 (uue

numeratsiooni punkt 7) ja sõnastada see järgmiselt:

„7) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või õigussuhte olemasolu või

selles tähtsust omava asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne neljandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et keskkonnaõiguse asjas esitatakse kaebus kaebaja elu- või asukoha järgi. Kuna

keskkonnaasjade vastu on kohalikel inimestel sageli suur huvi, tagab vaidluse lahendamine

lähimas halduskohtus avalikkusele lihtsama juurdepääsu õigusemõistmisele. Samuti aitab

selline lahendus hoida kokku kohtu ressursse (HKMS § 8 lg 7). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 24 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 24:

24. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 1

(uue numeratsiooni punkt 2), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Keskkonnaõiguse asjas esitatakse kaebus kaebaja elu- või asukoha järgi.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi jaotatakse selle

halduskohtu kohtunike vahel, mille töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi teistest

väiksem. Muudatus võimaldab ühtlustada kohtute töökoormust ja menetlusaegu ning

parandada õigusemõistmise kättesaadavust. Säte jõustub 1. juulil 2027, mis annab Registrite

ja Infosüsteemide Keskusele piisava aja kohtute infosüsteemi arenduste tegemiseks ja

muudatuste sujuvaks rakendamiseks (HKMS § 81). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 25

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 25:

16

25. Teha eelnõus järgmised muudatused:

25.1. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 1

(uue numeratsiooni punkt 3) järgmises sõnastuses:

3) seadustikku täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine

(1) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse

vangistusseaduse § 2 tähenduses kinnipeetava, vangistusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses

arestialuse või vangistusseaduse § 4 lõike 1 tähenduses vahistatu kaebust vangla haldusakti

või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.

(2) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi jaotatakse selle halduskohtu kohtunike

vahel, mille töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi teistest väiksem.

(3) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja kohtualluvus ei muutu. Kohtunik

menetleb vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja alluvusjärgse halduskohtu

kohtunikuna.

(4) Kui kohtunik arutab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja halduskohtus,

mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud,

samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud

tingimustel ja korras.“.“

25.2. Täiendada eelnõu § 30 (Seaduse jõustumine, uue numeratsiooni § 31) uue punktiga 4

järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 4 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. juulil.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusega

täpsustatakse, et haldusasi peab olema olnud vähemalt üheksa kuud sama kohtu menetluses.

Täpsustus välistab võimaliku tõlgenduse, mille kohaselt võiks menetluse kestuse hulka arvata

ka teises kohtuastmes või teises kohtus menetletud aega (HKMS § 100 lg 1). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 26 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 26:

26. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 5

(uue numeratsiooni punkt 8) järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide numeratsiooni:

„8) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse enne sõna „kohtu“ sõnaga „sama“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne seitsmendat muudatusettepanekut. Muudatus sätestab,

et enne HKMS § 100 lõigetes 1 ja 6 ette nähtud tähtaja möödumist esitatud menetluse

17

kiirendamise taotlusi ei arvestata. Sellega välditakse enneaegsete ja põhjendamatute taotluste

menetlemist, mis tekitab kohtutele tarbetut lisakoormust. Muudatus suurendab õigusselgust ja

aitab muuta halduskohtumenetluse tõhusamaks (HKMS § 100 uus lg 7). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 27 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 27:

27. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 5

(uue numeratsiooni punkt 9) järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide

numeratsiooni:

9) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Kohus jätab tähelepanuta menetluse kiirendamise taotluse, mis on esitatud enne

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 6 sätestatud tähtaja möödumist.”;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga jäetakse ära plaan loobuda kuludokumentide esitamise kohustusest,

sest ilma nendeta on kohtul raske hinnata kulude põhjendatust. Samas säilib võimalus esitada

menetluskulude nimekiri pärast istungit kolme tööpäeva jooksul. Muudatus aitab vältida

kohtute lisakoormust ja tagab selgema menetluse (HKMS § 109 lg 1). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 28 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 28:

28. Muuta eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 7 (uue

numeratsiooni punkt 12) ja sõnastada see järgmiselt:

„12) paragrahvi 109 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetluskulude väljamõistmiseks esitab menetlusosaline kohtule menetluskulude

nimekirja ja kuludokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus lõpetati asja

arutamine, või haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamise korral kohtu määratud

tähtpäevaks. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral

menetluskulu välja ei mõisteta. Teistel menetlusosalistel on võimalik kolme tööpäeva jooksul

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide neile kättetoimetamisest arvates esitada nende

kohta oma seisukoht, kui kohus ei määra teistsugust tähtaega.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne üheksandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek

on redaktsioonilise sisuga, nähes ette, et HKMS § 175 lõike 2 alusel kohtuotsuse või selle sisu

avaldamise peale esitatud vastuväite lahendab kohus määrusega, mille peale võib esitada

määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav

(HKMS § 175 lg 21). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 29 muudatusettepanekute loetelu

18

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 29:

29. Muuta eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 14 (uue

numeratsiooni punkt 19) ja sõnastada see järgmiselt:

„19) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kohtuotsuse või selle sisu avaldamise peale esitatud

vastuväite lahendab kohus määrusega, mille peale võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

viiakse ringkonnakohtus sisse menetlusloa sarnane süsteem, mis võimaldab ilmselgelt

perspektiivituid apellatsioonkaebusi menetlemata tagastada. See piirab edasikaebeõigust, kuid

säilitab kohtuliku kontrolli. Muudatus aitab vähendada kohtute koormust ja kiirendada

menetlust. Samuti seotakse Riigikohtu menetlus ringkonnakohtu uue tagastamisõigusega ning

sätestatakse, et selliste määruste peale esitatud kaebused lahendatakse kiiresti. Riigikohus

võib need lahendada ka neid menetlusse võtmata, mis aitab vältida täiendavat koormust ja

kiirendab menetlust (HKMS § 187 lg 31 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 30

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 30:

30. Teha eelnõus järgmised muudatused:

30.1. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16

(uue numeratsiooni punkt 21) järgmises sõnastuses:

„21) paragrahvi 187 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse kokkuvõtlikult põhjendatud määrusega

tagastada, kui asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline või

kui selle menetlemisega ei ole võimalik saavutada apellatsioonkaebuse eesmärki.

Ringkonnakohus ei pea määrust põhjendama lihtmenetluses, kui ringkonnakohus järgib

halduskohtu otsuse põhjendusi, need põhjendused on ammendavad ja ringkonnakohus märgib

oma määruses, et ta nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.“.“

30.2. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 24

(uue numeratsiooni punkt 30) järgmises sõnastuses:

„30) paragrahv 2361 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2361. Määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Riigikohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 219

sätestatut järgides. Riigikohus võtab määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud

määruse peale esitatud määruskaebuse või määruskaebuse, mille seadus võimaldab läbi

vaadata lihtmenetluses, menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline

19

seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Eelmises lauses

sätestatut ei kohaldata haldustoiminguks loa andmise või sellest keeldumise määruse peale

esitatud määruskaebuse korral.

(2) Käesoleva seadustiku § 187 lõike 31 alusel tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse

lahendab Riigikohus viivitamata. Määruskaebuse võib lahendada seda menetlusse võtmata

ning sellisel juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 238 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.”.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne esimest muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

võimaldatakse ringkonnakohtul jätta määruskaebuse lahendamisel määruses ära kirjeldav ja

põhjendav osa, kui ta jätab määruskaebuse rahuldamata ja nõustub täielikult halduskohtu

põhjendustega. Sellega välditakse sisuliselt korduva põhjenduse kirjutamist, mis ei lisa

otsusele väärtust. Muudatus aitab vähendada ringkonnakohtu töökoormust ja kiirendada

menetlust (HKMS § 210 lg 2). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 31

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 31:

31. Muuta eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 19 (uue

numeratsiooni punkt 25) ja sõnastada see järgmiselt:

„25) paragrahvi 210 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning nõustub halduskohtu

põhjendustega, võib määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Sellisel juhul märgib

ringkonnakohus oma määruses, et ta nõustub halduskohtu põhjendustega.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

jäetakse eelnõust välja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 26

kehtetuks tunnistamine, kuna vastav norm on juba 21.01.2026 Riigikogus vastuvõetud

seadusega kehtetuks tunnistatud. Muudatus puudutab volikogu ainupädevust rahvakohtuniku

kandidaatide valimisel. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 32 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 32:

32. Jätta eelnõust välja § 8 (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine)

Väljajäetav tekst:

§ 8. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks.

Põhiseaduskomisjon

20

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne kolmandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku. Muudatused on seotud

rahvakohtunike kaotamisega maakohtus. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 33

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 33:

33. Teha eelnõus järgmised muudatused:

33.1. Täiendada eelnõu § 9 (kriminaalmenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 5

järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.“.

33.2. Täiendada eelnõu § 9 (kriminaalmenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 5 (uue

numeratsiooni punkt 6) järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 155 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad kohtunik või eesistuja ja

kohtuistungi sekretär.“.“

33.3. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 (uue numeratsiooni punkt 7) järgmises sõnastuses:

„7) paragrahvi 266 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa ”, käesoleva seadustiku

§ 18 lõikes 1 nimetatud kriminaalasjades eesistuja”.

33.4. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 (uue numeratsiooni punkt 8) järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 315 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ”või käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 1

ja 3 nimetatud juhul eesistuja”.

33.5. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 (uue numeratsiooni punkt 9) järgmises sõnastuses:

„9) paragrahvi 315 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „või eesistuja“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne neljandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga muudetakse pankrotiseadust eesmärgiga muuta pankrotiavalduse

läbivaatamine paindlikumaks, andes kohtule õiguse otsustada istungi vajalikkus

juhtumipõhiselt. Sellega välditakse tarbetuid istungeid, menetluse venitamist ja vähendatakse

kulusid. Lisaks piiratakse edasikaebe võimalusi, et kiirendada menetlust ja saavutada

kiiremini lõplik lahendus. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 34 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

21

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 34:

34. Täiendada eelnõu uue §-ga 14 (uue numeratsiooni § 13), muutes järgnevate paragrahvide

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

㤠14. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „märkima“ sõnaga „taotlema“;

2) paragrahvi 13 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „märkima“ sõnaga „taotlema“;

3) paragrahvi 17 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „või võlgnik, võlausaldaja või

ajutine haldur seda taotleb“;

4) paragrahvi 32 lõikest 2 jäetakse välja teine lause.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg sõnas, et muudatusettepanekud 35–39 on riigilõivuseaduse

muudatusettepanekud. Ta tutvustas kolmekümne viiendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et riigilõivuvabastus kehtib üksnes

sotsiaalkaitsehüvitistega seotud vaidlustes, mitte kõigi toetuste puhul. Sellega välditakse

ebaselgust ja tagatakse, et vabastus rakendub õigetele juhtudele (RLS § 22 lg 2 p 2). Ta küsis,

kas muudatusettepanekut nr 35 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või

on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 35:

35. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 1, muutes

järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sotsiaalkaitsehüvitise taotleja hüvitissumma ebaõige maksmise või maksmata jätmise

asjas või mitterahalise hüvitise andmise või andmata jätmise asjas.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne kuuendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga laiendatakse pankrotihalduri riigilõivuvabastust, hõlmates mh

pankrotihalduri poolt tagasivõitmise hagi ja sellega seotud hagi tagamise avalduse esitamise.

Muudatuse eesmärk on muuta kohtu- ja pankrotimenetlused tõhusamaks, vähendada tarbetut

menetluskoormust ning tagada, et pankrotivara kaitsmiseks, suurendamiseks ja võlausaldajate

huvide kaitseks vajalikud nõuded ei jääks esitamata üksnes riigilõivuga seotud takistuste tõttu

(RLS § 22 lg 2 p 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 36 muudatusettepanekute loetelu

22

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 36:

36. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 1 (uue

numeratsiooni punkt 2), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“51) pankrotihaldur tagasivõitmise hagi ja sellega seotud hagi tagamise avalduse esitamisel

ning pankrotihaldur pankrotivõlgniku eest ja nimel hagi ja sellega seotud hagi tagamise

avalduse esitamisel pankrotimenetluses, mida viiakse läbi pankrotiseaduse § 192¹² alusel.”.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne seitsmendat muudatusettepanekut. Tegemist on

normitehnilise muudatusettepanekuga. Alates 1. jaanuarist 2010 kuulutab kohus

pankrotiseaduse § 31 lõike 5 järgi pankroti välja pankrotimäärusega, mitte pankrotiotsusega

(RLS § 25 lg 2 p 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 37 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 37:

37. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 3 (uue

numeratsiooni punkt 5), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 5 asendataksesõna „pankrotiotsuse“ sõnaga

„pankrotimääruse“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse riigilõivu suurust ja sätestatakse üheselt, et esialgse

õiguskaitse taotluse eest tuleb tasuda 70 eurot. Sellega kõrvaldatakse senine ebaselgus, millist

riigilõivu sellistele taotlustele kohaldada (RLS § 59 lg 17). Ta küsis, kas muudatusettepanekut

nr 38 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 38:

38. Muuta eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) punkt 5 (uue numeratsiooni punkt 8) ja

sõnastada see järgmiselt:

„8) paragrahvi 59 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Hagi tagamise avalduse või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse

riigilõivu 150 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.“.“

23

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne üheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga tõstetakse riigilõivude määrasid ja täpsustatakse nende kohaldamist, et

vähendada tõlgendamisprobleeme (RLS § 60 lg 2 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 39

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 39:

39. Teha eelnõus järgmised muudatused:

39.1. Muuta eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) punkt 7 (uue numeratsiooni punkt

10) ja sõnastada see järgmiselt:

„10) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „75“ ja arv „1050“ arvuga „2500“.“

39.2. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 8 (uue

numeratsiooni punkt 11), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„11) paragrahvi 60 lõikes 3 asendatakse arv „350“ arvuga „830“.“

39.3. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 8 (uue

numeratsiooni punkt 12), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 60 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu haldusorgani tegevuse peale seoses rahalise

nõude, sunnivahendi või sanktsiooni määramise, sissenõudmise või rakendamisega, samuti

rahalise toetuse andmisega, tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid

mitte alla 75 euro ja mitte üle 2500 euro.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

muudetakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkti 4 ning tõstetakse riigi õigusabi saamise

lävendit selliselt, et riigi õigusabi ei saaks need isikud, kelle kulud õigusteenusele ei ületa

eeldatavasti taotleja kolmekordset keskmist ühe kuu sissetulekut senise kahekordse asemel.

Muudatuse tulemusena väheneb isikute ring, kellel on õigus riigi õigusabile ning kes peavad

oma esindajakulud ise kandma. Arvestades riigi õigusabi eelarve pingelisust ja riigi õigusabi

osutavate advokaatide suhteliselt väikest ringi, võimaldab muudatus suunata riigi õigusabi

vahendeid tõhusamalt nendele, kes seda enim vajavad (RÕS § 7 lg 1 p 4). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 40 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 40:

24

40. Täiendada eelnõu § 21 (riigi õigusabi seaduse muutmine, uue numeratsiooni § 21) uue

punktiga 1, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „kahekordset“ sõnaga „kolmekordset“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg sõnas, et ettepanekud 41-68 on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

muudatusettepanekud. Ta tutvustas neljakümne esimest muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek võimaldab ringkonnakohtul ise paindlikult otsustada, kas lihtmenetluse

asju lahendab kohtunik üksi või tehakse seda kolmeliikmelises kohtukoosseisus (TsMS § 17

lg 3 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 41 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 41:

41. Teha eelnõus järgmised muudatused:

41.1. Muuta eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 1 ja sõnastada

see järgmiselt:

„1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seadustiku §-s 405 nimetatud asja võib lahendada ringkonnakohtunik

ainuisikuliselt.“.“

41.2. Jätta eelnõu §-st 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) välja punkt 37,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„37) paragrahvi 666 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Hagi menetlusse võtmata jätmise, hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise

määruse või kaja alusel menetluse taastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse

vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud käesoleva

seadustiku §-des 405-4061 nimetatud asjades.”;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne teist muudatusettepanekut. Täiendava analüüsi

tulemusena jäetakse eelnõust muudatusettepanekuga välja kohtuistungi protokolli koostamise

ja automaatse genereerimisega seotud sätted. Samas peeti võimalikuks säilitada täpsustus,

mille kohaselt ei pea kohus salvestatud menetlustoimingu korral üldjuhul küsima

parandamistaotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukohta (TsMS § 49 lg 2 jt). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 42 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 42:

25

42. Teha eelnõus järgmised muudatused:

42.1. Jätta eelnõu §-st 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) välja punkt 2,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„2) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Protokolli koostab kohtunik, kohtuistungi sekretär, muu kohtu kodukorra järgi selleks

pädev kohtuametnik või genereeritakse protokoll automaatselt koos kohtuistungi või

menetlustoimingu salvestamisega. Kui protokolli ei koosta kohtunik, kantakse käesoleva

seadustiku § 50 lg 1 punktides 6-9 ja lõikes 2 nimetatud andmed protokolli või täpsustatakse

automaatselt genereeritud protokolli sisu vastavalt kohtuniku juhistele.”;

42.2. Muuta eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 3 (uue

numeratsiooni punkt 2) ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli

sisulise parandamise taotluse, küsib kohus parandamise taotluse kohta teiste menetlusosaliste

seisukoha üksnes juhul, kui protokollitud istungit või menetlustoimingut ei ole salvestatud.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne kolmandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga kaotatakse erisus, mille järgi tagastati Riigikohtus edukalt kaevates

riigilõiv. Edaspidi jääb lõiv riigile (TsMS § 150 lg 32 kehtetuks tunnistamine). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 43 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 43:

43. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 7,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni (uue numeratsiooni punkt 6), järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 150 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne neljandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

piiratakse menetluskulude vaidlustamise edasikaebeõigust, sidudes selle kindlate

piirmääradega. Samas tehakse erand kuritarvitusliku kohtumenetluse puhul, kus piiranguid ei

kohaldata, et tagada ohvrite parem kaitse ja kooskõla Euroopa Liidu õigusega (TsMS § 178 lg

2). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 44 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 44:

44. Teha eelnõus järgmised muudatused:

26

44.1. Muuta eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 15 ja sõnastada

see järgmiselt:

„15) paragrahvi 178 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata,

kui vaidlustatavate menetluskulude summa ei ületa käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1

sätestatud põhinõude summat.“.“

44.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„16) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirmäärasid ei kohaldata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisele juhul, kui kulude kindlaksmääramist vaidlustab käesoleva

seadustiku 431. peatüki alusel tuvastatud kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

tõstetakse riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise vaidlustamise piirmäära seniselt 100

eurolt 300 eurole. Muudatuse eesmärk on vähendada vähese rahalise väärtusega vaidluste

hulka ning suunata kohtute ressurssi sisuliselt olulisemate küsimuste lahendamisele (TsMS §

179 lg 3). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 45 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 45:

45. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16

(uue numeratsiooni punkt 17), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„17) paragrahvi 179 lõike 3 esimeses lauses asendatakse arv „100“ arvuga „300“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

tõstetakse menetlusabi andmise lävendit sarnaselt riigi õigusabiga, st menetlusabi ei anta, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti abi taotleja kolmekordset keskmist ühe kuu sissetulekut

senise kahekordse asemel (TsMS § 182 lg 2 p 1). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 46

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 46:

27

46. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16

(uue numeratsiooni punkt 18), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„18) paragrahvi 182 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna “kahekordset” sõnaga

“kolmekordset”.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne seitsmendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga muudetakse menetlusabi andmise korda nii, et kohus lähtub

eelduslikult taotleja esitatud andmete õigsusest tema majandusliku olukorra kohta ega pea

neid alati üle kontrollima. Eesmärk on lihtsustada menetlusabi andmist ja vähendada kohtute

töökoormust, muutes menetluse tõhusamaks (TsMS § 186 lg 5). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 47 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 47:

47. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16

(uue numeratsiooni punkt 19), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„19) paragrahvi 186 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohus kontrollib menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit esmajoonestaotluse

alusel. Kui kohtul on kahtlusi esitatud andmete õigsuses või täielikkuses, võib ta nõuda

esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda

teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos

elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele

tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse tõendite esitamise korda, et vältida menetluse

ülekoormamist ebaoluliste tõenditega. Tõendeid tuleb esitada alles pärast vaidlusaluste

asjaolude selgumist ning ainult ulatuses, mis on vajalik vaidluse lahendamiseks. Muudatus

aitab keskenduda olulisele ning teeb menetluse kiiremaks ja tõhusamaks (TsMS § 237 lg 1 jt).

Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 48 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 48:

48. Teha eelnõus järgmised muudatused:

48.1. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 23), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

28

„23) paragrahvi 237 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „eelmenetluses“ sõnadega

„pärast asja lahendamiseks oluliste vaidlusaluste asjaolude väljaselgitamist“.“

48.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 20

(uue numeratsiooni punkt 30), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„30) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

”(51) Tõendeid tuleb hagiavaldusele lisada üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud

hagiavalduse mõistmiseks, või üksnes juhul, kui võib eeldada mingi olulise asjaolu

kostjapoolset vaidlustamist. Muus osas tuleb hagis nimetada tõendid, mida hageja oma

väidete kinnitamiseks saab esitada, kui kostja neile väidetele vastu vaidleb.”.

48.3. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 22

(uue numeratsiooni punkt 34), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„34) paragrahvi 394 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tõendeid tuleb vastusele lisada üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud vastuse

mõistmiseks või hageja väidete ümberlükkamiseks. Muus osas tuleb vastuses nimetada

tõendid, mida kostja oma väidete kinnitamiseks võib esitada, kui hageja neile väidetele vastu

vaidleb.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne üheksandat muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku

eesmärk on tuua seaduses selgelt välja praktikas juba kinnistunud võimalus teha

eeltõendamismenetluse käigus kindlaks kostja isik, kui hagejal seda muul viisil teha ei

õnnestu. Praktikas on selliseks juhuks olnud esmajoones solvavate internetikommentaaride

kirjutajate andmete kindlakstegemine (TsMS § 244 uus lg 11). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 49 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 49:

49. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 24), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„24) paragrahvi 244 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Eeltõendamismenetluse võib algatada ka kostja isiku või andmete kindlakstegemiseks,

kui hagejal puudub selleks muu mõistlik võimalus.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

29

Ando Kiviberg tutvustas viiekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek täpsustab

menetlusdokumentide elektroonilise kättetoimetamise korda juriidilistele isikutele. Muudatus

aitab ühtlustada regulatsiooni ja tagada selgema ning tõhusama kättetoimetamise korra (TsMS

§ 3111 lg 51 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 50 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 50:

50. Teha eelnõus järgmised muudatused:

50.1. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 25), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„25) paragrahvi 3111 lõike 51 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, muu

hulgas juhul, kui seda ei õnnestu infosüsteemi kaudu kätte toimetada, või muul viisil

elektrooniliselt juhatuse liikmetele või äriühingu muudele esindajatele, saadab kohus

menetlusdokumendid äriregistrisse kantud elektronpostiaadressil.”.“

50.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 26), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„26) paragrahvi 317 lõike 11 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „elektrooniline

kättetoimetamine“ sõnadega „muu hulgas esindajatele kättetoimetamine,“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne esimest muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

täpsustatakse, et tsiviilasi peab olema olnud vähemalt üheksa kuud sama kohtu menetluses.

Täpsustus välistab võimaliku tõlgenduse, mille kohaselt võiks menetluse kestuse hulka arvata

ka teises kohtuastmes või teises kohtus menetletud aega. Muudatus suurendab õigusselgust

(TsMS § 3331 lg 1). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 51 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 51:

51. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 27), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„27) paragrahvi 333¹ lõiget 1 täiendatakse enne sõna „kohtu“ sõnaga „sama“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

30

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et kohus jätab tähelepanuta menetluse kiirendamise taotluse, mis on esitatud

enne § 3331 lõikes 1 või 6 sätestatud tähtaja möödumist. Ettepanek on kantud mõttest luua

õigusselgus ja lihtsustada kohtute tööd (TsMS § 3331 uus lg 7). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 52 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 52:

52. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 28), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„28) paragrahvi 333¹ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Kohus jätab tähelepanuta menetluse kiirendamise taotluse, mis on esitatud enne

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 6 sätestatud tähtaja möödumist.”.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne kolmandat muudatusettepanekut. Eelnõust jäetakse välja

TsMS § 367 muudatus, mis võimaldanuks esitada viivisenõuet protsendina põhinõudest ilma

lõppsummat välja arvutamata. Muudatus jäetakse välja, sest see on sisu poolest ebaselge ja

võib tekitada täiendavaid vaidlusi. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 53

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 53:

53. Jätta eelnõu §-st 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) välja punkt 20,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

20) paragrahvi 367 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja protsendina põhinõudest,

näidates ära viivise määra, viivise arvestamise perioodi alguse ja vajadusel muud viivise

arvestamiseks vajalikud andmed, ilma vajaduseta viivise kogusummat otsuse kuupäeva

seisuga välja arvutada.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne neljandat muudatusettepanekut. TsMS § 383 lõike 11

31

muutmise eesmärk on tagada hagi tagamisega seonduvate võimalike kahju hüvitamise nõuete

rahuldamine suuremas ulatuses tagatiste arvel ning piirata n-ö igaks juhuks hagi tagamist. Ta

küsis, kas muudatusettepanekut nr 54 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 54:

54. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 21

(uue numeratsiooni punkt 31), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„31) paragrahvi 383 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5

protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 500 euro ja mitte rohkem kui 100 000

euro ulatuses. Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise

keelamist, antakse tagatis mitte vähem kui 5000 euro ja mitte rohkem kui 100 000 euro

ulatuses.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

täpsustatakse eelmenetluse sisu ja kohtu selgitamiskohustust, tuues selgelt välja selle

peamised ülesanded. Muudatus aitab muuta menetluse selgemaks, paremini struktureerituks ja

tõhusamaks (TsMS § 392 lg 6). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 55

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 55:

55. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 22

(uue numeratsiooni punkt 33), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„33) paragrahvi 392 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

”(6) Eelmenetluses selgitab kohus asja lahendamisel kohalduvaid õigusnorme ja poolte

tõendamiskoormist, selgitab välja asjas tähendust omavad vaidlusalused asjaolud ning annab

pooltele tähtaja nende kohta tõendite esitamiseks. Kohus selgitab pooltele üheselt

arusaadavalt, millal eelmenetlus lõpeb ja uusi väiteid ega tõendeid enam esitada ei saa.”.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

ühtlustatakse kaja esitamise tähtaeg 30 päevale ning jäetakse välja vajadus hinnata tähtaja

arvestamisel täitemenetluse algatamist või sellest teadasaamist (TsMS § 415 lg 2). Ta küsis,

kas muudatusettepanekut nr 56 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või

on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

32

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 56:

56. Muuta eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 28 (uue

numeratsiooni punkt 41) ja sõnastada see järgmiselt:

„41) paragrahvi 415 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne seitsmendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et hagi saab jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kohus ei

ole pädev asja lahendama, sealhulgas rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisel. See annab

kohtule võimaluse jätta hagi läbi vaatamata ka omal algatusel, näiteks kui kostja menetluses ei

osale (TsMS § 423 lg 1 p 13). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 57 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 57:

57. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 29

(uue numeratsiooni punkt 42), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„42) paragrahvi 423 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) asi ei allu kohtule või kohus ei ole muul põhjusel pädev asja lahendama.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga võimaldatakse menetlust uuendada ka juhul, kui ilmneb uus oluline

asjaolu, mis võiks viia teistsuguse otsuseni apellatsioonimenetluses. See annab kohtule

paindlikuma võimaluse parandada viga juba maakohtus. Eesmärk on vältida edasikaebamist

ning muuta menetlus kiiremaks ja ökonoomsemaks (TsMS § 437 lg 21). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 58 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 58:

58. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 29

(uue numeratsiooni punkt 43), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„43) paragrahvi 437 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) ilmneb asjaolu, mille arvestamata jätmisel otsuse tegemisel tehtaks

apellatsioonimenetluses tõenäoliselt teistsugune otsus.“.“

33

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne üheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga suunatakse korteri- ja kaasomandi rahalised nõuded hagimenetlusse

ning võimaldatakse neid esitada ka maksekäsu kiirmenetluses. See välistab nende

lahendamise hagita menetluses ja muudab menetluse kiiremaks ning tõhusamaks (TsMS §

484 lg 11 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 59 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 59:

59. Teha eelnõus järgmised muudatused:

59.1. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 29

(uue numeratsiooni punkt 44), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„44) paragrahvi 481 lõiget 11 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) korteriomandi või kaasomandi valitsemisest tulenevad rahalised nõuded.“.“

59.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 51), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„51) paragrahvi 486 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;“.

59.3. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 63), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„63) paragrahvi 613 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

rahalised nõuded korteriomanike või korteriühistu vastu ja nõue, mis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks;“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

ühtlustatakse makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg 30 päevale sõltumata sellest, kas

dokument toimetatakse kätte Eestis või välismaal. Eesmärk on lihtsustada menetlust ja vältida

vajadust eristada erinevaid tähtaegu, mis tänapäeva elektroonilise kättetoimetamise

tingimustes ei ole enam põhjendatud. Samuti arvestab muudatus, et 15-päevane tähtaeg võib

34

teatud juhtudel olla liiga lühike ning tagab menetlusosalistele piisava aja oma õiguste

kaitsmiseks (TsMS § 484 lg 2 p 3 jt). Samad muudatused tehakse ka täitemenetluse

seadustikus. Nende sätete jõustumisaeg on 1. juuli 2027, kuna tegemist on ulatusliku

menetluskorra ümberkujundamisega, mille rakendamine eeldab kohtute töökorralduse,

infosüsteemide ja praktikate kohandamist. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 60

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 60:

60. Teha eelnõus järgmised muudatused:

60.1. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 32

(uue numeratsiooni punkt 48), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„48) paragrahv 484 lõike 2 punktis 3 ja § 485 lõikes 1 asendatakse sõnad „15 päeva jooksul,

makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul“ sõnadega „30 päeva

jooksul“.

60.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 52), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„52) paragrahvi 489 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Maksekäsus tuleb võlgnikule selgitada, et ta võib kuni 30 päeva jooksul alates päevast,

kui ta sai maksekäsu täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, esitada maksekäsule

vastuväite.“.“

60.3. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 53), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„53) paragrahvi 4891 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 4891. Maksekäsule vastuväite esitamine

(1) Maksekäsule või selle osale võib võlgnik esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu alusel

täitemenetluse algatamisest teadasaamisest vastuväite maksekäsu teinud kohtule. Vastuväiteks

maksekäsule loetakse ka hilinemisega esitatud vastuväide makseettepanekule, kui vastuväide

esitatakse enne maksekäsule vastuväite esitamise tähtaja möödumist.

(2) Vastuväite võib esitada maksekäsule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite

põhjendamine ei ole vajalik.

(3) Kohus teatab avaldajale vastuväitest ja selle esitamise ajast.

(4) Vastuväite esitamisel kaotab maksekäsk kehtivuse ja asi antakse menetlemiseks

hagimenetluses käesoleva seadustiku §-des 486 ja 487 sätestatud korras. Maksekäsu alusel

algatatud täitemenetlus lõpetatakse.“.“

60.4. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 54), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„54) paragrahvi 4891 lõiked 21 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;“.

35

60.5. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 55), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„55) paragrahvi 496 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Elatisnõudega maksekäsu peale võib võlgnik esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu

kättetoimetamisest vastuväite samadel põhjustel kui vastuväite esitamisel makseettepanekule.

Vastuväite esitamisele ja selle lahendamisele kohaldatakse maksekäsu kohta üldiselt

sätestatut.“.“

60.6. Täiendada eelnõu uue §-ga 24 (Täitemenetluse seadustiku muutmine) (uue

numeratsiooni § 25)

järgmises sõnastuses:

„§ 25. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

61) viide võlgniku õigusele esitada põhjendamist mittevajav vastuväide maksekäsule 30 päeva

jooksul alates maksekäsu täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4891 lõikele 1.“.

60.7. Täiendada eelnõu § 30 (seaduse jõustumine, uue numeratsiooni § 31) uue lõikega 4

järgmises sõnastuses:

(4) Käesoleva seaduse § 23 punktid 48 ja 52 – 55 ning § 25 punkt 1 jõustub 2027. aasta 1.

juulil.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne esimest muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

suurendatakse maksekäsu menetluse fikseeritud menetluskulude hüvitamise määra 20 eurolt

50 eurole, viies selle tegelikkusega rohkem kooskõlla ja arvestades vahepeal toimunud

inflatsiooni (TsMS § 484²). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 61 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 61:

61. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 50), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„50) paragrahvi 4842 esimeses lauses asendatakse arv „20“ arvuga „50“;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

36

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

pikendatakse kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras paigutamise tähtaega neljalt

päevalt kümnele. See on vajalik, et vältida kohest lisamenetlust tähtaja pikendamiseks ning

vähendada kohtu ja asjaosaliste koormust. Samuti annab pikem tähtaeg võimaluse, et isiku

seisund stabiliseerub ja ta saab juba selle aja jooksul vabastada (TsMS § 534 lg 5).

Kalle Laanet küsis, kas kümnepäevane tähtaeg tähendab, et juhul, kui isiku seisund paraneb,

on võimalik ta ka varem vabastada.

Mari-Liis Mikli vastas, et tegemist on üksnes võimalusega pikendada tähtaega neljalt päevalt

kümnele.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 62 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 62:

62. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 59), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„59) paragrahvi 534 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kümme“;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne kolmandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise otsuse

peatada ja teha selle tingimuslikuks, eelkõige määrates isikule ambulatoorse ravi kohustuse.

See võimaldab paindlikumat lähenemist, isikut ei pea automaatselt kinnisesse asutusse

paigutama, vaid saab valida leebema meetme. Eesmärk on kajastada seaduses senist

kohtupraktikat ja võimaldada tõhusamat ning isiku õigusi vähem piiravat lahendust (TsMS §

540 lg 1 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 63 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 63:

63. Teha eelnõus järgmised muudatused:

63.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 60), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„60) paragrahvi 540 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kohustusi“ sõnadega „, muu

hulgas panna isikule ambulatoorse ravi kohustuse“;“.

37

63.3. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 61), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„61) paragrahvi 540 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise peatada nii paigutamise otsustamisel kui ka

hiljem.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne neljandat muudatusettepanekut. Tegemist on tehnilise

muudatusettepanekuga, millega viiakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sättes sisalduv viide

täitemenetluse seadustiku normile kooskõlla tulevikus jõustuvate täitemenetluse seadustiku

muudatustega, mis tulenevad lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise

seadusest (TsMS § 562¹ lg 1). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 64 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 64:

64. Täiendada eelnõu§ 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 62), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„62) paragrahvi § 5621 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab

rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 1791

lõigetes 1 ja 3 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

laiendatakse ringkonnakohtu võimalust jätta apellatsioonkaebus menetlemata, kui see on

väidete põhjal ilmselgelt edulootuseta. See aitab vähendada kohtute koormust ja kiirendada

menetlust (TsMS § 637 lg 1 p 6). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 65

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 65:

65. Teha eelnõus järgmised muudatused:

65.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 64), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„64) paragrahvi 637 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

38

„6) apellatsioonkaebus on esitatud väidete alusel ilmselgelt edulootuseta.“.“

65.3. Jätta eelnõu §-st 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) välja punkt 36,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„36) paragrahvi 637 lõiget 1 täiendatakse uue punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„ 7) apellatsioonkaebuse väited on ilmselgelt edulootuseta.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

võimaldatakse kinnitada kompromiss ühe kohtunikuga, mis vähendab ringkonnakohtu

töökoormust. Kui ringkonnakohus kompromissi ei kinnita, peab otsustuse siiski tegema

kolmeliikmeline kohtukoosseis (TsMS § 645 uus lg 3). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr

66 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 66:

66. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 37

(uue numeratsiooni punkt 65), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„65) paragrahvi 645 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kompromissi võib kinnitada üks ringkonnakohtunik.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne seitsmendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et maksejõuetusmenetluse määruskaebusi lahendab

ringkonnakohtus kolmeliikmeline koosseis juhul, kui otsust saab edasi kaevata. Eesmärk on

siduda kohtukoosseisu suurus otsuse olulisusega, kus rohkem kaalukaid ja edasikaevatavaid

küsimusi lahendatakse laiema koosseisuga, tagades parema kontrolli ja õiguskindluse (TsMS

§ 666 uus lg 4). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 67 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 67:

67. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 39

(uue numeratsiooni punkt 67) järgmises sõnastuses:

„67) paragrahvi 666 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

39

„(4) Maksejõuetusmenetluses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja

lahendab kolmeliikmeline kohtukoosseis juhul, kui ringkonnakohtu määruse peale saab

esitada määruskaebuse“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga muudetakse täitemenetluse seadustikku. Kehtiva regulatsiooni järgi

peab kohtutäitur arestitud asja hinna määramise vaidlustamisel pöörduma kohtu poole, kelle

roll on määrata ekspert. Muudatusettepanekuga viiakse eksperdi määramise menetlus kohtust

välja ja antakse kohtutäituri enda korraldada, kuna tegemist ei ole õigusemõistmisega, vaid

menetlusliku abitoiminguga. Muudatus vähendab kohtu koormust. Menetluskorralduslike

muudatuste rakendamiseks nähakse ette hilisem jõustumine 1. oktoobril 2026, et võimaldada

kohtutäituritel oma tööprotsessid uue korraga kohandada (TMS § 74 lg-d 8 ja 9). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 68 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 68:

68. Teha eelnõus järgmised muudatused:

68.1. Täiendada eelnõu uue §-ga 24 (täitemenetluse seadustiku muutmine) (uue

numeratsiooni § 25) järgmises sõnastuses:

„§ 25. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 74 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(8) Hinna vaidlustamise korral määrab kohtutäitur uueks hindamiseks eksperdi.“.

2) paragrahvi 74 lõike 9 esimeses ja kolmandas lauses asendatakse sõna „kohtu“ sõnaga

„kohtutäituri“.

68.2. Asendada eelnõu § 30 (Seaduse jõustumine, uue numeratsiooni § 31) punktis 3

tekstiosa „ning § 3 p 2 tekstiosaga „§ 3 punkt 2 ning § 25 punktid 1 ja 2“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne üheksandat muudatusettepanekut. Välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

muudatused on tehnilised muudatused ning tulenevad sellest, et 12. juunil 2026 jõustub uus

rahvusvahelise kaitse seadus, mistõttu ei ole võimalik teha muudatusi kehtetuks tunnistatud

seadustesse. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 69 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

40

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 69:

69. Eelnõu § 28 (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine) (uue

numeratsiooni § 29) tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) paragrahvi 72 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 73 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras alustatud kohtumenetluse võib kohus

pärast hädaolukorra lõppemist lõpule viia halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis

sätestatud korras.“.“

69.1. Eelnõu § 29 (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine) (uue

numeratsiooni § 30) (uue numeratsiooni § 30) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) paragrahvi 232 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas seitsmekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek

käsitleb seaduse jõustumist ning vastavaid jõustumisnorme on muudetud, arvestades seaduse

vastuvõtmise aega (uue numeratsiooni § 31). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 70

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 70:

70. Muuta eelnõu § 30 (seaduse jõustumine) (uue numeratsiooni § 31) punkt 2 ja sõnastada

see järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse§ 1 punktid 64, 73 ja 129 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Katrin

Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe,

41

Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) teise lugemise

ettevalmistamine (menetlusotsused)

Ando Kiviberg tutvustas külalist ning selgitas, et käesoleva eelnõu kohta

muudatusettepanekuid tähtajaks, 27. maiks, ei laekunud. Eelmisel põhiseaduskomisjoni

istungil kuulati ära kaasatud osapooled nende sätete osas, mis olid käesolevas eelnõus

võrreldes 442 SE-ga muutunud, ning sellest arutelust lähtudes ei peetud vajalikuks käesolevas

eelnõus täiendavate muudatuste tegemist. Samas juhtis ta tähelepanu vajadusele korrigeerida

eelnõu jõustumissätet, nähes ette, et korruptsioonivastase seaduse muutmist käsitleva § 1

punktid 14 ja 15 jõustuksid 1. jaanuaril 2027 senise 1. juuli 2026 asemel. Selle põhjus on see,

et nimetatud sätted puudutavad huvide deklaratsioonide regulatsiooni muudatusi ning vastava

registri arendused valmivad alles 2026. aasta lõpuks.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et nimetatud register on kavandatud rakenduma 1. juulil

2026, aga kuna eelnõu edasine menetluskäik ei olnud varasemalt lõplikult selge, on kõnealuse

eelnõu § 1 punktide 14 ja 15 rakendamiseks vajalikud arendustööd kavandatud valmima alles

2026. aasta lõpuks. Tegemist on tehnilise küsimusega.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek:

1. Muuta eelnõu § 4 (Seaduse jõustumine) tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„Käesoleva seaduse§ 1 punktid 14 ja 15 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ando Kiviberg, Katrin

Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 5: Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 0; ei hääletanud 2: Helir-Valdor Seeder,

Jaak Valge).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse

muutmise seaduse (866 SE) eelnõu teise lugemise ettevalmistamine (huvirühmade

kuulamine)

42

Ando Kiviberg tutvustas istungil osalevaid külalisi ning selgitas, et tänasel istungil viiakse

läbi huvirühmade kuulamine eelnõus, mis reguleerib automaatset haldusmenetlust. Eelnõu

esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. mail ning muudatusettepanekute esitamise

tähtajaks oli 20. mai. Tähtajaks laekus üks muudatusettepanek Isamaa fraktsioonilt.

Huvirühmade kaasamiseks edastati kaasamiskiri Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Andmekaitse Inspektsioonile, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikoolile,

kusjuures arvamuse esitas vaid Riigikohus. Lisaks esitas eelnõu kohta ettepaneku Justiits- ja

Digiministeerium. Ta andis sõna Helir-Valdor Seederile Isamaa fraktsiooni

muudatusettepaneku tutvustamiseks.

Helir-Valdor Seeder tutvustas Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut ning selgitas,

et ettepaneku eesmärk on sõnastada haldusmenetluse seaduse § 71 lõige 2 selliselt, et

kaalutlusõiguse teostamisel või määratlemata õigusmõistete sisustamisel automaatset

haldusmenetlust ei rakendata. Kuigi tehisintellekti ja automatiseerimise roll haldusmenetluses

suureneb vältimatult, on Isamaa fraktsiooni hinnangul oluline sätestada seaduses

selgesõnaliselt põhimõte, et kaalutlusotsused peab langetama inimene, mitte masin.

Ando Kiviberg andis muudatusettepaneku kommenteerimiseks sõna Justiits- ja

Digiministeeriumi esindajatele.

Illimar Pärnamägi selgitas, et eelnõu koostamisel on olnud üheks keskseks põhimõtteks

piirata võimalikult vähe tehnoloogia kasutamist haldusmenetluses, et haldusorganitel oleks

võimalik rakendada erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja arvutiprogramme seal, kus need

muudavad töö efektiivsemaks, kiiremaks ja kulutõhusamaks. Eelnõuga nähakse ette ka

vajalikud kaitsemehhanismid ning garantiid isikute õiguste paremaks kaitseks. Eelnõu

menetlemisel Vabariigi Valitsuses arutati sama küsimust ning selle tulemusel täiendati

eelnõuga muudetavat haldusmenetluse seaduse §-i 71 lõikega 2, mille kohaselt ei peaks

kaalutlusruumi või määratlemata õigusmõisteid sisaldavate otsuste puhul automaatset

haldusmenetlust rakendama ilma, et seadusandja oleks vastavad erijuhud eriseadustes ette

näinud. Ta tõdes, et kehtiv eelnõu liigub seega sarnases suunas Isamaa fraktsiooni

ettepanekuga, kuid ei välista automatiseerimist täielikult, vaid seab sellele tingimused.

Ando Kiviberg märkis, et Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanek on temale

eesmärgilt ja sisult selge ja arusaadav. Ta uuris, millisel viisil võiks muudatusettepaneku

sellisel kujul sisseviimine takistada eelnõu üldist eesmärki. Algatatud eelnõus sisalduv

regulatsioon näib olevat paindlikum ning jätab tulevikus võimaluse täiendavaks

täpsustamiseks seadusega, samuti on selge ja arusaadav nii avalikkusele kui ka

erialaspetsialistidele.

Illimar Pärnamägi selgitas, et käsitletav muudatusettepanek lähtub haldusaktide jaotusest,

mille kohaselt eristuvad ühelt poolt sellised haldusaktid, kus seadus ei jäta kaalumisruumi ega

määratlemata õigusmõisteid, ning teiselt poolt haldusaktid, kus haldusorganil on ulatuslik

hindamisruum. Puudub täpne statistiline ülevaade nende kahe liigi vahekorrast Eesti

halduspraktikas, kuid tema hinnangul antakse enamik haldusakte just kaalumisruumi ja

määratlemata õigusmõistete tingimustes. Sellest tulenevalt tõdes ta, et kõnealuse

muudatusettepaneku rakendamise korral ei oleks hinnanguliselt võimalik enamikku

haldusakte automatiseeritult anda.

43

Pipi-Liis Siemann lausus, et kaalutlusotsuste tegemine eeldab üldjuhul inimese osalust. Ta

uuris, kas on arutatud võimalust sätestada eriseadustes juhtumid, mille puhul võiks teatud

tingimustel lubada kaalutlusotsuse tegemisel automatiseeritud otsustamist. Ta palus tuua

näiteid olukordadest, kus masin võiks kaalutlusotsuse teha inimese asemel.

Illimar Pärnamägi vastas, et kaalutlusõiguse mõiste vajab õiguslikus tähenduses lahti

selgitamist. Selle sisu seisneb võimaluses jõuda sama otsustusprotsessi tulemusena mitme

erineva õiguspärase lahenduseni. Ta tõi esile, et kui haldusorgan, kes vastutab

otsustusprotsessi eest tervikuna, on suuteline kasutusele võtma sellise arvutiprogrammi, mis

suudab need põhjendatud valikud inimese asemel kujundada, võib selliste lahenduste

rakendamine olla põhjendatud. Põhimõtteliselt on selliste tehnoloogiliste lahenduste

kasutamine võimalik igas valdkonnas.

Ando Kiviberg märkis, et arutelu põhjal taandub küsimus suuresti sellele, kas otsuste

tegemisel usaldada inimest või masinat. Ta väljendas oma seisukohta, et kaalutlusotsuste

tegemisel peaks otsustusõigus jääma inimesele, pidades seda põhimõtteliseks ja selgeks

lähtekohaks.

Ivo Pilving selgitas, et kaalutlusotsuste tegemisel võib esineda olulisi erinevusi sõltuvalt

valdkonnast, tuues näiteks nii poliitilised otsused kui ka praktilised haldusmenetlused, nagu

metsaraiete lubade väljastamine, kus teatud kaalutluselemendid on juba täna osaliselt

automatiseeritud. Kuigi kõiki otsuseid ei ole võimalik automatiseerida, on teatud ulatuses see

siiski võimalik, kuna ka ametnike otsustus ei toimu täielikult nullist, vaid tugineb etteantud

juhistele ja raamistikule. Automatiseerimisel on võimalik kehtestada täpsemad piirid ja

tingimused, kuid seda ei saa rakendada kõikides olukordades. Selle liigne piiramine võib aga

pidurdada innovatsiooni ning vähendada Eesti senist edu. Sarnaseid piiranguid nagu Isamaa

fraktsiooni muudatusettepanek ette näeb, on teistes Euroopa riikides kehtestatud, kuid Eesti

on olnud senini julgem automatiseeritud lahenduste katsetamisel. Ta leidis, et oluline ei ole

niivõrd see, kas iga otsuse teeb inimene või masin, vaid see, et menetlusosaliste õigused

oleksid tagatud, sealhulgas õigus olla ära kuulatud ja esitada oma põhjendusi. Ta lausus, et

antud küsimuses tuleks olla mõõdukalt julge.

Helir-Valdor Seeder nõustus, et enamik haldusotsuseid eeldab suuremal või vähemal määral

kaalutlusõiguse teostamist, mistõttu ei pruugi muudatusettepanek võimaldada täiel määral

saavutada eelnõu algset eesmärki. Samas pidas ta oluliseks vastava põhimõtte sätestamist

seaduses, et luua selge alus edasiseks arenguks. Ta tõi näitena esile, et teatud valdkondades,

nagu maksuhaldus või erinevate toetuste menetlemine, võib olla võimalik otsuseid teha

automatiseeritult ilma ulatusliku kaalutluseta. Samas tõstatas ta küsimuse, kuidas tuleks

mõista eriseadustes sätestatud juhtumeid ning kas see eeldaks tulevikus mitmete valdkondlike

seaduste täiendamist. Ta uuris, kas ilma vastavate muudatusteta eriseadustes jääks kavandatav

regulatsioon sisuliselt rakendamata.

Illimar Pärnamägi kinnitas, et eelnõu kohaselt saab kaalutlusõiguse teostamist eeldavaid

automatiseeritud haldusmenetlusi rakendada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

See tähendab vajadust vastavad juhud eriseadustes eraldi ette näha, mistõttu tuleks edaspidi

valdkondlikud seadused ükshaaval läbi vaadata ning neis vastavad otsustusvõimalused

sätestada.

44

Ando Kiviberg küsis, kas ta saab õigesti aru, et Isamaa fraktsiooni esitatud

muudatusettepanekus sisalduv põhimõte on tegelikult juba kehtivas eelnõus tagatud, kuid

sõnastatud teisel kujul.

Illimar Pärnamägi selgitas, et kehtivas eelnõus sisalduv regulatsioon ei kujuta endast

absoluutset keeldu, vaid tingimuslikku piirangut. Automatiseeritud haldusmenetlus on

välistatud üksnes juhul, kui seadusandja ei ole eriseadustes vastavaid juhtumeid ja korda ette

näinud, mistõttu on võimalik kaalutlusruumiga ja määratlemata õigusmõisteid sisaldavate

haldusaktide puhul automatiseerimist lubada eriseaduse alusel.

Pipi-Liis Siemann palus täiendavat selgitust määratlemata õigusmõiste sisustamise kohta

ning uuris, kas ja millistel juhtudel võiks tehisintellekt sellist ülesannet täita.

Illimar Pärnamägi selgitas, et määratlemata õigusmõiste on teoreetiline termin, mille

seadusesse sissetoomine on tavapäratu ning mis ka ise on pisut määratlemata. Vastav

regulatsioon kujunes eelnõusse valitsuses. Justiits- ja digiminister, olles hiljem normi üle

järele mõelnud, on teinud Riigikogule ettepaneku jätta määratlemata õigusmõiste eelnõust

välja. Selle kasutamine võib viia ulatuslike tõlgendamisvaidlusteni, arvestades, et paljud

seaduses kasutatavad mõisted võivad sisuliselt jätta tõlgendusruumi ning seeläbi

kvalifitseeruda määratlemata õigusmõisteteks.

Ando Kiviberg märkis, et Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud ettepanek näib tema

hinnangul täitvat sisuliselt sama eesmärki nagu Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek. Tema

arusaama kohaselt on põhimõte sõnastatud selliselt, et kuni eriseadustes ei ole vastavaid

aluseid ette nähtud, peab kaalutlusotsuse tegema inimene. Ta küsis, kas selline tõlgendus on

õige.

Illimar Pärnamägi selgitas, et Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanek erineb käsitletavast

muudatusettepanekust selle poolest, et see on kitsam. Juhul kui haldusaktis esineb mõiste, mis

vajab sisustamist, ei ole selleks vajalik seadusandja eraldi luba eriseaduses. Seadusandja peab

eriseadustes reguleerima just kaalumisruumiga seotud küsimused, määrates kindlaks, kas ja

millises korras on võimalik vastavaid otsuseid automatiseerida.

Helir-Valdor Seeder küsis täpsustust kehtiva praktika kohta ning märkis, et tema arusaama

kohaselt ei võimalda kehtiv õigusruum haldusotsuste tegemist automatiseeritult, kuid

praktikas näib see siiski toimivat. Ta tõi näitena maksuhalduses kasutatavad lahendused, nagu

maamaksu ja tulumaksu arvestused, kus otsused kujunevad suures mahus automaatselt ilma

otsese inimese sekkumiseta. Ta uuris, kas selliseid juhtumeid tuleks käsitada haldusotsustena

või mitte ning kuidas tuleks kehtivat praktikat õiguslikult tõlgendada.

Illimar Pärnamägi vastas, et kehtivas õiguspraktikas ei ole automatiseeritud haldusotsuste

tegemine täielikult välistatud. Senine käsitlus on olnud selline, et kui haldusaktil on olemas

õiguslik alus ning seadus ei keela sõnaselgelt automatiseerimist, võib see hõlmata ka otsuste

tegemist automatiseeritult. Juhul kui on järgitud haldusaktile kehtestatud üldisi nõudeid, on

peetud võimalikuks automatiseeritud lahenduste kasutamist ka kehtivate eriseaduste alusel.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikohtu esindajatele Riigikohtu arvamuse andmiseks.

45

Ivo Pilving märkis, et Riigikohus on teinud Justiits- ja Digiministeeriumiga tihedat koostööd

ning enamik arutelupunkte on leidnud lahenduse. Samas tõi ta esile küsimuse, kas

automatiseeritud haldusotsustel peaks olema tänapäevane kinnitus, mis ei eeldaks inimese

füüsilist allkirja, vaid oleks loodud masinlikult ja selleks on digitempel. Kuigi täiendavate

formaalsete nõuete kehtestamine võib kaasa tuua lisakulu, on õiguskäibe kindlus ja otsuste

usaldusväärsus olulised väärtused. Kodaniku vaates peab olema võimalik tõestada, et tegemist

on ametliku otsusega, sõltumata sellest, kas dokumendi sisu talle meeldib või mitte. Võib

tekkida vajadus hiljem tõestada, et see otsus on päris. Digitempli kasutuselevõtt ei kujutaks

endast olulist takistust Eesti arengule, vaid aitaks suurendada õigusselgust ja usaldust

automatiseeritud otsuste vastu.

Stefan Vingerfeld selgitas, et digitemplil võiks olla mitu olulist funktsiooni. Esiteks

võimaldaks see selgelt tuvastada haldusakti andnud asutuse, et ka adressaadil oleks üheselt

arusaadav, kelle poole küsimuste või probleemide korral pöörduda. Lisaks võiks digitempel

sisaldada teavet haldusakti andmise aja kohta ning tagada õiguskindluse selles osas, et

dokumenti ei ole hiljem muudetud või ümber sõnastatud. Ta väljendas seisukohta, et selline

lahendus aitaks tagada suurema usaldusväärsuse ning märkis, et tema hinnangul oli ootamatu,

et vastav regulatsioon eelnõust viimasel hetkel välja võeti.

Ivo Pilving tõi näite praktikast, kus haldusorgani ja isiku vaheline suhtlus ei pruugi olla

adressaadile üheselt mõistetav ametliku otsusena. Näiteks lasteaiakoha taotlemisel võib vastus

jääda pelgalt kirjavahetuse tasandile, millest isik ei pruugi aru saada, et tema suhtes on tehtud

lõplik otsus. Sellistes olukordades on oluline, et ametlikul dokumendil oleks selgelt eristatav

kinnitus, olgu selleks allkiri, pitsat või muu visuaalselt ja sisuliselt arusaadav tunnus, mis

annab isikule kindluse, et tegemist on lõpliku haldusaktiga. See on vajalik ka õiguskaitse

tagamiseks, et isik saaks aru otsuse vaidlustamise tähtajast ning vajadusel oma õigusi kaitsta.

Illimar Pärnamägi märkis, et esitatud argumendid on mõistetavad ning haldusakti

elektroonilise vormi puhul on oluline, et dokument oleks turvaliselt seostatav selle andnud

haldusorganiga. Vastavad nõuded on aga haldusmenetluse seaduses juba kehtestatud.

Automatiseeritud haldusmenetluse läbiviimine ei ole otseselt seotud elektroonilise vormi

regulatsiooniga. Ta tõi esile, et kuigi kooskõlastamisringil oli vastav nõue eelnõus sees, leiti,

et kuna üldised reeglid on juba kehtivad, ei ole vajalik neid eraldi korrata. Kui elektroonilise

haldusakti puhul on nõutav digitempli kasutamine, kehtib see nõue ühtviisi nii tavapäraselt

kui ka automatiseeritult antud haldusaktide puhul, mis oligi vastava muudatuse sisuline

eesmärk.

Ando Kiviberg palus täpsustada, kas digitempli nõue on automatiseeritud haldusmenetluse

puhul võim mitte. Digitempli nõue võeti eelnõust välja teatud põhjendusel, kuid argument

miks digitempli nõue välja võeti, jäi praegu segaseks.

Illimar Pärnamägi selgitas, et digitempli nõue tuleneb haldusmenetluse seaduse § 27

regulatsioonist, mis käsitleb elektroonilist kättetoimetamist. Vastavalt sellele peab

dokumendile olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul

üksnes e-tempel. Kõigil juhtudel ei ole võimalik digitaalallkirja kasutada, tuues näiteks

massilised automatiseeritud menetlused. Seega on see nõue praegu juba tagatud.

46

Helir-Valdor Seeder palus täpsustada digitempli praktilist toimimist ning märkis, et kuigi

paberil antava allkirja ja digiallkirja olemus on üldiselt arusaadav, ei ole talle selge, millisel

kujul e-tempel automaatselt antud haldusakti puhul avaldub. Ta uuris, kuidas selline lahendus

praktikas välja näeb.

Illimar Pärnamägi sõnas, et digitempli praktiline toimimine seisneb selles, et haldusakt võib

esmalt eksisteerida infosüsteemis ning vajadusel väljastatakse see sealt koos automaatselt

lisatud kinnitusega. Ta tõi võrdluse pangakonto väljavõttega, millele lisatakse automaatselt

panga ametlik kinnitus, mis tõendab dokumendi autentsust. Sarnaselt võiks ka

automatiseeritud haldusakti puhul lisanduda süsteemi poolt genereeritud digitempel, mis

kinnitab, et tegemist on ametliku ja usaldusväärse dokumendiga, mitte pelgalt lihtsa failiga.

Ivo Pilving selgitas, et digitempel on oma olemuselt sarnane digiallkirjale, kuid selle lisab

dokumendile automaatselt süsteem, mitte ametnik. Digitempli autentsus on tagatud samade

tehniliste lahenduste kaudu nagu digiallkirja puhul. Riigikohtu ettepanek on sätestada

digitempli nõue automatiseeritud haldusotsuste puhul selgesõnaliselt seaduses, et vältida

võimalikke tõlgendusvaidlusi selle üle, kas vastav kohustus tuleneb üldisematest normidest

või mitte. Vastasel juhul võib tekkida pikemaajaline õiguslik ebaselgus, mis vajaks

lahendamist kohtuvaidluste kaudu. Kui ministeeriumi hinnangul tuleneb digitempli nõue juba

kehtivatest normidest, siis sisulist erimeelsust ei ole, kuid õigusselguse huvides on otstarbekas

vastav nõue eelnõus selgelt sõnastada.

Helir-Valdor Seeder märkis, et arutelust võib jääda mulje erinevatest tõlgendustest

digitempli olemuse ja rakendamise kohta. Ta viitas, et ühelt poolt käsitletakse digitemplit

tehnoloogiliselt digiallkirjaga sarnase lahendusena, teisalt on jäänud mulje, et tegemist on

eraldi lisatava kinnitusega. Ta küsis, kas arusaamad digitempli toimimisest on osapoolte vahel

erinevad ning palus seda täpsustada.

Illimar Pärnamägi selgitas, et digitempli puhul on tegemist digikonteineriga, milles

dokument asub. Erinevus tavapärasest digiallkirjast seisneb selles, et allkirja ei lisa inimene

oma PIN-koodiga, vaid see lisatakse automaatselt süsteemi poolt, kuid turvalisus on tagatud

sama tehnoloogia abil. Praktikas ei pruugi digitempel olla dokumendile pidevalt nähtavalt

lisatud, vaid see võib lisanduda alles siis, kui dokument süsteemist alla laaditakse või

väljastatakse.

Ando Kiviberg väljendas muret, et arutelu digitempli üle võib jääda ebaselgeks seni, kuni

puudub ühtne arusaam selle praktilisest toimimisest. Ta tegi ettepaneku, et enne eelnõu

menetlusotsuste tegemist järgmisel komisjoni istungil esitataks visuaalne näide digitempli

rakendamisest, et see ei oleks ainult kirjelduste tasemel ja kõik saaksid ühtemoodi aru, kuidas

vastav lahendus praktikas toimib. Ta küsis, kas sellise näite esitamine oleks ministeeriumile

sobiv.

Illimar Pärnamägi märkis, et kuigi digitempli praktilise näite esitamine on teoreetiliselt

võimalik, on selleks vajalik kasutada kellegi reaalseid isikuandmeid.

Ando Kiviberg küsis täpsustavalt, milline on Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht

digitempli nõude osas, viidates Riigikohtu ettepanekule sätestada vastav kohustus eelnõus

sõnaselgelt. Kas ministeerium toetab digitempli nõude selget sätestamist eelnõus.

47

Illimar Pärnamägi märkis, et õigusselguse vajadusega ollakse nõus ning sellele ei ole sisulist

vastuseisu. Digitempli nõude seadusesse lisamiseks tuleb leida sobiv normitehniline lahendus,

kuidas vastav regulatsioon selgelt ja üheselt sõnastada.

Ando Kiviberg küsis, milles seisnes algselt eelnõus sisaldunud digitempli regulatsiooni

puudus ning miks see norm eelnõust välja jäeti.

Illimar Pärnamägi selgitas, et eelnõu koostamisel lähtuti põhimõttest mitte dubleerida

automatiseeritud haldusmenetluse puhul regulatsioone, mis on haldusaktide kohta üldiselt

juba kehtivas seaduses olemas. Seetõttu ei peetud vajalikuks vastavat normi eelnõus eraldi

sätestada.

Ando Kiviberg lausus, et arutelust nähtub, et Riigikohus peab vajalikuks digitempli nõude

selgesõnalist sätestamist seaduses.

Stefan Vingerfeld täpsustas Riigikohtu seisukohta, et nad konkreetselt ei nõua, et sõna

„e-tempel“ oleks eelnõus sees. Oluline on, et oleks konkreetselt näha normist või eelnõust, et

miinimumnõuded oleksid täidetud, vältimaks olukordi, kus haldusotsused tulevad pelgalt

e-kirja teel. Eesmärk on, et oleks tagatud miinimumnõuded, mis seaduses on kirjas.

Ando Kiviberg ütles, et kui vastav regulatsioon tuleneb juba mõnest teisest seaduse normist,

on võimalik sellele ka viidata. Eelnõu praegusest sõnastusest ja seletuskirjast nähtub, et

digitempli kasutamine ei ole kohustuslik, mistõttu tuleb see küsimus selguse huvides

täpsustada. Ta ütles, et eesmärk on tagada regulatsiooni vastavus Riigikohtu tähelepanekutele

ja see tuleb eelnõus selgesõnaliselt korrastada, viidates ka ajasurvele vastava muudatuse

sõnastamiseks.

A. Kiviberg andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatele ministeeriumi ettepaneku

tutvustamiseks.

Illimar Pärnamägi selgitas, et ministeeriumi ettepaneku eesmärgiks on vältida olukorda, kus

automatiseeritud menetlusi piiratakse liigselt määratlemata õigusmõistete tõttu. Praktikas võib

ka lihtne seaduses kasutatav mõiste, nagu näiteks „dokument“, sisaldada tõlgendusruumi ning

sellisel juhul ei tohiks see iseenesest takistada automatiseeritud otsuste tegemist. Piirang jääb

kehtima kaalutlusruumi olemasolu korral, mille puhul ei ole automatiseerimine lubatud ilma

eraldi seadusliku aluseta ning sellistel juhtudel tuleb oodata vastavate regulatsioonide

kehtestamist eriseadustes.

Ando Kiviberg tänas külalisi.

4. Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi,

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Peeter Ernitsa, Aleksandr Tšaplõgini, Martin Helme,

Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Rene Koka, Rain Epleri, Evelin Poolametsa, Arvo

Alleri, Varro Vooglaiu, Aleksei Jevgrafovi, Anti Poolametsa, Mart Helme, Enn Eesmaa,

Tõnis Möldri, Kersti Sarapuu, Kalle Grünthali, Leo Kunnase, Jaak Valge algatatud

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra

muutmiseks eelnõu (872 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

48

Ando Kiviberg andis sõna eelnõu algatajate esindajale Lauri Laatsile.

Lauri Laats tutvustas Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi

Presidendi valimiskorra muutmiseks. Teema on komisjoni liikmetele üldjoontes tuttav ning

sarnast ettepanekut on varasemalt korduvalt esitatud. Eelnõu eesmärk on anda Eesti rahvale

õigus valida presidenti ning selleks on eelnõus määratletud valimiste kord, tingimused ja

kandidaatide esitamise põhimõtted. Eelnõu ei muuda riigikorda ega presidendi pädevusi, vaid

puudutab üksnes valimiskorra muutmist. Ta avaldas lootust, et komisjoni liikmed arutavad

eelnõu sisuliselt ning kujundavad oma seisukoha.

Ando Kiviberg andis sõna komisjoni liikmetele küsimuste esitamiseks.

Jaak Valge küsis kandidaadi registreerimise tähtaja kohta. Eelnõu kohaselt algab

kandidaatide registreerimine 60 päeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva ning uuris, kas

allkirjade kogumine kestab kuni nõutava 10 000 allkirja täitumiseni või jätkub kuni

registreerimisperioodi lõpuni. Ta viitas 1934. aasta praktikale, kus allkirjade kogumine jätkus

tähtaja lõpuni ning selle tulemusena sai üks kandidaat teistest märgatavalt rohkem toetust.

Lauri Laats selgitas, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt 10 000 hääleõigusliku

Eesti Vabariigi kodaniku allkirja. Eelnõu ei piira allkirjade edasist kogumist ning kodanikud

võivad soovi korral jätkata toetuse avaldamist ka pärast nõutava allkirjade arvu täitumist.

Jaak Valge küsis, kas eelnõu algatajad tutvusid varasemate samasisuliste ettepanekute

tagasilükkamise põhjendustega ning kas neid vastuargumente peeti pädevateks ja veenvateks.

Lauri Laats vastas, et varasemate ettepanekute vastuargumente ei peetud veenvateks.

Avaliku arvamuse põhjal toetab suur osa Eesti kodanikke presidendi otsevalimisi ning

seadusandja peaks arvestama rahva tahtega.

Helir-Valdor Seeder küsis, miks on kandidaadi esitamiseks nõutavaks toetajate arvuks

valitud 10 000 allkirja. Samuti palus ta täpsustada varasemate samasisuliste ettepanekute

poolt- ja vastuargumente. Lisaks küsis ta, kuidas toimitakse juhul, kui ükski kandidaat ei kogu

nõutavat arvu allkirju ning kas eelnõus on kaalutud ka alternatiivseid kandidaadi ülesseadmise

võimalusi.

Lauri Laats vastas, et 10 000 allkirja nõue on kujunenud ajalooliselt. Usaldusväärse

kandidaadi puhul koguneb selline vajalik toetus üldjuhul kokku.

Jaak Valge täiendas, et 10 000 allkirja nõue tuleneb ajaloolisest praktikast. Sama nõue oli

sätestatud varasemates põhiseaduse muutmise eelnõudes, sealhulgas 1933. aastal Põllumeeste

Kogu, Rahvusliku Keskerakonna ning Vabadussõjalaste eelnõudes. Olukord, kus vajalikku

arvu allkirju ei kogune, on pigem teoreetiline. Kui presidendivalimistel ei suudeta koguda 10

000 toetusallkirja, võib see viidata vähesele ühiskondlikule vajadusele.

Ando Kiviberg küsis, millised olid need vastuargumendid, mida ei peetud varasemate

samasisuliste ettepanekute tagasilükkamisel veenvateks.

Lauri Laats sõnas, et varasemate ettepanekute vastuargumentide üheks puuduseks on olnud

49

praeguse süsteemi liigne tagatubade keskne otsustamine. Presidendivalimiste protsess ei ole

tema hinnangul piisavalt läbipaistev ning tõi näiteid nii 2016. aasta kui ka käimasolevate

2026. aasta valimiste praktikast, kus Riigikogu vanematekogus langetatud otsuste kõrval

mängivad samaaegselt rolli poliitilised kokkulepped. Selline korraldus võib kahjustada

presidendi institutsiooni mainet ning eelnõus pakutud valimiskord aitaks neid probleeme

vältida.

Ando Kiviberg sõnas, et ta ei küsinud praeguse korra puuduste kohta, vaid palus täpsustada

otsevalimiste vastu esitatud argumente. Ta küsis, millised on need vastuargumendid, mis ei

ole algatajaid veennud.

Lauri Laats selgitas, et üheks varasemaks vastuargumendiks on olnud seisukoht, et

presidendi otsevalimistega peaksid kaasnema ka suuremad volitused. Eelnõus ei ole ette

nähtud presidendi pädevuste laiendamist ning algatajad ei pea seda vajalikuks.

Jaak Valge sõnas, et see vastuargument ei ole veenev, kuna otse valitud president ei vaja

automaatselt suuremaid pädevusi ega vii parlamentaarses riigis võimude tasakaalu paigast.

Euroopas on mitmeid parlamentaarseid riike, kus president valitakse otse, ning see annab

presidendi institutsioonile suurema moraalse kaalu.

Helir-Valdor Seeder viitas seisukohale, et otsevalimistega võib kaasneda

parlamendivalimiste madalam valimisaktiivsus ning küsis, kuidas algatajad seda hindavad.

Samuti tõi ta välja, et otsevalimised võivad ühiskonda polariseerida ning palus

kommenteerida, kas selliseid argumente on eelnõu koostamisel arvesse võetud.

Lauri Laats vastas, et tema hinnangul ei saa otsevalimistega kaasnevat võimalikku

polariseerumist pidada määravaks argumendiks. Iga valimine toob kaasa valikute tegemise

ning ühiskonnas tekivad eri eelistused ka teiste valimiste puhul. Presidendi roll ühiskonna

ühendajana sõltub eelkõige isikust ning ei tulene üksnes valimismeetodist.

Jaak Valge sõnas, et otsevalimistega seotud polariseerumise argument ei ole määrav.

Polariseeritus ei sõltu üksnes valimistest. Kui polariseeritus sõltub valimistest, võiks öelda, et

ärme valimisi tee, siis ei ole ka polariseeritust. Ajaloos on olnud tugevalt polariseerunud ka

selgelt parlamentaarsed riigid, nagu näiteks Weimari vabariik. Valimised pigem peegeldavad

juba olemasolevat vastandumist ega loo seda. Valimised võivad ühiskonda ka sidustada ning

presidendi valimise viis ei pruugi parlamendivalimiste tähtsust vähendada.

Lauri Laats vastas, et valimisaktiivsus on Eestis üldisem probleem ning inimesed võiksid

olla aktiivsemad kõigil valimistel. E-valimiste kasutuselevõtt ei ole püsivalt valimisaktiivsust

märkimisväärselt tõstnud ning leidis, et selle küsimusega tuleks senisest tõsisemalt tegeleda.

Ando Kiviberg selgitas, et varasemates aruteludes on otsevalimiste vastu toodud mitmeid

argumente. Põhiseaduse kommentaarides on öeldud, et Riigipea valimise viisi valikul

arvestatakse üldiselt riigipea pädevus. Üheks peamiseks argumendiks on olnud seisukoht, et

valimiskorra muutmine võib tekitada ühiskonnas ootuse presidendi suuremate volituste järele.

Seda on peetud riskiks, kuna presidendi pädevused ei pruugi muutuda vastavalt mandaadi

tugevnemisele. Samuti sõnas ta, et otsevalimistega võib kaasneda poliitilise konkurentsi

tugevnemine ja ühiskonna polariseerumine. Aktiivne valimiskampaania võib viia presidendi

50

institutsiooni ühendava rolli nõrgenemiseni. Neid argumente on varasemalt korduvalt esile

toodud ning need on seotud Eesti parlamentaarse riigikorra toimimise põhimõtetega.

Lauri Laats sõnas, et tema hinnangul esinevad polariseerumine ja kandidaatide

devalveerimine ka kehtivas valimiskorras. Presidendivalimiste protsessis toimub poliitiline

vastandumine juba käesoleva aasta presidendivalimiste raames parlamendiliikmete poolt.

Arutelu peaks olema avalikum ning otsustusõigus presidendi valimisel peaks kuuluma

rahvale.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.06.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Lauri Laats, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Jaak Valge).

4.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle

Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov; vastu 4: Ants Frosch, Lauri Laats, Helir-Valdor

Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Lauri Laats, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Jaak Valge).

Helir-Valdor Seeder tegi ettepaneku komisjoni pöördumiseks Riigikogu juhatuse poole

sooviga, et eelnõu arutelu oleks päevakorras esimese punktina. Ta põhjendas, et põhiseaduse

muutmise eelnõu puhul on tegemist on olulise ja harva käsitletava küsimusega ning seda ei

oleks asjakohane arutada päevakorra lõpus. Ta palus põhiseaduskomisjoni esimehel saata

vastava ettepaneku Riigikogu juhatusele.

Ando Kiviberg ütles, et edastab H.-V. Seederi poolt tehtud ettepaneku Riigikogu juhatusele.

5. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 170

Tallinn, Toompea Teisipäev, 02. juuni 2026

Algus 14.00, lõpp 16.02

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Lauri Laats (Anastassia

Kovalenko-Kõlvarti asendusliige), Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov,

Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Lauri Läänemets ja Evelin Poolamets

Kutsutud: Justiits- ja digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli;

Justiits- ja digiministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep; Justiits- ja

digiministeeriumi kohtute talituse nõunikud Marilin Reintamm; Justiits- ja digiministeeriumi

eelarve- ja strateegiatalituse juhataja Regina Vällik (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja

Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa (2.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar

Pärnamägi ja nõunik Eleri Kästik; Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja

halduskolleegiumi kohtunõunik Stefan Vingerfeld (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(menetlusotsused)

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(menetlusotsused)

3. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise

seaduse (866 SE) eelnõu teise lugemise ettevalmistamine (huvirühmade kuulamine)

4. Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Anastassia

Kovalenko-Kõlvarti, Peeter Ernitsa, Aleksandr Tšaplõgini, Martin Helme, Helle-Moonika

Helme, Siim Pohlaku, Rene Koka, Rain Epleri, Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Varro

Vooglaiu, Aleksei Jevgrafovi, Anti Poolametsa, Mart Helme, Enn Eesmaa, Tõnis Möldri,

Kersti Sarapuu, Kalle Grünthali, Leo Kunnase, Jaak Valge algatatud Eesti Vabariigi

põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks eelnõu (872

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

2

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(menetlusotsused)

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ning sõnas, et tänasel istungil on plaanis teha 854 SE teise

lugemise menetlusotsused. Muudatusettepanekuid tähtajaks, 28. aprilliks, ei laekunud.

Komisjon on arutanud eelnõu teise lugemise ettevalmistamist neljal istungil ning tegemist on

viienda korraga, mil eelnõu tervikuna käsitletakse. Komisjon on ära kuulanud kaasatud

osapoolte märkused ja ettepanekud ning Justiits- ja digiministeeriumi seisukohad nende kohta.

Justiits- ja digiministeerium esitas eelnõule 91 muutmise ettepanekut. Need on kantud

muudatusettepanekute loetellu, kus on kokku 70 muudatusettepanekut. Osa ettepanekuid on

sisuliselt seotud ning seetõttu on need kantud loetellu ühe muudatusettepanekuna, mille tõttu

on muudatusettepanekute number väiksem.

A. Kiviberg tutvustas esimest muudatusettepanekut, mis on tehnilise sisuga. Eelnõu kohaselt

muudetakse kohtute seaduse (KS) § 42 lõiget 1. Kuna kohtu kantselei kodukorra asemel

sätestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskord, tuleb vastav muudatus teha ka

nimetatud sättes. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 1 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 1:

1. Täiendada § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 2 järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 82 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu asjaajamiskorras.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas teist muudatusettepanekut ning selgitas, et muudatusettepanekuga

nähakse ette, et maakohtutes kokku on 164 kohtuniku ametikohta, ringkonnakohtutes 47 ning

halduskohtutes 25. Muudatus ei välista kohtunike arvu ajutist ületamist seaduses sätestatud

erandjuhtudel, näiteks kohtuniku tagasipöördumisel, kuid tagab, et kohtusüsteemi tavapärane

toimimine lähtub selgelt määratletud kohtunike arvust (KS § 11 jt).

Helir-Valdor Seeder märkis, et muudatusettepanek ei ole tema jaoks täielikult arusaadav. Ta

viitas varasematele aruteludele, kus leiti, et kindla arvu määramine on pigem abstraktne ja

muutuv, kuna kohtunike arv võib ajas muutuda. Kohtunike arvu määramine peaks eelkõige

teenima rahastamise ja eelarvestamise eesmärki, kuid esitatud kujul ei pruugi see seda

piisavalt tagada.

Kalle Laanet tõi välja, et Riigikohtu kohtunikke ei ole üldarvuna eraldi välja toodud. Ta

soovis täpsustust, kas muudatus ei puuduta Riigikohut või kuidas Riigikohtu kohtunike arv on

määratud.

Viljar Peep vastas, et Riigikohtus on 19 riigikohtunikku. Nende arv on sätestatud seaduses

3

juba seaduses algusest peale ning seda ei ole muudatusettepanekuga muudetud.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 2 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 2:

2. Teha eelnõus järgmised muudatused:

2.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 10 (uue numeratsiooni punkt 11)

ja sõnastada see järgmiselt:

„11) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Maakohtutes kokku on 164 kohtuniku ametikohta.”.“

2.2. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 13 (uue numeratsiooni punkt 15) ja

sõnastada see järgmiselt:

„15) paragrahvi 12 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises

kohtus, võib kohtunike arv olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud

maakohtunike arvust.“.“

2.3. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 21 (uue numeratsiooni punkt 23)

ja sõnastada see järgmiselt:

„23) paragrahvi 12 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) Kui maakohtu esimees pöördub tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu

esimeheks nimetamist, võib kohtunike arv kuni selles kohtus kohtunikukoha vabanemiseni olla

suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud maakohtunike arvust.“.

2.4. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 30 (uue numeratsiooni punkt 32)

ja sõnastada see järgmiselt:

„32) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduskohtutes kokku on 25 kohtuniku ametikohta.“.“

2.5. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 36 (uue numeratsiooni punkt 38)

ja sõnastada see järgmiselt:

„38) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ringkonnakohtutes kokku on 47 kohtuniku ametikohta.“.“

2.6. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 100 (uue numeratsiooni punkt

103) ja sõnastada see järgmiselt:

„103) paragrahvi 584 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv olla ajutiselt, kuni halduskohtus või

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkonnas või kolleegiumis kohtunikukoha

vabanemiseni, suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 23 lõikes 1 ja § 25

lõikes 3 nimetatud kohtunike arvust.“.“

2.7. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktist 128 (uue numeratsiooni punkt

131) välja kohtute seaduse § 13014, muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni.

4

Väljajäetav tekst:

„§ 13014. Kohtuniku tagasipöördumine

Kui kohtusse pöördub tagasi kohtunik, kes enne 2027. aasta 1. jaanuari töötas väljaspool

kohut, siis võib kohtunike üldarv kuni maa-, haldus- või ringkonnakohtus kohtunikukoha

vabanemiseni olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1

nimetatud kohtunike arvust ning riigikohtunike arv võib kuni Riigikohtus kohtunikukoha

vabanemiseni olla suurem käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud riigikohtunike arvust.“;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek on tehnilise

sisuga. Eelnõuga võetakse kasutusele mõisted „süüteovaldkond“ ja „tsiviilvaldkond“.

Muudetavates sätetes viiakse mõisted kooskõlla uute eelnõus kasutusele võetavate mõistetega

(KS § 112 jt).

Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 3 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 3:

3. Teha eelnõus järgmised muudatused:

3.1. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 12 (uue

numeratsiooni punkt 13) järgmises sõnastuses:

13) paragrahvides 112 ja 113 asendatakse sõna ”süüteoosakonna” sõnaga ”süüteovaldkonna”

ning § 162 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna ”tsiviilosakonna” sõnaga

”tsiviilvaldkonna”;

3.2. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 106 (uue numeratsiooni punkt

109) muudetava kohtute seaduse § 76 lõige 32 ja sõnastada see järgmiselt:

„(32) Kohtu esimees määrab maakohtu tsiviilvaldkonna osakonna, süüteovaldkonna osakonna

ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale ning halduskohtu aseesimehele lisatasu 15% tema

ametipalgast.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek on esitatud

sätetes parema õigusselguse tagamiseks, tuues normides selgemalt välja, et kohtute nõukogu

võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppu vabastada just esimehe ülesannetest ja mitte kohtuniku

ametist. Uus sõnastus muudab normi õigusselgemaks, sisu ei muutu (KS § 12 lg 4 jt). Ta

küsis, kas muudatusettepanekut nr 4 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada

või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 4:

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

5

4.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 17 (uue numeratsiooni punkt 19) ja

sõnastada see järgmiselt:

„19) paragrahvi 12 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtute nõukogu võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist kohtu

esimehe ülesannetest vabastada:“.

4.2 Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 38 (uue numeratsiooni punkt 40) ja

sõnastada see järgmiselt:

„40) paragrahvi 24 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kohtute nõukogu võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist kohtu esimehe ülesannetest

vabastada:”.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga täpsustatakse

maakohtu ja ringkonnakohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastamise alust, asendades

määratlemata ja liiga laia tõlgendusruumiga „kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise“

kriteeriumi objektiivsemate alustega. Uue sõnastuse kohaselt võib kohtu esimehe vabastada

juhul, kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad

tõsised organisatsioonilised puudujäägid (KS § 12 lg 4 p 2 jt). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 5 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 5:

5. Teha eelnõus järgmised muudatused:

5.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 18 (uue numeratsiooni punkt 20)

ja sõnastada see järgmiselt:

„20) paragrahvi 12 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad

tõsised organisatsioonilised puudujäägid.“.

5.2. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 39 (uue numeratsiooni punkt 41)

ja sõnastada see järgmiselt:

„39)  paragrahvi 24 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad

tõsised organisatsioonilised puudujäägid.”;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

6

Ando Kiviberg tutvustas kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga muudetakse

KS § 34 lõike 5 sõnastust üldisemaks, et see ei tekitaks eksitavat muljet. Seni loetletud

üksikud õigusaktid võivad jätta mulje, et kohustused tulenevad ainult neist, kuigi tegelikult

tuleb järgida ka Euroopa Liidu õigust. Seetõttu asendatakse konkreetne loetelu sõnaga

„õigusaktidega“, mis hõlmab nii Eesti seadusi kui ka Euroopa Liidu määrusi ja muid

asjakohaseid norme. Euroopa Liidu määrusi ei tooda sättes eraldi välja, kuna neid ei ole

tavaks riigisisestes seadustes loetleda. Muudatus ei muuda õiguste ega kohustuste sisu (KS §

34 lg 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 6 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 6:

6. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 50 (uue numeratsiooni punkt 52) ja

sõnastada see järgmiselt:

„52) paragrahvi 34 lõike 5 kolmandas lauses asendatakse sõnad „käesoleva seaduse ja

isikuandmete kaitse seadusega“ sõnaga „õigusaktidega“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas seitsmendat muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku kohaselt

annab edaspidi kohtu üldkogu eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta. KS §

12 lõike 3 punkti 4 kohaselt on üldkogul juba pädevus koolituskava kinnitada ja täiendavalt ei

ole vaja seda reguleerida, seega jäetakse see sättest välja (KS § 36 p 1). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 7 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 7:

7. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 51(uue numeratsiooni punkt 53) ja

sõnastada see järgmiselt:

„53) paragrahvi 36 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) annab kohtu eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta;“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kaheksandat muudatusettepanekut. KS § 37 lõike 4 muudatus

võimaldab tööjaotusplaani kehtestamist ka pikemaks ajaks kui kalendriaasta. KS § 37 lõike 41

muudatusega jäetakse välja kohustus spetsialiseeruda tööõigusele. Tööõigusele

spetsialiseerumise reguleerimist seaduse tasemel ei saa pidada otstarbekaks, kuna vastavat

liiki vaidlusi ei ole piisavalt palju. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 8

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 8:

7

8. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 59 (uue numeratsiooni punkt 61) ja

sõnastada see järgmiselt:

„61) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 41 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse vähemalt üheks kalendriaastaks. Kohtu eestseisus võib

kinnitatud tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

(41) Tööjaotusplaaniga nähakse ette tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja

eestkoste asjadele ning maksejõuetuse ja äriõiguse asjadele, süüteokohtunike

spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja

majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimis- ja

ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ning maksuõiguse asjadele. Kohtute nõukogu

kehtestab kohtu tööjaotusplaani koostamise alused, sealhulgas kohtunike ja kohtuteenistujate

spetsialiseerumise põhimõtted koos kohustusliku koolituse mahu nõuetega. Kohtu

tööjaotusplaani, kohtunike koolitusstrateegia ja -programmi ning kohtu koolituskava

koostamisel lähtutakse seadusega ettenähtud spetsialiseerumissuundadest ning kohtute

nõukogu kehtestatud tööjaotusplaani koostamise alustest.”.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas üheksandat muudatusettepanekut. Muudatustega jäetakse välja

kohtute nõukogusse valitavad asendusliikmed, kuna nende vajalikkus ja toimimine on olnud

probleemne ka senises praktikas, sest nad ei ole nõukogu tööga igapäevaselt kursis ega pruugi

arutelude taustast piisavalt aru saada. Lisaks võib mitme asendusliikme samaaegne osalemine

viia olukorrani, kus seisukohad erinevad põhiliikmete omadest ja otsused muutuvad

ebajärjekindlaks. See raskendab nõukogu töö sidusust ja järjepidevust (KS § 38 lg 3 p 3 jt). Ta

küsis, kas muudatusettepanekut nr 9 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada

või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 9:

9. Teha eelnõus järgmised muudatused:

9.1. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 62 (uue numeratsiooni punkt 64)

muudetava kohtute seaduse  § 38 lõike 3 punktist 3 välja sõnad „ja asendusliikmed“.

9.2. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 71 (uue numeratsiooni punkt 73)

muudetavast kohtute seaduse §-st 401 välja lõige 4, muutes järgnevate punktide

numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud

asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.“.

9.3. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 71 (uue numeratsiooni punkt 73)

muudetavast kohtute seaduse § 401 lõikest 5 (uue numeratsiooni lõige 4) välja sõnad „ja

asendusliikmete“.

8

9.4. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 126 (uue numeratsiooni punkt

129) muudetavast kohtute seaduse § 1303 lõikest 2 välja sõnad „ja asendusliikmete“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku eesmärk on

täpsustada kohtute seaduse § 401 lõike 1 punktis 4 sätestatud kohtute nõukogu koosseisu,

sätestades, et nõukogusse kuuluvad kaks Riigikogu liiget. Varasem sõnastus „kaks Riigikogu

nimetatud esindajat“ ei määra üheselt, kas nõukogusse võib nimetada ka isikuid, kes ei ole

Riigikogu liikmed, mistõttu võib see tekitada õigusselguse probleeme. Lisaks nähakse ette, et

liikmed nimetab nõukogusse Riigikogu täiskogu oma otsusega ning nimetamise ettepaneku

teeb põhiseaduskomisjon. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jääb Riigikogu liikmest

nõukogu liige nõukogusse kuni uue koosseisu liikmete nimetamise otsuse jõustumiseni.

Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava kirjalik nõusolek (KS § 401 lg 1 p 4 jt). Ta

täpsustas, et varasema regulatsiooni kohaselt oli Riigikogul võimalik nimetada kohtute

nõukogusse ka isikuid väljastpoolt Riigikogu. Ta selgitas, et muudatuse kohaselt peab

nõukogusse kuuluv isik olema Riigikogu liige, kes esindab Riigikogu. Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 10 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 10:

10. Teha eelnõus järgmised muudatused:

10.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 71 (uue numeratsiooni punkt 73)

muudetava kohtute seaduse § 401 lõike 1 punkt 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) kaks Riigikogu liiget;“.

10.2. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 71 (uue numeratsiooni punkt

73) muudetava kohtute seaduse § 401 uue lõikega 6, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni

(uue numeratsiooni lõige 5), järgmises sõnastuses:

„(5) Riigikogu liikmed nimetab nõukogusse põhiseaduskomisjoni ettepanekul Riigikogu

otsusega. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jääb Riigikogu liikmest nõukogu liige

nõukogusse kuni Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse

jõustumiseni. Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava kirjalik nõusolek.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas üheteistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse kehtestab kohtute nõukogu. Välja

jäetakse kohtute nõukogu poolt Riigikohtu esimehe ülevaate kuulamine (KS § 411 lg 1 p 7).

Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 11 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 11:

9

11. Muuta eelnõu § 1 (kohute seaduse muutmine) punktis 73 (uue numeratsiooni punkt

75) muudetav kohtute seaduse § 411 lõike 1 punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„7) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kaheteistkümnendat muudatusettepanekut. Kohtute nõukogu

ülesannete loetelu viimase punktiga nähakse ette, et nõukogu täidab muid seadusest

tulenevaid ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise ja kohtusüsteemi

seisukohalt olulisi küsimusi (lahtine loetelu) (KS § 411 lg 1 p 16). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 12 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 12:

12. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 74 (uue numeratsiooni punkt

76) muudetav kohtute seaduse § 411 lõike 1 punkt 16 ja sõnastada see järgmiselt:

„16) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute

haldamise ja kohtusüsteemi seisukohalt olulisi küsimusi.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmeteistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

asendatakse sõna „istungiteenistus“ sõnaga „istungiteenus“, et rõhutada

Kohtuhaldusteenistuse ülesandena teenuse osutamise ja korraldamise funktsiooni, mitte

konkreetse organisatsioonilise struktuuri või üksuse loomist (KS § 412 lg 2 p 1). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 13 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 13:

13. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 76 (uue numeratsiooni punkt

78) muudetav kohtute seaduse § 412 lõike 2 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei,

istungiteenuse, tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;“ .

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljateistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

asendatakse kohtute grupi eelarve projektile lisatavad konkreetse eelarveaasta „oodatavad

tulemused“ sõnastusega „planeeritavad tegevused“, et vältida tõlgendust, mille kohaselt

seotakse kohtute rahastamine Riigikogu poolt hinnatavate või kinnitatavate sisuliste

10

tulemusnäitajatega. Sellest tulenevalt võib kohtute nõukogu nõuda kohtu esimehelt samuti

seletusi kohtu eelarve ja „planeeritud tegevuste“ täitmise kohta (KS § 431 lg 4 jt). Ta küsis,

kas muudatusettepanekut nr 14 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või

on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 14:

14. Teha eelnõus järgmised muudatused:

14.1. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 82 (uue numeratsiooni punkt 84)

muudetav kohtute seaduse § 431 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Kohtute grupi eelarve projektile lisatakse konkreetse eelarveaasta planeeritavad

tegevused, lähtudes kohtute arengukavast.“.

14.2. Asendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 85 (uue numeratsiooni punkt

87) muudetava kohtute seaduse § 45 lõike 2 teises lauses sõnad „oodatavate

tegevustulemuste“ sõnadega „planeeritud tegevuste“.

14.3. Asendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 93 muudetava kohtute

seaduse § 46 lõikes 2 sõnad „oodatavate tulemuste“ sõnadega „planeeritud tegevuste“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viieteistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et esimese ja teise astme kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust esindab

eelarveläbirääkimistel kohtute nõukogu määratud esindaja, kelleks võib, aga ei pea olema

Riigikohtu esimees (KS § 431 lg 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 15

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 15:

15. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 82 (uue numeratsiooni punkt

84) muudetav kohute seaduse § 431 lõige 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„(5) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise

astme kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute nõukogu nimetatud esindaja.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuueteistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et kohtute nõukogu kinnitab ja muudab kohtute eelarveid ning kontrollib nende

täitmist kooskõlas riigieelarve seadusega. Loobutakse eelarve muutmise õiguse kitsendustest

(KS § 431 lg 7). Ta märkis, et tegemist on riigieelarve baasseadusega. Ta meenutas varasemat

arutelu, kus käsitleti küsimust, kas pärast riigieelarve vastuvõtmist on võimalik teha kohtute

eelarves muudatusi. Saadud info kohaselt võimaldab riigieelarve baasseadus teha

organisatsioonisiseseid ümbertõstmisi ka pärast riigieelarve vastuvõtmist. Ta andis sõna

11

Justiits- ja digiministeeriumi esindaja Regina Vällikule.

Regina Vällik selgitas, et riigieelarve baasseaduse üldine loogika näeb ette, et ministritel ja

põhiseaduslikel institutsioonidel on pärast Riigikogus eelarve kehtestamist pädevus teha

asutuste vahel eelarvelisi muudatusi. Varasemalt on riigieelarve seadus olnud liiga üldine, mis

on piiranud Riigikogu liikmete võimalusi esitada sisulisi muudatusettepanekuid. Detailsem

käsitlus võimaldab Riigikogul oma rolli paremini täita, sealhulgas teha kohtuasutuste lõikes

muudatusi. Ministrile antud pädevus ei ole mõeldud ulatuslikeks muudatusteks, vaid aasta

jooksul ilmnevate vajaduste täpsustamiseks, näiteks ülesannete ümberjaotamisel või

proportsioonide muutumisel. Sarnane regulatsioon laiendatakse ka kohtutele kui

põhiseaduslikele institutsioonidele, arvestades nende eripära ja sõltumatust.

Helir-Valdor Seeder märkis, et riigieelarve baasseaduse muutmine ei kuulu

põhiseaduskomisjoni pädevusse. Ta leidis, et ei ole põhjendatud olukord, kus Riigikogu liige

saab teha eelarves muudatuse, mida minister võib hiljem ilma Riigikogu teadmata muuta.

Regina Vällik lausus, et rahanduskomisjoni teavitatakse muudatustest, mis muudavad

riigieelarve seaduse sisu, tagantjärele. Selliste muudatuste üle on võimalik hiljem arutleda

ning küsida nende põhjenduste kohta. Samas on otsustusõigus nende muudatuste tegemiseks

ministril olemas.

Ando Kiviberg toetas selles küsimuses Helir-Valdor Seederi seisukohta. Tegemist on

pädevuste ristumisega. Kui seadusandja on oma tahte selgelt väljendanud, ei ole täitevvõimul

õigust seda tahet muuta või ümber kujundada.

A. Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 16 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 16:

16. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 82 (uue numeratsiooni punkt

84) muudetav kohtute seaduse § 431 lõige 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„(7) Kohtute nõukogu kinnitab ja muudab kohtute eelarveid ning kontrollib nende täitmist

kooskõlas riigieelarve seadusega.”.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas seitsmeteistkümnendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga tõstetakse kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär 71 aastale ning

loobutakse teenistusvanuse pikendamise menetlusest. Ühtse teenistusvanuse ülemmäära

kehtestamine tagab selgema, läbipaistvama ja kohtunikke võrdselt kohtleva regulatsiooni (KS

§ 48 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 17 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 17:

12

17. Teha eelnõus järgmised muudatused:

17.1. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 92 (uue

numeratsiooni punkt 94), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„94) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 71 aastat.“.“

17.2. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 111 (uue

numeratsiooni punkt 113), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„113) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui kohtunik on saanud 72-aastaseks“.“

17.3. Jätta eelnõu §-st 1 (kohtute seaduse muutmine) välja punktid 111, 112 ja 113, muutes

järgnevate punktide numeratsiooni.

17.4. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 112 (uue

numeratsiooni punkt 116), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„116) paragrahv 991 tunnistatakse kehtetuks“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kaheksateistkümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek

on tehnilise sisuga. Sättest on jäänud ekslikult välja see, et kohtunik võib olla valitud või

nimetatud lisaks Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri ametikohale ka Euroopa

Prokuratuuri peaprokuröri ametikohale (KS § 584 lg 2 teine lause). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 18 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 18:

18. Muuta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 98 (uue numeratsiooni punkt

101) muudetava kohtute seaduse § 584 lõike 2 teine lause ja sõnastada see järgmiselt:

„Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis

või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröri, Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri

ametikohale.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas üheksateistkümnendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga sätestatakse kohtuniku tagasisidevestlusele kutsumise alus, milleks on

vajadus toetada kohtunikku tema erialateadmise omandamisel ning menetluspraktika ja

13

töökorralduse arendamisel. Vestlusele kutsuja peab tooma välja tagasisidevestlusele

kutsumise vajaduse ja seda põhjendama (KS § 741 lg 4). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr

19 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 19:

19. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 104 (uue numeratsiooni

punkt 107) muudetavat kohtute seaduse § 741 uue lõikega 4, muutes järgnevate lõigete

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„(4) Tagasisidevestlusele kutsumise aluseks on vajadus toetada kohtunikku tema

erialateadmise omandamisel ning menetluspraktika ja töökorralduse arendamisel.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

jäetakse kohtute seadusest välja võimalus vabastada kohtunik ametist kohtunike arvu

vähendamise tõttu ning vastavad sätted sõnastatakse ümber. Seda tehakse selleks, et tagada

kooskõla põhiseadusega ja kaitsta kohtunike eluaegsust ning kohtuvõimu sõltumatust, vältides

riski, et kohtunike arvu vähendamise kaudu võiks mõjutada õigusemõistmist (KS § 86 lg 1 ja

§ 99 lg 1 p 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 20 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 20:

20. Teha eelnõus järgmised muudatused:

20.1 Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 110 (uue numeratsiooni

punkt 113) järgmises sõnastuses:

„113) paragrahvi 86 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või kohtunike arvu vähendamise“.“.

20.2. Täiendada eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) uue punktiga 111 (uue numeratsiooni

punkt 115) järgmises sõnastuses:

„115) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise korral, kui kohtunik ei ole nõus jätkama

teenistust sama astme ja valdkonna kohtunikuna teises talle pakutavas alalises

teenistuskohas;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne esimest muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

loobutakse kohtuniku distsiplinaarkaristuse kustumise pikendamisest kolme aastani. Ta küsis,

kas muudatusettepanekut nr 21 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või

on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

14

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 21:

21. Jätta eelnõust välja § 1 (kohtute seaduse muutmine) punkt 110, muutes järgnevate

punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„110) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast

distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.“.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

jäetakse välja KS § 1303 lõige 3, mille kohaselt kehtestab kohtute nõukogu liikmete valimise

korra kohtute haldamise nõukoda hiljemalt 2026. aasta 1. augustiks. Säte ei ole vajalik, kuna

sama paragrahvi lõikes 2 on juba sätestatud kohtute haldamise nõukoja kohustus kehtestada

enne 2026. aasta 1. oktoobrit kohtute nõukogu liikmete valimise kord. Täiendava tähtpäeva

sätestamine ei anna regulatsioonile sisulist lisandväärtust. Ta küsis, kas muudatusettepanekut

nr 22 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 22:

22. Jätta eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) punktis 126 (uue numeratsiooni punkt

129) muudetavast kohtute seaduse §-st 1303 välja lõige 3.

Väljajäetav tekst:

„(3) Kohtute haldamise nõukoda kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud valimise

korra hiljemalt 2026. aasta 1. augustiks.“;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg sõnas, et järgnevad 9 muudatusettepanekut on halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) osa muudatusettepanekud. Ta tutvustas kahekümne kolmandat

muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga täpsustatakse tuvastamiskaebuse sisu ning

nähakse ette, et kohtul on võimalik lisaks õigussuhte olemasolule teha kindlaks ka kohtuasjas

tähtsust omavaid asjaolusid (HKMS § 5 lg 1 p 6 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 23

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 23:

23. Teha eelnõus järgmised muudatused:

23.1.Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 1,

15

muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või õigussuhte

olemasolu või selles tähtsust omav asjaolu.“.“

23.2. Muuta eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 4 (uue

numeratsiooni punkt 7) ja sõnastada see järgmiselt:

„7) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või õigussuhte olemasolu või

selles tähtsust omava asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne neljandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et keskkonnaõiguse asjas esitatakse kaebus kaebaja elu- või asukoha järgi. Kuna

keskkonnaasjade vastu on kohalikel inimestel sageli suur huvi, tagab vaidluse lahendamine

lähimas halduskohtus avalikkusele lihtsama juurdepääsu õigusemõistmisele. Samuti aitab

selline lahendus hoida kokku kohtu ressursse (HKMS § 8 lg 7). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 24 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 24:

24. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 1

(uue numeratsiooni punkt 2), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Keskkonnaõiguse asjas esitatakse kaebus kaebaja elu- või asukoha järgi.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi jaotatakse selle

halduskohtu kohtunike vahel, mille töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi teistest

väiksem. Muudatus võimaldab ühtlustada kohtute töökoormust ja menetlusaegu ning

parandada õigusemõistmise kättesaadavust. Säte jõustub 1. juulil 2027, mis annab Registrite

ja Infosüsteemide Keskusele piisava aja kohtute infosüsteemi arenduste tegemiseks ja

muudatuste sujuvaks rakendamiseks (HKMS § 81). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 25

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 25:

16

25. Teha eelnõus järgmised muudatused:

25.1. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 1

(uue numeratsiooni punkt 3) järgmises sõnastuses:

3) seadustikku täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine

(1) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse

vangistusseaduse § 2 tähenduses kinnipeetava, vangistusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses

arestialuse või vangistusseaduse § 4 lõike 1 tähenduses vahistatu kaebust vangla haldusakti

või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.

(2) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi jaotatakse selle halduskohtu kohtunike

vahel, mille töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi teistest väiksem.

(3) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja kohtualluvus ei muutu. Kohtunik

menetleb vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja alluvusjärgse halduskohtu

kohtunikuna.

(4) Kui kohtunik arutab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja halduskohtus,

mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud,

samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud

tingimustel ja korras.“.“

25.2. Täiendada eelnõu § 30 (Seaduse jõustumine, uue numeratsiooni § 31) uue punktiga 4

järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 4 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. juulil.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusega

täpsustatakse, et haldusasi peab olema olnud vähemalt üheksa kuud sama kohtu menetluses.

Täpsustus välistab võimaliku tõlgenduse, mille kohaselt võiks menetluse kestuse hulka arvata

ka teises kohtuastmes või teises kohtus menetletud aega (HKMS § 100 lg 1). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 26 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 26:

26. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 5

(uue numeratsiooni punkt 8) järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide numeratsiooni:

„8) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse enne sõna „kohtu“ sõnaga „sama“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne seitsmendat muudatusettepanekut. Muudatus sätestab,

et enne HKMS § 100 lõigetes 1 ja 6 ette nähtud tähtaja möödumist esitatud menetluse

17

kiirendamise taotlusi ei arvestata. Sellega välditakse enneaegsete ja põhjendamatute taotluste

menetlemist, mis tekitab kohtutele tarbetut lisakoormust. Muudatus suurendab õigusselgust ja

aitab muuta halduskohtumenetluse tõhusamaks (HKMS § 100 uus lg 7). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 27 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 27:

27. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 5

(uue numeratsiooni punkt 9) järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide

numeratsiooni:

9) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Kohus jätab tähelepanuta menetluse kiirendamise taotluse, mis on esitatud enne

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 6 sätestatud tähtaja möödumist.”;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga jäetakse ära plaan loobuda kuludokumentide esitamise kohustusest,

sest ilma nendeta on kohtul raske hinnata kulude põhjendatust. Samas säilib võimalus esitada

menetluskulude nimekiri pärast istungit kolme tööpäeva jooksul. Muudatus aitab vältida

kohtute lisakoormust ja tagab selgema menetluse (HKMS § 109 lg 1). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 28 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 28:

28. Muuta eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 7 (uue

numeratsiooni punkt 12) ja sõnastada see järgmiselt:

„12) paragrahvi 109 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetluskulude väljamõistmiseks esitab menetlusosaline kohtule menetluskulude

nimekirja ja kuludokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus lõpetati asja

arutamine, või haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamise korral kohtu määratud

tähtpäevaks. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral

menetluskulu välja ei mõisteta. Teistel menetlusosalistel on võimalik kolme tööpäeva jooksul

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide neile kättetoimetamisest arvates esitada nende

kohta oma seisukoht, kui kohus ei määra teistsugust tähtaega.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kahekümne üheksandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek

on redaktsioonilise sisuga, nähes ette, et HKMS § 175 lõike 2 alusel kohtuotsuse või selle sisu

avaldamise peale esitatud vastuväite lahendab kohus määrusega, mille peale võib esitada

määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav

(HKMS § 175 lg 21). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 29 muudatusettepanekute loetelu

18

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 29:

29. Muuta eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 14 (uue

numeratsiooni punkt 19) ja sõnastada see järgmiselt:

„19) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kohtuotsuse või selle sisu avaldamise peale esitatud

vastuväite lahendab kohus määrusega, mille peale võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

viiakse ringkonnakohtus sisse menetlusloa sarnane süsteem, mis võimaldab ilmselgelt

perspektiivituid apellatsioonkaebusi menetlemata tagastada. See piirab edasikaebeõigust, kuid

säilitab kohtuliku kontrolli. Muudatus aitab vähendada kohtute koormust ja kiirendada

menetlust. Samuti seotakse Riigikohtu menetlus ringkonnakohtu uue tagastamisõigusega ning

sätestatakse, et selliste määruste peale esitatud kaebused lahendatakse kiiresti. Riigikohus

võib need lahendada ka neid menetlusse võtmata, mis aitab vältida täiendavat koormust ja

kiirendab menetlust (HKMS § 187 lg 31 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 30

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 30:

30. Teha eelnõus järgmised muudatused:

30.1. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16

(uue numeratsiooni punkt 21) järgmises sõnastuses:

„21) paragrahvi 187 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse kokkuvõtlikult põhjendatud määrusega

tagastada, kui asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline või

kui selle menetlemisega ei ole võimalik saavutada apellatsioonkaebuse eesmärki.

Ringkonnakohus ei pea määrust põhjendama lihtmenetluses, kui ringkonnakohus järgib

halduskohtu otsuse põhjendusi, need põhjendused on ammendavad ja ringkonnakohus märgib

oma määruses, et ta nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.“.“

30.2. Täiendada eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 24

(uue numeratsiooni punkt 30) järgmises sõnastuses:

„30) paragrahv 2361 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2361. Määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Riigikohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 219

sätestatut järgides. Riigikohus võtab määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud

määruse peale esitatud määruskaebuse või määruskaebuse, mille seadus võimaldab läbi

vaadata lihtmenetluses, menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline

19

seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Eelmises lauses

sätestatut ei kohaldata haldustoiminguks loa andmise või sellest keeldumise määruse peale

esitatud määruskaebuse korral.

(2) Käesoleva seadustiku § 187 lõike 31 alusel tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse

lahendab Riigikohus viivitamata. Määruskaebuse võib lahendada seda menetlusse võtmata

ning sellisel juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 238 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.”.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne esimest muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

võimaldatakse ringkonnakohtul jätta määruskaebuse lahendamisel määruses ära kirjeldav ja

põhjendav osa, kui ta jätab määruskaebuse rahuldamata ja nõustub täielikult halduskohtu

põhjendustega. Sellega välditakse sisuliselt korduva põhjenduse kirjutamist, mis ei lisa

otsusele väärtust. Muudatus aitab vähendada ringkonnakohtu töökoormust ja kiirendada

menetlust (HKMS § 210 lg 2). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 31

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 31:

31. Muuta eelnõu § 4 (halduskohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 19 (uue

numeratsiooni punkt 25) ja sõnastada see järgmiselt:

„25) paragrahvi 210 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning nõustub halduskohtu

põhjendustega, võib määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Sellisel juhul märgib

ringkonnakohus oma määruses, et ta nõustub halduskohtu põhjendustega.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

jäetakse eelnõust välja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 26

kehtetuks tunnistamine, kuna vastav norm on juba 21.01.2026 Riigikogus vastuvõetud

seadusega kehtetuks tunnistatud. Muudatus puudutab volikogu ainupädevust rahvakohtuniku

kandidaatide valimisel. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 32 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 32:

32. Jätta eelnõust välja § 8 (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine)

Väljajäetav tekst:

§ 8. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks.

Põhiseaduskomisjon

20

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne kolmandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku. Muudatused on seotud

rahvakohtunike kaotamisega maakohtus. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 33

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 33:

33. Teha eelnõus järgmised muudatused:

33.1. Täiendada eelnõu § 9 (kriminaalmenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 5

järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.“.

33.2. Täiendada eelnõu § 9 (kriminaalmenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 5 (uue

numeratsiooni punkt 6) järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 155 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad kohtunik või eesistuja ja

kohtuistungi sekretär.“.“

33.3. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 (uue numeratsiooni punkt 7) järgmises sõnastuses:

„7) paragrahvi 266 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa ”, käesoleva seadustiku

§ 18 lõikes 1 nimetatud kriminaalasjades eesistuja”.

33.4. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 (uue numeratsiooni punkt 8) järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 315 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa ”või käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 1

ja 3 nimetatud juhul eesistuja”.

33.5. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 (uue numeratsiooni punkt 9) järgmises sõnastuses:

„9) paragrahvi 315 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „või eesistuja“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne neljandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga muudetakse pankrotiseadust eesmärgiga muuta pankrotiavalduse

läbivaatamine paindlikumaks, andes kohtule õiguse otsustada istungi vajalikkus

juhtumipõhiselt. Sellega välditakse tarbetuid istungeid, menetluse venitamist ja vähendatakse

kulusid. Lisaks piiratakse edasikaebe võimalusi, et kiirendada menetlust ja saavutada

kiiremini lõplik lahendus. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 34 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

21

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 34:

34. Täiendada eelnõu uue §-ga 14 (uue numeratsiooni § 13), muutes järgnevate paragrahvide

numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

㤠14. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „märkima“ sõnaga „taotlema“;

2) paragrahvi 13 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „märkima“ sõnaga „taotlema“;

3) paragrahvi 17 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „või võlgnik, võlausaldaja või

ajutine haldur seda taotleb“;

4) paragrahvi 32 lõikest 2 jäetakse välja teine lause.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg sõnas, et muudatusettepanekud 35–39 on riigilõivuseaduse

muudatusettepanekud. Ta tutvustas kolmekümne viiendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et riigilõivuvabastus kehtib üksnes

sotsiaalkaitsehüvitistega seotud vaidlustes, mitte kõigi toetuste puhul. Sellega välditakse

ebaselgust ja tagatakse, et vabastus rakendub õigetele juhtudele (RLS § 22 lg 2 p 2). Ta küsis,

kas muudatusettepanekut nr 35 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või

on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 35:

35. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 1, muutes

järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sotsiaalkaitsehüvitise taotleja hüvitissumma ebaõige maksmise või maksmata jätmise

asjas või mitterahalise hüvitise andmise või andmata jätmise asjas.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne kuuendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga laiendatakse pankrotihalduri riigilõivuvabastust, hõlmates mh

pankrotihalduri poolt tagasivõitmise hagi ja sellega seotud hagi tagamise avalduse esitamise.

Muudatuse eesmärk on muuta kohtu- ja pankrotimenetlused tõhusamaks, vähendada tarbetut

menetluskoormust ning tagada, et pankrotivara kaitsmiseks, suurendamiseks ja võlausaldajate

huvide kaitseks vajalikud nõuded ei jääks esitamata üksnes riigilõivuga seotud takistuste tõttu

(RLS § 22 lg 2 p 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 36 muudatusettepanekute loetelu

22

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 36:

36. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 1 (uue

numeratsiooni punkt 2), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“51) pankrotihaldur tagasivõitmise hagi ja sellega seotud hagi tagamise avalduse esitamisel

ning pankrotihaldur pankrotivõlgniku eest ja nimel hagi ja sellega seotud hagi tagamise

avalduse esitamisel pankrotimenetluses, mida viiakse läbi pankrotiseaduse § 192¹² alusel.”.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne seitsmendat muudatusettepanekut. Tegemist on

normitehnilise muudatusettepanekuga. Alates 1. jaanuarist 2010 kuulutab kohus

pankrotiseaduse § 31 lõike 5 järgi pankroti välja pankrotimäärusega, mitte pankrotiotsusega

(RLS § 25 lg 2 p 5). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 37 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 37:

37. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 3 (uue

numeratsiooni punkt 5), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 5 asendataksesõna „pankrotiotsuse“ sõnaga

„pankrotimääruse“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse riigilõivu suurust ja sätestatakse üheselt, et esialgse

õiguskaitse taotluse eest tuleb tasuda 70 eurot. Sellega kõrvaldatakse senine ebaselgus, millist

riigilõivu sellistele taotlustele kohaldada (RLS § 59 lg 17). Ta küsis, kas muudatusettepanekut

nr 38 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 38:

38. Muuta eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) punkt 5 (uue numeratsiooni punkt 8) ja

sõnastada see järgmiselt:

„8) paragrahvi 59 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Hagi tagamise avalduse või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse

riigilõivu 150 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.“.“

23

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas kolmekümne üheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga tõstetakse riigilõivude määrasid ja täpsustatakse nende kohaldamist, et

vähendada tõlgendamisprobleeme (RLS § 60 lg 2 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 39

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 39:

39. Teha eelnõus järgmised muudatused:

39.1. Muuta eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) punkt 7 (uue numeratsiooni punkt

10) ja sõnastada see järgmiselt:

„10) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „75“ ja arv „1050“ arvuga „2500“.“

39.2. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 8 (uue

numeratsiooni punkt 11), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„11) paragrahvi 60 lõikes 3 asendatakse arv „350“ arvuga „830“.“

39.3. Täiendada eelnõu § 18 (riigilõivuseaduse muutmine) uue punktiga 8 (uue

numeratsiooni punkt 12), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 60 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu haldusorgani tegevuse peale seoses rahalise

nõude, sunnivahendi või sanktsiooni määramise, sissenõudmise või rakendamisega, samuti

rahalise toetuse andmisega, tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid

mitte alla 75 euro ja mitte üle 2500 euro.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

muudetakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkti 4 ning tõstetakse riigi õigusabi saamise

lävendit selliselt, et riigi õigusabi ei saaks need isikud, kelle kulud õigusteenusele ei ületa

eeldatavasti taotleja kolmekordset keskmist ühe kuu sissetulekut senise kahekordse asemel.

Muudatuse tulemusena väheneb isikute ring, kellel on õigus riigi õigusabile ning kes peavad

oma esindajakulud ise kandma. Arvestades riigi õigusabi eelarve pingelisust ja riigi õigusabi

osutavate advokaatide suhteliselt väikest ringi, võimaldab muudatus suunata riigi õigusabi

vahendeid tõhusamalt nendele, kes seda enim vajavad (RÕS § 7 lg 1 p 4). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 40 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 40:

24

40. Täiendada eelnõu § 21 (riigi õigusabi seaduse muutmine, uue numeratsiooni § 21) uue

punktiga 1, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „kahekordset“ sõnaga „kolmekordset“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg sõnas, et ettepanekud 41-68 on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

muudatusettepanekud. Ta tutvustas neljakümne esimest muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek võimaldab ringkonnakohtul ise paindlikult otsustada, kas lihtmenetluse

asju lahendab kohtunik üksi või tehakse seda kolmeliikmelises kohtukoosseisus (TsMS § 17

lg 3 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 41 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 41:

41. Teha eelnõus järgmised muudatused:

41.1. Muuta eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 1 ja sõnastada

see järgmiselt:

„1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seadustiku §-s 405 nimetatud asja võib lahendada ringkonnakohtunik

ainuisikuliselt.“.“

41.2. Jätta eelnõu §-st 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) välja punkt 37,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„37) paragrahvi 666 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Hagi menetlusse võtmata jätmise, hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise

määruse või kaja alusel menetluse taastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse

vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud käesoleva

seadustiku §-des 405-4061 nimetatud asjades.”;

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne teist muudatusettepanekut. Täiendava analüüsi

tulemusena jäetakse eelnõust muudatusettepanekuga välja kohtuistungi protokolli koostamise

ja automaatse genereerimisega seotud sätted. Samas peeti võimalikuks säilitada täpsustus,

mille kohaselt ei pea kohus salvestatud menetlustoimingu korral üldjuhul küsima

parandamistaotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukohta (TsMS § 49 lg 2 jt). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 42 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 42:

25

42. Teha eelnõus järgmised muudatused:

42.1. Jätta eelnõu §-st 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) välja punkt 2,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„2) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Protokolli koostab kohtunik, kohtuistungi sekretär, muu kohtu kodukorra järgi selleks

pädev kohtuametnik või genereeritakse protokoll automaatselt koos kohtuistungi või

menetlustoimingu salvestamisega. Kui protokolli ei koosta kohtunik, kantakse käesoleva

seadustiku § 50 lg 1 punktides 6-9 ja lõikes 2 nimetatud andmed protokolli või täpsustatakse

automaatselt genereeritud protokolli sisu vastavalt kohtuniku juhistele.”;

42.2. Muuta eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 3 (uue

numeratsiooni punkt 2) ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli

sisulise parandamise taotluse, küsib kohus parandamise taotluse kohta teiste menetlusosaliste

seisukoha üksnes juhul, kui protokollitud istungit või menetlustoimingut ei ole salvestatud.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne kolmandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga kaotatakse erisus, mille järgi tagastati Riigikohtus edukalt kaevates

riigilõiv. Edaspidi jääb lõiv riigile (TsMS § 150 lg 32 kehtetuks tunnistamine). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 43 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 43:

43. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 7,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni (uue numeratsiooni punkt 6), järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 150 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne neljandat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

piiratakse menetluskulude vaidlustamise edasikaebeõigust, sidudes selle kindlate

piirmääradega. Samas tehakse erand kuritarvitusliku kohtumenetluse puhul, kus piiranguid ei

kohaldata, et tagada ohvrite parem kaitse ja kooskõla Euroopa Liidu õigusega (TsMS § 178 lg

2). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 44 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 44:

44. Teha eelnõus järgmised muudatused:

26

44.1. Muuta eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 15 ja sõnastada

see järgmiselt:

„15) paragrahvi 178 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata,

kui vaidlustatavate menetluskulude summa ei ületa käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1

sätestatud põhinõude summat.“.“

44.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„16) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirmäärasid ei kohaldata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisele juhul, kui kulude kindlaksmääramist vaidlustab käesoleva

seadustiku 431. peatüki alusel tuvastatud kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

tõstetakse riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise vaidlustamise piirmäära seniselt 100

eurolt 300 eurole. Muudatuse eesmärk on vähendada vähese rahalise väärtusega vaidluste

hulka ning suunata kohtute ressurssi sisuliselt olulisemate küsimuste lahendamisele (TsMS §

179 lg 3). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 45 muudatusettepanekute loetelu kavandis on

vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 45:

45. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16

(uue numeratsiooni punkt 17), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„17) paragrahvi 179 lõike 3 esimeses lauses asendatakse arv „100“ arvuga „300“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

tõstetakse menetlusabi andmise lävendit sarnaselt riigi õigusabiga, st menetlusabi ei anta, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti abi taotleja kolmekordset keskmist ühe kuu sissetulekut

senise kahekordse asemel (TsMS § 182 lg 2 p 1). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 46

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 46:

27

46. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16

(uue numeratsiooni punkt 18), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„18) paragrahvi 182 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna “kahekordset” sõnaga

“kolmekordset”.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne seitsmendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga muudetakse menetlusabi andmise korda nii, et kohus lähtub

eelduslikult taotleja esitatud andmete õigsusest tema majandusliku olukorra kohta ega pea

neid alati üle kontrollima. Eesmärk on lihtsustada menetlusabi andmist ja vähendada kohtute

töökoormust, muutes menetluse tõhusamaks (TsMS § 186 lg 5). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 47 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 47:

47. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 16

(uue numeratsiooni punkt 19), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„19) paragrahvi 186 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohus kontrollib menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit esmajoonestaotluse

alusel. Kui kohtul on kahtlusi esitatud andmete õigsuses või täielikkuses, võib ta nõuda

esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda

teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos

elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele

tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse tõendite esitamise korda, et vältida menetluse

ülekoormamist ebaoluliste tõenditega. Tõendeid tuleb esitada alles pärast vaidlusaluste

asjaolude selgumist ning ainult ulatuses, mis on vajalik vaidluse lahendamiseks. Muudatus

aitab keskenduda olulisele ning teeb menetluse kiiremaks ja tõhusamaks (TsMS § 237 lg 1 jt).

Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 48 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 48:

48. Teha eelnõus järgmised muudatused:

48.1. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 23), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

28

„23) paragrahvi 237 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „eelmenetluses“ sõnadega

„pärast asja lahendamiseks oluliste vaidlusaluste asjaolude väljaselgitamist“.“

48.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 20

(uue numeratsiooni punkt 30), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„30) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

”(51) Tõendeid tuleb hagiavaldusele lisada üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud

hagiavalduse mõistmiseks, või üksnes juhul, kui võib eeldada mingi olulise asjaolu

kostjapoolset vaidlustamist. Muus osas tuleb hagis nimetada tõendid, mida hageja oma

väidete kinnitamiseks saab esitada, kui kostja neile väidetele vastu vaidleb.”.

48.3. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 22

(uue numeratsiooni punkt 34), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„34) paragrahvi 394 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tõendeid tuleb vastusele lisada üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud vastuse

mõistmiseks või hageja väidete ümberlükkamiseks. Muus osas tuleb vastuses nimetada

tõendid, mida kostja oma väidete kinnitamiseks võib esitada, kui hageja neile väidetele vastu

vaidleb.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

Ando Kiviberg tutvustas neljakümne üheksandat muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku

eesmärk on tuua seaduses selgelt välja praktikas juba kinnistunud võimalus teha

eeltõendamismenetluse käigus kindlaks kostja isik, kui hagejal seda muul viisil teha ei

õnnestu. Praktikas on selliseks juhuks olnud esmajoones solvavate internetikommentaaride

kirjutajate andmete kindlakstegemine (TsMS § 244 uus lg 11). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 49 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 49:

49. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 24), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„24) paragrahvi 244 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Eeltõendamismenetluse võib algatada ka kostja isiku või andmete kindlakstegemiseks,

kui hagejal puudub selleks muu mõistlik võimalus.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

29

Ando Kiviberg tutvustas viiekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek täpsustab

menetlusdokumentide elektroonilise kättetoimetamise korda juriidilistele isikutele. Muudatus

aitab ühtlustada regulatsiooni ja tagada selgema ning tõhusama kättetoimetamise korra (TsMS

§ 3111 lg 51 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 50 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 50:

50. Teha eelnõus järgmised muudatused:

50.1. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 25), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„25) paragrahvi 3111 lõike 51 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, muu

hulgas juhul, kui seda ei õnnestu infosüsteemi kaudu kätte toimetada, või muul viisil

elektrooniliselt juhatuse liikmetele või äriühingu muudele esindajatele, saadab kohus

menetlusdokumendid äriregistrisse kantud elektronpostiaadressil.”.“

50.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 26), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„26) paragrahvi 317 lõike 11 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „elektrooniline

kättetoimetamine“ sõnadega „muu hulgas esindajatele kättetoimetamine,“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne esimest muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

täpsustatakse, et tsiviilasi peab olema olnud vähemalt üheksa kuud sama kohtu menetluses.

Täpsustus välistab võimaliku tõlgenduse, mille kohaselt võiks menetluse kestuse hulka arvata

ka teises kohtuastmes või teises kohtus menetletud aega. Muudatus suurendab õigusselgust

(TsMS § 3331 lg 1). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 51 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 51:

51. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 27), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„27) paragrahvi 333¹ lõiget 1 täiendatakse enne sõna „kohtu“ sõnaga „sama“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

30

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

nähakse ette, et kohus jätab tähelepanuta menetluse kiirendamise taotluse, mis on esitatud

enne § 3331 lõikes 1 või 6 sätestatud tähtaja möödumist. Ettepanek on kantud mõttest luua

õigusselgus ja lihtsustada kohtute tööd (TsMS § 3331 uus lg 7). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 52 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 52:

52. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 19

(uue numeratsiooni punkt 28), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„28) paragrahvi 333¹ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Kohus jätab tähelepanuta menetluse kiirendamise taotluse, mis on esitatud enne

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 6 sätestatud tähtaja möödumist.”.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne kolmandat muudatusettepanekut. Eelnõust jäetakse välja

TsMS § 367 muudatus, mis võimaldanuks esitada viivisenõuet protsendina põhinõudest ilma

lõppsummat välja arvutamata. Muudatus jäetakse välja, sest see on sisu poolest ebaselge ja

võib tekitada täiendavaid vaidlusi. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 53

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 53:

53. Jätta eelnõu §-st 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) välja punkt 20,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

20) paragrahvi 367 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja protsendina põhinõudest,

näidates ära viivise määra, viivise arvestamise perioodi alguse ja vajadusel muud viivise

arvestamiseks vajalikud andmed, ilma vajaduseta viivise kogusummat otsuse kuupäeva

seisuga välja arvutada.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne neljandat muudatusettepanekut. TsMS § 383 lõike 11

31

muutmise eesmärk on tagada hagi tagamisega seonduvate võimalike kahju hüvitamise nõuete

rahuldamine suuremas ulatuses tagatiste arvel ning piirata n-ö igaks juhuks hagi tagamist. Ta

küsis, kas muudatusettepanekut nr 54 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja

hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 54:

54. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 21

(uue numeratsiooni punkt 31), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„31) paragrahvi 383 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5

protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 500 euro ja mitte rohkem kui 100 000

euro ulatuses. Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise

keelamist, antakse tagatis mitte vähem kui 5000 euro ja mitte rohkem kui 100 000 euro

ulatuses.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

täpsustatakse eelmenetluse sisu ja kohtu selgitamiskohustust, tuues selgelt välja selle

peamised ülesanded. Muudatus aitab muuta menetluse selgemaks, paremini struktureerituks ja

tõhusamaks (TsMS § 392 lg 6). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 55

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 55:

55. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 22

(uue numeratsiooni punkt 33), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„33) paragrahvi 392 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

”(6) Eelmenetluses selgitab kohus asja lahendamisel kohalduvaid õigusnorme ja poolte

tõendamiskoormist, selgitab välja asjas tähendust omavad vaidlusalused asjaolud ning annab

pooltele tähtaja nende kohta tõendite esitamiseks. Kohus selgitab pooltele üheselt

arusaadavalt, millal eelmenetlus lõpeb ja uusi väiteid ega tõendeid enam esitada ei saa.”.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

ühtlustatakse kaja esitamise tähtaeg 30 päevale ning jäetakse välja vajadus hinnata tähtaja

arvestamisel täitemenetluse algatamist või sellest teadasaamist (TsMS § 415 lg 2). Ta küsis,

kas muudatusettepanekut nr 56 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või

on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

32

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 56:

56. Muuta eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) punkt 28 (uue

numeratsiooni punkt 41) ja sõnastada see järgmiselt:

„41) paragrahvi 415 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne seitsmendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et hagi saab jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kohus ei

ole pädev asja lahendama, sealhulgas rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisel. See annab

kohtule võimaluse jätta hagi läbi vaatamata ka omal algatusel, näiteks kui kostja menetluses ei

osale (TsMS § 423 lg 1 p 13). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 57 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 57:

57. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 29

(uue numeratsiooni punkt 42), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„42) paragrahvi 423 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) asi ei allu kohtule või kohus ei ole muul põhjusel pädev asja lahendama.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga võimaldatakse menetlust uuendada ka juhul, kui ilmneb uus oluline

asjaolu, mis võiks viia teistsuguse otsuseni apellatsioonimenetluses. See annab kohtule

paindlikuma võimaluse parandada viga juba maakohtus. Eesmärk on vältida edasikaebamist

ning muuta menetlus kiiremaks ja ökonoomsemaks (TsMS § 437 lg 21). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 58 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 58:

58. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 29

(uue numeratsiooni punkt 43), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„43) paragrahvi 437 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) ilmneb asjaolu, mille arvestamata jätmisel otsuse tegemisel tehtaks

apellatsioonimenetluses tõenäoliselt teistsugune otsus.“.“

33

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas viiekümne üheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga suunatakse korteri- ja kaasomandi rahalised nõuded hagimenetlusse

ning võimaldatakse neid esitada ka maksekäsu kiirmenetluses. See välistab nende

lahendamise hagita menetluses ja muudab menetluse kiiremaks ning tõhusamaks (TsMS §

484 lg 11 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 59 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 59:

59. Teha eelnõus järgmised muudatused:

59.1. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 29

(uue numeratsiooni punkt 44), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„44) paragrahvi 481 lõiget 11 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) korteriomandi või kaasomandi valitsemisest tulenevad rahalised nõuded.“.“

59.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 51), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„51) paragrahvi 486 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;“.

59.3. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 63), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„63) paragrahvi 613 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

rahalised nõuded korteriomanike või korteriühistu vastu ja nõue, mis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks;“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

ühtlustatakse makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg 30 päevale sõltumata sellest, kas

dokument toimetatakse kätte Eestis või välismaal. Eesmärk on lihtsustada menetlust ja vältida

vajadust eristada erinevaid tähtaegu, mis tänapäeva elektroonilise kättetoimetamise

tingimustes ei ole enam põhjendatud. Samuti arvestab muudatus, et 15-päevane tähtaeg võib

34

teatud juhtudel olla liiga lühike ning tagab menetlusosalistele piisava aja oma õiguste

kaitsmiseks (TsMS § 484 lg 2 p 3 jt). Samad muudatused tehakse ka täitemenetluse

seadustikus. Nende sätete jõustumisaeg on 1. juuli 2027, kuna tegemist on ulatusliku

menetluskorra ümberkujundamisega, mille rakendamine eeldab kohtute töökorralduse,

infosüsteemide ja praktikate kohandamist. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 60

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 60:

60. Teha eelnõus järgmised muudatused:

60.1. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 32

(uue numeratsiooni punkt 48), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„48) paragrahv 484 lõike 2 punktis 3 ja § 485 lõikes 1 asendatakse sõnad „15 päeva jooksul,

makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul“ sõnadega „30 päeva

jooksul“.

60.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 52), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„52) paragrahvi 489 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Maksekäsus tuleb võlgnikule selgitada, et ta võib kuni 30 päeva jooksul alates päevast,

kui ta sai maksekäsu täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, esitada maksekäsule

vastuväite.“.“

60.3. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 53), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„53) paragrahvi 4891 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 4891. Maksekäsule vastuväite esitamine

(1) Maksekäsule või selle osale võib võlgnik esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu alusel

täitemenetluse algatamisest teadasaamisest vastuväite maksekäsu teinud kohtule. Vastuväiteks

maksekäsule loetakse ka hilinemisega esitatud vastuväide makseettepanekule, kui vastuväide

esitatakse enne maksekäsule vastuväite esitamise tähtaja möödumist.

(2) Vastuväite võib esitada maksekäsule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite

põhjendamine ei ole vajalik.

(3) Kohus teatab avaldajale vastuväitest ja selle esitamise ajast.

(4) Vastuväite esitamisel kaotab maksekäsk kehtivuse ja asi antakse menetlemiseks

hagimenetluses käesoleva seadustiku §-des 486 ja 487 sätestatud korras. Maksekäsu alusel

algatatud täitemenetlus lõpetatakse.“.“

60.4. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 54), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„54) paragrahvi 4891 lõiked 21 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;“.

35

60.5. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 55), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„55) paragrahvi 496 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Elatisnõudega maksekäsu peale võib võlgnik esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu

kättetoimetamisest vastuväite samadel põhjustel kui vastuväite esitamisel makseettepanekule.

Vastuväite esitamisele ja selle lahendamisele kohaldatakse maksekäsu kohta üldiselt

sätestatut.“.“

60.6. Täiendada eelnõu uue §-ga 24 (Täitemenetluse seadustiku muutmine) (uue

numeratsiooni § 25)

järgmises sõnastuses:

„§ 25. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

61) viide võlgniku õigusele esitada põhjendamist mittevajav vastuväide maksekäsule 30 päeva

jooksul alates maksekäsu täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4891 lõikele 1.“.

60.7. Täiendada eelnõu § 30 (seaduse jõustumine, uue numeratsiooni § 31) uue lõikega 4

järgmises sõnastuses:

(4) Käesoleva seaduse § 23 punktid 48 ja 52 – 55 ning § 25 punkt 1 jõustub 2027. aasta 1.

juulil.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne esimest muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

suurendatakse maksekäsu menetluse fikseeritud menetluskulude hüvitamise määra 20 eurolt

50 eurole, viies selle tegelikkusega rohkem kooskõlla ja arvestades vahepeal toimunud

inflatsiooni (TsMS § 484²). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 61 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 61:

61. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 33

(uue numeratsiooni punkt 50), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„50) paragrahvi 4842 esimeses lauses asendatakse arv „20“ arvuga „50“;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

36

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne teist muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

pikendatakse kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras paigutamise tähtaega neljalt

päevalt kümnele. See on vajalik, et vältida kohest lisamenetlust tähtaja pikendamiseks ning

vähendada kohtu ja asjaosaliste koormust. Samuti annab pikem tähtaeg võimaluse, et isiku

seisund stabiliseerub ja ta saab juba selle aja jooksul vabastada (TsMS § 534 lg 5).

Kalle Laanet küsis, kas kümnepäevane tähtaeg tähendab, et juhul, kui isiku seisund paraneb,

on võimalik ta ka varem vabastada.

Mari-Liis Mikli vastas, et tegemist on üksnes võimalusega pikendada tähtaega neljalt päevalt

kümnele.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut nr 62 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 62:

62. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 59), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„59) paragrahvi 534 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kümme“;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne kolmandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise otsuse

peatada ja teha selle tingimuslikuks, eelkõige määrates isikule ambulatoorse ravi kohustuse.

See võimaldab paindlikumat lähenemist, isikut ei pea automaatselt kinnisesse asutusse

paigutama, vaid saab valida leebema meetme. Eesmärk on kajastada seaduses senist

kohtupraktikat ja võimaldada tõhusamat ning isiku õigusi vähem piiravat lahendust (TsMS §

540 lg 1 jt). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 63 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 63:

63. Teha eelnõus järgmised muudatused:

63.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 60), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„60) paragrahvi 540 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kohustusi“ sõnadega „, muu

hulgas panna isikule ambulatoorse ravi kohustuse“;“.

37

63.3. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 61), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„61) paragrahvi 540 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise peatada nii paigutamise otsustamisel kui ka

hiljem.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne neljandat muudatusettepanekut. Tegemist on tehnilise

muudatusettepanekuga, millega viiakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sättes sisalduv viide

täitemenetluse seadustiku normile kooskõlla tulevikus jõustuvate täitemenetluse seadustiku

muudatustega, mis tulenevad lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise

seadusest (TsMS § 562¹ lg 1). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 64 muudatusettepanekute

loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 64:

64. Täiendada eelnõu§ 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 62), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„62) paragrahvi § 5621 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab

rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 1791

lõigetes 1 ja 3 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne viiendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

laiendatakse ringkonnakohtu võimalust jätta apellatsioonkaebus menetlemata, kui see on

väidete põhjal ilmselgelt edulootuseta. See aitab vähendada kohtute koormust ja kiirendada

menetlust (TsMS § 637 lg 1 p 6). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 65

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 65:

65. Teha eelnõus järgmised muudatused:

65.2. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 36

(uue numeratsiooni punkt 64), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„64) paragrahvi 637 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

38

„6) apellatsioonkaebus on esitatud väidete alusel ilmselgelt edulootuseta.“.“

65.3. Jätta eelnõu §-st 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) välja punkt 36,

muutes järgnevate punktide numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

„36) paragrahvi 637 lõiget 1 täiendatakse uue punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„ 7) apellatsioonkaebuse väited on ilmselgelt edulootuseta.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne kuuendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga

võimaldatakse kinnitada kompromiss ühe kohtunikuga, mis vähendab ringkonnakohtu

töökoormust. Kui ringkonnakohus kompromissi ei kinnita, peab otsustuse siiski tegema

kolmeliikmeline kohtukoosseis (TsMS § 645 uus lg 3). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr

66 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 66:

66. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 37

(uue numeratsiooni punkt 65), muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„65) paragrahvi 645 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kompromissi võib kinnitada üks ringkonnakohtunik.“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne seitsmendat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et maksejõuetusmenetluse määruskaebusi lahendab

ringkonnakohtus kolmeliikmeline koosseis juhul, kui otsust saab edasi kaevata. Eesmärk on

siduda kohtukoosseisu suurus otsuse olulisusega, kus rohkem kaalukaid ja edasikaevatavaid

küsimusi lahendatakse laiema koosseisuga, tagades parema kontrolli ja õiguskindluse (TsMS

§ 666 uus lg 4). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 67 muudatusettepanekute loetelu

kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 67:

67. Täiendada eelnõu § 23 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) uue punktiga 39

(uue numeratsiooni punkt 67) järgmises sõnastuses:

„67) paragrahvi 666 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

39

„(4) Maksejõuetusmenetluses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja

lahendab kolmeliikmeline kohtukoosseis juhul, kui ringkonnakohtu määruse peale saab

esitada määruskaebuse“.“

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne kaheksandat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuga muudetakse täitemenetluse seadustikku. Kehtiva regulatsiooni järgi

peab kohtutäitur arestitud asja hinna määramise vaidlustamisel pöörduma kohtu poole, kelle

roll on määrata ekspert. Muudatusettepanekuga viiakse eksperdi määramise menetlus kohtust

välja ja antakse kohtutäituri enda korraldada, kuna tegemist ei ole õigusemõistmisega, vaid

menetlusliku abitoiminguga. Muudatus vähendab kohtu koormust. Menetluskorralduslike

muudatuste rakendamiseks nähakse ette hilisem jõustumine 1. oktoobril 2026, et võimaldada

kohtutäituritel oma tööprotsessid uue korraga kohandada (TMS § 74 lg-d 8 ja 9). Ta küsis, kas

muudatusettepanekut nr 68 muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on

kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 68:

68. Teha eelnõus järgmised muudatused:

68.1. Täiendada eelnõu uue §-ga 24 (täitemenetluse seadustiku muutmine) (uue

numeratsiooni § 25) järgmises sõnastuses:

„§ 25. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 74 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(8) Hinna vaidlustamise korral määrab kohtutäitur uueks hindamiseks eksperdi.“.

2) paragrahvi 74 lõike 9 esimeses ja kolmandas lauses asendatakse sõna „kohtu“ sõnaga

„kohtutäituri“.

68.2. Asendada eelnõu § 30 (Seaduse jõustumine, uue numeratsiooni § 31) punktis 3

tekstiosa „ning § 3 p 2 tekstiosaga „§ 3 punkt 2 ning § 25 punktid 1 ja 2“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas kuuekümne üheksandat muudatusettepanekut. Välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

muudatused on tehnilised muudatused ning tulenevad sellest, et 12. juunil 2026 jõustub uus

rahvusvahelise kaitse seadus, mistõttu ei ole võimalik teha muudatusi kehtetuks tunnistatud

seadustesse. Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 69 muudatusettepanekute loetelu kavandis

on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni liikmed nõustusid

40

muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 69:

69. Eelnõu § 28 (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine) (uue

numeratsiooni § 29) tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) paragrahvi 72 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 73 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras alustatud kohtumenetluse võib kohus

pärast hädaolukorra lõppemist lõpule viia halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis

sätestatud korras.“.“

69.1. Eelnõu § 29 (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine) (uue

numeratsiooni § 30) (uue numeratsiooni § 30) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) paragrahvi 232 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tutvustas seitsmekümnendat muudatusettepanekut. Muudatusettepanek

käsitleb seaduse jõustumist ning vastavaid jõustumisnorme on muudetud, arvestades seaduse

vastuvõtmise aega (uue numeratsiooni § 31). Ta küsis, kas muudatusettepanekut nr 70

muudatusettepanekute loetelu kavandis on vaja hääletada või on kõik sellega nõus. Komisjoni

liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepanek nr 70:

70. Muuta eelnõu § 30 (seaduse jõustumine) (uue numeratsiooni § 31) punkt 2 ja sõnastada

see järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse§ 1 punktid 64, 73 ja 129 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Katrin

Kuusemäe, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe,

41

Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) teise lugemise

ettevalmistamine (menetlusotsused)

Ando Kiviberg tutvustas külalist ning selgitas, et käesoleva eelnõu kohta

muudatusettepanekuid tähtajaks, 27. maiks, ei laekunud. Eelmisel põhiseaduskomisjoni

istungil kuulati ära kaasatud osapooled nende sätete osas, mis olid käesolevas eelnõus

võrreldes 442 SE-ga muutunud, ning sellest arutelust lähtudes ei peetud vajalikuks käesolevas

eelnõus täiendavate muudatuste tegemist. Samas juhtis ta tähelepanu vajadusele korrigeerida

eelnõu jõustumissätet, nähes ette, et korruptsioonivastase seaduse muutmist käsitleva § 1

punktid 14 ja 15 jõustuksid 1. jaanuaril 2027 senise 1. juuli 2026 asemel. Selle põhjus on see,

et nimetatud sätted puudutavad huvide deklaratsioonide regulatsiooni muudatusi ning vastava

registri arendused valmivad alles 2026. aasta lõpuks.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et nimetatud register on kavandatud rakenduma 1. juulil

2026, aga kuna eelnõu edasine menetluskäik ei olnud varasemalt lõplikult selge, on kõnealuse

eelnõu § 1 punktide 14 ja 15 rakendamiseks vajalikud arendustööd kavandatud valmima alles

2026. aasta lõpuks. Tegemist on tehnilise küsimusega.

Ando Kiviberg küsis, kas muudatusettepanekut on vaja hääletada või on kõik sellega nõus.

Komisjoni liikmed nõustusid muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek:

1. Muuta eelnõu § 4 (Seaduse jõustumine) tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„Käesoleva seaduse§ 1 punktid 14 ja 15 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“.

Põhiseaduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Ando Kiviberg, Katrin

Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Ando Kiviberg,

Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 5: Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 0; ei hääletanud 2: Helir-Valdor Seeder,

Jaak Valge).

2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse

muutmise seaduse (866 SE) eelnõu teise lugemise ettevalmistamine (huvirühmade

kuulamine)

42

Ando Kiviberg tutvustas istungil osalevaid külalisi ning selgitas, et tänasel istungil viiakse

läbi huvirühmade kuulamine eelnõus, mis reguleerib automaatset haldusmenetlust. Eelnõu

esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. mail ning muudatusettepanekute esitamise

tähtajaks oli 20. mai. Tähtajaks laekus üks muudatusettepanek Isamaa fraktsioonilt.

Huvirühmade kaasamiseks edastati kaasamiskiri Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Andmekaitse Inspektsioonile, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikoolile,

kusjuures arvamuse esitas vaid Riigikohus. Lisaks esitas eelnõu kohta ettepaneku Justiits- ja

Digiministeerium. Ta andis sõna Helir-Valdor Seederile Isamaa fraktsiooni

muudatusettepaneku tutvustamiseks.

Helir-Valdor Seeder tutvustas Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut ning selgitas,

et ettepaneku eesmärk on sõnastada haldusmenetluse seaduse § 71 lõige 2 selliselt, et

kaalutlusõiguse teostamisel või määratlemata õigusmõistete sisustamisel automaatset

haldusmenetlust ei rakendata. Kuigi tehisintellekti ja automatiseerimise roll haldusmenetluses

suureneb vältimatult, on Isamaa fraktsiooni hinnangul oluline sätestada seaduses

selgesõnaliselt põhimõte, et kaalutlusotsused peab langetama inimene, mitte masin.

Ando Kiviberg andis muudatusettepaneku kommenteerimiseks sõna Justiits- ja

Digiministeeriumi esindajatele.

Illimar Pärnamägi selgitas, et eelnõu koostamisel on olnud üheks keskseks põhimõtteks

piirata võimalikult vähe tehnoloogia kasutamist haldusmenetluses, et haldusorganitel oleks

võimalik rakendada erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja arvutiprogramme seal, kus need

muudavad töö efektiivsemaks, kiiremaks ja kulutõhusamaks. Eelnõuga nähakse ette ka

vajalikud kaitsemehhanismid ning garantiid isikute õiguste paremaks kaitseks. Eelnõu

menetlemisel Vabariigi Valitsuses arutati sama küsimust ning selle tulemusel täiendati

eelnõuga muudetavat haldusmenetluse seaduse §-i 71 lõikega 2, mille kohaselt ei peaks

kaalutlusruumi või määratlemata õigusmõisteid sisaldavate otsuste puhul automaatset

haldusmenetlust rakendama ilma, et seadusandja oleks vastavad erijuhud eriseadustes ette

näinud. Ta tõdes, et kehtiv eelnõu liigub seega sarnases suunas Isamaa fraktsiooni

ettepanekuga, kuid ei välista automatiseerimist täielikult, vaid seab sellele tingimused.

Ando Kiviberg märkis, et Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanek on temale

eesmärgilt ja sisult selge ja arusaadav. Ta uuris, millisel viisil võiks muudatusettepaneku

sellisel kujul sisseviimine takistada eelnõu üldist eesmärki. Algatatud eelnõus sisalduv

regulatsioon näib olevat paindlikum ning jätab tulevikus võimaluse täiendavaks

täpsustamiseks seadusega, samuti on selge ja arusaadav nii avalikkusele kui ka

erialaspetsialistidele.

Illimar Pärnamägi selgitas, et käsitletav muudatusettepanek lähtub haldusaktide jaotusest,

mille kohaselt eristuvad ühelt poolt sellised haldusaktid, kus seadus ei jäta kaalumisruumi ega

määratlemata õigusmõisteid, ning teiselt poolt haldusaktid, kus haldusorganil on ulatuslik

hindamisruum. Puudub täpne statistiline ülevaade nende kahe liigi vahekorrast Eesti

halduspraktikas, kuid tema hinnangul antakse enamik haldusakte just kaalumisruumi ja

määratlemata õigusmõistete tingimustes. Sellest tulenevalt tõdes ta, et kõnealuse

muudatusettepaneku rakendamise korral ei oleks hinnanguliselt võimalik enamikku

haldusakte automatiseeritult anda.

43

Pipi-Liis Siemann lausus, et kaalutlusotsuste tegemine eeldab üldjuhul inimese osalust. Ta

uuris, kas on arutatud võimalust sätestada eriseadustes juhtumid, mille puhul võiks teatud

tingimustel lubada kaalutlusotsuse tegemisel automatiseeritud otsustamist. Ta palus tuua

näiteid olukordadest, kus masin võiks kaalutlusotsuse teha inimese asemel.

Illimar Pärnamägi vastas, et kaalutlusõiguse mõiste vajab õiguslikus tähenduses lahti

selgitamist. Selle sisu seisneb võimaluses jõuda sama otsustusprotsessi tulemusena mitme

erineva õiguspärase lahenduseni. Ta tõi esile, et kui haldusorgan, kes vastutab

otsustusprotsessi eest tervikuna, on suuteline kasutusele võtma sellise arvutiprogrammi, mis

suudab need põhjendatud valikud inimese asemel kujundada, võib selliste lahenduste

rakendamine olla põhjendatud. Põhimõtteliselt on selliste tehnoloogiliste lahenduste

kasutamine võimalik igas valdkonnas.

Ando Kiviberg märkis, et arutelu põhjal taandub küsimus suuresti sellele, kas otsuste

tegemisel usaldada inimest või masinat. Ta väljendas oma seisukohta, et kaalutlusotsuste

tegemisel peaks otsustusõigus jääma inimesele, pidades seda põhimõtteliseks ja selgeks

lähtekohaks.

Ivo Pilving selgitas, et kaalutlusotsuste tegemisel võib esineda olulisi erinevusi sõltuvalt

valdkonnast, tuues näiteks nii poliitilised otsused kui ka praktilised haldusmenetlused, nagu

metsaraiete lubade väljastamine, kus teatud kaalutluselemendid on juba täna osaliselt

automatiseeritud. Kuigi kõiki otsuseid ei ole võimalik automatiseerida, on teatud ulatuses see

siiski võimalik, kuna ka ametnike otsustus ei toimu täielikult nullist, vaid tugineb etteantud

juhistele ja raamistikule. Automatiseerimisel on võimalik kehtestada täpsemad piirid ja

tingimused, kuid seda ei saa rakendada kõikides olukordades. Selle liigne piiramine võib aga

pidurdada innovatsiooni ning vähendada Eesti senist edu. Sarnaseid piiranguid nagu Isamaa

fraktsiooni muudatusettepanek ette näeb, on teistes Euroopa riikides kehtestatud, kuid Eesti

on olnud senini julgem automatiseeritud lahenduste katsetamisel. Ta leidis, et oluline ei ole

niivõrd see, kas iga otsuse teeb inimene või masin, vaid see, et menetlusosaliste õigused

oleksid tagatud, sealhulgas õigus olla ära kuulatud ja esitada oma põhjendusi. Ta lausus, et

antud küsimuses tuleks olla mõõdukalt julge.

Helir-Valdor Seeder nõustus, et enamik haldusotsuseid eeldab suuremal või vähemal määral

kaalutlusõiguse teostamist, mistõttu ei pruugi muudatusettepanek võimaldada täiel määral

saavutada eelnõu algset eesmärki. Samas pidas ta oluliseks vastava põhimõtte sätestamist

seaduses, et luua selge alus edasiseks arenguks. Ta tõi näitena esile, et teatud valdkondades,

nagu maksuhaldus või erinevate toetuste menetlemine, võib olla võimalik otsuseid teha

automatiseeritult ilma ulatusliku kaalutluseta. Samas tõstatas ta küsimuse, kuidas tuleks

mõista eriseadustes sätestatud juhtumeid ning kas see eeldaks tulevikus mitmete valdkondlike

seaduste täiendamist. Ta uuris, kas ilma vastavate muudatusteta eriseadustes jääks kavandatav

regulatsioon sisuliselt rakendamata.

Illimar Pärnamägi kinnitas, et eelnõu kohaselt saab kaalutlusõiguse teostamist eeldavaid

automatiseeritud haldusmenetlusi rakendada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

See tähendab vajadust vastavad juhud eriseadustes eraldi ette näha, mistõttu tuleks edaspidi

valdkondlikud seadused ükshaaval läbi vaadata ning neis vastavad otsustusvõimalused

sätestada.

44

Ando Kiviberg küsis, kas ta saab õigesti aru, et Isamaa fraktsiooni esitatud

muudatusettepanekus sisalduv põhimõte on tegelikult juba kehtivas eelnõus tagatud, kuid

sõnastatud teisel kujul.

Illimar Pärnamägi selgitas, et kehtivas eelnõus sisalduv regulatsioon ei kujuta endast

absoluutset keeldu, vaid tingimuslikku piirangut. Automatiseeritud haldusmenetlus on

välistatud üksnes juhul, kui seadusandja ei ole eriseadustes vastavaid juhtumeid ja korda ette

näinud, mistõttu on võimalik kaalutlusruumiga ja määratlemata õigusmõisteid sisaldavate

haldusaktide puhul automatiseerimist lubada eriseaduse alusel.

Pipi-Liis Siemann palus täiendavat selgitust määratlemata õigusmõiste sisustamise kohta

ning uuris, kas ja millistel juhtudel võiks tehisintellekt sellist ülesannet täita.

Illimar Pärnamägi selgitas, et määratlemata õigusmõiste on teoreetiline termin, mille

seadusesse sissetoomine on tavapäratu ning mis ka ise on pisut määratlemata. Vastav

regulatsioon kujunes eelnõusse valitsuses. Justiits- ja digiminister, olles hiljem normi üle

järele mõelnud, on teinud Riigikogule ettepaneku jätta määratlemata õigusmõiste eelnõust

välja. Selle kasutamine võib viia ulatuslike tõlgendamisvaidlusteni, arvestades, et paljud

seaduses kasutatavad mõisted võivad sisuliselt jätta tõlgendusruumi ning seeläbi

kvalifitseeruda määratlemata õigusmõisteteks.

Ando Kiviberg märkis, et Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud ettepanek näib tema

hinnangul täitvat sisuliselt sama eesmärki nagu Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek. Tema

arusaama kohaselt on põhimõte sõnastatud selliselt, et kuni eriseadustes ei ole vastavaid

aluseid ette nähtud, peab kaalutlusotsuse tegema inimene. Ta küsis, kas selline tõlgendus on

õige.

Illimar Pärnamägi selgitas, et Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanek erineb käsitletavast

muudatusettepanekust selle poolest, et see on kitsam. Juhul kui haldusaktis esineb mõiste, mis

vajab sisustamist, ei ole selleks vajalik seadusandja eraldi luba eriseaduses. Seadusandja peab

eriseadustes reguleerima just kaalumisruumiga seotud küsimused, määrates kindlaks, kas ja

millises korras on võimalik vastavaid otsuseid automatiseerida.

Helir-Valdor Seeder küsis täpsustust kehtiva praktika kohta ning märkis, et tema arusaama

kohaselt ei võimalda kehtiv õigusruum haldusotsuste tegemist automatiseeritult, kuid

praktikas näib see siiski toimivat. Ta tõi näitena maksuhalduses kasutatavad lahendused, nagu

maamaksu ja tulumaksu arvestused, kus otsused kujunevad suures mahus automaatselt ilma

otsese inimese sekkumiseta. Ta uuris, kas selliseid juhtumeid tuleks käsitada haldusotsustena

või mitte ning kuidas tuleks kehtivat praktikat õiguslikult tõlgendada.

Illimar Pärnamägi vastas, et kehtivas õiguspraktikas ei ole automatiseeritud haldusotsuste

tegemine täielikult välistatud. Senine käsitlus on olnud selline, et kui haldusaktil on olemas

õiguslik alus ning seadus ei keela sõnaselgelt automatiseerimist, võib see hõlmata ka otsuste

tegemist automatiseeritult. Juhul kui on järgitud haldusaktile kehtestatud üldisi nõudeid, on

peetud võimalikuks automatiseeritud lahenduste kasutamist ka kehtivate eriseaduste alusel.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikohtu esindajatele Riigikohtu arvamuse andmiseks.

45

Ivo Pilving märkis, et Riigikohus on teinud Justiits- ja Digiministeeriumiga tihedat koostööd

ning enamik arutelupunkte on leidnud lahenduse. Samas tõi ta esile küsimuse, kas

automatiseeritud haldusotsustel peaks olema tänapäevane kinnitus, mis ei eeldaks inimese

füüsilist allkirja, vaid oleks loodud masinlikult ja selleks on digitempel. Kuigi täiendavate

formaalsete nõuete kehtestamine võib kaasa tuua lisakulu, on õiguskäibe kindlus ja otsuste

usaldusväärsus olulised väärtused. Kodaniku vaates peab olema võimalik tõestada, et tegemist

on ametliku otsusega, sõltumata sellest, kas dokumendi sisu talle meeldib või mitte. Võib

tekkida vajadus hiljem tõestada, et see otsus on päris. Digitempli kasutuselevõtt ei kujutaks

endast olulist takistust Eesti arengule, vaid aitaks suurendada õigusselgust ja usaldust

automatiseeritud otsuste vastu.

Stefan Vingerfeld selgitas, et digitemplil võiks olla mitu olulist funktsiooni. Esiteks

võimaldaks see selgelt tuvastada haldusakti andnud asutuse, et ka adressaadil oleks üheselt

arusaadav, kelle poole küsimuste või probleemide korral pöörduda. Lisaks võiks digitempel

sisaldada teavet haldusakti andmise aja kohta ning tagada õiguskindluse selles osas, et

dokumenti ei ole hiljem muudetud või ümber sõnastatud. Ta väljendas seisukohta, et selline

lahendus aitaks tagada suurema usaldusväärsuse ning märkis, et tema hinnangul oli ootamatu,

et vastav regulatsioon eelnõust viimasel hetkel välja võeti.

Ivo Pilving tõi näite praktikast, kus haldusorgani ja isiku vaheline suhtlus ei pruugi olla

adressaadile üheselt mõistetav ametliku otsusena. Näiteks lasteaiakoha taotlemisel võib vastus

jääda pelgalt kirjavahetuse tasandile, millest isik ei pruugi aru saada, et tema suhtes on tehtud

lõplik otsus. Sellistes olukordades on oluline, et ametlikul dokumendil oleks selgelt eristatav

kinnitus, olgu selleks allkiri, pitsat või muu visuaalselt ja sisuliselt arusaadav tunnus, mis

annab isikule kindluse, et tegemist on lõpliku haldusaktiga. See on vajalik ka õiguskaitse

tagamiseks, et isik saaks aru otsuse vaidlustamise tähtajast ning vajadusel oma õigusi kaitsta.

Illimar Pärnamägi märkis, et esitatud argumendid on mõistetavad ning haldusakti

elektroonilise vormi puhul on oluline, et dokument oleks turvaliselt seostatav selle andnud

haldusorganiga. Vastavad nõuded on aga haldusmenetluse seaduses juba kehtestatud.

Automatiseeritud haldusmenetluse läbiviimine ei ole otseselt seotud elektroonilise vormi

regulatsiooniga. Ta tõi esile, et kuigi kooskõlastamisringil oli vastav nõue eelnõus sees, leiti,

et kuna üldised reeglid on juba kehtivad, ei ole vajalik neid eraldi korrata. Kui elektroonilise

haldusakti puhul on nõutav digitempli kasutamine, kehtib see nõue ühtviisi nii tavapäraselt

kui ka automatiseeritult antud haldusaktide puhul, mis oligi vastava muudatuse sisuline

eesmärk.

Ando Kiviberg palus täpsustada, kas digitempli nõue on automatiseeritud haldusmenetluse

puhul võim mitte. Digitempli nõue võeti eelnõust välja teatud põhjendusel, kuid argument

miks digitempli nõue välja võeti, jäi praegu segaseks.

Illimar Pärnamägi selgitas, et digitempli nõue tuleneb haldusmenetluse seaduse § 27

regulatsioonist, mis käsitleb elektroonilist kättetoimetamist. Vastavalt sellele peab

dokumendile olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul

üksnes e-tempel. Kõigil juhtudel ei ole võimalik digitaalallkirja kasutada, tuues näiteks

massilised automatiseeritud menetlused. Seega on see nõue praegu juba tagatud.

46

Helir-Valdor Seeder palus täpsustada digitempli praktilist toimimist ning märkis, et kuigi

paberil antava allkirja ja digiallkirja olemus on üldiselt arusaadav, ei ole talle selge, millisel

kujul e-tempel automaatselt antud haldusakti puhul avaldub. Ta uuris, kuidas selline lahendus

praktikas välja näeb.

Illimar Pärnamägi sõnas, et digitempli praktiline toimimine seisneb selles, et haldusakt võib

esmalt eksisteerida infosüsteemis ning vajadusel väljastatakse see sealt koos automaatselt

lisatud kinnitusega. Ta tõi võrdluse pangakonto väljavõttega, millele lisatakse automaatselt

panga ametlik kinnitus, mis tõendab dokumendi autentsust. Sarnaselt võiks ka

automatiseeritud haldusakti puhul lisanduda süsteemi poolt genereeritud digitempel, mis

kinnitab, et tegemist on ametliku ja usaldusväärse dokumendiga, mitte pelgalt lihtsa failiga.

Ivo Pilving selgitas, et digitempel on oma olemuselt sarnane digiallkirjale, kuid selle lisab

dokumendile automaatselt süsteem, mitte ametnik. Digitempli autentsus on tagatud samade

tehniliste lahenduste kaudu nagu digiallkirja puhul. Riigikohtu ettepanek on sätestada

digitempli nõue automatiseeritud haldusotsuste puhul selgesõnaliselt seaduses, et vältida

võimalikke tõlgendusvaidlusi selle üle, kas vastav kohustus tuleneb üldisematest normidest

või mitte. Vastasel juhul võib tekkida pikemaajaline õiguslik ebaselgus, mis vajaks

lahendamist kohtuvaidluste kaudu. Kui ministeeriumi hinnangul tuleneb digitempli nõue juba

kehtivatest normidest, siis sisulist erimeelsust ei ole, kuid õigusselguse huvides on otstarbekas

vastav nõue eelnõus selgelt sõnastada.

Helir-Valdor Seeder märkis, et arutelust võib jääda mulje erinevatest tõlgendustest

digitempli olemuse ja rakendamise kohta. Ta viitas, et ühelt poolt käsitletakse digitemplit

tehnoloogiliselt digiallkirjaga sarnase lahendusena, teisalt on jäänud mulje, et tegemist on

eraldi lisatava kinnitusega. Ta küsis, kas arusaamad digitempli toimimisest on osapoolte vahel

erinevad ning palus seda täpsustada.

Illimar Pärnamägi selgitas, et digitempli puhul on tegemist digikonteineriga, milles

dokument asub. Erinevus tavapärasest digiallkirjast seisneb selles, et allkirja ei lisa inimene

oma PIN-koodiga, vaid see lisatakse automaatselt süsteemi poolt, kuid turvalisus on tagatud

sama tehnoloogia abil. Praktikas ei pruugi digitempel olla dokumendile pidevalt nähtavalt

lisatud, vaid see võib lisanduda alles siis, kui dokument süsteemist alla laaditakse või

väljastatakse.

Ando Kiviberg väljendas muret, et arutelu digitempli üle võib jääda ebaselgeks seni, kuni

puudub ühtne arusaam selle praktilisest toimimisest. Ta tegi ettepaneku, et enne eelnõu

menetlusotsuste tegemist järgmisel komisjoni istungil esitataks visuaalne näide digitempli

rakendamisest, et see ei oleks ainult kirjelduste tasemel ja kõik saaksid ühtemoodi aru, kuidas

vastav lahendus praktikas toimib. Ta küsis, kas sellise näite esitamine oleks ministeeriumile

sobiv.

Illimar Pärnamägi märkis, et kuigi digitempli praktilise näite esitamine on teoreetiliselt

võimalik, on selleks vajalik kasutada kellegi reaalseid isikuandmeid.

Ando Kiviberg küsis täpsustavalt, milline on Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht

digitempli nõude osas, viidates Riigikohtu ettepanekule sätestada vastav kohustus eelnõus

sõnaselgelt. Kas ministeerium toetab digitempli nõude selget sätestamist eelnõus.

47

Illimar Pärnamägi märkis, et õigusselguse vajadusega ollakse nõus ning sellele ei ole sisulist

vastuseisu. Digitempli nõude seadusesse lisamiseks tuleb leida sobiv normitehniline lahendus,

kuidas vastav regulatsioon selgelt ja üheselt sõnastada.

Ando Kiviberg küsis, milles seisnes algselt eelnõus sisaldunud digitempli regulatsiooni

puudus ning miks see norm eelnõust välja jäeti.

Illimar Pärnamägi selgitas, et eelnõu koostamisel lähtuti põhimõttest mitte dubleerida

automatiseeritud haldusmenetluse puhul regulatsioone, mis on haldusaktide kohta üldiselt

juba kehtivas seaduses olemas. Seetõttu ei peetud vajalikuks vastavat normi eelnõus eraldi

sätestada.

Ando Kiviberg lausus, et arutelust nähtub, et Riigikohus peab vajalikuks digitempli nõude

selgesõnalist sätestamist seaduses.

Stefan Vingerfeld täpsustas Riigikohtu seisukohta, et nad konkreetselt ei nõua, et sõna

„e-tempel“ oleks eelnõus sees. Oluline on, et oleks konkreetselt näha normist või eelnõust, et

miinimumnõuded oleksid täidetud, vältimaks olukordi, kus haldusotsused tulevad pelgalt

e-kirja teel. Eesmärk on, et oleks tagatud miinimumnõuded, mis seaduses on kirjas.

Ando Kiviberg ütles, et kui vastav regulatsioon tuleneb juba mõnest teisest seaduse normist,

on võimalik sellele ka viidata. Eelnõu praegusest sõnastusest ja seletuskirjast nähtub, et

digitempli kasutamine ei ole kohustuslik, mistõttu tuleb see küsimus selguse huvides

täpsustada. Ta ütles, et eesmärk on tagada regulatsiooni vastavus Riigikohtu tähelepanekutele

ja see tuleb eelnõus selgesõnaliselt korrastada, viidates ka ajasurvele vastava muudatuse

sõnastamiseks.

A. Kiviberg andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatele ministeeriumi ettepaneku

tutvustamiseks.

Illimar Pärnamägi selgitas, et ministeeriumi ettepaneku eesmärgiks on vältida olukorda, kus

automatiseeritud menetlusi piiratakse liigselt määratlemata õigusmõistete tõttu. Praktikas võib

ka lihtne seaduses kasutatav mõiste, nagu näiteks „dokument“, sisaldada tõlgendusruumi ning

sellisel juhul ei tohiks see iseenesest takistada automatiseeritud otsuste tegemist. Piirang jääb

kehtima kaalutlusruumi olemasolu korral, mille puhul ei ole automatiseerimine lubatud ilma

eraldi seadusliku aluseta ning sellistel juhtudel tuleb oodata vastavate regulatsioonide

kehtestamist eriseadustes.

Ando Kiviberg tänas külalisi.

4. Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi,

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Peeter Ernitsa, Aleksandr Tšaplõgini, Martin Helme,

Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Rene Koka, Rain Epleri, Evelin Poolametsa, Arvo

Alleri, Varro Vooglaiu, Aleksei Jevgrafovi, Anti Poolametsa, Mart Helme, Enn Eesmaa,

Tõnis Möldri, Kersti Sarapuu, Kalle Grünthali, Leo Kunnase, Jaak Valge algatatud

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra

muutmiseks eelnõu (872 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

48

Ando Kiviberg andis sõna eelnõu algatajate esindajale Lauri Laatsile.

Lauri Laats tutvustas Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi

Presidendi valimiskorra muutmiseks. Teema on komisjoni liikmetele üldjoontes tuttav ning

sarnast ettepanekut on varasemalt korduvalt esitatud. Eelnõu eesmärk on anda Eesti rahvale

õigus valida presidenti ning selleks on eelnõus määratletud valimiste kord, tingimused ja

kandidaatide esitamise põhimõtted. Eelnõu ei muuda riigikorda ega presidendi pädevusi, vaid

puudutab üksnes valimiskorra muutmist. Ta avaldas lootust, et komisjoni liikmed arutavad

eelnõu sisuliselt ning kujundavad oma seisukoha.

Ando Kiviberg andis sõna komisjoni liikmetele küsimuste esitamiseks.

Jaak Valge küsis kandidaadi registreerimise tähtaja kohta. Eelnõu kohaselt algab

kandidaatide registreerimine 60 päeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva ning uuris, kas

allkirjade kogumine kestab kuni nõutava 10 000 allkirja täitumiseni või jätkub kuni

registreerimisperioodi lõpuni. Ta viitas 1934. aasta praktikale, kus allkirjade kogumine jätkus

tähtaja lõpuni ning selle tulemusena sai üks kandidaat teistest märgatavalt rohkem toetust.

Lauri Laats selgitas, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt 10 000 hääleõigusliku

Eesti Vabariigi kodaniku allkirja. Eelnõu ei piira allkirjade edasist kogumist ning kodanikud

võivad soovi korral jätkata toetuse avaldamist ka pärast nõutava allkirjade arvu täitumist.

Jaak Valge küsis, kas eelnõu algatajad tutvusid varasemate samasisuliste ettepanekute

tagasilükkamise põhjendustega ning kas neid vastuargumente peeti pädevateks ja veenvateks.

Lauri Laats vastas, et varasemate ettepanekute vastuargumente ei peetud veenvateks.

Avaliku arvamuse põhjal toetab suur osa Eesti kodanikke presidendi otsevalimisi ning

seadusandja peaks arvestama rahva tahtega.

Helir-Valdor Seeder küsis, miks on kandidaadi esitamiseks nõutavaks toetajate arvuks

valitud 10 000 allkirja. Samuti palus ta täpsustada varasemate samasisuliste ettepanekute

poolt- ja vastuargumente. Lisaks küsis ta, kuidas toimitakse juhul, kui ükski kandidaat ei kogu

nõutavat arvu allkirju ning kas eelnõus on kaalutud ka alternatiivseid kandidaadi ülesseadmise

võimalusi.

Lauri Laats vastas, et 10 000 allkirja nõue on kujunenud ajalooliselt. Usaldusväärse

kandidaadi puhul koguneb selline vajalik toetus üldjuhul kokku.

Jaak Valge täiendas, et 10 000 allkirja nõue tuleneb ajaloolisest praktikast. Sama nõue oli

sätestatud varasemates põhiseaduse muutmise eelnõudes, sealhulgas 1933. aastal Põllumeeste

Kogu, Rahvusliku Keskerakonna ning Vabadussõjalaste eelnõudes. Olukord, kus vajalikku

arvu allkirju ei kogune, on pigem teoreetiline. Kui presidendivalimistel ei suudeta koguda 10

000 toetusallkirja, võib see viidata vähesele ühiskondlikule vajadusele.

Ando Kiviberg küsis, millised olid need vastuargumendid, mida ei peetud varasemate

samasisuliste ettepanekute tagasilükkamisel veenvateks.

Lauri Laats sõnas, et varasemate ettepanekute vastuargumentide üheks puuduseks on olnud

49

praeguse süsteemi liigne tagatubade keskne otsustamine. Presidendivalimiste protsess ei ole

tema hinnangul piisavalt läbipaistev ning tõi näiteid nii 2016. aasta kui ka käimasolevate

2026. aasta valimiste praktikast, kus Riigikogu vanematekogus langetatud otsuste kõrval

mängivad samaaegselt rolli poliitilised kokkulepped. Selline korraldus võib kahjustada

presidendi institutsiooni mainet ning eelnõus pakutud valimiskord aitaks neid probleeme

vältida.

Ando Kiviberg sõnas, et ta ei küsinud praeguse korra puuduste kohta, vaid palus täpsustada

otsevalimiste vastu esitatud argumente. Ta küsis, millised on need vastuargumendid, mis ei

ole algatajaid veennud.

Lauri Laats selgitas, et üheks varasemaks vastuargumendiks on olnud seisukoht, et

presidendi otsevalimistega peaksid kaasnema ka suuremad volitused. Eelnõus ei ole ette

nähtud presidendi pädevuste laiendamist ning algatajad ei pea seda vajalikuks.

Jaak Valge sõnas, et see vastuargument ei ole veenev, kuna otse valitud president ei vaja

automaatselt suuremaid pädevusi ega vii parlamentaarses riigis võimude tasakaalu paigast.

Euroopas on mitmeid parlamentaarseid riike, kus president valitakse otse, ning see annab

presidendi institutsioonile suurema moraalse kaalu.

Helir-Valdor Seeder viitas seisukohale, et otsevalimistega võib kaasneda

parlamendivalimiste madalam valimisaktiivsus ning küsis, kuidas algatajad seda hindavad.

Samuti tõi ta välja, et otsevalimised võivad ühiskonda polariseerida ning palus

kommenteerida, kas selliseid argumente on eelnõu koostamisel arvesse võetud.

Lauri Laats vastas, et tema hinnangul ei saa otsevalimistega kaasnevat võimalikku

polariseerumist pidada määravaks argumendiks. Iga valimine toob kaasa valikute tegemise

ning ühiskonnas tekivad eri eelistused ka teiste valimiste puhul. Presidendi roll ühiskonna

ühendajana sõltub eelkõige isikust ning ei tulene üksnes valimismeetodist.

Jaak Valge sõnas, et otsevalimistega seotud polariseerumise argument ei ole määrav.

Polariseeritus ei sõltu üksnes valimistest. Kui polariseeritus sõltub valimistest, võiks öelda, et

ärme valimisi tee, siis ei ole ka polariseeritust. Ajaloos on olnud tugevalt polariseerunud ka

selgelt parlamentaarsed riigid, nagu näiteks Weimari vabariik. Valimised pigem peegeldavad

juba olemasolevat vastandumist ega loo seda. Valimised võivad ühiskonda ka sidustada ning

presidendi valimise viis ei pruugi parlamendivalimiste tähtsust vähendada.

Lauri Laats vastas, et valimisaktiivsus on Eestis üldisem probleem ning inimesed võiksid

olla aktiivsemad kõigil valimistel. E-valimiste kasutuselevõtt ei ole püsivalt valimisaktiivsust

märkimisväärselt tõstnud ning leidis, et selle küsimusega tuleks senisest tõsisemalt tegeleda.

Ando Kiviberg selgitas, et varasemates aruteludes on otsevalimiste vastu toodud mitmeid

argumente. Põhiseaduse kommentaarides on öeldud, et Riigipea valimise viisi valikul

arvestatakse üldiselt riigipea pädevus. Üheks peamiseks argumendiks on olnud seisukoht, et

valimiskorra muutmine võib tekitada ühiskonnas ootuse presidendi suuremate volituste järele.

Seda on peetud riskiks, kuna presidendi pädevused ei pruugi muutuda vastavalt mandaadi

tugevnemisele. Samuti sõnas ta, et otsevalimistega võib kaasneda poliitilise konkurentsi

tugevnemine ja ühiskonna polariseerumine. Aktiivne valimiskampaania võib viia presidendi

50

institutsiooni ühendava rolli nõrgenemiseni. Neid argumente on varasemalt korduvalt esile

toodud ning need on seotud Eesti parlamentaarse riigikorra toimimise põhimõtetega.

Lauri Laats sõnas, et tema hinnangul esinevad polariseerumine ja kandidaatide

devalveerimine ka kehtivas valimiskorras. Presidendivalimiste protsessis toimub poliitiline

vastandumine juba käesoleva aasta presidendivalimiste raames parlamendiliikmete poolt.

Arutelu peaks olema avalikum ning otsustusõigus presidendi valimisel peaks kuuluma

rahvale.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.06.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Lauri Laats, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Jaak Valge).

4.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 5: Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle

Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov; vastu 4: Ants Frosch, Lauri Laats, Helir-Valdor

Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Lauri Laats, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Jaak Valge).

Helir-Valdor Seeder tegi ettepaneku komisjoni pöördumiseks Riigikogu juhatuse poole

sooviga, et eelnõu arutelu oleks päevakorras esimese punktina. Ta põhjendas, et põhiseaduse

muutmise eelnõu puhul on tegemist on olulise ja harva käsitletava küsimusega ning seda ei

oleks asjakohane arutada päevakorra lõpus. Ta palus põhiseaduskomisjoni esimehel saata

vastava ettepaneku Riigikogu juhatusele.

Ando Kiviberg ütles, et edastab H.-V. Seederi poolt tehtud ettepaneku Riigikogu juhatusele.

5. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija