ÕIGK protokoll 01.06.2026

Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 132

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.15, lõpp 12.53

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Raini Laide (nõunik-sekretariaadijuhataja), Linnar Liivamägi (nõunik)

Puudus: Heljo Pikhof

Kutsutud: Riigikantselei õigusasjade direktor Kristi Purtsak ja õigusosakonna nõunik Kärt

Voor, Kaitseministeeriumi ametnik, Siseministeeriumi arendusekspert ja mehitamata

õhusõidukite koordinaator Henry Timberg, Eesti Turvaettevõtete Liidutegevjuht Andre

Lilleleht, Eesti Lennundusklastri drooniteenuste projektijuht Jaan Erik Kiissel, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu operaatorite nõukoja liikmed jurist Eve Talts

ning võrgu- ja infrastruktuuri juht Mihkel Kõiv (Telia Eesti AS-ist) (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine (muuta varasemat menetlusotsust ja teha ettepanek viia

eelnõu III lugemine ja lõpphääletus läbi 10.06)

3. Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE)

teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (01.06.2026-07.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 01. juuni 2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine (muuta varasemat menetlusotsust ja teha ettepanek viia

eelnõu III lugemine ja lõpphääletus läbi 10.06)

3. Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

2

seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE)

teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 02. juuni 2026 kell 14.00

1. Arvamuse andmine ELAK-le: Eesti seisukohad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja

muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemist käsitleva direktiivi eelnõu kohta -

COM(2026) 102

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE) teiseks

ja kolmandaks lugemiseks ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Peeter Ernits, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine (muuta varasemat menetlusotsust ja teha

ettepanek viia eelnõu III lugemine ja lõpphääletus läbi 10.06)

Madis Timpson sõnas, et ettepanek on muuta varasemalt tehtud menetlusotsus ja viia eelnõu

kolmas lugemine läbi 10. juunil. Esimees küsis, kas komisjon soovib seda ettepanekut

hääletada. Komisjonis seda soovi ei avaldatud.

Otsustati:

2.1. Muuta eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva ja määrata selleks 10.06.2026 (konsensus:

Peeter Ernits, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2.2. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks

Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält). (konsensus: Peeter Ernits, Anti

Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja

Toomast, Varro Vooglaid).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902

SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson sõnas sissejuhatuseks, et Riigikogust eelnõule muudatusettepanekuid ei

esitatud, küll aga on laekunud peaministri allkirjaga esitatud muudatusettepanekud. Täna on

eesmärk esitatud ettepanekud läbi vaadata ning lisaks kuulata ära eelnõule esitatud arvamuste

esindajad.

Esimees andis sissejuhatuseks sõna Riigikantselei esindajale.

Kristi Purtsak sõnas, et peaministri allkirjaga esitati need muudatusettepanekud, kuna 2.

juunil on täiskogus kolmandal lugemisel kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ning käesolev

eelnõu tuleb viia selles tehtavate korrakaitseseaduse (KorS) muudatustega kooskõlla, sh

viidete, numeratsiooni ja ka uue seaduse pealkirjaga seoses, kuna senine riigikaitseseadus

kaob ja selle asemel tuleb uus seadus uue nimega.Lisaks on riigikaitsekomisjonis praegu

menetluses Kaitseväe korralduse seaduse muutmine, millega tuleb käesolev eelnõu samuti

3

tehniliselt kooskõlla viia, et kasutataks samasuguseid mõisteid ja viiteid.

K. Purtsaks selgitas, et suurem osa muudatusettepanekutest on seega tehnilised, kuid on ka

kaks sisulist muudatust. Esimene neist puudutab nn transponderi (remote-ID) sisselülitamise

kohustust ehk teatud drooniklasside puhul tuleb drooni käitajal oma registreerimisnumber

sisse lülitada, sest vastasel juhul on radarilt võimalik näha üksnes nn täppe, kuid mitte seda,

kes on selle drooni omanik.Ta märkis, et see kohustus tuleneb juba Euroopa Liidu (EL)

õigusest ning Eesti sätestab nüüd selgesõnaliselt, et kui käitajale on registreerimisnumber

antud, siis tuleb see ka sisse lülitada. See võimaldab reaalselt tuvastada, kes ja kus lendab

ning vajadusel drooni käitajaga ühendust võtta.

Teise sisulise muudatusena tõi ta esile väärteokaristuste suurendamise. Ta selgitas, et

lennundusõiguses on karistusmäärad olnud aastaid madalad, kuid järjest enam esineb täna just

droonidega seotud juhtumeid, mistõttu tõstetakse kahe mehitamata õhusõiduki süsteemidega

seotud väärteokoosseisu karistusmäära. Ta lisas, et ülejäänud lennundusseaduse (LennS)

karistusmäärad vaadatakse üle lennundusõiguse revisjoni raames.

Madis Timpson andis muudatusettepanekute loetelus olevate ettepanekute tutvustamiseks

sõna Riigikantselei esindajale ning viis samaaegselt läbi hääletused.

Kristi Purtsak tutvustas muudatusettepanekuid nr 1-9:

1. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 2 ja 3 (muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni) järgmiselt:

„2) paragrahvi 162 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „§ 45 lõigetes 1 ja 5“ tekstiosaga „§ 45

lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 451“;

3) paragrahvi 162 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 ning § 45

lõigetes 5 ja 6 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra

ajal, välja arvatud juhul, kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.“.“.

Selgitus: muudatusettepaneku eesmärk on viia KorS § 162 lõikes 41 esitatud viited KorS § 45

asjakohastele lõigetele kooskõlla eelnõus tehtavate KorS § 45 muudatustega. Eelnõuga

muudetakse KorS § 45 lõikeid 1, 2 ja 5 ning KorS § 45 täiendatakse lõigetega 21 ja 6.

Muudatused tehakse, et peatada saaks ka mehitamata sõidukeid (maal, vees ja õhus).

Kehtiv KorS § 162 lõige 42 viitab kehtiva KorS § 45 lõikele 5 ning sätestab, et kaitseväelane ja

Kaitseliidu tegevliige võib korrakaitseseaduse § 32 lõikes 4 ja § 45 lõikes 5 sätestatud

erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. Kuna kehtiva KorS

§ 45 lõige 5 muudetakse eelnõuga ning osa lõikest 5 viiakse uude lõikesse 6, tuleb viidet

täiendada ka lõikega 6. Kuna eesmärk on, et KorS § 32 lõikes 4 ning KorS § 45 lõigetes 5 ja 6

sätestatud erimeetmeid võiks mehitamata sõidukite suhtes kohaldada siis, kui ei ole

eriolukorda või erakorralist seisukorda, tuleb selline välistus normis ette näha.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 15–17 järgmiselt:

4

„15) paragrahvi 821 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest.“;

16) paragrahvi 821 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 45 lõigetes 1 ja 5“ tekstiosaga „§ 45

lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 451“;

17) paragrahvi 821 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib käesoleva seaduse § 45 lõigetes 5 ja 6 sätestatud

erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal, välja arvatud juhul,

kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.“.“.

Selgitus: Riigikogu menetluses olev kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 SE

muudab ka KorS-i – eelnõu 668 SE § 219 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KorS §-d 161 ja

162 ning punktiga 4 täiendatakse KorS-i §-dega 821–824, mis reguleerivad Kaitseväe ja

Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist. Seetõttu tuleb muudatused ette näha ka neis

normides, vastasel juhul ei ole pärast 668 SE jõustumist Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus

kohaldada erimeetmeid, mis nähakse ette eelnõuga 902 SE. Need muudatused jõustatakse

01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3. Muuta eelnõu § 2 punktis 3 esitatud elektroonilise side seaduse § 115 lõike 1 punkti 7

järgmiselt:

„7) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel

turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on riigikaitseseaduse alusel

määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja kui raadioside piiramise vajadus

tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist

ning turvaettevõttele või riigikaitseobjekti omanikule või valdajale on väljastatud

sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.“;

Selgitus: raadioside piiramiseks peab olema sagedusluba, mille annab Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. Kuivõrd ESS § 12 lõike 1 kohaselt esitab sagedusloa saamiseks

TTJA-le taotluse isik, sh ei eristata, kas isik on füüsiline või juriidiline, peab normist

nähtuma, kes on see isik, kellele sagedusluba väljastatakse. Õigusselguse huvides

täpsustatakse, et sagedusluba väljastatakse kas turvaettevõttele (kui riigikaitseobjekti valdaja

või omanik on turvaettevõttega sõlminud turvamiseks lepingu) või riigikaitseobjekti valdajale

või omanikule (kui turvamist teostab siseturvakorraldaja).

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 4 (muutes vastavalt järgmise punkti numeratsiooni)

järgmiselt:

„4) paragrahvi 115 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5

„7) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel

turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24

lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist ning ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks määratud objekti turvavale turvaettevõttele või objekti omanikule või

valdajale on väljastatud sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse asjakohasele normile. Termin

„riigikaitseobjekt“ tuleb muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

5. Täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 3 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmiselt:

„3) paragrahvi 3 lõike 31 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks

või ajutiseks riigikaitseobjektiks“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel

ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

6. Muuta eelnõu § 6 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvis 41 asendatakse läbivalt tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 4 ja lõike 11

punktis 2“;“.

Selgitus: eelnõuga täiendatakse LennS § 41 lõikega 11, mis loob võimaluse lisaks praegu

kehtivale regulatsioonile lennata geograafilises alas või ajutises geograafilises alas loaga

(kehtiv lõige 4), selle ala kehtestajal lisaks ka keelata MÕS käitamise, kohaldada

keskkonnastandardeid, piirata teatud klasside MÕS lendamise või piirata teatud omadustega

MÕS lendamise.

Kehtivas LennS-s on asjakohastes luba käsitlevates normides viited lõikele 4, mis sätestab

kohustuse, et lendamiseks on vaja luba - see norm hõlmab lendamise luba nii mehitatud

õhusõidukite lennupiirangutega alas kui ka MÕS lennutamisega seotud geograafilistes alades

(sh ka ajutises geograafilises alas).

Seoses lõike 11 lisandumisega, mis laiendab MÕS geograafilise ala kehtestaja võimalusi

selles alas MÕS lendamise ja käitamise piiramiseks (lisaks loa olemasolul lendamise

lubamisele lisandub veel võimalusi, nt MÕS käitamise keelamine), jääb kehtiv lõige 4

6

reguleerima ainult mehitatud õhusõidukite lennupiirangutega seotud luba. Seetõttu on vaja

LennS täiendada ka viitega lõike 11 punktile 2, et asjakohastes luba käsitlevates normides

oleks hõlmatud nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukid.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

7. Muuta eelnõu § 6 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises

alas lendamiseks on vaja luba. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajutises

geograafilises alas lendamiseks on vaja luba, kui ajutise geograafilise ala kehtestaja lubab

lendamise lõike 11 punktis 2 nimetatud loa olemasolul.“;“.

Selgitus: kuivõrd eelnõuga täiendatakse LennS § 41 lõikega 11, mis võimaldab lisaks praegu

kehtivale regulatsioonile lennata geograafilises alas või ajutises geograafilises alas loaga ka

keelata MÕS käitamise, kohaldada keskkonnastandardeid, piirata teatud klasside MÕS

lendamise või piirata teatud omadustega MÕS lendamise, tuleb muuta LennS viiteid. Eesmärk

on, et luba on vaja siis, kui on kehtestatud lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafiline ala

MÕS-dele. Geograafilise ala ja ajutise geograafilise kehtestajal on võimalik valida, millist

meedet ta uue lõike 11 alusel kasutab, näiteks võib mh keelata MÕS käitamise (näiteks

päästesündmus, mille raames on vajalik sündmuse kohal MÕS käitamine keelata).

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

8. Täiendada eelnõu § 6 uue punktiga 6 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmiselt:

„6) paragrahvi 7 lõike 13 punktis 3 ja § 463 lõike 5 punktis 11 asendatakse tekstiosa

„riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks“ tekstiosaga

„kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

9. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 4620 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

7

„(4) Kui mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947

lisa A ja B osa kohaselt kasutada aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise

süsteemi, peab kaugidentimise süsteemi olema sisestatud selle mehitamata õhusõiduki

süsteemi käitaja registreerimisnumber.“.“.

Selgitus: selleks, et oleks võimalik siduda MÕS tema käitajaga, on vaja seadust muuta.

Kohustuse seadmise eesmärk on lisaks lennundusohutusega seotud riskidele ka kõigi muude

riskide vähendamine. MÕS saab olla näiteks kuritegude toimepanemise vahend, julgeoleku

ohustamise vahend. Kui osal MÕS-del on EL määrusest tulenev kohustus kasutada

kaugidentimise süsteemi, peavad need MÕS-d selle siduma käitaja registreerimisnumbriga.

Kui käitatakse MÕS-i, millel kaugidentimise kasutamise süsteemi kohustust ei ole, ei pea seda

kohustust täitma. See tähendab, et uut kohustust see norm käitajale kaasa ei too.

Markeerime, et C0 ja C4 droone ei saa kaugtuvastuse kasutamiseks kohustada, sest nendel

droonidel ei ole sellist kohustust Euroopa Liidu õigusega ette nähtud. Kaugtuvastuse

kasutamise nõue on ainult C1, C2, C3, C5, C6 klassi droonidel ning mistahes droonidel, mida

kasutatakse erikategoorias.

Täpset C1–C4 droonide hulka teada pole, kuna pole sellist teavitamise või registreerimise

nõuet. Statistika 21.05.2026 seisuga:

MÕS reg käitajaid – 5339

A1/A3 kaugpiloodi pädevusi väljastatud – 10 089

A2 kaugpiloodi pädevusi väljastatud – 465

STS kaugpiloodi pädevusi väljastatud –137

Erikategooria käitamislube (kehtivad) – 28

STS kaugpiloodi koolitusorganisatsioone – 1

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

Maria Jufereva-Skuratovski küsis, kas Eesti seiresüsteemid võimaldavad tuvastada seda,

millist tüüpi droon lendab.

Henry Timberg selgitas, et muudatus lähtub EL määrusest, mille kohaselt peavad teatud

drooni tüübid ehk klassid vastavalt suurusele olema kohustuslikult varustatud majakaga ehk

transponderiga. Ta märkis, et enamikul Eesti õhuruumis lendavatel droonidel on transponder

olemas, kuid mõnede klasside puhul seda kohustust ei ole. Transponder edastab pidevalt

signaali, kus droon õhuruumis asub, kus asub maapinnal selle pult ning ka teatud

metaandmeid drooni tüübi kohta.

H. Timberg rõhutas, et muudatuse eesmärk on lisada signaali ka käitaja registreerimisnumber.

Ta selgitas, et isik saab selle numbri Transpordiametist ning sisuliselt on see võrreldav auto

registreerimisnumbriga. See tähendab, et isik peab registreerimisnumbri drooni sisestama ning

seejärel on signaali põhjal võimalik lisaks juba praegu nähtavale drooni ja puldi asukohale

ning drooni tüübi informatsioonile vajaduse korral käitaja registreerimisenumbri kaudu

Transpordiameti andmekogust tuvastada ka drooni omanik.

Varro Vooglaid küsis, milliste drooni tüüpide puhul sellist nõuet kohaldatakse. Lisaks, kas

tegemist on ühe sellise nõudega, mille rikkumise eest on võimalik vastavalt teisele sisulisele

väärteokaristuste suurendamise muudatusettepanekule (loetelus nr 12) määrata kuni 400 000

euro suuruse trahvi.

8

Kristi Purtsak vastas, et drooni tüübid on muudatusettepaneku selgituses toodud ning nõue

kohaldub C1, C2, C3, C5 ja C6 klassi droonidele.

Henry Timberg lisas, et need klassid on peamiselt seotud droonide suuruse ja võimsusega.

Ta tõi näitena esile, et C0 klassi kuuluvad hetkel alla 250 grammi kaaluvad droonid, mis ei

ole pelgalt mänguasjad, vaid siiski väikesemad lendavad drooni mudelid. EL määruse

kohaselt ei ole kõikidel drooni klassidel transponder kohustuslik, näiteks C0 ja C4 puhul.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas kõige tavapärasem poest ostetud droon, näiteks DJI

Mavic 3, kuulub samuti nende drooni klasside hulka, millele see kohustus rakendub.

Henry Timberg vastas, et näiteks Mavic 3 puhul peab transponder olema ning sellisel juhul

tuleb ka registreerimisnumber drooni sisestada. Ta lisas, et väiksemate mudelite, näiteks DJI

Neo puhul ei ole transponderit ning seega ei saa ka numbrit sisestada.

H. Timberg rõhutas, et eeskätt lähtutakse sellest, et Eestis ei kehtestata erisusi võrreldes EL

regulatsioonidega ehk kui konkreetse drooni tüübi puhul ei pea vastavalt EL õigusele olema

transponderit ega signaali edastama, siis Eesti sellist nõuet eraldi ei kehtesta. Kui aga droonil

peab transponder olema ja ka EL nõuete kohaselt peab see signaali edastamiseks sisse

lülitatud olema, siis sätestatakse nüüd Eestis selgelt, et signaali tuleb lisada ka käitaja

registreerimisnumber.

Kristi Purtsak vastas väärteokaristuste suurendamise muudatusettepaneku osas, et see

puudutab juriidiliste isikute karistusmäärasid. Füüsiliste isikute puhul on samuti karistused

võimalikud, kuid nende määrasid praegu ei muudeta.

Henry Timberg lisas, et eraisikute puhul on väärteo trahvimäär endiselt kuni kolmsada

trahviühikut.

Ta märkis, et edaspidi kui muudatusega selline kohustus kehtestatakse ja tuvastatakse eraisik,

kes ei ole käitaja registreerimisnumbrit sisestanud, siis põhimõtteliselt on võimalik väärteo

eest trahvi määrata. Samas rõhutas ta, et riigi eesmärk ei ole inimesi koheselt karistada, vaid

reageerida sel viisil eeskätt siis, kui rikkumised on korduvad ja kohustust eiratakse teadlikult.

Valdo Randpere küsis, kas Eestis on lubatud ise drooni ehitada, millised reeglid sellisel juhul

kehtivad ning kas see droon tuleb samuti registreerida.

Henry Timberg vastas, et droone saab ise ehitada, kuid ka need peaksid siiski teatud klassi

langema.

Jaan Erik Kiissel selgitas, et see ongi väike kitsaskoht, et ise ehitatud droon ei pruugi

langeda teatud klassi ning sellele ei saa seega kaasneda ka samasugune kohustus.

Ta tõi esile, et teistes riikides on kaugidentifitseerimise kohustus defineeritud õhuruumi tüübi

järgi. Seega, kuigi vastavustabelis on viidatud, et riik ei saa kehtestada rangemaid nõudeid kui

EL, siis on tegelikult võimalik defineerida õhuruumi tüüp, kus on transponderi kasutamine

kohustuslik. Ta märkis, et kui drooniga ei ole transponderit kaasas, siis on tehniliselt võimalik

seda ka hiljem lisada ning selle maksumus jääb suurusjärku 100 eurot.

Andre Hanimägi küsis, kuidas toimitakse vanemate droonide puhul, millele ei ole varasemalt

transponderi kohustust olnud, kuid mis võiksid täna oma klassifikatsiooni järgi kuuluda nende

droonide hulka, millele kohustus rakendub.

Henry Timberg vastas, et nende jaoks peaks kehtima erisus, mille kohaselt seda kohustust ei

teki. Ta tõi esile, et ka EL õiguse järgi ei ole seda kohustust nn ajaloolistel droonidel ning

Eesti seda kohustust ei kehtesta.

9

Kristi Purtsak kinnitas, et tagantjärele sellist kohustust ei kehtestata.

Andre Hanimägi küsis lisaks, kas drooninduse valdkonnas kaasneb selle muudatusega ka

registreerimistasu või käib registreerimine tavapärase riigilõivu raames.

Henry Timberg vastas, et isik peab Transpordiametis end käitajana niikuinii registreerima

ning selle eest on ette nähtud tasu.

Madis Timpson märkis kokkuvõtteks, et tema arusaamise järgi ei reguleerita Eestis midagi

rangemalt kui EL-is, vaid jäädakse ette nähtud piiridesse.

Kristi Purtsak kinnitas seda ning selgitas, et sisuliselt seisnebki asi selles, et EL on vastava

kohustuse juba ette näinud ja annab vastavaid numbreid käitajatele. Eesti sätestab nüüd

selgesõnaliselt selle, et see registreerimisnumber tuleb ka sisse lülitada.

Ta märkis, et seni on olukord olnud selline, et numbrid on küll olemas, kuid paljud käitajad

jätavad need sisse lülitamata, mistõttu tuleb see kohustus nüüd selgemalt sätestada.

K. Purtsak tutvustas muudatusettepanekuid nr 10-12:

10. Muuta eelnõu § 6 punkti 9 järgmiselt:

„9) paragrahvis 601 asendatakse läbivalt tekstiosa „§ 41 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 41 lõikes 4 ja

lõike 11 punktis 2“;“.

Selgitus: uue § 41 lõike 11 lisandumise tõttu on vaja muuta viiteid.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja

Toomast, Varro Vooglaid).

11. Muuta eelnõu § 6 punktis 12 esitatud lennundusseaduse § 601 lõiked 13 ja 14 lõigeteks

81 ja 82.

Selgitus: 668 SE § 226 punktis 11 esitatud LennS § 601 täiendamise tõttu lõikega 13 on lõige

13 juba hõivatud ja käesoleva eelnõuga lisatavate järjestikuste lõigete sobiv asukoht on

lõiked 81 ja 82.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja

Toomast, Varro Vooglaid).

12. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 17 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

„17) paragrahvi 6053 lõikes 2 ja § 6054 lõikes 2 asendatakse arv „12 000“ arvuga „400 000“;

Selgitus: eelnõu eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja

tõrjevõimalusi. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise

otstarbega MÕS-e, PPA-l tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja

tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab see

10

riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele

ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks. Selleks luuakse vajalikud

pädevused ja õigused. Eelnõu eesmärki silmas pidades tuleb LennS §-des 6053 ja

6054 karistusmäärade proportsioon korda teha ning need KarS üldpõhimõtetega vastavusse

viia.

KarS § 47 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest

kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. KarS § lg 2 sätestab, et juriidilisele

isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000

eurot. Muudatusega tõstetakse juriidilise isiku karistusmäära KarS-s sätestatud maksimumini

– 400 000 euroni.

Sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused peavad üldjuhul olema samas

proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. See tähendab, et

kui füüsilist isikut saab karistada kuni sanktsiooni maksimumiga (300 trahviühikuga), peaks

sama teo eest olema võimalik karistada ka juriidilist isikut sanktsiooni maksimumiga

(400 000 eurot). Kehtiva LennS §-des 6053 ja 6054 sama teo eest ettenähtud füüsilise ja

juriidilise isiku karistused on erinevas proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud

sanktsiooniraamiga.

(§ 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki

käitamisnõuete rikkumine ja § 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi

pädevuseta isiku poolt).

Oluline on märkida, et kõikide väärtegude puhul TRAM ei tee rahalist trahvi. Eesmärk ei ole

esmalt inimesi karistada, vaid pigem korrale kutsuda. Siiski on olukordi, kus väärtegu lõpeb

rahatrahviga. Siiani (21.05.2026 seisuga) on rahatrahv määratud eraisikutele (juriidilistele

isikutele rahatrahve määratud ei ole). Väärtegude hulk, mida TRAM on enam kui 2 aasta

jooksul menetlenud, küündib 20 piirile.

Tabel 1. Lahendi saanud süüteod ja menetlused ning registreeritud süüteod ja

registreeritud menetlused aastatel 2022–2026 mai LennS § 6053; LennS § 6054; LennS §

6055 alusel.



2022 2023 2024 2025

2026 5

kuud

REGISTREERITUD SÜÜTEOD

Registreeritud süütegusid kokku 3 9 10 6 3

Süütegusid LennS § 6053; LennS §

6055 järgi 1 1 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053; LennS §

6054 järgi 1 0 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053 järgi 1 7 9 5 2

Süütegusid LennS § 6054 järgi 0 1 1 1 1

Menetlusi kokku 3 9 10 5 2

LAHENDI SAANUD SÜÜTEOD

Süütegusid LennS § 6053 järgi 1 7 8 4 1

Süütegusid LennS § 6054 järgi 0 1 1 1 1

Süütegusid LennS § 6053; LennS §

6054 järgi 1 1 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053; LennS §

6055 järgi 1 0 0 0 0

Lahendi saanud süütegusid 3 9 9 5 2

11

kokku

Lahendi saanud menetlusi 3 9 9 4 1

Mõistetud kohustise rahatrahvi

summavahemik 280–680 200–320 160–240 96–400 640

Allikas: JAAK päring 01.01.2021 kuni 20.05.2026 registreeritud väärtegudest ja lahendi

saanud väärtegudest.

NB! Lahendi saamise aasta ei tarvitse kokku langeda toimepanemise/registreerimise aastaga!

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

Varro Vooglaid kommenteeris, et on raske mõista, miks trahvimäära tõstetakse ainult

juriidiliste isikute puhul. Ta märkis, et enamasti lennutavad droone siiski eraisikud ning

riigikaitselisest vaatenurgast ei ole vahet, kas näiteks sõjaväeosa kohale lendab eraisiku või

juriidilise isiku droon.

Henry Timberg vastas, et eraisiku trahvimäär on juba praegu väärtegude puhul kuni 300

trahviühikut ning selle tõstmiseks tuleks juba muuta karistusseadustikus (KarS) sätestatud

ülempiiri, sest eriseadusega ei saa sellest kõrgemale minna.

Kristi Purtsak lisas, et juriidiliste isikute puhul võimaldab KarS kõrgemat määra, mistõttu

kasutatakse seda võimalust käesolevas eelnõus.

Varro Vooglaid märkis, et üha sagedamini nähakse erinevate väärtegude puhul 400 000 euro

suurust trahvimäära, mis jätab aga karistuse määramisel väga laia kaalutlusruumi.

Ta tõi näiteks pulmafotograafi, kes lennutab õhuvõtete tegemiseks enda ühemehe ettevõttele

kuuluva drooni õhku, kuid on unustanud oma registreerimisnumbri sisse lülitada. Sellisel

juhul seisaks ta teoreetiliselt silmitsi olukorraga, kus talle võiks juriidilise isikuna määrata

kuni 400 000 euro suuruse trahvi.

Kristi Purtsak vastas, et trahvi määramisel on tegemist kaalutlusotsusega, sest otsustamisel

hinnatakse konkreetseid asjaolusid, sh seda, kas tegu oli tahtlik või hooletusest tulenev

rikkumine. Ta rõhutas, et politsei peab menetluses arvestama kõiki asjaolusid, miks droon

viibis just sellises kohas, kus see ei oleks pidanud olema.

Varro Vooglaid sõnas, et mõistab seda, et siin on kaalutlusruum ja see võib tähendada ka

seda, et alati ei pea määrama maksimaalset trahvimäära, kuid tema hinnangul on juba ainuüksi

selline võimalus problemaatiline, et seadus lubab sellise teo eest määrata nii suure karistuse.

Henry Timberg selgitas, et tegemist ei ole ainult ühe sellise teoga nagu numbri sisse

lülitamata jätmine, vaid käitamisnõuete rikkumine on koosseisuna laiem. Selle alla kuuluvad

mh näiteks olukorrad, kus drooniga lennatakse liiga kõrgele või kaugele, liiga ohtlikult või ei

järgita teisi nõudeid.

Ta möönis, et karistuse vahemik 0 kuni 400 000 eurot on tõepoolest lai, kuid ettevõtete puhul

on see teatud määral paratamatu. Näiteks on tõesti olemas nii ühemehe ettevõtted ja

füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka drooniettevõtted, kes võivad lennata eri kategooriates

suuremate ja võimekamate droonidega ning kelle käive on märkimisväärselt suurem. Selliste

ettevõtete mõjutamiseks ei pruugi paari tuhande euro suurune trahv olla piisav, mistõttu tuleb

mõelda kõrgematele summadele.

Kristi Purtsak lisas, et nagu eelnevalt esile toodud, on juba käimas kogu lennundusõiguse

revisjon ning mh töötatakse Kliimaministeeriumi eestvedamisel välja lahendust, mille

12

kohaselt võiks karistusmäär sõltuda protsentuaalselt ettevõtte käibest.

Varro Vooglaid märkis, et selline lähenemine oleks mõistlikum.

Kristi Purtsak lisas, et revisjoni raames vaadataksegi mh üle ka karistusõiguse määrad. Ta

märkis, et see oleks sisuliselt mõjusam lahendus, kui karistus hakkaks sõltuma ettevõtte käibe

protsendist, kuna ka maksimaalne 400 000 eurot trahvi ei pruugi mõne suure ettevõtte jaoks

olla märkimisväärne, samas kui näiteks pulmafotograafi jaoks oleks see väga suur summa.

K. Purtsak tutvustas seejärel muudatusettepanekuid nr 13-17:

13. Täiendada eelnõu § 7 punktiga 2 järgmiselt:

„2) paragrahvi 3 lõike 8 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks

või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“.“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

14. Täiendada eelnõu uue §-ga 8 (muutes vastavalt järgmiste paragrahvide numeratsiooni)

järgmiselt:

㤠8. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „45,“ arvuga „451,“;

2) paragrahvi 114 lõiget 11 täiendatakse pärast arvu „45,“ arvuga „451,“.“.

Selgitus: riigikaitsekomisjoni menetluses oleva (Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) 898 SE § 1 punktides 2 ja 3

tehtavate riigipiiri seaduse (RiPS) § 114 lõigete 1 ja 11 muudatustega, mis jõustuvad

01.07.2026, tuleb käesolevas eelnõus ette näha RiPS § 114 lõigete 1 ja 11 muudatus, et

hõlmatud oleks ka mehitamata õhusõiduki lendu sekkumise meede. See muudatus jõustatakse

01.07.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

15. Täiendada seaduse § 9 punktiga 7 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmiselt:

13

„7) paragrahvi 261 lõikes 1 ja § 28 lõikes 71 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel

määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

16. Täiendada seaduse § 9 punktiga 11 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmiselt:

„11) paragrahvi 28 lõiked 61 ja 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks

maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt

on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks.

(62) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks

raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel

määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja see tuleneb

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist. Raadioside

piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115

sätestatud juhtudel ja korras.“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

17. Täiendada seadust §-ga 10 järgmiselt:

„§ 10. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 8 jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 15–17, § 2 punkt 4, § 5 punkt 3, § 6 punkt 6, § 7 punkt 2

ning § 9 punktid 7 ja 12 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril.“.

Selgitus: muudatused, mis on tehtud tulenevalt eelnõudest 668 SE ja 898 SE, peavad

arvestama viidatud eelnõude jõustumise aega. Seetõttu viiakse muudatusettepanekuna

esitatud normide ning eelnõude 668 SE ja 898 SE jõustumisajad kooskõlla.

Õiguskomisjon

14

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

Madis Timpson sõnas kokkuvõtteks, et nüüd on kõik eelnõule algataja poolt esitatud

muudatusettepanekud läbi vaadatud ning edasi kuulatakse ära arvamusi esitanud osapoolte

esindajad.

Esimees andis esmalt sõna Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)

esindajale.

Mihkel Kõiv sõnas sissejuhatuseks, et ITL peab droonikaitse teemat väga oluliseks ning

toetab drooniseire ja -kaitse jätkuvat arendamist ja kaasaegsete lahenduste uurimist. Samas on

ITL-i murekoht see, et eelnõu muudatustega kaasnevaid kõrvalmõjusid ei ole hetkel piisavalt

analüüsitud. Seda eriti just sideteenusele kui elutähtsale teenusele ning ka teistele elutähtsatele

teenustele ja hädaolukorra teavitusele, mis kõik sõltuvad sidest. Eelnõust ega seletuskirjast ei

nähtu piisavat analüüsi selle kohta, kuidas mõjutavad raadioside piiramist puudutavad

meetmed elutähtsaid teenuseid ja EE-ALARM süsteemi.

M. Kõiv selgitas, et praktiline probleemkoht seisneb selles, et raadioside piiramise meede ei

ole suunatud üksnes konkreetsele objektile ehk tegemist ei ole koherentse laserkiirega, mida

saab suunata täpselt sihtmärgile, vaid see mõjutab ka ümbritsevat keskkonda. See tähendab, et

lisaks peakiirele tekivad ka kõrval- ja tagakiired, mistõttu muutub mõjutatavaks kogu

piirkond. Ta rõhutas, et see teeb mobiilsideteenuse osutajale keeruliseks sageduslubadest

tulenevate kohustuste täitmise ning tegelikult muudab eelnõuga antav õigus tagantjärgi ka

sageduslubade tingimusi. See tähendab, et mobiilsideteenuse osutajast sõltumatult võib keegi

teadmata asukohast ja määramata ajaks tekitada leviaugu, kus ei liigu enam kõned, sõnumid

ega ka hädaolukorra teavitus.

M. Kõiv tõi näiteks olukorra, kus elutähtsa teenuse osutaja (ETO) turvaplaan näeb ette

raadioside piiramist, kuid selle mõju ulatusse võib jääda teine ETO, näiteks haigla. Ta märkis,

et linnades paikneb mitmeid selliseid objekte üksteisele väga lähedal ja samas

mõjupiirkonnas. See võib tähendada, et teine ETO jääb sideta ning ka elanikkond ise läbi

EE-ALARM süsteemi. Ta rõhutas, et droonikaitse rakendamise vajadus tekib kiiresti ning

sellest ei saa tegelikult pikemalt ette teatada, mistõttu võib side kaduda ootamatult.

Varro Vooglaid uuris, kui lai see mõjutatav piirkond olla võib.

Mihkel Kõiv vastas, et mõju ulatus sõltub kasutatavast antennist. Ta selgitas, et isegi kõige

kitsamate kiirte puhul võib nende mõju sõltuvalt sagedusest ja antennist ulatuda kümnete või

sadade meetriteni.

M. Kõve jätkas, et ITL-i ettepanek on lühidalt see, et raadioside piiramine peaks jääma

erandlikuks meetmeks üksnes julgeolekuasutustele ja Kaitseväele ning kui seda meedet

kasutatakse, siis peaks raadioside piiramise loa eelduseks olema vastavad koolitused ja

tehnilised teadmised raadiosidest ning arusaam kaasnevatest mõjudest, sh valmisolek võtta

vastutus.

Samuti on ITL ettepanek vabastada ETO-dest sideettevõtjad vastutusest tagada katkematu

elutähtis sideteenus nendes piirkondades, kus riik on andnud õiguse raadioside piiramiseks.

ITL peab selles osas väga oluliseks ka kommunikatsiooni ja eelteavitust nendes piirkondades,

sest kui selline olukord tekib ja side ootamatult kaob, siis ei pruugi välitingimustes viibivad

inimesed, kes vajavad drooniohust teavitust kõige enam, seda enam kätte saada.

Madis Timpson andis kommentaariks sõna Riigikantselei esindajale.

15

Kristi Purtsak kommenteeris, et turvaettevõtetele antav õigus on tegelikult põhjalikult läbi

mõeldud ja ka selgelt piiritletud. Ta rõhutas, et raadioside piiramise õigus on objektipõhine

ehk seotud konkreetse objektiga ning selle objekti riskianalüüsi ja turvaplaaniga. Raadioside

piiramise loa saab anda ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kellel on

seadusest tulenev õigus ja kohustus kontrollida, kus riigikaitseobjekt paikneb ning kas selle

läheduses asub näiteks lennujaam, haigla või mõni teine ETO. Kui raadioside piiramine võiks

mõjutada nende asutuste tegevust või teenuseid, siis TTJA selleks luba ei anna. Seega on

Eestis selles küsimuses vastutus TTJA-l, kes annab selliseid lubasid juba praegu PPA-le ja

Kaitseväele ning tegemist ei oleks olukorraga, kus turvaettevõtja võiks ühel hetkel lihtsalt

oma äranägemisel raadiosidet piirama asuda.

K. Purtsak märkis koolituste osas, et üks osa käesoleva eelnõu rakendusaktidest on

turvaeeskiri, mida tuleb uuendada ning kuhu lisatakse eraldi raadioside piiramise koolitus. Ta

kinnitas, et enne vastava koolituse läbimist ei saa turvatöötaja ka raadioside piiramise õigust,

samamoodi nagu näiteks relvaõpet läbimata ei saa turvatöötaja relva kasutada.

Vastutuse ja kahju hüvitamise osas tuleb märkida, et lähtutakse üldisest võlaõigusseaduse

regulatsioonist ehk isik ei vastuta tekkinud kahju eest, kui see ei ole tekkinud tema süül.

Eva Talts sõnas, et ITL ei kahtle TTJA pädevuses selliseid olukordi hinnata. Küll aga on

kahtlus pigem turvatöötajate teadlikkuses selle kohta, millised on raadioside piiramisega

kaasnevad mõjud ning millal on selle kasutamine proportsionaalne ja lubatud.

Ta märkis vastutuse osas, et ootamatult sideta jäänud elanikud või muud mõjutatud isikud

pöörduvad esmalt siiski sideettevõtjate poole ning tekib küsimus, kuidas peaksid

sideettevõtjad teadma, kes on tegelik piiraja ning kelle vastu kahjunõudeid esitada, kui

sagedusloa piiramised ei käi nende kaudu.

Kristi Purtsak vastas, et sideettevõtjad saavad sellisel juhul pöörduda TTJA poole, kes on

kõik vastavad load väljastanud. Ta selgitas, et samamoodi nagu TTJA annab praegu load

Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) või Kaitseväele, saab ka edaspidi sellest tuleneva kahju

hüvitamise küsimustes pöörduda just TTJA poole. TTJA saab seejärel täpsemalt öelda, kas

konkreetses piirkonnas oli nendel asutustel õigus raadioside piiramiseks ja millistel alustel või

kas piiramine oligi hoopis ülemäärane.

Andre Lilleleht sõnas Eesti Turvaettevõtjate Liidu (ETEL) nimel, et just kõnealuste

muudatustega viidi sisse erinõue erikoolitusele. Ta selgitas, et turvategevuse seaduse

(TurvaTS) loogika kohaselt on töötajate pädevus seotud kutseseadusega, mis tähendab, et

nõutav ei ole mitte üksnes koolituse, vaid ka kutseeksami läbimine. Kui vastav eksam on

läbitud, siis kantakse pädevus kutseregistrisse. Ta kinnitas, et turvaettevõtjatel ei ole sellist

kavatsust hakata kõikide turvatöötajatega raadiosidet piirama, sest tegemist on tõesti äärmiselt

erandliku meetmega ning sellega kaasnevatest väga suurtest riskidest ollakse teadlikud.

A. Lilleleht juhtis tähelepanu, et Eestis on selliseid objekte, kus ei ole riiklikke jõustruktuure

kohapeal, kes saaks seda meedet kohandada. Kui sellist objekti turvab valdaja soovil

eraturvaettevõtja, siis peaks olemas olema vähemalt võimalus sellise meetme kohaldamiseks

täpselt samadel alustel nagu riigil ning samasuguse erikoolituse saanud inimestel. Ta rõhutas,

et just seda eelnõu edaspidi võimaldabki.

Ta rõhutas, et ETEL on koolitus- ja eksamikeskuse pidajana arvestanud vajadusega oma

töökorraldust märkimisväärselt ümber kujundada ning on selleks valmis, sh koostöös ITL-ga.

Kaitseministeeriumi ametnik lisas valitsemisala poolelt, et nende jaoks on oluline, et selline

tunnistuse nõue kohalduks tõesti üksnes turvaettevõtetele, kuna Kaitseväel on selleks olemas

oma erialane väljaõpe.

Anti Haugas küsis, kas meetme kaudu mõjutus EE-ALARM süsteemile väheneks juhul, kui

mindaks üle hoopis cell broadcast süsteemile või jääks mõju samaks.

16

Mihkel Kõiv vastas, et cell broadcast võib olla vähem mõjutatud, kuna see töötab allalülis

ehk downlink kanalitel, samas kui droonikaitse meetmed mõjutavad eeskätt üleslülis ehk

uplink poolt. Ta rõhutas siiski, et see ei tähenda seda, et mõju oleks täielikult välistatud.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas ITL-i ettepanek on see, et nendes piirkondades, kus on

raadioside piiramist võimalik kohaldada, ei peaks sideettevõtjatel enam üleüldse olema

kohustust tagada katkematut sideteenust või peeti silmas üksnes seda ajavahemikku, mil

piirang tegelikult rakendub.

Teiseks, kui ITL esindaja juhtis tähelepanu, et sideettevõtjad ei ole teadlikud raadioside

piiramise loa väljastamisest, siis kas siinkohal ei võiks üks lahendus olla automaatne

teavitamine. Sellisel juhul oskaksid sideettevõtjad olukorraga arvestada.

Eva Talts märkis, et teavitamine võiks tõepoolest olla üks lahendus. Tema hinnangul aitaks

eelinformatsioon vähemalt mõista, milles probleem seisneb ning seda selgitada juhul, kui

elanikud sideettevõtja poole pöörduvad.

Ta lisas, et vastutuse osas said nad siin tegelikult juba vastuse, et juhul, kui õiguslik alus

piiramiseks on olemas, siis ei pea sideettevõtja ise tagantjärgi selle teenuse katkemise eest

vastutama. Samas märkis ta, et kui praeguse mudeli järgi puudub neil eelinformatsioon, siis ei

oska sideettevõtjad klientidele ikkagi selgelt öelda, et nemad selle katkestuse eest ei vastuta

ning seetõttu tuntakse end siiski vastutavana.

Varro Vooglaid kommenteeris, et just sellises olukorras olekski elanikele vastamiseks hea,

kui sideettevõtjatel oleks eelnev teadmine olemas. Nii oleks sideettevõtjatel võimalik

selgitada, et sideteenuse puudumise põhjus on just riigikaitseliste erimeetmete rakendamine.

Eva Talts küsis eelnõu algatajalt, kas raadioside piiramise luba antakse välja ainult üks kord

ja seda kasutatakse edaspidi vajaduse tekkimisel või antakse luba igakordselt konkreetse

olukorra puhul eraldi. Ta märkis, et droonid eeldavad väga kiiret reageerimist ja seetõttu on

oluline mõista, kuidas lubade andmine praktikas toimib.

Kristi Purtsak vastas, et luba antakse konkreetsele objektile ning TTJA hindab teatud

regulaarsusega üle, kas konkreetses piirkonnas on luba endiselt vajalik ja põhjendatud.

Ta lisas, et selles osas varasemalt kõlanud küsimuste pinnalt on tema hinnangul mõistlik

leppida kokku edasine TTJA ja ITL-i vaheline koostöö, et vajalik informatsioon liiguks.

Henry Timberg sõnas, et teavitamise mõte on iseenesest õige, sest eesmärk ei ole panna

sideteenuse osutajatele mingit täiendavat vastutust. Ta märkis, et kui sideettevõtjatel on

kohustus tagada oma teenus, siis ei saa nad hiljem vastutada olukorras, kus keegi teine

kasutab talle seadusega lubatud vahendeid, sest see ei tähenda seda, et nad oma kohustust ei

täida.

H. Timberg selgitas, et tavaliselt väljastatakse raadioside piiramise luba väga spetsiifiliselt

ehk konkreetse võimsuse ja lainepikkuste jaoks, mida taotletakse. Enamasti taotletakse luba

siiski nendele sagedustele, mille kohta on teada, et sellega droonid tõenäoliselt lendavad.

Ta rõhutas, et väga laia spektriga seadmeid erakasutusse üldjuhul ei lubata. Tuleb märkida, et

ka PPA, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet jt läbivad samasuguse loa taotlemise protsessi. Loa

kooskõlastamisel vaadatakse läbi, kas piirkonnas on objekte, mida piiramine võiks mõjutada

ning hinnatakse võimsuse, sageduse jms proportsionaalsust.

Ta lisas, et seadmed ise on erinevad. Näiteks on väga võimsaid seadmeid ning ka väiksemaid

käsiseadmeid, mis ei pruugi teisi teenuseid mõjutada ning mida ei kasutata pikema aja vältel,

vaid pigem piiratud ajahetkedega, et mõjutada konkreetset drooni.

Eva Talts kommenteeris, et just see määramatus pigem tekitabki muret, sest puudub selge

teadmine, milliseid seadmeid kasutatakse. Ta märkis, et on esinenud ka olukordi, kus ITL-l on

17

Kaitseväe poolt palutud teatud sagedusi mitte kasutada, kuna need häirivad üksteist. Seetõttu

ei saa tema hinnangul väita, et häiritakse ainult konkreetse drooni sagedusi, sest kaasnevad

kõrvalmõjud ka mujal.

Madis Timpson andis sõna Eesti Lennundusklastri (EAC) esindajale.

Jaan Erik Kiissel sõnas, et EAC üldine murekoht selle eelnõu kontekstis on see, et

puudutatud on nii mehitamata õhusõidukite käitajad, tõrjujad, seirajad kui ka ETO-d ning

kõigi nende osapoolte huvidega ja muredega arvestamine nõuab üksjagu tööd. Ta märkis, et

varasem eelnõu kaasamisprotsess viitas palju pigem LennS-le ja Kliimaministeeriumile ning

EAC liikmetes tekitab see muret, et tähelepanuta võib jääda hulk küsimusi, mille lahendamine

muudaks käesoleva eelnõu mõju tõhusamaks ning aitaks luua arusaama, kuidas kõik need

seadused omavahel koos tegelikult toimima hakkavad. Kui LennS jääb siiski samasse seisu

kui praegu, siis suhtuvad EAC liikmed kavandatud meetmete praktikas rakendamisesse

äärmiselt skeptiliselt.

J. E. Kiissel tõi esimese konkreetse murekohana esile seireandmed. Ta märkis, et seireandmed

on eelnõus mõistena defineerimata ning seejuures ettevõtjatele kohustuse panemine neid

seireandmeid jagada tekitab väga palju küsimusi. Ta tõi näiteks, et ka tavaline mobiiltelefon

on tänase eelnõu mõistes võimeline remote-ID ehk kaugidentifitseerimise signaali vastu

võtma ning tekib küsimus, kas mobiiltelefoni tuleks seetõttu samuti käsitleda seireseadmena,

mille andmeid tuleb Kaitseväega jagada. Tema hinnangul jääb sellest praegu mulje, et

sisuliselt kõikidel on vaba võimalus õhusõidukeid seirata, kuna selle signaali kogumist ei saa

piirata. Nüüd aga luuakse olukord, kus tekivad kohustused, mille mõju ja kulu ei ole piisavalt

teada. Ta rõhutas, et seireandmete selgem defineerimine on eelduseks, et seireandmeid oleks

võimalik ka efektiivselt kasutada. Kui kvaliteetseid seireandmeid ei ole, siis ei ole sisuliselt

mõistlik ka tõrjest rääkida.

J. E. Kiissel tõi teisena esile, et tõrje poole pealt muudab olukorra keeruliseks ka ebaselgus

ohu hindamise osas. Tema hinnangul tehakse eelnõuga iseenda elu raskemaks, kuna ei soovita

selgelt määratleda, milline ja mis hetkest on tegemist ohuga, mis õigustab konkreetsete

meetmete kasutamist. Näiteks võiks esimene nn välistusfaas olla just remote-ID

identifitseerimine ehk kui seda ei ole sisse lülitatud, siis võib öelda, et tegemist on sellise

ohuga. Ta märkis, et kuigi eelnõu vastavustabelis on kirjas, et üleriigiliselt ei ole võimalik

sellist nõuet kehtestada, siis oleks selle kohustuse seadmine siiski võimalik läbi õhuruumi

defineerimise. Ta rõhutas, et iga selline meede, mis aitab tuvastada seaduslikke ja

koostöövalmis mehitamata õhusõidukite käitajaid, teeb omakorda lihtsamaks nende

mehitamata õhusõidukite eristamise, kes koostööd ei tee. Arvestades, et ettevõtjate poolelt ei

ole tegelikult täna paremat meetodit pahatahtlike droonide tuvastamiseks kui see, et

kõigepealt tuvastatakse seaduslikud käitajad ning eristatakse ülejäänud.

J. E. Kiissel juhtis viimasena tähelepanu ETO-de rollile. Tema hinnangul on positiivsena

eelnõu üheks oluliseks fookuseks see, kuidas tuua ETO-d riigikaitsele lähemale. Seda eriti

olukorras, kus seni on rõhutatud, et ETO-de kaitse tagamine on eelkõige nende endi ülesanne.

Ta leidis, et kooskõlastusringis kajastas Eleringi tagasiside eelnõule hästi seda kontseptsiooni,

kuhu nad on jõudnud, kuid nende tagasisidele antud vastus ei olnud tema hinnangul niivõrd

terviklik ega arvestanud seda piisavalt. Selles tagasisides oli toodud üsna selgelt vähemalt

kontseptsiooni alged selle kohta, kuidas võiks edasi liikuda, kuigi see ei ole käesolevasse

eelnõusse jõudnud.

Samuti toetab EAC seda ETEL-i ettepanekut, mille kohaselt võiks laiendada turvaettevõtja

õigust sekkuda mehitamata õhusõiduki lendu ka selliste ETO-de objektide puhul, mis ei ole

määratud riigikaitseobjektideks. Ta rõhutas, et kui nendele ETO-dele antakse ainult

seireõigus, siis ei pruugi see motiveerida neid riigikaitsesse panustama. Tema hinnangul

aitaks selline lisameede neid selleks julgustada.

18

Kristi Purtsak kommenteeris, et mitmed kõlanud mõtted on head ning paljusid neist on ka

ise eelnõu koostamisel arutatud. Ta möönis, et kogu lennundusõigus vajabki ülevaatamist,

sest see on ajale jalgu jäänud ning töö selles osas Kliimaministeeriumis juba käib. Praegu on

Riigikantselei keskendunud üksnes kõige ajakriitilisematele muudatustele, mida oli võimalik

etteantud ajaraamis ette valmistada. Ta lisas, et samamoodi vajaks eraldi analüüsi kõikidele

turvaettevõtjatele sellise õiguse andmine ning seda saab jätkutegevusena ka teha.

K. Purtsak rõhutas, et käesolev eelnõu on siiski üles ehitatud eeskätt riigikaitseobjektile, selle

riskianalüüsile ja turvaplaanile. Ta nõustus, et tulevikus võib olla mõistlik kaaluda, kas seda

ringi tuleks laiendada, kuid käesoleva eelnõu vaatest oleks selle lisamine juba täiesti uus

kontseptsioon ja nõuaks laiemat arutelu, kellel veel võiks selline õigus olla ehk kas igal poe

turvatöötajal või kõikidel ETO turvatöötajatel jne. Samuti tuleks siis läbi mõelda, millised

peaksid olema riskide maandamise meetmed.

K. Purtsak selgitas seireandmete osas, et sisuliselt ei panda ettevõtjatele täiesti uut kohustust.

Kogu see informatsioon, mida turvaettevõtja seirekaameraga ehk õhuruumi jälgimise käigus

kogub, peakski liikuma ka Kaitseväele. Ta rõhutas, et kõik see, millistele tehnilistele

parameetritele seirepilt peab vastama, lepitakse eraldi kokku Kaitseväe poolt. Kaitsevägi

vastutab Eesti üldise seirepildi ja õhuruumi kaitse eest ning seetõttu määrab, milline peab

olema see standard, millele teiste seireseadmed vastama peavad. Eesmärk on see, et see pilt

ühilduks Kaitseväe seirepildiga, sest vastasel juhul on tegelikult sellest vähe kasu, kui keegi

midagi küll seirab, kuid tehniliste puudujääkide tõttu ei jõua see pilt Kaitseväeni.

Henry Timberg lisas, et seireandmed ja -seadmed ei ole seaduse tasandil tõepoolest detailselt

reguleeritud ning seda eeskätt seetõttu, et neid ei soovita tehniliselt liiga jäigalt n-ö lukku

kirjutada. Seega jääbki see määratlus mõnevõrra abstraktseks ning seda tuleb tõlgendada

eelkõige lähtuvalt seaduse eesmärgist. Ta lisas, et kui tekib küsimus, kas näiteks kõik

mobiiltelefonid lähevad sinna alla, siis see ei ole selle regulatsiooni eesmärk ning kindlasti ei

saa õhuruumi seireandmete juures pidada iga turvatöötaja telefoni seireseadmeks üksnes

seetõttu, et see suudab signaali vastu võtta. Tegemist on siiski seire eesmärgil paigaldatud

eriseadmetega, mis koguvad seireandmeid, sh näiteks akustilised või multispektraalsed

seadmed või radarid.

H. Timberg märkis ohu definitsiooni osas, et Eesti korrakaitseõigus ongi oma olemuselt selles

osas abstraktne. Kui riik tegutseb ohu tõrjumisega või sunnib kedagi maanduma, siis lähtub ta

korrakaitseõigusest, kus on tegelikult selgelt öeldud, millisel juhul on tegemist olulise või

kõrgendatud ohuga ning mida selle alusel teha saab. Ta märkis, et samadest definitsioonidest

lähtutakse ka teiste rikkumiste ja kuritegude korral ning ametnikud peavad objektiivse

hinnangu alusel ja olemasolevatest andmetest lähtudes otsustama, kas tegemist on olulise või

kõrgendatud ohuga või mitte.

Ta märkis, et turvaettevõtetele antakse sisuliselt sarnane õigus, kuid selle erinevusega, et

turvategevus lähtub eelkõige hädakaitse põhimõtetest. Samas ei erine hädakaitseline rünne

olemuslikult kuigi palju korrakaitselisest vahetust ohust.

H. Timberg sõnas, et selles küsimuses, kas kõikidel turvaettevõtetel võiks olla selline õigus

sekkuda, on Siseministeerium (SIM) mõnevõrra eriarvamusel. SIM hinnangul võiks tegelikult

rohkematel turvaettevõtetel olla selline õigus sekkuda mehitamata õhusõidukite lendu. Ta

rõhutas, et selleks ei pea meetmena olema raadioside piiramine, vaid mõni leebem ja lühema

ulatusega meede, näiteks võrgupüssi kasutamise õigus. Sellisel juhul võiks see õigus laieneda

ka rohkematele ETO-dele. Ta kinnitas, et sellist varianti on analüüsitud ning SIM on enda

ettepanekutes väljendanud soovi lisada see käesolevasse eelnõusse, kuna praegu seda siin ei

ole.

Valdo Randpere uuris, kuidas jõuab vajalik teave inimesteni olukorras, kus toimub mingi

erakorraline sündmus ning selles piirkonnas soovitakse sündmuse toimumise ajaks keelata

igasugune droonide lennutamine. Täpsemalt, kas sellest teavitatakse kõiki inimesi, ainult

19

registreeritud drooni käitajaid või tõrjutakse kõik rikkumised lihtsalt jõuga.

Henry Timberg vastas, et kõiki droone kindlasti lihtsalt jõuga alla ei lasta. Ta rõhutas, et

rahuajal lähtutakse siiski korrakaitselistest põhimõtetest ning ohule reageeritakse

eskaleeruvalt. Kui keelualas lendab droon, mis seal viibida ei tohiks, siis algab reageerimine

esmalt sellest, et püütakse tuvastada, kellega on tegemist, seejärel üritatakse kontakti saada ja

suhelda ning samal ajal hinnatakse kogu aeg ohtu edasi. Kui isik ei reageeri, siis liigutakse

samm-sammult rangemate meetmete suunas.

H. Timberg tõi esile, et keelualade kehtestamine on juba LennS-ga reguleeritud. On olemas

kindel loetelu asutustest, kellel on õigus ajutisi keelualasid kehtestada, sh PPA, Päästeamet,

Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Kui selline piirang kehtestatakse, siis tuleb vastav teave

avalikult kättesaadavaks teha drooni käitajatele. Põhimõtteliselt kantakse sellisel juhul märge

Eesti õhukaardile ning iga drooni käitaja peab vastavalt käitamisreeglitele enne drooni

lennutamist kontrollima, kas konkreetses piirkonnas kehtib keeld või mitte. Ta rõhutas, et see

on käitaja enda kohustus.

Jaan Erik Kiissel palus täpsustada, kas Kaitseväele tekib või on juba tekkinud see erisus, et

teatud juhtudel võivad nad kehtestada keelualasid nii, et see teave ei ole avalikult teada.

Kristi Purtsak vastas, et see on riigikaitsekomisjonis alles arutamisel, et teatud juhtudel või

operatsioonide läbiviimisel ei pruugi olla otstarbekas, et kogu see teave oleks kõikidele

kättesaadav.

Varro Vooglaid kommenteeris, et sellisel juhul, kui teavitamiskohustust ei ole, on loogiline

eeldus, et ei saa rakendada ka vastutust. Näiteks, kui droon isegi alla lastakse, kuid eelnevalt

ei ole keelualast käitajaid teavitatud, tekib mh ka küsimus kahju hüvitamisest.

Henry Timberg vastas, et see Kaitseväe osa on hetkel eraldi arutlusel. Ta kinnitas, et hetkel

kehtiva regulatsiooni kohaselt on siiski kohustus teavitada ning see informatsioon pannakse

üles avalikule lennukaardile. Seejärel on käitaja enda kohustus seda informatsiooni enne

drooni lennutamist kontrollida.

Kaitseministeeriumi ametnik selgitas, et lennukeeluala tehakse ikkagi teatavaks. Erisus

puudutab maismaal teisi operatsioone, kus võib teatud eesmärkidel teavet riigisaladusena

hoida.

Madis Timpson andis sõna Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) esindajale.

Andre Lilleleht sõnas, et ETEL-i jaoks on see olnud märgilise tähendusega eelnõu menetlus,

kuna juba algfaasis on nad olnud aruteludesse kaasatud ning saanud esitada oma ettepanekuid,

millega on ka tegelikult arvestatud. Ta tõi esile kolm peamist ettepanekut.

Esiteks, ETEL toetab seda EAC muret, et sellisel kujul, nagu praegu on eelnõus kirjas

õhuruumi seireandmete jagamine, on seda tehniliselt keeruline rakendada. Probleem seisneb

selles, kui TurvaTS-i kontekstis ei ole teada, mida täpselt peetakse õhuruumi seireandmeteks,

kuid samal ajal nõutakse nende andmete jagamist kolme erineva riigiasutusega.

ETEL-i ettepanek on kasutada siin sama loogikat, mida TurvaTS rakendab ka teiste sarnaste

olukordade lahendamisel ning sõnastada kõnealune punkt nii, et turvaobjekti kohal oleva

õhuruumi seireandmeid jagatakse vastavalt turvategevuse eeskirjas sätestatud nõuetele. Ta

märkis, et TurvaTS ongi üles ehitatud selliselt, et kõik täpsemad nõuded tuuakse välja just

turvategevuse eeskirjas. Seega on turvaettevõtete seisukoht, et nende roll ei ole öelda riigile

ette, milliseid andmeid riik neil jagada kohustada võib või mitte, kuid kui riik otsustab, et

seireandmeid on vaja jagada, siis peaks TurvaTS-i kontekstis olema see määruses täpsustatud

ehk mida, kuidas, kellega ja millisel viisil jagatakse.

20

Teiseks, määruses peaks olema volitusnorm ning ETEL-i ettepanek on lisada eraldi säte, mille

kohaselt saaks valdkonna eest vastutav minister turvategevuse eeskirjas reguleerida nii liikuva

turvaobjekti turvamisele kui ka mehitamata õhusõidukite ohu tõrjumisele täpsemad reeglid.

Selline volitusnorm annaks võimaluse täpsustada nõudeid ilma, et iga muudatuse puhul peaks

pöörduma Riigikogu poole, kui tehnoloogia ja olukord muutuvad ning tekib vajadus

kehtestada turvaettevõtjatele uusi või täpsustatud nõudeid.

A. Lilleleht sõnas, et kolmas ettepanek puudutab küsimust, mida on siin juba arutatud. ETEL

nõustub SIM-i ettepanekuga, et turvaettevõtetel võiks olla täiendavaid õigusi sekkuda

mehitamata õhusõidukite lendu. Samas tuleb rõhutada, et ka nende hinnangul ei peaks

raadioside piiramise meedet kohaldama muudel objektidel kui riigikaitseobjektidel ning see

peaks jääma äärmiselt erandlikuks meetmeks. Ta rõhutas, et siiski on enamus mehitatud

turvaobjekte Eestis ühel või teisel moel seotud ETO-dega ning leebemate meetmete

kohaldamine droonitõrjeks oleks nende hinnangul täiesti põhjendatud ka väljaspool

riigikaitseobjekte.Saab nõustuda, et see peaks toimuma ainult erandjuhtudel ja üksnes eraldi

väljaõpetatud meeskondade poolt ning eeldab palju tehnilist tööd määruste, koolituste,

kutsestandardite ja eksamikorralduse osas. Siiski, kuna eelnõu on juba praegu laual, oleks

mõistlik sellise võimalusega arvestada. Ta lisas, et selle meetme tegelik kohaldamisõigus ei

teki niikuinii muudatuse jõustumisega, vaid alles siis, kui olemas on esimene inimene, kes on

vastava koolituse läbinud ja eksami sooritanud.

Kristi Purtsak kommenteeris esmalt viimast punkti. Ta märkis, et kindlasti toetatakse selle

teema edasist analüüsimist, kuid see vajab põhjalikumat käsitlemist, sest ETO-de ring on väga

lai. Näiteks kuuluvad sellesse ringi ka perearstid ning kohaliku omavalitsuse teehoolduse ja

lumekoristusega seotud ettevõtted, mistõttu tuleb põhjalikult läbi mõelda, kas just kõikidele

ETO-dele tuleks anda ka droonitõrjeõigus. Ta rõhutas, et tegemist on väga laia ringiga ning

seetõttu peavad kaasnema ka vastavad riskide maandamise meetmed.

K. Purtsak lisas, et nad on valmis sügisel koos SIM-ga selle teema uuesti ette võtma ja

analüüsima, kuidas seda ringi oleks võimalik laiendada. Praeguses etapis oleks aga oluline

teha esmalt esimene osa ära ning vaadata, kuidas see praktikas rakendub. Alles selle pinnalt

saaks otsustada, kas on vaja seda isikute ringi veel laiendada ning millised peaksid olema eri

liiki ETO-de puhul kohased riskide maandamise meetmed.

Kärt Voor kommenteeris seireandmete osa. Ta märkis, et ühest küljest on arusaadav soov

defineerida asjad võimalikult selgelt, sest see muudab praktikas tegutsemise lihtsamaks, kuid

teisest küljest tekib siin tehnoloogianeutraalsuse küsimus.

Ta tõi esile, et seireandmete jagamine ei pruugi alati tähendada mingisuguse andmekogumi

edastamist, vaid võib seisneda ka sellises infovahetuses, et ühest asutusest helistatakse

riigikaitseobjekti turvavale turvaettevõttele ja öeldakse, et nn punane täpp on nende poole

teel. Seetõttu ei ole praegu sel kujul ette nähtud turvategevuse eeskirja täiendamist.

K. Voor rõhutas, et tehnoloogianeutraalsuse säilitamiseks ning selleks, et kõik osapooled, sh

Lennuliiklusteeninduse AS, Transpordiamet, Kaitsevägi, PPA ning turvaettevõtted saaksid

tegutseda ühises, kõigile sobivas ja ühtsetel standarditel toimivas infoväljas, töötatakse välja

eraldi juhendid ja reageerimisplaanid. Ta kinnitas, et see töö on käimas ning eesmärk on

säilitada paindlikkus, et regulatsiooni ei kirjutataks liiga kinni. Seetõttu ongi sõnastus jäetud

üldisemaks.

Kristi Purtsak lisas, et see oleneb palju ka sellest, millist platvormi Kaitsevägi kasutab.

Tema hinnangul on kõige olulisem, et kõik need süsteemid hakkaksid omavahel automaatselt

ühilduma ning tulevikus peakski toimima selline lahendus, kus infosüsteemid suhtlevad

omavahel. Ta märkis, et ka Eesti kaitsetööstus ei ole veel seal maal, kus droonide tuvastamise

süsteemid oleksid juba sellisel soovitud tasemel.

Andre Lilleleht sõnas, et ETEL-i hinnangul just nende pakutud sõnastus kirjutaks

21

turvaettevõtteid vähem kinni. Ta selgitas, et praegune sõnastus paneb turvaettevõtjale

konkreetse kohustuse jagada andmeid korraga kolme riigiasutusega, ilma et oleks isegi

täpsustatud, milline neist üldse ütleb ette täpse korra, kuidas seda teha.

A. Lilleleht rõhutas, et enamus tehniliste seadmetega tegelevaid turvaettevõtjaid tunnevad

väga hästi neid protsesse, kuidas tuua Eestisse erinevaid seireandmeid salvestavaid seadmeid,

müüa neid riigile, paigaldada neid üles ja anda nende seadmetega kogutud andmeid edasi riigi

kasutusse. ETEL-i soov on mitte sattuda olukorda, kus tekib kohustus jagada midagi, mille

täpne sisu ei ole teada ning vältida seda, et jagatakse andmeid, mida tegelikult isegi ei peaks

nii laialt ja piiranguteta jagama.

Kärt Voor palus täpsustada, kas turvaettevõtjad kardavad eeskätt seda, et selge õigusraami

puudumisel võidakse jagada liiga palju andmeid.

Andre Lilleleht vastas jaatavalt ning selgitas, et hiljem ei tohiks tekkida olukorda, kus jääb

ebaselgeks, mida täpselt võis jagada ja mida mitte.

Ta juhtis tähelepanu, et ka kõik sellised kaamerad, mis salvestavad autonumbreid või muud

riigile olulist informatsiooni, on just turvaettevõtete poolt Eestisse toodud ja paigaldatud. Just

see on turvaettevõtjate jaoks selles punktis põhimure. Ta rõhutas, et ETEL ei ole seisukohal,

et andmeid ei peaks üldse jagama, vaid seaduses sellisel moel sätestatud kohustust tuleks

kindlasti veel täpsustada ning seda just turvategevuse eeskirjas, mis on TurvaTS-i täpsustav

raam, kuna vastasel juhul on selline lai kohustus riskantne.

Kärt Voor vastas, et kuna küsimus puudutab tõesti väga paljusid osapooli, nähaksegi siin

lahendusena just reageerimisplaane, et kõikidel oleks ühtne arusaam. Ta juhtis tähelepanu, et

kogu tervikpilt on Kaitseväe käes.

Lisaks, turvaettevõtjatel ei ole põhjust muretseda ka selle pärast, kui ühed ettevõtted ostavad

ühte tüüpi seadmeid ja teised teistsuguseid. Kogu see protsess toimub keskselt ja

koordineeritult nii, et kõik soetatud seadmed lõpuks omavahel toimiksid ja süsteemid

ühilduksid. Ta märkis, et seaduse ega rakendusakti tasandil ei ole need küsimused praegu veel

detailselt ette nähtud.

Kristi Purtsak lisas, et siia juurde tuleb ka koostöökokkulepe.

Varro Vooglaid kommenteeris, et ühelt poolt on mõistetav turvaettevõtjate mure, et

praktilisest poolest peaks turvategevuse eeskirjas olema selgelt määratletud, milliseid

andmeid nad jagama peavad ning samavõrd oluline on ka küsimus, mida üldse tohib jagada.

Samas tekib küsimus, kas selline lahendus oleks ka põhiseadusega kooskõlas.

V. Vooglaid rõhutas, et inimeste põhiseaduslike õiguste riive korral lähtutakse üldjuhul

eeldusest, et sellised asjad tuleb sätestada just seaduse tasandil, mitte üksnes eeskirja tasandil,

kus võib neid laiendada ilma parlamendi otsustuseta.

Kristi Purtsak vastas, et kui rääkida õhuruumi seirest, siis on õhuruumi näol tegemist päris

kauge ja kõrge pildiga ning tavapäraselt ei sisalda see selliseid isikuandmeid, mille puhul

peaks seadusandja väga detailselt sätestama, mida tohib teha ja mida mitte. Kui seirepildile

siiski jäävad isikuandmed, siis on selleks juba kogu isikuandmete kaitse regulatsioon olemas

ning eelnõu ei too selles osas midagi uut.

K. Purtsak selgitas, et eelnõu näeb eelkõige ette seda, et kui seirekaamera või muu seireseade

jäädvustab õhuruumi pilti, siis tuleb seda pilti jagada, et see informatsioon jõuaks ühtsesse

infosüsteemi ning kõikidel asjaosalistel oleks võimalik õhuruumis olevaid objekte näha,

eeskätt just droonide osas.

Madis Timpson andis sõna Kaitseministeeriumi esindajale.

Kaitseministeeriumi ametnik sõnas, et kuna seire teema puudutab väga oluliselt Kaitseväge

22

ning on Kaitseväe vastutusvaldkond, on see arutelu nende jaoks väga oluline. Ta rõhutas, et

Kaitsevägi on õhuruumi valvanud ja kaitsnud aastakümneid ning seetõttu on oluline vältida

olukorda, kus seadusesse kirjutatakse nüüd liiga jäigad kohustused, mis muudaksid

tegutsemise keerulisemaks. Oluline on tõrjuda julgeolekuohust tulenevaid ohte ning see peaks

olema reguleeritud võimalikult paindlikult.

Ta lisas, et Kaitseministeerium analüüsib jätkuvalt edasi seda, milliseid andmeid ning kuidas

ja millises ulatuses tuleks jagada. Samuti on veel töös see, milline peaks olema seireinfo

omavahelise liidestamise standard. Ta kinnitas, et Kaitseministeerium toetab eelnõu.

Madis Timpson märkis, et lisaks on eelnõule oma kirjalikud ettepanekud esitanud SIM ning

andis ministeeriumi esindajale nende tutvustamiseks sõna.

Henry Timberg sõnas, et SIM on esitanud ühe muudatusettepaneku, mille peaks politsei ja

SIM-i hinnangul kindlasti eelnõusse lisama. Ta selgitas, et tegemist on sisuliselt kahe

täiendusega, mis moodustavad ühe terviku. Ettepanek on lisada politsei ja piirivalve

seadusesse (PPVS) säte, mis on oma olemuselt mõnevõrra sarnane numbrituvastuskaamerate

sättega. Selle eesmärk oleks tagada politseile selge volitusnorm õhuruumi jälgimiseks, sh ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks. Samuti

vastavate andmete salvestamiseks ning hilisemaks kasutamiseks sätestatud eesmärkidel,

näiteks süütegude menetlemisel, kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel jne. Lisaks

sätestada, milliseid andmeid salvestatakse, kui kaua ja kus neid säilitatakse.

H. Timberg selgitas, et on mõnevõrra vaieldav, kui suures osas ja millises ulatuses saab

näiteks radariandmeid või raadiosignaali suunamäärajate andmeid käsitleda isikuandmetena.

Kui eesmärk on remote-ID ehk transponderite andmete nägemine, siis peab olema võimalik

neid andmeid seirata nii palju, kui võimekust on. Ta rõhutas, et seire peab olema pidev, sest ei

ole võimalik hakata seireseadmeid sisse lülitama alles siis, kui konkreetsele olukorrale

reageerima asutakse. Seirepilt peab olema pidev, mille pinnalt oleks võimalik reageerida.

Lisaks ongi oluline ka andmete salvestamine, kuna osa kuritegusid võivad ilmneda alles

hiljem. Seetõttu on SIM-i ettepanek lisada eelnõusse see säte, mis annaks politseile selge

volitusnormi õhuruumi jälgimiseks mehitamata õhusõidukitest tuleneva ohu ennetamise

eesmärgil. Ta rõhutas, et numbrituvastuskaamerate juhtum näitas, et pelgalt üldregulatsiooni

sätetest tuletatud õiguslik alus ei pruugi olla piisav ning seda viga ei tohiks korrata.

Kristi Purtsak kommenteeris, et Riigikantselei ei toeta praeguses etapis nii põhimõttelist

muudatust. Ta selgitas, et on olemas lennuohutuse infosüsteem, millel on oma põhimäärus

ning kuhu on võimalik lisada ka politsei, et näha käitajate numbreid. SIM soovib praegu aga

enamat ehk seda, et kogu drooniseire käigus pildile jäävat teavet saaks kasutada laiemalt

süütegude menetlemiseks, tagaotsitavate leidmiseks jne. Tema hinnangul tuleks seda küsimust

põhjalikumalt analüüsida ning kui see osutub põhjendatuks, siis saab tulla vastavate

muudatustega välja sügisel, mitte lisada neid käesolevasse eelnõusse.

Ta lisas, et Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on just saatnud kooskõlastusele ka teise

vastava eelnõu, mis puudutab mehitamata õhusõidukitega tehtud piltide laiemat kasutamist

ning leidis, et seda küsimust võiks tegelikult lahendada seal.

Henry Timberg kommenteeris, et viidatud JDM-i eelnõu käsitleb tegelikult seda, kuidas riik

ise mehitamata õhusõidukit kasutab. Näiteks kuidas ja millisel eesmärgil võib politsei enda

drooni abil kogutud pilti kasutada. Ta rõhutas, et SIM-i ettepanek puudutab praegu hoopis

seda, kuidas maapealsete seireseadmetega jälgida õhus lendavaid objekte ja nende käitajaid

tuvastada.

H. Timberg märkis, et kui konkreetset volitusnormi ei määratleta, siis ollakse olukorras, kus

eelnõuga antakse politseile küll eriseaduses juurde erinevaid volitusi, kuid selget õigust

pidevaks seireks ja nende andmete kogumiseks ei anta. See loob omakorda olukorra, kus

23

eeldatakse politseilt vastavat võimekust, kuid sõnaselge volitus selliste andmete kogumiseks

ja töötlemiseks puudub.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas probleem seisneb selles, et olemasolev õiguslik

regulatsioon ei ole piisavalt detailne, mis seda praktikat võimaldaks või hoopis selles, et

selline praktika ei pruugi praegusel juhul üldse õiguspärane olla ning soovitakse vältida

numbrituvastuskaamerate juhtumiga sarnast olukorda. Ta rõhutas, et need on kaks väga

erinevat olukorda. Üks asi on see, kui kohustatakse käitajatel transponderid sisse lülitada, et

oleks võimalik näha, kus droon konkreetsel hetkel lendab ja kes on käitaja. Teine asi oleks

see, kui kogu seda andmestikku soovitakse salvestada pikemaks perioodiks ja kasutada seda

hoopis laiematel eesmärkidel.

V. Vooglaid küsis, kuidas SIM kehtivat õigust tõlgendab ehk kas politseil on praegu juba

õigus selliseid andmeid salvestada ja töödelda ning soovitakse lihtsalt detailsemat

regulatsiooni või praegu seda õigust ei ole ja nüüd püütakse seda juurde saada.

Henry Timberg selgitas, et näiteks piiril kasutatavate seadmete nagu radarite või

raadiosignaali suunamäärajate puhul ei ole otsest seost isikuandmetega, mistõttu on seire

tegelikult lubatud. Kui seade siduda aga transponderitega, muutuvad need andmed juba

isikuandmeteks. Just seetõttu oleks loogiline, et kui eeldatakse politsei poolset seiret ja pildi

pidevat jälgimist, peab selliseks toiminguks olema ka selge volitusnorm. Kui sellist normi ei

ole, siis tekibki küsimus, kas piisab üksnes üldsätete pinnalt tuletatavast õiguslikust alusest

või mitte.

Varro Vooglaid märkis, et jälgimine on üks asi, kuid nende andmete salvestamine ja

töötlemine on siiski hoopis teine asi.

Henry Timberg vastas, et mõlemad toimingud on siiski isikuandmete töötlemine. Üks asi on

reaalajas jälgimine ja teine on nende andmete hilisem kasutamine. Ta rõhutas, et politsei roll

mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes ei ole siiski sama, mis Kaitseväel ning ka riskid on

erinevad. Politsei vaatest ei ole küsimus selles, et seirepildil nähakse objekti ja seda hakatakse

kohe alla laskma. Tuleb märkida, et droone on võimalik kasutada ka kuritegevuse vahendina,

näiteks salakaubaveos, luures vms. Selline tegevus võib olla latentne ning selle toimumist ei

pruugi seire koheselt reaalajas tuvastada. Kui seireandmeid ei salvestata, siis ei ole ka

võimalik hiljem kuritegevuse mustreid tuvastada.

H. Timberg rõhutas, et kui politseile pannakse selles valdkonnas ülesanne, peab olema ka

selge õigus seda pilti saada ning volitus seda ka salvestada.

Maria Jufereva-Skuratovski sõnas, et tema lähenemine selles küsimuses on toetav, sest kui

politseilt oodatakse seiret, siis peaks andma selleks ka piisavalt volitusi.

Ta küsis, miks tuleks Riigikantselei hinnangul selle küsimuse lahendamisega oodata sügiseni.

Kristi Purtsak vastas, et Riigikantselei ei ole veel saanud seda ettepanekut piisavalt detailselt

analüüsida ning seega puudub selgus, mida täpsemalt nende andmetega teha soovitakse ehk

miks neid salvestatakse ja milleks neid salvestisi hiljem kasutatakse. Ta märkis, et SIM-i

ettepanek on sõnastatud päris laialt ning näeb ette kõikide andmete salvestamist ja hilisemat

kasutamist erinevatel eesmärkidel.

K. Purtsak rõhutas, et käesoleva eelnõu fookus on siiski reaalajas seiramine ehk kes ja kus

lendab ning edastada see informatsioon ka Kaitseväele. SIM-i ettepanek eeldaks sisuliselt uue

infosüsteemi loomist ning sellist lahendust ei ole peetud võimalikuks niivõrd kiiresti ja ilma

põhjalikuma analüüsita teha. Seetõttu oli nende seisukoht, et teemat võiks arutada edaspidi.

Valdo Randpere küsis, kas selline jälgimissüsteem on juba kuskil olemas ning SIM lihtsalt

soovib neid andmeid ka endale saada või on SIM-i eesmärk üles ehitada täiesti uus süsteem,

milles neid andmeid jälgida, registreerida ja salvestada.

24

Henry Timberg märkis, et Eestis tegutsevad juba praegu eraettevõtted, kes koguvad

transponderite seireandmeid ja jälgivad droone. Näiteks HexTech drooniradar, kelle süsteem

katab juba üsna suurt osa Eestist.

Ta selgitas, et need andmed ei ole iseenesest salajased, sest teoreetiliselt võib igaüks

transponderi andmeid vastu võtta ning näha selle drooni ja puldi asukohta ning käitaja

registreerimisnumbrit. Riigi vaatest tekib siin aga tõesti sama küsimus nagu sõidukite

registreerimisnumbrite puhul ehk kui eraettevõte selliseid andmeid kogub, siis ei ole need

sisuliselt isikuandmed, kuna eraettevõttel puudub ligipääs liiklusregistrile. Kui aga riik neid

andmeid kogub ja töötleb, muutuvad need isikuandmeteks, sest riik saab Transpordiameti

andmekogust järele vaadata, kelle drooniga on tegemist. Ta rõhutas, et kui kehtestatakse nõue,

et kõikidel droonidel peab olema käitaja registreerimisnumber sisse lülitada, et neid oleks

võimalik tuvastada ning seirepilti pidevalt jälgida, siis olekski loogiline sätestada seaduses

selgelt, et politseil on sellisel eesmärgil volitusnorm õhuruumi jälgida ja seirata.

H. Timberg märkis, et tegemist ongi õiguslikult uue valdkonnaga, sest reguleeritakse tegevust,

mida sellisel kujul ei ole varem olnud. Ta tõi esile, et riigipiiri seaduses on olemas üks väga

üldine säte, mille järgi teostatakse riigipiiri valvamist politsei ja Kaitsevägi poolt ka

asjakohaste tehniliste vahenditega ning seda sätet on võetud üheks eeskujuks. Samas, kui soov

on laiendada politsei ülesannet edaspidi nii, et politseil on üle riigi selline droonipolitsei roll,

siis tuleb selleks ette näha ka vastav õigus neid andmeid töödelda. Vastasel juhul võib tema

hinnangul tekkida lünk isikuandmete töötlemisel.

Andre Hanimägi meenutas, et eelnõu esimesel lugemisel jäi mulje, nagu istuksid PPA ja

Kaitsevägi sisuliselt ühes ruumis ning otsustaksid seal, kelle probleem konkreetne droon on.

Ta märkis, et seire mõttes paistab seega süsteem juba olemas olevat ning praegu räägitakse

eeskätt nende andmete salvestamisest. Ta küsis, kas praegu juba ei ole vähemalt mingisugust

salvestamise võimekust, kuna tõenäoliselt ei saa tegemist olla üksnes hetkelise pildiga.

Näiteks vaadatakse ka lennuliikluse valdkonnas hiljem radaripilte üle. Sellest lähtuvalt võiks

eeldada, et ka siin on teatav tehniline võimekus tõenäoliselt võimalik.

A. Hanimägi küsis lisaks, kuidas toimub praegu praktiline reageerimine väga konkreetsetes

juhtumites. Ta märkis, et kui drooniga viiakse läbi nähtavalt väga konkreetne tegevus, näiteks

veetakse üle piiri narkootikume, siis on ju politseil juba praegu reageerimine võimalik ning

praegu on soov pigem kuritegevuse mustrite tuvastamine.

Kristi Purtsak vastas, et salvestamise võimekus on tõesti olemas, kuid SIM-i ettepanek

seisneb selles, et neid salvestisi soovitakse kasutada senisest laiemalt, mitte üksnes õhuruumi

seireks, vaid üldisemalt ka süütegude menetlemiseks.

Henry Timberg vastas, et reageerida saab tõesti ka praegu, kuid näiteks korduvaid mustreid

praegu täpsemalt tuvastada ei saa. Seega jõutakse taas küsimuseni, et transponderi andmed on

väga selgelt seotud isikuandmetega ning nende kasutamiseks selget volitusnormi ei ole. Kui

aga öeldakse, et politsei ülesanne on õhuruumi kaitse, siis peaks tema hinnangul politseil

olema ka võimalus näha, kellel on transponderid sisse lülitatud ning vajadusel ka kes on

konkreetsed käitajad, et selliseid olukordasid tuvastada ja andmeid kasutada. Vastasel juhul ei

ole tegelikult võimalust täpsemalt aru saada, kes ja kus lendab.

H. Timberg märkis, et kui rääkida andmete kasutamisest muudel eesmärkidel, näiteks

süütegude menetlemisel, siis on kõrgendatud ja olulise ohu alusel reageerimise õigus politseil

LennS-is niikuinii olemas. Tagantjärele sellel eesmärgil salvestiste kasutamine kuuluks tema

hinnangul samasse kategooriasse. Ilma salvestiseta ei ole võimalik neid menetleda.

Ta lisas, et süüteod võivad olla väga erineva iseloomuga. Näiteks võib tegu olla lihtsalt

käitamisnõuete rikkumises ehk keelualas, liiga kõrgel või kaugel lendamises, kuid mõni tegu

võib kaasa tuua ka reaalse ohtliku olukorra. Seetõttu oleks oluline, et pärast oleks selles osas

25

võimalik midagi ka tuvastada.

Varro Vooglaid küsis, kas PPA kogub juba praegu selliseid droonide käitajate andmeid

isikuandmete tähenduses.

Lisaks, kas juhul, kui transponderi sisselülitamise kohustus kehtestatakse ja selliseid andmeid

hakkab olema oluliselt rohkem, leiab PPA juba täna, et tal on õigus neid andmeid koguda ja

töödelda. Kui see on nii, siis millisele õiguslikule alusele tuginetakse. Samuti soovis ta

selgust, kas neid andmeid üksnes jälgitakse reaalajas rikkumiste tuvastamiseks või kantakse

need ka andmebaasi, säilitatakse ja hiljem töödeldakse.

Henry Timberg vastas, et transponderi ehk majakaandmeid politsei tema teada ise kuskile ei

kogu ega salvesta. Ta selgitas, et sisuliselt nende andmete nägemiseks kasutatakse täna

eraettevõtete teenust.

Varro Vooglaid kommenteeris, et selline vastus oleks näiteks numbrituvastuskaamerate

kontekstis väga küsitav, kui öelda, et politsei ise küll neid andmeid ei kogu, kuid mingi

eraettevõte kogub ja politsei saab neid lihtsalt nende käest.

Kristi Purtsak märkis, et drooni käitaja andmed asuvad lennuohutuse infosüsteemis, mida

peab Transpordiamet. Selles osas on oma põhimäärused, kus on sätestatud, kellel on sinna

juurdepääs ja millistel eesmärkidel. Tema hinnangul on seega küsimus lahendatav ka nii, et

SIM-il on võimalik algatada valitsuse määruse muutmine, et luua endale alus nende andmete

nägemiseks.

Ta rõhutas, et täiesti eraldi küsimus on uue infosüsteemi loomine, mida Riigikantselei tõesti

praeguses etapis ei toeta. Küll aga toetatakse selle teema põhjalikumat analüüsimist ja

lahendamist edaspidi, mitte konkreetse eelnõu raames.

Valdo Randpere märkis, et arutelus on seni keskendutud peamiselt õhus lendavatele

droonidele, kuid lisaks nendele on tänapäeval olemas ka maismaal ja veepinnal liikuvad

droonid. Ta küsis, kuidas selliste vahendite puhul on see küsimus lahendatud. Täpsemalt, kas

ka veepinnal või maismaal liikuv droon peab olema kuidagi registreeritud ning kas seda tuleb

samuti tõrjuda või milline regulatsioon neile üldse kehtib, arvestades, et tehnoloogia areng

toimub väga kiiresti.

Kristi Purtsak nõustus, et areng toimubki väga kiiresti ning see on üks järgmine teema,

millele riik peab edaspidi tähelepanu pöörama. Ta märkis, et selliste vahendite puhul ei ole

praegu registreerimiskohustusi. Samas tuleb rõhutada, et käesolev eelnõu on sõnastatud

tehnoloogianeutraalselt ehk see ei piirdu üksnes õhus liikuvate mehitamata objektidega, vaid

võimaldab PPA-le ja Kaitseväele sisuliselt samad õigused ka veepinnal või maismaal

liikuvate mehitamata objektide osas.

K. Purtsak tõdes, et tegemist on praegu veel täiesti nn tuvastamata maailmaga, kus puuduvad

sisuliselt nii registreerimise kohustused kui ka tegelikult selline turg või liikumine võrreldes

õhus lendavate droonidega.

Madis Timpson tänas kutsutuid arutelu eest.

Esimees alustas kokkuvõttega SIM-i ettepanekust ning sõnas, et tema seda ettepanekut ei

toeta. Tema hinnangul ei ole see ka päris mõistlik lähenemine, kui ettepanek valitsuses toetust

ei leia, kuid tullakse siiski komisjoni ette sooviga luua taas uus infosüsteem, et kasutada

andmeid teistel eesmärkidel, kui eelnõu fookus.

Andre Hanimägi sõnas, et tema hinnangul tuleks SIM-i sooviga siiski ühel hetkel edasi

minna. Ta leidis, et soov on iseenesest mõistlik, kuid ta ei hakka ise samuti praeguses etapis

selles osas hääletust nõudma, sest võib olla oleks selle lisamine just käesolevasse eelnõusse

tõesti liiga suur samm korraga. Samas väljendas ta lootust, et küsimusega tegeletakse mõne

26

teise eelnõu raames võimalikult kiiresti edasi.

Madis Timpson vastas, et tal ei ole samuti politsei soovide vastu iseenesest midagi, kuid talle

ei meeldi see viis, kuidas seda ettepanekut praegu menetlusse toodi. Tema hinnangul ei kuulu

see küsimus sisuliselt üldse kõnealuse eelnõu reguleerimisalasse ning pigem tuleks vajadusel

teha selle küsimuse lahendamiseks eraldi eelnõu.

Varro Vooglaid nõustus, et see ei ole hea menetluspraktika, kui peaminister tuleb uue

eelnõuga ja selgitab selle mõtet, kuid edasise menetluse käigus püütakse sellele vaikselt

hoopis teistsuguseid asju n-ö juurde pookida.

Kristi Purtsak kommenteeris, et eelnõu saavad osapooled siiski rakendada ning selles ei ole

küsimust. Probleemkoht seisneb hoopis selles, et need ettepanekud tekkisid sisuliselt paar

päeva tagasi ehk neid ei ole veel kooskõlastatud ega põhjalikumalt arutatud.

Ta rõhutas, et eesmärk võib isegi õige olla ning ilmselt tulebki tulevikus selles suunas liikuda,

kuid enne tuleb see küsimus põhjalikumalt läbi rääkida, sh ka andmekaitse ekspertidega ning

päriselt aru saada, milliseid andmeid täpsemalt kogutakse, kuhu need andmed jõuavad ja

kuidas neid kasutatakse.

Madis Timpson nõustus. Ta märkis, et tegemist on ajakriitilise eelnõuga ning eesmärk on

sellega edasi liikuda. Sügisel on Riigikantselei sõnul võimalik veel tõusetunud küsimustega

edasi tegeleda, sh ITL-i ja TTJA koostöö osas suhelda. SIM-i ettepanekut praegu ei toetata,

mitte eesmärgi enda pärast, vaid seetõttu, et neid ei ole veel jõutud piisavalt läbi töötada.

Esimees tegi seejärel ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere,

Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre Hanimägi,

Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja

Toomast, Varro Vooglaid).

3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre Hanimägi, Anti Haugas,

Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast,

Varro Vooglaid).

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija

Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 132

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 01. juuni 2026

Algus 11.15, lõpp 12.53

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Raini Laide (nõunik-sekretariaadijuhataja), Linnar Liivamägi (nõunik)

Puudus: Heljo Pikhof

Kutsutud: Riigikantselei õigusasjade direktor Kristi Purtsak ja õigusosakonna nõunik Kärt

Voor, Kaitseministeeriumi ametnik, Siseministeeriumi arendusekspert ja mehitamata

õhusõidukite koordinaator Henry Timberg, Eesti Turvaettevõtete Liidutegevjuht Andre

Lilleleht, Eesti Lennundusklastri drooniteenuste projektijuht Jaan Erik Kiissel, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu operaatorite nõukoja liikmed jurist Eve Talts

ning võrgu- ja infrastruktuuri juht Mihkel Kõiv (Telia Eesti AS-ist) (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine (muuta varasemat menetlusotsust ja teha ettepanek viia

eelnõu III lugemine ja lõpphääletus läbi 10.06)

3. Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE)

teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (01.06.2026-07.06.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 01. juuni 2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine (muuta varasemat menetlusotsust ja teha ettepanek viia

eelnõu III lugemine ja lõpphääletus läbi 10.06)

3. Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

2

seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE)

teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 02. juuni 2026 kell 14.00

1. Arvamuse andmine ELAK-le: Eesti seisukohad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja

muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemist käsitleva direktiivi eelnõu kohta -

COM(2026) 102

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE) teiseks

ja kolmandaks lugemiseks ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Peeter Ernits, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine (muuta varasemat menetlusotsust ja teha

ettepanek viia eelnõu III lugemine ja lõpphääletus läbi 10.06)

Madis Timpson sõnas, et ettepanek on muuta varasemalt tehtud menetlusotsus ja viia eelnõu

kolmas lugemine läbi 10. juunil. Esimees küsis, kas komisjon soovib seda ettepanekut

hääletada. Komisjonis seda soovi ei avaldatud.

Otsustati:

2.1. Muuta eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva ja määrata selleks 10.06.2026 (konsensus:

Peeter Ernits, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2.2. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks

Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält). (konsensus: Peeter Ernits, Anti

Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja

Toomast, Varro Vooglaid).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902

SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson sõnas sissejuhatuseks, et Riigikogust eelnõule muudatusettepanekuid ei

esitatud, küll aga on laekunud peaministri allkirjaga esitatud muudatusettepanekud. Täna on

eesmärk esitatud ettepanekud läbi vaadata ning lisaks kuulata ära eelnõule esitatud arvamuste

esindajad.

Esimees andis sissejuhatuseks sõna Riigikantselei esindajale.

Kristi Purtsak sõnas, et peaministri allkirjaga esitati need muudatusettepanekud, kuna 2.

juunil on täiskogus kolmandal lugemisel kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ning käesolev

eelnõu tuleb viia selles tehtavate korrakaitseseaduse (KorS) muudatustega kooskõlla, sh

viidete, numeratsiooni ja ka uue seaduse pealkirjaga seoses, kuna senine riigikaitseseadus

kaob ja selle asemel tuleb uus seadus uue nimega.Lisaks on riigikaitsekomisjonis praegu

menetluses Kaitseväe korralduse seaduse muutmine, millega tuleb käesolev eelnõu samuti

3

tehniliselt kooskõlla viia, et kasutataks samasuguseid mõisteid ja viiteid.

K. Purtsaks selgitas, et suurem osa muudatusettepanekutest on seega tehnilised, kuid on ka

kaks sisulist muudatust. Esimene neist puudutab nn transponderi (remote-ID) sisselülitamise

kohustust ehk teatud drooniklasside puhul tuleb drooni käitajal oma registreerimisnumber

sisse lülitada, sest vastasel juhul on radarilt võimalik näha üksnes nn täppe, kuid mitte seda,

kes on selle drooni omanik.Ta märkis, et see kohustus tuleneb juba Euroopa Liidu (EL)

õigusest ning Eesti sätestab nüüd selgesõnaliselt, et kui käitajale on registreerimisnumber

antud, siis tuleb see ka sisse lülitada. See võimaldab reaalselt tuvastada, kes ja kus lendab

ning vajadusel drooni käitajaga ühendust võtta.

Teise sisulise muudatusena tõi ta esile väärteokaristuste suurendamise. Ta selgitas, et

lennundusõiguses on karistusmäärad olnud aastaid madalad, kuid järjest enam esineb täna just

droonidega seotud juhtumeid, mistõttu tõstetakse kahe mehitamata õhusõiduki süsteemidega

seotud väärteokoosseisu karistusmäära. Ta lisas, et ülejäänud lennundusseaduse (LennS)

karistusmäärad vaadatakse üle lennundusõiguse revisjoni raames.

Madis Timpson andis muudatusettepanekute loetelus olevate ettepanekute tutvustamiseks

sõna Riigikantselei esindajale ning viis samaaegselt läbi hääletused.

Kristi Purtsak tutvustas muudatusettepanekuid nr 1-9:

1. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 2 ja 3 (muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni) järgmiselt:

„2) paragrahvi 162 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „§ 45 lõigetes 1 ja 5“ tekstiosaga „§ 45

lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 451“;

3) paragrahvi 162 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 ning § 45

lõigetes 5 ja 6 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra

ajal, välja arvatud juhul, kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.“.“.

Selgitus: muudatusettepaneku eesmärk on viia KorS § 162 lõikes 41 esitatud viited KorS § 45

asjakohastele lõigetele kooskõlla eelnõus tehtavate KorS § 45 muudatustega. Eelnõuga

muudetakse KorS § 45 lõikeid 1, 2 ja 5 ning KorS § 45 täiendatakse lõigetega 21 ja 6.

Muudatused tehakse, et peatada saaks ka mehitamata sõidukeid (maal, vees ja õhus).

Kehtiv KorS § 162 lõige 42 viitab kehtiva KorS § 45 lõikele 5 ning sätestab, et kaitseväelane ja

Kaitseliidu tegevliige võib korrakaitseseaduse § 32 lõikes 4 ja § 45 lõikes 5 sätestatud

erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. Kuna kehtiva KorS

§ 45 lõige 5 muudetakse eelnõuga ning osa lõikest 5 viiakse uude lõikesse 6, tuleb viidet

täiendada ka lõikega 6. Kuna eesmärk on, et KorS § 32 lõikes 4 ning KorS § 45 lõigetes 5 ja 6

sätestatud erimeetmeid võiks mehitamata sõidukite suhtes kohaldada siis, kui ei ole

eriolukorda või erakorralist seisukorda, tuleb selline välistus normis ette näha.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 15–17 järgmiselt:

4

„15) paragrahvi 821 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest.“;

16) paragrahvi 821 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 45 lõigetes 1 ja 5“ tekstiosaga „§ 45

lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 451“;

17) paragrahvi 821 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib käesoleva seaduse § 45 lõigetes 5 ja 6 sätestatud

erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal, välja arvatud juhul,

kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.“.“.

Selgitus: Riigikogu menetluses olev kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 SE

muudab ka KorS-i – eelnõu 668 SE § 219 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KorS §-d 161 ja

162 ning punktiga 4 täiendatakse KorS-i §-dega 821–824, mis reguleerivad Kaitseväe ja

Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist. Seetõttu tuleb muudatused ette näha ka neis

normides, vastasel juhul ei ole pärast 668 SE jõustumist Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus

kohaldada erimeetmeid, mis nähakse ette eelnõuga 902 SE. Need muudatused jõustatakse

01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3. Muuta eelnõu § 2 punktis 3 esitatud elektroonilise side seaduse § 115 lõike 1 punkti 7

järgmiselt:

„7) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel

turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on riigikaitseseaduse alusel

määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja kui raadioside piiramise vajadus

tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist

ning turvaettevõttele või riigikaitseobjekti omanikule või valdajale on väljastatud

sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.“;

Selgitus: raadioside piiramiseks peab olema sagedusluba, mille annab Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. Kuivõrd ESS § 12 lõike 1 kohaselt esitab sagedusloa saamiseks

TTJA-le taotluse isik, sh ei eristata, kas isik on füüsiline või juriidiline, peab normist

nähtuma, kes on see isik, kellele sagedusluba väljastatakse. Õigusselguse huvides

täpsustatakse, et sagedusluba väljastatakse kas turvaettevõttele (kui riigikaitseobjekti valdaja

või omanik on turvaettevõttega sõlminud turvamiseks lepingu) või riigikaitseobjekti valdajale

või omanikule (kui turvamist teostab siseturvakorraldaja).

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 4 (muutes vastavalt järgmise punkti numeratsiooni)

järgmiselt:

„4) paragrahvi 115 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5

„7) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel

turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24

lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist ning ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks määratud objekti turvavale turvaettevõttele või objekti omanikule või

valdajale on väljastatud sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse asjakohasele normile. Termin

„riigikaitseobjekt“ tuleb muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

5. Täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 3 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmiselt:

„3) paragrahvi 3 lõike 31 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks

või ajutiseks riigikaitseobjektiks“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel

ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

6. Muuta eelnõu § 6 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvis 41 asendatakse läbivalt tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 4 ja lõike 11

punktis 2“;“.

Selgitus: eelnõuga täiendatakse LennS § 41 lõikega 11, mis loob võimaluse lisaks praegu

kehtivale regulatsioonile lennata geograafilises alas või ajutises geograafilises alas loaga

(kehtiv lõige 4), selle ala kehtestajal lisaks ka keelata MÕS käitamise, kohaldada

keskkonnastandardeid, piirata teatud klasside MÕS lendamise või piirata teatud omadustega

MÕS lendamise.

Kehtivas LennS-s on asjakohastes luba käsitlevates normides viited lõikele 4, mis sätestab

kohustuse, et lendamiseks on vaja luba - see norm hõlmab lendamise luba nii mehitatud

õhusõidukite lennupiirangutega alas kui ka MÕS lennutamisega seotud geograafilistes alades

(sh ka ajutises geograafilises alas).

Seoses lõike 11 lisandumisega, mis laiendab MÕS geograafilise ala kehtestaja võimalusi

selles alas MÕS lendamise ja käitamise piiramiseks (lisaks loa olemasolul lendamise

lubamisele lisandub veel võimalusi, nt MÕS käitamise keelamine), jääb kehtiv lõige 4

6

reguleerima ainult mehitatud õhusõidukite lennupiirangutega seotud luba. Seetõttu on vaja

LennS täiendada ka viitega lõike 11 punktile 2, et asjakohastes luba käsitlevates normides

oleks hõlmatud nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukid.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

7. Muuta eelnõu § 6 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises

alas lendamiseks on vaja luba. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajutises

geograafilises alas lendamiseks on vaja luba, kui ajutise geograafilise ala kehtestaja lubab

lendamise lõike 11 punktis 2 nimetatud loa olemasolul.“;“.

Selgitus: kuivõrd eelnõuga täiendatakse LennS § 41 lõikega 11, mis võimaldab lisaks praegu

kehtivale regulatsioonile lennata geograafilises alas või ajutises geograafilises alas loaga ka

keelata MÕS käitamise, kohaldada keskkonnastandardeid, piirata teatud klasside MÕS

lendamise või piirata teatud omadustega MÕS lendamise, tuleb muuta LennS viiteid. Eesmärk

on, et luba on vaja siis, kui on kehtestatud lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafiline ala

MÕS-dele. Geograafilise ala ja ajutise geograafilise kehtestajal on võimalik valida, millist

meedet ta uue lõike 11 alusel kasutab, näiteks võib mh keelata MÕS käitamise (näiteks

päästesündmus, mille raames on vajalik sündmuse kohal MÕS käitamine keelata).

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

8. Täiendada eelnõu § 6 uue punktiga 6 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmiselt:

„6) paragrahvi 7 lõike 13 punktis 3 ja § 463 lõike 5 punktis 11 asendatakse tekstiosa

„riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks“ tekstiosaga

„kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

9. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 4620 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

7

„(4) Kui mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947

lisa A ja B osa kohaselt kasutada aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise

süsteemi, peab kaugidentimise süsteemi olema sisestatud selle mehitamata õhusõiduki

süsteemi käitaja registreerimisnumber.“.“.

Selgitus: selleks, et oleks võimalik siduda MÕS tema käitajaga, on vaja seadust muuta.

Kohustuse seadmise eesmärk on lisaks lennundusohutusega seotud riskidele ka kõigi muude

riskide vähendamine. MÕS saab olla näiteks kuritegude toimepanemise vahend, julgeoleku

ohustamise vahend. Kui osal MÕS-del on EL määrusest tulenev kohustus kasutada

kaugidentimise süsteemi, peavad need MÕS-d selle siduma käitaja registreerimisnumbriga.

Kui käitatakse MÕS-i, millel kaugidentimise kasutamise süsteemi kohustust ei ole, ei pea seda

kohustust täitma. See tähendab, et uut kohustust see norm käitajale kaasa ei too.

Markeerime, et C0 ja C4 droone ei saa kaugtuvastuse kasutamiseks kohustada, sest nendel

droonidel ei ole sellist kohustust Euroopa Liidu õigusega ette nähtud. Kaugtuvastuse

kasutamise nõue on ainult C1, C2, C3, C5, C6 klassi droonidel ning mistahes droonidel, mida

kasutatakse erikategoorias.

Täpset C1–C4 droonide hulka teada pole, kuna pole sellist teavitamise või registreerimise

nõuet. Statistika 21.05.2026 seisuga:

MÕS reg käitajaid – 5339

A1/A3 kaugpiloodi pädevusi väljastatud – 10 089

A2 kaugpiloodi pädevusi väljastatud – 465

STS kaugpiloodi pädevusi väljastatud –137

Erikategooria käitamislube (kehtivad) – 28

STS kaugpiloodi koolitusorganisatsioone – 1

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis

Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

Maria Jufereva-Skuratovski küsis, kas Eesti seiresüsteemid võimaldavad tuvastada seda,

millist tüüpi droon lendab.

Henry Timberg selgitas, et muudatus lähtub EL määrusest, mille kohaselt peavad teatud

drooni tüübid ehk klassid vastavalt suurusele olema kohustuslikult varustatud majakaga ehk

transponderiga. Ta märkis, et enamikul Eesti õhuruumis lendavatel droonidel on transponder

olemas, kuid mõnede klasside puhul seda kohustust ei ole. Transponder edastab pidevalt

signaali, kus droon õhuruumis asub, kus asub maapinnal selle pult ning ka teatud

metaandmeid drooni tüübi kohta.

H. Timberg rõhutas, et muudatuse eesmärk on lisada signaali ka käitaja registreerimisnumber.

Ta selgitas, et isik saab selle numbri Transpordiametist ning sisuliselt on see võrreldav auto

registreerimisnumbriga. See tähendab, et isik peab registreerimisnumbri drooni sisestama ning

seejärel on signaali põhjal võimalik lisaks juba praegu nähtavale drooni ja puldi asukohale

ning drooni tüübi informatsioonile vajaduse korral käitaja registreerimisenumbri kaudu

Transpordiameti andmekogust tuvastada ka drooni omanik.

Varro Vooglaid küsis, milliste drooni tüüpide puhul sellist nõuet kohaldatakse. Lisaks, kas

tegemist on ühe sellise nõudega, mille rikkumise eest on võimalik vastavalt teisele sisulisele

väärteokaristuste suurendamise muudatusettepanekule (loetelus nr 12) määrata kuni 400 000

euro suuruse trahvi.

8

Kristi Purtsak vastas, et drooni tüübid on muudatusettepaneku selgituses toodud ning nõue

kohaldub C1, C2, C3, C5 ja C6 klassi droonidele.

Henry Timberg lisas, et need klassid on peamiselt seotud droonide suuruse ja võimsusega.

Ta tõi näitena esile, et C0 klassi kuuluvad hetkel alla 250 grammi kaaluvad droonid, mis ei

ole pelgalt mänguasjad, vaid siiski väikesemad lendavad drooni mudelid. EL määruse

kohaselt ei ole kõikidel drooni klassidel transponder kohustuslik, näiteks C0 ja C4 puhul.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas kõige tavapärasem poest ostetud droon, näiteks DJI

Mavic 3, kuulub samuti nende drooni klasside hulka, millele see kohustus rakendub.

Henry Timberg vastas, et näiteks Mavic 3 puhul peab transponder olema ning sellisel juhul

tuleb ka registreerimisnumber drooni sisestada. Ta lisas, et väiksemate mudelite, näiteks DJI

Neo puhul ei ole transponderit ning seega ei saa ka numbrit sisestada.

H. Timberg rõhutas, et eeskätt lähtutakse sellest, et Eestis ei kehtestata erisusi võrreldes EL

regulatsioonidega ehk kui konkreetse drooni tüübi puhul ei pea vastavalt EL õigusele olema

transponderit ega signaali edastama, siis Eesti sellist nõuet eraldi ei kehtesta. Kui aga droonil

peab transponder olema ja ka EL nõuete kohaselt peab see signaali edastamiseks sisse

lülitatud olema, siis sätestatakse nüüd Eestis selgelt, et signaali tuleb lisada ka käitaja

registreerimisnumber.

Kristi Purtsak vastas väärteokaristuste suurendamise muudatusettepaneku osas, et see

puudutab juriidiliste isikute karistusmäärasid. Füüsiliste isikute puhul on samuti karistused

võimalikud, kuid nende määrasid praegu ei muudeta.

Henry Timberg lisas, et eraisikute puhul on väärteo trahvimäär endiselt kuni kolmsada

trahviühikut.

Ta märkis, et edaspidi kui muudatusega selline kohustus kehtestatakse ja tuvastatakse eraisik,

kes ei ole käitaja registreerimisnumbrit sisestanud, siis põhimõtteliselt on võimalik väärteo

eest trahvi määrata. Samas rõhutas ta, et riigi eesmärk ei ole inimesi koheselt karistada, vaid

reageerida sel viisil eeskätt siis, kui rikkumised on korduvad ja kohustust eiratakse teadlikult.

Valdo Randpere küsis, kas Eestis on lubatud ise drooni ehitada, millised reeglid sellisel juhul

kehtivad ning kas see droon tuleb samuti registreerida.

Henry Timberg vastas, et droone saab ise ehitada, kuid ka need peaksid siiski teatud klassi

langema.

Jaan Erik Kiissel selgitas, et see ongi väike kitsaskoht, et ise ehitatud droon ei pruugi

langeda teatud klassi ning sellele ei saa seega kaasneda ka samasugune kohustus.

Ta tõi esile, et teistes riikides on kaugidentifitseerimise kohustus defineeritud õhuruumi tüübi

järgi. Seega, kuigi vastavustabelis on viidatud, et riik ei saa kehtestada rangemaid nõudeid kui

EL, siis on tegelikult võimalik defineerida õhuruumi tüüp, kus on transponderi kasutamine

kohustuslik. Ta märkis, et kui drooniga ei ole transponderit kaasas, siis on tehniliselt võimalik

seda ka hiljem lisada ning selle maksumus jääb suurusjärku 100 eurot.

Andre Hanimägi küsis, kuidas toimitakse vanemate droonide puhul, millele ei ole varasemalt

transponderi kohustust olnud, kuid mis võiksid täna oma klassifikatsiooni järgi kuuluda nende

droonide hulka, millele kohustus rakendub.

Henry Timberg vastas, et nende jaoks peaks kehtima erisus, mille kohaselt seda kohustust ei

teki. Ta tõi esile, et ka EL õiguse järgi ei ole seda kohustust nn ajaloolistel droonidel ning

Eesti seda kohustust ei kehtesta.

9

Kristi Purtsak kinnitas, et tagantjärele sellist kohustust ei kehtestata.

Andre Hanimägi küsis lisaks, kas drooninduse valdkonnas kaasneb selle muudatusega ka

registreerimistasu või käib registreerimine tavapärase riigilõivu raames.

Henry Timberg vastas, et isik peab Transpordiametis end käitajana niikuinii registreerima

ning selle eest on ette nähtud tasu.

Madis Timpson märkis kokkuvõtteks, et tema arusaamise järgi ei reguleerita Eestis midagi

rangemalt kui EL-is, vaid jäädakse ette nähtud piiridesse.

Kristi Purtsak kinnitas seda ning selgitas, et sisuliselt seisnebki asi selles, et EL on vastava

kohustuse juba ette näinud ja annab vastavaid numbreid käitajatele. Eesti sätestab nüüd

selgesõnaliselt selle, et see registreerimisnumber tuleb ka sisse lülitada.

Ta märkis, et seni on olukord olnud selline, et numbrid on küll olemas, kuid paljud käitajad

jätavad need sisse lülitamata, mistõttu tuleb see kohustus nüüd selgemalt sätestada.

K. Purtsak tutvustas muudatusettepanekuid nr 10-12:

10. Muuta eelnõu § 6 punkti 9 järgmiselt:

„9) paragrahvis 601 asendatakse läbivalt tekstiosa „§ 41 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 41 lõikes 4 ja

lõike 11 punktis 2“;“.

Selgitus: uue § 41 lõike 11 lisandumise tõttu on vaja muuta viiteid.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja

Toomast, Varro Vooglaid).

11. Muuta eelnõu § 6 punktis 12 esitatud lennundusseaduse § 601 lõiked 13 ja 14 lõigeteks

81 ja 82.

Selgitus: 668 SE § 226 punktis 11 esitatud LennS § 601 täiendamise tõttu lõikega 13 on lõige

13 juba hõivatud ja käesoleva eelnõuga lisatavate järjestikuste lõigete sobiv asukoht on

lõiked 81 ja 82.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja

Toomast, Varro Vooglaid).

12. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 17 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

„17) paragrahvi 6053 lõikes 2 ja § 6054 lõikes 2 asendatakse arv „12 000“ arvuga „400 000“;

Selgitus: eelnõu eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja

tõrjevõimalusi. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise

otstarbega MÕS-e, PPA-l tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja

tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab see

10

riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele

ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks. Selleks luuakse vajalikud

pädevused ja õigused. Eelnõu eesmärki silmas pidades tuleb LennS §-des 6053 ja

6054 karistusmäärade proportsioon korda teha ning need KarS üldpõhimõtetega vastavusse

viia.

KarS § 47 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest

kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. KarS § lg 2 sätestab, et juriidilisele

isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000

eurot. Muudatusega tõstetakse juriidilise isiku karistusmäära KarS-s sätestatud maksimumini

– 400 000 euroni.

Sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused peavad üldjuhul olema samas

proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. See tähendab, et

kui füüsilist isikut saab karistada kuni sanktsiooni maksimumiga (300 trahviühikuga), peaks

sama teo eest olema võimalik karistada ka juriidilist isikut sanktsiooni maksimumiga

(400 000 eurot). Kehtiva LennS §-des 6053 ja 6054 sama teo eest ettenähtud füüsilise ja

juriidilise isiku karistused on erinevas proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud

sanktsiooniraamiga.

(§ 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki

käitamisnõuete rikkumine ja § 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi

pädevuseta isiku poolt).

Oluline on märkida, et kõikide väärtegude puhul TRAM ei tee rahalist trahvi. Eesmärk ei ole

esmalt inimesi karistada, vaid pigem korrale kutsuda. Siiski on olukordi, kus väärtegu lõpeb

rahatrahviga. Siiani (21.05.2026 seisuga) on rahatrahv määratud eraisikutele (juriidilistele

isikutele rahatrahve määratud ei ole). Väärtegude hulk, mida TRAM on enam kui 2 aasta

jooksul menetlenud, küündib 20 piirile.

Tabel 1. Lahendi saanud süüteod ja menetlused ning registreeritud süüteod ja

registreeritud menetlused aastatel 2022–2026 mai LennS § 6053; LennS § 6054; LennS §

6055 alusel.



2022 2023 2024 2025

2026 5

kuud

REGISTREERITUD SÜÜTEOD

Registreeritud süütegusid kokku 3 9 10 6 3

Süütegusid LennS § 6053; LennS §

6055 järgi 1 1 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053; LennS §

6054 järgi 1 0 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053 järgi 1 7 9 5 2

Süütegusid LennS § 6054 järgi 0 1 1 1 1

Menetlusi kokku 3 9 10 5 2

LAHENDI SAANUD SÜÜTEOD

Süütegusid LennS § 6053 järgi 1 7 8 4 1

Süütegusid LennS § 6054 järgi 0 1 1 1 1

Süütegusid LennS § 6053; LennS §

6054 järgi 1 1 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053; LennS §

6055 järgi 1 0 0 0 0

Lahendi saanud süütegusid 3 9 9 5 2

11

kokku

Lahendi saanud menetlusi 3 9 9 4 1

Mõistetud kohustise rahatrahvi

summavahemik 280–680 200–320 160–240 96–400 640

Allikas: JAAK päring 01.01.2021 kuni 20.05.2026 registreeritud väärtegudest ja lahendi

saanud väärtegudest.

NB! Lahendi saamise aasta ei tarvitse kokku langeda toimepanemise/registreerimise aastaga!

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

Varro Vooglaid kommenteeris, et on raske mõista, miks trahvimäära tõstetakse ainult

juriidiliste isikute puhul. Ta märkis, et enamasti lennutavad droone siiski eraisikud ning

riigikaitselisest vaatenurgast ei ole vahet, kas näiteks sõjaväeosa kohale lendab eraisiku või

juriidilise isiku droon.

Henry Timberg vastas, et eraisiku trahvimäär on juba praegu väärtegude puhul kuni 300

trahviühikut ning selle tõstmiseks tuleks juba muuta karistusseadustikus (KarS) sätestatud

ülempiiri, sest eriseadusega ei saa sellest kõrgemale minna.

Kristi Purtsak lisas, et juriidiliste isikute puhul võimaldab KarS kõrgemat määra, mistõttu

kasutatakse seda võimalust käesolevas eelnõus.

Varro Vooglaid märkis, et üha sagedamini nähakse erinevate väärtegude puhul 400 000 euro

suurust trahvimäära, mis jätab aga karistuse määramisel väga laia kaalutlusruumi.

Ta tõi näiteks pulmafotograafi, kes lennutab õhuvõtete tegemiseks enda ühemehe ettevõttele

kuuluva drooni õhku, kuid on unustanud oma registreerimisnumbri sisse lülitada. Sellisel

juhul seisaks ta teoreetiliselt silmitsi olukorraga, kus talle võiks juriidilise isikuna määrata

kuni 400 000 euro suuruse trahvi.

Kristi Purtsak vastas, et trahvi määramisel on tegemist kaalutlusotsusega, sest otsustamisel

hinnatakse konkreetseid asjaolusid, sh seda, kas tegu oli tahtlik või hooletusest tulenev

rikkumine. Ta rõhutas, et politsei peab menetluses arvestama kõiki asjaolusid, miks droon

viibis just sellises kohas, kus see ei oleks pidanud olema.

Varro Vooglaid sõnas, et mõistab seda, et siin on kaalutlusruum ja see võib tähendada ka

seda, et alati ei pea määrama maksimaalset trahvimäära, kuid tema hinnangul on juba ainuüksi

selline võimalus problemaatiline, et seadus lubab sellise teo eest määrata nii suure karistuse.

Henry Timberg selgitas, et tegemist ei ole ainult ühe sellise teoga nagu numbri sisse

lülitamata jätmine, vaid käitamisnõuete rikkumine on koosseisuna laiem. Selle alla kuuluvad

mh näiteks olukorrad, kus drooniga lennatakse liiga kõrgele või kaugele, liiga ohtlikult või ei

järgita teisi nõudeid.

Ta möönis, et karistuse vahemik 0 kuni 400 000 eurot on tõepoolest lai, kuid ettevõtete puhul

on see teatud määral paratamatu. Näiteks on tõesti olemas nii ühemehe ettevõtted ja

füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka drooniettevõtted, kes võivad lennata eri kategooriates

suuremate ja võimekamate droonidega ning kelle käive on märkimisväärselt suurem. Selliste

ettevõtete mõjutamiseks ei pruugi paari tuhande euro suurune trahv olla piisav, mistõttu tuleb

mõelda kõrgematele summadele.

Kristi Purtsak lisas, et nagu eelnevalt esile toodud, on juba käimas kogu lennundusõiguse

revisjon ning mh töötatakse Kliimaministeeriumi eestvedamisel välja lahendust, mille

12

kohaselt võiks karistusmäär sõltuda protsentuaalselt ettevõtte käibest.

Varro Vooglaid märkis, et selline lähenemine oleks mõistlikum.

Kristi Purtsak lisas, et revisjoni raames vaadataksegi mh üle ka karistusõiguse määrad. Ta

märkis, et see oleks sisuliselt mõjusam lahendus, kui karistus hakkaks sõltuma ettevõtte käibe

protsendist, kuna ka maksimaalne 400 000 eurot trahvi ei pruugi mõne suure ettevõtte jaoks

olla märkimisväärne, samas kui näiteks pulmafotograafi jaoks oleks see väga suur summa.

K. Purtsak tutvustas seejärel muudatusettepanekuid nr 13-17:

13. Täiendada eelnõu § 7 punktiga 2 järgmiselt:

„2) paragrahvi 3 lõike 8 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks

või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“.“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

14. Täiendada eelnõu uue §-ga 8 (muutes vastavalt järgmiste paragrahvide numeratsiooni)

järgmiselt:

㤠8. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „45,“ arvuga „451,“;

2) paragrahvi 114 lõiget 11 täiendatakse pärast arvu „45,“ arvuga „451,“.“.

Selgitus: riigikaitsekomisjoni menetluses oleva (Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) 898 SE § 1 punktides 2 ja 3

tehtavate riigipiiri seaduse (RiPS) § 114 lõigete 1 ja 11 muudatustega, mis jõustuvad

01.07.2026, tuleb käesolevas eelnõus ette näha RiPS § 114 lõigete 1 ja 11 muudatus, et

hõlmatud oleks ka mehitamata õhusõiduki lendu sekkumise meede. See muudatus jõustatakse

01.07.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

15. Täiendada seaduse § 9 punktiga 7 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmiselt:

13

„7) paragrahvi 261 lõikes 1 ja § 28 lõikes 71 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel

määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

16. Täiendada seaduse § 9 punktiga 11 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmiselt:

„11) paragrahvi 28 lõiked 61 ja 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks

maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt

on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks.

(62) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks

raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel

määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja see tuleneb

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist. Raadioside

piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115

sätestatud juhtudel ja korras.“;“.

Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning

asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb

muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

17. Täiendada seadust §-ga 10 järgmiselt:

„§ 10. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 8 jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 15–17, § 2 punkt 4, § 5 punkt 3, § 6 punkt 6, § 7 punkt 2

ning § 9 punktid 7 ja 12 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril.“.

Selgitus: muudatused, mis on tehtud tulenevalt eelnõudest 668 SE ja 898 SE, peavad

arvestama viidatud eelnõude jõustumise aega. Seetõttu viiakse muudatusettepanekuna

esitatud normide ning eelnõude 668 SE ja 898 SE jõustumisajad kooskõlla.

Õiguskomisjon

14

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

Madis Timpson sõnas kokkuvõtteks, et nüüd on kõik eelnõule algataja poolt esitatud

muudatusettepanekud läbi vaadatud ning edasi kuulatakse ära arvamusi esitanud osapoolte

esindajad.

Esimees andis esmalt sõna Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)

esindajale.

Mihkel Kõiv sõnas sissejuhatuseks, et ITL peab droonikaitse teemat väga oluliseks ning

toetab drooniseire ja -kaitse jätkuvat arendamist ja kaasaegsete lahenduste uurimist. Samas on

ITL-i murekoht see, et eelnõu muudatustega kaasnevaid kõrvalmõjusid ei ole hetkel piisavalt

analüüsitud. Seda eriti just sideteenusele kui elutähtsale teenusele ning ka teistele elutähtsatele

teenustele ja hädaolukorra teavitusele, mis kõik sõltuvad sidest. Eelnõust ega seletuskirjast ei

nähtu piisavat analüüsi selle kohta, kuidas mõjutavad raadioside piiramist puudutavad

meetmed elutähtsaid teenuseid ja EE-ALARM süsteemi.

M. Kõiv selgitas, et praktiline probleemkoht seisneb selles, et raadioside piiramise meede ei

ole suunatud üksnes konkreetsele objektile ehk tegemist ei ole koherentse laserkiirega, mida

saab suunata täpselt sihtmärgile, vaid see mõjutab ka ümbritsevat keskkonda. See tähendab, et

lisaks peakiirele tekivad ka kõrval- ja tagakiired, mistõttu muutub mõjutatavaks kogu

piirkond. Ta rõhutas, et see teeb mobiilsideteenuse osutajale keeruliseks sageduslubadest

tulenevate kohustuste täitmise ning tegelikult muudab eelnõuga antav õigus tagantjärgi ka

sageduslubade tingimusi. See tähendab, et mobiilsideteenuse osutajast sõltumatult võib keegi

teadmata asukohast ja määramata ajaks tekitada leviaugu, kus ei liigu enam kõned, sõnumid

ega ka hädaolukorra teavitus.

M. Kõiv tõi näiteks olukorra, kus elutähtsa teenuse osutaja (ETO) turvaplaan näeb ette

raadioside piiramist, kuid selle mõju ulatusse võib jääda teine ETO, näiteks haigla. Ta märkis,

et linnades paikneb mitmeid selliseid objekte üksteisele väga lähedal ja samas

mõjupiirkonnas. See võib tähendada, et teine ETO jääb sideta ning ka elanikkond ise läbi

EE-ALARM süsteemi. Ta rõhutas, et droonikaitse rakendamise vajadus tekib kiiresti ning

sellest ei saa tegelikult pikemalt ette teatada, mistõttu võib side kaduda ootamatult.

Varro Vooglaid uuris, kui lai see mõjutatav piirkond olla võib.

Mihkel Kõiv vastas, et mõju ulatus sõltub kasutatavast antennist. Ta selgitas, et isegi kõige

kitsamate kiirte puhul võib nende mõju sõltuvalt sagedusest ja antennist ulatuda kümnete või

sadade meetriteni.

M. Kõve jätkas, et ITL-i ettepanek on lühidalt see, et raadioside piiramine peaks jääma

erandlikuks meetmeks üksnes julgeolekuasutustele ja Kaitseväele ning kui seda meedet

kasutatakse, siis peaks raadioside piiramise loa eelduseks olema vastavad koolitused ja

tehnilised teadmised raadiosidest ning arusaam kaasnevatest mõjudest, sh valmisolek võtta

vastutus.

Samuti on ITL ettepanek vabastada ETO-dest sideettevõtjad vastutusest tagada katkematu

elutähtis sideteenus nendes piirkondades, kus riik on andnud õiguse raadioside piiramiseks.

ITL peab selles osas väga oluliseks ka kommunikatsiooni ja eelteavitust nendes piirkondades,

sest kui selline olukord tekib ja side ootamatult kaob, siis ei pruugi välitingimustes viibivad

inimesed, kes vajavad drooniohust teavitust kõige enam, seda enam kätte saada.

Madis Timpson andis kommentaariks sõna Riigikantselei esindajale.

15

Kristi Purtsak kommenteeris, et turvaettevõtetele antav õigus on tegelikult põhjalikult läbi

mõeldud ja ka selgelt piiritletud. Ta rõhutas, et raadioside piiramise õigus on objektipõhine

ehk seotud konkreetse objektiga ning selle objekti riskianalüüsi ja turvaplaaniga. Raadioside

piiramise loa saab anda ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kellel on

seadusest tulenev õigus ja kohustus kontrollida, kus riigikaitseobjekt paikneb ning kas selle

läheduses asub näiteks lennujaam, haigla või mõni teine ETO. Kui raadioside piiramine võiks

mõjutada nende asutuste tegevust või teenuseid, siis TTJA selleks luba ei anna. Seega on

Eestis selles küsimuses vastutus TTJA-l, kes annab selliseid lubasid juba praegu PPA-le ja

Kaitseväele ning tegemist ei oleks olukorraga, kus turvaettevõtja võiks ühel hetkel lihtsalt

oma äranägemisel raadiosidet piirama asuda.

K. Purtsak märkis koolituste osas, et üks osa käesoleva eelnõu rakendusaktidest on

turvaeeskiri, mida tuleb uuendada ning kuhu lisatakse eraldi raadioside piiramise koolitus. Ta

kinnitas, et enne vastava koolituse läbimist ei saa turvatöötaja ka raadioside piiramise õigust,

samamoodi nagu näiteks relvaõpet läbimata ei saa turvatöötaja relva kasutada.

Vastutuse ja kahju hüvitamise osas tuleb märkida, et lähtutakse üldisest võlaõigusseaduse

regulatsioonist ehk isik ei vastuta tekkinud kahju eest, kui see ei ole tekkinud tema süül.

Eva Talts sõnas, et ITL ei kahtle TTJA pädevuses selliseid olukordi hinnata. Küll aga on

kahtlus pigem turvatöötajate teadlikkuses selle kohta, millised on raadioside piiramisega

kaasnevad mõjud ning millal on selle kasutamine proportsionaalne ja lubatud.

Ta märkis vastutuse osas, et ootamatult sideta jäänud elanikud või muud mõjutatud isikud

pöörduvad esmalt siiski sideettevõtjate poole ning tekib küsimus, kuidas peaksid

sideettevõtjad teadma, kes on tegelik piiraja ning kelle vastu kahjunõudeid esitada, kui

sagedusloa piiramised ei käi nende kaudu.

Kristi Purtsak vastas, et sideettevõtjad saavad sellisel juhul pöörduda TTJA poole, kes on

kõik vastavad load väljastanud. Ta selgitas, et samamoodi nagu TTJA annab praegu load

Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) või Kaitseväele, saab ka edaspidi sellest tuleneva kahju

hüvitamise küsimustes pöörduda just TTJA poole. TTJA saab seejärel täpsemalt öelda, kas

konkreetses piirkonnas oli nendel asutustel õigus raadioside piiramiseks ja millistel alustel või

kas piiramine oligi hoopis ülemäärane.

Andre Lilleleht sõnas Eesti Turvaettevõtjate Liidu (ETEL) nimel, et just kõnealuste

muudatustega viidi sisse erinõue erikoolitusele. Ta selgitas, et turvategevuse seaduse

(TurvaTS) loogika kohaselt on töötajate pädevus seotud kutseseadusega, mis tähendab, et

nõutav ei ole mitte üksnes koolituse, vaid ka kutseeksami läbimine. Kui vastav eksam on

läbitud, siis kantakse pädevus kutseregistrisse. Ta kinnitas, et turvaettevõtjatel ei ole sellist

kavatsust hakata kõikide turvatöötajatega raadiosidet piirama, sest tegemist on tõesti äärmiselt

erandliku meetmega ning sellega kaasnevatest väga suurtest riskidest ollakse teadlikud.

A. Lilleleht juhtis tähelepanu, et Eestis on selliseid objekte, kus ei ole riiklikke jõustruktuure

kohapeal, kes saaks seda meedet kohandada. Kui sellist objekti turvab valdaja soovil

eraturvaettevõtja, siis peaks olemas olema vähemalt võimalus sellise meetme kohaldamiseks

täpselt samadel alustel nagu riigil ning samasuguse erikoolituse saanud inimestel. Ta rõhutas,

et just seda eelnõu edaspidi võimaldabki.

Ta rõhutas, et ETEL on koolitus- ja eksamikeskuse pidajana arvestanud vajadusega oma

töökorraldust märkimisväärselt ümber kujundada ning on selleks valmis, sh koostöös ITL-ga.

Kaitseministeeriumi ametnik lisas valitsemisala poolelt, et nende jaoks on oluline, et selline

tunnistuse nõue kohalduks tõesti üksnes turvaettevõtetele, kuna Kaitseväel on selleks olemas

oma erialane väljaõpe.

Anti Haugas küsis, kas meetme kaudu mõjutus EE-ALARM süsteemile väheneks juhul, kui

mindaks üle hoopis cell broadcast süsteemile või jääks mõju samaks.

16

Mihkel Kõiv vastas, et cell broadcast võib olla vähem mõjutatud, kuna see töötab allalülis

ehk downlink kanalitel, samas kui droonikaitse meetmed mõjutavad eeskätt üleslülis ehk

uplink poolt. Ta rõhutas siiski, et see ei tähenda seda, et mõju oleks täielikult välistatud.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas ITL-i ettepanek on see, et nendes piirkondades, kus on

raadioside piiramist võimalik kohaldada, ei peaks sideettevõtjatel enam üleüldse olema

kohustust tagada katkematut sideteenust või peeti silmas üksnes seda ajavahemikku, mil

piirang tegelikult rakendub.

Teiseks, kui ITL esindaja juhtis tähelepanu, et sideettevõtjad ei ole teadlikud raadioside

piiramise loa väljastamisest, siis kas siinkohal ei võiks üks lahendus olla automaatne

teavitamine. Sellisel juhul oskaksid sideettevõtjad olukorraga arvestada.

Eva Talts märkis, et teavitamine võiks tõepoolest olla üks lahendus. Tema hinnangul aitaks

eelinformatsioon vähemalt mõista, milles probleem seisneb ning seda selgitada juhul, kui

elanikud sideettevõtja poole pöörduvad.

Ta lisas, et vastutuse osas said nad siin tegelikult juba vastuse, et juhul, kui õiguslik alus

piiramiseks on olemas, siis ei pea sideettevõtja ise tagantjärgi selle teenuse katkemise eest

vastutama. Samas märkis ta, et kui praeguse mudeli järgi puudub neil eelinformatsioon, siis ei

oska sideettevõtjad klientidele ikkagi selgelt öelda, et nemad selle katkestuse eest ei vastuta

ning seetõttu tuntakse end siiski vastutavana.

Varro Vooglaid kommenteeris, et just sellises olukorras olekski elanikele vastamiseks hea,

kui sideettevõtjatel oleks eelnev teadmine olemas. Nii oleks sideettevõtjatel võimalik

selgitada, et sideteenuse puudumise põhjus on just riigikaitseliste erimeetmete rakendamine.

Eva Talts küsis eelnõu algatajalt, kas raadioside piiramise luba antakse välja ainult üks kord

ja seda kasutatakse edaspidi vajaduse tekkimisel või antakse luba igakordselt konkreetse

olukorra puhul eraldi. Ta märkis, et droonid eeldavad väga kiiret reageerimist ja seetõttu on

oluline mõista, kuidas lubade andmine praktikas toimib.

Kristi Purtsak vastas, et luba antakse konkreetsele objektile ning TTJA hindab teatud

regulaarsusega üle, kas konkreetses piirkonnas on luba endiselt vajalik ja põhjendatud.

Ta lisas, et selles osas varasemalt kõlanud küsimuste pinnalt on tema hinnangul mõistlik

leppida kokku edasine TTJA ja ITL-i vaheline koostöö, et vajalik informatsioon liiguks.

Henry Timberg sõnas, et teavitamise mõte on iseenesest õige, sest eesmärk ei ole panna

sideteenuse osutajatele mingit täiendavat vastutust. Ta märkis, et kui sideettevõtjatel on

kohustus tagada oma teenus, siis ei saa nad hiljem vastutada olukorras, kus keegi teine

kasutab talle seadusega lubatud vahendeid, sest see ei tähenda seda, et nad oma kohustust ei

täida.

H. Timberg selgitas, et tavaliselt väljastatakse raadioside piiramise luba väga spetsiifiliselt

ehk konkreetse võimsuse ja lainepikkuste jaoks, mida taotletakse. Enamasti taotletakse luba

siiski nendele sagedustele, mille kohta on teada, et sellega droonid tõenäoliselt lendavad.

Ta rõhutas, et väga laia spektriga seadmeid erakasutusse üldjuhul ei lubata. Tuleb märkida, et

ka PPA, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet jt läbivad samasuguse loa taotlemise protsessi. Loa

kooskõlastamisel vaadatakse läbi, kas piirkonnas on objekte, mida piiramine võiks mõjutada

ning hinnatakse võimsuse, sageduse jms proportsionaalsust.

Ta lisas, et seadmed ise on erinevad. Näiteks on väga võimsaid seadmeid ning ka väiksemaid

käsiseadmeid, mis ei pruugi teisi teenuseid mõjutada ning mida ei kasutata pikema aja vältel,

vaid pigem piiratud ajahetkedega, et mõjutada konkreetset drooni.

Eva Talts kommenteeris, et just see määramatus pigem tekitabki muret, sest puudub selge

teadmine, milliseid seadmeid kasutatakse. Ta märkis, et on esinenud ka olukordi, kus ITL-l on

17

Kaitseväe poolt palutud teatud sagedusi mitte kasutada, kuna need häirivad üksteist. Seetõttu

ei saa tema hinnangul väita, et häiritakse ainult konkreetse drooni sagedusi, sest kaasnevad

kõrvalmõjud ka mujal.

Madis Timpson andis sõna Eesti Lennundusklastri (EAC) esindajale.

Jaan Erik Kiissel sõnas, et EAC üldine murekoht selle eelnõu kontekstis on see, et

puudutatud on nii mehitamata õhusõidukite käitajad, tõrjujad, seirajad kui ka ETO-d ning

kõigi nende osapoolte huvidega ja muredega arvestamine nõuab üksjagu tööd. Ta märkis, et

varasem eelnõu kaasamisprotsess viitas palju pigem LennS-le ja Kliimaministeeriumile ning

EAC liikmetes tekitab see muret, et tähelepanuta võib jääda hulk küsimusi, mille lahendamine

muudaks käesoleva eelnõu mõju tõhusamaks ning aitaks luua arusaama, kuidas kõik need

seadused omavahel koos tegelikult toimima hakkavad. Kui LennS jääb siiski samasse seisu

kui praegu, siis suhtuvad EAC liikmed kavandatud meetmete praktikas rakendamisesse

äärmiselt skeptiliselt.

J. E. Kiissel tõi esimese konkreetse murekohana esile seireandmed. Ta märkis, et seireandmed

on eelnõus mõistena defineerimata ning seejuures ettevõtjatele kohustuse panemine neid

seireandmeid jagada tekitab väga palju küsimusi. Ta tõi näiteks, et ka tavaline mobiiltelefon

on tänase eelnõu mõistes võimeline remote-ID ehk kaugidentifitseerimise signaali vastu

võtma ning tekib küsimus, kas mobiiltelefoni tuleks seetõttu samuti käsitleda seireseadmena,

mille andmeid tuleb Kaitseväega jagada. Tema hinnangul jääb sellest praegu mulje, et

sisuliselt kõikidel on vaba võimalus õhusõidukeid seirata, kuna selle signaali kogumist ei saa

piirata. Nüüd aga luuakse olukord, kus tekivad kohustused, mille mõju ja kulu ei ole piisavalt

teada. Ta rõhutas, et seireandmete selgem defineerimine on eelduseks, et seireandmeid oleks

võimalik ka efektiivselt kasutada. Kui kvaliteetseid seireandmeid ei ole, siis ei ole sisuliselt

mõistlik ka tõrjest rääkida.

J. E. Kiissel tõi teisena esile, et tõrje poole pealt muudab olukorra keeruliseks ka ebaselgus

ohu hindamise osas. Tema hinnangul tehakse eelnõuga iseenda elu raskemaks, kuna ei soovita

selgelt määratleda, milline ja mis hetkest on tegemist ohuga, mis õigustab konkreetsete

meetmete kasutamist. Näiteks võiks esimene nn välistusfaas olla just remote-ID

identifitseerimine ehk kui seda ei ole sisse lülitatud, siis võib öelda, et tegemist on sellise

ohuga. Ta märkis, et kuigi eelnõu vastavustabelis on kirjas, et üleriigiliselt ei ole võimalik

sellist nõuet kehtestada, siis oleks selle kohustuse seadmine siiski võimalik läbi õhuruumi

defineerimise. Ta rõhutas, et iga selline meede, mis aitab tuvastada seaduslikke ja

koostöövalmis mehitamata õhusõidukite käitajaid, teeb omakorda lihtsamaks nende

mehitamata õhusõidukite eristamise, kes koostööd ei tee. Arvestades, et ettevõtjate poolelt ei

ole tegelikult täna paremat meetodit pahatahtlike droonide tuvastamiseks kui see, et

kõigepealt tuvastatakse seaduslikud käitajad ning eristatakse ülejäänud.

J. E. Kiissel juhtis viimasena tähelepanu ETO-de rollile. Tema hinnangul on positiivsena

eelnõu üheks oluliseks fookuseks see, kuidas tuua ETO-d riigikaitsele lähemale. Seda eriti

olukorras, kus seni on rõhutatud, et ETO-de kaitse tagamine on eelkõige nende endi ülesanne.

Ta leidis, et kooskõlastusringis kajastas Eleringi tagasiside eelnõule hästi seda kontseptsiooni,

kuhu nad on jõudnud, kuid nende tagasisidele antud vastus ei olnud tema hinnangul niivõrd

terviklik ega arvestanud seda piisavalt. Selles tagasisides oli toodud üsna selgelt vähemalt

kontseptsiooni alged selle kohta, kuidas võiks edasi liikuda, kuigi see ei ole käesolevasse

eelnõusse jõudnud.

Samuti toetab EAC seda ETEL-i ettepanekut, mille kohaselt võiks laiendada turvaettevõtja

õigust sekkuda mehitamata õhusõiduki lendu ka selliste ETO-de objektide puhul, mis ei ole

määratud riigikaitseobjektideks. Ta rõhutas, et kui nendele ETO-dele antakse ainult

seireõigus, siis ei pruugi see motiveerida neid riigikaitsesse panustama. Tema hinnangul

aitaks selline lisameede neid selleks julgustada.

18

Kristi Purtsak kommenteeris, et mitmed kõlanud mõtted on head ning paljusid neist on ka

ise eelnõu koostamisel arutatud. Ta möönis, et kogu lennundusõigus vajabki ülevaatamist,

sest see on ajale jalgu jäänud ning töö selles osas Kliimaministeeriumis juba käib. Praegu on

Riigikantselei keskendunud üksnes kõige ajakriitilisematele muudatustele, mida oli võimalik

etteantud ajaraamis ette valmistada. Ta lisas, et samamoodi vajaks eraldi analüüsi kõikidele

turvaettevõtjatele sellise õiguse andmine ning seda saab jätkutegevusena ka teha.

K. Purtsak rõhutas, et käesolev eelnõu on siiski üles ehitatud eeskätt riigikaitseobjektile, selle

riskianalüüsile ja turvaplaanile. Ta nõustus, et tulevikus võib olla mõistlik kaaluda, kas seda

ringi tuleks laiendada, kuid käesoleva eelnõu vaatest oleks selle lisamine juba täiesti uus

kontseptsioon ja nõuaks laiemat arutelu, kellel veel võiks selline õigus olla ehk kas igal poe

turvatöötajal või kõikidel ETO turvatöötajatel jne. Samuti tuleks siis läbi mõelda, millised

peaksid olema riskide maandamise meetmed.

K. Purtsak selgitas seireandmete osas, et sisuliselt ei panda ettevõtjatele täiesti uut kohustust.

Kogu see informatsioon, mida turvaettevõtja seirekaameraga ehk õhuruumi jälgimise käigus

kogub, peakski liikuma ka Kaitseväele. Ta rõhutas, et kõik see, millistele tehnilistele

parameetritele seirepilt peab vastama, lepitakse eraldi kokku Kaitseväe poolt. Kaitsevägi

vastutab Eesti üldise seirepildi ja õhuruumi kaitse eest ning seetõttu määrab, milline peab

olema see standard, millele teiste seireseadmed vastama peavad. Eesmärk on see, et see pilt

ühilduks Kaitseväe seirepildiga, sest vastasel juhul on tegelikult sellest vähe kasu, kui keegi

midagi küll seirab, kuid tehniliste puudujääkide tõttu ei jõua see pilt Kaitseväeni.

Henry Timberg lisas, et seireandmed ja -seadmed ei ole seaduse tasandil tõepoolest detailselt

reguleeritud ning seda eeskätt seetõttu, et neid ei soovita tehniliselt liiga jäigalt n-ö lukku

kirjutada. Seega jääbki see määratlus mõnevõrra abstraktseks ning seda tuleb tõlgendada

eelkõige lähtuvalt seaduse eesmärgist. Ta lisas, et kui tekib küsimus, kas näiteks kõik

mobiiltelefonid lähevad sinna alla, siis see ei ole selle regulatsiooni eesmärk ning kindlasti ei

saa õhuruumi seireandmete juures pidada iga turvatöötaja telefoni seireseadmeks üksnes

seetõttu, et see suudab signaali vastu võtta. Tegemist on siiski seire eesmärgil paigaldatud

eriseadmetega, mis koguvad seireandmeid, sh näiteks akustilised või multispektraalsed

seadmed või radarid.

H. Timberg märkis ohu definitsiooni osas, et Eesti korrakaitseõigus ongi oma olemuselt selles

osas abstraktne. Kui riik tegutseb ohu tõrjumisega või sunnib kedagi maanduma, siis lähtub ta

korrakaitseõigusest, kus on tegelikult selgelt öeldud, millisel juhul on tegemist olulise või

kõrgendatud ohuga ning mida selle alusel teha saab. Ta märkis, et samadest definitsioonidest

lähtutakse ka teiste rikkumiste ja kuritegude korral ning ametnikud peavad objektiivse

hinnangu alusel ja olemasolevatest andmetest lähtudes otsustama, kas tegemist on olulise või

kõrgendatud ohuga või mitte.

Ta märkis, et turvaettevõtetele antakse sisuliselt sarnane õigus, kuid selle erinevusega, et

turvategevus lähtub eelkõige hädakaitse põhimõtetest. Samas ei erine hädakaitseline rünne

olemuslikult kuigi palju korrakaitselisest vahetust ohust.

H. Timberg sõnas, et selles küsimuses, kas kõikidel turvaettevõtetel võiks olla selline õigus

sekkuda, on Siseministeerium (SIM) mõnevõrra eriarvamusel. SIM hinnangul võiks tegelikult

rohkematel turvaettevõtetel olla selline õigus sekkuda mehitamata õhusõidukite lendu. Ta

rõhutas, et selleks ei pea meetmena olema raadioside piiramine, vaid mõni leebem ja lühema

ulatusega meede, näiteks võrgupüssi kasutamise õigus. Sellisel juhul võiks see õigus laieneda

ka rohkematele ETO-dele. Ta kinnitas, et sellist varianti on analüüsitud ning SIM on enda

ettepanekutes väljendanud soovi lisada see käesolevasse eelnõusse, kuna praegu seda siin ei

ole.

Valdo Randpere uuris, kuidas jõuab vajalik teave inimesteni olukorras, kus toimub mingi

erakorraline sündmus ning selles piirkonnas soovitakse sündmuse toimumise ajaks keelata

igasugune droonide lennutamine. Täpsemalt, kas sellest teavitatakse kõiki inimesi, ainult

19

registreeritud drooni käitajaid või tõrjutakse kõik rikkumised lihtsalt jõuga.

Henry Timberg vastas, et kõiki droone kindlasti lihtsalt jõuga alla ei lasta. Ta rõhutas, et

rahuajal lähtutakse siiski korrakaitselistest põhimõtetest ning ohule reageeritakse

eskaleeruvalt. Kui keelualas lendab droon, mis seal viibida ei tohiks, siis algab reageerimine

esmalt sellest, et püütakse tuvastada, kellega on tegemist, seejärel üritatakse kontakti saada ja

suhelda ning samal ajal hinnatakse kogu aeg ohtu edasi. Kui isik ei reageeri, siis liigutakse

samm-sammult rangemate meetmete suunas.

H. Timberg tõi esile, et keelualade kehtestamine on juba LennS-ga reguleeritud. On olemas

kindel loetelu asutustest, kellel on õigus ajutisi keelualasid kehtestada, sh PPA, Päästeamet,

Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Kui selline piirang kehtestatakse, siis tuleb vastav teave

avalikult kättesaadavaks teha drooni käitajatele. Põhimõtteliselt kantakse sellisel juhul märge

Eesti õhukaardile ning iga drooni käitaja peab vastavalt käitamisreeglitele enne drooni

lennutamist kontrollima, kas konkreetses piirkonnas kehtib keeld või mitte. Ta rõhutas, et see

on käitaja enda kohustus.

Jaan Erik Kiissel palus täpsustada, kas Kaitseväele tekib või on juba tekkinud see erisus, et

teatud juhtudel võivad nad kehtestada keelualasid nii, et see teave ei ole avalikult teada.

Kristi Purtsak vastas, et see on riigikaitsekomisjonis alles arutamisel, et teatud juhtudel või

operatsioonide läbiviimisel ei pruugi olla otstarbekas, et kogu see teave oleks kõikidele

kättesaadav.

Varro Vooglaid kommenteeris, et sellisel juhul, kui teavitamiskohustust ei ole, on loogiline

eeldus, et ei saa rakendada ka vastutust. Näiteks, kui droon isegi alla lastakse, kuid eelnevalt

ei ole keelualast käitajaid teavitatud, tekib mh ka küsimus kahju hüvitamisest.

Henry Timberg vastas, et see Kaitseväe osa on hetkel eraldi arutlusel. Ta kinnitas, et hetkel

kehtiva regulatsiooni kohaselt on siiski kohustus teavitada ning see informatsioon pannakse

üles avalikule lennukaardile. Seejärel on käitaja enda kohustus seda informatsiooni enne

drooni lennutamist kontrollida.

Kaitseministeeriumi ametnik selgitas, et lennukeeluala tehakse ikkagi teatavaks. Erisus

puudutab maismaal teisi operatsioone, kus võib teatud eesmärkidel teavet riigisaladusena

hoida.

Madis Timpson andis sõna Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) esindajale.

Andre Lilleleht sõnas, et ETEL-i jaoks on see olnud märgilise tähendusega eelnõu menetlus,

kuna juba algfaasis on nad olnud aruteludesse kaasatud ning saanud esitada oma ettepanekuid,

millega on ka tegelikult arvestatud. Ta tõi esile kolm peamist ettepanekut.

Esiteks, ETEL toetab seda EAC muret, et sellisel kujul, nagu praegu on eelnõus kirjas

õhuruumi seireandmete jagamine, on seda tehniliselt keeruline rakendada. Probleem seisneb

selles, kui TurvaTS-i kontekstis ei ole teada, mida täpselt peetakse õhuruumi seireandmeteks,

kuid samal ajal nõutakse nende andmete jagamist kolme erineva riigiasutusega.

ETEL-i ettepanek on kasutada siin sama loogikat, mida TurvaTS rakendab ka teiste sarnaste

olukordade lahendamisel ning sõnastada kõnealune punkt nii, et turvaobjekti kohal oleva

õhuruumi seireandmeid jagatakse vastavalt turvategevuse eeskirjas sätestatud nõuetele. Ta

märkis, et TurvaTS ongi üles ehitatud selliselt, et kõik täpsemad nõuded tuuakse välja just

turvategevuse eeskirjas. Seega on turvaettevõtete seisukoht, et nende roll ei ole öelda riigile

ette, milliseid andmeid riik neil jagada kohustada võib või mitte, kuid kui riik otsustab, et

seireandmeid on vaja jagada, siis peaks TurvaTS-i kontekstis olema see määruses täpsustatud

ehk mida, kuidas, kellega ja millisel viisil jagatakse.

20

Teiseks, määruses peaks olema volitusnorm ning ETEL-i ettepanek on lisada eraldi säte, mille

kohaselt saaks valdkonna eest vastutav minister turvategevuse eeskirjas reguleerida nii liikuva

turvaobjekti turvamisele kui ka mehitamata õhusõidukite ohu tõrjumisele täpsemad reeglid.

Selline volitusnorm annaks võimaluse täpsustada nõudeid ilma, et iga muudatuse puhul peaks

pöörduma Riigikogu poole, kui tehnoloogia ja olukord muutuvad ning tekib vajadus

kehtestada turvaettevõtjatele uusi või täpsustatud nõudeid.

A. Lilleleht sõnas, et kolmas ettepanek puudutab küsimust, mida on siin juba arutatud. ETEL

nõustub SIM-i ettepanekuga, et turvaettevõtetel võiks olla täiendavaid õigusi sekkuda

mehitamata õhusõidukite lendu. Samas tuleb rõhutada, et ka nende hinnangul ei peaks

raadioside piiramise meedet kohaldama muudel objektidel kui riigikaitseobjektidel ning see

peaks jääma äärmiselt erandlikuks meetmeks. Ta rõhutas, et siiski on enamus mehitatud

turvaobjekte Eestis ühel või teisel moel seotud ETO-dega ning leebemate meetmete

kohaldamine droonitõrjeks oleks nende hinnangul täiesti põhjendatud ka väljaspool

riigikaitseobjekte.Saab nõustuda, et see peaks toimuma ainult erandjuhtudel ja üksnes eraldi

väljaõpetatud meeskondade poolt ning eeldab palju tehnilist tööd määruste, koolituste,

kutsestandardite ja eksamikorralduse osas. Siiski, kuna eelnõu on juba praegu laual, oleks

mõistlik sellise võimalusega arvestada. Ta lisas, et selle meetme tegelik kohaldamisõigus ei

teki niikuinii muudatuse jõustumisega, vaid alles siis, kui olemas on esimene inimene, kes on

vastava koolituse läbinud ja eksami sooritanud.

Kristi Purtsak kommenteeris esmalt viimast punkti. Ta märkis, et kindlasti toetatakse selle

teema edasist analüüsimist, kuid see vajab põhjalikumat käsitlemist, sest ETO-de ring on väga

lai. Näiteks kuuluvad sellesse ringi ka perearstid ning kohaliku omavalitsuse teehoolduse ja

lumekoristusega seotud ettevõtted, mistõttu tuleb põhjalikult läbi mõelda, kas just kõikidele

ETO-dele tuleks anda ka droonitõrjeõigus. Ta rõhutas, et tegemist on väga laia ringiga ning

seetõttu peavad kaasnema ka vastavad riskide maandamise meetmed.

K. Purtsak lisas, et nad on valmis sügisel koos SIM-ga selle teema uuesti ette võtma ja

analüüsima, kuidas seda ringi oleks võimalik laiendada. Praeguses etapis oleks aga oluline

teha esmalt esimene osa ära ning vaadata, kuidas see praktikas rakendub. Alles selle pinnalt

saaks otsustada, kas on vaja seda isikute ringi veel laiendada ning millised peaksid olema eri

liiki ETO-de puhul kohased riskide maandamise meetmed.

Kärt Voor kommenteeris seireandmete osa. Ta märkis, et ühest küljest on arusaadav soov

defineerida asjad võimalikult selgelt, sest see muudab praktikas tegutsemise lihtsamaks, kuid

teisest küljest tekib siin tehnoloogianeutraalsuse küsimus.

Ta tõi esile, et seireandmete jagamine ei pruugi alati tähendada mingisuguse andmekogumi

edastamist, vaid võib seisneda ka sellises infovahetuses, et ühest asutusest helistatakse

riigikaitseobjekti turvavale turvaettevõttele ja öeldakse, et nn punane täpp on nende poole

teel. Seetõttu ei ole praegu sel kujul ette nähtud turvategevuse eeskirja täiendamist.

K. Voor rõhutas, et tehnoloogianeutraalsuse säilitamiseks ning selleks, et kõik osapooled, sh

Lennuliiklusteeninduse AS, Transpordiamet, Kaitsevägi, PPA ning turvaettevõtted saaksid

tegutseda ühises, kõigile sobivas ja ühtsetel standarditel toimivas infoväljas, töötatakse välja

eraldi juhendid ja reageerimisplaanid. Ta kinnitas, et see töö on käimas ning eesmärk on

säilitada paindlikkus, et regulatsiooni ei kirjutataks liiga kinni. Seetõttu ongi sõnastus jäetud

üldisemaks.

Kristi Purtsak lisas, et see oleneb palju ka sellest, millist platvormi Kaitsevägi kasutab.

Tema hinnangul on kõige olulisem, et kõik need süsteemid hakkaksid omavahel automaatselt

ühilduma ning tulevikus peakski toimima selline lahendus, kus infosüsteemid suhtlevad

omavahel. Ta märkis, et ka Eesti kaitsetööstus ei ole veel seal maal, kus droonide tuvastamise

süsteemid oleksid juba sellisel soovitud tasemel.

Andre Lilleleht sõnas, et ETEL-i hinnangul just nende pakutud sõnastus kirjutaks

21

turvaettevõtteid vähem kinni. Ta selgitas, et praegune sõnastus paneb turvaettevõtjale

konkreetse kohustuse jagada andmeid korraga kolme riigiasutusega, ilma et oleks isegi

täpsustatud, milline neist üldse ütleb ette täpse korra, kuidas seda teha.

A. Lilleleht rõhutas, et enamus tehniliste seadmetega tegelevaid turvaettevõtjaid tunnevad

väga hästi neid protsesse, kuidas tuua Eestisse erinevaid seireandmeid salvestavaid seadmeid,

müüa neid riigile, paigaldada neid üles ja anda nende seadmetega kogutud andmeid edasi riigi

kasutusse. ETEL-i soov on mitte sattuda olukorda, kus tekib kohustus jagada midagi, mille

täpne sisu ei ole teada ning vältida seda, et jagatakse andmeid, mida tegelikult isegi ei peaks

nii laialt ja piiranguteta jagama.

Kärt Voor palus täpsustada, kas turvaettevõtjad kardavad eeskätt seda, et selge õigusraami

puudumisel võidakse jagada liiga palju andmeid.

Andre Lilleleht vastas jaatavalt ning selgitas, et hiljem ei tohiks tekkida olukorda, kus jääb

ebaselgeks, mida täpselt võis jagada ja mida mitte.

Ta juhtis tähelepanu, et ka kõik sellised kaamerad, mis salvestavad autonumbreid või muud

riigile olulist informatsiooni, on just turvaettevõtete poolt Eestisse toodud ja paigaldatud. Just

see on turvaettevõtjate jaoks selles punktis põhimure. Ta rõhutas, et ETEL ei ole seisukohal,

et andmeid ei peaks üldse jagama, vaid seaduses sellisel moel sätestatud kohustust tuleks

kindlasti veel täpsustada ning seda just turvategevuse eeskirjas, mis on TurvaTS-i täpsustav

raam, kuna vastasel juhul on selline lai kohustus riskantne.

Kärt Voor vastas, et kuna küsimus puudutab tõesti väga paljusid osapooli, nähaksegi siin

lahendusena just reageerimisplaane, et kõikidel oleks ühtne arusaam. Ta juhtis tähelepanu, et

kogu tervikpilt on Kaitseväe käes.

Lisaks, turvaettevõtjatel ei ole põhjust muretseda ka selle pärast, kui ühed ettevõtted ostavad

ühte tüüpi seadmeid ja teised teistsuguseid. Kogu see protsess toimub keskselt ja

koordineeritult nii, et kõik soetatud seadmed lõpuks omavahel toimiksid ja süsteemid

ühilduksid. Ta märkis, et seaduse ega rakendusakti tasandil ei ole need küsimused praegu veel

detailselt ette nähtud.

Kristi Purtsak lisas, et siia juurde tuleb ka koostöökokkulepe.

Varro Vooglaid kommenteeris, et ühelt poolt on mõistetav turvaettevõtjate mure, et

praktilisest poolest peaks turvategevuse eeskirjas olema selgelt määratletud, milliseid

andmeid nad jagama peavad ning samavõrd oluline on ka küsimus, mida üldse tohib jagada.

Samas tekib küsimus, kas selline lahendus oleks ka põhiseadusega kooskõlas.

V. Vooglaid rõhutas, et inimeste põhiseaduslike õiguste riive korral lähtutakse üldjuhul

eeldusest, et sellised asjad tuleb sätestada just seaduse tasandil, mitte üksnes eeskirja tasandil,

kus võib neid laiendada ilma parlamendi otsustuseta.

Kristi Purtsak vastas, et kui rääkida õhuruumi seirest, siis on õhuruumi näol tegemist päris

kauge ja kõrge pildiga ning tavapäraselt ei sisalda see selliseid isikuandmeid, mille puhul

peaks seadusandja väga detailselt sätestama, mida tohib teha ja mida mitte. Kui seirepildile

siiski jäävad isikuandmed, siis on selleks juba kogu isikuandmete kaitse regulatsioon olemas

ning eelnõu ei too selles osas midagi uut.

K. Purtsak selgitas, et eelnõu näeb eelkõige ette seda, et kui seirekaamera või muu seireseade

jäädvustab õhuruumi pilti, siis tuleb seda pilti jagada, et see informatsioon jõuaks ühtsesse

infosüsteemi ning kõikidel asjaosalistel oleks võimalik õhuruumis olevaid objekte näha,

eeskätt just droonide osas.

Madis Timpson andis sõna Kaitseministeeriumi esindajale.

Kaitseministeeriumi ametnik sõnas, et kuna seire teema puudutab väga oluliselt Kaitseväge

22

ning on Kaitseväe vastutusvaldkond, on see arutelu nende jaoks väga oluline. Ta rõhutas, et

Kaitsevägi on õhuruumi valvanud ja kaitsnud aastakümneid ning seetõttu on oluline vältida

olukorda, kus seadusesse kirjutatakse nüüd liiga jäigad kohustused, mis muudaksid

tegutsemise keerulisemaks. Oluline on tõrjuda julgeolekuohust tulenevaid ohte ning see peaks

olema reguleeritud võimalikult paindlikult.

Ta lisas, et Kaitseministeerium analüüsib jätkuvalt edasi seda, milliseid andmeid ning kuidas

ja millises ulatuses tuleks jagada. Samuti on veel töös see, milline peaks olema seireinfo

omavahelise liidestamise standard. Ta kinnitas, et Kaitseministeerium toetab eelnõu.

Madis Timpson märkis, et lisaks on eelnõule oma kirjalikud ettepanekud esitanud SIM ning

andis ministeeriumi esindajale nende tutvustamiseks sõna.

Henry Timberg sõnas, et SIM on esitanud ühe muudatusettepaneku, mille peaks politsei ja

SIM-i hinnangul kindlasti eelnõusse lisama. Ta selgitas, et tegemist on sisuliselt kahe

täiendusega, mis moodustavad ühe terviku. Ettepanek on lisada politsei ja piirivalve

seadusesse (PPVS) säte, mis on oma olemuselt mõnevõrra sarnane numbrituvastuskaamerate

sättega. Selle eesmärk oleks tagada politseile selge volitusnorm õhuruumi jälgimiseks, sh ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks. Samuti

vastavate andmete salvestamiseks ning hilisemaks kasutamiseks sätestatud eesmärkidel,

näiteks süütegude menetlemisel, kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel jne. Lisaks

sätestada, milliseid andmeid salvestatakse, kui kaua ja kus neid säilitatakse.

H. Timberg selgitas, et on mõnevõrra vaieldav, kui suures osas ja millises ulatuses saab

näiteks radariandmeid või raadiosignaali suunamäärajate andmeid käsitleda isikuandmetena.

Kui eesmärk on remote-ID ehk transponderite andmete nägemine, siis peab olema võimalik

neid andmeid seirata nii palju, kui võimekust on. Ta rõhutas, et seire peab olema pidev, sest ei

ole võimalik hakata seireseadmeid sisse lülitama alles siis, kui konkreetsele olukorrale

reageerima asutakse. Seirepilt peab olema pidev, mille pinnalt oleks võimalik reageerida.

Lisaks ongi oluline ka andmete salvestamine, kuna osa kuritegusid võivad ilmneda alles

hiljem. Seetõttu on SIM-i ettepanek lisada eelnõusse see säte, mis annaks politseile selge

volitusnormi õhuruumi jälgimiseks mehitamata õhusõidukitest tuleneva ohu ennetamise

eesmärgil. Ta rõhutas, et numbrituvastuskaamerate juhtum näitas, et pelgalt üldregulatsiooni

sätetest tuletatud õiguslik alus ei pruugi olla piisav ning seda viga ei tohiks korrata.

Kristi Purtsak kommenteeris, et Riigikantselei ei toeta praeguses etapis nii põhimõttelist

muudatust. Ta selgitas, et on olemas lennuohutuse infosüsteem, millel on oma põhimäärus

ning kuhu on võimalik lisada ka politsei, et näha käitajate numbreid. SIM soovib praegu aga

enamat ehk seda, et kogu drooniseire käigus pildile jäävat teavet saaks kasutada laiemalt

süütegude menetlemiseks, tagaotsitavate leidmiseks jne. Tema hinnangul tuleks seda küsimust

põhjalikumalt analüüsida ning kui see osutub põhjendatuks, siis saab tulla vastavate

muudatustega välja sügisel, mitte lisada neid käesolevasse eelnõusse.

Ta lisas, et Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on just saatnud kooskõlastusele ka teise

vastava eelnõu, mis puudutab mehitamata õhusõidukitega tehtud piltide laiemat kasutamist

ning leidis, et seda küsimust võiks tegelikult lahendada seal.

Henry Timberg kommenteeris, et viidatud JDM-i eelnõu käsitleb tegelikult seda, kuidas riik

ise mehitamata õhusõidukit kasutab. Näiteks kuidas ja millisel eesmärgil võib politsei enda

drooni abil kogutud pilti kasutada. Ta rõhutas, et SIM-i ettepanek puudutab praegu hoopis

seda, kuidas maapealsete seireseadmetega jälgida õhus lendavaid objekte ja nende käitajaid

tuvastada.

H. Timberg märkis, et kui konkreetset volitusnormi ei määratleta, siis ollakse olukorras, kus

eelnõuga antakse politseile küll eriseaduses juurde erinevaid volitusi, kuid selget õigust

pidevaks seireks ja nende andmete kogumiseks ei anta. See loob omakorda olukorra, kus

23

eeldatakse politseilt vastavat võimekust, kuid sõnaselge volitus selliste andmete kogumiseks

ja töötlemiseks puudub.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas probleem seisneb selles, et olemasolev õiguslik

regulatsioon ei ole piisavalt detailne, mis seda praktikat võimaldaks või hoopis selles, et

selline praktika ei pruugi praegusel juhul üldse õiguspärane olla ning soovitakse vältida

numbrituvastuskaamerate juhtumiga sarnast olukorda. Ta rõhutas, et need on kaks väga

erinevat olukorda. Üks asi on see, kui kohustatakse käitajatel transponderid sisse lülitada, et

oleks võimalik näha, kus droon konkreetsel hetkel lendab ja kes on käitaja. Teine asi oleks

see, kui kogu seda andmestikku soovitakse salvestada pikemaks perioodiks ja kasutada seda

hoopis laiematel eesmärkidel.

V. Vooglaid küsis, kuidas SIM kehtivat õigust tõlgendab ehk kas politseil on praegu juba

õigus selliseid andmeid salvestada ja töödelda ning soovitakse lihtsalt detailsemat

regulatsiooni või praegu seda õigust ei ole ja nüüd püütakse seda juurde saada.

Henry Timberg selgitas, et näiteks piiril kasutatavate seadmete nagu radarite või

raadiosignaali suunamäärajate puhul ei ole otsest seost isikuandmetega, mistõttu on seire

tegelikult lubatud. Kui seade siduda aga transponderitega, muutuvad need andmed juba

isikuandmeteks. Just seetõttu oleks loogiline, et kui eeldatakse politsei poolset seiret ja pildi

pidevat jälgimist, peab selliseks toiminguks olema ka selge volitusnorm. Kui sellist normi ei

ole, siis tekibki küsimus, kas piisab üksnes üldsätete pinnalt tuletatavast õiguslikust alusest

või mitte.

Varro Vooglaid märkis, et jälgimine on üks asi, kuid nende andmete salvestamine ja

töötlemine on siiski hoopis teine asi.

Henry Timberg vastas, et mõlemad toimingud on siiski isikuandmete töötlemine. Üks asi on

reaalajas jälgimine ja teine on nende andmete hilisem kasutamine. Ta rõhutas, et politsei roll

mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes ei ole siiski sama, mis Kaitseväel ning ka riskid on

erinevad. Politsei vaatest ei ole küsimus selles, et seirepildil nähakse objekti ja seda hakatakse

kohe alla laskma. Tuleb märkida, et droone on võimalik kasutada ka kuritegevuse vahendina,

näiteks salakaubaveos, luures vms. Selline tegevus võib olla latentne ning selle toimumist ei

pruugi seire koheselt reaalajas tuvastada. Kui seireandmeid ei salvestata, siis ei ole ka

võimalik hiljem kuritegevuse mustreid tuvastada.

H. Timberg rõhutas, et kui politseile pannakse selles valdkonnas ülesanne, peab olema ka

selge õigus seda pilti saada ning volitus seda ka salvestada.

Maria Jufereva-Skuratovski sõnas, et tema lähenemine selles küsimuses on toetav, sest kui

politseilt oodatakse seiret, siis peaks andma selleks ka piisavalt volitusi.

Ta küsis, miks tuleks Riigikantselei hinnangul selle küsimuse lahendamisega oodata sügiseni.

Kristi Purtsak vastas, et Riigikantselei ei ole veel saanud seda ettepanekut piisavalt detailselt

analüüsida ning seega puudub selgus, mida täpsemalt nende andmetega teha soovitakse ehk

miks neid salvestatakse ja milleks neid salvestisi hiljem kasutatakse. Ta märkis, et SIM-i

ettepanek on sõnastatud päris laialt ning näeb ette kõikide andmete salvestamist ja hilisemat

kasutamist erinevatel eesmärkidel.

K. Purtsak rõhutas, et käesoleva eelnõu fookus on siiski reaalajas seiramine ehk kes ja kus

lendab ning edastada see informatsioon ka Kaitseväele. SIM-i ettepanek eeldaks sisuliselt uue

infosüsteemi loomist ning sellist lahendust ei ole peetud võimalikuks niivõrd kiiresti ja ilma

põhjalikuma analüüsita teha. Seetõttu oli nende seisukoht, et teemat võiks arutada edaspidi.

Valdo Randpere küsis, kas selline jälgimissüsteem on juba kuskil olemas ning SIM lihtsalt

soovib neid andmeid ka endale saada või on SIM-i eesmärk üles ehitada täiesti uus süsteem,

milles neid andmeid jälgida, registreerida ja salvestada.

24

Henry Timberg märkis, et Eestis tegutsevad juba praegu eraettevõtted, kes koguvad

transponderite seireandmeid ja jälgivad droone. Näiteks HexTech drooniradar, kelle süsteem

katab juba üsna suurt osa Eestist.

Ta selgitas, et need andmed ei ole iseenesest salajased, sest teoreetiliselt võib igaüks

transponderi andmeid vastu võtta ning näha selle drooni ja puldi asukohta ning käitaja

registreerimisnumbrit. Riigi vaatest tekib siin aga tõesti sama küsimus nagu sõidukite

registreerimisnumbrite puhul ehk kui eraettevõte selliseid andmeid kogub, siis ei ole need

sisuliselt isikuandmed, kuna eraettevõttel puudub ligipääs liiklusregistrile. Kui aga riik neid

andmeid kogub ja töötleb, muutuvad need isikuandmeteks, sest riik saab Transpordiameti

andmekogust järele vaadata, kelle drooniga on tegemist. Ta rõhutas, et kui kehtestatakse nõue,

et kõikidel droonidel peab olema käitaja registreerimisnumber sisse lülitada, et neid oleks

võimalik tuvastada ning seirepilti pidevalt jälgida, siis olekski loogiline sätestada seaduses

selgelt, et politseil on sellisel eesmärgil volitusnorm õhuruumi jälgida ja seirata.

H. Timberg märkis, et tegemist ongi õiguslikult uue valdkonnaga, sest reguleeritakse tegevust,

mida sellisel kujul ei ole varem olnud. Ta tõi esile, et riigipiiri seaduses on olemas üks väga

üldine säte, mille järgi teostatakse riigipiiri valvamist politsei ja Kaitsevägi poolt ka

asjakohaste tehniliste vahenditega ning seda sätet on võetud üheks eeskujuks. Samas, kui soov

on laiendada politsei ülesannet edaspidi nii, et politseil on üle riigi selline droonipolitsei roll,

siis tuleb selleks ette näha ka vastav õigus neid andmeid töödelda. Vastasel juhul võib tema

hinnangul tekkida lünk isikuandmete töötlemisel.

Andre Hanimägi meenutas, et eelnõu esimesel lugemisel jäi mulje, nagu istuksid PPA ja

Kaitsevägi sisuliselt ühes ruumis ning otsustaksid seal, kelle probleem konkreetne droon on.

Ta märkis, et seire mõttes paistab seega süsteem juba olemas olevat ning praegu räägitakse

eeskätt nende andmete salvestamisest. Ta küsis, kas praegu juba ei ole vähemalt mingisugust

salvestamise võimekust, kuna tõenäoliselt ei saa tegemist olla üksnes hetkelise pildiga.

Näiteks vaadatakse ka lennuliikluse valdkonnas hiljem radaripilte üle. Sellest lähtuvalt võiks

eeldada, et ka siin on teatav tehniline võimekus tõenäoliselt võimalik.

A. Hanimägi küsis lisaks, kuidas toimub praegu praktiline reageerimine väga konkreetsetes

juhtumites. Ta märkis, et kui drooniga viiakse läbi nähtavalt väga konkreetne tegevus, näiteks

veetakse üle piiri narkootikume, siis on ju politseil juba praegu reageerimine võimalik ning

praegu on soov pigem kuritegevuse mustrite tuvastamine.

Kristi Purtsak vastas, et salvestamise võimekus on tõesti olemas, kuid SIM-i ettepanek

seisneb selles, et neid salvestisi soovitakse kasutada senisest laiemalt, mitte üksnes õhuruumi

seireks, vaid üldisemalt ka süütegude menetlemiseks.

Henry Timberg vastas, et reageerida saab tõesti ka praegu, kuid näiteks korduvaid mustreid

praegu täpsemalt tuvastada ei saa. Seega jõutakse taas küsimuseni, et transponderi andmed on

väga selgelt seotud isikuandmetega ning nende kasutamiseks selget volitusnormi ei ole. Kui

aga öeldakse, et politsei ülesanne on õhuruumi kaitse, siis peaks tema hinnangul politseil

olema ka võimalus näha, kellel on transponderid sisse lülitatud ning vajadusel ka kes on

konkreetsed käitajad, et selliseid olukordasid tuvastada ja andmeid kasutada. Vastasel juhul ei

ole tegelikult võimalust täpsemalt aru saada, kes ja kus lendab.

H. Timberg märkis, et kui rääkida andmete kasutamisest muudel eesmärkidel, näiteks

süütegude menetlemisel, siis on kõrgendatud ja olulise ohu alusel reageerimise õigus politseil

LennS-is niikuinii olemas. Tagantjärele sellel eesmärgil salvestiste kasutamine kuuluks tema

hinnangul samasse kategooriasse. Ilma salvestiseta ei ole võimalik neid menetleda.

Ta lisas, et süüteod võivad olla väga erineva iseloomuga. Näiteks võib tegu olla lihtsalt

käitamisnõuete rikkumises ehk keelualas, liiga kõrgel või kaugel lendamises, kuid mõni tegu

võib kaasa tuua ka reaalse ohtliku olukorra. Seetõttu oleks oluline, et pärast oleks selles osas

25

võimalik midagi ka tuvastada.

Varro Vooglaid küsis, kas PPA kogub juba praegu selliseid droonide käitajate andmeid

isikuandmete tähenduses.

Lisaks, kas juhul, kui transponderi sisselülitamise kohustus kehtestatakse ja selliseid andmeid

hakkab olema oluliselt rohkem, leiab PPA juba täna, et tal on õigus neid andmeid koguda ja

töödelda. Kui see on nii, siis millisele õiguslikule alusele tuginetakse. Samuti soovis ta

selgust, kas neid andmeid üksnes jälgitakse reaalajas rikkumiste tuvastamiseks või kantakse

need ka andmebaasi, säilitatakse ja hiljem töödeldakse.

Henry Timberg vastas, et transponderi ehk majakaandmeid politsei tema teada ise kuskile ei

kogu ega salvesta. Ta selgitas, et sisuliselt nende andmete nägemiseks kasutatakse täna

eraettevõtete teenust.

Varro Vooglaid kommenteeris, et selline vastus oleks näiteks numbrituvastuskaamerate

kontekstis väga küsitav, kui öelda, et politsei ise küll neid andmeid ei kogu, kuid mingi

eraettevõte kogub ja politsei saab neid lihtsalt nende käest.

Kristi Purtsak märkis, et drooni käitaja andmed asuvad lennuohutuse infosüsteemis, mida

peab Transpordiamet. Selles osas on oma põhimäärused, kus on sätestatud, kellel on sinna

juurdepääs ja millistel eesmärkidel. Tema hinnangul on seega küsimus lahendatav ka nii, et

SIM-il on võimalik algatada valitsuse määruse muutmine, et luua endale alus nende andmete

nägemiseks.

Ta rõhutas, et täiesti eraldi küsimus on uue infosüsteemi loomine, mida Riigikantselei tõesti

praeguses etapis ei toeta. Küll aga toetatakse selle teema põhjalikumat analüüsimist ja

lahendamist edaspidi, mitte konkreetse eelnõu raames.

Valdo Randpere märkis, et arutelus on seni keskendutud peamiselt õhus lendavatele

droonidele, kuid lisaks nendele on tänapäeval olemas ka maismaal ja veepinnal liikuvad

droonid. Ta küsis, kuidas selliste vahendite puhul on see küsimus lahendatud. Täpsemalt, kas

ka veepinnal või maismaal liikuv droon peab olema kuidagi registreeritud ning kas seda tuleb

samuti tõrjuda või milline regulatsioon neile üldse kehtib, arvestades, et tehnoloogia areng

toimub väga kiiresti.

Kristi Purtsak nõustus, et areng toimubki väga kiiresti ning see on üks järgmine teema,

millele riik peab edaspidi tähelepanu pöörama. Ta märkis, et selliste vahendite puhul ei ole

praegu registreerimiskohustusi. Samas tuleb rõhutada, et käesolev eelnõu on sõnastatud

tehnoloogianeutraalselt ehk see ei piirdu üksnes õhus liikuvate mehitamata objektidega, vaid

võimaldab PPA-le ja Kaitseväele sisuliselt samad õigused ka veepinnal või maismaal

liikuvate mehitamata objektide osas.

K. Purtsak tõdes, et tegemist on praegu veel täiesti nn tuvastamata maailmaga, kus puuduvad

sisuliselt nii registreerimise kohustused kui ka tegelikult selline turg või liikumine võrreldes

õhus lendavate droonidega.

Madis Timpson tänas kutsutuid arutelu eest.

Esimees alustas kokkuvõttega SIM-i ettepanekust ning sõnas, et tema seda ettepanekut ei

toeta. Tema hinnangul ei ole see ka päris mõistlik lähenemine, kui ettepanek valitsuses toetust

ei leia, kuid tullakse siiski komisjoni ette sooviga luua taas uus infosüsteem, et kasutada

andmeid teistel eesmärkidel, kui eelnõu fookus.

Andre Hanimägi sõnas, et tema hinnangul tuleks SIM-i sooviga siiski ühel hetkel edasi

minna. Ta leidis, et soov on iseenesest mõistlik, kuid ta ei hakka ise samuti praeguses etapis

selles osas hääletust nõudma, sest võib olla oleks selle lisamine just käesolevasse eelnõusse

tõesti liiga suur samm korraga. Samas väljendas ta lootust, et küsimusega tegeletakse mõne

26

teise eelnõu raames võimalikult kiiresti edasi.

Madis Timpson vastas, et tal ei ole samuti politsei soovide vastu iseenesest midagi, kuid talle

ei meeldi see viis, kuidas seda ettepanekut praegu menetlusse toodi. Tema hinnangul ei kuulu

see küsimus sisuliselt üldse kõnealuse eelnõu reguleerimisalasse ning pigem tuleks vajadusel

teha selle küsimuse lahendamiseks eraldi eelnõu.

Varro Vooglaid nõustus, et see ei ole hea menetluspraktika, kui peaminister tuleb uue

eelnõuga ja selgitab selle mõtet, kuid edasise menetluse käigus püütakse sellele vaikselt

hoopis teistsuguseid asju n-ö juurde pookida.

Kristi Purtsak kommenteeris, et eelnõu saavad osapooled siiski rakendada ning selles ei ole

küsimust. Probleemkoht seisneb hoopis selles, et need ettepanekud tekkisid sisuliselt paar

päeva tagasi ehk neid ei ole veel kooskõlastatud ega põhjalikumalt arutatud.

Ta rõhutas, et eesmärk võib isegi õige olla ning ilmselt tulebki tulevikus selles suunas liikuda,

kuid enne tuleb see küsimus põhjalikumalt läbi rääkida, sh ka andmekaitse ekspertidega ning

päriselt aru saada, milliseid andmeid täpsemalt kogutakse, kuhu need andmed jõuavad ja

kuidas neid kasutatakse.

Madis Timpson nõustus. Ta märkis, et tegemist on ajakriitilise eelnõuga ning eesmärk on

sellega edasi liikuda. Sügisel on Riigikantselei sõnul võimalik veel tõusetunud küsimustega

edasi tegeleda, sh ITL-i ja TTJA koostöö osas suhelda. SIM-i ettepanekut praegu ei toetata,

mitte eesmärgi enda pärast, vaid seetõttu, et neid ei ole veel jõutud piisavalt läbi töötada.

Esimees tegi seejärel ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere,

Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre Hanimägi,

Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja

Toomast, Varro Vooglaid).

3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Lea Danilson-Järg, Andre Hanimägi, Anti Haugas,

Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast,

Varro Vooglaid).

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija