| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/4286-2 |
| Registreeritud | 11.06.2026 |
| Sünkroonitud | 12.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Advokatuur |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Advokatuur |
| Vastutaja | Markko Künnapu (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiministerTeie 29.05.2026 nr 8-1/4286-1
Justiits- ja Digiministeerium Meie 11.06.2026 nr 1-8/26/74-1
Eesti Advokatuuri seisukohad KrMS, VTMS, ESS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu
osas (nn sideandmete eelnõu) osas
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta
Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud KrMS, VTMS, ESS jt
seaduste muutmise seaduse eelnõu (nn sideandmete eelnõu).Advokatuur esitab teile üldised
tähelepanekud eelnõu osas ning kokkuleppel lisana detailsema analüüsi eelnõu sätete kaupa.
1. Üldine hinnang eelnõu osas
Eelnõu on võrreldes varasemate versioonidega küll paranenud, kuid tekitab jätkuvalt mitmeid
olulisi õiguslikke ja sisulisi küsimusi. Need puudutavad eelkõige säilitamiskohustuste ulatust,
kohaldamise lävendeid, sõltumatu kontrolli olemasolu ning regulatsiooni kooskõla Euroopa
Liidu õigusega.
Positiivsena tuleb esile tõsta loobumist varasemast üldisest sideandmete säilitamiskohustusest
ning liikumist lahenduse poole, kus riik kasutab eelkõige andmeid, mida sideettevõtjad juba
oma tegevuse käigus töötlevad ja säilitavad. See lähenemine vähendab võrreldes varasema
regulatsiooniga põhiõiguste riive ulatust ning arvestab paremini Euroopa Kohtu praktikast
tulenevaid nõudeid.
Samas jääb eelnõu mitmes keskse tähtsusega küsimuses probleemseks. Esiteks on mitmed
säilitamiskohustuste ja andmete kasutamise aluseks olevad lävendid liiga madalad ega piirdu
piisavalt selgelt raske kuritegevuse või tõsiste julgeolekuohtudega. Teiseks on korrakaitselised
eesmärgid määratletud liiga laialt, võimaldades meetmete kohaldamist ka olukordades, mis ei
õigusta nii intensiivset põhiõiguste riivet. Kolmandaks ei taga eelnõu piisavat sõltumatut
eelkontrolli ning riigi julgeoleku erand ei ole piisavalt selgelt piiritletud. Nende puuduste tõttu
tekivad tõsised küsimused regulatsiooni vastavuse kohta Euroopa Kohtu väljakujunenud
praktikale.
2. Euroopa Kohtu praktikast tulenevad piirangud ja riigi julgeoleku erandi probleemid
Rõhutame, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevad väga selged piirid sideandmete säilitamisele
ja kasutamisele. Üldine ja vahet tegemata säilitamine on lubatav üksnes erandina riigi
2
julgeoleku kaitseks olukorras, kus esineb tõeline, tõsine ja ettearvatav oht, ning sedagi ajutiselt
ja rangete tingimuste alusel (vt liidetud kohtuasjad C-511/18, C-512/18 ja C-520/18, La
Quadrature du Net jt.). Lisaks peab selline meede alluma kohtu või sellega võrdsustatud
sõltumatu asutuse eelkontrollile. Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et liiklus- ja
asukohaandmetele juurdepääsu saab õigustada üksnes võitluses raskete kuritegude vastu või
avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ennetamisel ning see peab üldjuhul puudutama
konkreetseid isikuid (C-746/18, H.K vs Prokuratuur).
Sellest lähtuvalt on problemaatiline eelnõus sisalduv lahendus, mille kohaselt saab riigi
julgeoleku huvides lausalise sideandmete kogumise otsustada Vabariigi Valitsus. Euroopa
Kohtu praktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-511/18, C-512/18 ja C-520/18, La Quadrature
du Net jt) peab sellise otsuse tegema kohus või sõltumatu haldusorgan, milleks Vabariigi
Valitsus kui täidesaatva võimu organ ei kvalifitseeru. Samuti on küsitav eelnõus sätestatud
madal lävend („ohu ennetamine“) ning võimalus pikendada meetmete kohaldamist, mis võib
viia erandi muutumiseni sisuliselt reegliks. Ka kuuekuuline periood on ebaproportsionaalselt
pikk, eriti arvestades, et kriminaalmenetluses, kus uuritakse juba konkreetseid kahtlustusi, on
jälituslubade kestus märkimisväärselt lühem.
Sihistatud säilitamise regulatsioon ESS § 111¹ alusel tekitab täiendavaid probleeme. Eelnõu
võimaldab andmete säilitamist mitte ainult kriminaalmenetluse, vaid ka korrakaitselistel
eesmärkidel, sealhulgas „korrarikkumise kõrvaldamiseks“. Selline lähenemine on jällegi
vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mis lubab andmete säilitamist ja kasutamist üksnes
raskete kuritegude või tõsiste julgeolekuohtude korral. Korrakaitseline ohuennetamine hõlmab
oma olemuselt ka väga madala kaaluga rikkumisi ning ei saa õigustada ulatuslikku põhiõiguste
riivet. Sama probleem puudutab ka julgeolekualast lävendit, kus kasutatakse „ohu“ mõistet
üldises tähenduses, mis ei vasta Euroopa Kohtu nõudele käsitleda üksnes eriti tõsiseid ohte riigi
julgeolekule. Lisaks ei ole eelnõus ette nähtud piisavat sõltumatut eelkontrolli.
Säilitamiskohustust saab kehtestada prokuratuuri, PPA või julgeolekuasutuse otsusega, mis ei
vasta Euroopa Kohtu praktikas nõutud sõltumatu kontrolli standardile. Ka kohtuloa olemasolu
ei lahenda iseenesest probleemi, kui materiaalõiguslikud lävendid on liiga madalad või
ebaselged. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab ka kohtulik kontroll olema sisuline, mitte
pelgalt formaalne, ning luba saab anda üksnes piisava raskusastmega juhtudel.
3. Säilitamise alused, mõisteprobleem ja juurdepääsu lävend
Eelnõu kõige haavatavamaks kohaks on mõiste „ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed“, millele
kogu regulatsioon üles on ehitatud. Kuigi eristus ärilistel ja seadusest tulenevatel põhjustel
säilitatavate andmete vahel on kontseptuaalselt arusaadav, tunnistab ka seletuskiri, et praktikas
ei pruugi nende kahe kategooria vahel alati selget piiri olla. Kui tulevikus ei ole võimalik
usaldusväärselt kindlaks teha ega tõendada, millisel alusel konkreetseid andmeid säilitati,
muutub kogu regulatsiooni keskne eeldus küsitavaks ning järelevalve selle üle oluliselt
raskendatuks. Sellest tulenevalt võiks kaaluda, kas süsteem ei peaks veelgi selgemalt lähtuma
põhimõttest, et lisaandmete kogumine ja säilitamine on lubatud üksnes erandjuhtudel ning
selgelt määratletud ja põhjendatud õigusliku aluse olemasolul, mitte üldiseks ettenägemiseks
või võimaliku tulevase vajaduse katmiseks.
Oluline on rõhutada ka seda, et kohtu loa olemasolu ei lahenda iseenesest kõiki Euroopa Kohtu
praktikast tulenevaid probleeme. Euroopa Kohus ei ole keskendunud üksnes sellele, kes loa
annab, vaid ka sellele, millistel sisulistel tingimustel tohib luba anda. Kohtulik kontroll ei tohi
taanduda formaalseks kinnituseks. Juurdepääs liiklus- ja asukohaandmetele eeldab
3
materiaalõiguslikult piisavalt kõrget lävendit. Euroopa Kohus on kohtuasjas C 746/18
rõhutanud, et kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil peaks juurdepääs põhimõtteliselt
piirduma nende isikute andmetega, keda kahtlustatakse raske kuriteo kavandamises,
toimepanemises või sellega seotud olemises. Sellest tulenevalt peaks kohtul olema võimalik
luba anda üksnes olukorras, kus tegemist on piisava raskusastmega kuritegevuse või sellega
võrreldava ohuga. Vastasel juhul muutub kohtulik kontroll olemuslikult formaalseks.
Just samast lähtepunktist vaadatuna tekitab tõsiseid küsimusi sideandmete kasutamine
väärteomenetluses ning korrakaitselistel eesmärkidel. Euroopa Kohtu praktikast ei nähtu, et
liiklus- ja asukohaandmete kasutamist oleks võimalik põhjendada pelgalt üldise ohuennetuse,
korrarikkumise kõrvaldamise või tavapärase haldusjärelevalve vajadusega. Sellised eesmärgid
ei vasta sellele raskusastmele, mida Euroopa Kohus peab vajalikuks sellise intensiivse
põhiõiguste riive õigustamiseks.
4. Andmekoosseis, seadmetunnused ja profileerimise risk
Sarnased küsimused tekivad ka ESS § 111² alusel nimetatud seadmetunnuste puhul. IMSI,
IMEI, SUPI, SUCI ning muud võrguidentifikaatorid võivad praktikas võimaldada väga
detailset seadmepõhist ja kaudselt ka isikupõhist profileerimist. Kuigi neid käsitletakse
tehniliste andmetena, ei kõrvalda see nende potentsiaalset mõju isiku eraelu puutumatusele.
Seetõttu vajab täiendavat põhjendamist nii sellise andmekoosseisu vajalikkus kui ka see,
milliste konkreetsete meetmetega välditakse nende andmete kasutamist isiku käitumise,
liikumismustrite ja suhtlusvõrgustiku detailseks profileerimiseks.
Eraldi tähelepanu väärib ka reaalajas asukoha tuvastamise regulatsioon. Liiklus- ja
asukohaandmete põhjal on võimalik teha väga ulatuslikke ja täpseid järeldusi inimese eraelu,
harjumuste, liikumiste, suhtlusvõrgustiku ja elustiili kohta. Mida lähemale liigub meede
reaalajas jälgimisele, seda intensiivsem on põhiõiguste riive ning seda tugevamad peavad olema
nii meetme põhjendus kui ka selle kohaldamise tingimused ja lävend. Sama tähelepanek kehtib
ka Vabariigi Valitsuse määruse kavandis loetletud andmekoosseisu kohta. Kärjetunnused,
tugijaamade asukohad, roaminguandmed, IP-aadressid ning sideseansside algus- ja lõpuaeg
võimaldavad koos analüüsituna koostada inimese liikumisest ja suhtlusmustrist äärmiselt
detailse ja tervikliku pildi. Seetõttu ei ole küsimus üksnes selles, kas andmeid säilitatakse, vaid
ka selles, kui ulatuslikku isikuprofiili on nende andmete põhjal võimalik hiljem rekonstrueerida.
Just see aspekt nõuab regulatsioonis eriti selget põhjendust ja ranget piiritlemist.
5. Andmekaitse nõuded, logimine ja andmesubjekti teavitamine
ESS § 112 regulatsioon tekitab olulisi küsimusi ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
valguses. Sideettevõtjad peavad tagama, et andmete töötlemine, sealhulgas edastamine, oleks
seaduslik ja läbipaistev. Eelnõu võib aga panna nad olukorda, kus nad on sunnitud oma
kohustusi rikkuma. Lisaks puudub piisav logimiskohustus sideettevõtja poolel, mistõttu ei ole
hiljem võimalik kontrollida, milliseid andmeid, kellele ja millisel alusel edastati. See omakorda
muudab andmesubjekti õiguste teostamise praktikas äärmiselt keeruliseks. Seetõttu võiks
kaaluda, kas ka sideettevõtjal peaks olema kohustus säilitada teave selle kohta, milliseid
andmeid, kellele ja millisel õiguslikul alusel väljastati. Lisaks on lahendamata andmesubjekti
hilisema teavitamise küsimus. Kui inimene ei saa kunagi teada, et tema andmeid kasutati,
muutub ka õigusvastase kasutamise vaidlustamine suuresti teoreetiliseks. Teavitamine peaks
vajadusel olema küll edasilükatav, kuid põhimõtteliselt automaatne. Teavitamata jätmine peaks
olema põhjendatud erand, mis allub sõltumatule kontrollile.
4
6. Andmete kasutamine teistes menetlustes
Oluline probleem on andmete hilisema kasutamise võimalus. Eelnõus tuleb selgelt välistada
olukord, kus julgeoleku eesmärgil kogutud andmeid kasutatakse hiljem kriminaalmenetluses
nn tagaukse kaudu. Kui sideandmeid kogutakse ja säilitatakse JAS-i alusel, tuleb välistada ka
olukord, kus nende andmete kasutamiseks kriminaalmenetluses koostatakse teabehanke
kokkuvõte, mida seejärel KrMS § 63 lõike 1¹ alusel riigi peaprokuröri loal käsitatakse
kriminaalmenetluses tõendina. Samuti ei nähtu Euroopa Kohtu praktikast, et sideandmete
kasutamine väärteomenetluses või tavapäraste korrakaitseliste ülesannete täitmisel oleks
lubatav.
7. Andmete säilitamistähtaegadest
Tähelepanu väärib ka asjaolu, et väga erinevatele andmekategooriatele nähakse eelnõus ette
ühesugune säilitamistähtaeg (ESS § 1111 lg 5). Eelnõust ei nähtu seejuures selgelt, millistel
objektiivsetel kriteeriumidel põhineb selline ühtne lähenemine ega miks peaksid eri laadi ja
erineva tundlikkusega andmeliigid alluma samale säilitusperioodile. Arvestades, et
andmekategooriate olemus ja nendest tulenev põhiõiguste riive intensiivsus võivad oluliselt
erineda, eeldaks selline lahendus selget ja veenvat põhjendust.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Imbi Jürgen
Esimees
Lisa:
Eelnõu sätete detailsed kommentaarid eelnõu failis
Merit Aavekukk-Tamm 6979 253
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|