Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9

„Täitmisplaan“ muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 5 lõike 3 ja § 19 lõike 2 alusel. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruses nr 9 „Täitmisplaan“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) vahistatu, kelle kriminaalasi on kohtueelses menetluses, paigutatakse Tartu Vanglasse, kui tema suhtes on kriminaalmenetluses tõkendina vahi all pidamist kohaldanud Tartu Maakohus või Tartu Ringkonnakohus;“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „Viru Maakohus“ sõnadega „või tema kriminaalasi on kohtumenetluses ja tema suhtes on kriminaalmenetluses tõkendina vahi all pidamist kohaldanud Tartu Maakohus või Tartu Ringkonnakohus“; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru,“; 5) paragrahvi 232 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tartu Vangla kinnipeetav paigutatakse § 5 lõike 2 järgi ümber hiljemalt 2026. aasta 30. detsembriks, lähtudes 2025. aasta 1. oktoobri seisuga rahvastikuregistrisse kantud elukohast.“; 6) paragrahvi 232 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Tartu Vanglasse paigutatud vahistatu, kelle kriminaalasi on kohtumenetluses, paigutatakse paragrahvi 3 lõike 1 punkti 3 järgi ümber Viru Vanglasse hiljemalt 2026. aasta 30. detsembriks.“. (allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

08.06.2026 nr 21

1

Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse kinnipeetavate ja vahistatute paigutamise üldjuhtusid. Rootsi

Kuningriik ja Eesti Vabariik on kokku leppinud, et Eesti on valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid

ja võimaldama viia nende karistus täide Eesti Vabariigi territooriumil asuvas Tartu Vanglas. Seetõttu

tuleb edaspidi paigutada kinnipeetavad karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse või Viru

Vanglasse. Praegu Tartu Vanglas paiknevad kinnipeetavad ja kohtumenetluses olevad vahistatud

paigutatakse samuti ümber Tallinna Vanglasse või Viru Vanglasse.

Määruse eelnõu käsitleb üksnes kinnipeetavate ja vahistatute edaspidist paigutamist ning

ümberpaigutamist ega hõlma Rootsi kinnipeetavate saabumisega seonduvaid teisi muudatusi ega

mõjusid. Rootsi kinnipeetavate vastuvõtmisega seonduvaid mõjusid on analüüsitud Eesti Vabariigi

ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise

kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas.

Määrusega muudetakse justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 02.05.2026, 16.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud vanglate osakonna nõunik Helina Kasvandik

([email protected]). Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse muudatused on seotud Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud kokkuleppega,

mille kohaselt on Eesti Vabariik valmis vastu võtma Rootsi Kuningriigi kinnipeetavaid ja võimaldama

viia nende karistus täide Eesti Vabariigi territooriumil asuvas Tartu Vanglas. Kokkuleppele on alla

kirjutatud 18. juunil 2025 Stockholmis.

Eestis on kinnipeetavate arv viimastel aastakümnetel järjepidevalt vähenenud. Kui 2000. aastal oli

vanglates ligikaudu 4700 inimest, siis 2022. aasta lõpuks oli see arv kahanenud umbes 2100-ni.

Langustrend on jätkunud ka järgnevatel aastatel ja kinnipeetavate arv on vähenenud keskmiselt ligi

saja inimese võrra aastas. Selle tulemusena on Eesti vanglates tekkinud märkimisväärne hulk vabu

kohti: 3278 vanglakohast oli möödunud aasta lõpu seisuga täitmata 1443 ehk ligikaudu 44%. Ka

kahekohalistes kambrites, kus on kokku umbes 3000 kohta, on täidetud vaid pool mahust. Selline

olukord on tekitanud vajaduse vanglate haldamist ja kulusid optimeerida. Üks lahendus on majutada

vabadele vanglakohtadele välisriikide kinnipeetavaid. Selleks, et Tartu Vanglat saaks Rootsi

kinnipeetavate majutamisel kasutada terviklikult ja tõhusalt, tuleb seal viibivad kinnipeetavad ümber

paigutada teistesse kinnistesse vanglatesse ehk Viru Vanglasse ja Tallinna Vanglasse. Erandina

jäävad Tartu Vanglasse kohtueelses menetluses olevad vahistatud.

Tartu Vanglas viibib 2026. aasta 1. mai seisuga 138 kinnipeetavat ja 56 kohtumenetluses olevat

vahistatut. Kuna Viru Vangla täituvus on praegu 39% ja Tallinna Vangla täituvus 75%, paigutatakse

suurem osa kinnipeetavatest ja vahistatutest edaspidi Viru Vanglasse. Määruse muudatuste

tulemusena paigutatakse Viru Vanglasse lisaks kinnipeetavatele, kelle elukoht on Ida-Viru või

Lääne-Viru maakonnas, ka kinnipeetavad, kelle elukoht on Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi või

Võru maakonnas. Tallinna Vanglasse paigutatakse Tartu Vanglast ümber need kinnipeetavad, kes

tuleb kehtiva määruse kohaselt paigutada Tallinna Vanglasse, st isikud, kelle elukoht oli 2025. aasta

1. oktoobri seisuga Harju, Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla või Saare maakonnas või kellel selle aja

seisuga puudus rahvastikuregistrisse kantud elukoht Eestis. Esimesed välisriigi kinnipeetavad on

2

plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. aasta teisel poolel, mistõttu kavatsetakse Tartu Vangla

kinnipeetavad ümber paigutada hiljemalt 2026. aasta 30. detsembriks.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 3. Muudatuse tulemusena paigutatakse

edaspidi Tartu Vanglasse üksnes kohtueelses menetluses olevad vahistatud, kelle suhtes on

kriminaalmenetluses tõkendina vahi all pidamist kohaldanud Tartu Maakohus või Tartu

Ringkonnakohus. Selline korraldus lähtub vajadusest tagada sujuv ja tõhus kohtueelne menetlus.

Selleks, et kohtueelse menetluse staadiumis isikud saaksid menetlustoimingutel regulaarselt

osaleda, peaksid nad viibima uurimisasutusele võimalikult lähedal. Kui vahistatud paiknevad

uurimisasutusega samas piirkonnas, väheneb vangla ja uurimisasutuse logistiline ja ajaline

koormus.

Eelnõu punkti 2 muudatuse kohaselt paigutatakse Viru Vanglasse nii need vahistatud, kelle suhtes

on vahi all pidamise tõkendit kohaldanud Viru Maakohus, kui ka need isikud, kes on vahistatuna

kohtumenetluses ning kelle suhtes on asjaomase tõkendi kohaldanud Tartu Maakohus või Tartu

Ringkonnakohus. Selline korraldus on seotud vajadusega eristada kohtumenetluse ja kohtueelse

menetluse staadiumis viibivaid vahistatuid ning korraldada nende paigutamine vanglatesse

süsteemselt. Kohtumenetluses olevate vahistatute menetlused võivad kesta kaua, isegi aastaid,

mistõttu ei pea nad pidevalt paiknema kohtu vahetus läheduses. Kui istungid toimuvad sagedasti,

on võimalik vahistatu paigutada ajutiselt Tartu Vanglasse ja teda ei pea iga päev konvoeerima.

Kohtumenetluses olevate isikute paigutamine Viru Vanglasse aitab tasakaalustada vanglate

täituvust ja võimaldab kulusid paremini optimeerida, kuna Tartu Vangla vabanevatele kohtadele

majutatakse välisriigi kinnipeetavad ning see toob riigile lisatulu.

Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2, mis sätestas

kinnipeetavate Tartu Vanglasse paigutamise tingimused maakondade järgi. Kuna Tartu Vanglasse

enam Eesti Vabariigis süüdi mõistetud kinnipeetavaid ei paigutata, on põhjendatud nimetatud punkti

kehtetuks tunnistamine.

Eelnõu punkti 4 muudatusega laiendatakse Viru Vanglasse paigutatavate kinnipeetavate ringi.

Lisaks kinnipeetavatele, kelle elukoht on Ida-Viru või Lääne-Viru maakonnas, paigutatakse sinna

edaspidi ka kinnipeetavad, kelle elukoht on Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi või Võru

maakonnas. Muudatus tuleneb vajadusest korraldada vanglate kasutus ümber. Kuna Viru Vangla

täituvus on praegu võrreldes Tallinna Vangla täituvusega väiksem, tuleks kinnipeetavad paigutada

Viru Vanglasse, sest nii on personali koormus ja taristu kasutamine ühtlasem.

Eelnõu punktidega 5 ja 6 täiendatakse määruse § 232 rakendussätetega, mis võimaldavad praegu

Tartu Vanglas viibivad kinnipeetavad ja kohtumenetluses olevad vahistatud, kelle suhtes on tõkendit

kohaldanud Tartu Maakohus või Tartu Ringkonnakohus, paigutada ümber hiljemalt 2026. aasta 30.

detsembriks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm

Muudatused avaldavad mõju:

a. süüdimõistetutele, kes paigutatakse määruse kohaselt edaspidi Tallinna Vanglasse

või Viru Vanglasse;

b. Tartu Vanglas viibivatele kohtumenetluses olevatele vahistatutele, kelle suhtes on

tõkendina vahi all pidamist kohaldanud Tartu Maakohus või Tartu Ringkonnakohus;

c. kinnipeetavate lähedastele;

d. Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale ja Viru Vanglale;

3

e. Politsei- ja Piirivalveametile, kohtutele ja prokuratuurile;

f. kaitsjatele, kes esindavad kriminaalasjas vahistatut.

Kaasnev mõju

1. Mõju süüdimõistetutele ja kohtumenetluses olevatele vahistatutele, kelle suhtes on tõkendina

vahi all pidamist kohaldanud Tartu Maakohus või Tartu Ringkonnakohus

Määrus avaldab mõju süüdimõistetutele, kes paigutatakse tulevikus karistuse kandmiseks Tartu

Vangla asemel Viru Vanglasse, ja neile, kes paigutatakse Tartu Vanglast ümber Tallinna

Vanglasse või Viru Vanglasse. Ümberpaigutatavate kinnipeetavate käitumises tervikuna

muutusi ei toimu. Kinnipeetavad ei pea teise vanglasse ümberpaigutamise tõttu oma käitumist

kohandama ja puudub vajadus kohanemistegevuste järele. Kinnipeetav peab küll tutvuma teise

vangla kodukorraga, kuid vanglate kodukord on suures osas samasugune ja sellega ei kaasne

eeldatavasti olulisi muutusi ega kohanemisraskusi. Viru Vanglas ja Tallinna Vanglas on

kinnipeetavatele tagatud sarnased tegevused nagu Tartu Vanglas.

Kuigi määruse muudatused on püsivad, on nendega kohanemise vajadus ajutine.

Kinnipeetavad, kes ei ole määruse jõustumise ajaks vanglasse paigutatud, ei puutu

muudatustega kokku regulaarselt ning nende paigutamine uue regulatsiooni järgi on ühekordne

tegevus.

Ebasoovitav mõju võib kaasneda nendele kinnipeetavatele ja kohtumenetluses olevatele

vahistatutele, kelle lähedased elavad Tartus või selle lähedal ning kellel võib seetõttu füüsiline

kokkusaamine lähedastega jääda harvemaks. Kõnealuste isikute elurütm võib seega tulevikus

olla teatud määral häiritud. Samas tagatakse kinnipeetavatele kõik õigusaktidest tulenevad

õigused, sealhulgas õigus lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele, õigus kirjavahetusele ja

telefonikõnedele ning videokohtumistele, mis aitavad säilitada suhteid lähedastega.

Kinnipeetavatele, kes paigutatakse muudatuste tulemusena elukohajärgsesse vanglasse,

avaldavad määruse muudatused eelduslikult positiivset mõju, kuna võimaldavad lähedastel

tulla hõlpsamalt kokkusaamistele.

2. Mõju kinnipeetava lähedastele

Mõjutatud saavad olla üksnes lähedased isikud nende kinnipeetavate puhul, kes paigutatakse

määruse muudatuste tulemusel kaugemal asuvasse vanglasse. Kuna elukoha järgi Tallinna

Vanglasse paigutatava kinnipeetava lähedased elavad eelduslikult samuti seal piirkonnas, siis

avaldavad määruse muudatused neile positiivset mõju. Negatiivselt mõjutatud saavad olla

kinnipeetava lähedased, kes elavad Tartus, kuid kelle lähedane paigutatakse kaugemal

asuvasse vanglasse. Mõju ulatus jääb siiski väikseks, kuna muudatused ei eelda lähedastelt

otseseid tegevusi. Arvestades Eesti väikest territooriumi, vanglate paiknemist ning

olemasolevaid suhtlusvõimalusi, sealhulgas lühi- ja pikaajalised kokkusaamised ning

videokohtumised, ei too määruse muudatused kokkusaaja jaoks kaasa märkimisväärset

kohanemisvajadust. Kinnipeetava lähedastele esineb mõju üksnes siis, kui nad käivad lühi- või

pikaajalisel kokkusaamisel. Kuna kohtumised ei toimu iga päev, võib pidada mõju avaldumise

sagedust väikseks või keskmiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on seega väike.

3. Mõju vanglatele

Muudatused mõjutavad kõiki vanglaid, kuid suuremal määral Viru Vanglat, kuna praegu Tartu

Vanglas paiknevad kinnipeetavad ja kohtumenetluses olevad vahistatud tuleb ümber paigutada

peamiselt Viru Vanglasse ja vähesel määral Tallinna Vanglasse. Seetõttu sageneb ajutiselt

kinnipeetavate saatmine, mis võib kaasa tuua vajaduse planeerida tavapäraseid tegevusi

ümber ja jagada ressursse teisiti. Kuna kinnipeetavate saatmine on vangla tavapärane

4

ülesanne, ei lisandu täiendava õppe vajadust. Vanglateenistujad jätkavad oma seniste

tööülesannete täitmist kinnipidamise korraldamisel ja järelevalve tagamisel.

Arvestades, et Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas on praegu piisavalt ruumi (Tallinna Vangla

täituvus on 75% ja Viru Vangla täituvus 39%), siis ei ole mõju Tallinna Vanglale ega Viru Vanglale

oluline. Kui Tartu süüdimõistetud ja kohtumenetluses olevad vahistatud paigutada ümber

Tallinna Vanglasse ja Viru Vanglasse, kasvab Tallinna Vangla täituvus 77%-ni ja Viru Vangla

täituvus 56%-ni. See tähendab, et vanglates on praegu piisavalt kohti, et kinnipeetavad saaks

vajaduse korral ümber paigutada. Kinnipeetavate ümberpaigutamisega võib kaasneda

lisapersonali vajadus, kuid arvestades, et nende kinnipeetavate jaoks on juba praegu vangla

koosseisus kohad olemas ja vangla peab juba praegu tagama sama arvu kinnipeetavate puhul

piisava personali olemasolu, on mõju ebaoluline.

Kuna käesolev määrus on seotud kinnipeetavate ümberpaigutamisega Tartu Vanglast Viru

Vanglasse ja Tallinna Vanglasse, ei käsitleta seletuskirjas põhjalikumalt Rootsi kinnipeetavate

saabumise mõju Tartu Vanglale. Asjakohased põhjendused on esitatud Eesti Vabariigi ja Rootsi

Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe

ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas.

4. Mõju kohtutele ja prokuratuurile

Kuna määrusega viiakse Ida-Viru maakonda üle ligikaudu 110 kinnipeetavat ja 50

kohtumenetluses olevat vahistatut, võib see kaasa tuua mõju nii kohtutele kui ka prokuratuurile.

Vanglas viibivate isikute poolt toime pandavad õigusrikkumised võivad kujutada endast

piirkonnas teatavat riskikohta, kuna see võib kaasa tuua kriminaal- ja kohtumenetluste arvu

mõningase kasvu. Samas on vangla ülesanne tagada vanglas kord, julgeolek ja turvaline

keskkond, mistõttu ei peeta selliste juhtumite sagenemist tõenäoliseks. Kavandatav muudatus

ei too kaasa märkimisväärset halduskoormuse suurenemist prokuratuurile ega kohtutele

seoses Eesti vangide tekitatava koormusega. 2024. aasta 1. jaanuari seisuga viibis Viru

Vanglas 579 kinnipeetavat ja vahistatut (kinnises vanglas 513). Pärast kavandatavat muudatust

jääb kinnipeetavate ja vahistatute suurusjärk samaks, kuna praeguste plaanide kohaselt on

kinnises vanglas tulevikus ligikaudu 500 kinnipeetavat ja vahistatut. See tähendab, et nii

prokuratuur kui ka kohtud on juba tegutsenud olukorras, kus menetlusaluseid isikuid oli Ida-Viru

maakonnas samas suurusjärgus, ja töökoormus oli hallatav. Kohtumenetluses olevate

vahistatute menetlustega tegeleb endiselt Tartu Maakohus. Tallinna Vanglasse paigutatakse

ümber üksnes ligikaudu 20 kinnipeetavat, mida saab pidada marginaalseks muudatuseks.

Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus täita vanglaid maksimaalses ulatuses.

Ümberpaigutamisega täitub Tallinna Vangla 77% ulatuses ja Viru Vangla 56% ulatuses. Seega

ei oleks ka tavapärase vanglate täituvuse korral alust järeldada, et kinnipeetavate arvu

suurenemine või vanglate täitumine toob kaasa põhjendamatu või erakorralise halduskoormuse

kasvu, kuna tegemist on koormustasemega, millega on arvestatud süsteemi tavapärasel

toimimisel.

5. Mõju Politsei- ja Piirivalveametile

Määruse muudatused, mille kohaselt paigutatakse valdav osa kinnipeetavaid Viru Vanglasse ja

väiksem osa Tallinna Vanglasse, ei mõjuta märkimisväärselt Politsei- ja Piirivalveametit

(edaspidi PPA). Kohtueelses menetluses olevate vahistatute jätmine Tartu Vanglasse toetab

PPA tööd, kuna vahistatud on uurimisasutusele geograafiliselt lähedal. See tähendab, et isikute

konvoeerimine menetlustoimingutele ei ole ajamahukas ning menetlustoiminguid saab

korraldada paindlikumalt ja kiiremini. Kohtumenetluses olevate isikute paigutamine teistesse

vanglatesse ei suurenda PPA koormust, kuna selles menetlusetapis ei ole PPA enam peamine

menetleja ja uurimistoimingute maht on tunduvalt väiksem. Kui kohtumenetluses olevad

vahistatud paigutatakse Viru Vanglasse, tekib vajadus konvoeerida kinnipeetavad Viru Vanglast

5

Tartusse kohtuistungile. PPA-le kohtualuste konvoeerimisega lisakoormust ei kaasne, kuna

vangla ise paigutab isiku Tartu Vanglasse. PPA konvoeerib kinnipeetavad istungile samamoodi

nagu varem ja lisakoormust sellega ei kaasne. Samuti toimuvad paljud kohtumenetlused video

teel ja konvoeerimisvajadus on seega tunduvalt väiksem.

6. Mõju kaitsjatele

Planeeritavad muudatused võivad mõningal määral avaldada mõju ka advokaatide

töökorraldusele. Kui kaitsjatel on vaja teha kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid

kohustuslikke toiminguid, kuid vahistatu on paigutatud Viru Vanglasse, peab advokaat sõitma

Tartust Jõhvi. See suurendab õigusabikulusid ja tööaja ebamõistlikku kasutamist. Kuna

kohtueelses menetluses olevaid vahistatuid ümber ei paigutata, ei ole ette näha, et selline mõju

oleks ulatuslik. Samuti on advokaatidel võimalik vahistatuga suhelda videokõne vahendusel.

Vanglateenistus otsib praegu aktiivselt võimalusi, kuidas advokaadid saaksid kaitsealusele

dokumente tutvustada video teel. Selline lahendus aitab vältida õigusabikulude kasvu ja

advokaatide tööaja ebamõistlikku kasutamist. Samuti teevad Advokatuur ja Vanglateenistus

koostööd, et leida lahendusi tööprotsesside sujuvamaks toimimiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega võib kaasneda kulusid, mis tekivad kinnipeetavate esmakordsel

ümberpaigutamisel, kuid vajalikud kulud kaetakse vanglate eelarvest. Tartu Vangla taristu

väljarentimisest saadavat raha on võimalik kasutada vahistatute konvoeerimiseks Viru Vangla

ja Tartu Vangla vahel. Kulud, mis kohtutele, prokuratuurile ja PPA-le Rootsi kinnipeetavate

Eestisse saabumisega kaasnevad, on arvestatud renditeenuse maksumusse ning asutuste

vahel kooskõlastatud. Kokkulepitud summade ulatuses on asutustel võimalik katta kõik

vajalikud kulud.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna selle rakendamiseks ei ole vaja teha ümberkorraldusi, mis

nõuavad pikemat jõustumise aega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Kohtud, prokuratuur, PPA, Advokatuur ja vanglad on kinnipeetavate ja kohtumenetluses olevate

vahistatute paigutustest ja ümberpaigutustest teadlikud. Määruse eelnõu ei esitata eelnõude

infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks.