Vastuskiri rohevõrgustiku käsitlusest koostamisel olevas üleriigilises planeeringus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Maia-Liisa Anton

Eesti Keskkonnühenduste Koda

[email protected]

Teie 20.05.2026 nr 1-5/26/7033

Meie 11.06.2026 nr 13-1/712-38

Vastuskiri rohevõrgustiku käsitlusest

koostamisel olevas üleriigilises planeeringus

Lugupeetud Maia-Liisa Anton

Täname Teid põhjalike ja sisuliste seisukohtade eest rohevõrgustiku käsitlemise kohta

üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (ÜRP) eelnõus. Hindame esitatud tähelepanekuid, mis

rõhutavad rohevõrgustiku olulisust ning vajadust selgema ja ühtse käsitluse järele riiklikul

tasandil, sh erinevate huvide tasakaalustamisel ja prioriteetide seadmisel.

Nõustume, et rohevõrgustiku sidusus, ökoloogiline toimivus ja selgus ruumiotsuste tegemisel

on olulised ning vajavad jätkuvat tähelepanu nii üleriigilise planeeringu koostamisel kui ka selle

elluviimisel.

Vastuseks Teie kirjas toodud seisukohtadele toome välja, et planeeringu lähteseisukohtades

märgitud ülesannete osas on praeguseks hetkeks arusaam muutunud. Koostöös

Kliimaministeeriumiga on jõutud seisukohale, et tasandite eristamine ja riikliku tähtsusega

rohelise võrgustiku eristamine ning suunisena üleriigilisse planeeringusse lisamine ei ole

otstarbekas.

Riigi huvi on toimiv ja sidus rohevõrgustik. See tähendab, et ükski element ei ole teisest

olulisem, kui see panustab võrgustiku sidususse.

Koostatav üleriigiline planeering lähtubki sellest põhimõttest, rõhutades nii sidususe kui

ökoloogilise kvaliteedi tagamist ning rohevõrgustiku rolli ruumilise arengu suunamisel. Sellest

tulenevalt on eesmärgiks rohevõrgustiku aladel säilitada sidusust ning võimalusel parendada

nende ökoloogilist seisundit. Samal ajal ka tagada rohevõrgustiku roll asustuse suunamisel, mh

linnaliste alade kompaktsuse tagamisel.

Kahetasandiline (riiklik ja kohalik) rohevõrgustik tekitaks märkimisväärset haldussegadust ja

suurendaks halduskoormust. Sellise süsteemi loomisel tuleks selgelt jaotada õigused ja

kohustused iga rohevõrgustiku elemendi puhul.

Tänaseks päevaks on üle-Eestiliselt välja kujunenud ühtne, terviklik roheline võrgustik, mille

tingimused on määratud maakonna- ja üldplaneeringutega. Kuigi varasemates maakondade

teemaplaneeringutes „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on riikliku ja

2

kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku elemendid eristatud, on üldplaneeringutes tasemed

ühtlustatud.

Varasema, tasandeid eristava lähenemise juurde tagasipöördumine ei ole otstarbekas ka

seetõttu, et riigi vaates mastaapsemad rohevõrgustiku tugialad kattuvad üldreeglina

kaitsealadega, kus tingimused on üksikasjalikult ja kohapõhiselt sätestatud kaitse-eeskirja ja -

korraga.

Lisaks on praegusel hetkel käimas mitmeid paralleelseid protsesse, mis toovad rohevõrgustiku

temaatikas selgust. Läbi planeeringute koostöömääruse on kavas anda Kliimaministeeriumile,

Keskkonnaametile ning Maa- ja Ruumiametile rohevõrgustiku teemal kooskõlastamise õigus.

Seeläbi selgineb riigi roll rohevõrgustiku toimimise tagamises. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on välja töötamisel ka kaardirakendus, mis annab

selge ülevaate kehtivate rohevõrgustiku tingimuste kohta üle Eesti.

Lisaks eeltoodule on oluline rõhutada, et üleriigilise planeeringu elluviimine seotakse senisest

tihedamalt riigi strateegilise planeerimise süsteemiga. Koostöös Rahandusministeeriumi ja

Riigikantseleiga tugevdatakse üleriigilise planeeringu rolli riigi strateegilises planeerimises, et

valdkonna arengukavade ja programmide koostamisel ning nende uuendamisel arvestatakse

süsteemselt ka ÜRP-ist tulenevaid arengusuundi ja põhimõtteid.

ÜRP elluviimiskavas loobutakse senisest tegevussuundade loogikast ning tuuakse selgemini

välja ruumilise arengu eesmärkide seosed riigi strateegilise planeerimise raamistikuga (sh

arengukavade, investeerimiskavade ja TERE programmidega). See aitab siduda ÜRPi

elluviimise konkreetsete poliitikainstrumentide ja ajaraamistikuga ning tugevdada selle

praktilist rakendatavust. Üleriigilise planeeringuga seatud ruumilise arengu eesmärgid ja

põhimõtted, sh rohevõrgustiku sidususe ja ökoloogilise kvaliteedi tagamine, kanduvad seeläbi

süsteemselt üle valdkonnapoliitikatesse ning aitavad tagada erinevate poliitikavaldkondade

otsuste parema koostoime ruumis.

Üleriigilise planeeringu elluviimise kava näeb ette ka täpsemate riigi tasandi planeeringute

koostamise eelkõige arendussurvega toimepiirkondades (eeldatavalt maakonnaplaneeringud),

aga ka Ida-Viru linnastus. Üheks teemaks uutes maakonnaplaneeringutes on rohevõrgustiku

ülevaatamine ja vajadusel muutmine, et arvestada üleriigilise planeeringu põhimõttega tagada

rohevõrgustikus nii sidusus kui ökoloogiline kvaliteet.

Eelnõu juures olnud elluviimiskava mustand on täiendamisel, mh on täpsustamisel ka järgmise

tasandi riigiplaneeringute ülesanded. Seni, kuni uusi täpsemaid riigi tasandi planeeringuid ei

ole koostatud, jääb kehtima üldplaneeringutega kavandatud rohevõrgustik.

Kokkuvõttes on üleriigilise planeeringu eesmärk luua selge strateegiline ruumiline raamistik,

mis toetab rohevõrgustiku sidusust ja toimivust ning annab suunised järgmistele

planeeringutasanditele. Rohevõrgustiku roll kvaliteetse ja vastupidava elukeskkonna

kujundamisel on keskne ning selle käsitlust täpsustatakse edasise töö käigus.

Edasised valikud ja täpsustused tehakse planeeringu elluviimise protsessis koostöös asjakohaste

osapooltega ning neid arutatakse täiendavalt, sh juhtrühma tasandil.

3

Täname Teid veelkord sisuka panuse eest ning jätkame koostööd rohevõrgustiku teema

arendamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Anna Semjonova

[email protected]

Lisaadressaadid: Kliimaministeerium