Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

108-26/302612

Otsuse kuupäev 11.06.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus OÜ WARREN CONCRETEvaidlustus Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Betoonist

punkrid“ (viitenumber 302612) ühistaotlejate DEFREM OÜ

ja Pärnu Graniit OÜ kvalifitseerimise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, OÜ WARREN CONCRETE, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Astra

Mölder

Kolmas isik, ühistaotlejad DEFREM OÜ ja Pärnu

Graniit OÜ, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat

Mari Mikson

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel:

1. Rahuldada OÜ WARREN CONCRETE vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

riigihankes „Betoonist punkrid“ (viitenumber 302612) ning tunnistada kehtetuks hankija otsus

millega kvalifitseeriti ühistaotlejad DEFREM OÜ ja Pärnu Graniit OÜ.

2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt OÜ WARREN CONCRETE kasuks välja

OÜ WARREN CONCRETE poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 2560 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 2860 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.02.2026 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris konkurentsipõhise läbirääkimiste hankemenetlusega riigihanke „Betoonist

punkrid“ (viitenumber 302612) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Riigihanke alusdokument

(edaspidi AD).

Riigihange on jagatud kaheks osaks:

1) Osa 1 - A variant - ruumilistest elementidest punkrid;

2) Osa 2 - B variant - tasapinnalistest elementidest punkrid.

Taotluste esitamise tähtpäevaks, 23.03.2026, esitasid taotlused mõlemas osas 15 taotlejat, teiste

hulgas OÜ WARREN CONCRETE ja ühistaotlejad DEFREM OÜ ning Pärnu Graniit OÜ.

2. 29.04.2026 käskkirjaga nr 2-1/26/156 „Taotlejate kõrvaldamata jätmise, kvalifitseerimise ja

kvalifitseerimata jätmise otsused riigihankes „Betoonist punkrid“ (302612)“ (edaspidi

Käskkiri) kvalifitseeris Hankija mh ühistaotlejad DEFREM OÜ ja Pärnu Graniit OÜ (mõlemas

Riigihanke osas).

3. 11.05.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

OÜ WARREN CONCRETE (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele

kvalifitseerida ühistaotlejad DEFREM OÜ ja Pärnu Graniit OÜ (edaspidi ka Kolmas isik või

Ühistaotlejad).

4. Vaidlustuskomisjon teatas 18.05.2026 kirjaga nr 12.2-10/108 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 21.05.2026 ja neile vastamiseks 26.05.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja ning Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohtad Hankija ja

Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, OÜ WARREN CONCRETE, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihankes on kehtestatud kvalifitseerimistingimus Kvaliteeditagamissüsteemid ja

keskkonnajuhtimisstandardid järgmises sõnastuses: Taotlejal peab olema tootmisprotsessis

rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO

14001 standardites või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. Samaväärseks

dokumendiks loeb hankija sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust

selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis

vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele. Hankija

nõudmisel peab taotleja esitama tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimismeetmete nõuetele vastavuse kohta. Taotleja esitab tõenduse (sertifikaat,

süsteemi kirjeldus) ettevõttesisese kvaliteedi tagamise süsteemi olemasolu kohta.

Kvaliteedistandardite kohta sõltumatute asutuste väljastatud tõendi nõude osas ei ole

tuginemine lubatud ja vastav tõend peab taotlejal endal olema (edaspidi Tingimus).

5.2. Tingimuse kohaselt peab taotlejal olema kvalifitseerumiseks tootmisprotsessis ISO 9001 ja

ISO 14001 nõuetele või veel kõrgematele standarditele vastavad juhtimissüsteemid, mille

tõenduseks on esitatud:

1) ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid või ISO 9001 ja ISO 14001 järgi

3 (16)

juhtimissüsteemidele esitatavate nõuetega võrreldes juhtimissüsteemidele veel kõrgemad

nõuded esitava standardi sertifikaadid; või

2) sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitus, et ettevõtte

tootmisprotsessis on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad

vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele.

5.3. Hankija 14.04.2026 käskkirjaga nr 2-1/26/131 kvalifitseeriti Riigihankes kokku 12

taotlejat, sh Vaidlustaja.

Vaidlustajal oli põhjendatud alus arvata, et mitmetel isikutel, kelle Hankija 14.04.2026

taotlejana kvalifitseeris, puudusid ISO sertifikaadid, mis hõlmavad „tootmisprotsessi“ või

sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitused, mille kohaselt isikute

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001

tingimustele ning seda konkreetselt „tootmisprotsessis“. Eeltoodust tulenevalt palus Vaidlustaja

15.04.2026 teabenõudega Hankijale väljastada dokumendid, mille alusel Hankija kontrollis

teabenõudes nimetatud 8 taotluse puhul, et taotlejal on tootmisprotsessis nõutud ISO

sertifikaadid või nõutud ISO standardite tingimustele vastavust kinnitavad sõltumatu

audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitused. Juhul, kui kontroll toimus mingi

veebilehe vahendusel vmt, palus Vaidlustaja edastada asjakohase lingi.

5.4. 23.04.2026 käskkirjaga nr 2-1/26/144 tühistas Hankija oma 14.04.2026 käskkirja.

29.04.2026 Käskkirjaga kvalifitseeris Hankija Riigihankes 8 taotlejat.

29.04.2026 esitas Vaidlustaja uue teabenõude 3 taotleja, sh Ühistaotlejate kohta.

04.05.2026 kirjaga nr 6-3/26/1565-2 vastas Hankija Vaidlustaja 29.04.2026 päringule, viidates,

et Eesti ettevõtete osas on võimalik sertifikaatide teavet kontrollida Eesti Kvaliteediühingu

lehelt. Hankija põhjendas kirjas Ühistaotlejate kvalifitseerimist: taotluse ja selgitustega

esitatud dokumentide koosseisus nähtub, et taotleja enda kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi käsitlusala ei hõlma tootmist, aga tootmisprotsess on

tõendatud samaväärse dokumendiga ehk Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud tootmissertifikaatide

alusel.

5.5. Hankija otsus Ühistaotlejate kvaliftseerimiseks on õigusvastane ja rikub Vaidlustaja õigusi,

kuivõrd võimaldab Kolmandal isikul osaleda Riigihanke järgmises voorus (saada pakkumuse

esitamisega seotud dokumendid ning esitada Vaidlustajaga konkureeriv pakkumus), kuigi

Kolmas isik ei vasta Tingimusele.

5.6. RHS § 98 lg 5¹ järgi peab hankija jätma kvalifitseerimata isiku, kes ei vasta kehtestatud

kvalifitseerimistingimustele. Tingimus, et Hankija ei kvalifitseeri isikut, kelle tehniline ja

kutsealane pädevus ei vasta RHAD-i tingimustele, on sätestatud ka AD (üldosa) p-is 2.7.

5.7. Hankija 04.05.2026 põhjendustest tulenevalt on vaidlusväline, et Tingimust ei täida

DEFREM OÜ. Samuti on vaidlusväline, et puudub sertifikaat või sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitus, milles sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud

sertifitseerija kinnitaks, et Pärnu Graniit OÜ tootmisprotsessis on rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

sätestatud tingimustele.

5.8. Hankija ei saa pärast taotluste esitamist jätta arvestamata faktiliselt kehtivat Tingimust ega

ka selle kohta kehtivat dokumendinõuet.

Tingimus on selge (taotlejal ehk ettevõtjal peab olema rakendatud tootmisprotsessis kvaliteedi–

ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

kehtestatud nõuetele) ja dokumendinõue on samuti selge (esitada tuleb asjakohane sertifikaat

või sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitus, kus on kinnitatud

juhtimissüsteemide vastavust vähemalt ISO 9001 ja 14001 standardite nõuetele).

4 (16)

5.9. Eesti Kvaliteediühingu veebilehe päring kinnitab, et Pärnu Graniit OÜ-le ei ole antud

ühtegi ISO sertifikaati ning DEFREM OÜ-le on antud ISO 9001 sertifikaat valdkondades

„Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük. Mootorsõidukite hooldus ja remont.

Masinaehitus ja tööstusprojekteerimine ning ehitusliku insener-tehniline projekteerimine ja

nõustamine“ ja ISO 14001 sertifikaat valdkondades „Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete

hulgimüük“.

5.10. ISO 9001 ja ISO 14001 alusel hinnatakse ettevõte (organisatsiooni) juhtimissüsteeme, kas

need vastavad standardites toodud nõuetele, ning sertifikaadi väljastamisega (mis Riigihankes

võib olla asendatud sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitusega)

kinnitatakse vastavust konkreetsetes ettevõtte tegevusvaldkondades.

Lisaks ettevõtte juhtimissüsteemide sertifitseerimisele (mis toimub ISO 9001 ja 14001 järgi) on

võimalik ettevõtte tootmisohje sertifitseerimine. Tootmisohje sertifikaat tõendab, et mingis

konkreetses tootmisprotsessis järgitakse mingit konkreetset tootmisprotsessi käsitlevat

standardit. Hinnates vastavust konkreetset tootmisprotsessi käsitlevale standardile ei hinnata

ettevõtte juhtimissüsteemide vastavust nendele nõuetele, mis tulenevad ISO-st 9001 (mille

puhul hinnatakse ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavust vastava standardi nõuetele) ja

ISO-st 14001 (mille puhul hinnatakse ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust vastava

standardi nõuetele).

Tootmisohje sertifikaate väljastatakse nn 2+ tõendamissüsteemi puhul, kus tootmisohje

sertifikaat tõendab „tootmises pideva nõuetekohase sisekontrolli olemasolu“ ning sertifikaat

kinnitab, et „ehitustoote tootmine vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele“.

Betooniühingu andmetel väljastavad tootmisohje sertifikaate AS Teede Tehnokeskus, mille

andmebaasi kohaselt ei ole Pärnu Graniit OÜ-l ühtegi kehtivat sertifikaati ning Tallinna

Sertifitseerimisasutus, mille andmebaasi kohaselt on Pärnu Graniit OÜ-l kuus kehtivat

sertifikaati, mis puudutavad konkreetseid tooteid.

5.11. Hankija ei ole põhjendanud, kuidas konkreetsete toodete tootmist puudutavate standardite

järgimisest tuleneb, et Pärnu Graniit OÜ (kui ettevõtte) kvaliteedijuhtimissüsteem

tootmisprotsessis vastab vähemalt ISO 9001 nõuetele. Tootestandardid ei ole samaväärsed

standarditega ISO 9001 ja 14001, kuna tootestandardite kehtivate nõuete järgimise

kontrollimisel ei kontrollita ettevõtte kvaliteedisüsteemi vastavust ISO 9001 nõuetele ega

keskkonna-juhtimissüsteemi vastavust ISO 14001 nõuetele. Seega ükski tootmisohje sertifikaat

ei ole eraldiseisvalt ega ka kogumis käsitletav „samaväärse“ dokumendina võrdluses ISO 9001

ja ISO 14001 sertifikaadiga.

5.12. 21.05.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.12.1. Hankija vastuse kohaselt tugines Hankija Ühistaotlejate kvalifitseerimisel mh

Kolmanda isiku poolt teabevahetuse kaudu antud selgitustele kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise kohta ning Pärnu Graniit OÜ tootmisohje

käsiraamatule. Hankija vastusest ei nähtu, milline oli nende sisu ning millist kaalu need

kvalifitseerimisotsuse tegemisel omasid. Arvestades Tingimuses sisalduvaid Hankijale

kohustuslikke dokumendinõudeid (sertifikaat või sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud

sertifitseerija kinnitus), ei ole tegemist dokumentidega, mis saaks olla aluseks Kolmanda isiku

Tingimusele vastavaks tunnistamisel.

5.12.2. Tingimuse kohaselt peab taotlejal olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või

samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. Tingimus ei ole ebaselge ega tõlgendamist

vajav. Olukorras kus Riigihanke põhiesemeks on eritellimusena erinevate betoonist punkrite

valmistamine, on vastav nõue ka sisuliselt õigustatud.

5 (16)

5.12.3. Hankija on eiranud Tingimuse sisu puudutavalt tuginemise lubatavust. Pidades

Ühistaotlejaid Tingimusele vastavaks, võttis Hankija arvesse nii DEFREM OÜ-le väljastatud

ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid (kuivõrd need tõendasid kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu organisatsiooni tasemel) kui ka Pärnu Graniit OÜ-le

väljastatud tootmisohje sertifikaadid ning tootmisohje käsiraamatu (kuivõrd need tõendasid

tootmisprotsessi kontrollitust, dokumenteeritust ning kvaliteedi- ja kontrollimenetlusete

rakendamist tootmises).

5.12.4. Hankija on pidanud Pärnu Graniit OÜ-d isikuks, kes hakkab hankelepingu täitmise

käigus tootma Riigihanke esemeks olevaid betoonist punkreid. Tingimuses on kirjas, et

ISO 9001 ja ISO 14001 nõude täitmise tõendamise osas ei ole võimalik tugineda teisele isikule.

Asjaolu, et tegemist on ühistaotlejatega, ei muuda ISO olemust arvestades ning seega seatud

ISO nõude sisulist põhimõtet, et nõudele peab vastama isik, kes teeb seda tegevust, millega

seoses on ISO nõue esitatud. Antud juhul on selleks tegevuseks sõnaselgelt

„tootmisprotsess“ ehk tootmine.

Kuna Pärnu Graniit OÜ asub hankelepingu alusel tootma, peavad ISO nõuded olema täidetud

Pärnu Graniit OÜ-l.

5.12.5. Halduskohus on asjas 3-18-11149 p-is 23 leidnud: Kuivõrd ISO või OHSAS standardil

põhinev sertifitseeritud juhtimise süsteem või ettevõttesisese kvalifitseeritud juhtimise süsteemi

puhul ei ole tegemist vahendiga RHS § 103 lg 1 mõttes, vaid elementaarsel tasemel

juhtimissüsteemiga, mis on vahetult seotud ettevõtjaga, kellele vastav standard on väljastatud,

ei ole teise ettevõtja sertifikaadile tuginemine asjakohane. Kohtu hinnangul ei saa RHS § 103

lg 1 ja hanketeate osa III p 1.3 lg 4 mõttega olla kooskõlas pakkuja võimalus minna tehnilisele

ja kutsealasele pädevusele esitatud nõudest (omada kindlat juhtimissüsteemi) mööda

alltöövõtja rakendamise teel. See tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise ja hanke läbipaistmatuse.

5.12.6. Ei ole põhjendatud lugeda nõue, mille järgi peab olema ettevõttes konkreetses tegevuses

rakendatud vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele vastavad kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemid, ühistaotluse korral selle isiku puhul, kes asub vastavat tegevust,

millega ISO sertifikaatide nõue on seotud, täidetuks tuginedes mingile teisele isikule.

ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid on nõutud „tootmisprotsessis“. Tähtsust ei oma see, et

Tingimuses ei olnud nõutud, et sertifikaat peab olema konkreetselt betoonitoodete

tootmisprotsessis vmt. DEFREM OÜ-l on ISO 14001 sertifikaat üksnes valdkonnas

„Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük“, mis ei hõlma mistahes tootmisprotsessi.

5.12.7. ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimine toimub konkreetsetes tegevusvaldkondades

ning ühele tegevusvaldkonnale väljastatud sertifikaat ei tõenda, et ettevõtte kvaliteedi- ja

juhtimissüsteemid vastavad ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele ka teistes tegevusvaldkondades.

Bureau Veritas Eesti OÜ selgitab ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatidel märgitud

sertifitseerimisulatust ehk kas sertifikaadil märgitud tegevusvaldkond on laiendatav kõigile

ettevõtte võimalikele tegevusaladele järgmiselt: Standardite ISO 9001 ja ISO 14001 järgsel

sertifitseerimisel auditeeritakse ettevõtte poolt soovitud tegevusvaldkondi. Väljastatud

sertifikaat kehtib ainult auditeeritud tegevusvaldkonna kohta ega laiene muudele ettevõtte

tegevustele. Näiteks kui sertifikaat on väljastatud müügitegevusele, siis see ei kehti sama

ettevõtte tootmistegevusele.

5.12.8. Pärnu Graniit OÜ-le on erinevatele ehitustoodetele (seinaelemendid, sillaelemendid,

truupide nelikantelemendid, tugiseinaelemendid, varraselemendid, vundamendielemendid)

väljastatud tootmisohje sertifikaadid.

Tootmisohje sertifikaat tõendab, et mingis konkreetses tootmisprotsessis järgitakse mingit

konkreetset tootmisprotsessi käsitlevat standardit, mille puhul ei hinnata ettevõtte

juhtimissüsteemide vastavust ISO 9001-st ja ISO 14001-st tulenevatele nõuetele. Sisuliselt

6 (16)

sama on kinnitanud ka Riigikohus lahendis 3-3-1-65-11 (p 30): Poolte vahel ei ole vaidlust ISO

9001:2000 ja 14001:2004 standardite põhimõttelise olemuse üle. Ka siis, kui lähtuda

kassatsioonkaebuses toodud määratlusest, et vastavad sertifikaadid tõendavad, et

"organisatsiooni tootmisprotsess on läbi selle juhtimise organiseeritud kvaliteetset tootmist

võimaldaval viisil" (lk 6), tuleb tõdeda, et standardi vahetuks esemeks on ettevõtte tegevuse

korraldus laiemalt, ennekõike ettevõttes rakendatavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise

meetodid, kommunikatsioon ettevõtte siseselt ja suhetes klientidega, samuti keskkonna

säästmise alane tegevus tervikuna, mitte tootmisprotsessi tehnilised üksikasjad (vrd II kd, tl 18;

http://www.iso.org/iso/iso_9000_essentials; http://www.iso.org/iso/iso_catalogue/management

_and_leadership_standards/ environmental_management/iso_14000_essentials.htm). Asjaolu,

et ettevõtte juhtimine ja selle erinevad valdkonnad avaldavad muu hulgas mõju ka

tootmisprotsessile, ei anna alust pidada juhtimisstandardeid kitsalt tootmisprotsessi

reguleerivaks tehniliseks standardiks. Ulatuslikud nõuded pakkuja tegevusele, mis väljuvad

hankelepingu täitmise raamidest, ei ole käsitatavad hangitava asja või teenuse omaduste ega

tunnustena (vrd Euroopa Kohtu 4. detsembri 2003. a otsus asjas nr C-448/01: „Wienstrom“, p

66-68). Kuna ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardite reguleerimisese on laiem kui

tootmisprotsess, ei anna RHS § 32 lg 3 alust seada nende standardite järgimist

hankedokumentides tehnilise kirjelduse tingimuseks.

5.12.9. Vaidlustaja taotles 19.05.2026 päringus Bureau Veritas Eesti OÜ seisukohta, kas

ettevõttele väljastatud tootmisohje sertifikaadid kinnitavad, et ettevõtte juhtimissüsteemid

tootmisel vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardite nõuetele ning Bureau Veritas

Eesti OÜ vastas: Juhtimissüsteemide ISO 9001 ja ISO14001 standardite järgsed sertifikaadid

ei laiene toodetele. Ehitustoodete määruse 1504-CPR alusel tootmisohje standardid

EN13225:2013 EN 14844:2006+A2:2011, EN 15258:2008, EN 15050:2007+A1:2012, EN

14992:2007+A1:2012 EN 14991:2007 ei ole võrdväärsed ISO 9001 ja ISO 14001

juhtimissüsteemi standarditega.

Tootmisohje sertifikaatide alusel ei ole võimalik teha kindlaks, et tootmisega tegeleva ettevõtte

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid vastavad tootmistegevuses (tootmisprotsessis) ISO

9001 ja ISO 14001 nõuetele. Sisuliselt samal seisukohal on ka Hankija, kes ei ole leidnud, et

Pärnu Graniit OÜ tootmisohje sertifikaadid asendaksid nõutavaid ISO sertifikaate.

5.12.10. Hankelepingu täitmisel on tootmine igal juhul mh Pärnu Graniit OÜ ülesanne. Isegi

kui DEFREM OÜ osaleks samuti mingis osas „tootmises“ ning seega tuleks osa

„tootmisprotsessist“ omistada DEFREM OÜ-le, jääb kindlasti tootjaks ka Pärnu Graniit OÜ.

Pärnu Graniit OÜ-le ei ole ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaate väljastatud ning

tootmissertifikaadid (ega ka tootmisohje muud dokumendid ning Kolmanda isiku selgitused) ei

saa tõendada, et Pärnu Graniit OÜ kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid vastavad

vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele.

6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Kolmas isik esitas koos taotlusega DEFREM OÜ kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemide ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid.

Taotluse kontrollimisel tuvastas Hankija, et DEFREM OÜ ISO sertifikaatide käsitlusala või

tegevusulatus ei hõlmanud tootmisprotsessi nagu Tingimuses nõuti, mistõttu Hankija küsis

Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi ja tõendusmaterjali tootmisprotsessi nõude täitmise

kohta1.

Vastuseks Hankija küsimusele selgitas Kolmas isik mh, et:

1) ISO 9001 ja ISO 14001 on organisatsiooni juhtimissüsteemi standardid;

1 Sõnumi ID:1080012.

7 (16)

2) ISO sertifikaadi käsitlusala ei tähenda, et juhtimissüsteem oleks rakendatav üksnes

sertifikaadil nimetatud tegevusalades;

3) Pärnu Graniit OÜ tootmisprotsessis rakendatakse tootmisohje süsteemi ja

tootmisstandardeid, mis tagavad tootmisprotsessi kontrollitavuse ja dokumenteeritavuse.

Lisaks esitas Kolmas isik Pärnu Graniit OÜ tootmisohje käsiraamatu, milles viidatakse tehase

tootmisohje sertifikaatidele (nr 1504-CPR-0616). Sertifikaatidega on kinnitatud tehase

tootmisohje esmase ülevaatuse läbimine ning süsteemi järjepidev järelevalve ja hindamine

teavitatud asutuse poolt.

Hankija hindas esitatud dokumente ja selgitusi kogumis ning leidis, et Kolmas isik vastab

Tingimusele.

6.2. Vaidlustaja väide, et Pärnu Graniit OÜ tootmisohje sertifikaadid ei ole ISO 9001 ja ISO

14001 standarditega samaväärsed dokumendid ning seetõttu ei olnud Tingimus täidetud, ei ole

põhjendatud. Hankija ei käsitlenud Pärnu Graniit OÜ tootmisohje sertifikaate ISO 9001 ja

ISO 14001 sertifikaatidega identsete või neid täielikult asendavate dokumentidena.

Hankija hinnang tugines Ühistaotlejate esitatud dokumentidele ja selgitustele, sealhulgas:

1) DEFREM OÜ ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatidele;

2) teabevahetuse kaudu antud selgitustele kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide

rakendamise kohta;

3) Pärnu Graniit OÜ tootmist tõendavate sertifikaatide olemasolule ja tootmisohje

käsiraamatule.

DEFREM OÜ esitatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid tõendasid kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu organisatsiooni tasandil. Pärnu Graniit OÜ sertifikaadid

ning tootmisohje käsiraamat tõendasid Hankija hinnangul tootmisprotsessi kontrollitust,

dokumenteeritust ning kvaliteedi- ja kontrollimenetluste rakendamist tootmises.

Kogumis tõendasid DEFREM OÜ kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadid ning

Pärnu Graniit OÜ tootmisohje sertifikaadid ja tootmisohje dokumentatsioon Tingimuses nõutud

tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu.

6.3. Kuna Tingimus ei sätestanud kohustust täita nõuet üheainsa sertifikaadiga ega nõudnud

ISO sertifikaadi käsitlusalas sõnaselget viidet betoontoodete tootmisele, puudus alus eeldada,

et tootmisprotsessi nõuet saab tõendada üksnes konkreetset tootmistegevust hõlmava ISO

sertifikaadiga. Kui Hankija soovinuks nõuda kitsalt konkreetset valdkonda katvat

sertifitseerimist, olnuks vajalik see RHAD-is sõnaselgelt sätestada, kuid antud juhul piirangud

puudusid.

Eeltoodust tulenevalt leidis Hankija, et Ühistaotlejate esitatud dokumendid ja selgitused

kogumis tõendasid kvalifitseerimise tingimustele vastavust. Seetõttu puudus alus jätta Kolmas

isik RHS § 98 lg 5¹ alusel kvalifitseerimata.

6.4. 26.05.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.4.1. Vaidlustaja seisukoht, et iga ühistaotleja peab individuaalselt vastama ISO-standardite

nõuetele, ei ole põhjendatud. RHAD ei sätestanud, et ühistaotlejate puhul peab iga taotleja

individuaalselt vastama ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatide nõudele või et sertifikaadi

käsitlusala peab hõlmama konkreetset tegevusvaldkonda või tootmisliiki. Hankija hindas

Ühistaotlejate kvalifikatsiooni vastavalt RHS § 103 lg-le 4 tervikuna, arvestades ühistaotluse

koosseisus esitatud tõendeid ning kontrollides Ühistaotlejate kvalifikatsiooni kogumis.

6.4.2. Tootmisohje süsteemi suhtes toimub sõltumatu asutuse poolt regulaarne hindamine ja

järelevalve, mistõttu oli Hankijal põhjendatud alus arvestada nimetatud dokumente sisulise

vastavuse hindamisel.

6.4.3. Kuna RHAD ei näinud ette, et iga ühistaotleja peab individuaalselt tõendama vastavust

8 (16)

ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele, siis leidis Hankija esitatud dokumente ja selgitusi kogumis

hinnates, et Ühistaotlejad vastavad Tingimusele.

7. Kolmas isik, ühistaotlejad DEFREM OÜ ja Pärnu Graniit OÜ, vaidleb vaidlustusele

vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

7.1. Tingimuse kohaselt peab pakkujal olema ettevõttes rakendatud ja tõendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele või

nendega samaväärsetele nõuetele.

ISO 9001 ja ISO 14001 on üldised standardid. ISO 9001 standardis on kirjas, et kõik selle

nõuded on üldised ning mõeldud kohaldamiseks igale organisatsioonile sõltumata selle tüübist,

suurusest või pakutavatest toodetest ja teenustest. ISO 14001 on samuti üldine, kuna selle

ulatuses on sätestatud, et standardi juhised on kohaldatavad igale organisatsioonile olenemata

selle suurusest, liigist või tegevuse iseloomust. Need standardid ei ole seotud ühegi konkreetse

majandusharu ega tehnilise lahendusega, vaid kehtestavad universaalse juhtimisraamistiku,

mida saab rakendada mis tahes organisatsioonis.

7.2. Kolmas isik vastab Tingimusele, kuna DEFREM OÜ-s on rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteeme, mis vastavad ISO 9001 ja ISO 14001 standarditele.

DEFREM OÜ omab kehtivaid sertifikaate kvaliteedijuhtimises (ISO 9001) ja

keskkonnajuhtimises (ISO 14001). Täiendavalt on vastavus Tingimusele tõendatud samaväärse

dokumendiga, s.o Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud tootmissertifikaatidega.

7.3. Tootmise kvaliteedi ja vastavuse tagamine on täiendavalt reguleeritud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/2011 (ehitustoodete määrus, edaspidi CPR). CPR kehtestab

ehitustoodete turustamise ühtlustatud tingimused ning näeb ette toimivuse püsivuse hindamise

ja tõendamise süsteemid, mis hõlmavad tootmisohjet (ingl Factory Production Control, FPC).

FPC on CPR artikli 2 p-i 26 kohaselt tootja dokumenteeritud alaline ja tootmissisene kontroll,

mis tagab toodete vastavuse deklareeritud toimivusnäitajatele. Tootja peab rakendama

tootmisohjet ning sõltuvalt süsteemist teostab teavitatud asutus tehase ja tootmisohjepunkti

esmase inspekteerimise ning järelevalve (CPR V lisa pu-id 1.1–1.5). Samuti kohaldatakse

asjakohaseid toote- ja tehnilisi standardeid, sh EN 14991:2007 (valmis betoonitoodete alused)

ning EVS‑EN 13225:2013 (monteeritavad betoontooted), mis sätestavad konkreetsed

kvaliteedi- ja kontrollinõuded tootmisprotsessile ning nõuavad FPC süsteemi olemasolu. Seega

tagavad CPR ja harmoneeritud standardid tootmise sisulise kvaliteedi, samas kui ISO 9001 ja

ISO 14001 tagavad organisatsiooni üldise juhtimissuutlikkuse, s.o tegevuse süsteemsuse,

kontrollituse ja pideva parendamise. Need kaks tasandit täiendavad teineteist: ISO standardid

loovad juhtimisraamistiku, CPR standardid kehtestavad konkreetsed tooteohutuse ja

kvaliteedinõuded.

7.4. Pärnu Graniit OÜ-le on väljastatud tootmisohje sertifikaadid, mis kinnitavad, et ettevõtte

tootmisprotsess vastab CPR-ile ning asjakohaste harmoneeritud standardite nõuetele. Pärnu

Graniit OÜ-le on väljastatud tootmisohje sertifikaadid järgmiste ehitustoodete osas:

(i) seinaelemendid, standardi EN 14992:2007+A1:2012 alusel;

(ii) sillaelemendid, standardi EN 15050:2007+A1:2012 alusel;

(iii) truupide nelikantelemendid, standardi EN 14844:2006+A2:2011 alusel;

(iv) tugiseinaelemendid, standardi EN 15258:2008 alusel; (v) vundamendielemendid, standardi

EN 14991:2007 alusel;

(vi) varraselemendid, standardi EN 13225:2013 alusel.

Kõik nimetatud sertifikaadid tõendavad, et tehase tootmisohje on hinnatud vastavaks

kehtivatele nõuetele.

7.5. RHS § 103 lg 4 kohaselt võivad ühispakkujad ja ühistaotlejad oma majandusliku ja

9 (16)

finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisel tugineda teiste ühispakkujate

või ühistaotlejate vahenditele RHS § 103 lg-tes 1–3 ja 7 sätestatud tingimustel. RHAD-is ei ole

ette nähtud, et iga ühistaotleja peaks eraldi vastama Tingimusele, mistõttu piisab sellest, kui

nõude on täitnud vähemalt üks ühistaotluse esitanud isik.

Eeltoodud järeldust ei muuda ka Tingimuse lause: Kvaliteedistandardi kohta sõltumatute

asutuste väljastatud tõendi nõude osas ei ole tuginemine lubatud ja vastav tõend peab olema

taotlejal endal. See piirang välistab tuginemise ettevõttele, kes ei ole üks ühistaotlejatest.

Ühistaotlejaid käsitletakse ühe taotlejana, mistõttu võib vastav kvaliteedistandard olla olemas

vaid ühel ühistaotlejatest.

7.6. Tingimuse kohaselt pidi taotlejal olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või

samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. DEFREM OÜ täidab selle tingimuse

järgmistel põhjustel:

1) käsitlus, mille kohaselt DEFREM OÜ ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid ei hõlma

tootmisprotsessi, ei ole kooskõlas nende standardite olemuse ega rakendusloogikaga. ISO 9001

ja ISO 14001 on juhtimissüsteemi universaalsed standardid, mis rakenduvad organisatsiooni

kõikidele tegevustele ja protsessidele, sh tootmisele. Need standardid ei sertifitseeri üksikuid

tegevusi eraldiseisvalt, vaid juhtimissüsteemi tervikuna;

2) DEFREM OÜ ISO 9001 sertifikaadi käsitlusalas on mh nimetatud masinaehitus ja

tööstusprojekteerimine, mis oma olemuselt hõlmavad tootmistegevust ja sellega lahutamatult

seotud protsesse. Lisaks tuleb arvestada, et sertifikaadi ulatuses tuuakse välja eeskätt ettevõtte

põhitegevusalad ning see ei tähenda, et juhtimissüsteem ei laieneks ka teistele tegevustele.

Juhtimissüsteemi standardite loogika kohaselt kehtivad samad kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimise põhimõtted kogu organisatsiooni tegevuses (sh tootmises). Seda isegi siis,

kui see ei ole sertifikaadil sõnaselgelt eraldi nimetatud;

3) ISO standardid kinnitavad juhtimissuutlikkust. ISO standardite olemasolu

kvalifitseerimistingimusena ei tähenda nende rakendamist konkreetse hanke täitmisel

eraldiseisva mehhanismina, vaid kinnitab pakkuja suutlikkust juhtida oma tegevust süsteemselt.

ISO 9001 ega ISO 14001 ei reguleeri konkreetseid tootmisviise ega toote tehnilisi omadusi,

vaid kehtestab raamistikku, mille kaudu tagatakse protsesside kontrollitus, jälgitavus ja pidev

parendamine. Konkreetsete toodete kvaliteedinõuded ja kontrollikriteeriumid tulenevad

eelkõige hankija seatud tingimustest ning asjakohastest tehnilistest standarditest.

7.7. Isegi kui nõustuda seisukohaga, et DEFREM OÜ-l olemasolevad ISO sertifikaadid ei

hõlma otseselt tootmisprotsessi (millega Kolmas isik ei nõustu), on Tingimus ikkagi täidetud

Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud tootmissertifikaatide alusel. Pärnu Graniit OÜ-le on väljastatud

kuus tootmisohje sertifikaati. Need tootmissertifikaadid on samaväärsed dokumendid

Tingimuse tähenduses ning kinnitavad, et tootmisprotsessis on rakendatud nõuetele vastavad

kvaliteedijuhtimise meetmed. Vaidlustaja väide, et tootmissertifikaadid ei ole samaväärsed

ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatidega, on põhjendamatu. Tingimuse sõnastus lubab esitada

samaväärse dokumendi, mis tõendab kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist.

Samaväärsuse hindamisel tuleb lähtuda eesmärgipärasest tõlgendamisest: Hankija soovis

veenduda, et pakkujal on süstemaatiline kvaliteedikontroll. Pärnu Graniit OÜ

tootmissertifikaadid täidavad seda eesmärki, kuna CPR-põhine tootmisohje hõlmab

dokumenteeritud kvaliteedijuhtimist, sisekontrolli ja pidevat järelevalvet.

7.8. Eeltoodust tulenevalt vastab Kolmas isik Tingimusele, mille kohaselt peab

tootmisprotsessis olema rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem vähemalt

ISO 9001 ja ISO 14001 tasemel. Nõue on täidetud nii formaalselt (sertifikaatide olemasolu) kui

ka sisuliselt (juhtimissüsteemide tegelik rakendamine koos tootmist reguleerivate eristandardite

ja õigusaktidega). Kuna Pärnu Graniit OÜ-le on väljastatud tootmissertifikaadid, mis

kinnitavad tootmisprotsessi vastavust asjakohastele standarditele, on Tingimus igal juhul

10 (16)

täidetud ka siis, kui DEFREM OÜ ISO sertifikaatide kohaldatavust tootmisele peaks

kitsendavalt tõlgendama.

7.9. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hanketeates esitatud tingimusi ei saa tõlgendada

hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tingimustest ei saa tuletada nõudeid või

piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole (RKHKo 3-3-1-5-08 p-d 9-10).

7.10. Vaidlustaja seisukoha järgimine tähendaks Tingimuse tagantjärele kitsendamist ja

RHAD-is sätestamata lisapiirangu kohaldamist. Hankija on järginud uurimispõhimõtet ja

hinnanud kvalifikatsiooni sisuliselt.

7.11. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse üksnes juhul, kui

hankija seaduse rikkumine rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega ei piisa

vaidlustuse esitamiseks sellest, et Vaidlustaja ei soovi konkureerida teise kvalifitseeritud

ettevõtjaga.

7.12. Kvalifitseeritud pakkujad konkureerivad omavahel alles n-ö järgmises voorus. Vaidlustaja

ei ole näidanud, et Kolmanda isiku kvalifitseerimine välistaks Vaidlustaja osalemise edasises

hankemenetluses, piiraks tema võimalust esitada pakkumus, piiraks võimalust osutuda edukaks

pakkujaks või asetaks ta võrreldes Kolmanda isikuga ebavõrdsesse olukorda. Vaidlustaja õigusi

saaks rikkuda vaid see, kui Hankija jätaks ebaõigesti kvalifitseerimata Vaidlustaja enda.

7.13. Riigihanke üldpõhimõtete kohaselt peab hankija tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt, kohtlema ettevõtjaid võrdselt ning tagama konkurentsi efektiivse

ärakasutamise (RHS § 3). Kolmanda isiku osalemine järgmises voorus suurendab konkurentsi

ning vastab konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse loogikale..

7.14. 26.05.2026 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.14.1. ISO 9001 ja ISO 14001 on organisatsiooni üldised juhtimissüsteemi standardid, mis ei

reguleeri otseselt tootmist ega toote kvaliteeti, kuid mille rakendamisel on mõju kõigis

äriühingu tegevussfäärides. Need standardid kehtestavad universaalse juhtimisraamistiku, mida

saab rakendada mis tahes organisatsioonis sõltumata selle tüübist, suurusest või pakutavatest

toodetest ja teenustest. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis 3-3-1-65-11 (p 30) kinnitanud,

et ISO standardite puhul tuleb tõdeda, et standardi vahetuks esemeks on ettevõtte tegevuse

korraldus laiemalt, ennekõike ettevõttes rakendatavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise

meetodid, kommunikatsioon ettevõtte siseselt ja suhetes klientidega, samuti keskkonna

säästmise alane tegevus tervikuna, mitte tootmisprotsessi tehnilised üksikasjad. See tähendab,

et ISO sertifikaadi omamine kinnitab ettevõtte juhtimissüsteemi kvaliteeti, mis hõlmab ja

mõjutab ka tootmisprotsessi, kuid ISO sertifikaadi väljastamise eelduseks ei ole konkreetselt

tootmisprotsessi tehniline audit. Riigikohus samuti rõhutas: asjaolu, et ettevõtte juhtimine ja

selle erinevad valdkonnad avaldavad muu hulgas mõju ka tootmisprotsessile, ei anna alust

pidada juhtimisstandardeid kitsalt tootmisprotsessi reguleerivaks tehniliseks standardiks.

Seega on Riigikohtu praktikaga vastuolus Vaidlustaja käsitlus, mille kohaselt ISO 9001 ja

ISO 14001 sertifikaadid justkui ei hõlmakski tootmisprotsessi või et nende kehtivus sõltuks

tootmisprotsessi konkreetsest auditeerimisest. Riigikohtu lahendi valguses tähendab see, et

taotlejal peab olema organisatsioonitasandi juhtimissüsteem, mille põhimõtteid ja protsesse

rakendatakse ka tootmisprotsessis, mitte seda, et ISO sertifikaat peaks olema väljastatud

konkreetselt ja üksnes tootmisprotsessile.

7.14.2. Kuna RHAD-is ei ole ette nähtud, et iga ühistaotleja peab eraldi vastama Tingimuses

sätestatud nõudele, piisab sellest, kui nõude on täitnud vähemalt üks ühistaotluse esitanud isik.

11 (16)

7.14.3. DEFREM OÜ-l on kehtivad sertifikaadid nii kvaliteedijuhtimises (ISO 9001) kui ka

keskkonnajuhtimises (ISO 14001), mis kinnitavad, et ettevõttes on rakendatud süstemaatiline

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise süsteem. ISO standardid on universaalsed ning kohaldatavad

igale organisatsioonile sõltumata selle tüübist, suurusest või tegevusvaldkonnast. Vaidlustaja

viide DEFREM OÜ ISO 14001 sertifikaadi tegevusvaldkonnale (mootorsõidukite osade ja

lisaseadmete hulgimüük) ei ole asjakohane, sest ISO 9001 ja ISO 14001 on organisatsiooni

juhtimissüsteemi standardid, mis kehtestavad universaalse juhtimisraamistiku. Sertifikaadi

ulatus näitab, millises valdkonnas on juhtimissüsteem sertifitseeritud, kuid juhtimissüsteemi

põhimõtted ja protsessid on rakendatavad kogu organisatsioonis.

7.14.4. Pärnu Graniit OÜ-le on väljastatud tootmisohje sertifikaadid, mis kinnitavad, et

ettevõtte tootmisprotsess vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011

(CPR) ning asjakohaste harmoneeritud standardite nõuetele. Tootmisohje sertifikaadid

tõendavad tootmisprotsessi kontrollitust, dokumenteeritust ning kvaliteedijuhtimise

rakendamist tootmises. CPR-põhine tootmisohje hõlmab dokumenteeritud kvaliteedijuhtimist,

sisekontrolli ja pidevat järelevalvet. Vaidlustaja viitab küll Bureau Veritas Eesti OÜ

seisukohale, mille kohaselt CPR-põhised tootmisohje standardid ei ole võrdväärsed ISO 9001

ja ISO 14001 standarditega, kuid see ei ole antud juhul asjakohane järgmistel põhjustel:

1) Tingimuse alternatiiv II ei nõua ISO sertifikaatidega võrdväärsust, vaid võimaldab

esitada sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija samaväärse dokumendi selle

kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem. See nõue

on täidetud;

2) Bureau Veritas Eesti OÜ seisukoht käsitleb standardite üldist võrdväärsust abstraktsel

tasandil, mitte aga konkreetset Tingimust ega Riigihanke asjaolusid. Selline üldine seisukoht

standardite omavahelise võrdväärsuse kohta ei asenda konkreetse Tingimuse tõlgendamist, mis

peab lähtuma RHAD-i nõuetest ja Hankija seatud eesmärgist;

3) Vaidlustaja küsimus Bureau Veritas Eesti OÜ-le oli suunatud ja tugines Vaidlustaja

antud eelnevale infole.

7.14.5. Kolmas isik vastab Tingimustele, sest:

1) DEFREM OÜ-le on väljastatud nõutud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid;

2) DEFREM OÜ-le väljastatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatide puhul on tegemist

akrediteeritud sertifitseerija poolt väljastatud tõenditega kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise kohta ettevõttes (Tingimuse alternatiiv II);

3) isegi kui eitada kahte eelnevat (millega Kolmas isik ei nõustu), vastab Tingimusele

Pärnu Graniit OÜ, kelle tootmisohje sertifikaadid tõendavad CPR-põhise

kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist ning on väljastatud akrediteeritud sertifitseerija poolt

(Tingimuse alternatiiv II);

4) Kolmas isik on tõendanud Hankija nõutud suutlikkust Riigihankes edukaks

osutumisel hankelepingut täita. Olukorras, kus ühel ühistaotlejal on kehtivad ISO 9001 ja ISO

14001 sertifikaadid (DEFREM OÜ), teisel ühistaotlejal on akrediteeritud sertifitseerija poolt

väljastatud tootmisohje sertifikaadid ning dokumenteeritud juhtimissüsteem (Pärnu Graniit

OÜ), ning Ühistaotlejad on juba varem edukalt tootnud, tarninud ja paigaldanud samale

hankijale käesoleva hanke esemeks olevaid tooteid, on suutlikkus hankelepingut täita

objektiivselt tõendatud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Tingimuse (vt käesoleva otsuse p 5.1) sõnastusest nähtub, et Tingimusele vastamiseks pidi

taotlejal olema tootmisprotsessis rakendatud vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele

vastavad juhtimissüsteemid, mille tõenduseks tuli esitada:

1) ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid;

12 (16)

2) eelnimetatud sertifikaatide puudumisel sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud

sertifitseerija kinnitus, et ettevõtte tootmisprotsessis on rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

sätestatud tingimustele.

9. Menetlusosalised ei vaidle, et DEFREM OÜ ja Pärnu Graniit OÜ on ühistaotlejad.

RHS § 103 lg 4 kohaselt võivad ühistaotlejad oma majandusliku ja finantsseisundi ning

tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühistaotlejate vahenditele

vastavalt § 103 lg-des 1-3 ja 7 sätestatud tingimustele. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda

isikuga, et Tingimuse viimane lause - Kvaliteedistandardi kohta sõltumatute asutuste

väljastatud tõendi nõude osas ei ole tuginemine lubatud ja vastav tõend peab olema taotlejal

endal - välistab Tingimusele vastavuse osas küll tuginemise ettevõttele (nt alltöövõtjale), kes

ei ole üks ühistaotlejatest, kuid seda ei saa tõlgendada nõudena, et Tingimusele peaksid vastama

individuaalselt kõik ühistaotlejad. Vaidlustuskomisjon leiab, et tulenevalt RHS § 103 lg-st 4 on

Tingimus ühistaotlejate puhul täidetud, kui selle vastab kas või üks ühistaotleja.

10. Ühistaotlejate taotluses esitati Tingimusele vastavuse tõendamiseks DEFREM OÜ

juhtimissüsteemi sertifikaat, mis tõendab, et DEFREM OÜ kvaliteedijuhtimissüsteem vastab

standardile ISO 9001:2015 sertifitseeritud tegevusvaldkondades „Mootorsõidukite osade ja

lisaseadmete hulgimüük. Mootorsõidukite hooldus ja remont. Masinaehitus ja

tööstusprojekteerimine ning ehitusliku insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine“ ning

juhtimissüsteemi sertifikaat, mis tõendab, et DEFREM OÜ keskkonnajuhtimissüsteem vastab

standardile ISO14001015 sertifitseeritud tegevusvaldkondades „Mootorsõidukite osade ja

lisaseadmete hulgimüük“.

16.04.20262 pöördus Hankija Ühistaotlejate poole päringuga esitatud ISO sertifikaatide kohta.

Hankija leidis kokkuvõtlikult, et kui Tingimuse kohaselt pidi taotlejal olema tootmisprotsessis

rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO

14001 sätestatud tingimuste, siis Ühistaotlejate esitatud ISO 9001 ja 14001 sertifikaatide

käsitlusala ei ole tootmine.

22.04.2026 vastasid Ühistaotlejad Hankijale, selgitades mh:

1) ISO ei ole võimalik rakendada osaliselt vaid ühes protsessis, näiteks tootmises. Kui

on ISO siis on see rakendatud läbivalt kõikides protsessides;

2) mootorsõidukite hooldus ja remont on sisuliselt tootmine ja kohati palju keerulisem

kui seda on betoontoodete valmistamine;

3) ISO sertifikaadile pannakse ettevõtte põhitegevusalad, mitte kõik tegevusalad, mis

omakorda ei tähenda, et see ei oleks rakendatud või rakendatav muudes tegevusalades sh.

betoontoodete valmistamine.

Täiendavalt lisasid Ühistaotlejad vastusele Pärnu Graniit OÜ tootmisohje käsiraamatu,

selgitades, et see on pakkuja3 poolt rakendatud ning baseerub Euroopa Liidu määrusele nr

305/21, mis kehtestab konkreetsed tootmise kvaliteedi ja kontrollinõuded, mis on vajalikud CE

märgistuseks.

11. 29.04.2026 antud Käskkirjaga kvalifitseeris Hankija mh Ühistaotlejad. Käskkirjas otsuse

põhjendusi toodud ei ole.

Käskkirja preambuli kohaselt on otsused tehtud hankekomisjoni poolt riigihangete registris

24.04.2026 allkirjastatud protokolli (edaspidi Protokoll) alusel.

24.04.2026 riigihangete registri vormil koostatud Kvalifitseerimise otsusega (Protokoll) on

Ühistaotlejad mõlemas Riigihanke osas kvalifitseeritud märkusega Kvalifitseerida tõendite

alusel. Protokolli Lisas 12, mis käsitleb Ühistaotlejate kvalifitseerimist on seoses vastavusega

2 Sõnumi ID 1080012. 3 Kolmas isik ilmselgelt eksib, kuna pakkumusi Riigihankes esitatud pole. Tooteohje käsiraamatut rakendab Pärnu

Graniit OÜ kui üks ühistaotlejatest,.

13 (16)

kvalifitseerimise tingimusele Kvaliteedistandardi kohta sõltumatute asutuste väljastatud

tõendid (Tingimus) mõlema Riigihanke osa puhul märgitud: Vastab tõendite alusel.

Seega puuduvad nii Käskkirjas kui ja Protokolli Lisas 12 sisulised põhjendused selle kohta,

milliseid asjaolusid arvestades leidis Hankija, et Ühistaotlejad Tingimusele vastavad või kuidas

moodustus see kogum, mida Hankija rõhutab ja mis täitis Tingimuse.

12. Vastuseks Vaidlustaja 29.04.2026 teabepäringule on Hankija 04.05.2026 kirjaga nr

6-3/26/1565-2 põhjendanud mh ka Ühistaotlejate kvalifitseerimist järgmiselt:

Hankija viis taotluste kontrollimisel läbi sisulise kontrolli, sh küsis täiendavaid selgitusi ning

on põhjendanud alljärgnevate taotlejate kvalifitseerimist järgmiselt4:

[---]

2. Ühistaotlejad DEFREM OÜ (16141725) ja Pärnu Graniit OÜ (12125988) – taotluse ja

selgitustega esitatud dokumentide koosseisus nähtub, et taotleja enda kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi käsitlusala ei hõlma tootmist, aga tootmisprotsess on

tõendatud samaväärse dokumendiga ehk Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud tootmissertifikaatide

alusel.

[---].

Taotluste koosseisus olevate tõendite, hankija läbi viidud sisulise kontrolli ja selgituspäringute

alusel on hankija nimetatud taotlejad kvalifitseerinud, kuna nad vastavad

kvalifitseerimistingimustes esitatud nõuetele.

Eeltoodud kirjast, mis on koostatud võrdlemisi väikese ajavahega Ühistaotlejate

kvalifitseerimisest ning sisaldab seetõttu ilmselt Hankija adekvaatseid põhjendusi, nähtub, et

Hankija oli Ühistaotlejate kvalifitseerimise otsuse tegemisel seisukohal, et:

1) taotlusele lisatud DEFREM OÜ kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi

sertifikaaxtide käsitlusala ei hõlma tootmist;

2) tootmisprotsess on tõendatud samaväärse dokumendiga ehk Pärnu Graniit OÜ-le

väljastatud tootmissertifikaatide alusel.

13. Lähtuvalt Hankija 04.05.2026 kirjas saab vaidlustuskomisjon aru, et Hankija ei ole

Ühistaotlejate vastavuse kontrollimisel Tingimusele leidnud, et vastavust tõendaksid

DEFREM OÜ-le väljastatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid. See on kooskõlas ka Hankija

praktikaga Riigihankes kvalifitseerimisotsuste tegemisel, kuna Protokollist ilmneb, et mitme

taotleja puhul on Tingimusele mittevastavuse ning sellega ka taotleja kvalifitseerimata jätmise

põhjendusena toodud, et Hankija hinnangul ei nähtu taotleja esitanud ISO 9001 ja ISO 14001

sertifikaatidest, et kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem oleks rakendatud tootmisprotsessis.

Tuginedes eeltoodule leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija vastuses vaidlustusele esitatud

väited selle kohta, et Hankija arvestas Ühistaotlejate kvalifitseerimise otsuse tegemisel mh

DEFREM OÜ ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaate ja teabevahetuse kaudu (s.o sõnum ID

1080012) antud selgitusi kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise kohta (mis

põhjendasid, miks peaks Hankija neid sertifikaate Tingimusele vastavuse tõendina arvestama)

ning et (Hankija hinnangul) DEFREM OÜ esitatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid

tõendasid kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu organisatsiooni tasandil, ei vasta

tõele ning tegemist on hiljem välja mõeldud põhjendustega.

14. Isegi, kui Hankija oleks leidnud, et Ühistaotlejate vastavust Tingimusele kinnitavad ka

DEFREM OÜ-le väljastatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid, on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et need ei tõenda Tingimusele vastavust.

ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseerimine toimub konkreetsetes tegevusvaldkondades (ka

sertifikaadi tegevusulatus, inglise k scope of certification). 19.05.2026 kirjas on Bureau Veritas

Eesti OÜ (üks tunnustatumaid Eesti ettevõtteid sertifitseerimise valdkonnas, kelle

4 Vaidlustuskomisjon märgib, et riigihangete registrist ei ole vaidlustuskomisjonile kättesaadav (või leitav)

dokument, mis alljärgnevaid põhjendusi sisaldaks.

14 (16)

valdkondlikus pädevuses pole vaidlustuskomisjonil alust kahelda), vastuseks Vaidlustaja

küsimusele selgitanud: Standardite ISO 9001 ja ISO 14001 järgsel sertifitseerimisel

auditeeritakse ettevõtte poolt soovitud tegevusvaldkondi. Väljastatud sertifikaat kehtib ainult

auditeeritud tegevusvaldkonna kohta ega laiene muudele ettevõtte tegevustele. Näiteks kui

sertifikaat on väljastatud müügitegevusele, siis see ei kehti sama ettevõtte tootmistegevusele.

Juhul, kui oleks õige Kolmanda isiku väide nagu ei omaks mingit tähtsust see, millised on

sertifitseeritud tegevusvaldkonnad, jääks arusaamatuks, millisel eesmärgil on kõikidele

väljastatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatidele kantud sertifitseeritud tegevusvaldkonnad,

mis on erinevate tegevusaladega ettevõtjate puhul äärmiselt erinevad.

15. Vaidlustuskomisjon märgib, et isegi kui arvestada Ühistaotlejate 22.04.2026 selgituses

esitatud väidet, et Mootorsõidukite hooldus ja remont on sisuliselt tootmine ja kohati palju

keerulisem, kui seda on betoontoodete valmistamine (selgitus käib ilmselt DEFREM OÜ

ISO 9001 sertifikaadi kohta, vt käesoleva otsuse p 10), siis DEFREM OÜ ISO 14001

sertifikaadi kohta, millel on sertifitseeritud tegevusvaldkondadeks „Mootorsõidukite osade ja

lisaseadmete hulgimüük“, ei ole Ühistaotlejad isegi väitnud, et see laieneks tootmistegevusele.

16. Kokkuvõttes on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Ühistaotlejate taotlusele lisatud

DEFREM OÜ-le väljastatud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid ei tõenda vastavust

Tingimusele ning Hankija on jätnud need Ühistaotlejate kvalifikatsiooni Tingimusele vastavuse

kontrollimise põhjendatult arvestamata. Juhul, kui Hankija aga Ühistaotlejate kvalifikatsiooni

kontrollimisel DEFREM OÜ ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatidega siiski arvestas, nagu on

väidetud Hankija vastuses vaidlustusele, on ta kohelnud taotlejaid ebavõrdselt, mis on vastuolus

RHS § 3 p-iga 2 (vt käesoleva otsuse p 13).

17. Hankija ja Kolmas isik on seisukohal, et Ühistaotlejate vastavus tingimusele tõendavad

Pärnu Graniit OÜ tootmisohje käsiraamat ning Tallinna Sertifitseerimisasutuse poolt

väljastatud tootmisohje sertifikaadid.

Kuna puudub vaidlus, et ühistaotleja Pärnu Graniit OÜ-le ei ole väljastatud ISO 9001 ja

ISO 14001 sertifikaate, siis Tingimuse sõnastusest lähtuvalt tuleb vaidlustuskomisjonil

tuvastada üksnes see, kas Pärnu Graniit OÜ tootmisohje käsiraamat ja tootmisohje sertifikaadid

on sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitus selle kohta, et taotleja

ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO

9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele.

17.1. Puudub vaidlus, et Pärnu Graniit OÜ-l on kehtivad tootmisohje sertifikaadid järgmistele

toodetele: tugiseinaelemendid, sillaelemendid, vundamendielemendid, varraselemendid,

seinaelemendid, truupide nelikantelemendid. Riigihangete registrist ei nähtu, et Ühistaotlejad

oleksid neid dokumente Hankijale esitanud, kuid kahtlemata oli Hankijal võimalus nende

olemasoluga tutvuda Tallinna Sertifitseerimisasutuse veebilehe Sertifikaatide registri kaudu:

https://talsert.ee/sertifikaadid/. Kolmas isik esitas eelnimetatud (Tallinna

Sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud) tootmisohje sertifikaadid vaidlustusmenetluses (vt ka

käesoleva otsuse p 7.4).

17.2. Vastuses vaidlustusele on Kolmas isik ise selgitanud, et Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud

tootmisohje sertifikaadid kinnitavad, et ettevõtja tootmisprotsess vastab CPR-ile, CPR ja

harmoneeritud standardid tagavad tootmise sisulise kvaliteedi, samas kui ISO 9001 ja

ISO 14001 tagavad organisatsiooni üldise juhtimissuutlikkuse, s.o tegevuse süsteemsuse,

kontrollituse ja pideva parendamise. Need kaks tasandit täiendavad teineteist: ISO standardid

loovad juhtimisraamistiku, CPR standardid kehtestavad konkreetsed tooteohutuse ja

kvaliteedinõuded.

Seega nähtub juba üksnes Kolmanda isiku enda seisukohtadest, et tootmisohje sertifikaadid ei

ole ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaatidega samaväärsed vaid täiendavad neid.

15 (16)

Vaidlustuskomisjon märgib, veelkord, et Tingimuse kohaselt [---] Samaväärseks dokumendiks

loeb hankija sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et

taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt

ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele [---]. Seega ei saa Tingimuse

mõttes samaväärseks dokumendiks olla mingi muu dokument, kui sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitus selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi-

ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites

sätestatud tingimustele. Tingimuse mõttes ei ole samaväärne dokument, mis tõendab üksnes

seda, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, nagu püüab

näidata Kolmas isik. Pärnu Graniit OÜ tootmisohje sertifikaatidest ega Pärnu Graniit OÜ

tootmisohje käsiraamatust ei nähtu, et sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija

kinnitaks, et Pärnu Graniit OÜ-s rakendatav kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem vastab

vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele (sõltumatu audiitorbüroo

või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust Kolmas isik Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud

tootmisohje sertifikaatide samaväärsuse tõendamiseks taotluses esitanud ei ole).

17.3. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka Bureau Veritas Eesti OÜ 19.05.2026 kiri, milles on mh

märgitud: Juhtimissüsteemide ISO 9001 ja ISO14001 standardite järgsed sertifikaadid ei laiene

toodetele. Ehitustoodete määruse 1504-CPR alusel tootmisohje standardid EN13225:2013 EN

14844:2006+A2:2011, EN 15258:2008, EN 15050:2007+A1:2012, EN 14992:2007+A1:2012

EN 14991:2007 ei ole võrdväärsed ISO 9001 ja ISO 14001 juhtimissüsteemi standarditega.5

17.4. Seoses Hankija seisukohaga, et Ühistaotlejate vastavust Tingimusele tõendab see, et

tootmisprotsess on tõendatud samaväärse dokumendiga ehk Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud

tootmissertifikaatide alusel (vt nt käesoleva otsuse p 12 ja Hankija vastus vaidlustusele) juhib

vaidlustuskomisjon tähelepanu taotlejate ebavõrdsel kohtlemisele Hankija poolt. Nimelt ilmneb

Protokollist, et mõne teise taotleja puhul leidis Hankija, et taotleja esitatud tootmisohje

sertifikaadid ei ole käsitatavad samaväärsete tõenditena, kuna need kinnitavad toodete vastavust

standarditele ja tootmise kontrolli toimimist, mitte taotleja organisatsiooni kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust ISO 9001 ja ISO 14001 standardite nõuetele. Hankija

leidis sel põhjusel, et taotleja ei vasta Tingimusele, mis tõi kaasa taotleja kvalifitseerimata

jätmise. Hankija peab kohtlema samas seisundis pakkujaid ja taotlejaid võrdselt (RHS § 3 p 2).

17.5. Kokkuvõttes on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Ühistaotlejate vastavust Tingimusele

ei tõenda ka Pärnu Graniit OÜ-le väljastatud tootmisohje sertifikaadid ega Pärnu Graniit OÜ

tootmisohje käsiraamat, kuna tegemist ei ole Tingimuse mõttes samaväärsete dokumentidega,

mis tõendaksid, et taotleja ettevõttes on rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem,

mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites sätestatud tingimustele.

18. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Ühistaotlejate

kvalifitseerimiseks ei ole kooskõlas RHS § 98 lg-ga 51 ja tuleb tunnistada kehtetuks.

19. Vaidlustusmenetluse kulud

Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega,

5 Kuna Kolmas isik seab Bureau Veritas Eesti OÜ seisukoha kahtluse alla mh põhjendusega, et Vaidlustaja

küsimus võib olla kallutud toob vaidlustuskomisjon ära Vaidlustaja 19.05.2026 küsimuse: Kui ettevõte tegeleb

ehitustoodete tootmisega ning väljastatud on sertifikaadid, et ettevõte järgib nende ehitustoodete tootmisel

(tehases) kooskõlas ehitustoodete määrusega 1504-CPR tootmisohje standardeid EN13225:2013 EN

14844:2006+A2:2011, EN 15258:2008, EN 15050:2007+A1:2012, EN 14992:2007+A1:2012, EN 14991:2007,

siis kas need sertifikaadid kinnitavad, et ettevõte juhtimissüsteemid tootmisel vastavad vähemalt ISO 9001 ja ISO

14001 standardite nõuetele (ehk täidavad kõik ISO 9001 alusel kvaliteedijuhtimise ja 14001 alusel

keskkonnajuhtimise sertifitseerimiseks kehtestatud nõuded)? Vaidlustuskomisjon eeltoodud küsimuses mingit

kallutatust leida ei suuda.

16 (16)

kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

19.1. Vaidlustaja on tähtaegselt esitanud taotluse oma lepingulise esindaja kulude

väljamõistmiseks summas 2860 eurot käibemaksuta, 13 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasu

määraga 220 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja kulud on

täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb Hankijalt välja mõista.

Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja riigilõivu 2560 eurot.

19.2. Hankija ja Kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik