Pöördumine

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Lp Andres Sutt 30.12.2025 Energeetika- ja keskkonnaminister Kliimaministeerium Lp Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Pöördumine selgituste saamiseks ja kohtumiseks Euroopa Liidu järgmise perioodi kavandamise teemal

24. mail 2025 kinnitatud valitsuse koalitsioonilepe ütleb selgesõnaliselt, et valitsus lähtub metsanduses põlvkondade ülese ja kestliku metsanduse põhimõtetest, et oleks tagatud metsa tervis ja kestmine järgmistele põlvkondadele ning investeerimiskindlus metsandussektorile. Selle eesmärgi saavutamiseks on hädavajalik tagada metsandustoetuste piisav ja sihipärane tase. Maa-, sh metsaomanike, õiglase kohtlemise vaates on hädavajalik suurendada erinevate piirangutega omandiõiguse piiramise hüvitamise rahastust ja muuta korda. Eesti Erametsaliit osales Rahandusministeeriumi korraldatud riigiplaani koostamise aruteludel novembris ja detsembris. Tulemusena saatis Demis Voss Rahandusministeeriumist pika ja üsna kehvasti struktureeritud kokkuvõtte koos ülesandega ministeeriumitele esitada 13. märtsiks rahastusettepanekud. Sellele kaasnes järgmine selgitus: Kui arvestada riigiplaani eeldatavast kogumahust (6,5 mld) maha ühisele põllumajanduspoliitikale fikseeritud eraldis (1,58 mld) ja sotsiaalne kliimafond (0,186 mld), mis on juba praegu sisustamisel, ning lähtuda riigiplaani määruse nõudest planeerida esmases riigiplaanis 75% toetusümbrikust, siis tuleb järgmisel kevadel anda esialgu sisu 3,6 miljardile. Läbipaistvuse tagamiseks soovime Kliimaministeeriumilt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt vastuseid ning ühtlasi teeme ettepaneku kokkusaamiseks, et arutada, millistest vahenditest/fondidest (riigiplaan, ÜPP, riigieelarve) ning millises mahus on erametsandusele vajalik rahastust planeerida, sh:

1. Maaomanikele õiglase omandipiirangu hüvitise tagamine ning 2. Toetusmeetmed erametsaomanikele ja metsaühistutele kliimakindlate metsade

kasvatamiseks, sh: a. metsauuendus ja hooldus (metsapuude seemnete ja taimede kättesaadavus,

maapinna ettevalmistus, istutamine, kultuurihooldus, hooldusraied); b. metsastamine kasutusest väljas olevatel põllumajandus- ja muudel maadel; c. maaparandussüsteemide hooldus ja uuendamine (ei ole alati eristatav põllumajandus

ja metsandus);

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

d. metsaühistute tugevdamine kompetentsikeskusteks: teenuste pakkumise toetamine ja arendamine, sh digiplatvormide arendamine, nõustamise tugevdamine ja spetsiifika (kliimamuutuste mõju vähendamine, elurikkuse tagamine jms) laiendamine;

e. looduse taastamise tegevused. Euroopa Liidu poliitikas ei eristada põllumajandust ja metsandust nii äärmuslikult, kui seda tehakse Eestis. Mõlemal juhul on tegemist olulise maapiirkondade eluviisi ja ettevõtlusvormiga, mida ei saa tingimata isegi omandipõhiselt üksteisest lahutada. Ka ELi ühise põllumajanduspoliitika määruse kavand käsitleb nii metsandust ja metsaomanikke mitmest aspektist. Lisaks juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu dokumente tõlgitakse eesti keelde valesti, nimetades toetusi ja hüvitisi ühtemoodi toetusteks. Inglise keeles eristatakse „support“ ja „payment“ (ELi ühise põllumajanduspoliitika määruse kavand). Omandiõiguse piiramise hüvitamist ei saa aga nimetada toetuseks. Meenutame, et metsasektoril on ülimalt oluline roll nii maapiirkondade arengus ja maaelus kui ka majanduses1. Kogu hõivatute arvust moodustab metsa- ja puidutööstus 4%, sh tervelt kaheksas maakonnas on see protsent 10 või rohkem (vt allpool joonist, kasutatud 2024. aasta metsa- ja puidutööstuse ülevaadet). Lisaks otseselt sektoris hõivatutele annab metsa- ja puidutööstus kaudselt maapiirkondades tööd oluliselt rohkematele inimestele. Metsa- ja puidusektori panus majandusse: 2023. a statistika andmetel moodustas metsa- ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) lisandväärtus kogu lisandväärtusest 6,5% ning puidupõhised tooted olid üks olulisemaid väliskaubanduse bilanssi tasakaalustavaid kaubagruppe – 2024. aastal eksporditi neid rohkem kui 2,59 mld euro väärtuses, mis moodustas Eesti kaupade ekspordist 15%.

Lugupidamisega

Kristel Järve Tegevjuht Eesti Erametsaliit

1 2024-metsa-ja-puidutoostus-numbrites.pdf

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Kliimaministeerium 03.12.2025 [email protected]

Ettepanek riigiplaani koostamisel missiooni esitamiseks

Eesti Erametsaliit koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga esitab Kliimaministeeriumile ettepaneku

riigiplaani missiooniks. Vastavalt 25. novembril toimunud riigiplaani arutelul antud ülesandele esitavad

ministeeriumid 5. detsembril omapoolsed missioonid, mis nad on koostanud koos partneritega. Kuna

ministeeriumi poolt ei ole kutset tulnud, siis esitame omapoolse ettepaneku riigiplaani missiooniks

ning palume sellega arvestada. Missioon on esitatud kirja lisas.

Lugupidamisega

Kristel Järve Ragnar Viikoja Tegevjuht Metsanduse ja maaettevõtluse

valdkonna juht Eesti Erametsaliit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

LISA. MISSIOON

Pealkiri: Looduskaitse konflikti lahendamine 1. Probleemi kirjeldus (Hetkeolukord)

Eestis on juba pikemat aega terav konflikt maaomanike ja looduskaitsjate – nii süsteemi kui ka

aktivistide – vahel ning laiemalt ühiskonnas kaasa toonud polariseerumise. Igasugune polariseerumine

on aga oht julgeolekule. Riik on lõhenenud ja eesmärke ei saavutata. Maaomanikud tunnevad, et

nende õigusi piiratakse liigselt ning hüvitisi on vähe. Probleemi toetavad faktid:

• Kaitstavate alade osakaal on kiiresti kasvanud, olenevalt andmetest on täna 20,8% nn riikliku

kaitse all, tegelik laiem kaitse 27% maismaast (looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri), sh näiteks rangelt kaitstavate metsade osakaal on 14 aasta jooksul kasvanud enam

kui kaks korda: 9,6%-ilt 2010. aastal 19,7%-ni 2024. aastal kogu metsamaast SMI 2024;

• uued EL-i eesmärgid ja regulatsioonid survestavad Eestit kaitsealasid laiendama või piiravad

muul viisil maakasutust, mistõttu maaomanike vaates ei ole kaitsealade laiendamine ja õiguste

piiramine lõppenud – pigem vastupidi (vt EL elurikkuse ja metsa strateegiad, REDD III

(direktiiv), EUDR (määrus), looduse taastamise määrus jm). Eesti seadused piiravad nt

metsamajandamist naabritest rangemalt, kuigi EL looduskaitselised regulatsioonid ise ei

sätesta konkreetselt keelde või käske, vaid nõuavad tulemuslikku looduskaitset (vt

Riigikantselei tellitud analüüsi). Näiteks loodusdirektiivi eesmärk ei ole majandustegevuse

välistamine, vaid selle viimine kooskõlla elupaikade ökoloogiliste tingimustega ;

• looduskaitsemeetmete tulemuslikkust ehk tõhusust ei ole hinnatud (riigieelarve materjalide

kohaselt aastal 2024 oli kaitse tulemuslikkust (sisustamata mõiste) hinnatud vaid 9 alal,

võrdluseks 2028 eesmärk kokku 300 ala – RE mõõdikud), seiremetoodikad ei ole läbipaistvad

ning ei anna Eesti ega laiemalt Euroopa metsadele õiget hinnangut (Mauser et al, 2026, When

good forests look bad; Methodological biases in EU conservation status reporting), kaitstakse

alasid, kus liiki ennast ei ole nähtud jms, mistõttu jääb sellises ulatuses looduskaitsemeetmete

rakendamine põhjendustes ebaselgeks;

• hüvitised ei kata tegelikku kahju – tänane süsteem on liiga range ja paindumatu ning ei ole

kaalutud erinevaid võimalusi, sh maade vahetamist (et saaks jätkata tänast eluviisi) ning

paindlikke ja majanduslikke-sotsiaalseid vajadusi arvestavat lepinguid looduskaitsemeetmena

(vt ka Riigikantselei tellitud analüüsi ning seda ja muid aspekte, sh õiguskantsleri sõnavõtte

kirjeldavat artiklit ERRis);

• looduskaitsemeetmete kavandamisel ei arvestata majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, nii

nagu loodusdirektiiv seda nõuab, muutes rakendamise problemaatiliseks ja kulukaks, sest ei

arvestata realistlike võimalustega;

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

• maaomanike usaldus riigi looduskaitselise tegevuse osas on vähenenud: elurikkust

soodustavate tegevuste eest saab omanik karistada (kaitsealuste liikide teke = riik võtab maa

või õigused), piirangutest saavad teada viimasel hetkel, info registrites ja katastriandmetes on

puudulik, looduskaitse ekspertiisivad tekivad nö „üleöö“.

2. Probleemi mõju

Probleem muudab Eesti ühiskonna polariseerituks ja riigi nõrgaks ning ei aita saavutada erinevaid

eesmärke. Igasugune polariseerumine on aga oht julgeolekule. Mõju on mitmekihiline, osa sellest:

maaomanikud tunnevad, et nende õigusi piiratakse, elurikkuse eesmärkide saavutamise asemel võib

hoopis kaasneda kahju (looduslikud metsad asendatakse vähem looduslikega, kaitsealused liigid

jäävad tuvastamata ja neile ei teki elupaiku juurde jm), julgeoleku kriisis ei saa rakendada maaomanike

tegelikku potentsiaali (varustatus, tehnika, inimesed), majanduse konkurentsivõime langeb (tööstus,

eksport jms), maapiirkonnast lahkuvad inimesed veelgi, sh piiriäärsetel aladel eesti rahvusest inimeste

osakaal võib väheneda (nt Alutaguse kaitseala moodustamine), maaelu traditsioonide tähtsuse

langemine (põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus jm).

3. Strateegiline seos

Tegemist on horisontaalse probleemiga. Rahvusvahelised strateegiad: nii elurikkuse, metsanduse kui

ka põllumajandusstrateegiatega on tugev seos ehk looduskaitse konflikti lahendamine aitab saavutada

enamikke valdkondade eesmärke. Looduskaitsekonflikt on ka mujal Euroopas, aga eriti suur on see just

Eestis. Eesti 2035 aluspõhimõtetest on see seotud demokraatliku ja turvalise riigiga, eesti rahvuse,

keele ja kultuuri säilimisega, iseseisva kaitsevõime ja kaitsetahtega, kliimaneutraalse riigiga ja

kvaliteetse elukeskkonnaga jpm. Eesti 2035 sihtidest on see seotud kõigiga: inimene (tööhõive

maapiirkondades), ühiskond (koostöömeelne ja hooliv ühiskond), majandus (maaelu sektorid

panustavad oluliselt majandusse), elukeskkond (turvaline ja kvaliteetne keskkond koosloomeliselt,

mitte kellegi arvelt) ning riigivalitsemine (usaldus riigi vastu, õigusriik) Eesti 2035 tegevuskavas hetkel

toodud reformidest on seotud reformiga E „Julgeoleku ja turvalisuse tagamine igas olukorras ning

kriisideks valmisoleku parandamine“ ning mõneti F „Rohereform“, kuid mitte praegu kavandatuna.

4. Mõõdetav eesmärk (Missiooni siht)

Kasutada saab osasid Eesti 2035 mõõdikuid, sh:

• rahvaarv, sealhulgas väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal;

• tajutud riskid

• kasvuhoonegaaside netoheide

• tööhõives (täpsemalt maapiirkondade tööhõive) osalemine

• hoolivus ja koostöö

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

• tööjõu tootlikkus

• väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

• ressursitootlikkus

• elukeskkonnaga rahulolu

• keskkonnatrendide indeks

• usaldus riigi institutsioonide vastu

5. Peamised tegevussuunad

NB! Kuna tegemist on horisontaalse probleemipüstitusega, saab siia lisaks metsandusele koondada ka

teisi tegevusvaldkondi. Eesti Erametsaliit esitab vajalikud tegevussuunad eeskätt metsasektori vaates:

• Looduskaitse koos maaomanikega – reform looduskaitses: maaomanike tegelik kaasamine

looduskaitsesse kolmandate osapoolte asemel läbi lepingute ning koos garantiiga, et loodusväärtuste

tekkel jäävad maaomanikule õigused alles.

• Maaomanikele õiglase omandipiirangu hüvitise tagamine: kõigi omandile seatud piirangute

kohene hüvitamine maa väärtust (sh mitte ainult otsest, vaid ka riigile looduskaitselist,

süsinikusidumist, sotsiaalseid jms väärtusi) arvestades ning maade vahetamise võimaluse taastamine.

• Dereguleerimine erinevates maaomanikega seotud ning maa- ja ressursikasutust piiravates

seadustes. Mõju: Kombinatsioonis looduskaitsega positiivne, usaldus riigi vastu kasvab, elurikkus

suureneb, investeeringud ja majanduse konkurentsivõime suurenevad jm.

• Looduskaitse meetmete tegelik tõhususe hindamine ning seiremetoodikate parandamine, sh

EL tasandil õigusloomes, juhendites ja metoodikates paranduste esitamine. Mõju: paremad otsused

poliitikate kujundamisel, sh kliima- ja elurikkuse eesmärkide sisuliseks saavutamiseks.

• Toetusmeetmed erametsaomanikele ja metsaühistutele kliimakindlate metsade

kasvatamiseks. Mõju: tasakaalustatakse looduskaitsepiirangutest tulenevat majanduslikku kahju ning

aidatakse saavutada kliimaeesmärke, partnerlus metsaomanike ja riigi vahel jm.

6. Juhtimine ja vastutus ● Juhtministeerium: [Ministeeriumi nimi] ● Kaasvastutajad: [Teised ministeeriumid, asutused] ● Partnerid: EEML, EPKK

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Lp rahandusminister Jürgen Ligi 11.0 6.2026 Rahandusministeerium [email protected]

Metsaomanikele piirangute hüvitamine ja metsandustoetused riigieelarves

Kordame Eesti Erametsaliidu seisukoh ti Eesti riigieelarve pikaajalis el kujundamisel arvestamiseks.

Juhime tähelepanu , et looduskaitse, looduse taastamise ja kliimaeesmärkidest tulenevad kohustused maa - ja metsaomanikele ei kao kuhugi ning nende tegelik kandja ei saa olla üksnes maaomanik. Mida ambitsioonikamaid piiranguid ja kohustusi riik metsaomanikele seab, seda suurem on ka riigi kohustus tagada õiglane hüvitamine ja piisavad metsandustoetused .

Täna ei ole piirangute hüvitamise süsteem õiglane ega kata tegelikku saamata jäänud tulu, rääkimata ühiskonnale erinevate teenuste pakkumise tasust . Samal ajal suurenevad pidevalt riigi ootused metsaomanikele – mets peab siduma süsinik ku, tagama elurikkuse, olema igaühele kättesaadav, pakkuma ökosüsteemiteenuseid . Viimas el kümnendil on looduskaitseala de laienemine olnud märkimisväärne , metsandust reguleeritakse aina rohkem , koostatakse ülimalt ambitsioonikat looduse taastamise kava , üldplaneeringutes antakse võimalus sead a erinevaid kitsendusi jm. Juhime tähelepanu, et kui riik viib eraomandi avalikes huvides osaliselt või täielikult tavapärasest kasutusest ja konkurentsist välja, peab riik olema valmis selle ka reaalselt kinni maksma. Lisaks nõuavad metsa investeeringuid kliimamuutustega kaasnevad mõjud: tormid, kahjurid ja üldine metsade vastupanuvõime parandamise vajadus .

Seetõttu tuleb Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi 2028 - 2034 koostamisel arvestada , et looduskaitseliste ja kohalik e omavalitsuste kitsenduste hüvitiste ning metsandustoetuste rahaline maht ainult kasvab ning selle jaoks peab riik ette nä gema ka rahastus e kas nendest vahenditest või muudest tululaekumistest. Kaaluda tasub ka Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist looduskaitseliste hüvitiste maksmiseks raha eraldamist.

K äesoleva k irjaga saadame taustamaterjaliks : • 30.12.2025 pöördumise ühise põllumajanduspoliitika kujundamise teemal

energeetika - ja keskkonnaministrile ning regionaal - ja põllumajandusministrile ;

• 03.12.2025 esitatud riigiplaani missiooni looduskaitse konflikti lahendamiseks koos põhjaliku probleemi kirjelduse ja tegevussuundadega.

Lugupidamisega

Kristel Järve Eesti Erametsalii t

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

LISA 1

Metsandustoetuste hinnanguline maht Peame metsandustoetuste mahu suurendamist võrreldes eelmise perioodiga väga

oluliseks ning oleme seda oma pöördumistes Kliimaministeeriumile ka esile toonud.

Metsandust tuleb toetada nii kliimamuutustele vastu astumisel, varustuskindluse

säilitamiseks kui ka metsade tootlikkuse suurendamisel. Praegu kavandatud reformi

„KLIM_metsad kui strateegiline ressurss “ hõlmab ka muid tegevusi ning selle kogumaht

60 mln eurot ei kata isegi metsandustoetuse vajadusi .

Ole me hinnanud metsandustoetuste vajaduse ilma inflatsiooni arvestamata 7 - aastaseks

perioodiks 2028 - 2034 minimaalselt 91 mln eurole . Selle juurde tuleb arvestada ka

inflatsioon.

Meetmed:

1.1 Metsa uuendamine ja hooldamine – uuendustoetuse (taimed, istutamine,

maapinna ettevalmistus ja kultuurihooldus) abil parima kvaliteediga

istutusmaterjali kasutamine loob eeldused pikaajaliselt puitu siduvate toodete

jaoks sobiva puitmaterjali kasvamiseks. Täna on küttepuidu osakaal erametsades

30 - 40%, võiks olla 15 - 20%. Kultuuri rajamise järgsed hooldusraied, sh

harvendusraied on kriitilise tähtsusega, et parandada metsa tervist ja

vastupanuvõimet ning et vähendada küttepuidu osakaalu ja kasvatada

kvalitee tsemat puitu. Eeldatav vajadus täna ~7,5 mln aastas.

1.2 Metsastamine – kasutusest väljas olevate põllumajandus - jm muude maade

metsastamine on efektiivne viis CO2 sidumise suurendamiseks. Eeldatav vajadus

täna ~1,0 mln aastas.

1.3 Metsaparandus – maaparandussüsteemide hooldamine/uuendamine on oluline

juurdepääsu tagamiseks ja metsakasvu parandamiseks, kliimamuutusteks

valmisolekuks ning süsiniku sidumise suurendamiseks. Eeldatav vajadus täna

~2,5 mln aastas.

1.4 Metsaühistutoetus + nõustamine – nö horisontaalne meede, mis toetab ja

mobiliseerib häid otsuseid tegema metsanduse tausta mitteomavaid

metsomanikke, vähendab ebaõiglaste metsatehingute sõlmimist ning aitab

valmistuda kliimamuutustega toimetulekuks. Muutun ud ootused metsandusele

tähendavad, et metsaühistutel ja konsulentidel on vaja kvaliteetse nõuande

andmiseks luua uusi teenuseid, mis eeldab ka oluliselt määral nende ekspertiisi

laiendamist. Eeldatav vajadus täna ~2,0 mln aastas.

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

LISA 2

Looduskaitselised hüvitised Riigiplaani taotluses „KLIM_Looduskeskkonna vastupidavuse reform“ ei selgu, kui palju on piirangute hüvitiste tarvis rahastust küsitud – puudub igasugune jaotus erinevate tegevussuundade vahel ja arvutuskäigud ning lisaks on need hüvitised pandud ühte potti pärandniitude rajamise/toetamisega. Juhime tähelepanu, et pärandniite on Kliimaministeeriumi eestvedamisel rajatud juba üle 40 000 ha, sh metsamaa arvelt, ning vähemalt 20 000 ha on veel plaanis rajada. Looduse taastamise määruse järgi tähendab see nende l hektaritel püsivat kohustust hooldamiseks ning meeletut püsikulu. 2025. a sei suga 1

• Toetusõiguslikke maid kokku 90 899 ha (täna 60 eur/ha juhul, kui raha on) • Sh range kaitse (sihtkaitsevööndi) pindala 40 483 ha (täna 160 eur/ha)

Tänaste toetusõiguslikkuse reeglite järgi peaks riigieelarves olema ette nähtud minimaalselt 9,5 mln eurot aastas pelgalt erametsaomanikele piirangute hüvitisteks . Arvutuskäik: 40483x160 + 50416x60 = 9,5 mln SMI põhjal 2 on juba 2024. aastal kaitsealuste metsamaade pindala väljaspool RMK maid veel palju suurem , aga siia alla kuulub mingil määral ka avalik - õiguslikku metsamaad :

• Kaitstavaid metsi kokku 174 400 ha

• Sh Mittemajandatavat metsa (range kaitse) 68 900 ha Riigimetsa majandamise keskuse arvutuste järgi on riigi metsamaal tulu 232 eur/aastas hektari kohta. Tänane toetusskeem:

• ei kata sugugi kõiki looduskaitseliste piirangute ega ka muude piirangutega alasid, kus tuleb piirangud hüvitada ;

• riik ei ole lõpetanud eramaadele laienemist; • hüvitiste maht ei ole piisav ega õiglane ; • hüvitisi makstakse ainult iga - aastaselt esitava taotluse korral (kuigi piirangud on

igavesed) • lisa da tuleb inflatsioon ; • riigi eelarves tuleb lisaks arvestada ka maade ostmisega .

Seega p erioodil 2028 - 2034 tuleb riigieelarves arvestada erametsaomanikele hüvitiste maksmiseks vähemalt suurusjärguga 100 mln eurot.

1 A.5 - Task - 1- final - report.pdf 2 Workbook: SMI

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Lp Andres Sutt 30.12.2025 Energeetika- ja keskkonnaminister Kliimaministeerium Lp Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Pöördumine selgituste saamiseks ja kohtumiseks Euroopa Liidu järgmise perioodi kavandamise teemal

24. mail 2025 kinnitatud valitsuse koalitsioonilepe ütleb selgesõnaliselt, et valitsus lähtub metsanduses põlvkondade ülese ja kestliku metsanduse põhimõtetest, et oleks tagatud metsa tervis ja kestmine järgmistele põlvkondadele ning investeerimiskindlus metsandussektorile. Selle eesmärgi saavutamiseks on hädavajalik tagada metsandustoetuste piisav ja sihipärane tase. Maa-, sh metsaomanike, õiglase kohtlemise vaates on hädavajalik suurendada erinevate piirangutega omandiõiguse piiramise hüvitamise rahastust ja muuta korda. Eesti Erametsaliit osales Rahandusministeeriumi korraldatud riigiplaani koostamise aruteludel novembris ja detsembris. Tulemusena saatis Demis Voss Rahandusministeeriumist pika ja üsna kehvasti struktureeritud kokkuvõtte koos ülesandega ministeeriumitele esitada 13. märtsiks rahastusettepanekud. Sellele kaasnes järgmine selgitus: Kui arvestada riigiplaani eeldatavast kogumahust (6,5 mld) maha ühisele põllumajanduspoliitikale fikseeritud eraldis (1,58 mld) ja sotsiaalne kliimafond (0,186 mld), mis on juba praegu sisustamisel, ning lähtuda riigiplaani määruse nõudest planeerida esmases riigiplaanis 75% toetusümbrikust, siis tuleb järgmisel kevadel anda esialgu sisu 3,6 miljardile. Läbipaistvuse tagamiseks soovime Kliimaministeeriumilt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt vastuseid ning ühtlasi teeme ettepaneku kokkusaamiseks, et arutada, millistest vahenditest/fondidest (riigiplaan, ÜPP, riigieelarve) ning millises mahus on erametsandusele vajalik rahastust planeerida, sh:

1. Maaomanikele õiglase omandipiirangu hüvitise tagamine ning 2. Toetusmeetmed erametsaomanikele ja metsaühistutele kliimakindlate metsade

kasvatamiseks, sh: a. metsauuendus ja hooldus (metsapuude seemnete ja taimede kättesaadavus,

maapinna ettevalmistus, istutamine, kultuurihooldus, hooldusraied); b. metsastamine kasutusest väljas olevatel põllumajandus- ja muudel maadel; c. maaparandussüsteemide hooldus ja uuendamine (ei ole alati eristatav põllumajandus

ja metsandus);

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

d. metsaühistute tugevdamine kompetentsikeskusteks: teenuste pakkumise toetamine ja arendamine, sh digiplatvormide arendamine, nõustamise tugevdamine ja spetsiifika (kliimamuutuste mõju vähendamine, elurikkuse tagamine jms) laiendamine;

e. looduse taastamise tegevused. Euroopa Liidu poliitikas ei eristada põllumajandust ja metsandust nii äärmuslikult, kui seda tehakse Eestis. Mõlemal juhul on tegemist olulise maapiirkondade eluviisi ja ettevõtlusvormiga, mida ei saa tingimata isegi omandipõhiselt üksteisest lahutada. Ka ELi ühise põllumajanduspoliitika määruse kavand käsitleb nii metsandust ja metsaomanikke mitmest aspektist. Lisaks juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu dokumente tõlgitakse eesti keelde valesti, nimetades toetusi ja hüvitisi ühtemoodi toetusteks. Inglise keeles eristatakse „support“ ja „payment“ (ELi ühise põllumajanduspoliitika määruse kavand). Omandiõiguse piiramise hüvitamist ei saa aga nimetada toetuseks. Meenutame, et metsasektoril on ülimalt oluline roll nii maapiirkondade arengus ja maaelus kui ka majanduses1. Kogu hõivatute arvust moodustab metsa- ja puidutööstus 4%, sh tervelt kaheksas maakonnas on see protsent 10 või rohkem (vt allpool joonist, kasutatud 2024. aasta metsa- ja puidutööstuse ülevaadet). Lisaks otseselt sektoris hõivatutele annab metsa- ja puidutööstus kaudselt maapiirkondades tööd oluliselt rohkematele inimestele. Metsa- ja puidusektori panus majandusse: 2023. a statistika andmetel moodustas metsa- ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) lisandväärtus kogu lisandväärtusest 6,5% ning puidupõhised tooted olid üks olulisemaid väliskaubanduse bilanssi tasakaalustavaid kaubagruppe – 2024. aastal eksporditi neid rohkem kui 2,59 mld euro väärtuses, mis moodustas Eesti kaupade ekspordist 15%.

Lugupidamisega

Kristel Järve Tegevjuht Eesti Erametsaliit

1 2024-metsa-ja-puidutoostus-numbrites.pdf

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Kliimaministeerium 03.12.2025 [email protected]

Ettepanek riigiplaani koostamisel missiooni esitamiseks

Eesti Erametsaliit koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga esitab Kliimaministeeriumile ettepaneku

riigiplaani missiooniks. Vastavalt 25. novembril toimunud riigiplaani arutelul antud ülesandele esitavad

ministeeriumid 5. detsembril omapoolsed missioonid, mis nad on koostanud koos partneritega. Kuna

ministeeriumi poolt ei ole kutset tulnud, siis esitame omapoolse ettepaneku riigiplaani missiooniks

ning palume sellega arvestada. Missioon on esitatud kirja lisas.

Lugupidamisega

Kristel Järve Ragnar Viikoja Tegevjuht Metsanduse ja maaettevõtluse

valdkonna juht Eesti Erametsaliit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

LISA. MISSIOON

Pealkiri: Looduskaitse konflikti lahendamine 1. Probleemi kirjeldus (Hetkeolukord)

Eestis on juba pikemat aega terav konflikt maaomanike ja looduskaitsjate – nii süsteemi kui ka

aktivistide – vahel ning laiemalt ühiskonnas kaasa toonud polariseerumise. Igasugune polariseerumine

on aga oht julgeolekule. Riik on lõhenenud ja eesmärke ei saavutata. Maaomanikud tunnevad, et

nende õigusi piiratakse liigselt ning hüvitisi on vähe. Probleemi toetavad faktid:

• Kaitstavate alade osakaal on kiiresti kasvanud, olenevalt andmetest on täna 20,8% nn riikliku

kaitse all, tegelik laiem kaitse 27% maismaast (looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri), sh näiteks rangelt kaitstavate metsade osakaal on 14 aasta jooksul kasvanud enam

kui kaks korda: 9,6%-ilt 2010. aastal 19,7%-ni 2024. aastal kogu metsamaast SMI 2024;

• uued EL-i eesmärgid ja regulatsioonid survestavad Eestit kaitsealasid laiendama või piiravad

muul viisil maakasutust, mistõttu maaomanike vaates ei ole kaitsealade laiendamine ja õiguste

piiramine lõppenud – pigem vastupidi (vt EL elurikkuse ja metsa strateegiad, REDD III

(direktiiv), EUDR (määrus), looduse taastamise määrus jm). Eesti seadused piiravad nt

metsamajandamist naabritest rangemalt, kuigi EL looduskaitselised regulatsioonid ise ei

sätesta konkreetselt keelde või käske, vaid nõuavad tulemuslikku looduskaitset (vt

Riigikantselei tellitud analüüsi). Näiteks loodusdirektiivi eesmärk ei ole majandustegevuse

välistamine, vaid selle viimine kooskõlla elupaikade ökoloogiliste tingimustega ;

• looduskaitsemeetmete tulemuslikkust ehk tõhusust ei ole hinnatud (riigieelarve materjalide

kohaselt aastal 2024 oli kaitse tulemuslikkust (sisustamata mõiste) hinnatud vaid 9 alal,

võrdluseks 2028 eesmärk kokku 300 ala – RE mõõdikud), seiremetoodikad ei ole läbipaistvad

ning ei anna Eesti ega laiemalt Euroopa metsadele õiget hinnangut (Mauser et al, 2026, When

good forests look bad; Methodological biases in EU conservation status reporting), kaitstakse

alasid, kus liiki ennast ei ole nähtud jms, mistõttu jääb sellises ulatuses looduskaitsemeetmete

rakendamine põhjendustes ebaselgeks;

• hüvitised ei kata tegelikku kahju – tänane süsteem on liiga range ja paindumatu ning ei ole

kaalutud erinevaid võimalusi, sh maade vahetamist (et saaks jätkata tänast eluviisi) ning

paindlikke ja majanduslikke-sotsiaalseid vajadusi arvestavat lepinguid looduskaitsemeetmena

(vt ka Riigikantselei tellitud analüüsi ning seda ja muid aspekte, sh õiguskantsleri sõnavõtte

kirjeldavat artiklit ERRis);

• looduskaitsemeetmete kavandamisel ei arvestata majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, nii

nagu loodusdirektiiv seda nõuab, muutes rakendamise problemaatiliseks ja kulukaks, sest ei

arvestata realistlike võimalustega;

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

• maaomanike usaldus riigi looduskaitselise tegevuse osas on vähenenud: elurikkust

soodustavate tegevuste eest saab omanik karistada (kaitsealuste liikide teke = riik võtab maa

või õigused), piirangutest saavad teada viimasel hetkel, info registrites ja katastriandmetes on

puudulik, looduskaitse ekspertiisivad tekivad nö „üleöö“.

2. Probleemi mõju

Probleem muudab Eesti ühiskonna polariseerituks ja riigi nõrgaks ning ei aita saavutada erinevaid

eesmärke. Igasugune polariseerumine on aga oht julgeolekule. Mõju on mitmekihiline, osa sellest:

maaomanikud tunnevad, et nende õigusi piiratakse, elurikkuse eesmärkide saavutamise asemel võib

hoopis kaasneda kahju (looduslikud metsad asendatakse vähem looduslikega, kaitsealused liigid

jäävad tuvastamata ja neile ei teki elupaiku juurde jm), julgeoleku kriisis ei saa rakendada maaomanike

tegelikku potentsiaali (varustatus, tehnika, inimesed), majanduse konkurentsivõime langeb (tööstus,

eksport jms), maapiirkonnast lahkuvad inimesed veelgi, sh piiriäärsetel aladel eesti rahvusest inimeste

osakaal võib väheneda (nt Alutaguse kaitseala moodustamine), maaelu traditsioonide tähtsuse

langemine (põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus jm).

3. Strateegiline seos

Tegemist on horisontaalse probleemiga. Rahvusvahelised strateegiad: nii elurikkuse, metsanduse kui

ka põllumajandusstrateegiatega on tugev seos ehk looduskaitse konflikti lahendamine aitab saavutada

enamikke valdkondade eesmärke. Looduskaitsekonflikt on ka mujal Euroopas, aga eriti suur on see just

Eestis. Eesti 2035 aluspõhimõtetest on see seotud demokraatliku ja turvalise riigiga, eesti rahvuse,

keele ja kultuuri säilimisega, iseseisva kaitsevõime ja kaitsetahtega, kliimaneutraalse riigiga ja

kvaliteetse elukeskkonnaga jpm. Eesti 2035 sihtidest on see seotud kõigiga: inimene (tööhõive

maapiirkondades), ühiskond (koostöömeelne ja hooliv ühiskond), majandus (maaelu sektorid

panustavad oluliselt majandusse), elukeskkond (turvaline ja kvaliteetne keskkond koosloomeliselt,

mitte kellegi arvelt) ning riigivalitsemine (usaldus riigi vastu, õigusriik) Eesti 2035 tegevuskavas hetkel

toodud reformidest on seotud reformiga E „Julgeoleku ja turvalisuse tagamine igas olukorras ning

kriisideks valmisoleku parandamine“ ning mõneti F „Rohereform“, kuid mitte praegu kavandatuna.

4. Mõõdetav eesmärk (Missiooni siht)

Kasutada saab osasid Eesti 2035 mõõdikuid, sh:

• rahvaarv, sealhulgas väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal;

• tajutud riskid

• kasvuhoonegaaside netoheide

• tööhõives (täpsemalt maapiirkondade tööhõive) osalemine

• hoolivus ja koostöö

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

• tööjõu tootlikkus

• väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

• ressursitootlikkus

• elukeskkonnaga rahulolu

• keskkonnatrendide indeks

• usaldus riigi institutsioonide vastu

5. Peamised tegevussuunad

NB! Kuna tegemist on horisontaalse probleemipüstitusega, saab siia lisaks metsandusele koondada ka

teisi tegevusvaldkondi. Eesti Erametsaliit esitab vajalikud tegevussuunad eeskätt metsasektori vaates:

• Looduskaitse koos maaomanikega – reform looduskaitses: maaomanike tegelik kaasamine

looduskaitsesse kolmandate osapoolte asemel läbi lepingute ning koos garantiiga, et loodusväärtuste

tekkel jäävad maaomanikule õigused alles.

• Maaomanikele õiglase omandipiirangu hüvitise tagamine: kõigi omandile seatud piirangute

kohene hüvitamine maa väärtust (sh mitte ainult otsest, vaid ka riigile looduskaitselist,

süsinikusidumist, sotsiaalseid jms väärtusi) arvestades ning maade vahetamise võimaluse taastamine.

• Dereguleerimine erinevates maaomanikega seotud ning maa- ja ressursikasutust piiravates

seadustes. Mõju: Kombinatsioonis looduskaitsega positiivne, usaldus riigi vastu kasvab, elurikkus

suureneb, investeeringud ja majanduse konkurentsivõime suurenevad jm.

• Looduskaitse meetmete tegelik tõhususe hindamine ning seiremetoodikate parandamine, sh

EL tasandil õigusloomes, juhendites ja metoodikates paranduste esitamine. Mõju: paremad otsused

poliitikate kujundamisel, sh kliima- ja elurikkuse eesmärkide sisuliseks saavutamiseks.

• Toetusmeetmed erametsaomanikele ja metsaühistutele kliimakindlate metsade

kasvatamiseks. Mõju: tasakaalustatakse looduskaitsepiirangutest tulenevat majanduslikku kahju ning

aidatakse saavutada kliimaeesmärke, partnerlus metsaomanike ja riigi vahel jm.

6. Juhtimine ja vastutus ● Juhtministeerium: [Ministeeriumi nimi] ● Kaasvastutajad: [Teised ministeeriumid, asutused] ● Partnerid: EEML, EPKK

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Lp rahandusminister Jürgen Ligi 11.0 6.2026 Rahandusministeerium [email protected]

Metsaomanikele piirangute hüvitamine ja metsandustoetused riigieelarves

Kordame Eesti Erametsaliidu seisukoh ti Eesti riigieelarve pikaajalis el kujundamisel arvestamiseks.

Juhime tähelepanu , et looduskaitse, looduse taastamise ja kliimaeesmärkidest tulenevad kohustused maa - ja metsaomanikele ei kao kuhugi ning nende tegelik kandja ei saa olla üksnes maaomanik. Mida ambitsioonikamaid piiranguid ja kohustusi riik metsaomanikele seab, seda suurem on ka riigi kohustus tagada õiglane hüvitamine ja piisavad metsandustoetused .

Täna ei ole piirangute hüvitamise süsteem õiglane ega kata tegelikku saamata jäänud tulu, rääkimata ühiskonnale erinevate teenuste pakkumise tasust . Samal ajal suurenevad pidevalt riigi ootused metsaomanikele – mets peab siduma süsinik ku, tagama elurikkuse, olema igaühele kättesaadav, pakkuma ökosüsteemiteenuseid . Viimas el kümnendil on looduskaitseala de laienemine olnud märkimisväärne , metsandust reguleeritakse aina rohkem , koostatakse ülimalt ambitsioonikat looduse taastamise kava , üldplaneeringutes antakse võimalus sead a erinevaid kitsendusi jm. Juhime tähelepanu, et kui riik viib eraomandi avalikes huvides osaliselt või täielikult tavapärasest kasutusest ja konkurentsist välja, peab riik olema valmis selle ka reaalselt kinni maksma. Lisaks nõuavad metsa investeeringuid kliimamuutustega kaasnevad mõjud: tormid, kahjurid ja üldine metsade vastupanuvõime parandamise vajadus .

Seetõttu tuleb Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi 2028 - 2034 koostamisel arvestada , et looduskaitseliste ja kohalik e omavalitsuste kitsenduste hüvitiste ning metsandustoetuste rahaline maht ainult kasvab ning selle jaoks peab riik ette nä gema ka rahastus e kas nendest vahenditest või muudest tululaekumistest. Kaaluda tasub ka Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist looduskaitseliste hüvitiste maksmiseks raha eraldamist.

K äesoleva k irjaga saadame taustamaterjaliks : • 30.12.2025 pöördumise ühise põllumajanduspoliitika kujundamise teemal

energeetika - ja keskkonnaministrile ning regionaal - ja põllumajandusministrile ;

• 03.12.2025 esitatud riigiplaani missiooni looduskaitse konflikti lahendamiseks koos põhjaliku probleemi kirjelduse ja tegevussuundadega.

Lugupidamisega

Kristel Järve Eesti Erametsalii t

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

LISA 1

Metsandustoetuste hinnanguline maht Peame metsandustoetuste mahu suurendamist võrreldes eelmise perioodiga väga

oluliseks ning oleme seda oma pöördumistes Kliimaministeeriumile ka esile toonud.

Metsandust tuleb toetada nii kliimamuutustele vastu astumisel, varustuskindluse

säilitamiseks kui ka metsade tootlikkuse suurendamisel. Praegu kavandatud reformi

„KLIM_metsad kui strateegiline ressurss “ hõlmab ka muid tegevusi ning selle kogumaht

60 mln eurot ei kata isegi metsandustoetuse vajadusi .

Ole me hinnanud metsandustoetuste vajaduse ilma inflatsiooni arvestamata 7 - aastaseks

perioodiks 2028 - 2034 minimaalselt 91 mln eurole . Selle juurde tuleb arvestada ka

inflatsioon.

Meetmed:

1.1 Metsa uuendamine ja hooldamine – uuendustoetuse (taimed, istutamine,

maapinna ettevalmistus ja kultuurihooldus) abil parima kvaliteediga

istutusmaterjali kasutamine loob eeldused pikaajaliselt puitu siduvate toodete

jaoks sobiva puitmaterjali kasvamiseks. Täna on küttepuidu osakaal erametsades

30 - 40%, võiks olla 15 - 20%. Kultuuri rajamise järgsed hooldusraied, sh

harvendusraied on kriitilise tähtsusega, et parandada metsa tervist ja

vastupanuvõimet ning et vähendada küttepuidu osakaalu ja kasvatada

kvalitee tsemat puitu. Eeldatav vajadus täna ~7,5 mln aastas.

1.2 Metsastamine – kasutusest väljas olevate põllumajandus - jm muude maade

metsastamine on efektiivne viis CO2 sidumise suurendamiseks. Eeldatav vajadus

täna ~1,0 mln aastas.

1.3 Metsaparandus – maaparandussüsteemide hooldamine/uuendamine on oluline

juurdepääsu tagamiseks ja metsakasvu parandamiseks, kliimamuutusteks

valmisolekuks ning süsiniku sidumise suurendamiseks. Eeldatav vajadus täna

~2,5 mln aastas.

1.4 Metsaühistutoetus + nõustamine – nö horisontaalne meede, mis toetab ja

mobiliseerib häid otsuseid tegema metsanduse tausta mitteomavaid

metsomanikke, vähendab ebaõiglaste metsatehingute sõlmimist ning aitab

valmistuda kliimamuutustega toimetulekuks. Muutun ud ootused metsandusele

tähendavad, et metsaühistutel ja konsulentidel on vaja kvaliteetse nõuande

andmiseks luua uusi teenuseid, mis eeldab ka oluliselt määral nende ekspertiisi

laiendamist. Eeldatav vajadus täna ~2,0 mln aastas.

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

LISA 2

Looduskaitselised hüvitised Riigiplaani taotluses „KLIM_Looduskeskkonna vastupidavuse reform“ ei selgu, kui palju on piirangute hüvitiste tarvis rahastust küsitud – puudub igasugune jaotus erinevate tegevussuundade vahel ja arvutuskäigud ning lisaks on need hüvitised pandud ühte potti pärandniitude rajamise/toetamisega. Juhime tähelepanu, et pärandniite on Kliimaministeeriumi eestvedamisel rajatud juba üle 40 000 ha, sh metsamaa arvelt, ning vähemalt 20 000 ha on veel plaanis rajada. Looduse taastamise määruse järgi tähendab see nende l hektaritel püsivat kohustust hooldamiseks ning meeletut püsikulu. 2025. a sei suga 1

• Toetusõiguslikke maid kokku 90 899 ha (täna 60 eur/ha juhul, kui raha on) • Sh range kaitse (sihtkaitsevööndi) pindala 40 483 ha (täna 160 eur/ha)

Tänaste toetusõiguslikkuse reeglite järgi peaks riigieelarves olema ette nähtud minimaalselt 9,5 mln eurot aastas pelgalt erametsaomanikele piirangute hüvitisteks . Arvutuskäik: 40483x160 + 50416x60 = 9,5 mln SMI põhjal 2 on juba 2024. aastal kaitsealuste metsamaade pindala väljaspool RMK maid veel palju suurem , aga siia alla kuulub mingil määral ka avalik - õiguslikku metsamaad :

• Kaitstavaid metsi kokku 174 400 ha

• Sh Mittemajandatavat metsa (range kaitse) 68 900 ha Riigimetsa majandamise keskuse arvutuste järgi on riigi metsamaal tulu 232 eur/aastas hektari kohta. Tänane toetusskeem:

• ei kata sugugi kõiki looduskaitseliste piirangute ega ka muude piirangutega alasid, kus tuleb piirangud hüvitada ;

• riik ei ole lõpetanud eramaadele laienemist; • hüvitiste maht ei ole piisav ega õiglane ; • hüvitisi makstakse ainult iga - aastaselt esitava taotluse korral (kuigi piirangud on

igavesed) • lisa da tuleb inflatsioon ; • riigi eelarves tuleb lisaks arvestada ka maade ostmisega .

Seega p erioodil 2028 - 2034 tuleb riigieelarves arvestada erametsaomanikele hüvitiste maksmiseks vähemalt suurusjärguga 100 mln eurot.

1 A.5 - Task - 1- final - report.pdf 2 Workbook: SMI