Vastus pöördumisele
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/1502-2 |
| Registreeritud | 11.06.2026 |
| Sünkroonitud | 12.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Pärnu maakohus |
| Saabumis/saatmisviis | Pärnu maakohus |
| Vastutaja | Maarja Seppel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected]
Eestkoste järelevalve osakond
[email protected]
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected] 10.06.2026 nr 12-7.6/1946
Teade erihoolekandeteenusel viibivate eestkostetavate
pangakaartide tagastamise kohta
Soovime juhtida Eesti Linnade ja Valdade Liidu, eestkoste järelevalve osakonna, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tähelepanu probleemile, mis on tekkinud seoses AS Hoolekandeteenuste uuendatud kliendi varade haldamise korraga.
AS Hoolekandeteenused teavitab kohalikke omavalitsusi, et tagastab pangakaardid nende eestkostetavate puhul, kellele kohus ei ole kehtivas kohtumääruses jätnud õigust iseseisvalt või pisitehinguid teha. Teenuseosutaja on asunud seisukohale, et ilma kohtu eraldi kirjaliku juhiseta ei ole tal võimalik kasutada eestkostetava nimelist pangakaarti. Praktikas tähendab AS Hoolekandeteenuste uus lähenemine seda, et juhul kui eestkostetavale ei ole kohtumäärusega jäetud õigust iseseisvalt või pisitehinguid teha, ei saa teenuseosutaja aidata eestkostetaval teha kohapeal väikeseid igapäevaseid oste ega kasutada selleks ostudeks mõeldud pangakaarti. Sellisel juhul peaks eestkostja ise sõitma erihoolekandeasutusse, et osta eeskostetavale näiteks jäätist, puuvilju, hügieenitarbeid, väikeseid isiklikke esemeid või tasuda kohapeal teatripileti, väljasõidu või muu ühistegevuse eest (Lisa 1- AS Hoolekandeteenused 01.-07.04.2026 kirjavahetus).
07.04.2026 arutas kohalike omavalitsuste ja linnavalitsuste eestkostetöö spetsialistide tugigrupp eestkostetavate pangakaartide tagastamise teemat. AS Hoolekandeteenuste väide, et neil ei ole võimalik teenuse raames eestkostetavat tehingute tegemisel aidata ilma eraldi kohtuniku kirjaliku juhiseta, on pigem organisatsiooni sisemine riskijuhtimise otsus, mitte otseselt seadusest tulenev nõue.
Spetsialistide hinnangul ei ole selline praktika realistlik ega kooskõlas eestkostja ülesannete sisuga. Kohalik omavalitsus ei saa füüsiliselt täita kõiki väikeste ostude tegemise ülesandeid olukorras, kus eestkostetavad viibivad üle Eesti erinevates teenuskohtades. Selline lähenemine muudab eestkoste praktilise korraldamise võimatuks ning seab eestkostetavad ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste teenusesaajatega.
Spetsialistid olid seisukohal, et eestkostetav ei tohi jääda ilma väikestest igapäevastest rõõmudest ja valikutest ainult seetõttu, et ta ei suuda oma soove sõnaliselt väljendada. Inimesel võib olla raske öelda, et ta soovib jäätist, maasikaid, arbuusi, uut pluusi, ajakirja, kehakreemi või väikest kingitust lähedasele, kuid see ei tähenda, et tal selliseid soove ei oleks. Ka suure abi- ja toetusvajadusega inimesel on õigus hooajalistele maitsetele, väikestele valikutele, mugavusele, ilu- ja enesehooldustoodetele, vaba aja tegevustele ning võimalusele kogeda tavapärast elu. Kui eestkostetav ei saa ise poes käia või oma soove väljendada, peaks tema lähedane, eestkostja, tegevusjuhendaja või muu tugivõrgustiku liige aitama tema võimalikke eelistusi märgata. Selliste väikeste ostude tegemine peaks toimuma tegevusjuhendaja või muu kohapealse töötaja kaudu kokkulepitud limiidi piires.
Spetsialistid hindasid, et alternatiiv, kus kõik KOVid peaksid pöörduma kohtusse eestkostemääruste muutmiseks, on põhjendamatult koormav nii kohalikele omavalitsustele kui ka kohtutele ning ei ole proportsionaalne lahendus.
2023. aastal arutati sama teemat riiklikul tasandil kohalike omavalitsuste, AS Hoolekandeteenuste ja Sotsiaalministeeriumi osalusel. Arutelude käigus jõuti ühisele arusaamale, et eestkostetaval peab olema võimalus kasutada oma raha toetatud kujul ka siis, kui kohus ei ole talle jätnud õigust iseseisvalt või pisitehinguid teha. Ühe lahendusena lepiti kokku, et eestkostetavatele avatakse pangaarved näiteks LHVs või Coop Pangas, mis väljastavad pangakaardi ka neile inimestele, kellele kohus ei ole jätnud pisitehingute tegemise õigust. Lähtuti põhimõttest, et raha kasutamise ja tehingute tegemise eest vastutab eestkostja, kellel on õigus ja kohustus ostude tegemist jälgida (Lisa 2- Eestkoste korralduse uuendused 2023).
Enamik kohalikke omavalitsusi on sellest praktikast lähtudes avanud eestkostetavate nimelised pangaarved näiteks (LHV, Coop jne), mida eestkostetavad kasutavad tegevusjuhendaja toel väikeste igapäevaste ostude tegemiseks kokkulepitud limiitide piires.
Lisaks märgime, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing on TsÜS § 11 järgi kehtiv juhul, kui isik täidab tehingu eestkostja poolt antud rahaga või eestkostja nõusolekul kasutatavast summast. Kohtud on selgitanud, et isegi juhul, kui eestkostetavale ei ole jäetud õigust iseseisvalt pisitehinguid teha, võib eestkostja anda talle taskuraha või võimaldada kasutada piiratud limiidiga pangakaarti väikeste igapäevaste ostude tegemiseks.
Meie hinnangul ei tulene ühestki õigusaktist nõuet, et kõik väikesed ostud peaks füüsiliselt tegema eestkostja isiklikult või et teenuseosutaja ei võiks eestkostja eelneval nõusolekul inimest väikeste ostude tegemisel praktiliselt abistada.
Palume Eesti Linnade ja Valdade Liidul, Sotsiaalkindlustusametil, Sotsiaalministeeriumil ja kohtu eestkoste järelevalve osakonnal hinnata AS Hoolekandeteenuste uue praktika õiguspärasust ning selle mõju kohalike omavalitsuste võimalusele täita eestkostja ülesandeid. Eestkostetööd tegevad spetsialistid ootavad üleriigilist ühtset seisukohta, mis tagaks eestkostetavatele võimaluse kasutada oma raha toetatud kujul, teha väikeseid igapäevaseid oste ning osaleda tavapärases ja väärikas elus sõltumata sellest, kas kohtumääruses on jäetud pisitehingute tegemise õigus.
Oleme valmis osalema aruteludes ja panustama lahenduste leidmisse koostöös kõigi osapooltega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Aasamaa
eestkostespetsialist
Lisad: 1. AS Hoolekandeteenused 01.-07.04.2026 kirjavahetus
2. Eestkoste korralduse uuendused 2023
Teadmiseks:
Paide Linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Kairi Saarm
Põltsamaa Vallavalitsuse eestkostespetsialist Kristel Õim
Saaremaa Vallavalitsuse eestkostespetsialistid Ervin Raudsik ja Koidu Allvee
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste sektori juht Kairit Kaaleste ja projektijuht Kelli Teede
Viljandi Vallavalitsuse eestkostespetsialistid Aive Aalup, Kerli Toom ja Liis Siilbek
5884 0165 [email protected]
Näide 1 From: XXX Sent: Wednesday, April 1, 2026 1:37 PM To: XXX Cc: XXX Subject: XXX Tere As Hoolekandeteenused on uuendanud kliendi varade haldamise korda ning sellega seoses tagastame pangakaardid elanike puhul, kellele kohus ei ole kehtivas kohtumääruses jätnud õigust iseseisvalt tehinguid sooritada. XXX puudub õigus sooritada iseseisvalt s.h pisitehinguid ning tagastame tema pangakaardi. Kas soovite, et saadaksime pangakaardi tagasi lihtkirja või tähitud kirjaga? Lugupidamisega XXX XXX XXX XXX Tel. XXX E-post XXX www.hoolekandeteenused.ee Näide 2 From: XXX Sent: Tuesday, April 7, 2026 10:55 AM To: XXX Cc: XXX Subject: Vs: XXX Lugupeetud eestkostja Teenuseosutajana peame kliendi varaga seotud tegevustes lähtuma kehtivast eestkostemäärusest ning kohtulikus korras antud juhistest. Käesolevalt soovitame eestkostjal pöörduda kohtu poole õigusselguse saamiseks seoses kliendi pisitehingute tegemisega. Juhul, kui kohus leiab, et kliendile võib avada pangakaardi pisitehingute tegemiseks ning peab põhjendatuks, et teenuseosutaja abistab klienti nende tehingute tegemisel teenuse osana, võtame vastava kohtuniku kirjaliku suunise teadmiseks ja tegutseme selle alusel. Kui kohus on seisukohal, et kõik kliendi tehingud peavad olema teostatud eestkostja poolt, siis ei ole teenuseosutajal võimalik teenuse raames klienti tehingute tegemisel aidata. Teenuseosutajana ei saa me ilma kohtu kirjaliku seisukohata võtta vastutust kliendi pisitehingute tegemise abistamise osas. Seetõttu jääme seni kehtiva eestkostemääruse
sõnastuse juurde ning ei tee pisitehinguid ega aita nende tegemisel, kui kohtumäärus või muu kohtuniku kirjalik juhis ei anna selleks selgesõnalist õigust. Lugupidamisega XXX XXX XXX AS Hoolekandeteenused Tel. XXX E-post XXX www.hoolekandeteenused.ee
1
Marge Viska
Saatja: Mailiis Kaljula <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 18. august 2023 13:52 Adressaat: ELVL-TST; ELVL Sotsiaal Teema: eestkoste ja pangakaardid
Tere Sotsiaalministeeriumi juhtimisel on toimunud kolm kohtumist ASiga Hoolekandeteenused ja KOVi esindajatega teemal eestkostetavate pangakaartide kasutamine. Kohtumised said alguse AS Hoolekandeteenused teatest, et lähimal ajal tagastatakse hoolealuste pangakaardid eestkostjatele, mis on antud välja eestkostja nimele ja on teenuseosutaja juures. Probleem puudutab neid olukordi, kus kliendile ei ole kohtuotsusega jäetud (pisi)tehingute tegemise õigust. Kohtumistel püüti jõuda kokkuleppeni, kuidas vältida olukorda, kus eestkostja (KOV) peab hakkama käima eestkostetavate juures, et võimaldada kliendil poes ostusid teha ja vältida ka seda, et kliendid, kes on selleks suutelised, jäävad ilma võimalusest soovi korral poes käia. Arutelude käigus jõuti järeldusele, et nii AS Hoolekandeteenused kui ka omavalitsuste kui eestkostjate ühine eesmärk on klientide heaolu. Probleemi lahendamiseks lepiti kokku proovida erinevaid variante:
1. Avada klientide pangaarved LHV või Coop pangas, kes väljastab kaardi ka neile, kellele ei ole kohus jätnud pisitehingute tegemise õigust. Lähtutakse sellest, et seaduse järgi vastutab raha kasutamise ja tehingute tegemise eest eestkostja ja temal on kohustus ning õigus ostude tegemist jälgida. Näiteks Tallinn on alates 2021.a nende klientide pangakontod, kellel vaja, kõik LHVsse üle viinud. Kontaktisikuteks LHVs on Viole a Platonova (Viole [email protected], erakliendi projek juht, T 684 6961, M 5622 5333) ja Daniel Haab.
2. COOP pank annab eestkostetavale välja ostukaardi Coop Säästukaart Pluss, pangakonto ei pea olema COOPis , ostude eest tasutakse järgmisel kuul e-arve alusel. Eestkostja saab jälgida, mida ja millal ostetakse.
3. Sama Selveris, ostulimiidiga Partner Kuukaart. Jooksva kuu ostude eest saab tasuda arvega järgmise kuu alguses.
4. Edasise tegevuse käigus uuritakse suhtluses RIMIga, kas on võimalik sisse viia analoogset kaarti nagu on toiduabi jagamisel.
5. Võimalusel pöördutakse kohtusse, et laiendada eestkostetavate õigusi raha kasutamisel.
Leiti, et esialgu püütakse probleemi lahendada poodide kaudu. Märgiti ka, et mitmed eestkostjad (KOVid) on juba sõlminud hooldekodule lähimate poodidega kokkuleppeid, kuidas eestkostetavad saavad ostusid teha. Üldine ülevaade puudub, millised poed on AS Hoolekandeteenuste kodude lähikonnas. Edaspidi vajab arutamist, kuidas lahendada olukord nende klientidega, kes ei ole võimelised oma soove avaldama. Kas neile peaks üldse nt poest kommi ostma või kes peaks seda tegema. Kui klient ei ole võimeline liikuma, kas peaks poes käima siis tegevusjuhendaja või eestkostja. Kelle ülesanne see oleks. Probleemi ei ole nendega, kes ise liiguvad ja üldjuhul käivad poes koos tegevusjuhendajaga, kes juhendab kaupade valimisel ja oma eelarve arvestamisel. Juhendatakse, milline on tervislik valik ja kui palju miski asi maksab (õpetatakse ka raha väärtust). Eestkostetava raha kandmine hooldekodu arvele ei ole hea mõte ning toob kaasa erinevaid probleeme ja riske. AS Hoolekandeteenustel on küll seisukoht, et eestkostja nimele väljastatud pangakaardid tagastatakse eestkostjatele, aga seda lubati teha samm-sammult ja nii, et klientide huvid ei saaks kannatada. Esialgu lubati, et eestkostja nimele väljastatud kaarte võetakse veel vastu ja otsitakse iga inimese puhul individuaalne lahendus. Tervitades Mailiis Kaljula nõunik +372 566 21 771
2
Eesti Linnade ja Valdade Liit Roosikrantsi 12/1 | 10119 Tallinn www.elvl.ee | [email protected]
Tere
Täname Teid pöördumise eest, milles juhtisite tähelepanu AS-i Hoolekandeteenused uuendatud kliendi varade haldamise korraga kaasnenud probleemidele ja pangakaartide tagastamisele nende eestkostetavate puhul, kellel puudub kohtumääruse järgselt iseseisev rahakasutuse õigus.
Eestkoste järelevalve osakond jagab täielikult Teie muret. Kirjeldatud praktika, kus pangakaardid tagastatakse eestkostjatele ja soovitakse eestkostja füüsilist kohaletulekut igapäevaste väiksemate ostude täitmiseks, kujutab endast tõsist ohtu teenuse kvaliteedile, halvab kohalike omavalitsuste eestkostetööd ning riivab sügavalt klientide õigust väärikale ja kaasavale elule.
Teavitame, et 10.06.2026 toimus AS-i Hoolekandeteenused koosolek, kus osales ka eestkoste järelevalve osakond. Kohtumisel edastati teenuseosutajale järelevalve osakonna ametlik ja selge seisukoht, mis põhineb kehtival õigusruumil ning 2023. aastal saavutatud kokkulepetel. Toon välja koosolekul räägitud põhiargumendid. Toetatud tehing ei vaja uut kohtumäärust. Järelevalve osakonna seisukoht on, et AS-i Hoolekandeteenused tõlgendus, justkui ei tohiks ilma kohtuniku eraldi kirjaliku juhiseta eestkostetava pangakaarti teenuse raames kasutada, on juriidiliselt väär. Tegemist on organisatsioonisisese otsuse, mitte seadusest tuleneva nõudega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku tehtud tehing kehtiv, kui isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja (eestkostja) või viimase nõusolekul kolmas isik. Kui eestkostja (KOV) on andnud rahalise limiidiga nõusoleku tehingute tegemiseks ja seda protsessi ise (esitatud tšekkide/ülevaate kaudu) kontrollib, on tehing õiguspärane. Eristada tuleb iseseisvat ostu (mida kohus määrusega eestkostetavale kasutada annab) ja toetatud ostu, kus eestkostetav sooritab tehingu koos tegevusjuhendajaga turvalises ja kontrollitud keskkonnas. Seadus toetab tehingu heakskiitu eestkostja poolt ning uute kohtumääruste taotlemine ei ole vajalik ega mõistlik. Selleks, et tagada teenuseosutaja finantsiline turvalisus ja KOV-i ülevaade vara kasutamisest, tegi järelevalve osakond ettepaneku jätkata juba varem kokku lepitud praktikaga (jätkates 2023. aasta kokkuleppeid), kus kasutatakse spetsiaalsete limiitidega pangakaarte (nt Coop, LHV jne), mis on mõeldud just toetatud ostude tegemiseks. Samuti selgitasime tegevusjuhendaja kohustust aidata kliendil tehing teostada, võtta poest tšekk ning see säilitada. Tšekid edastada eestkostjale (KOV-ile) perioodilise aruandluse käigus. Pangaväljavõtte ja tšekkide kõrvutamine tagab täieliku läbipaistvuse, korrektse kohtuaruandluse ning maandab AS-i Hoolekandeteenused juriidilised riskid. Järelevalve osakond on arvamusel, et teenuseosutaja ja tegevusjuhendaja töö otsene eesmärk on toetada ja arendada inimest tema võimete piiril, mitte teda ühiskonnast ja igapäevaelust isoleerida. Raha väärtuse mõistmine ja igapäevaste valikute tegemine (nt puuviljad, teatripilet, hügieenitarbed) on osa rehabilitatsioonist ja arendustegevusest. Ükski seadus ei sätesta, et eestkostja peab füüsiliselt ise kaardiga poes maksma – eestkostja vastutab, kuid praktilist ja tehnilist abi osutab asutus, kus inimene viibib. Andsime soovituse viibimiskohal ja eestkostjal teha omavahel väga head koostööd ja kokkulepped fikseerida teenuse lepingus. Meie kõigi ühine eesmärk on ju seista eestkostetava õiguste ning tema arengu eest, mis tähendab, et peame leidma lahendusi, mis inimest toetavad, mitte ei piira.
Lisaks pangakaartide teemale sai puudutatud ka üldist koostööd teenuseosutaja ja eestkostjate vahel. Järelevalve osakond julgustas teenuseosutajat kohtu poole pöörduma kui tekib põhjendatud kahtlus, et eestkostja ei toimi kliendi huvides (nt ei maksa teenuse arveid, ei taga vajalikke ravimeid, ei suhtle asutusega), edastades teate järelevalve osakonnale aadressil [email protected]. Selgitasime, et arvete maksmata jätmisega ei tohi viivitada, sest võlgnevuse suurenemine kahjustab klienti, samas eestkostja vabastamise menetlus võtab aega. Kirjeldatud probleemid esinevad praktikas pigem füüsilistest isikutest eestkostjatel. Samuti rääkisime kahjukäsitlusest ja remondikuludest. Kohtule on laekunud teateid seoses eestkostetavate vara ebakorrektse kasutamisega asutusesisese kahju või remondi hüvitamiseks. Rõhutasime koosolekul, et kui riskikäitumisega klient tekitab kahju, peab juhtum olema põhjalikult kaardistatud ja viibimiskohal sõlmitud kindlustus, mida juhtumite puhul kasutada. Eestkostetava rahadest ei tohi kinni pidada summasid amortiseerunud pindade või seadmete uuendamiseks (nt vana papist ukse asendamisel uue tuletõkkeuksega saab klient hüvitada vaid proportsionaalse, reaalselt tekitatud kahju osa, mitte kogu uue investeeringu maksumust).
Kohtute ja kohalike omavalitsuste ülekoormamine füüsiliste ostude tegemise nõudega või uute kohtumääruste taotlemisega ei ole põhjendatud ega vajalik. Järelevalve osakond on palunud AS-i Hoolekandeteenused naasta toimiva, toetatud ostude süsteemi juurde koos tšekkide esitamise kohustusega.
Jätkame olukorra jälgimist ning oleme avatud edasisteks aruteludeks, et tagada eestkostetavate õiguste igakülgne kaitse.
Lugupidamisega
|
Anu Talu |
|
|
|
|
|
|
|
Kui olete saanud kirja ekslikult, palume anda sellest esimesel võimalusel teada kirja saatjale ja kustutada kiri koos kõigi lisatud failidega. |
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Wednesday, June 10, 2026 9:48 AM
To: Pärnu MK Eestkoste - KOHTUD <[email protected]>
Subject: 12-7.6/1946 Teade
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame dokumendi „Teade erihoolekandeteenusel viibivate eestkostetavate pangakaartide tagastamise kohta”.
Dokumendi saadavad:
Märjamaa Vallavalitsuse eestkostespetsialist Katrin Aasamaa
Paide Linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Kairi Saarm
Põltsamaa Vallavalitsuse eestkostespetsialist Kristel Õim
Saaremaa Vallavalitsuse eestkostespetsialistid Ervin Raudsik ja Koidu Allvee
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste sektori juht Kairit Kaaleste ja projektijuht Kelli Teede
Viljandi Vallavalitsuse eestkostespetsialistid Aive Aalup, Kerli Toom ja Liis Siilbek
Lugupidamisega
Katrin Aasamaa
Märjamaa Vallavalitsus
eestkostespetsialist
[email protected]
5884 0165
Digiallkirjad
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected]
Eestkoste järelevalve osakond
[email protected]
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected] 10.06.2026 nr 12-7.6/1946
Teade erihoolekandeteenusel viibivate eestkostetavate
pangakaartide tagastamise kohta
Soovime juhtida Eesti Linnade ja Valdade Liidu, eestkoste järelevalve osakonna, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tähelepanu probleemile, mis on tekkinud seoses AS Hoolekandeteenuste uuendatud kliendi varade haldamise korraga.
AS Hoolekandeteenused teavitab kohalikke omavalitsusi, et tagastab pangakaardid nende eestkostetavate puhul, kellele kohus ei ole kehtivas kohtumääruses jätnud õigust iseseisvalt või pisitehinguid teha. Teenuseosutaja on asunud seisukohale, et ilma kohtu eraldi kirjaliku juhiseta ei ole tal võimalik kasutada eestkostetava nimelist pangakaarti. Praktikas tähendab AS Hoolekandeteenuste uus lähenemine seda, et juhul kui eestkostetavale ei ole kohtumäärusega jäetud õigust iseseisvalt või pisitehinguid teha, ei saa teenuseosutaja aidata eestkostetaval teha kohapeal väikeseid igapäevaseid oste ega kasutada selleks ostudeks mõeldud pangakaarti. Sellisel juhul peaks eestkostja ise sõitma erihoolekandeasutusse, et osta eeskostetavale näiteks jäätist, puuvilju, hügieenitarbeid, väikeseid isiklikke esemeid või tasuda kohapeal teatripileti, väljasõidu või muu ühistegevuse eest (Lisa 1- AS Hoolekandeteenused 01.-07.04.2026 kirjavahetus).
07.04.2026 arutas kohalike omavalitsuste ja linnavalitsuste eestkostetöö spetsialistide tugigrupp eestkostetavate pangakaartide tagastamise teemat. AS Hoolekandeteenuste väide, et neil ei ole võimalik teenuse raames eestkostetavat tehingute tegemisel aidata ilma eraldi kohtuniku kirjaliku juhiseta, on pigem organisatsiooni sisemine riskijuhtimise otsus, mitte otseselt seadusest tulenev nõue.
Spetsialistide hinnangul ei ole selline praktika realistlik ega kooskõlas eestkostja ülesannete sisuga. Kohalik omavalitsus ei saa füüsiliselt täita kõiki väikeste ostude tegemise ülesandeid olukorras, kus eestkostetavad viibivad üle Eesti erinevates teenuskohtades. Selline lähenemine muudab eestkoste praktilise korraldamise võimatuks ning seab eestkostetavad ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste teenusesaajatega.
Spetsialistid olid seisukohal, et eestkostetav ei tohi jääda ilma väikestest igapäevastest rõõmudest ja valikutest ainult seetõttu, et ta ei suuda oma soove sõnaliselt väljendada. Inimesel võib olla raske öelda, et ta soovib jäätist, maasikaid, arbuusi, uut pluusi, ajakirja, kehakreemi või väikest kingitust lähedasele, kuid see ei tähenda, et tal selliseid soove ei oleks. Ka suure abi- ja toetusvajadusega inimesel on õigus hooajalistele maitsetele, väikestele valikutele, mugavusele, ilu- ja enesehooldustoodetele, vaba aja tegevustele ning võimalusele kogeda tavapärast elu. Kui eestkostetav ei saa ise poes käia või oma soove väljendada, peaks tema lähedane, eestkostja, tegevusjuhendaja või muu tugivõrgustiku liige aitama tema võimalikke eelistusi märgata. Selliste väikeste ostude tegemine peaks toimuma tegevusjuhendaja või muu kohapealse töötaja kaudu kokkulepitud limiidi piires.
Spetsialistid hindasid, et alternatiiv, kus kõik KOVid peaksid pöörduma kohtusse eestkostemääruste muutmiseks, on põhjendamatult koormav nii kohalikele omavalitsustele kui ka kohtutele ning ei ole proportsionaalne lahendus.
2023. aastal arutati sama teemat riiklikul tasandil kohalike omavalitsuste, AS Hoolekandeteenuste ja Sotsiaalministeeriumi osalusel. Arutelude käigus jõuti ühisele arusaamale, et eestkostetaval peab olema võimalus kasutada oma raha toetatud kujul ka siis, kui kohus ei ole talle jätnud õigust iseseisvalt või pisitehinguid teha. Ühe lahendusena lepiti kokku, et eestkostetavatele avatakse pangaarved näiteks LHVs või Coop Pangas, mis väljastavad pangakaardi ka neile inimestele, kellele kohus ei ole jätnud pisitehingute tegemise õigust. Lähtuti põhimõttest, et raha kasutamise ja tehingute tegemise eest vastutab eestkostja, kellel on õigus ja kohustus ostude tegemist jälgida (Lisa 2- Eestkoste korralduse uuendused 2023).
Enamik kohalikke omavalitsusi on sellest praktikast lähtudes avanud eestkostetavate nimelised pangaarved näiteks (LHV, Coop jne), mida eestkostetavad kasutavad tegevusjuhendaja toel väikeste igapäevaste ostude tegemiseks kokkulepitud limiitide piires.
Lisaks märgime, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing on TsÜS § 11 järgi kehtiv juhul, kui isik täidab tehingu eestkostja poolt antud rahaga või eestkostja nõusolekul kasutatavast summast. Kohtud on selgitanud, et isegi juhul, kui eestkostetavale ei ole jäetud õigust iseseisvalt pisitehinguid teha, võib eestkostja anda talle taskuraha või võimaldada kasutada piiratud limiidiga pangakaarti väikeste igapäevaste ostude tegemiseks.
Meie hinnangul ei tulene ühestki õigusaktist nõuet, et kõik väikesed ostud peaks füüsiliselt tegema eestkostja isiklikult või et teenuseosutaja ei võiks eestkostja eelneval nõusolekul inimest väikeste ostude tegemisel praktiliselt abistada.
Palume Eesti Linnade ja Valdade Liidul, Sotsiaalkindlustusametil, Sotsiaalministeeriumil ja kohtu eestkoste järelevalve osakonnal hinnata AS Hoolekandeteenuste uue praktika õiguspärasust ning selle mõju kohalike omavalitsuste võimalusele täita eestkostja ülesandeid. Eestkostetööd tegevad spetsialistid ootavad üleriigilist ühtset seisukohta, mis tagaks eestkostetavatele võimaluse kasutada oma raha toetatud kujul, teha väikeseid igapäevaseid oste ning osaleda tavapärases ja väärikas elus sõltumata sellest, kas kohtumääruses on jäetud pisitehingute tegemise õigus.
Oleme valmis osalema aruteludes ja panustama lahenduste leidmisse koostöös kõigi osapooltega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Aasamaa
eestkostespetsialist
Lisad: 1. AS Hoolekandeteenused 01.-07.04.2026 kirjavahetus
2. Eestkoste korralduse uuendused 2023
Teadmiseks:
Paide Linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Kairi Saarm
Põltsamaa Vallavalitsuse eestkostespetsialist Kristel Õim
Saaremaa Vallavalitsuse eestkostespetsialistid Ervin Raudsik ja Koidu Allvee
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste sektori juht Kairit Kaaleste ja projektijuht Kelli Teede
Viljandi Vallavalitsuse eestkostespetsialistid Aive Aalup, Kerli Toom ja Liis Siilbek
5884 0165 [email protected]
Näide 1 From: XXX Sent: Wednesday, April 1, 2026 1:37 PM To: XXX Cc: XXX Subject: XXX Tere As Hoolekandeteenused on uuendanud kliendi varade haldamise korda ning sellega seoses tagastame pangakaardid elanike puhul, kellele kohus ei ole kehtivas kohtumääruses jätnud õigust iseseisvalt tehinguid sooritada. XXX puudub õigus sooritada iseseisvalt s.h pisitehinguid ning tagastame tema pangakaardi. Kas soovite, et saadaksime pangakaardi tagasi lihtkirja või tähitud kirjaga? Lugupidamisega XXX XXX XXX XXX Tel. XXX E-post XXX www.hoolekandeteenused.ee Näide 2 From: XXX Sent: Tuesday, April 7, 2026 10:55 AM To: XXX Cc: XXX Subject: Vs: XXX Lugupeetud eestkostja Teenuseosutajana peame kliendi varaga seotud tegevustes lähtuma kehtivast eestkostemäärusest ning kohtulikus korras antud juhistest. Käesolevalt soovitame eestkostjal pöörduda kohtu poole õigusselguse saamiseks seoses kliendi pisitehingute tegemisega. Juhul, kui kohus leiab, et kliendile võib avada pangakaardi pisitehingute tegemiseks ning peab põhjendatuks, et teenuseosutaja abistab klienti nende tehingute tegemisel teenuse osana, võtame vastava kohtuniku kirjaliku suunise teadmiseks ja tegutseme selle alusel. Kui kohus on seisukohal, et kõik kliendi tehingud peavad olema teostatud eestkostja poolt, siis ei ole teenuseosutajal võimalik teenuse raames klienti tehingute tegemisel aidata. Teenuseosutajana ei saa me ilma kohtu kirjaliku seisukohata võtta vastutust kliendi pisitehingute tegemise abistamise osas. Seetõttu jääme seni kehtiva eestkostemääruse
sõnastuse juurde ning ei tee pisitehinguid ega aita nende tegemisel, kui kohtumäärus või muu kohtuniku kirjalik juhis ei anna selleks selgesõnalist õigust. Lugupidamisega XXX XXX XXX AS Hoolekandeteenused Tel. XXX E-post XXX www.hoolekandeteenused.ee
1
Marge Viska
Saatja: Mailiis Kaljula <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 18. august 2023 13:52 Adressaat: ELVL-TST; ELVL Sotsiaal Teema: eestkoste ja pangakaardid
Tere Sotsiaalministeeriumi juhtimisel on toimunud kolm kohtumist ASiga Hoolekandeteenused ja KOVi esindajatega teemal eestkostetavate pangakaartide kasutamine. Kohtumised said alguse AS Hoolekandeteenused teatest, et lähimal ajal tagastatakse hoolealuste pangakaardid eestkostjatele, mis on antud välja eestkostja nimele ja on teenuseosutaja juures. Probleem puudutab neid olukordi, kus kliendile ei ole kohtuotsusega jäetud (pisi)tehingute tegemise õigust. Kohtumistel püüti jõuda kokkuleppeni, kuidas vältida olukorda, kus eestkostja (KOV) peab hakkama käima eestkostetavate juures, et võimaldada kliendil poes ostusid teha ja vältida ka seda, et kliendid, kes on selleks suutelised, jäävad ilma võimalusest soovi korral poes käia. Arutelude käigus jõuti järeldusele, et nii AS Hoolekandeteenused kui ka omavalitsuste kui eestkostjate ühine eesmärk on klientide heaolu. Probleemi lahendamiseks lepiti kokku proovida erinevaid variante:
1. Avada klientide pangaarved LHV või Coop pangas, kes väljastab kaardi ka neile, kellele ei ole kohus jätnud pisitehingute tegemise õigust. Lähtutakse sellest, et seaduse järgi vastutab raha kasutamise ja tehingute tegemise eest eestkostja ja temal on kohustus ning õigus ostude tegemist jälgida. Näiteks Tallinn on alates 2021.a nende klientide pangakontod, kellel vaja, kõik LHVsse üle viinud. Kontaktisikuteks LHVs on Viole a Platonova (Viole [email protected], erakliendi projek juht, T 684 6961, M 5622 5333) ja Daniel Haab.
2. COOP pank annab eestkostetavale välja ostukaardi Coop Säästukaart Pluss, pangakonto ei pea olema COOPis , ostude eest tasutakse järgmisel kuul e-arve alusel. Eestkostja saab jälgida, mida ja millal ostetakse.
3. Sama Selveris, ostulimiidiga Partner Kuukaart. Jooksva kuu ostude eest saab tasuda arvega järgmise kuu alguses.
4. Edasise tegevuse käigus uuritakse suhtluses RIMIga, kas on võimalik sisse viia analoogset kaarti nagu on toiduabi jagamisel.
5. Võimalusel pöördutakse kohtusse, et laiendada eestkostetavate õigusi raha kasutamisel.
Leiti, et esialgu püütakse probleemi lahendada poodide kaudu. Märgiti ka, et mitmed eestkostjad (KOVid) on juba sõlminud hooldekodule lähimate poodidega kokkuleppeid, kuidas eestkostetavad saavad ostusid teha. Üldine ülevaade puudub, millised poed on AS Hoolekandeteenuste kodude lähikonnas. Edaspidi vajab arutamist, kuidas lahendada olukord nende klientidega, kes ei ole võimelised oma soove avaldama. Kas neile peaks üldse nt poest kommi ostma või kes peaks seda tegema. Kui klient ei ole võimeline liikuma, kas peaks poes käima siis tegevusjuhendaja või eestkostja. Kelle ülesanne see oleks. Probleemi ei ole nendega, kes ise liiguvad ja üldjuhul käivad poes koos tegevusjuhendajaga, kes juhendab kaupade valimisel ja oma eelarve arvestamisel. Juhendatakse, milline on tervislik valik ja kui palju miski asi maksab (õpetatakse ka raha väärtust). Eestkostetava raha kandmine hooldekodu arvele ei ole hea mõte ning toob kaasa erinevaid probleeme ja riske. AS Hoolekandeteenustel on küll seisukoht, et eestkostja nimele väljastatud pangakaardid tagastatakse eestkostjatele, aga seda lubati teha samm-sammult ja nii, et klientide huvid ei saaks kannatada. Esialgu lubati, et eestkostja nimele väljastatud kaarte võetakse veel vastu ja otsitakse iga inimese puhul individuaalne lahendus. Tervitades Mailiis Kaljula nõunik +372 566 21 771
2
Eesti Linnade ja Valdade Liit Roosikrantsi 12/1 | 10119 Tallinn www.elvl.ee | [email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|