Rahandusministeerium_vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts

[email protected]

Teie 27.05.2026 nr 14-

9/261300/2604536

Meie 11.06.2026nr 12.2-1/2300-2

Vastuskiri Schöttli

Keskkonnatehnika AS avaldusele

Lugupeetud härra Pärlin

Pöördusite õiguskantsleri poole seoses riigihangete registris (RHR) kajastatud hankelepingu

rikkumise kannetega. Soovisite, et need andmed kustutataks automaatselt pärast kolme aasta

möödumist. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse § 5 lg 3 alusel edastas õiguskantsler Teie avalduse vastamiseks

Rahandusministeeriumile. Vastuseks Teie pöördumisele märgime järgmist.

Riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8, mille kohaselt hankijal on õigus pakkuja kõrvaldada

juhul, kui pakkujal on varasemaid hankelepingute rikkumisi, asub seaduses vabatahtlike

kõrvaldamise aluste kataloogis. See tähendab, et mis tahes RHS § 95 lg 4 p-des 2-12 nimetatud

aluse esinemise korral peab hankija kaalutlema, kas antud rikkumine on piisavalt oluline, et

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Seega ei saa hankija vastavate aluste olemasolul

pakkujat automaatselt kõrvaldada.

RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab oma olemuse tõttu hankijalt veelgi põhjalikumat ja

nüansirikkamat kaalutlusotsust kui sama lõike teiste punktide puhul. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab

topeltolulisuse põhimõtte: rikutud peab olema lepingu olulist tingimust ja lisaks rikkumine ise

peab olema oluline või pidev. Täiendavalt peab lepingurikkumisele olema järgnenud ka ühe

järgmise õiguskaitsevahendi kohaldamine: lepingu ennetähtaegne lõpetamine (taganemine või

ülesütlemine), hinna alandamine, kahju hüvitamine või leppetrahvi rakendamine.

RHS kommenteeritud väljaandes on nii Eesti kui Euroopa Kohtu kohtupraktikale tuginedes

märgitud, et RHR-i rikkumiskandel puudub iseseisev õiguslik tähendus ning hankija peab enne

asja otsustamist välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud, et teha informeeritud

kaalutlusotsus. Hankija peab muu hulgas hindama, kas varasema hankelepingu rikkumine on

seostatav käimasoleva riigihankega selliselt, et varasem minetus võiks tõepoolest põhjustada

riski, et ettevõtja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt.1 Seega ei saa hankija teha

pakkuja kõrvaldamise otsust pelgalt selle põhjal, et pakkuja kohta kuvatakse RHR-is

1 RHS § 95 lg 4 p 8 kommentaarid, p-d 72 ja 78 – Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad

Mari Ann Simovart, Mart Parind, Erki Fels. Juura: 2025

2

varasemaid hankelepingu rikkumisi, ega ka selle põhjal, kui palju neid on, vaid hankija peab

kaalutlema iga üksikjuhtu eraldi.

Sealjuures tuleb arvesse võtta RHS § 95 lg-s 5 sätestatud kolme aasta piirangut, mille kohaselt

kohaldatakse § 95 lg 4 p-i 8 riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul vastava

teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. RHS § 83 lg 71 sätestatu näeb ette, et hankija

esitab RHR-ile teabe ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul

vastavad RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatud kõrvaldamise alusele, 30 päeva jooksul

õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava

teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.

RHR-i pidamise eesmärki ja seal töödeldavaid andmeid reguleerib RHS § 181. Sama paragrahvi

lg-st 4 tulenevalt on registri andmed avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seaduse alusel

kehtestatud juurdepääsupiirangut. RHS §-s 181 ei ole ette nähtud võimalust registrisse kantud

andmete kustutamiseks. Sätestatud on küll andmete arhiivi kandmine ja see, kellel on

juurdepääs arhiivi kantud andmetele, kuid ka RHR-i põhimäärus ei näe ette võimalust vastavate

andmete kustutamiseks.

RHS ega selle alusel antud õigusaktid ei näe ette kohustust ega õigust jätta RHR-ile esitatud

varasemate lepingurikkumiste andmed avaldamata või need kustutada, sealhulgas ka juhul, kui

tegemist on teabega, mis ei ole RHS § 95 lg 5 tähenduses edasistes riigihangetes kõrvaldamise

aluseks. Seetõttu ei saa sellist kohustust tuletada üksnes RHS § 95 lg-st 5. Leiame, et see

järeldus on muu hulgas kooskõlas ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse

põhimõttega, mille kohaselt peab avaliku võimu tegevusel ja kohustustel olema seaduslik alus.

Vaatamata eeltoodule mõistame, et varasemate kui kolme aasta taguste kannete kuvamine võib

suurendada nende andmete väära tõlgendamise ohtu, eelkõige olukorras, kus hankija jätab

tähelepanuta, et rikkumised on vanemad kui kolm aastat ning ei saa seetõttu olla kõrvaldamise

aluseks. Sellest tulenevalt oleme aprillis täiendanud RHR-is rikkumiskande juures kuvatavat

abiinfot ja lisanud sinna selgituse: „Hankemenetlusest kõrvaldamisel võtab hankija arvesse,

millal alus esines või lepingu rikkumine toime pandi. Hankija kaalub ettevõtja kõrvaldamist

hankemenetluses, mis on alanud kolme aasta jooksul lepingu rikkumisest või aluse esinemisest

arvates. Vanemad lepingu rikkumised ei ole kõrvaldamise aluseks.“.

Seoses vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontrolliga juhime tähelepanu ka sellele, et Riigikogu

menetluses on riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu2, millega kaotatakse

hankija kohustus kontrollida ja kaaluda igas riigihankes kõiki seaduses loetletud vabatahtlikke

kõrvaldamise aluseid. Muudatuse tulemusel saab hankija juba riigihanke alguses otsustada,

millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused on konkreetse riigihanke puhul asjakohased, ning

sätestada ainult need riigihanke alusdokumentides ja neid siis vastavalt kontrollida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

2 Riigikogu, riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE),

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/

3

Laura Sulin 53421825

[email protected]

Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei