Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi_vastus

Jüri Ploom

vandeadvokaat

Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi

[email protected]

Teie 27.04.2026 nr

Meie 11.06.2026 nr 6-1/261264/2604995

Võlgniku abikaasa õiguste piiramine hagi tagamisel

Lugupeetud vandeadvokaat

Palusite õiguskantsleril kontrollida, kas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lõike 1 punkt 2

vastab põhiseadusele. Teie hinnangul rikutakse selle sättega võlgniku abikaasa (kes ei ole võlgnik)

õigusi, sest säte võimaldab hagi tagamise korras arestida ühisvaras olevat kinnisasja ja seada

sellele käsutuskeelu. Tõite välja, et sellisel juhul ei saa võlgniku abikaasa oma elu vabalt

korraldada ega kohtumenetluse ajal ühisvara jagada.

Leian, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lõike 1 punkti 2 ei saa Teie kirjeldatud asjaoludel

pidada põhiseadusega vastuolus olevaks.

Abikaasadel on kohustus teineteist igakülgselt toetada ja selle kohustuse täitmisel leitakse üldjuhul

lahendus ka olukorras, kui üks abikaasadest on jätnud oma lepingulise kohustuse kohaselt täitmata.

Selliselt tegutsedes saab vältida kohtumenetlust ja hagi tagamise korras ühisvaras oleva kinnisasja

arestimist.

Vara arestimine ja käsutuskeelu nähtavaks tegemine on kohtumenetluses kohaldatav hagi tagamise

abinõu, mis annab hagejale võimaluse hiljem täita kohtuotsusega rahuldatud nõue arestitud vara

arvel. Hagi tagamise abinõu vajalikkust, sobivust ja mõõdukust peab konkreetsel juhul hindama

kohus. Kui ühisomandi korral ei oleks võimalik hagi tagamise korras üldse vara arestida ega

kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärget seada, ei vastaks see võlausaldaja huvidele.

Hagi tagamise kohta otsuse tegemine on õigusemõistmine ja selle otsuse saab teha üksnes kohus.

Seadus ei luba õiguskantsleril sekkuda õigusemõistmise sisulistesse küsimustesse ega anda

hinnanguid kohtulahenditele (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2, kohtute seaduse § 2 lõiked 1 ja 2).

Õiguskantsleril on võimalik hinnata seaduse sätet vaid abstraktse normikontrolli raames.

I. Abikaasade õigused ja kohustused, ühisomand ning varaline vastutus

1. Abikaasade õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduses (PKS). Abikaasadel on

kohustus teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist (PKS § 15

lg 1). Abikaasad peavad ühiselt korraldama oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste

2

rahuldamise. Nad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes

abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest ning teavitades teineteist vara

valitsemise toimingutest ja vara seisust (PKS § 28 lõiked 1 ja 3). Seega on abikaasadel

koostöökohustus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2022 otsus asjas nr 2-20-13520, p 12.3).

2. Põhiseaduse § 32 lõike 2 järgi on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada,

kuid kitsendused sätestab seadus. Vara arestimisega ja käsutuskeelu seadmisega piiratakse

omandipõhiõigust ehk omaniku õigust vara käsutada. Omandipõhiõigus ei ole absoluutne ja seda

võib piirata mis tahes põhiseaduspärasel eesmärgil (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 17.04.2012 otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 37), kui piirang on proportsionaalne ehk

sobiv, vajalik ja mõõdukas põhiseaduse § 11 tähenduses.

3. Ühisomandisse kuuluvat kinnisasja saavad omanikud valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise

tahte väljendamise kaudu. See tähendab, et ühisomandis oleva kinnisasja käsutamiseks on vaja

mõlema omaniku nõusolekut. See kehtib ka abikaasade ühisomandi kohta.

4. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed

ning abikaasade muud varalised õigused (PKS § 25 lg 1). Ühisomand on kahele või enamale

isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 70 lg 4). Ühisomandisse kuuluvat asja on võimalik võõrandada kas tervikuna või jagada omanike

vahel kindlaksmääratud osadeks. Abikaasad ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikut

ühisvarasse kuuluvat eset (PKS § 26 lg 1 lause 1). Samuti ei ole abikaasal õigust nõuda varaühisuse

kestel ühisvara jagamist ‒ abikaasad jagavad vara pärast varaühisuse lõppemist (PKS § 26 lg 1

teine lause, § 37 lg 1).1 Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise nõude koos abielu lahutamise või

kehtetuks tunnistamise hagiga või varaühisuse lõpetamise hagiga (PKS § 37 lg 1; Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 14.05.2014 otsus asjas nr 3-2-1-31-14, p 10). Seega ei anna seadus abikaasadele

õigust nõuda ühisvarasuhte ajal täielikku või osalist ühisvara jagamist.

5. Ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, sestap saavad abikaasad ühisomandisse

kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna, kui nad väljendavad selle kohta tahet

ühiselt (PKS § 28 lg 1 ja § 29 lg 1). Seega on ühisomandisse kuuluva kinnisasja käsutamiseks vaja

mõlema abikaasa nõusolekut. Kumbki abikaasa ei saa kinnisasja üksinda käsutada, selleks on vaja

ka teise abikaasa tahteavaldust.

6. Abikaasade varalist vastutust varaühisuse varasuhte korral reguleerib peamiselt PKS § 33.

Mõlemad abikaasad vastutavad kolmanda isiku ees enda lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses

peamiselt solidaarkohustuste (PKS § 33 lg 1 p 2) täitmise eest ning kohustuste eest, mis tulenevad

lepingust, mille võib olla sõlminud üksnes üks abikaasadest, kuid mis on seotud ühisvara

valitsemiseks või perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud kohustustega (PKS § 33 lg 1 p 1).

Abikaasade solidaarkohustus tekib siis, kui korraga esinevad kaks eeldust: tehing on tehtud ühise

majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste

katmiseks ja tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra (PKS § 18).

Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda

lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (PKS § 33 lg 3 esimene lause).2 Sestap, kui ei ole

1 PKS § 35 järgi varaühisuse varasuhe lõpeb, kui:

1) üks abikaasa sureb;

2) sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe;

3) abielu lahutatakse või

4) varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. 2 Abikaasade vastutuse kohta varaühisuse korral vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.12.2024 määrus asjas nr 2-23-

9874, p 17 jj.

3

tekkinud abikaasade solidaarvastutust ja lepingulise kohustuse täitmise eest vastutab üksnes üks

abikaasa, on võlausaldajal õigus pöörduda selle abikaasa vastu kohtusse ja ühtlasi taotleda hagi

tagamist kohustuse täitmise kindlustamiseks.

II. Hagi tagamine

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 40. peatükis reguleeritud hagi tagamine on oluline

menetluslik instituut, mis võimaldab tõhusalt teostada põhiseaduse § 15 lõikes 1 kehtestatud

igaühe kohtusse pöördumise põhiõigust.3 Hagi tagamise abinõude eesmärk on tagada hageja

õigused kohtumenetluse ajaks ning et kohtuotsuse täitmise ajal oleks võlausaldajal oma nõude

rahuldamiseks väljanõutav ese alles või rahasumma olemas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

14.12.2015 määrus asjas nr 3-2-1-123-15, p 11).4

8. Kohus võib hagi tagada üksnes juhul, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (TsMS § 377 lg 1). Rahalise nõudega hagi tagamisel

tuleb arvestada hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause). Samuti tuleb arvestada, et hagi

tagamisega ei kahjustataks ebaproportsionaalselt kostja (võlgnikuks oleva abikaasa) huve

(TsMS § 378 lg 4 esimene lause). See tähendab, et poolte huve kaaludes ei koormaks hagi

tagamine kostjat ebamõistlikult suurel määral (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.02.2018 määrus

asjas nr 2-16-15386, p 16).

9. Kohus peab hagi tagamisel lähtuma hageja taotlusest (TsMS § 5 lg 1). Samas kohaldab hagi

tagamise abinõusid lõppastmes kohus oma määrusega (TsMS § 384 lg 1). Seega peab kohus

tagama, et hagi tagamise abinõu oleks vajalik ja sobiv ega koormaks kostjat põhjendamatult.

Kohtul on võimalik rakendada taotletava abinõu asemel ka mõnd teist abinõu, kui see on mõlema

poole huvides (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.04.2026 määrus asjas nr 2-21-18280, p 32).

III. Hagi tagamise abinõud

10. Hagi tagamisel saab kohus üldjuhul lähtuda TsMS § 378 lõikes 1 toodud abinõude loetelust

(punktid 1-9). Samas ei ole see loetelu ammendav, sest § 378 lõike 1 punkt 10 lubab kohtul hagi

tagamiseks rakendada ka muud abinõu, mida ta vajalikuks peab. Enim kasutatakse hagi tagamise

abinõudest kohtulikku hüpoteeki (TsMS § 378 lg 1 p 1, § 388) ja kostja vara arestimist (TsMS

§ 387 lg 1 p 2, § 389).

11. Rahalise nõude tagamiseks võib kohus hageja avalduse alusel arestida kostjale kuuluva

kinnisasja ja lasta selle alusel kanda kinnistusraamatusse keelumärke käsutuskeelu nähtavaks

tegemiseks (TsMS § 378 lg 1 p 2, § 389 lg 4; vt nõude suuruse kohta ka TsMS § 389 lg 2).

Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam, sest vara arestimisel ei või kostja

TsMS § 389 lõike 1 esimese lause järgi arestitud vara käsutada, seega tekib käsutuskeeld (nt keeld

kinnisasja võõrandada, koormata piiratud asjaõigustega). See hagi tagamise abinõu tagab hagejale

võimaluse täita hiljem vajaduse korral kohtuotsusega rahuldatud nõue arestitud vara arvel.5 Hagi

tagamise määruse alusel ei pöörata sissenõuet ühisvarale täitedokumendis märgitud nõude

täitmiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2016 määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 14.3).

3 M. Kärson, S. Kärson. Kommentaarid TsMS 40. ptk kohta, komm. 2.1 p a. – V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M.

Torga (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik. II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017. 4 A. Pärsimägi. Hagimenetlus. Hagi ja taotluse esitamine. 4. tr. Tallinn: Juura 2019, komm 742. 5 M. Kärson, S. Kärson. Kommentaarid TsMS § 378 kohta, komm 3.5.2.

4

12. Riigikohus on rõhutanud, et hagi tagamiseks võib kasutada kinnisasja arestimist ja keelumärget

üldjuhul vaid siis, kui see on vältimatult vajalik hagi rahuldamise või kohtuotsuse täitmise

tagamiseks. Keelumärke seadmine võib olla lubamatu, kui hagis esitatud nõuded ei ole kinnisasja

käsutamisega üldse seotud. Seetõttu tuleks hagi tagamisel eelkõige hinnata, kas käsutuskeelu

seadmata jätmine ka tegelikult takistab kohtuotsuse täitmist või üldse kahjustab hageja õigusi

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2016 määrus asjas nr 3-2-1-66-16, p 12).

IV. Ühisomandis oleva kinnisasja arestimine ja kinnistusraamatusse keelumärke seadmine

13. Hagi tagamiseks on võimalik arestida ka abikaasade ühisomandis olev kinnisasi. Ühe abikaasa

vastu esitatud hagi tagamiseks saab kinnistusraamatusse kanda keelumärke, millega keelatakse

abikaasade ühisvara hulka kuuluvat kinnisasja käsutada abikaasal, kes on tsiviilasjas kostja.

Üldjuhul peab keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks olema teise abikaasa nõusolek, sest

kande tegemine kahjustaks võlgniku abikaasa omandiõigust (kinnistusraamatuseaduse (KRS)

§ 341 lg 1, lg 2 p 7). Nõusolekut ei ole aga vaja, kui tegu on mõne KRS § 341 lõikes 7 nimetatud

erandiga. Nii ei ole võlgniku abikaasa nõusolek nõutav juhul, kui kinnistamisavaldusele on lisatud

vastav jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise kohtumäärus (KRS § 341 lg 7

p 1; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.11.2025 määrus asjas nr 2-25-2805, p 9; Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 22.02.2017 määrus asjas nr 3-2-1-162-16, p 10).

14. Kinnisasja arestimine ja keelumärke seadmine on kohane ja vajalik abinõu võlausaldaja huvide

kaitseks. Kui seda abinõu ei saaks ühisomandis oleva kinnisasja kohta kasutada, siis seni, kui

toimub vaidlus ja lahendatakse võlausaldaja nõuet ühe abikaasa vastu, säilivad abikaasadel

sisuliselt kõik võimalused oma ühisvara käsutada ning ka vara koosseisu muuta. Selleks ajaks, kui

jõustub kohtulahend, millega võlgnikust abikaasalt võlausaldaja kasuks rahasumma välja

mõistetakse, võib ühisvara olla abikaasade ühiste tehingute tulemusena oluliselt vähenenud.

Võlausaldajale võib siis jääda veel võimalus esitada hagi täitemenetluses vara tagasivõitmiseks

(täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 jj alusel), kuid järjekordne kohtuvaidlus võib siiski

raskendada nõude rahuldamist.

V. Hagi rahuldamisel hagi tagamise abinõu jõusse jäämine ja sissenõude pööramine

võlgniku varale

15. Kohus peab hagi tagamise tühistama, kui menetluses ei tehta hagi rahuldavat kohtuotsust

(TsMS § 386 lg 1 esimene lause). Hagi rahuldamise korral on kohtul kohustus jätta jõusse varem

kohaldatud hagi tagamise abinõu, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja

võlausaldaja (kelle kasuks otsus tehti) ei taotle abinõu tühistamist (TsMS § 445 lg 2). Seega jääb

keelumärge kehtima üldjuhul seni, kuni ühisvara on jagatud või kuni võlausaldaja annab

nõusoleku keelumärke kustutamiseks ( sõltumata sellest, kas ühisvara jagatakse või mitte). Seega

võimaldab TsMS § 378 lõike 1 punktis 2 sätestatud hagi tagamise abinõu täita kohtuotsusega

rahuldatud nõude arestitud vara arvel.

16. Täitemenetluses abikaasade ühisvarale sissenõude pööramist reguleerib TMS § 14. Sissenõude

pööramine abikaasade kinnisasjale on lubatud siis, kui võlgniku abikaasa on sellega nõus, või siis,

kui täitedokument paneb kohustuse mõlemale abikaasale (TMS § 14 lg 1 ja lg 11). Kui võlgniku

abikaasa ei nõustu kinnisasjale sissenõude pööramisega ning täitedokumendist ei tulene nõuet

mõlema abikaasa vastu, peab sissenõudja esitama võlgniku osa kindlaksmääramiseks ühisvara

jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3).

5

17. Ühisvara jagamise hagis võib võlausaldaja nõuda abikaasade ühisomandi lõpetamist kinnisasja

enampakkumise teel ja müügist saadud raha võrdset jagamist abikaasade vahel. Nii saab

sissenõude pöörata võlgniku rahale, mida ta saab ühisvara jagamise tulemusel. Ühisvara jagamisel

ei ole võlgniku abikaasale jäävale vara osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema omandiõigus

säilib täielikult (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.02.2017 määrus asjas nr 3-2-1-162-16, p 12;

07.12.2016 määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 18).

VI. Hagi tagamise mõju võlgniku abikaasa õigustele

18. TsMS § 378 lõike 1 punktis 1 sätestatud hagi tagamise abinõu (millega abikaasade ühisvara

hulka kuuluva kinnisasja käsutamine on keelatud võlgnikuks oleval abikaasal) piirab ka võlgniku

abikaasa omandiõigust. See piirang võib olla ajutine, aga võib kesta ka aastaid,6 olenevalt

kohtumenetluse käigust, võlausaldaja ja võlgnikuks oleva abikaasa tegevusest ning ka abikaasade

omavahelistest suhetest.

19. Ühe abikaasa vastu suunatud nõude tagamiseks ühisomandis olevale kinnistule kantud

keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, sest võlgnikuks oleval abikaasal

ei ole kinnisasja käsutamise õigust. Samas ei saaks võlgniku abikaasa ka ilma keelumärketa

kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja teise abikaasa tahteavaldust. Abikaasa, kellel on

keelatud kinnisasja käsutada, saab anda tahtevalduse kinnisasja käsutamiseks aga üksnes hageja

nõusolekul. Nii saab takistada ühisvara käsutamist kuni selle jagamiseni (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 08.03.2017 määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 44; Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 22.02.2017 määrus asjas nr 3-2-1-162-16, p 11; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

07.12.2016 määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17).

20. Seadus pakub hagi tagamisel paindlikkust. Nii on võlausaldajal ja ka võlgnikuks oleval

abikaasal võimalik taotleda menetluse jooksul hagi tagamise abinõu asendamist või tühistamist

seaduses ettenähtud alustel ja korras (vt TsMS § 386). Samuti võib võlausaldaja anda nõusoleku

tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud (TsMS § 378 lg 6, nt võib

võlausaldaja anda nõusoleku kinnisasja jagamise kokkuleppe sõlmimiseks). Kui hageja nõude

tagatus ei halvene, ei peaks hagejal olema põhjust nõusoleku andmisest keelduda.7

21. Kui kinnisasi on abikaasade ühine eluase, siis TsMS § 378 lõike 1 punktis 1 sätestatud hagi

tagamise abinõu ei piira kuidagi omandi edasikasutamist.

22. Hagi tagamise abinõu mõju vähendab seegi, et takistatud on üksnes kinnisasja käsutamine.

Üks abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (PKS § 29 lg 1 kolmas lause). Neid tehinguid saab üks

abikaasa teha iseseisvalt ka ühisvara ühise valitsemise korral. Teine abikaasa ei saa sel juhul enda

nõusoleku puudumisele tugineda. Nii võib kumbki abikaasa sõlmida iseseisvalt võlaõiguslikke

lepinguid kolmandate isikutega, sealhulgas sõlmida võlaõigusliku üürilepingu abikaasade

ühisvaras oleva kinnistu kasutusse andmiseks kolmandale isikule. Kinnisasja üürilepingu

sõlmimist ei loeta kinnisasja koormamiseks (käsutamiseks) (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

22.06.2022 otsus asjas nr 2-20-13586, p-d 13.2 ja 13.3).

6 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2016 määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 18 ja sellele esitatud eriarvamus, p 7;

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.03.2017 määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 44; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

22.02.2017 määrus asjas nr 3-2-1-162-16, p 12. 7 M. Kärson, S. Kärson. Kommentaarid TsMS § 378 kohta, komm 3.11.

6

23. Kui hagi jääb rahuldamata ja hagi tagamisega on tekitatud kahju võlgniku abikaasale, siis võib

tal olla õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduse § 1043 jj alusel

(TsMS § 391 ei kohaldu menetlusvälisele isikule, vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.12.2025

otsus asjas nr 2-18-11694, p 16).

Kui Teil on ettepanekuid perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse

seadustiku või kinnistusraamatuseaduse muutmiseks või täiendamiseks, võite pöörduda Justiits-

ja Digiministeeriumi poole.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristel Lekko 693 8443

[email protected]