Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Karmen Joller

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 01.06.2026 nr 1.2-2/49-1

Meie 11.06.2026 nr 2.3-5/26/2277-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks nakkushaigustega seotud

määruste muutmise eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24

„Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ § 4 lõike 5

sissejuhatavat lauset. Juhime tähelepanu, et sõnastusest on välja jäänud sõna „andmed“,

mille koosseisu säte peaks täpsustama.

2. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse tervise- ja sotsiaalministri 12. märtsi 2019. a määruse

nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimääruus“ § 7 lõike 2 punkte 1–3. Muudatuse kohaselt

hakkab tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastama nakkushaiguste registrile lisaks

täna edastatavatele andmetele (isikukood, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu) edastama

ka patsientide sünniaega, elukohta ja kontaktandmeid. Seletuskirjas on selgitatud, et need

andmed on olulised, kuna isikukood üksi ei pruugi alati piisav olla, eriti vanemate andmete

puhul. Andmed elukoha kohta on samuti vajalikud, et analüüsida tervise ja

tervishoiuteenuste kättesaadavust erinevates piirkondades. Samas jääb aga

kontaktandmete lisamise vajadus seletuskirja põhjal ebaselgeks. Samuti jääb ebaselgeks

elukoha täisaadresside kogumise vajadus. IKÜM1 artikli 5 kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema alati eesmärgipärane ning

andmed peavad olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende

töötlemise eesmärgi seisukohalt2. See tähendab, et iga täiendava andmeliigi lisamisel tuleb

selgelt näidata, millise konkreetse eesmärgi täitmiseks seda vajatakse ja miks ei ole

eesmärki võimalik saavutada vähemate andmetega.

Seletuskirjast aga ei nähtu, millisel konkreetsel eesmärgil on nakkushaiguste registri

ülesannete täitmiseks vajalik töödelda patsiendi kontaktandmeid. Samuti ei ole selgitatud,

kas kontaktandmeid kasutatakse registriandmete kvaliteedi tagamiseks, isikute üheseks

tuvastamiseks, isikutega ühenduse võtmiseks või mõnel muul eesmärgil. Ühtlasi jääb

selgusetuks täisaadresside kogumise eesmärk. Kui eesmärgiks on analüüsida

tervishoiuteenuste kättesaadavust erinevates piirkondades, siis ilmselt saaks seda teha ka

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016 , füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) 2 IKÜM artikkel 5 lõike 1 punktid b ja c

2 (3)

vähemate andmetega, ilma täisaadresse kogumata. Põhjenduste puudumisel ei ole aga

võimalik hinnata, kas kontaktandmete ja täisaadresside lisamine registri andmekoosseisu

on kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Samuti tekitab küsimusi

nii kontaktandmete kui ka täisaadresside säilitamisega seonduv, kuna nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 20 lõige 5 näeb ette, et registri andmeid säilitatakse

tähtajatult.

Palume seletuskirja täiendada selgitustega, millest nähtuks andmete töötlemise

konkreetne eesmärk ning miks ei ole vastavat eesmärki võimalik saavutada ilma

kontaktandmeid, aga ka täisaadresse töötlemata. Juhul kui põhjendust ei ole võimalik

esitada, tuleb andmete lisamise vajadust uuesti hinnata ja kaaluda nende andmete

andmekoosseisust väljajätmist.

3. Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse nakkushaiguste registri põhimääruse § 8 lõiget 1

punktidega 7–10, millega nähakse ette rahvastikuregistrist saadavate andmete koosseisu

täiendamine järgmiste andmetega: sünniriik, kodakondsuse andmed, rahvus, riiki

saabumise aeg. Seletuskirjas on selgitatud, et need sotsiaaldemograafilised andmed, mis

saadakse rahvastikuregistrist, on vajalikud terviklikuma HIV ja muude nakkushaiguste

seiresüsteemi rakendamiseks ning nakatumise riskirühmade täpsemaks kaardistamiseks.

Taaskord märgime, et seletuskiri ei põhjenda piisava täpsusega, miks on kõigi loetletud

andmete töötlemine selle eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Nagu juba eelnevalt

selgitasime, siis IKÜM artikli 5 kohaselt peavad isikuandmed olema piiratud sellega, mis

on eesmärgi saavutamiseks vajalik ning iga täiendava andmeliigi puhul tuleb eraldi

selgitada selle eesmärki, vajadust ja minimaalsust.

Eriti tuleb siinjuures arvestada sellega, et eriliiki isikuandmete hulka kuuluvad andmed,

millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, nt rahvus. IKÜM artikli 9 järgi on keelatud

töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, välja arvatud juhul,

kui kohaldub mõni artiklis 9 sätestatud erand. Seetõttu ei piisa üksnes üldisest viitest

„riskirühmade täpsemale kaardistamisele“, vaid seletuskirjas tuleb selgelt avada, miks on

rahvuse kogumine vältimatult vajalik, millisele konkreetsele õiguslikule alusele

tuginetakse ning millised kaitsemeetmed on sellise andmetöötluse puhul ette nähtud.

Leiame, et seletuskiri on selles osas ebapiisav, mistõttu palume seletuskirja täiendada ja

põhjendada eraldi iga uue andmeliigi – sünniriigi, kodakondsuse andmete, rahvuse ja riiki

saabumise aja – vajalikkust. Eriti tuleb rahvuse osas selgitada, miks ei ole eesmärki

võimalik saavutada vähemsekkuvate andmetega.

4. Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse nakkushaiguste registri põhimääruse § 8 uue lõikega

31, mille järgi edastab Terviseameti infosüsteem nakkushaiguste registrile Terviseameti

labori teostatud uuringute tulemused põhimääruse § 7 lõikes 2 sätestatud

andmekoosseisus. Ka antud muudatuse puhul tekitab küsimusi andmekoosseis, mis näeb

lisaks isikukoodi, ees- ja perekonnanime, vanuse ning soo andmete edastamisele ette ka

sünniaja, elukoha ja kontaktandmete edastamise. Seletuskirjas on selgitatud, et need

andmed on aga vajalikud nakkushaiguste seireks. Samas tekib küsimus, kas seletuskirjas

toodud eesmärgil on ikka vajalik sellises ulatuse andmete töötlemine ning miks ei ole

võimalik eesmärki täita vähemate andmetega. Palume seletuskirja täiendada

põhjendustega või kaaluda nende andmete andmekoosseisust eemaldamist, märkides

sättes eesmärgist lähtuv konkreetne andmekoosseis, mida terviseameti infosüsteemist

nakkushaiguste registrisse edastatakse.

5. Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse põhimääruse § 9 lõike 1 sõnastust selliselt, et

nakkushaiguste registri vastutav töötleja kannab registrisse epidemioloogilise ja puhangu

uuringu andmed. Seletuskirjas on selgitatud, et sõnastust muudetakse, kuna muud andmed

tulevad edaspidi registrisse üle tervise infosüsteemist. Samas eemaldati sättest ka see osa,

3 (3)

mis puudutab tähtaega, mille jooksul on vastutav töötleja kohustatud andmed

andmekogusse kandma. Seletuskirjas tähtaja eemaldamist põhjendatud ei ole. NETS § 20

lõike 2 punkt 2 näeb aga ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogusse

kogutavate andmete andmekogusse kandmise kord ehk protsess, kuidas tegevus toimub,

sh millise ja jooksul. Palume täiendada põhimääruse § 9 lõiget 1 selliselt, et oleks aru

saada, millise tähtaja jooksul on andmekogu vastutav töötleja kohustatud saadud andmed

andmekogusse kandma või täiendada seletuskirja põhjendusega selle kohta, miks tähtaja

määramine ei ole enam vajalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144