2
Lähtuvalt planeerimisseaduse § 142 lg-st 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH eelhinnangule
(Lisa 2) tuginedes, ei saa detailplaneeringu ellu viimisega olemasoleva info põhjal eeldada
tegevusi, millel on piiriülene mõju või millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist.
Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu
ei ole alust eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
maakasutusele või majandustegevusele. Detailplaneeringu elluviimisega (nii ehitusjärgus kui
hilisema kasutuse ajal) pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna
keskkonnataluvust. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt
kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva
liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete
saastetasemete esinemist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike.
KSH eelhinnangule on küsitud Keskkonnaameti ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
seisukohta. Keskkonnaamet (11.01.2024 nr 6-5/23/25523-2) on seisukohal, et tegevusega ei
kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole
eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126
lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
(31.01.2024 kiri nr 14-3/4084-1) juhtis tähelepanu, et lisaks üldplaneeringus seatud tingimustele
tuleb arvestada ka maakonnaplaneeringu tingimusi rohelise võrgustiku säilimiseks ja
toimimiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et Kivi kinnistu
detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei
kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5
tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude
leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja
mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse vms, siis tuleb need teha.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mis ei mõjuta kellegi õigusi. Menetlustoiming
on vaidlustatav koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus.
Tuginedes endise Võru valla üldplaneeringule ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangule ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1,
planeerimisseaduse § 126 lg 7, § 128 lg 1, lg-d 6-8, § 142 lg 2, lg 6, looduskaitseseaduse
§ 40 lg 1 ja lg 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3,
Võru Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Loosu külas Kivi katastriüksuse detailplaneering.
2.1. Detailplaneeringu ala asub Loosu külas Kivi katastriüksusel (tunnus 91801:003:0145).
Detailplaneeringuala pindala on ca 2,52 ha (Lisa 1).
2.2. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine kuni 11-ne elamukrundi
rajamiseks ning juurdepääsu tee asukoha määramine. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek kehtiva Võru valla üldplaneeringu muutmiseks.
3. Jätta algatamata Loosu külas Kivi katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine.
4. Võru Vallavalitsusel koostada detailplaneeringu lähteseisukohad.
