Edastuskiri

TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV TEEALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV ERAÕU

HOONE ILLUSTREERIV VÕIMALIK LAHENDUS

OLEMASOLEV METS

OLEMASOLEV HALJASALA

OLEMASOLEV VEEKOGU

OLEMASOLEV TOOTMISÕU

OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

ARHEOLOOGIAMÄLETIS/ KINNISMÄLESTIS

MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m

PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD PUUDERIVI

1

Asulakoht (nr 9330),

asulakoht (nr 9331)

ning hiiekoht ja asulakoht

(nr 9332)

Kirikuase ja kalmistu (nr 9333)

Uue-Põltsamaa mõisa teenijatemaja (nr 24014)

Uue-Põltsamaa mõisa park (nr 24013)

Põltsamaa Päästekomando

ORKLA EESTI AS Põltsamaa tehas

TanklaPõltsamaa Roosiaed

AS Kitzinger - Progress

Põltsamaa jõgi

1 Uue-Põltsamaa mõisa detailplaneering, kehtestatud 29.07.2024

PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

1:2000

MÄRKUSED: 1. Aluskaart saadud Maa-ametist 29.09.2025.

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

2 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

Kuupäev mai 2026

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

DP-05-25

Ülase elamukvartali detailplaneering

Põltsamaa Vallavalitsus

Ülase elamukvartali detailplaneering

61701:001:0180 Lepa tn 7

61801:001:0303

61701:001:0115

Lepa tänav

Lepa tn 7a

Elamumaa 100% 4409 m²

Transpordim aa 100%

2110 m ²

Elam um

aa 100%

574 m ²

Veski tn 17a 61701:001:0042

Tootmismaa 100% 5996 m²

Veski tn 17 61701:001:0041

Tootmismaa 100% 5954 m²

Lepa tn 1 61701:001:0310 Elamumaa 100%

2153 m²

Ülase tn 2 61701:001:0054

Ärimaa 100% 51083 m²

Jõeääre 61701:001:0048

Veekogude maa 65 %, Üldkasutatav maa 35 %

105023 m²

Kellukese tn 1 61801:001:0592

Maatulundusmaa 100% 23604 m²

Kellukese tänav 61801:001:0283

Transpordimaa 100% 4475 m²

Kannikese tn 25 61701:001:0026 Elamumaa 100%

1200 m²

Kannikese tn 27 61701:001:0029 Elamumaa 100%

1300 m²

Kannikese tänav 61801:001:0281

Transpordimaa 100% 8043 m²

Kannikese tn 32 61701:001:0330

Ärimaa 50%,Elamumaa 50% 11990 m²

Kannikese tn 30 61701:001:0600

Elamumaa 100% 1198 m²

Kannikese tn 28 61701:001:0150 Elamumaa 100%

1236 m²

Kannikese tn 26 61701:001:0027 Elamumaa 100%

1238 m²

61801:001:0299 Metsa tänav L2

Transpordimaa 100% 11937 m²

Linnu tn 2 61701:001:0080

Tootmismaa 100% 21057 m²

Linnu tn 4 61801:001:0664

Sihtotstarbeta maa 100% 4768 m²

Progressi

61701:001:0540

Tootmismaa 100%

206 m²

Kannikese tn 26a

61801:001:1404

Elam um

aa 100%

212 m ²

Kannikese tn 28a 61801:001:1402 Elamumaa 100%

343 m²

Kannikese tn 24 61701:001:0022 Elamumaa 100%

345 m²

Kannikese tänav L1 61801:001:1403

Transpordimaa 100% 1816 m²

Kannikese tn 18 61701:001:0015 Elamumaa 100%

Kannikese tn 23 61701:001:0025 Elamumaa 100%

1200 m²

Kannikese tn 21 61701:001:0024 Elamumaa 100%

1300 m²

Kannikese tn 17 61701:001:0012 Elamumaa 100%

1200 m²

Kannikese tn 19 61701:001:0016 Elamumaa 100%

1300 m²

Mõhu tee

61601:001:0205

Transpordimaa 100%

6492 m²

Mõhu tee 6 61605:001:0610 Elamumaa 100%

4142.0 m²

Mõhu tee 8 61605:001:1940 Elamumaa 100%

1354 m²

Mõhu tee 10 61605:001:1800 Elamumaa 100%

992 m²

Mõhu tee 12 61605:001:1710 Elamumaa 100%

1189 m²

Mõhu tee 14 61605:001:1240 Elamumaa 100%

1489 m²

Mõhu tee 14a 61601:001:0256 Elamumaa 100%

713 m²

Kullerkupu tee 1 61601:001:0280 Elamumaa 100%

2609 m²

Mõhu tee 16 61605:001:1960 Elamumaa 100%

2012 m²

Roosi tee 13 61605:001:1950 Elamumaa 100%

1301 m²

Roosi tee 11 61605:001:1750 Elamumaa 100%

1285 m²

Roosi tee 9 61605:001:1730 Elamumaa 100%

1282 m²

Roosi tee 7 61605:001:1870 Elamumaa 100%

1279 m²

Roosi tee 5 61605:001:1820 Elamumaa 100%

1273 m²

Roosi tee 3 61605:001:1790 Elamumaa 100%

1263 m²

Roosi tee 1 61605:001:2000 Elamumaa 100%

1971 m²

Veski 61801:001:0992

Maatulundusmaa 100% 53089.0 m²

Paju 61801:001:0905

Maatulundusmaa 85% Veekogude maa 15%

14148.0 m²

Arheoloogiamälestised-asulakoht (nr

9330), asulakoht (nr 9331) ning

hiiekoht ja asulakoht (nr 9332)

Ülase tänav

61801:001:0286

Transpordim aa 100%

3956 m ²

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PÕÕSAS, HARVIK

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

PÕLTSAMAA JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2)

PÕLTSAMAA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

ARHEOLOOGIAMÄLESTIS

MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV VÕRKPIIRDEAED

OLEMASOLEV PUITPIIRDEAED

OLEMASOLEV HEKK

OLEMASOLEV PUUDERIVI

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV KÕRGPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEVA MADALPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖND 2 m

OLEMASOLEV OLUKORD

Ülase elamukvartali detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

3 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

mai 2026

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

OLEMASOLEV OLUKORD

Põltsamaa Vallavalitsus

DP-05-25

Ülase elamukvartali detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 22.12.2025. a, töö nr 1414-25GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Vee- ja kanalisatsioonitrassid saadud Põltsamaa Vesi OÜ teostusjooniselt. Tänavavalgustuse toitekaabli asukoht projektilt, sidekaabel võetud Maa- ja Ruumiamet 2025 kitsenduste kaardilt. mõõdistusalas võib olla maa-aluseid trasse mille asukoha kohta puudub info.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Ehituskeelu- ja piiranguvöönd on kantud joonisele Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt 10.01.2026.

3. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja Kesk-Eesti üldgeoloogilisele kaardistamise alale.

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

rheoloogiamälestised-asulakoht (nr

9330), asulakoht (nr 9331) ning

hiiekoht ja asulakoht (nr 9332)

61701:001:0180 Lepa tn 7

61801:001:0303

61701:001:0115

Lepa tänav

Lepa tn 7a

Veski tn 17a 61701:001:0042

Veski tn 17 61701:001:0041

Lepa tn 1 61701:001:0310

Ülase tn 2 61701:001:0054

Jõeääre 61701:001:0048

Kellukese tn 1 61801:001:0592

Kellukese tänav 61801:001:0283

Kannikese tn 25 61701:001:0026

Kannikese tn 27 61701:001:0029

Kannikese tänav 61801:001:0281

Kannikese tn 32 61701:001:0330

Kannikese tn 30 61701:001:0600

Kannikese tn 28 61701:001:0150

Kannikese tn 26 61701:001:0027

61801:001:0299 Metsa tänav L2

Linnu tn 2 61701:001:0080

Linnu tn 4 61801:001:0664

Progressi

61701:001:0540

Kannikese tn 26a

61801:001:1404

Kannikese tn 28a 61801:001:1402

Kannikese tn 24 61701:001:0022

Kannikese tänav L1 61801:001:1403

Kannikese tn 18 61701:001:0015

Kannikese tn 20 61701:001:0019

Kannikese tn 23 61701:001:0025

Kannikese tn 21 61701:001:0024

Kannikese tn 17 61701:001:0012

Kannikese tn 19 61701:001:0016

Mõhu tee

61601:001:0205

Mõhu tee 6 61605:001:0610

Mõhu tee 8 61605:001:1940

Mõhu tee 10 61605:001:1800

Mõhu tee 12 61605:001:1710

Mõhu tee 14 61605:001:1240

Mõhu tee 14a 61601:001:0256

Roosi tee 13 61605:001:1950

Roosi tee 11 61605:001:1750

Roosi tee 9 61605:001:1730

Roosi tee 7 61605:001:1870

Roosi tee 5 61605:001:1820

Roosi tee 3 61605:001:1790

Roosi tee 1 61605:001:2000

Paju 61801:001:0905

1 1446 m²

2 1832 m²

3 1811 m²

4 1356 m²

5 1351 m²

6 1679 m²

7 1952 m²

1570 m²

13 1335 m²

14 1311 m²

15 1756 m²

16 1289 m²

17 1531 m²

18 1322 m²19

1264 m²

20 1927 m²

23 1547m²

21 1317 m²

22 1302 m²

24 1476 m²

25 1572 m²

26 1423 m²

27 1345 m²

28 1387 m²

29 1452 m²

10 1874 m²

12 1370 m²

11 1572 m²

1715 m²

307005 m²

8 9

A

A

A A

A A

B

B

aj

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) PÕLTSAMAA JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2) PÕLTSAMAA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

ARHEOLOOGIAMÄLETIS

MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEV VÕRKPIIRDEAED

OLEMASOLEV PUITPIIRDEAED

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD MURUALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE (asukoht orienteeruv, krundil üks mahasõit)

PLANEERITUD PUUDERIVI (tinglik asukoht)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PÕÕSAS, HARVIK

OLEMASOLEV HEKK

OLEMASOLEV PUUDERIVI

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

aj PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERINGU PÕHIJOONIS Ülase elamukvartali detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

4 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:1000 Kuupäev

mai 2026

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Põltsamaa Vallavalitsus

DP-05-25

Ülase elamukvartali detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 22.12.2025. a, töö nr 1414-25GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Vee- ja kanalisatsioonitrassid saadud Põltsamaa Vesi OÜ teostusjooniselt. Tänavavalgustuse toitekaabli asukoht projektilt, sidekaabel võetud Maa- ja Ruumiamet 2025 kitsenduste kaardilt. mõõdistusalas võib olla maa-aluseid trasse mille asukoha kohta puudub info.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Ehituskeelu- ja piiranguvöönd on kantud joonisele Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt 10.01.2026.

3. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja Kesk-Eesti üldgeoloogilisele kaardistamise alale.

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Krundi planeeritud kasutamise

sihtotstarve/osakaal

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Elamul kuni 9,0/ m, abihoonel kuni 6,0/ m

Hoone suurim lubatud sügavus

(maapinnast)

2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)300 m²

POS 2 1832 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 3 1811 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 4 1356 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 5 1351 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 6 1679 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 7 1952 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 8 1715 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 10 1874 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 11 1572 m²

POS 12 1370 m²

POS 9 1570 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

-/-

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

POS 13 1335 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 14 1311 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 15 1756 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 16 1289 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 17 1531 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100%

POS 18 1322 m²

Krundi pos nr/ aadress

Krundi planeeritud

pindala

Hoonete suurim lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus (maapinnast)

POS 1 1446 m²

2,5 m300 m²Elamumaa 100%Üksikelamu maa EP 100%

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

Krundi pos nr/ aadress

Hoonete lubatud korruselisus

POS 1 kuni POS 29

Lubatud katusekalle

Elamul kuni 2 maapealset + 1 maa-alune korrus,

abihoonel 1 maapealne + 1 maa-alune korrus

PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

15-35°

Katuseharja kulgemise suund

Risti või paralleelne tänavaga

Katuse tüüp/ lubatud materjalid

Viil- ja kelpkatus/ plekk, kivi, sindel jm kvaliteetne materjal

Välisviimistlus- materjalid

Puit, kivi, krohv (ka komb.)

±0,00 sidumine

Sokli kõrgus kuni 60 cm maapinnast

POS 30 -Ei hoonestata - - - -

Tee ja tänava maa LT 100% -Ei hoonestata-Transpordimaa

100%7005 m²

Üksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100% 2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

Elamul kuni 9,0/ m, abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100% 2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet) 2,5 m

Elamul kuni 9,0/ m, abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)300 m²

POS 20 1927 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 21 1317 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 22 1302 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 23 1547 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 24 1476 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 25 1572 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 26 1423 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 28 1387 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

POS 29 1452 m²

POS 30

POS 27 1345 m² 2,5 mÜksikelamu maa EP 100%

300 m²

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

Elamumaa 100%

POS 19 1264 m²

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

Üksikelamu maa EP 100%

300 m²Elamumaa 100% 2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet)

Elamul kuni 9,0/ m, abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m,

abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m

Üksikelamu maa EP 100%

-/-

Planeeritud tänava ristprofiil Lõige A-A

Planeeritud tänava ristprofiil Lõige B-B

PLANEERINGUALA

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

1 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:5000 Kuupäev

mai 2026

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Põltsamaa Vallavalitsus

DP-05-25

Ülase elamukvartali detailplaneering

SITUATSIOONISKEEM

Arheoloogiamälestised-asulakoht (nr

9330), asulakoht (nr 9331) ning

hiiekoht ja asulakoht (nr 9332)

61701:001:0180 Lepa tn 7

61801:001:0303

61701:001:0115

Lepa tänav

Lepa tn 7a

Transpordim aa 100%

2110 m ²

Veski tn 17a 61701:001:0042

Veski tn 17 61701:001:0041

Lepa tn 1 61701:001:0310

Ülase tn 2 61701:001:0054

Jõeääre 61701:001:0048

Kellukese tn 1 61801:001:0592

Kellukese tänav 61801:001:0283

Kannikese tn 25 61701:001:0026

Kannikese tn 27 61701:001:0029

Kannikese tänav 61801:001:0281

Kannikese tn 32 61701:001:0330

Kannikese tn 30 61701:001:0600

Kannikese tn 28 61701:001:0150

Kannikese tn 26 61701:001:0027

61801:001:0299 Metsa tänav L2

Linnu tn 2 61701:001:0080

Linnu tn 4 61801:001:0664

Progressi 61701:001:0540

Kannikese tn 26a

61801:001:1404

Kannikese tn 28a 61801:001:1402

Kannikese tn 24 61701:001:0022

Kannikese tänav L1 61801:001:1403

Kannikese tn 18 61701:001:0015

Kannikese tn 20 61701:001:0019

Kannikese tn 23 61701:001:0025

Kannikese tn 21 61701:001:0024

Kannikese tn 17 61701:001:0012

Kannikese tn 19 61701:001:0016

Mõhu tee

61601:001:0205

Mõhu tee 6 61605:001:0610

Mõhu tee 8 61605:001:1940

Mõhu tee 10 61605:001:1800

Mõhu tee 12 61605:001:1710

Mõhu tee 14 61605:001:1240

Mõhu tee 14a 61601:001:0256

Kullerkupu tee 1 61601:001:0280

Mõhu tee 16 61605:001:1960

Roosi tee 13 61605:001:1950

Roosi tee 11 61605:001:1750

Roosi tee 9 61605:001:1730

Roosi tee 7 61605:001:1870

Roosi tee 5 61605:001:1820

Roosi tee 3 61605:001:1790

Roosi tee 1 61605:001:2000

Veski 61801:001:0992

Paju 61801:001:0905

1

2

3 4

5

6

7

13

14 15

16

17

18 19

20 23 21

22

24

25

26

27

28

29

10

12

11 30

8 9

aj

plane eritu

d mu ltitor

u 12x 7/3.5

+1x14 /10

ol.olev multitortu 12x7/3.5+2x14/10

Olemasolev tuletõrjehüdrant nr 139

Olemasolev tuletõrjehüdrant nr 141

Olemasolev tuletõrjehüdrant nr 140

planeeritud vahejaotus- kaev DPx

teostada väljavõte ol.ol. sidetrassist

toide ol. ol. jaotuskapist C1573

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) PÕLTSAMAA JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2) PÕLTSAMAA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

ARHEOLOOGIAMÄLETIS

MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEV VÕRKPIIRDEAED

OLEMASOLEV PUITPIIRDEAED

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD PUUDERIVI (orienteeruv asukoht)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PÕÕSAS, HARVIK

OLEMASOLEV HEKK

OLEMASOLEV PUUDERIVI

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HOONE

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD SIDEKAABEL

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

aj

PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMIS- JA JAOTUSKILP

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

Ülase elamukvartali detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

5 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:1000 Kuupäev

mai 2026

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

Põltsamaa Vallavalitsus

DP-05-25

Ülase elamukvartali detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 22.12.2025. a, töö nr 1414-25GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Vee- ja kanalisatsioonitrassid saadud Põltsamaa Vesi OÜ teostusjooniselt. Tänavavalgustuse toitekaabli asukoht projektilt, sidekaabel võetud Maa- ja Ruumiamet 2025 kitsenduste kaardilt. mõõdistusalas võib olla maa-aluseid trasse mille asukoha kohta puudub info.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Ehituskeelu- ja piiranguvöönd on kantud joonisele Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt 10.01.2026.

3. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja Kesk-Eesti üldgeoloogilisele kaardistamise alale.

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-05-25

JÕGEVA MAAKOND, PÕLTSAMAA VALD, PÕLTSAMAA LINN

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

Arheoloogiamälestisised asulakoht nr 9330, asulakoht nr 9331 ning hiiekoht ja asulakoht nr 9332

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Põltsamaa Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Põltsamaa Vallavalitsus

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Tartu 2026

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid............................................ 3

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6

8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 7

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 7

8.2. Krundi ehitusõigus ............................................................................................... 7

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 8

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................10

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................11

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted .......................................................................11

8.8. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................12

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................12

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................12

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................13

8.9.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus ..........................................................................14

8.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................14

8.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................14

8.10. Muinsuskaitseliste tingimuste seadmine .............................................................15

8.11. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................17

8.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................18

8.13. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................19

8.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................19

8.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................20

8.16. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................20

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................22

JOONISED

1. Situatsiooniskeem………………………………………………………………………….23

2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed………………………………………………….24

3. Olemasolev olukord………………………………………………………………………..25

4. Planeeringu põhijoonis……….............................……………………………………….26

5. Tehnovõrkude planeering…………………………………………………………………27

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põltsamaa Vallavalitsuse 24. novembri 2025.a

korraldus nr 2-3/2025/220 Ülase elamukvartali detailplaneeringu algatamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks ja planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on

Põltsamaa Vallavalitsus.

2. Detailplaneeringu koostaja Planeeringut koostab Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise

keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr 223619).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ülase tn 2 kinnistu maaüksuse jagamine

elamukruntideks ja elamute püstitamiseks ehitusõiguse määramine. Lisaks lahendatakse

planeeringuala heakorrastus, haljastus, kruntidele juurdepääsud, parkimine ja

tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuala suurus on ca 5,1 ha.

Planeeringualal kehtib Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39

kehtestatud Põltsamaa valla üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on käsitletava

ala maakasutuse juhtotstarve elamumaa. Seega on algatatud detailplaneering

üldplaneeringuga kooskõlas ning täidab läbi elamuarenduse üldplaneeringuga seatud

eesmärke.

Andmed planeeritava ala maaüksuste kohta:

• nimi- Ülase tn 2;

• katastriüksuse tunnus- 61701:001:0054;

• maakasutuse sihtotstarve- 100% ärimaa;

• pindala- 51083 m².

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

• Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“.

• Põltsamaa valla üldplaneering;

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

• Tulelaev OÜ poolt 08.09.2022.a koostatud raport „Tartu mnt 15, Põltsamaa linn,

Põltsamaa vald, Jõgeva maakond radoonisisalduse mõõtmine pinnasest“;

• Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

• OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt 22.12.2025. a, koostatud geodeetiline alusplaan,

töö nr 1414-25GEO;

• OÜ Merepesa (Mairi Kaseorg, pädevustunnistus PT 1154/2024) poolt 21.-

22.05.2025 koostatud arheoloogiline eeluuring.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa linnas ja hõlmab Ülase

tn 2 maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Ülase tn 2 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100%. Suurem osa alast on

kasutusel aiamaadena, kus paiknevad kasvuhooned ja muud rajatised. Ülase tn 2 maaüksuse

edelanurgas asub olemasolev puukuur (ehitisealune pindala 46,7 m²), millel puudub kanne

ehitisregistris.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Ülase tn 2 maaüksus piirneb kirdest Ülase tänavaga, mis on kahesuunalise liiklusega tänav,

mille asfaltkattega sõidutee on 3,8 kuni 4,9 meetri laiune. Tegemist on ühiskasutusega

tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed puuduvad.

Tänavakoridori laius on 14,2 kuni 16,1 meetrit.

Kagusuunas asub Metsa tänav, mis on kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega

sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 5,1 kuni 5,4 meetri laiune. Tegemist on

ühiskasutusega tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed

puuduvad. Tänavakoridori laius on 17,3 kuni 22,0 meetrit.

Edelast piirneb planeerinuala Lepa tänavaga, mis on kahesuunalise liiklusega tänav, mille

asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 3,7 kuni 4,0 meetri laiune. Tegemist

on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed

puuduvad. Tänavakoridori laius on 5,7 kuni 6,3 meetrit.

Loodesuunas on Mõhu tee, mis on kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee

on planeeringualaga piirnevas osas 2,9 kuni 4,9 meetri laiune. Tegemist on ühiskasutusega

tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed puuduvad.

Tänavakoridori laius on 9,2 kuni 13,3 meetrit.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

5.3 Haljastus ja maastik

Planeeringuala põhja-, ida-, lõuna- ja keskosas kasvab harvik. Läänepoolses osas kasvavad

viljapuud ja lehtpuud gruppidena. Lepa tänava ääres kasvavad nii leht- kui okaspuude grupid.

Planeeringuala edelaosas kasvavad põhiliselt okaspuud gruppidena.

Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, maapind langeb veidi idast Lepa tänava ja loode

suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 60.06 (edelaosas) kuni 64.30

(idaservas) meetrit. Looduslik pinnas oli valdavalt kollakas liivsavi.

Planeeringuala jääb Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud

põhjaveega alale. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule

alale. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda

kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla

radoonisisaldus kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Ülase tänava ääres asuvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud ning madal- ja keskpinge

elektrikaablid. Metsa tänava ääres asuvad madal- ja keskpinge elektrikaablid ja sidekaabel.

Lepa tänaval asub ühisveetoru ja tänava ääres sidekaabel. Mõhu teel asuvad ühisvee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning madalpinge elektrikaabel ja -õhuliin.

5.5 Kitsendused

Planeeritaval alal asuvad arheoloogiamälestised asulakoht nr 9330, asulakoht nr 9331 ning

hiiekoht ja asulakoht nr 9332 ning mälestiste kaitsevöönd 50 m.

Planeeringuala edelanurka ulatub Põltsamaa jõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja planeeritava

ala lääneosale Põltsamaa jõe kalda piiranguvöönd 100 m.

Planeeringuala lõunaosale ulatub Veski tn 17a kinnistul asuva puurkaevu veehaarde

sanitaarkaitseala 50 m.

Planeeringuala põhjaosale ulatub madalpinge elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja

õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri laiused mõttelised

vertikaaltasandid.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Põltsamaa linn asub Jõgeva maakonna lääneosas Põltsamaa jõe keskjooksul. Planeeringuala

paikneb Põltsamaa linna loodeosas.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Lähim kauplus Meie Toidukaubad asub planeeringualast ca 1,1 meetri kaugusel. Põltsamaa

Valla Lasteaed jääb planeeringualast ca 850 meetri kaugusele ning Põltsamaa

Ühisgümnaasium jääb planeeringualast ca 580 meetri kaugusele.

Planeeringuala piirneb põhjast Mõhu tee, idast Ülase tänava ja kagust Lepa tänava

maaüksusega. Planeeringuala piirneb lõunast Lepa tn 1, Veski tn 17 ja Veski tn 17a

maaüksustega. Läänest piirneb planeeritav ala Lepa tänava maaüksusega, loodest Lepa tn 7

ja Lepa tn 7a maaüksustega.

Planeeringuala ümbritsevad põhja- ja idasuunas valdavalt üksikelamumaa krundid. Alast

lõunasuunas jäävad tootmismaad. Planeeringualast lääne suunas jääb Põltsamaa jõgi koos

üldkasutatava alaga.

Kinnistute suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Üksikelamutega hoonestatud elamumaa

krundid jäävad vahemikku 589 - 4910 m2. Tootmismaa sihtotstarbega krundid jäävad

vahemikku 1581 - 21057 m2.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad üksikelamud on valdavalt

1+katusekorrusega viilkatusega või villkatuse kombineeritud kaldkatusega elamud. Abihooned

piirkonnas on valdavalt ühekorruselised viil- või kaldkatusega hooned. Hoonete

välisviimistluses on kasutatud valdavalt puitlaudist ja krohvi. Olemasolevate hoonete

katusematerjaliks on valdavalt plekk ja eterniit.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringuga jagatakse Ülase tn 2 kinnistu elamumaa kruntideks ning luuakse Põltsamaa

linna uus elamukvartal. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Põltsamaa valla

üldplaneeringuga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Ülase tn 2 kinnistule nähtud ette

elamumaa juhtotstarve. Põltsamaa valla üldplaneeringu peamised eesmärgid on soodustada

mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada ja kaitsta olemasoleva

keskkonna väärtusi, eelistada arengu koondumist olemasolevatesse keskustesse, et tagada

nende jätkusuutlik areng ning teenuste ja töökohtade olemasolu. Eelistada tuleb kasutusest

välja langenud alade uuesti kasutusele võtmist uute alade hõivamisele. Eelpool toodust

tulenevalt on koostatav detailplaneering kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas ja täidab selle

eesmärke.

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ järgi on Põltsamaa linn piirkonna keskus ja

detailplaneeringu ala jääb linnalise asustuse alale. Linnalise asustuse alade määratlemise

eesmärk on suunata asustust (sh töökohtade ja teenuste koondumist) läbi ala asustustiheduse

säilitamise ja kompaktsuse tõstmise. Linnalise asustuse ala on maakonnaplaneeringus

määratletud eesmärgiga säilitada nende alade kompaktsus, et jätkuvalt kahaneva rahvaarvu

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

tingimustes koondada elu- ja töökohad. Linnalise asustuse ala on ühtset taristu

väljaarendamist eeldava, linnalise asustuse arenguks kavandatud ala.

Vastavalt üleriigilisele planeeringule "Eesti 2030+" linnade planeerimisel tuleb säilitada nende

kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid.

Seega kavandatava tegevuse maakasutuslikud eesmärgid järgivad üleriigilise planeeringu,

maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu põhimõttelisi arengusuundi, toetades piirkonna ja

laiemalt linna säästlikku ruumilist arengut, soodustades tiheasustusalade tihendamist ja

tagada tõhusam infrastruktuurikasutus.

Asustuse arendamisel jälgitakse olemasolevat asustusstruktuuri ja eelistatakse asustuse

tihendamist. Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et arendamine soodustaks

mitmekesise ja kvaliteetse linna- ja elukeskkonna säilimist, kuid ei tooks kaasa asjatuid kulusid

uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil. Selle saavutamiseks on tarvis

suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset

sidusust, tõsta kompaktsust ja leida uus rakendus kasutusest välja langenud aladele.

Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja püütakse

aidata kaasa linna elanike arvu kasvule luues uusi elamukrunte. Planeeringu realiseerimisel

tihendatakse olemasolevat linnakeskkonda, samas järgides väljakujunenud olukorda ja teede

paiknemist. Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas,

piirnedes Lepa, Ülase ja Metsa tänavatega ning Mõhu teega.

Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Planeeringu

lahendus tõstab piirkonna kompaktsust, säilitades seejuures piirkonnale omase

ruumikvaliteedi. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna

hoonestuslaadi, arvestatud on olemasoleva ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse

sobivusega.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga jagatakse Ülase tn 2 kinnistu 29 elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks.

Planeeringuga moodustatakse kokku 30 krunti:

• 29 üksikelamu maa (elamumaa 100%) krunti suurustega 1264 m2 kuni 1952 m2,

• ja tee ja tänava maa (transpordimaa 100%) krunt suurusega 7005 m2.

Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis.

8.2. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

maksimaalne kõrgus ja 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud krundi ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Kruntidele POS 1 kuni POS 29 on lubatud ehitada igale krundile 1 üksikelamu ja 1

abihoone, mis sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60

m² ja kuni 5 m kõrge) kohustuslikke hooneid.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud igale krundile ehitada 1 kuni 20

m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgune abihoone (kasvuhoone, grillmaja vms).

Kuni 20 m² suurused hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

POS 1 kuni POS 29 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

• 11101 üksikelamu;

• 12744 elamu abihoone.

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Üksikelamute lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Projekti koostamisel tuleb järgida Põltsamaa valla

üldplaneeringu üldisi tingimusi.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne,

kõrgetasemeline ja linnaruumi rikastav.

• Krundile ehitatavad hooned ja rajatised peavad moodustama stiililiselt ühtse ja

tervikliku kompleksi. Krundile projekteeritavate erinevate hoonete juures tuleb

kasutada ühetaolisi materjale ning kokkusobivat värvilahendust.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma

väljakujunenud arhitektuurse olukorraga.

• Üksikelamute fassaadid peavad olema igast küljest esinduslikud.

• Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid

jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ega

eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää

teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema

varjestatud.

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

• Erksad ja intensiivsed värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel POS 1 kuni POS 29 kruntidele arvestada tabelis 1 toodud

arhitektuursete tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Hoonete põhimahu katusehari peab paiknema piirneva tänavaga paralleelselt või risti.

Katuse tüüp Viilkatus, lisamahul ka kald- ja lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne materjal.

Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, klaas, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne materjal.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus.

Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).

Piirete rajamisel kruntidele POS 1 kuni POS 29 tuleb arvestada järgnevaga:

• Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

• Tänavapoolne piirdeaed peab olema avaustega või läbipaistev ning sobituma kokku

naabruses olevate piiretega, lubatud on kasutada võrkaeda või võrkaeda (sh

võrkpaneelaed) koos hekkide mahuga ja puitlippaeda kõrgusega kuni 1,2 m

maapinnast. Väravad ei tohi avaneda tänava poole.

• Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või võrkaed

(sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast.

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala, mille piires võib rajada

ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine

keelatud. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja haljasalade

kavandamine.

Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis

näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem

hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni,

arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

kaugused on esitatud pkt. 8.8. Planeeringu joonisel 4 on toodud kruntide POS 1 kuni POS 29

planeeritavate elamute võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Hoonete paigutusel

ja mahu kavandamisel tuleb arvestada tuleohutuskujade, normikohase parkimislahenduse ja

(kõrg)haljastuse tagamisega.

Planeeringualal on määratud kohustuslik ehitusjoon 7,0 m kaugusele tee poolsest

krundi piirist. Kõrvaltänava ääres paiknevatele kruntidele ehitusjoont määratud ei ole.

Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema elamu domineeriva seina maht, lisamahud võivad

paikneda ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused, trepid ja muud väiksemad

hoonemahud võivad ulatuda üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad paiknema

hoonestusalas. Tänava nurkadel paiknevatel kruntidel peab elamu põhimahu paigutama vastu

vähemalt ühte ehitusjoont.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud kruntidele ehitada üks kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms)

hoonestusalasse. Nimetatud hoone püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Kuni 20

m² ja 5 m kõrgete hoonete asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud

omavalitsusega.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 4 Planeeringu

põhijoonis, tänavate planeerimisel on aluseks võetud EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Kruntidele on planeeritud juurdepääs planeeringualaga piirnevatelt Lepa, Ülase tänavatelt ja

Mõhu teelt. Planeeringuala keskossa on planeeritud Kannikese tänava pikendus kuni Lepa

tänavani. Lisaks on planeeritud kaks elamukvartalit läbivat kõrvaltänavat.

Kannikese tänava pikenduse teekoridor on planeeritud Kannikese tee järgi 15,0 m laiune (vt

joonis 4) ning planeeritud asfaltkattega sõidutee on 5,0 meetri laiune. Ühele poole sõiduteed

on planeeritud 2,0 m laiune kõnnitee, mis on sõiduteest eraldatud haljasribaga ja teisele poole

sõiduteed on haljasribale kavandatud üheliigiliste puude rivi. Puuderivi rajamine peab toimuma

enne hoonestamist tänava ehitusega samaaegselt.

Kõrvaltänavate teekoridor on planeeritud 10,0 m laiune. Planeeritud asfaltkattega teed on 5,0

meetri laiused ja kahele poole sõiduteid on kavandatud haljasribad. Kuna kõrvaltänavaid

hakkavad kasutama vaid planeeritud kruntide elanikud ja külalised, siis on kõrvaltänavad

planeeritud segaliiklusega aladena ja jalgsi liiklejad liiguvad tee servas.

Lume vallitamiseks kasutatakse planeeritud haljasribasid.

Planeeritud tänavakoridori elementide põhimõtteline lahendus on esitatud joonisel 4

Planeeringu põhijoonis, täpne tehniline lahendus (teekalded, liikluskorraldus koos

liiklusmärkidega jms) antakse edasise projekteerimise käigus.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

Krunt POS 30 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku

kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses

sätestatud korra alusel.

Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada

juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Igale

krundile on lubatud rajada üks tänavalt mahasõit ehk juurdepääsutee.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kruntide minimaalne

parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele,

mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt kolm parkimiskohta.

Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Kruntidel POS 1 kuni POS 29 tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel

arvestada järgnevaga:

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

• Krunt peab olema heakorrastatud.

• Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60%

krundi pindalast. Haljastatud ja looduslike alade olemasolu on oluline ka

kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse

immutamiseks. Haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid

lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid.

• Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised

hoonete ja taristu kavandamisega.

• Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju

olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Kruntide kõrghaljastuse osakaal

peab olema vähemalt 15% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi).

Privaatsuse tagamiseks säilitada krundi piiri äärsetel aladel (sh kirdepoolse piiri ääres)

maksimaalselt terved ja elujõulised puud.

• Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

• Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.

Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.

• Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul.

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

juurdepääsuteedel ja hoonete ümbruses, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud

kruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega,

vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada järske üleminekuid. Kruntide maapinna kõrguste

muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

8.8. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering.

Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi

tehnovõrguvaldajatega. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on

keelatud. Kohustuslik on planeeritud kruntide liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga.

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus lahendatakse vastavalt Põltsamaa Vesi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele

tingimustele.

Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 29veevarustuse tagamiseks on planeeritud tee maa-

alale veetorustik, mis ühendatakse olemasolevate Põltsamaa Vesi OÜ ühisveevärgi

torustikega. Ühisveevärgiga liitumiseks tuleb esmalt teostada väljavõte olemasolevast

ühisveetorustikust sadulühenduse abil. Veetorustik on planeeritud ringvõrguna ühendades

planeeritud veetorud olemasolevate veetorudega planeeringualaga piirnevatel tänavatel.

Planeeringuala igale planeeritavale kinnistule on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt.

Väljavõtte järgselt tuleb planeeringualale paigaldada peamaakraan, mis varustatakse

spindlipikenduse ja maapealse kapega. Peamaakraanist edasi rajatakse veetorustik PE-

plasttorust. Kuna kinnistu on jagatud mitmeks krundiks, tuleb torustiku hargnemine ette näha

pärast peamaakraani. Igale krundile tuleb liitumiseks paigaldada eraldi maakraan krundi piirile,

mis varustatakse spindlipikenduse ja maapealse kapega. Kõik maa-alused veetorustiku

ühendused tuleb teostada keevismuhvidega. Veevarustuse täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine planeeringualal kokku on 14,4 m³/d.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³ või 10 l/s 3 h arvestusliku

tulekahju korral. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.

Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävad kaks olemasolevat hüdranti- planeeringualast ca

60 m kaugusel Lepa tänava ja Mõhu tee ristmikule jääv tuletõrjehüdrant nr 139 ja Mõhu tee 6

juures paiknev hüdrant nr 140. Lisaks paikneb ca 105 m kaugusel planeeringualast Lepa ja

Metsa tänavate ristmikul tuletõrjehüdrant nr 141.

Planeeritud on lisaks olemasolevatele hüdrantidele täiendav tuletõrjehüdrant Kannikese

tänava pikendusele POS 17 krundi lähedusse. Tuletõrjehüdrant tuleb välja ehitada ja tähistada

vastavalt kehtivale seadusandlusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012

„Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetele.

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritud kruntide kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Põltsamaa Vesi OÜ poolt

väljastatavatele tehnilistele tingimustele.

Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 29 reovesi on ette nähtud juhtida tee maa-alale

kavandatud isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada

olemasolevate kanalisatsioonitorustikega piirnevatel tänavatel. Igale kinnistule on planeeritud

eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt.

Kinnistusisese isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamiseks tuleb kasutada PVC

väliskanalisatsiooni torusid. Kinnistu liitumispunktidesse tuleb paigaldada plastist

vaatluskaevud (DN 400). Torustiku pöördekohtades ei ole lubatud kasutada 90° käändmiku;

pöörded tuleb lahendada kontrollkaevude abil või kahe 45° käändmikuga. Samuti tuleb

torustikust väljavõtted teostada kaevude kaudu.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk planeeringuala kokku on nagu arvestuslik

veetarbiminegi 14,4 m³/d.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Kuna läheduses ühissademeveetoru ei ole, siis tuleb kruntide POS 1 kuni POS 29 sademevesi

immutada krundisiseselt.

Sademevee immutamiseks kruntidel kasutada looduslähedasi immutusviise. Kruntidel

kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid (suurem parkimisala nt murukivist),

kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, nõva, puhverriba vm lahendusi. Sademevee

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

immutamiseks krundi siseselt võib kasutada ka killustikpadjast immutusala või immutusplokke.

Katuse sademevesi on soovitav koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse. Krundilt tulevat

sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti

koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele.

Vt ka seletuskiri pkt 8.7.

8.9.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Elektrivarustus on lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele

tingimustele nr 514959.

Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele on planeeritud koormuskeskmesse uus

komplektalajaam. Alajaama teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue

alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikest Ülase tänaval

(61801:001:0286) kulgeva keskpinge kaablile.

Planeeritud on tarbimiskohtadele ette planeeritavast alajaamast 0,4 kV maakaabelliinid

ringtoiteliinidena. Tarbimiskohtade võrguühendustele on ette nähtud kruntide piiridele liitumis-

ja jaotuskilbid.

Mõhu tee ja Metsa tänava ääres on tänavavalgustus. Kavandatud Kannikese tänava

pikendusele ja kõrvaltänavatele planeeritakse tänavavalgustus. Perspektiivselt nähakse ette

tänavavalgustuse väljaehitamine ka Ülase ja Metsa tänavatele.

8.9.4. Soojavarustus

Hoonete soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt. Kruntide POS 1 kuni POS 29

hoonete täpne soojavarustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Küttelahenduse valikul kasutada võimalikult energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke

lahendusi. Võimalikud lisakütteallikad on soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump),

elektri-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maaraamidele

päikesepaneelide paigaldamine ei ole lubatud). Tänavapoolsele fassaadile paigaldatavad

tehnoseadmed peavad olema paigaldatud varjestatult. Keelatud on märkimisväärselt

jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja kivisüsi.

8.9.5. Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse vastavalt Enefit OÜ poolt väljastatavatele kiire interneti võrgu

tehnilistele tingimustele nr NR TT-E-20260601-179.

Enefit OÜ sidevõrguga liitumiseks teostada väljavõte olemasolevast Enefiti maasisesest

multitorust (konfiguratsiooniga 12x7/3.5+2x14/10). Detailplaneeringuala sidega liitumise

tarbeks rajada uus maasisene sidetrass uute planeeritavasse vahejaotuskappi. Teostada

toruühendused olemasoleva ja uue planeeritava multitoru vahel, ühendades omavahel 14/10

torud. Uude planeeritavasse vahejaotuskappi puhutakse toide olemasolevast jaotuskapist

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

C1573. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. Sidevõrk

planeerida ja projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid planeerida ja

projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale.

Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public-

docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf.

8.10. Muinsuskaitseliste tingimuste seadmine

Planeeringu koostamisel on arvestatud Muinsuskaitseameti poolt 08.04 2025 a. väljastatud

tingimustega detailplaneeringu koostamiseks nr 5-10/608-2. Muinsuskaitseamet MuKS § 61

alusel on loobunud eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda

oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda. Muinsuskaitseamet andis omapoolsed tingimused,

mille alusel viidi planeeringuala OÜ Merepesa (Mairi Kaseorg, pädevustunnistus PT

1154/2024) poolt läbi 21.-22.05.2025 arheoloogiline eeluuring.

Eeluuringu käigus tehti detailplaneeringu alal 29 šurfi (50 × 50 m), eesmärgiga hinnata

asulakoha kultuurikihi säilivust ja ulatust.

Eeluuringu tulemused näitasid, et asulakoha kultuurikihile viitav pinnas ja leiud esinesid

šurfides 8, 11, 12, 13, 15, 17, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 (vt skeem 1 lk 13). Lisaks leiti asulakohale

viitavaid leide ka šurfidest 5, 10, 16, 25, 28, 29 ja 30, ehkki seal olid kultuurkihi jäljed

hajusamad ja esines tunduvalt rohkem segatust. Šurfist 8 leiti lõõriku fragmente, savitihendeid

ja sepistamisele viitavaid tagiliblesid. Asulakoht on leidude alusel dateeritav vahemikku 12.–

14. sajand.

Kuna kultuurkiht oli osaliselt säilinud ja šurfidest saadi arheoloogiliselt olulisi leide, tuleks

ehitus- või mullatööde kavandamisel arvestada täiendavate arheoloogiliste uuringute

vajadusega, kuid ehitamist need ei takista.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

Skeem 1. Halli hulknurgaga on märgitud mälestise piir. Punaste punktidega on märgitud

arheoloogilise eeluuringu raames tehtud šurfid. Šurfid, milles oli säilinud asulakoha kiht ja

leiud, on ümbritsetud kollase ringiga. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet.

Planeeringulahenduse koostamisel (sh hoonestusalade määramisel) arvestati arheoloogilise

eeluuringu tulemustega, et kahju mälestisele ja arheoloogilisele kultuurkihile oleks

minimaalne.

Aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht ning

kaevetöid ei ole võimalik vältida, on ette nähtud kaevetöödel tagada arheoloogiline uuring

(meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi hävimise ohu

korral arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega

isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

Kaeve- ja pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei tuvastatud.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

8.11. Keskkonnatingimuste seadmine

Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Prügikonteineri(te)

paiknemine krundil lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Kohustuslik on

kas ehitada prügimaja, varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et need ei tekitaks

visuaalset häiringut.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Hoone projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“).

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust

vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri

28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-

s 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud

nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua

negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna

seisundile. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides

sademevee reostumist. Veeseaduse kohaselt juhtimisele (sh immutamisel) kehtestatud

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

nõuded, sh tingimus, et immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2

m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale

aluspõhja kivimitest, ei kohaldu. Kui sademevett soovitakse immutada, tuleb eeltoodud

tingimus ning muud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud tingimused täita.

Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt

korras olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada

kinni veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel

keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõetest.

Kuna tegemist on linnaga, siis on mõistlik hilisõhtusel ja öisel ajal tööde tegemist vältida,

minimeerimaks võimalikku mürast tingitud häiringut. Kindlasti tuleb töödeks kasutada

tehniliselt töökorras tehnikat, mis vähendab õhusaaste teket ja asjatut müra teket ja levikut

ning rakendada parimaid teadaolevaid töövõtteid. Ebasobivate ilmastikuolude esinemise ajal

tuleb pinnast niisutada ja vältida rohkelt tolmu tekitavaid töid.

Juhul, kui ehitustöödega peaks kaasnema vibratsiooni tekitamine, siis tuleb kinni pidada

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Ehitusjäätmed tuleb käidelda jäätmeseaduses ja Põltsamaa Vallavolikogu poolt 20.10.2022 a.

vastu võetud määruses nr 24 „Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri“ ettenähtud korras.

8.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Positiivse mõjuna võib välja tuua, et detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse linna

kompaktsust, uusehitised ja haljastus muudavad piirkonda ilmekamaks ja samas säilib

piirkonnale omane tihedus. Positiivse mõjuna võib välja tuua, et planeeringu realiseerimisel

võetakse kasutusest väljas olev ala aktiivsesse kasutusse. Piirkond muutub atraktiivsemaks

uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal küll asuvad muinsuskaitsealused mälestised ja nende kaitsevööndid, kuid

kuna arvestatakse nii Muinsuskaitseameti tingimustega kui arheoloogilise eeluuringu

tulemustega, siis ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist

mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga.

Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

Kaasaegse arhitektuuriga hoonestus ja uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju

piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele. Tühjalt seisva krundi

kasutuselevõtt tõstab ka turvalistust. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine

positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega,

seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik

mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste

valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste

ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks

pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane

liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete

tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

looduskeskkonnale puudub.

8.13. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringualal puudub vajadus servituutide seadmiseks.

8.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

• tänavate valgustatus. Kuna piirkonda kolivad ka lastega pered, siis jalgsi liiklemiseks

on oluline turvalisuse ja ohutuse tagamiseks perspektiivselt rajada tänavavalgustus ka

Ülase ja Metsa tänavatel.

• hea nähtavus ning elav keskkond;

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

• teealade korrashoid;

• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

8.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada

planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.

8.16. Tingimused planeeringu elluviimiseks

Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna

ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

Planeeringu realiseerimiseks vajalikud tegevused:

o katastriüksuste moodustamine;

o projekteeritud tänavad ja avalik taristu terviklikult ning väljastatud ehitusload- ja -

teatised;

o tehnovõrkude ja -rajatiste (ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,

sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus)

väljaehitamine kuni liitumispunktideni ja avalikuks kasutamiseks määratud teede

väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamine;

o hoonete ja kinnistusiseste rajatiste projekteerimine ning vastavate ehituslubade-

ja –teatiste väljastamine hoonetele ja rajatistele;

o kinnistusiseste rajatiste ja hoonete välja ehitamine ja vastavate kasutuslubade ja

–teatiste väljastamine.

Planeeringut on lubatud realiseerida etappide ehk nt tänavate kaupa. Hoonete ehitusloa

väljastamise eelduseks on katastriüksuste moodustamine, planeeritud tehnovõrkude –ja

rajatiste (sh tänavavalgustuse) väljaehitamine tänaval kuni liitumispunktideni, ehitatud välja

krundile POS 30 planeeritud sõiduteed, kõnnitee ja rajatud tänaval haljastus koos puuderiviga.

Nimetatud tegevused toimuvad kohaliku omavalitsuse kulul.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

21

• Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi

koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule,

Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

• Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne

omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

• Ühendused tehnovõrkudega alates liitumispunktist rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

22

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:

Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007

Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK

48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050

Muinsuskaitseamet

Päästeamet

Terviseamet

Meie 11.06.2026 nr 7-1/2026/45-1

Ülase elamukvartali detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Põltsamaa Vallavalitsus algatas 24.11.2025 korraldusega nr 2-3/2025/220 Põltsamaa linnas Ülase

tänav 2 kinnistul (61701:001:0054) detailplaneeringu, mille koostamise eesmärk on Ülase tn 2

kinnistu jagamine elamukruntideks ja elamute püstitamiseks ehitusõiguse määramine. Lisaks

lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, kruntidele juurdepääsud, parkimine ja

tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,1 hektarit.

Planeeringualal kehtib Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39 kehtestatud

Põltsamaa valla üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on käsitletava ala maakasutuse

juhtotstarve elamumaa. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas ning täidab

läbi elamuarenduse üldplaneeringuga seatud eesmärke.

Planeeritava tegevusega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju piirkonna elu-, loodus- ja

kultuurikeskkonnale. Varasema, tänaseks lõpetatud, Lepa tn detailplaneeringu menetlusprotsessi

käigus koostati arheoloogiline eeluuring, millega saab tutvuda Põltsamaa valla veebilehel:

https://www.poltsamaa.ee/ulase-elamukvartali-detailplaneering. Täiendavate uuringute vajadus

selgitatakse välja Ülase elamukvartali detailplaneeringu menetlemise käigus.

Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja on Põltsamaa Vallavalitsus (Lossi tn 9, 48104

Põltsamaa, e-post: [email protected], telefon 776 8550). Detailplaneeringu koostaja on Terav Kera

OÜ (registrikood 11319822, e-post: [email protected], tel: 5554 8155).

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 127

lõikes 1 nimetatud asutustele kooskõlastamiseks. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei

sätesta teisiti.

Detailplaneeringu materjalid on lisatud käesolevale kirjale kaasa. Täiendavat infot planeeringu kohta

annab Põltsamaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni tel 5309 6850 ja/või e postil

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jan Müür

majandusosakonna juhataja