Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Viru-Nigula vallavalitsus

[email protected]

Teie 25.05.2026 nr 7-7/749

Meie 11.06.2026 nr 9.3-4/26/4232-2

Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande kooskõlastamine

Esitasite Terviseametile täiendavaks (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Viru-Nigula

Vallavolikogu 29.12.2022 otsusega nr 72 vastu võetud üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande, millesse on sisse viidud asjakohased muudatused.

Amet annab käesolevaga hinnangu üldplaneeringusse sisse viidud muudatuste osas.

Üldplaneeringuga nähakse ette tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad ning

tingimused päikeseenergia arendamiseks.

Üldplaneeringule (edaspidi ÜP) andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi KSH). ÜP KSH läbiviimisel töötati välja nõuded uuringuteks,

täiendavateks töödeks, millega tuleb tuulepargi DP koostamisel ja selle KSH läbiviimisel

arvestada.

ÜP seletuskirjas märgitakse, et tuuleparkide kavandamiseks põhimõtteliselt sobivate alade

arendamine on võimalik ÜP-s sätestatud tingimuste täitmisel.

ÜP-ga välistatakse tuuleenergia tootmiseks alad, mis on elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal

kui 500 m. ÜP seletuskirjas tuuakse välja, et tuuleparkide kavandamisel detailplaneeringuga ja

projekteerimistingimuste väljastamisel on kohalikul omavalitsusel õigus määrata täiendavad

tingimusi tuulikute kauguste määramisel eluhoonetest.

Väiksemad tuulealad, mis on sobilikud maksimaalselt kahe-kolme tuuliku püstitamiseks, jäävad

500–750 m kaugusele elu- või ühiskondlikust hoonest ja ei ole suuremate tuulealade, mis jäävad

eluhoonetest vähemalt 750 m kaugusele, laienduseks, on tuuleenergeetika tootmiseks

põhimõtteliselt sobilike alade hulgast välja jäetud.

ÜP seletuskirjas märgitakse, et tuuleenergia tootmise kavandamisel tuleb lähtuda

kaalutlusotsusest (sh mõjude hindamisest) ja tuuliku püstitamine 500 – 750 m kaugusel elu- või

ühiskondlikust hoonest on lubatud juhul, kui elu- või ühiskondliku hoone aluse maa omanikega,

kes jäävad elektrituuliku mõjuraadiusesse, on saavutatud kokkulepe, ei esine olulisi visuaalseid

häiringuid, müra ei ületa lubatud normtasemeid ja infraheli lubatud piirväärtusi. Tuulepargi või

üksiktuuliku rajamise võimalikkus tuuleparkide kavandamiseks sobivatel aladel täpsustatakse

detailplaneeringu koostamise ning selle mõjude hindamise (KSH) läbiviimise käigus.

Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivatele aladele on elamute kavandamine

lubatud vaid elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel. Arvestamise vajadus hakkab kehtima

alates hetkest, kui vallavalitsus on projekteerimistingimused elamu rajamiseks väljastanud.

2(2)

ÜP punktis 5.2.8.1 ,,Tuuleenergeetika. Tingimused tuuleenergia tootmiseks“ märgitakse,

et tuulepargid tuleb kavandada selliselt, et välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ja

infraheli ei ületaks õigusaktides nimetatud piirväärtusi. Teostada tuleb välisõhus leviva

müra modelleerimine. Samuti tuleb hinnata tuulikute visuaalset mõju ning varjutust

(koostada varjukaart). Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või

puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Samuti tuuakse välja kumulatiivsete mõjudega

arvestamise olulisus.

Lähtudes eeltoodust on tuuleparkide tööst põhjustatud välisõhus leviva müra normtasemeks

võetud müra piirväärtus.

Amet on tutvunud üldplaneeringule tehtud ettepanekutega, muudatustega

üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega veebiaadressil

https://viru-nigula.ee/uldplaneering) ning kooskõlastab Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande muudatused, aga juhib tähelepanu

järgmisele:

Eestis ei ole õigusaktidega määratud tuulikutele minimaalseid kauguseid müratundlikest

objektidest. Üldplaneeringus on soovitav tuulikute kaugus määrata elamutest 1000 m,

tiheasustusaladest 2000 m, puhke- ja virgestusaladest 1000 m.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, et müraleevendavaid meetmeid

tuleks rakendada juhul, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dB Lden (ööpäeva keskmine). Sellest

tulenevalt ja eeldusel, et tuulikupark võib töötada kuni 24/7 režiimis, siis võrdlusriikide praktika

ning Eesti hea tava kohaselt on soovituslik lähtuda uute tuulikute planeerimisel II kategooria

aladel päevasel (Ld) ajal müra normtasemest 45 dB ja öisel (Ln) ajal tööstusmüra kõige

rangemast näitajast ehk öisest sihtväärtusest (40 dB).

Üldplaneeringu lähtekohtadele esitas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

13.03.2019 soovituse lähtuda müratundlike hoonete ja elektrituulikute vahekauguse osas

vähemalt järgmistest kriteeriumitest: elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute

vahekaugus mitte rohkem kui 1000 m, v.a tiheasustusalad (linnad, alevid) 2000 m. Maaomaniku

nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui

on tagatud nõuetele vastav müra normtase; puhke- ja virgestusalad tuuleparkidest puhvriga –

1000 m. Kohaliku omavalitsuse seisukoht oli järgmine: ,,Kõikide suunistega arvestatakse

vastavalt ÜP täpsusastmele taastuvenergeetika teemade lahendamisel ja maakasutuspõhimõtete

ning -tingimuste seadmisel“.

Amet juhib tähelepanu asjaolule, et juhul kui saavutatakse kirjalik kokkulepe elu- või

ühiskondliku hoone aluse maa omanikuga tuuliku püstitamiseks 500–750 m kaugusele

nimetatud hoonetest, ei tohi välisõhus leviv müra ka sellisel juhul ületada vastava müra

kategooria maa-alale kehtestatud tööstusmüra piirväärtust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]