Otsus

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

2/16 1. NORMDOKUMENTIDE OSA

Käesolev projekt on koostatud Eesti Vabariigi projekteerimisnormide alusel. Tööd viiakse läbi Hea Ehitustava kohaselt (ET – 1 0207 – 0068) ja vastavalt

- Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele; - Jõgevamaa Mustvee valla määrustele, juhenditele; - Eesti vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele; - Materjalide ja seadmete paigalduseeskirjadele ja –juhenditele; - Sotsiaalministeeriumi 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; - Müra nõuded (ET-1 0110-0410); - MTM 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“; - Eluruumide nõuded (ET-1 0301-0607); - RK 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“; - SM 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded „ - SM 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord “ ; - SM 12.12.2022 määrus nr 46 SM 18.veebruari 2021 aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmine;

- Eesti standard EVS 812-2:2014 „Ehitise tuleohutus Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; - Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid“; - Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; - Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“; - MTM 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; - Ruumide nõuded (ET-1 0106-0175); - Parkimise nõuded (ET-1 0315-0218); - Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ ; - Tehnovarustuse lahenduste olemasolule; - Vabariigi Valitsuse 01.10.2014 määrusele nr 84 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“; - RK 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“; - RK 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik“, Vabariigi Presidendi 26.02.2015 otsus nr 601; - RK 18.02.2015 seadus „Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus“,

Vabariigi Presidendi 11.03.2015 otsus nr 634; - MTM 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“; - Muudele projektis mainitud normidele. Ehitustööde kvaliteet peab vastama MaaRyl2000, TarindiRYl2000, ViimistlusRyl2000 nõuetele, kui projektdokumentatsioonis või töövõtulepingus ei ole märgitud teisiti.

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

3/16 2. ASENDIPLAANI OSA

2.1 Asukoht ja üldtingimused Hoone asub Jõgevamaal Mustvee vallas Raja külas Kalda tn 8 katastriüksuse 65701:001:2510 maa- alal. Krunt piirneb läänest Kalda tänavaga, katastriüksus 65701:001:1920, põhjast katastriüksusega 65701:001:0851, Kalda tn 6, idast piirab 100 m kaugusel olev Peipsi järv ja lõunast katastriüksus 65701:001:1180 Kalda tn 10. Kalda tn 8 krundil paiknenud kivihoone ehitisregistri nr on 120825813, elamu oli ehitatud 1977 aastal. Hoonega oli nurka pidi seotud vanem puidust hoone, mis aga polnud ehitisregistris arvel. Algne vanem puitelamu ? Millegipärast oli uuem kivihoone ehitatud peaaegu nurka pidi kokku lõunapoolsel krundil paikneva naabri garaažiga. Nõukogude ajal kehtinud normatiivide järgi kõrgeimate, I ja II tulepüsivuse astmega hoonete minimaalne vahekaugus meetrites ühest majavaldusest naabermajavalduseni oli 9 m. Meil vaevalt 3 m. ?! Ime, et Kalda tn 8 elamu süttimisel Kalda 10 hoonestus terveks jäi. Vast Mustvee Tuletõrje komando ennast salgava tegutsemise tõttu ?. . Maa-ala vertikaalne reljeef on tasane. Absoluutne kõrgus 33,5 kuni 34 m. Krundi horisontaalne reljeef ei muutu oluliselt ehituse käigus. Ehitusala piirab Peipsi järve äärse ala ehituskeelu vöönd, mis algab 200 m kaugusel (tiheasustusala) Peipsi järve kokkuleppelisest äärest. Elektrivõrguga liitumine põhja pool krundi servas 4,5 m kaugusel hoonest paiknevast elektri postil paiknevast elektrikilbist. Vesivarustus Raja küla Kalda tänava lääne servas paiknevast vee ja kanalisatsiooni trassilt, hoonest 22 m kaugusel. Krundile ligipääs tänava poolt on hea, jääb Kalmistu tee Kalda tänavaga ristumise kohast 20 m põhja poole. Lähim tuletõrje veevõtu koht paikneb põhja pool piki Kalda tänavat ca 150 m kaugusel. 2.2 Ehituskrunt vajab pärast põlengut korrastamist ja ohtlike hoonete osade lammutamist, maapind tasandamist. 2.3 Lammutatavad (lahti võetavad) konstruktsioonid on katusekate (deformeerunud plekk). katusetoolvärk (tugikonstruktsioon) – vana katusekatte materjal, roovilauad, sarikad, vaheseinad (puidust rõhtsalt ja sõrestikkonstruktsiooni jäänused), välissein (tules kannatada saanud kõlbmatud väikeplokid) ja lõpuks lagunenud kivikbetoonist alusmüürid. 2.4 Lammutustööde tehnoloogiline järjekord on järgmine, lammutusteatis 3 (kolm) päeva enne algust, määratakse kindlaks eri materjalide ladustamiskohad ja valmistatakse need ette, eemaldatakse katusekate, vooder, lammutatakse kandekonstruktsioon, lammutatakse välisseinad (võetakse lahti), puhastatakse muldalus rämpsust, võetakse ülesse vundament (kivid hunnikusse), korrastatakse ehitusalune pind (täiendav täiteliiva vedu !). 2.5 Lammutatav kõlbmatu ehitusmaterjal viiakse Torma prügilasse ja säilitatakse käitlus tšekid. Kivimaterjal viiakse purustamisele (Kõnnu karjäär). Lammutuspraht viiakse prügilasse ja säilitatakse käitlustšekid. Rauast konstruktsioonid nagu kobad, naelad, vanad ukse ja aknahinged, nurkrauast raamid jne. viiakse metalli kokkuostu punkti. 2.6 Lammutusplatsi piirdeks piirdelindid. Vajalik silt. Lammutustööd. Võõrastel lammutusplatsil viibimine keelatud. Töid teostava firma andmed. Tööde teostuse vahemik. Ohutuse eest vastutaja nimi. 2.7 Ohutustehnika. Lammutustöödega tegutsevad töötajad ohutustehniliselt instrueeritud. Tööde käik. Töövahendid. Isikliku töökaitse vahendid. Määratud tööde käik ja kord. Ohutustehniliste tööde eest vastutaja objektil.

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

4/16 ARHITEKTUURIOSA 3.1 Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu: MTM 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“; Ruumide nõuded ET-1 0106-0175, Eluruumide nõuded ET-1 0301-0607; ET-1 0203-1128 Nõude ehitusprojektile ; ET-1 0301-0952 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused; ET-1 0404-0129 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhis EPN 12.1; ET-1 0801-0967; MTM määrus 03.07.2015 nr 86; ET-1 0801-0968 Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded; ET-1 0701-0891 ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord; ET-1 0904-0393 hoonete ventilatsiooni projekteerimine 3. osa EPN 18.3.3; ET-1 1003-0558; Kinnistu veevärgi projekteerimise normid EPN 18.2; ET-1 1003-0559; Kinnistu kanalisatsioon EPN 18.4; ET-1 1003-1063 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded; ET-1 0207-0068 hea ehitustava; ET-1 0115-0892 Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus. 3.2 Arhitektuurne lahendus 3.2.1 Hoone algne olukord. Elamu oli 450 kraadise katusekaldega kivihoone. Algne ehitusaeg 1977. Käsitletaval ajal populaarne variant kaks tuba põhikorrusel ja sama palju tube katusekorrusel. Sarnane tüüpprojektiga 104-74 Individuaalelamute kataloogist, Tallinn 1976. 3.2.2 Hoone ümberehitus Hoone ehitatakse algsest tuleohtlikust kohast eemale, 8,5 m kaugusele naabermaja kivist garaažist. Kuna krunt on kitsas, ainult 22 m lai hoone asukohas, siis kavandatakse ka suhteliselt kitsast hoonet, ainult 6 m lai ja 12 m pikk, katusekorrus „lõigatud“ külgseinte nurkadega, et hoone ei mõjuks kitsa ja kõrge karbina. Lõuna poolsesse külge lisandub abiruumi 3,5 m laiune ja 5,8 m pikkune ühekordsete puitseintega karp, kaugus lõuna poolse elamu kivist garaažist 8,5 m. Hoone jääb paiknema Kalda tänava äärse traditsioonilise hoonestusega ühte ritta. Kavandatud hoone põhikorruse Kalda tänava poolsest ruumi osast 1/3 moodustavad abiruumid, nagu esik, wc ruum, sauna pesu- ja leiliruum ja kõige tähtsam ruum, tehnoruum. Suur elutuba köögiga võtab ülejäänud 2/3 ruumiosast, mille servast viib trepp katusekorrusele, kus paiknevad kaks väiksemat tuba (lastetoad näiteks) abiruumide peal, veidi suurem magamistuba ja dušši nurgaga wc ruum. Osa II korruse ruumist on eesruum või ka sisemine rõdu pind piirdega, sest Peipsi poolne ruumiosa paikneb läbi mõlema korruse. Mõlema korruse ruume sulgeb tervet ida poolset välisseina kattev klaasaken. Ida poole hoone osa külge, rajatakse puidust madal terrass mõõtmetega 3,0 x 5,4 m maasse süvistatud FIBO plokkidest alusel. II korruse suuremast (vanemate) magamistoast pääseb kitsale 1 m laiusele välisele rõdu ribale. 3.3 Ehitise eluiga. Hoone kavandatav eluiga on ajavahemik ehitise või selle osa ehitamisest kuni selle lammutamiseni. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, loetakse kavandatavaks elueaks hoonel vähemalt 50 (viiskümmend) aastat, s. o. Klass D (EPN 15.1,p.3, ET-1 0113-0189, Ehitise tööiga). Hoone tööea jooksul peavad hoone kandvad tarindid ja tarindiosad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama töökõlblikkuse. Mittekandvate tarindite ja tarindiosade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid nende tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni asendamiseni (EPN 11.1, p.3.2, ET-1 0113-0568, Piirdetarindid). Hoone oli ehitatud algselt ligikaudu 1975 -1977, seega ehitis on püsinud ca 50 aastat. Normatiivne iga on 50 aastat. Seega normatiivne iga on ületatud. Täiendavad ehitustööd võimaldavad ehitusel kesta veel vähemalt teise normaalse kestvuse aja. Uusehitis sobib ümbritsevasse keskkonda. Ei tungi esile, ega kao ära. Et ei jääks Kalda tänava Peipsi poolsesse hoonete ritta tühja kohta. 3.4 Ehitise põhitarindite kirjeldus (tarind – tarindamise saadus, konstruktsioon. A. Veski, Puitehituse käsiraamat. Tartu, 1940. Tehnilisi oskussõnu ja lühendeid lk 7)

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

5/16 Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid Hoone põhitarindid jagunevad kande- ja piirdetarinditeks. Kandetarindid on kas vertikaalsed (näiteks seinad ja vundamendid) või horisontaalsed (näiteks laetalad). Käsitletava hoonel kavandatakse sokliks EPS plaat 30 cm tüsedusega, alt ja külgedest soojustatud ning kaetud põrandakütte torustikuga varustatud r/b plaadiga, katteks laminaatkate, aga ka keraamilised plaadid köögis, pesuruumis ja tehnoruumis. Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdetarinditeks. Piirdetarinditeks on käsitletud välisseinad, aga ka siseseinad. Siseseinad võtavad vastu koormusi ainult omakaalust tingituna (ei ole seotud laetaladega, ei kanna laetalasid). Seetõttu on siseseinad kerged karkasstarindid. Hoone katusetarind kaitseb ehitist sademete eest. Koosneb veekindlast kattest (katusekatte plekk), katte alustarinditest (roovitis, distants liistud, kattekile, puitsarikad), allpool puistevillaga soojustustarindid kuni sisemise kattetarindini, milleks on puitlaudis. Käiguruum puistevillast soojustuse peal puudub, sest ruumiosa on liiga madal käimiseks, aga vaadeldav ida poolselt küljelt. Välisseintes paiknevad akna- ja ukseavade tarinditeks on kaasaegsed soojapidavamad aknad ja uksed. Nähakse ette kaasaegsete kütte, veevarustuse, kanalisatsiooni, kuumavee varustuse, ventilatsiooni ja elektrivõrgu tarindite väljaehitused. Küttetarinditeks on I korruse põrandas paiknev küttetorustik, mis saab soojuse soojuspumbalt majast väljas 20 cm tehnoruumi seinast paiknevalt õhkvesi soojuspumbalt. Vesivarustus Raja küla vesivarustuse süsteemist. Kanalisatsiooni tarindiks on majast eemal paiknev reovee trassi torustik, mis suubub tänava torustikku.. Kuumavee saamine elektriboileriga. Ventilatsioonitarindid tagavad saastanud õhu vahetuse värske õhu vastu. Elektrivoolu hoonesse saamise, majas ringluse tagamise ja erinevate vooluringide kaitse tarindid on reguleeritud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepinguga.

4. KONSTRUKTSIOONIOSA Konstruktsioonide aluseks on ehitusfüüsika põhimõtted, kirjeldatavad normatiividega EVS 916, CR1752, EN 12524, EN13829, EN ISO 10211, EN ISO 14683, EN ISO 13370, ISO 10077, EVS 811, EVS 865, EN ISO 10456, EN 13162, EN 13163, EN 12524 Konstruktsioonide projekteerimise normdokumendid: EVS-EN 1996-1-1-2005+NA:2008 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine, EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5:Puitkonstruktsioonide projekteerimine, EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7:Geotehniline projekteerimine 4.1 Normatiivsed kasus koormused Elamute ruumide põrandate kasus koormus EPN – ENV 1.2.4 järgi on 2,0 kN/m2 ehk 2000 Pa

4.2 Ehitise kande- ja jäigastavate konstruktsioonide kirjeldus, põhielementide paiknemine Ehitist kannab Reideni plaat (ww.reideniplaat.ee) madalvundament. Abiruumi kerge puit karkass toetub kruvivaiadele. Välisseinad abiruumil soojustamata ühekordsed puitseinad. Katust kannavad puitsarikad, vahelagi puudub. Välisseinad kivivillaga soojustatud puitseinad. Pööningu otsaseinad soojustamata karkass seinad. Avade ümbrised soojustada krohvitava mineraalvillaga süttimisohu vältimiseks. Pööningu vahelagi sarikatega seotud puittaladel. Katus puidust sarikatel katuseplekist kattega, katuse kalded 400 Otsaviilude konstruktsioon soojustamata karkassina, kaetud puidust voodriga. Katuses sarikaid katkestavad avad väljaehitistega seoses puuduvad. Korruse vahelagi toetub välisseintele ja on koostatud tiheda sammuga laetaladest.

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

6/16 4.3 Konstruktsioonide kirjeldus 1 – 1 ALUSKORRUSE PÕRAND: Tihendatud kooritud pinnas ja sellel liivast tasanduskiht soojustus XPS (kärgpolüstüreen) plaat 2 x 100 mm hüdroisolatsioon armatuurvõrk 150x150 mm, 8 mm läbimõõt valatud betoonplaat 70 mm toruklambrid küttetoru 16-20 mm tasanduskiht aurutõke ISOVER VARIO põrandakate laminaat või keraamilised plaadi (kamina ees, köögi osas, pesuruumis, saunas ja kütteruumis) U = 0,20 W/m2K 2 -2 VÄLISSEINAD Rõhtne laudis 21, värv TIKKURILA 5089 õhutuspilu 25 distantsliist 50x25 tuuletõke 13 puitkarkass 50 x 150 mm s 600 kivivill 150 mm puitpruss 50 x 50 mm kivivill 50 mm metallkarkass 42 soojustus 42 aurutõkkel voodrilaud 12 või kipsplaat 2x siseviimistlus (pahtelkiht ja värv või tapeet) pesuruumis hüdroisolatsioonikihil plaadiliim ja glasuurplaat leiliruumis fooliumil liistud 50x20 ja lehtpuust vooder U = 0,22 W/m2K 2-4 VÄLISSEIN ABIRUUMILE profiillaudis puitkarkass 80 x 80 ühendus metallklambritega 3- 3 VAHELAGI PÖÖNINGULE käigulaudis laetalad 50 x 200 s 650 puistevill 300 laudis 22 kipsplaat U = 0,20 W/m2K

3– 4 VAHELAGI KORRUSTELE laminaatparkett puitlaudis aurutõkke ehituspaber

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

7/16 laetalad 50 x 200 s 65 puistevill 200 laudis 22 kipsplaat 13 + värv 4 – 4 KATUSLAGI Katusekatte plekk Ruuki kiviprofiil, värv RR23 tumehall niiskustõke roovilatid 25 x 100 s 530 distantsliistud 50 x 25 aluskatte armeeritud kile puitsarikad 50 x 200 mm s 100 distantslatid 50 x 30 tuuletõkkeplaat 13 kivivill 200 sisemine vooder kipsplaat 13 Abiruumi lagi soojustuseta ja sisevoodrita Karniisi all peab olema tuulutuspilu 40 mm kontuuri ulatuses. Katusekatte paigaldusel järgida tootjatehase eeskirju. 5 – 5 SOKKEL (www.reideniplaat.ee) Kooritud pinnas liivast tasanduskiht aluskarp plaatidest ümber ringi EPS soojustus 300 armatuurvõrk 150x150 läbimõõt 8 plastklambritega küttetorustik armatuurvõrgu kohal 5 – 6 TERRASSI SOKKEL Alusplokid FIBO 150x250x490 s 1500 Talad 150x50 s 600 Terrassi plank 140x27 5 – 7 VAHESEIN PÕHIKORRUSEL OSB või kipsplaat 2x 66/35 mm metallkarkass isolatsioon mineraalvill 45 mm OSB või kipsplaat 2x pesuruumis hüdroisolatsiooni järel plaatviimistlus 5 – 8 SAUNA SEIN Sisemine voodrilaud aurutõke puitkarkass 45x95 mm Sauna-Satu SPU plaat OSB plaat niiskustõke stanniolkile liistud 30x50 mm lehtpuu vooder

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

8/16 3.4 Välispiirete ja siseruumide viimistlus Välisviimistlus Hoone väliste värvide toonid kooskõlas katusega. Katusekate Katusekate katuseplekist niiskuskindlal aluskattel. Vihmavee rennid ja muud manused plekkdetailidena katusega samas toonis. Uksed ja aknad Aknad pakettaknad. Aluseks akende proportsioonid ja rütm. Uksed puidust tahvel jaotusega. Akende ja uste soojusläbivus 0,6 – 1,1 W/m2K Siseviimistlus Siseseinad viimistletakse, värvi või õhukese puitlaudisega (leiliruumis). Kasutatakse materjale, mis on tunnustatud Tervisekaitsetalituse sertifikaatidega 3.6 Ehitise plaanid, vaated ja lõiked eraldi joonistel 3.7 Ruumide eksplikatsioon I korrusel: 1. esik 8,6 m2

2. wc 1,7 m2 3. tehnoruum 4,2 m2 4. pesu 4,2 m2 5. leil 2,8 m2 6 .elutuba-köök 38,3 m2 7.abiruum 19,0 m2 Kokku korrus: 78,8 m2 II korruse ruumid: 8. eesruum 9,1 m2 9. wc 3,2 m2

10. magamistuba 13,2 m2 11. tuba 11,1 m2 12. tuba 11,1 m2 Kokku korrus: 47,7 m2 Kokku korrused: 126,5 m2 3.8 Tehnilised näitajad Hoone ehitusalune pind 92,3 m2 Rajatis (terrass) 16,8 m2 Suletud netopind 126,5 m2 s. h. eluruumid 103,3 m2 s. h. mitte eluruumid (tehnoruum + abiruum) 23,2 m2 üldkasutatav pind 67,9 m2 Köetav pind 107,5 m2 Kõrgus 7,4 m Absoluutkõrgus 41,4 m

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

9/16 Pikkus 12,0 m Laius 9,5 m Korruste arv 2 Hoone maht 508 m3 Tuleohutusklass TP-3 Märkused: Hoone maht EHR -s on arvele võetud metoodikaga, mille puhul arvesse ei võetud elamisruumideta pööningu mahtu, see on enne MTM määrust „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ 01.10.2014 nr 10. Eesti NSV – s ehitatavate individuaalelamute (eramute) ehitusprojektide koostamise, kooskõlastamise ja kinnitamise juhendi (Tallinn 1986, ENSV REK) järgi arvutati hoone katusekorruse maht korrutades katusekorruse välisseinte väliskontuuri mööda tehtud rõhtlõike pinna katusekorruse keskmise kõrgusega (võetuna katusekorruse puhtast põrandast lae soojusisolatsiooni pealispinnani. Seega jäid hoone mahust välja nii külgmised, kui ka pööningu kiiljas maht. Seega tuleb need mahud algsele hoone mahule juurde liita, et võrrelda algse ja ümber ehitatud hoone mahulisi näitajaid samas süsteemis. Põhimõõtmed, mis võimaldavad õige, praegu kehtivate nõuetele vastavate näitajate järgi mahu arvutust. Hoone pikkus 10,0 m, laius 8,5 m, kõrgus 8,8 m, sellest tubade kõrgus 2,5 – 2,7 m. Hoone maht on EHR -i järgi : 710 m3. Sellest kelder 1,7 m sügavusega on 145 m3 ja maapealne maht 565 m3. Lisandub pööningu maht, (4,5x2,6)/2x10=58,5 m3. Lisanduvad külgmised kiiljad mahud. (1,7x1,9)/2x16,5=26,6 m3. Kõik kokku 710 + 58,5 + 26,6 = 795 m3. Uue hoone maht jagatud vana hoone mahuga: 508/795 = 0,64 % Võrreldes maapealseid mahte: 795 -145 = 650 m3. 508/650=0,78% Järeldus: Ümberehitatav hoone on oluliselt väiksema mahuga, kui esialgne hoone.

5. KÜTTE- JA VENTILATSIOONI OSA Küttesüsteemi reguleerib EVS 812-3:2018 Osa 3 „küttesüsteemid“, EVS 844:2022 Hoone kütte projekteerimine. Ventilatsiooni normatiivid ET-1 0904-0393 hoonete ventilatsiooni projekteerimine 3. osa EPN 18.3.3. MTM 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“

5.1 Kütte- ja ventilatsiooni põhimõtted

Põhikorrusel põrandaküte ja elektriküttel saunaahi leiliruumis. Põrandas paiknev küttetorustik saab sooja õhkvesi soojuspumba abil, mis paikneb tehnoruumi välisseina taga. Põrandaküttel põranda lõige 200 mm XPS kärgpolüstüreeni, r/b plaat 80 mm, torud 16-20 mm toruklambritega metallvõrgul. Kontuurid kahes järgus. Välisseina ääres (akende all) 15 cm samm ja kuni 6 toru kõrvuti. Ruumi keskel samm 25 cm. Kontuurid paigaldatakse spiraalina. Küttetsoonid tubade kaupa. Küttevesi 30-350 C. Võimsusaste 100 ja 150 W/m2. Põrandasisese kütmisviisi puhul sobivad põrandakattena keraamilised plaadid, laminaatparkett. Hoone keskmiseks soojuskaoks arvestatud Eestis 45 W/m2. Hoone köetav pind 107,5 m2. Seega hoone soojavajadus 107,5 x 45 = 4838 W (5 kW). Seega soojuspumba võimsus 5 kW, müra tase 10 – 45 db. Sauna küttepind 2,8 m2, maht 2,8 x 2,4 = 6,7 m3. Sobib elektrikeris Harvia Vega BC80, küttemaht 6 – 9 m3., paigaldus seinale, teraskorpus, kaitsmed 3x16A. Soojuspumpade välised seadmed toetuvad maapinnal stabiilsele alusele 80x80 cm. Alust võib valada betoonist või teha aluskivile, mis asetseb killustiku padjal. Maaraami puhul seade paigaldada maapinnast 60 cm kõrgusele ja 40 cm seinast. Seina ja seadme vahele peab jääma vähemalt 10 cm vaba ruumi, sest just sealt 10 cm tsoonist seadme ja seina vahelt tuleb õhk seadmesse. Arvestada kondenseerunud vee tekkega. Külmade ilmadega tekib aurustile härmatis, mis automaatselt sulab. See omakorda tekitab vett, mis seadme alla voolab, kus miinus kraadidega jäätub. Olenevalt seadmest ja ilmastiku oludest võib sulatusvett koguneda 1 liiter tunnis. Soojuspumba paigaldus on litsentseeritud tegevus ja seda teha võib koolitatud spetsialist. Hooldusnõuded. Soojuspumbad ja konditsioneerid kasutavad õhu soojendamiseks ja jahutamiseks soojusvahetit. Soojusvaheti ummistub ja seadme

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

10/16 jõudlus langeb, kasvab elektrikulu ning väheneb kasutegur. Selle vältimiseks pestakse siseosa filtrid, või pestakse puhastusainega (keemiline pesu), suruõhuga sise- ja välisosa soojusvahetit, kontrollitakse külmaine lekked, mõõdetakse rõhud ja pingutatakse üle elektriühendused. Jahutamiseks kasutatavatel seadmetel kontrollitakse kondensvee äravoolu ning vajadusel puhastatakse. Hooldus kindlustab seadmele pikema eluea ning aitab avastada tekkivaid rikkeid. Kütmiseks kasutatavad soojuspumbad on soovitav hooldada enne kütteperioodi algust. Seadmed vajavad korralist hooldust sõltuvalt ilmastiku tingimustest kas rohkem või vähem spetsialisti poolt. Korraldatakse järelevalve lepinguga. Soojuspumpade kasutamisele võib piiri panna Euroopa komisjon Brüsselis, kus tahetakse keelata tulekindlad ja efektiivsed F- gaasid (freoon – klorofluoroalkaan) kui kasvuhoone gaaside tekitajad ja osooni lagundajad. Seega seadmete tööiga lahtine, ei sõltu tööaja garantiist (5 a.). MTM 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ §3 (3) sätestab nõude, et elu-, töö-, ja magamistoal peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken ruumi tuulutamiseks. §4 (5) järgi eluruumi optimaalne suhteline niiskus 40- 60%. §4 (6) järgi müra helirõhu tase ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli taset. Eluruumide sisemist keskkonda ,ventilatsiooni iseloomustavad normatiivarvud Ruum/kasutus Siseõhu temperatuur Välisõhu hulk Väljatõmbeõhu hulk C0 I/sxm2 I/s x ühik S = siirdeõhk 1.Elutuba 21 0,5 2.Magamistuba 21 0,7 3.Esik 19 (s) 4.Köök 21 (s) 20 (pliidikummiga) 5.Pesuruum 22 (s) 15 6.WC 21 (s) 10 7.Majandusruum 21 (s) 15 Õhuniiskus 40…60%. Valgustus ruumides loomulik ja kunstlik. Ruumides 300 Ix, WC ja koridorid 75 Ix, krundi valgustus 4 Ix. Ventilatsiooni osas saab kasutada seadmeid, näiteks dušši kabiini, millel sisse ehitatud ventilatsiooni süsteem juba olemas. Sama ka köögiseadmed, kaasas töötav pliidi kubu jne. 5.2 Objekti energiavajadus on ca 10000 kWh/a.

6. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI OSA Veevarustust reguleerivad ET-1 1003-0558 Kinnistu veevärgi projekteerimisnormid EPN 18.2. Kanalisatsiooni normdokumendid on ET-1 1003-0559 kinnistu kanalisatsioon EPN 18.4, ET-1 1003- 1063 kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded, KM 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit,- sademe,-kaevandus,-karjääri,-jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainete piirväärtused. RK seadus„ Veeseadus“ 11.05.1994, viimane muudatus 01.01.2019. RK seadus 18.02.2015 „Seadmete ohutuse seadus“. Kehtivuse lõpp 31.08.2023. MTM 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 5 (1) (2) alusel peab eluruum olema varustatud tualetiga ja peab olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus. Mõlemad tingimused on täidetud. Vesivarustus oma Raja küla veevärgi süsteemist. Reovesi Raja küla kanalisatsiooni süsteemi. Reovee mahu suuruse määrab pereliikmete arv ja vanus. Keskmiselt tekitab inimene 60 liitrit ö/p -s ehk 60 x 30 = 1,8 m3 jäätmevett kuus. 3 inimest 3 x 1,8 = 5,4 m3. Saun toodab hallvett, samas ka pesu pesemine saunas.. Selitatud sauna vett saab kasutada kastmiseks Soomlaste eeskujul.

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

11/16 6.1 Torustike ja seadmete paiknemine Veetoru sisend sokli alt ja edasi läbi tehnoruumi köögiosa varustuseks. Kanalisatsiooni põhitoru hoonest välja lääne poole reovee torustikku. Täpsem vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus ja joonised veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojektis. Koostatakse eraldi tööprojekti raames.

6.2 Ühendus tehnovõrkudega

Ühendused Kalda tänava lääne servas maja kohal paiknevasse kaevu torustikku. 6.4 Veemõõdusõlme kirjeldus Veemõõtja paikneb tehnoruumis. 6.5 Veevarustuse- ja kanalisatsiooni seadmestiku kasutusiga 11/16 Veevarustuse- ja kanalisatsiooni seadmestik on püsiva kontrolli all ja vahetatakse õigeaegselt välja amortiseerumise tagajärjel või seadusandlusest tingitud muutuse korral. Kasutusiga sõltub vahendite normatiivsest kasutuseast ja vee oludest aga ei ole mitte vähem kui hoone normatiivne kasutusiga (50 a.).

7. ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISTE OSA Reguleerivad järgmised normdokumendid valdkonda. ET-1 0801-0967 MTM määrus 03.07.2015 nr 86, ET-1 0801-0968 Elektripaigaldise käidule ja elektritöödele esitatavad nõuded, MTM 03.07.2015 määrus nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektri paigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“. RK seadus 18.02.2015 „Seadmete ohutuse seadus“ kehtivuse lõpp 31.08.2023.

7.1 Ühendused tehnovõrkudega Hoonesse tuleb elektrivoolu sisend kaitstud maakaabliga põhja poolt elektripostilt, kus paikneb ka liitumiskilp.

7.2 Kilbi asukoht ja kaitsmete asukoht ruumis . Hoones sees elektrikaitsmete kilp paikneb seinal inimese vaate kõrgusel nähtaval kohal tehnoruumis. Kaitsmed kilbis on järgmised: köök, sügavkülma kapp köögis, elutuba, wc + pesu, boiler, saun, põrandaküte I korrus, I korruse valgustus ja pistikud, esiku ja õue valgustus ja pistikud välitööde tarbeks. Varukaitsmeid 5. Otstarbekas on kõik kasutatavad kaitsmed märgistada kergesti loetavate siltidega lühise kergemaks leidmiseks, soovitava elektriahela leidmiseks parandustöödel jne. 7.3 Tehnilised tingimused Elektrivarustus hoones reguleeritakse elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepinguga nr Võrguühenduse läbilaskevõime on 16 A. Faaside arv on 3. Nimipinge liitumispunktis 0,38 kV. Kogu hoone elektrivarustus lahendatakse eriprojektiga. 7.4 Elektripaigaldiste iga Elektrisüsteemide iga on seoses hoone kasutusajaga ja elektrisüsteemide arenguga. Normaalne kokkuleppeline hoone kasutusiga on 50 aastat. Seoses üleminekuga päikesepaneelide kasutusele ja akude arenguga, võib võrguenergia kasutus väheneda või isegi katkeda kaugelt enne hoone normaalse kasutusaja lõppu.

Põlenud elamu ümberehituse projekt nr 0860, Kalda tn 8, Raja küla, Mustvee vald,

Jõgevamaa

PROJEKTI SELETUSKIRI

Ehitusprojekti koostas: Dmitri Onoprijuk

Ehitusprojekti joonestas: Toomas Põldmaa 26.11.2025

12/16 8. TULEOHUTUSOSA

Kütteseadmed, müüritud küttekolded puuduvad uues hoones. Põlenud hoone tuleohutusmeetmeid olid algselt ainult kaks. Puitosad isoleerida korstnalõõridest 38 cm kivist katikuga ja küttekollete ette naelutada plekk. Ümber ehitatud hoones on tänapäevaste nõuete käsitlus eraldi seletuskirjas.

9. ENERGIATÕHUSUSE OSA

Energiatõhususe miinimumnõuetele (Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“), mis kehtivad väikeelamutele, vastavalt on energiatõhususarv eelnimetatud määruse Lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“ tabel 2 alusel väikeelamutele köetava pinnaga vähem kui 120 m2, ( meil 87 m2 ) piirväärtusega 185 kWh (m2a). Piirväärtus kehtib oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul. Seaduse „Ehitusseadustik“ 11.02.2015 § 63 Terminid (4) sätestab, et „Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.“ ES § 65 Energiatõhususe miinimumnõuded, lõige 1 alusel „Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.“ Tegemist ei ole oluliselt rekonstrueeritava hoonega, põhiülesanne on katuse vahetus, soojustamine ja sanitaarruumide loomine (maksumus alla 25% kogu hoone maksumusest), seega ei ole energiatõhususe miinimumnõuete järgimine nõutav. .

I I E l----r_-]l

Kalda6 657fi:0A1:0851

o o 't)

QLo,el) o_e oo

J: --- KatdaS '*

----- N- - _65701'001:2510 s -

Kalda 10

65701 :001 :1 180

LEPPEMARGID .----o.*-- - krundi piir

Kalda 4a 657fi:AA1:A083

odc;

Kalda tdnav

657U:AU;1920 I' rll1 lt

e) a) (*, (i

o (,

C C-

C

C

as .O)k

()

rLl o

/?

Kalmisiu tee

:d01:00f i027

6_<_ _,tE/1UPLAr,t

A) Q)

q) q)

tt)s <

ea \F

; I

I

i

I

I

TEHNITISED NAITAJAD Ehitusalune pind 109,1 mz

Se//esf hoone 92,3 mz

Rajafis (terassl 16,8 m2

Su/efud netopind 126,5 mz

Eluruumid 1a3,3 mz

Mitteeluruumid 23,2 m2

Uldkasutatav pind 67,9 m2

Koetav pind 107,5 mz

Pikkus 15,0 m

Se//esf haone 12,A m

Lalus 9,5 m

Korgus 7,4 m

Absoluutkdrgus 41,4 m Maht 5AB ms

Iu/eohufusk/ass TP - 3

O O hagastus *t -+ @ madalpinge kaabelliin ---"--v*--^, puhfavee frass "'-K' '-" reoveefrass

HOO,llE K0ORDINAADID XY

1 , 6524676,96 670037,64

2, 6524670,97 670A37,29

3, 6524671,13 67Affi4,59 4, 6524667,64 670A34,41

5. 6524667,98 67()028,62

6. 6524671,47 670428,84 7, 6524671 ,68 67A025,31

B, 6524677,67 674025,66 1 . 6524676,96 670037,64

Mdrkused: 1, Krundi heakord laLtendatud hooldatud muru ja eraldatud teede ja kdiguradadega.

2. Halyasfuse moodustavad hooldatud muru ja madalhaljastus.

3, Katendiks plaatkate elamut ilmbritseval alal ja tihendatud kattega iuurde soidu tee.

4, Maapind fasane liivpinnas kunagine Peipstil)rue pohi,

POLENUD ELAMA UMBEREHIIUSE PROJEKT Kalda tn B, Raja killa, Mustvee vald, Jdgeva maakond

ASEND/ PLAAN W:540 Jooneslas' T. POLDMAA

Joonise nr Jooniste arv

1

0 Kooslas.

DMITRI

ONOPRIJUKEEP001301 27 A5.2AAB

354 h4A-K 21.05,1997 TAo nr 0BOA I Kuupiiev

i 26 11,2025

i)mberehtitatavhoone

,o n rroror, ,#42 f*5,,/,f= jfSiDS

,l {.;

I I

I

I I I l_

I

I

I

I

I

I

I

l l

i I t'iit)i

_/ *

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Mustvee Vallavalitsus

[email protected]

Tartu tn 28

49603, Jõgeva maakond, Mustvee

vald, Mustvee linn

Teie 26.05.2026

Meie 10.06.2026 nr 7.1-2/26/9095-2

Kalda tn 8 kinnistu ehitusteatise

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Jõgeva maakonna Mustvee valla Raja küla Kalda tn 8

kinnistu ehitusteatise (menetlus nr 548835, EHR kood nr 120825813).

Kinnistu (katastritunnus 65701:001:2510) asub riigitee nr 14110 Murru-Mustvee tee (edaspidi

riigitee) km 5,67-5,69 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse põlenud elamu ümberehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Dmitri Onoprijuk’i

koostatud töö nr 0860 „Põlenud elamu ümberehituse projekt.“

Oleme tutvunud kooskõlastamiseks esitatud projekti materjalidega ning palume projekti täiendada

järgmiselt.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda asendiplaanile riigitee kaitsevööndisse kavandatava hoone ning

rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte

ette näha. Kanda parkimiskohtade arv ning asukohad asendiplaanile, käsitleda parkimist

ka seletuskirjas.

4. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

5. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele

mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada

nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele

2 (3)

maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ).

Vormistada IKÕ plaan vastavalt meie riigivara kasutamiseks andmise juhendile.

Hetkel on projekti asendiplaanil kujutatud riigiteega ristuvad vee ja reovee kanalisatsiooni

trassid, kuid jooniselt ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on terves ulatuses

olemasolevate trassidega või on tegemist osaliselt olemasolevate ning osaliselt uute

trassidega (vt Joonis 1).

Eristada asendiplaanil olemasolevad ning projekteeritavad vee- ja kanalisatsioonitrassid.

Kui projekteeritavad trassid asuvad osaliselt riigitee alusel maaüksusel, tuleb projekti

koosseisus esitada ka IKÕ plaan (vt eelneva lõigu selgitus).

Joonis 1. Väljavõte projekti asendiplaanist

6. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele

maaüksusele.

7. Projekti seletuskirjas pt 2 „Asendiplaani osa“ p 2.1 „Asukoht ja üldtingimused“ on kirjas:

Lähim tuletõrje veevõtu koht paikneb põhja pool piki Kalda tänavat ca 150 m kaugusel.

Samas on projekti asendiplaanile hoone taha hoonest ca 4 m kaugusel kujutatud 37,5 m3

tuletõrje veehoidla ning markeetitud seisuplats ja osaliselt juurdepääsutee, kuid projekti

seletuskirjas seda lahendust ei käsitleta.

Kui Kalda tänaval hoonest ca 150 m kaugusel asub lähim tuletõrje veevõtu koht, kas siis

on vajalik rajada hoone taha hoovi tuletõrje veehoidla? Juhul kui kinnistule rajatakse

tuletõrje veehoidla, siis kus asub hüdrant? Juhime tähelepanu, et hüdrant ei tohi asuda

hoonele lähemal kui 30 m ning hüdrandile peab olema tagatud vähemalt 3,5 m laiune ning

25 t kandevõimega juurdepääsutee.

Hetkel on projekti seletuskirja ning asendiplaani joonisel vastuolu. Korrigeerida projekti

vastavalt sellele, kumb lahendus on õige.

8. Kanda projekti asendiplaanile elektri liitumispunkti asukoht.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 jätame

ehitusteatise kooskõlastamata.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 0860_EP_AA-3-01_seletus

2. 0860_EP_AS-4-02_asend

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]