Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rakvere Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

44305, Lääne-Viru maakond,

Rakvere vald, Sõmeru alevik

Teie 20.06.2023 nr 7-1/1-101

Meie 13.07.2023 nr 7.2-2/23/11709-4

Rakvere valla üldplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud meie kooskõlastust Rakvere valla üldplaneeringule (edaspidi planeering).

Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena on väljastanud ettepanekud Rakvere valla

üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusele 21.10.2019 kirjaga nr 15-

2/18/50924-4 (edaspidi ettepanekud). Edastasime märkused planeeringu korrigeerimiseks

10.02.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3609-1 (edaspidi märkused).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Oma ettepanekute punktis 2.2. taotlesime riigitee kaitsevööndi suurendamist riigiteede nr 5,

17157, 17149 ning 17208 lõikudes, kuid planeeringus on käsitletud vaid riigitee nr 17149

kaitsevööndi suurendamist. Oma märkuste p 3 palusime põhjendada, miks ei ole planeeringus

käsitletud riigiteede nr 5, 17157 ning 17208 teekaitsevööndite suurendamist. Rakvere valla

kodulehel on üleval dokument „Esitatud ettepanekud ja KOV seisukohad“, kus on kajastatud

meie märkused ning antud punkti juures on märkus „Ettepaneku käsitlust täpsustatakse

Transpordiametiga“. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringu materjalides on riigiteede

kaitsevööndite suurendamist kajastatud täpselt samamoodi nagu 2021. aastal meile

tutvumiseks esitatud planeeringu versioonis.

2. Planeeringus ei ole arvestatud meie märkuste p 4.

3. Oma märkuste p 8 palusime korrigeerida planeeringu „Taristu ja tehnovõrgud“ (Joonis nr 3)

joonisel riigitee nr 1 trassikoridoris kujutatud eritasandiliste ristmike asukohti vastavalt Lääne-

Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) joonisele nr 1

„Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringu „Taristu ja

tehnovõrgud“ joonisele kantud eritasandiliste ristete arv ja asukohad ei vasta

maakonnaplaneeringu lahendusele. Samuti puudub planeeringu materjalides (nii seletuskirjas

kui joonisel nr 3) informatsioon, kas planeeringu joonisel nr 3 kujutatud riigitee nr 1

eritasandilised risted kavandatakse käesoleva üldplaneeringuga või on need risted

planeeringusse kantud mõne muu koostatava projekti või planeeringu alusel. Oleme (end

Maanteeamet) Rakvere Vallavalitsusele ([email protected]) 03.06.2020 kirjaga nr

15-2/20/23588-2 edastanud riigitee nr 1 Tallinn-Narva põhimaantee Haljala-Kukruse vahelise

trassi joone koos liiklussõlmede asukohaga. Oleme nõus, kui planeeringus ei kajastata riigitee

nr 1 eritasandilisi risteid maakonnaplaneeringu seisuga ning võetakse aluseks meie poolt

2 (3)

planeeringu koostamisel esitatud andmed, kuid sellisel juhul peab olema planeeringus viidatud

kasutatud andmete päritolule.

4. Oma märkuste p 5-7 ja 10 käsitlesime planeeringu joonisel nr 3 riigitee nr 1 oluliselt muudetava

lõigu ning selle elementide kujutamist. Kooskõlastamisele esitatud planeeringu jooniselt nr 3

on eemaldatud kõik nimetatud märkuste punktides küsitavusi tekitanud elemendid –

likvideeritavad riigitee ristumiskohad, kavandatavad liiklussõlmed ja kogujateed jm. Jääb

arusaamatuks, mis põhjusel selline muudatus on tehtud.

5. Oma märkuste p 9 juhtisime tähelepanu, et planeeringu joonisel nr 3 kahe Sõmeru liiklussõlme

vahele näidatud planeeritava kohaliku tee (nr 7700067, Suurfarmi tee) ühendus riigiteega nr 1

ei ole võimalik pärast riigitee nr 1 2+2 ristlõikele viimist. Kooskõlastamisele esitatud

planeeringu versioonis ei ole antud lahendust muudetud ning ei ole lisatud ka märkust, et

nimetatud lahendus võib muutuda pärast riigitee nr 1 2+2 ristlõikele viimist (siis on võimalik

ühendus riigitee nr 1-ga kogujatee kaudu).

6. Planeeringu joonisel nr 3 on riigitee nr 1 oluliselt muudetava teelõigu trassikoridor

olemasoleva tee suhtes lõuna poole nihkes, kuigi peaks olema tsentris (joonis 1).

Planeeringu seletuskirjas ega joonise legendis ei ole kirjas mitme meetri laiune koridor sellele

„oluliselt muudetavale teelõigule“ on määratud. Maakonnaplaneeringus on kirjas:

„Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Aaspere-Haljala lõigu lahendus (ristmike, ristete,

kogujateede asukohad) on kaardile kantud oluliselt muudetava teelõiguna trassikoridoriga

150 m“ (planeeringu joonis 1). Kehtivas Sõmeru valla üldplaneeringus on:

„Planeeringukaardile on kantud olemasoleva põhimaantee T1 Tallinn-Narva koridori laius

mõlemal pool telgjoont 200 m ehitus- ja majandustegevuse piirangualana, lähtudes vajadusest

olemasoleva maantee trassi perspektiivis õgvendada ja maanteed laiendada. Käesoleval ajal

puudub maantee eelprojekt trassi rekonstrueerimiseks koos liiklussõlmede põhimõttelise

lahendusega.“ Kuna praegu on planeeringutes erinevad numbrid, siis jääb arusaamatuks

kummast lahendusest lähtub Rakvere valla üldplaneering. Lisada planeeringu joonisele ning

seletuskirja trassikoridori laius ning viide alusmaterjalile.

Joonis 1. Väljavõte planeeringu Joonisest nr 3

7. Planeeringu seletuskirjas lk 44 on lause: „Üldplaneeringuga ei ole ette näha sellist

transpordivoogude kasvu, et kavandada põhimaantee lõikude olulist muutmist, välja arvatud

Rakvere linna põhjapoolne ümbersõit.“ Meie hinnangul on see eksitav ning vastuolus

maakonnaplaneeringuga, kuna riigitee nr 1 on „oluliselt muudetav teelõik“ terve Rakvere valla

ulatuses. Hetkel saab planeeringu sõnastusest välja lugeda, et riigiteel nr 1 ei ole muudatusi

ette nähtud.

8. Planeeringu seletuskirjas lk 46 on lause: „Sõmeru alevikus on ette nähtud tootmistsoonist

ehitada uus tee läbi Kaarli küla Tallinn–Narva maanteele pikkusega ca 1,8 km, et vältida

3 (3)

veoautodega ja rasketehnikaga Sõmeru aleviku keskosa läbimist.“ Palume sõnastust

täpsustada ja täiendada vastavalt eelnevates punktides toodud infole.

9. Planeeringu seletuskirjas lk 46 on lause: „Eriti ohtlik on ristmikult sõitmine põhimaanteele nr

1 Tallinn–Narva, kus kõigepealt tuleb ületada osaliselt 17164 Arkna–Rakvere tee mahasõidu

rada. Transpordiametil on plaanis nimetatud ristmik ümber ehitada 2022 aastal.“ Juhime

tähelepanu, et ehitus toimub käesoleval aastal.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Rakvere_ÜP_seletuskiri

2. Rakvere_ÜP_KSH_aruanne

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Asukoht (L-Est’97) X 6582993

Y 638119

Planeeringuala: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD

Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS

Töö täitja: Kobras OÜ

Juhataja: URMAS URI

Juhteksperdid: URMAS URI

TEELE NIGOLA

KSH juhteksperdi abi/ keskkonnaekspert:

MARIS PALO

Üldplaneeringu projektijuht: TEELE NIGOLA

Keskkonnaekspert: NOEELA KULM

Kontrollija: ENE KÕND

2023 TARTU

Lääne-Virumaa Rakvere valla

üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2019–218

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald

2 / 177

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS: Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

PLANEERINGUALA: Lääne-Virumaa, Rakvere vald

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringule

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA JA

ÜLDPLANEERINGU

KOOSTAMISE KORRALDAJA:

Rakvere Vallavalitsus

Kooli 2, Sõmeru alevik, 44305

Lääne-Virumaa

Kontaktisik: Jaan Kangur

Maanõunik

Tel 322 1025

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel +372 730 0310

http://www.kobras.ee

KSH juhtekspert: Urmas Uri

Tel +372 730 0310

[email protected]

Teele Nigola

Tel +372 730 0310

[email protected]

Kontaktisik: Noeela Kulm

Tel +372 730 0310, +372 5693 9300

[email protected]

Eksperdid: Urmas Uri – juhtekspert

Teele Nigola – juhtekspert,

Maris Palo – põhja- ja pinnavesi, inimese tervis ja heaolu

Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandamine, looduskaitse, maakasutus, Natura hindamise ekspert

Piia Kirsimäe – kartograaf

Ene Kõnd –keskkonnapiirangud

Marite Blankin – looduskaitselised piirangud

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald

3 / 177

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri;

Teele Nigola

3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

4. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

5. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald

4 / 177

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 6

1.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA EESMÄRK ......................................................................... 7 1.2 KOOSTÖÖ JA AVALIKKUSE KAASAMINE .......................................................................................................................... 7 1.3 ÜLDPLANEERINGU JA KSH MENETLUSPROTSESS ............................................................................................................. 8

1.3.1 Üldplaneeringu ja KSH algatamine ............................................................................................................. 8 1.3.2 Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus ............................................................. 8 1.3.3 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek.......................................................................... 9

2. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE JA KESKKONNAALASTE EESMÄRKIDEGA ..................................................................................................................... 10

2.1 ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS LOODUSKESKKONNA KAITSE, SÄÄSTVA JA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU EESMÄRKIDELE ....................... 10 2.2 SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................. 18

3. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID .................................................................................................... 25

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................................................... 26

4.1 ASUKOHT JA ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 26 4.2 LOODUSKESKKOND ................................................................................................................................................. 27

4.2.1 Maastik ja looduskooslus .......................................................................................................................... 27 4.2.2 Põhjavesi ................................................................................................................................................... 29

4.2.2.1 Põhjavee kaitstus, sh nitraaditundlik ala ................................................................................................................30 4.2.2.2 Põhjaveekogumid ...................................................................................................................................................32 4.2.2.4 Põhjaveevarud ja veetarve .....................................................................................................................................33 4.2.2.5 Põhjaveekogumite seisund .....................................................................................................................................34 4.2.2.6 Nitraaditundliku ala põhjaveeseisund ....................................................................................................................38

4.2.3 Pinnavesi ................................................................................................................................................... 39 4.2.3.1 Pinnaveekogumid ...................................................................................................................................................40 4.2.3.2 Veelaskmed ja paisud .............................................................................................................................................43

4.2.5 Rohevõrgustik ja bioloogiline mitmekesisus ............................................................................................. 45 4.2.6 Kaitstavad loodusobjektid ......................................................................................................................... 48

4.2.6.1 Natura 2000 alad ....................................................................................................................................................50 4.2.7 Geoloogilised tingimused .......................................................................................................................... 51

4.2.7.1 Maapõue ressursid .................................................................................................................................................53 4.2.7.2 Maapõue ressursside kaevandamise vajadus .........................................................................................................58

4.3 VÄÄRTUSLIK MAASTIK JA KULTUURIPÄRAND ................................................................................................................. 63 4.3.1 Väärtuslik maastik .................................................................................................................................... 63 4.3.2 Väärtuslik põllumajandusmaa .................................................................................................................. 65 4.3.3 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid .......................................................................................... 65 4.3.4 Kultuurimälestised .................................................................................................................................... 66 4.3.5 Pärandkultuuri objektid ............................................................................................................................ 66

4.4 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ............................................................................................................................ 66 4.4.1 Rahvastik ................................................................................................................................................... 66 4.4.2 Ettevõtlus ja tööhõive ............................................................................................................................... 69 4.4.3 Sotsiaalne taristu ...................................................................................................................................... 70 4.4.4 Tehniline infrastruktuur ............................................................................................................................ 74

4.4.4.1 Elektri- ja gaasivõrk .................................................................................................................................................74 4.4.4.2 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ................................................................................................................................75 4.4.4.3 Soojavarustus..........................................................................................................................................................76 4.4.4.4 Transpordivõrgustik ................................................................................................................................................77 4.4.4.5 Jäätmemajandus .....................................................................................................................................................78

4.5 KESKKONNATERVIS ................................................................................................................................................. 79 4.5.1 Müra regulatsioon .................................................................................................................................... 79 4.5.2 Vibratsiooni regulatsioon .......................................................................................................................... 81 4.5.3 Õhusaaste ................................................................................................................................................. 82 4.5.4 Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus .................................................................................... 85 4.5.5 Ohuobjektid............................................................................................................................................... 88

4.6 KLIIMA JA KLIIMAMUUTUSED .................................................................................................................................... 90

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald

5 / 177

5. KAARDIANALÜÜS VÕIMALIKE TUULEPARGIALADE VÄLJASELGITAMISEKS ........................................................ 92

5.1 POTENTSIAALSED TUULEPARGIALAD ........................................................................................................................... 95 5.2 VARUDI-ALTKÜLA TUULEPARGI LAHENDUSE KUJUNEMINE JA LINNUSTIKU EELHINNANG ........................................................ 96 5.3 TUULEPARGIGA KAASNEV INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................ 97

6. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ............................................................. 99

6.1 MÕJU LOODUSKESKKONNALE ................................................................................................................................... 99 6.1.1 Mõju maastikule, maakasutusele ja looduskooslusele ............................................................................. 99

6.1.1.1 Potentsiaalsed tuulepargialad ................................................................................................................................99 6.1.2 Mõju põhjaveele ..................................................................................................................................... 100

6.1.2.1 Mõju põhjaveevarule ja veetarbimisele ...............................................................................................................101 6.1.2.2 Mõju põhjavee kvaliteedile ...................................................................................................................................102 6.1.2.3 Maavarade kaevandamise mõju põhjaveele ........................................................................................................106

6.1.3 Mõju pinnaveele ..................................................................................................................................... 109 6.1.3.1 Kalda kaitse (sh ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine) ...................................................................110 6.1.3.2 Supelranna maa-ala ..............................................................................................................................................111 6.1.3.3 Üleujutusoht .........................................................................................................................................................112

6.1.4 Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................................................ 112 6.1.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................................................... 119

6.1.5.1 Puhveranalüüsi tulemusel leitud potentsiaalne tuulepargiala .............................................................................123 6.1.5.2 Varudi-Altküla potentsiaalne tuulepargi ala .........................................................................................................125 6.1.5.3 Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekud ............................................................................................................129

6.1.6 Mõju Natura 2000 aladele ...................................................................................................................... 130 6.1.6.1 Natura eelhindamine ............................................................................................................................................130

6.2 MÕJU KAEVANDUSTEGEVUSELE .............................................................................................................................. 136 6.3 MÕJU VÄÄRTUSLIKELE MAASTIKELE JA KULTUURIPÄRANDILE ......................................................................................... 138

6.3.1 Mõju väärtuslikele maastikele ................................................................................................................ 138 6.3.2 Vaatekoridorid ja ilusad teelõigud .......................................................................................................... 142 6.3.3 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................................................ 142 6.3.4 Miljööväärtuslikud alad ja objektid ........................................................................................................ 144 6.3.5 Kultuuriväärtuslikud objektid .................................................................................................................. 144 6.3.6 Pärandkultuuri objektid .......................................................................................................................... 146

6.4 MÕJU INIMESE SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE JA HEAOLULE ......................................................................................... 146 6.4.1 Transpordiühendused ............................................................................................................................. 146 6.4.2 Teenuste kättesaadavus ......................................................................................................................... 147 6.4.3 Puhkealade kättesaadavus ..................................................................................................................... 148 6.4.4 Elanikkonna turvalisus ............................................................................................................................ 150 6.4.5 Majanduskeskkond ja töökohad ............................................................................................................. 152 6.4.6 Vara......................................................................................................................................................... 153

6.5 MÕJU KESKKONNATERVISELE .................................................................................................................................. 156 6.5.1 Kaevandamine ........................................................................................................................................ 156 6.5.2 Tootmistegevus ....................................................................................................................................... 156 6.5.3 Transport................................................................................................................................................. 158 6.5.4 Meelelahutustegevus .............................................................................................................................. 160 6.5.5 Tuulegeneraatorid ja tuulepargid ........................................................................................................... 160 6.5.6 Pinnase radoonisisaldusega arvestamine üldplaneeringus .................................................................... 161

6.6 KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD ASPEKTIDEGA ARVESTAMINE RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGUS ......................................... 162 6.7 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS ................................................................................................ 163

7. SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU TÄIENDAMISEKS ........................................................................................ 164

8. SEIRE VAJADUS ............................................................................................................................................ 167

9. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................. 168

10. KASUTATUD MATERJALID ......................................................................................................................... 169

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

6/177

1. SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Rakvere valla üldplaneering.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 33 lg 1 p 2 ja

planeerimisseaduse2 (edaspidi ka PlanS) § 74 lg 4 alusel on üldplaneeringu koostamisel KSH kohustuslik.

Rakvere valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Rakvere Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 59.

Üldplaneeringu eesmärgiks on Rakvere valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste

arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi

Rakvere vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringu koostamisel

lahendatakse PlanS § 75 lg-s 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja

planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lg 2). Rakvere valla üldplaneeringuga lahendatavad

ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud

üldplaneeringu lähteseisukohtades.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja

kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut (KeHJS § 311). KSH

viiakse läbi samaaegselt üldplaneeringu väljatöötamisega, et tagada strateegilise planeerimise eri tasanditel

keskkonnaaspektide kaalutlemise võimalus. KSH-s hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega kaasnevat

võimalikku mõju loodus-, kultuur-, sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule.

PlanS § 2 lg 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse

planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid ning KeHJS tulenevaid nõudeid aruande sisule ja muudele

tingimustele (KeHJS § 40). Eelnevast tulenevalt peab KSH aruanne sisaldama:

 strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustust;

 strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega;

 eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

 hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja

ebasoodsa mõju kohta keskkonnale;

 ülevaadet alternatiivsete arengustsenaariumite käsitlemisest ja strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud

meetmeid.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 2 Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

7/177

1.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk

KSH objektiks on Rakvere valla üldplaneering. Rakvere vald moodustati Rakvere valla ja Sõmeru valla

ühinemise teel3.

Rakvere valla üldplaneeringu KSH põhieesmärk on luua planeerimisprotsessis looduskeskkonna, inimese

tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi. Selle võimaldamiseks viiakse KSH läbi

planeerimismenetluse raames. Oluliste ebasoodsate mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu

elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste

väljapakkumine.

KSH ulatus on kogu Rakvere valla haldusterritoorium ja selle lähiümbrus.

KSH aruande koostamisel hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid ja nende

ulatust looduskeskkonnas, mõju inimese tervisele, inimese heaolule, kultuuripärandile ja varale. Tihedas

koostöös planeeringu koostajaga töötati oluliste mõjude ohjamiseks välja negatiivse mõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed eesmärgiga tagada keskkonda säästvad ning pikaajalised

ja jätkusuutlikud lahendused.

Asjakohaste mõjude all mõeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid ning „tavalisi“

mõjusid ulatuses, mis Rakvere valla üldplaneeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist.

Asjakohaste mõjude hindamine on oluline, et luua eeldused vallaelanike vajadusi ja huve arvestava,

demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, samuti ka kvaliteetse, sh tervist

ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks.

1.2 Koostöö ja avalikkuse kaasamine

Tulenevalt PlanS § 76 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Rakvere

valla üldplaneering koostatakse koostöös peatükis 1.2 nimetatud asutustega. Kui planeeringu koostamise

käigus avaldab mõni eelnevas peatükis nimetamata asutus või isik soovi olla kaasatud planeeringu ja KSH

koostamisse, siis seda ka arvestatakse.

Laiemat avalikkust teavitatakse üldplaneeringu koostamisest, avalike väljapanekute ja arutelude toimumisest

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Rakvere Valla Sõnumid, maakonna ajalehes Virumaa

Teatajaja ja Rakvere valla veebilehel (https://www.rakverevald.ee/).

Valla üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse üldplaneering ja KSH koos olulisemate lisade (eelkõige

uuringute, kooskõlastuste, arvamuste) ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja

(Rakvere Vallavalitsus) veebilehel (https://www.rakverevald.ee/).

3 „Rakvere valla ja Sõmeru valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“, Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 170.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

8/177

1.3 Üldplaneeringu ja KSH menetlusprotsess

Kogu üldplaneeringu juurde kuuluv dokumentatsioon (üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuse koopia,

üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta esitatud ettepanekute kirjade koopiad, üldplaneeringu ja

KSH aruande eelnõu avalike arutelude protokollid, kooskõlastuskirjade koopiad, asutuste ja isikute

ettepanekud ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest koos põhjendustega jne) on

esitatud üldplaneeringu juurde kuuluvate menetlusdokumentide koosseisus.

1.3.1 Üldplaneeringu ja KSH algatamine

Rakvere valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Rakvere Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 59.

KSH algatati KeHJS § 33 lg 1 p 2 ja PlanS § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik).

Rakvere valla üldplaneeringu ja KSH koostamise algatamisest teavitati 23.10.2018 ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded, 27.10.2018 maakonna ajalehes Virumaa Teataja, ajalehe Rakvere Valla Sõnumid

2018. aasta novembrinumbris ja valla veebilehel (https://www.rakverevald.ee/). Teated Rakvere valla

üldplaneeringu ja KSH koostamise algatamisest saadeti asjassepuutuvatele asutustele ja piirnevatele

kohalikele omavalitsustele 26.10.2018 (kiri nr 7-1/1-2).

1.3.2 Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus

Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise esimeseks etapiks on lähteseisukohtade (edaspidi ka LS) ning

KSH väljatöötamise kavatsuse väljatöötamine (edaspidi ka VTK). Üldplaneeringu lähteseisukohad loovad

raamistiku, milliseid ülesandeid üldplaneering lahendab ja milliseid alusuuringuid on vaja lisaks koostada, et

tagada erinevate huvide vajadusi tasakaalustav planeeringulahendus. KSH VTK-s antakse ülevaade

üldplaneeringuga mõjutatavast keskkonnast, pannakse paika keskkonnamõju hindamise ulatuse ja eeldatava

ajakava ning selgitatakse välja üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline

keskkonnamõju.

Rakvere Vallavalitsus edastas 14.11.2019 üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse

ettepanekute küsimiseks järgmistele adressaatidele (kiri nr 7-1/1-12): Rakvere Linnavalitsus, Tapa

Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus,

Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium,

Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet),

Maa-amet, Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet), Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Põllumajandusamet, Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Veeteede Amet

(alates 01.01.2021 Transpordiamet), Veterinaar- ja Toiduamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, MTÜ Eesti

Erametsaliit, OÜ Valga Puu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse

Fond, Eesti Lairiba Arenduse SA, AS Eesti Raudtee, Telia Eesti AS, Tele 2 Eesti AS, Elisa Eesti AS, Elering

AS, Elektrilevi OÜ, Eesti Energia, AS Eesti Gaas, AS Gaasivõrk, AS Rakvere Vesi, AS Rakvere Soojus, OÜ

Kunda Vesi, Adven Eesti AS, SW Energia OÜ, Lääne-Viru Maanaiste Liit, Meie Energia, MTÜ Arkna

Terviseküla, MTÜ Lasila Küla, MTÜ Levala Külaselts, MTÜ Sõmeru Start, MTÜ Uus Uhtna, MTÜ Vahva

Vaeküla, MTÜ VanaTõrma Selts, MTÜ Veltsi Küla Selts, MTÜ Virumaa Lootus, MTÜ Virumaa Põllumeeste

Liit, Ubja Külaselts Linda, Ussimäe Külaselts, AS OG ELEKTRA, AS HKScan Estonia, Bauroc AS, Osaühing

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

9/177

Egesten Transport, Osaühing Rakvere Betoon, PUR-Estonia OÜ, Osaühing Uhtna Puit, Aktsiaselts Lasila

Betoon, Põhjakeskus, AS Stora Enso Näpi saeveski.

Ettepanekuid, seisukohti või küsimusi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

kohta esitasid: Maa-amet, Kaitseministeerium, Põllumajandusamet, Veeteede Amet (alates 01.01.2021

Transpordiamet), Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Elering AS, Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve

Amet, Maaeluministeerium, Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet), Muinsuskaitseamet, Eestimaa

Looduse Fond, Keskkonnaministeerium, Eesti Raudtee, Lennuamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet),

Rahandusministeerium, Tapa Vallavolikogu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Adven Eesti AS,

Keskkonnaamet ja Päästeamet.

Asutuste ja isikute ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ja ülevaade nendega arvestamisest või

nende arvestamata jätmisest koos põhjendustega on esitatud üldplaneeringu menetlusdokumentides.

1.3.3 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus perioodil 11.01.2021–10.02.2021. Avaliku

väljapaneku perioodil olid üldplaneeringu eelnõu materjalid kättesaadavad Rakvere valla veebilehel ja

vallamajas ning Sõmeru, Uhtna ja Lepna raamatukogudes. Avaliku väljapaneku ajal viidi vallamajas 19., 20.

ja 28. jaanuaril läbi üldplaneeringu materjale tutvustatavad koosolekud (koosolekud toimusid vabariigi

valitsuse COVID-19 piiranguid täites eelregistreerimisega).

Eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitasid ettepanekuid, seisukohti, märkusi ja küsimusi Kaitseministeerium,

Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Raudtee, Vinni

Vallavalitsus, Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ (Päide Liiv OÜ lepinguline esindaja), Elering AS,

Keskkonnaministeerium ning eraisikud Inge Pikkoja, Villu Valk, Ragnar Kaivapalu ja Kai Vilu.

Rakvere vallavalitsus edastas enda seisukohad avaliku väljapaneku käigus laekunud arvamustele ja

ettepanekutele 12.03.2021.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud COVID-19 piirangutest ei olnud võimalik avaliku

väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldamine 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku

lõppemist kontaktsena, mistõttu korraldati elektrooniline avaliku väljapaneku tulemuste kaasamiskoosolek

18. märtsil. Piirangute leevenemisel korraldati avalikud arutelud kontaktsena (hajutamise nõudeid täites) 15.

juunil Sõmeru keskusehoones, 16. juunil Veltsi Lasteaed-Algkoolis, ja 17. juunil Uhtna Põhikoolis. Tagatud oli

ka elektroonilise osalemise võimalus vähemalt 15. juuni avalikul arutelul.

Eelnõu avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel laekunud ettepanekute ja märkuste alusel täiendati

planeeringut ning KSH aruannet.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

10/177

2. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDE JA KESKKONNAALASTE EESMÄRKIDEGA

2.1 Üldplaneeringu vastavus looduskeskkonna kaitse, säästva ja jätkusuutliku arengu

eesmärkidele

Eesti keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkidega

ning erinevatest Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja

soovitustega. Eesti keskkonnaalased strateegilised dokumendid kajastavad seega ka rahvusvahelisi

keskkonnaeesmärke.

Keskkonnakorralduse lähtepunktiks on säästva arengu põhimõte (ka jätkusuutlik või kestlik areng), mis

tähendab sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlalist arendamist. Eesti säästva arengu

eesmärgid aastani 2030 on esitatud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”4 (edaspidi ka SE21).

SE21 eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevadedukuse nõuded säästva arengu põhimõtete

ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.

Tabel 1. SE21 säästva arengu põhieesmärgid ja nende arvestamine Rakvere valla üldplaneeringus

SE21 säästva arengu põhieesmärgid Arvestamine üldplaneeringus

Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus).

Üldplaneering toetab Eesti kultuuriruumi jätkusuutlikust vallas kultuuriväärtuslike alade ja objektide (nt miljööväärtuslikud alad või väärtuslikud maastikud) määratlemise ning nendele kaitse- ja kasutustingimuste seadmise abil.

Inimese heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida).

Üldplaneering toetab elanike heaolu kasvu valla vajadustele vastava ruumilise arengu põhimõtete järgimise ja maakasutuse planeerimise abil.

Sotsiaalselt sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamine).

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud vajadusega tagada hajaasustusega piirkondade sidusus vajalikke teenuseid pakkuvate tihedamalt asustatud piirkondade ja Rakvere linnaga.

Ökoloogiline tasakaal (loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine).

Looduslike alade säilimist võimaldab läbimõeldud ja tasakaalukas maakasutuse planeerimine. Üldplaneeringuga nähakse eelkõige ette asustuse ning tootmis- ja äritegevuse suunamist juba tihedamalt asustatud aladele. Arvestatud on vajadusega tagada rohevõrgustiku toimimine.

SE21 eesmärkide saavutamisele saab kohalik omavalitsus kaasa aidata eelkõige läbi valla arengukavas

püstitatud täpsemate eesmärkide, tegevussuundade ja nendest tulenevate konkreetsete tegevuste. Rakvere

valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud valla arengukavas püstitatud eesmärkidega ja

üldplaneering on kooskõlas SE21 säästva arengu põhieesmärkidega.

4 Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21, Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 17.03.2005, Riigikogu poolt heaks kiidetud 14.09.2005.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

11/177

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”5 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub SE21

põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele arengukavadele. Selle eesmärgiks on määratleda

pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna

seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja

inimesele.

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” põhisuunad on:

 loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine (jäätmete ladustamine, pinnavee ja

põhjavee seisund, maavarade kaevandamine, metsakasutus, kalapopulatsioonide seisund, ulukite

asurkondade elujõulisus, mulla kasutamine, loodus- ja kultuurmaastike kasutamine);

 maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine (maastike mitmeotstarbelisus ja sidusus, liikide elupaigad

ja kooslused);

 kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet (energia tootmine ja tarbimine, ühistransport ja kergliiklus,

transpordivajadus);

 keskkond, tervis ja elu kvaliteet (väliskeskkonna tingimused, saasteained toiduahelas, joogivee ja

suplusvee kvaliteet, jääkreostuskolded, julgeolek).

Järgnevalt on kirjeldatud üldplaneeringu vastavust „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärkidele

keskkonnastrateegia põhisuundade kaupa.

5 „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030”, Riigikogu poolt heaks kiidetud 26.10.2005.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

12/177

Tabel 2. Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega seotud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgid ja nende arvestamine Rakvere valla üldplaneeringus

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringu lahendus suunab asustuse arengut juba väljakujunenud kompaktse asustusega aladele, soodustades seeläbi uute planeeritavate alade ühendamist olemasoleva veevarustuse ja reoveekäitlussüsteemiga. Joogiveega varustamise ning reovee kogumise ja puhastamise taristu arendamine toimub Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava6 (edaspidi ka ÜVKA) järgi. Üldplaneeringusse on kantud ÜVKA-s määratletud reoveekogumisalad.

Üldplaneeringus on määratud tingimused pinna- ja põhjavee kaitseks (üldplaneeringu ptk 4.2.4). Sealjuures on juhitud tähelepanu vajadusele rakendada meetmeid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks, milleks tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha vastavad meetmed. Tingimuseks on seatud, et olemasolevate tootmisalade laiendamise või uute rajamise mõju pinnaveele tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata KSH, KMH eelhinnangu või vajadusel KMH käigus. Nitraaditundlikul alal asumise tõttu on juhitud tähelepanu põllumajanduslikust tootmisest pärineva koormuse vähendamise vajadusele. Käsitletud on ka sademevee ärajuhtimist ja naftasaaduste hoidmisehitistele kehtivaid tingimusi.

Rakvere vald asub suures osas nitraaditundlikul alal. Üldplaneeringus on välja toodud, et nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb võimalusel vähendada põllumajandusmaa kasutuskoormust. Nitraaditundlikul alal asumise tõttu on põllumajandustegevuse jätkamisel oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid, järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses7 ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse vältimiseks.

6 Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018–2030, kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 12.09.2018 määrusega nr 17. 7 Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

13/177

Tabel 2 jätk...

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust.

Eesmärgiga on arvestatud.

Jäätmemajanduse arendamiseks tuleb järgida Rakvere valla jäätmekavas8 sätestatut. Üldplaneeringus on käsitletud jäätmemajanduse arendamise põhimõtteid nagu jäätmete liigiti kogumise soodustamine, liigiti kogutud jäätmete kogumisvõrgustiku tagamine ja kalmistujäätmete nõuetekohase sorteerimise võimaldamine (üldplaneeringu ptk 4.2.6).

Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringuga uusi mäe- ja turbatööstuse maa-alasid ei kavandata. Olemasolevates karjäärides ja kaevandustes on hinnatud varud piisavaks, mistõttu ei ole täiendavate alade kavandamine ja kasutuselevõtmine vajalik. Kaevandamistegevusele ettenähtud tingimused kehtestatakse kaevandamisloas. Keskkonnaloa maavara kaevandamiseks annab Keskkonnaamet.

Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringuga on valla territooriumil suur osa metsamaast määratletud ökoloogilist, majanduslikku ja rekreatiivset tähtsust omava rohevõrgustiku osaks (üldplaneeringu ptk 3.6). Täpsustatud on Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+9 määratletud rohevõrgustiku paiknemist ja kasutustingimusi (üldplaneeringu ptk 11).

Ruumilise arengu üldise põhimõttena on välja toodud, et hajaasustuses tuleks säilitada maksimaalselt kõrghaljastust, metsa olemasolul tuleb säilitada selle looduslik ilme. Tootmise ja äri maakasutuse juhtotstarvete juures ära märgitud minimaalne kõrghaljastuse nõue.

Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile.

Eesmärgiga on kaudselt arvestatud.

Üldplaneeringuga ei planeerita veekogudele kalade rändetõkkeid. Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju pinnaveekogumitele on käsitletud KSH aruandes ptk-s 6.1.3 „Mõju pinnaveele“.

8 Rakvere valla jäätmekava 2021-2026, vastu võetud 27.01.2021 nr 80. 9 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

14/177

Tabel 2 jätk...

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.

Eesmärgiga on arvestatud.

Ulukite mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus sõltub suuresti loomade rände võimalustest ning sobilike elukohtade olemasolust. Ulukite liikuvuse eelduseks on hästi toimiva rohevõrgustiku (suur metsade osakaal, sidusus, terviklikkus jne) olemasolu. Üldplaneeringu koostamisel on rohevõrgustiku toimimise tagamiseks maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatud. Ulukite liikumise võimaldamiseks on seatud näiteks järgmised tingimused (üldplaneeringu ptk 3.6):

• vältida kinnistute tarastamist hajaasustuses rohevõrgustiku alal. Kui see on siiski vajalik või on kindel soov seda teha, siis ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust ja metsanduslikust kasutusest;

• rohevõrgustiku tugialal hajaasustuses on elamute rajamine lubatud tingimusel, et õuealade (kahe talumajapidamise) või aedade vaheline kaugus on vähemalt 100 m;

• hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 100 m laiune koridori riba jääma katkematuks.

Keskkonnasõbralik mulla kasutamine.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringuga on määratletud väärtusliku põllumajandusmaa alad ning nende kasutus- ja arendamistingimused (üldplaneeringu ptk 3.1). Võttes arvesse piirkonna põllumajandusmaade kõrget boniteeti, tuleb seda kasutada võimalikult sihtotstarbeliselt. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud põhimõttega, et põllumajandus peaks jääma valla üheks valdavaks majandustegevuseks. Oluline on hoida väärtuslikud põllumajandusmaad kasutuses ja samas vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid. Üldplaneeringus on asustuse suunamisel valla üldist asustusstruktuuri säilitatud. Äri- ja tootmise maa-alade puhul võetakse esmajärjekorras taas kasutusse juba olemasolevad, endiste majandite keskuste tootmisalad.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

15/177

Tabel 3. Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud eesmärgid „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“ ja nende arvestamine Rakvere valla üldplaneeringus

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringuga on täpsustatud vallas asuvate loodus- ja kultuuriväärtuslike alade ja objektide loend ning alade ulatus. Üldplaneeringuga on seatud tingimused väärtuslike maastike, väärtusliku põllumajandusmaa, rohevõrgustiku, kultuuriväärtuslike objektide/alade, puhkemaastike (haljasalad, parkmetsad, rohealad, supelrannad jt), miljööväärtuslike alade ja vaatekoridoride kaitseks ja/või kasutamiseks.

Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.

Eesmärgiga on arvestatud.

Elupaikade ja koosluste olemasolu tagatakse üldplaneeringus asustuse suunamise ning maakasutuse ja ehitustingimuste seadmise kaudu. Üldplaneeringus on sätestatud tingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks (üldplaneeringu ptk 3.6).

Tabel 4. Kliimamuutuste leevendamise ja õhu kvaliteediga seotud eesmärgid „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“ ja nende arvestamine Rakvere valla üldplaneeringus

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringus on käsitletud võimalusi ja tingimusi tuule- ja päikeseenergeetika ning maasoojussüsteemide arendamiseks (üldplaneeringu ptk 4.2.3). Seatakse tingimused oma majapidamise või ettevõtte tarbeks tuule- ja päikeseenergeetika kasutamiseks ning ka tuule- ja päikeseparkide rajamiseks. Üldplaneeringuga nähakse ette potentsiaalsed alad tuulepargi rajamiseks. Päikeseparkide rajamiseks eelistatud alasid ei planeerita, kuid samas ei välista põhjendatud juhul sobivate tingimuste esinemisel nende rajamist ja arendamist.

Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine.

Eesmärgiga on kaudselt arvestatud.

Üldplaneeringuga ei ole võetud eesmärgiks tagada energiatarbimise kasvu aeglustamist või stabiliseerimist, kuna ei ole ette näha energiatarbimise suurenemist. Üldplaneeringuga on küll kavandatud äri ja tootmise maa-alasid, kuid ei ole teada alade täpsemat kasutust, mis põhjustaks energiatarbimise olulise suurenemise ja mis seaks ohtu energiaga varustatuse tagamise.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

16/177

Tabel 4 jätk...

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.

Teema ei ole otseselt üldplaneeringuga lahendatav. Eesmärki toetab kaudselt jäätmemajanduse arendamine vastavalt Rakvere valla jäätmekavale ja ohtlike jäätmete vastuvõtmine MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuses.

Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Eesmärgiga on arvestatud.

Rakvere valla sõiduteede, kergliiklusteede, kõnniteede, parklate ja tänavavalgustuse ehitust, renoveerimist ning teehoidu kavandatakse Rakvere valla teede arengukava 2019-203510 põhjal.

Üldplaneeringus on liikluskorralduse üldise põhimõttena välja toodud, et transpordi maa-ala määramisel tuleb arvestada kergliiklusteede rajamise võimaldamisega (üldplaneeringu ptk 4.1). Üldplaneeringuga näidatakse teed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline, et tagada ühendus valla eri piirkondade ja Rakvere linna vahel. See võimaldab juurdepääsu töökohtadele ja mitmekesistab aktiivse vaba aja veetmise võimalusi. Üldplaneeringuga sätestatakse ohutuse ja efektiivsuse tagamiseks olulised jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted (üldplaneeringu ptk 4.1.4).

Sundpendelliikluse vältimiseks kavandatakse uusi elamu- ja muid arendusalasid olemasolevatele tihedama asustusega aladele.

Üldplaneeringuga kavandatakse Rakvere ringtee põhjapoolse osa ehitamist, mis hakkab teenindama suurt hulka tööstusettevõtteid ning loob soodsad võimalused piirkonna paremaks funktsioneerimiseks ja tulevikus tööstuspiirkonna, elamurajooni või mõne muu kompleksi rajamiseks sellesse piirkonda (üldplaneeringu ptk 4.1.2).

10 Rakvere valla teede arengukava 2019-2035, kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20.03.2019 otsusega nr 78, muudetud Rakvere Vallavolikogu 18.12.2019 otsusega nr 101.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

17/177

Tabel 5. Keskkonna, tervise ja elu kvaliteediga seotud eesmärgid „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“ ja nende arvestamine Rakvere valla üldplaneeringus

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Tervist säästev ja toetav väliskeskkond.

Eesmärgiga on arvestatud.

Eesmärki toetab valla vajadustele vastav ruumiline planeerimine, mis võimaldab teenuste kättesaadavust ja vähendab pendelrännet. Üldplaneeringus on seatud tingimusi tootmistegevuse ja liiklusega seotud häiringute nagu müra, vibratsioon ja õhusaaste vähendamiseks. Tervist toetavaks on ka loodusliku keskkonna ja puhkeväärtuslike alade säilitamine ning jalgratta- ja jalgteede rajamise ette nägemine.

Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringus on käsitletud müra ja radooni teemat.

Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu.

Teema ei ole otseselt üldplaneeringuga lahendatav, kuid eesmärki toetavad üldplaneeringus vee ja pinnase kaitseks arendustegevuse osas seatud nõuded.

Kaudselt toetavad eesmärki ka väärtuslike põllumajandusmaa alade paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamine, mis toetab alade kasutamisest eelkõige toidu tootmise eesmärgil.

Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringus on seatud tingimusi põhja- ja pinnavee kaitseks ning on lähtutud Rakvere valla ÜVKA-st, mille põhimõtete järgimise abil tagatakse majapidamiste varustamine kvaliteetse joogiveega.

Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.

Eesmärgiga on kaudselt arvestatud.

Üldplaneeringuga ei nähta ette keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjektide likvideerimist ja ei kavandata tegevusi nende

alade läheduses. Üldplaneeringu põhimõtete kohaselt tuleb uusi tootmisalasid eelistatult arendada olemasolevatel

tööstusobjektidel, kus tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad

ehitusaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele.

Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneering käsitleb riskiallikaid (nt radoon, kõrge keskkonnariskiga ehitised, põhjavee reostusoht, üleujutusalad jne) ning tingimusi ja soovitusi ohu vältimiseks ja minimeerimiseks.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

18/177

Rakvere valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“

põhisuundadega üldplaneeringu täpsusastmes. Üldplaneering soodustab eesmärkide elluviimist suunates

valla ruumilist arengut ning seades ehitus- ja arendustingimusi asustuse arendamisega kaasnevate

negatiivsete mõjude vältimiseks ning leevendamiseks. Eesmärkide saavutamist toetavad üldplaneeringuga

seatud tingimused põhja- ja pinnavee kaitseks, säästlikuks loodusressursside kasutamiseks ning maastike ja

liikide mitmekesisust soodustavaks maakasutuseks.

2.2 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

KSH läbiviimisel analüüsiti üldplaneeringu seost üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“, Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+, Lääne-Viru maakonna arengustrateegiaga 2030+ ja Rakvere valla

arengukavaga 2019–2035.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”11 on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada otstarbekas

ruumikasutus Eesti kui terviku mastaabis ning seada keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused

asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Üleriigiline planeering

annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob

võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.

Peamine üleriigilises planeeringus võetud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud

paigas. Selleks on vajalik kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus

oluliste võrkudega. Järgnevalt on käsitletud üleriigilise planeeringu põhisuundade arvestamist

üldplaneeringus.

Tabel 6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” põhisuundade arvestamist Rakvere valla üldplaneeringus

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” põhisuunad

Arvestamine üldplaneeringus

Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng (mitmekesine elu- ja majanduskeskkond, teenuste kättesaadavus).

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneering toetab tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengut valla vajadustele vastavate ruumilise arengu põhimõtete järgimise ja maakasutuse planeerimise abil. Üldplaneeringuga nähakse teenuste kättesaadavuse huvides ette asustuse tihendamist. Valla majandus- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks nähakse ette uusi äri ja tootmise maa-alasid.

Head ja mugavad liikumisvõimalused (toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine, ühendus välismaailmaga, transpordiliikide tasakaalustatud kasutamine).

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud vajadusega tagada hajaasustusega piirkondade sidusus valla tihedamalt asustatud piirkondade ja ka Rakvere linnaga.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Rakvere valla teede arengukavaga (2019) (sh Rakvere põhjapoolse ümbersõidu rajamisega) (üldplaneeringu ptk 4.1).

11 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

19/177

Tabel 6 jätk...

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” põhisuunad

Arvestamine üldplaneeringus

Varustatus energiataristuga (uute energiatootmisüksuste paigutamine, välisühendused Läänemere piirkonna energiavõrkudega, taastuvenergia osakaal energiavarustuses, energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine).

Eesmärgiga on arvestatud.

Taastuvenergeetika arendamiseks on määratletud tingimused tuule- ja päikeseenergeetika arendamiseks (üldplaneeringu ptk 4.2.3). Tuuleparkide rajamise võimaldamiseks on üldplaneeringus määratletud ka selleks potentsiaalselt sobivad piirkonnad.

Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud ja täpsustatud rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike paiknemine ja ulatus. Seatud on tingimused rohevõrgustiku sidususe ja maastike väärtuste hoidmiseks (üldplaneeringu ptk 3.6 ja 3.2).

Rakvere valla üldplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga lähtudes üldplaneeringule

ülesandeks pandud täpsusastmest.

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+9 põhineb üleriigilisel planeeringul ning selle eesmärgiks on

tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi.

Selleks on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ja seatud teemade põhiselt üldised

kasutustingimused. Järgnevalt on nimetatud Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid ja käsitletud

nendega arvestamist Rakvere valla üldplaneeringus.

Tabel 7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ruumilise arengu eesmärgid ja nendega arvestamine Rakvere valla üldplaneeringus

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ruumilise arengu eesmärgid

Arvestamine üldplaneeringus

Maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine.

Eesmärgiga on arvestatud.

Oluliste loodusressurssidena käsitletakse maakonnaplaneeringus põhjavett, väärtuslikke põllumajandusmaid ja maastikke, rohevõrgustikku ning erinevate maavarade esinemist maakonnas. Üldplaneering seab tingimusi põhjavee kaitseks, täpsustab väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike ning rohevõrgustiku paiknemist, ulatust ja kasutustingimusi, mis soodustab väärtuste säilimist. Maakonnaplaneeringu täpsustamist on käsitletud üldplaneeringu peatükis 11. Üldplaneeringuga ei kavandata mäe- ja turbatööstuse maa-alasid.

Parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga.

Eesmärgiga on kaudselt arvestatud.

Üldplaneering toetab eesmärki Rakvere valla teede arengukavaga arvestamise kaudu, mis võimaldab valda läbivate transpordi ühenduste kvaliteedi tagamist. Rakvere-Kunda raudteeharu osas üldplaneeringuga arenguid ei kavandata, kuid tuuakse välja üldised rööbasteede arendamise põhimõtted.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

20/177

Tabel 7 jätk...

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ruumilise arengu eesmärgid

Arvestamine üldplaneeringus

Parem integreeritus Harju-Viru (Põhja- Eesti) regionaalsesse toimepiirkonda.

Eesmärgiga on kaudselt arvestatud.

Üldplaneeringus on välja toodud Tallinna-Narva liini ühendusvõimaluste parandamise olulisus nii reisijateveo kui kaubavedude jaoks. Raudtee ühenduse toimimist toetavad üldplaneeringuga seatud rööbasteede arendamise põhimõtted (üldplaneeringu ptk 4.1.6). Planeeringuga nähakse ette Rakvere põhjapoolse ümbersõidu rajamine.

Maakonnaplaneeringus on käsitletud maakonna ulatuses Tallinna-Narva maantee (E20) neljarealiseks väljaehitamist. Rahandusministeeriumi 18.09.2020 kirjas nr 15-4/6398-1 käsitletud põhjustel ei nähtud 2+2 maantee kavandamist ette üldplaneeringute raames, trassikoridori kavandamine on võimalik riigi eriplaneeringuga Vabariigi Valitsuse vastavasisulise otsuse korral. Üldplaneeringu koostamisel on siiski arvestatud Tallinna-Narva 2+2 maantee rajamise perspektiiviga, mis toetab integreeritust Harju-Viru regionaalsesse toimepiirkonda.

Toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik.

Eesmärgiga on arvestatud.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Rakvere vald Rakvere linna toimepiirkonda ja suures osas linna lähivööndisse. Maakonnaplaneeringus on välja toodud linna lähivööndi arengu põhimõtted, mille kohaselt on oluline linna lähivööndi tihendamine. Linna lähivööndis tuleb tähelepanu pöörata liikluskorraldusele (sh liiklusohutusele ja kergliikluse arendamisele).

Üldplaneeringuga on kavandatud uut maakasutust ja asustuse tihendamist eelkõige Rakvere linna läheduses. Arendusalasid on ette nähtud olemasolevate teede äärde. Liiklusohutuse ja ligipääsetavuse seisukohast on oluline ka Rakvere põhjapoolse ümbersõidu rajamine.

Maakonnaplaneeringus mainitakse Rakvere ümbruse linnastumist, millest tulenevalt tuleb arvestada, et nendes piirkondades oleks tagatud elamiseks sobivad tingimused (infrastruktuur, teenused jms).

Üldplaneering ei näe ette sotsiaalse infrastruktuuri arendamist, kuna teenuseid on võimalik osutada olemasolevaid ehitisi vastavalt kasutusele võttes ja kohandades. Arvestatakse ka Rakvere linna lähedusega, mis võimaldab linna lähialade elanikel teenuste kasutamist linnas.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on kohaliku tasandi väärtuslike maastike ja rohekoridoride määramine

kohalike omavalitsuste pädevus üldplaneeringute koostamise käigus.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärkidega.

Üldplaneeringu koostamisel on täpsustatud kohaliku tasandi rohevõrgustiku alade ja väärtuslike

maastike paiknemist, ulatust ning kasutustingimusi.

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ ja tegevuskava12 on aluseks kohalike omavalitsuste

ühistegevuste planeerimisel ja ellu viimisel ning riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele juhtumipõhiste

toetuste andmisel, riiklike investeeringute kavandamisel ja riigiasutuste osutatavate teenuste kättesaadavuse

muutmisel maakonnas. Maakonna arengustrateegia käsitleb inimarengu, majanduse, tehnilise taristu ja

ühistranspordi arengusuundi. Maakonna arengustrateegia hõlmab maakonna arengu peamisi strateegilisi

12 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ ja selle tegevuskava, vastu võetud 29.03.2019 Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu otsusega nr 7.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

21/177

eesmärke aastani 2030+, valdkondlike väljakutseid ehk esmatähtsaid teemasid, millega tuleb tegeleda,

täpsemaid tegevussuundi ja eesmärke kuni aastani 2023. Järgnevalt on analüüsitud üldplaneeringu vastavust

arengustrateegia eesmärkidele.

Tabel 8. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegilised eesmärgid ja nendega arvestamine Rakvere valla üldplaneeringus

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegilised eesmärgid

Arvestamine üldplaneeringus

Säilitatud on loodus- ja elukeskkond tasakaalustatud maakasutuse kaudu.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneering toetab eesmärki valla vajadustele vastavate ruumilise arengu põhimõtete järgimise ja maakasutuse planeerimise abil.

Suurem majanduslik ja logistiline integreeritus Põhja-Eesti regioonis.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud logistilist integreeritust võimaldava Rakvere põhjapoolse ümbersõidu rajamisega (üldplaneeringu ptk 4.1.2). Äri ja tootmise maa-alasid on kavandatud juba tihedamalt asustatud alade ja heade transpordiühenduste lähedusse.

Rahvusvaheliste arengukoridoride sõlmpunktid maakonnas.

Arengukoridoride sõlmpunktiks Lääne-Viru maakonnas on Rakvere linn. Kaubavoogude teenindamise sõlmpunkti potentsiaal on ka Kundal, seejuures on kaubaveo osas oluliseks Rakvere-Kunda raudteeharu. Üldplaneeringuga raudteeharu osas arenguid ei kavandata, kuid tuuakse välja üldised rööbasteede arendamise põhimõtted.

Sotsiaalteenuste kõrge kvaliteet ja kättesaadavus.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneering ei näe ette sotsiaalse infrastruktuuri arendamist, kuna teenuseid on võimalik osutada olemasolevaid ehitisi vastavalt kasutusele võttes ja kohandades.

Säilitatud maakonna identiteet ja traditsioonid, loodud väärtuste hoidmine.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringuga on täpsustatud vallas asuvate loodus- ja kultuuriväärtuslike alade ja objektide loend ja alade ulatus ning seatud tingimused väärtuste säilitamiseks ja alade kasutamiseks.

Lisandväärtusi loov haridusvõrgustik.

Teema ei ole üldplaneeringuga lahendatav.

Suurenenud ettevõtlikkus ja ettevõtluse konkurentsivõime maakonna kompetentsidest lähtuvalt. Maakonnas rahvusvahelist koostöövõrgustikku omav teadus- ja arenduskeskus.

Teema ei ole üldplaneeringuga lahendatav.

Üldplaneeringuga nähakse valla majandus- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks ette uusi äri ja tootmise maa-alasid.

Elukestva õppe võimaluste tagatus läbi kõrg-, kutse- ja huvihariduse maakonnas.

Teema ei ole üldplaneeringuga lahendatav.

Maakonna elanike tervena ja kaua elatud eluaastad.

Eesmärgiga on arvestatud.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud vajadusega vähendada tootmisest ja liiklusest põhjustatud häiringuid, säilitada loodusväärtusi ja puhkeväärtuslikke alasid, piirata keskkonnaohtlike tegevusi jne.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

22/177

Üldplaneering on kooskõlas Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiliste

eesmärkidega.

Rakvere valla arengukavaga 2019–203513 seab pikemaajalised valla arengusuunad ja eesmärgid. Rakvere

valla visioon on olla aastaks 2035 kasvavat heaolu, tasakaalustatud arengut ja turvalisust pakkuv elupaik.

Vallas väärtustatakse loodus- ja elukeskkonna hoidmist ning kohalikku identiteeti ja kultuuri.

Tabelis 9 on käsitletud Rakvere valla arengukava üldiste eesmärkidega arvestamist Rakvere valla

üldplaneeringus.

Rakvere valla üldplaneering on kooskõlas Rakvere valla arengukavas seatud eesmärkidega luues

eesmärkide saavutamiseks ruumilised eeldused ja võimalused.

13 Rakvere valla arengukavaga 2019–2035, kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

23/177

Tabel 9. Rakvere valla arengukava (2019) üldised eesmärgid valdkondade kaupa ja nende arvestamine Rakvere valla üldplaneeringus

Valdkond Üldeesmärk Arvestamine üldplaneeringus

Kogukonnad Rakvere valla kogukonnad on läbi ühistegevuse tugevad ning oma arengus jätkusuutlikud.

Üldplaneeringuga ei ole kavandatud sotsiaalse infrastruktuuri (tervishoid, haridus, sotsiaalhoolekanne, kultuur) arendamiseks uue maakasutusega alasid, kuna teenuseid on võimalik osutada olemasolevaid ehitisi vastavalt kasutusele võttes ja kohandades. Arvestatud on, et Rakvere linna läheduses on võimalik teenuseid tarbida ka linnas.

Üldplaneeringuga on täpsustatud vallas asuvate kultuuriväärtuslike alade ja objektide loend ning alade ulatus. Seatud on tingimusi kultuuriväärtuslike objektide/alade kaitseks ja/või kasutamiseks.

Haridus Rakvere vallas pakutakse kodulähedast kvaliteetset alus- ja põhiharidust ning kaasajastatud õpikeskkonda ja väärtustatakse elukestva õppe põhimõtet.

Noorsootöö Rakvere valla noored on avatud maailmavaatega ja positiivse ellusuhtumisega ettevõtlikud ja väärtustatud kogukonna liikmed ning toimib noorsooalane süsteemne koostöö, mille keskmes käsitletakse noort kui tervikut.

Kultuuritegevus Rakvere valla igas kandis hoitakse ja väärtustatakse kultuuripärandit ning tarbitakse kultuuri, mis on mitmekesine ja atraktiivne nii loojatele, korraldajatele kui tarbijatele.

Huvitegevus Rakvere vallas jätkatakse huvitegevuse ning ühistegevuse toetamist igas vanuse astmes, soodustades laste ja noorte kokkupuudet erinevate kultuurivaldkondadega.

Sotsiaalhoolekanne Rakvere vallas on efektiivselt tegutsev hoolekandesüsteem elanike iseseisva toimetuleku tagamiseks.

Valla raamatukogud Rakvere valla raamatukogud on populaarsed ning kannavad kogukonnakeskuste ja kultuuripärandi säilitajate rolli.

Sport ja tervise- edendus

Rakvere vallas on ühtlaselt heas seisukorras sporditaristu, mis leiab aktiivset kasutust ning elanikkond on tervislikke eluviise väärtustav ja füüsiliselt aktiivne.

Üldplaneeringuga on kavandatud puhke- ja virgestustegevuse maa-alasid, mille eesmärk on soodustada värskes õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist, sportimist ja lõõgastumist.

Turvalisus Rakvere vallas on järjepideva teadlikkuse tõstmisega kujundatud enda ja teiste elu väärtustav ning õnnetuste vaba ühiskonda loov elanikkond. Rakvere vald on turvaline vald, kus on elanikkonna traumade ja õnnetuste arv viidud miinimumi.

Turvalisuse tagamiseks on üldplaneeringus pööratud tähelepanu liiklusohutusele, üleujutusohule ja radooni sisaldusele pinnaseõhus.

IT-arendus IKT ja e-teenused on kaasajastatud ning kvaliteet ühtlustatud elanikkonna paremaks teenindamiseks.

Teema ei ole üldplaneeringuga lahendatav.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

24/177

Tabel 9 jätk...

Valdkond Üldeesmärk Arvestamine üldplaneeringus

Veevarustus ja kanalisatsioon

Rakvere vald on säästva arengu põhimõtteid järgiv, kaasajastatud tehnilise taristuga ja heakorrastatud elukeskkonnaga linnalähedane vald.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasolevate valdkondlike arengukavadega.

Sademevesi

Soojamajandus

Teed, tänavad, tänavavalgustus

Rakvere valla tänavavalgustusega hõlmatud piirkondades on energiasäästlik tänavavalgustus, valla teed ja tänavad on väga heas seisukorras. Liiklusohutuse tagamiseks on rajatud kergliiklusteed valla erinevatesse piirkondadesse.

Maavarad Mistahes maapõue varade elu- ja ettevõtluskeskkonda säästev kaevandamine arvestades kohaliku elanikkonna huve.

Üldplaneeringuga ei nähta kohaliku elanikkonna huve arvestades ette kaevandamistegevust.

Keskkonnakaitse Rakvere vallas hoitakse ja väärtustatakse puhast elukeskkonda. Üldplaneeringus on arvestatud kehtivate valdkondlike arengukavadega. Üldplaneeringus on käsitletud jäätmemajanduse arendamise põhisuundi (üldplaneeringu ptk 4.2.6).

Jäätmekäitlus Rakvere vallas on keskkonnateadlik ja sorteerimisharjumustega elanikkond.

Üldplaneeringus on käsitletud jäätmemajanduse arendamise põhimõtteid nagu jäätmete liigiti kogumise soodustamine, liigiti kogutud jäätmete kogumisvõrgustiku tagamine ja kalmistujäätmete nõuetekohase sorteerimise võimaldamine (üldplaneeringu ptk 4.2.6).

Haljastus Rakvere vald on targalt ja jätkusuutlikult haljastatud. Üldplaneeringuga on kavandatud haljasala ja parkmetsa maa-alasid.

Looduskaitse Rakvere vallas on looduskaitse prioriteetne valdkond ning elanikkonna poolt teadvustatud.

Üldplaneeringuga ei kavandata looduskaitselisi väärtusi kahjustavat maakasutust.

Arendus- ja planeerimistegevus

Rakvere vald on soodsa ettevõtluskeskkonnaga, arendus- ja planeerimistegevust toetav vald.

Üldplaneeringuga kavandatakse uusi äri ja tootmise maa-alasid valla ettevõtluse arendamiseks.

Elamuhooldus Rakvere valla elukeskkond on kaasaegne ning kõrge turunõudlusega. Üldplaneeringuga kavandatakse uusi elamu maa-alasid ja nähakse ette elamuarenduse tingimusi, mille abil tagada kvaliteetne elukeskkond.

Majandusüksus Rakvere vallas on tagatud paindlik ja kuluefektiivne elukeskkonna hooldus. Üldplaneeringuga kavandatakse uusi elamu maa-alasid juba tihedamalt asustatud piirkondade juurde, kus on võimalik kasutada olemasolevat taristut.

IT-arendus IKT ja e-teenused on kaasajastatud ning kvaliteet ühtlustatud elanikkonna paremaks teenindamiseks.

Teema ei ole üldplaneeringuga lahendatav.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

25/177

3. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on Rakvere vallal olnud ruumilise arengu osas kindel visioon, mistõttu

alternatiivseid arengustsenaariume välja ei kujunenud. KSH-st tulenevalt ei ole osutunud vajalikuks

planeeringuga kavandatud maakasutuse oluline muutmine ning planeeringu koostamisel ei esinenud olukordi,

mille puhul oleks planeeringulahenduse jaoks valiku tegemisel või leevendusmeetmete välja töötamisel vajalik

alternatiivsete tegevussuundade laiapõhjaline võrdlemine.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

26/177

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asukoht ja üldandmed

Rakvere vald on Lääne-Virumaa omavalitsusüksus, mis moodustati 2017. aastal Rakvere valla ja Sõmeru

valla ühinemise teel (joonis 1). Rakvere vald asub Lääne-Virumaa keskosas ümbritsedes Rakvere linna. Vald

piirneb põhjast Haljala ja Viru-Nigula valla, läänest Kadrina valla, idast Vinni valla ja Rakvere linna ning lõunast

Tapa vallaga (joonis 2). Valla pindala on 294,7 km2 ja see moodustab ca 8% Lääne-Viru maakonna pindalast.

Joonis 1. Rakvere valla territooriumi asukohaskeem (parempoolsel joonisel on tähistatud varasemate valdade piirid ja nimetused) (Maa-amet, 2019)

Valla keskuseks on Sõmeru alevik. Sõmeru alevikust Rakvere kesklinna on ca 5 km, Tallinna ca 98 km,

Tartusse ca 132 km ja Narva ca 114 km. Rakvere vallas on neli alevikku (Lepna, Näpi, Sõmeru ja Uhtna) ja

47 küla. (Rakvere valla arengukava, 2019)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

27/177

Joonis 2. Rakvere valla naaberomavalitsused (Maa-amet, 2019)

4.2 Looduskeskkond

4.2.1 Maastik ja looduskooslus

Maastikuliselt paikneb Rakvere vald Pandivere kõrgustiku (alale jääb endine Rakvere vald) ja Viru lavamaa

maastikurajooni (alale jääb endine Sõmeru vald ja endise Rakvere valla kirdenurk) alal (joonis 3).

Pandivere kõrgustik on saanud alguse kujunemisest jääaegadel jäälahkmelise kulutuskõrgustikuna, mis ulatub

paekivise hiidkühmuna (läbimõõt ca 60 km) 50–60 m üle enamkulutatud naaberalade läänes ja idas, kus olid

liustiku voolunõvad. Peamisteks pinnavormideks on moreenitasandikud, mille õhuke moreenkate on

aastatuhandete jooksul lasknud sademeveel valguda väga lõhelistesse paekividesse ja kujundatud

ca 1375 km2 suuruse infiltratsiooniala, mis on Eesti suurim karstipiirkond (Arold, 2005).

Viru lavamaa maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus

tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdavalt kulutav tegevus, Soome lahe klimaatiline mõju ning inimtegevus.

Viimane tuleneb eelkõige põlevkivi kasutamisest ja ümbertöötlemisest, mille tõttu on selles maastikurajoonis

muudetud looduslikku keskkonda rohkem, kui kusagil mujal Eestis. Iseloomulikumateks vormistikeks on

kaljuse Põhja-Eesti klindi astangud ja lavamaa lavadeks tükeldavad loode-kagusihilised jõeorud (Arold, 2005).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

28/177

Joonis 3. Eesti maastikurajoonid (Arold, 2005)

Rakvere valla maastikku ja looduslikku keskkonda on kujundanud mitmeid tuhandeid aastaid inimtegevus.

Pandivere kõrgustiku väga viljakad mullad on olnud aluseks piirkonna laialdasele põllumajandustegevusele.

Viimasest tulenevalt on Rakvere vallale iseloomulikud suured põllumassiivid, mis avavad kaugele ulatuvaid

vaateid maatikule. Põllumaad moodustavad valla pindalast ca 52%. Metsad ja rohumaad moodustavad valla

pindalast vastavalt 31% ning 8%. Metsamaastikus hakkavad silma inimeste poolt kujundatud tammikud ja

mõisapargid. Võrreldes teiste valdadega Eestis on Rakvere vallas väga vähe märgalasid. Pandivere

kõrgustikule omaselt leidub vallas karstialasid ja karstijõgesid (joonis 4). (Rakvere valla arengukava, 2019;

Arold, 2005)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

29/177

Joonis 4. Rakvere valla geomorfoloogiline ülevaade (Maa-amet, 12.04.2020)

4.2.2 Põhjavesi

Hüdrogeoloogiliselt paikneb Rakvere vald Balti arteesiabasseini loodeosas, kus põhjavesi esineb pinnakattes,

aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud

põhjavesi. (OÜ Vetepere, 2015; SWECO Projekt AS, 2018)

Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4–5 m sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m

sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi

41% infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. (OÜ Vetepere, 2015)

Pandivere kõrgustik on Eesti tähtsaim veelahkmeala. Karstivee süsteem Pandivere kõrgustiku võlvil ja nõlvade

ülaosas on moodustunud juba enne jääaega, ent on elav ja aktiivselt arenev tänapäevalgi. Pinnavee

neeldumist ja kivimite karstumist põhjustavad lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem

kõrgus. (Kobras AS, 2016; Estonica, 17.04.2020)

Kuigi pinnakate võib alal olla kuni mitme meetri paksune, ei takista kividerohke moreen, kruus ja liiv pinnavee

neeldumist mattunud karstivormidesse. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Ordoviitsiumi

lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja

maapinnalähedastes karstiõõnsustes. (OÜ Vetepere, 2015)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

30/177

Rakvere valla territooriumile jääb mitmeid keskkonnaregistrisse kantud allikaid ja karstialasid. Olulise allika-

või karstialana14 on keskkonnaregistrisse kantud Rakvere vallas asuvad Tõrma allikad (LTA1000503), Jupri

salaoja (LTA1000516) ja Muru karst (LTA1000509).

Rakvere vald jääb pea täies ulatuses Ida-Eesti vesikonda (Viru alamvesikonda), valla lõunaäär jääb Lääne-

Eesti vesikonda (Harju alamvesikonda)15. Ligi pool Rakvere valla territooriumist jääb ka Pandivere põhjavee

alamvesikonda (joonis 5).

Joonis 5. Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad (Keskkonnaministeerium, 06.12.2021)

4.2.2.1 Põhjavee kaitstus, sh nitraaditundlik ala

Rakvere valla territooriumil on esimene aluspõhjaline veekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest valdavalt

kaitsmata või nõrgalt kaitstud (joonis 6). Paiguti esineb ka keskmiselt kaitstud alasid. Kõrge reostustundlikkus

tuleneb õhukesest pinnakattest ja karstinähtustest, mille tõttu liigub sademe- ja lumesulamisvesi kiiresti

põhjavette jõudmata piisavalt puhastuda. Reostunud põhjavesi võib allikatena avanedes ka pinnavett

saastada.

Põhja- ja pinnavee kaitseks on Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusega nr 10016 määratud intensiivse

põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus

14 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal1“, Vabariigi Valitsus 06.12.2019 määrus nr 100. 15 „Vesikondade ja alamvesikondade määramine” Vabariigi Valitsuse 09.09.2010 määrus nr 132, redaktsiooni kehtivus 16.06.2013–30.09.2019. 16 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrus nr 100.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

31/177

põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatiooni sisalduse põhjavees üle 50 mg/l või

mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumise ohus

(Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016-2020). Rakvere vald jääb suures

ulatuses Pandivere nitraaditundlikule alale (joonis 6).

Joonis 6. Esimese aluspõhjalise veekihi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes (nitraaditundlik ala: EELIS, 25.08.2020; põhjavee kaitstus, aluskaart: Maa-amet, 09.11.2020)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

32/177

4.2.2.2 Põhjaveekogumid

EELIS andmetel (seisuga 22.02.2021) on Rakvere valla aladel põhiliselt järgmised põhjaveekogumid:

 Kambriumi-Vendi Gdovi (nr 1);

 Kambriumi-Vendi Voronka (nr 2);

 Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a);

 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13);

 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15).

Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 4817 on eraldi põhjaveekogumitena eristatud Ordoviitsiumi-

Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a) ja Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5b), mis moodustasid varasemalt keskkonnaministri 29.12.2009

määruse nr 7518 alusel ühtse põhjaveekogumi Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

(nr 5). Rakvere valla territooriumile jääva põhjaveekogumi nr 5a iseloomustamiseks on KSH aruandes

kasutatud olemasolevaid Ida-Eesti vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi andmeid.

Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja

esineb mosaiikselt (OÜ Vetepere, 2015). Moreenid sisaldavad vähe vett ja on väikese paksusega, mistõttu

tarvitatakse joogiveeks Kvaternaari veekihi põhjavett ainult seal, kus esinevad vett sisaldavad liivad-kruusad

(SWECO Projekt AS, 2018).

17 “Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted” keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48. 18 “Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord” keskkonnaministri 29.12.2009 määrus nr 75.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

33/177

4.2.2.4 Põhjaveevarud ja veetarve

Rakvere põhjaveevaruga ala põhjaveevaru kehtestatud kasutusaeg on kuni 31.12.205019 (tabel 10).

Tabel 10. Rakvere põhjaveevaruga ala põhjaveevaru (keskkonnaministri 20.01.2021 käskkiri nr 1-2/21/22)

Põhjaveevaruga

ala piirkond

Veekihi geoloogiline indeks

Veehaarde katastri nr Põhjavee- varu (m3/d)

Varu kategooria ja otstarve

Arkna veehaare O (Lasnamäe- Kunda)

5745, 5749, 19493 1 400 T joogivesi

Rakvere lihakombinaadi veehaare

O (Keila- Kukruse)

5746, 5747 1 000 T tootmisvesi

Rakvere linn O-Ca 2744, 10701, 2672, 9114, 2743

800 T joogivesi

Rakvere lihakombinaadi veehaare

O-Ca 10707, 10708 500 T joogivesi

Arkna veehaare O-Ca 10706, 10705 500 T joogivesi

Rakvere ümbrus O-Ca 2873, 18304, 3127, 3128, 3129, 17879, 3090, 20711, 2903, 2904, 2899, kavandatav puurkaev Vinni alevikus Päikese tn 5 (90101:001:0682)

1 760 T joogivesi

Rakvere ümbrus V2vr 10702 300 T joogivesi

Piira veehaare V2vr 10703 700 T joogivesi

Piira veehaare Ca-V 2742, 10703, 14159, 14160, 14162

4 500 T joogivesi

Arkna veehaare Ca-V 10715, 10710, 10711, 10712, 10713, 10714

2 000 T joogivesi

Rakvere ümbrus Ca-V 3110, 2898 500 T joogivesi

Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (2018) kohaselt on Rakvere valla

põhjaveevarude suurim tarbija HKScan Estonia AS (Rakvere lihakombinaat). Keskkonnakompleksloa

L.KKL.LV-39525 kohaselt on HKScan Estonia AS-il lubatud veevõtt (KOTKAS, 22.02.2021):

• Arkna (O) (364 000 m3/a) ja Rakvere lihakombinaadi (O) (260 000 m3/a) veehaardest Siluri-

Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas;

• Arkna (O-Cm) (40 000 m3/a) ja Rakvere lihakombinaadi (O-Cm) (130 000 m3/a) veehaardest

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas;

• Arkna (Cm-V) (360 000 m3/a) veehaardest Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum

põhjaveekogumist.

19 „Rakvere põhjaveevaruga ala põhjaveevaru kehtestamine“, keskkonnaministri käskkiri 20.01.2021 nr 1-2/21/22.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

34/177

Suurimad elanikest tarbijatega asumid on Sõmeru alevik, Näpi alevik, Ussimäe küla, Lepna alevik ja Uhtna

alevik. Neist Sõmeru alevik, Näpi alevik ja Ussimäe küla on ühendatud Rakvere linnavõrguga ja kasutavad

Rakvere Piira veehaarde baasil toodetud joogivett. Lepna ja Uhtna alevikul on eraldi puurkaevud, viimaste

veetarve on üle 10 korra väiksem veevõttust, mille puhul on vajalik põhjaveevaru hindamine. (SWECO Projekt

AS, 2018) Veeseaduse kohaselt tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud

põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3/d.

AS-ile Rakvere Vesi on väljastatud keskkonnaluba L.VV/328140, mille alusel toimub veevõtt Piira nr 6 (katastri

nr 14162), Piira nr 4 (katastri nr 14160) ja Piira nr 3 (katastri nr 14159) veehaardes Kambriumi-Vendi Gdovi

põhjaveekogumist ning Piira nr 2 veehaardes (katastri nr 10703) Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist

(KOTKAS, 22.02.2021; VEKA, 22.02.2021).

Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 16.04.2020) on Rakvere vallas 470 puurkaevu (sh hüdrogeoloogilise

uuringu puurkaevud ja kinnise soojussüsteemi puuraugud) ja 342 põhjaveehaaret. Suurem osa (ca 80%)

registrisse kantud puurkaevudest ammutab vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist. (EELIS, 16.04.2020)

4.2.2.5 Põhjaveekogumite seisund

Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga kuue aasta järel. Viimane hindamine viidi

läbi 2020. aastal. Järgnevalt antakse lühikirjeldus Rakvere valla territooriumile jäävatest põhjaveekogumitest.

Kokkuvõttev info põhjaveekogumite tähtsamatest parameetritest ning seisundist on antud tabelis 11.

Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (Nr 1)

Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund hinnati 2020. aastal heaks (Marandi

et al., 2020). Vaatamata heale seisundile on hinnangus välja toodud, et veevõtu intensiivistamine võib

põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda (joogivesi muutub

kasutamiskõlbmatuks). Tegemist on probleemiga, mis on aktuaalne eelkõige rannikuäärsetes piirkondades,

kus veevõtu tagajärjel tekkiv põhjavee survetaseme alanemine võib kaasa tuua merevee sissetungi või/ja

suurte veehaaretega piirkondades, kus intensiivne veetarbimine võib kaasa tuua põhjaveekogumi lamamiks

oleva kristalsest aluskorrast pärineva soolakama vee sissetungi. Suurimate veehaarete hulka kuuluvad

Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Kunda ja Kiviõli linn, Aseri ja Toila alevik. Põhjaveekogum on maapinnalt lähtuva

reostuse eest hästi kaitstud. (Hartal Projekt OÜ, 2014a)

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Nr 2)

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund hinnati 2020. aastal heaks

(Marandi et al., 2020). Voronka põhjaveekogumi põhjavesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest

kõrgemal) ja hästi kaitstud reostuse eest. Peamine koormusallikas, mis ohustab põhjaveekogumi keemilist

seisundit, on suurematest rannikuäärsetest veehaaretest veevõtu tagajärjel tekkiv põhjavee survetaseme

alanemine ja sellest tulenev merevee sissetung. (Hartal Projekt OÜ, 2014a)

Põhjaveekogumi all Ida-Virumaa idaosas levib Kambriumi-Vendi Gdovi veekompleksis ülemäära soolane vesi.

Kuigi Voronka põhjaveekogum on Gdovi põhjaveekogumist eraldatud Kotlini veepidemega, võib olukorras, kus

intensiivse veevõtu tõttu on Voronka survepind madalamal kui Gdovi survepind, Gdovi põhjaveekogumi

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

35/177

soolakam põhjavesi avaldada mõju ka Voronka põhjaveekogumi keemilisele seisundile kloriidide ja naatriumi

sisalduse suurenemise näol. (Hartal Projekt OÜ, 2014a)

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (Nr 5a)

Ida-Eesti vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund

hinnati 2020. aastal heaks (Marandi et al., 2020). Põhjaveekogumi hea looduslik kaitstus tagab oluliste

survetegurite puudumise põhjavee keemilisele seisundile. On oht, et veevõtu intensiivistamine võib põhjustada

veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda.

Soolase vee sissetungi oht on eelkõige Jõgeva maakonnas ja Põhja-Eestis rannikualadel. Põhjaveekogumi

kõige suuremad veehaarded asuvad Rakveres ja selle ümbruses. (Hartal Projekt OÜ, 2014a)

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (Nr 13)

Ida-Eesti vesikonna Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund hinnati 2020. aastal

heaks (Marandi et al., 2020). Põhjaveekogumi veevarude kujunemisel on väga oluline osa karstinähtustel.

Sademevesi neeldub pinnasesse kogu põhjaveekogumi avamusalal. Seetõttu on ka põllumajandustegevusel

suur surve põhjaveekogumile. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste

põhjaveehaarete vee kvaliteeti reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel. Sama põhimõte kehtib ka

muudel punkt- ja hajureostusallikatel, nagu näiteks ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised. (OÜ

Hartal Projekt, 2014b)

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (Nr 15)

Ida-Eesti vesikonna Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi koguseline seisund hinnati 2020. aastal

heaks, kuid keemiline seisund pestitsiidide, naftasaaduste ja nitraatide piirväärtust ületavate sisalduste

esinemise tõttu halvaks (Marandi et al., 2020). Põhjaveekogumi veevarude kujunemisel on väga oluline osa

karstinähtustel. Sellel põhjusel on ka põllumajanduslik surve põhjaveele suhteliselt suur. Põhjaveekogumil

lasuv veepide praktiliselt puudub, seepärast on põhjavesi paljudes kohtades kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Põhjaveekogumi ohustatus tuleneb suurest lämmastiku koormusest ja ohtlike ainetega reostunud

põhjaveealade olemasolust. (OÜ Hartal Projekt, 2014b)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

36/177

Tabel 11. Rakvere valla territooriumile jäävad põhjaveekogumite (edaspidi ka PVK) iseloomustus

PVK on moodustatudc /

litoloogiline koostisb

Looduslik (tegelik) põhjavee- ressurssd

(m3/d)

Põhjavee- võtta

2019. a

(m3/d)

Kinnitatud põhjavee varua, seisuga 31.12.2019 (m3/d)

Kasuta- mises olev vaba põhjavee- kogusa

(m3/d)

PVK paksus / vee looduslik voolamise suund / lasuv ja lamav veepide b ja c

Toitumine, režiim, hüdrauliline seotus b ja c

Keemiline

koostisb

Põhjavee survepind b ja c / põhjavee tase b ja c / kaitstusc

Looduslikud põhjavees olevad komponendid, mis tekitavad probleeme joogiveeallikana kasutamiselb

Peamised surveteguridc

Keemiline / koguseline ja ÜLDINE seisunde

Koormusallikad ja nende olulisusd

Nr 1 Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (Cm-V2gd)

Kambrium- Vendi veekompleksi Gdovi põhjaveekihist / segateraline liivakivi, aleuroliit

10 675

1 432 10 430 8 998 keskmine 50 m /

suund Soome lahe poole (intensiivse tarbimise tõttu suunamuutus Soome lahe poolt mandri suunas) /

lasuv: Kotlini lade; lamav: kristalne aluskord

-seotud Voronka PVK-ga, toitumine Voronka PVK-ist läbi Kotlini veepideme

-seotud tõenäoliselt ka lamava kristalse aluskorra põhjaveega

-külgmine magedama vee sissevool on Vasavere PVK-st

-PVK ei ole seotud pinnavee ja pinnaveekogumite ega maismaa-ökosüsteemidega

Cl-HCO3-Na- tüüpi

-survepind 5–15 m allpool meretaset

-vettpidavaks lasumiks Kotlini lademe savid

-maapinnalt lähtuva reostuse eest hästi kaitstud

kloriid, naatrium,

radionukleiidid,

baarium

-veevõtt

-merevee sissetung

-soolase vee sissetung PVK lamamist

hea /hea

HEA

Ohustatud

(keemiline seisund)

Oluline koormusallikas: veevõtt: veevõtust tingitud koormus (3)

Väheoluline koormusallikas: puuduvad

Nr 2 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V2vr)

Kambrium- Vendi veekompleksi Voronka põhjaveekihist / liivakivi ja aleuroliit

15 442* 3 493 18 950 15 457 keskmine 27 m /

suund lõunast põhja /

lasuv: Lükati-Lontova veepide; lamav: Kotlini lademe savikompleks

-seotud Gdovi PVK-ga

-toitub looduslikult Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksist läbi Lükati– Lontova veepideme nõrgunud veest ja mattunud orgude kohal läbi Kvaternaari ladestu setete infiltreeruvast sademeveest

-transiitvool merealusest osast

-PVK ei ole seotud pinnavee ja pinnaveekogumite ega maismaa-ökosüsteemidega

Cl-HCO3-Na- Mg-tüüpi

-surveline, survepind 3–17 m allpool meretaset, veetase vettandvatest kihtidest kõrgemal

-reostuse eest hästi kaitstud

raud, mangaan, kloriidid, radionukleiidid

-veevõtt

-merevee sissetung

-soolase vee sissetung PVK lamamist

hea / hea

HEA

Ohustatud

(keemiline seisund)

Oluline koormusallikas: veevõtt: veevõtust tingitud koormus (3)

Väheoluline koormusallikas: puuduvad

Nr 5 Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)

Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekihist / Cm-O1 Kallavere kihistu kvartsliivakivi ja Cm1 Tiskre kihistu kvartsliivakivi

49 519 (PVK5a)

4 208 (PVK5b)

2 210 (PVK5a)

2 242 (PVK5b)

12 260 (PVK5a)

9 790 (PVK5b)

10 050 (PVK5a)

7 548 (PVK5b)

keskmine 23 m /

suund Pandivere kõrgustikult radiaalselt igas suunas /

lasuv: O1 Türisalu kihistu kerogeenne kiltsavi; lamav: S-O regionaalse veepideme ja lamava Lükati-Lontova savist koosneva veepideme vahel

-infiltreerub vähesel määral Kambrium-Vendi PVK-tesse

-toitub S-O põhjaveekompleksist, ka mattunud orgude veest

-peamine toitumisala on Pandivere kõrgustik

-puudub vahetu seos pinnaveega, ei ole seotud pinnaveekogumite ega maismaaökosüsteemidega

Põhja-Eestis

HCO3-Mg-Ca- või HCO3-Cl- Ca-Mg-tüüpi

-Pandivere kõrgustikul 70 m üle merepinna,

Põhja-Eesti klindi piirkonnas väheneb radiaalselt igas suunas tasemele 20–30 m

-surveline, veetase vettandvatest kihtidest kõrgemal

- reostuse eest hästi kaitstud

kloriidid, naatrium,

raud

-veevõtt

-põlevkivi- kaevanduste veekõrvaldus

-soolase vee sissetung

hea / hea

HEA

PVK5a ohustatud

(keemiline seisund)

PVK5b ei ole ohustatud

PVK5a oluline koormusallikas: puuduvad

PVK5a väheoluline koormusallikas: veevõtt: veevõtust tingitud koormus (3)

PVK5b oluline koormusallikas: veevõtt: veevõtust tingitud koormus (3)

PVK5b väheoluline koormusallikas: puuduvad

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

37/177

Tabel 11 jätk...

PVK on moodustatudc /

litoloogiline koostisb

Looduslik (tegelik) põhjavee- ressurssd

(m3/d)

Põhjavee- võtta

2019. a

(m3/d)

Kinnitatud põhjavee varua, seisuga 31.12.2019 (m3/d)

Kasuta- mises olev vaba põhjavee- kogusa

(m3/d)

PVK paksus / vee looduslik voolamise suund / lasuv ja lamav veepide b ja c

Toitumine, režiim, hüdrauliline seotus b ja c

Keemiline koostisb

Põhjavee

Survepind b ja c / põhjavee tase b ja c / kaitstusc

Looduslikud põhjavees olevad komponendid, mis tekitavad probleeme joogiveeallikana kasutamiselb

Peamised surveteguridc

Keemiline / koguseline ja ÜLDINE seisunde

Koormusallikad ja nende olulisusd

Nr 13 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (S-O_I)

Siluri- Ordoviitsiumi põhjavee- kompleksi veekihtidest / homogeenne, lubjakivi ja dolomiidi erimid, mergli vahekihid

741 250 817 2 050 1 233 100–120 m /

Pandivere kõrgustikult Peipsi järve, Soome lahte ja Liivi lahte /

Lasuv: puudub, kohalikuks veepidemeks on moreen või jääjärveline liivsavi; lamav: Siluri-Ordoviitsiumi regionaalne veepide

-kujunemisel on väga oluline osa karstinähtustel, sademevesi neeldub pinnasesse kogu põhjaveekogumi avamusalal

Ülemises osas

HCO3-Ca-Mg- tüüpi

Sõltub reljeefist, valdavalt vabapinnaline, veetase 2–8 m sügavusel, vesikondade veelahkmejoone lähedal kuni 25– 30 m / valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega

-hajureostus (asulate maakasutus, ühiskanalisatsioonita majapidamised, põllumajandus, tööstusterritooriumid)

-punktkoormus (jääkreostusobjektid, loomakasvatus- kompleksid)

hea / hea

HEA

Oluline koormusallikas: puuduvad

Väheoluline koormusallikas:

veevõtt: veevõtust tingitud koormus (3); hajukoormus: põllumajandusest põhjustatud koormus (2.2); muu koormus: põhjavee tehistoitmine (6.1)

Nr 15 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (S-O_PandivI)

Siluri- Ordoviitsiumi põhjavee- kompleksi veekihtidest arvestades inimtegevuse, eelkõige põllumajanduse mõju põhjaveele / homogeenne, lubjakivi ja dolomiidi erimid, mergli vahekihid

483 213 1 047,4 7 580 6 532,6 100–200 m /

Pandivere kõrgustikult Peipsi järve, Soome lahte ja Liivi lahte /

lasuv: praktiliselt puudub; lamav Siluri-Ordoviitsiumi regionaalne veepide

-ülemised, tugevalt karstunud veekihid kuni 30 m sügavuseni toituvad kurisute ja karstilõhede kaudu, kujunemisel on väga oluline osa karstinähtustel

Ülemises osas

HCO3-Ca-Mg- tüüpi

sõltub reljeefist ja avatud põhjaveekihtide sügavusest. Võib eristada kahte vööd: ülemise osa 80– 100 m sügavusele (meteoroloogiliste tegurite aktiivse mõju vöö) ja alumise vöö 80–100 m kuni 200 m / paljudes kohtades

kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

nitraadid -hajureostus (asulate maakasutus, ühiskanalisatsioonita majapidamised, põllumajandus)

-punktkoormus (jääkreostuskolded)

halb / hea

HALB

Oluline koormusallikas: puuduvad

Väheoluline koormusallikas:

punktkoormus: lekked endistelt saastunud tööstusaladelt (1.5 ); hajukoormus: põllumajandusest põhjustatud koormus (2.2), lekked reostunud endistelt tööstusaladelt/jää kreostusega aladelt (2.5); muu koormus: põhjavee tehistoitmine (6.1)

Märkused ja allikad:

Põhjaveekomisjoni raamatus „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” (2004) soovitatakse kasutada eestkätt sõnu veekiht ja veekihid ning nimetusi veekompleks, veeladestik, veeladestu on kasutatud põhjaveekihtide gruppide kirjeldamise hõlbustamiseks (hõlmavad ühte või

mitut põhjaveekihti).

a Keskkonnaagentuur (KAUR), 2021.

b Veemajanduskavad 2015-2021, kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016.

c Hartal Projekt OÜ, 2014a; Hartal Projekt OÜ, 2014b.

d Marandi et al., 2019.

e Marandi et al., 2020.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

38/177

4.2.2.6 Nitraaditundliku ala põhjaveeseisund

Nitraaditundliku ala põhjavee kohta tehakse kokkuvõtteid iga nelja aasta tagant. Viimane kokkuvõte 2020.

aastal näitas, et Pandivere piirkonnas on keskmine nitraadisisaldus suurenenud 72% seirekohtades (nende

hulgas tugevalt suurenenud sirekohti 42%), vähenenud 20% seirepunktides. Samuti on Pandivere piirkonnas

juurde tulnud seirepunkte, kus NO3 suurim sisaldus on kasvanud (joonis 7). (KeM et al., 2020)

Piirkonna põhjaveest on leitud ka rohkem põhjavee piirväätust ületavaid taimekaitsevahendite jääke. Kui

eelmisel kokkuvõtte perioodil oli Adavere-Põltsamaa piirkonnas rohkem NO3 piirnormi ületavaid ja

tõusutrendiga seirejaamasid, siis perioodil 2016–2019 on hakanud Adavere-Põltsamaa piirkonnas NO3

sisaldus vähenema, samas Pandivere piirkonnas on varasemate aastatega võrreldes just rohkem nitraatiooni

piirnormi ületamisi ja esinevad tõusutrendid. Viimase kokkuvõtte aruandes on tõdetud, et Pandiveres toimunud

põhjavee lämmastikusisalduse tõus on põhjustatud intensiivsemast maaharimisest ja viimase aruandeperioodi

suuremast sademete hulgast. Kuigi loomade arv märkimisväärselt muutunud ei ole, on Pandiveres toimunud

karja koondumine suurematesse lautadesse. Suuremad laudad on põhjustanud vedelsõnnikutehnoloogia

osakaalu suurenemise. Kuigi suuremates ja enamasti uuemates lautades on nõuetele vastavad

sõnnikuhoidlad ja parem laotamistehnika, on suurfarmid ja vedelsõnnik siiski potentsiaalne oht põhjaveele.

Eestis on suurenenud ka mineraalväetiste kasutamine, mis omakorda võib mõjutada põhjavett. (KeM et al.,

2020)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

39/177

Joonis 7. Nitraatide keskmise (vasakul) ja suurima (paremal) sisalduse muutus 2016-2019. a aruandlusperioodil võrreldes eelmise, 2012-2015 aruandlusperioodiga (KeM et al., 2020)

4.2.3 Pinnavesi

Rakvere valla lõuna- ja lääneosa asub Pandivere kõrgustikul, mis on Eesti suurim karstipiirkond. Alale on

omased veerohked allikad, ajutise iseloomuga karstijärved (n-ö kevadised järved, mis moodustuvad pärast

lume sulamist) ja vooluveekogude vähesus. Samas saavad Pandivere kõrgustiku nõlvadelt alguse mitmed

veerohked jõed. Vooluveekogusid on eelkõige Rakvere valla põhja- ja idaosas, kus voolavad Viru lavamaad

läbivad Soome lahte suubuvad jõed. Valla territooriumit läbivad neli jõge: Kunda jõgi (VEE1072900), Selja jõgi

(VEE1074600), Sõmeru jõgi (VEE1075600) ja Toolse jõgi (VEE1074100). Lisaks on Rakvere vallas kümme

oja, kümme kraavi ja kolm peakraavi. Suurte üleujutusaladega siseveekogusid Rakvere vallas ei ole20.

Selja jõgi ja Kunda jõgi kuuluvad kogu ulatuses ning Sõmeru jõgi ja Toolse jõgi osaliselt (Sõmeru jõgi Mõdriku

I paisust suubumiseni Selja jõkke ja Toolse jõgi Ubja-Kohala maantee sillast suubumiseni merre) lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse21.

Viru lavamaa tasandikuline pinnamood ei ole soodustanud suurte järvede teket ega säilimist. (Arold, 2005)

Rakvere vallas on keskkonnaregistrisse kantud kaks looduslikku järve (Mätasjärv (VEE2033580) ja Väänjärv

20 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord”, keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58. 21 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

40/177

(VEE2033581)), neli tehisjärve ning kaks paisjärve (Juprijärv/Veskijärv (VEE2023320) ja Päide järv/Päide

paisjärv (VEE2066220)). Tegemist on valdavalt väikeste järvedega. (EELIS, 13.04.2020) Avalikke või avalikult

kasutatavaid järvi Rakvere vallas ei ole22.

4.2.3.1 Pinnaveekogumid

Eestis on veekaitse korraldamise eesmärgil kõik veekogud jagatud majandamise üksusteks ehk

veekogumiteks, mis võivad olla moodustatud nii ühe tervikliku veekogu, mitme ühendatud veekogu kui ka ühe

veekogu väiksema osa baasil. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv,

veehoidla, jõgi, oja või kanal, järve-, jõe-, oja- või kanaliosa või rannikuvee osa, mis võetakse seisundiklassi

määramisel aluseks (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021).

Rakvere valla territooriumile jääb osaliselt või täielikult kaheksa pinnaveekogumit. Seisuveekogumeid valla

alale ei jää. Valdavalt on Rakvere valla alal tegemist looduslike veekogudega. Erandiks on Soolikaoja, Selja

lähtest Veltsi ojani ning Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani, mis on määratud tugevasti muudetud

veekogumiks (TMV). (EELIS, 13.04.2020)

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnangu (KAUR & KeM, 2021) kohaselt on

enamus Rakvere valla alale jäävate vooluveekogumite seisund halb (tabel 12). Heas seisundis on vaid

Vaeküla pinnaveekogum.

Veekogumite mitte hea koondseisund on mitmel juhul tingitud paisudest mõjutatud kalastiku seisundist,

üldlämmastiku kõrgest tasemest või/ja inimtegevuse tõttu muudetud jõesängist. Samas on ka individuaalseid

põhjuseid, mida tuleb iga veekogumi puhul eraldi käsitleda. Näiteks Soolikaoja seisundit mõjutab lisaks

põllumajanduse hajukoormusele ka Rakvere linna sademeveed ja Rakvere linna reoveepuhasti heitvesi ning

Toolse pinnaveekogumi seisundit mõjutab Kunda lubjakivikarjääri heitveed. Oluline on märkida, et Sõmeru

jõgi ja Soolikaoja suubuvad Selja jõkke ehk Sõmeru ja Soolikaoja reostuskoormused jõuavad ka Selja jõe

pinnaveekogumitesse, mõjutades negatiivselt viimaste seisundit.

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea

seisundi saavutamise. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tulnuks veekogud viia heasse seisu 2015. aastaks.

Põhjendatud juhul pikendati perioodi 2010–2015 veemajanduskavas eesmärgi (hea seisundi) saavutamise

tähtaega aastani 2021. Perioodi 2015–2020 veemajanduskavas pikendati „hea seisundi“ saavutamise

tähtaega kuni 2027. aastani veekogumitel, mille puhul selgus, et hea seisundi saavutamine ei ole tõenäoline

ka kogu veekogumile kohalduvate põhimeetmete ja täiendavate meetmete paketi rakendamisel. (VMK, 2015)

2015. aastal viidi Kobaras AS poolt läbi Selja jõe valgala reostuskoormuse uuring, mille eesmärgiks oli

kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide

valgalal olevad koormusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe

valgala veekogumite seisundi parandamiseks. Töö tulemustes toodi välja, et kõige olulisemad koormusallikad,

mis mõjutavad Selja jõe valgala reostuskoormust on põllumajanduslik hajukoormus, mis annab suure

lämmastikukoormuse (põllumajandusmaa hektari kohta antakse põllumajandusväetiste abil kokku 112 kg

22 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine”, Vabariigi Valitsus 08.03.2012 korraldus nr 116.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

41/177

lämmastikku), Päide paisud, mis takistavad kalade rännet, ning Rakvere reoveepuhasti, mis annab

punktkoormusallikana suure fosforikoormuse (0,988 t fosforit aastas ehk ca 14% kogu Selja jõe valgalalt

pärinevast fosforist ning 49% kogu Soolikaojja jõudvast fosforist). Siinkohal on oluline märkida, et Rakvere

puhasti vastab kõikidele vee erikasutusloa nõuetele. Lisaks võivad koosmõjus teiste allikatega mõjutada

veekogumi seisundit järgnevad koormusallikad: Varangu pais, Haljala reoveepuhasti, kanaliseerimata

piirkonnad ning üle 100 loomaühikuga farmid. (Kobras AS, 2015)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

42/177

Tabel 12. Rakvere valla pinnaveekogumid ja nende seisund 2020. aastal (KAUR & KeM, 2021)

Pinnaveeko gumi nimi (veekogumi kood)

Veekogu tüüp a

Koond- seisund 2020

Eesmärk 2021/

saavutamine

Eesmärk 2027

ÖSE (ökoloogilise seisundi) 2020. aasta hinnang

ÖSE mitte hea element 2020b ÖSE mitte hea näitaja 2020c ÖSE mitte hea põhjus 2020d

KESE (keemilise seisundi) 2020. aasta hinnang

Sõmeru (1075600_1)

LV Kesine Hea/ saavutamata

Hea Kesine (viimati seiratud 2020. a)

Kalastik, Füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad (FÜKE)

Jõgede kalastikuindeks, üldlämmastik Reostunud põhjavesi, põllumajanduse hajureostus, jõesängi muutmine, Rägavere kalapääsu efektiivsus teadmata

Pole seiratud

Soolikaoja (1075300_1)

TMV Halb Hea/ saavutamata

Hea Halb (viimati seiratud 2020. a)

Kalastik Jõgede kalastikuindeks Settekoormus, paisud, jõesängi muutmine, Rakvere heitveed, jääkreostus

Pole seiratud

Selja lähtest Veltsi ojani (1074600_1)

TMV Kesine Hea/ saavutamata

Hea Kesine (viimati seiratud 2020. a)

Kalastik, Füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad (FÜKE)

Jõgede kalastikuindeks, üldlämmastik kraavitamine, põllumajanduse hajureostus, jõesängi muutmine, Päide I ja Päide II paisud

Pole seiratud

Selja Veltsi ojast Soolikaojani (1074600_2)

LV Halb Hea/ saavutamata

Hea Halb (viimati seiratud 2020. a)

Kalastik, Füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad (FÜKE)

Jõgede kalastikuindeks, üldlämmastik Põllumajanduse hajurostus, paisud (Päide I ja II), Varangu pais, jõesängi muutmine

Pole seiratud

Selja Soolikaojast Varangu mnt sillani (1074600_3)

LV Halb Hea/ saavutamata

Hea Halb (viimati seiratud 2020. a)

Kalastik, Füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad (FÜKE)

Jõgede kalastikuindeks, üldlämmastik Rakvere heitvesi Soolikaoja kaudu, Sõmeru jõe põllumajanduse hajureostus, paisud, Varangu pais

Hea (viimati seiratud 2020. a)

Toolse (1074100_1)

LV Halb Hea/ saavutamata

Hea Halb (viimati seiratud 2015. a)

Kalastik Jõgede kalastikuindeks Kalastik: lubjakivikarjääride heitveed, Kaliküla mnt truup (hilissügiseni), Paeallika (Ojaküla ülemine) truup, Kunda lubjakivikarjääri heitveed

Hea (viimati seiratud 2015. a)

Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani (1072900_2)

TMV Halb Hea/ saavutamata

Hea Halb (viimati seiratud 2020. a)

Kalastik Jõgede kalastikuindeks Paisud (Kunda HEJ, IMG Energy ja Kunda mõisa paisud), jõesängi muutmine

Pole seiratud

Vaeküla (1073700_1)

LV Hea Hea/ saavutatud

Hea Hea (viimati seiratud 2015. a)

- - - Pole seiratud

a Tugevasti muudetud veekogum (TMV) või looduslik pinnaveekogum (LV). b Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedielement või -elemendid, mille tõttu pinnaveekogumi ökoloogiline seisund ei ole hea või väga hea. c Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedinäitajad, mille tõttu ei ole pinnaveekogum heas või väga heas seisundis. d Põhjus, mille tõttu pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedielement ei ole heas või väga heas seisundis.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

43/177

4.2.3.2 Veelaskmed ja paisud

Keskkonnaportaali (andmed seisuga 07.12.2021) on kantud üks Rakvere vallas asuv pinnaveehaare: Sõmeru

maltoosatsehh (PIH0000014). Keskkonnaloa nr L.VV/331937 alusel on Rakvere Põllumajandustehnika OÜ-l

lubatud Sõmeru jõest võtta 173 m3 vett ööpäevas (KOTKAS,07.12.2021).

Pinnaveekogude seisundit mõjutab veekogude kasutamine heitvee suublatena. Keskkonnaportaali andmetel

(seisuga 07.12.2021) on vallas registreeritud 22 heitveelaset, millest üheksa on registreeritud tavalise

heitveena, kümme sademevee- ja drenaaživeena, kaks karjääriveena ja üks jahutusveena (tabel 13).

Tabel 13. Rakvere vallas registreeritud veelaskmed (keskkonnaportaal, 07.12.2021) ja vastavad keskkonnaload (KOTKAS, 07.12.2021)

Registrikood Objekti nimetus Veekasutaja nimi

Heitvee liik Veekogu Loa nr Loa kehtivus

HVL0590310 Pahnimäe sademevesi

AS YIT Eesti Sademe- ja drenaaživesi

Piiripõllu kraav

- -

HVL0597110 Bauroc Andja Bauroc AS Heitvesi Põldarumäe oja

- -

HVL0594510 Näpi tankla Circle K Eesti AS Sademe- ja drenaaživesi

Näpi oja - -

HVL0598810 Lihakombinaadi sademevee PS

HKScan Estonia AS

Sademe- ja drenaaživesi

Näpi oja L.KKL.LV- 39525

21.11.2005– ...

HVL0593120 Aru-Lõuna karjäär

Kunda Nordic Tsement AS

Karjäärivesi Toolse jõgi - -

HVL0593180 Ubja põlevkivi- karjäär

Kunda Nordic Tsement AS

Karjäärivesi Toolse jõgi L.VV/324986 10.11.2014– 20.06.2027

HVL0590910 Lääne-Viru Jäätmekeskuse väljalask

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus

Sademe- ja drenaaživesi

Ussimäe kraav

- -

HVL0600030 Biolodu sissevool II

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus

Sademe- ja drenaaživesi

- - -

HVL0600020 Biolodu sissevool I

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus

Sademe- ja drenaaživesi

- - -

HVL0596910 Lepna OG Elektra Tootmine AS

Heitvesi Tobia peakraav

- -

HVL7959831 Lepna käitluskoht Ragn-Sells AS Sademe- ja drenaaživesi

pinnas - -

HVL0599110 Roodevälja Raktoom AS Sademe- ja drenaaživesi

Näpi oja L.VV/331301 13.07.2018 - ...

HVL0592620 Maltoosatsehh Rakvere Põllumajandus- tehnika OÜ

Jahutusvesi Sõmeru jõgi L.VV/331937 26.11.2018– ...

HVL0596120 Kohala Rakvere Vallavalitsus

Heitvesi Kunda jõgi L.VV/333643 26.10.2019– ...

HVL0596130 Vaeküla Rakvere Vallavalitus

Heitvesi Vaeküla oja L.VV/333643 26.10.2019– ...

HVL0593210 Arkna Rakvere Vesi AS Heitvesi Selja jõgi L.VV/327362 01.04.2016– ...

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

44/177

Tabel 13 jätk...

Registrikood Objekti nimetus Veekasutaja nimi

Heitvee liik Veekogu Loa nr Loa kehtivus

HVL0594220 Ubja Rakvere Vesi AS Heitvesi Toolse jõgi L.VV/327393 21.03.2016– ...

HVL0596110 Uhtna Rakvere Vesi AS Heitvesi Kunda jõgi L.VV/330629 12.07.2018– ...

HVL0593240 Veltsi Rakvere Vesi AS Heitvesi Veltsi oja L.VV/332434 01.04.2019– ...

HVL0593230 Lasila Rakvere Vesi AS Heitvesi pinnas KL-509884 28.01.2021- ...

HVL0596210 Näpi saeveski Stora Enso Eesti AS

Sademe- ja drenaaživesi

Näpi oja KL-506943 13.02.2020– ...

HVL0590920 Sämi liivakarjäär Sämiliiva OÜ Sademe- ja drenaaživesi

Vilepilli kraav L.VV/327102 01.01.2016 - 09.05.2026

Rakvere vallas asub 11 keskkonnaregistrisse kantud paisutusrajatist, millest kuus on olemasolevad paisud

(tabel 14). Selja jõel on kolm paisutusrajatist, neist on Päide paisud kaladele ületamatud ja Paatna paisul

rändetõke puudub. Sõmeru, Kunda ja Toolse jõel rändetõkked puuduvad.

Tabel 14. Rakvere vallas asuvad paisutusrajatised (EELIS, 07.12.2021)

Nimi Kood Vooluveekogu Staatus

Päide I PAIS019850 Selja jõgi VEE1074600 -

Päide II PAIS019860 Selja jõgi VEE1074600 -

Paatna PAIS013980 Selja jõgi VEE1074600 -

Arknaveski PAIS011080 Selja jõgi VEE1074600 Hävinud/lammutatud

Sõmeru PAIS010910 - Hävinud/lammutatud

Kohala PAIS012640 Kunda jõgi VEE1072900 Hävinud/lammutatud

Semmiveski PAIS022250 - Hävinud/lammutatud

Juprijärve PAIS013250 - -

Kohala mõisa PAIS014050 - -

Nortsu PAIS023290 Soolikaoja VEE1075300 Hävinud/lammutatud

Rahkla PAIS020150 - -

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

45/177

4.2.5 Rohevõrgustik ja bioloogiline mitmekesisus

Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks peetakse suuresti liikide ja nende elupaikade ehk

ökosüsteemide mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus on väärtus, mis pakub hulgaliselt ökosüsteemi

teenuseid, millest me sõltume. Ökosüsteemi teenused on erinevad keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed ning

majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimestele/elanikele pakuvad, siia hulka kuulub näiteks biomassi

produktsioon, mitmesugused regulatiivsed omadused nagu tolmeldamine, erosiooni vältimine, veeringe

reguleerimine, samas ka puhtalt esteetilised ja vaimsed, st rekreatiivsed väärtused. Elupaikade rohkus loob

eeldused suureks liigirikkuseks, samas Eesti geograafilise asendi tõttu elavad paljud liigid siin oma leviala piiril

(Euroopa Liit, 2011; OÜ Hendrikson & Ko, 2018).

Eestis on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise huvides haruldasemad, ohustatumad, esinduslikumad ja

tüüpilisemad liigid, maastikud, kooslused ja kompleksid seadusega kaitse alla võetud ning nende kasutamisele

piirangud seatud. Erinevate elupaikade ja liikide kaitsmisest ei piisa, kui ruumiliselt on elupaigad eraldatud

ning liikide levik piiratud. Ruumilises planeerimises on oluline tagada elupaikade seotus ning toimimine ühtse

ökoloogilise võrgustikuna, sest vaid sellisel juhul on tagatud bioloogilise mitmekesisuse säilimine.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis tuuakse välja, et Euroopa Liidu rohetaristu strateegia seab eesmärgiks

säilitada või taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja

kliimamuutustega kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab ökosüsteemiteenuseid.

Rohevõrgustiku alad on mitmekesised, ulatudes kaitsealadest ja linnametsadest majakatustel olevate

aedadeni ning hõlmates looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi,

parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega seotud alasid. (OÜ Hendrikson & Ko, 2018)

Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade

võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad (tugialad) on ühendatud loomade liikumist ja

liikide levikut tagavate rohekoridoridega. Üleriigilise planeeringuga on määratletud üle-eestiliselt olulised

rohevõrgustiku tuumalad (tugialad) ja koridorid, mida täiendavad neid ühtseks võrgustikuks siduvad

maakondlikud rohestruktuurid (joonis 8).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

46/177

Joonis 8. Eesti rohevõrgustiku riigi tasandi tuumalad ja koridorid (Eesti 2030+, 2012)

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) kohaselt on rohevõrgustiku eesmärk väärtuslike maastike,

ökosüsteemide ja liikide kaitsmine, looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni toetamine,

looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine ning keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine

inimesele vajalikul tasemel. Rohevõrgustik aitab tagada looduslikku mitmekesisust, parandab loomade ja

lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdab eluslooduse ökoloogilist toimimist.

Rohevõrgustiku põhimõtete rakendamine võimaldab esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt arvestada

looduslike alade keskkonda kujundavat mõju.

Lääne-Virumaa rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringus (joonis 9).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

47/177

Joonis 9. Lääne-Virumaa rohevõrgustik Rakvere valla territooriumil (rohevõrgustik: Lääne-Viru maakonnaplaneering, 2019; aluskaart: Maa-amet, 2020)

Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku lahenduse kohaselt jäävad Rakvere valla territooriumile vaid

piirkondliku/maakondliku tasandi tugialad ning koridorid. Kusjuures tugialad jäävad valla territooriumile vaid

väga väheses ulatuses. Riikliku tasandi tugialasid valla aladel määratud ei ole. Rakvere vallas on

rohevõrgustiku struktuuride tihedus väike. Haldusterritooriumi edelaosas rohevõrgustik peaaegu täielikult

puudub. Rohevõrgustiku väike osakaal on tingitud sellest, et vallas ei ole sobilikku sidusat ökosüsteemset

koosseisu rohevõrgustiku moodustamiseks (joonis 10). Suur osa maa-alast on kasutuses

põllumajandusmaana. Rohevõrgustiku kontekstis omavad kõrgemat loodusliku väärtust metsad ja märgalad.

Põllumajanduslikel ning linnalistel ökosüsteemidel on väiksem väärtus. Rohevõrgustiku toimivust häirivad

mitmed konfliktalad: rohevõrgustik lõikub Tapa-Narva ja Rakvere-Kunda raudteega, riigimaanteega nr 1

Tallinn-Narva, tugimaanteega nr 20 Põdruse-Kunda-Pada ja tugimaanteega nr 23 Rakvere-Haljala.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

48/177

Joonis 10. Rakvere valla ökosüsteemide seisund ja loodusmaastiku sidusus (alusandmed: Helme jt, 2020, ELME projekt)

Maakonnaplaneeringu põhjal on kohaliku tasandi rohekoridoride määramine kohalike omavalitsuste

pädevuses üldplaneeringute koostamise käigus. Maakonnaplaneeringu KSH-s järgi tuleb valla territooriumil

paiknevad kohaliku tähtsusega tuumalad ühendada ülejäänud võrgustikuga vähemalt ühe, soovitatavalt kahe

kohaliku tasandi koridori kaudu. Nenditud on, et määratletud maakonna taseme rohevõrgustikust puuduvad

mitmed ühtse terviku moodustamiseks vajalikud koridorid, mis tuleb lahendada üldplaneeringutes.

4.2.6 Kaitstavad loodusobjektid

Kaitsealad, hoiualad, projekteeritavad kaitsealad

Rakvere valla territooriumile jääb osaliselt või täielikult kaksteist kaitseala ja kaks hoiuala (joonis 11). Rakvere

valda jäävad kaitsealad on väikse pindalaga ja paiknevad hajusalt üle kogu valla. Kõige suurema

territooriumiga on valla edelaosas asuv Lasila looduskaitseala, mis ulatub osaliselt ka Tapa valda, ning Sämi

maastiku kaitseala valla idaosas, mis jääb enamikus Viru-Nigula valda. Suure osa kaitsealadest moodustavad

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

49/177

mõisapargid. Lisaks piirneb Rakvere vald edelas Neeruti ja Porkuni maastikukaitsealaga ning idas (Rägavere

külas) projekteeritava Kantküla-Mustjärve looduskaitsealaga (PLO1001068). (EELIS, 17.02.2022).

Eestimaa Looduse Fond on teinud ettepaneku võtta kaitse alla vääriselupaigana inventeeritud ala Mädapea

külas (ala nr 123. ID: 1123465258 ), kus väärtuste kaitse ei ole praegu tagatud. Alal paikneb kitsalt kohastunud,

ohustatud, ohualtide ja haruldaste liikide tõenäoline elupaik (alalt on leitud II ja III kategooria kaitsealuseid

liike). Osaliselt on tegemist endise hoiumetsaga ning ala on kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualtide ja

haruldaste liikide tõenäoline elupaik. (EELIS, 17.02.2022)

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

Rakvere vallas asub üks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt23 – Pahnimäe maastikukaitseala

(KLO5000025). Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe

oos), maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi; tagada kaitsealuste liikide ja nende

kasvukohtade kaitse. (EELIS, 17.02.2022)

Kaitsealuste liikide leiukohad

Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 17.02.2022) on vallas 20 I kaitsekategooria liigi leiukohta, 85 II

kaitsekategooria liigi leiukohta ning 209 III kaitsekategooria liigi leiukohta. Rakvere valla territooriumil leiduvad

I kaitsekategooria loomaliigid on: Aquila pomarina (väike-konnakotkas), Haliaeetus albicilla (merikotkas) ja

Lagopus lagopus (rabapüü). Lisaks on vallas I kaitsekategooria taimeliigi Ranunculus lanuginosus (villtulikas)

ja I kaitsekategooria seeneliigi Sarcosoma globosum (limatünnik) ning Grifola frondosa (leht-kobartorik)

leiukohti.

Püsielupaigad

Valla põhjaosas asub viis väike-konnakotka püsielupaika ning üks merikotka püsielupaik (EELIS, 03.05.2023).

Väike-konnakotka esinemine on tõenäolisem piirkondades, kus on toitumisaladeks sobivaid pikaajalisi

rohumaid. Linnu pesapuud asuvad aga kõrge vanusega puistutes. Rakvere vallas jäävad liigi püsielupaigad

piirkonda, kus asub erinevad rohumaid ja teisi avamaakõlvikuid (haritavad põllumajandusmaad). Linnu

peamisteks ohuteguriteks on seniteadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade

hävimine ja kvaliteedi langus. (Väike-konnakotka kaitse tegevuskava, 2018)

Valla edelapoolsesse nurka jääb Lasila harivesiliku püsielupaik (KLO3000739)) ning valla keskkossa

Taaravainu käpaliste püsielupaik (KLO3001242). Viimase kaitse eesmärk on II kaitsekategooria taimeliikide

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja kärbesõis (Ophrys insectifera) kaitse. Alal inventeeritud

elupaikadeks on erinevad poollooduslikud kooslused: 6270* liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, 6410

sinihelmikakooslused, 7230 liigirikkad madalsood. (EELIS, 17.02.2022)

Kaitsealused üksikobjektid

EELIS andmetel (seisuga 17.02.2022) jääb valla territooriumile kaks kaitsealust üksikobjekti: Rahkla allikad

(KLO4001070) ja Samma allikad (KLO4001073). Rahkla küla juures asuvate Rahkla allikate puhul on tegemist

23 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017 määrus nr 8.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

50/177

allikate gruppiga, mis asuvad Pandivere kõrgustiku kirdenõlval. Allikatest saab alguse oja, mis suubub Kunda

jõkke. Samma allikad asuvad Huljast ca 0,5 km kirdes. Allikatest saab alguse oja, mis suubub Selja jõkke.

Joonis 11. Rakvere vallas asuvad kaitsealad ja hoiualad (andmed: EELIS, 17.02.2022)

4.2.6.1 Natura 2000 alad

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud

lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada

üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on

kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati

Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad.

Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korraldusega nr 61524.

24 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

51/177

Rakvere valla haldusterritooriumile jääb osaliselt või täielikult viis Natura 2000 loodusala (joonis 12, tabel 26).

Vallast välja, kuid välispiiri lähedale jäävad edelas Porkuni loodusala (RAH0000374) ja Neeruti loodusala

(RAH0000359). Natura 2000 linnualasid Rakvere valla territooriumil ei ole.

Joonis 12. Rakvere valla haldusterritooriumile jäävad Natura 2000 loodusalad (andmed: EELIS, 13.04.2020; aluskaart: Maa-amet, 13.04.2020)

4.2.7 Geoloogilised tingimused

Geostruktuurselt jääb Rakvere valla ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa, Vene lava loodepiirile

Fennoskandia (ehk Balti) kilbi lõunanõlvale. Aluspõhjas eristuvad tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud

kristalne aluskord, mille peal lasub monoklinaalselt settekivimiline pealiskord (joonis 13). Kristalne aluskord

(gneisid) alal ei avane (Eesti Geoloogiakeskus, 2006; Eesti Geoloogiakeskus, 2015).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

52/177

Joonis 13. Rakvere valla põhja-lõunasuunaline geoloogiline profiil koos maavarade esinemisega (Rosentau et al., 2010)

Aluskord on kaetud võrdlemisi tüseda settekivimite kompleksiga, millele on iseloomulik geoloogilise läbilõike

kihiline ehitus ja kihtide kallutatus lõuna suunas (ca 3 m/km). Settekivimite kompleks koosneb terrigeensetest

Vendi ladestu ja Alamkambriumi ladestu settekivimitest (liivakivi, aleuroliit ja savi) ja Ordoviitsiumi ladestu

karbonaatsetest settekivimitest (põhiliselt lubjakivist). (SWECO Projekt AS, 2018)

Aluspõhja settekivimite lasumust häirivad mõnevõrra ala läbivad Rakvere, Haljala, Sõmeru ja Aseri

rikkevööndid. Neist väljapeetuim on edela-kirdesuunaline Aseri rike (Eesti Geoloogiakeskus, 2006).

Pinnakatte suurimad paksused on seotud ala kagust loodesse läbivate Kunda, Selja ja Haljala mattunud

orgudega. Alal on enamlevinud moreenidega esindatud viimase jäätumise glatsiaalsed setted (joonis 14).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

53/177

Pandivere kõrgustikul avaneb moreen enamasti 2–5 m paksuse, Viru lavamaal tavaliselt õhemagi

moreentasandikuna. Moreeni paksus suureneb ala lääne- ja lõunaosas, kuid on maksimaalne (ligi 5 m) Kunda

mattunud orus. Moreenile on iseloomulik lõimise ja koostise väga suur muutlikkus, mis sõltub paljuski

aluspõhja iseloomust. Esineb liustiku ja selle sulamisvetega seotud setteid (sh oluline järvelubi) ning liustiku

taandumisjärgsel ajal tekkinud järve-, jõe- ja soossetteid, aga ka tsemendi tootmisega seotud tehnogeensed

setteid. (Eesti Geoloogiakeskus, 2006)

Joonis 14. Rakvere valla pinnakatte settetüübid (Maa-amet, 12.04.2020)

4.2.7.1 Maapõue ressursid

Lääne-Virumaa on rikas maavarade poolest. Lisaks ehitusmaavaradele ja turbale esineb seal ka maakonnale

ja riigile strateegilise tähtsusega maavarasid nagu põlevkivi, fosforiit ja tehnoloogilistes protsessides kasutatav

lubjakivi (Rosentau et al., 2010). Rakvere valla territooriumil asuvad osaliselt või täielikult 18 keskkonnaregistri

maardlate nimistus arvel olevat maardlat või maardlaosa (tabel 15). Maardlad hõlmavad 187,7 km2, mis

moodustab ca 60% valla pindalast (joonis 15). Suurima osa valla territooriumist hõlmavad Rakvere ja Toolse

fosforiidimaardla ning Eesti põlevkivimaardla Haljala ja Kohala uuringuväli. Kui võtta arvesse nii maardlaid kui

ka prognoosvaru siis on ca 80% vallast nendega kaetud.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

54/177

Tabel 15. Rakvere valla territooriumil asuvad maardlad ja nende Rakvere valla territooriumile jääva osa pindala (Maa-amet, 03.05.2023)

Maavara Maardla Registrikaardi number

Maardla pindala (ha)

Rakvere valda jääb pindala (ha)

Maardlast Rakvere valda jääv osa (%)

Fosforiit Rakvere 192 14 048,60 2503 17,8

Fosforiit Toolse 193 10 109,52 9082 83,2

Kruus Haava (Rakvere) 781 46,15 14 31,1

Kruus Lasila 71 50,27 17 33,6

Liiv Pikametsa 934 3,63 4 100

Liiv Sämi 412 11,29 11 100

Liiv Veltsi (Pahnimäe) 371 8,02 8 100

Lubjakivi Kunda 18 2426,88 2012 82,9

Lubjakivi Rakvere 684 345,81 216 62,4

Põlevkivi Eesti, Haljala uuringuväli 33 16 571,98 4392 26,5

Põlevkivi Eesti, Kohala uuringuväli 35 8617,72 7541 87,5

Põlevkivi Eesti, Pada uuringuväli 4 3037,67 1111 36,6

Turvas Hulja 367 570,73 180 31,5

Turvas Sooaluse 385 109,56 110 100

Turvas Sämi 415 649,86 83 12,8

Turvas Vaeküla 387 347,23 231 66,7

Turvas Varudi 258 938,63 0,3 0

Turvas Vetiku 402 123,19 4 3,4

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

55/177

Joonis 15. Rakvere valla territooriumil asuvad maardlad (Maa-amet, 03.05.2023)

Rakvere valla fosforiidimaardlad on arvel passiivse varuna (joonis 16, tabel 16). Maapõueseaduse25 kohaselt

on maavaravaru passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või

ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on

maavaravaru aktiivne. Lisaks ulatub Rakvere valla alale fosforiidi prognoosvaru. Maapõueseaduse järgi

eristatakse prognoosvaru maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe- ja reservvaru kontuuri või piirkonnas, kus

maavarailmingute esinemise põhjal võib eeldada uue maardla olemasolu. Prognoosvaru võimaldab hinnata

maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlaks tegemise võimalust ning on aluseks maavara

25 Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

56/177

otsingu ja geoloogilise uuringu suunamisel. Prognoosvaru ei võeta arvele. Põlevkivi puhul on samuti suures

osas tegemist passiivse varuga. Põlevkivi aktiivne tarbevaru on Rakvere vallas Eesti Kohala uuringuväljal Ubja

karjääri aladel. Arkna lähedal jääb Rakvere valla territooriumile väikeses ulatuses ka Eesti Haljala uuringuvälja

aktiivne tarbevaru ja aktiivne reservvaru. Rakvere valla territooriumile jääv põlevkivi aktiivne varu on

hinnanguliselt ca 7750 tuh t ja passiivne varu ca 395 850 tuh t (lähtudes valla territooriumile jääva pindala

osakaalust maardla plokkide kaupa).

Joonis 16. Põlevkivi (vasakul) ja fosforiidi (paremal) varude paiknemine Rakvere valla territooriumil (Maa-amet, 12.04.2020)

Tabel 16. Rakvere valla territooriumil asuvate maardlate põlevkivi ja fosforiidi varud (Maa-amet, 2023)

Maardla Tarbevaru (tuh t) Reservvaru (tuh t)

Aktiivne Passiivne Aktiivne Passiivne

Põlevkivi 56 936 265 033 11 723 497 556

Eesti, Haljala uuringuväli 51 682 265 033 11 723 131 748

Eesti, Pada uuringuväli - - - 92 379

Eesti, Kohala uuringuväli 5254 - - 273 429

Fosforiit - 1 226 302 - 1 355 930

Toolse - 386 574 - 257 325

Rakvere - 839 728 - 1 098 605

Valla territooriumil on väljastatud kaevandamislube eelkõige liiva ja lubjakivi kaevandamiseks (tabel 17).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

57/177

Tabel 17. Rakvere valla territooriumil asuvad mäeeraldised ja väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, 03.05.2023)

MÄEERALDISED

Aktiivne

Varu liik Nimetus Kood Registrikaardi

nr Kaevandusloa nr

Liiv

Pikametsa liivakarjäär 1369 934 L.MK/326702

Sämi liivakarjäär 1059 412 L.MK/320835

Veltsi karjäär 181 371 LVIM-025

Veltsi II liivakarjäär 2266 371 KL-513645

Lubjakivi

Toolse-Lääne lubjakivikarjäär 1289 18 KMIN-124

Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär 1282 18 L.MK/329568

Aru-Lõuna lubjakivikarjäär 259 18 KMIN-050

Põlevkivi Ubja põlevkivikarjäär 356 35 KMIN-037

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut on koostanud uurimistöö „Lääne-Virumaa strateegilised

maavarad“ (2010), mis annab ülevaadet maakonna strateegilistest ressurssidest, nende asendist maakonna

asustuse ja keskkonnahoiu objektide suhtes, kasutusperspektiivist ja kasutust ootavate varude kaitsest.

Uurimistöö kohaselt lasub Haljala uuringuvälja põlevkivikihind enamikus 5–25 m sügavusel ja on võimalik

avakaevandamine. Terve Pada uuringuvälja piires lasub põlevkivikihind 5–15 m sügavusel ja on võimalik

avakaevandamine. Kohala uuringuvälja põhjaosas on samuti võimalik avakaevandamine. Pada ja Kohala

uuringuväljal on kaevandamisel raskendavaks geoloogilised tingimused nagu Aseri ja Sõmeru tektooniline

rike, kerked, alangud ja mattunud ürgorud. Fosforiidimaardlate alal lasub fosforiidikihil graptoliitargilliit, milles

sisalduva püriidi isesüttimist tuleb kaevandamisel õige tehnoloogia abil vältida. Toolse fosforiidimaardla alal

on tehniliselt võimalik avakaevandamine kuni 30 (–40) m sügavuses. Rakvere maardla puhul on tegemist

kompleksmaardlaga – fosforiidist 30–35 m kõrgemal lasub kukersiit. (Rosentau et al., 2010)

Rakvere valla maapõues on hulgaliselt ka graptoliitargilliiti (ehk diktüoneemaargilliit). Graptoliitargilliit sisaldab

majanduslikult huvipakkuvaid elemente nagu uraan (U), molübdeen (Mo), vanaadium (V) ja üliharuldane

reenium (joonis 17). Maapõuseaduse tähenduses ei ole graptoliitargilliidi puhul tegemist maavaraga.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

58/177

Joonis 17. Graptoliitargilliidis sisalduvad mikroelemendid Rakvere valla territooriumil (Maa-amet, 12.04.2020)

4.2.7.2 Maapõue ressursside kaevandamise vajadus

Fosforiidi ja graptoliitargilliidis sisalduva uraani kaevandamine on Eestis ajalooliselt olnud tundlik teema nii

kaasnevate keskkonnamõjude kui ka poliitiliste aspektide tõttu. Nii graptoliitargilliidi kui ka fosforiidi

kasutamisel on probleemiks graptoliitargilliidis sisalduv püriit, mis aeroobsetes oludes oksüdeerub ja võib

põhjustada mürgiste ainete eraldumist keskkonda. Graptoliitargilliidis sisalduva uraani ja kaaliumi tõttu on

tegemist loodusliku radioaktiivse kiirguse ja radooni allikaga. (Vind, 2018)

Uurimistöös „Eesti fosforiidi väärindamistehnoloogiad - aruanne hetkeolukorra kohta“ (Tamm, 2019) antud

ülevaate kohaselt suureneb elanikkonna kasvu ja sellega seotud toidunõudluse tõttu fosfaatväetiste ja seetõttu

ka fosfaatmaagi nõudlus. Euroopa Liit on arvanud fosforiidi strateegiliste ressursside hulka ja prognoosib

fosforiidi nõudluse pikaajalist kasvu.

Fosforiidi tootmine on koondunud vähestesse riikidesse. Ükski neist ei asu EL-s, v.a Soome, kus toodetakse

väikseid koguseid. (Euroopa Komisjon, 2013)

Suur sõltuvus toorme impordist ning nõudluse kasv on sundinud Euroopa Komisjoni kandma fosforiidi kriitiliste

toorainete nimistusse. Eestis asuvad küll Euroopa suurimad fosforiidivarud, kuid Eesti fosforiidi puhul on

iseloomulikuks suhteliselt madal P2O5 sisaldus. Eesti fosforiit erineb maailmas levinud fosforiidist päritolu

poolest ja sellest tulenevalt võib olla vajalik mujal kasutatavate tehnoloogiate kohandamine. Uurimistöö

soovituste kohaselt peetakse vajalikuks fosforiidi uuringute taasalustamist, et oleks võimalik esinduslike

proovide põhjal valida sobivad rikastamise ja väärindamise tehnoloogiad. Esinduslik andmestik on vajalik ka

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

59/177

majandusanalüüsi läbi viimiseks. Uurimistöös on välja toodud, et fosforiit asub tihedalt asustatud aladel,

mistõttu on oluline, et tegutsemisele eelneks põhjalik uurimistöö ja arendustegevus tehnoloogiate välja

töötamisel. (Tamm, 2019)

Eesti Geoloogiakeskuse toimetises 2017. aastal avaldatud artikli kohaselt on Eesti fosforiidi varu passiivne

mitte niivõrd mäe- ja keskkonnatehniliste piirangute, kui just tuvastamata majandusväärtuse tõttu. Artikli

kokkuvõttena on nenditud, et kuni ei suudeta luua tõhusat rikastamise tehnoloogiat, et toota turule sobiva

hinna ja kvaliteediga kontsentraati, ei ole Eesti fosforiit kaevandamist väärt. (Reinsalu, 2017)

Uurimistöö „Graptoliitargilliidi uurituse ülevaade maagiotsingute potentsiaali hindamise seisukohalt” (2018)

kohaselt omab graptoliitargilliit mitmete metallide (nt vanaadium, uraan, molübdeen, tsink) kõrgenenud

sisalduste tõttu olulist väärtust potentsiaalse maavarana. Uurimistöös nenditi, et rahvusvahelistele

standarditele vastavat varude hinnangut pole olemasoleva andmestiku põhjal võimalik koostada, kuid varude

ligikaudsed mahud on märkimisväärsed. Graptoliitargilliidi kihi paksus Põhja-Eestis suureneb ida-lääne-

suunaliselt 0,05 meetrist kuni 8 meetrini. Metallide kontsentratsioon on küll Ida-Eesti graptoliitargilliidis

valdavalt kõrgem, kuid potentsiaalsete reservide jaotus oleneb rohkem kihi paksusest, mistõttu asuvad

suurimad varud lääne pool (joonis 18). Paljudes piirkondades (sh Rakvere valla aladel) lasub graptoliitargilliit

fosforiidilasundi peal, mis võib luua võimalusi nende materjalide ühtseks kaevandamiseks. (Vind, 2018)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

60/177

Joonis 18. Graptoliitargilliidi mikroelementide kontsentratsioon (Vind, 2018)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

61/177

Graptoliitargilliidi eduka kasutamise eelduseks on paljude väärtuslike komponentide eraldamist võimaldava

tehnoloogia väljatöötamine. Eesti graptoliitargilliidist on räägitud kui potentsiaalsest uraani ressursist, aga

esineb ka molübdeeni ning kohati plii ja tsingi kõrgenenud sisaldusi. Seoses taastuvenergia salvestamise

vajadusega on kasvanud nõudlus vanaadiumit sisaldavate akude järele. Vanaadiumi suure saagisega

eraldamiseks tehnoloogia praegu puudub. Eesti graptoliitargilliidis on kõrgeimad keskmised vanaadiumoksiidi

sisaldused pisut üle 0,2%, samas on maailmas teada leiukohti, kus vanaadiumoksiidi kontsentratsioon võib

olla kuni 5%. Suuremaid saagiseid võimaldavate tehnoloogiate välja arendamisel jääb graptoliitargilliit

tõenäoliselt siiski endiselt madala metallisisaldusega maagiks. (EGT, 08.01.2020)

Maapõuepoliitika põhialused aastani 205026 sätestab ühe põhisuunana Eesti maapõuealase teabe

ajakohasena hoidmise. Sellest tulenevalt olid Eesti Geoloogiateenistusel 2020. aastal kavas graptoliitargilliidi

ja fosforiidi uurimiseks üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine Ida-Virumaal, millel on kolm peamist eesmärki:

1) varasema uuringuandmestiku kontroll, 2) eeltöö nõukogudeaegse uurimisandmestiku ning uute

puursüdamike uurimisel saadava info kajastamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisstandardite kohaselt

ning 3) info kogumine fosforiidis ja selle katendi kivimites leiduvate haruldaste ja hajutatud metallide esinemise

kohta. Uurimistöö lõpptulemusena soovitakse saavutada olukord, kus Eesti riik teab võimalikult täpselt, milline

ressurss tema maapõues peitub ja millised on sellega seotud võimalused ja ohud. (EGT, 16.07.2020)

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased viivad 2020–2022 aastal koostöös Eesti

Geoloogiateenistusega läbi neli maavarade väärindamisega seotud uuringut. Rakendusuuringute eesmärk on

tuua uut teadmist maailmas kriitilise tähtsusega maavarade paiknemise kohta Eestis ning uurivad nende

ressursside kasutusse võtmist võimaldavaid tehnoloogiaid. Tuleb samas arvestada, et tegemist on alles

uurimise ja tehnoloogiate arendamise faasiga. (Forte, 01.09.2020)

Alates 2011. aastast on Eesti fosforiidi kohta uuringuid tellinud Viru Keemia Grupp

(https://www.eestifosforiit.ee/, viimati vaadatud 05.08.2020).

Tartu Ülikooli geoloogia osakond on 2018. aastal koostanud Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise

keskkonnamõjude uuringu (TÜ, 2018), mille raames uuriti hüdrogeoloogilise modelleerimise abil

kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele. Modelleerimise tulemuste põhjal on fosforiidikaevandustele

iseloomulik Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Lasnamäe-Kunda veekihtides kiirelt arenev survetaseme alanemine,

mis võib ulatuda enam kui 50 km kaugusele kaevealast. Uuringus käsitleti kaevanduste mõju suurematele

kinnitatud veevaruga põhjaveemaardlatele, mis on enamasti seotud sügavamatest veekihtidest vett võtvate

ühisveevärgi veehaaretega, kuid tõdeti, et mõju kohalikele erakaevudele ja külade-alevike ühisveevärgi

kaevudele võib olla suurem kui kinnitatud põhjaveevarude maardlate puhul.

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava (2015)27 kohaselt on põlevkivivaldkonna üldeesmärk riigi huvi

elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning

põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Eesti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegia

põhimõtetena on välja toodud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise ressursisäästlikumale tehnoloogiale

26 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, vastu võetud 06.06.2017. 27 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030, kinnitatud Riigikogu 16.03.2016 otsusega.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

62/177

suunamine ning põlevkivienergeetika mitmekesistamine ja moderniseerimine erinevate tootmisviiside

kasutamise abil. Arengukavaga on ette nähutud põlevkiviõli tootmise suurendamist.

Maapõueseaduse § 46 lg 3 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär 20 miljonit tonni (aastamäär on

kalendriaastas kokku maksimaalselt kaevandada lubatud kogus). 2020. aasta lõpu seisuga jätkub

arengukavas käsitletud kaevandamismäära korral põlevkivi aktiivset varu mäeeraldistel 24 aastaks. 2020.

aastal kaevandati maavaravarude koondbilansi kohaselt 9166,1 tuhat tonni põlevkivi tarbevaru ja 28,6 tuhat

tonni reservvaru, mida oli 24% vähem kui eelneval aastal (Maa-amet, 2021). 2020. aasta kaevandamismaht

oli väiksem kogu perioodi 2010–2020 kaevandamismahtudest (joonis 19).

Joonis 19. Põlevkivi kaevandamine 2010–2020 (Maa-amet, 2021)

Kui aastane kaevandamismaht jääks püsima 2020. aasta tasemele, siis jätkuks Eestis olemasolevaid

aktiivseid tarbevarusid 102 aastaks ja mäeeraldiste aktiivseid tarbevarusid 53 aastaks (tabel 18). Põlevkivi

arengukavas on välja toodud, et põlevkivi kaevandamisel tuleb esmajärjekorras ammendada juba

avatud kaevandused.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

63/177

Tabel 18. Põlevkivi varu 2020. aasta lõpus (Maa-amet, 2021)

Aktiivne varu (tuh t) Kaevandamismaht (tuh t) Varu kestus (a)

Tarbe Reserv Kokku Tarbe Reserv Kokku Tarbe Kokku

Põlevkivi kaevandamise aastamäära korral

Maardlate varud

937 683 302 525 1 240 208 - - 20 000 47 62

Mäe- eraldistel

483 837 26 110 509 947 - - 20 000 24 25

2020. aasta kaevandamismahu korral

Maardlate varud

937 683 302 525 1 240 208 9 166 29 9 195 102 135

Mäe- eraldistel

483 837 26 110 509 947 9 166 29 9 195 53 55

Põlevkivi arengukavast tulenevalt tehti uuring (Praxis, 2018), mille tulemusena leiti ja piiritleti loodusliku,

majandusliku ja sotsiaalse keskkonna tingimuste põhjal kuus kaevandamise eelispiirkonda aastani 2030.

Võimalike eelispiirkondadena määrati Uus-Kiviõli, Sonda, Sonda II ja Oandu uuringualad Lüganuse vallas ning

Estonia 2 ja looduskaitseliste piiranguteta ala Iisakust põhja pool Alutaguse vallas. Rakvere vallas asuvaid

maardlaid seejuures huvipakkuvana ei käsitletud.

Kliimapoliitika põhialused aastani 205028 on dokument, kus on kokku lepitud Eesti kliimapoliitika pikaajaline

visioon. Samas dokumendis on välja toodud, et kliimamuutuste leevendamiseks tuleb saavutada energeetikas

kasutust leidva põlevkivi energeetilise väärindamise maksimaalne tase ja samas minimeerida energeetikas

kasutatava põlevkivi käitlemisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Põlevkiviõli tootmise jätkusuutlikkus

sõltub põlevkivisaaduste kasutamise ja ekspordi võimalustest maailmaturule. Samuti sõltub see

kasvuhoonegaaside õhku paiskamise ehk n-ö süsiniku hinnast.

Graptoliitargilliidi puhul ei ole tegemist maavaraga maapõueseaduse tähenduses. Fosforiidi ja

graptoliitargilliidi puhul tegeletakse küll ressursside uurimisega, kuid ei ole teada kaevandustegevuse

alustamise kavatsustest. Eelkõige on uuringute puhul oluliseks nimetatud ressursside mahu ning

kaevandamise võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. Arvestades suundumust põlevkivi

efektiivsemale kasutamisele, põlevkiviõli tootmise sõltuvust nafta hinnast ja ka taastuvenergeetika

hoogustumist ei ole praegu ette näha põlevkivi nõudluse ja kaevandamismahtude märkimisväärset

suurenemist.

4.3 Väärtuslik maastik ja kultuuripärand

4.3.1 Väärtuslik maastik

Rakvere valla väärtuslikud maastikud on määratletud Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (2019), mis

defineerib väärtusliku maastiku kui ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku,

identiteedi- või puhkeväärtusega maastiku. Väärtuslike maastike määratlemine ning nende kasutamise ja

28 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, heaks kiidetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

64/177

hooldamise tingimuste seadmine toetab ajalooliselt väljakujunenud asustussüsteemi ja maastikumustri

väärtuste säilimist ja edasiarendamist, misläbi hoitakse Eesti kultuuri ja rahvuslikku identiteeti.

Maakonnaplaneeringus jagunevad väärtuslikud maastikud kahte klassi:

 I klassi alad – kõige väärtuslikumad, võimalikud riikliku tähtsusega alad;

 II klassi alad – väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad.

Maakonnaplaneeringu järgi asub osaliselt või terviklikult valla territooriumil kokku üheksa väärtuslikku

maastikku (joonis 20), millest enamik on maakondliku tähtsusega. Erandiks on Rakvere väärtuslik maastik,

mis on võimalik riikliku tähtsusega ala.

Joonis 20. Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu 2030+ lahenduse järgi Rakvere valla territooriumile jäävad väärtuslikud maastikud.

Maakonnaplaneeringus on seatud eesmärgid ja üldised kasutustingimused, mis on edaspidi aluseks arendus-

ja majandustegevuse korraldamisel väärtuslikel maastikel ning mida täpsustatakse detailsemate kavade ja

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

65/177

planeeringute (sh üldplaneeringute) koostamisel. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et

väärtuslike maastike detailsemate kasutustingimuste seadmisel üldplaneeringutes, tuleb lähtuda ala

väärtustest.

4.3.2 Väärtuslik põllumajandusmaa

Lääne-Viru maakonnaplaneeringus (2019) on väärtuslik põllumajandusmaa defineeritud kui küla või aleviku

territooriumil paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva

maa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist

(40 hindepunkti). Maakonnaplaneering nimetab põllumajandusmaad ressursiks, mille väärtus kasvab ajas,

arvestades globaalsetest trendidest tulenevaid suundumusi maakasutuses ja võimalikku vegetatsiooniperioodi

pikenemist kliimamuutuste kontekstis. Maakonnaplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade

määramisel võetud aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikiht

(Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud töö „Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine“,

2015).

Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem kui Eesti keskmine boniteet, siis on väärtusliku

põllumajandusmaa alampiiriks maakonna keskmine boniteet. Kui maakonna keskmine boniteet on suurem kui

Eesti keskmine, siis on alampiiriks Eesti keskmine boniteet. Eesti keskmine boniteet on 40 hindepunkt ja

Lääne-Virumaal on keskmine boniteet 46 hindepunkti, mis tähendab, et lävend väärtusliku põllumajandusmaa

välja selgitamiseks Lääne-Virumaal on 40 hindepunkti. Varasema Sõmeru valla üldplaneeringu (2006) põhjal

asuvad endise Sõmeru valla kesk- ja lõunaosas põllumaad, mille boniteet on üle 50 hindepunkti.

4.3.3 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid

Miljööväärtuslikud hoonestusalad on alad, mida on kohalikke olusid arvestades oluline esile tuua ja kaitsta,

kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise üldpildi või on

ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Miljööväärtuslikud objektid on ajaloolis-kultuuriliselt olulised üksikud hooned,

objektid ja paigad. Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja objektid määratakse üldplaneeringutes.

Endise Rakvere valla üldplaneeringus (kehtestatud 2010) on määratletud üks miljööväärtuslik hoonestusala –

Mädapea mõisasüdamik. Lisaks on Ringtee nr 5 ja Vahtra puiestee vaheline ala määratud Rakvere linna

miljööala puhvertsooniks. Sõmeru valla üldplaneeringu (kehtestatud 2006) kohaselt on miljööväärtuslikeks

aladeks traditsioonilised kultuurmaastikud, mis on osaliselt hõlmatud väärtuslike maastikega. Üldplaneeringus

tuuakse esile Kohala piirkond, mis haarab ajaloolise asustusstruktuuriga Kohala ja Uhtna mõisaansamblid,

külad ja ümbritseva maastiku.

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poolt algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja

väärtustamise projekti raames on iga maakonna kohta tehtud 20. sajandi arhitektuuri inventuur, mille raames

on välja toodud miljööväärtust omavad alad ja objektid, mis vajavad omavalitsuse kaitset. Kultuurimälestiste

riikliku registri andmetel (seisuga 07.04.2020) asub Rakvere vallas kuus 20. sajandi arhitektuuri objekti.

Lääne-Virumaa 20. sajandi arhitektuuripärandi inventuuri andmetel soovitati arvele võtta neist neli (Kalm,

2010): Tõrma Karusloomakasvanduse haldushoone, Rakvere KEK-i haldushoone, Eesti

Põllumajandustehnika haldushoone ja ridaelamu Sõmeru alevikus Jõe tänaval.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

66/177

4.3.4 Kultuurimälestised

Muinsuskaitseseaduse29 § 8 kohaselt on mälestis riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või

vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks ja § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala

riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse

koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 täpsustab, et riikliku kaitse alla

võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi

väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise

kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse §-le 95 on enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga

mälestiseks tunnistatud asja kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates,

kui õigusaktis ei ole määratud teisiti.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 25.11.2021) asub Rakvere valla haldusterritooriumil kuus

ajaloomälestist, 170 arheoloogiamälestist (neist 131 on kultusekivid) ja 73 ehitismälestist. Eriti rohkelt on

mälestisi valla põhjaosas (neist suure osa moodustavad kultusekivid). Muinsuskaitsealasid Rakvere vallas ei

asu. Üldplaneeringus on Kinnismälestised on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele

Kultuurimälestiste riikliku registri alusel.

4.3.5 Pärandkultuuri objektid

Pärandkultuuri objektideks võib lugeda eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavaid märke, mis on

seotud asustuse kujunemisloo, maa ja rahva ajaloo, kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadi,

metsamajanduse ajaloo ning kohaliku töölaadiga (nt taluhoonete ajaloolised asukohad, kiviaiad, veskikohad,

militaarrajatised, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad jne) (Lääne-Viru maakonnaplaneering, 2019).

EELIS andmetel (seisuga 15.12.2021) asub Rakvere vallas 278 kaardistatud pärandkultuuri objekti. Nende

hulka kuuluvad kohaliku tööstuse, kogukonna ajaloo ning kultuurmaastiku kujunemisega seotud objektid.

Pärandkultuuri objektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et pärandkultuuri objektid

raietööde tõttu, teadmatusest või hooletusest ei hävineks, on oluline nende kaardistamine ja inimeste

teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuri objektide andmete kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus

(RMK), et unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud Eesti

Looduse Infosüsteemi.

4.4 Sotsiaalmajanduslik keskkond

4.4.1 Rahvastik

Rahvastikuregistri andmetel elas 2021. aasta alguse seisuga Rakvere vallas 5 648 inimest. Kõige enam on

elanikke Sõmeru alevikus (üle 1000 elaniku), mis moodustab koos kõrvalasuva Näpi alevikuga (üle 300

elaniku) valla kõige rahvarohkema piirkonna (joonis 21). Elanike arvu poolest järgnevad Lepna alevik (ca 400

elanikku), Ussimäe küla (üle 300 elaniku) ja Uhtna alevik (ca 300 elanikku).

29 Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

67/177

Joonis 21. Rahvastiku tihedus Rakvere vallas (Statistikaamet, 01.01.2019 seisuga)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

68/177

Rakvere valla rahvastiku arv on olnud pikemat aega languses. Perioodil 2010-2020 on valla elanike arv

summaarselt vähenenud 400 elaniku võrra (tabel 19).

Tabel 19. Rakvere valla (sh endise Rakvere valla ja endise Sõmeru valla) elanike arv Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2019 (Rakvere valla arengukava, 2019)

Omavalitsus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Rakvere vald 6 018 5 939 5 838 5 761 5 647 5 576 5 548 5 583

5 565 5 624 5 618 sh endine Rakvere vald

2 228 2 222 2 170 2 146 2 108 2 084 2 088 2 106

sh endine Sõmeru vald

3 790 3 717 3 668 3 615 3 539 3 492 3 460 3 477

Valla elanike arvu mõjutab väljaränne, mis on viimastel aastatel pidurdunud (joonis 22). Väljarände suurimaks

mõjutajaks on Rakvere linna lähedus. Linnas pakutavate teenuste (näiteks lasteaiad ja koolid) tõttu eelistavad

vallas elavad inimesed teha sissekirjutuse Rakvere linna. Teisalt on hea asukoha ja transpordiühenduse ning

eluruumide hinnataseme tõttu atraktiivsed ka linnalähedaste piirkondade elamurajoonid.

Joonis 22. Rakvere valla rändesaldo (Rakvere valla arengukava, 2019)

Üldiselt on Rakvere vald suhteliselt stabiilse rahvastikuga ja elanikkonna vanuseline koosseis on Eesti

keskmisest noorem (Tammur ja Tiit, 2015). Elanikkonna vanuselises struktuuris moodustavad suure osakaalu

keskealised 30–54-aastased inimesed (joonis 23). Nooremate põlvkondade järelkasv on väike ja sünnid on

kahanevas trendis, tegemist on seega aeglaselt vananeva rahvastikuga. Vallas on palju tööealisi elanikke,

kuid pikemas perspektiivis peab elanikkonna vananemisest tulenevalt rohkem tähelepanu pöörama eakaid

teenindava taristu ja teenuste väljaarendamisele (Rakvere valla arengukava, 2019).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

69/177

Joonis 23. Rakvere valla rahvastikupüramiid (Statistikaameti piirkondliku statistika portaal, 2019)

4.4.2 Ettevõtlus ja tööhõive

Äriregistri 2019. aasta andmetel asub Rakvere vallas 883 äriühingut, millest enamus on osaühingud, füüsilisest

isikust ettevõtjad ja mittetulundusühingud. Vähem on aktsiaseltse, tulundusühistuid, usaldusühinguid,

täisühinguid. Lisaks asub vallas 132 korteriühistut. Kõige enam on Rakvere vallas väikseid ettevõtteid, kus

töötajaid on alla kümne. (Rakvere valla arengukava, 2019)

Vallas paiknevate ettevõtete tähtsamad ekspordiartiklid on puit, turvas, metallitooted, lihatooted, ehitusmaterjal

ja õmblustooted. Suuremad tööstused on koondunud eelkõige Sõmeru-Näpi, Roodevälja, Uhtna, Lepna,

Taaravainu ja Tõrremäe piirkonda. Ettevõtluse edasiseks arenguks on kõige enam potentsiaali tootmise,

teeninduse ja puhkemajanduse valdkonnas. (Rakvere valla arengukava, 2019)

2019. aasta alguses oli Rakvere vallas registreeritud töötuid 129, viimase paari aasta jooksul on töötute arv

tõusnud. Demograafiline tööturusurveindeks, mis näitab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–

14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhet, oli 2019. aasta alguses

0,83. Rakvere vallas on demograafiline tööturusurveindeks väiksem ühest, mis tähendab, et järgmisel

kümnendil siseneb tööturule vähem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Elanike

ülalpeetavate määr Rakvere vallas oli 2019. aasta alguses 55,0, mis näitab, et 100 tööealise elaniku kohta on

vallas 55 mittetööealist elanikku. (Statistikaameti piirkondliku statistika portaal, 2019)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

70/177

4.4.3 Sotsiaalne taristu

Vallas tegutseb kolm põhikooli: Sõmeru Põhikool, Uhtna Põhikool, Lasila Põhikool. Lisaks on 1.–4. klassini

võimalik põhiharidust omandada Veltsi Lasteaed-Algkoolis. Tegutseb ka Näpi kool, kus on põhiharidus

võimalik omandada hariduslike erivajadustega õpilastel. Alusharidust pakuvad Veltsi Lasteaed-Algkool, Lasila

Põhikooli lasteaed, Sõmeru Lasteaed Pääsusilm (tegutseb nii Sõmerul kui ka Uhtnas) (Rakvere valla

kodulehekülg, 14.04.2020).

Rakvere vallas on kaheksa noorsootööga tegelevat noortekeskust: Sõmeru Noortekeskus, Sõmeru Noorte

Loodus- ja Tehnikamaja, Lepna Noortekeskus, Uhtna Noortekeskus, Ubja Noortekeskus, Vaeküla

Noortekeskus, Arkna Noortekeskus, Lasila Noortekeskus (Rakvere valla veebileht, 14.04.2020).

Rakvere vallas tegelevad kultuurilise tegevusega Sõmeru klubi, küla- ja päevakeskused ning

mittetulundusühingud. Sõmeru klubi, mis tegutseb Sõmeru keskusehoones, põhitegevusteks on huvitegevuse

organiseerimine, kultuuri- ja vabaajaürituste ning näituste korraldamine, valla kultuuritegevuse

koordineerimine ja ruumide rentimine. Raamatukogud osutavad laenutusteenust ka Ubja, Vaeküla ja Veltsi

külades. Huviringide tegevus toimub eelkõige Sõmerus ja Uhtnas, kuid lisaks tegutsevad erinevates

piirkondades mitmesugused hooajalised huvialaringid. (Rakvere valla arengukava, 2019)

Valla spordi ja tervise edendamise taristu on suuremates piirkondades mitmekesine. Sõmeru Põhikoolis on

olemas jõusaal ja võimala. Lisaks on Sõmerul avalikult kasutatav võrkpalliplats, korvpalliplats, disc golf’i rada

ning tervise- ja suusarada. Veltsi külas kasutatakse tervise edendamiseks Veltsi Lasteaed-Algkooli ruume.

Uhtna Põhikooli juures on võimla, jõusaal ja suusarada, mis on avalikuks kasutamiseks. Kogukonnale

kasutamiseks on rajatud spordi- ja tervisepark, disc golf’i rada ja rulapark. Ubja külakeskuses on jõusaal,

välikorv- ja võrkpalliväljakud ning rula- ja trikirattaplats. Lasila külas on avalikuks kasutamiseks noortekeskuses

asuv jõusaal. Kooli kõrval on korv- ja võrkpalliväljak. Karitsa külas on olemas välivõrkpalliväljak. (Rakvere valla

arengukava, 2019)

Motospordiga tegeleb vallas MTÜ Rallirada, MTÜ Aluvere Ring ja MTÜ Punnvõrr. MTÜ-de eesmärk on

tegeleda motospordi ja -tehnikaga ning tutvustada seda ka lastele ja noortele. (Rakvere valla arengukava,

2019)

Rakvere valla aladele jääb lühike lõik RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru matkateest. Lisaks asuva valla aladel

omavalitsuse hallatavad matkarajad Ubja-Aresi-Andja-Toomla piirkonnas, Uhtna-Varudi-Kohala-Sämi

piirkonnas ja Sõmeru-Raudvere-Rägavere-Vaeküla-Kaarli piirkonnas.

Liikumisharjumuste kujundamisel on olulisel kohal valla kergliiklusteede võrgustik, millest kasutatakse

aktiivselt Tõrremäe-Haljala, Sõmeru-Näpi ja Sõmeru-Rakvere kergliiklusteid ning Sõmeru tervise- ja

suusarada. (Rakvere valla arengukava, 2019)

Rakvere Vallavalitsuse hallatavad sotsiaalhoolekande asutused on: Uhtna Hooldekodu, Ubja Päevakeskus,

Sõmeru Päevakeskus ja Lasila Päevakeskus. Eluruumi tagamise teenuse osutamiseks asuvad vallas

sotsiaaleluruumid Kullaaru ja Ubja külas. (Rakvere valla arengukava, 2019)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

71/177

Sõmerus asub tervisekeskus, kus toimub perearstide vastuvõtt (Sõmeru Perearst OÜ) ja pakutakse hambaravi

teenuseid (Virudent OÜ). Kord nädalas toimub perearstide vastuvõtt ka Uhta hoolekodus. (Rakvere valla

kodulehekülg, 14.04.2020)

Kokkuvõtva ülevaate Rakvere valla keskustes kättesaadavatest teenustest annab tabel 20.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

72/177

Tabel 20. Rakvere valla keskustes pakutavad teenused

Sõmeru alevik

Uhtna alevik

Lepna alevik

Näpi alevik

Arkna külakeskus

Ubja külakeskus

Vaeküla külakeskus

Veltsi külakeskus

Lasila külakeskus

Ussimäe külakeskus

Roodevälja küla

Papiaru küla

Tõrremäe küla

Tobia küla

Taaravainu küla

Tõrma küla

PIIRKONDLIK KESKUS

Esmatasandi tervisekeskus

x

apteek x x

hambaravipraksis x

gümnaasium

kultuurikeskus x

ujula

ühistransporditermi nal (bussijaam, raudteejaam)

hooldekodu eakatele

x

ehitus- ja aiakaupade kauplus

kiirabijaam

päästekomando

konstaablipunkt

KOHALIK KESKUS

põhikool x x x

lasteaed x x

haruapteek

esmatasandi tervisekeskuse filiaal või üksik perearstipraksis

x

postipunkt

sularahaautomaat või postipank

x x x

spordisaal, välispordiväljak ja terviserada

noortekeskus x

rahvamaja

raamatukogu x x x

päevakeskus eakatele

x x x

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

73/177

Tabel 20 jätk...

Sõmeru alevik

Uhtna alevik

Lepna alevik

Näpi alevik

Arkna külakeskus

Ubja külakeskus

Vaeküla külakeskus

Veltsi külakeskus

Lasila külakeskus

Ussimäe külakeskus

Roodevälja küla

Papiaru küla

Tõrremäe küla

Tobia küla

Taaravainu küla

Tõrma küla

KOHALIK KESKUS

sotsiaaltöötaja kabinet

kütuse müügikoht

valla- või linnavalitsus

vabatahtlik päästeüksus

piirkonapolitseiniku vastuvõtupunkt

LÄHIKESKUS

algkool x

laste päevahoid

postipunkt

toidu- ja esmatarbekaupade kauplus

haruraamatukogu

vaba aja keskus

välispordiväljak

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

74/177

4.4.4 Tehniline infrastruktuur

4.4.4.1 Elektri- ja gaasivõrk

Rakvere valla territooriumil on välja arendatud vajadustele vastav elektrienergia põhivõrk. Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu (2019) kohaselt on rekonstrueerimine vajalik seoses koormuse kasvuga Rakvere linnas

ja selle lähistel. Pikemas perspektiivis on kavas rekonstrueerida ka Haljala ja Uhtna alajaamad, millega seotud

haruliinid ehitatakse suurema töökindluse tagamiseks kaheahelaliseks (joonis 24).

Joonis 24. Maakonnaplaneeringuga kavandatud elektrivõrgu areng Rakvere-Püssi piirkonnas (Lääne- Viru maakonnaplaneeringu, 2019)

Rakvere vallas on Elering AS gaasitorustik, gaasijaamad ja -sõlmed. Lisaks asub Rakvere valla territooriumil

Rakvere linna lähistel Adven Eesti AS-i gaasivõrgupiirkond ja võrk.

Eesti gaasivarustuse arengukavale vastavalt on Lääne-Viru maakonnas (sh Rakvere vallas) plaanis aastatel

2023–2029 teostada ülekandetorustiku Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953)

asendamine suurema läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga. Peale rekonstrueerimist

saab ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200) terves ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm

kaitsevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole torustikust senise 5 m asemel. (Lääne-Viru

maakonnaplaneering, 2019)

Püssi-Rakvere L103 õhuliin rekonstrueeritakse kas olemasoleval trassil või Püssi-Kiisa L206 demonteerimisel

vabanevas liinikoridoris.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

75/177

4.4.4.2 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Rakvere vallas tegutseb kaks vee-ettevõtjat (Rakvere valla veebileht, 25.09.2020):

 AS Rakvere Vesi – Sõmeru, Näpi ja Lepna alevikus ning Roodevälja, Ubja, Arkna, Taaravainu, Tobia,

Tõrremäe, Tõrma ja Veltsi külas;

 Rakvere vald – Karitsa, Levala, Lasila, Vaeküla ja Kohala külas.

Rakvere vallas on ühisveevarustusteenusega kaetud järgmised asumid: Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna alevikud

ning Roodevälja, Ussimäe, Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu, Veltsi, Vaeküla, Ubja, Arkna, Kohala, Lasila,

Levala, Karitsa külad. Rakvere valda jäävad Aluvere, Kaarli ja Papiaru küla on ühendatud Rakvere linna

ühisveevõrguga (Rakvere valla ÜVKA, 2018).

Valla ühisveevärgi rajatiste seisukord on valdavalt hea. Kohala küla, kus praegu ostetakse vett OÜ Kohala

Farm puurkaevust, on veetorustikud mitterahuldavas seisundis ning rekonstrueerimist vajab kogu

ühisveevarustuse võrk. Lasila külas on vajalik uue puurkaevpumpla rajamine ja veetöötlusseadmete

kaasajastamine. Levala ja Karitsa külas on vajalik puurkaevpumpla rekonstrueerimine ja varustamine

veetöötlusseadmetega. Vaekülas tahetakse ühisveevärgi puurkaevuna rakendada töösse puukaevpumpla,

mis vajab põhjalikku rekonstrueerimist ja varustamist veetöötlusseadmetega. (Rakvere valla ÜVKA, 2018)

Rakvere vallas on ühiskanalisatsiooniteenusega täna kaetud järgmised asumid: Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna

alevikud ning Roodevälja, Ussimäe, Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu, Veltsi, Vaeküla, Ubja, Arkna, Kohala,

Lasila külad. Rakvere valda jäävad Aluvere, Kaarli ja Papiaru küla on liidetud Rakvere linna

reoveekogumisalaga (Rakvere valla ÜVKA, 2018).

Rakvere vallas asub kaheksa reoveekogumisala (tabel 21). Rakvere reoveekogumisalasse (RKA0590247)

kuulub Rakvere linn (osaliselt), Sõmeru ja Näpi alevikud ning Aluvere, Papiaru, Roodevälja, Taaravainu, Tobia,

Tõrma, Tõrremäe ja Ussimäe külad. Alevikes ja suuremates külades märkimisväärseid ja kiireid lahendusi

nõudvaid probleeme ei ole. Kohala ja Vaeküla küla kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud; olemasolev

reoveepuhasti ei toimi ning reoveekogumisala ei ole moodustatud. Probleeme esineb ka Lasila küla

reoveepuhasti töös, mille efektiivsus on eriti kehv toiteainete ja heljumi osas. Kuna reoveepuhastid asuvad

nitraaditundlikul alal, siis on nende toimimise tagamine väga oluline. (Rakvere valla ÜVKA, 2018)

Tabel 21. Rakvere valla reoveekogumisalad (EELIS, 15.12.2021)

Reoveekogumisala nimi Kood Pindala (ha) Koormus (ie) Elanike arv

Rakvere RKA0590247 1679 113 865 18 825

Uhtna RKA0590241 30,2 311 320

Lepna RKA0590244 30,6 475 458

Veltsi RKA0590246 26,7 288 260

Vaeküla RKA0590238 11,2 245 202

Ubja RKA0590575 22,7 216 -

Arkna RKA0590245 12,1 189 180

Lasila RKA0590243 93 93 93

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

76/177

4.4.4.3 Soojavarustus

Rakvere vallas on kaugküttega varustatud Sõmeru ja Näpi alevikud ning Ussimäe küla. Kaugküttega liitumise

võimalus on olemas ka Uhtnas. Sõmeru alevikus on kaugkütte teenuse pakkuja Adven Eesti AS, Näpi alevikus

ja Ussimäe külas Rakvere Soojus AS ning Uhtna alevikus SW Energia OÜ. (Rakvere valla kodulehekülg,

07.04.2020)

Sõmeru aleviku kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava30 kohaselt on Sõmerus aleviku katlamajas

üles seatud kaks maagaasil töötavat katelt. Katlamaja ja katelde seisund on hea, võimsus piisav tipukoormuse

ja avariide katmiseks ning soojuse tootmise varustuskindlus on kõrge. Sõmeru Põhikooli katlamaja töötab

alates 1989. aastas, kuid hoolimata pikaajalisest ekspluatatsioonist on maagaasil töötav katel ja teised

katlamaja seadmed heas või rahuldavas seisukorras. Katlamaja opereerib SW Energia OÜ ning soojusenergia

ostumüügileping Sõmeru vallaga kehtib kuni oktoobrini 2020. Sõmeru kaugküttevõrgu üldpikkus on 2,1 km,

milles uus soojatorustik pikkusega 1,1 km ja õhus paiknev torustik pikkusega 0,3 km. Võrgu üldine seisukord

on vähemalt rahuldav. Veel uuendamata soojustorustikke on vaja kümne aasta jooksul uuendada eelkõige

varustuskindluse tagamiseks. Sõmeru asula kaugküttevõrgust tarbivad soojust 18 kortermaja, kaks

omavalitsuse hoonet ja üks ärihoone.

Sõmeru aleviku kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukavas on soovitusliku arenguna välja toodud

Sõmeru Põhikool kaugküttevõrguga ühendamine.

Uhtna aleviku soojusmajanduse arengukava31 kohaselt on Uhtnas alates 2013. aastast kasutusel renoveeritud

katlamaja, kus kasutatakse põhikütusena puiduhaket. Olemas on ka varukatel, mis kasutab kütusena

põlevkiviõli. Renoveeritud katlamaja seadmestik on uus, heas tehnilise seisukorras on ka reservõlikatel koos

põletiga. Uhtna kaugküttetorustik, mille pikkus on 478 m, on rajatud 1970.–1980. aastatel. Soojustorudest

olulisi soojuskandja lekkeid ei ole. Kaugkütte soojust tarbis 2015. aastal Uhtna Põhikool, kooli sööklahoone,

Uhtna hooldekodu ja Uhtna lasteaed. Renoveeritud katlamaja võimsus on rohkem kui piisav ka katlamaja

vahetus läheduses asuvate kortermajade liitmiseks kaugküttesüsteemiga.

Näpi aleviku soojusmajanduse arengukava32 kohaselt kasutatakse Näpi alevikus soojuse tootmiseks kahte

täisautomaatset hea kasuteguriga gaasikatelt. Soojustorustiku pikkus on 550 meetrit ning soojustorudest

lekkeid täheldatud ei ole. Kaugkütet tarbib kokku seitse tarbijat: neli kolmekorruselist kortermaja, endine

Rakvere KEK kontorihoone, mis on kohandatud koolimajaks (Näpi kool, endine Vaeküla kool), katlamaja

olmekorpus ja tootmishoone. Kui tarbijaid vähemaks jääb, siis võib hinnatõusu tõttu tekkida huvi

soojusvarustuse asenduslahenduste välja ehitamise vastu.

30 Sõmeru valla Sõmeru aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2026, kinnitatud Sõmeru Vallavolikogu 16.12.2015 määrusega nr 40. 31 Sõmeru valla Uhtna aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2026, kinnitatud Sõmeru Vallavolikogu 16.12.2015 määrusega nr 40. 32 Sõmeru valla Näpi aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2026, kinnitatud Sõmeru Vallavolikogu 16.12.2015 määrusega nr 40.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

77/177

4.4.4.4 Transpordivõrgustik

Rakvere Vallavolikogu 20.03.2019 otsusega nr 78 kinnitati Rakvere valla teede arengukava, millega

kavandatakse valla sõiduteede, kergliiklusteede, kõnniteede, parklate ja tänavavalgustuse ehitust,

renoveerimist ning teehoidu perioodil 2019–2035.

Vallas asuvad teed jagunevad riigiteedeks, vallateedeks, erateedeks ja metsateedeks. Rakvere vallas on

2018. aasta seisuga kohalike teede nimekirja kantud 257,3 km avalikult kasutatavaid teid, millest 76,0 km on

mustakattega teed ja 181,3 km kruusateed. Teede kooseisu kuulub kaheksa silda ja 102 truupi. Lisaks kuulub

vallale 13 parklat, mis on enamuses mustakattega. (Rakvere valla teede arengukava, 2019)

Rakvere valda läbivad kaks põhimaanteed: Tallinna-Narva maantee (põhimaantee nr 1 E20) ja Pärnu-

Rakvere-Sõmeru maantee (põhimaantee nr 5). Tugimaanteedest läbivad Rakvere valda: Põdruse-Kunda-

Pada (tee nr 20), Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva (tee nr 22), Rakvere-Haljala (tee nr 23) ja Rakvere-

Rannapungerja (tee nr 88) (Teeregister, 07.04.2020).

Tallinna-Narva põhimaantee kuulub üleeuroopalisse transpordivõrgustiku maanteede üldvõrku. Maantee on

väga oluline transpordikoridor Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel ning prioriteetne rahvusvahelise kauba- ja

reisijateveo seisukohalt. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus on käsitletud Tallinna-Narva maantee

neljarealiseks väljaarendamist. (Lääne-Viru maakonnaplaneering, 2019)

Kõrvalmaanteid on Rakvere valla territooriumil kokku 20: Rägavere-Mõedaka (tee nr 17114), Sõmeru-Kabala

(tee nr 17119), Sämi-Sonda-Kiviõli (tee nr 17120), Tõrma-Koeravere (tee nr 17133), Uudeküla-Lasila (tee

nr 17137), Levala-Karitsa (tee nr 17138), Assamalla-Kadrina (tee nr 17141), Vanamõisa-Veltsi-Päide (tee

nr 17145), Lasila-Saksi (tee nr 17146), Lasila-Levala (tee nr 17147), Rakvere-Jõepere (tee nr 17149), Kunda

mõis - Sämi (tee nr 17157), Koovälja-Kohala (tee nr 17161), Ubja-Kohala (tee nr 17162),Sõmeru-Katela (tee

nr 17163), Arkna-Rakvere (tee nr 17164), Rakvere sissesõit (tee nr 17189), Rägavere mõisa tee (tee

nr 17197), Teedevalitsuse sissesõit (tee nr 17202) ja Näpi tee (tee nr 17208).

Vallas on 52% kohalike teede pinnakatte seisukord rahuldav. Väga heas ja heas seisukorras on vastavalt 5%

ja 17% teedest, halvas seisukorras 23% ja väga halvas 4% valla teedest. Väga halvas seisukorras teed on

valdavalt teed, mis ei ole prioriteetsed ja kus inimesi ei ela. (Rakvere valla teede arengukava, 2019)

Vallale kuuluvate kergliiklusteede kogupikkus on 18,1 km ja kõnniteede pikkus on 1,46 km. Kõnniteed asuvad

peamiselt Sõmeru ja Näpi alevikus. Valdavalt on kergliiklusteed ja kõnniteed kas väga heas või heas

seisukorras. (Rakvere valla teede arengukava, 2019)

Rakvere vallas on tänavavalgustusega kaetud eelkõige tiheasustusega alad. Hajaasustusega piirkondades

paiknevad üksikud tänavavalgustuse liinid (Rakvere valla teede arengukava, 2019).

Rakvere valla teede arengukavas (2019) esile tõstetud liiklusohtlikud kohad Rakvere vallas on:

 Sõmeru ristmik, kus ristuvad põhimaantee nr 1 ja põhimaantee nr 5;

 Tallinna-Narva maanteel Arkna küla vaheline lõik ning Arkna külast sisse- ja väljasõit Tallinn-Narva

maantee ja Arkna-Rakvere tee (kõrvalmaantee nr 17164) ristmikule.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

78/177

Sõmeru ristmiku ohutumaks muutmiseks on koostatud eskiisprojekt. Rakvere valla teede arengukava kohaselt

on Tallinn-Narva maantee ja Arkna-Rakvere tee ristmik kavas rekonstrueerida (alates 2021. aastast) ning

seeläbi tagatakse turvaline juurdepääs Arkna külla. (Rakvere valla teede arengukava, 2019)

Valda läbib Tallinn-Narva raudtee. Raudteetransport on oluline, et tagada parem ruumiline integreeritus

Soome lahe piirkonnaga ja paremad ühendusvõimalused Tallinna ja Narva suunas. Olemasolev raudteetaristu

võimaldab praegusega võrreldes oluliselt suuremate kaubamahtude teenindamist. Tallinn-Narva

raudteekoridor võimaldab vajadusel ka teise rööpapaari paigaldamist, kuid maakonnaplaneeringus raudtee

läbilaskevõime ammendumise riski ega vajadust uute arendusprojektide jaoks kuni 2020. aastani ei nähtud.

(Lääne-Viru maakonnaplaneering, 2019)

Rakvere-Kunda raudteeharu teenindab Kunda Nordic Tsement tsemenditehast (Kunda Nordic Tsement

kodulehekülg, 07.04.2020).

Vallale lähimad kauba- ja reisisadamad asuvad Kundas ca 24 km ja Tallinnas ca 98 km kaugusel (Rakvere

valla arengukava, 2019). Lääne-Viru maakonna rannikualal on ka mitmeid väikesadamaid.

4.4.4.5 Jäätmemajandus

Alates 01.08.2020 teenindab Rakvere valla territooriumit Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ (Rakvere valla

kodulehekülg, 16.12.2021).

Rakvere valla territooriumil asuvad avalikud segapakendikonteinerid, kuhu on võimalik viia klaas-, papp- ja

plastpakendeid. Vinni vallas Piira külas asuvas Lääne-Viru Jäätmekeskuses võetakse tasuta vastu piiratud

koguses (20 kg inimese kohta aastas) kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid, aga ka eelsorteeritud

pakendit, vanapaberit, puitu, oksi, metalli, komplektseid elektroonikaseadmeid. (Rakvere valla kodulehekülg,

16.12.2021).

Lääne-Viru Jäätmekeskuses võetakse vastu ka sorteeritud ehitus- ja lammutusjäätmeid, suurjäätmeid,

biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning olmejäätmeid (Lääne-Viru Jäätmekeskuse kodulehekülg,

16.12.2021).

Keskkonnaamet on 31.03.2017 korraldusega nr 1-3/17/804 andnud MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus

jäätmeloa nr L.JÄ/328939 (tegevuse aeg 02.04.2017–01.04.2022) Lääne-Viru Jäätmekeskuse

jäätmekäitluskohas (JKK5900048) jäätmete kõrvaldamiseks ettevalmistavate toimingute teostamiseks ja

jäätmete taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks, teiste isikute tekitatud ja üle antud

metallijäätmete kogumiseks või veoks ning olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena

(Keskkonnateenuste portaal, 15.04.2020).

Vastavalt Jäätmekavale aastateks 2021-2026 plaanitakse hiljemalt 2023. aastaks hõlmata biolagunevad

jäätmed korraldatud jäätmeveoga. Selleks hetkeks on vallas kohustuslik omada biolagunevate jäätmete

kogumismahutit või kompostrit. Keelatud on biojäätmeid visata segaolmeprügi hulka.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

79/177

4.5 Keskkonnatervis

4.5.1 Müra regulatsioon

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse33 (AÕKS) tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning

välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, kusjuures tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest ei kuulu

välisõhus leviva müra hulka (ehk ei normeerita) olme-, meelelahutusürituste- ja töökeskkonna müra ega ka

riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu

elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Keskkonnamüra normtasemed on

kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 7134. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel

puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja

tööohutust käsitletavad nõuded.

Müranormide rakendamisel kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg-st 2 lähtuvalt järgmist

normtasemete liigitust:

1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille

ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Planeerimisseadusest tulenevalt on müra normtasemete kategooriate määramine üldplaneeringu ülesanne.

Mürakategooriate jaotus on toodud AÕKS §-is 57. Rakvere üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbele vastavaid mürakategooriaid kajastab järgnev tabel (tabel 22).

Normtasemed on kehtestatud mürakategooriate kaupa eristades päeva- ja ööaega (vastavalt 7.00–23.00 ja

23.00–7.00) ning liiklus- ja tööstusmüra Liiklusmüra on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

tähenduses müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille

puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse

liiklusega perioodi vältel, ning tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas

elektrituulikud ja sadamad. V mürakategooria ehk tootmise maa-alal normtasemeid kehtestatud ei ole. Samuti

ei ole kehtestatud müra normtasemed VI mürakategooriale ehk liikluse maa-aladele, sest nendel aladel ei

viibita üldjuhul pikemat aega.

Lisaks tabelis esitatud üldplaneeringu juhtotstarvetest tulenevatele mürakategooriatele kehtib

maatulundusmaa õuealadel (ka uute elamute kavandamisel maatulundusmaale) II kategooria müra normtase.

33 Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016. 34 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

80/177

Tabel 22. Rakvere üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele vastavad mürakategooriad ning liiklus- ja tööstusmüra piir- ja sihtväärtus päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal

Müra kategooria Üldplaneeringu juhtotstarve

Liiklus- müra piirväärtus (dB(A)) päev / öö

Liiklus- müra sihtväärtus (dB(A)) päev / öö

Tööstus- mürab piirväärtus (dB(A)) päev / öö

Tööstus- mürab sihtväärtus (dB(A)) päev / öö

I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

Puhke- ja virgestustegevuse maa- ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala (v.a kaitsehaljastus), supelranna maa-ala, kalmistu maa-ala

55 / 50 50 / 40 55 / 40 45 / 35

II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoole- kandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad

Ühiskondliku hoone (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoole- kandeasutuste) maa- ala, elamu maa-ala

60 / 55

(65a / 60a )

55 / 50 60 / 45 50 / 40

III kategooria – keskuse maa-alad,

IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad

Segaotstarbega maa- ala, äri maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala (v.a II kategooria juures nimetatud hoonete maa-ala)

65 / 55

(70a / 60a)

60 / 50 65 / 50 55 / 45

a Müratundliku hoone teepoolsel küljel

b Impulssmüra (nt lõhkamisel tekkiva müra) piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset ning ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel

hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest.

Müra sihtväärtuse rakendamise/tagamise vajadus on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega

piirkonda seni hoonestamata uue müratundliku ala planeerimisel. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest

(§ 56 lg 3) tagab planeeringust huvitatud isik, et müra sihtväärtust müratundlikel aladel (I-IV kategooria) ei

ületata. Arendaja peab seega arvestama üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega ja

vajadusega tagada II kategooria piirväärtustele vastav müraolukord ka maatulundusmaadel asuvate elamute

õuealadel ning tagama uuel müratundliku ala realiseerimisel sihtväärtusele vastava mürataseme. Sihtväärtus

jääb kehtima pärast müratundliku ala realiseerimist ja ka tulevikus pärast uue üldplaneeringu kehtestamist.

Lisaks kehtib sihtväärtus ka pärast 2002. aastat (siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 4235)

realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega.

35 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

81/177

Kui lähedusse kavandatakse müra tekitavat tegevust/ehitist, siis peab kavandatava müraallika valdaja tagama,

et tema müraallika territooriumilt ei levi ümbrusesse normtaset (st olemasolevatel hoonestatud aladel

piirväärtust ning uue müratundliku ala realiseerimise järel või pärast 2002. aastat realiseeritud planeeringu

puhul sihtväärtust) ületavat müra.

Kui uus müratundlik ala on saanud ehitusõiguse, kuid on veel realiseerimata, siis tuleb lähedusse müra

tekitava tegevuse/ehitise kavandamisel selle kavandajal tagada realiseerimata müratundlikul alal

piirväärtusele vastav müraolukord. Kui hiljem müratundlik alad realiseeritakse, siis peab selle arendaja ise

tagama sihtväärtusele vastava müraolukorra selleks vajalikke meetmeid rakendades (st sellisel juhul ei ole

enam õigus nõuda müratundlikul alal sihtväärtuse tagamiseks meetmete rakendamist juba olemasolevalt müra

tekitajalt).

Ümbruskonnas kehtestatud detailplaneeringute ja väljastatud ehituslubade kohta peab arendaja saama infot

kohalikult omavalitsuselt.

Keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 3236 kohaselt peab, juhul kui planeeringuga kavandatakse ehitist

või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida PlanS tulenevalt läbi

KSH-d, planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut, mis vastab eelnimetatud määruses toodud

nõuetele.

Metsaseaduse § 36 alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe

korraldamiseks. AÕKS kohaselt ei normeerita riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Väljaõppe ajal tuleb

vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate

keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

Rakvere valla alade kohta ei ole koostatud mürakaarte. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Rakvere valla

piirkonnas mürataseme mõõtmisi ja modelleerimisi tehtud ning müraga seotud probleeme fikseeritud

(01.03.2021 kiri nr 26/21/722). Terviseameti registris ei ole perioodil 2016 kuni 2020 Rakvere vallas müra

kaebusi registreeritud ning puuduvad andmed teostatud mürataseme mõõtmiste ja modelleerimiste kohta

Rakvere valla piirkonnas.

4.5.2 Vibratsiooni regulatsioon

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest

nr 7837, millega on kehtestatud inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks

üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

Vibratsiooni piirväärtus on eraldi määratud päevase (07.00–23.00) ja öise (23.00–07.00) aja kohta.

Olemasolevate elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja

magamistubadele kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 82 dB päeval ja 79 dB öösel. Uutele

36 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32. 37 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”, sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

82/177

projekteeritavatele hoonetele (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-,

rühma- ja magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 3 dB võrra madalamad.

Soovimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi ja ka purunemist. Inimesele

mõjub vibratsioon peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale ning selle toime sõltub vibratsiooni

tugevusest. Rakvere vallas võib vibratsiooniga probleeme esineda eelkõige tootmishoonete läheduses ning

teedel, kus raskeliikluse osakaal on suur või teedel kus on olemas löökaugud.

4.5.3 Õhusaaste

Vallas ei asu õhuseirejaamu, mille andmete põhjal piirkonna õhukvaliteeti kirjeldada. Põhiliseks õhukvaliteeti

mõjutavaks teguriks vallas on maanteede autoliiklus ning paiguti ka kaevandamisest ja tootmiskompleksidest

tulenev mõju (sh kütteseadmed).

Valda läbivaid suuremaid transpordiühendusi on käsitletud KSH aruande peatükis 4.4.4.4. Neis olulisemad on

valda läbiv Tallinna-Narva raudtee ning põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva ja nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru.

Rakvere vallas on väljastatud 21 keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku

(KOTKAS, 17.08.2020). Lisaks on keskkonnakompleksluba väljastatud kolmele loomakasvatusega tegelevale

ettevõttele (tabel 23). Enamik heiteallikad asub Rakvere linna läheduses Näpi ja Sõmeru alevikus ning

Tõrremäe ja Roodevälja külas. Lisaks mõjutavad Rakvere linna lähedal välisõhu kvaliteeti ka Rakvere linnas

registreeritud õhusaasteallikad.

Tabel 23. Saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks väljastatud keskkonnaload ja keskkonnakompleksload, millega seotud objektid asuvad Rakvere vallas (KOTKAS, 17.08.2020)

Loa nr Seotud objekt Objekti asukoht

Omaja Kehtivuse

algus (ja lõpp)

L.ÕV/320640 Osaühing Aaspere Agro Veltsi küla Aaspere Agro OÜ 01.09.2011

L.ÕV/318510 Adven Eesti AS Sõmeru alevik Adven Eesti AS 30.04.2010

L.ÕV/332779 Lasila ABT Lasila küla Altos Teed OÜ 02.05.2019

L.ÕV.LV-183510 Balti Teenused OÜ Tõrremäe küla Balti Teenused OÜ 19.05.2008

L.ÕV.LV-170118 Bauroc AS Andja küla Bauroc AS 01.01.2008

KL-506940 Ferrel tootmiskompleks Sõmeru alevik FERREL AS 10.02.2020

L.ÕV/331979 Rakvere söödatehas Roodevälja küla Golden Fields Factory OÜ

18.12.2018

L.ÕV.LV-199125 Hõbevara AS Tõrremäe küla Hõbevara AS 18.11.2008

L.ÕV/325723 Ubja põlevkivi karjäär Ubja küla Kunda Nordic Tsement AS

02.01.2015

L.ÕV/325654 Aru-Lõuna lubjakivi karjäär

Andja küla Kunda Nordic Tsement AS

01.01.2015

L.ÕV/329277 Papli töökoda Arkna küla Näpi Metall OÜ 03.07.2017

L.ÕV/321524 OG Elektra Tootmine AS

Tobia küla OG Elektra Tootmine AS

01.04.2012

L.ÕV/324456 Betooni 11 tehas Aluvere küla Rakvere Betoon OÜ 17.02.201

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

83/177

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

84/177

Tabel 23 jätk...

Loa nr Seotud objekt Objekti asukoht

Omaja Kehtivuse

algus (ja lõpp)

L.ÕV.LV-202203 Rakvere Põllumajandustehnika OÜ

Sõmeru alevik Rakvere Põllumajandustehnika OÜ

01.01.2009

L.ÕV/324458 Aktsiaselts Rakvere Soojus

Näpi alevik Rakvere Soojus AS 21.01.2014

L.ÕV/319468 Roodevälja Terminal Roodevälja küla Roodevälja Terminal OÜ

13.12.2010

L.ÕV/324477 Stora Enso Eesti AS Näpi saeveski

Näpi alevik Stora Enso Eesti AS 03.02.2014

L.ÕV/319001 Aktsiaselts SWETRAK Rakvere tehas

Roodevälja küla SWETRAK AS 12.07.2010

L.ÕV/328824 Roodevälja töötlemiskompleks

Roodevälja küla T.R. TAMME AUTO OÜ

17.03.2017–

05.12.2063

L.ÕV/317501 Lõuna Aru ABT Andja küla Tariston AS 12.10.2009

L.ÕV.LV-162897 Asfaltbetooni ABT Päide küla YIT Eesti AS 29.10.2007

L.KKL.LV-39525 Rakvere lihakombinaat Roodevälja küla HKScan Estonia AS 21.11.2005

KKL/300462 Kaarli veisefarm Kaarli küla Kaarli Farm OÜ 17.07.2009

300533 Kohala veisefarm Kohala küla KOHALA SF OÜ 17.07.2009

AÕKS § 101 kohaselt peab õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba omav paikse heiteallika valdaja

tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks

õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatut ega AÕKS ning tööstusheite seaduse38 (THS) alusel

kehtestatud saasteaine heite piirväärtust ning ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega

nr 7539.

Kehtivate keskkonnalubade põhjal on peamised heiteallikatest välisõhku viidavad saasteained tahked

osakesed ja põlemisgaasid (NOx, SO2, CO, CO2). Vallas on väljastatud kolm õhusaaste luba

asfaltbetoonisegisti käitamiseks. Roodevälja külas asuvad naftasaaduste ja bituumeni laadimise ning

väärindamisega tegelevad ettevõtted. Keskkonnakaitselubadega seotud dokumentide alusel ei põhjusta

käitised saasteainete heite piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumit, seejuures on arvestatud ka

lähestikku asuvate ettevõttete kumulatiivse mõjuga.

38 Tööstusheite seadus, vastu võetud 24.04.2013. 39 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid", keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

85/177

4.5.4 Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus

Radoon (222Rn) on looduslik radioaktiivne gaas, mis on maapinnas leiduva uraani radioaktiivse lagunemisrea

ainuke gaasiline produkt. Radoon on oluline kopsuvähi põhjustaja ja jõuab inimorganismi valdavalt hingamisel,

vähesel määral vee ja toiduga. (Petersell et al., 2017)

Kõrget radoonisisaldust võib paiguti leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti,

kus uraanirikka graptolliitargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi, läbi mille saab uraani lagunemise

käigus tekkiv radoon vabalt maapinnale tõusta. Maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete

meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Kõrge radoonisisaldusega olla ka

põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. (Keskkonnaministeerium, Radoon, 08.04.2019)

Radooni jõudmist maapinnani soodustavad ka karstinähtused ja tektooniliste rikete vööndid (Petersell et al.,

2017).

2017. aastal koostati Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas (Petersell et al., 2017), kus on

kajastatud kuni 2015. aastani Viimsi poolsaarel, Ida-Virumaal, Rakveres, Harjumaal ja Tallinnas läbiviidud

detailsemaid pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme uuringuid. Uuringute põhjal koostatud radooniriski

kaartidel on esitatud pinnaseõhu otsemõõdetud 222Rn-sisaldus (joonis 25) kui ka radooni allikaks oleva uraani

radioaktiivsel lagunemisel tekkiva raadiumi (226Ra) järgi arvutatud 222Rn-sisaldus (joonis 26). Kaartidel

kasutatud interpolatsioonide puhul tuleb arvestada, et interpolatsiooni erinevad tasemed iseloomustavad

valdavate sisalduste (s.o intervalli, mis hõlmab ligi 68,3% mõõdetud tulemustest jäävad sisaldused) levikut,

mis ei välista anomaalsete (nii oluliselt kõrgemate kui madalamate) väärtuste esinemist teatud tasemega

piirkonnas.

Eristatakse nelja pinnaseõhu radooniohutaset: madal (0–10 kBq/m³), normaalne (10–50 kBq/m³), kõrge (50–

250 kBq/m³) ja ülikõrge (>250 kBq/m³) (Petersell et al., 2017). Rakvere valla alal on määratud kõrgeimad

radoonisisaldused valla idaosas, kus suurim pinnaseõhus mõõdetud 222Rn-sisaldus jäi vahemikku 150–250

kBq/m³ ja suurimad pinnaseõhus eU (226Ra-ga tasakaalus olev (ekvivalentne) 238U-sisaldus) järgi arvutatud

22Rn-sisaldused jäid vahemikku 100–150 kBq/m³. Otsemõõdetud ja arvutatud radoonisisalduse põhjal

koostatud interpoleeritud radooniriski kaardid on mõnevõrra erinevad, arvutatud 222Rn-sisalduse põhjal on

radoonirisk Rakvere linna ümbruses madalam. Üldiselt jääb pinnaseõhu radoonirisk Rakvere valla aladel

normaalsele kuni kõrgele tasemele. Seda näitab ka Eesti Geoloogiateenistuse ajakohastatud Eesti pinnase

radooniriski kaart, mille kohaselt on kõrgema radooniriskiga alad valla põhja- ja idapoolses osas aga ka

Rakvere linnast edela suunas (joonis 27).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

86/177

Joonis 25. Radoonirisk ja pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisaldus Rakvere piirkonnas (Petersell et al., 2017)

Joonis 26. Radoonirisk ja pinnaseõhus eU (226Ra-ga tasakaalus olev (ekvivalentne) 238U-sisaldus) järgi arvutatud 222Rn-sisaldus Rakvere piirkonnas (Petersell et al., 2017)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

87/177

Joonis 27. Eesti pinnase radooniriski kaart Rakvere valla piirkonnas (OÜ Eesti Geoloogiateenistus, 08.04.2020)

Radoon pääseb majade siseõhku peamiselt majadealusest ja ümbritsevast pinnasest, vähesel määral ka

majas tarbitavast põhjaveest ja täiendavalt kasutatud ehitusmaterjalidest. Ruumidesse pääseva radooni

sisaldus on ruumide õhus väga varieeruv. Eelkõige sõltub sisalduse varieeruvus ruumide ventilatsiooni

iseärasustest ja tõenäoliselt atmosfääri õhurõhust. (Petersell et al., 2017)

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases (Petersell et al., 2017) on esitatud ka 2005. kuni 2007.

aastal eluruumide siseõhus tehtud mõõtmiste tulemused (joonis 28), mis viitavad pinnaseõhu ja eluruumide

siseõhu radoonisisalduse vahelisele positiivsele korrelatsioonile.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

88/177

Joonis 28. Radoonisisaldus elu- ja magamistubade siseõhus Rakvere piirkonnas (Petersell et al., 2017)

4.5.5 Ohuobjektid

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Maa-ameti kaardirakenduse „Ohtlikud ettevõtted, vesivarustus, veeohutus“ (seisuga 16.12.2021) põhjal asub

Rakvere vallas kuus ohtlikku ettevõtet (tabel 24). Kõige ulatuslikum ohuala on Rakvere lihakombinaadil

(HKScan Estonia AS), mis asub Roodevälja külas (joonis 29).

Tabel 24. Rakvere valla territooriumil asuvad ohtlikud ettevõtted

Ettevõtte ja ohuobjekt Ohu kategooria Ohuala raadius Ohu kirjeldus

Alexela AS Roodevälja Uustalu viljakuivati vedelgaasipaigaldis

C-kategooria 427 m

(plahvatus)

Gaasi tsisternauto või LPG mahuti pikemaajaliselt tules olemise korral keeva vedeliku paisuva auru plahvatus

Voglers Eesti OÜ lõhkeainete pealmaalaod

A-kategooria 638 m (plahvatus) Võimalikud ohuolukorrad on tulekahju ja plahvatus. Plahvatuse korral (massiplahvatus – kõik 4 ladu korraga) on maksimaalne ohuala raadiusega 638 m. Doominoefekti ohtu ei ole.

Voglers Eesti OÜ lihtlõhkeaine punkt

C-kategooria 171 m -

AS Olerex Tõrremäe teenindusjaam-tankla

C-kategooria 436 m

-

Roodevälja Terminaal OÜ C-kategooria 56 m

(ohtlik soojuskiirgus)

Ohtliku aine leke keskkonda ja tulekahju

HKScan Estonia AS Rakvere tehas

C-kategooria 1000 m

(mürgine gaas)

Mürgise ammoniaagipilve levik

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

89/177

Joonis 29. Rakvere lihakombinaadi (HKScan Estonia AS) ohuala (Maa-amet, 18.02.2022)

Jääkreostusobjektid

Keskkonnaportaali andmetel (seisuga 08.12.2021) on Rakvere valla territooriumil registreeritud viis

jääkreostusobjekti: Lasila ABT (JRA0000031), Rakvere helikopterite lennuväli (JRA0000069), Pahnimäe ABT

(JRA0000021), Tõrremäe põllumajandusmürkide ladu (JRA0000222) ja Roodevälja ABT (JRA0000024). Kõik

jääkreostusobjektide reostusallikad on täielikult likvideeritud. Pahnimäe ABT, Lasila ABT, Rakvere

helikopterite lennuvälja, Roodevälja ABT puhul on jääkreostusobjekti infolehel välja toodud vajadus seirata

põhjavett ning seejärel otsustada edasine tegevus (kas vajalik on täiendavad uuringud ning puhastustööd või

võib objekti kanda arhiivi). Kõikidele nimetatud jääkreostusobjektidele on koostatud soovitulik seirekava (AS

Maves, 2018). Ainuke jääkreostuseobjekt mis on täielikult likvideeritud ning mille puhul ka pinnase või/ja

põhjavee reostuse seiret teha vaja pole on Tõrremäe põllumajandusmürkide ladu.

Suletud prügilad

Rakvere valla haldusterritooriumil asub teadaolevalt neli suletud prügilat. Suletud prügilad paiknevad Lasila,

Levala, Kõrgemäe ja Muru külas. Prügilate täpsed asukohad on toodud üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude

joonisel.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

90/177

4.6 Kliima ja kliimamuutused

Peamine Eesti kliimat mõjutav tegur on riigi geograafiline asend. Eesti kuulub parasvöötme atlantilise

kontinentaalse regiooni segametsade allregiooni ning asub merelise ja mandrilise kliima vahelises

üleminekuvööndis. Lokaalseid erinevusi kliimas põhjustab eelkõige maismaaga piirnev Läänemeri, mis talvel

rannikupiirkonda ja saari soojendab ning millel on just kevadel jahutav mõju. Reljeefil, eeskätt Eesti kaguosa

ja Pandivere kõrgustikel, on lumikatte jaotuses ja kestuses oluline tähtsus. Haanja, Pandivere ja Otepää

kõrgustikel tekib lumikate kõige varem ehk keskmiselt detsembri alguses ning jääb püsima kuni märtsi lõpuni.

Kuna sademete hulk aastas ületab aurumise peaaegu kahekordselt, on kliima niiske. Sademete territoriaalne

jaotumine on keeruline, aga üldiselt sajab vähem rannikul, Peipsi ja Võrtsjärve ääres ning Ida-Eesti

madalikualadel, rohkem sajab kõrgustikel. Keskmine sademete hulk aastas on umbes 550–750 mm. Kõige

kuivemad kuud on veebruar ja märts, neile järgnevatel kuudel sajuhulgad tasapisi kasvavad. Niiskeimad kuud

on juuli ja august, mille järel sademete hulk talve ja sügise poole kahaneb. Eestis puhuvad tuuled valdavalt

edelast, lõuna- ja läänekaarest. Tuuled on tugevaimad sügis- ja talvekuudel, eriti novembris, detsembris ja

jaanuaris (keskmine tuulekiirus 4,3 m/s). Kõige nõrgem on tuul suvel (juulis-augustis on keskmine 3,1 m/s).

Suved on Eestis mõõdukalt soojad (keskmine õhutemperatuur juulis 16 kuni 17 °C) ja talved mõõdukalt külmad

(keskmine õhutemperatuur veebruaris vahemikus -2,5 kuni -7 °C). Täheldatud on 20. sajandi lõpul toimunud

kiiret temperatuuri tõusu ja viimastel kümnenditel toimunud mõningast tasandumist. (KAUR, 2019)

Riigi Ilmateenistuse vaatluspunktidest asub Rakvere vallas Kunda jõel Sämi hüdromeetriajaam ja valla

põhjaservast ca 1,5 km kaugusel Selja jõel Varangu hüdromeetriajaam. Valla lõunaservast ca 15 km kaugusel

asub Väike-Maarja meteoroloogiajaam, valla aladest ca 25 km kaugusel kagus asub Tudu sademete

mõõtmisjaam ja ca 20 km kaugusel põhja-loodes Altja sademete mõõtmisjaam. (Riigi Ilmateenistus, 2020)

Riigi Ilmateenistuse aastaraamatu põhjal oli 2019. aastal Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmetel aasta

keskmine õhutemperatuur 4,9 °C, kuukeskmised temperatuurid jäid valdavalt allapoole Eesti keskmist

temperatuuri. (KAUR, 2020)

Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur. Kliimamuutuste mõjulon viimase

saja aasta jooksul Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3–0,7 °C. Samuti on fikseeritud õhus süsinikdioksiidi

ning teiste kasvuhoonegaaside sisalduse järjekindlat tõusu. Süsinikdioksiid on peamine kasvuhoonegaas,

mida tekitab inimtegevus. See eraldub peamiselt fossiilsete kütuste põletamisel. Eestis on

kasvuhoonegaasidega atmosfääri saastajaks põlevkivi baasil töötav energiasektor.

Kliimamuutuste tõttu muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu

kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused.

Veetaseme, -temperatuuri ja -voolu muutus mõjutab ökosüsteemi terviklikkust, mis omakorda mõjutab kõiki

elu- ja tegevusvaldkondi – näiteks põllumajandust, mis tähendab toiduainetega varustamist ning koosmõjus

üldise keskmise temperatuuri tõusuga inimeste tervist ja seega ka tervishoidu, tööstust, transporti jne. Üleilmne

temperatuuri tõus mõjutab ökosüsteeme, osad liigid ning elupaigad hävivad, toimuda võib liikide levik põhja

suunas.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

91/177

Kliimamuutused on seotud väga erinevate mõjude omavahelise seosega ja kliimamuutuste põhjused on nii

looduslikud kui inimtekkelised. Kliimamuutuste mõju on eeldatavasti suurem ka teatavatele

ühiskonnagruppidele, nt eakatele, puuetega ning väikese sotsiaalse ja majandusliku kapitaliga inimestele.

Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib

ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi40:

 temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest

tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide,

sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab

raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine

jms;

 sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide

ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva

kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete

pumpamismahu suurenemine jms;

 merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste

ümberpaigutamiseks jms;

 tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja

tormitagajärgede likvideerimise võimele.

40 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 02.03.2017.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

92/177

5. KAARDIANALÜÜS VÕIMALIKE TUULEPARGIALADE VÄLJASELGITAMISEKS

Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid Lääne-Virumaa maakonda

ette nähtud ei ole. Samuti ei ole tuuleenergia arendamiseks eelistatud alasid planeeritud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+. Samas ei välista maakonnaplaneering tuuleparkide kavandamist ning annab

ette tingimused, millest tuleb tuuleenergia arendamisel lähtuda. Vastavalt maakonnaplaneeringule on

tuulegeneraatorite püstitamise aluseks peamiselt üldplaneering. Tuuleparkide kavandamisel tuleb läbi viia

asukohavaliku hinnang ning strateegiliste keskkonnamõjude hinnang.

Rakvere valla üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi kaardianalüüs, selgitamaks välja kohaliku

omavalitsuse haldusterritooriumil potentsiaalsed alad tuuleenergia arendamiseks. Alade leidmiseks kanti

kaardil erinevate objektide (hoonete, teede, kaitsealade jne) ümber puhvrid, millega tuleks tuuleparkide

arendamisel arvestada, et vältida võimalike negatiivsete mõjude avaldumist. Oluline on siinkohal mainida, et

kaardianalüüsi koostamise hetkel ei ole teada paigaldatavate tuulikute parameetrid, mistõttu valitud puhvrid

on esialgsed ning võivad täpsustuda detailsema lahenduse väljatöötamisel. Samuti on vajalik rõhutada, et

Rakvere vallas on võimalik tuulegeneraatorit ja tuuleparke rajada alles pärast Kirde-Eestit osaliselt

tuuleenergeetikale avavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist, mida praegu eeldatakse

2024. aasta lõpuks. Igal juhul on tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamiseks vajalik saada kooskõlastuse

Kaitseministeeriumilt.

Kaardianalüüsil võeti aluseks järgmised puhvrid:

 elamust 1 000 m;

 hoonetest, mis ei ole elamu maa-alad 200 m;

 tiheasustusalast 1 000 m;

 kompaktse hoonestusega alast 1 000 m;

 puhke- ja virgestustegevuse maa-alast 1 000 m;

 kalmistust 1 000 m;

 avalikest teedest 200 m.

Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel näidatud potentsiaalsete tuulepargialade arendamise

eelduseks on detailplaneeringu koostamine. Juhul kui Rakvere vallas hakatakse tuuleparki arendama,

tuleb detailplaneeringu lahenduses arvestada üldplaneeringus seatud tingimusega (mitte lähtuda

ülaltoodud puhvritest). Näiteks seati kaardianalüüsis avalike teede ja hoonete (väljaarvatud eluhoonete),

puhvriks 200 m, samas aga ei tohi üldplaneeringus seatud tingimuse kohaselt tuulikud avalikult kasutatavatele

teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) ja hoonetele (v.a

eluhoonetele) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) meetrit.

Tuulikute ja lähimate elamute vaheline vahemaa 1 km tagab eelduslikult müranormide täitmise ja ennetab

tuulikutest tulenevate võimalike negatiivsete mõjude esinemist inimese tervisele ja heaolule. Täpsemalt on

müra teemat käsitletud ptk-s 6.5.3.

Looduskeskkonna seisukohalt avaldub tuuleparkide negatiivne mõju teadaolevalt kõige tugevamalt ja

selgemalt lindudele ning nahkhiirtele. Lindudel ja nahkhiirtel on oht tuulikutega kokkupõrkes end vigastada ja

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

93/177

hukkuda. Vältimaks kokkupõrget tuulikutega peavad linnud või nahkhiired lendama tuulepargist mööda või

kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab energiakulu (EC, 2020). Sellest

tulenevalt keskenduti kaardianalüüsil eraldi lindudele ja nahkhiirtele. Kaitsealuste loodusobjektide ning liikide

puhvrid, mis võeti kaardianalüüsil aluseks (tabel 25) põhinevad Keskkonnaameti soovitustel, mis edastati

üldplaneeringute ja nende KSH koostajatele 05.07.2021 dokumendiga „Maismaa tuuleparkide mõjust

elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“.

Tabel 25. Kaardianalüüsis kasutatud kaitsealuste loodusobjektide ja liikide puhvrid.

Ala, liik või liigigrupp Puhver Puhvri arvestus Märkused ja allikad

Kaitseala ja hoiuala (kaasa arvatud Natura 2000 alad), mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse

600 m Kaitstava ala piirist Puhver rakendub juhul, kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud kriteerium) ei ole rangem.

Allikas: 4 MK TP , 2012.

Projekteeritav kaitseala, hoiuala, püsielupaik, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse

600 m Kaitstava ala piirist Puhver rakendub juhul, kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigiga seotud kriteerium) ei ole rangem.

Kotkad (v.a suur-konnakotkas) 2000 m Püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast

Allikad: Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava, 2018; Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava, 2019; Rydell et al, 2017; Busch et al, 2017.

Suur-konnakotkas 3000 m Püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast

Allikad: Suur-konnakotka (Clanga clanga) kaitse-tegevuskava, 2021.

Must-toonekurg 3000 m Püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast

Allikad: Busch et al, 2017; LAG VSW, 2014.

Kanalised (metsis, teder, laanepüü, rabapüü)

1000 m Püsielupaigast või registrisse kantud elupaiga (leiukoha) piirist

Allikad: LAG VSW 2014; Busch et al 2017; Coppes et al 2020a; Coppes et al 2020b; Taubmann et al. 2021.

Kaitsealused röövlinnud (v.a I kaitsekategooria kotkad), sh kassikakk, habekakk, väikepistrik, kanakull

1000 m Püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast

Allikad: Rydell et al, 2017; Busch et al, 2017; Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava, 2019.

Kaksbiotoobilised sookahlajad (rüüt, suurkoovitaja, mustsaba- vigle)

1000 m Kaitstaval alal registreeritud elupaiga piirist

Allikas: Busch et al 2017.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

94/177

Tabel 25 jätk...

Ala, liik või liigigrupp Puhver Puhvri arvestus Märkused ja allikad

Väikeluik, väike-laukhani Leiukohad välistatud -

Kaitseala, hoiuala, püsielupaik

(kaasa arvatud Natura 2000

alad), mille kaitse-eesmärgiks

on nahkhiireliik

600 m Ala piirist Allikas: 4 MK TP , 2012.

Kaitseala või püsielupaik

(kaasa arvatud Natura 2000

alad), mille kaitse-eesmärgiks

on lendorav või registreeritud

elupaik

600 m Ala piirist või

registrisse kantud

elupaiga piirist

-

I kaitsekategooria loomaliigi

püsielupaik või kaitstaval alal

asuv elupaik, va linnud ja

lendorav

300 m Püsielupaiga või

registrisse kantud

leiukoha piirist

-

Kaitseala, hoiuala, püsielupaik (kaasa arvatud Natura 2000 alad), mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnud.

100 m Kaitstava ala piirist -

Lisaks tabelis 25 toodud puhvritele välistati asukohavaliku analüüsis tuuleparkide rajamist Rakvere vallas

rohevõrgustiku tugialadele ja väärtuslikele maastikele.

KSH aruande eksperdid on seisukohal, et tuuleparkide rajamist tuleb vältida ka lindude (ning

käsitiivaliste) rändekoridoridesse ja rändepeatuspaikadesse väljaspool kaitsealasid. Eesti asub kahe

suure rändetee (Ida-Atlandi rändetee ja Musta mere - Vahemere rändetee) ristumiskohas. Eesti

merealade tähtsust rändelindudele on ülevaatlikult käsitletud Eesti Ornitoloogiaühingu 2019. aasta

aruandes „Lindude peatumisalade analüüs“. Maismaalinnuliikide ja Eesti sisemaale jäävate tähtsate

rändepeatuspaikade ja rändekoridoride kohta täpsemad andmed (seisuga 07.02.2022) puuduvad.

Seetõttu ei ole olnud võimalik ka Rakvere valla potentsiaalsete tuulepargialade määramisel nendega

arvestada.

Kaardianalüüsis kasutatud puhvrite rakendamine ei tähenda tingimata seda, et igasuguse negatiivse

mõju esinemine on välistatud. Tuulepargi detailsema lahenduse koostamisel on vaja igakordselt eraldi

hinnata sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Vajadusel tuleb mõjude täpsemaks hindamiseks viia

detailplaneeringu raames läbi täiendavaid uuringuid (mürauuringud, liikide elupaiga- ja toitumisalade

uuringud jms). Antud juhul iseloomustavad puhvrid vahemaad, millest lähemale tuuleparki rajades

tuleb eeldada vaadeldavale objektile (inimesele, isendile, kaitstavale alale jne) negatiivse mõju

avaldumist. Tabelis 25 toodud puhvrid põhinevad antud hetkel parimal olemasoleval kättesaadaval

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

95/177

infoteabel, kuid teadvustada tuleb, et tuuleenergeetika arenemisel ning täiendavate uuringute

läbiviimisel võivad need muutuda. Samuti on oluline esile tuua, et selline kaardianalüüs ei arvesta

ökoloogilist terviklikkust ja elupaikade sidusust. Liigi kaitse seisukohast, on vajalik arvestada nii

isendi pesitsus- kui ka toitumisaladega ehk tuuleparkide rajamisel tuleb arvestada liikide

rändekoridoridega pesapaiga ja toitumisalade vahel.

Antud kaardianalüüs on üks võimalik viis tuuleenergia arendamise jaoks sobilike alade

väljaselgitamiseks üldplaneeringu tasandil. Kaardianalüüsi tulemusel väljavalitud alad peaksid

eelduslikult olema need alad, kus tuuleparkide arendamisega kaasnevad kõige väiksemad

keskkonnaalased ja sotsiaalsed mõjud. Mõju hinnang valitud aladele on antud ptk-s 6. Mõju

hindamises esile toodud põhimõtted kehtivad ka üksiku tuuliku rajamisel. Tegelikkuses on

tuuleparkide jaoks potentsiaalselt sobivad alasid Rakvere vallas rohkem, kui analüüsi tulemustest

selgub. Vaid puhvritele tuginedes piiratakse tuuleparkide rajamist kohtadesse, kuhu muidu täpsemaid

analüüse tehes ning teatud meetmeid rakendades oleks seda võimalik tegelikkuses teha ilma

negatiivsete mõjude avaldumiseta. Seetõttu on oluline rõhutada, et antud kaardianalüüsi tulemused ei

välista tuuleparkide rajamist Rakvere valla kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil teistesse

asukohtadesse - sellisel juhul tuleks koostada eriplaneering.

5.1 Potentsiaalsed tuulepargialad

Puhveranalüüsi tulemusena selgus, et Rakvere valla haldusterritooriumil on üks piirkond (joonis 30), mis

eelduslikult võiks sobida tuuleenergia arendamiseks. Potentsiaalne tuulepargiala jääb Rakvere linnast ca 5 km

loodesse, täpsemalt Veltsi, Kloodi ja Karivärava külla. Tuulepargiala pindala on 165,6 ha. Võttes tuulikute

maksimaalseks kõrguseks 250 m on tuuleparki paigaldatavate tuulikute maksimaalne arv hinnanguliselt 14.

Vaadeldavale alale reaalselt paigaldatavate tuulikute arv sõltub paigaldatavate tuulikute parameetritest.

Veltsi, Kloodi ja Karivärava küla piirkonda jääva tuulepargi põhjapoolne osa jääb mahajäetud turbaväljale.

Maa-ameti andmetel on antud mahajäetud turbaväli arvel aktiivse tarbevaruna ning seal veel leidub

hästilagunenud turvast. Tuulepargiala lõunapoolset ala moodustavad enamusest metsamaad, aga osaliselt ka

haritavad põllumaad. Tuulepargialale jäävad katastriüksused on sihtotstarbelt kõik 100% maatulundusmaad

(Maa-ameti geoportaali, 08.02.2022).

Lisaks puhveranalüüsi käigus leitud alale otsustati perspektiivse tuulepargialana üldplaneeringus määrata

Varudi-Altküla piirkond vastavalt vallale laekunud ettepanekule (joonis 30). Keskkonnaameti soovituslike

puhvrite järgi jääb vaadeldav Varudi-Altküla ala merikotka (I kaitse kategooria) ja väike-konnakotka (I kaitse

kategooria) 2 km puhvritesse. Selleks, et välja selgitada vaadeldavale alale tuulepargi rajamise võimalust

(võttes arvesse, et lähipiirkonda jäävad kaitsealused linnuliigid) viidi üldplaneeringu raames Varudi-Altküla ala

kohta eraldi läbi ekspertarvamusena linnustiku eelhinnang. Kokkuvõtlik ülevaade linnustiku eelhinnangust on

antud ptk-s 5.2. Terviklik eksperthinnangu dokument on esitatud üldplaneeringu lisades.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

96/177

Joonis 30. Üldplaneeringuga planeeritud potentsiaalsed tuulepargialad

5.2 Varudi-Altküla tuulepargi lahenduse kujunemine ja linnustiku eelhinnang

Esialgne Varundi-Altküla potentsiaalse tuulepargi ala lahendus saadi võttes arvesse peamiselt ainult elu

hoonetele rakendatavat 1000 m puhvrit ja Kunda jõe ehituskeeluvööndit (50 m). Tuulepargiala esialgse

lahenduse joonis on esitatud linnustiku eelhinnangus. Esialgse lahenduse järgi jäi potentsiaalne tuulepargiala

lähiümbruskonda jäävast merikotka Jäätma püsielupaigast (KLO9127698) minimaalselt ca 700 m kaugusele

ning piirkonda jäävast väike-konnakotka leiukohast (KLO9127697) ca 250 m kaugusele. Nimetatud väike-

konnakotka leiukohas on registreeritud EELIS-e andmetel (seisuga 16.02.2022) kahe pesa olemasolu, mille

ümber on moodustatud püsielupaigad (KLO3000422 ja KLO3001826). Teadaolevalt ei ole leiukohas

registreeritud pesad asustatud. Olemasolevate andmete põhjal on läänepoolne pesa KLO3000422 olnud

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

97/177

asustamata vähemalt alates 2012. aastast. Idapoolne pesa KLO3001826 leiti 2017. aastal ja oli viimati

asustatud 2018. aastal.

Vastavalt linnuekspertide soovitustele muudeti Varudi-Altjaküla esialgset tuulepargiala lahendust. Tuulikud,

mis jäid esialgselt merikotka püsielupaiga 2000 m puhvrisse eemaldati ning lisati tuulepargialast kagusse

arvestades võimalusega, et väike-konnakotka konnakotka elupaik KLO9127697 on hüljatud. Üldplaneeringu

taristu ja tehnovõrgu joonisele on sisse viidud Varudi-Altjaküla tuulepargi lahendus, kus on juba arvestatud

ekspertide poolseid ettepanekuid. Potentsiaalse Varudi-Altküla tuulepargiala pindala on 368,5 ha.

Tuulapargiala jääb metsamaadele ja haritavatele põllumaadele. Sihtotstarvelt on kõik tuulepargialasse jäävad

katastriüksused 100% maatulundusmaad.

Oluline on rõhutada, et linnustiku eelhinnangus kajastatud Varudi-Altjaküla tuulegeneraatorite paiknemine ning

arv ei ole lõplik. Kajastatud on tuulikute võimalike esialgseid asukohti, et saada parem ettekujutlus

potentsiaalselt väljaarendatavast tuulepargialast. Vaadeldavale alale reaalselt paigaldatavate tuulikute arv ja

nende paiknemine sõltub paigaldatavate tuulikute parameetritest.

Eelhinnangust järeldub, et arvestades mõlema kotkaliigi toitumisalade eelistusi, on väga tõenäoliselt tuulikute

rajamiseks sobimatud Kunda jõe luhad, kuhu praegu on kavandatud tuulik 329. Selle põhjal teevad KSH

aruande eksperdid ettepaneku eemaldada tuulik 329 luhaalalt.

Eksperthinnangu kohaselt tuleb edasises etapis enne detailplaneeringu koostamise algatamist

kontrollida väike-konnakotka elupaiga asutust (teha kindlaks võimalik uus pesakoht). Seda on

võimalik teha ca 2-4 vaatluspäevaga aprillis 2. pooles või mais, kui linnud on rändelt saabunud ja

näitavad enda kohalolu läbi pulmamängude. Juhul kui välitöödel avastatakse, et väike-konnakotka

elupaik on asustatud täpsustatakse liigi elupaigakasutust piirkonnas saatja abiga.

Lisaks on eelhinnangus antud sisend, missugused linnukaitselised nõuded tuleb seada detailplaneeringu

lahenduses pärast uuringute läbiviimist. Detailplaneeringu lahenduse hulka peaksid kuuluma järgmised

nõuded:

 raied, raadamised ja mürarikkad tööd tuleb teostada väljaspool pesitsusaega;

 olemasolevad elupaigad tuleb säilitada võimalikult tervikuna, elupaigana kasutatavasse metsamassiivi

on lubatud rajada vaid vajalikud ligipääsuteed jm infrastruktuur;

 tuulepargi ühendamine ülekandeliinidega tuleb teha maakaablitega.

5.3 Tuulepargiga kaasnev infrastruktuur

Tuulepargi infrastruktuur hõlmab üldjuhul elektrituulikuid, juurdepääsuteid, maa-aluseid elektrikaableid ja

maapealseid kõrgepinge õhuliine, maa-aluseid sidekaableid, alajaamu ja statsionaarset tuulemõõdu torni.

Kõikides tuuleparkides ei pruugi kõiki elemente olla. Võimaluse korral kasutatakse tuulepargi rajamiseks

olemasolevaid teid (kui nende tehnilised tingimused seda võimaldavad), kuid vajadusel rajatakse ka uusi teid

juurde või ehitatakse olemasolevad ümber. Teedega samasse koridori paigaldatakse üldjuhul ka elektrikaablid

ja sidekaablid.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

98/177

Elektrituulik püstitatakse vundamendile, milleks on tavaliselt terassõrestikuga tugevdatud betoonvundament,

mis ulatub 2-3 meetrit maa sisse. Vajadusel kasutatakse veel täienduseks vaiasid. Vundamendi maapealne

osa on võimalik katta pinnasega, mispuhul ei jää vundament nähtavale. Elektrituulikute kokkupanemiseks ja

püstitamiseks on vajalik piisava suurusega montaažiplatse, mille täpsem suurus sõltub püstitatava tuuliku

mõõtmetes ning kasutatavast tehnikast.

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul, vallal

või arendajal võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida ning anda

alale mõni muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

99/177

6. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD

6.1 Mõju looduskeskkonnale

6.1.1 Mõju maastikule, maakasutusele ja looduskooslusele

Maastik on meid ümbritsev looduslik ja inimtekkeline keskkond, mis on pidevas muutumises. Maakasutuse

muutumisega kaasneb ühtlasi maastiku muutumine. Üldplaneeringu lahendus toetab Rakvere vallas

olemasoleva asustusstruktuuri säilimist. Maakasutuse lahenduses on perspektiivsed maa-alad kavandatud

olemasolevatele tiheasustusaladele ja kompaktse asutusega aladele ning nende vahetusse lähedusse,

võimaldades optimaalset ruumikasutust. Tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel on maakasutuse

suunamisel lähtutud olemasolevast olukorrast. See tähendab, et perspektiivsed elamu maa-alad on

planeeritud eelkõige olemasolevate elamurajoonide juurde ning äri- ja tootmistegevust lubavad maa-alad

eelkõige olemasolevate äri ja tootmise maa-alade juurde. Tiheasustusalade ja kompaktse asutusega alade

laienemine toimub eelkõige põllumaade arvelt. Perspektiivsed maa-alasid, mida on kavandatud metsamaale

on väga vähe, mis on positiivne arvestades valla haldusterritooriumi väikest metsasust.

Hajaasustusele omase asustusmustri, maastikuilme ja looduskoosluste säilimist tagavad üldplaneeringuga

määratud väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku alal ehitustegevust

piiravad tingimused, kuna need alad moodustavad enamuse hajaasustusest. Rohevõrgustikust on täpsemalt

kirjas ptk-s 6.1.4 „Mõju rohevõrgustikule“ ning väärtuslikest maastikest ja põllumajandusmaadest ptk-s 6.3.1

„Mõju väärtuslikele maastikele“ ning 6.3.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“. Lisaks on üldplaneeringu

seletuskirjas seatud eraldi tingimused hajaasutuses uute elamute rajamisele.

6.1.1.1 Potentsiaalsed tuulepargialad

Üldplaneeringuga kavandatud potentsiaalsed tuulepargialad jäävad suuremas osas haritavatele põllumaadele

ning metsa aladele. Tuulepargi rajamisega põllu- või metsamaale ei kaasne terve põllu- või metsamassiivi

hävimine. Hävineb vaid see osa, mis jääb uute ehitiste (teed, elektrituulikute vundamendid, montaažiplatsid,

alajaam) alla. Kuna tuulikud peavad paiknema üksteisest teatud kaugusel, tähendab see seda, et suurem osa

maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt. Samuti

tuleb arvesse võtta, et üks tegevus ei välista teist ehk tuulepargialal on võimalik üheskoos nii põllumajanduslik

kasutus või/ja metsamajanduslik tegevus kui ka energia tootmine.

Selleks, et tagada tuulepargialade realiseerimise võimalus on üldplaneeringus esitatud tingimus, mis lubab

tuulepargi alal ja selle lähivööndis (1000 m planeeritud tulepargiala piires) praeguse maakasutusega jätkata,

kuid keelab maa sihtotstarbe muutmise ning tegevuse, mis välistaks tuuleenergeetika arendamist antud aladel

(näiteks elamu või muu püsiva hoone rajamist). Antud juhul koosneb nii Varundi-Altküla piirkonda kui ka Veltsi,

Kloodi ning Karivärava küla piirkonda kavandatud potentsiaalne tuulepargiala maatulundusmaadest

(sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Samuti jäävad mõlema tuulepargi puhul lähivööndisse (tuulepargiala

piirist 1000 m raadiusesse) vaid maatulundusmaad.

Tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi. Seda on kinnitanud ka 2021. aasta Riigikohtu lahend nr 3-17-

2013. Kitsenduste seadmine üksikisikutele olulist avaliku huvi silmas pidades on põhjendatav, küll aga peab

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

100/177

sellisel juhul tagama, et seatav kitsendus ei oleks ülemäära piirav. Kuna antud juhul on võimalik jätkata

vaadeldavatel maa-aladel senise sihtotstarbelise kasutusega, siis võib üldplaneeringuga seatavat tingimust

pidada proportsionaalseks. Tingimus oleks ebaproportsionaalne sellisel juhul kui näiteks selle seadmise

tagajärjel muutuks kinnisaja sihtotstarbeline kasutus täiesti võimatuks.

Tuulikud on maastikul domineerivad objektid, mis mõjutavad maastiku üldpilti. See kuidas tuulikutesse

maastikus suhtutakse on individuaalne. Mitmete ühiskonna toimimiseks vajalike tegevustega kaasnevad

keskkonnahäiringud. Kui nende keskkonnahäiringute vähendamine ei ole mõistlike vahenditega teostatav või

ei leidu teisi mõistlike alternatiive ja tegemist on olulise avaliku huviga, tuleb neid teatud ulatuses taluda.

Tuulikutega kaasnevat visuaalset mõju maastikus võib pidada vähetähtsaks, kui tuuleparki ei rajata

väärtuslikule maastikule, kaitsealale, hoiualale või kõrgelt väärtustatud avalikule puhkekohale (nt

väljaarendatud taristuga ja hooldatavad supelrannad).

Üldplaneeringus läbiviidud kaardianalüüsis arvestati tuulepargialade otsimisel erinevate puhveraladega, et

leida Rakvere valla territooriumil eelduslikult kõige sobivamad alad tuuleparkide rajamiseks. Üldplaneeringu

lahenduse järgi jääb Veltsi, Kloodi ja Karivärava külla kavandatud potentsiaalne tuulepargiala elamutest,

tiheasustusaladest, kompaktse asustustega aladest ning puhke- ja virgestustegevuse maa-aladest vähemalt

1000 m kaugusele. Varundi-Vanaküla piirkonda jääva potentsiaalse tuulepargiala kavandamisel on lähtutud

sellest, et elamuhoone ja tuulepargiala vaheline minimaalne vahemaa peab olema 1000 m. Üldplaneeringuga

kavandatud potentsiaalsed tuulepargialad ei jää väärtuslikule maastikule, kaitsealale, hoiualale või muule

olulisele avalikule puhkekohale. Arvestades eelpooltoodut ning seda, et Eestis on tuuleenergia osakaalu

suurendamine energia tootmises oluline avalik huvi tuleb antud juhul kavandatavate tuuleparkidega kaasnevat

võimalikku visuaalset mõju maastikus taluda.

6.1.2 Mõju põhjaveele

Põhjaveekogumite hea seisundi saavutamiseks ning hoidmiseks on koostatud veemajanduskavad, mille

üheks osaks on meetmeprogramm, kus on ettenähtud erinevad tegevused põhjaveekogumite seisundi

parandamiseks. Veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant

vesikondade kaupa. Kuna kehtiva Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogrammi

tegevuste realiseerumise tähtaeg on möödas, võetakse KSH aruande koostamisel aluseks veemajanduskava

2021-2027 eelnõu meetmeprogramm.

Veemajanduskava 2021-2027 eelnõu meetmeprogrammis ei ole (seisuga 07.12.2021) Rakvere valla

territooriumile jäävatele põhjaveekogumitele ettenähtud tegevusi, mille rakendajaks oleks kohalik omavalitsus.

Täpsemalt on seisundit parandavaid meetmeid ette nähtud vaid kolmele põhjaveekogumile: Kambriumi-Vendi

Gdovi, Kambriumi-Vendi Voronka ja Ida-Eesti vesikonna Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum.

Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi puhul on meetmena välja toodud

põhjaveevaru hindamise vajalikkuse kontrolli ning vajalikes piirkondades varu hindamist. Kambriumi-Vendi

Gdovi põhjaveekogumis on vajalik hinnata Toila ja Kunda põhjaveevarusid, selgitamist vajab Haljala

veevajadus (õlletehas). Tegevuse rakendajaks on määratud Kunda Vesi OÜ ja AS Toila VV. Kambriumi-Vendi

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

101/177

Voronka põhjaveekogumis on vajalik hinnata põhjaveevarusid Kundas, selgitamist vajab Haljala veevajadus

(õlletehas). Tegevuse rakendajaks on määratud Kunda Vesi OÜ.

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumile määratud tegevuste rakendajateks on Keskkonnaamet,

Keskkonnaministeerium või EKUK. Põhjaveekogumile rakendatud meetmetest võib näitena välja tuua

järgmisi:

 Reoveekäitlussüsteemide inventariseerimine hajaasustusaladel;

 Kanaliseerimata alade reoveekäitlussüsteemide inventariseerimine ja andmebaasi koostamine, selle

alusel meetmete kavandamine eelkõige põhjavee kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel;

 Reostusuuringud (bensiin) Rakvere linnas Rägavere tee 44 OÜ rakvere Autobaas tankla alal

(JRA0000220);

 Reostusuuringud (lennukikütus, diiselkütus, naftasaadused) Rakvere vallas Papiaru külas Rakvere

helikopterite lennuvälja alal (eriti ohtlik riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt JRA0000069);

 Rakvere linnas Moonaküla põhjaveereostuse jääkreostusobjekti (JRA0000009) seire kord VMK

perioodi jooksul.

Rakvere valla põhjaveekogumitele avalduvaid survetegureid võib üldjoontes käsitleda kahe erineva teema

jaotisena: põhjavee tarbimise suurenemisest tingitud soolase vee sissetung ning haju- ja punktreostusallikate

reostuskoormus. Esimene puudutab Kambriumi-Vendi Gdovi, Kambriumi-Vendi Voronka ja Ida-Eesti

vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumit. Viimane aga Ida-Eesti vesikonna Siluri-

Ordoviitsiumi ning Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumit, mille veevarude kujunemisel on oluline roll

karstinähtustel. Järgnevates alapeatükkides käsitletakse, kuidas on antud teemasid arvesse võetud Rakvere

valla üldplaneeringus ning milline on üldplaneeringu elluviimise mõju põhjaveele.

6.1.2.1 Mõju põhjaveevarule ja veetarbimisele

Veeseaduse § 204 lg 1 järgi tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud

põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas ning § 206 lg 2 p 1

kohaselt hinnatakse põhjaveevaru ümber, kui põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru

kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas.

Veeseaduse § 189 lg 3 alusel ei anta kehtestatud põhjaveevarust põhjavee võtmisel veeluba kauemaks, kui

kehtib kehtestatud põhjaveevaru. Põhjavee edaspidiseks kasutamiseks on vajalik põhjaveevarude

ümberhindamine, milleks tuleb teha veeseaduse § 204 lg 5 alusel hüdrogeoloogiline uuring ning see

põhjaveekomisjonile esitada. Veeseaduse § 204 lg 6 alusel katab põhjaveevaru hindamise ja

ümberhindamisega kaasnevad kulud isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (keskkonnaloa taotleja ehk

põhjavee kasutamisest huvitatud isik).

Põhjaveekomisjoni 20.10.2020 istungi protokolli põhjal on Maves OÜ läbi viinud tööd Rakvere piirkonna

põhjaveevarude ümberhindamiseks, põhjaveekomisjon otsustas vastava uuringuaruande kooskõlastada ja

põhjaveevaru kinnitati keskkonnaministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/22 kuni 31.12.2050.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

102/177

Üldplaneeringu maakasutuse lahenduse põhjal võib eeldada, et üldplaneeringu elluviimisega kaasneb

Rakvere vallas põhjavee tarbimise kasv. Täpsemalt (ehk arvuliselt) on põhjavee tarbimise kasvu raske ette

ennustada, eriti perspektiivsete äri- ja tootmise maa-alade puhul, kus põhjavee tarbimise suurenemine oleneb

spetsiifiliselt kavandatavast tegevusest. Kuigi üldplaneeringuga on kavandatud valda juurde ka perspektiivseid

elamu maa-alasid, ei ole lähitulevikus olmevee ja joogivee tarbimise olulist suurenemist ette näha, kuna valla

rahvastiku trendide järgi olulist elanike arvu kasvu lähima 10 aasta jooksul ei toimu. Pigem viitavad prognoosid

valla rahvaarvu stabiilsusele. Üldplaneeringuga nähakse kõige intensiivsemalt ette asustuse suunamist

Rakvere linna lähistele, kus on eeldatavalt võimalik liitumine Rakvere linna ühisveevarustusega.

Kõikide Rakvere valla territooriumile jäävate põhjaveekogumite 2019. aasta põhjaveevõtt oli tabel 11 andmetel

oluliselt väiksem kinnitatud põhjaveevarust ning põhjavee looduslikust ressursist, seega ohtu

põhjaveekogumite koguselisele seisundile pole, isegi kui üldplaneeringu elluviimise tulemusena

põhjaveetarbimine Rakvere vallas peaks suurenema. Samuti kuna Rakvere piirkonna põhjaveevarud on

nõuetekohaselt määratud on tagatud, et kinnitatud põhjaveevaruga alal ei toimu põhjavee liigvähenemist ega

halvene põhjavee seisund. Kui põhjaveevaru on nõuetekohaselt määratud, ei too veevõtt lubatud toodangu ja

veetaseme alanduse piires kaasa põhjavee liigvähenemist ning kvantitatiivse seisundi muutumist halvaks

(Põhjaveekomisjon, 2004).

Rakvere linna lähipiirkondades kasutatakse Piira veehaarde Ida-Eesti vesikonna Kambriumi-Vendi Gdovi ja

Voronka põhjaveekogumi vett. 2019. aasta põhjaveevaru bilansi (KAUR, 2021) põhjal on kasutamises olev

vaba põhjaveekogus 4372 m3/d (veevõtt oli 2018. aastal 1551 m3/d ja 2019. aastal 1628 m3/d), mis võimaldab

elanikkonna kasvul tarbijate lisandumist ning üldplaneeringuga kavandatu ei avalda seega olulist mõju

veekogumite koguselisele seisundile.

Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole teada potentsiaalseid suure veetarbega seotud arendustegevusi ja

tootmisalasid. Olemasoleva tootmisega (näiteks HKScan Estonia AS) seotud põhjaveevarude veetarvet

üldplaneering eeldatavalt ei mõjuta.

6.1.2.2 Mõju põhjavee kvaliteedile

Reovee käitlus

Hajureostust põhjustavad amortiseerunud ja nõuetel mittevastavad reoveekäitluslahendused, mida võib

esineda nii reoveekogumisaladel kui ka hajaasustuse ühiskanalisatsioonita majapidamiste puhul. Valla

ühiskanalisatsiooni arendamine ja probleemide lahendamine toimub vastavalt 2018. aastal valminud ÜVKA-

le. Arengukava on suhteliselt hiljuti koostatud ja üldplaneeringu koostamisel on arengukavas ette nähutut

peetud ajakohaseks. Üldplaneeringu koostamisel ei ole osutunud vajalikuks maa-alade reserveerimine ja

tingimuste seadmine ÜVKA-ga planeeritud tegevusteks.

Rakvere valla üldplaneeringuga ei määratleta perspektiivseid reoveekogumisalasid. Tiheasustusalad ja

kompaktse hoonestusega alad asuvad varasemalt kehtestatud reoveekogumisaladel. Üldplaneeringuga

nähakse ette asustuse tihendamist olemasolevatel tihedamalt asustatud aladel ja nende ümbruses. See

lihtsustab alade arendamisel olemasoleva ühiskanalisatsiooni süsteemiga liitumist ja vähendab seega

kohtkäitlussüsteemidest tulenevat reostuskoormust.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

103/177

Üldplaneeringuga on elamuarenduseks reserveeritud maa-alasid ka Päide külas, kus ühiskanalisatsioon

puudub, ja Kohala külas, kus ei ole samuti reoveekogumisala kehtestatud. Kohala külas on olemas isevoolne

kanalisatsioonivõrk, kuid olemasolev reoveepuhasti on amortiseerunud. ÜVKA-ga on määratletud Kohala

planeeritav reoveekogumisala ja ette nähutud reoveepuhasti rekonstrueerimine. Lisaks Kohala külale on

lühiajalises programmis nähtud ette investeeringuid ka Vaeküla ja Lasila reoveepuhasti rekonstrueerimiseks.

Perspektiivis nähakse, et ka suvilate piirkonnast püsiasustusega piirkonnaks kujunev Päide küla tuleks

varustada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning ühendada Rakvere linna ÜVK võrkudega läbi Tõrremäe

küla. Üldplaneeringuga ei planeerita uusi reoveekogumisalasid, kuna nimetatud piirkondade olemasolev ja

üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest tuleneva asustuse kasvuga kaasnev reostuskoormus ei ole

suur.

Üldplaneeringus on välja toodud, et nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb uute

elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele

lokaalsetele lahendustele. Tiheasustusaladel ja kompaktse hoonestusega aladel lahendatakse

reoveekäitluslahendused detailplaneeringu koostamise raames.

Hajaasustuses ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine suurte vahemaade tõttu tihti põhjendatud ega

majanduslikult otstarbekas. Reovee kohtkäitlussüsteemide rajamisel tuleb lähtuda Rakvere valla

reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja nõuetest ning veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevatest

nõuetest. Üldplaneeringus tuleks juhtida tähelepanu vajadusele arvestada Rakvere valla reovee

kohtkäitluse ja äraveo eeskirja tingimustega.

Allika- ja karstialad

Rakvere valla territooriumile jääb mitmeid keskkonnaregistrisse kantud allika- ja karstialasid ning kolm olulist

allikate ja karstide ala. Allikate puhul kehtivad looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevad kalda

kasutamise kitsendused. Oluliste allikate ja karstivormide ümbruses kehtivad tegevuspiirangud tulenevad

Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusest nr 100 ning käsitlevad saasteainete ja toitainete keskkonda

jõudmisega seotud tegevusi. Üldplaneeringus on keskkonnaregistrisse kantud allikad ja karstialad ära

nimetatud, kuid tuleks juhtida tähelepanu ka eelnimetatud seadusest tulenevatele kitsendustele. Allikate puhul

on ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m, kuid karstialade puhul ehitustegevusega seotud kitsendusi

seadusandlusest ei tulene. Karstialadel on tegemist ehituslikult ebastabiilse alaga, mistõttu tuleks arvestada

karstialade paiknemisega maakasutuse ja ehitustegevuse planeerimisel.

Üldplaneeringuga on Jupri salaoja (LTA1000516) olulise karstiala lähedusse määratud perspektiivne

segaotstarbega maa-ala, mida ühtlasi läbib ka keskkonnaregistrisse karstialana kantud Jupri karstiorg

(LTA1000727). Kui vallal on kindel soov näha ala segaotstarbega maa-alana, siis tuleb edaspidisel

planeerimisel arvestada, et karstijõe orgu koguneb kevaditi vesi ning et karstialadel ehitamisel võivad esineda

pinnase vajumised. Muru karsti (LTA1000509, LTA1000902) äärealale on üldplaneeringuga kavandatud

perspektiivne haljasala ja parkmetsa maa-ala ning elamu maa-ala, kus võib samuti edasisel planeerimisel ja

ehitustegevusel osutuda oluliseks eelnimetatud teguritega arvestamine.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

104/177

Üldplaneeringus tuleks juhtida tähelepanu seadusandlusest tulenevatele allika- ja karstialade

tegevuspiirangutele. Arvestades allika- ja karstialade reostustundlikkust, karstialadel periooditi

esinevaid ajutisi veekogusid ning karstialade ehituslikku ebastabiilsust tuleks karstialadel

ehitustegevuse keelata.

Põllumajandustegevus

Rakvere vald on suure põllumajandusliku potentsiaaliga piirkond ja Rakvere linna naabrusest tingituna on maa

kasutamine olnud küllaltki intensiivne. Valla arengueesmärkide põhjal peaks põllumajandus jääma valla üheks

valdavaks majandustegevuseks ja soovitakse seega soodustada kaasaegsel põllumajanduslikul tootmisel

põhinevate ettevõtete tegevust. Väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmine on oluline, kuid

seejuures tuleb põhjavee hea kvaliteedi saavutamiseks ja säilitamiseks vähendada põllumajanduslikust

tootmisest tulenevat koormust. See on eriti oluline, arvestades et suurel osal vallast on tegemist

nitraaditundliku alaga. Põllumajanduslike tootmisalade puhul võivad saasteallikateks olla sõnniku- ja

silohoidlad, aga ka väetiste ja kemikaalide kasutamine põllumajandusmaadel. Nitraaditundlikul alal tuleb

järgida veeseaduse paragrahvist 168 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusest

nr 10041 tulenevaid põllumajandusliku tegevuse piirangud väetiste koguse, loomühikute arvu ja reoveesette

kasutamise jm osas. Oluliseks on ka veeseaduse § 168 lõikest 3 ja § 170 lg 2 punktis 1 tulenevad piirangud

väetamisele, taimekaitsevahendi kasutamisele, sõnniku aunas hoidmisele ja karjatamisele oluliste allikate ja

karstilehtrite läheduses.

Üldplaneeringuga on tingimuste varieeruvuse tõttu keeruline seada konkreetseid meetmeid põllumajandusliku

hajureostuse vähendamiseks, kuid on oluline juhtida tähelepanu pinna- ja põhjavee kaitseks kehtestatud

nõuete järgimisele. Üldplaneeringus on toonitatud, et põllumajandustegevuse jätkamisel on oluline vähendada

põllumajanduslikust tootmisest pärinevat koormust, järgides veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevaid

nõudeid ning nitraaditundlikul alal kehtivaid piiranguid. Lisaks on oluline pidada kinni heast

põllumajandustavast.

Tootmistegevus ja keskkonnaohuga objektid

Pinna- ja põhjavee kaitseks seadusandluses sätestatud nõuete järgimine on oluline ka äri- ja tootmise

arendamisel. Üldplaneeringus tuuakse välja, et äri ja tootmise maa-alade detailplaneeringutes ja

ehitusprojektides tuleb ette näha meetmeid põhjavee reostuse vältimiseks, näiteks soovitatakse kavandada

meetmeid potentsiaalsete reostusallikate pinnasest isoleerimiseks. Seejuures tuleb arvestada veeseadusest

tulenevaid nõudeid naftasaaduste hoidmisehitise mahutite ja seadmete osas. Üldplaneeringus on määratletud,

et arendustegevuse, eelkõige tootmistegevuse puhul tuleks eelistada reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni.

Üldplaneeringu tingimuste kohaselt tuleb tootmise maa-alade edasisel planeerimisel ja/või projekteerimise

käigus või olemasolevate tootmisalade laiendamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine, mille

raames hinnatakse mõju põhjaveele.

41 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal1”, Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrus nr 100.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

105/177

Üldplaneeringuga nähakse ette olemasolevate tootmisterritooriumite kasutusele võtmist. Seejuures on

oluliseks tingimuseks, et endistele tööstusobjektidele (sh põllumajanduslike tööstusobjektidele) arendusalade

kavandamisel tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis

tagavad ehitusaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele. Üldplaneeringu suundumised toetavad

seega varasemate tööstusalade ja nendega seotud potentsiaalsete reostuskollete avastamist ja likvideerimist,

mis on valla alade põhjavee nõrka kaitstust arvestades väga oluline. Rakvere vallas asuvad

keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjektid on enamikus likvideeritud. Jääkreostusobjektide aladele ei

ole üldplaneeringuga ette nähtud uut maakasutust, mis võiks põhjustada reostuse levikut ja sellest tulenevalt

mõjutada põhjavee kvaliteeti negatiivselt.

Üldplaneeringus on määratletud ohtlike ettevõtete ning suletud prügilate paiknemine. Suletud prügilate ja

jäätmete matmiskohtade asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud. Üldplaneeringus potentsiaalselt

reostusohtlike alade paiknemise teadlikustamise kaudu saab alade edasisel kasutamisel arvestada võimaliku

ohuga põhjaveele.

Ehitustööd

Üldplaneeringuga nähakse ette ka suuremaid teede ehitustöid nagu Rakvere linna põhjapoolse ümbersõidu

rajamine. Teede ehitamisel mõjutatakse teetammi rajamise kaudu põhjavee pindmiste veekihtide loomulikke

liikumissuundi. Mõju veerežiimile on suhteliselt lokaalne, kuid arvestades kavandatud tee ehitusprojektide

mastaapi võib mõju põhjaveele osutuda oluliseks teetrassi läheduses asuvate kaevude puhul. Teede

ehitusega kaasnevaid mõjusid tuleb põhjalikumalt käsitleda edasisel planeerimisel.

Rakvere valla territooriumil on esimene aluspõhjaline veekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest valdavalt

kaitsmata või nõrgalt kaitstud, mistõttu on põhjavee kvaliteedi osas eriti oluline hajukoormuse ja

punktkoormusallikate mõju piiramine. Üldplaneeringus on juhitud tähelepanu põhjavee kaitseks veeseaduses

ja selle alamaktides kehtestatud nõuetele ning lisada asjakohaseid meetmeid reostusohu vähendamiseks.

Üldplaneeringu koostamisel on põhjavee kaitse- ja kasutamistingimusi põhjalikult käsitletud, seatud

tingimused on asjakohased ja piisavad.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

106/177

6.1.2.3 Maavarade kaevandamise mõju põhjaveele

Üldplaneeringuga ei mõjutata juba toimuvat kaevandamistegevust, millega kaasnevaid mõjusid põhjaveele on

käsitletud kaevandamislubade andmise menetluse käigus. Kaevandamisalade laiendamisel ja uute alade

kasutusele võtmisel toimub kaasnevate mõjude hindamine kaevandamisloa taotlemise menetluse

käigus.

Rakvere vallas leidub strateegiliselt olulisi maavarasid, mille kaevandamise kaalutlemisel on oluliseks võtta

arvesse sellega kaasnevat keskkonnamõju. Järgnevalt antakse ülevaade kaevandamisega kaasnevast mõjust

põhjaveele.

Põlevkivi kaevandamisega kaasneb põhjaveetaseme alandamine. Lisaks toob põhjaveekihtide veevahetuse

intensiivistumine kaasa kivimites oleva püriidi oksüdeerumise, mille tagajärjel tekib põhjaveekihtides

kõrgenenud sulfaatioonide sisaldus. Kaevandamise tõttu väheneb ülemiste põhjaveekihtide (Ordoviitsiumi)

veevaru ja halveneb vee kvaliteet (sulfaadid, karedus). Suureneb surve sügavamate põhjaveekihtide

kasutamiseks, kus veevaru taastub oluliselt aeglasemalt kui ülemistes kihtides. Veeärastusest tingitud

põhjaveetaseme alanemine mõjutab ka pinnaveekogumite ja ökosüsteemide seisundit. (Põlevkivi kasutamise

riiklik arengukava, 2015)

Tartu Ülikooli geoloogia osakond on 2018. aastal koostanud Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise

keskkonnamõjude uuringu (TÜ, 2018), mille raames uuriti hüdrogeoloogilise modelleerimise abil näidisaladel

paiknevate kaevandustega kaasnevat mõju pinna- ja põhjaveele. Lähtudes fosforiidi levikust, geoloogilistest

kriteeriumitest, kaevandamise keskkonnatingimustest ja maastike taastamise võimalustest eraldati uuringus

fosforiidikaevandamise näidisaladeks Põhja-Toolse, Põhja-Pandivere ja Rägavere virtuaalsed kaevandused.

Modelleerimise tulemuste põhjal on fosforiidikaevandustele iseloomulik Ordoviitsiumi-Kambriumi ja

Lasnamäe-Kunda veekihtides kiirelt arenev survetaseme alanemine, mis võib ulatuda enam kui 50 km

kaugusele kaevealast. Lasuvate veepidemete isoleerimisvõime säilitamisel (näiteks kaevanduse

tagasitäitmise tulemusena) ei moodustu Uhaku veepidemest kõrgemal olulisi alanduslehtreid.

Mudelites alandati veekihi survetase 30 aastaks kogu kaeveala piires, et näha maksimaalset mõju

veekihtidele. Kaevandamise näidisalade modelleerimistulemuste võrdlusena võib välja tuua, et Rakvere

maardla näidisalade puhul on põhjaveetaseme alandamisest mõjutatud alla ulatuslikum. Põhja-Pandivere

virtuaalse kaevanduse puhul ulatub mõju ka Peipsi järve ja Paide linnani (joonis 31). Modelleerimistulemuste

põhjal kaasneb kaevandamisega Tapa linna juures veetaseme alanemine üle 10 m.

Uuringus käsitleti kaevanduste mõju suurematele kinnitatud veevaruga põhjaveemaardlatele, mis on enamasti

seotud sügavamatest veekihtidest vett võtvate ühisveevärgi veehaaretega. Ordoviitsiumi-Kambriumi ja

Lasnamäe-Kunda veekihi puhul avaldub suurim mõju kaevandusest 10 km raadiuses. Veekiht säilitab

survelisuse (välja arvatud kaeveala) ja enamasti on mõju lahendatav pumba sügavamale laskmisega või

pumba vahetamisega. Kaevealade lähedusse jäävatele madalatele puurkaevudele avalduva mõju suurus ja

ulatus sõltub kaevandamise tehnoloogiast (tekitatava lõhelisuse intensiivsus, šahtide ja käikude hüdrauliline

isoleeritus jne) ja võib ulatuda mõne kilomeetrini kaevealast. Uuringus tõdetakse, et mõju kohalikele

erakaevudele ja külade-alevike ühisveevärgi kaevudele võib olla suurem kui kinnitatud põhjaveevarude

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

107/177

maardlate puhul. Mõju avaldub nii veetaseme languses (kuni kaevude kuivaks jäämiseni) kui ka vee koostise

muutumises (sulfaadi sisalduse kasv jmt).

Ühe meetmena Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis moodustuva alanduslehtri leviku vähendamiseks testiti

kaevanduse ümbritsemist kahe puurkaevude ringiga, millest sisemise ringi kaevudega pumbatav vesi

juhitakse vahepeal õhutamata tagasi välimise ringi puurkaevude kaudu. Nii on võimalik kaevandusse voolava

vee hulka vähendada ja samas vähendada ka survetaseme alanemist 5–20 km kaugusel kaevandusest.

Uuringuga näidati, et potentsiaalsete kaevandamisalade mõjuala võib olla ulatuslik, kuid samas oleneb see

kaevandamisel kasutatavast tehnoloogiast ja leevendavate meetmete rakendamisest. Kaevandajal on

kaevandamisest tingitud probleemide korral kohustus tagada veevarustus mõjualal. Juba kaevandamisele

eelnevalt tuleks seega kavandada süsteem veevarustuse tagamiseks, seejuures tuleb arvestada ka olulise

ressursi kuluga taristu rajamisel ja/või vee transpordil mahutitega.

Üldplaneeringuga ei kavandata põlevkivi ega fosforiidi kaevandamist. Arvestades, et kaevandamine

oleneb riiklikest huvidest, on siiski asjakohane välja tuua, et kaevandamise puhul on oluliseks

kaevandamise mõju põhjaveetasemele ja -kvaliteedile ning seeläbi ka valla elanike veevarustusele.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

108/177

Joonis 31. Põhja-Toolse läänepoolse kaeveala poolt põhjustatud survetaseme muutus (vasakul) ja Põhja-Pandivere kaevanduse poolt põhjustatud survetaseme muutus (paremal) (TÜ, 2018)

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

109/177

6.1.3 Mõju pinnaveele

Veemajanduskavad on koostatud selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogumite seisundist ning

planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee, põhjavee ning mere seisundi parandamiseks. Kuna kehtiva

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogrammi tegevuste realiseerumise tähtaeg on

möödas, võetakse KSH aruande koostamisel aluseks veemajanduskava 2021-2027 eelnõu

meetmeprogramm.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmeprogrammis olevaid suuniseid on üldplaneeringu koostamisel

arvestatud vastavalt üldplaneeringuga lahendatavate teemade ulatusele ja üldplaneeringu täpsusastmele.

Enamus veemajanduskava meetmeprogrammis ette nähtud vajalikud tegevused Rakvere valla territooriumile

jäävate pinnaveekogumite seisundite parandamiseks, ei ole kuidagi üldplaneeringuga seotud ning ei ole

üldplaneeringuga elluviidavad. Meetmeprogrammis ei ole määratud meetmeid, mille rakendajaks oleks kohalik

omavalitsus. Enamasti on meetmete rakendajateks määratud Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium.

Rakvere valla pinnaveekogumite mitte hea koondseisund on mitmel juhul tingitud paisudest mõjutatud

kalastiku seisundist, üldlämmastiku kõrgest tasemest või/ja inimtegevuse tõttu muudetud jõesängist.

Paisudest tingitud mõjude vähendamiseks on meetmeprogrammis ette nähtud järgmised meetmed:

 Sõmeru (1075600_1) - Kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks

Rägavere paisu kalatee parendamine. Rakendaja: Keskkonnaministeerium (LIFE IP CleanEST);

 Selja Veltsi ojast Soolikaojani (1074600_2) - Kalade rändetingimuste parandamine ja kalade läbipääsu

tagamine. Rakendaja: Keskkonnaministeerium (LIFE IP CleanEST);

 Toolse (1074100_1) - Kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks Ojaküla

truupide asendamine sillaga. Rakendaja: Keskkonnaministeerium (LIFE IP CleanEST);

 Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani (1072900_2) - Kalade rändetingimuste parandamine ja

kalade läbipääsu tagamine. Rakendaja: omanik.

Üldplaneeringuga paisude ja kalapääsude teemat ei käsitleta. Paisutusest tingitud negatiivse mõju

leevendamise lahenduseks on tihti paisu ümberehitamine või lammutamine. Selliste lahenduste puhul tuleb

iga veekogumit vaadelda ning käsitleda eraldi projekti raames. Tegemist ei ole probleemiga, mida saab

lahendada üldplaneeringu tasandil.Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ on pinnaveekogumitele paisude rajamisel või rekonstrueerimisel vajalik läbi viia vähemalt

keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnang.

Üleliigne toitainete, sh üldlämmastiku kontsentratsioon pinnavees võib tuleneda inimtegevusega seotud

punktallikatest ja hajukoormusest, mis on eelkõige seotud reovee kogumise ja käitlemisega ning

põllumajandusega.

Üldiselt üldplaneeringu lahendus toetab uute planeeritavate alade ühendamist olemasoleva

ühiskanalisatsiooni süsteemiga ning seega kohtkäitlussüsteemidest tulenevat reostuskoormuse vähendamist,

kavandades perspektiivsed maa-alad olemasolevatele tiheasutusaladele ning kompaktse asutusega aladele,

kus on ühiskanalisatsioon olemas.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

110/177

Eraldi võib välja tuua Päide küla piirkonna, mis paikneb Selja jõe kaldal ning kuhu on üldplaneeirnguga

ettenähtud olemasoleva elamurajooni laienemine. Selja jõe läheduses asuva Päide küla perspektiivse

elamu maa-ala arendamisel tuleks kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni pöörata kõrgendatud

tähelepanu nõuetele vastavate reovee kohtkäitluse lahenduste kasutamisele.

Põllumajandust nähakse vallas olulise tegevussuunana ja kuigi üldplaneeringus ei ole võimalik selles osas

konkreetseid tingimusi seada, on oluline toonitada vajadust põllumajandusliku koormuse vähendamiseks.

Üldplaneeringus on välja toodud, et Rakvere valla põllumajandusmaa rohkuse tõttu on pinnavee kvaliteedi

tagamiseks oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat koormust, järgides veeseadusest ja

selle alamaktidest tulenevaid nõudeid ning nitraaditundlikul alal kehtivaid piiranguid. Lisaks on oluline pidada

kinni heast põllumajandustavast.

Üldplaneeringus on käsitletud valla paiknemist nitraaditundlikul alal ning juhitud tähelepanu vajadusele järgida

veeseadusest tulenevaid veekaitse nõudeid.

Põllumajandustegevuse ja reoveekäitlemise reostuskoormus pinnaveekogumitele langeb paljuski kokku

eelnevas põhjavett käsitlevas peatükis kirjeldatuga (vt peatükk 5.1.2.2). Üldplaneeringus põhjavee kaitseks

kirjeldatud tingimused ja eelnevas peatükis tehtud ettepanekud toetavad ka pinnavee kvaliteedi paranemist ja

hea kvaliteedi säilimist.

Selja jõge mõjutavad Soolikaoja ja teiste kraavide kaudu ka Rakvere linna lähistel asuvad maa-alad, kus on

üldplaneeringuga ette nähtud nii elamu arendust kui ka äri ja tootmise maa-alasid. Arendusalad võivad

pinnavett mõjutada nii reovee käitluslahenduste kui ka sademevee loodusesse juhtimise kaudu.

Üldplaneeringus on välja toodud, et tootmistegevuse puhul tuleks eelistada reovee juhtimist

ühiskanalisatsiooni, kusjuures sademevee kogumine ja juhtimine peab toimuma reoveest lahkvoolselt.

Sademevee eraldi kogumine ja puhastamine vähendab tootmisalade mõju pinnavee kvaliteedile.

Üldplaneeringu tingimuste kohaselt tuleb tootmise maa-alade edasisel planeerimisel ja/või projekteerimise

käigus või olemasolevate tootmisalade laiendamisel läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine, mille

raames hinnatakse mõju pinnaveele.

Toolse jõe puhul on mittehea seisundi põhjusena välja toodud ka lubjakivikarjääride heitveed.

Üldplaneeringuga ei nähta ette uusi mäetööstuse maa-alasid, kuid kindlasti on uute kaevanduste/karjääride

kasutuselevõtul oluline hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude

vähendamiseks. Mõjude hindamine toimub maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlemise raames.

6.1.3.1 Kalda kaitse (sh ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine)

Rakvere valla üldplaneeringus on asustuse suunamisel nähtud ette asustuse tihenemist asulates, mida läbivad

jõed. LKS § 34 alusel on ranna või kalda kaitse eesmärgiks rannal või kaldal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse

suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Uut maakasutust on ette nähtud Kunda ja Selja

jõe lähedastel maaüksustel, kuhu on põhiliselt kavandatud elamu maa-ala ning haljasala ja parkmetsa maa-

ala. Kunda jõe äärde jääb ka äri ja tootmise maa-ala. Selja jõe ääres jäävad äri ja tootmise maa-alad jõest

kaguemale, kuid Selja jõkke suubuv Näpi oja läbib perspektiivset äri ja tootmise maa-ala. Üldplaneeringu

täpsusastmes ei ole teada, millise iseloomuga äri- ja tootmistegevuseks alad reserveeritakse.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

111/177

Tiheasustusaladel ja kompaktse hoonestusega aladel kehtib detailplaneeringu kohustus ja kavandatava

tegevuse vastavust kalda kaitse eesmärkidele on võimalik käsitleda detailplaneeringu keskkonnamõju

hindamise või eelhindamise raames.

Üldplaneeringuga kavandatav arendustegevus ja supluskohtade planeerimine ei muuda olemasolevate

veekogude kaldajoont. Üldplaneeringus on ära märgitud kaevandatud maa korrastamisel tekkivate veekogude

asukohad, mille puhul tuleb arvestada kalda kasutamise kitsenduste kaasnemisega.

Vastavalt veeseaduse § 118 moodustatakse veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal

veekaitsevöönd, mille ulatus Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist on järvedel,

jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme

meetrit, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri –

üks meeter. Veekaitsevöönd puudub õiguslikul alusel rajatud sadamaalal, kalda- või rannakindlustuse alal,

samuti supelrannal ja supluskohal.

Looduskaitseseadusega on sätestatud kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi ulatus (vastavalt 50–100 m ja 25–

50 m) olenevalt valgalade ja veekogude suurusest ning ranna ja kalda kasutamise kitsendused. Järve või jõe

kaldal metsamaal (metsaseaduse42 § 3 lg 2 tähenduses) ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini.

LKS § 38 lg 4 kohaselt ei laiene ehituskeeld nt tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud

ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda

kindlustusrajatisele, piirdeaedadele, olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele,

supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja sama paragrahvi lg 5 põhjal ka kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale,

avalikult kasutatavale teele.

Looduskaitseseaduse kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades

ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine

toimub Keskkonnaameti nõusolekul. Üldplaneeringuga ei ole tehtud täiendavaid ettepanekuid

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

6.1.3.2 Supelranna maa-ala

Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne supelranna maa-ala juba kasutatavas asukohas Sõmeru

alevikku Sõmeru jõele, Uhtna alevikku Kunda jõele, Päide külla Päide järvele ja Andja küla tehisjärvele.

Üldplaneeringuga määratakse perspektiivne supelranna maa-ala ka Aru-Lõuna lubjakivikarjääri ja Sämi külla

Sämi liivakarjääri alale, kus on võimalik pärast karjääride sulgemist veekogud kujundada (kuid ei sea kohustust

seda teha). Karjääride täpne korrastuslahendus pannakse paika korrastamisprojektis.

Üldplaneeringuga perspektiivse supelranna maa-ala määratlemine võimaldab vallal edaspidi supluskohtade

arendamist.

Suplusvee ohutuse eest vastutab supluskoha omanik või valdaja, kellel on kohustus korraldada suplusvee

seiret. Supluskohad, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille

42 Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

112/177

suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda, peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63

„Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Üldplaneeringus on kajastatud planeeritud supluskohad, kus

hetkel kõigis veel ei käi ujumas suur hulk inimesi, seega ei tähenda perspektiivse supelranna maa-ala

määramine, et alal tuleb koheselt järgida sotsiaalministri 03.10.2018 määruse nr 63 nõudeid.

6.1.3.3 Üleujutusoht

Keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel

siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt Rakvere vallas suure üleujutusaladega siseveekogusid

ei ole. Sellele vaatamata ei saa välistada üleujutuste teket näiteks suuremate jõgede kallastel. Seetõttu on

üldplaneeringus määratud lammimuldade leviku alusel kohaliku omavalitsuse territooriumil võimalikud

üleujutusohuga alad. Lammimullad kujunevad perioodiliste üleujutustega veekogude kallastel.

Üleujutusalade arendamisega, eriti tootmisalade arendamisega, kaasneb saasteainete pinnavette sattumise

risk. Üleujutusaladel on soovitatav ehitustegevust mitte kavandada, kuid selle kavandamisel teadvustada

üleujutusriski.

Üldplaneeringuga ei ole enamasti ehitustegevust suunatud lammimuldade levikualadele. Erandiks on

Kaanjärve katastriüksus (tunnus: 66204:002:0111) kuhu üldplaneeringuga on määratud segaotstarbega maa-

ala maakasutuse juhtotstarve. Vaadeldaval katastriüksusel levivad osaliselt lammimullad. Kaanjärve

katastriüksusel pidevat veekogu ei ole, tegemist on karstialaga, kus üleujutus tekib pigem kevadeti suurvee

ajal.

Detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleks

tingimusena kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks.

Kliimamuutustest tingitult kaasneb üleujutusoht seoses äkksadude sagenemise ja intensiivistumisega.

Kliimamuutustega arvestamist üldplaneeringus on täpsemalt käsitletud KSH aruande peatüks 6.1.

6.1.4 Mõju rohevõrgustikule

Rohevõrgustiku lahenduse täpsustamine ja korrigeerimine

Üldplaneeringu ülesanne on maakonnaplaneeringu lahenduse täpsustamine, mistõttu on üldplaneeringus

Rakvere valla rohevõrgustiku alade määramisel võetud aluseks maakonnaplaneeringus esitatud lahendus.

Rohevõrgustiku piiride korrigeerimisel võrreldi maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku piire

põhikaardiga ja ortofotoga, et saada paika rohevõrgustikku kuuluvate alade realistlikum piir (joonis 32).

Üldplaneeringuga on Rakvere valla territooriumile moodustatud neli uut kohaliku tähtsusega tugiala.

Tugialadeks määrati metsamassiivid ja niidu alad, millel on ümbritsevast loodusmaastikust säilinud kõrgem

ökoloogiline väärtus. Kohaliku taseme rohevõrgustikku tugialadena on liidetud Mädapea loodusala

(KLO1000578) ja Järni hoiuala (KLO2000033) ning mitmete vääriselupaikadega ja kaitsealuste taimeliikide

leiukohtadega ala Mädapea küla lõunaservas. Mädapea loodusalal üheks kaitse eesmärgiks on

elupaigatüüpide puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse.

Järni hoiuala kaitse eesmärgiks on elupaigatüüpide puisniitude (6530*) ja vanade laialehiste metsade (9020*)

kaitse. Järni ja Mädapea külla moodustatud kolm uut tugiala on omavahel ühendatud rohevõrgustiku

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

113/177

koridoridega, et muuta sidusaks valla edelaosa rohevõrgustik, mis maakonnaplaneeringus jäi puudulikuks.

Neljas moodustatud kohalik tugiala jääb Toomla ja Katela küla piirkonda (joonis 32).

Uus laiaulatuslik koridor moodustati Muru, Kohala-Eesküla, Sooaluse ja Nurme küla piirkonda ning Karitsa

küla piirkonda.

Joonis 32. Üldplaneeringuga tehtud muudatused Rakvere valla rohevõrgustikus

Üldplaneeringuga täiendati valla rohevõrgustikku selliselt, et enamus kaitsealadest ja hoiualadest oleks

rohevõrgustikku seotud. Rohevõrgustikust on jäänud välja vaid Karitsa mõisa park (KLO1200352) ning

Vaeküla mõisa park (KLO1200324).

Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendus hõlmab suure osa valla territooriumile jäävatest kaitsealustest

loodusobjektidest ja looduskaitselist tähelepanu omavatest kooslustest (nt vääriselupaigad ja niidud). Valla

territooriumil väljakujunenud looduskoosluse tõttu pole olnud võimalik kõiki looduskaitselisi objekte

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

114/177

rohevõrgustikku haarata ning alati ei ole ka iga looduskaitselise objekti haaramine rohevõrgustikku põhjustatud

(nt kui sidusus nendega on väga halb).

Rohevõrgustiku toimivus

Rakvere valla rohevõrgustikus on esindatud metsa, niidu, põllu ja märgala ökosüsteemid. Võrreldes teiste

valdadega on Rakvere valla rohevõrgustikus ökosüsteemide poolest metsalade ja märgalade osakaal väiksem

ning põllualade osakaal suurem. Rakvere valla rohevõrgustiku ökosüsteemide seisund on pigem keskmine või

keskmisest halvem. Põhjuseks on eelkõige vallas ulatuslikult levinud põllumajandustegevus.

Põllumajandusmaastik pakub varustusteenuseid, mis on seotud intensiivse maakasutusega ja ei toeta

elurikkust, puhkefunktsiooni ega mõnd muud rohevõrgustiku olulist eesmärki. Arvestades Rakvere valla

põllumajanduslikku potentsiaali, ei ole ette näha põllumajanduslikus kasutuses maa-alade vähenemist ning

pigem on üldplaneering põllumajandust soodustav. Põllumajanduslik aktiivsus mõjutab rohevõrgustiku

toimimist, kuna vähendab loodusliku maastiku osakaalu maastikus.

Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahenduse koostamisel on keskendatud maakonnaplaneeringuga määratud

rohevõrgustikualade tugevdamisele haarates nendesse lähiümbruses asuvaid väiksemaid metsaalasid ning

muid ümbritsevaid looduslikke maastikke. Üldplaneeringuga on määratud tingimus, mille kohaselt on oluline

maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste

biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine. Antud põhimõtte rakendamine toetaks oluliselt

Rakvere valla rohevõrgustiku toimimist arvestades, Rakvere vallas haritavate põllumajandusmaade suurt

osakaalu ning vajadust jätkata põllumajandusega tegelemist.

Üldplaneeringu lahendus suunab üldiselt asustust juba väljakujunenud tihedamalt asustatud aladele vältides

seeläbi asustuse laienemist hajaasustuses, kus loomade liikumisvõimalused on paremad. Rohevõrgustiku

alasid on samas ka tiheasustusaladel ja kompaktse hoonestusega aladel, kus jõgede äärsed koridorid

toetavad võrgustiku toimimist. Rakvere valla üldplaneering ei kavanda maakasutuse osas suuremahulisi

muutusi, mis põhjustaksid elupaikade eraldatust ja millel puhul on üldplaneeringu täpsusastmes ette näha

olulise negatiivse mõju esinemist bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustiku toimimisele.

Rohevõrgustiku püsimise eelduseks ongi maakasutuse püsimajäämine ja stabiilsus pikemas perspektiivis.

Rohevõrgustiku aladel arendus-ja ehitustegevuste arendamisel tuleb arvestada üldplaneeringus määratud

tingimustega ning arvestada keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vajadusega tagada rohevõrgustiku

toimimine. Ennetava meetmena on üldplaneeringus seatud tingimuseks, et sõltuvalt arendustegevuse

iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (näiteks eksperthinnang või -

arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise

kindlustamiseks. See võimaldab vältida konfliktsete olukordade tekkimist.

Arvestades, et avamaastike rohkuse tõttu on Rakvere valla rohekoridorid suhteliselt kitsad on positiivne, et

üldplaneeringuga on määratud minimaalne rohekoridori laius, mis peaks arendustegevuse kavandamisel igal

juhul olema tagatud. Üldplaneeringus on seatud tingimus, mille kohaselt peab rohekoridorides säilitama

vähemalt 100 m laiune liikumistee. Antud tingimus tuleb jälgida nii perspektiivsete elamute rajamisel kui ka

näiteks päikeseparkide rajamisel.

Rakvere valla üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendus moodustab terviku ümbritsevate naabervaldadega.

Võimalusel võeti rohevõrgustiku lahenduste võrdlemisel aluseks naabervalla koostatava üldplaneeringu

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

115/177

lahendus (Viru-Nigula valla, Tapa valla ja Vinni valla puhul). Seal kus uue koostatava üldplaneeringu puhul ei

olnud rohevõrgustiku lahendust veel olemas võeti aluseks kehtiva üldplaneeringu lahendus (Rakvere linna,

Haljala valla ja Kadrina valla puhul). Rakvere linna üldplaneeringu lahenduses ei ole otseselt rohevõrgustiku

käsitletud kuid selle vaatamata moodustab valla rohevõrgustik siiski linnaga ühtse terviku, kui vaadata linna

üldplaneeringu maakasutuse kaardil rohealade (hoiu- ja kaitsemetsa ala, rohe- ja metsa ala, üldkasutatav

maa-ala) paiknemist (eeldused tervikliku rohevõrgustiku lahenduse loomiseks on olemas).

Üldplaneeringu lahendus parandab oluliselt Rakvere valla rohevõrgustiku sidusust uute koridoride ja tugialade

moodustamisega.

Konfliktikohad

Kuigi sõiduteed killustavad maastikku ning põhjustavad koosluste ja elupaigatüüpide fragmenteerumist, ei ole

nad liigi leviku seisukohast takistuseks taimedele, lindudele ja putukatele. Sõidutee kui barjäär on ennekõike

tähtis imetajate ja kahepaiksete seisukohast. Barjäär ei teki koheselt sõidutee rajamisega, vaid see oleneb

liiklussagedusest. Teed, mille liiklussagedused jäävad alla 2 500 auto/ööpäevas põhjustavad vaid väheste

isendite hukkumist (ja samuti peletavad eemale suhteliselt vähe isendeid). Edukalt üle tee pääsenute hulk on

selgelt ülekaalus, mistõttu saab selliste teede barjääri mõju pidada suhteliselt väikeseks (Maanteeamet, 2010).

Rakvere vallas moodustavad rohevõrgustikuga kofliktikohti riigimaanteed nr 1 Tallinn-Narva ja nr 5 Pärnu -

Rakvere – Sõmeru ning tugimaanteed nr 20 Põdruse-Kunda-Pada ja nr 23 Rakvere-Haljala. Juhul kui kunagi

tulevikus hakatakse kavandama rohevõrgustiku konfliktikohtades sõidutee laiendamist või

rekonstrueerimist, tuleks tööde käiku kaasata loomastiku ekspert, kes töötaks välja rohevõrgustiku

sidususe säilitamiseks vajalikud lahendused. Otstarbekas on rohevõrgustiku toimimisele lahenduste

otsimine järgmistes etapides, kus saab vajadusel läbi viia ka detailsemaid uuringuid ning analüüse, et

välja töötada sobivaimad meetmed rohevõrgustiku sidususe toimimise tagamiseks. Üldplaneeringu

lahendus on arvestanud valla rohevõrgustiku konflikti kohti ning ette näinud olemasoleva olukorra

parandamiseks ning uute konfliktikohtade tekkimise ennetamiseks järgmised tingimused:

 koridoride ja tugialade lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja

kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride

lõikumispaikades tuleb uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või olemasolevate teede

rekonstrueerimise projekteerimisel ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks,

kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid)

jm asjakohaseid meetmeid;

 kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) on

uute rajamine vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

koostada tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest

keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kavandada

meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Tallinna-Narva 2+2 maantee rajamise perspektiivi ja esialgse

trassikoridori paiknemisega. Tingimusena on välja toodud, et maantee äärte tarastamisel on oluline, et

tagataks loomade liikumine tugiala siseselt või tugialade vahel, st koridoride toimine. Lisaks tuleb ökoduktide

kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik, võimaldama loomade läbipääsu ka

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

116/177

paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjektide puhul ning tuleb näha ette meetmeid maastikku muutvate

tegevuste piiramiseks.

Üldplaneeringus välja toodud tingimused toetavad ulukite liikumise võimaldamist konfliktipiirkondades ja

soodustavad kasutatavate lahenduste toimivust.

Lisaks võib Rakvere valla rohevõrgustiku konfliktikohtadena käsitleda ka kohti, kus rohevõrgustik lõikub

Tallinn-Narva raudteeliini ja Rakvere-Kunda raudteeliini trassiga. Viimast kasutatakse tööstuse toorme ja

toodangu transpordiks. Raudteel opereerib Kunda Trans AS ja raudteelõik teenindab peamiselt Kunda

tsemenditehast. Edaspidiselt tuleks raudteede rekonstrueerimistööde või ümberehitustööde käigus

hinnata rohevõrgustiku toimimise ning õnnetuste riski vähendamise seisukohalt rohevõrgustiku

toimimist tagavate leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Raudteedele on võimalik rakendada

maanteedega samu leevendusmeetmeid (ökoduktid, tarad jne).

Kaevandamine

Rohevõrgustiku koridori ületab Aru-Lõuna karjääri mäetööstusmaana määratletud ala. Aktiivne

kaevandustegevus toimub mäetööstusmaa lõunaosas, kuhu rohevõrgustiku koridor ei ulatu.

Maakonnaplaneeringus kavandati rohelisevõrgustiku koridor mööduma karjäärist lõunast, kuhu suunas

karjääri ala edasi arenenud on. Rohevõrgustikuga tuleb arvestada karjääride korrastamisel.

Rakvere vallas asub suur osa rohevõrgustikust maardlate alal, kus on tulevikus võimalik

kaevandamistegevusega alustamine. Rohevõrgustik ei saa olla takistuseks kaevandamislubade taotlemisele

ja andmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kuid kaevandamislubade taotluste menetluse

käigus tuleb arvestada rohevõrgustiku toimimise tagamisega tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste

andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel, vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused

leevendavate meetmete rakendamiseks. Täpsemalt hinnatakse kaevandamise mõjusid rohevõrgustikule

kaevandamisloa taotlemise raames.

Potentsiaalsed tuulepargid

Üldplaneeringuga Veltsi, Kloodi ja Karivärava külla kavandatud potentsiaalne tuulepargiala jääb Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ lahenduse järgi peaaegu tervenisti maakondliku/piirkondliku tähtsusega (tähis

K2) rohevõrgustiku koridori alale (joonis 33).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

117/177

Joonis 33. Üldplaneeringu puhveranalüüsi tulemusena saadud potentsiaalse tuulepargiala kattuvus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendusega

Varudi-Altküla piirkonda jääv potentsiaalne tuulepargiala ulatub väga vähesel määral maakonnaplaneeringuga

ümber Kunda jõe määratud maakondliku tasandi rohevõrgustiku koridorialale. Suuremas osas jääb vaadeldav

tuulepargiala väljapoole rohevõrgustikku. Üldplaneeringu rohevõrgustiku piiride korrigeerimise tulemusena on

ümber Kunda jõe rohevõrgustiku koridori laiendatud. Laiendamise tulemusena on tuulepargiala ning koridori

kattuvus suurenenud (joonis 34).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

118/177

Joonis 34. Varudi-Altküla potentsiaalse tuulepargiala kattuvus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendusega

Tuulepargi püstitamine eeldab elektrituulikute juurde hooldusteede rajamist. Kuna tuulikud peavad paiknema

üksteisest eemal teatud kaugusel (vahemaa sõltub rajatavate tuulikute parameetritest), tähendab see seda,

et tuulepargi väljaehitamisel moodustub vaadeldavasse asukohta üsna suur teede võrgustik. Kuigi tee kui

tehisrajatis juba oma olemuselt mõjub negatiivselt rohevõrgutiku sidususele, võib antud juhtudel uute teede

mõju rohevõrgustikule pidada väikeseks. Seda seetõttu, et vaadeldavad alad asuvad inimasustusest kaugel

ning tuulikute juurde viivaid teid hakatakse tõenäoliselt kasutama vaid hooldustööde jaoks ehk teedega

kaasnev liikluskoormus ja sellest tulenev barjääriefekt on praktiliselt olematu. Samuti ei kujuta rajatavad teed

endast ette mitmerealisi maanteid ehk lisaks imetajatele säilib ka taimeliikidel, putukatel ja kahepaiksetel jt

leviku võimalus rohevõrgustikus. Rohevõrgustiku sidusust mõjutavad ka tuulikutega kaasnevad häiringud.

Tuulikute iseeneslik tehislik olemasolu ja nende töötamisega kaasnev müra ning varjude liikumine võib häirida

liike ning viia selleni, et liigid väldivad edaspidiselt tuuleparki ja selle lähiümbrust. Eriti pelglike liikide puhul

võib see tähendada näiteks seda, et rohevõrgustiku koridor enam ei toimi. Tuulikute alustarindi alune looduslik

maastik küll hävitatakse, ent selle ümber on võimalik looduslikud alad iseenesest säilitada.

Kuna vaadeldavad potentsiaalsed tuulepargialad ei jää riikliku tähtsusega rohevõrgustiku aladele, siis pidades

silmas rohelise energia arendamise eesmärke ei oleks rohevõrgustikus tuulepargi rajamise või ehitustegevuse

keeldu rakendada proportsionaalne. Ennekõike on vajalik, et tuuleparkide detailsema

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

119/177

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatakse rohevõrgustiku sidususega, sest just

tuulepargiga kaasneva taristu asukoha valikul on võimalik mõjutada arenduse tegevuse elluviimisega

kaasneva negatiivse mõju ulatuse suurust ehk teisisõnu oleneb tuulepargiga kaasnev mõju

rohevõrgustikule eelkõige sellega kaasneva taristu paiknemisest. KSH aruande eksperdid teevad

ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja järgnev tingimus: tuulikuparkide detailplaneeringu

lahenduses tuleb kirjeldada, kuidas on planeeringulahenduses (tuulepargiga kaasneva taristu

planeerimisel) arvestatud rohevõrgustiku sidususega ning vajadusel näha ette erinevaid meetmeid

rohevõrgustiku sidususe tagamiseks või tuulepargiga kaasneva mõju minimeerimiseks.

Tingimuste analüüs

Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud nii üldiseid põhimõttelisi tingimusi kui ka täpsemaid

rohevõrgustiku kaitsetingimusi. KSH aruande eksperdid on seisukohal, et ka üldiste põhimõtete väljatoomine

üldplaneeringus on oluline, et aidata paremini mõista, mis eesmärgil on konkreetsemad tingimused seatud

ning missugustest põhimõttetest tuleks lähtuda arendustegevuse suunamisel.

Arvestades üldplaneeringu täpsusastet, on üldplaneeringu seletuskirjas määratud rohevõrgustiku arendus- ja

ehitustegevuse tingimused piisavad, et tagada rohevõrgustiku toimivus. Üldplaneeringus on seatud

konkreetsed tingimused hajaasustuses elamute ning uute infrastruktuuride ja objektide ehitamiseks. Kuna

kõiki rohevõrgustikku kahjustavaid arendustegevusi on raske ette näha, on heaks nõudeks üldplaneeringus,

et omavalitsus võib nõuda arendustegevuse planeerimisel eksperthinnangut ning nimetatud uuringu

tulemustest lähtuvalt võib keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest

(kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist).

Rohevõrgustiku toimimist ohustab kõige rohkem sidususe kadumine. Üldplaneeringu tingimustes on määratud

mitmeid tingimusi, et tagada vallas rohevõrgustiku sidumine.

KSH aruande eksperdid teevad ettepaneku täiendada üldplaneeringu tingimust, mis näeb ette, et

hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 100 m laiune koridori riba

jääb katkematuks. 100 m ei ole piisav, et tagada Rakvere vallas rohevõrgustikus toimimine. KSH

aruande eksperdid teevad ettepaneku muuta tingimust järgmiselt: hajaasustusega aladel ehitades

peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50% rohevõrgustiku koridori laiusest säilima. Vähim lubatud

koridori laius, mis peab jääma katkematuks hajaasutuses on 100 m ning kompaktse asutusega aladel

ja tiheasutusaladel 50 m.

6.1.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Vastavalt looduskaitseseadusele (vastu võetud 21.04.2004) on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad,

kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul

lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjadest. Hoiualade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub

looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest.

KSH aruande koostamisel analüüsiti üldplaneeringu lahenduse elluviimise mõju kaitstavatele

loodusobjektidele. Keskkonnamõjude hindamisel määrab hindamise täpsusastme strateegilise

planeerimisdokumendi detailsus ja lahenduse ulatus. Üldplaneeringu astmes ei ole enamasti teada

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

120/177

perspektiivsete maa-alade täpne lahendus. Mõju kestus, ulatus ning iseloom sõltub tihti eelkõige aga

konkreetsest kavandatavast tegevusest (eriti näiteks äri maa-ala ja tootmise maa-ala puhul). Igal juhul ei tohi

perspektiivse maa-ala väljaarendamisega kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärki või kaitstava

loodusobjekti seisundit. Üldplaneeringuga ei seata lisatingimusi kaitstavate loodusobjektide kaitseks.

Mitmed kaitsealused loodusobjektid jäävad Rakvere vallas ka väärtusliku maastiku või rohevõrgustiku

koosseisu, mis ala ehitus- ja kasutustingimuste kaudu omakorda kaitseväärtuste säilimist toetab.

Natura aladega kokkulangevate kaitsealade puhul avalduvat mõju (sh loodusaladel asuvate kaitsealuste liikide

leiukohtades avalduvat mõju) on hinnatud Natura eelhindamise raames (vt peatükk 0).

Kaitsealused mõisapargid

Üldplaneeringuga on Kohala mõisa pargile määratud perspektiivne puhke- ja virgestustegevuse maa-ala

maakasutuse juhtotstarve. Uhtna mõisa pargile on määratud osaliselt nii segaotstarbega maa-ala kui ka

haljasala ja parkmetsa maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Arkna mõisa park on suuremas osas määratud

haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Mõisa põhjapoolsesse nurka on kavandatud äri- ja tootmistegevuse maa-

ala. Väeküla mõisa pargile on ette nähtud, tulenevalt väljakujunenud olukorrale, mitmeid erinevaid

maakasutuse juhtotstarbeid – elamu maa-ala, äri maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala ning

segaotstarbega maa-ala. Lasila mõisale on määratud vastavalt kasutusotstarbele ühiskondlike ehitiste maa-

ala maakasutuse juhtotstarve.

Kaitsealuste parkide kaitsekord tuleneb Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusest nr 6443. Määruse kohaselt

on kaitse-eesmärgiks ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt,

esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Määruses on nimetatud tegevused, milleks

on vajalik pargi valitseja Keskkonnaameti nõusolek. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta

looduskaitseseaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

Mõisaparkide kaitsealad asuvad üldplaneeringu lahenduse kohaselt detailplaneeringu kohustusega aladel,

kus on detailplaneeringu menetluse käigus võimalik teha kindlaks, et kavandatav arendustegevus ei kahjusta

ala kaitseväärtusi. Tänu detailplaneeringu kohustusele ja tegevuste Keskkonnaametiga kooskõlastamise

kohustusele ei ole ette näha negatiivset mõju mõisaparkide väärtustele.

Üldplaneeringus on juhitud tähelepanu, et kaitsealustel aladel tuleb lähtuda looduskaitseseadusest ja

kaitse-eeskirjadest. Eraldi tuleks üldplaneeringus välja tuua, et kaitsealustel aladel võib olenevalt

kavandatavast tegevusest olla vajadus tegevuste kooskõlastamiseks kaitstavate loodusobjektide

valitseja Keskkonnaametiga. Üldplaneeringuga ei ole täiendavate tingimuste seadmine vajalik.

43 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”, Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

121/177

Kaitsealuste liikide leiukohad

➢ Rukkiräägu leiukoht Uhtnas

Üldplaneeringuga on kavandatud Uhtna aleviku tiheasustusala lõunaossa perspektiivseid elamu maa-alasid,

mis jäävad suures ulatuses III kaitsekategooriasse kuuluva rukkiräägu (Crex crex) leiukoha KLO9106023

alale. Rukkiräägu elukohtadeks on niidud ja põllud (Linnuvaatleja, 2021). Liigi arvukus on vähenenud

põllumajanduse intensiivistumise ning suurenenud kiskluse tõttu. Eriti oluline on liigi seisundi parandamisel

jälgida rohumaade niitmisel õigeid võtteid (halb on liiga varajane, sage ja kiire rohumaade niitmine, jätmata

alles servaelupaiku). (MTÜ Loodusajakiri, 2018)

Uhtna alevik on detailplaneeringu kohustusega alaga, kus on võimalik mõju kaitsealusele liigile hinnata

detailplaneeringu menetluse käigus. Enamasti on võimalik perspektiivsetele elamu maa-aladele eluhooned ja

abihooned ehitada väljapoole liigi leiukohta (katastriüksused 77002:003:0350 ja 77002:003:0005). Erandiks

on Koivaotsa katastriüksus (tunnus: 77002:003:0400), kus liigi leiuala katab põhimõtteliselt kogu

katastriüksust.

Selleks, et vaadeldavas asukohas liigi potentsiaalne elupaik säiliks, tuleks Suurekase (tunnus:

77002:003:0350), Kopra (tunnus: 77002:003:0005) ja Koivaotsa (tunnus: 77002:003:0400) katastriüksustel

elamu maa-ala väljaarendamisel jälgida, et Kunda jõe kaldaala säiliks võimalikult vabana ning et kaldal

esinevad niidu elupaigatüübid säiliksid võimalikult suures ulatuses. Katastriüksute Suurekase ja Kopra

puhul tuleb eluhooned ja abihooned rajada väljaspoole liigi leiukohta. Koivaotsa katastriüksus puhul

tuleb perspektiivsed eluhooned ja abihooned rajada võimalikult katastriüksuse läänepoolsesse serva.

➢ Kunda jõgi

Kunda jõgi on keskkonnaregistrisse kantud (andmed seisuga 13.12.2021) II kaitsekategooriasse kuuluva

paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) (KLO9200067) ja III kaitsekategooriasse kuuluva euroopa harjuse

(Thymallus thymallus) (KLO9102042) leiukohana. Samuti kuulub Kunda jõgi kogu ulatuses lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse.

Paksukojaline jõekarp eelistab elupaigana liivase või kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse veega

keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid. Liigi ohuteguriteks on vee reostumine, veekogu hüdromorfoloogia

muutmine (paisutamine, kaevetööd jne), looduslikud vaenlased (saarmas, ondatra ja mink) ning

peremeeslooma (ahven, jõeforell, lepamaim jne) kadumine. (Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse

tegevuskava, 2017)

Euroopa harjus on lõhelaste sugukonda kuuluv mageveekala, kelle põhiliseks elupaigaks on jahedaveelised

ritraalse iseloomuga jõed. Kalaliigi peamisteks ohuteguriteks Eestis on: jõgede hüdromorfoloogiline

halvendamine (kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine jne), jõgede vee kvaliteedi halvendamine (nt

nõuetele mitte vastava heitvee suunamine jõkke), jõgede paisutamine ja kopra tegevus. (Harjuse (Thymallus

thymallus) kaitse tegevuskava, 2019)

Arvestades, et mõlema liigi elupaigaks on Kunda jõgi toimub nimetatud liikide kaitse läbi Kunda jõe

kaitse.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

122/177

Üldplaneeringuga on Uhtna alevikus Kunda jõe kaldaalale kavandatud perspektiivseid elamu maa-alasid. Muid

suuremaid maakasutuse muudatusi üldplaneeringuga ette nähtud ei ole. Alevikus on suuremad metsaalad ja

pargid (katastriüksused 77002:003:0420 ja 77002:001:0361) määratud haljasala ja parkmetsa maa-alaks.

Kaldaalal asuv katastriüksus Nooruse nt 6 (tunnus: 77002:001:0206, sihtotstarve 100% tootmise maa-ala) on

muudetud tootmise maa-alast ümber äri- ja tootmise maa-alaks. Tegemist mõisa läheduses asuva

maaüksusega, kus asub olemasolev majutusasutus, seega eeldatavalt arendatakse turismi- ja

teenindusvaldkonnaga seonduvat tegevust.

Üldplaneeringu lahenduse elluviimisega ei kaane Kunda jõe kaldal suuri muudatusi ning negatiivne mõju

Kunda jõele puudub. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on haljasala ja parkmetsa maa-ala peamiselt

puhkamisele ja virgestustegevusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu vastav

maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Haljasala ja parkmetsa maa-alal ei ole

üldplaneeringu lahenduse kohaselt ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning

kergliiklusteede, tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste

rajamine – näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats jms. Elamu maa-alade väljaarendamisel tuleb

jälgida ehituskeeluvööndit. Kõik üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsed elamu maa-alad on elluviidavad

ilma ehituskeeluvööndit vähendamata.

Üldplaneeringuga on Kohala külas Kunda jõe kaldaalale kavandatud perspektiivne äri- ja tootmise maa-ala,

mis jääb väljaspoole detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestusega ala. Üldplaneeringus on juhitud

tähelepanu veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimustele ning toodud välja veekaitse põhimõtted. Lisaks

on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, mille hulka kuulub tootmise- ja tööstuse

planeerimine, kui on alust eeldada, et kui tootmistegevuse mõjud (müra, saaste, heitgaasid jms) võivad väljuda

tootmise maa-ala piiridest ning mõjutada lähiümbrust või kui on kavandatud rajada üle 1000 m2 ehitisealuse

pinnaga tootmis- või laohoonet.

KSH aruande eksperdid pööravad tähelepanu sellele, et vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 51 lõikele

on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevates veekogudes keelatud uute

paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning

veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Oluline on ka teadvustada, et veekogu ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda ainult üldplaneeringu või

detailplaneeringu kaudu (LKS § 40) ning, et veekogus tegevuste kavandamisel (sh nt heitvee juhtimisel

veekogusse) tuleb lähtuda veeseaduses ja selle alamaktides sätestatust. Üldplaneeringuga planeeritud äri- ja

tootmise maa-ala on vaadeldavas asukohas väljaarendatav ehituskeeluvööndit vähendamata.

Lisaks on Kohala külas üldplaneeringuga määratud Kohala mõisa pargile puhke- ja virgestustegevuse maa-

ala. Antud maakasutuse juhtotstarbega tõenäoliselt negatiivseid mõjusid Kunda jõele ei kaasne.

Üldplaneeringuga määratletud puhke- ja virgestustegevuse maa-alal asuvale katastriüksusele võib ehitada

ainult puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud hooneid ja rajatisi. Hoonete ja rajatiste

kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevad loodusväärtused.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

123/177

➢ Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad

Tobia külas on üldplaneeringuga kavandatud Taaravainu käpaliste püsielupaiga (KLO3001242, EELIS

13.12.2021) ja mitmete kaitsealuste taimede leiukohtade lähedusse äri- ja tootmise maa-ala. Ala jääb

väljaspoole tiheasustusala ja kompaktse hoonestusega ala, kuid üldplaneeringus on määratud

detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, mille hulka kuulub ka mahukama ning kaugemale ulatuva

mõju korral tootmistegevuse arendamine. Kavandatavat tegevust välistavaid asjaolusid ei ole üldplaneeringu

täpsusastmes teada. Eelkõige võib kaitsealuseid taimi kaudselt mõjutada niiskusrežiimi muutumine,

mida tuleb seega läheduses kavandatava tegevuse puhul silmas pidada.

6.1.5.1 Puhveranalüüsi tulemusel leitud potentsiaalne tuulepargiala

Üldplaneeringuga Veltsi, Kloodi ja Karivärava külla ette nähtud potentsiaalsele tuulepargialale ei jää ühtegi

looduskaitseobjekti (EELIS, 10.02.2022). Osaliselt läbib tuulepargiala Selja jõgi (VEE1074600), mis on kogu

ulatuses määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ning harjuse kudemis- ja elupaigaks. Vastavalt

looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse

kuuluvatel veekogudel või veekogu lõikudel keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude

rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi

muutmine. Selleks, et ära hoida ebasoodsa mõju avaldumist Selja jõele, tuleb tuulepargi arendamisel

vältida uute kraavide rajamisel nende suunamist Selja jõkke. Samuti tuleb olla ettevaatlik Selja jõega

ühenduses olevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimisega. Täiendavate kuivendussüsteemide

rajamine või olemasolevate rekonstrueerimine võib kaasa tuua Selja jões settekoormuse suurenemise,

mis halvendaks jõe seisundit lõhe, jõeforelli, meriforelli ning harjuse kudemis- ja elupaigana. Juhul kui

alternatiivsed võimalused puuduvad tuleb uute kuivenduskraavide rajamisel või vanade taastamisel

kraavide suudmetesse rajada spetsiaalsed settebasseinid või kasutada muid setitamise võtteid.

Potentsiaalsest tuulepargialast jäävad ca 5 km põhjapoole, täpsemalt Haljala alevikku, kaitsealuste nahkhiirte

leiukohad (KLO9124216, KLO9124199, KLO9115631, KLO9115857, KLO9124189, KLO9124199). Leiukohad

on seotud alevikus olevate tiikidega. Nahkhiired on putuktoidulised, mistõttu on seisva veega veekogud neile

olulised toitumispaigad. Perspektiivse tuulepargi väljaarendamisega ei kaasne nahkhiirte toitumisalade

hävimine või kvaliteedi halvenemine, samuti jääb tuulepargiala nahkhiirte leiukohtadest üsna kaugele

(ca 5 km), mistõttu saab järeldada, et negatiivne mõju kaitsealustele nahkhiirtele vaadeldavates

leiukohtades on välistatud (EELIS, 10.02.2022).

Veltsi, Kloodi ja Karivärava potentsiaalse tuulepargiala ca 5 km raadiusesse jäävad järgmiste kaitsealused

linnuliigid (EELIS, 10.02.2022): II kaitsekategooria linnuliik sarvikpütt (KLO9127468), III kaitsekategooria

linnuliik punaselgõgija (KLO9123042, KLO9123043, KLO9123044, KLO9123045) ning II kaitsekategooria

linnuliik põldtsiitsitaja (KLO9119622, KLO9119614).

Täpsemalt asub sarvikpütti leiukoht tuulepargi välispiirist ca 3,5 km asuval Päide järvel (VEE2066220). Liigi

leiukoht on EELIS-sse sisse kantud 2020. aasta mais läbiviidud vaatluse alusel, kus tuvastati paisjärvel ühe

sarvikpüttpaari olemasolu. Sarvikpütt on veelind, kes eelistab pesitseda madalaveelistes veekogudes.

Pesitsuseks sobivad ka tehisveekogud nagu Päide paisjärv. Linnuliigi peamiseks ohuks on veetaseme

kõikumine. Eestis on sarvikpütt vähearvukas pesitseja ja läbirändaja ning haruldane talvitaja (Eesti

Ornitoloogiaühing, 2020).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

124/177

Punaselgõgija leiukohad jäävad tuulepargialast ca 3.8 kuni 5 km kauguseni. Kahe leiukoha andmed

KLO9123045 ja KLO9123044 on seotud Mädapea tammiku maastikukaitsealaga (KLO1000578). Liigi

eelistatud elupaigaks on inimese poolt mõjutatud avatud ja poolavatud maastikud, nagu näiteks puisniidud,

põõsasniidud, raiesmikud, kadastikud ja metsistunud aiad jne. Punaselg-õgija toitub valdavalt erinevatest

putukatest, harvemini ka teistest selgrootutest, konnadest, sisalikest, linnupoegadest ja hiirtest. Ohuteguriteks

võib lugeda traditsioonilise maakasutuse hääbumist ja lagealade võsastumist, Intensiivset põlluharimist ning

põllumaade killustumist tehisobjektidega (Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala

kaitsekorralduskava 2017-2026). Punaselgõgija saabub Eestisse tavaliselt mai keskpaigas (Eesti

Ornitoloogiaühing, 2010).

Põldtsiitsitaja leiukohad jäävad tuulepargist ca 5 km kaugusele, Mädapea tammiku maastikukaitseala

lähedusse. Leiukohas KLO9119622 on 2014. aastal leitud 4 isendit. Viimane vaatlus viidi läbi 01.06.2021.

Vaatluse käigus ei tuvastatud ühtegi isendit. Leiukohas KLO9119614 on leitud 2014. aastal 2 isendit ning

2015. aastal 1 isend. Põldtsiitsitaja kohta on Keskkonnaamet koostanud liigi kaitse tegevuskava (kinnitatud

07.05.2020). Liigi kaitse tegevuskava kohaselt on liigi arvukus Euroopas viimase 30 aastaga langenud 87%.

Arvukuse languse peamiseks põhjuseks on elupaikade kadumine. Põldtsiitsitaja asustab valdavalt

põllumajanduslikus kasutuses olevaid alasid. Liigi eelistatud elupaikadeks on mitmekesise põllukultuuridega

alad, millel leidub kas üksikuid suuri puid või puuribasid ja väikeseid puusalusid. Liik rajab pesa maapinnale

põõsaste või rohu varju, põllupeenrale, viljapõllule, kruusaauku või kiviaedade äärde. Kõige suuremaks

ohuteguriks peetakse väikeseskaalalise ja põllumajanduse asendumist intensiivse suurtootmisega, kus

kasutatakse ohtralt taimekaitsevahendeid. Samuti ka arendustegevusega kaasnevat elupaikade

fragmenteerumist. Liigi kaitse tegevuskava toob esile, et põldtsiitsitaja võimalikult soodsa seisundi

saavutamiseks looduskaitseseaduse tähenduses on olulisim töötada välja põldtsiitsitajasõbralikud

põllumajandusmeetmed ja seda teadaolevates liigi elupaikades rakendada. Liiks saabub Eestisse kevadel

aprillis – mais ning lahkub sügisel septembris – oktoobris (Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana L.) kaitse

tegevuskava).

Tuuleparkidega kaasnevaid mõjusid lindudele saab jagada nelja kategooriasse: elupaikade häving või

kvaliteedi langus, barjääriefekt, kokkupõrge ja häiring (eemaletõrjuv mõju).

Tuulepargiala realiseerimisel ülaltoodud linnuliikide leiukohad (pesitsuseks ja elupaigaks sobivad

alad) säilivad. Samuti jäävad lindude leiukohad tuulepargialast piisavalt kaugele, et välistada

tuulepargist tulenevat võimalikku häirivat mõju lindudele. Metsis on teadaolevalt väga tundlik liik

igasuguse inimese kohaloleku ja infrastruktuuri suhtes ning seega sobib väga hästi inimhäiringute

mõju hindamisel (linnustikule) indikaatorliigiks. Taubmann et al uurisid GPS-jälgimisseadmete abil

tuulikute mõju metsisele ning leidsid, et metsised vältisid tuulikutest kuni 865 m ulatuses esinevaid

alasid nii mänguhooajal kui suveperioodil. Coppes et al uurisid tuulikute mõju metsistele kuues

erinevas uuringualas Saksamaal, Austrias ja Rootsis ning leidsid, et tuulikutest tulenevate häiringute

mõju metsiste elupaigavalikule oli tuvastatav kuni 650 m kaugusel turbiinidest.

Lindude ja tuulikute kokkupõrkeohtu ei saa kunagi välistada, kuid seda saab minimeerida.

Kokkupõrkeohu minimeerimiseks tuleb tuuleparkide asukoha valikul vältida lindude jaoks

sensitiivseid alasid. Ennekõike tähendab see rändekoridore ning rändel toitumiseks ja peatumiseks

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

125/177

kasutatavaid alasid. Samuti tuleks tuulepargis kasutada selliseid tuulegeneraatori tehnoloogilisi

lahendusi, mis aitavad lindudel pöörlevaid labasid märgata ja vältida. Näiteks leiti hiljuti Norras Smøla

tuulepargis, et värvides ühe tuulegeneraatori labadest mustaks, oli lindude ja generaatori vahel vähem

kokkupõrkeid (May et al,. 2020). Nagu eelnevalt ptk-s 5 mainitud, siis maismaalinnuliikide ja Eesti

sisemaale jäävate tähtsate rändepeatuspaikade ja rändekoridoride kohta täpsed andmed (seisuga

11.02.2022) puuduvad. Seetõttu ei ole olnud võimalik ka Rakvere valla potentsiaalsete tuulepargialade

määramisel nendega arvestada. Keskkonnaministeeriumil on töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüs“, mis valmib septembris 2022. Kui töö valmib siis sellega arvestamist kaalutakse olenevalt

sellest, kui kaugele on üldplaneeringu koostamisega jõutud.

Üldiselt võib öelda, et vaadeldav tuulepargiala jääb kaitsealustest linnuliikidest üsna kaugele, mistõttu

tuulepargi väljaarendamisega kaasnev võimalik kokkupõrke oht on tõenäoliselt minimaalne. Samuti ei

saa öelda, et tuulepargiala eristuks maastikuliselt kuidagi selliselt, mille alusel võiks eeldada, et

tuulepargialale või selle vahetusse lähedusse jääks lindude rändekoridore.

Üldplaneeringu lahenduse järgi tuleb Rakvere vallas tuuleparkide arendamiseks, sh üldplaneeringus

näidatud potentsiaalsetel tuulepargialadel, koostada detailplaneering ning KSH. Seletuskirja

tingimustes on öeldud, et juhul kui kavandatava perspektiivse tuulepargiala 5 km raadiusesse jääb I

või II kaitsekategooria linnuliigi leiukoht, tuleb arendajal tellida nende osas linnustiku eksperthinnang.

Linnustiku eksperthinnang on tuulepargi detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise lahutamatu osa. Antud tingimus tagab, et üldplaneeringuga Veltsi, Kloodi ja Karivärava

külla ette nähtud potentsiaalse tuulepargiala 5 km raadiuses asuvate II kaitsekategooria kaitsealuste

linnuliikidega (põldtsiitsitaja ning sarvikpüti) tuulepargi detailsema lahenduse väljatöötamisel

kindlasti arvestatakse.

6.1.5.2 Varudi-Altküla potentsiaalne tuulepargi ala

EELIS-e andmetel (seisuga 11.02.2022) ei jää Varudi-Altküla potentsiaalsele tuulepargialale kaitsealuseid

loodusobjekte. Vaadeldavale alale, täpsemalt Konnakopli ja Tänava katastriüksustele (tunnused:

66101:001:0116 ja 77002:002:0143), jääb üks vääriselupaik VEP nr.107068 (VEP107068). Vääriselupaigad

on väga kõrge ökoloogilise väärtusega metsatükid, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud,

ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Tüübilt liigitub vaadeldav vääriselupaik rühma männikud ja

männisegametsad. Antud vääriselupaiga kogupindala on 1,34 ha, millest 1.06 hektarit kuulub eraomandisse

ning 0.28 ha riigi omandisse. Kehtivat lepingut eraomanikuga koostatud ei ole. Maa ameti 2020. aasta ortofoto

järgi on eraomandis olev mets maha raiutud (alles on jäetud seemnepuud). Riigimetsas asuvas

keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja

kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul (Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2).

Tuulepargiala lähedusse jääb Kunda jõgi (VEE1072900), mis kuulub kogu ulatuses jõeforelli, meriforelli ning

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Varudi-Altküla tuulepargiala lahenduses on arvestatud jõe

ehituskeeluvööndiga, seega eeldatavalt negatiivset mõju jõele ei avaldu (ehitustegevus jääb

väljaspoole ehituskeeluvööndit).

Järgnevalt kirjeldatakse, millised kaitsealused linnu- ja nahkhiireliigid jäävad Varudi-Altküla potentsiaalse

tuulepargi välispiirist ca 5 km kaugusele tuginedes EELIS-e andmetele (andmed seisuga 11.02.2022).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

126/177

Varudi-Altküla tuulepargialast ca 5 km Kunda linna poole jääb kaitsealuste nahkhiirte tiigilendlase

(KLO9100189) ja veelendlase (KLO9124231) leiukoht. Samuti asub samas asukohas III kaitsekategooria

hiireviu leiukoht (KLO9128566). Hiireviu viimane kinnitatud vaatlus viidi läbi 19.05.2021. Nii nahkhiirte kui

hiireviu jaoks on olulised vaadeldavas asukohas asuvad Kunda põlispuud (KLO1200006). Nahkhiirte

toitumisalana mängib olulist rolli Kunda jõgi (VEE1072900). Arvestades, et nahkhiirte ja hiireviu leiukoht

jääb tuulepargi välispiirist ca 5 km kaugusele ning et kavandatava tegevuse elluviimisel liikide

leiukohad säilivad võib eeldada, et negatiivne mõju on vaadeldavatele liikidele välistatud.

Kunda soos tuulepargialast ca 2 km kaugusel asub kahe hiireviu (KLO9128304, KLO9128305), II

kaitsekategooria kanakulli (KLO9122562) ning III kaitsekategooria raudkulli (KLO9128306) leiukoht. Viimased

kinnitatud vaatlused nimetatud leiukohtade puhul on tehtud eelmise kahe aasta jooksul (seisuga 14.02.2022).

Hiireviu teeb pesa enamasti metsaserva lähedale. Tema toidulaua moodustavad väiksemad närilised ja

värvulised, mille üle peab jahti viljapõldudel, heinamaadel ja suurematel metsaraiesmikel ning -sihtide ääres

(Eesti ornitoloogia ühing, 2015). Raudkulli ja kanakulli elupaigaks on vajalik vahelduv mosaiikne maastik –

lagedad alad kus saaks saaki püüda ning metsad kus pesa ehitada. Kanakull toitub peamiselt keskmise

suurusega lindudest ja imetajatest (Kahvena loodusala kaitsekorralduskava 2013-2022). Raudkull toitub

peaaegu täielikult väiksematest värvulistest. Kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks vaadeldavas

asukohas on vajalik, et säiliks Kunda soo koos metsamassiividega ning selle ümberkaudne vahelduv

maastik koos haritavate põllumaadega, rohumaadega ja Kunda jõe luhtadega. Arvestades, et

nimetatud leiukohad jäävad potentsiaalsest tuulepargialast ca 2 km kaugusele võib järeldada, et

kokkupõrkeoht tuulikutega ei ole täiesti välistatud, kuid samas ei ole tuulepark piiravalt lähedal, et

kokkupõrkeohtu võiks hinnata väga suureks.

Tuulepargialast ca 3 km kaugusel loodes asuval nimetul tehisjärvel (VEE2004940) on tuvastatud kahe liigi

leiukoht - sarvikpütt (KLO9127451) ja sookurg (KLO9127501). Vaatlused viidi läbi 2020. aastal. Vaatluste teel

tuvastati 1 sookure paari ning 2 sarvikpüti paari. Sarvikpütt on veelind, kelle elupaigaks on taimerikkad

madalaveelised veekogud, ennekõike järved ja tiigid (sobivad ka tehisveekogud). Linnuliigi peamiseks ohuks

on veetaseme kõikumine (Eesti Ornitoloogiaühing, 2020). Sookurge elupaigaks on kõikvõimalikud märgalad

(sood, luhad, roostikud jne). Tihti võib sookurge näha toitumas põldudel ja niitudel. Sookurg sööb marju, rohtu,

selgrootuid ja väikesi selgroogseid (Eesti Entsüklopeedia; Vikipeedia).

Kuna nimetatud leiukohad jäävad potentsiaalsest tuulepargialast ca 3 km kaugusele võib järeldada, et

kokkupõrkeoht tuulikutega ei ole täiesti välistatud, kuid samas ei ole tuulepark piiravalt lähedal, et

kokkupõrkeohtu sookure või sarvikpüti puhul võiks hinnata väga suureks. Maastikuliselt ei ole otseset

põhjust, miks sarvikpütt peaks vaadeldavalt leiukohalt rändama tuulepargiala poole. Kunda jõgi ei ole

sarvpütile sobivaks elupaigaks kiire veevoolu ja veetasemete kõikumise tõttu. Sookure elu- ja

toidupaigad on seotud märgaladega. Antud juhul ei ole välistatud, et sookurg käib Kunda jõe

luhaaladel toitumas. Samuti on võimalik, et sookurg rändab leiukoha läheduses paiknevate märgalade

vahel. Tuulepargiala on kavandatud selliselt, et see jääks Kunda jõe luhaaladelt välja, seega

potentsiaalsed sookure toitumiskohad säilivad. Varudi-Altküla tuulepargiala jääb sookure leiukoha ja

märgalamassiivi vahele, seega barjääriefekti ohu tekkimist ei ole ette näha.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

127/177

Vaadeldavast Varudi-Altküla tuulepargialast läänes asuvas Aru paekarjääris asub II kaitsekategooria

väikeluikede rändepeatuspaik (KLO9127749, jääb tuulepargialast minimaalselt ca 3 km kaugusele).

Rändepeatuspaigas loendati 2020. aastal kokku 225 isendit. Karjääri tehisveekogudes on leitud ka sarvikpütti

(KLO9127469, 2020. aastal 6 paari). Karjääri tehislik maastik on osutunud sobivaks ka kaldapääsukestele

(KLO9124303, KLO9124306).

Väikeluik esineb Eestis vaid läbirändel. Liik vajab madalaveelisi järvi ning merelahti, kus on piisavalt toitu, et

koguda jõudu rände jätkamiseks pesitsus- või talvitusaladele. Peale looduslike koosluste peatub väikeluik ka

põllumajandusmaadel, toitudes seal põhiliselt teraviljast, kuid ka suhkrupeedist, rapsist ja kartulist. Kevadel

Eestis talletatud varurasvad määravad suures osas ära väikeluige populatsiooni seisundi ja pesitsusedukuse.

Suure tähtsusega ohuteguriteks peetakse väikeluige puhul kokkupõrkeid tehiskonstruktsioonidega, häirimist,

jahipidamist/pliihaavlite kasutamist ja toitumisalade seisundi halvenemist. Eestis pole seni viidud läbi uuringut,

selgitamaks välja tehiskonstruktsioonidega kokkupõrgetest tulenevate mõjude ulatust. Siiski on juhuslike

vaatluste käigus täheldatud massilisi kokkupõrkeid kõrgepingeliinidega, mis läbivad väikeluikedele olulisi

rändepeatuskohti. Mitmed maailmas läbi viidud uuringud, mis näitavad, et tehiskonstruktsioonidega

kokkupõrgete osas on tundlikumad ennekõike suured ja vähese manööverdamisvõimega linnud (sh väikeluik).

Liigi kaitse tegevuskavas (kinnitatud 2018) on välja toodud, et kuigi kokkupõrkeid tuulegeneraatoritega Eestis

veel täheldatud pole, on väike- ja laululuikede talvitusaladel see arvestatav oht, kuna luikede rändekõrgus on

sama, mis turbiinidel ning suurte lindudena on luikede manööverdamisvõimalused piiratud. Aru paekarjääris

asuv väikeluikede rändepeatuspaik ei kuulu liigi kaitse tegevuskava järgi Eestis rahvusvaheliselt

tähtsate väikeluikede rändepeatuspaikade hulka. Teised vaadeldavas piirkonnas lähimad väikeluige

rändepeatuspaigad asuvad Põhja-Eesti rannikul ja Kunda linna läheduses. Potentsiaalne tuulepargiala

ei jää rändepeatuskohtade vahele, mistõttu barjääriefekti tekkimise ohtu ei ole. Vaadeldava Aru

paekarjääri lähiümbruses asuvad mitmed haritavad põllumaad seega otseselt ei ole põhjust, miks

väikeluiged peaksid lendama Varudi-Altküla põllumaadele toituma. On võimalik, et väikeluiged käivad

toitumas ka Kunda jõe luhaaladel. Tuulepargiala jääb jõe luhaaladelt eemale, mis tõttu luhaalale

toituma minnes on kokkupõrkeoht minimeeritud.

Kaldapääsukese elupaigad säilivad. Negatiivse mõju avaldumist liigile ei ole ette näha.

Varudi-Altküla tuulepargialast ca 1700 m kaugusel Aru paekarjääri poole jääb Kunda jõe kaldale I

kaitsekategooria merikotka püsielupaik (KLO3001804). Merikotka kaitse tegevuskava (2019) kohaselt on

Eestis merikotka pesad toidualast 0–19 km kaugusel, keskmiselt 2 km kaugusel (Nellis 2015). Hukkumine

elektriliinides, teedel ja tuuleparkides on nimetatud keskmise tähtsusega ohutegurina, mille tähtsus võib

lähiajal tõusta. Tegevuskava kohaselt ei tohi tuuleparke rajada kotkaste pesadele lähemale kui 2 km ja

olulistele toitumisaladele lähemale kui 1 km (rannikud, märgalad, järved). Pesade ja toitumisalade vahelistele

põhilistele lennukoridoridele ei tohi samuti tuulikuid ehitada. Merikotka püsielupaik asub Kunda jõe läheduses,

mis on eeldatavalt kotka toitumisaladest.

Varudi-Altküla tuulepargialast lõunasse tuulepargi külje alla jääb I kaitsekategooria väike-konnakotka leiukoht

(KLO9127697), mille sisse on moodustatud kaks püsielupaika (KLO3001826, KLO3000422). Üldplaneeringu

lahenduse järgi kattub tuulepargiala liigi leiukohaga ning sellesse jääva püsielupaigaga KLO3001826. Väike-

konnakotka kaitse tegevuskava (2018) kohaselt võib linnu kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km raadiusega

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

128/177

ringikujulist ala ümber pesa. Väike-konnakotka eelistatud toitumisbiotoopideks on erinevad rohumaad, kuid

nad peavad jahti ka teistel avamaakõlvikutel. Nimetatud väike-konnakotkaste püsielupaigad asuvad

metsamaade servades, kus läheduses on avamaastikud, mida võib pidada linnu tõenäoliseks toitumisalaks.

Planeeritav tuulepargi ala hõlmab siiski suure osa püsielupaikade läheduses asuvast avamaastikust, mida

võib pidada linnu tõenäoliseks toitumisalaks.

Tuulepargiala lähedusse jäävate I kaitsekategooria liikide leiukohtasid on täpsemalt käsitletud ptk-s

5.2. Mõlemale liikide jaoks on koostatud linnueksperdi poolt eelhinnang seoses tuulepargiala

kavandamisega.

Lisaks asub tuulepargialast lõunas ca 3 km kaugusel Kunda jõe kaldal rukkiräägu leiukoht (KLO9106023). Liigi

leiukoha viimane kinnitatud vaatlus oli 1994. aastal. Liigi jaoks sobivad elupaigad on seotud eelkõige

Kunda jõe luhaaladega. Kuna potentsiaalne tuulepargiala jääb Kunda jõe luhaaladest eemale võib

eeldada, et negatiivset mõju tuulepargi arendamisega liigile ei kaasne (võttes arvesse ka 3 km

vahemaad).

Kuskil 3 km kaugusel Sämi soo poole Kongla oja juures (VEE1072300) asub teine rukkiräägu leiukoht

(KLO9119072). Antud asukohas tuvastati 2013. aastal kaks rukkirääka. Potentsiaalse tuulepargiala

võimalik negatiivne mõju liigile vaadeldavas asukohas on hinnanguliselt väike. Esiteks ei jää

tuulepargiala liigi leiukoha vahetusse lähedusse. Samuti jääb vaadeldava leiukoha ümbrusesse

laialdaselt haritavaid põllumaid ning rohumaid, mis võivad olla liigile potentsiaalseteks elupaikadeks,

seega keskkonnalased soodumused liigi esinemiseks säilivad.

Sämi maastikukaitsealal (KLO1000274) asub III kaitsekategooria sookure leiukoht (KLO9106034, viimane

kinnitatud vaatlus 2017). Samuti on rabas leitud ka I kaitsekategooria rabarüüd (KLO9100146). Mõlemate

vaadeldavate liikide kodupaik on seotud eelkõige Sämi märgala massiiviga. Tõenäoliselt on kahe liigi jaoks

tähtsad ka muud lähedusse jäävad märgalad (eelkõige Kuresoo, Uljaste soo ja Kabala raba). Varudi-Altküla

potentsiaalne tuulepargiala ei jää märgalale, küll aga jääb Varudi soo lähedusse. Potentsiaalne

tuulepargiala ei jääks paiknema kahe soomassiivi vahele, seega potentsiaalset barjääriefekti sookurele

või tedrele ei teki. Sämi maastikukaitseala lähedusse jääb ka üks hiireviu (KLO9105973) leiukoht, mis on

keskkonnaregistrisse sisse kantud 2006. aasta vaatluse põhjal. Hiireviu leiukoht jääb tuulepargialast vähima

vahemaa juures ca 4 km kaugusele. Arvestades antud vahemaad ei kujuta potentsiaalse tuulepargiala

vaadeldavale hiireviule suurt ohtu.

Tuulepargialast ca 3 km Viru Nigula poole jääb kanakulli leiukoht (KLO9127209). Viimane kinnitatud vaatlus

viidi läbi 05.07.2021.

Varudi-Altküla potentsiaalse tuulepargiala 5 km raadiusesse jääb mitmeid kaitsealuseid linnuliike.

Enamasti võib potentsiaalse tuulepargiga kaasnevat negatiivset mõju linnuliikidele hinnata väikseks.

Enamike tuulepargialast 5 km raadiusesse jäävate kaitsealuste linnuliikide elupaigad ja toidualad

säilivad. Vaid väike-konnakotka puhul on ebaselge, kas Varundi-Altküla tuulepargi arendamisega

kaasneb väike-konnakotka toitumisalade või elupaiga häving. Täpsem mõju hinnang väike-

konnakotkale antakse järgmises etapis, kui hakatakse tuulepargi detailset lahendust koostama.

Samuti jäävad enamused kaitsealuste linnuliikide leiukohad tuulepargiala välispiirist piisavalt kaugele,

et välistada tuulepargiga kaasnevate häiringute võimaliku mõju neile. Vaadates ümbritsevat maastikku

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

129/177

ei tohiks tuulepargiala realiseerumisega kaasneda ümbruskonna kaitsealustele linnustikele ka

barjääriefekti.

Mõju, mis võib potentsiaalse tuulepargiala arendamisega lähiümbruskonna linnustikule avalduda on

kokkupõrke oht. Lindude ja tuulikute kokkupõrkeohtu ei saa kunagi välistada, kuid seda saab

minimeerida. Kokkupõrkeohu minimeerimiseks tuleb tuuleparkide asukoha valikul vältida lindude

jaoks sensitiivseid alasid. Ennekõike tähendab see rändekoridore ning rändel toitumiseks ja

peatumiseks kasutatavaid alasid. Samuti tuleks tuulepargis kasutada selliseid tuulegeneraatori

tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad lindudel pöörlevaid labasid märgata ja vältida. Näiteks leiti hiljuti

Norras Smøla tuulepargis, et värvides ühe tuulegeneraatori labadest mustaks, oli lindude ja

generaatori vahel vähem kokkupõrkeid (May et al,. 2020). Nagu eelnevalt ptk-s 5 mainitud, siis

maismaalinnuliikide ja Eesti sisemaale jäävate tähtsate rändepeatuspaikade ja rändekoridoride kohta

täpsed andmed (seisuga 11.02.2022) puuduvad. Seetõttu ei ole olnud võimalik ka Rakvere valla

potentsiaalsete tuulepargialade määramisel nendega arvestada. Keskkonnaministeeriumil on töös

„Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, mis valmib septembris 2022. Kui töö valmib siis sellega

arvestamist kaalutakse olenevalt sellest, kui kaugele on üldplaneeringu koostamisega jõutud.

Enne Varudi-Altküla potentsiaalse tuulepargiala väljaarendamist tuleks täpsemalt hinnata

tuulepargiarendamisega kaasnevat võimalikku mõju tuulepargi lähiümbrusesse (5 km raadiusesse)

jäävale kanakullile, rukkiräägule ja väikeluigele. Üldplaneeringu ptk-s 4.2.3.1 „Tuuleenergia“ on

tuuleparkide arendamise tingimustes välja toodud, et I ja II kaitsekategooria liikide leiukohtade 5 km

raadiuse lähedusse tuulepargi arendamiseks on vajalik arendajal tellida linnustiku eksperthinnang.

Antud tingimus tagab, et potentsiaalse tuulepargi väljaarendamisel arvestatakse selle lähipiirkonda

jäävate kanakulli, rukkiräägu ja väikeluikede leiukohtadega.

Varudi-Altküla potentsiaalse tuulepargiala 5 km raadiusesse jäävale merikotka ja väikekonnakotka

leiukohale on üldplaneeringu raames tellitud linnustiku eksperthinnang (loe täpsemalt ptk-s 5.1 ja 5.2).

Eksperthinnangu kohaselt tuleb edasises etapis enne detailplaneeringu koostamise algatamist

kontrollida väike-konnakotka elupaiga (KLO9127697) asustust. Juhul kui välitöödel avastatakse, et

väike-konnakotka elupaik on asutatud täpsustatakse liigi elupaigakasutust piirkonnas saatja abiga.

6.1.5.3 Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanekud

Üldplaneeringus on tehtud ettepanek võtta kohaliku kaitse alla järgmised objektid:

 Vinni oos – Rakvere valla ja Vinni valla piirile Karitsa ja Vana-Vinni küladesse jääb oos ehk vallseljak, mis

on arvel kruusamaardlana ning kus Vinni valla aladel asub Haava II kruusakarjäär. Vinni valla aladel

puudub oosil väärtus, kuna alal asub tegutsev karjäär. Rakvere valla aladele jääv oosi osa on aga terviklik

ning omab suurt rekreatsioonilist väärtust. Oosile on planeeritud rajada matkarada.

 Tõrma karst ehk Jupri oja – Jupri oja muutumine tagasihoidlikumaks viitab, et aegamisi on Jupri maa-

aluse jõe karstisüsteem laienenud ja selle läbilaskevõime suurenenud ning üha vähem on jätkunud vett

salajõe maapealsesse voolusängi. Kavas on Tõrma-Karitsa-Jupri maastikukaitseala moodustamine, et

tagada Jupri oja kaitstus kaevandustegevuse eest.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

130/177

Vastavalt looduskaitseseadusele (§ 4 lg 7) võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla

maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse

üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.

EELIS-e andmetel (seisuga 13.12.2021) ei ole nimetatud maastikuelemendid kaitse alla võetud

üksikobjektidena ega paikne kaitsealal. Samuti ei asu vaadeldavates asukohtades kaitstavaid loodusobjekte.

Rakvere valla üldplaneeringu seletuskirjas tehtud ettepanek on kooskõlas looduskaitseseadusega.

KSH aruande eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et Vinni oos ja Tõrma karst asuvad mõlemad

Rakvere fosforiidimaardla alal (registrikaart nr 192; KKR ID: MRD0000162) ning Vinni oos asub veel

lisaks Haava kruusamaardla (registrikaardi nr: 781; KKR ID: MRD0000749) alal. LKS § 9 lg 101 näeb

ette, et kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, siis tuleb

loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.

Haava kruusamaardla alal asuva Vinni oosi kohaliku kaitse alla võtmine mõjutab edasist kaevandustegevust

alal ja olemasolev kaevandustegevus omakorda mõjutab ala kasutamist rekreatiivsetel eesmärkidel.

6.1.6 Mõju Natura 2000 aladele

Kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva Natura 2000 võrgustiku aladele kaasneva mõju

hindamisel on lähtutud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike

3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar et al., 2019) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt

mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise

metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine, mis aitab otsustada, kas strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Kõrgema taseme strateegilistes (ruumilistes) arengudokumentides (sh üldplaneeringutes) ei võimalda

tulenevalt esitatava informatsiooni suurest üldistusastmest teostada Natura hindamist samas täpsusastmes

kui detailplaneeringute ja projektide Natura hindamise korral. Samas võimaldab Natura hindamine kõrgema

tasandi strateegilisel planeerimisel kaaluda kavandatava arendustegevuse võimalikke mõjusid Natura alale

juba varajases planeerimise staadiumis, kui on rohkem võimalusi erinevate arengustsenaariumite (nii

ruumilised kui tehnilised) elluviimiseks.

6.1.6.1 Natura eelhindamine

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on

võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või

mõju ei ole välistatud.

Natura eelhindamises võetakse aluseks Rakvere valla üldplaneeringuga lahendatavad teemad.

1. Projekt või kava seos Natura ala(de) kaitsekorraldusega

Üldplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei

ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

131/177

2. Mõjuala ulatuse määratlemine

Kuna tegemist on üldplaneeringuga, siis eelhindamise ulatus hõlmab kogu Rakvere valda ning selle lähiala.

3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Rakvere valla haldusterritooriumile jääb osaliselt või täielikult viis Natura 2000 loodusala, mida on kirjeldatud

allpool tabelis (tabel 26, joonis 12).

4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine

Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura-

eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-

eesmärkidele. Kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning

üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike

õigusaktide kaudu. Kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud

looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega, ning kui on tegemist kaitsealaga

(looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on alal tegevus piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-

eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude prognoosimisel on arvestatud üldplaneeringuga kavandatud perspektiivse maakasutuse ja üldiste

ruumiliste arengusuundadega koos sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega (tabel 26).

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS andmebaasis olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja

elupaigatüüpide kohta. Samas on arvestatud, et ei saa välistada nende kaitse-eesmärkide esinemist alal, mis

andmebaasis ei kajastu. Mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud

keskkonnaluba või ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud loa andmise menetluste raames

läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus. Arvestada tuleb, et EELIS-e andmed on ajas ja ruumis

muutuvad.

Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja liigid on tabelis 26 tähistatud tärniga. Need on hävimisohus

looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda, kui

suur osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218 Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

132/177

Tabel 26. Rakvere valla territooriumile jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

Kaitse-eesmärk44 Kirjeldus, olulisus ja ohud Hinnang mõjule

Mõdriku-Roela loodusala (RAH0000370), pindala: 1 629,8 ha (millest 7,3 ha Rakvere vallas)

Kaitstavad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lood (alvarid – *6280), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on:harivesilik (Triturus cristatus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Kirjeldus: Neljast lahustükist koosnev loodusala jääb Pandivere kõrgustiku maastikurajooni, paiknedes Paasvere-Mõdriku loode-kagusihilisel oosistikul, mis kujutab endast katkelist 20 km pikkust ooside ja mõhnade jada, mille servaalal leidub arvukalt allikaid ja allikajärvi. Suur tähtsus maastiku ilmestajatena on loodusalal paiknevatel järvedel (Mustjärv ja Udujärv), mis tõstavad ka neid ümbritsevate elupaikade kompleksi väärtust. Kaitstavatest liikidest võib loodusalal leida laanepüüd, metsist, musträhni, harivesilikku ja mudakonna. Taimeliikidest leidub alal kaunis kuldkinga.

Olulisus: Elupaikadest on väga hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga vanad laialehised metsad ja rohunditerikkad kuusikud. Ülejäänud elupaikade esinduslikkus ja looduskaitseline seisund varieerub hea ja arvestatava vahel. Ulatuslik ja mitmekesine ala on heaks elupaigaks harivesilikule (Triturus cristatus) ja kaunis kuldkingale (Cypripedium calceolus).

Ohud: Raieoht ja kuivenduse kaugmõju.

Rakvere valla aladele jääb väga väike osa loodusalast. Ala kuulub rohevõrgustiku tugiala hulka. Läheduses ei ole üldplaneeringuga uut maakasutust ega muid tegevusi ette nähtud.

Sämi loodusala (RAH0000363), pindala: 946,3 ha (millest 189,4 ha Rakvere vallas)

Kaitstavad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Kirjeldus: Loodusala keskse osa moodustab rohkete laugastega Sämi raba (*7110). Suurim rabas paiknev veekogu on Ulvi laugas, mille veepeegli pindala on 3,8 ha. Rabast ida suunas paiknevad väärtuslike elupaigatüüpide hulka arvatud metsakooslused. Lisaks rabapüüle ja sookäpale on loodusalal registreeritud kaitstavatest linnuliikidest sookurg, hiireviu ja musträhn ning kaitstavatest taimeliikidest sagristan, kahelehine käokeel ja kahkjas sõrmkäpp.

Olulisus: Rabade looduskaitseline seisund ja esinduslikkus on väga hea. Siirdesoo ja rabametsade esinduslikkus on samuti väga hea (eriti Ulvi lauka äärne 120 a rabamännik). Esinduslik vana loodusmets moodustab rabale olulise puhvertsooni.

Ohud: Kuivenduse kaugmõju alale ja raieoht.

Rakvere valla aladele jääb loodusala lääneserv. Ala kuulub rohevõrgustiku tugiala hulka. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud alale uut maakasutust ega arendustegevust. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Tallinn- Narva 2+2 maantee esialgse trassikoridori paiknemisega, mistõttu on asjakohane ära mainida, et maantee trassikoridor jääb loodusala lähedusse. Tallinn- Narva maantee ümberehitamine lahendatakse riigi eriplaneeringuga.

Soovitused järgnevateks etappideks: Tallinn-Narva maantee 2+2 riigi eriplaneeringu koostamisel tuleb täpsemalt käsitleda mõju loodusalale.

44 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218 Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

133/177

Tabel 26 jätk...

Kaitse-eesmärk46 Kirjeldus, olulisus ja ohud Hinnang mõjule

Sirtsi loodusala (RAH0000540), pindala: 6 182,0 ha (millest 2,5 ha Rakvere vallas)

Kaitstavad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on: tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männisinelane (Boros schneideri).

Kirjeldus: Kuuest lahustükist koosneva loodusala kaitseväärtusteks on soo- ja metsamaastikud ning haruldaste ja ohustatud liikide elupaigad. Rakvere valla alal jääb loodusalale Kunda jõgi, mis looduslikelt eeldustelt on loodusala piires kõrge kaitseväärtusega vooluveekogu, kus aeglasevooluliste potamaalsete ning lausliivapõhjaliste jõelõikude kõrval esineb piisavalt ka kiirevoolulisi ja kärestikulisi ritraalseid jõelõike. Eriti väärtuslikeks tuleb pidada jõe alamjooksu suuri kärestikke Kunda linnas, Kunda mõisa juures, Kohala vana veski piirkonnas ning jõe keskjooksul olevaid Voore oja suudme ja Mädaoja piirkonda jäävaid kärestikke. Haruldastest liikidest elavad Sirtsi loodusalal lisaks lendoravale ka must-toonekurg, väike-konnakotkas ja kaljukotkas. Leidub mitmeid metsise mängupaiku.

Olulisus: Sirtsi loodusala on mitmekesises looduskompleksis, kus kaitstakse mitmete kaitsealuste isendite elupaiku. Sirtsi loodusalal esinevate elupaikade pindala on 3476 ha ja neist väga hea esinduslikkusega on huumustoitelised järved ja järvikud ning rabad.

Ohud: Kuivendamise kaugmõju ja raieoht.

Rakvere valla aladele jääb väga väike osa loodusalast. Valla piiri mööda kulgeb loodusalasse kaasatud Kunda jõe lõigu algus. Ala kuulub rohevõrgustiku koridori. Jõega paralleelselt kulgeva Kunda mõis - Sämi tee (nr 17157) äärde on üldplaneeringuga kavandatud kuni loodusalasse jääva jõelõigu alguseni kulgev jalgratta- ja jalgtee. Üldplaneeringuga on näidatud teed, mille äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline, kuid asukohad täpsustatakse detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis. Jõgi on olemasolevast sõiduteest lähimas punktis vaid ca 10 m kaugusel, mistõttu on jalgratta- ja jalgtee võimalik rajada paremale poole sõiduteed (jõest kaugemale). Töödega ei mõjutata jõe kalda püsivust ja olemasolev teetamm takistab mõju jõe veerežiimile.

Soovitused järgnevateks etappideks: jalgratta- ja jalgtee rajamine on jõe läheduse tõttu võimalik vaid jõest kaugemale ehk Kunda mõis - Sämi teest (nr 17157) paremale poole. Töödel tuleb järgida tavapäraseid keskkonnakaitse nõudeid.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218 Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

134/177

Tabel 26 jätk...

Kaitse-eesmärk46 Kirjeldus, olulisus ja ohud Hinnang mõjule

Lasila loodusala (RAH0000566), pindala: 344,9 ha (millest 282,5 ha Rakvere vallas)

Kaitstavad elupaigatüübid on: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060).

Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on:harivesilik (Triturus cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Kirjeldus: Loodusala paikneb Pandivere kõrgustikul, mille 1 375 km2 suurune infiltratsiooniala on Eesti suurim karstipiirkond. Kõrgustiku pikim (16 km) oosistik on Porkuni-Neeruti oosistik, mis hõlmab ka Lasila loodusala territooriumi. Loodusalal on valdavalt rähkmullad ja ajutiselt liigniisked ehk gleistunud mullad. Ooside vahel madalamatel aladel on väiksemate laikudena turvasmullad. Suurem osa loodusalast on kaetud metsaga. Peamiselt on kahte tüüpi metsi - sinilille kasvukoha kuusikud ja laialehiste puuliikide enamusega metsad. Loodusala maastikku ilmestavad väärtuslikud puisniidud, mis asuvad suuremate aladena loodusala ida-, lääne- ja lõunaosas. Ligikaudu 90% kaitsealast moodustab metsamaa kõlvik. Sinna hulka on arvatud ka puisniidud, mis olid varem kinni kasvanud, kuid nüüdseks on taastatud. Umbes 9% on looduslikku rohumaad.

Olulisus: Poollooduslike koosluste ja metsaeluspaikade esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on varieeruv (arvestatavast kuni heani). Mitmekesine maastik loob head elutingimused kaitsealustele liikidele.

Ohud: Võsastumine, raieoht.

Loodusala jääb enamikus Rakvere valla aladele. Ala kuulub rohevõrgustiku tugiala ja väärtusliku maastiku hulka.

Loodusala läheduses Lasila külas on praegu tootmismaa sihtotstarbega ala, mida täiendatakse üldplaneeringuga äri ja tootmise maa-alaks. Üldplaneeringuga kavandatu ei muuda olemasolevat olukorda.

Loodusala peamiseks ohuteguriks on raie. Kuna vaadeldav äri ja tootmise maa-ala jääb loodusalast välja on raieoht välistatud.

Olemasolevatele tootmisaladele kavandatava tegevuse mõju loodusalale käsitletakse igakordselt tootmistegevuseks vajalike tegevuslubade taotlemisel.

Soovitused järgnevateks etappideks: olemasolevate tootmismaadel kavandatava tegevuse mõju loodusalale käsitletakse tegevuslubade taotlemisel.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218 Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

135/177

Tabel 26 jätk...

Kaitse-eesmärk46 Kirjeldus, olulisus ja ohud Hinnang mõjule

Mädapea loodusala (RAH000036672), pindala: 72,1 ha

Kaitstavad elupaigatüübid on: puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070).

Kirjeldus: Tegemist on nõrgalt lainelise pinnamoega ja üksikute karsti langatusvormidega tammikuga, kus puistu keskmine vanus ulatub üle 250 aasta, samas leidub ka puid, mille vanus on vähemalt 350 aastat. Suurim tamm on üle 20 m kõrge ja selle ümbermõõt on üle 4 m. Lisaks tammedele kasvab puistus kaski ning alusmetsa moodustavad põhiliselt sarapuud ja üksikud kadakad. Väärtuslikest kooslustest leidub alal väga hea esinduslikkusega puisniite ja puiskarjamaid. Lisaks on kõrge looduskaitselise väärtusega vanu laialehiseid metsasid, mis on tekkinud puisniitude kinnikasvamise tulemusel. Haruldaste seeneliikide poolest on Mädapea tammik üks omapärasemaid ja mitmekesisemaid Eestis. Haruldastest liikidest vajab erilist tähelepanu ja kaitset leht-kobartorik (Grifola frondosa).

Olulisus: Mädapea loodusalal on kaitstavaid elupaigatüüpe inventeeritud 69,5 ha (96,9% kaitseala kogupindalast). Vana puisniidu kinnikasvamisel tekkinud vanade laialehiste metsade elupaigatüübi esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on väga hea. Väga hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga on ka alal esinevad puisniidud ja puiskarjamaad.

Ohud: Võsastumine.

Mädapea loodusala kuulub rohevõrgustiku tugiala ja väärtusliku maastiku hulka. Loodusala läheduses ei ole üldplaneeringuga perspektiivset maakasutust ega tegevusi ette nähud.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

136/177

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura 2000 võrgustiku aladega hõlmatud väike osa Rakvere vallast ning üldplaneeringus on alade

paiknemise ja kaitse-eesmärkidega arvestatud. Maakasutuse muutusi ja arendustegevusi Natura loodusaladel

ei ole üldplaneeringuga ette nähtud. Üldplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura alade

terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele välistatud.

Natura 2000 alade osas on üldplaneeringu roll teadvustada ja informeerida kaitstavate alade

võrgustikust, et alade loodusväärtuste säilimisega arvestataks nii Natura 2000 loodusalal kui ala

piiridest väljaspool kavandatavate tegevustega seotud madalama tasemete planeeringute

(detailplaneeringud), projektide ja keskkonnakaitseloa taotluste puhul. Üldplaneeringu alusel

tegevuste detailsemal kavandamisel (detailplaneeringute, projektide ja keskkonnakaitseloa taotluste

koostamisel) tuleb otsustajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000

võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura

hindamine vajalikus täpsusastmes.

6.2 Mõju kaevandustegevusele

Üldplaneeringuga ei reserveerita Rakvere vallas uusi mäe- ja turbatööstuse maa-alasid. Maavarade

kaevandamine toimub riiklike valdkondlike arengukavade ja kaevandamist reguleerivate õigusaktide alusel

lähtudes eelkõige riiklikust vajadusest. Põlevkivi arengukavas välja toodud põhimõtte kohaselt tuleb

ammendada juba avatud kaevandused, mistõttu puudub kaevandamismahu vähenemise tingimustes

surve põlevkivimaardlate täiendavale kasutusele võtmiseks Rakvere vallas ja vajadus sel eesmärgil

mäetööstusmaa reserveerimiseks.

Maapõueseaduse järgi tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil

tagada: maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavarale ja maavara majanduslikult

otstarbekas ja säästlik kasutamine. Samas tuleb maapõue kasutamist suunavas tegevuses juhinduda

põhimõttest, et maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses

vähendada ja eelistada tegevusel võimalusel variante, millega kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud.

Maapõueseaduse § 14 lg 2 kohaselt võib Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri

volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav

tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat

olukorda,

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat

olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või

ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku

alternatiivset asukohta.

Rakvere vallast ca 60% hõlmab maardlate ala. Ka valla tihedama asustusega piirkonnad asuvad maardlate

alal. Ruumilisel planeerimisel on mõistlik järgida olemasoleva asustuse struktuuri. Rakvere valla elukeskkonna

kvaliteedi (töö- ja elukohtade olemasolu, teedevõrk, taastuvenergia tootmine jm) tagamiseks on mõningane

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

137/177

arendustegevus maardlate alale jäävatel tiheasustusaladel ja kompaktse hoonestusega aladele või nende

läheduses vältimatu. Maardlate alade kasutamine tihedamalt asustatud aladel ja ümbruses on vajalik piirkonna

elujõulisuse säilimiseks.

Üldplaneeringuga on põlevkivi ja fosforiidi passiivse varuga aladel planeeritud uut maakasutust eelkõige

tiheasustusaladele (Uhtna, Näpi ja Sõmeru) ja kompaktse hoonestusega aladele ning nende lähiümbrusesse.

Uut maakasutust põlevkivimaardlate aktiivse varuga aladele kavandatud ei ole. Ka turba- ja

ehitusmaavarade maardlate aladele uut maakasutust valdavalt ei kavandata, erandiks on Pikametsa

liivamaardlale jääv perspektiivne äri maa-ala.

Rakvere valla arengu ja jätkusuutlikkuse ja elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks on maardlate aladel

arendustegevuse kavandamine vajalik, kuid seejuures tuleb arvestada võimalike konfliktide tekkimist riiklike

huvidega. Üldplaneeringus on hoidutud uue maakasutuse kavandamisest praeguseks tihedamalt asustatud

piirkonnast kaugemal. Kavandatava maakasutuse mõju maavaravarule on negatiivne, kuna halveneb

juurdepääs, kuid samas on enamikus tegemist alaga, kus ligipääs maavarale on juba takistatud.

Keskkonnaministeerium volitatud asutusena on Maa-amet 05.02.2021 kirjas nr 6-3/20/18927-2 esitanud

üldplaneeringuga kavandatava maakasutuse kohta ettepanekud, mille järgimisel ei halvenda

üldplaneeringu lahendus maavara kaevandamisväärsena säilimist või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda.

Üldplaneeringuga nähakse ette Rakevere põhjapoolse ümbersõidu rajamist, mille puhul on tegemist

ressursimahuka arendustegevusega. Teede rajamiseks vajalik ehitusmaterjal on otstarbekas tuua lähedal

asuvatelt mäeeraldistelt, mistõttu kaasneb kavandatuga tõenäoliselt ka Rakvere valla territooriumil asuvate

ehitusmaavara maardlate toodangu suuremahuline kasutuselevõtt. Teede ehituse mõju on võimalik hinnata

mahtude täpsustumisel.

Üldplaneeringuga on määratud rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike alad, mis kattuvad ka maardlate ja

mäeeraldiste aladega, seega tuleb kaevandamistegevuse kavandamisel arvestada ka rohevõrgustiku

toimimise ja maastike väärtuse säilimisega. Täpsemalt hinnatakse kaevandamise mõjusid kaevandamisloa

taotlemise raames.

Potentsiaalsed tuulepargid

Üldplaneeringuga Veltsi, Kloodi ja Karivärava küla piirkonda ettenähtud tuulepargi põhjapoolne osa jääb

mahajäetud turbaväljale.

Rikutud maa-ala nagu näiteks kaevandatud turbaväli on oma olemuselt ideaalne taastuvenergia

arendamiseks, sest selliste alade puhul on taimestik ja pinnas juba kahjustatud, samas saab taastuvenergia

arendamisega anda alale teatud mõttes uue väärtuse. Maa-ameti andmetel (seisuga 10.02.2022) on Veltsi

külas asuv mahajäetud turbaväli arvel aktiivse tarbevaruna ning seal veel leidub hästilagunenud turvast (varud

155 000 tonni). See tähendab, et perspektiivis ei ole välistatud antud alal uuesti turbavälja kasutusele võtmine.

Vaadeldav mahajäetud turbaväli on välja toodud ka Keskkonnaministeeriumi määruse nr 87 „Kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2 (kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri).

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

138/177

Mahajäetud turbaväli jääb Hulja tubamaardla alale (registrikaardi nr 367, maardla kood: MRD0000336). Lisaks

jääb Veltsi, Kloodi ja Karivärava küla piirkonda ettenähtud potentsiaalne tuulepargiala Eesti põlevkivi

maardlaalale, täpsemalt Haljala uuringuväljale (registrikaardi nr 33, maardla kood: MRD0000015). Väga

vähesel määral ulatub Varudi-Altkülla potentsiaalne tuulepark Toolse fosforiidi maardla alale (registrikaardi nr

193, maardla kood: MRD0000163).

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21-0400/4660

ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6 on välja toodud ettepanek

aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas

ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale

VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-es maapõue kaitse põhimõtete

muutmist saab kaaluda arvele võetud maavarade aladele ehitus- ja kasutusloa andmise lubamist

kooskõlas uuendatud seaduste mõttega, mistõttu ei välistata üldplaneeringus maardla alasid

potentsiaalsetest tuulepargialadest.

6.3 Mõju väärtuslikele maastikele ja kultuuripärandile

6.3.1 Mõju väärtuslikele maastikele

Üldplaneeringu koostamise käigus vaadati üle maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikud maastikud ning

täpsustati nende paiknemist ning kasutustingimusi Rakvere valla haldusterritooriumi piires. Üldplaneeringuga

tehtud täpsustuste ja muudatuste kirjeldus ning nendest tulev võimalik mõju ala väärtustele on välja toodud

tabelis 27. Rakvere valla aladele ulatusid väga väheses ulatuses ja ei omanud kaitseväärtusi vallas Rakvere,

Kiviküla, Mõdriku–Roela ning Porkuni–Võhmetu–Lemmeküla–Assamalla väärtuslikud maastikud, mistõttu

korrigeeriti antud alade piire selliselt, et need ei jää enam valla haldusterritooriumile. Lisaks otsustati

üldplaneeringu koostamise käigus moodustada uus kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik - Järni väärtuslik

maastik. Tegemist on põllumajandusmaastiku ja külaga, millel on kõrge kultuurilis-ajalooline, esteetiline ja

looduslik väärtus. Väärtuslik maastik hõlmab keerukal karstilehtritega reljeefil laiuvat tamme puisniitu ja Järni

hoiuala.

Üldplaneeringuga ette nähutud väärtuslike maastike ulatuse täpsustamisega ei kaasne negatiivset mõju

maastikel kaitstavatele väärtustele. Alade täpsustamine fokuseerib väärtuslike maastike hoidmist ja suurendab

tegutsemisvabadust kaitstavate väärtuste seisukohast väheolulistel aladel. Lisaks toetab kohaliku tähtsusega

väärtusliku maastiku määratlemine valla jaoks oluliste väärtuste teadvustamist ja nendega arvestamist.

Väärtuslike maastike säilimist võib ohustada liigsest ehitustegevusest tulenev täisehitamine ja traditsiooniliste

elementide, struktuuri ja maakasutuse kadumine. Uute elementide ja maakasutuse kavandamisel on oluline

maastikku sobivus, et ei tekiks häirivat ebakõla. Üldplaneeringuga on juhitud tähelepanu maastike väärtustele

ning antakse olulised juhised ja kaalutlusvõimalused väärtuslike maastike säilimist ohustada võivate

elementide ja maakasutuse vältimiseks. Üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringus esitatud

üldisi väärtuslike maastike kasutustingimusi. Esile on tõstetud põhimõte, et väärtuslikel maastikel tuleb

säilitada maastikumuster ning uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ja tuleb need paigutada

maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks. Üldplaneeringu tingimuste kohaselt üldreeglina väärtuslikele

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

139/177

maastikele maastikupilti oluliselt muutvaid objekte ei kavandata ning kõrgrajatiste (nt tuulegeneraatorid ja

mobiilside mastid, kõrgepingeliinid jms) rajamise vajaduse korral tuleb koostada planeeringu või projekti

koosseisus visuaalne analüüs (fotomontaaž, 3D arvutisimulatsioonid, maketid). KSH aruandes tehakse

ettepanek lisada üldplaneeringusse tingimus, et päikeseparkide rajamisel väärtuslikele maastikele

tuleb koostada visuaalse mõju analüüs.

Üldplaneeringuga ettenähtud potentsiaalsed tuulepargialad Rakvere valla haldusterritooriumil ei jää

väärtuslikele maastikele.

Rakvere valla väärtuslikud maastikud on seotud mitmel puhul mõisate ja looduskaitsealadega, mille kaitse on

üldiselt tagatud muinsuskaitseseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevate tingimustega, mistõttu ei ole

üldplaneeringuga seatud täiendavaid tingimusi muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste väärtuste hoidmiseks.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

140/177

Tabel 27. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (2019) määratud Rakvere valla territooriumile jäävad väärtuslikud maastikud, üldplaneeringuga tehtud täpsustused/muudatused ja nende mõju ala väärtustele

Ala nimetus Klass Lühikirjeldus Üldplaneeringu täpsustus/muudatus ning selle mõju ala väärtustele

Kohala II klass Ala tüüp on põhiliselt põllumajandusmaastik/küla, mõisakeskus ja park. Maastikus domineerivad lagedad, jätkuvalt põllumajanduslikus kasutuses olevad alad ja kunagise maaparanduse käigus sirgeks muudetud külavaheteed. Alal on talumajapidamised ja endine kolhoosiasula – Uhtna, Kohala mõisa park ja Uhtna mõisa park.

Üldplaneeringuga tuuakse lisaks maakonnaplaneeringus kirjeldatud väärtustele esile, et põldudel kohtab arvukalt arheoloogiamälestisi: mitmed ohvrikivid (eriti Kohala külas), kalmed, asulakohad. Väärtusena on välja toodud ka põlevkivi kaevandamisega seotud paigad: Eesti esimene põlevkivi leiukoht Aresi külas Vanamõisas; Ubija kaevandusega seotud objektid (Vanamõisa põlevkiviõlivabriku varemed, kaevandusküla, mitmete vanade külakoolide asukohad jne); põlevkivikarjääride aheraine vallid, kuhu tänaseks on hakanud kasvama omapärased taimekooslused, linaleoaugud ja turbavõtukohad. Lisaks on esile tõstetud loodusväärtusi.

Üldplaneeringu täpsustused toetavad ala väärtuste teadvustamist ja nendega arvestamist.

Mädapea II klass Ala tüüp on põhiliselt loodusmaastik, mõisakeskus ja park. Mädapea tammiku näol on tegemist tammepuisniiduga, mille lääneservas paikneb 19. sajandist pärinev Mädapea mõisaansambel. Mõis ja park on korrastatud, tänu hooldusele on vaated ja maastiku üldilme taastatud ja nauditavad.

Üldplaneeringuga täpsustusi/muudatusi ei kavandata.

Aaspere- Haljala

II klass Alade tüüp on põhiliselt põllumajandusmaastik, küla, mõisakeskus ja park. Alal asub Aaspere mõisa ja Vanamõisa mõisa park.

Üldplaneeringuga tuuakse esile Rakvere vallas Veltsi küla põldude vahel säilinud endiste õunapuuaedade tuulekaitsehekid ja hooldamata Veltsi viljapuu aed. Maastiku väärtuste paremaks säilitamiseks on väärtusliku maastiku ala laiendatud. Korrigeeritud piiri sisse on hõlmatud Veltsi mõisakompleks ja puukool (Veltsi viljapuuaed).

Üldplaneeringu täpsustused toetavad ala väärtuste teadvustamist ja nende säilitamist.

Lavi-Põlula- Miila- Mõedaka- Võlumäe- Linnamäe

II klass Ala tüüp on põhiliselt loodus- ja põllumajandusmaastik, asustus, mõis ja park. Ala koosseisus on Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala (pinnavormid (otsamoreeni) ja puhkemaastik), Mõdriku mõis, Rägavere mõis, Põlula park ja parkmets, Sirtsi looduskaitseala (metsakooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad) ja Männikvälja mõhnastik.

Väärtuslik maastik jääb Rakvere valla territooriumile suhteliselt väikeses ulatuses Rägavere mõisa juures. Üldplaneeringuga on kavas kaasata väärtuslikku maastikku Rägavere mõisakompleksist põhja poole jäävad riiklikud kultuurimälestised Rägavere mõisa tuuleveski (15813) ja Rägavere mõisa kabel (15814). Lisaks kaasatakse väärtusliku maastiku Rägavere mõisa tee (17197) ja Vabadussõja Rägavere lahingu mälestussammas (27128). Tee on põhiline juurdepääs mõisakompleksi ning väärtusliku maastiku tingimused soodustavad Rägavere mõisa tee ääres asuvate lagunenud ehitiste likvideerimist või korrastamist ja seeläbi ala üldmulje parenemist.

Üldplaneeringuga kavandatud muudatus toetab väärtusliku maastikuga liidetavate kultuurimälestiste eksponeerimist ja väärtusliku maastiku üldmulje paranemist.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

141/177

Tabel 27 jätk...

Ala nimetus Klass Lühikirjeldus Üldplaneeringu täpsustus/muudatus ning selle mõju ala väärtustele

Neerut- Jõepere- Lasila

II klass Ala tüüp on põhiliselt loodusmaastik, mõisakeskus ja park. Alal asuvad Neeruti mäed (unikaalsus seisneb ooside rööpses asetuses), Neeruti ja Lasila mõisa pargid, Jõepere põlispuude park. Neeruti maastikukaitsealal asuvad aktiivses kasutuses olevad matkarajad.

Üldplaneeringuga laiendatakse väärtuslikku maastiku ida suunas ja kaasatakse Assamalla-Kadrina teest idasse jäävad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid.

Üldplaneeringuga kavandatud muudatus toetab väärtusliku maastikuga liidetavate kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektide eksponeerimist ja väärtuste säilimist.

Rakvere I klass Ala tüüp on linnamaastik, asustus, park, roheala. Väärtustena on nimetatud pinnavormid, imposantsed linnusevaremed ning lossimäed; Virumaa tunnussümbol, vanim linnaosa Virumaal; üks vähestest säilinud tammikutest, mis on armastatud puhkepaik.

Väärtuslik maastik jääb Rakvere valla territooriumile suhteliselt väikeses ulatuses. Rakvere väärtuslik maastik on tüübilt eelkõige linnamaastik, mille juurde kuulub kogu linna mets. Rakvere valla territooriumile jäävat väärtusliku maastiku osa kasutavad Rakvere linna elanikud küll rekreatsiooniks, kuid ala on linnast suhteliselt eraldatud.

Üldplaneeringuga vähendatakse väärtusliku maastiku ulatust vallas paikneval alal. Väärtusliku maastiku ulatuse muutmisel üldplaneeringuga kavandatud mahus puudub oluline mõju maastiku terviklikkusele ja väärtuslikkusele.

Kiviküla II klass Ala tüüp on põllumajanduslik/küla. Väärtuslik maastik jääb väikeses ulatuses Rakvere valla territooriumile.

Üldplaneeringuga vähendatakse väärtusliku maastiku ulatust vallas paikneval alal, kus asub hoonestuseta äri- ja tootmismaa. Väärtusliku maastiku piiri nihutamine valla piirini ei mõjuta ala väärtust.

Mõdriku- Roela

II klass Ala tüüp on põllumajandusmaastik ja küla, loodusmaastik, mõisakeskus ja park. Ala koosseisus on Mõdriku-Roela maastikukaitseala, Mõdriku ja Roela mõisa pargid. Maastikukaitseala kaitse- eesmärgiks on oosistu, mõhnastiku, karsti, allikate ja allikajärvede kaitse ning elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Väärtuslik maastik jääb väikeses ulatuses Rakvere valla territooriumile. Rakvere valla alale jäävas osas on maastikul kaitstavaks väärtuseks Mõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579) loodusmaastik.

Üldplaneeringuga vähendatakse väärtusliku maastiku ulatust vallas paikneval alal. Arvestades, et loodusmaastiku säilimine on tagatud maastikukaitsealal kehtivate piirangute kaudu, siis ei mõjuta väärtusliku maastiku piiri nihutamine valla piirini ala väärtust.

Porkuni- Võhmetu- Lemmküla- Assamalla

II klass Ala tüüp on põhiliselt loodus- ja põllumajandusmaastik, asustus, veekogu, mõis ja park. Täpsemalt on väärtustena nimetatud Porkuni maastikukaitseala metsarikas ooside ja allikatoiteliste järvedega maastik (karstijärved, Assamalla luht), Tamsalu linna ja valla puhketsoon.

Väärtuslik maastik jääb väikeses ulatuses Rakvere valla territooriumile. Väärtuslik maastik on eelkõige seotud Porkuni maastikukaitsealaga (KLO1000270), mille piir kulgeb omavalitsusüksuste piiri mööda. Üldplaneeringuga vähendatakse väärtusliku maastiku ulatust vallas paikneval alal. Väärtusliku maastiku piiri nihutamine valla piirini ei mõjuta ala kaitseväärtusi.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

142/177

6.3.2 Vaatekoridorid ja ilusad teelõigud

Üldplaneeringus on määratletud Rakvere valda jäävad ilusate vaadetega teelõigud ja vaatekoridorid.

Seletuskirjas on käsitletud vaadete avamise ja säilitamise põhimõtteid ning seatud tingimused vaatekoridoride

säilitamiseks. Vaatekoridorides on maastikupildi rikastamise seisukohast oluline vaadete avamine ning tuleb

vältida ilusatelt teelõikudelt avanevate vaadete sulgemist. Üldplaneeringus on välja toodud, et vaadete

avamiseks võsa eemaldamisel võib alles jätta ilusamaid ja tugevamaid puid, mis ilmestavad ja rikastavad

maastikku ja pakuvad elupaiku loomadele-lindudele ning on olulised kallaste erosiooni vältimiseks.

KSH aruande eksperdid pööravad tähelepanu Tallinn – Narva põhimaanteelt avanevale vaatekoridorile, mis

jääb Arkna külla. Nimelt kattub vaadeldavas asukohas vaatekoridor rohevõrgustiku konfliktivööndiga. Seega

on antud asukohas vaate avamisel oluline jälgida, et oleks tagatud rohevõrgustiku toimimine.

Üldplaneeringu seletuskirjas antud tingimused vaatekoridoride, sh ilusatelt teelõikudelt avanevate

vaadete säilimiseks mõjuvad positiivselt valla maastikuilmele.

6.3.3 Väärtuslik põllumajandusmaa

Üldplaneeringuga on väärtuslike põllumajandusmaade määramisel täpsustatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ning seatud kaitse- ja kasutustingimused

väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks. Üldplaneeringul on seega positiivne mõju väärtusliku

põllumajandusmaa kui ressursi säilimisele. Üldplaneeringu tingimustest tulenevalt kasutakse väärtuslikku

põllumajandusmaad eelkõige põllumajanduslikuks tegevuseks. Joonisel 35 on välja toodud Rakvere valla

haldusterritooriumile jäävad väärtuslikud põllumajandusmaad.

Üldplaneeringus käsitletakse väärtuslike põllumajandusmaadena alasid, mis on suuremad kui 2 ha. Väikeste

põllumaade (alla 2 ha) harimine ei ole majanduslikult otstarbekas ning tihti jäetakse need sööti, mille tagajärjel

need võsastuvad. Väikestele põllumajandusmaadele puudub tihti ka juurdepääs, mis võimaldaks suurte

põllumasinatega liigelda. Üldplaneeringu lahenduses on väärtuslikud põllumajandusmaad eemaldatud

õuealadelt ning juba metsastunud aladelt.

Rakvere valla üldplaneeringus on näidatud ära olemasolevate tiheasustusalade võimalikud laienemisalad.

Tiheasustusalade laienemine toimub osaliselt väärtusliku põllumajandusmaade arvelt. Üldplaneeringu

elluviimisel väheneb perspektiivsete maa-alade tõttu Rakvere vallas väärtuslike põllumajandusmaade hulk

umbes3% (317 ha). Rakvere valla üldplaneeringu elluviimisel on väärtuslike põllumajandusmaade

vähenemine vähesel määral paratamatu, kuna Rakvere vallas on olemasolevad tiheasustusalad ümbritsetud

suures osas väärtuslike põllumajandusmaadega.

KSH aruande eksperdid teevad ettepaneku täpsustada üldplaneeringus järgmisi tingimusi: (1)

hajaasustuses vältida detailplaneeringute algatamist väärtuslikel põllumajandusmaadel ning (2)

vältida tuleb tuuleenergeetika ja päikeseparkide arendamist väärtuslikel põllumajandusmaadel.

Sõnastus „tuleb vältida“ jätab ebaselgeks, kas nimetatud tegevused on keelatud või mitte.

Soovitustena antud tingimusi jätta ei oleks mõistlik, sest nimetatud tegevusel siiski on mõju

väärtuslikele põllumajandusmaadele ning nende sihtotstarbelisele kasutamisele, mistõttu on oluline

neid teemavaldkondasid üldplaneeringuga reguleerida. Soovitus on täpsustada, mis tingimustel

sellisel juhul on või ei ole nimetatud tegevused väärtuslikel põllumajandusmaadel lubatud või muuta

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

143/177

tingimuste sõnastust selliselt, et vallale jääb antud tegevuste osas kaalutlusotsus, kuid ka sellisel

juhul tuleks välja tuua põhimõtted, millest kaalutlusotsuse tegemisel lähtutakse.

Oluline on teadvustada, et tuulepargi rajamisega põllumaale ei kaasne terviklike põllumassiivide hävimine.

Hävineb vaid see osa, mis jääb uute ehitiste (teed, tuuliku vundament, alajaam jne) alla. Kuna tuulikud peavad

paiknema üksteisest teatud kaugusel, tähendab see seda, et suurem osa väärtuslikust põllumaast siiski säilib.

Üks tegevus ei välista teist ehk tuulepargialal on võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui ka energia

tootmine. Päikeseparki on võimalik rajada selliselt, et sellega ei kahjustata pinnast (paneelid koos raamistikuga

kinnitatakse pinnasesse vaiadega). Küll aga tuleb arvestada, et päikesepargi kasutamise perioodil ei ole

põllumajandusmaad võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Samas ei ole päikesepark püsiv rajatis ehk kui

energia tootmine lõpetatakse on võimalik vaadeldavat ala uuesti kasutusele võtta põllumajandusmaana.

Üldplaneeringuga Veltsi, Kloodi ja Karivärava külla kavandatud potentsiaalne tuulepargiala kattub väärtuslike

põllumaadega, aga seda väga väikses ulatuses, mistõttu tuulepargi väljaarendamisega kaasnevat mõju antud

piirkonna väärtuslikele põllumajandusmaadele võib pidada ebaoluliseks. Potentsiaalse tuulepargiala

väljaarendamisel väärtuslike põllumaade terviklikkus säilib.

Joonis 35. Väärtuslikud põllumajandusmaad Rakvere vallas

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

144/177

6.3.4 Miljööväärtuslikud alad ja objektid

Üldplaneeringu koostamisel on oluliselt täiendatud varasemate üldplaneeringutega määratletud

miljööväärtuslikke alade ja objektide loetelu, muuhulgas on nende hulka kaasatud Lääne-Virumaa 20. sajandi

arhitektuuripärandi inventuuri raames väärtuslikuks nimetatud objektid ja mitmed pärandkultuuriobjektid.

Üldplaneeringuga seatud arendus- ja ehitustingimused reguleerivad tegevust hoonestusaladel ja

miljööväärtuslike objektidena määratletud hoonetel. Põhiliselt on tingimused suunatud ajalooliste elementide

säilitamisele ja miljööga sobiva stiili kasutamisele. Uute hoonete ehitamisel miljööväärtuslikku piirkonda tuleb

vallavalitsusele esitada kooskõlastamiseks eskiislahendus. Vallavalitsusel on õigus nõuda ka

detailplaneeringu koostamist. Miljööväärtuslikele objektidele tuleb tagada avalik juurdepääs ja vaade.

Miljööväärtuslike hoonestusalade ja objektide määramine üldplaneeringus ning nendele aladele ja

objektidele arendus- ja ehitustingimuste seadmine võimaldab säilitada valla jaoks tähtsaid ajaloolis-

kultuurilise eripäraga alasid ja objekte. Üldplaneeringuga seatavad tingimused on piisavad, et tagada

miljööväärtuslikkusega arvestamine, ja annavad võimaluse teema põhjalikumaks käsitlemiseks

detailplaneeringu koostamise raames. Ühtlasi ei takista tingimused liigselt alade arendamist ja

ehitustegevust.

6.3.5 Kultuuriväärtuslikud objektid

Üldplaneeringu lahenduses on kultuuriväärtuslike objektide asukohas olevale maa-alale maakasutuse

juhtotstarvete määramisel lähtutud objektide olemasolevast kasutusotstarbest. Näiteks on teada, et Lasila

mõisa peahoone (reg nr 15762) on kasutusel põhikoolina, mistõttu on üldplaneeringus see määratud

ühiskondlike hoonete maa-alaks. Samuti on näiteks Arkna külas asuv katastriüksuse Jõekalda tee (tunnus:

66203:001:0055) maa-ala, kus asub kultuurimälestis Jõekalda asunikutalu elamu (reg nr 15759), määratud

elamu maa-alaks, sest nimetatud ehitismälestis on kasutusel eluhoonena. Kui kultuurimälestise

kasutusotstarve ei ole teada on maakasutuse juhtotstarbe määramisel tuginetud ümbritsevale välja kujunenud

keskkonnale ja objekti iseloomule. Mitmete kultuurimälestiste maa-alale on antud segaotstarbega maa-ala

maakasutuse juhtotstarve, võimaldades vaadeldavat ala võtta kasutusse erinevatel eesmärkidel ja seega

soodustades kultuurimälestise kasutusele võtmist (ning kasutuses hoidmist). Üldplaneering võimaldab

segaotstarbega maa-ala juhtotstarbega maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides

järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala ja/või puhke- ja

virgestustegevuse maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine. Üldplaneeringus on

väiketootmine defineeritud kui keskkonda mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonna häiringuid,

sh olulist liikluskoormuse tõusu. Näiteks õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagartöökoda, käsitöökoda, väike

elektroonika tootmine jmt.

Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarve määratud järgmiste

mälestiste maa-alale: Lasila mõisa viinavabrik (reg nr 15766), Veltsi mõisa kuivati (reg nr 15774) ja selle

ümbruses asuv Veltsi mõisa park (reg nr 15768), Veltsi mõisa viinavabrik (reg nr 15772), Veltsi mõisa meierei

(reg nr 15773), Arkna mõisa karjalaut (reg nr 15758), Arkna mõisa riistakuur (reg nr 15756), Arkna mõisa

hobusetall (reg nr 15754), Arkna mõisa tallmeistri maja (reg nr 15752), Arkna mõisa puutöökoda (reg nr

15753), Arkna mõisa sepikoda-vankrikuur (reg nr 15755), Arkna mõisa kelder (reg nr 15750), Arkna mõisa ait-

kuivati (reg nr 15751), Uhtna mõisa kuivati (reg nr 15819), Rägavere mõisa tuuleveski (reg nr 15813),

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

145/177

Rägavere mõisa sepikoda (reg nr 15812), Rägavere mõisa karjakastelli varemed (reg nr 15810), Rägavere

mõisa kelder (reg nr 15811), Vaeküla mõisa härjatalli 1 varemed (reg nr 15834) ja Vaeküla mõisa kuivati (reg

nr 15833). Antud juhtudel on tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarve mälestiste maa-alale

määratud kuna vaadeldavate maa-alade sihtotstarve on Maa-ameti andmetel (seisuga 15.12.2021)

100% tootmise maa-ala. Otseselt üldplaneeringuga perspektiivset tootmise maa-ala maakasutuse

juhtotstarvet ei ole ühelegi kultuurimälestisega maa-alale kavandatud.

Kultuurimälestisele avalduv mõju ei sõltu niivõrd maakasutuse juhtotstarbest kui spetsiifilisemalt

antud mälestisega seotud ehitustööde läbiviimise korraldustest. Näiteks kui kultuurimälestisena arvele

võetud hoone puhul tagada selle esialgsete arhitektuursete väärtusete säilimine, ei ole vahet, kas hoone

võetakse kasutusele äritegevuseks või elamiseks. Kultuurimälestiste kaitseks on vajalik arvestada

muinsuskaitseseadusega (vastu võetud 20.02.2019) ning teha tihedat koostööd Muinsuskaitseametiga.

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt

väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat

keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või

rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

KSH aruandes tehakse ettepanek muuta maa-ala, millel asuvad Arkna mõisakelder (reg nr 15750) ning

Arkna mõisa ait-kuivati (reg nr 15751), maakasutuse juhtotstarve äri ja tootmise maa-alaks. Äri ja

tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarve võimaldab suuremat paindlikkust nimetatud

kultuurimälestiste kasutusse võtmisel. Hetkel asuvad mõlemad hooned tootmise maa-alal. Samuti

tehakse ettepanek määrata Arkna mõisa sõiduhobuste tall (reg nr 15757) ja Rägavere mõisa tuuleveski

(reg nr 15813) segaotstarbega maa-alaks.

Üldplaneeringuga on kavandatud mitmete teede äärde perspektiivseid kergliiklusteid. Antud teed läbivad

mitmes kohas kultuurimälestisi või nende kaitsevööndeid. Samuti jäävad mitmed kultuurimälestised vahetult

sõidutee äärde. Näiteks Tõrma külas läbib tugimaantee nr 22 Rakvere - Väike-Maarja – Vägeva, mille äärde

on kavandatud kergliiklustee, kultuurimälestistena arvele võetud kultusekivi (reg nr 10360), kivikalme (reg nr

10357) ja asulakoha (reg nr 10355) kaitsevööndit. Levala külas läbib tugimaantee nr 22 asulakoha (reg nr

10343) kultuurimälestise ala. Kuna perspektiivsed kergliiklusteed läbivad kultuurimälestise alasid või

nende kaitsevööndeid ei ole välistatud, et kergliiklusteede rajamisega ei rikuta nimetatud

kultuurimälestiste seisundit. Kultuurimälestiste säilimise tagamiseks on vajalik enne kergliiklusteede

väljaarendamist taotleda Muinsuskaitseametilt eritingimusi (MuKS § 50 lg 2) mälestisete kaitseks.

Muinsuskaitseamet keeldub muinsuskaitse eritingimusi andmast, kui kavandatavad muudatused ei taga

mälestise säilimist. Ametil on õigus nõuda enne muinsuskaitse eritingimuste andmist uuringu tegemist.

Muinsuskaitse eritingimuste andmise menetlus peatub kuni nõuetekohase uuringuaruande esitamiseni.

Üldplaneeringu elluviimisel avaldub kultuurimälestistele osaliselt positiivne mõju, kuna selle

lahenduses on ära toodud arheoloogiatundlikud alad, kus tuleb ehitustegevuse kavandamisel pöörata

erilist tähelepanu avastamata kultuuripärandi kaitsmisele. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud,

et arheoloogiapärandi puhul tuleb silmas pidada, et nende säilimise tagab eelkõige senise maakasutuse

jätkumine. Maakasutuse muudatuste puhul, millega kaasnevad kaevetööd, tuleb silmas pidada

juurdepääsetavuse tagamist ja kaevetööde minimaalset ulatust mälestiste alal. Kohtades, kus kaevamine on

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

146/177

vajalik, tuleb arvestada uuringutega. Iga mälestisega seonduvate võimalike muudatuste puhul maakasutuses

otsustab Muinsuskaitseamet kitsendused ja võimalikud leevendused eraldi.

Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3 kohaselt tehakse kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võib ajalooliste

allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, keskkonnamõju

hindamise käigus arheoloogiline uuring. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et keskkonnamõju

hindamise kohustusega (vastavalt KeHJS §-le 3) tegevuste kavandamisel (ka juhul, kui KMH nõudest

loobutakse) tuleb arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

6.3.6 Pärandkultuuri objektid

Üldplaneeringus eraldi kaitsetingimusi pärandkultuuri objektide kaitseks pole määratud. Otseselt ei ole see ka

üldplaneeringu tasandil vajalik.

Üldplaneeringus on pärandkultuuri objektidega arvestatud nii palju, et valla jaoks olulisemad on määratud

miljööväärtuslikeks objektideks. Samuti arvestati pärandkultuuri objektidega väärtuslike maastiku piiride

korrigeerimisel ehk võimalusel laiendati vääratulike maastike piire selliselt, et võimalikult palju

pärandkultuurobjekte jääks väärtuslikku maastikku. Väärtuslike maastike ja miljööväärtuslike objektide osas

seatud tingimused soodustavad kaudselt pärandkultuuri objektide säilimist.

6.4 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule

Inimese tervise ja heaolu määrab suuresti elukeskkonna üldine kvaliteet – tööstusalade kaugus elamualadest,

liikumisvõimalused soovitud sihtkohtadesse, rohe- ja puhkealade olemasolu ning kasutamise mugavus,

kvaliteetse joogivee olemasolu, aga ka kogukonnatunne ja külaelu toimimine ning üldine teenuste

kättesaadavus ja nende kvaliteet. Rahvastiku tervise arengukava 2020–203045 toob välja, et tervise toetamisel

ja edendamisel on suur roll kohalikul tasandil ja kogukonnal, sest just on tasand, mis kujundab inimeste

elukeskkonna avaliku ruumi ja väärtuseid ning puutub vahetult inimestega kokku. Õigus tervise kaitsele kuulub

inimese põhiõiguste hulka ja kõigile inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku

terviseseisundi saavutamiseks.

6.4.1 Transpordiühendused

Rakvere valla teede arengukavas on kavandatud tegevusi liiklusohutuse tagamiseks ja kergliiklusvõimaluste

arendamiseks. Üldplaneeringus on arvestatud Rakvere valla teede arengukavas ette nähtuga, toetades

seeläbi arengukava elluviimist ja teedevõrgu kvaliteedi paranemist.

Üldplaneeringuga ei ole kavandatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletud Tallinna-Narva maantee

neljarealiseks väljaarendamist. Rahandusministeeriumi 18.09.2020 kirja nr 15-4/6398-1 kohaselt on Tallinna-

Narva 2+2 maantee trassikoridori kavandamine võimalik riigi eriplaneeringuga Vabariigi Valitsuse

vastavasisulise otsuse korral, kuid koostatavates üldplaneeringutes on põhjendatud lähtuda kehtivate

üldplaneeringute lahendustest. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Tallinna-Narva 2+2 maantee

rajamise perspektiivi ja esialgse trassikoridori paiknemisega, kuid on nenditud, et perspektiivne lahendus võib

pärast üldplaneeringu realiseerimist riigi eriplaneeringuga muutuda.

45 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmisele 21.12.2018.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

147/177

Üldplaneeringus on kajastatud strateegiliste planeerimisdokumentide ja vastavate tegevuskavadega ette

nähtut ning AS Eesti Raudtee poolt kavandatud raudtee taristu arendustegevust. Seoses raudtee taristu

elektrifitseerimisega on kavas ehitada välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid,

autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee

elektrifitseerimise otstarbeks. Raudtee elektrifitseerimisega lisandub raudteemaale kitsendusi põhjustavaid

tehnovõrke ja rajatisi ning projekteerimise käigus võib selguda ka vajadus väljapool raudteemaad asuvate

kinnistute koormamiseks. Rongide maksimaalse lubatud piirkiiruse suurendamiseks kuni 160 km/h on

alustanud raudtee õgvendamise projekti eeltegevustega, et selgitada välja need kõverad, kus täna reisirongide

liikumine 160 km/h ei ole võimalik. Rakvere-Vaeküla jaamavahes kahes kõveras (212,5-212,9 km ja 216,7-

217,3 km), kus olemasoleva rööbastee asukohta tuleb muuta põiksuunas kuni 300mm. AS-il Eesti Raudtee

on pikemas perspektiivis planeeritud olemasoleva raudtee peateega paralleelse peatee rajamine Kadrina-

Rakvere ja Rakvere-Vaeküla jaamavahes, millega kaasneb olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemine.

Kavandavate tegevuste kajastamine üldplaneeringus toetab läbimõeldud arendustegevust.

6.4.2 Teenuste kättesaadavus

Teenuste kättesaadavuse osas on oluline valla lähedus maakondlikule keskusele Rakvere linnale, kus on

olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – gümnaasium, kutsekool, haigla,

maakonnaraamatukogu, teater kui regionaalne kultuurikeskus, pangakontor ja tervisespordikeskus (sisehall,

võistlusstaadion, terviserajad). Lisaks asuvad Rakvere linnas riigiasutuste regionaalsed struktuuriüksused või

teeninduspunktid.

Avalikud esmatähtsad teenused on tagatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga (2019) määratletud Rakvere

valla kohalikus keskuses Sõmerus. Sõmeru aleviku teenuste valikut võib lugeda heaks. Seal pakutakse

enamikke kohaliku keskuse põhiteenuseid (v.a vabatahtlik päästeüksus).

Maakondliku keskuse läheduse tõttu ei ole otstarbekas kõiki teenuseid valla suurimates keskustes – Sõmeru,

Lepna ja Uhtna alevikus arendada. Rakvere linn on ja jääb suurema osa Rakvere valla elanike jaoks

tõmbekeskuseks nt hariduse, meelelahutuse, kaubanduse ja erinevate riiklike teenuste osas.

Olemasolevate kompaktsete asustusega alade tihendamine soodustab sotsiaalse infrastruktuuri ja

esmavajalike teenuste kättesaadavust. Üldplaneeringuga suunatakse asustust aladele, kus on

optimaalsed võimalused teenuste kättesaadavuseks ja olemasolev infrastruktuur, mis võimaldab ka

teenuste kasutamist suuremates asulates.

Hajaasustatud piirkondades on kauguse, asustustiheduse ja ühistranspordikorralduse mõistes paratamatu, et

teatud aladel sõltuvad elanikud teenuste tarbimisel eratranspordist. Jalgsi või jalgrattaga liiklemine on teenuste

kättesaadavuse mõttes eelkõige kasutatav tiheasustusaladel ja kompaktse hoonestusega aladel ning Rakvere

linna ümbruses. Üldplaneeringus on lähtutud Rakvere valla teede arengukavast. Üldplaneeringus on ära

märgitud perspektiivsed sõiduteed, jalgratta- ja jalgteed ning seatud tingimused teede rajamiseks.

Üldplaneeringu puhul on oluliseks valla vajadustele vastava ruumilise arengu põhimõtete järgimine.

Üldplaneeringu koostamisel leiti, et sotsiaalse infrastruktuuri osas (tervishoid, haridus,

sotsiaalhoolekanne, kultuur) on teenuseid võimalik osutada olemasolevaid ehitisi vastavalt kasutusele

võttes ja kohandades, mistõttu üldplaneering selles osas maakasutuse laienemist suurel hulgal ei

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

148/177

kavanda. Rakvere linna lähedus tähendab, et täiendavalt on haridus- ja kultuuriteenust võimalik saada

ka linnast. Sotsiaalse taristu arendamise puhul on oluline roll arengukavadest tulenevate tegevuste

elluviimisel, mille puhul maa-alade reserveerimise vajadust üldplaneeringu koostamisel ei nähtud.

Perspektiivis lisandub teadaolevalt Sõmeri aleviku äärde toidukauplus ja tankla. Lähitulevikus soovitakse

lõpule viia keskväljaku arendus, kuhu lisandub mitmeid avaliku ruumi elemente ja kohvik. Samuti on aleviku

äärde kavas rajada suusarajad koos teenindushoonega. Uhtna alevikus nähakse ühe võimaliku arenguna

hooldekodu laienemist. Lisaks võib lähitulevikus lisanduda alevikku kooliga seotud teenuseid nagu

noortekeskus ja huviala ringid. Lepna alevikku on plaanis rajada spordihoone, kuhu oondub ka mitmeid teisi

kõrvalfunktsioone, sh külamaja. Kõik spordihoonesse koonduvad funktsioonid on mõeldud kogukonnale

kasutamiseks. Veltsi külakeskuses saab sealne olemasolev lasteaed-algkool multifunktsionaalse

juurdeehitise, kuhu kuhu paigutatakse külamaja ja pakutakse erinevaid huvitegevuse võimalusi. Arkna

külakeskusesse hetkel ei ole teada võimalikke teenuste lisandumisi. Eraomaniku käes olev Arkna mõis on

aga potentsiaalne teenuste arendamiseks, nt hooldekodu rajamiseks.

6.4.3 Puhkealade kättesaadavus

Puhkealad võimaldavad inimestel veeta aega looduses ning olenevalt iseloomust ja kasutusotstarbest

parandada inimeste vaimset ja füüsilist seisundit. Puhkealade kasutusaktiivsus sõltub selle

kasutusmugavusest (sh hooldatusest) ja vabaaja veetmise võimalustest. Puhkealade kasutamine on tugevalt

seotud ökosüsteemi poolt pakutavate hüvedega.

Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivseid puhke- ja virgestustegevuse maa-alasid kehtestatud

detailplaneeringute alusel Tõrma ja Päide külas ning Uhtna alevikus. Lisaks on rekreatiivsel eesmärgil

kasutamiseks alasid reserveeritud Sõmeru alevikus ja Kohala külas. Alade eesmärk on soodustada värskes

õhus viibimist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist, sportimist ja lõõgastumist. Üldplaneeringu

kohaselt võib puhke- ja virgestustegevuse maa-alal hoonete pind olla maksimaalselt 5% katastriüksusest

(detailplaneeringu koostamisel kuni 15%), tingimuse abil välditakse ala täisehitamist ja tagatakse

sihtotstarbeline kasutamine.

Vabaõhu puhkefunktsiooni kannavad ka olemasolevad ning üldplaneeringuga kavandatud haljasalad ja

parkmetsad. Haljasala ja parkmetsa maa-alal ei ole üldiselt ehitustegevus lubatud. Maa-alade konkreetne

kasutus täpsustub projekteerimise käigus, kuid üldiseks suunaks on vabaõhu puhkealad ja ökoloogilised

puhvertsoonid. Haljasala ja parkmetsa maa-alasid on ette nähtud tihedamalt asustatud alade vahel, kus need

on puhkeväärtuse seisukohalt eriti olulised. Arendatavate elamualade puhul määratud haljastuse põhimõtted,

mille kohaselt tuleb kavandada elamugruppide vahelised haljasalad ning üldkasutatavate haljasalade (puhke-

ja virgestustegevuse maa-ala või haljasala ja parkmetsa maa-ala) osakaal kogu elamualast peab olema

vähemalt 10%.

Lisaks on üldplaneeringus määratud ka üleüldised kõrghaljastuse säilimist toetavad tingimused ja põhimõtted.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb katastriüksustel, millest vähemalt 70% on kaetud puittaimestiku kõlvikuga

säilitada vähemalt 30% territooriumi haljastusest, eelistada tuleb maksimaalses ulatuses selle säilitamist.

Elamu katastriüksuste kavandamisel puisniidulaadsetele aladele (nt Ussimäel) tuleb säilitada kogu väärtuslik

kõrghaljastus. Veekogude äärsel alal tuleb säilitada võimalikult maksimaalses osas olemasolevat

kõrghaljastust. Raiet tohib lubada üksnes ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

149/177

juurdepääsuteede ja parkimiskoha rajamiseks. Kõrghaljastuse säilitamine arendustegevuse planeerimisel on

oluline tervist toetava elukeskkonna väljakujundamisel. Kõrghaljastus parandab kompaktse asula mikrokliimat

– arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, on puud olulised pakkumaks

intensiivse päikese eest varju, kõrghaljastuse abil saab vältida kuumasaarte teket kõvakattega aladel.

Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad pinnad vooluhulkade hajutajana.

Üldplaneeringuga on reserveeritud äri ja segaotstarbega maa-alasid ning lisaks on lubatud anda

kõrvalotstarve kuni 40% ulatuses katastriüksusest. Üldplaneeringu lahendus võimaldab seeläbi

puhkemajanduse ja turismivaldkonna arendamist.

Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne supelranna maa-ala juba kasutatavas asukohas Sõmeru

alevikku Sõmeru jõele, Uhtna alevikku Kunda jõele, Päide külla Päide järvele ja Andja küla tehisjärvele.

Üldplaneeringuga määratakse perspektiivne supelranna maa-ala ka Aru-Lõuna lubjakivikarjääri ja Sämi külla

Sämi liivakarjääri alale, kus on võimalik pärast karjääride sulgemist veekogud kujundada. Üldplaneeringuga

perspektiivse supelranna maa-ala määratlemine võimaldab vallal edaspidi supluskohtade arendamist (sh

lihtsustab supelrannaga seotud rajatiste ehitamist).

Inimeste puhke- ja vabaaja võimalustele avaldab positiivset mõju lähiliikumisvõimaluste parandamine

kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamise näol. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Rakvere valla

teede arengukavaga ning on seatud üldised jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted, mis soodustavad

alternatiivsete liikumisvahendite kasutamist lähiliikuses ja seega tervislikumaid eluviise. Üldplaneeringuga on

kavandatud perspektiivsed kergliiklusteed valla olulisimate keskuste ja eri piirkondade ühendamiseks.

Kavandatud ühendused on vajalikud teenuste kättesaadavuse parandamiseks, sh vaba aja veetmise

soodustamiseks ja puhkealade kasutamismugavuse tõstmiseks. Perspektiivseid jalgratta- ja jalgteid on

kavandatud Rakvere linna ja kaugemal asuvate külade (näiteks Lasila, Sämi, Kohala, Andja jt) ühendamiseks

linnaga, aga ka külakeskuste omavaheliseks ühendamiseks.

Kergliiklusteede kavandamine soodustab lähiliikumisel jalgsi või jalgrattaga liikumist, mis edendab tervislikku

ja keskkonnasäästlikku eluviisi. Kergliiklusteede kavandamine loob paremad eeldused ka puhkealade

kasutamiseks. Üldplaneeringuga näidatakse üksnes teed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede

rajamine on vajalik ja oluline. Asukohad täpsustatakse detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis.

Tulenevalt rahvatervise seadusest46 on üheks elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõudeks, et müra-,

vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja

olmetingimustele kehtestatud nõuetele. AÕKS reguleerib lisaks mürale välisõhu keemilise ja füüsikalise

kvaliteedi mõjutamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks nõuded välisõhku paisatavate ja seal levivate

saasteainete kohta, millel võib olla ebasoodne mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Üldplaneeringu lahendus soodustab olemasoleva loodusliku maastiku säilitamise ja loodusväärtustega

arvestamise kaudu üldiselt elukeskkonna kvaliteedi hoidmist.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus47 § 38 määratleb avalikult kasutatava veekogu kalda ääres kallasraja,

mille laius laevatatavatel veekogudel arvestatuna lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal

46 Rahvatervise seadus, vastu võetud 14.06.1995. 47 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1, vastu võetud 16.02.2011.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

150/177

kaldanõlva ülemisest servast on 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud,

siis on (ajutiseks) kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Keskkonnaseadustiku üldosa

seadus § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada, § 39 põhjal võib kallasraja

sulgeda ülekaaluka avaliku või erahuvi korral, sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga ja sulgemise korral

peab suletud kallasraja tähistama ja võimaldama suletud kallasrajast möödapääsu. Avalikult kasutatava

veekogu ääres tuleb maaomanikul võimaldada liikumist kaldaribal. Üldplaneeringus on välja toodud asukohad,

kus on olemas ligipääs kallasrajale ja võimalik seda mööda edasi liikumine.

Üldplaneeringu lahenduses on oluliselt täiendatud ja korrigeeritud valla rohevõrgustikku võrreldes

maakonnaplaneeringu lahendusega (valla rohevõrgustikust loe täpsemalt ptk-s 6.1.4). Lisaks sellele, et tagada

ökoloogiline sidusus elupaikade vahel ning suurendada elurikkust täidab rohevõrgustik ka puhkeala

funktsiooni ning toetab puhkemajanduse arendamist. Arvestades, et üldplaneeringuga on valla

rohevõrgustikku oluliselt täiendatud ning on määratud ka tingimused selle kaitsmiseks mõjub üldplaneeringu

lahendus positiivselt puhkealade olemasolule ja puhkemajanduse arendamisele vallas.

6.4.4 Elanikkonna turvalisus

Rakvere valla elanikkonna turvalisus on seotud mitmete aspektidega, mida saab kaudselt üldplaneeringuga

mõjutada.

Liiklus

Üldplaneeringus on määratletud olulise liiklussagedusega teed, käsitletud on liiklusohtlikke lõike, mille osas

Transpordiametil kavas investeeringud, seatud on üldised liikluskorralduse põhimõtted, mis muuhulgas

käsitlevad liiklusohutust ja konfliktikohtade vältimist.

Ehitusseadustiku48 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee

kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele

ohtlikke mõjusid.

Üldplaneeringuga nähakse ette Rakvere linna põhjapoolse ringtee rajamine, mis looks ühenduse Pärnu-

Rakvere-Sõmeru maantee ja Rakvere-Haljala maantee (tugimaantee nr 23) vahel ning sellega oleks tagatud

turvaline ja mugav transiitliiklus riigiteede vahel ning väheneks koormus kohalikele teedele. Ümbersõit hakkab

teenindama suurt hulka tööstusettevõtteid, mis vähendab liiklusohtlike olukordade tekkimist nii Rakvere linna

kui valla territooriumil.

Üldplaneeringus on arvestatud, et põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva on perspektiivis kavas arendada 2+2

maanteeks. Üldplaneeringu joonisele on märgitud 2+2 maantee esialgne trassikoridor, mille ümbruse

planeerimisel on arvestatud, et maanteed tuleb õgvendada ja laiendada, mistõttu on trassikoridorist mõlemal

pool telgjoont 200 m ulatuses määratud ehitus- ja majandustegevuse piiranguala. Arvestatud on

perspektiivsete ristumiskohtade sõlmede ja nende rajamiseks vajamineva maaga. Üldplaneering loob seega

eeldused 2+2 maantee rajamisel võimalikult turvalise lahendusvariandi leidmiseks.

Selleks, et võimaldada juurdepääs töökohtadele ja mitmekesistada aktiivse vaba aja veetmise võimalusi on

üldplaneeringuga kavandatud olulisemad jalgratta- ja jalgteed, et tagada ühendus valla eri piirkondade ja

48 Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

151/177

Rakvere linna vahel. Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist,

kuid nähakse ette jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted, mis toetavad võimalikult turvalise lahenduse

leidmist. On ära märgitud, et jalgratta- ja jalgteede valgustamise vajadus määratakse teede projekteerimise

etapis lähtuvalt kasutusintensiivsusest ja ohutusest.

Määratletud on rööbasteede arendamise põhimõtted, mis käsitlevad ka raudteeületuskohtade planeerimisel

raudtee ja ristumiskohtade äärset haljastuse piiramist nähtavust tagamiseks.

Üldplaneeringu tingimustes on välja toodud, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata

nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (H =

tuulegeneraatori masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Tegemist on Transpordiameti poolt

etteantud valemiga. Tingimuse abil välditakse tuulegeneraatorist tingitud võimalikku ohtu teel liiklejatele.

Üldplaneeringus on täiendavalt juurde toodud, et väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult

kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuulegeneraatori kogukõrgus (H + 0,5D).

Tuleohutus

Rakvere valla tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide, mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil.

Üldplaneeringu koostamisel on tuletõrje veevõtukohad koostöös Päästeametiga üle vaadatud ning juurde

kavandatud täiendavaid veevõtukohti. Olemasolevad ja planeeritud tuletõrje veevõtukohad on välja toodud

üldplaneeringu taristu ja tehnovõrgu joonisel.

Ohuobjektid

Üldplaneeringu koostamisel on kaardistatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, millele tähelepanu

juhtimine võimaldab ohtudega arvestamist edasisel planeerimisel. Üldplaneeringu tingimused ei luba ehitada

ühiskondlikke hooneid suurõnnetuse ohuga ettevõtete lähedusse. Kemikaaliseadusest tulenevalt tuleb ohtliku

ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise

kavandamisel üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Päästeametile.

Suurõnnetuse ohuga ettevõtete või ohtlike ettevõtete kavandamisel tuleks arvestada ühiskondlike hoonete

paiknemisega ning vältida ohuala ulatumist ühiskondlike hooneteni.

Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud endiste suletud prügilatega. Suletud prügilate asukohad on kantud

taristu ja tehnovõrgus kaardile, et nendega oleks võimalik arvestada ruumilisel planeerimisel. Üldplaneeringu

seletuskirjas on välja toodud, et suletud prügilate ja jäätmete matmiskohtade asukohas on ehitamine üldjuhul

keelatud, vajadusel viia läbi maapinna püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude jm

asjaolude hindamine ning kaalutletud otsusena võib kohalik omavalitsus väljastada ehitusloa.

Üldplaneeringu maakasutuse lahenduse järgi jääb Lasila aleviku läheduses asuv suletud prügila

perspektiivsele äri ja tootmise maa-alale.

Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud jääkreostusobjektidega. Vastavalt üldplaneeringule tuleb

jääkreostusobjektidele arendustegevuse kavandamisel täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne

ehitamist näha ette tegevused, mis tagavad ehitisaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele.

Jääkreostuse likvideerimisel või/ja arendustegevuse väljaarendamisel ei tohi halvendada olemasolevat

olukorda.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

152/177

Rakvere helikopteri lennuväljale on kehtestatud detailplaneering, mille maakasutuse lahendusega on

üldplaneeringus arvestatud. Roodevälja, Pahnimäe ja Lasila ABT jääkreostusobjektid jäävad olemasolevatele

(väljaarendatud ja aktiivselt kasutuses) tootmise maa-aladele.

Üldine elukeskkond

Rakvere valla üldplaneeringuga luuakse eeldused inimese tervisele ja heaolule positiivselt mõjutavate

objektide rajamiseks ja tegevuste jätkumiseks (nt taristuobjektid). Üldplaneeringuga ei planeerita inimese

tervist ohustavaid objekte ega alasid. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale ei ole ehitise, millega kaasneb

keskkonnaoht eluhoonele või elamumaale rajamine lähemale kui 500 m lubatud. Juhul, kui esinevad hästi

põhjendatud argumendid, mis tulenevad maastikulisest paiknemisest vms looduskeskkonnast tingitud

aspektist, mistõttu on vajadus eelnimetatud piirmäärast lähemale ehitada, siis tuleb eriti hoolikalt valida

rajatiste asukohta ja kõrgendatud tähelepanu pöörata võimaliku negatiivse mõju leevendamisele.

Üldplaneeringu lahenduse realiseerumine avaldab positiivset mõju piirkonna elanikkonna turvalisusega seotud

sotsiaalsele ja tehnilisele infrastruktuurile, milleks on planeeritud kergliiklusteed (ka matkarajad), supluskohad,

liiklusohutus, tänavavalgustus. Üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete juures välja toodud, et alade

arendamisel tuleb näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed – tänavavalgustus või õueala

kohtvalgustid.

6.4.5 Majanduskeskkond ja töökohad

Uute äri- ja tootmisalade kasutuselevõtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks ja

aastaringse majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas kohapeal.

Olemasolevatele ettevõtetele laienemise võimaluste loomiseks ja uute rajamiseks on reserveeritud maa-alad

Papiaru, Roodevälja, Aluvere, Ussimäe, Aluvere, Taaravainu, Tobia ja Arkna külas ning Näpi ja Uhtna

alevikus. Üldplaneeringu kohaselt on äri- ja tootmisalade arendamisel esmajärjekorras vajalik taas kasutusse

võtta endisi tootmisalasid (nagu endiste majandite keskuste ehitised), mis tihti asuvad tihedama asustuse

lähedal ning kuhu on hea ligipääsetavus. Rakvere põhjapoolse ümbersõidu ja Tallinna-Narva 2+2 maantee

rajamine soodustab kiirete transpordiühenduste olemasolu ning soodustab ettevõtluse ja tootmise arengut.

Üldplaneeringuga on kavandatud mitmeid äri- ja tootmismaid Rakvere põhjapoolse ümbersõidu äärde, mis

omakorda on võimalik ühendada perspektiivis rajatava Tallinna-Narva 2+2 maanteega.

Üldplaneeringuga on seatud detailplaneeringu koostamise kohustus tootmise või tööstuse planeerimisele (v.a

maavara kaevandamine), kui tootmise mõjud (müra, heitgaasid jms) võivad väljuda tootmise maa-ala piiridest

ning mõjutada lähiümbrust või kui on kavas rajada üle 1000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmis- või laohoonet.

Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole teada võimaliku tootmistegevuse iseloom ning detailplaneeringu

koostamisel saab võimalikke mõjusid täpsemalt käsitleda arvestades ka avaliku arvamusega. Juhul kui

ebasoodne mõju ulatub tootmisterritooriumist väljapoole, on oluline töötada detailplaneeringu koostamise

raames välja leevendusmeetmed.

Rakvere vallas on oluliseks kohalik turismialane väikeettevõtlus ja sellega seonduvate vabaaja teenuste

arendamine. Turismi arendamise aluseks on Põhja-Eesti väärtuslikud maastikud ja valla keskuse strateegiline

asukoht Tallinna-Narva maantee suhtes. Üldplaneeringuga on täpsustatud väärtuslike maastike ja vaadete

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

153/177

ning miljööväärtuslike alade paiknemine ja kasutustingimused, mis toetab valla alade turismiväärtuslikkuse

säilimist.

Üldplaneeringuga on reserveeritud äri ja segaotstarbega maa-alasid ning lisaks on lubatud anda

kõrvalotstarve kuni 40% ulatuses katastriüksusest. Üldplaneeringu lahendus võimaldab seeläbi

puhkemajanduse ja turismivaldkonna arendamist. Lisaks toetab üldplaneering kaudselt puhkemajanduse

arendamist rohevõrgustikule seatud kaitsetingimuste kaudu.

Üldplaneeringu lahendusel on positiivne mõju põllumajandustegevusele, kuna üldplaneeringus on ära

määratud väärtuslikud põllumajandusmaad, mida tuleb hoida eelkõige põllumajanduslikuks tegevuseks.

Väärtuslike põllumajandusmaade kaardistamine aitab vältida arendustegevuse kavandamist viljakatele maa-

aladele. Samuti on üldplaneeringus kehtestatud väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutustingimused, mille

järgi tohib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada eelkõige vaid põllumajanduslikuks tegevuseks.

Potentsiaalsed tuulepargialad

Tuulepargi rajamisega koos kaasneb erinevate töökohtade loomine, mis on seotud tuulepargi püstitamise

erinevate etappidega. Tuulepargi kavandamise ning ehitamisega kaasnevad töökohad on seotud

projekteerimise, planeerimise, ehituse, transpordi ja kaubanduse ettevõtlusvaldkondadega. Tuulepargi

kavandamise ning ehitamise etapis on mitmete tööde puhul võimalik kasutada kohalike ettevõtete teenuseid.

Siiski peab välja tooma, et antud etappidega seotud tööd on pigem lühiajalised. Tuuleturbiinide otsene

kokkupanek teostatakse valdavalt eriväljaõpet omavate spetsialistide poolt ning kohalikku tööjõudu

kaasatakse tõenäoliselt suhteliselt vähe. Kuna tuulepargid kujutavad endast ette automatiseeritud ning

digitaalset juhitavat rajatist on tuulepargi kasutamisaegse etapiga seotud töökohtade hulk väga väike. Samuti

kasutatakse suhteliselt vähe tööjõudu tuulikute hoolduseks. Tuulikuparkide hooldusega seotud töökohad

vajavad spetsiaalväljaõpet. Samas on hoolduse ja haldusega seotud töökohtade näol tegemist pikaajaliste

stabiilsete töökohtadega. Üldiselt võib öelda, et tuuleparkide rajamisel on eelduslikult tervikuna positiivne mõju

tööhõivele, kuid töökohtade arvukas teke konkreetselt valla elanikele ei ole garanteeritud.

6.4.6 Vara

Aineline vara on asjad ja muu omand, sh ka kinnisvara (maa ja sellel asuvad hooned, loodusvarad jms).

Kinnisvara väärtust mõjutavad majanduslikud tingimused, sotsiaalsed suundumused, õiguslik regulatsioon ja

keskkonnatingimused. Sotsiaalsed faktorid kajastuvad eelkõige demograafilistes näitajates, kuna selles

avaldub turu nõudluse pool. Kinnisvara väärtus ei ole mõjutatud mitte ainult rahvastiku arvulistes ja

struktuurilistes muudatustes, vaid kogu inimtegevuses selle laiemas mõttes (nt haridus, elustiil jms).

Majanduskeskkonna analüüs hõlmab paljude faktorite analüüsi – nii riigi kui piirkonna majanduslik baas,

tööjõuturu näitajad, sissetulekud, tööstuse areng, laenukapitali hind ja kättesaadavus, ehituskulud jms. Lisaks

sellele muidugi otseselt kinnisvaraga seotud näitajad, nagu näiteks pakkumisel olev kinnisvara, kavandamisel

ja juba ehitamisel olevad uued arendusprojektid, hõivatuse ja vakantsuse tasemed ning hinna- ja üüritasemed.

Õiguslikud faktorid on seotud normide ja seadustega nii riiklikul kui omavalitsuse tasemel. Õiguslik

regulatsioon avaldab kinnisvara väärtusele suurt mõju, mõjutades eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorda.

Näiteks mõjuvad kitsendused (näiteks kaitsevööndid ja kaitsealade tingimused) kinnisvara väärtust alandavalt,

kuna nende tagajärjel vähenevad kaasnevate piirangute tõttu kinnisvara omaniku õigused ja vabadus oma

maal. Keskkonnafaktorid jagunevad looduslikeks (topograafia, mullastiku tingimused, veekogude lähedus) ja

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

154/177

tehislikeks (nt kommunikatsioonid, infrastruktuur – joogiveega varustatus ja reovee ärajuhtimise tingimused,

elekter, soojavarustus ning ühendusteed). (Värat, 2014)

Kalda kaitse

Rakvere valla üldplaneeringuga on kavandatud kaevandustegevusele järgnev veekogude rajamine, millega

kaasnevad kalda kaitse eesmärkidest tulenevad piirangud. Seejuures tuleb arvestada võimaliku negatiivse

mõju avaldumisega maaomanike varale. Vara füüsiliselt kahjustavaid tegevusi ega selle tarbimisväärtuse

vähendamist põhjustavaid tegevusi planeeringuga ette ei näha.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

155/177

Puhveralad (kaitsehaljastus)

Metsaseaduse § 231 sätestab, et planeeringuga (üldplaneeringuga) asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra,

tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud

metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada

piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. See

tähendab, et raiet täielikult keelata ei saa, küll aga tuleb detailsed metsamajandamise kavad (raieliigi, lageraie

tegemisel langi suuruse ja raievanuse määramiseks) metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostada

koostöös metsa omanikuga (riigimetsa puhul RMK-ga ja erametsa puhul eraomanikuga), arvestades metsade

olemit, selle kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu

pikemas perspektiivis. Kokkuleppe sisu ja vormi kohta nõudeid kehtestatud ei ole, seega on võimalik selles

fikseerida erinevaid osapooli rahuldavaid tingimusi (kaasa arvatud saamata jääva tulu kompenseerimise

võimalused/lahendused). Rakvere valla üldplaneeringuga vastavaid piiranguid seatud ei ole.

Kui kavandatakse objekti, mille rajamise või kasutamisega võib kaasneda müra normtasemete ületamine

kõrval või lähedal asuvatele müratundlikel aladel, tuleb koostöös metsaomanikuga mürauuringu tulemuste

põhjal määratleda võimaluse ja vajaduse korral müra levikut takistav ja puhverdav mets (kui see on antud

kohas olemas), mis säilitatakse (st mida ei raiuta).

Üldplaneeringuga on kavandatud kaitsehaljastuse maa-alasid, tegemist on kõrghaljastuse säilitamiseks ja

rajamiseks ette nähtud ala, mille eesmärk on kaitsta lähialasid õhusaaste, müra, tuule, tuleohu vm häiriva mõju

eest või neid leevendada. Näiteks on Rakvere valla üldplaneeringu maakasutuse lahenduses kaitsehaljastuse

maa-ala kavandatud Arkna külla, et vähendada põhimaanteelt lähtuvat võimalikku mõju Arkna mõisa pargile

ja läheduses asuvatele elamu maa-aladele. Samal põhimõttel on kaitsehaljastuse maa-ala kavandatud ka

Roodevälja külla ning Näpi ja Sõmeru alevikku.

Kaitsealused alad

Ebasoodne mõju elanike varale võib olla tingitud ka alade lisandumisest kaitstavate alade hulka

(keskkonnaregistri andmetel on Rakvere vallas üks projekteeritavat looduskaitsealune ala (ID: 1123465258)).

Üldplaneeringuga soovitakse kohaliku kaitse alla võtta kaks loodusobjekti. Täpsemad tingimused ja võimalikud

kitsendused ei ole üldplaneeringu täpsusastmes teada.

Üleujutusoht

Keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel

siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt Rakvere vallas suure üleujutusaladega siseveekogusid

ei ole. Sellele vaatamata ei saa välistada üleujutuste teket näiteks suuremate jõgede kallastel. Seetõttu on

üldplaneeringus määratud lammimuldade leviku alusel kohaliku omavalitsuse territooriumil võimalikud

üleujutusohuga alad. Lammimullad kujunevad perioodiliste üleujutustega veekogude kallastel.

Üldplaneeringuga ei ole enamasti ehitustegevust suunatud lammimuldade levikualadele. Erandiks on

Kaanjärve katastriüksus (tunnus: 66204:002:0111) kuhu üldplaneeringuga on määratud segaotstarbega maa-

ala maakasutuse juhtotstarve. Vaadeldaval katastriüksusel levivad osaliselt lammimullad. Kaanjärve

katastriüksusel pidevat veekogu ei ole, tegemist on karstialaga, kus üleujutus tekib pigem kevadeti suurvee

ajal.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

156/177

Üldplaneering toob ehitiste rajamise põhimõttena välja, et jõgede kaldaaladel on soovitatav hoonestuse

paigutamisel silmas pidada jõe veetaseme võimalikku muutumist, sh kaldajoone taandumise võimalust pehme

pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh erakorraliste) ohtu ja võimalikku ulatust madalatel kallastel ning

arvestada võimalike kahjudega, mis võivad kaasneda ehitustegevusega sellistel aladel.

Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisele on märgitud keskkonnaregistrisse kantud töötavad paisud.

Tuleb arvestada, et paisu purunemisel on üleujutusoht allavoolu paiknevatele hoonetele, teedele ja muudele

objektidele. Tihedamalt on asustatud Selja jõe paisudega piirkond, kus on eelpool välja toodud hoonestuse

paigutuse põhimõtte järgimine eriti oluline.

Potentsiaalsed tuulepargialad

Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et

kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi

käitamise perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine. Kinnisvara hinna väärtuse langust

põhjustab eelkõige inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes.

6.5 Mõju keskkonnatervisele

6.5.1 Kaevandamine

Rakvere valla üldplaneeringuga ei planeerita muudatusi praeguses kaevandustegevuses. Olemasolevate

mäetööstusaladekaevandamistegevuse mõjud on hinnatud (ja hinnatakse ka edaspidi) kaevandamislubade

taotluste keskkonnamõjude hindamiste (KMH-te) või eelhinnangute raames.

6.5.2 Tootmistegevus

Müra ja vibratsioon

Uusi tootmisalasid on kõige ulatuslikumalt kavandatud Rakvere linna lähistele. Perspektiivse tootmistegevuse

iseloomu osas üldplaneeringu täpsusastmes info puudub, mistõttu on oluliseks võimaliku mõju hindamine

planeerimise järgnevates etappides. Üldplaneeringuga on seatud tingimuseks, et tootmise maa-alade edasisel

planeerimisel ja/või projekteerimise käigus tuleb läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine.

Üldplaneeringuga on seatud tingimuseks, et tootmistegevuse kavandamisel tootmise maa-alal või äri ja

tootmise maa-alal tuleb võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks

kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid, et eraldada tootmismaad elamutest, puhkealadest ja

üldkasutatavatest hoonetest. Kaitsehaljastuse abil on võimalik vältida ja leevendada tootmistegevusega

kaasnevad mürahäiringut.

Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool hoonestust maapinna kaudu levivat

vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete seisundit. Normaalrežiimil töötavatest

tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon ei ole reeglina norme ületav

ega ohtlik inimestele ega ehitiste seisukorrale.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

157/177

Õhusaaste

Tööstus- ja tootmisalade piirkonnas on õhusaaste allikateks tootmistegevus, kütte- ja ventilatsiooniseadmed

ning suurenev transpordikoormus. Rakvere valla üldplaneeringu täpsusastmes ei ole teada konkreetseid

objekte, millega võiks kaasneda oluline välisõhu kvaliteedi langus. Olemasolevatel ja reserveeritavatel tööstus-

ja tootmismaadel kavandatud tegevus peab õhukvaliteedi tagamise eesmärgil arvestama vastavasisulisi

õigusakte. Õhukvaliteeti mõjutavate tegevuste kontrolliks on AÕKS-ga määratud õhusaasteloa kohustus ja

THS-ga on määratud suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, mille puhul on sätestatud

keskkonnakompleksloa kohustus.

Rakvere valla üldplaneeringuga on perspektiivsed tootmise ja äri maa-alad (perspektiivne maakasutus

tähistab maakasutust, mida ei ole käesolevaks ajaks, st üldplaneeringu ja KSH koostamise hetkeks

realiseeritud) kavandatud eelkõige alevike ja suuremate külade kompaktse asustusega aladele või nende

lähedusse (sh ka Rakvere linna lähedusse). Enamikel juhtudel on naabruses samuti tootmise või äri maa-ala

juhtfunktsiooniga alasid, kuid asulate tihendamiseks on kavandatud tootmise ja äri maa-alasid ka elamumaade

lähedusse. Nende alade edasisel planeerimisel tuleb arvestada, et tegevus peab piirkonda sobima.

Üldplaneeringuga on mitmetel olemasolevatel tootmis- või ärimaadel, ala mitmekesisema kasutamise

võimaldamiseks määratud juhtfunktsiooniks äri ja tootmise maa-ala.

Kemikaaliseaduse49 mõistes ohtlike ettevõtete rajamist üldplaneeringu täpsusastmes teada ei ole.

Üldplaneeringuga on seatud tingimuseks, et uue kõrge keskkonnariskiga ehitiste rajamine eluhoonele või

elamumaale lähemal kui 500 m ei ole lubatud. Juhul, kui esinevad hästi põhjendatud argumendid, mis

tulenevad maastikulisest paiknemisest vms looduskeskkonnast tingitud aspektist, mistõttu on vajadus

eelnimetatut piirmäärast lähemale ehitada, siis tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja leevendada

võimalikku negatiivset mõju. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus defineerib mõisted keskkonnarisk,

oluline keskkonnahäiring ja keskkonnaoht. Soovitatav on asendada üldplaneeringus kasutatud

väljend „kõrge keskkonnarisk“ keskkonnaseadustiku üldosa seaduses defineeritud mõistega

„keskkonnaoht“.

Õhukvaliteedi vastavus lõhnaaine esinemise häiringutasemetele on AÕKS alusel kehtestatud

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 8150, mille lisas on esitatud lõhnaühikud lõhnaaine hetkelise

heitkoguse arvutuslikuks määramiseks. Ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete lõhnahäiringust tingitud

kaebuse olemasolul võib Keskkonnaamet lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise kahtluse korral

lõhnaaine esinemise hindamiseks kokku kutsuda eksperdirühma või esitada heiteallika valdajale ettepaneku

lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamiseks.

Üldplaneeringuga nähakse tootmistegevuse arendamist eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades või

nende läheduses. Üldplaneeringu tingimustest tulenevalt tuleb tootmise maa-alade edasisel planeerimisel

ja/või projekteerimise käigus läbi viia vähemalt keskkonnamõju eelhindamine. Võimalikke häiringuid aitab

vältida ka üldplaneeringuga seatud tingimus, mille kohaselt tuleb tootmistegevuse kavandamisel tootmise

maa-alal või äri ja tootmise maa-alal võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja

49 Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015. 50 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

158/177

ennetamiseks kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid, et eraldada tootmismaad elamutest,

puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest.

Olemasoleval tiheasustusalal või nende vahetus läheduses tuleb üldplaneeringu tingimuste kohaselt eelistada

vähese keskkonnamõjuga tootmistegevusi ning uute tootmisobjektide kavandamisel tuleb eelistada

keskkonnasõbralikku tootmist, hoidudes suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse

keskkonnamõjuga seotud tootmisest.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb uue keskkonnamõjuhindamise kohustusega loomapidamishoone rajamisel

koostada detailplaneering. Ka olemasolevate loomapidamishoonete või muu lõhna häiringuga

tootmistegevuse laiendamiseks tuleb koostada detailplaneering või tuleb kohaliku omavalitsuse

kaalutlusotsusega projekteerimistingimused anda läbi avaliku menetluse.Detailplaneeringu kohustus

loomapidamisega seotud arenduste puhul võimaldab keskkonnamõjusid põhjalikumalt käsitleda ning

avalikkust ennetavalt kaasata, lõhna tekitaja ja vastuvõtja vahelisi konflikte vältida.

6.5.3 Transport

Müra ja vibratsioon

Rakvere valda läbivad Tallinna-Narva mnt ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt ning Tallinn-Narva raudtee, mille

läheduses võib olla probleemiks liiklusmüra. AÕKS kohaselt on välisõhu strateegilise mürakaardi koostamine

kohustuslik põhimaanteel, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas ja põhiraudteel, mida kasutab üle

30 000 raudteeveeremi aastas.

Tallinna-Narva maanteel on 2019. aasta liiklusloenduse põhjal Rakvere valda jäävas teelõigus suurim

liiklussagedus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteega ristumise juures, kus liiklussagedus on ca 2,2 miljonit

sõidukit aastas (algus: 100,777 km; lõpp: 101,282 km; liiklussagedus: 6055 autot/ööp). Pärnu-Rakvere-

Sõmeru maanteel on suurim liiklussagedus Rakvere linna ümbritseval teelõigul. Rakvere valla alale jäävas

osas on suurim liiklussagedus ca 1,9 miljonit sõidukit aastas (algus: 172,251 km; lõpp: 175,306 km;

liiklussagedus: 5267 autot/ööp). (Teede Tehnokeskus, 2020)

Üldplaneeringus on välja toodud olulise liiklussagedusega teedena (OLT) käsitletavad riigiteed, mille

liiklussagedus (AKÖL) on suurem kui 6000 autot/ööp.

Üldplaneeringu eelnõud tutvustaval avalikul arutelu (19.01.2021) toodi probleemsena esile kõrge müratase

Tallinn-Narva maantee ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru ristmiku läheduses. Kõrge liiklussagedusega Tallinna-Narva

mnt ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt ristmiku läheduses asub Sõmeru aleviku elamupiirkond. Alal ei ole viidud

läbi mürataseme mõõtmisi, kuid lähimad elamud asuvad kõrge liikluskoormusega teelõigust vaid ca 50 m

kaugusel. Tallinna-Narva 2+2 maantee kavandamisel analüüsitakse samuti selle piirkonna müraolukorda ning

tuleb eeldatavalt ette näha meetmeid müra vähendamiseks, kuid maantee rajamise ajaline perspektiiv ei ole

selge. Üldplaneeringuga nähakse ette müratõkkesein rajamine, mis piirkonna müraolukorda

leevendaks. Müratõkkeseina kajastamine üldplaneeringus toetab müraprobleemi kiiret lahendamist.

Suureks probleemiks on nii Rakvere valla kui ka Rakvere linna (Näituse tänav, Papiaru tee) kohalikel teedel

rasketehnika transiitliiklus, mis põhjustab müra ja vibratsiooni. Üldplaneeringuga nähakse ette Rakvere

põhjapoolse ümbersõidu rajamist, mis loob ühenduse Rakvere linnast ida poole jääva Pärnu-Rakvere-Sõmeru

maantee (põhimaantee nr 5) lõigu ja Rakvere-Haljala maantee (tugimaantee nr 23) vahel. Rajatav ümbersõit

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

159/177

vähendab oluliselt koormust kohalikele teedele, parandab transpordi ühendust areneva tööstus- ja

ettevõtluspiirkonnaga ning tootmisega seotud marsruutidel. Põhjapoolsele ümbersõidule suundub tõenäoliselt

ka Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed mööda ida-läänesihis Rakvere linnast mööduvat liiklust.

Üldplaneeringus on välja toodud, et uute teede projekteerimisel tuleb analüüsida erinevaid müra vähendamise

võimalusi. Madalate eramute piirkonnas võib muu hulgas kaaluda ka müratõkkeseinte rajamist. Ka Rakvere

põhjapoolse ümbersõidu rajamise trassikoridori lähedusse jääb eramuid (eluhooneid asub ka lähemal kui

100 m kaugusel, elamute grupp asub ka ümbersõidu ja Rakvere-Haljala maantee ristumiskoha vahetus

läheduses), mille juures tuleb tagada mürataseme normidele vastavus selleks vajalikke meetmeid rakendades.

Üldplaneeringuga kavandatakse jalgratta- ja jalgteid ning soodustatakse ühistranspordi kasutamist, mis

avaldab kaudselt positiivset mõju autoliiklusest põhjustatud müra vähendamise näol.

Eluhoonete juures on autoliiklusest põhjustatud vibratsiooni puhul piirväärtuse ületamine pigem ebatõenäoline.

Tuntavat vibratsiooni võib tekkida kehvas seisukorras teede ja raskeveokite liikluse puhul. Korras sõiduteedel

ainult sõiduautodest tekkiv vibratsioon on tühine ja ei levi teest kaugele. Vibratsioonimõjude vältimiseks on

oluline eelkõige teede korrashoid ning raskeveokitele kiiruspiirangute, kindlate liikumiskoridoride ning

liiklemiskellaaegade määramine.

Riigitee kaitsevööndisse on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. Ehitusloakohustuslike hoonete

kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse51 mõistes asula liikluskeskkonnas ja

olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et

arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused.

Tuleb arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

Hoonestusalade planeerimisel tuleb arvestada ka raudteelt lähtuva võimaliku vibratsiooni ja müraga. Sõmeru

ja Näpi alevikus on raudtee läheduses perspektiivse maakasutusena kavandatud puhke- ja virgestustegevuse

maa-ala, segaotstarbega maa-ala ning haljasala ja parkmetsa maa-ala. Puhke- ja virgestustegevuse ja

haljasala maa-alad toimivad kohati puhvervööndina olemasolevate elamu maa-alade jaoks.

Roodevälja külas on Rakvere linna piiri ääres on kavandatud perspektiivne elamumaa, mida eraldab raudteest

puhvrina 100–150 m laiune haljasala ja parkmetsa maa-ala.

Ubja külas on kavandatud raudtee lähedusse perspektiivseid segaotstarbega maa-alasid ning elamu maa-

alasid. Kuigi Rakvere-Kunda raudteeharu liikluskoormus on madal, tuleks maa-alade edasisel planeerimisel

arvestada raudtee lähedusega ja näha vajadusel ette meetmeid müra leviku tõkestamiseks.

Üldiselt võib öelda, et Rakvere valla üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on arvestatud raudteest

lähtuvate võimalike negatiivsete mõjudega. Raudtee lähedusse ei ole üldjuhul kavandatud perspektiivseid

elamu maa-alasid. Erandiks on Ubja küla, kus raudteeliiklus on väga väike.

51 Liiklusseadus, vastu võetud 17.06.2010.

Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2019-218

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald

160/177

Õhusaaste

Motoriseeritud liiklusest paisatakse õhku heitgaase ja tolmu. Suurem osa liikluskoormusest on seotud Rakvere

linna ja suuremate maanteede lähedusega. Lisaks esineb transpordist põhjustatud õhusaastet seoses

kaevandustegevusega (näiteks toodangu vedu).

Üldplaneeringu realiseerimisega seoses ei ole ette näha valla elanikkonna tervist ohustavat õhusaaste taseme

tõusu. Kompaktse asustusega aladel maanteeäärsele alale ehitamisel peab arvestama sellelt lähtuva müra ja

õhusaastega. Üldplaneeringuga on antud võimalus kavandada täiendavalt äri- ja teenindusmaad

suurematesse keskustesse, mis parandab teenuste kättesaadavust elukohtade läheduses ja seeläbi väheneb

ka liiklusest põhjustatud üldine õhusaaste. Planeeritud kergliiklusteed omavad asulate sees ja Rakvere linna

ümbruses positiivset mõju õhusaaste vähendamisele võimaldades alternatiivseid liikumisvõimalusi.

6.5.4 Meelelahutustegevus

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) hulgas on mainitud motospordi võistluste toimumiskohaks olev

Aluvere ring (mis on olulise ruumilise mõjuga ehitis siis, kui hakatakse korraldama ringrajasõidu rahvusvahelisi

võistlusi). Aluvere ringi ümbruses tuleb arvestada müra tekke ja rahvarohkete ürituste korraldamisest tuleneva

mõjuga. AÕKS kohaselt ei normeerita meelelahutusüritustega kaasnevat müra, mille regulatsioon tuleneb

korrakaitseseadusest52.

Üldplaneeringus on seatud tingimuseks, et puhke- ja virgestustegevuse maa-alal tuleb detailplaneeringute

koostamisel ja projekteerimisel arvestada puhkemajandusliku ja meelelahutusliku tegevusega kaasnevaid