Seaduseelnõu algatamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 11.06.2026 nr 2-6/26-01216-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi Valitsus algatab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja teiste seaduste  muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2026. a istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu 12 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 67 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde 45 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde 19 lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

1

EELNÕU

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 264 lõike 7 esimeses lauses asendatakse arv „21“ arvuga „4“;

2) paragrahvi 508 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 591–593 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 591. Tervise infosüsteem

(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid järgmistel

eesmärkidel:

1) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimine ja täitmine;

2) tervishoiuteenuste kvaliteedi ja isikute õiguste tagamine;

3) ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, tervishoiuteenuste

korraldamine, tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja vaktsiinikahjude

hüvitamine;

4) retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine, ravimi ja meditsiiniseadme

väljastamine, ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja

meditsiiniseadmehüvitise võimaldamine;

5) rahvastiku tervise kaitse, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamine,

tervishoiuvaldkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine, tervishoiu korraldamine ja

juhtimine.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 22, 6–8 ja 10–12 nimetatud andmetel, mis on

kantud tervise infosüsteemi, on õiguslik tähendus ning nende kohta tehakse kanne viie

kalendripäeva jooksul kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud

dokumentide Tervisekassasse saabumisest arvates.

(2) Tervise infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.

(3) Tervise infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega,

milles sätestatakse:

1) infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;

2) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord;

3) andmete õigsuse tagamise kord;

4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

6) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

61) andmetöötluse logimise kord;

7) infosüsteemi rahastamine;

8) muud korraldusküsimused.

2

(4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:

1) isiku üldandmed ja tema varasemad üldandmed;

2) isiku muud andmed – töökoha, hariduse ja perearsti andmed, allkirja kujutis, tahteavalduse

andmed, arvelduskonto ning surmaaeg;

21) eestkostja või esindaja üldandmed;

22) ravikindlustuse andmed – kindlustuskaitse või muu tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

aluse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed;

3) isikut puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed – raviprotsessi ja terviseseisundit

kirjeldavad andmed, geneetilised andmed, terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed

ning muud tervisega seotud andmed;

4) dokumendi või andmestiku koostaja andmed – nimi, kood, tegevusluba, kutse või eriala ja

kontaktandmed;

41) isikule osutatavate teenustega seotud andmed – kutsed, soovitused ja teavitused ning

tervishoiuteenusega seotud tagasiside küsimustikud;

5) ravijärjekorra ja digiregistratuuri pidamise andmed;

6) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed;

7) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed ja dokumendid;

8) isiku kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise fakti andmed;

9) tagasinõudesaaja üldandmed ja kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude andmed;

10) tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära sihtrühma kuuluvuse kindlakstegemiseks

vajalikud andmed;

11) retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmed;

12) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed;

13) andmetöötluse logid ja süsteemi teated.

(5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates

tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi:

1) ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmeid, kutseid, soovitusi ja teavitusi ning

tervishoiuteenusega seotud tagasiside andmeid viis aastat;

2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaravi ülesvõtted, mida säilitatakse 15

aastat;

3) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat;

4) ravikindlustuse andmeid 75 aastat, kuid mitte kauem kui 30 aastat isiku surmast;

5) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise ja rahaliste ravikindlustushüvitiste

väljamaksmise aluseks olevaid andmeid 75 aastat, kuid mitte kauem kui 30 aastat isiku surmast;

6) andmeid isiku kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise kohta

kolm aastat isiku kinnipidamisasutusest, kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastamisest

arvates;

7) tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalikke andmeid seitse aastat, eluaegsete

tervisekahjude korral kuni isiku surmani;

8) logisid ja alusandmeid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

(6) Eraelu kaitseks kehtib infosüsteemis isikuandmetele juurdepääsu piirang andmete

säilitamise tähtaja lõpuni.

§ 592. Andmete edastamine tervise infosüsteemi

(1) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus edastada tervise infosüsteemi järgmised andmed:

3

1) ravijärjekorra andmed vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud

määrusele;

2) meditsiiniliste ülesvõtete andmed vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud

määrusele;

3) patsiendile osutatud tervishoiuteenuste andmed vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel

kehtestatud määrusele;

4) patsiendile osutatud tervishoiuteenuse hüvitise andmed vastavalt ravikindlustuse seaduse §-

s 32 sätestatule;

5) retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise andmed vastavalt käesoleva seaduse §

591 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele;

6) töövõimetuslehe väljakirjutamise andmed vastavalt ravikindlustuse seaduse §-s 52

sätestatule.

(11) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi

järgmised andmed:

1) andmed surma põhjuse kohta vastavalt surma põhjuse tuvastamise seaduse § 32 lõigetes 2 ja

3 sätestatule;

2) andmed kohtuarstlikul lahangul avastatud nakkushaiguste kohta vastavalt nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõike 61 alusel kehtestatud määrusele.

(12) Järgmistel isikutel on kohustus edastada tervise infosüsteemi järgmised andmed:

1) apteegiteenuse osutaja – retsepti alusel ravimi väljastamise andmed, paberretsepti andmed

viivitamata ravimi väljastamisel ning kui paberretsept on väljastatud Euroopa Liidu või

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kindlustatud isikule, kes tõendab oma

kindlustuskaitset kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või

kindlustajariigi pädeva asutuse väljastatud kehtiva tõendi E112, E123, S2 või DA1 alusel,

kindlustuskaitset tõendava dokumendi andmed;

2) geenivaramu vastutav töötleja – pärast isiku sellekohase tahteavalduse saamist geenivaramu

geenidoonori geneetilised andmed ja nendega seotud andmed tervise infosüsteemi

põhimääruses sätestatud korras;

3) kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks andmeid esitama kohustatud isik

– andmed vastavalt ravikindlustuse seadusele;

4) kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksja – ravikindlustuse seaduses sätestatud andmed

ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks;

5) meditsiiniseadet väljastav isik – meditsiiniseadme kaardi alusel väljastatava

meditsiiniseadme müügi andmed.

(13) Järgmistel isikutel on õigus edastada tervise infosüsteemi järgmised andmed:

1) füüsiline isik – isikuandmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, talle teenuste pakkumiseks ja

temaga ühenduse võtmiseks, parema tervishoiuteenuse saamiseks ja terviseseisundi

hindamiseks, sealhulgas tarkvaralahenduse kasutamiseks ja kutsete saamiseks;

2) tervishoiuteenuse osutaja – isikuandmed tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt

käesoleva seaduse § 591 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele;

3) apteegiteenuse osutaja – täpsustavad andmed ravimiskeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta

raviskeemi muutmise vajaduse hindamiseks ning patsiendiohutuse tagamiseks.

(2) Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide ja andmestike andmekoosseisud ning nende

esitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

4

(3) Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning

kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 593. Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine

(1) Isikul, kelle andmeid tervise infosüsteemis töödeldakse, on juurdepääs oma isikuandmetele

tervise infosüsteemis.

(11) Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi

edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient tutvuda

isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel. Selle tähtaja jooksul on tervishoiutöötaja

kohustatud patsiendile tema andmeid tutvustama. Pärast tervishoiuteenuse osutaja määratud

tähtaja möödumist avatakse patsiendile andmed infosüsteemis.

(2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele,

välja arvatud raviarvete ja tagasinõuete andmed, järgmistel juhtudel:

1) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel ja korras;

2) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktis 3 sätestatud tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisega

ning patsiendiohutusjuhtumite analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras

nende isikute puhul, kes on või on olnud tema patsiendid;

3) käesoleva seaduse § 41 lõikes 12 sätestatud eesmärkidel ja korras.

(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele

isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuse osutamisel osalemiseks järgmistel isikutel:

1) arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained;

2) geeninõustaja;

3) käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isik;

4) optometrist;

5) radioloogiatehnik;

6) tegevusterapeut.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isikute ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 6

nimetatud isikute tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääsu ulatuse määrab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(23) Tervishoiuteenuse osutajal on tervise infosüsteemis juurdepääs temaga seotud ravi

rahastamise andmetele lepingumahu jälgimise eesmärgil.

(3) Isikul on õigus keelata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikute juurdepääs

tervise infosüsteemis olevatele käesoleva seaduse § 591 lõike 4 punktides 3 ja 41 nimetatud

andmetele ning neid andmeid sisaldavatele punktis 4 nimetatud dokumendi või andmestiku

koostaja andmetele ise või tervishoiuteenuse osutaja kaudu, kui tervise infosüsteemi

põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Isiku nõusolekuta on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele:

1) isikuandmetele Terviseameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul seaduses

sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks;

2) isikuandmetele Ravimiameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul seaduses

sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks;

5

3) isiku meditsiinilistele andmetele, välja arvatud geneetilised algandmed, dokumendi või

andmestiku koostaja andmetele, rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks

olevatele andmetele, retsepti väljakirjutamise, ravimi väljastamise, meditsiiniseadme kaardi

väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmetele ning töökoha andmetele Tervise

Arengu Instituudil käesolevas seaduses sätestatud tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks;

4) isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele, kontaktandmetele, ravimi

annustamist ja toimet mõjutavatele näitajatele ning hoiatusteadetele üld- ja haiglaapteegis

apteegiteenust osutaval isikul ravimiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

5) isiku meditsiiniseadme kaardi andmetele meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadet

väljastaval isikul meditsiiniseadme seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

6) isikuandmetele, välja arvatud tagasinõuete andmed, riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstil või

selle asutuse lepingulisel arstil kohtuarstliku lahangu, kohtuarstliku ekspertiisi ja

kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks ning registreeritud eraeksperdil kohtupsühhiaatria

ekspertiisi tegemiseks;

7) geneetilistele andmetele riikliku ekspertiisiasutuse DNA-eksperdil surnu isiku

tuvastamiseks, kui isikut ei ole õnnestunud tuvastada muul viisil.

(5) Lisaks väljastatakse tervise infosüsteemist isikuandmeid isiku nõusolekuta:

1) Andmekaitse Inspektsioonile riikliku järelevalve tegemiseks;

2) kohtutäiturile isiku töövõimetushüvitise arestimiseks;

3) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni

otsuse tegemiseks;

4) süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks;

5) teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3, 6 ja 7 ning lõikes 5 sätestatu kehtib ka surnud

isiku isikuandmete väljastamise kohta.

(7) Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus

tuleneb seadusest.

(8) Isiku nõusolekul väljastatakse tervise infosüsteemist isikuandmeid ka muudel juhtudel.“;

4) paragrahvi 591 lõiget 4 täiendatakse punktidega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:

„121) sugurakudoonori andmed – sugurakudoonori unikaalne kood, rahvus, sünniriik,

haridustase, perekonnaseis ja bioloogilised andmed;

122) sugurakkude hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed;“;

5) paragrahvi 593 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tagasinõuete“ tekstiosaga „ning

viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse

ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi“;

6) paragrahvi 593 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja

asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajal ja tema juures töötaval embrüoloogil on

juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele:

1) tervishoiuteenuse osutaja enda esitatud viljatusraviga seotud detailsetele terviseandmetele,

rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ning anonüümse ja

mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele;

6

2) teise tervishoiuteenuse osutaja juures doonori sugurakkude loovutamise, sealhulgas

anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele, doonormaterjalist

sündinud laste arvule, sugurakudoonori ja doonormaterjalist sündinud lapse pärilike haiguste

andmetele, kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse sünni- ja surmaandmetele, patsiendi

ja sugurakudoonori surmaandmetele ning patsiendi raseduse katkemise ja katkestamise

andmetele.“;

7) paragrahvi 593 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2 ja 21“ tekstiosaga „2, 21 ja 24“;

8) paragrahvi 593 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „isikuandmetele“ tekstiosaga „, välja

arvatud viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed

ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmed,“;

9) paragrahvi 593 lõike 4 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tagasinõuete“ tekstiosaga „ning

anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi“;

10) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-ga 595 järgmises sõnastuses:

„§ 595. Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamise tasu

(1) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja, kes haldab tervise infosüsteemi keskandmekogu ja

andmeladu (edaspidi käesolevas paragrahvis volitatud töötleja), võib ette näha tasu andmete

väljastamise või kasutamise eest volitatud töötleja määratud andmetöötluskeskkonnas, kui

eesmärgiks on teadusuuringu, sealhulgas arenduse, innovatsiooni ja statistika tegemine.

(2) Töötlemise eesmärgist lähtudes tuleb isikute eraelu kaitseks eelistada andmetöötlust

turvalises andmetöötluskeskkonnas ning väljastada andmeid üksnes juhul, kui see on eesmärgi

täitmiseks vajalik.

(3) Kui lisaks tervise infosüsteemi andmetele soovitakse teadusuuringus kasutada muid

andmeid, toimub andmete ühildamine ja vajaduse korral pseudonüümimine eraldi keskkonnas

ning neid andmeid ei säilitata kauem kui konkreetse teadustöö jaoks vajalik, lähtudes

andmeväljastusloas kokkulepitust.

(4) Volitatud töötleja lähtub tasu kehtestamisel andmete väljastamise ja kättesaadavaks

tegemise kuludest ning kehtestab hinnakirja. Volitatud töötleja avaldab tasude hinnakirja oma

veebilehel. Kehtestatud hinnakirjast lähtuvad tasud tasub taotleja riigieelarvesse.

(5) Volitatud töötleja lähtub hinnakirja kehtestamisel järgmistest nõuetest:

1) hinnakirjas määratakse kindlaks tasude ühik- või piirhinnad;

2) võetav tasu põhineb teenuse efektiivsel osutamisel ja on arvestatud põhjendatud kulude

alusel;

3) tasu kujunemisel arvestatakse andmekoosseisude mahtu ja taaskasutust.

(6) Volitatud töötleja võib võtta vähendatud tasu:

1) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või riigiasutuselt;

2) juriidiliselt isikult, kes täidab rahvatervishoiu valdkonna avalikke ülesandeid.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsema tasu suuruse ning selle

võtmise tingimused ja korra.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 7213 järgmises sõnastuses:

7

„§ 7213. Tervise infosüsteemi andmekoosseisu ja säilitustähtaegade üleminekusätted

(1) Andmed, mis on kogutud Tervisekassa andmekogusse või retseptikeskusesse enne 2026.

aasta 1. oktoobrit, kuuluvad tervise infosüsteemi andmekoosseisu ning moodustavad selle

andmestiku, mida töödeldakse kooskõlas käesolevas seaduses ja tervise infosüsteemi

põhimääruses sätestatuga.

(2) Tervise infosüsteemis enne 2026. aasta 1. oktoobrit koostatud vastavustõendeid säilitatakse

kuni 2028. aasta 30. septembrini (kaasa arvatud), kuid mitte kauem kui kaks aastat nende

infosüsteemis koostamisest arvates, kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud lühemat

tähtaega.“;

12) seadust täiendatakse §-ga 7214 järgmises sõnastuses:

„§ 7214. Viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning

anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmete esitamise

kohustus

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 9 nõuetele vastav eriarstiabi osutaja on

kohustatud esitama käesoleva seaduse § 591 lõike 4 punktides 121 ja 122 nimetatud aktiivsete

juhtumite andmed tervise infosüsteemi alates 2028. aasta 1. juulist.“.

§ 2. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine

Inimgeeniuuringute seaduse § 9 lõike 1 punktid 3 ja 5 ning § 45 punkt 17 tunnistatakse

kehtetuks.

§ 3. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmine

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „sõltumata tema perekonnaseisust“;

2) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kunstlikku viljastamist võib korraldada eriarstiabi osutaja, kellel on samal ajal:

1) sünnitusabi- ja günekoloogiateenuste osutamise tegevusluba;

2) rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba ning tegevusloal on

märgitud vähemalt üks järgmistest kõrvaltingimustest: seemnerakud, munarakud, embrüod.“;

3) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt kogutud sugurakkude abil võivad Eestis

lapse saada kuni kuus eri naist. Kui ühelt doonorilt kogutud sugurakkude abil on kuus last Eestis

juba sündinud või eostatud, ei või sama doonori sugurakke enam teiste naiste kunstlikuks

viljastamiseks kasutada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata juhul, kui naine on sama

doonori sugurakkudega juba viljatusravi alustanud või sama doonori sugurakkude abil lapse

juba sünnitanud.“;

8

4) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Eriarstiabi osutaja võib edastada tervise infosüsteemi andmed vastavalt tervishoiuteenuste

korraldamise seadusele.“;

5) paragrahvi 14 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „võib edastada“ sõnaga „edastab“;

7) paragrahvi 171 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „või partnerannetusena“

tekstiosaga „, partnerannetusena või mittepartnerannetusena“;

8) paragrahvi 171 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abielu lahutamisega loetakse mehe või naissoost abikaasa nõusolek enda sugurakkude

kasutamiseks, samuti abikaasa nõusolek kunstlikuks viljastamiseks tagasi võetuks.

(2) Naise saab kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa sugurakkudega, kui lahutatud

abikaasa annab selleks uue kirjaliku nõusoleku vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikes 1 ja §

172 lõikes 1 sätestatule.“;

10) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Naise kunstlik viljastamine pärast partnerannetaja surma

Naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast selle partnerannetaja surma, kellelt

pärinevad sugurakud, on keelatud.“;

11) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine

kuni 35-aastane vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude

loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu. Vanuselist

piirangut ei kohaldata, kui sugurakke annetatakse partnerannetusena, mittepartnerannetusena

või munarakke annetab kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.“;

13) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada anonüümse

doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:

1) rahvus;

2) nahavärvus;

3) haridus;

4) perekonnaseis;

5) laste olemasolu;

6) pikkus;

7) kehaehitus;

9

8) juuste värvus;

9) silmade värvus;

10) veregrupp;

11) vanus.“;

14) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna „perekonnaseisuasutusse“ sõnadega „Tervise

Arengu Instituudi poole“;

15) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „seitse aastat“ tekstiosaga „embrüo loomiseks

nõusoleku andnud naise 51-aastaseks saamiseni“;

16) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

„§ 381. Embrüo säilitamise tähtaja kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud embrüo säilitamise maksimaalset tähtaega

kohaldatakse ka embrüole, mis on külmutatud enne 2026. aasta 1. oktoobrit, juhul kui see ei

lühenda embrüo senist säilitamise tähtaega või embrüo omanik on andnud nõusoleku

säilitamistähtaega pikendada.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja peab isikuid, kelle embrüot säilitatakse, teavitama käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud võimalusest säilitamistähtaega pikendada.“.

§ 4. Liikluskindlustuse seaduse muutmine

Liikluskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses:

„(73) Kindlustusandjal on kindlustusandja hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse

kindlakstegemiseks õigus saada liikluskindlustuse registri kaudu juurdepääs järgmistele tervise

infosüsteemis olevatele isikuga seotud andmetele:

1) raviarve andmed;

2) töövõimetuslehe andmed;|

3) retsepti andmed;

4) meditsiiniseadme kaardi andmed.“;

2) paragrahvi 75 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „ja 71“ tekstiosaga „, 71 ja 73“.

§ 5. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Tervisekassa andmekogu“ sõnadega „tervise

infosüsteem“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.“;

10

3) paragrahvi 331 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest

vastutav minister“;

4) paragrahvi 46 lõikes 1 ja § 49 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ravimiseaduse §-s 81 sätestatud

retseptikeskuse kaudu“ sõnadega „tervise infosüsteemi“;

5) paragrahvi 491 lõikes 2 asendatakse sõna „retseptikeskus“ sõnadega „tervise infosüsteem“

vastavas käändes;

6) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tervisekassa kontrollib enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist täitmisregistrist

isiku arestimisakte. Arestimisakti olemasolu korral kannab Tervisekassa ajutise töövõimetuse

hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole.“.

§ 6. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõikes 13 asendatakse sõna „retseptikeskuses“ sõnadega „tervise

infosüsteemis“;

2) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Retsepti võib välja kirjutada paberil, kui retsepti väljakirjutamine elektroonilisel kujul ei

ole objektiivsetel põhjustel võimalik.“;

3) seaduse 3. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. jagu

Ravimiregister ja pakendikood“;

4) paragrahvid 81 ja 811 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 9915 lõikes 8 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest

vastutav minister“;

6) paragrahvi 9920 lõikes 11 asendatakse sõnad „Tervisekassa andmekogusse“ sõnadega

„tervise infosüsteemi“.

§ 7. Tervisekassa seaduse muutmine

Tervisekassa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „Tervisekassa andmekogu“ sõnadega

„kaasvastutava töötlejana tervise infosüsteemi“;

2) paragrahvi 2 lõiked 22–24 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „teha Vabariigi Valitsusele ettepanek“;

11

4) seaduse 41. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 21 täiendatakse lõigetega

31–33 järgmises sõnastuses:

„(31) Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu tervise

infosüsteemist kindlustusandja hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks

järgmisi andmeid:

1) raviarve andmed;

2) töövõimetuslehe andmed;

3) retsepti andmed;

4) meditsiiniseadme kaardi andmed.

(32) Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti Töötukassa

andmekogust kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja

ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid:

1) töövõime hindamise ja töövõimetoetust taotleva isiku andmed;

2) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed;

3) töövõime hindamise otsuse andmed;

4) töövõime hindamise taotluse andmed;

5) määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil

makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmed.

(33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 punktis 2 nimetatud töövõime hindamise eksperdiarvamuses

sisalduvaid töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud andmeid on õigus töödelda

arstiõppe läbinud isikul.“.

§ 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse

muutmise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse

(RT I, 26.06.2025, 29) § 1 punktis 2 asendatakse läbivalt arv „32“ arvuga „31“.

§ 10. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 5 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4–9 ja 12 ning § 3 punkt 4 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 3 punktid 5 ja 6 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

12

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 15. juunil 2026. a nr 2-6/26-01216

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide

andmed koondatud eraldi andmekogudesse, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt

läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Selline killustatus põhjustab andmete

dubleerimist, ebaühtlast andmekvaliteeti ja märkimisväärset halduskoormust

teenuseosutajatele ning piirab andmete süsteemset kooskasutust ravikvaliteedi hindamisel,

rahastamise järelevalves ja tervishoiuteenuste planeerimisel. Praegune korraldus eeldab

ulatuslikku manuaalset ja ajalise viitega andmetöötlust, takistab automatiseeritud ristkontrollide

rakendamist ning suurendab õigusruumi ja IT‑lahenduste keerukust. Seetõttu ei toeta kehtiv

regulatsioon piisavalt andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist ning vajab

muutmist.

Eelnõu eesmärk on terviseandmete kasutamise edendamise kaudu toetada tervishoiutöötajat

tervishoiuteenuse osutamisel ja patsienti raviprotsessis, tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet

ning vähendada raviraha ebaotstarbekat kasutust, andmete esitamise koormust ja dubleerimist.

Eelnõu aitab lahendada Eesti tervishoiusüsteemi väljakutseid, nagu kasvav ravivajadus ja

tervishoiutöötajate puudus, mis omakorda süvendavad teisi probleeme, nagu pikad

ravijärjekorrad ja ebapiisav rahastus.

Muudatusega liidetakse Tervisekassa andmekogu (edaspidi KIRST) (raviarved) ja

retseptikeskus (edaspidi RETS) (retseptid) tervise infosüsteemiga (edaspidi TIS)

(tervisedokumendid) ning täpsustatakse TIS-i pidamist tervishoiuteenuste korraldamise

seaduses (TTKS), Tervisekassa seaduses (TerKS), ravimiseaduses (RavS) ja selle muudatusega

seonduvalt teistes seadustes, samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u

ja RETS-i pidamist.

Andmekogude liitmine lihtsustab terviseandmete edastamist ja kasutamist. Muudatustega

vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS-i pidamisega

seotud õigusruumi. Muudatused aitavad vähendada dubleerimist, parandada terviseandmete

kvaliteeti, usaldusväärsust ja kättesaadavust, toetavad tõhusama järelevalve tegemist ning

võimaldavad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) jaoks

lihtsustada. Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise

rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.

Eelnõuga koondatakse seni killustatud viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmed ühtsesse

riiklikku infosüsteemi. Praegune andmete hajutatus teenuseosutajate vahel takistab biovalvsuse

ja jälgitavuse tagamist, raskendab kontrolli doonormaterjali kasutuskordade üle ning piirab

tõenduspõhist järelevalvet ja teadustegevust, ohustades seeläbi patsientide ja doonorite õiguste

kaitset ning teenuse kvaliteedi tagamist.

Sellest tulenevalt on eelnõu eesmärk ka korrastada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud

andmete kogumist. Eelnõuga luuakse alus nende andmete kogumiseks riiklikku andmekogusse

2

– TIS-i, mille abil tagatakse Eesti viljatusraviteenuse osutajate üleselt teave sugurakkude

annetamise kordade ja ühe doonori materjalist sündinud laste arvu kohta, millega tõhustatakse

kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest (KVEKS) tulenevate kohustuste täitmist.

Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete struktureeritud kogumisega parandatakse

biovalvsust ja andmete jälgitavust, nagu on sätestatud rakkude, kudede ja elundite hankimise,

käitlemise ja siirdamise seaduses. Lisaks andmekogude ja andmetöötluse muudatustele tehakse

KVEKS-is ka sisulisi regulatiivseid muudatusi, mis mõjutavad viljatusravi ja

sugurakudoonorluse korraldust. Eelnõuga:

- muudetakse embrüote säilitamise regulatsiooni, sidudes säilitustähtaja naise vanusega

(kuni 51-aastaseks saamiseni), et viia regulatsioon kooskõlla viljatusravi tegeliku

kestusega;

- täpsustatakse ühelt doonorilt sündivate laste arvu piirangu kohaldamist ja erandeid,

vältimaks tõlgendusprobleeme ning tagamaks piirangu tegelik toimimine;

- täpsustatakse kunstliku viljastamise teenuse osutamise nõudeid, sealhulgas

tegevuslubade tingimusi ja teenuseosutajate pädevusnõudeid;

- täiendatakse doonorluse ja viljatusraviga seotud õigusi ja kohustusi, sealhulgas doonori

ja patsiendi õiguste kaitset ning andmete kasutamise selgust;

- täpsustakse sugurakkude annetamise vanusepiiranguid ja erandeid, sealhulgas

partnerannetus, mittepartnerannetus ja sugulastevaheline annetus;

- täpsustatakse mitmeid sätteid, mille senine sõnastus on tekitanud praktikas

tõlgendusprobleeme.

Seega ei ole KVEKS-i muudatused üksnes tehnilised ega andmekorralduslikud, vaid mõjutavad

otseselt viljatusravi teenuse sisulist korraldust, osapoolte õigusi ja kohustusi ning õigusselgust

valdkonnas.

Samuti tehakse TTKS-is ja ravikindlustuse seaduses (RaKS) kolme määruse andja vahetus ning

sätestatakse, et vastavad määrused kehtestab Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest

vastutav minister – sotsiaalminister. Olemuslikult ei pea volitusnormi alusel antavad määrused

olema Vabariigi Valitsuse tasemel, kuivõrd tegemist on valdkonnaspetsiifilisi küsimusi

reguleerivate rakendusaktidega.

Eelnõu mõjutab inimesi, TTO-sid (sh viljatusraviteenuse osutajad), apteegiteenuse osutajaid,

meditsiiniseadmeid väljastavaid isikuid, akadeemilist sektorit, Tervise Arengu Instituuti

(edaspidi TAI), Terviseametit, Tervisekassat, Ravimiametit ning Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK), avaldades sotsiaalset ja majanduslikku mõju, samuti

mõju haridusele ja teadusele ning riigivalitsemisele.

Kogumis vähendavad eelnõukohased muudatused TTO-de halduskoormust. Eelnõu sisaldab

aga ka koormust suurendavaid muudatusi, näiteks tähendab andmekogude ühendamine TTO-

dele tehnoloogiliste lahenduste arendamise vajadust. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille

tegevused on hajutatud 5–10 aasta peale. Halduskoormuse muutuste täpsem kirjeldus on

esitatud seletuskirja punktides 6.1.6, 6.2.5 ja 6.3.5.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi arendusosakonna

andmepoliitika juht Liisi Lillipuu ([email protected]), tervishoiuteenuste osakonna nõunik

Jelizaveta Ter-Minasjan ([email protected]), ravimi- ja meditsiiniseadmete

poliitika juht Kärt Veliste ([email protected]) ning integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu

poliitika juht Anneli Taal ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Tervisekassa

3

andmeinfo arhitekt Kai Tiitsaar ([email protected]) ja jurist Aigi Veber

([email protected]), Terviseameti õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar

([email protected]), Ravimiameti õigusosakonna juhataja Andrus Varki

([email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Heleni Mäe

([email protected]) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse jurist Laine

Mokrik ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud

Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Kadri Keller ([email protected]). Eelnõu

on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest nr 487

„Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega)“.

Lisaks on eelnõu vähesel määral seotud sama tegevusprogrammi tegevusega nr 486 „A-veebi

aruandluskoormuse vähendamine“.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) (TTKS, RT I, 03.06.2026, 30;

2) inimgeeniuuringute seadus (IGUS), RT I, 17.03.2026, 1;

3) KVEKS, RT I, 06.07.2023, 52;

4) liikluskindlustuse seadus (LKindlS), RT I, 29.06.2024, 12;

5) RaKS, RT I, 14.04.2026, 2;

6) RavS, RT I, 14.04.2026, 5;

7) TerKS, RT I, 17.03.2026, 12;

8) tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS), RT I,

21.06.2024, 30;

9) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise

seadus, RT I, 26.06.2025, 29.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM)

tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktides 6.1.5 ja

6.2.4.

2. Seaduse eesmärk

Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) on võtnud strateegilise suuna võimaldada terviseandmete

efektiivsemat kasutust valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.2 Tehnoloogia ja

andmed võimaldavad haigusi ennetada, varem diagnoosida ja tõhusamalt ravida, toetades

seeläbi tervisevaldkonnas töötavaid spetsialiste nende igapäevases töös. Samu andmeid ei peaks

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027, VVTP 2025-2027.xlsx. 2 E-tervise strateegias nähakse järgmise tiigrihüppe võimalust | Sotsiaalministeerium.

4

esitama mitmesse kohta dubleerivalt. Andmeid peab olema ka lihtne kasutada – nii

tõenduspõhiste otsuste tegemiseks, tulemuslikuks teenuste osutamiseks,

poliitikakujundamiseks kui ka teadus- ja arendustegevuseks.

Käesoleva seaduse eesmärk on loetletud väljakutsete leevendamiseks luua selgem ja tõhusam

terviseandmete korraldus, mis võimaldab neid kasutada ühtse tervikuna. Selleks liidetakse kolm

andmekogu ühise eesmärgi ja regulatsiooniga andmekoguks – KIRST (raviarved) ja RETS

(retseptid) liidetakse TIS-iga (tervisedokumendid). Muudatusega luuakse eeldused

terviseandmete ühtseks ja süsteemseks kasutamiseks, mis on vajalik tervishoiuteenuste

kvaliteedi hindamiseks, rahastamise järelevalveks, tervishoiuteenuste ja ressursside

planeerimiseks, teenuste kvaliteedi parandamiseks ja uute teenuste arendamiseks. Muudatus

loob vajalikud eeldused TTO-de halduskoormuse vähendamiseks.

Seaduse eesmärk on ka korrastada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete

kogumist. Nende andmete koondamine TIS-i aitab tagada raviasutusteülese doonorrakkude

kasutamise jälgitavuse ning piirata ühelt doonorilt sündivate laste arvu. Samuti aitab see

edastada asjakohast ja eetilist teavet viljatusravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta Eestis,

korrastada kunstliku viljastamisega seotud meditsiinistatistika kogumist ning luua

võrdlusvõimalus nii Eesti viljatusraviteenuse osutajate vahel kui ka rahvusvaheliselt. Andmete

kogumine loob aluse viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise ja eri ravimeetodite

tulemuslikkuse hindamiseks, kaugtagajärgede jälgimiseks ja kulutõhususe analüüsimiseks.

Enne eelnõu koostamist on SoM-i, Tervisekassa, Terviseameti, TAI, Ravimiameti ja TEHIK-u

koostöös valminud väljatöötamiskavatsus.3 Kavandatav eelnõu vastab suures osas

väljatöötamiskavatsuses esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile. Eelnõu

täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet.

Väljatöötamiskavatsuses ei käsitletud viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete

kogumist, kuna käesoleva eelnõu kohaselt tehtavad muudatused tulenevad kehtivas KVEKS-is

ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses sätestatud

kohustustest. Need kohustused hõlmavad ühe doonori materjalist sündinud laste arvu jälgimist,

biovalvsuse ja jälgitavuse tagamist ning loovutuste arvu kontrollimist. Seega on tegemist

õigusest tulenevate kohustuste täitmisega, mitte uue poliitika kujundamisega, mistõttu ei ole

eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

(edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5 vajalik. Samuti ei käsitletud väljatöötamiskavatsuses

eelnõusse lisatud RaKS-is sisalduva volitusnormi muudatust, mis sätestab Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise. Eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole

HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt vajalik, kuna muudatus ei too kaasa uusi poliitilisi

valikuid ega põhimõttelisi suunamuutusi, vaid täpsustab rakenduslikke detaile kehtiva

regulatsiooni elluviimiseks. Muudatus tugineb varasematele otsustele ja kehtivale

õigusraamistikule ning on kooskõlas HÕNTE tasandi valiku põhimõtetega, mille kohaselt

sätestatakse põhimõttelised otsused seaduses ja rakenduslikud detailid määruse tasandil;

muudatus puudutab määruse tasandil volitusnormi adressaadi (Vabariigi Valitsuselt ministrile)

muutmist, mis on põhjendatud regulatsiooni valdkonnaspetsiifilise ja tehnilise iseloomu tõttu.

Kavandatavate muudatuste peamised eesmärgid on järgmised:

3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/156bf483-200d-4320-8d81-5e3f105e09e9.

5

1. Tagada Eesti inimestele tervishoiuteenuste hea kvaliteet.

Tervisekassa saab andmete abil jälgida, et pakutav raviteenus vastab ravi rahastamise nõuetele

ning tehtavad tegevused on põhjendatud ja tulemuslikud. Kvaliteedi mõõtmine ja

tulemuspõhine rahastamine tähendavad ühtlasi, et ka raviasutustele on selge, millist tulemust

neilt oodatakse ning neil tekib võimalus jooksvalt jälgida oma kvaliteedinõuete täitmist.

Esimeses järjekorras on plaanis kasutada kliinilisi näitajaid raviteekondade hindamisel ning

pakkuda andmepõhiseid töölaudu perearstidele ja kiirabidele.

2. Vähendada raviraha raiskamist ja suunata rohkem ressursse ravi kättesaadavuse

parandamisse.

Tõhus järelevalve raviraha kasutamise üle toetab ravirahade eesmärgipärast kasutamist. Kui

tehnilised kontrollid on automatiseeritud (nt kas arvele vastav kanne on TIS-i tehtud ja kas

raviarvel on samad teenused, mis TIS-is), vabaneb Tervisekassa järelevalveressurssi, et jälgida

ka raviteenuste sisulisi tingimusi (kas soodusravimi või protseduuri jaoks nõutav kliiniline nõue

on täidetud).

3. Tagada tervishoius kvaliteetsed ja usaldusväärsed andmed planeerimiseks.

Kui käsitleme kolme tervishoiu andmekogu ühe tervikuna ja loome andmekogude vahele

ristkontrollid, paranevad andmete esitamise distsipliin ja andmekvaliteet. See tähendab, et

tervishoiuteenuste planeerimisel ja muudatuste kavandamisel saab keskenduda eelkõige

sisulisele vajadusele ja teenusedisainile.

4. Toetada patsiendi raviprotsessi kvaliteetsete andmetega.

Vaja on kasutada olemasolevaid andmeid maksimaalselt ning seeläbi vähendada inimesele

teenuse saamisel tekitatavat ebamugavust ja ebaselgust. Vajalikud tehnilised lahendused selleks

on olemas, kuid praegu puuduvad andmekogude vahel ristkontrollid ja järelevalve, mistõttu on

andmete edastamise distsipliin ebaühtlane. Kontrollide kasutuselevõtul on positiivne mõju

andmekvaliteedile, seeläbi saavad arstid vajaliku info varasemate uuringute kohta kiirelt ja

piisava detailsusega kätte ning puudub vajadus tellida sama analüüs uuesti.

5. Tagada kvaliteetsete andmetega vundament tulemuspõhisele rahastusele liikumiseks.

Tervishoiu rahastuses tervikuna saab järk-järgult liikuda kulupõhiselt tulemuspõhisele

rahastusele. Tulemuspõhine rahastus suunab TTO-sid osutama kvaliteetsemat raviteenust.

Kvaliteetsed andmed on võtmetegur selle eesmärgi saavutamiseks. Tulemuspõhise rahastamise

üks näide on raviteekond, mille rakendamisega Tervisekassa on juba alustanud (nt

endoproteesimise ja insuldi raviteekonnad) ning teise näitena võib välja tuua perearstide

rahastamise, mis on seotud nimistus olevate isikute tervisenäitajate ja kasutatavate ravimitega

(vaktsineerimine, krooniliste haiguste jälgimine ja ravi). Tervisekassa soovib süsteemselt võtta

ravi kvaliteedi rahastamise aluseks.

6. Vähendada TTO-de halduskoormust andmete edastamisel.

Tulevikus saab Tervisekassa moodustada arveid TIS-i esitatud andmete alusel. Eesmärk on, et

TTO-d saaksid esitada tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid ühe korra – see vähendab

koormust andmete esitamisel.

7. Käsitleda terviseandmeid ühtse tervikuna.

TIS-i, KIRST-u ja RETS-i ühendamisel vähendatakse Eestis andmete ja nendega seotud

tööprotsesside dubleerimist eri asutustes. Samas võimaldab see valdkonnas suuremat arengut

ja koostööd, kuna väheneb segadus, kes milliseid andmeid haldab ning missugustel põhimõtetel

6

on võimalik saada juurdepääs andmetele statistika, uuringute ja teadustöö tegemiseks.

Terviseandmete ühtne käsitlus võimaldab tagada jätkusuutlikumalt infoturvet ja andmekaitset.

8. Vähendada bürokraatiat õigusruumi korrastamise abil.

Eesmärk on vähendada üha ulatuslikumas terviseandmete kasutuses õigusruumi loomise ja

ajakohastamise bürokraatiat. Andmekorraldust reguleeriv õigusruum peab toetama

andmekogule seatud ülesannete täitmist parimal viisil, olles samal ajal jätkusuutlik ja

jõukohane. Uute lahenduste loomisel saab keskenduda lahenduse sisule, mitte üha kasvava

keerukusega õigusruumi küsimustele.

9. Tagada TTO-de ülene doonorsugurakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate

laste arvu jälgitavus vastavalt KVEKS §-le 13.

Andmete kesksesse andmekogusse kogumine võimaldab väljastada kunstliku viljastamise teel

sündinud lapsele tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilisi ja sotsiaalseid

andmeid. Samuti võimaldab see automatiseerida sugurakkude ja embrüote hankimise,

käitlemise ja viljatusravitsüklite aruande koostamist Ravimiametile ning kasutada kogutud

andmeid rahvusvahelise statistika jaoks. Kogutud andmete alusel on võimalik teha

viljatusraviga seotud statistikat ja jagada saadud teavet avalikkusega, väljastada kogutud

andmeid teadusuuringuteks, saada teavet sugurakkude säilitaja, partneri, mittepartnerist

annetaja või anonüümse annetaja surma fakti ning vajaduse korral ka surma põhjuse kohta.

SoM-i tehtud analüüsi „Laste saamise ja kasvatamise toetamine“ kohaselt on Eestis aastatel

2019–2023 kunstliku viljastamise abil sündinud kokku ligi 3300 last, mis moodustab 5,4%

kõigist elussündidest sel ajavahemikul ning on aja jooksul märgatavalt kasvanud.4 Seega on

kvaliteetse ja kättesaadava teenuse tagamine muutunud veelgi olulisemaks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is, IGUS-is,

KVEKS-is, LKindlS-is, RavS-is, RaKS-is, TerKS-is, TOKVS-is ning tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses. Viimases paragrahvis on

sätestatud seaduse jõustumise aeg.

3.1. TTKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTKS § 264 lõike 7 esimeses lauses viidet TTKS §-le 593

ning asendatakse viide lõikele 21 viitega lõikele 4. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2

tehtava muudatusega ning vajalik seoses viidatava sätte asukoha muutumisega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 508 lõike 3 punkt 5. Muudatus on

vajalik andmekogude ühendamise tõttu. Retseptiandmeid töödeldakse piiriülesel

andmevahetusplatvormil ka edaspidi, kuid andmekogude ühendamise tulemusena on nimetatud

andmekoosseis edaspidi TIS-i osa ning retseptikeskuse eraldi nimetamine ei ole vajalik.

Tegemist on tehnilise muudatusega.

4 Laste saamise ja kasvatamise toetamine_analüüs ja ettepanekud.pdf.

7

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TTKS §-e 591–593, et TIS-i pidamise eesmärk,

andmekoosseis, säilitustähtajad, andmete edastamine ja andmetele juurdepääsu võimaldamine

hõlmaksid senise KIRST-u ja RETS-i pidamisega seonduvat ning TIS-i regulatsiooni

ületoodavaid sätteid.

TTKS § 591 lõige 1 sätestab TIS-i pidamiseeesmärgid. Loetletud viis eesmärki koondavad

senise kolme andmekogu, s.o TIS-i, KIRST-u ja RETS-i pidamisega seotud ülesanded, mis seni

olid sätestatud vastavalt TTKS § 591 lõikes 1, TerKS §-s 461 ja RavS §-s 81. Loetelu on

järjestatud sisupõhiselt. Ühtne andmekogu eesmärk võrreldes kehtivate andmekogude pidamise

eesmärkidega kogumina oluliselt ei muutu, kuid sõnastusi on täpsustatud.Kehtivaid TIS-i

eesmärke on eeltoodust tulenevalt täiendatud kahe eesmärgiga punktides 3 ja 4. Kehtiva sätte

ülesehitust on muudetud: varasem seotud tekst on asendatud punktidena esitatud loeteluga, mis

muudab regulatsiooni ülesehituse selgemaks ja eristatavamaks.

Punkt 1 võetakse muutumatul kujul üle kehtivast TTKS § 591 lõike 1 sõnastusest.

Punktis 2 on patsiendi mõiste asendatud isiku mõistega. Muudatus on vajalik, sest

andmekogude ühendamisel töödeldakse ja kaitstakse ka selliste isikute isikuandmeid, kellel ei

ole patsiendi staatust TTKS § 31 tähenduses, näiteks ravikindlustatuse, hüvitiste või

tervishoiuteenuste korraldamisega seotud toimingutes. Patsient TTKS-i tähenduses on füüsiline

isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust. Senise KIRST-u andmed

hõlmavad ka isikuid, kes ei mahu patsiendi mõiste definitsiooni alla. KIRST-us on ka nende

isikute andmed, kellel on tekkinud õigus ravikindlustatusele (alused sätestatud RaKS-is), kuid

kes ei pruugi olla patsiendid. Mõiste „isik“ kasutamine tagab regulatsiooni kooskõla andmete

tegeliku kasutusulatusega ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. Terminit „patsient“ kasutatakse

peatükis edaspidi juhtudel, kui sätestatud õigused kaasnevad üksnes patsiendiks olemisega.

Punkt 3 on lisatud andmekogu pidamise eesmärkide loetellu tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-

iga. TerKS § 461 sätestab, et KIRST-u peetakse seadusest tulenevate Tervisekassa avalike

ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine,

tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste

korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt RaKS-ile, RavS-ile, TTKS-ile ja

muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele. Selle eesmärgi

ületoomisel TIS-i pidamise eesmärkide hulka on välja jäetud viited eriseadustele ja muudele

õigusaktidele ning eelarvele, sest need ei ole TIS-i pidamise eesmärkide sätestamisel

asjakohased.

Punkt 4 on lisatud andmekogu pidamise eesmärkide loetellu seoses RETS-i liitmisega TIS-iga.

RavS § 81 lõige 1 sätestab, et retseptikeskus on retseptide ja meditsiiniseadme kaartide

väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel

kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud

andmekogu, mille eesmärk on tagada retseptiravimeid kasutavate isikute tervise kaitse ja

järelevalve ravimite väljastamise õigsuse ja põhjendatuse üle ning luua riigile võimalused

ravimistatistika tegemiseks. Ka siin on sõnastust täpsustatud vastavalt senisele TIS-i pidamise

eesmärkide sätestamise loogikale. Uues sõnastuses on eesmärgina nimetatud retsepti ja

meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine, ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine, ravimi- ja

meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamine.

8

Varasemas sõnastuses kasutatud sõna „töötlemine“ on asendatud sõnadega „ravimi ja

meditsiiniseadme väljastamine“. Muudatus on tehtud, et sisustada varem ebamäärane eesmärk

sisuga, milleks andmete töötlemine on sisuliselt vajalik.

Lisaks on eesmärgi sõnastuses eristatud ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamist ning

täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamist, mis on sisuliselt kaks erinevat

hüvitise liiki. Ravimi‑ ja meditsiiniseadme hüvitis on ravikindlustushüvitis, mille raames tasub

Tervisekassa osa soodusretseptiga ostetud ravimi või meditsiiniseadme maksumusest juba

ostuhetkel vastavalt kehtivale soodustusmäärale. Täiendav ravimi‑ ja meditsiiniseadmehüvitis

on lisahüvitis, mille eesmärk on vähendada kindlustatud isiku suurt omaosalust juhul, kui tema

aastased kulutused Tervisekassa soodustusega ravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad

seaduses sätestatud piirmäärad. Täiendav hüvitis rakendub automaatselt ning kompenseerib osa

vältimatust omaosalusest suuremate kulutuste korral.

Kehtiva RavS § 81 lõike 1 sõnastusega võrreldes on TIS-i eesmärgi sõnastamisel ära jäetud

järelevalve eesmärk, sest järelevalve ei ole andmekogu pidamise esmane eesmärk. RavS § 100

lõikes 1 nimetatud riikliku ja haldusjärelevalve asutustele ning TTKS § 60 lõikes 1 nimetatud

riikliku järelevalve asutusele võimaldatakse regulaarne juurdepääs TIS-i andmetele siis, kui see

on seaduses ette nähtud. Selle kordamine TIS-i pidamise eesmärgina ei ole vajalik.

RavS § 81 lõike 1 kehtivas sõnastuses sisaldunud isikute tervise kaitse tagamise ja

ravimistatistika tegemise eesmärk sisaldub uue sätte punktis 5. Seega on RETS-i pidamise

sisulised eesmärgid, välja arvatud järelevalve, üle toodud TIS-i pidamise eesmärkide hulka.

Punktis 5 on täpsustatud rahvastiku tervise kaitsega seotud eesmärki tulenevalt andmekogude

ühendamisest – varasem tervisestatistika tegemise ülesanne on sõnastatud järgmiselt:

„tervishoiuvaldkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine“. Täpsustus on vajalik, sest

lisaks tervishoiustatistikale ja analüüsidele töödeldakse ühendatud andmekogu andmeid

edaspidi ka ravimite ja meditsiiniseadmete ning Tervisekassa avalike ülesannetega seotud

statistika ja analüüside tegemiseks. Analüüside all on mõeldud asutuste igapäevast analüütilist

tegevust, seiret ja aruandlust, mitte teadus- ja ajaloouuringuid IKS-i tähenduses.

Lisaks täpsustatakse punktis 5 tervishoiu juhtimise ülesannet ning lisatakse tervishoiu

korraldamise ülesanne. TIS-i pidamise eesmärk hõlmab lisaks tervishoiu juhtimisele ka

tervishoiu korraldust, kuna andmekogude ühendamise tulemusena kasutatakse TIS-i andmeid

TerKS-ist tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. TerKS § 2 kohaselt hõlmab Tervisekassa

roll ka tervishoiuteenuste korraldamist, sealhulgas ravikindlustuse korraldamist,

tervishoiuteenuste eest tasumist, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamist ning

järelevalvet. Nende ülesannete täitmine eeldab operatiivset ja õiguslikult selget alust TIS-is

olevate andmete kasutamiseks. Mõiste „tervishoiu korraldus“ lisamine TIS-i pidamise

eesmärkide hulka tagab õigusselguse ning kajastab korrektselt Tervisekassa tegelikku pädevust

ja vastutust pärast andmekogude ühendamist. Muudatus ei laienda andmete kasutamist uutele

eesmärkidele, vaid täpsustab juba kehtivatest õigusaktidest tulenevat andmete kasutamise alust.

TTKS § 591 lõige 11 sätestab TIS-i andmete õigusliku tähenduse ulatuse, et oleks üheselt selge,

millises ulatuses, millist tähendust andmetele omistatakse. Paragrahvi 591 lõike 4 punktides 22,

6–8 ja 10–12 nimetatud andmetel on õiguslik tähendus, ülejäänud punktides nimetatud

andmetel on informatiivne tähendus. Sätte lisamine on vajalik KIRST-u liitmise tõttu TIS-iga.

See tuleneb kehtiva TerKS § 463 lõikest 4, mis sätestab KIRST-u andmete õigusliku tähenduse.

9

Edaspidi omavad viidatud punktides nimetatud andmed õiguslikku tähendust alates TIS-i

kandmisest.

Andmete õigusliku tähenduse sätestamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et

oleks üheselt mõistetav, milliseid õiguslikke tagajärgi andmete kasutamine kaasa toob ja

milliseid mitte. Õigusnorm ei reguleeri üksnes andmete kogumist ja säilitamist, vaid reguleerib

ka nende rolli õiguslikes otsustusprotsessides. Ilma õiguslikku tähendust määratlemata jääb

ebaselgeks, kas ja millisel määral võivad andmed mõjutada isiku õigusi ja kohustusi või olla

aluseks haldus‑, tsiviil‑ või muude otsuste tegemisel.

Õigusliku tähenduse selgesõnaline sätestamine võimaldab piirata andmete mõju üksnes

seadusandja poolt ette nähtud ulatuses. See aitab vältida olukordi, kus andmetele omistatakse

praktikas suurem kaal või laiem õiguslik toime, kui see on normi eesmärgiga kooskõlas. Eriti

oluline on see isikuandmete, sealhulgas tervise‑ ja sotsiaalandmete puhul, mille kasutamine võib

otseselt mõjutada isiku õigussfääri.

Lisaks loob andmete õigusliku tähenduse määratlemine selguse selles, mis puudutab otsuste

vaidlustatavust ja vastutuse jaotust. Kui on ette teada, milline on andmete õiguslik mõju, saab

isik hinnata, kas ja kuidas andmete alusel tehtud otsust vaidlustada. Samuti võimaldab see

selgemalt määratleda vastutust olukordades, kus andmed osutuvad ebaõigeks, puudulikuks või

ajakohatuks.

Andmete õigusliku tähenduse sätestamine on eriti oluline digitaalses ja automatiseeritud

keskkonnas, kus andmeid kasutatakse infosüsteemides, andmevahetuses ja otsustusprotsesside

toetamiseks. Selge regulatsioon välistab andmete muutumise de facto automaatseteks otsusteks

ilma piisava normatiivse aluseta ning tagab, et andmete kasutamine jääb kontrollitavaks,

läbipaistvaks ja õiguspäraseks.

Lisaks on seoses TerKS § 493 lõike 5 ületoomisega täiendatud lõiget kolmanda lausega.

Tervisekassa andmekogu kanne tehakse TerKS-i kehtiva sõnastuse kohaselt viie kalendripäeva

jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide

Tervisekassasse saabumist. Selleks, et oleks üheselt selge, millal andmetel õiguslik tähendus

tekib, on vaja sätet täiendada täpsustusega, et Tervisekassa kannab dokumentidel olevad

andmed TIS-i ettenähtud viie kalendripäeva jooksul, millest alates on nendel andmetel õiguslik

tähendus.

TTKS § 591 lõige 2 sätestab TIS-i kaasvastutavad töötlejad. Senise KIRST-u ja RETS-i

vastutav töötleja oli Tervisekassa ning TIS-i kaasvastutavad töötlejad olid SoM ja Tervisekassa.

Sisulist muudatust vastutavates töötlejates ei tehta: ühendatud andmekogu kaasvastutavad

töötlejad on SoM ja Tervisekassa. SoM-i ja Tervisekassa vahel on TIS-i pidamiseks sõlmitud

2024. aastal kaasvastutavate töötlejate leping5, mida andmekogude ühendamise korral

täiendatakse, et tagada kaasvastutavate töötlejate omavaheline selge tegelik tööjaotus nii

andmekogu pidamisel kui ka IKÜM-ist tulenevate kohustuste täitmisel.

TTKS § 591 lõikega 3 antakse volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks: andmete

hoidmise, kogumise, väljastamise, rahastamise ja muude korraldusküsimuste täpsem kord

sätestatakse TIS-i põhimääruses, mis hõlmab edaspidi muu hulgas ka KIRST-u ja RETS-i

5 Sotsiaalministeeriumi avalik dokumendiregister.

10

korraldusküsimusi. Loetelu punktide senine nummerdus ei muutu, lõiget täiendatakse

punktiga 61. Sätte sisus on tehtud kolm muudatust.

Punkti 2 on täpsustatud, lisades andmetele juurde sõna „täpsem“. Juhis eelnõude koostamiseks6

näeb ette, et seaduses tuleb andmekogu pidamisel sätestada üldiselt, milliseid isikuandmete

kategooriaid töödeldakse ning mille täpsem loetelu tuleb sätestada põhimääruses. Kuna üldised

kategooriad on TTKS-is juba loetletud, esitatakse andmete täpsem koosseis põhimääruses.

Punktiga 61 on loetellu lisatud andmetöötluse logimise kord. Juhis eelnõude koostamiseks7

näeb ette, et andmekogu logimise kord tuleb sätestada andmekogu põhimääruses. Kuigi TIS-i

põhimäärus juba sätestab infosüsteemi logimise korra, tehakse selguse huvides ka TTKS-is

täpsustus, et põhimääruses selline kord sätestatakse.

Lisakspannakse muudatusega Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas

haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga TIS-i põhimääruse kehtestamiseks. Muudetav

volitusnorm näeb rakendusaktina ette määruse, mis reguleerib valdkonnaspetsiifilisi küsimusi,

mistõttu on volitusnormi muutmisega kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks.

TTKS § 591 lõige 4 sätestab TIS-i uue andmekoosseisu, et kajastada ühendatavate

andmekogude andmeid. Uues sõnastuses on andmete loetelu laiendatud, sõnastust ühtlustatud.

Punktide numeratsioon on maksimaalses ulatuses säilitatud kehtival kujul. Seoses KIRST-u ja

RETS-i andmekoosseisude lisandumisega on mõnes punktis tehtud sisulisi muudatusi ning

lisandunud on punktid 21, 22 ja 6–12, millega seoses on senine punkt 6 „andmetöötluse logid ja

süsteemi teated“ viidud viimaseks, punktiks 13.

Punktis 1 on kasutusele võetud mõiste „üldandmed“. Isiku üldandmed on vastavalt Justiits- ja

Digiministeeriumi 2025. aasta oktoobris antud juhisele kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi,

isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh aadress, emakeel8. Seaduse tasandil piisab

üldandmete nimetamisest, mille täpsem koosseis esitatakse põhimääruse tasandil. Kuigi juhis

seda otsesõnu ette ei näe, loeme ka sünniaja üldandmete hulka, sest olemuslikult on sünniaeg

osa isikukoodis sisalduvast infost. Kodakondsus ei kuulunud varem TIS-i andmete koosseisu,

kuid see lisandub seoses KIRST-u ühendamisega TIS-iga (Tervisekassa andmekogu

põhimääruse § 1 lõike 1 punkt 7). Juhises kinnisesse loetellu vaikimisi kaasa arvatud emakeele

andmeid TIS-is praegu ei töödelda, sest vajadus selleks puudub.

Punktis 1 asendatakse ka sõna „patsient“ sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lisaks on punktis 1 täpsustatud, et töödeldakse ka isiku varasemaid üldandmeid, s.o käesoleval

ajal enam mittekehtivaid andmeid, mis võimaldab töödelda ka rahvastikuregistris olemasolevat

endist isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaega või ka sugu. Teisi varasemaid

üldandmeid ei ole vaja töödelda. Varasemate üldandmete töötlemine on vajalik

tervisedokumentide sidumiseks olukordades, kus isiku identiteeditunnused on muutunud,

näiteks kirikuraamatute paranduste, soovahetuse või lapsendamise tõttu. Ilma varasemate

andmete säilitamiseta kaoks osa isiku varasematest terviseandmetest või seostuks valesti, mis

kujutaks endast olulist patsiendiohutuse riski. Senini kehtestas muutunud andmetele eelnenud

andmete töötlemise võimaluse TTKS § 591 lõige 6. Muudatus, et varasemad üldandmed on

6 Juhis eelnõude koostamiseks.pdf. 7 Juhis eelnõude koostamiseks.pdf. 8 Juhis eelnõude koostamiseks.pdf.

11

toodud kohe üldandmete punkti juurde, on tehtud sätete ühtlustamise ja selguse tagamise

eesmärgil.

Punktis 2 on täpsustatud isiku muude isikuandmete koosseisu, lisades surmaaja ja

arvelduskonto andmed, nagu need on seni olnud KIRST-us. Andmete täpsem koosseis

esitatakse andmekogu põhimääruses. Lisaks asendatakse sõna „patsient“ sõnaga „isik“ (vt

seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta). Eestkostja ja esindaja andmed on viidud punkti 21,

ravikindlustuse andmed punkti 22 ja tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära andmed

punkti 10.

Punktis 21 on eraldi nimetatud seni patsiendi muude andmete all sisaldunud eestkostja või

esindaja andmed. Sõna „andmed“ on asendatud terminiga „üldandmed“, mida on selgitatud

sama lõike punkti 1 selgituses. Eestkostja ja esindaja andmed ei ole käsitatavad isiku muude

andmetena, kuna need ei kirjelda isikut ennast, vaid teist isikut, kellel on seadusest või volitusest

tulenev õigus tegutseda isiku nimel. Tegemist on eraldiseisva õigussuhte andmetega, mis

määravad kindlaks esindusõiguse olemasolu, ulatuse ja kehtivuse. Isiku muud andmed

puudutavad reeglina isiku enda tunnuseid, seisundit või õigusi. Eestkostja ja esindaja andmed

seevastu täidavad funktsionaalset eesmärki, võimaldades tuvastada, kellel on õigus isiku nimel

õigusi teostada või kohustusi täita. Nende andmete töötlemine on vajalik eelkõige õiguspärase

suhtluse ja otsustamise tagamiseks, mitte isiku enda kirjeldamiseks. Seetõttu on loogiline ja

õigusselguse huvides põhjendatud käsitleda eestkostja ja esindaja andmeid eraldi

andmekategooriana, mitte koondada neid isiku muude andmete alla.

Punktiga 22 eristatakse seni patsiendi muude andmete (punkti 2) all sisaldunud ravikindlustuse

andmed eraldi andmekategooriaks. Ravikindlustuse andmeid on edaspidi mõistlik käsitleda

eraldi kategooriana, sest seni KIRST-u koosseisu kuulunud kindlustuskaitse tekkimise,

lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed on edaspidi TIS-i osa (TerKS § 463 lõike 1

punkt 2). See kategooria sisaldab ka RavS § 81 lõike 12 punkti 3 – kindlustuskaitse kehtivuse ja

kaitsega seotud isikuandmed.

Punkte 3–5 ei muudeta, v.a osas, kus punktides 3 ja 41 asendatakse sõna „patsient“ sõnaga

„isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Punkt 6 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (TerKS § 463 lõike 1 punkt 3).

Punkt 7 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (TerKS § 463 lõike 1 punkt 4).

Lisatakse sõnad „ja dokumendid“. Rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks

võivad lisaks andmetele olla ka dokumendid (nt piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise puhul).

Punkt 8 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimääruse

§ 7 lõikes 81 nimetatud andmed). Liitmisel korrigeeritakse ka õigusselguse eesmärgil punkti

sõnastust ning täpsustatakse, et TIS-is töödeldakse isiku kinnipidamisasutuses,

kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise fakti andmeid (algus- ja eeldatav lõppkuupäev,

kinnipidamiskoht ja kui isiku kohta on Tervisekassale esitatud raviarve, siis teave, kas isik viibis

tervishoiuteenuse osutamise ajal kinnipidamiskohast väljaspool). Andmed edastatakse

Tervisekassale juba enne käesoleva eelnõu kohaseid muudatusi ning edastatav andmekoosseis

seejuures ei muutu. Andmekoosseis on andmevälja täpsusega ära nimetatud TIS-i põhimääruse

lisas.

12

Punkt 9 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimääruse

§ 7 lõikes 82 nimetatud andmed). Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 1 punktist 51. Punkti

sõnastust on täpsustatud, et oleks selgem, milliseid andmeid töödeldakse.

Punkt 10 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga. Tervisekassa korraldab

ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud

teiste ülesannete täitmist (TerKS § 2 lg 2 p 1). Ülesanded on täpsemalt reguleeritud erinevates

seadustes (nt TTKS, RaKS). Üheks viidatud Tervisekassa ülesannete täitmise väljenduseks on

andmete tagamine raviasutustele, et need ei võtaks kindlustatud isikutelt rohkem visiiditasu, kui

seadus ette näeb. RaKS § 67 lõike 3 kohaselt ei tohi Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu

sõlminud TTO (s.o raviasutus) nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu

kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja

meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui RaKS 6. jaos

sätestatud alustel ja ulatuses – see tähendab, et visiiditasu võib võtta üksnes RaKS-is sätestatud

ulatuses. Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 1 punktist 52.

Punkt 11 lisatakse tulenevalt RETS-i liitmisest TIS-iga (RavS § 81 lõike 12 punkt 1). Lisatud

on sõna „ravimi“, sest väljakirjutatud retsepti alusel väljastatakse ravimit, mitte retsepti.

Tegemist on keelelise parandusega.

Punkt 12 lisatakse tulenevalt RETS-i liitmisest TIS-iga (RavS § 81 lõike 12 punkt 2). Lisatud

on sõna „meditsiiniseadme“, sest väljakirjutatud meditsiiniseadme kaardi alusel väljastatakse

meditsiiniseade. Tegemist on keelelise parandusega.

Punkti 13 ei muudeta, kuid on uuesti nummerdatud lähtuvalt loogikast, et logid ja süsteemi

teated ei peaks paiknema sisupunktidest eespool.

TTKS § 591 lõige 5 sätestab andmete säilitamise tähtajad. Lõike 5 esimese lause kohaselt

säilitatakse TIS-is andmeid tähtajatult, välja arvatud sama lõike teises lauses loetletud erisused.

Üldreeglis sisulist muudatust võrreldes kehtiva õigusega ei tehta. Muudatusega viiakse kehtivas

seaduses olev säilitustähtaja üldreegel (tähtajatus) ja erandid eraldi lausetesse, et viitamine

üldreeglile oleks hõlpsam. Ka vastavalt HÕNTE käsiraamatule (§ 24 komm 3) peaks üks lause

sisaldama üht käitumisjuhist või reeglit.

Andmekogude ühendamisega kaasneb eelnõuga senise RETS-i andmete säilitusaja sisuline

muudatus seitsmelt aastalt tähtajatule ning uutele (alates 01.01.2028) viljatusravi ja

sugurakudoonorluse andmetele sätestatakse samuti tähtajatu säilitamise tähtaeg:

• Tulenevalt RETS-i ühendamisest TIS-iga antakse ka RETS-i andmetele TIS-is säilitamise

tähtaeg. RETS-i andmete säilitamise tähtaeg on kehtiva RavS § 81 lõike 11 kohaselt seitse

aastat. Praegu säilitatakse TIS-is osalist infot retseptide ja ravimisoovituste kohta epikriisi

koosseisus tähtajatult koos ülejäänud ravidokumentidega, kuid see info ei ole terviklik.

Retsept on ainus usaldusväärne infoallikas selle kohta, milline ravim on inimesele määratud

ja milliseid ravimisoovitusi on talle antud. Teave inimesele määratud ravimite ja

ravimisoovituste kohta on vajalik tervishoiutöötajale patsiendi edasise raviprotsessi jaoks,

näiteks pikaajalise kroonilise haiguse korral. Info väljakirjutatud retseptide ja

ravimisoovituste kohta on oluline patsiendiohutuse tagamiseks ja võimalike ravivigade

tuvastamiseks. Kasutatud ravimid ja inimese tervisetulemid on oluline sisend

raviteekondade analüüsiks. Selle alusel arvutatakse optimaalsemaid ja efektiivsemaid viise

ravi korraldamiseks ning planeeritakse ennetustegevusi. Retsept on oluline teadus- ja

analüüsiväärtusega andmeallikas. Retrospektiivsete kohortuuringute tegemiseks nii teadus-

13

kui ka ametiasutustes on vajalik juurdepääs andmetele, mis ulatuvad oluliselt kaugemale kui

seitse aastat. Vanemate andmete olemasolu võimaldab hinnata pikaajaliste ravitrendide ja

ravimikasutuse mõjusid rahvastiku tervisele ning kujundada tõenduspõhiseid

tervisepoliitika otsuseid. Ka patsiendil on ootus saada terviklikku ülevaadet talle osutatud

tervishoiuteenustest, sealhulgas talle kirjutatud ravimist ja sellest, kuidas ravimit tarvitada.

Retsept on üks ravidokument teiste kõrval ning vajab samaväärset käsitlust andmete

säilitamisel. Retsepti andmetega koos on vaja säilitada ka ravimi väljaostmise andmeid. Arst

võib küll ravimi välja kirjutada, kuid patsient ei pruugi seda välja osta, mistõttu ei taga ainult

ravimi väljakirjutamise andmete säilitamine soovitud tulemust. Ravisoostumise ja

ravijärgimuse seisukohast on oluline, et arst teab, kas patsient ravi järgib, ja oskab sellele

vastavalt ravimiskeemi muuta. Andmekogude ühendamisel säilitatakse ka retsepti andmeid

teiste ravidokumentidega analoogselt tähtajatult ja terviklikult. See kehtib retseptiandmetele

tagasiulatuvalt, st ka nendele andmetele, mis on juba kogutud.

• Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete säilitamisele erisust ei seata, see

tähendab, et kohaldub tähtajatu säilitamise nõue. Neid andmeid säilitatakse tähtajatult, kuna

andmete kättesaadavus peab olema doonormaterjalist kunstliku viljastamise teel sündinud

isikule tagatud, kui hilisemas eas avastatakse tal pärilikke haigusi või terviseseisundeid.

Lisaks on andmete jälgitavus vajalik teiste sama doonori materjalist sündinud isikute ja

doonori teavitamiseks, materjali tagasikutsumiseks ning ühelt doonorilt sündivate laste

piirmäärast kinnipidamiseks. Kuna tegemist on aktiivselt areneva valdkonnaga, on

spetsialistide soov teha suuremat koostööd teadlastega, et edendada valdkonna arengut ja

saada paremaid ravitulemusi. See tähendab, et tagatud peab olema võimekus väljastada

viljatusraviteenuse osutamise raames kogutud andmeid teadusuuringuteks ja seda ka pikema

perioodiga tagasiulatavalt.

Lõike 5 teine lausesätestab andmete säilitamise tähtaja erisused. Punktide senine numeratsioon

säilitatakse, v.a viimane punkt (logid), mis viiakse viimaseks, punktiks 8, kuivõrd loetelu

täiendatakse punktidega 4–7.

Punktist 1 (kehtiva TTKS § 591 lõike 5 punkt 1) jäetakse välja kiirabikaardi andmed, mistõttu

kohaldub lõikes 5 sätestatud üldregulatsioon. See tähendab, et eelnõuga muudetakse kehtivat

kiirabikaardi säilitustähtaega. Kiirabikaartide säilitustähtaeg kehtiva TTKS § 591 lõike 5

punkti 1 järgi on viis aastat, mille seadmise alusel oli eeldus, et kiirabikaardile järgneb alati

epikriis, kus on detailselt kirjeldatud juhtumi asjaolusid ja mida säilitatakse tähtajatult. Epikriis

koostatakse siis, kui inimene on viidud kiirabiga haiglasse ja jäetud haiglaravile. Kiirabikaart

dokumenteerib patsiendi terviseseisundi kriitilises ja sageli eluohtlikus faasis, mis on edasise

diagnoosimise ja ravi järjepidevuse seisukohalt asendamatu väärtusega infoallikas. Kuna paljud

kroonilised seisundid või korduvad ägenemised vajavad retrospektiivset analüüsi aastakümnete

lõikes, on andmete kättesaadavus vältimatu patsiendi eluliste huvide kaitseks. Praegused

juhised ei näe ette ja puudub ka vajadus, et kiirabikaardil olev info tuleks kanda alati epikriisile,

mistõttu seda iga kord ei tehta. Kiirabikaart on seetõttu ainus dokument, kus on detailselt

kirjeldatud juhtumit ja kiirabi osutatud teenuse asjaolusid. Tervishoiutöötajal on vaja

terviklikku ülevaadet kõigist inimesele osutatud tervishoiuteenustest, et pakkuda talle parimat

ravi. Terviklik ülevaade on vajalik ka patsiendi ohutuse tagamiseks ja ravivigade tuvastamiseks.

Viieaastane säilitustähtaeg on vastuolus patsiendi õigusega tõhusale õiguskaitsele, kuna paljud

tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused või hilisest diagnoosimisest tulenevad

kahjunõuded võivad ilmneda alles pärast selle tähtaja möödumist. Andmete enneaegne

hävitamine muudaks võimatuks objektiivse tõendamise ja ravikvaliteedi tagantjärele hindamise.

Lisaks ei võimalda praegune 5-aastane säilitustähtaeg hinnata kiirabi kasutamise pikaajalist

dünaamikat ega planeerida tervishoiuteenuseid tõhusalt. Pikaajalised andmed on olulised, et

14

analüüsida kiirabiteenuse koormuse ja kasutusmustrite muutumist ajas ning seeläbi kavandada

ressursside jaotust – näiteks hinnata, kuhu oleks vaja rajada uusi kiirabibaase või lisada

brigaade. Kiirabikaartide info koos ülejäänud tervisedokumentidega on vajalik

tervishoiuteenuste ja ressursside strateegiliseks planeerimiseks, inimese raviteekondade

optimeerimiseks ning leidmaks võimalusi selliste juhtumite ennetamiseks. Seega toetab

säilitustähtaja pikendamine IKÜM-i põhjenduspunktis 157 nimetatud avalikku huvi

rahvatervise valdkonnas. Pikaajalised andmeread on aluseks tõenduspõhisele

tervishoiupoliitikale, võimaldades tuvastada regionaalseid terviseriske ja optimeerida

ressursside jaotust riiklikul tasandil. Kiirabikaart on oluline osa inimese ravidokumentidest,

sisaldades eelkõige infot seisunditest, mis on vajanud kiiret sekkumist. Seetõttu on

kiirabikaartidel olev info oluline teiste tervisedokumentide kõrval ning vajab analoogset

säilitamist. Kiirabikaartide andmeid säilitatakse ühendatud andmekogu tingimustes edaspidi

tähtajatult.

Punkte 2 ja 3 ei muudeta.

Punkt 31 jäetakse loetelust välja ja luuakse üleminekusäte (eelnõu § 1 p 10). Säilitustähtaegades

ei tooda enam esile vastavustõendite säilitustähtaja erisust. COVID-19 pandeemia ajal välja

töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud eraldi

käsitlemiseks. Praegu väljastatakse üksikuid selliseid vastavustõendeid, kuid praktilist väärtust

neil ei ole – neid ei saa kuskil praktikas kasutada. Seni esitatud vastavustõendeid säilitatakse

vastavalt kehtivale seadusele kaks aastat, kuid juurde neid enam pärast muudatuse jõustumist ei

teki – TEHIK sulgeb seaduse jõustumisel seda võimaldava tehnilise teenuse. Selle erisuse

kaotamine ei mõjuta immuniseerimise andmete säilitamist TIS-is, mida jätkuvalt säilitatakse

tähtajatult.

Punktid 4 ja 5 on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Ravikindlustuse andmete

ning rahalise ja mitterahalise ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks olevate andmete

säilitamise tähtaeg on kehtiva TerKS § 463 lõike 2 kohaselt 75 aastat andmekogusse kandmisest

või 30 aastat isiku surmast – sama säilitustähtaeg tuuakse TTKS-i andmekogude ühendamise

tulemusena üle. Sisulist muudatust nende andmete säilitamises ei tehta. Tervishoiuteenuse

osutamisega seotud andmete säilitamise tähtajad vaadati üle isikuandmete kaitse seaduse

rakendamise seaduse9 menetlemise käigus. Kõnealuste andmete säilitamisel järgitakse IKÜM

artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse, andmeminimeerimise ja

säilitamise piirangu põhimõtet (art 5 lg 1 p-d b, c ja e). Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb

IKÜM artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e (õigusaktist tuleneva kohustuse täitmine ja avalikes

huvides oleva ülesande täitmine) ning eriliigiliste isikuandmete puhul artikli 9 lõike 2 punktidest

h ja i (tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi toimimine ning avalik huvi rahvatervise

valdkonnas). Ravikindlustuse ja hüvitistega seotud andmete säilitamine on vajalik

ravikindlustussüsteemi toimimise, hüvitiste õiguspärase määramise ja maksmise, järelevalve,

auditi ning vaidluste lahendamise tagamiseks.

Säilitustähtaja määramisel on arvesse võetud maksimaalseid võimalikke nõuete aegumise

tähtaegu ja tõendamisvajadust. Lepingu kontekstis on võimalik nõuete esitamise tähtaeg

sätestatud eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 771. Lepingulisest nõudest pikema tähtaja (s.o

5 aastat) aegumine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lõikest 2 tulenevalt

9 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus (778 SE). Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-

17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus.

15

30 aastat. Nimetatud 30-aastane aegumistähtaeg võib kohalduda nii lepingulistele kui ka

deliktilistele nõuetele, sealhulgas tervisekahju või surma põhjustamisega seotud nõuetele.

Ravikindlustuse andmed ja ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks olevad andmed võivad

olla vajalikud:

• hüvitiste määramise, ümberarvestuse, tagasinõuete ja regressinõuete lahendamiseks;

• tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju, tervisekahjustuse või surma asjaolude

tuvastamiseks ja tõendamiseks;

• järelevalve-, vaide- ja kohtumenetluste läbiviimiseks;

• riigivastutuse ja kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks;

• auditi ja kontrolli tegemiseks avalikes huvides.

Arvestada tuleb, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju või raske tervisekahjustuse

tuvastamine võib toimuda pika aja möödumisel ning andmed võivad olla vajalikud ka

kriminaalmenetluses. Näiteks, raske tervisekahjustuse tekitamisega seotud asjaolude

hindamisel (KarS § 118) võib tõendamisvajadus ulatuda pika ajavahemiku taha. Seetõttu on

põhjendatud, et andmeid säilitatakse piisava aja jooksul, mis võimaldab tagada tõendite

olemasolu võimalike tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste jaoks.

Seaduses sätestatud säilitustähtaeg on vajalik ja proportsionaalne, arvestades:

• kuni 30-aastast aegumistähtaega võimalike nõuete esitamiseks (TsÜS § 153 lg 2);

• tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju või surma asjaolude hilisemat tuvastamist;

• pärijate või teiste õigustatud isikute võimalikke nõudeid;

• riigi ja tervishoiusüsteemi järelevalve- ja vastutuskohustust.

Isiku surma korral piiratakse säilitustähtaega 30 aastaga, kuna pärast seda ei ole andmete

säilitamine isikut tuvastaval kujul enam üldjuhul vajalik võimalike nõuete ega menetluste jaoks.

Punktid 4 ja 5 on esitatud kahe eraldiseisva punktina, sest eelnõus on ravikindlustuse andmed,

mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed ja rahaliste

ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed ja dokumendid nimetatud eraldi

andmekategooriatena. Samuti parandab kahe eraldiseisva punkti esitamine sätete loetavust.

Punkt 6 on lisatud erisus kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibiva

isiku andmete säilitamise tähtajale. Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 21 punktist 1.

Punkt 7 on lisatud erisus tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalike andmete säilitamisele.

Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 21 punktist 2. Punkti sõnastusest on välja jäetud täpsustus

„nende andmekogusse kandmisest arvates“, sest see selgub juba lõike esimesest lausest, mille

suhtes teine lause teeb erandeid. Seetõttu on täpsustus ebavajalik ning tekitab arusaamatust

sama lõike teiste punktide tõlgendamisel, kus üldjuhul seda täpsustust lisatud ei ole.

Punkti 8 (endine punkt 4) on täiendatud sõnadega „ja alusandmeid“ seoses KIRST-u

lisandumisega (TerKS 463 lõike 21 punkt 3).

TTKS §-s 591 lõige 6 onendine sama paragrahvi lõige 7 ja selle sisu ei muudeta. Numeratsiooni

muudatus on tingitud senise TTKS § 591 lõike 6 sisu üleviimisest sama paragrahvi lõikes 4

sätestatud andmekooseisu.

16

TTKS §-s 592 sätestatakse, millistel osapooltel on kohustus ja õigus andmeid TIS-i esitada.

Kohustus andmeid TIS-i esitada säilib kõigil osapooltel, kellel on see kohustus kehtivas

õigusruumis. Sama kehtib ka nendele osapooltele, kes seni on andmeid edastanud KIRST-u ja

RETS-i. Viimati nimetatute jaoks muutub juriidiline andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus,

kuid sisulist muudatust selle eelnõuga andmete esitamisel nimetatud andmekogude ühendamisel

ei kaasne. TTO-dele lisandub kohustus esitada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud

andmeid, mille andmekoosseisu täpsustatakse lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. Kehtivate

punktide numeratsiooni ei ole muudetud, kuid loetelu on täiendatud punktidega 4–6.

Lõike 1 punktide 1 ja 2 sisu muudetud ei ole, täpsustatud on üksnes sõnastust.

Lõike 1 punktist 3 on välja jäetud tekstiosa „ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse

alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks“. Nimetatud tekstiosa

säilitamine ei ole vajalik, sest tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamine on nimetatud

juba TIS-i pidamise eesmärkide seas. Nimetatud sättes ei defineerita eesmärke, milleks TIS-i

andmeid töödeldakse, vaid TTO-de kohustused andmeid esitada koos viitega seotud seaduse

sätetele või volitusnormidele.

Lõike 1 punkt 4 (raviarved)on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kui varem

esitasid TTO-d info raviarvete kohta KIRST-u vastavalt põhimääruse § 7 lõikele 4, siis edaspidi

esitatakse need andmed TIS-i vastavalt RaKS §-le 32. Sisulist muudatust TTO jaoks ei ole –

muutub vaid andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus.

RaKS § 32 sätestab Tervisekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise aluse ning sellega seotud raviarvelduse korra, mille raames TTO-l tekib kohustus

esitada Tervisekassale raviarved. Nimetatud normi alusel kehtestatakse täpsem kord ja

tingimused Tervisekassa poolt tasu maksmise kohta ning sellest tulenevalt ka raviarvelduseks

vajalike andmete esitamise kohustus. Kuivõrd raviarve on alusdokumendiks, millele tuginedes

Tervisekassa teeb otsuse tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohta, hõlmab RaKS § 32

kohaldamine kõiki andmeid, mis on vajalikud raviarve kontrollimiseks, põhjendatuse

hindamiseks ja tasu arvutamiseks. Seega tuleneb samast õiguslikust alusest ka TTO kohustus

esitada raviarvelduse käigus kogu andmekoosseis, mis on vajalik tasu maksmise otsuse

tegemiseks, sh andmed osutatud teenuse, patsiendi, teenuse osutamise aja ja mahu ning tasu

arvestamise aluste kohta.

Seaduse tasandil ei ole andmekoosseise ammendavalt loetletud üksikute väljadena, vaid need

on määratletud funktsionaalselt – andmed, mis on vajalikud Tervisekassa poolt

ravikindlustushüvitise määramiseks ja teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks.

Konkreetne andmete koosseis tuleb RaKS § 32 alusel kehtestatud rakendusaktist ning

Tervisekassa ja TTO vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingutest. Selline regulatsioon tagab

paindlikkuse ja võimaldab ajakohastada raviarvelduseks vajalike andmete koosseisu seadust

muutmata, kuid samas on andmete töötlemise alus selgelt ja piisavalt määratletud RaKS §-s 32.

Lõike 1 punkt 5 (retseptid ja meditsiiniseadme kaardid)on lisatud tulenevalt RETS-i

ühendamisest TIS-iga. Kui varem esitasid TTO-d retsepti väljakirjutamise andmed RETS-i

(RavS § 81 lõike 4 punktid 1 ja 2, lõike 6 esimene lause ja lõige 7), siis edaspidi esitatakse need

andmed TIS-i vastavalt TIS-i põhimäärusele. Seni kasutatud tekstiosad „töötlema läbi

retseptikeskuse“ ja „salvestatakse retseptikeskuses“ asendatakse tekstiosaga „kohustus edastada

andmed“. Sõnastuse muutmine ei too TTO jaoks kaasa kohustuse sisulist muudatust, tegemist

on sõnastuse ühtlustamisega.

17

Lõike 1 punkt 6 (töövõimetuslehed) on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kui

seni on TTO esitanud andmed töövõimetuslehtede kohta KIRST-u, siis edaspidi esitatakse need

andmed TIS-i vastavalt RaKS §-le 52. Sisulist muudatust TTO jaoks ei ole.

Lõike 11 punktist 1 jäetakse välja kitsendav tekstiosa selle kohta, millisel juhul surma põhjuse

andmed TIS-i esitatakse. Surma põhjuse info esitatakse TIS-i igal juhul, kui surma fakt on

tuvastatud, vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele. Lisatud on täpsustavad viited

sätetele, mis reguleerivad seda andmete esitamist eriseaduses. Punktis 2 sisulisi muudatusi ei

tehta. Mõlema punkti sõnastust on ühtlustamise eesmärgil muudetud.

Lõige 12 on lisatud tulenevalt KIRST-u ja RETS-i ühendamisest TIS-iga. See sätestab nende

osapoolte kohustuse, kes ei ole TTO-d, edastada andmeid TIS-i. Loetelu on esitatud

tähestikulises järjekorras.

Lõike 12 punkt 1 tuleneb RETS-i ühendamisest TIS-iga. Sõnastust on võrreldes kehtiva RavS-

iga (§ 81 lõiked 5 ja 11) muudetud. Uus sõnastus koondab ühte punkti ravimi väljastamisega

seotud andmete esitamise kohustuse (ravimi müügiandmed) ja kehtivas § 81 lõikes 11 sätestatud

erisuse olukorras, kus apteeki jõuab paberretsept, ning välisriigis väljastatud retsepti puhul

seonduvate dokumentide andmed. Säte on sisuliselt üle võetud kehtival kujul, kuid sellest on

välja jäetud lõike viimane lause „Kui retseptikeskuse kasutamine ei ole võimalik, sisestatakse

andmed mõistliku aja jooksul.“ Täpsustuse kordamine ei ole seaduse tasemel vajalik, kuna

ravimi väljastamise andmed tuleb esitada viivitamata ning infosüsteemi ajutise mittetoimimise

korral esitatakse andmed esimesel tehniliselt võimalikul hetkel vastavalt üldistele andmete

esitamise põhimõtetele. Samuti on välja jäetud sõna „vormikohase“, sest täpsustus ei enam

asjakohane ega vajalik.

Lõike 12 punkti 2 (endine TTKS § 592 lõige 14) sõnastust on ühtlustatud ja see on viidud ühe

punktina lõikesse 5, kus on nimetatud teised isikud, kellel on kohustus TIS-i andmeid esitada.

Lõike 12 punkt 3 tuleneb KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Vastavalt RaKS-ile esitavad

ravikindlustuse aluseks olevaid andmeid mitmed osapooled, sealhulgas Eesti Töötukassa,

Haridus- ja Teadusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, äriregister jt.

Andmeandjate loetelu esitatakse TIS-i põhimääruses.

Lõike 12 punkt 4 tuleneb KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kindlustatud isiku eest

sotsiaalmaksu maksja esitab RaKS § 53 alusel andmed ajutise töövõimetuse hüvitise

määramiseks ja maksmiseks.

Lõike 12 punkt 5 tuleneb RETS-i ühendamisest TIS-iga. Meditsiiniseadme väljastajal on

kohustus andmeid esitada RavS § 81 lõike 4 punkti 3 ja lõike 6 teise lause kohaselt. Sisulist

muudatust meditsiiniseadme väljastaja jaoks andmete esitamisel ei ole – muutub vastuvõtva

andmekogu nimetus.

Lõikesse 13 on koondatud kõik osapooled, kellel on õigus, mitte kohustus, esitada andmeid TIS-

i. See lõige koondab endised TTKS § 592 lõiked 12 ja 13 ning uue osapoolena lisatakse

apteegiteenuse osutaja. Lõigete asukoha muutus on tingitud nii paragrahvi loogilisest

ülesehitusest kui ka sätete ümberkujundamisest selguse ja õigusselguse tagamise eesmärgil.

Viited kõnealustele endistele lõigetele muudes õigusaktides puuduvad.

18

Lõike 13 punkti 1 (endine lõige 12 – isik ise) sõnastust on võrreldes kehtivaga muudetud, lisades

sõna „talle“. Muudatus lisab selgust selles, et isik võib esitada lisainfot selleks, et just talle saaks

osutada teenuseid. Kuna isik ise teenuseid ei osuta, on tegemist keelelise parandusega. Samuti

on sõna „patsient“ asendatud sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lõike 13 punkti 2 (endine lõige 13 – TTO) sõnastust ei muudeta.

Lõike 13 punkt 3 on uue punktina lisatud selleks, et anda apteegiteenuse osutajale õigus

edastada teavet TIS-i.

Praktikas on apteegis retseptiravimit väljastaval proviisoril või farmatseudil teatud juhtudel

põhjendatud vajadus anda ravimi välja kirjutanud arstile tagasisidet, näiteks informeerida

konkreetse ravimi välja kirjutanud arsti, et väljakirjutatud ravimil on pikemaajalised

tarneraskused ning paluda see asendada sama toimeainega muu ravimiga või täpsustada ravimi

ordineerimisega seonduvat, kui on tõsine kahtlus, et raviarst võib olla eksinud väljakirjutatud

ravimi, annuse, ravimvormiga vms. Samuti on oluline anda arstile tagasisidet, kui apteeker

asendas ravimi, näiteks kui välja on kirjutatud 5 mg tugevusega ravim, mis apteegis puudub,

võib apteeker väljastada 2,5 mg ravimi ning nõustada patsienti võtma korraga kaks tabletti. Seda

infot saab apteeker ka praegu RETS-i edastada, kuid perearstid seda tehnilistel põhjustel oma

infosüsteemis ei näe. Infot edastatakse ainult retsepti kohta, mitte ravimi kohta. Praegu praktikas

arstid varem välja kirjutatud retsepte ei ava (ainult nii oleks võimalik seda infot näha), sest

kusagil pole mingit märget, et apteeker on info lisanud.

Samuti võib arsti välja kirjutatud ravikuuri kestus olla pikem kui apteegist patsiendile

ühekordselt väljastada lubatud kogus. Näiteks, narkootiliste ravimite puhul ei ole apteegil

lubatud väljastada rohkem tablette kui retseptil kirjas. Kui arst on kirjutanud seitse tabletti ja

ravimipakendis on kümme tabletti, siis apteeker ravimit väljastada ei saa. Mõningatel juhtudel

on apteekril vaja anda tagasisidet raviarstile ravimvormi, patsiendi ravisoostumuse vms kohta.

Retseptile tuleb märkida raviarsti telefoninumber, aga praktikas on apteekril väga keeruline

raviarsti telefoni teel kätte saada. Patsiendi kaudu raviarstile info edastamine ei pruugi aga anda

soovitud tulemust, kuivõrd ravimispetsiifiline selgitus võib patsiendil ununeda või jõuda arstini

ebaõigel kujul.

Seega on apteegiteenust osutaval isikul vaja lisada TIS-i märkusi ravimite väljastamise oluliste

asjaolude kohta: ravimi tarneraskusest tulenev asendamine, asendamise või sellest keeldumise

põhjused, muu raviohutuse või ravimi väljastamisega seonduv teave. Apteegiteenuse osutaja ja

raviarsti vahel on vaja operatiivset, mugavat ja turvalist suhtluskeskkonda, kui vajalikku infot

on võimalik seoses ravimiskeemiga vahetada. Muudatusega nähakse ette õigus ja tehniline

võimalus, et apteegiteenuse osutaja saab vajaduse korral ka ise infot TIS-i esitada.

Tehniliselt on planeeritud anda üld- ja haiglaapteekide proviisoritele ja farmatseutidele

juurdepääs tervisejuhtimise töölauale. Alternatiiv on apteegil liidestuda ravimiskeemi

mikroteenusega, mille kaudu on võimalik rollipõhise autentimise tulemusena sisestada töölaual

paiknevasse ravimiskeemi moodulisse tarvilikku infot.

Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette volitusnormid, mille asukohti ei muudeta ja mille alusel

kehtestatakse täpsed andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord valdkonna eest

vastutava ministri määrusega nii, nagu see on ka kehtivas seaduses. Lõigete järjekorras on

lõiked nende loogilises asukohas – järgnevad vahetult TTO andmete esitamise kohustust

19

käsitlevatele sätetele. Lõikes 2 on tehtud sõnade järjekorras ühtlustamise eesmärgil parandus,

mis sätte sisu ei muuda. Lõiget 3 ei ole muudetud.

TTKS § 593 sätestab TIS-i andmetele juurdepääsu võimaldamise. Sedaparagrahvi

korrastatakse, et luua senisest suurem õigusselgus andmesubjektile selle kohta, kellel, millises

ulatuses ja milleks on TIS-i andmetele juurdepääs. Juurdepääsude loetelu täiendatakse

andmekogude ühendamisest tingitud muudatustega. Paragrahvi on ülesehituselt ümber

kujundatud, millega kaasnevad ka numeratsiooni muudatused.

Lõike 1 kohaselt on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele isikul endal. Siin asendatakse

sõna „patsient“ sõnaga „isik“ vastavalt eespool kirjeldatule. Sisuliselt kehtib sama õigus ka

KIRST-u ja RETS-i puhul, mistõttu muus osas sõnastust ei muudeta. Isikul on õigus pääseda

juurde kõigile tema endaga seotud isikuandmetele. Isikule tema enda kohta TIS-is olevatele

andmetele juurdepääsu andmine võib olla praktikas realiseeritud erinevalt: automatiseeritud

tehniliste rakenduste kaudu või nende puudumise korral päringupõhiselt. Samuti jääb isikule

võimalus teha lisapäringuid konkreetse TTO juures. Lisaks viiakse selle lõike teine lause

lõikeks 11, et parandada sätte loetavust ja seetõttu, et tegemist on erineva sisuga sätetega.

Lõikega 11 täpsustatakse selguse huvides endise lõike 1 teise lause sõnastust selliselt, et pärast

TTO määratud tähtaja möödumist avatakse andmed patsiendile. Säte näeb ette TTO õiguse

seada piirang inimesele tema enda andmetega iseseisvale tutvumisele isiku elu ja tervise

kaitseks. Kui andmed on sellel eesmärgil suletud, on TTO sekkumine kindlasti vajalik, et

selgitada patsiendile suletud andmete sisu. Sellist sulgemise õigust ei saa kasutada andmete

põhjuseta sulgemiseks, näiteks selleks, et lükata edasi patsiendi pöördumisi seoses analüüsi

vastustega.

Lõikes 2 täpsustatakse üksnes sätte sissejuhatavas lauseosas TTO-de TIS-is olevatele

andmetele juurdepääsu ulatust. Punktides sisulisi muudatusi ei tehta.

Kui TTO-del on kehtivas õiguses laialdane juurdepääs TIS-is olevatele andmetele, siis

andmekogude ühendamisel ei ole see üle kõigi andmestike enam põhjendatud. Ühendatud

andmekogu tingimustes ei anta TTO-dele juurdepääsu senise KIRST-u koosseisu kuulunud

teiste TTO-de raviarvete ja tagasinõuete andmetele. Nimetatud juurdepääsuõigus ei ole

põhjendatud. Juurdepääs antakse ainult konkreetse TTO enda esitatud raviarvetele, sealhulgas

isikustatud raviarved (lõige 5). Lisaks ei anta TTO-le juurdepääsu tagasinõuete andmetele, mis

tuleneb praegusest KIRST-u koosseisust.

Lõike 2 punkti 1 ei muudeta.

Lõike 2 punktis 2 tehakse sõnastuses mittesisulised muudatused. Lisatakse sõnad „sätestatud“

ja „tagamisega“ – tegemist on keelelise, mitte sisulise parandusega. Nimetatud punkti kohaselt

on TTO-dele tagatud juurdepääs kooskõlas TTKS § 41 lõike 1 punktiga 3, mida on täpsemalt

selgitatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse 522 SE10

seletuskirjas. Selguse tagamiseks on sätet täiendatud, et isikud, kelle andmeid vastaval

eesmärgil TTO-l töödelda on lubatud, on patsiendid, ehk isikud, kellega TTO-l on või on olnud

ravisuhe. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, sest kvaliteedi ja patsiendiohutuse eesmärk juba

sisult eeldab ravisuhet.

10 Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus 522 SE.

20

Lõike 2 punkti 3 ei muudeta.

Lõikes 21 on punktide järjestus muudetud tähestikuliseks, kuid sisulisi muudatusi ei tehta.

Muudatus on tingitud asjaolust, et kogu paragrahv esitatakse uues sõnastuses, millisel juhul ei

ole võimalik säilitada tühistatud sätteid, mis loendis sisalduvad.

Lõike 22 sisu ei muudeta. Tegemist on volitusnormiga, mille alusel kehtestatakse

tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatus.

Lõikes 23 sätestatakse, et TTO-l on enda esitatud raviarvetele juurdepääsu õigus, kuid ei anta

juurdepääsu teiste TTO-de esitatud raviarvetele, sealhulgas isikustatud kujul. Enda esitatud

raviarvete nägemine on vajalik nende halduse ja lepingumahu jälgimiseks. Teiste TTO-de

esitatud raviarvete nägemine ei ole põhjendatud.

Lõikes 3 täpsustatakse, et isikul endal on õigus keelata sama paragrahvi lõigetes 2 ja 21

nimetatud isikute juurdepääs TIS-is olevatele meditsiinilistele andmetele ja nende andmetega

seotud dokumendi koostaja andmetele. Ülejäänud andmekategooriatele andmete sulgemise

õigus ei laiene. Ulatuse täpsem defineerimine on vajalik, sest ühendatud andmekogu sisaldab

senisest rohkem andmeid, mille puhul nimetatud õiguse laiendamine ei ole põhjendatud.

Näiteks ei ole põhjendatud, et isik saaks sulgeda retsepti andmeid. Nende andmete puhul ei ole

andmete sulgemise õiguse rakendamise korral apteegiteenuse osutajal võimalik täita talle RavS-

iga pandud ülesandeid, näiteks hinnata ravimi kõrvaltoimeid, hinnata narkootiliste ainete puhul

koguseid, nõustada ravimi kasutust. Samuti ei ole põhjendatud, et isik saaks sulgeda TTO eest

tema endaga seotud raviarveid. Lisaks on lõiget täiendatud nii, et keeldumist saab esitada nii ise

kui ka TTO kaudu – varem oli isiku andmete sulgemise õigus sätestatud kahe erineva lõikena.

Uue lõike sõnastuse täiendamisega on välja jäetud eraldi lõige (kehtiv TTKS § 593 lõige 4), mis

lubab isikul oma andmete sulgemise õigust teostada ka TTO vahendusel. Isikul on õigus

sulgemisõiguse kohta tahet väljendada kas terviseportaali kaudu või otse TTO-le. TIS-i

põhimääruses täpsustatakse, et andmesubjektil on nimetatud õigust võimalik teostada kas

infosüsteemi vahendusel, esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud

töötlejale, või TTO kaudu. Kitsendus „kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud

teisiti“ tuleneb samuti senisest TTKS § 593 lõikest 4, hõlmates TTO tehnilisi võimalusi andmete

sulgemiseks.

Sõna „patsient“ asendatakse sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lõige 4 koondab punktidena loetelu nendest asutustest ja isikutest (kes ei ole TTO ja kelle TIS-

i andmetele juurdepääsu õigus ei ole reguleeritud mõnes teises eriseaduses), kellel on

juurdepääs mingile osale TIS-i andmetest. Sätte sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse, et

juurdepääs TIS-is olevatele andmetele antakse selle lõike kohaselt ilma isiku nõusolekuta. Igas

punktis on reeglina täpsustatud juurdepääsu ulatust andmekategooriatena. Kui täpsustust

andmekategooriates ei ole lisatud, on õigus pääseda juurde kõikidele TIS-i andmetele. Samuti

on täpsustatud eesmärki, milleks andmetele juurdepääs antakse. Varasemad eraldiseisvad lõiked

juurdepääsuõiguse sätestamiseks on esitatud lõike 8 punktidena. Loetelu on rikastatud

punktidega, mis tulenevad KIRST-u ja RETS-i liitmisest TIS-iga ning viljatusraviga seotud

andmete kogumisest, samuti täpsustatakse ja ühtlustatakse sõnastusi.

Lõike 4 punkt 1 (endine TTKS § 593 lõige 53) on ümber sõnastatud, kuid sisulist muudatust ei

tehta.

21

Lõike 4 punkti 2 lisatakse Ravimiameti õigus pääseda juurde TIS-is olevatele isikuandmetele

riikliku või haldusjärelevalve tegemiseks. Seni on Ravimiamet saanud andmeid kahel eri viisil:

teabepäringu alusel ja isiku nõusolekul. Neist esimene asendatakse pideva juurdepääsu

õigusega, isiku nõusolekul andmete väljastamine ei muutu. Selline juurdepääsuõigus on

analoogne Terviseametiga.

Ravimiameti ülesanne on teha ravimialast järelevalvet eesmärgiga tagada Eestis kasutusel

olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Muu

hulgas teeb Ravimiamet järelevalvet ravimi kliinilise uuringu nõuete, sealhulgas uuringus

osaleja ohutust reguleerivate sätete järgimise üle. Ravimiametil on õigus järelevalve tegemisel

oma ettekirjutusega peatada ja lõpetada ravimi kliiniline uuring ning nõuda sponsorilt uuringu

tingimuste muutmist, kui järelevalve käigus on ilmnenud rikkumisi. Üheks oluliseks nõudeks

ravimi kliiniliste uuringute tegemisel on vastata osalejate värbamise tingimustele ning

Ravimiametil peab olema juurdepääs andmetele, mille alusel on võimalik hinnata, kas uuringus

osaleja vastavust ja sobivust osaleda uuringus on õiguspäraselt hinnatud.

Juurdepääs TIS-i andmetele tekib järelevalves juhtudel, kui inspektoril on vaja kontrollida, kas

uuringusse kaasatud isik vastab uuringusse kaasamise tingimustele ja on uuringusse sobiv. TIS-

is kajastuvate andmete töötlemine on vajalik patsiendi ohutuse tagamiseks, st kontrollitakse, kas

uuringu vältel on kõiki uuritava terviseandmeid arvesse võetud ja nõuetekohaselt

dokumenteeritud. Selleks on vaja võrrelda uuringukeskuses olevaid dokumente TIS-is olevate

andmetega. Uuringuandmete kontrollimine tagab nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning

on vajalik uuritavate ohutuse tagamiseks uuringus osalemisel. TIS-is olevatele andmetele

juurdepääs vähendab nende töötlemise mahtu ja ulatust, sest puudub vajadus päringutega

saadud andmeid salvestada, säilitada ja kustutada. Andmete töötlemine piirdub üldjuhul nende

vaatamisega. Aastas toimub keskmiselt kaheksa kliiniliste uuringute inspektsiooni. Erinevates

uuringutes võib uuritavate arv olla ühes keskuses üks kuni kaks, aga võib ulatuda sadadeni (nt

vaktsiiniuuringud on suuremahulised).

Samuti kontrollib Ravimiamet rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise nõuete

täitmist. Muu hulgas tähendab see vajadust järelevalvemenetluses sugurakkude ja embrüote

hankimist ja käitlemist puudutavate andmete töötlemise järele. Seni on vajalikke andmeid

küsitud vastutavalt töötlejalt juhupõhiselt vajaduse tekkimise korral, kuid järelevalvemenetluse

paremaks tagamiseks ja kiiremaks toimimiseks peab vajalike andmete töötlemise õigus olema

seaduses sätestatud.

Juurdepääs on vajalik ka TIS-is olevatele kunstliku viljastamise ja sugurakudoonorluse

andmetele, mille puhul on eelkõige vajalik Ravimiameti juurdepääs hankimis- ja

käitlemisaruannetele, kuid järelevalve käigus on vajadus töödelda ka TIS-is olevaid doonori

valikuga seotud andmeid ning muid uuringuandmeid. Järelevalve käigus saab Ravimiamet

juurdepääsu hankija või käitleja n-ö majasisesele dokumentatsioonile, kuid vastavalt kehtivale

seadusele ei ole võimalik kontrollida selle vastavust TIS-is esitatud andmetele (analoogia

kliiniliste uuringute järelevalvega).

2024. aastal toimus inimpäritolu materjalide käitlejate juurde 15 inspektsiooni.11 Põhimõtteliselt

oleks igas inspektsioonis võinud olla vajadust kontrollida andmeid TIS-ist (nt info uuringute ja

tahteavalduste kohta). Lisanduvad ka raskete kõrvalekallete ja raskete kõrvaltoimete teatised

11 Ülevaade Ravimiametilt, 02.09.2025.

22

(2024. aastal 99), millest kõik kindlasti ei nõuaks TIS-ist andmete kontrollimist, kuid mõningate

puhul võiks TIS-ist saadavate andmetele tuginedes järelevalve seisukohalt kiiremaid otsuseid

teha. TIS-i päringut nõudvate kõrvalekallete ja kõrvaltoimete osakaalu on aga väga raske

ennustada.

TIS-i võimalike päringumahtude hindamisel tuleb arvestada, et ühe labori või doonoriga seotud

järelevalvealune juhtum võib potentsiaalselt mõjutada väga paljusid inimesi. Selliseid

juhtumeid ei esine sageli, kuid Ravimiametil oli näiteks ühel markantsemal juhtumil vajadus

nädala jooksul 18 inimese andmete järele, mille vahendajaks saab praegu olla ainult hankimise

ja käitlemise tegevusloa omajast TTO. Juurdepääs TIS-is olevatele andmetele võimaldaks

Ravimiametil järelevalveprotsessi kiirendada ning annaks paremad alused biovalvsuse

seisukohalt oluliste otsuste langetamiseks, näiteks vajaduse korral kiireloomuliselt sekkuda ja

meetmeid rakendada. Oluline on fakt, et mitmed Ravimiameti järelevalvatavate asutuste hulka

kuuluvad hankijad ja käitlejad on ka TTO-d, kes soovivad kinnitust Ravimiameti korraldusel

süsteemis tehtavate päringute õiguspärasusele. TIS-is olevatele andmetele juurdepääs on vajalik

doonorite kaitseks ning objektiivse ja õiguspärase teabe saamiseks. Doonorlust ning

käideldavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti mõjutavate uuringute andmed peavad olema

järelevalve käigus kiirelt kättesaadavad.

Antud juurdepääsu õiguslik alus tagab, et Ravimiameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet

tegeval isikul on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele ning juurdepääs on piiratud

seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikele andmetele juurdepääsuga ja

töötlemine on piiratud üksnes nende andmetega.

RavS § 3 lõike 3, § 30 lõigete 7 ja 8 ning § 100 lõike 1 kohaselt teeb Ravimiamet

haldusjärelevalvet riigiasutuste RavS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate

nõuete ja kohustuste täitmise üle. Järelevalve subjektideks on riigiasutused, kellele on

väljastatud ravimite käitlemise tegevusluba või seaduse alusel pandud ülesanne tagada ravimite

kättesaadavus, ehk asutused, kes hangivad ravimeid edasiandmise eesmärgil (nt Kaitseväe

haiglaapteek, terviseministri 7. jaanuari 2025. a määruse nr 2 „Ravimite hulgiostu õigust

omavate isikute nimekiri“ §-s 5 loetletud riigiasutused). Samuti on Ravimiametil pädevus ja

õigus teha haldusjärelevalvet vereseaduse § 20 lõike 1 alusel, meditsiiniseadme seaduse § 33

lõike 1 alusel ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 121

alusel.

Lõike 4 punktiga 3 sätestatakse andmetele juurdepääsu õigus TAI-le tervise- ja

tervishoiustatistika tegemiseks. Nimetatud juurdepääsuõigus lisandub kehtivas õigusruumis

olevatele juurdepääsuõigustele, mis on sätestatud surma põhjuse tuvastamise seaduses ja

rahvatervishoiu seaduses. Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada andmeid statistika

tegemiseks, milleks ta praegu kogub andmeid TTO-delt iseseisvalt TTKS § 56 lõike 1 alusel.

See dubleeriv andmekorje on TTO-dele koormav ning põhjendatud on võtta kasutusele juba

riiklikku kesksesse andmekogusse ehk TIS-i kogutud andmed. Muudatus on vajalik, et TAI

saaks jätkata statistika tegemist ja samal ajal vähendada A-veebi kaudu kogutavate aruannete

mahtu (VVTP 2025–2027 tegevus nr 486 „A-veebi aruandluskoormuse vähendamine“).

Nimetatud juurdepääsuõigus ei laiene geneetilistele algandmetele. Geneetilistele algandmetele

juurdepääsu välistamine on vajalik, kuna individuaalsed geneetilised järjestused ei ole statistika

tegemiseks vajalikud. Piirang on proportsionaalne ja kooskõlas minimaalsuspõhimõttega,

vähendades suuri privaatsus- ja diskrimineerimisriske ning parandades isikuandmete kaitset ja

usaldust tervisesüsteemi vastu. Piirang ei kehti epikriisis või muus meditsiinilises dokumendis

või andmestikus juhuslikult esinevatele geeniandmetele.

23

TAI ülesanne teha statistikat tuleneb Sotsiaalministeeriumi ülesandest, mis on edasi

delegeeritud hallatavale asutusele.

TAI tervisestatistika tegemise ülesanne tuleneb riigi kohustusest tagada sotsiaal- ja

tervisevaldkonna olukorda kajastava teabe olemasolu poliitikakujundamiseks.

Sotsiaalministeeriumi ülesannete hulka kuulub tervise- ja sotsiaalpoliitika kujundamine ning

selle elluviimise suunamine, mis eeldab valitsemisalas vajaliku analüütilise ja statistilise teabe

kogumist ja kasutamist. Sellest tulenevalt korraldab Sotsiaalministeerium oma valitsemisalas

ka statistika kogumist ja töötlemist, sealhulgas hallatavate asutuste kaudu. Vabariigi Valitsuse

seaduse § 43 lõike 5 alusel on ministril õigus kehtestada valitsemisalas tegutseva asutuse

põhimäärus ning määrata selle ülesanded. Selle õigusliku aluse alusel on kehtestatud

terviseministri 14. veebruari 2024. a määrus nr 8 „Tervise Arengu Instituudi põhimäärus“

(edaspidi TAI põhimäärus), millega on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas vajalikud

statistikaga seotud ülesanded delegeeritud TAI-le kui ministeeriumi hallatavale asutusele. TAI

põhimääruse § 7 kohaselt kuulub tema ülesannete hulka muu hulgas rahvastiku tervise ja heaolu

seire ning analüüs, tervishoiusüsteemi toimivuse analüüs, tervise- ja sotsiaalvaldkonna

andmekogude moodustamine ja pidamine, andmete kogumine ja analüüs, tervisestatistika

tegemine. Sama sätte kohaselt hõlmab tervisestatistika tegemine kõiki sellega seotud

toiminguid, sealhulgas andmete kogumist, statistilist töötlemist, analüüsi, levitamist ja

säilitamist. Lisaks nähakse põhimääruses ette, et tervisestatistika tegemise kulud kaetakse

riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, mis kinnitab, et tegemist on

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülesandega, mille täitmine on antud TAI-le.

Eelnõus peetakse vajalikuks selgelt eristada mõisteid tervisestatistika ja tervishoiustatistika,

kuna nende tähendus, eesmärk ja õiguslik käsitlus on sisuliselt erinevad ning senine

terminikasutus on praktikas põhjustanud ebaselgust. Tervishoiustatistika hõlmab eeskätt

andmeid tervishoiuteenuste osutamise, tervishoiusüsteemi toimimise, ressursside, kulude ja

teenusemahtude kohta ning on ajalooliselt kujunenud sektoripõhiseks aruandluseks

tervishoiuteenuste korraldamise raames, sealhulgas teenuseosutajate aruandekohustuse kaudu.

Tervisestatistika seevastu on sisult laiem mõiste, mis hõlmab lisaks tervishoiuteenuste

andmetele ka rahvastiku terviseseisundit, tervisekäitumist, tervisemõjureid ja tervisetulemusi

käsitlevaid andmeid ning selle eesmärk on anda terviklik ja võrreldav ülevaade rahvastiku

tervisest, toetada poliitikakujundamist ning täita Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi

statistikakohustusi. Praktikas on tervishoiustatistika tervisestatistika üks osa, kuid nende

mõistete samatähenduslik kasutamine ei võimalda piisavalt selgelt eristada avaldatavat

tervisestatistikat ega tervishoiuteenuste korraldamisega seotud valdkondlikku aruandlust.

Mõistete eristamine loob selguse andmete kasutamise õigusliku aluse ja vastutava asutuse osas

ning võimaldab ühtlustada Eesti tervisestatistika käsitlust Euroopa statistikaraamistiku

nõuetega, säilitades samal ajal tervishoiustatistika rolli tervishoiusüsteemi juhtimise ja seire

töövahendina. Eelnõus kasutatakse mõlemat mõistet läbivalt koos, et tagada andmete

kasutamise eesmärgi õigusselgus.

Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks ka

neid andmeid, mida ta praegu kogub Tervisekassalt ning mida talletatakse RETS-is ja KIRST-

us. TAI-le antakse juurdepääs isiku rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks

olevatele andmetele, isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele ning isiku

meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmetele.

Juurdepääsu ulatust täpsustatakse rakendusaktis. Teistes eespool viidatud seadustes TAI-le

antud juurdepääsuõigustes sisulisi muudatusi ei tehta.

24

Nimetatud juurdepääsu eesmärk ei ole mitte teadusuuringute, vaid tervise- ja tervishoiustatistika

tegemine ning kehtivas TTKS-is on volitusnorm andmete töötlemiseks olemas. TTKS § 47

kohaselt on tegevusloa saanud ettevõtja kohustatud koostama tervise- ja tervishoiustatistikat ja

esitama need Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele.

Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja

majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ § 1 lõike 2 kohaselt teeb

tervishoiustatistikat TTKS-i alusel TAI. TTKS § 591 kohaselt töödeldakse TIS-is andmeid muu

hulgas ka tervisestatistika tegemiseks.

Tervise- ja tervishoiustatistika on Euroopa statistikaprogrammi kohustuslik osa. ELi määrus

(EÜ nr 1338/2008) kohustab kõiki liikmesriike koguma andmeid rahvatervishoiu, töötervishoiu,

tervishoiukulude ja muu kohta. Terviseandmeid tuleb regulaarselt koguda ja edastada,

sealhulgas tegema elanikkonna terviseuuringuid. Seniajani on tervise- ja tervishoiustatistika

tegemine olnud suures osas TAI ülesanne, kuid TAI opereerib piiratud volituste piirides, kuna

Eestis pole tervise- ja tervishoiustatistika arvatud riikliku statistika hulka riikliku statistika

seaduse tähenduses. Sotsiaalministeeriumis on valmimisel väljatöötamiskavatsus viidatud

õigusliku lünga ületamiseks.

Uue tervise- ja tervishoiustatistika metoodika väljatöötamiseks analüüsib TAI TIS-i andmeid

teadusuuringu „Tervise infosüsteemi andmete teisene kasutamine Eesti tervisestatistika

tegemiseks aastatel 2025–2028“ raames.12 Uuringu ettevalmistamisel ja esmasel analüüsil on

kaardistatud edasine regulaarne andmevajadus TIS-ist. See uuring selgitab välja osa TIS-i

andmetest, mida on tarvis sisendandmetena tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks. TTKS-is

käsitletakse tervise- ja tervishoiustatistikat nimetatud uuringust laiemalt ehk TAI võib vajada

TIS-ist rohkem andmeid. Selle muudatusega antakse TAI-le juurdepääs isiku meditsiiniliste

dokumentide andmetele ja dokumendi või andmestiku koostaja andmetele. Tervise- ja

tervishoiustatistika tegemiseks on eelnõu koostamise ajal teadaolevalt vajalikud ambulatoorse

epikriisi, statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise, statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise

teatise, statsionaarse ja päevaravi epikriisi, sünniepikriisi, iseseisva statsionaarse

õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi, kiirabikaardi, hambaravikaardi, laste

tervisekontrollide, kasvamise teatise ja läbivaatuse teatise, viljatusravi ja sugurakudoonorluse

teatise ja saatekirja vastuste andmed. Juurdepääs antakse pseudonüümsetele andmetele.

Juurdepääsu ulatust täpsustatakse rakendusaktis.

Lisaks antakse TAI-le juurdepääs TIS-i esitatud töötamisega seotud andmetele, kus töötamisega

seotud andmete puhul loetakse TAI TIS-i kasutajaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 29

punkti 60 tähenduses. Töötamise andmed on koondatud töötamise registrisse, mille vastutav

töötleja on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA).

TAI-le on vajalik töötamise registri andmete kasutamine TTO-de kohta, et täita talle

põhimäärusega pandud ülesandeid, eelkõige tervisehoiustatistika tegemisel ja

tervishoiusüsteemi toimimise analüüsimisel. TAI põhimääruse § 7 kohaselt on institutsiooni

ülesandeks muu hulgas rahvastiku tervise seire ja analüüs, andmete kogumine ja töötlemine

ning tervisestatistika (sh tervishoiustatistika) tegemine, sealhulgas andmete kogumine,

statistiline töötlemine ja analüüs. TTKS-i kohaselt peab riik tagama tervishoiusüsteemi

korralduse, juhtimise, rahastamise ja järelevalve. Nende ülesannete täitmine eeldab

usaldusväärseid andmeid TTO-de struktuuri, personali ja tööjõu kasutamise kohta. Töötamise

12 Sotsiaalministeeriumi luba andmete väljastamiseks 08.01.2025. Vastus pöördumisele 3.01.25.pdf.

25

registri andmed võimaldavad saada terviklikku ja ajakohast teavet tervishoiusektoris töötavate

isikute kohta, sealhulgas nende töökoormuse, tööandjate ja ametialase jaotuse kohta, mis on

vajalik tervishoiusüsteemi toimimise ja tööjõuressursside hindamiseks. Töötamise registri

andmete kasutamine võimaldab täita ka valdkonna eest vastutava ministeeriumi strateegilisi

ülesandeid, sealhulgas tervishoiu tööjõu planeerimist, teenuste kättesaadavuse analüüsi ja

poliitikameetmete kujundamist. Andmete kasutamine toetab valitsemisala ülesannet kujundada

teaduspõhist tervisepoliitikat ning hinnata selle mõju.

Kehtiv tervishoiustatistika kogumise korraldus tugineb peamiselt A-veebi kaudu esitatavatele

aruannetele, mille täitmine on TTO-dele ajamahukas ja koormav. Andmete esitamine toimub

valdavalt käsitsi või poolautomaatselt, eeldades andmete eraldamist asutuse infosüsteemidest,

nende koondamist ja sisestamist eraldi aruandlusvormidesse. Selline andmekogumise korraldus

põhjustab andmete dubleerivat esitamise kohustust. Aruannete koostamine nõuab TTO-delt

täiendavat tööjõukulu ning vähendab aega, mida oleks võimalik suunata tervishoiuteenuse

osutamisele. A-veebis küsitakse muu hulgas andmeid ka töötamise kohta, kuigi selle asemel on

võimalik suurel määral kasutada töötamise registri andmeid. Seega ei ole täidetud põhimõte

andmete ühekordseks küsimiseks riigis. Töötamise registri andmete kasutamine on vajalik ja

põhjendatud nii TAI ülesannete täitmiseks kui ka andmekogumise tõhustamiseks ja

aruandluskoormuse vähendamiseks, tagades samal ajal kvaliteetse ja usaldusväärse statistilise

teabe olemasolu tervishoiusüsteemi juhtimiseks ja arendamiseks.

Kuivõrd eelnõuga tervikuna lahendatakse mitmeid tervise- ja tervishoiustatistikat puudutavaid

kitsaskohti eesmärgiga vähendada dubleerivat andmekogumist, annab TAI täiendav juurdepääs

andmetele võimaluse vähendada A-veebi aruandluskoormust andmeandjate vaatest. Eeldusel,

et ühe aruande täitmiseks kulub maksimaalselt 15 minutit, on kolme andmevälja puhul

registripäringute tegemise korral võimalik aruande täitmisel 1600 asutuse aruandluskoormust

vähendada hinnanguliselt 48 tundi aastas. Andmeandjate aruandluskoormuse vähendamine ja

dubleeriva andmekogumise vähendamine on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 2025–2027

tegevusprogrammiga.

Tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks on vajalikud järgmised andmeväljad: isikukood,

amet ja lepinguline koormus. Viidatud andmekoosseisu kogumise aluseks tervise- ja

tervishoiustatistika tegemisel on sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51

„Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise

tingimused“ lisa 10 „Tervishoiutöötajad“. Aruande „Tervishoiutöötajad“ eesmärk on saada

ülevaade sellest, milliste TTO-de juures, millistel ametikohtadel, mis vanuses, mis soost ja

millise töökoormusega tervishoiutöötajad töötavad. Need andmed on olulised riigi

tervisepoliitika kujundamisel.13 Koostatav tervise- ja tervishoiustatistika ei ole oluline üksnes

riigisiseselt, tegemist on ka Eesti Vabariigi ametliku statistikaga, mida esitatakse Eurostatile ja

OECD-le.

Täiendavalt plaanitakse tervise- ja tervishoiustatistika programmi lülitada töötamise alguse,

peatumise ja lõppemise aegade ning aluste andmete kogumine.

Andmete vajalikkus tervise- ja tervishoiustatistika vaates:

• Isikukoodi küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et töötajaid üheselt tuvastada

ja arvestada. Paljud tervishoiutöötajad töötavad samal ajal mitmel ametikohal või mitmes

tervishoiuasutuses. Isikukood võimaldab sellised kirjed omavahel siduda ning vältida sama

13 Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete

andmekoosseis ja esitamise tingimused“ eelnõu seletuskiri, lk 8.

26

isiku mitmekordset arvestamist, mis tagab tervishoiutöötajate tegeliku arvu korrektse

hindamise. Lisaks võimaldab isikukoodi kasutamine hinnata tervishoiutöötajate

töökoormust, koondades ühe isiku erinevatel ametikohtadel töötamise andmed tervikuks.

Samuti võimaldab see ühendada tervishoiutöötajate aruande andmeid teiste registrite (nt

MTA töötamise register ja Terviseameti tervishoiutöötajate register) andmetega, et

parandada andmete kvaliteeti, vähendada dubleerimist ja saada terviklikum ülevaade

tervishoiutöötajate töötamisest. Isikukoodi kasutamine võimaldab tuletada ka töötaja soo ja

vanuse, ilma et neid andmeid oleks vaja aruandes eraldi küsida. See vähendab vastajate

koormust ning aitab tagada andmete ühtsuse ja täpsuse statistilistes analüüsides.

• Ameti küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et koostada statistikat

tervishoiutöötajate jaotuse kohta ameti järgi. See võimaldab hinnata, kui palju töötab

tervishoiusektoris eri kutsealade esindajaid, näiteks arste, õdesid, ämmaemandaid ja teisi

spetsialiste. Ametipõhised andmed aitavad analüüsida tervishoiutöötajate struktuuri,

tööjõuvajadust ja võimalikke puudujääke erinevates ametirühmades. Samuti võimaldavad

need jälgida muutusi ajas ning toetavad tervishoiusüsteemi planeerimist ja

poliitikakujundamist.

• Lepingulise koormuse küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata

tervishoiutöötajate tegelikku tööpanust ja tööjõu kasutust tervishoiusektoris. Kuna paljud

tervishoiutöötajad töötavad osalise koormusega või mitmel ametikohal, ei anna töötajate arv

üksi piisavat ülevaadet olemasolevast tööjõuressursist. Lepingulise koormuse andmed

võimaldavad arvutada töökoormust täistööaja ekvivalentides ning hinnata, kui suur on

tervishoiutöötajate tegelik töömaht erinevates ametirühmades ja asutustes. See aitab saada

täpsema ülevaate tervishoiutöötajate kättesaadavusest ning toetab tööjõuvajaduse analüüsi,

tervishoiuteenuste planeerimist ja poliitikakujundamist.

• Töötamise alguse ja lõpu ning töötamise peatumise alguse ja lõpu aja küsimine

tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata töötajate tööaega ja töökoormust

korrektselt aruandeperioodil. Kuna aruandes kogutakse andmeid novembrikuu kohta, on

oluline teada, kas töötaja töötas kogu kuu või ainult osa sellest. Töötamise ja peatumise

alguse ja lõpu kuupäevade abil on võimalik arvestada olukordi, kus töötaja alustas või

lõpetas, kas lõplikult või ajutiselt, töö novembrikuu jooksul. See võimaldab täpsemalt

hinnata töötajate tegelikku tööpanust aruandeperioodil ning tagab, et töökoormuse ja tööjõu

kohta koostatud statistika on võimalikult täpne ja võrreldav.

• Töötamise lõpetamise ja peatumise aluse kogumine on statistikas vajalik, et analüüsida

tööjõuturu dünaamikat ja mõista töösuhete lõppemise/peatumise põhjuseid. Selline eristus

annab võimaluse hinnata tööjõu liikumist, töökohtade stabiilsust ja majanduslike või

organisatsiooniliste tegurite mõju tööhõivele. Lisaks toetavad töötamise lõpetamise ja

peatumise aluse andmed tööjõupoliitika kujundamist ja hindamist, aidates tuvastada

võimalikke probleeme tööturul ning hinnata meetmete mõju tööhõivele ja töökohtade

säilimisele.

MKS § 254 lõike 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed, mis on määratletud

maksukohustuslaste registri põhimääruses. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lõige 2 sätestab töötamise registri

andmekoosseisu.

• Punkti 1 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus isikukood.

• Punkti 7 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus ametinimetus, mis vastab

tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus ametile.

• Punkti 11 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus tööaja määr, mis vastab

tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus lepingulisele koormusele.

27

• Punkti 5 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise alustamise

kuupäev, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi

andmeandjate käest täiendavalt küsida.

• Punkti 9 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise lõpetamise

kuupäev ja alus, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi

andmeandjate käest täiendavalt küsida.

• Punkti 8 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise peatumise algus-

ja lõppkuupäev ning peatumise alus, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika

andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.

Eelnõuga kavandatud lahendus, mille kohaselt võetakse TEHIK-u vahendusel kasutusele

töötamise registri andmed, võimaldab vähendada A-veebi kaudu esitatavate aruannete mahtu

ning seeläbi vähendada TTO-de aruandluskoormust. See on kooskõlas hea halduse põhimõttega

ning eesmärgiga vähendada nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori asutuste halduskoormust.

Andmete saamise praktiline korraldus on investeeringukulu optimeerimise eesmärgil

kavandatud selliselt, et TAI hakkab töötamise andmeid saama vahetult TIS-ist, mille volitatud

töötlejaks on TEHIK. Selline lahendus on võimalik, sest MTA juba edastab asjakohaseid

töötamise andmeid TEHIK-ule MKS § 29 punkti 60 kohaselt. Eraldi MTA ja TAI vahelist

vahetut andmete edastust praegu ei ole planeeritud. Teisisõnu saab TAI vajalikud töötamise

andmed TIS-ist. Kuna praktilist ega formaalset kokkupuudet TAI ja MTA vahel ei ole

kavandatud, on sellises olukorras õigem reguleerida andmete saamisega seonduvad õiguslikud

küsimused TTKS-is, mitte MKS-is. Kuna TIS-i laekub praegu rohkem töötamise andmeid kui

TAI-l vaja on, piiratakse TAI juurdepääs TIS-is olevatele kõnealustele andmetele tegeliku

eesmärgi ja vajadusega.

Lõike 4 punktis 4 sätestatakse üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutava isiku juurdepääs

nii välja ostetud kui ka välja ostmata retseptide andmetele. RavS § 81 lõike 9 kohaselt on retsepti

või meditsiiniseadme kaardi alusel ravimi või meditsiiniseadme väljastanud isikul õigus näha

RETS-ist isiku väljaostmata retsepte. Muudatusega laiendatakse juurdepääsuõigust ning

võimaldatakse näha ka väljastatud ravimite andmeid. Ravimi väljastamise all mõeldakse nii

väljastamist isikule endale kui ka väljastamist haiglaapteegist (RavS § 30 lõige 4). Lisaks

antakse üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutavale isikule täiendav juurdepääs ravimi

annustamist ja toimet mõjutavatele näitajatele. Nende hulka kuuluvad sellised analüüsid nagu

neerufunktsioon, ALAT14, allergiad ja antropomeetrilised näitajad nagu pikkus ja kaal. Samuti

antakse juurdepääs ravimiohutuse otsustustoe hoiatusteadetele. Apteegiteenus on defineeritud

RavS §-s 29 ja on laiem tegevus kui vaid ravimi väljastamine, lisaks katab mõiste

„apteegiteenus“ ka ravimialast nõustamist ning ravimite ratsionaalse ja sihipärase kasutamise

soodustamist. Apteegiteenust võivad RavS § 29 lõike 3 kohaselt osutada ainult Terviseametis

registreeritud proviisor ja farmatseut. Veterinaararstidele õigus ei laiene.

Proviisorid ja farmatseudid on tervishoiutöötajad, kellel puudub praegu juurdepääs TIS-is

olevatele andmetele. Arvestades Eesti vananevat elanikkonda ja uusi ravivõimalusi, tarbib

järjest suurem hulk elanikkonnast korraga mitut ravimit. Ligi 100 000 inimest tarbib Eestis

samal ajal enam kui viit ravimit.

Mitme ravimi samaaegsel kasutamisel suureneb kõrval- ja koostoimete risk. Inimesi on vaja

apteegis põhjalikumalt nõustada ning iga uue ravimi lisandumisel raviskeemi tuleb hinnata, kas

14 Alaniini aminotransferaas (ALAT) on põhiliselt maksarakkudes, vähem neerudes, südames ja skeletilihastes

esinev ensüüm. Nende kudede rakkude kahjustus põhjustab ensüümi vabanemise vereringesse.

28

võib tekkida ravimite koostoime ning kas ravimeid võib manustada koos või on vajalik ravimi

toime saavutamiseks jätta erinevate ravimite võtmise vahele teatud aeg. Ravimite koos- ja

kõrvaltoimed suurendavad tervishoiukulutusi, sest vajaliku ravitoime asemel võivad inimesed

vajada uusi ravimeid või koostoimete tõttu uut ravi, mõnikord ka haiglaravi.

Muudatuse laiem eesmärk on viia patsiendile tervishoiuteenuseid ja raviminõustamist pakkuvad

proviisorid ja farmatseudid kui ravimispetsialistid ning patsient ühisesse infovälja ja toetada

patsienti süsteemsemalt ravimite kasutamisega seotud ohtude vältimisel ja parimate

ravitulemuste saavutamisel.

Praegu näevad jaeapteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid RETS-i kaudu patsiendile välja

kirjutatud kehtivaid retsepte. Muudatusega antakse nii apteegis kui ka haiglas töötavale

proviisorile ja farmatseudile õigus näha TIS-i kaudu patsiendile varem välja kirjutatud retsepte

ja väljaostetud ravimeid tervikliku ravimiskeemina, samuti nende koostoimete otsusetoe infot,

et kontrollida, kas apteegist väljastataval ravimil puuduvad ebasoovitavad koosmõjud

ravimitega, mida patsient samal ajal kasutab. See võimaldab vajaduse korral informeerida

patsienti võimalikest olulistest koos- ja kõrvaltoimetest ning pakkuda patsiendikeskset ja

terviklikku nõustamist. Selline nõustamine võib osutuda vajalikuks olukorras, kus erinevad

tervishoiutöötajad on kirjutanud patsiendile välja ravimeid ega ole võtnud arvesse ravimite

koosmõjust tingitud omavahelist sobimatust või kõrvalnähte.

Vaid RETS-i andmete põhjal ei saa proviisor ega farmatseut teada patsiendi kehtivat terviklikku

raviskeemi ja pakkuda sellele vastavat nõustamist. Kui inimese raviskeem muutub, jäävad

varasemas raviskeemis olnud ravimite retseptid mõnikord endiselt kehtima. Kui patsient ei oska

öelda, milliseid asendusi või muudatusi arst raviskeemis on teinud, ei ole proviisoril ega

farmatseudil võimalik soovitada patsiendile sobivaimat ravimit, mis võib tähendada patsiendile

halvemat ravimisoostumust.

Proviisorite ja farmatseutide jaoks on samuti oluline teada erandeid, mida arstid ravimite

väljakirjutamisel teevad. Üks sagedasemaid teemasid, millega kokku puututakse, on nn

näidustusest erinev ravimikasutus, mis tähendab, et arst kirjutab teadlikult välja ravimi muul

näidustusel, kui on välja toodud ravimi infolehel ja ravimi omaduste kokkuvõttes. Näiteks,

lapsele kirjutatakse välja ravim, mis ei ole pakendi infolehe alusel lastele kasutamiseks

mõeldud. Arst on siin reeglina hinnanud riski/kasu suhet ja teinud otsuse sellise ravimi

sobivuses patsiendile. Proviisorid ja farmatseudid arsti kaalutlusi ei tea ega saa vaadata ka

vastavast infosüsteemist, mistõttu tekib ravimi väljastamisel õigustatud kahtlus, kas välja on

kirjutatud vale ravim (eksimus) või on arst teadlikult hinnanud näidustusest erineva

ravimikasutamise vajadust konkreetsel patsiendil. Praegu on sellises olukorras proovitud

pöörduda telefoni teel raviarsti poole, kuid tihti on telefoni teel arsti kättesaamine võimatu. TIS-

i andmetele juurdepääs võimaldab sellistel juhtudel näha arsti selgitusi ravimi näidustusest

erineva väljakirjutamise kohta, mis annab proviisorile ja farmatseudile kindlustunde ja vajaliku

info ning patsient saab asjakohase nõustamise ja ravimi apteegist probleemideta kätte.

TIS-is olevate andmete nägemise õigus hõlmab nii üld- kui ka haiglaapteekides töötavaid

proviisoreid ja farmatseute. Praegu on haiglaapteekritel juurdepääs ainult enda haigla

infosüsteemis oleva patsiendi terviseandmetele. Arvestades (kliiniliste) proviisorite rolli

haiglates patsiendi ravikvaliteedi ja ravimiohutuse tagamisel, on vaja anda juurdepääs patsiendi

terviklikule ravimiinfole, sealhulgas ambulatoorselt kasutatavatele ravimitele. Proviisorid

haiglas tegelevad igapäevaselt ravimikasutuse hindamisega – hindavad ravimite koos- ja

kõrvaltoimeid, kohandavad raviannuseid (nt neeru/maksa funktsioonidest, vanuserühmadest

29

tulenevalt), optimeerivad raviskeeme jne. Kõige selle juures õigete otsuste langetamiseks on

oluline omada terviklikku pilti patsiendi kõikidest kasutatavatest ravimitest, mida toetab

juurdepääs TIS-is sisalduvale terviklikule ravimiskeemile ja selles olevate ravimite koostoimete

otsusetoe infole. Proviisoritele ja farmatseutidele võimaldatakse juurdepääs andmete

kuvamiseks mõeldud tehnilistele lahendustele nagu ravimiskeem ja otsustustoed, mis seni on

olnud mõeldud kasutamiseks TTO-dele.

Nimetatud juurdepääs ei võrdsustu täieliku juurdepääsuga TIS-ile, sealhulgas ei laiene

juurdepääsuõigus epikriisidele.

Lõike 4 punktis 5 sätestatakse meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadet väljastava isiku

juurdepääs meditsiiniseadme kaardi andmetele tulenevalt RavS § 81 lõikest 9. Muudatus

tuleneb andmekogude ühendamisest ja sisulist muudatust ei tehta. Meditsiiniseadet väljastav

isik näeb ka edaspidi meditsiiniseadme kaardi andmeid.

Lõike 4 punktides 6 ja 7 (endine TTKS § 593 lõige 5) sisus muudatusi ei tehta, välja arvatud

lisatud täpsustus tulenevalt KIRST-u andmete lisandumisest, millega seoses ei laiene

juurdepääsuõigus tagasinõuete andmetele. Selline juurdepääsuõigus ei ole nimetatud andmete

puhul põhjendatud. Punktiks 7 on toodud kehtiva TTKS § 593 lõike 5 teine lause.

Lõikes 5 (endine TTKS § 593 lõige 7) sõnastatakse täiendavad juhud, mil TIS-ist väljastatakse

andmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Loetavuse eesmärgil esitatakse need juhud varasema

seotud teksti asemel tähestikulise järjestusega punktidena.

Nende juhtude alla kuuluvate andmeväljastuste ulatust eelnõuga sisuliselt ei muudeta: andmete

väljastamine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks, süüteo- või

kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks, TTKS § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud

arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks ja Andmekaitse Inspektsioonile riikliku

järelevalve tegemiseks. Punktis 5 nimetatud teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajaduseks väljastatakse andmeid IKS §-s 6 sätestatud tingimustel.

Varasemast loetelust on välja jäetud Terviseamet, sest nimetatud asutusel on

järelevalvemenetlusteks TIS-i andmetele juurdepääs regulaarne ja isiku nõusolekuta (lõige 4),

mitte päringupõhine. Samuti on välja jäetud Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses

ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemise juht, sest

selle asutuse õigus pääseda juurde TIS-is olevatele andmetele ei ole päringupõhine, vaid on

selgelt sätestatud asjakohastes eriseadustes. Sätte viimane tekstiosa „ning muul juhul, kui

tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud“ on viidud

sama paragrahvi lõikeks 7.

Lõike 5 punkt 2 lisatakse loetellu KIRST-u TIS-iga liitmise tõttu.Kohtutäituril on

päringupõhiselt õigus saada andmeid isiku töövõimetushüvitise arestimiseks. Kohtutäitur küsib

TIS-ist andmeid täitemenetluse seadustiku alusel, näiteks mis kuupäeval ja millisele kontole

töövõimetushüvitis on kantud. Praktikas esineb selliseid päringuid harva, kuivõrd enamasti

peetakse töövõimetushüvitiselt sissenõutav summa kinni juba enne väljamakse tegemist.

Erandlikel juhtudel pöörduvad kohtutäiturid Tervisekassa poole, et välja selgitada, miks

töövõimetushüvitis on läinud isiku kontole, kuigi olemas on kehtiv arestimisakt (nt tehnilistel

põhjustel või isikul mitu arestimisakti, mis on erinevatel järjekohtadel), või pärida muud

täitemenetluses vajaminevat teavet. Tegemist ei ole uue juurdepääsu võimaldamisega, vaid

kehtivast TerKS-ist ületuleva sättega (TerKS § 463 lg 3).

30

Lõikega 6 (endine TTKS § 593 lõige 8) korratakse üle juba kehtivast TTKS-ist tulenev õigus,

et lõike 7 punktides 1–3, 6 ja 7 ning lõikes 8 sätestatud juurdepääsud kehtivad ka olukorras, kus

andmesubjekt on juba surnud. Terviseameti, Ravimiameti ja TAI juurdepääs andmetele laieneb

ka surnud isikutele. Terviseameti sama õigus oli sätestatud juba kehtivas seaduses, kuid lisatud

on Ravimiameti ja TAI juurdepääs ning sellega seoses on täpsustatud nende juurdepääsu surnu

andmetele. Apteegiteenuse osutajale ja meditsiiniseadme väljastajale ei ole see õigus vajalik.

Lõikes 7 täpsustakse, et muudel isikutel on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, kui see

õigus tuleneb seadusest. Muudel isikutel võib TIS-i andmetele juurdepääsu õigus olla

eriseadustes sätestatud kas isiku nõusolekuta või isiku nõusolekul. Teistes eriseadustes

kehtestatud sätteid ei ole otstarbekas TTKS-i TIS-i pidamist reguleerivas peatükis üle korrata.

Teiste seaduste alusel on juba praegu isiku nõusolekuta õigus TIS-ist saada:

• Eesti Töötukassal töövõimetuslehtede ja ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid

vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikele 22 ja § 35 lõike 2 alusel kehtestatud

määruses sätestatule;

• Häirekeskusel kriisiinfo teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatava

kannatanu andmeid ja kiirabiressursi andmeid vastavalt päästeseaduse § 91 lõigetes 24–

26 sätestatule;

• julgeolekuasutusel andmeid julgeolekuasutuste seaduse alusel;

• Kaitseressursside Ametil ravikindlustuse andmeid sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1

punkti 33 alusel;

• Maksu- ja Tolliametil ravikindlustuse andmeid sotsiaalmaksuseaduse § 121 alusel;

• Politsei- ja Piirivalveametil ravikindlustuse andmeid välismaalaste seaduse § 120

lõike 9 ja § 232 lõike 1 punkti 4 ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 20 lõike 1

punkti 2 alusel;

• Siseministeeriumil elukoha andmeid, kontaktandmeid ja surmaandmeid vastavalt

rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3, § 29 lõike 3 ja § 97 lõike 4

alusel kehtestatud rakendusaktides sätestatule ning perekonnaseisutoimingute seaduse

§-des 31 ja 32 sätestatule;

• Sotsiaalkindlustusametil isiku ravikindlustatuse, töövõimetuslehtede ja retseptide

andmeid sotsiaalseadustiku üldosa seaduses, sotsiaalmaksuseaduses, perehüvitiste

seaduses, ohvriabi seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks järgmiselt:

o isiku töövõimetuslehtede andmeid (hüvitatud periood, päevade arv, määratud

ajutise töövõimetuse hüvitise suurus ja töövõimetuslehtede liigid) perehüvitiste

määramiseks ja maksmiseks vastavalt perehüvitiste seaduse § 39 lõikele 6 ja

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruses

sätestatule;

o isiku töövõimetuslehtede andmeid tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral

tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud

tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 242 lõike 1 alusel;

o ravikindlustuse andmeid, mis on vajalikud sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 1

punktide 1, 11, 8 ja 10 alusel sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning

piiriüleselt töötavate isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatava

õiguse kindlaksmääramiseks;

o ravikindlustatuse andmeid ja perearsti kontaktandmeid vastavalt

sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele;

31

• TAI-l surma fakti ja surma põhjuse andmeid surma põhjuse tuvastamise seaduse § 7

lõike 1 alusel ja andmeid rahvatervishoiu seaduse § 23 lõike 5 alusel registrite

pidamiseks, mille täpne andmekoosseis sätestatakse registri pidamist reguleerivas

määruses;

• Terviseametil perearsti, nakkushaiguse kahtluse, saatekirja vastuse, laboritulemuse,

haigestumise ja surma andmeid vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

§ 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule;

• Transpordiametil tervisetõendi andmeid liiklusseaduse § 102 alusel;

• Tööinspektsioonil tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv vastavalt

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel kehtestatud määruses

sätestatule.

Isiku enda nõusolekul on TIS-i andmetele juurdepääsu õigus:

• Eesti Töötukassal töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel;

• Kaitseressursside Ametil kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõigete 6–10 ja § 98 lõike 2

alusel;

• Kaitseväel kaitseväe korralduse seaduse § 416 lõigete 1 ja 2 alusel;

• Ravimiametil RavS § 9920 lõike 3 alusel;

• Sotsiaalkindlustusametil:

o vägivallakuriteost põhjustatud tervisekahjustuse tuvastamiseks ohvriabi seaduse

§ 46 lõike 3 alusel;

o tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 245 lõigete 2 ja 3

alusel;

o puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

§ 23 lõigete 2 ja 3 alusel;

o riikliku pensioni taotlemisel riikliku pensionikindlustuse seaduse § 31 lõigete 8

ja 9 alusel;

o erihoolekandeteenuse taotlemisel otsuse tegemiseks sotsiaalhoolekande seaduse

§ 70 lõike 11 alusel.

Lõikes 8 täpsustatakse, et isiku enda nõusolekul väljastatakse andmeid ka muudel juhtudel.

Nendel juhtudel soovib isik teadlikult anda oma andmeid kolmandale osapoolele mõne teenuse

saamiseks. Näiteks väljastatakse isiku nõusolekul andmeid kindlustusandjale

elukindlustuslepingu sõlmimiseks ja ravimiuuringus osalemise korral uuringu tegijale.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TTKS § 591 lõiget 4 punktidega 121 ja 122.

Punktina 121 on lisatud sugurakudoonori andmed, mille alla on seoses viljatusravi ja

sugurakudoonorlusega lisatud sugurakudoonori unikaalne kood, mis võimaldab jälgida

doonormaterjali kasutamist ja vältida selle kasutamist lubatust rohkem kordi. See võimaldab

teavitada doonorit ennast ja selle doonori materjalist sündinud last või tema vanemaid, samuti

viljatusraviteenust osutavaid TTO-sid hiljem avastatud terviseseisunditest ning tagada

efektiivne andmete kaasamine teadusuuringutesse. Sugurakudoonori rahvuse, sünniriigi,

haridustaseme, perekonnaseisu ja bioloogilisi ehk fenotüübi andmeid (nagu nahavärvus,

kehaehitus, juuste ja silmade värvus ning veregrupp) hakatakse koguma kunstlikuks

viljastamiseks nõusoleku andnud naise ja mehe ning kunstliku viljastamise tulemusena

sündinud ja täisealiseks saanud isiku õiguste tagamiseks, nagu on sätestatud KVEKS §-des 27

ja 28.

32

Punktina 122 on lisatud sugurakkude hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed, et koguda

struktureeritult spetsiifilisi viljatusravi andmeid ravi tulemuslikkuse jälgimiseks TAI,

Ravimiameti ja Euroopa Liidu tasemel statistika tegemiseks ja aruandluse koostamiseks.

Andmete kogumine lubab tuvastada, kellelt rakud pärinevad ja kes neid kasutas, ning vajaduse

korral jälgida kogu teekonda rakkude annetamise hetkest kuni lapse sünnini, kaasa arvatud

sugurakudoonorile tehtud analüüsid, proovid ja nende tulemused.

Punktides 121 ja 122 nimetatud andmete kogumise esmane eesmärk on tervishoiuteenuse

osutamine. Andmeid on tarvis struktureeritult koguda peamiselt selleks, et pakkuda kvaliteetset

andmetega toetatud viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud tervishoiuteenust. TAI ja

Ravimiamet on kogutava teabe teisesed kasutajad. TAI täidab Sotsiaalministeeriumi ülesannet, mis

on talle edasi volitatud. TAI ülesanded volitatud töötlejana on loetletud TIS-i põhimääruse

kavandis. Ravimiameti peamine ülesanne siin kontekstis on ohutu ja kvaliteetse käitlemise

korraldamine, aruandluse täitmine ja järelevalve.

Siinkohal on oluline välja tuua, et punktide 121 ja 122 puhul ei rakendata isiku õigust andmeid

sulgeda. Isikul ei ole võimalik keelata TTO-de juurdepääsu rakkude ja kudede hankimise,

käitlemise ja jälgitavuse andmetele, kuna nende andmete kättesaadavus on doonormaterjali

ohutu kasutuse ja jälgitavuse eeltingimuseks. Kui hiljem selgub, et doonoril või

doonormaterjalist sündinud isikul esineb pärilik haigus või terviseseisund, peab TTO-l olema

võimalik doonormaterjali jälgida. Vajaduse korral tuleb see kasutusest kõrvaldada ning

asjaomaseid isikuid avastatud terviseseisundist või haigusest teavitada.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TTKS § 593 lõiget 2, lisades pärast sõna „tagasinõuete“

tekstiosa „ning viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse

ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi“. Muudatus on vajalik, sest

ei ole põhjendatud, et TIS-i edastatavaid viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmeid näevad

kõik TTO-d. TTO-le ei anta juurdepääsu viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise,

käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi

andmetele. Lõikes 3 defineeritud üldisest TTO TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu õigusest

arvatakse need andmed välja ning neid täpsustatakse eraldi lõikes (eelnõu § 1 punkt 6).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse TTO-de õigust näha viljatusravi ja sugurakudoonorlusega

seotud andmeid. TTKS § 593 lõikes 24 sätestatakse erisus TTO-le TIS-is olevatele andmetele

juurdepääsu õiguses – KVEKS § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või

erialase pädevusega töötajale ja tema juures töötaval embrüoloogile. Juurdepääs kunstliku

viljastamisega seotud detailsetele terviseandmetele, rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja

jälgitavuse andmetele ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi

andmetele võimaldatakse vaid TTO-dele, kes osutavad konkreetset viljatusraviga seotud

teenust. Selleks piiratakse juurdepääsu vaid TTO-dele, kellel on ambulatoorse või statsionaarse

sünnitusabi- ja günekoloogiateenuse osutamise tegevusluba ning Ravimiameti poolt väljastatud

rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba vähemalt ühega järgmistest

kõrvaltingimustest: seemnerakud, munarakud, embrüod. Sellega tagatakse andmete otstarbeka

kasutamise ja tundliku info säilitamise põhimõte. Viidatud andmetele juurdepääsu õigus on

piiratud nii konkreetset teenust osutavate TTO-dega kui ka nende juures töötavate asjaomaste

pädevate töötajatega. Juurdepääsu viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele saavad vaid

TTO juures töötavad spetsialistid, kes osutavad viljatusraviteenust. Viljatusraviga mitteseotud

isikute juurdepääsu piiramise kohustus langeb TTO-le.

33

Lõike 24 punktis 1 sätestatakse, et viljatusravi protsessi kaasatud isikud näevad vaid enda TTO

juures sisestatud detailseid viljatusravi ning rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja

jälgitavuse andmeid.

Lõike 24 punktis 2 sätestatakse, et anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse

koodi andmed, doonormaterjalist sündinud laste arv, sugurakudoonori ja doonormaterjalist

sündinud lapse pärilike haiguste andmed, kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse sünni-

ja surmaandmed, patsiendi ja sugurakudoonori surmaandmed ning patsiendi raseduse katkemise

ja katkestamise andmed on nähtavad nii TTO-le endale kui ka teistele viljatusraviteenust

osutavatele TTO-dele. Sellega tagatakse doonori sugurakumaterjali mõistlik, eetiline, ohutu ja

seaduslik kasutamine. Silmas tuleb pidada seda, et vastav info tehakse teisele TTO-le

kättesaadavaks vaid juhul, kui asjaomane isik pöördub teise viljatusraviteenust osutava TTO

poole sugurakkude loovutamise eesmärgiga. Eelkirjeldatud juurdepääsuõigus laieneb ka TTO

juures töötavale embrüoloogile. Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele ainult töökohaga

seonduvalt ehk embrüoloog peab olema teenistussuhtes TTO-ga, kes osutab viljatusraviteenust.

Embrüoloogi tööülesannete täitmiseks on vajalik tagada juurdepääs terviseandmetele ka

tagasiulatuvalt, kuna raviprotsesside hindamine, jälgimine ja kvaliteedikontroll eeldavad

terviklikku ülevaadet patsiendiga seotud varasematest ravietappidest ja uuringutest. Juurdepääs

võimaldatakse embrüoloogidele üksnes teenistussuhte alusel ning vaid ulatuses, mis on otseselt

seotud viljatusraviteenuse osutamisega. Lisaks on embrüoloogi töö oluline komponent

kvaliteedijuhtimises – süsteemne andmete kogumine ja analüüs võimaldavad hinnata

ravitulemusi, tuvastada arenduskohti ja tagada teenuse teaduspõhisuse. Andmete koondamine

ja töötlemine loob samuti eeldused teadus- ja arendustegevuseks, mis on valdkonna arenguks ja

ravi tõhustamiseks vältimatu.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TTKS § 593 lõikes 3 esitatud viidet osapooltele, kelle eest

saab inimene oma andmed sulgeda. See muudatus on vajalik, sest eelnõu § 1 punktiga 6 tehakse

eraldi sättes erisus viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud TTO-dele ning andmete

sulgemise õigus sätestatud andmete ulatuses kehtib ka nendele.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse Terviseameti TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu

ulatust seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete lisandumisega TIS-i. Terviseametile

ei ole põhjendatud laiendada õigust pääseda juurde viljatusraviga seotud rakkude ja kudede

hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ega anonüümse ja mittepartnerist

sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele, sest need andmed ei seondu Terviseameti

järelevalvepädevusega (järelevalvepädevus on siin Ravimiametil). Kõigile muudele andmetele

on Terviseametil põhjendatud juurdepääs järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täpsustatakse riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti või selle asutuse

lepingulise arsti TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatust. See õigus ei laiene anonüümse

ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele. Muudatus on vajalik seoses

viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete lisandumisega TIS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse IGUS-i eelnõuga (749 SE) vastuvõetud TTKS sätete

asukohta, et säilitada paragrahvis mõistlik lõigete arv. Juurdepääsu võimaldamise tasu

puudutavad sätted esitatakse eraldi paragrahvina. Muudatusega nähakse TIS-ist teadustööks,

arenduseks ja statistikaks andmete väljastamisele ette tasu, et katta TEHIK-u tööjõu- ja

andmetöötluskulud. Tasu suurus ja täpsem kord kehtestatakse ministri määrusega, kuid

riigieelarvele see lisakulusid ei too, kuna laekunud summad suunatakse TEHIK-ule kulude

katteks tagasi. Teatud juhtudel – näiteks juba avaldatud andmekoosluste puhul – on võimalik

34

tasu vähendada või sellest loobuda, kusjuures tasu eesmärk on ühtlasi tagada andmetellimuste

põhjendatus.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse TTKS-i rakendussättega (§ 7213).

Lõikes 1 sätestatakse üldiselt, et KIRST-u ja RETS-i kogutud andmestik kuulub alates

kõnealuse seaduse jõustumisest TIS-i andmestiku hulka.

Lõikes 2 sätestatakse vastavustõendite säilitamise tähtajad. COVID-19 pandeemia ajal välja

töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud TIS-is

eraldi andmekategooriana käsitlemiseks, COVID-19 vastu vaktsineerimise andmed sisalduvad

TIS-is olevates immuniseerimise andmetes. Vastavustõendite säilitustähtaeg on vastavalt

kehtivale TTKS § 591 lõike 5 punktile 31 kaks aastat. Sellest lähtudes täiendatakse rakendussätet

nii, et enne seaduse jõustumist koostatud vastavustõendeid säilitatakse sellest hetkest alates

kaks aastat, seaduse jõustumisel lõpetatakse nende koostamine ja neid enam juurde ei teki.

Lühem tähtaeg võib olla kehtiva õiguse järgi ette nähtud infosüsteemi põhimääruses, nagu see

on kehtiva põhimääruse § 81 lõikes 1.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse TTKS-i rakendussättega (§ 7214), mis kohustab KVEKS

§ 9 nõuetele vastavat eriarstiabi osutajat esitama viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud

aktiivsete juhtumite andmeid (TTKS § 591 lõike 4 punktides 121 ja 122 nimetatud andmed) TIS-

i alates 2028. aasta 1. juulist. Muudatus on vajalik, et anda TTO-dele üleminekuaeg kohustuse

täitmiseks.

3.2. IGUS-i muudatused

Eelnõu §-ga 2 muudetakse IGUS-i.

Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused IGUS-is seoses seniste andmeandjate muutumisega ja

juurdepääsu võimaldamise tasudega.

Andmekogude ühendamisel on geenivaramu andmeandjaks edaspidi senise KIRST-u ja RETS-

i andmete puhul TIS (nimetatud IGUS § 9 lõike 1 punktis 1) ning punktid 3 ja 5 tunnistatakse

kehtetuks. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Samuti tunnistatakse kehtetuks IGUS § 45 punkt 17, millega nähakse ette tasu TIS-i

juurdepääsude võimaldamise eest. Muudatus on tehniline, kuivõrd säte paigutatakse ümber

TTKS §-ks 595, et vältida ülipika paragrahvi tekkimist TTKS § 593 alla. IGUS-iga kehtestatud

regulatsioonis ei tehta sisulisi muudatusi. Muudatus tehakse paragrahvis, mis muudab teist

seadust, kuid jõustub samal päeval, mis käesoleva eelnõu punkt.

3.3. KVEKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 3 muudetakse KVEKS-i.

Eelnõu § 3 punktiga 1 jäetakse KVEKS § 5 lõikest 1 välja tekstiosa, mis on üleliigne ja

ebatäpne. Muudatuse eesmärk on tagada selgem sõnastus, sisulist muudatust sättes ei tehta.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täpsustatakse KVEKS § 9 sõnastust ning sätestatakse, millistele

kriteeriumidele peab vastama eriarstiabi osutaja, kellel on õigus pakkuda kunstliku viljastamise

35

teenust. Muudatuse eesmärk on täpsustada kunstliku viljastamise teenuse osutamise nõudeid, et

tagada sugurakkude ja embrüote käitlemise kvaliteet, ohutus ja jälgitavus. Kehtiv regulatsioon

piirdub üldise tegevusloaga, kuid ei taga ühtseid standardeid ega vasta täielikult rakkude ja

kudede käitlemisele kehtestatud nõuetele. Uue sõnastusega seatakse selged tingimused: teenust

võib osutada üksnes sünnitusabi- ja günekoloogiateenuseid pakkuv asutus, kellel on samal ajal

ka Ravimiameti rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba asjakohaste

kõrvaltingimustega. Sellega vähendatakse tõlgenduslünki ja tagatakse kvaliteetse teenuse

pakkumist. Teenuse osutamise õigus ei muutu formaalselt kitsamaks, kuid edaspidi on nõuded

üheselt selged ja ühtlustatud.

Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse KVEKS § 13. Lõikes 1 täpsustatakse juba kehtivaid ühest

sugurakudoonorist sündinud laste arvu jälgimise põhimõtteid. Kehtivas õiguses on sätestatud,

et ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue

erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis. Seni kasutusel olnud sõnastus on praktikas

põhjustanud tõlgendusprobleeme, kuna eostamine ei pruugi lõppeda lapse sünniga. Sisulist

muudatust ei tehta ning endiselt saab ühe doonori materjali abiga sünnitada lapsi maksimaalselt

kuus naist. Täiendatud sõnastus lubab arvesse võtta ka ebaõnnestunud rasedusi ja juba eostatud

lapsi, mis annab kliinikutele selge ja ennetava piiri doonormaterjali kasutamisel ning aitab

vältida olukordi, kus ühelt doonorilt sünnib juhuslikult üle kuue lapse. See võimaldab

doonormaterjali kasutamist täpsemalt ja usaldusväärsemalt kontrollida. Sätte eesmärk on

kehtestada üheselt mõistetav ja kontrollitav keeld anonüümse või mittepartnerist doonori

sugurakkude edasisele kasutamisele pärast kindla piiri saavutamist, vältimaks olukorda, kus ühe

doonori kaudu sünnib ebamõistlikult suur arv lapsi ning suureneb geneetiliste ja sotsiaalsete

riskide tõenäosus. Keeld rakendub hetkest, mil ühelt doonorilt kogutud sugurakkude abil on

Eestis kuus last juba sündinud või loetakse eostatuks, ka mitmikute sünni või mitmikraseduse

puhul jääb piir kehtima, ning 6 lapse sünni või eostatuse puhul doonormaterjali enam teistele

naistele ei pakuta. See piirang põhineb objektiivsetel ja registreeritavatel faktidel, mitte

üksikisiku tõlgendusel. Normi ei ole võimalik lihtsamalt sõnastada ilma õigusselgust

kahjustamata, sest üksnes üldine piirang „kuni kuus last“ ei lahendaks küsimust, millal täpselt

tuleb doonori kasutamine lõpetada, ega hõlmaks olukordi, kus viljastamised toimuvad

paralleelselt ja osa lastest on alles eostatud, kuid mitte veel sündinud, mistõttu on vajalik

sõnastus, mis seob keelu selgelt nii sündimise kui ka eostamise faktilise hetkega.

Lõikes 2 lõdvendatakse piirangut kui mitu last võib ühelt anonüümselt või mittepartnerist

doonorilt kogutud sugurakkude abil sündida. Praktikas on selline absoluutne piirang osutunud

liiga jäigaks, kuna see ei võimalda arvestada olukordi, kus sama doonori materjalist on üks laps

juba sündinud ja pere soovib saada sama doonori abil veel lapsi. Kehtiv piirang võib seega

takistada bioloogiliste õdede-vendade sündi ning seada pered ebavõrdsesse olukorda.

Muudatusega nähakse ette, et kuue lapse piirmäära ei kohaldata juhul, kui lapsi soovib saada

naine, kes on sama doonori materjalist juba lapse sünnitanud või sama doonori rakkudega

viljatusravi alustanud. Selline lahendus tagab ühelt poolt, et ühe doonori materjalist ei sünniks

piiramatul hulgal lapsi, mis võiks suurendada geneetiliselt seotud isikute omavaheliste

tahtmatute sugulussuhete riski, teisalt võimaldab see säilitada perekondliku järjepidevuse ja

õigluse, andes doonori abil lapse saanud peredele võimaluse saada samalt doonorilt veel lapsi.

Eelnõu § 3 punktiga 4 loetakse senine KVEKS § 14 tekst lõikeks 1 ja lisatakse uus lõige, mis

annab võimaluse kasutada kunstliku viljastamise loo dokumenteerimiseks lisaks senisele ka

TIS-i. Muudatus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril ning on vajalik, kuivõrd alates 2028. aasta 1.

jaanuarist tagatakse KVEKS § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või

36

erialase pädevusega töötajal ja tema juures töötaval embrüoloogil juurdepääs TIS-is olevatele

andmetele (eelnõu § 1 p 6) ning koos sellega on asjakohane võimaldada ka andmete esitamine

TIS-i.

Eelnõu § 3 punktidega 5 ja 6 jäetakse seadusest välja volitusnorm kunstliku viljastamise loo

vormi ja dokumenteerimise korra kehtestamiseks ningkehtestatakse KVEKS-is eriarstiabi

osutaja kohustus edastada TIS-i andmeid, selles kontekstis rakkude ja kudede hankimise,

käitlemise ja jälgitavuse andmeid ning sugurakudoonori terviseandmeid. Muudatus jõustub

2028. aasta 1. juulil.

Eelnõu § 3 punktiga 7 muudetakse KVEKS § 171 lõike 1 esimese lause sõnastust selliselt, et

säte oleks üheselt mõistetav, et sõltumata sugurakkude annetamise viisist on kunstliku

viljastamise korral vajalik mehe nõusolek, kuna nõusolekust tuleneb annetuse tüüp ja kunstliku

viljastamise tagajärjel sündiva lapse põlvnemine. Nõusolek antakse iga toimingu kohta eraldi.

Mees võib olla selles kontekstis ühel ajal abikaasa ja sugurakkude annetaja – see ei ole oluline,

kas mees on naise abikaasa või mitte. Eeltoodust lähtuvalt on „mittepartnerannetus“ sisuliselt

hõlmatud juba väljendiga „mittepartnerist doonor“. Seega muudatus on klassifikatsiooni

täpsustus, mitte põhimõtteline uus õigusinstituut. KVEKS § 171 lõikele 1 teevad viite muu

hulgas § 172 lõiked 6 ja 7 ning § 24, samuti perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lõige 2,

kuid mille tõlgendusi muudatus kaasa ei too. Juba praegu näeb KVEKS § 171 lõige 5 ette

samasuguse nõusolekupõhise põlvemise, milline üldine täpsustus lõikes 1 tehakse.

Eelnõu § 3 punktiga 8 tunnistatakse KVEKS § 171 lõige 6 kehtetuks, kuna sugurakkude

partnerannetuse tulemusena sündinud lapse põlvnemine on juba reguleeritud KVEKS § 32

lõikes 1. Mehe nõusoleku tagasivõtmise korral aga kunstlik viljastamine ei saa ega tohi toimuda.

Eelnõu § 3 punktiga 9 muudetakse KVEKS § 18 lõiget 1 selliselt, et ka naissoost abikaasade

abielu lahutamise järel oleks nende sugurakkude kasutamise ja kunstliku viljastamise nõusolek

automaatselt tagasi võetud, kuna abielus olevate mehe ja naise puhul sarnane põhimõte juba

kehtib.

Paragrahvi 18 lõiget 2 muudetakse selliselt, et ka naissoost abikaasat saaks peale lahutust

kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa sugurakkudega, kui selleks vormistatakse uus

nõusolek. Muudatus on vajalik selleks, et ka naissoost abikaasadele laieneksid samad õigused,

mis praegu kehtivad mehe ja naise vahel.

Eelnõu § 3 punktiga 10 muudetakse sätte sõnastus, et tagada selle rakendatavus, et igal juhul

kui tegemist on partnerannetusena loovutatud sugurakkudega, on keelatud nende kasutamine

partneri surma kui sellest on möödunud enam kui üks kuu. Muudatus tagab regulatsiooni

ühtsuse.

Eelnõu § 3 punktiga 11 jäetakse KVEKS § 23 lõikest 3 välja teine lause, kuna asjakohane

täiendus lisatakse KVEKS § 25, mis käsitleb sugurakudoonorlust.

Eelnõu § 3 punktiga 12 tehtava KVEKS § 25 lõike 1 muudatusega täpsustatakse senist

regulatsiooni eesmärgiga suurendada õigusselgust ega sätestata uusi nõudeid. Paragrahvi 25

lõiget 1 täiendatakse teises lauses erandiga, mis võimaldab sugurakkude partnerannetajal,

mittepartnerannetajal ja sugulasest munarakkude annetajal olla vanem kui 40 aastat

(spermadoonori puhul) või 35 aastat (munarakudoonori puhul). Esimeses lauses tehakse

tehnilised parandused.

37

Selline muudatus annab võimaluse kasutada kunstlikuks viljastamiseks tuttava isiku

seemnerakke või sugulase munarakke ka juhul, kui nende vanus ületab üldise doonorvanuse

piiri. Muudatuse kavandamisel lähtuti praktikast, kus naine võib soovida järglase saamiseks

kasutada talle isiklikult lähedase või sugulussidemes oleva isiku sugurakke.

Tegemist ei ole uue lähenemisega, vaid kehtiva KVEKS-i redaktsiooni kohaselt kehtinud

põhimõtte täpsema sõnastamisega, mis aitab vältida tõlgendamisprobleeme ning tagab

regulatsiooni ühtse rakendamise.

Eelnõu § 3 punktiga 13 muudetakse KVEKS § 27 lõiget 2, kuid sisu poolest täiendatakse sätet

üksnes punktidega 10 (veregrupp) ja 11 (vanus), millega täiendatakse bioloogiliste ja

sotsiaalsete andmete nimekirja, mida on õigus teada saada anonüümse doonori kohta

kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel ning kunstliku viljastamise

tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul. Annetamise hetkel vanuse ja veregrupi

(reesuse) teadmine aitab doonori valimisel vältida reesuskonflikti ja teisi terviseriske. Doonori

vanuse registreerimine tagab parima jälgitavuse, võimaldab hinnata võimalikke riske hilisemate

terviseandmete põhjal ning toetab andmete analüüsi viljatusravi tulemuste kohta. Võrreldes

kehtiva sättega muudetakse punktide sõnastuses käänet (osastava asemel nimetav).

Muudatusega laieneb ka nende andmeväljade loetelu, millest antakse päringu alusel anonüümse

doonori sugurakkudest sündinud isikule teada KVEKS § 28 lõike 2 alusel.

Eelnõu § 3 punktiga 14 muudetakse KVEKS § 28 lõiget 1 selliselt, et kohustus tagada

kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikule KVEKS § 27 lõikes 2

nimetatud andmed anonüümse doonori kohta antakse perekonnaseisuasutuse asemel TAI-le.

Alates 2028. aasta 1. jaanuarist TIS-i volitatud töötlejana omab TAI mainitud andmetele

juurdepääsu vastavalt TIS-i põhimääruse § 5 lõikes 5 sätestatule. Vahepealsel perioodil –

01.10.2026 kuni 31.12.2027 – tuleb TAI-l korraldada isikule andmete väljastamine viisil, mis

tagab isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohase andmete minimeerimise ja

eesmärgipärasuse. Selleks toimib TAI teabe vahendajana: TAI tuvastab oma käsutuses olevate

metaandmete põhjal asjakohast teavet valdava TTO (kliiniku), kes vastutava töötlejana

kontrollib andmete väljastamise õigustatust, ning avaldab teabe vahetult päringu esitajale.

Muudatus on vajalik, et korrigeerida seni praktikas mittetoiminud süsteemi, kus

perekonnaseisuasutustel puudub tegelik andmekoosseis ja tehniline võimekus KVEKS § 28

lõikest 1 tulenevat kohustust täita. Kuna perekonnaseisuasutusse jõuab info kunstliku

viljastamise nõusoleku kohta vaid juhul, kui vanemad seda lapse sünni registreerimisel

vabatahtlikult põlvnemise tuvastamiseks esitavad, puudub rahvastikuregistris igasugune jälg

anonüümse doonori kasutamise kohta neil juhtudel, kus sünd registreeriti üldistel alustel või kus

põlvnemist nõusoleku alusel ei tekitatud. Arvestades, et tagasiulatuvalt enne 2024. aastat ei ole

perekonnaseisuasutustele kunstliku viljastamise nõusolekuid praktiliselt esitatud ning ka

hilisemal perioodil ei liigu andmed meditsiiniasutustest perekonnaseisuasutusse automaatselt,

on TAI määramine pädevaks asutuseks ainuvõimalik lahendus, et koondada killustatud info ja

tagada isikutele nende seadusjärgne õigus teabele.

Alates 2028. aasta 1. jaanuarist vähendab muutus ebavajalikku andmete liikumist asutuste vahel

ja halduskoormust.

Eelnõu § 3 punktiga 15 pikendatakse külmutatud embrüo säilitamise aega. Arvestades, et

KVEKS-i kohaselt on kunstlik viljastamine lubatud kuni 51-aastasele teovõimelisele naisele

38

tema enda soovil, on põhjendatud, et ka embrüote säilitamine võib kesta kuni embrüo loomiseks

nõusoleku andnud naise 51-aastaseks saamiseni. Seejuures tuleb arvestada, et külmutatud

embrüo kvaliteeti ei mõjuta külmutatud olekus möödunud aastate arv. Samuti on nooremas eas

loodud embrüod potentsiaalselt seotud suurema raseduse ja elussünni saavutamise

tõenäosusega.

Kui naisel oli kunstliku viljastamise kasutamine meditsiiniliselt näidustatud ning ta soovib

saada rohkem kui ühe lapse, on nooremas eas saadud embrüote säilitamine edaspidiseks nii

meditsiiniliselt põhjendatud kui ka kulutõhusam. Kehtiv seadusesäte on püsinud muutumatuna

alates 2008. aastast, kuid enam kui kümne aasta jooksul on embrüote külmutamise metoodika

oluliselt täiustunud. Rahvusvaheliste teadusuuringute kohaselt ei mõjuta embrüote

külmsäilitamise kestus kunstliku viljastamise tulemuslikkust.

Pärast naise 51-aastaseks saamist embrüod kas hävitatakse või neid kasutatakse

teadusuuringutes vastavalt naise eelnevalt antud nõusolekule. Ka praegu rakendatakse samu

põhimõtteid pärast senise seitsmeaastase säilitamisperioodi lõppemist.

Kui meessoost partnerannetaja nõusolek lõpeb enne naise 51-aastaseks saamist (lahutuse, surma

või nõusoleku tagasivõtmise tõttu), ei ole naisel õigust embrüoid kasutada ega neid teise riiki

või kliinikusse üle viia. Sellisel juhul embrüod kas hävitatakse või neid kasutatakse

teadusuuringutes vastavalt varem antud nõusolekule.

Samad põhimõtted kehtivad ka välisriikide patsientide suhtes, kelle vanust jälgitakse isikukoodi

puudumise korral sünnikuupäeva ja -aasta alusel.

Eelnõu § 3 punktiga 16 täiendatakse KVEKS-i §-ga 381, kus sätestatakse embrüote säilitamise

tähtaja kohaldamine – embrüo võib uue regulatsiooni kohaselt säilitada kuni naise 51-aastaseks

saamiseni sõltumata sellest kui kaua on möödunud embrüo loomisest, kuid selline maksimaalne

naise vanusest sõltuv tähtaeg ei tohi lühendada aega, milles oli kokku lepitud senise

regulatsiooni alusel (nt kui 47-aastasele naisele on loodud embrüo 2025. aastal, võib seda

säilitada ka kuni naise 54-aastaseks saamiseni, s.o kooskõlas seni kehtinud kuni 7-aasta pikkuse

säilitamise maksimaalse tähtajaga. Täiendus on vajalik seaduse jõustumise hetkeks juba

külmutatud embrüote säilitamistingimuste määramiseks. Kliinikud teavitavad e-kirja teel

embrüot säilitanud lepingupartnerit sellest, et seadus võimaldab lepingut pikendada kuni naise

51. eluaastani, ja kui lepingupartner jätkab säilitamise eest maksete teostamist, loetakse leping

pikendatuks kuni mainitud vanusesse jõudmiseni. Lepingupartneriks võib olla naine ise või ka

kunstliku viljastamist sooviva naise partner või abikaasa, keda loetakse embrüo omanikuks.

3.4. LKindlS-i muudatused

Eelnõu §-ga 4 muudetakse LKindlS-i.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse LKindlS § 75 lõikega 73 selliselt, et nimetada TIS

andmeandjaks liikluskindlustuse fondile ja fondi liikmetele. Nimetatud andmete esitamine

KIRST-ust ja RETS-ist fondile ja fondi liikmetele tuleneb kehtivast õigusest ja on praktikas

kaua toiminud. KIRST-u ja RETS-i andmeid kasutatakse fondi ja tema liikmete poolt

kindlustuslepingu täitmise kohustuse väljaselgitamisel kindlustustegevuse seaduse (KindlTS)

§ 218 lõike 2 ja § 219 ning LKindlS § 23, § 24, § 35, § 37 ja § 69 lõike 1 punkti 8 alusel.

Andmekogude ühendamise tulemusena on edaspidi andmeandjaks TIS. Eesmärgiga tagada

õigusselgus ja läbipaistvus liikluskindlustuse registrisse antavate andmete osas, on vaja

39

vastavalt täiendada seda eriseadust, kus on sätestatud ka teised andmevahetused. Sätte lisamine

on vajalik, et tagada õigusselgus andmetele juurdepääsu õigust puudutavas. Kuna LKindlS § 75

sätestab andmevahetuse teiste registritega, on otstarbekas täiendada just LKindlS-i nende

andmete ulatuses, mida KIRST ja RETS on seni regulaarselt fondile esitanud.

Muudatuse eesmärk on tagada kindlustusandjale juurdepääs andmetele, mis on vajalikud

kindlustusandja hüvitatava niinimetatud isikukahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks.

Andmetöötlus on lubatud üksnes eelmises lauses sätestatud eesmärgil ja andmekoosseis on

piiritletud üksnes sättes nimetatud andmetega, mille töötlemine on sellel andmetöötluseesmärgil

minimaalselt vajalik. Kindlustusandja on kohustatud tagama, et kõiki andmeid, millele tal on

juurdepääs, töödeldakse üksnes kõnealusel eesmärgil (LKindlS § 77 lg 2) ning kindlustusandjal

ja tema töötajatel lasub saladuses hoidmise kohustus vastavalt KindlTS §-le 2201.

Juurdepääs kõnealustele andmetele võimaldab kindlustusandjal hinnata

liikluskindlustusjuhtumist tulenevate tervise kahjustamisest (VÕS § 130) või surma

põhjustamisest (VÕS § 129) erinevate hüvitise liikide (ravikulu, saamata jäänud tulu, vajaduste

suurenemise tõttu tekkinud kahju ja mittevaraline kahju (VÕS § 134 lg-d 2 ja 3)) hüvitamise

kohustust ja selle ulatust tõhusalt ning õigeaegselt. Oluline on rõhutada, et nimetatud andmete

töötlemine on minimaalselt vajalik ja sageli võib olla põhjendatud töödelda ka muid andmeid

(nt epikriis), millele kindlustusandjale kõnealuse sätte alusel juurdepääsu ei anta – neid andmeid

peab kindlustusandja küsima andmesubjektilt või TTO-lt (KindlTS § 219). Samuti aitab

muudatus tagada, et kannatanu või kulude kandja (raviasutus või Tervisekassa) saaks õige

hüvitise, kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi.

Lisatav § 75 lõige 73 näeb ette, et kindlustusandjal on õigus saada TIS-ist andmeid

liikluskindlustuse registri kaudu. Liikluskindlustuse registri andmete vahendaja roll aitab

andmeedastajal (Tervisekassa) kontrollida (KindlTS § 219, IKÜM art 6 lg 1 p c) andmete

edastamise seaduslikkuse ja vajalikkuse kriteeriumi täitmist IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti b

ning artikli 9 lõike 2 punktide f ja g tähenduses, sest liikluskindlustuse registri andmetele

tuginedes saab registripidaja kontrollida, kas on toimunud andmesubjekti (kannatanu) osalusel

kindlustusjuhtum, mille täitmiseks on vajalik kõnealuseid andmeid töödelda. Samal viisil on

tagatud kindlustusandjate juurdepääs näiteks töövõime hindamise andmetele LKindlS § 75

lõike 71 alusel ja maksusaladust sisaldavale teabele MKS § 29 punkti 41 alusel.

Tegemist ei ole uue andmetöötluse loomisega, vaid olemasoleva kahju hüvitamise menetluses

vajaliku andmetöötluse täpsustamisega. praegu toimub andmetöötlus eelnõus sätestatud

ulatuses lepinguõiguslikul alusel, tuginedes KindlTS §-le 219. Muudatus on vajalik eelkõige

seetõttu, et KIRST liidetakse TIS-iga ning on vajalik tagada õigusselgus andmetele juurdepääsu

ulatuse määratlemiseks ühendatud andmekogu tingimustes.

Liikluskindlustusjuhtumite korral esitatakse kindlustusandjatele igal aastal ligikaudu 1100–

1300 ravikulu hüvitamise nõuet, millest märkimisväärse osa esitavad raviasutused ja

Tervisekassa (RaKS § 26).

40

Joonis 1. Liikluses kannatanud ja liikluskindlustuse ravikulu nõuded

Joonis 2. Vastaval aastal kindlustusandjate poolt makstud ravikulu hüvitise summa

41

Joonis 3. Esitatud kahju põhjustaja ravikulu nõuete arv. Nõude esitajaks saab olla üksnes raviasutus või Tervisekassa

Lisaks esitatakse aastas ligikaudu 200–300 ajutise töövõimetuse hüvitise nõuet ja 400–500

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Vähem on vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju

hüvitamise nõudeid, kuid nende puhul tuleb hinnata näiteks meditsiiniseadme vajaduse seost

liikluskindlustusjuhtumiga. Aastas esitatakse ligikaudu 20 uut pikaajalise töövõimetuse hüvitise

nõuet, kuid menetluses on kokku üle 300 sellise nõude.

Joonis 4. Perioodil lisandunud isikukahju nõuete arv. Üheks nõudeks on loetud vastava nõude liigi esimene nõue, st kui näiteks ravikulu omaosaluse nõude esitab kannatanu ja põhiosas esitab ravikulu nõude raviasutus, kajastub see graafikul ühe nõudena.

Raviarvete andmed võimaldavad kindlustusandjal kindlaks teha, millist raviteenust kannatanule

osutati, millal ja kes seda osutas ning millises summas seda osutati. VÕS § 489 lõike 1 kohaselt

42

peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse.15

Samuti võimaldavad need hinnata tervisekahjustuse ja osutatud tervishoiuteenuse seotust

liikluskindlustusjuhtumis saadud vigastusega või muu terviseseisundiga, sealhulgas seda, kas

sarnast raviteenust on osutatud juba enne liiklusõnnetust. Kindlustusjuhtumi tõttu saadud

tervisekahjustus peab olema tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos, VÕS § 127 lg 4). Nimetatud teave on oluline ka mittevaralise kahju

hindamisel, et mõista kannatanu talutud kannatusi ja ebamugavusi.16 Kindlustusandja selgitab

välja mittevaralise kahju hüvitise suuruse, arvestades muu hulgas tervisekahjustuse või

kehavigastuse raskusastet17, tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi ja töövõime vähenemise

kestust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning kahjustatud isiku enda osa kindlustusjuhtumi

toimumisel (LKindlS § 32 lg 7).

Töövõimetuslehe andmed on vajalikud eelkõige selleks, et hinnata, kas töövõimetusest tingitud

sissetuleku vähenemine on põhjustatud liikluskindlustusjuhtumis saadud tervisekahjustusest

või muust asjaolust. Tavapäraselt on liiklusõnnetusest saadud tervisekahjustusest taastumine

pikaajaline protsess ning töövõimetuslehti väljastatakse ja pikendatakse korduvalt. Retsepti ja

meditsiiniseadme kaardi andmed on vajalikud raviarvetega samadel põhjustel, et hinnata kulude

seotust kindlustusjuhtumiga (VÕS § 127 lg 4).

Ilma TIS-i andmetele juurdepääsuta peaks kindlustusandja vajalikku teavet koguma kannatanult

või TTO-lt eraldi päringute kaudu. See suurendaks kannatanu, raviasutuste, Tervisekassa ja

kindlustusandjate halduskoormust ning pikendaks nõuete menetlemise aega. Samuti tuleks

nõuetele lisada detailne dokumentatsioon ning edastada see turvalisel viisil, näiteks krüpteeritud

e-kirjana, mis oleks ressursimahukam kui infosüsteemidevaheline andmevahetus.

Märkimisväärse osa isikukahju nõuetest esitab riik, eelkõige Tervisekassa, kelle tagasinõuete

esitamise kulud andmetele juurdepääsu puudumise korral suureneksid.

Kindlustuslepingu täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks vajalike

andmete kättesaadavus TIS-ist liikluskindlustuse registri kaudu võimaldab menetleda hüvitise

nõudeid kiiremini ja tõhusamalt, maksta hüvitised välja õiges summas, vähendada kõigi

osapoolte halduskoormust ning tagada andmete turvaline liikumine. Lahendus on kooskõlas e-

riigi põhimõttega, mille kohaselt ei peaks riigi infosüsteemides juba olemasolevaid andmeid

koguma ega edastama dubleerivalt, vaid neid tuleb kasutada turvaliste andmevahetuslahenduste

kaudu.

Täpsustame, et LKindlS § 75 lõike 73 sissejuhatav lauseosa ei tähenda, et liikluskindlustuse

kindlustusandja võiks töödelda üksnes lõikes 73 nimetatud terviseandmeid. Kindlustusandja

õiguse töödelda terviseandmeid määratlevad KindlTS § 218 lõige 2 ja § 219 lõige 1. Praktikas

realiseerub kindlustusandja õigus saada muid terviseandmeid TTO kaudu, mitte otse TIS-ist.

Üksnes TTO saab hinnata, milliste lisaandmete töötlemine on konkreetse juhtumi kontekstis

vajalik.

LKindlS §-le 75 teeb viite LKindlS § 77. Sätet ei muudeta, kuna §-s 77 toodu kehtib ka lisatud

lõigetele.

15 Isikuandmete töötlemist kindlustusjuhtumi korral ja selle õiguslikke aluseid on põhjalikult käsitletud EKsL-i

koostatud soovituslikus juhendis https://www.eksl.ee/wp-content/uploads/2026/03/74506edf-630e-435f-b263-

d252c970544f.pdf (vt punk 7.2). 16 https://www.lkf.ee/sites/default/files/MVK_h%C3%BCvitis_metoodika(31).pdf. 17 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/1202/4017/RAM_m24_lisa.pdf.

43

Eelnõu § 4 punktiga 2 täpsustatakse, et LKindlS § 75 lõikes 73 nimetatud andmevahetus

toimub X-tee kaudu. Täpsustus on vajalik, sest LKindlS § 75 lõige 8 loetleb tagasiviitavalt kõik

lõiked, mille puhul toimub andmevahetus infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Lisanduva

TIS-is olevaid andmeid puudutava punkti puhul toimub andmevahetus samuti X-tee kaudu,

nagu teisedki samas lõikes viidatud andmevahetused.

3.5. RaKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 5 muudetakse RaKS-i.

Eelnõu § 5 punktidega 1, 4 ja 5 asendatakse RaKS-is läbivalt viited KIRST-ule või RETS-ile

viidetega TIS-ile vastavas käändes. Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist

muudatust ei tehta.

Eelnõu § 5 punktidega 2 ja 3 muudetakse RaKS § 30 lõikes 1 ja § 331 lõikes 1 sätestatud

volitusnorme. Muudatusega pannakse Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas

haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga kehtestada RaKS-i rakendusakt, s.o

„Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“, mis sätestab Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu

kehtestamise ja vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitise tingimused.

Volitusnormi muutmine on kooskõlas põhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse

regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi.

Muudatusega tagatakse, et rakendusaktid, mis reguleerivad valdkonnaspetsiifilisi ja tehnilisi

küsimusi, antakse ministri määrusega, mis on normitehniliselt sobiv tasand. Seaduses

sätestatakse volitusnormi ese, siht, ulatus ja tingimused, tagades volituse piisava määratletuse

ning järgides seadusreservatsiooni põhimõtet. RaKS § 30 lõikele 1 ja § 331 lõikele 1 viitavad

vastavalt RaKS § 661 lõige 4 ja § 662 lõige 2 ning § 332 lõiked 1 ja 2 ja § 89 lõige 19, mille

muutmine ei ole vajalik, kuivõrd muudatusega viiakse määruse andmise kohustus Vabariigi

Valitsuse tasandilt ministri tasandile, kuid ei muutu volitusnormi ese ega ulatus.

Muudatus on põhjendatud järgmistel alustel:

• Tervishoiualane iseloom – Vabariigi Valitsus kehtestab 12. juuli 2018. a määrusega nr 62

„Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste

loetelu komisjoni töökord“ range ja detailse metoodika, mille alusel uusi teenuseid loetellu

lisatakse või sealt eemaldatakse. Kuna Vabariigi Valitsus on juba viidatud määrusega

kehtestanud ranged raamid ja kriteeriumid, on loetelu muutmine muutunud puhtalt

tervishoiu valdkondlikuks eksperdipõhiseks menetluseks. Valitsuse tasandil sisu (nt

konkreetse operatsioonimeetodi koodi või hinna) üle otsustamine ei lisa sisulist väärtust, kui

raamid on juba paigas.

• Sisulise kontrolli olemasolu – kuna loetelu komisjon ja Sotsiaalministeerium omavad

otsest pädevust kriteeriumide täitmise kontrollimisel, on minister otsustusahelas lähemal

sisulisele ekspertsusele kui valitsuskabinet tervikuna.

• Operatiivsus ja kiirus –tervishoiuteenuste loetelu on mahukas ja muutub kiiresti seoses

meditsiini arenguga. Vabariigi Valitsuse määruse menetlus on pikk ja formaalne

(kooskõlastusringid kõigi ministeeriumidega, valitsuse istungi päevakord), mis võib võtta

kuid. Ministri määruse menetlus on oluliselt kiirem, võimaldades Tervisekassal reageerida

paindlikult, näiteks tarneraskuste korral või elupäästvate protseduuride kiireks lisamiseks.

• Küsimuse äärmine tehnilisus –loetelu on sadade lehekülgede pikkune dokument täis

koode, piirhindu ja meditsiinilisi termineid. Vabariigi Valitsuse tasandil on otsus reeglina

formaalne, sisuline töö tehakse Tervisekassas ja ministeeriumis. Ministri tasandile viimine

44

väldib nn kummitempli efekti ja aeganõudvat formaalset menetlust, mis sisulist väärtust ei

lisa. Kui Vabariigi Valitsus on kokku leppinud põhimõtetes (kriteeriumides) (vt Vabariigi

Valitsuse 12. juuli 2018. a määrus nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise

kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“), on detailide täitmine

täidesaatva võimu (ministri) igapäevane töö. See on kooskõlas hea õigusloome tavaga, kus

strateegilised otsused teeb valitsus ja rakenduslikud otsused valdkondlik minister.

• Tervisekassa nõukogu kui filter –Tervisekassa nõukogu, kuhu kuuluvad riigi (sh

Rahandusministeeriumi), tööandjate ja töövõtjate esindajad, kontrollib muudatuste

eelarvemõju ja huvigruppide tasakaalu. Vabariigi Valitsuse kinnitus dubleerib seda

kontrolli. Rahandusminister osaleb nõukogus, mis tagab fiskaalse kontrolli ka ministri

määruse menetluses.

• Ametnike töökoormuse vähendamine – VabariigiValitsuse määruse ettevalmistamine

nõuab suuremat haldusressurssi. Protsessi lihtsustamine vabastab ametnike tööaega

sisulisemateks tegevusteks.

• Selgem poliitiline vastutus – kui otsus on ministri allkirja taga, on vastutus selge ja minister

saab paremini juhtida tervishoiupoliitika elluviimist vastavalt seatud eesmärkidele.

• Eelarve ja loetelu eristamine – riigieelarve ja Tervisekassa eelarve kinnitatakse Riigikogus

ja nõukogus, mis määrab rahalised raamid. Loetelu reguleerib üksnes vahendite jaotust

kehtestatud raami piires, mis on operatiivne juhtimisotsus ega vaja valitsuse sekkumist.

• Üldine suund Vabariigi Valitsuse määruste vähendamisele – muudatus on kooskõlas

riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse

määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kus see on

normitehniliselt põhjendatud.

Muudetavad volitusnormid näevad rakendusaktina ette ministri määruse, mis reguleerib

tervishoiuteenuste loetelu kehtestamist. Seaduses sätestatakse selgelt, et loetelu muutmisel

hinnatakse tõendatud meditsiinilist efektiivsust, kulutõhusust, kooskõla riigi

tervishoiupoliitikaga ja Tervisekassa eelarvevahenditega.

Eelnõu § 5 punktiga 6 täiendatakse RaKS-i sättega, mille kohaselt kontrollib Tervisekassa

enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist täitmisregistrist isiku arestimisakte. Kui

isikul on kehtivaid arestimisakte, kannab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt

arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Muudatuse

eesmärk on luua õigusselgus ja kirjeldada õigusaktis kehtivat praktikat. Kohtutäituritel on

juurdepääs TIS-is olevatele ajutise töövõimetuse andmetele Tervisekassa poolt makstavale

ajutise töövõimetuse hüvitisele aresti seadmiseks ja aresti alt vabastamiseks. Kirjeldatud

lahendus asendab varasemat praktikat, kus Tervisekassale edastati arestimisaktid ennetavalt ka

siis, kui isikule ajutise töövõimetuse hüvitist veel määratud ei olnud, mida aga ei saa pidada

minimaalse ja eesmärgipärase andmetöötluse põhimõtetega kooskõlas olevaks. Seetõttu tagati

Tervisekassale juurdepääs täitmisregistrile, et Tervisekassa saaks enne väljamakse tegemist

kontrollida arestimisakti olemasolu ning jaatava vastuse korral kanda ajutise töövõimetuse

hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole.

3.6. RavS-i muudatused

Eelnõu §-ga 6 muudetakse RavS-i.

45

Eelnõu § 6 punktiga 1 asendatakse RavS § 33 lõikes 13 viide RETS-ile viitega TIS-ile.

Muudatus on vajalik, sest § 81 tunnistatakse seoses andmekogude ühendamisega kehtetuks.

Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu § 6 punktiga 2 täiendatakse RavS § 33 lõikega 19. RavS § 81 lõike 7 järgi võib retsepti

välja kirjutada paberkandjale, kui retsepti väljakirjutamine elektroonilisel kujul ei ole

objektiivsetel põhjustel võimalik. Tehniliselt paigutatakse nimetatud säte RavS-is ümber, sest

§ 81 tunnistatakse muus osas kehtetuks. Regulatsiooniga ei muudeta narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete väljakirjutamise põhimõtteid ning nimetatud ainete väljakirjutamine ja

väljastamine toimub ainult elektroonse retsepti alusel.

Eelnõu § 6 punktiga 3 muudetakse RavS 6. jao pealkirja. Muudatus on vajalik, sest § 81

tunnistatakse seoses andmekogude ühendamisega kehtetuks. Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu § 6 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RavS § 81, milles oli sätestatud RETS-i pidamist

puudutav, ja RavS § 811, milles oli sätestatud RETS-ist andmete väljastamisel

teaduseetikakomiteelt hinnangu saamise kohustus. Muudatused on seotud andmekogude

ühendamisega, mistõttu ei ole need sätted enam asjakohased. Alljärgnevalt on esitatud

kokkuvõte sellest, millised sätted on TTKS-i üle toodud ja millised mitte, ning lisatud

selgitused.

RavS § 81 lõige 1 sisaldub edaspidi TTKS § 591 lõikes 1, lõige 11 TTKS § 591 lõikes 5, lõige 12

TTKS § 591 lõikes 4, lõige 2 TTKS § 591 lõikes 3, lõige 3 TTKS § 591 lõikes 2, lõige 4 sisaldub

punkte 1 ja 2 puudutavas edaspidi TTKS § 592 lõike 1 punktis 5 ning punkti 3 puudutavas

TTKS § 592 lõike 12 punktides 1 ja 5 (vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat

osa). Lõike 4 punkti 5 ei ole üle toodud, sest Tervisekassa on andmekogu vastutav töötleja ja

andmekogus töödeldavate andmete koosseis on esitatud TTKS § 591 lõikes 4. Lõike 4 punktid

6 ja 7 nimetatakse TIS-i põhimääruses andmeandjatena. Lõikes 41 nimetatud andmed on

edaspidi osaks TIS-i andmete koosseisust, sisaldudes TTKS § 591 lõikes 4. Lõige 5 sisaldub

edaspidi TTKS § 592 lõike 12 punktis 1 (retsepti alusel ravimi väljastamise andmed), lõike 6

esimene lause TTKS § 592 lõike 1 punktis 5 ja teine lause TTKS § 592 lõike 12 punktis 5.

Lõike 7 esimene lause sisaldub edaspidi TTKS § 592 lõike 1 punktis 5, sama lõike teine lause

on üle viidud RavS § 33, mida täiendatakse lõikega 19 (vt täpsemalt seletuskirjast eelnõu § 5

punkti 3 selgitust). Lõige 8 sisaldub edaspidi TTKS § 593 lõikes 2 (vt täpsemalt seletuskirjas

eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). Lõige 9 sisaldub edaspidi TTKS § 593 lõike 4 punktides 4 ja

5 (vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). Lõiget 10 üle ei tooda, sest

retseptide sulgemise õigus takistaks apteegiteenuse osutajal seadusest tuleneva ülesande täitmist

(vt täpsemalt seletuskirjas § 1 punkti 3 vastavat osa). Sulgemise õiguse ulatus on defineeritud

TTKS § 593 lõikes 3, millest retseptiandmed on välja arvatud. Lõige 11 sisaldub TTKS § 592

lõike 12 punktis 1 ja lõige 12 TTKS § 593 lõikes 1. Lõiget 13 üle ei tooda, sest vastavalt avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 4 lõikele 4 tagatakse juurdepääs avalikule teabele tasuta, välja arvatud

juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette

nähtud. Seega ei ole üldreegli ülekordamine TTKS-is vajalik.

RavS § 811 üle ei tooda, sest edaspidi sisaldub samasisuline nõue TTKS §-s 594.

Eelnõu § 6 punktiga 5 muudetakse RavS § 9915 lõikes 8 viidatud volitusnormi. Muudatusega

nähakse ette, et vaktsiinikindlustusmakse määra kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel

valdkonna eest vastutav minister. Rakendusakti tasandi muutmine on põhjendatud, kuna

vaktsiinikindlustusmakse määra puhul on tegemist kitsalt valdkondliku, tehnilise ja arvutusliku

46

regulatsiooniga, mis on otseselt seotud tervishoiu- ja ravimipoliitika kujundamisega ning

kuulub sisuliselt sotsiaalministri (valdkonna eest vastutav minister) pädevusse. HÕNTE

põhimõtete kohaselt on asjakohane, et sellised regulatsioonid, mis puudutavad ühe

ministeeriumi vastutusala ega vaja kogu valitsuse poliitilist kaalutlust, kehtestatakse ministri

määrusega, kuna see võimaldab tagada regulatsiooni suurema paindlikkuse ja ajakohasuse.

Muudatus on kooskõlas ka riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada

Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri

tasandile, kui see on normitehniliselt põhjendatud. Volitusnormi muutmine on kooskõlas

põhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister

seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Seaduses on sätestatud (RavS § 9915 lõige 7) selge

põhimõte, mille alusel vaktsiinikindlustusmakse määr arvutatakse ning sellest peab ka

valdkonna eest vastutav minister määra kehtestamisel lähtuma. Sisend

vaktsiinikindlustusmakse määra suuruse kohta tuleb Tervisekassalt. Vabariigi Valitsuse

määruse ettevalmistamine nõuab ka suuremat haldusressurssi, mistõttu vabastab protsessi

lihtsustamine ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks. Ministri määruse kasutamine

võimaldab lihtsustada ja lühendada menetlust ning vältida tarbetut bürokraatiat, säilitades samal

ajal regulatsiooni sisulise kvaliteedi ja õigusselguse.

Eelnõu § 6 punktiga 6 asendatakse RavS § 9920 lõikes 11 viide KIRST-ule viitega TIS-ile.

Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muudatust ei tehta.

3.7. TerKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 7 muudetakse TerKS-i.

Eelnõu § 7 punktiga 1 muudetakse Tervisekassa ülesannete täitmiseks peetava andmekogu

nimetust. Senine Tervisekassa andmekogu asendatakse TIS-iga, mille kaasvastutavaks

töötlejaks on SoM-i kõrval juba praegu Tervisekassa. Edaspidi kasutab Tervisekassa seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks kaasvastutava töötlejana TIS-i. Tervisekassal on TIS-i

andmetele juurdepääsu õigus seni küll olnud, kuid muudatuse tulemusena on Tervisekassal

võimalik andmeid automatiseeritumalt töödelda ning selle tulemusena tõhusamalt täita oma

avalikke ülesandeid.

Eelnõu § 7 punktiga 2 tunnistatakse TerKS § 2 lõiked 22, 23 ja 24 kehtetuks. Nende sätetega

on reguleeritud TIS-i andmeandjaks olemist KIRST-ule. Andmekogude ühendamisel ei ole

sätted enam asjakohased, sest tegemist on edaspidi ühe ja sama andmekoguga. Andmekogu

üldine andmete koosseis on esitatud eelnõus TTKS § 591 lõikes 4.

TerKS § 22 lõikele 2 viitab TerKS § 486, mis on rakendussäte ja millega nähti ette, et loodud

automaatkontrollide rakendamisega alustatakse tehnilise lahendusel valmimisel. Rakendussätet

ei ole vajalik muuta ega kehtetuks tunnistada, sest tehniline lahendus automatiseeritud

andmetöötluseks on juba valminud ja säte on oma toime kaotanud.

Eelnõu § 7 punktiga 3 muudetakse TerKS § 12 lõike 1 punkti 2 sõnastust ning jäetakse välja

tekstiosa „teha Vabariigi Valitsusele ettepanek“. Muudatuse vajadus tuleneb eelnõu § 5

punktidest 2 ja 3, millega muudetakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise

volitusnormi ja pannakse loetelu kehtestamise kohustus Vabariigi Valitsuse asemel ministrile.

47

Eelnõu § 7 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks TerKS-i peatükk, mis sätestab Tervisekassa

andmekogu. Muudatus on seotud eelnõu §-s 1 tehtud muudatustega. Alljärgnevalt on esitatud

ülevaade sellest, millised sätted on üle toodud TTKS-i ja milliseid üle ei tooda.

TerKS § 461 sisaldub edaspidi osaliselt TTKS § 591 lõikes 1 (vt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3

vastavat osa). TerKS § 462 sisaldub edaspidi TTKS § 591 lõikes 2, § 463 lõige 1 TTKS § 591

lõikes 4, § 463 lõige 2 TTKS § 591 lõike 5 punktides 4 ja 5, § 463 lõike 21 punktid 1 ja 2 TTKS

§ 591 lõike 5 punktides 6 ja 7 ning punkt 3 TTKS § 591 lõike 5 punktis 8, § 463 lõike 3

kohtutäiturite osa TTKS § 593 lõike 5 punktis 2, § 463 lõike 3 TTO osa TTKS § 593 lõikes 2.

Paragrahvi 463 lõike 3 sotsiaalmaksu maksja osa ei ole üle toodud, sest TTKS §-des 592 ja §

593 on täpsustatud, mida töötlemise all silmas peetakse (kas ta esitab või saab andmeid ning mis

eesmärgil). Seega on uus sõnastus täpsem ning TerKS § 463 sotsiaalmaksu maksja osas sätestatu

ei oma enam iseseisvat tähendust. TerKS § 463 lõige 4 sisaldub osaliselt edaspidi TTKS § 591

lõikes 11. Sättes on vajalik üle tuua peamiselt õiguslik tähendus, kuid seaduse tasemel ei ole

vaja täpsustada, millal täpselt õiguslik tähendus tekib. Edaspidi omavad viidatud punktides

nimetatud andmed õiguslikku tähendust alates TIS-i kandmisest. Andmed, mis on

andmekogusse esitatud, omavad TTKS § 591 lõikes 11 sätestatud ulatuses õiguslikku tähendust.

TTKS § 591 lõikes 11 nimetamata andmekategooriad on informatiivsed. TerKS § 463 lõige 5

sisaldub kohandatud sõnastuses TTKS § 591 lõike 11 kolmandas lauses. TerKS § 464 lõiked 1

ja 2 ületoomist ei vaja, sest eri osapoolte TIS-i andmete esitamise kohustused ja andmete

edastamise õigused on loetletud TTKS §-s 592. Lisavajadust andmete küsimiseks Tervisekassal

teadaolevalt ei esine. Lõige 3 ei vaja ületoomist, sest avalikku teavet väljastatakse üldjuhul

tasuta (AvTS). Lõike 4 ületoomist ei peeta otstarbekaks. Säte reguleerib üldisi kohustuse

täitmise põhimõtteid ja selle eraldi sätestamine ei ole vajalik. Andmete väljastamise kohustus

tuleb täita viivitamata ning olukordades, kus see ei ole ajutiselt võimalik, lähtutakse üldistest

haldusmenetluse ja hea halduse põhimõtetest. Paragrahvi 465 lõikeid 1 ja 2 üle ei tooda, sest

ühendatud andmekogu tingimustes ei ole volitusnorm enam asjakohane. Andmekogude

ühendamise tulemusel sisaldub KIRST edaspidi TIS-is, mille põhimääruse volitusnorm sisaldub

edaspidi TTKS § 591 lõikes 3. TerKS § 466 üle ei tooda, sest edaspidi sisaldub samasisuline

nõue TTKS §-s 594.

3.8. TOKVS-i muudatused

Eelnõu §-ga 8 muudetakse TOKVS-i, et täpsustada kindlustusandja TIS-i ja Töötukassa

andmekogu andmetele juurdepääsu ulatust.

TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seadus on analoogselt LKindlS-iga kehtestatud avalikes

huvides ja mõlema eesmärk on kindlustusjuhtumi korral kaitsta kahjustatud isikut (nn

kaitsefunktsioon) ja teisalt vabastada kindlustatud isik (sõiduki juht või TTO) kahju

hüvitamisest (nn vabastamise funktsioon). Patsiendikindlustuse regulatsioon tervise

kahjustamisest ja surma põhjustamisest tuleneva kahju osas on sisuliselt võrreldav LKindlS-

iga. Kuigi regulatsioonid on sarnased, on sellest hoolimata liikluskindlustuse kindlustusandjal

ulatuslikumad õigused TIS-i ja töötukassa andmekogu andmete saamiseks kui

patsiendikindlustuse kindlustusandjal, mis muudab patsiendikindlustuse kahjukäsitluse

aeglasemaks ja kulukamaks ning koormab andmete esitamisel kahjustatud isikut (patsienti).

Kindlustusandja on taotlenud Eesti Töötukassalt ja Tervisekassalt vajalikele andmetele

juurdepääsu TOKVS § 21 lõike 3, KindlTS § 219 lõike 1 ja IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e

koos IKÜM artikli 9 lõike 2 punkti b või c alusel. KindlTS § 219 lõike 1 kohaselt on riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutus (nt tervisekassa, töötukassa), TTO või muu kolmas isik (nt TIS-i

vastutav töötleja) kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed (sh terviseandmed)

48

või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud

kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Seega on

kindlustusandjal kindlustusjuhtumi korral õigus kliendi nõusolekuta nõuda juhtumi

hindamiseks kolmandalt isikult isikuandmeid või juurdepääsu võimaldamist isikuandmetele,

mis on kindlustusandjale vajalikud IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c ning KindlTS §-de 218 ja

219 tähenduses kindlustuslepingu täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse

kindlakstegemiseks või tagasinõuete esitamiseks. Kolmas isik on kohustatud kindlustusandja

nõudel edastama vajalikud isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu. Ka Riigikohus

on lahendis 3-20-1449 rõhutanud, et isikuandmete väljastamine kindlustusandjale on

kohustuslik ulatuses, mis on tema ülesande täitmiseks vajalikud.18 KindlTS näeb ette eraldi

aluse ka isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks. Nii tuleneb KindlTS § 219

lõike 1 punktist 1, et riigiasutus on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed

või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas § 218 lõikes 2

(terviseandmed) nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu

täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.

Muudatus on vajalik, et tagada õigusselgus selles, millistele andmetele pidev isiku nõusolekuta

juurdepääs kindlustusandjale antakse. Terviseandmetele juurdepääsu võimaldamiseks on vaja

täpsustada terviseandmetele juurdepääsu ulatust TOKVS-is analoogselt LKindlS-iga.

Kindlustusandjate tegevuse seaduspärasuse üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon. Kui

kindlustusandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, on Finantsinspektsioonil õigus rakendada

järelevalvemeetmeid ning KindlTS § 23 alusel ka tegevusluba kehtetuks tunnistada. Lisaks peab

kindlustusandja terviseandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kindlustusandjal on kohustus määrata ja ta on

ka määranud andmekaitseametniku, kelle kohustus on tagada, et kindlustusandja töötleks

andmeid vastavalt andmekaitsenormidele.

Lisaks on kindlustusandjal ja andmete edastajal eelduslikult vaja sõlmida ka asjakohane leping,

milles on võimalik kokku leppida andmete edastamise tingimused, poolte kohustused, vastutus

jm. Teadaolevalt on liikluskindlustuse fond liikluskindlustuse puhul sõlminud sarnased

lepingud.

Praegu sisaldab seadus tagatisi, mille rikkumine või täitmata jätmine tooks kindlustusandjale

kaasa järelevalvemeetmete rakendamise ning võib teatud juhul viia ka tegevusloa kehtetuks

tunnistamiseni. Kindlustusandjad on nende nõuete täitmiseks kehtestanud sise-eeskirjad ja

töökorralduslikud meetmed, mis selliste riskide realiseerumist ära hoiavad.

Kuna eelnõu eesmärk on, et juurdepääs andmetele oleks samasugune, nagu on praegu

liikluskindlustuses, on need meetmed ka samasugused.

18 3-20-1449/54. Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et KindlTS § 218 lõige 2 ja § 219 on kooskõlas IKÜM-

iga: „KindlTS § 218 lg 2 p 2 sätestab, et terviseandmete töötlemine on mh lubatud, kui see on vajalik

kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete

esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle

ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi

või puude kohta. Kõnealune alus vastab sõltuvalt juhtumi asjaoludest IKÜM art 9 lg 2 p-dele f (töötlemine on

vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks) või g (töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga

seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab

isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja

huvide kaitseks).“

49

TOKVS § 21 lõikega 31 antakse regulaarne isiku nõusolekuta juurdepääs TIS-is loetletud

andmekategooriatele. Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu

TIS-ist kindlustusandja hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi

andmeid: raviarve andmed, töövõimetuslehe andmed, retsepti andmed ja meditsiiniseadme

kaardi andmed. Loetletud andmeid saadud välditava tervisekahju raskuse kohta (täiendavalt

seetõttu saadud tervishoiuteenused ja nende liik, nt intensiivravi või operatsioonid,

töövõimetuse kestus, täiendavad ravimid ja abivahendid) ja kaasneva varalise kahju ulatuse

hindamiseks (teenuste, abivahendite ja ravimite omaosalus, töövõimetushüvitis) saadakse

praegu üksikpäringute abil ning kindlustusandja vajab neid kahju hindamiseks ja hüvitise

suuruse määramiseks. Infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu toimuv automatiseeritud

andmevahetus vähendab kindlustusandjate halduskoormust ja kahjustatud isikute koormamist

vajadusega esitada neid andmeid, mis TIS-is juba olemas on.

TOKVS § 21 lõikega 32 antakse regulaarne isiku nõusolekuta juurdepääs töötukassa

andmekogus olevatele loetletud andmekategooriatele. Kindlustusandjal on õigus saada

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötukassa andmekogust kindlustusandja

töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmeid, sealhulgas töövõime hindamisel antud

eksperdiarvamuse andmed, töövõime hindamise otsuse andmeid, töövõime hindamise taotluse

andmeid, määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal

eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmeid. Neid andmeid vajab

kindlustusandja varalise kahju suuruse hindamiseks ning neid saadakse praegu üksikpäringute

abil. Infosüsteemise andmevahetuskihi kaudu toimuv automatiseeritud andmevahetus vähendab

kindlustusandjate halduskoormust ja kahjustatud isikute koormamist vajadusega esitada

andmeid, mida on võimalik saada töötukassa andmekogust andmevahetuse korras.

TOKVS § 21 lõikega 33 täpsustatakse, et töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse

andmeid võib töödelda vaid arstiõppe läbinud isik. Täpsustus on vajalik, et tagada andmete

pädev ja otstarbekohane kasutamine.

3.9. Muudatused TTKS-i, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses

Eelnõu §-ga 9 tehakse tehnilised muudatused TTKS-i, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise

seaduses, mis muudab TTKS-i ja jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuivõrd käesoleva eelnõu on

planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. oktoobril, on vajalik muuta viidatud seaduse § 1 punktis 2

TTKS § 591 lõikes 5 tehtud muudatuste asukohtasid kooskõlas käesoleva eelnõu § 1 punktis 3

tehtud muudatustega.

3.10. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 10 sätestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt on eelnõu planeeritud seadusena jõustuma 2026. aasta

1. oktoobril. Seaduse jõustumise aeg on planeeritud vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanis

(VVTP) märgitud tähtajale, s.o III kvartal 2026, sest siis valmivad Tervisekassa andmelao

arendustööd ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus selle kasutusele võtmiseks.

50

Eelnõu § 10 lõikes 2 nähakse ette erisus seoses volitusnormi muudatusega, mis käsitleb

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise

kriteeriumide ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökorra kehtestamist edaspidi ministri

määrusena. Eelnõu § 5 punktidega 2 ja 3 muudetakse RaKS-is volitusnorme, millega antakse

volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on kehtivate volitusnormide muutmisega.

Muudatuste tõttu on vaja tunnistada kehtetuks RaKS § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel

kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning kehtestada see uuesti ministri

määrusena.

Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt on § 1 punktide 4–9 ja 12 ning § 3 punkti 4 jõustumise aeg on

2028. aasta 1. jaanuaril. Erinev jõustumisaeg on seotud viljatusraviteenust puudutavate

arendustega, mis nõuavad rohkem aega, et tagada TIS-i võimekus andmeid vastu võtta.

Teenuseosutajatel tekib vabatahtlik võimalus TIS-i arendusi kasutama hakata alates 2028. aasta

1. jaanuarist ning seeläbi andmeid TIS-i esitada. Sellele järgneb üleminekuperiood ja andmete

esitamine muutub kohustuslikuks 1. juulil 2028.

Eelnõu § 10 lõige 4 näeb ette erisuse seoses kunstliku viljastamise dokumenteerimist

puudutavate reeglite jõustumisega ning § 3 punktid 5 ja 6 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil. Selline

jõustumise aeg annab piisava ülemineku aja, et kõik teenuseosutajad jõuaksid luua võimekuse

esitada asjakohaseid andmeid ning loobuda senisest dokumenteerimise vormist.

3.12. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.12.1. Andmekogude ühendamine (TIS, KIRST ja RETS)

Andmekogude ühendamine ja terviseandmete koondatud töötlemine riivab põhiseaduse § 26

alusel kaitstavat õigust eraelu puutumatusele, kuna sellega kaasneb isikuandmete, sealhulgas

terviseandmete kogumine, säilitamine, omavaheline seostamine ja juurdepääsu võimaldamine

laiemale ringile seaduses nimetatud isikutele ja asutustele. Tegemist on eriliigiliste

isikuandmete töötlemisega, mis kujutab endast intensiivset eraelu riivet.

Puhtalt tehnilised ja formaalsed muudatused (nt andmekogu nimetuse asendamine, viidete

korrigeerimine, volitusnormi andja muutmine) iseenesest põhiõigusi ei riiva.

Riive eesmärk on kaitsta rahva tervist, tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus,

tõhustada raviraha eesmärgipärase kasutamise järelevalvet ning parandada tervishoiusüsteemi

toimimist ja jätkusuutlikkust. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete ja kaalukate

eesmärkidega, mis tulenevad riigi kohustusest kaitsta inimeste tervist ja korraldada toimiv

tervishoiusüsteem.

Muudatuse proportsionaalust hinnati järgmiste kriteeriumide alusel:

• Sobivus – andmekogude ühendamine on sobiv meede nimetatud eesmärkide

saavutamiseks, kuna see võimaldab terviseandmete terviklikku ja ajakohast kasutamist,

automaatsete ristkontrollide rakendamist, andmete dubleerimise vähendamist ning

järelevalve ja analüüside tõhustamist. Ilma andmete koondatud töötlemiseta ei ole võimalik

saavutada samaväärset tulemust.

• Vajalikkus – meede on vajalik, kuna senine killustatud andmekogude süsteem ei võimalda

andmete süsteemset kooskasutust ning eeldab ulatuslikku manuaalset ja viitega

andmetöötlust. Eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne muu, isikut vähem koormava,

kuid sama tõhusa abinõuga.

51

• Mõõdukus – riive on mõõdukas, kuna andmete töötlemise eesmärgid, ulatus ja subjektid

on seaduses selgelt määratletud, juurdepääs on piiratud rolli‑ ja eesmärgipõhiselt ning

andmete töötlemisel kohaldatakse IKÜM-ist tulenevaid põhimõtteid. Isikul säilib üldjuhul

õigus oma andmetega tutvuda ning seaduses on ette nähtud juurdepääsupiirangud ja

kontrollimehhanismid.

Eeltoodust lähtuvalton andmekogude ühendamine põhiseaduspärane, kuna riive on seaduses

ette nähtud, suunatud legitiimsete eesmärkide saavutamisele ning sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.12.2. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine ja töötlemine riivab

põhiseaduse § 26 alusel kaitstavat eraelu puutumatust ning puudutab ka § 27 kaitsealasse

kuuluvat perekonna‑ ja eraelu. Tegemist on eriti tundlike tervise‑ ja päritoluandmetega, mistõttu

on riive intensiivsem kui üldiste terviseandmete töötlemisel.

Riive eesmärk on tagada KVEKS-ist ning rakkude ja kudede käitlemist reguleerivast õigusest

tulenevate kohustuste täitmine, eelkõige biovalvsus ja jälgitavus, ühelt doonorilt sündivate laste

arvu piirangute järgimine ning patsientide, doonorite ja doonormaterjalist sündinud isikute

tervise ja õiguste kaitse. Samuti on eesmärk tagada rahva tervise kaitse ja teenuse ohutus.

Muudatuse proportsionaalust hinnati järgmiste kriteeriumide alusel:

• Sobivus – andmete koondatud ja struktureeritud kogumine riiklikku andmekogusse on

sobiv meede nende eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab raviasutuste üleselt

jälgida doonormaterjali kasutamist, tuvastada riske ning vajaduse korral teavitada

asjaomaseid isikuid. Ilma keskse andmekoguta ei ole võimalik tagada nõutavat jälgitavust

ega biovalvsust.

• Vajalikkus – meede on vajalik, kuna alternatiivsed lahendused (nt üksnes

teenuseosutajapõhine andmekorje või lepinguline andmevahetus) ei võimalda tagada

täielikku ülevaadet ega seadusest tulenevate piirangute tegelikku täitmist. Eesmärki ei ole

võimalik saavutada vähem koormavate, kuid sama tõhusate vahenditega.

• Mõõdukus – riive on mõõdukas, kuna juurdepääs viljatusravi ja sugurakudoonorluse

andmetele on rangelt piiratud üksnes nendele TTO-dele ja asutustele, kellel on seadusest

tulenev pädevus ja vajadus neid andmeid töödelda. Andmete kasutamine on seotud

konkreetsete ja selgelt määratletud eesmärkidega ning IKÜM-ist tulenevad kaitsemeetmed

rakenduvad täies ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt onviljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine

põhiseaduspärane, kuna tegemist on seadusest tulenevate kohustuste täitmisega ning riive on

suunatud kaalukate eesmärkide saavutamisele ning on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.12.3. KVEKS-i mitteandmetöötluslikud muudatused

KVEKS-i muudatused, mis ei seondu andmekogude korrastamise ega andmetöötlusega,

puudutavad eelkõige viljatusravi ja sugurakudoonorluse sisulist regulatsiooni ning võivad

seetõttu riivata teatud põhiseadusest tulenevaid põhiõigusi. Eeskätt on asjakohased eraelu ja

perekonnaelu puutumatuse kaitse (PS §‑d 26 ja 27), üldine enesemääramisõigus (PS § 19),

võrdse kohtlemise põhimõte (PS § 12) ning teatavas ulatuses ka ettevõtlusvabadus (PS § 31).

Nende sätete kaitsealas on isikul muu hulgas õigus otsustada laste saamise üle, valida perekonna

loomise viis, kasutada viljatusravi teenuseid ning tegutseda TTO-na.

52

Muudatused, nagu embrüote säilitamise tähtaja sidumine naise vanusega, ühelt doonorilt

sündivate laste arvu piirangu täpsustamine, doonorluse tingimuste ja vanusepiirangute

täpsustamine ning viljatusravi teenuse osutamise nõuete täiendamine, võivad seevastu kujutada

endast põhiõiguste riivet. Need puudutavad otseselt isiku otsustusvabadust

reproduktiivküsimustes ning võivad piirata nii viljatusravi kasutamise võimalusi kui ka

doonorluse ulatust. Samuti võivad rangemad nõuded teenuseosutajatele mõjutada

ettevõtlusvabaduse teostamist.

Põhiõiguste riive olemasolu ei tähenda siiski nende põhiseadusvastasust. Riive lubatavuse

hindamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, mille kohaselt peab piirangul olema

legitiimne eesmärk ning see peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. KVEKS-i muudatuste

puhul on piirangute eesmärgiks eelkõige patsientide ja doonorite tervise kaitse, viljatusravi

ohutuse ja kvaliteedi tagamine, geneetiliste riskide vähendamine ning lapse huvide kaitse.

Samuti on eesmärk tagada regulatsiooni parem õigusselgus ja välistada praktikas esinenud

tõlgendusprobleemid. Tegemist on põhiseaduse seisukohalt kaaluka avaliku huviga, mis on

seotud nii rahva tervise kaitse kui ka isikute teiste põhiõiguste tagamisega.

Muudatused on nende eesmärkide saavutamiseks;

• sobivad – kuna näiteks doonori kasutamise piirang aitab vältida isikute omavahelist

tahtmatut sugulust ja sellega seotud riske, säilitustähtaja täpsustamine seob embrüote

kasutamise realistliku ajaperioodiga ning teenuse osutamise nõuete täpsustamine aitab

tagada kõrgetasemelise ja turvalise raviteenuse.

• vajalikud – kuna leebemate meetmetega, näiteks üksnes soovitusliku regulatsiooni või

eneseregulatsiooni kaudu ei oleks võimalik samaväärset kaitset tagada. Samuti ei oleks

tähtajatu või ülemäära leebe regulatsioon kooskõlas rahva tervise kaitse eesmärgiga.

• mõõdukad – arvestades, et kehtestatavad piirangud ei võta isikutelt võimalust

viljatusravi kasutada ega doonorluses osaleda, vaid seavad sellele põhjendatud raamid.

Reproduktiivõigust ei välistata, vaid seda reguleeritakse, arvestades teiste isikute õigusi

ja avalikke huve. Ka embrüote säilitamise regulatsioon ei keela embrüote kasutamist,

vaid piiritleb selle ajaliselt viisil, mis on kooskõlas meditsiinilise praktika ja elulise

tõenäosusega. Seetõttu ei ole tegemist intensiivse ega õiguse tuuma riivava piiranguga.

Teenuse osutamise nõuete karmistamine mõjutab küll ettevõtlusvabadust, kuid see on

põhjendatud tervishoiuteenuse eripära ning vajadusega tagada patsientide elu ja tervise

kaitse.

Võrdse kohtlemise seisukohast tuleb esile tõsta, et partnerannetuse regulatsiooni laiendamine

vähendab varasemat ebavõrdset kohtlemist ning parandab õigusselgust. Vanusepiirangud ja

muud erisused doonorluse puhul põhinevad objektiivsetel meditsiinilistel kaalutlustel ning on

seetõttu PS § 12 mõttes lubatavad, kuna neil on asjakohane ja mõistlik põhjendus.

Kokkuvõttes võib järeldada, et kuigi osa KVEKS-i muudatustest riivab põhiõigusi, on need

riived õigustatud. Piirangud teenivad legitiimset eesmärki, on sobivad ja vajalikud ning ei ole

isikute õigusi arvestades ebamõõdukad. Seetõttu võib järeldada, et KVEKS-i muudatused, mis

ei seondu andmetöötlusega, on kooskõlas PS-iga ning tagavad tasakaalu isikute

enesemääramisõiguse, perekonnaelu kaitse ning rahva tervise ja isikute teiste õiguste vahel.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

53

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses ning selle kohta on koostatud

täpsem mõjuanalüüs kahe muudatuse kohta eraldi:

• seletuskirja punktis 6.1.5 – andmekogude ühendamine;

• seletuskirja punktis 6.2.4 – viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine

riiklikku andmekogusse.

6. Seaduse mõjud

Mõjude hindamisel on keskendutud muudatuste sisulistele tagajärgedele võrreldes kehtiva

õigusega, hinnates nende ulatust, sagedust ja võimalikke riske. Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju

inimestele, TTO-dele (nt haiglad, perearstiabiasutused, eriarstiabiasutused,

hambaraviasutused), apteegiteenuse osutajatele, meditsiiniseadmeid väljastavatele isikutele,

akadeemilisele sektorile, TAI-le, Terviseametile, Tervisekassale, Ravimiametile ja TEHIK-ule.

Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju haridusele ja

teadusele ning mõju riigivalitsemisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale ning regionaalarengule ei tuvastatud.

6.1. Kavandatav muudatus 1 – Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse

(RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS)

6.1.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kõik Eesti inimesed

Andmekogude ühendamisega kaasneb rahakasutuse järelevalve tugevdamine, mille tulemusena

paraneb inimeste jaoks raviteenuste kvaliteet (vastavus Tervisekassa lepingus sätestatud

nõuetele). Tervishoiuteenuse dokumenteerimise kvaliteet ja seeläbi inimeste haiguslugude

terviklus paraneb, toetades paremini raviprotsessi. TIS-i, raviarvete ja retseptide koondamine

vähendab topeltsisestust ja -uuringuid ning seega on arstil terviklikum ülevaade ka varasematest

uuringutest ja ravist, mistõttu on ka vähem kordusanalüüse ja otsustamine on kiirem.

Retseptiandmete ja kiirabikaartide pikem säilitusaeg tagab info pikaajalisema olemasolu

väljakirjutatud retseptide ja ravimisoovituste kohta, mis on oluline patsiendiohutuse tagamiseks

ja võimalike ravivigade tuvastamiseks. Tõhusam rahakasutuse kontroll toetab pikas

perspektiivis kaudselt teenuste ja ravimite kättesaadavust. Tervishoiu rahastamisel saab järk-

järgult üle minna tulemuspõhisele rahastamisele (raviteekonnad): tekib terviklik ülevaade

kasutatud teenustest ja nende tulemustest.

Ravimiskeemi terviklik nägemine proviisorite ja farmatseutide poolt vähendab patsientide

jaoks võimalike ravimite koos- ja kõrvaltoimete riski, nendest tingitud haigestumisi ja

hospitaliseerimisi ning optimeerib ravimikasutust, samuti aitab suurendada inimese

terviseteadlikkust.

Sihtrühm: TTO-d (ca 1630), apteegid (ca 470 üld- ja haruapteeki), meditsiiniseadet

väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Ühtse andmekogu abil luuakse eeldused teenuseosutajatele paremate infoteenuste ja

otsusetugede pakkumiseks (nt kvaliteedinäitajate töölauad). Kõige esimesena on kavas sellised

54

töölauad teha perearstidele ja kiirabidele. Terviklik ülevaade inimese raviteekonnast suurendab

tervishoiusüsteemi integreeritust ja ekspertide juurdepääs andmetele paraneb. Retseptide ja

kiirabikaartide pikaajaline säilitamine koos tervisedokumentidega loob inimesele ja arstile

eelduse saada terviklik ülevaade inimese raviteekonnast. See aitab tervishoiutöötajal parandada

ravi kvaliteeti.

Tõhusamad kontrollimeetmed suurendavad läbipaistvust ja motivatsiooni esitada andmeid

korrektselt. Automaatkontrollid aitavad järelevalvetegevusi paremini sihitada ja

ebaotstarbekaid tegevusi ära hoida: kui TTO on tegevused korrektselt dokumenteerinud ja

andmed edastanud, ei ole tarvis ametitel täiendavaid kontrolle teha. See hoiab ära tarbetu

koormuse TTO-dele. Tõhusam järelevalve aitab üles leida TTO-sid, kellel on süsteemselt

probleeme dokumenteerimise ja andmete esitamisega, ning järelevalves ei sattuta vaatluse alla

pelgalt kaebuse või juhuse tõttu. See võimaldab luua ausamaid ja läbipaistvamaid tingimusi

teenuste osutamisel. Tulevikus, kui arvete moodustamine toimub ravidokumentide alusel, peab

TTO tagama andmekvaliteedi üks kord esitatavatel andmetel, mis vähendab oluliselt kaasnevat

halduskoormust.

Apteegipidajatel säilib senine tehnoloogiline juurdepääs välja ostetud ja välja ostmata

retseptiandmetele nii nagu praegu. Lisaks saab apteegiteenuse osutaja juurde õiguse näha

inimese ravimiskeemi terviklikult koos ravimite koostoime infoga ning võimalikku ravimite

ebapiisavat kasutust või väärkasutust indikeerivate olulisemate laboratoorsete uuringute

näitudega. Muudatuse eesmärk on parandada ravimiohutust seeläbi, et proviisor või farmatseut

saab inimest hoiatada ohtlike ravimite koostoimetest ja kõrvaltoimetest, mis muudel

tervishoiutöötajatel võivad olla tähelepanuta jäänud.

Samuti saavad proviisorid ja farmatseudid õiguse andmeid ise TIS-i edastada. Ka see on seotud

ravisoostumuse ja ravimite ohutu kasutamise parandamisega. Apteeker saab edaspidi

digitaalselt informeerida ravimi välja kirjutanud arsti ravimi väljastamisel tekkinud

probleemidest ja patsiendi kaebustest seoses kasutatavate ravimitega. See muudatus loob

turvalise suhtluskanali apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate vahel.

Lisaks säilib meditsiiniseadmeid väljastavatel isikutel senine juurdepääs meditsiiniseadme

kaardi andmetele.

6.1.2. Mõju haridusele ja teadusele

Sihtrühm: akadeemiline sektor (kõik ülikoolid), TAI

Ühendatud andmekogu tingimustes ei pea välised andmetarbijad (nt TAI, teised valitsemisalad,

akadeemiline sektor) iseseisvalt kolme andmekogu andmeid omavahel võrdlema ja iga

väljastuse järel andmete lahknevusest tekkivaid probleeme lahendama. Tekib selgus, et riigi

käes olevad terviseandmed on ühes andmekogus. Muudatus toob kaasa alusandmete kvaliteedi

olulise paranemise, mida saab kasutada teadusuuringuteks. Terviseandmete kvaliteedi

paranemine riiklikus andmekogus võimaldab vähendada dubleerivat andmekogumist statistika

tegemiseks (nt TAI).

6.1.3. Mõju riigivalitsemisele

KIRST-u ja RETS-i liitmisel TIS-iga on võimalik suurendada kontrolli raha kasutuse üle:

Tervisekassa saab teha tervishoiuteenuste rahastuse üle tõhusamat järelevalvet ja hinnata ravi

55

kvaliteeti ravidokumentide alusel. Andmete kõrvutamisel saab ka Terviseamet sihitatult ja

selektiivselt kontrollida raviteenuste dokumenteerimise nõuete täitmist, koormamata selle

käigus liigselt või asjatult TTO-sid. Andmete automaatse kõrvutamise ja kontrollmehhanismide

loomise tulemusena paraneb andmete kvaliteet. Raviteenuste dokumenteerimise paranemine

kiirendab näiteks vaktsiinikahjude hüvitamise menetlust Ravimiameti ja Tervisekassa jaoks

(väheneb TTO-delt andmete juurdeküsimise vajadus). Pikas vaates väheneb lisatöö, mis kulub

tervise- ja tervishoiustatistika jaoks andmetes vastuolude uurimisele ja lahendamisele (nt TAI

jaoks).

Muudatusega luuakse andmete valdkonnas eeldused tulemuspõhise rahastamise järkjärguliseks

rakendamiseks tervishoius. Tervisekassa täpsustab tulemuspõhisele rahastusele ülemineku

strateegilisi plaane arengukavas, mis on väljatöötamisel. Esialgne siht on rahastada

tervishoiuteenuseid nii, et 20% rahastusest sõltub ravitulemusest ja üleminek toimub ühe eriala

kaupa aastas. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille tegevused on hajutatud 5–10 aasta

peale, sest praktikas on tulemuspõhise rahastamise testimisel ilmnenud, et olemasolevad

andmekogud ei võimalda kõiki vajalikke mõõdikuid automaatselt kasutada ja seetõttu tuleb teha

muudatusi ka andmete kogumise protsessides ning nende kooskõlastamine ja juurutamine vajab

aega.

Paralleelselt hindab Tervisekassa võimalusi kasutada ravi dokumenteerimise andmeid arve

alusena. Selleks tuleb esmalt analüüsida andmete sobivust ja vajaduse korral täiendada

dokumenteerimise reegleid, et tagada piisavalt täpsed arve alusandmed. Analüüs ja juurutamine

toimuvad järk-järgult pärast andmekogude ühendamist umbes viie aasta pärast.

Pikas perspektiivis väheneb andmekogude põhimääruste muudatuste tegemisele kuluv tööaeg

SoM-i haldusalas kõikide seotud asutuste ja ekspertide puhul. Õigusmuudatused muutuvad

kiiremaks, sest neid ei ole vaja hinnata kolme põhimääruse seisukohast. Terviseandmetega

seotud õigusruum muutub ühtsemaks, ülevaatlikumaks ja selgemaks. Mõjuanalüüsid tulevaste

muudatuste tegemiseks tuleb teha ühe andmekogu vaatest ja hinnata mõju terviklikult kogu

terviseandmestikule. Muudatus kiirendab andmete kasutuselevõttu ja innovaatiliste lahenduste

väljatöötamist terviseandmeid kasutades, mis toob kaasa positiivse mõju Eesti majandusele.

Andmekogude liitmise tulemusena on võimalik lõpetada andmete dubleeriv hoidmine ja hoida

ära X-tee teenuste arvu kasv. See hoiab IT arendus- ja ülalhoiukulusid SoM-i haldusalas

kontrolli all. Seda kulu kannaksid muidu eelkõige TEHIK ja Tervisekassa. Andmete

dubleerimine võib olla tehniliselt vajalik kindlate eesmärkide saavutamiseks (tervishoiuteenuse

osutamise eripärad). Andmekogude ühendamisel on võimalik ühtlustada mõisteid, juhiseid,

säilitamisreegleid ja dokumentatsiooni ning seega teha andmekogude andmed paremini

arusaadavaks. See võimaldab jätkusuutlikumalt tagada andmekaitset ja infoturvet. Tulevikus

vähenevad ühendatud andmekoguga liidestumise kulud andmeandjatele.

Avalik sektor saab terviklikuma ja kvaliteetsema ülevaate tervishoiuvaldkonnas osutatud

teenustest ja teenusevajadustest, mis omakorda võimaldab planeerida andmepõhiseid

muudatusi. Näiteks saab Ravimiamet paremini hinnata ravimite vajadust, Tervisekassa saab

täpsemalt prognoosida rahastatavate tervishoiuteenuste kasutamist ning SoM saab ennustada

poliitikamuudatuste pikaajalist mõju. Andmekogude liitmine annab võimaluse ühtlustada ja

optimeerida andmekogumise, töötlemise ja väljastamise protsesse ning tehnilisi lahendusi, mis

56

pikas perspektiivis hoiab kogu SoM-i haldusalas kulusid kokku. Muudatus aitab ette valmistada

ja vähendada bürokraatiat Euroopa terviseandmeruumi riigisisesel rakendamisel.19

6.1.4. Majanduslik mõju

Sihtrühm: Tervisekassa lepingulised TTO-d (ca 1170)

Eelnõuga ei kaasne vahetult arenduskulusid TIS-i andmevahetuste muutmiseks. Pikaajaline

mõju TTO-dele on oluline. Eelnõu võimaldab algatada muudatusi, mis tulevikus lõpetavad

dubleeriva andmeesitamise kolme andmekogusse, vähendades nii asutuste halduskoormust.

Andmete esitamisega seotud muudatused toovad ühekordselt kaasa arenduskulusid ja TTO-de

tööprotsessi muudatusi, kuid vähendavad andmevahetuse ülalhoiukulusid ning vabastavad

tervishoiuspetsialisti andmete esitamiseks kuluvat tööaega. TTO-dele kaasneb arenduskulu 5–

10 aasta perspektiivis ning enne muudatuste tegemist teavitab Tervisekassa ka osapooli ette.

Arendused tellib iga TTO ise vastavas tarkvaras, mida ta konkreetse töölõigu jaoks kasutab.

Kui muudatus on võimalik teha keskselt ja vältida arendusi TTO tarkvaras, eelistatakse seda

võimalust. Tervisekassa planeerib liikuda muudatustega andmete esitamisel järk-järgult

dokumentide kaupa, kasutades testimise tulemusi järgmiste sammude planeerimiseks.

Tervisedokumentidel põhinevale rahastusele ülemineku eelduseks on struktureeritud ja

piisavalt kvaliteetsed andmed TIS-is. Eelnõu ei näe ette konkreetsete tehniliste lahenduste

kohest rakendamist, vaid loob õigusliku aluse terviseandmete kasutamise ja andmekorralduse

muutmiseks. Sellest tulenevalt ei ole võimalik seletuskirja koostamise hetkel usaldusväärselt

hinnata TTO-de arenduskulusid, kuna need sõltuvad edaspidi väljatöötatavatest konkreetsetest

lahendustest, nende mahust, rakendamise ajakavast ja kasutatavast tarkvarast. Kuigi täpset

kuluhinnangut ei ole võimalik esitada, on hinnanguliselt tegemist pigem mõõdukate

arendustega, mis on võrreldavad tavapäraste regulaarsete andmestandardite muudatustega ja

mida on võimalik siduda TTO-de regulaarsete arendustsüklitega.

Sihtrühm: apteegid (ca 470), meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid

müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Andmekogude ühendamisest tulenev oluline majanduslik mõju apteekidele ja meditsiiniseadet

väljastavatele isikutele puudub.

Proviisorite ja farmatseutide juurdepääs patsiendi ravimiskeemile tagatakse tervisejuhtimise

töölaua (TJT) kaudu. TJT-sse sisenemine toimub riikliku autentimisteenuse TARA abil, mille

käigus kontrollitakse nii isiku rolli kui ka tema seost teenuseosutajaga. Kui proviisor või

farmatseut kasutab TJT-d otse veebikeskkonna kaudu, ei ole vaja apteegi infosüsteemides

täiendavaid arendusi teha.

Oluline majanduslik mõju apteekritele puudub eeldusel, et apteekrid saavad turvaserverina

kasutada MISP-i.

6.1.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Tervisekassal on juba praegu seadusest tulenev (TerKS § 2 lg 22) õigus tervishoiuteenuste eest

tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve

efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil pääseda juurde TIS-is olevatele isikuandmetele,

19 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2025/327, mis käsitleb Euroopa terviseandmeruumi

ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847.

57

seda ka automatiseeritud ehk masin-masin töötluse kaudu. Samuti on tal juurdepääsuõigus

vaktsiinikahjude menetlemise eesmärgil (RavS § 9920 lõiked 3 ja 4). Muudatuse tulemusena

suureneb eeldatavasti TIS-i, KIRST-u ja RETS-i andmete automaatse koostöötlemise

võimekus. Selle võrra võib põhiõiguste riive küll mõnevõrra suureneda, kuid samal ajal jääb

ära terviseandmete dubleeriv töötlus kolmes eraldiseisvas andmekogus, samuti väheneb

inimfaktori roll andmete edastamisel ja töötlemisel ning suureneb kontrollitavus, kuivõrd kõigi

kolme andmekogu andmeid on võimalik töödelda turvalise masinlahenduse kaudu.

Isikuandmete töötlemise kavandamisel on arvesse võetud IKÜM artikli 5 põhimõtteid, mille

kohaselt peab andmetöötlus olema muu hulgas seaduslik ja taotletava eesmärgiga

proportsionaalne. Andmekogude liitmine ei too Tervisekassale kaasa uusi juurdepääsuõigusi

ega muudatusi töötlemise eesmärkides, vaid võimaldab seniste seadusest tulenevate ülesannete

täitmist ühtlustatumal ja tehniliselt kontrollitavamal viisil. Proportsionaalsuse hindamisel on

lähtutud sellest, et Tervisekassa ülesanded tervishoiuteenuste eest tasumise, järelevalve ja

planeerimise valdkonnas eeldavad mitme andmekogu koostoimimist ning sama ülesande

täitmine eraldiseisvate andmekogude alusel tooks kaasa korduvat ja dubleerivat töötlemist.

Ühendamisega kaasnev põhiõiguste riive ei suurene oluliselt, kuna töötlemise ulatus jääb

samaks ning kehtivad edasi senised juurdepääsupiirangud, logimisnõuded ja

muud andmekaitselised meetmed, mis tagavad, et töötlemine toimub üksnes Tervisekassa

seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.

Juba praegu kasutatakse Tervisekassas TIS-i ja KIRST-u andmete töötlemisel erinevaid

töökorralduslikke, füüsilisi ja infotehnoloogilisi riive maandamise meetmeid, näiteks selget

juurdepääsude haldust – andmetele pääseb juurde vaid autenditud

konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötaja, kellel on juurdepääsu vaja talle määratud

tööülesannete täitmiseks. Andmete konfidentsiaalsuse tagamine on Tervisekassale otse

seadusest tulenev ülesanne (TerKS § 3 p 6). Isikustatud andmete töötlemise käigus kasutatakse

andmete vähesuse põhimõtet ja võimaluse korral isikutunnuste räsimist. Andmete kasutamist

logitakse ja logisid säilitatakse vastavalt õigusaktides sätestatule ning TIS-i andmetele

kohaldatakse andmejälgijat.

TIS, KIRST ja RETS jätkavad iseseisvate operatiivsüsteemidena ning nende senine

töökorraldus, juurdepääsupiirangud ja turvanõuded ei muutu. Endiselt toimub isikuandmete

töötlemine nendes süsteemides vastavalt kehtivatele andmekaitse- ja infoturbemeetmetele,

mille alusel teenindatakse Eesti inimesi, TTO-sid ja teisi õigustatud kasutajaid.

Andmekaitsealane mõju on seega vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised

tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogude auditeerimine vastavalt turvaklassile jne),

mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui ka tehnilised meetmed.

Oluline muudatus seisneb eraldi Tervisekassa andmelao loomises, kuhu koondatakse nimetatud

andmekogude andmestikud Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmete

koondamine ühte analüütilisse keskkonda võib tekitada lisariske, mis ei esine seniste

operatiivsüsteemide eraldiseisval kasutamisel. Esiteks võib ühendatud andmestikus suureneda

võimalus, et eri süsteemidest pärinevad ebatäpsed või vastuolulised kirjed mõjutavad

automaatsete analüüside tulemusi. Samas ei ole kavas selliste tulemite pealt vastu võtta isikut

mõjutada võivaid automaatotsuseid. Samuti võib koondatud andmestiku ulatus tähendada, et

turvaintsidendi korral võib andmete potentsiaalne lekke maht olla suurem kui eraldatud

süsteemides. Need riskid on seotud üksnes uue andmelao analüütilise keskkonnaga ega

puuduta TIS-i, KIRST-u ja RETS-i operatiivsüsteemide toimimist, mille olemasolevad

kaitsemeetmed jäävad täielikult kehtima.

58

Uue andmelao loomisega seotud riske maandatakse andmelaos rakendatavate tehniliste ja

töökorralduslike meetmetega. Andmelaole on piiratud juurdepääs: andmetele pääsevad juurde

vaid autenditud konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötajad. Juurdepääsud on

isikupõhised (nimelised kontod) ning võimalikud ainult VPN‑i kaudu ja keskselt hallatud

töövahenditest, mis vähendab volitamata juurdepääsu riski. Lisaks Tervisekassa analüütikutele

on andmelao tehnilise ülalhoiuga seoses piiratud juurdepääs TEHIK-u arendus-, haldus- ja

majutusmeeskonna volitatud töötajatel. Nende juurdepääs on eesmärgipiiranguga (arendus,

hooldus ja veaotsing), isikupõhine ja autenditud, allub konfidentsiaalsuskohustusele ning on

logitav. Analüütilisteks töödeks TEHIK seda juurdepääsu ei kasuta.

Andmelao kasutuskeskkond on lahutatud igapäevastest operatiivsüsteemidest ning test- ja

tootmiskeskkonnad on teineteisest eraldatud. Andmelao välisvõrgu otsejuurdepääs on suletud,

mis aitab maandada andmete lekkimise ja rünnete riski. Tervisekassa ja TEHIK‑u vahelise

andmeliikluse puhul kasutatakse turvalist krüpteeritud ühendust. Kõik andmetele tehtud

päringud logitakse ning logisid hinnatakse regulaarselt, et kontrollida päringute vajalikkust ja

vastavust tööülesannetele. Arendus‑ ja testimistegevustes kasutatakse testandmeid.

Andmelaos on eristatud andmekihid (toorandmed, transformatsioonid, analüüsikiht), mis

toetavad sihtotstarbelist kasutust ning võimaldavad tuvastada ja lahendada allikasüsteemidest

pärinevaid vastuolusid enne analüüsides kasutamist. Andmekvaliteet tagatakse standardsete

valideerimis- ja järelkontrollidega. Andmeladu on määratud turbeklassi: K1T2S2 (turbeaste

keskmine) – sellele vastavad infoturbemeetmed on rakendatud vastavalt E-ITS standardile.

Arvestades rakendatud juurdepääsupiiranguid, võrgueraldatust, logimist, krüpteerimist ja

laadimiste kontrolle, on andmete töötlemisega seotud riskid maandatud sellisel tasemel, et uue

andmelao kasutuselevõtt ei põhjusta isikute põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet võrreldes

seadusest tulenevate Tervisekassa ülesannete täitmise vajadustega.

Andmelao arendustööd on käimas ning süsteemi kasutuselevõtt on planeeritud toimuma samal

ajal seaduse jõustumisega. Arhitektuur ja põhilised tehnilised lahendused on läbi arutatud ning

nende alusel on käivitatud nii andmekaitsealase mõjuhinnangu kui ka detailse IT-riskianalüüsi

koostamine. Kuna andmelao loomine hõlmab mitut tehnilist komponenti ja üksikasjalikku

arhitektuurilist ülesehitust, on detailse andmekaitsealase mõjuhinnangu ja IT‑riskianalüüsi

koostamine kavandatud andmelao arendusetappi, mil süsteemi tehniline lahendus on täpselt

kirjeldatud. Praegu antakse esmane hinnang andmete koondamise mõjule ja

proportsionaalsusele, kuid lõplikke tehnilisi riske saab hinnata alles pärast seda, kui TEHIK ja

Tervisekassa on määratlenud andmelao täpsed andmevood, töötlemisprotsessid,

juurdepääsumudelid, tehnilised turvameetmed ja süsteemikomponendid. Tehniline

mõjuhinnang ja riskianalüüs koostatakse seetõttu paralleelselt andmelao detailse

projekteerimise ja testimisega, et hinnangud kajastaksid tegelikke lahendusi ning võimaldaksid

enne andmelao kasutuselevõttu tuvastada ja maandada kõik ülejäänud riskid. Mõjuhinnang ja

riskianalüüs valmivad piisava ajalise varuga enne andmelao kasutuselevõttu, et hinnata

kavandatud meetmete piisavust, määratleda jääkriskid ning vajaduse korral täiendada

meetmeid. Selline ajastus tagab, et hinnangud põhinevad süsteemi tegelikul arhitektuuril ja

konfiguratsioonidel, on kooskõlas E-ITS-i nõuetega ning praktikas rakendatavad.

Eelnõuga ei muudeta olemasolevate operatiivsüsteemide kasutust: IT-tehnilised rakendused

jäävad edasi toimima eraldiseisvate süsteemidena vastavalt neile kehtestatud nõuetele.

Analüütiline kasutus Tervisekassa andmelaos on suunatud seadusest tulenevate ülesannete

59

täitmise toetamisele ning ei laienda andmete töötlemise eesmärke ega ulatust. Eelnõus on

koondatud põhimõtted, mis kujundavad andmete töötlemise ja turvameetmete rakendamise

raamid ning mille alusel tehakse ka andmelao andmekaitsealane mõjuhinnang ja IT-

riskianalüüs. Kokkuvõtvalt on andmete koondamine ja uue andmelao rakendamine kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning toetab Tervisekassa seadusest tulenevate avalike

ülesannete täitmist ilma isikute põhiõigusi ebamõistlikult riivamata.

6.1.6. Mõju halduskoormusele

Halduskoormus väheneb:

• Tervisekassa lepingulistel kiirabipidajatel (9);

Kaotatakse kohustus kiirabidel ise arvutada ja edastada Tervisekassale kvaliteedinäitajad.

Edaspidi saab Tervisekassa kiirabikaartide alusel ise kvaliteediindikaatorid välja arvutada ning

kuvada need TTO-le. Arvutused on tehtud ühtsetel alustel ning vähenevad nii edasi-tagasi

kirjavahetused asutustega kui ka esitatud küsimuste ja tehtavate paranduste hulk.

• perearstidel (405 asutust, 784 nimistut);

Väheneb käsitöö vajadus nimistu riskipatsientide terviseandmete kontrollimisel TIS-i

andmetest. Pärast andmekogude ühendamist on võimalik perearstide kvaliteedisüsteemi

töölauale kuvada ka TIS-is olevaid laborianalüüsi tulemusi ja arst ei pea enam ükshaaval oma

süsteemist tuvastama, kelle haigus on kõige raskemas seisus ja vajab kiiremat sekkumist.

• apteegiteenuse osutajatel (ca 470);

Juurdepääsuga ravimiskeemile ja seda toetava tehnilise lahendusega võimaldatakse neile

mugav ja turvaline kanal arstiga ravimitega seotud info vahetamiseks ning väheneb vajadus

arstiga telefoni teel konsulteerimiseks.

• kõigil Tervisekassa lepingulistel TTO-del (ca 1170).

5–10 aasta perspektiivis on võimalik hakata raviarveid järk-järgult moodustama

tervisedokumentide põhjal, vähendades nii andmete topelt esitamist.

6.2. Kavandatav muudatus 2: viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete

kogumine riiklikku andmekogusse (TIS)

6.2.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kõik Eesti inimesed

Viljatusravi patsientidele tagatakse eetiline ja tõenduspõhisel teadmisel tuginev nõustamine.

Pikemas perspektiivis paraneb ka teenuse kvaliteet ja ohutus, sest andmeid saab kasutada

teadusuuringuteks ning saavutatakse kontroll ühelt doonorilt sündinud laste arvu üle. Kunstliku

viljastamise teel sündinud lapsele tagatakse teave tema eostamiseks kasutatud anonüümse

doonori bioloogilistest ja sotsiaalsetest andmetest, et täita KVEKS §-ga 28 pandud kohustusi.

Sihtrühm: TTO-d (ca 1630), apteegid (ca 470 üld- ja haruapteeki), meditsiiniseadet

väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Andmevahetus ja andmekasutus viljatusraviteenuse osutajate vahel paraneb, ühelt doonorilt

sündinud laste arvu kontrollimine muutub mugavamaks ja ressursisäästlikumaks. Teave

doonori või patsiendi surmast jõuab teenuseosutajani automaatselt, mis võimaldab õigel ajal

võtta vastu otsuseid materjali edasise kasutuse või säilitamise kohta. Viljatusraviga seotud

andmestik muutub struktureerituks, mis võimaldab andmeid süstematiseerida ja analüüsida

ning kasutada statistikaks ja teadusuuringuteks. Seeläbi paranevad osutatava teenuse kvaliteet

ja ohutus. Samuti langeb TTO-delt ära vajadus manuaalselt koostada mahukaid aruandeid

60

Ravimiametile ja Euroopa Liidu organisatsioonidele, kuna aruandlus läheb üle TAI-le ning see

digiteeritakse ja automatiseeritakse.

6.2.2. Mõju riigivalitsemisele

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud aruannete Ravimiametile ja Euroopa Liidu

asutustele esitamise kohustus läheb üle TAI-le TIS-i viljatusravi ja sugurakudoonorluse

andmebaasi volitatud töötlejana. Muudatuse eesmärk on optimeerida viljatusravikliinikute

aruandluskoormust, suurendada kuluefektiivsust ja tagada aruannete kvaliteet. Ravimiameti

jaoks see muudatus protsessilisi muudatusi kaasa ei too.

Samuti läheb TAI-le üle perekonnaseisuasutuste senine kohustus edastada doonormaterjalist

sündinud lapsele doonori sotsiaalsed ja bioloogilised (fenotüübilised) andmed. Viljatusravi ja

sugurakudoonorluse andmebaasi loomine ja TAI volitatud töötleja roll võimaldavad

perekonnaseisuasutustelt selle kohustuse üle võtta. Muudatuse eesmärk on vähendada

asutustevahelist andmeedastust ja perekonnaseisuasutuste halduskoormust.

6.2.3. Majanduslik mõju

Sihtrühm: viljatusraviteenuse osutajad (6)

Viljatusravi andmete struktureeritud kogumise vajadust ja võimalikku mõju TTO-dele on

käsitletud 2024. aastal TAI ja TEHIK-u koostöös valminud ärianalüüsis. Eestis osutab

viljatusraviteenust kuus teenuseosutajat, kes kasutavad andmete dokumenteerimiseks erinevaid

infosüsteeme, sealhulgas LIISA, eHL, eKliinik, MediTEX, BABE ja Excel. Selline hajutatud

dokumenteerimispraktika põhjustab andmete ebaühtlust ning piirab nende kasutus- ja

analüüsivõimalusi. Kavandatava muudatuse eesmärk on luua ühtne masinloetavate viljatusravi

andmete keskkond koos vajaliku andmekoosseisu ja mõistete defineerimisega, mis võimaldab

teenuseosutajatel edastada andmeid TIS-i automaatselt või sisestada need loodavasse

keskkonda. See annab uue töövahendi neile, kes seni kasutavad Exceli-põhiseid lahendusi, ning

pakub võimaluse vähendada eraldi arendus- ja ülalpidamiskulusid neile, kellel on

välispartnerite arendatud süsteemid. Uue andmekoosseisu rakendamine toob

üleminekuperioodil kaasa ajutise lisakoormuse seoses mõistete kooskõlastamise, süsteemide

kohandamise ja andmeedastuse testimisega. Riskide maandamiseks on ette nähtud koolitused

ja juhendmaterjalid. Oluline on rõhutada, et TIS-i ja TTO dokumenteerimis- ja

säilitamistegevused on paralleelsed, mitte dubleerivad. Originaaldokumendid tuleb säilitada

ettenähtud tähtaegade jooksul ka juhul, kui samad andmed on TIS-i edastatud vastavalt TTKS-

ile. Kavandatav lahendus aitab ühtlustada viljatusravi andmete kogumist ja parandada andmete

kvaliteeti, kuid ei muuda ega vähenda teenuseosutajate seadusest tulenevaid kohustusi.

Viljatusraviteenuse osutajad on kohustatud üks kord aastas edastama Ravimiametile

sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise statistilise aruande, mille koostamisele kulub

suurematel asutustel aega kuni kaks kuud ja mida reeglina peetakse eraldi Exceli programmis.

Viljatusravi andmete esitamine TIS-is lihtsustab riikliku ja Euroopa Liidu, sealhulgas Euroopa

viljatusraviregistri (European Monitoring of Medically Assisted Reproduction)

aruandluskohustuse täitmist, kuivõrd TTO-del puudub vajadus andmeid eraldi koguda. Selliselt

lihtsustub protsess ja väheneb halduskoormus. Lõpptulemusena kaob viljatusravikliinikutel

mahukate aruannete koostamise ja esitamise kohustus, kuna süsteem genereerib aruandeid

automaatselt. Kui praegu on teenuseosutajatel viljatusravi tulemuslikkuse statistikaks vaja

kontakteeruda kõikide embrüo siirdamise läbinud viljatusravi patsientidega, siis keskselt

61

kogutud viljatusravi andmeid on võimalik seostada raseduse infosüsteemi andmetega,

vähendades halduskoormust. Raseduse infosüsteem on planeeritud viljatusravi infosüsteemile

andmeandjaks vastavalt TIS-i põhimääruse kavandile.

6.2.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud isikustatud andmed kogutakse eraldiseisvasse

andmebaasi otse TTO-delt. Isikuandmete töötlemisel on alati teatud lekkimise ja

väärkasutamise risk ning eksliku avaldamise korral võib see ohustada patsientide privaatsust.

Nende riskide maandamiseks edastatakse andmeid turvaliste masin-masin liideste kaudu,

kasutades X-tee andmevahetuskihti. See tagab turvalise andmevahetuse ja andmete liikumise

logid. Viljatusravi andmestik luuakse TIS-i, kus on pikaajaline ja ohutu meditsiiniandmete

haldamise kogemus. Üldine tervishoiuteenuse dokumenteerimise loogika kehtib edasi ka

viljatusraviteenuse osutajatele, kuid viljatusravi andmete keskse kogumisega kaotatakse

vajadus hoida teenuseosutajate juures paralleelseid viljatusravi-spetsiifilisi Exceli faile,

vähendades andmekaitselisi turvariske. Vastavalt töökorraldusele on viljatusravi andmetele

juurdepääs vaid selleks volitatud töötajatel ja töötajad identifitseeritakse. Andmetega tehtud

toimingud logitakse toimingu tegija isikutunnuse ja aja andmetega. Volitatud töötajad läbivad

regulaarselt andmekaitsealaseid koolitusi. TTO-l on kohustus esitada patsiendile osutatud

tervishoiuteenuste andmed, praktikas teevad andmesisestusi vaid viljatusraviteenust osutavad

arstid, õed, ämmaemandad, embrüoloogid ja konfidentsiaalsuslepingu sõlminud isikud.

Andmete täpsuse ja terviklikkuse tagamiseks kasutatakse andmete liikumisel ja töötlemisel

andmekvaliteedi kontrolle nii aktiiv- (andmete sisestamisel) kui passiivmeetodil (loogilised

järelkontrollid). Andmekogu andmeid varundatakse regulaarselt. Andmekogusse kogutavaid

andmeid töödeldakse vaid seaduste nõuetest tulenevatel ja põhimääruses ette nähtud

eesmärkidel. Riikliku ja Euroopa Liidu statistika väljavõtete jaoks ei ole andmete isikustamine

vajalik ning aruannetes esitatavad andmed ei ole konkreetse isikuga seostatavad.

Viljatusravi andmete keskse kogumisega riiklikku andmekogusse ei muutu TTO-de viljatusravi

haiguslugude kokkuvõtete edastamine TIS-i, kust patsient saab oma terviseandmeid näha. Infot

oma viljatusravi tsüklite kohta saab patsient sarnaselt praegusega jätkuvalt

viljatusravikliinikust, kus protseduurid läbiti. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasist

saab patsient vajaduse korral oma andmeid pärida andmetaotluse alusel.

Tehnilise toe pakkumiseks pääsevad viljatusravi andmetele juurde TEHIK-u andmebaasi ja

rakenduse administraatorid. TAI-s pääsevad viljatusravi andmetele juurde töötajad, kelle

ametijuhendis on kindlaks määratud viljatusravi andmebaasiga tegelemine.

6.2.5. Mõju halduskoormusele

Viljatusraviteenuse osutajate (6) halduskoormus väheneb mahukate aruannete manuaalse

koostamise ning Ravimiametile ja EL-i organisatsioonidele edastamise kohustuse

äralangemisega. Samadel TTO-del kaob ära vajadus vahendada valdkonnas meilide ja

telefonikõnede teel sugurakudoonorlusega seotud teavet, kuna vastav info päritakse edaspidi

infosüsteemis automaatselt.

6.3. Kavandatav muudatus 3: kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS)

muutmine

6.3.1. Sotsiaalne mõju

62

Eelnõul on positiivne mõju viljatusravi kättesaadavusele ja õiguskindlusele. Embrüote

säilitamise tähtaja sidumine naise vanusega loob patsientidele paindlikumad võimalused

viljatusravi planeerimiseks ning vähendab olukordi, kus embrüod tuleb hävitada üksnes

seadusest tuleneva tähtaja möödumise tõttu. Samuti suurendab eelnõu õigusselgust doonorite,

patsientide ja TTO-de jaoks, vähendades erinevate tõlgenduste tekkimise võimalust.

6.3.2. Mõju riigivalitsemisele

Eelnõu mõju riigivalitsemisele on pigem positiivne ning seisneb regulatsiooni selguse ja

rakendatavuse suurenemises. Mitmete tõlgendusprobleeme tekitanud sätete täpsustamine

vähendab vajadust õigusnormide sisustamiseks üksikjuhtumite kaudu ning toetab ühtset

rakenduspraktikat.

Järelevalveasutuste jaoks muutuvad kunstliku viljastamise teenuse osutamise tingimused ja

doonorlusega seotud piirangud selgemaks, mis lihtsustab järelevalve tegemist. Samuti aitab

ühelt doonorilt sündivate laste arvu piirangu kohaldamise täpsustamine tagada piirangu

eesmärgipärast rakendamist.

Eelnõu ei too kaasa uute asutuste loomise vajadust ega muuda oluliselt olemasolevate asutuste

ülesandeid.

6.3.3. Majanduslik mõju

Eelnõu majanduslik mõju on piiratud. Muudatused ei too kaasa olulisi lisakulutusi riigile ega

TTO-dele, kuna tegemist on valdavalt olemasoleva regulatsiooni täpsustamise ja

kaasajastamisega.

Mõningane mõju võib avalduda TTO-dele seoses sisemiste töökorralduslike protsesside,

dokumentatsiooni ja juhendmaterjalide ajakohastamisega. Embrüote pikem säilitamine võib

teatud juhtudel suurendada säilitamisteenusega seotud kulusid, kuid need kulud tulenevad

otseselt teenuse kasutamise vajadusest ega too kaasa olulist mõju riigieelarvele.

6.3.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Kuna muudatused ei too kaasa uut laadi ega oluliselt suuremahulist isikuandmete töötlemist, ei

ole alust eeldada olulist täiendavat mõju andmesubjektide õigustele ja vabadustele võrreldes

kehtiva regulatsiooniga.

6.3.5. Mõju halduskoormusele

Eelnõu mõju halduskoormusele on üldiselt vähene. TTO-del võib tekkida vajadus ajakohastada

sisemisi protseduure, dokumente, nõusolekuvorme ja tööjuhendeid vastavalt muudetud

regulatsioonile. Tegemist on siiski ühekordse kohanemistegevusega.

Täiendav halduskoormus kaasneb eelnõuga ka TAI-le, kellele antakse üle kohustus väljastada

kunstliku viljastamise teel sündinud isikule andmeid anonüümse doonori kohta seaduses

sätestatud juhtudel. See võib mõnevõrra suurendada vastavate spetsialistide töökoormust seoses

andmepäringute menetlemise ja andmete väljastamisega. Arvestades aga, et selliseid päringuid

esitatakse eelduslikult vähe, on halduskoormuse suurenemine tagasihoidlik ning lisaressursside

vajadust ei prognoosita.

63

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Sihtrühm: Tervisekassa, TEHIK

Muudatus 1. Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine

tervise infosüsteemiga (TIS)

Seadusemuudatusega kaasneb uue andmelao loomine, mille ühekordne maksumus on

920 000 eurot. See kaetakse osaliselt Tervisekassa vahenditest (400 000 eurot) ja osaliselt

perioodi 2021-2027 välisvahenditest (520 000 eurot). Mõlemal juhul on vahendid eelarves

olemas ning lisavajadusi ei ole. IT-teenust pakub TEHIK.

Tervisekassa esialgsel hinnangul on tulemuspõhisele rahastusele ülemineku kulude suurusjärk

kuni 2030. aastani 2–4 miljonit eurot. Kavandatava rahastusmudeli puhul, kus 20% makstavast

tasust sõltub tulemusest, on hinnanguline kulude kokkuhoid keskmiselt 6% eriala kohta.

Näiteks psühhiaatria eriala lepingumaht on praegu 66 miljonit eurot. Kui 20% sellest sõltub

ravi tulemustest, hakkab 13 miljonit eurot sõltuma kvaliteedimõõdikute täitmisest. Eeldusel, et

ligikaudu 70% asutustest täidab soovitud mõõdikud, võib psühhiaatria erialal saavutada kuni

4 miljoni euro suuruse kokkuhoiu.

Muudatus 2. Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku

andmekogusse (TIS)

TAI eelarves on aastatel 2024–2027 kajastatud 660 000 eurot, et käivitada viljatusravi andmete

kogumine riiklikku andmekogusse. 2024. aastal oli ette nähtud 390 000 eurot, sealhulgas

personali töötasuks, andmekoosseisu kokkuleppimiseks, andmekogu funktsionaalsuste

dokumendi loomiseks, ärianalüüsi hankeks, IT-analüüsi hankeks, platvormi arendusteks ja

andmete edastamise testimiseks. Aastatel 2025–2027 on ametikoha kuludeks, andmekogu

ülalpidamiseks ja arendusteks ette nähtud 90 000 eurot aastas. 2024. aastal lepiti kokku

andmekoosseis koostöös Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsiga ning koostati eelanalüüse,

sealhulgas ärianalüüs koostöös TAI, TEHIK-u ja SoM-iga. IT-hanke arenduste eeldatav

valmimisaeg on 2026. aasta IV kvartal. Edasiseks ülalpidamiseks TAI ja TEHIK alates aastast

2028 kulude tõusu ei prognoosi ning summa võiks jääda samasse suurusjärku (~90 000 eurot

aastas), sisaldades ühe inimese töötasu TAI-s ja tõrgeteta tööks vajalikke arendusi TEHIK-us.

Terviseametil tekivad kulud, et luua võimalus embrüoloogidel andmeid näha ja sisestada. Selle

ühekordse kulu suurus on 50 000 eurot. Sotsiaalministeerium Tervisemeti ja TEHIK-uga

koostöös otsivad vajalikud rahalised vahendid Sotsiaalministeeriumi baaseelarvest 2027. aastal.

Hilisemaks muudetud rakendusaeg võimaldab ka MEDRE arendusi hiljem teostada (arendus

peab valmima oktoobriks 2027).

Teistele riigiasutustele tööd ega kulusid viljatusravi andmekogu loomisel ei prognoosita.

Seaduse rakendamisega otseseid tulusid seoses viljatusraviga ei kaasne, aga viljatusravi

andmete keskse andmekogumise käivitamine võimaldab hinnata viljatusravi kulutõhusust,

korraldada paremini tervishoiuteenuseid ja töötada välja tervisepoliitikat. Tänu viljatusravi

andmete kogumisele TIS-i on võimalik kontrollida ühe doonori doonorrakkudest sündivate

laste arvu ja seeläbi vähendatakse ühe doonori genotüübiga seotud haiguslike muudatuste

64

levimise ohtu Eesti rahva hulgas, millega kaasneksid kulud riigile. Perekonnaseisuasutuste

kohustus edastada kunstliku viljastamise teel sündinud isikule anonüümse doonori KVEKS

§ 27 lõikes 2 sätestatud andmed antakse üle TAI-le.

Eelnõu rakendamisega lisakulusid riigieelarvele ei teki.

Eelnõu mõju kohalike omavalitsuste eelarvele ei ole oluline. Väheoluline mõju avaldub nende

eelarvele halduskoormuse vähenemise näol seoses eespool esile toodud kohustuse

üleandmisega TAI-le.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid:

1) TTKS § 591 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138

„Tervise infosüsteemi põhimäärus“;

2) kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. märtsi

2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“;

3) RaKS § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrus nr 62

„Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu

komisjoni töökord“;

4) RavS § 33 lõike 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30

„Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“;

5) rahvatervishoiu seaduse § 25 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2025. a

määrus nr 34 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“;

6) rahvatervishoiu seaduse § 27 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2025. a

määrus nr 37 „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“;

7) TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53

„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“;

8) TTKS § 42 lõigete 3 ja 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus

nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“;

9) sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri

27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“;

10) sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri

5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“;

11) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5

ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud tervise- ja

tööministri 18. märtsi 2015. a määrus nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise

kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile

ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja

kord“;

12) meditsiiniseadme seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri

23. detsembri 2015. a määrus nr 80 „Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu

põhimäärus“;

13) TTKS § 508 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 15. novembri 2018. a määrus

nr 48 „Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis,

andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg“;

14) RaKS § 13 lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. augusti 2004. a määrus

nr 101 „Tervisekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike

dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis“;

65

15) RaKS § 52 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62

„Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“;

16) töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja

infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu

põhimäärus“;

17) välismaalaste seaduse § 111 lõike 1 alusel kehtestatud siseministri 18. detsembri 2023. a

määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu

põhimäärus“.

Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1:

Vabariigi Valitsuse määruste muutmiseks;

Tervise infosüsteemi põhimääruse kavand;

Kavand ministri määruste muutmiseks.

Seaduse rakendamisel muutuvad volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks järgmised

määrused:

1) RavS § 81 lõike 2 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr

52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“;

2) TerKS § 2 lõike 24 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määrus nr 37

„Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning

Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi

andmete loetelu ja päringute perioodid“;

3) TerKS § 465 lõike 1 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 14

„Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“;

4) KVEKS § 14 alusel kehtestatud sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 56 „Kunstliku

viljastamise loo vorm ja dokumenteerimise kord“.

Eelnõu § 5 punktidega 2 ja 3 ning § 6 punktiga 5muudetakse määruste kehtestajat, kuid mitte

volitusnormi sisu. Eelviidatud juhtudel ei saa tekkida küsimust määruste sisu põhiseadusele

vastavusega, sest volitusnormi asukoha muudatus toob kaasa üksnes preambulis muudatuse

tegemise. Sisulisi sätteid ei ole vaja muuta, seega puudub vajadus kavandit lisada.

Küll aga muutuvad nimetatud muudatuste tõttu HMS § 93 lõike 1 alusel kehtetuks järgmised

määrused, mis tuleb volitusnormi muutumisel kehtestada uute ministri määrustena:

1) Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2025. a määrus nr 20 „Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelu“;

2) Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2022. a määrus nr 118 „Vaktsiinikindlustusmakse määr“.

9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril, v.a:

• § 5 punktid 2 ja 3, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril;

• § 1 punktid 4–9 ja 12 ning § 3 punkt 4, mis jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril;

• § 3 punktid 5 ja 6, mis jõustuvad 2028. aasta 1. juulil.

Seaduse jõustumise aeg on planeeritud vastavalt Tervisekassa andmelao arendustööde

valmimisele ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus selle kasutusele võtmiseks.

Kuigi arendustööd on juba käimas ning tehniline lahendus valmib enne seaduse jõustumist, on

erinevate muudatuste rakendamiseks siiski tagatud sisuline vacatio legis, mille pikkus varieerub

66

sõltuvalt muudatuspaketist. Eelnõus on eristatud mitut jõustumisastet, mille puhul vacatio legis

ulatub ligikaudu ühest kuust kuni ligikaudu kahe aastani.

Esimese etapi muudatuste (jõustumine 1. oktoobril 2026) puhul vajadus pikemaks vacatio legis

ajaks sisuliselt puudub, seda eelkõige põhjusel, et muudatused ei too kaasa eraldi

organisatsiooniliste kohanduste tegemist, arvestades, et tehnilised arendused on valdavalt

valmis või lõppfaasis.

Teise etapi muudatuste (jõustumine 1. jaanuaril 2027) puhul on vajalik vacatio legis ligikaudu

3–4 kuud. See on vajalik, et võimaldada asutustel siduda muudatused tavapäraste aastapõhiste

protsessidega, eelkõige Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu uuendamisega ning vältida

keset aruandlusperioodi toimuvat regulatsioonimuutust.

Kolmanda etapi muudatuste (jõustumine 1. jaanuaril 2028) puhul on vajalik vacatio legis

ligikaudu 1–1,5 aastat, mis on vajalik ulatuslike infosüsteemide arenduste, liidestuste loomise,

testimise ja tööprotsesside ümberkujundamise jaoks. Tegemist on eelnõu kõige mahukama ja

süsteemsemat muutust nõudva muudatuspaketiga.

Neljanda etapi muudatuste (jõustumine 1. juulil 2028) puhul, mis puudutavad viljatusravi ja

sugurakudoonorluse andmete esitamise kohustust, on vajalik vacatio legis kogumahus

ligikaudu kuni 2 aastat, sealhulgas eraldi üleminekuperiood pärast tehnilise lahenduse

valmimist. See võimaldab tagada nii tehnilise valmisoleku kui ka sisulise kohanemise uue

andmeedastuskorraldusega.

Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete TIS-i esitamine muutub kohustuslikuks alates 1.

juulist 2028. IT-arendus on planeeritud valmima oktoobris 2027 ning sellele lisandub

üheksa kuu pikkune üleminekuperiood, mis on piisav personali väljakoolitamiseks ja tehnilise

võimekuse loomiseks. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist tekib TTO-l vabatahtlik võimalus

võimekuse olemasolul TIS-i andmeid esitada. Kliiniku infosüsteemi ja arendatava viljatusravi

mooduli vahelise liidestuse ettevalmistamisega saavad kliinikud hakata tegelema juba koostöös

arendajaga, kui see selgub.

Vacatio legis on vajalik, et tagada seaduse sujuv ja õiguspärane rakendamine ning võimaldada

kõigil asjaomastel osapooltel teha vajalikud ettevalmistavad tegevused. Eelkõige hõlmavad

need:

• infosüsteemide arenduste ja liidestuste lõpuleviimist ning testimist;

• andmekogude ühendamisest tulenevate tehniliste ja korralduslike muudatuste rakendamist;

• asutuste ja teenuseosutajate sisemise töökorralduse kohandamist;

• normidega tutvumist ja juhendmaterjalide ettevalmistamist.

Arvestades, et Riigikogu menetlus seaduse vastuvõtmiseks kestab üldjuhul ligikaudu 3–4 kuud,

võimaldab kavandatud jõustumisaeg ettevalmistusi teha paralleelselt seadusandliku

menetlusega ning tagab piisava aja nii tehnilisteks kui ka organisatsioonilisteks tegevusteks.

Eelnõus sätestatud astmeline jõustumine võimaldab kohandada vacatio legis’e pikkust

muudatuse keerukusele vastavalt, mis on kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika

põhimõtetega.

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise

kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökorra volitusnormide muudatuse

jõustumine on planeeritud 2027. aasta algusesse, et tagada väiksem halduskoormus muudatuste

67

tegemisel, kuivõrd Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu sisulised muudatused vaadatakse

igal aastal üle just 1. jaanuari seisuga.

Juhul kui eelnõu menetlus Riigikogus peaks pikenema ning seaduse jõustumine võrreldes

seletuskirjas kavandatuga hilineb, võib see põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi, sealhulgas

infosüsteemide arenduste ja kasutuselevõtu edasilükkumise, ettevalmistuste

ümberplaneerimise ning ajutise õigusselguse vähenemise andmete töötlemist ja kasutamist

puudutavas. Seetõttu on oluline, et seadus jõustuks kavandatud ajaraamis, mis tagab

muudatuste kooskõlalise ja tõhusa rakendamise.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste

andmetega)20 esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0466/01.

Eelnõu saadeti EIS-i21 kaudu 26-0015 kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks

Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti

Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Farmaatsia

Seltsile, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Noortele Perearstidele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide

Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Viljatusravi ja

Embrüoloogia Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja Tervisekassale. Lisaks tutvustati muudatusi

eraldi teavitusüritusel 14. jaanuaril 2026.

Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina eelnõule. Lisaks andsid

tagasisidet ka Eesti Arstide Liit, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, Eesti Linnade ja

Valdade Liit ning Eesti Õdede Liit. Nende tagasiside ei sisaldanud sisulisi märkusi eelnõu

kohta, mistõttu ei ole nende ettepanekuid kooskõlastustabelisse lisatud.

Eelnõu saadeti EIS-i kaudu teiseks kooskõlastamiseks. Tagasisidet andis Eesti Viljatusravi ja

Embrüoloogia Selts. Tagasiside on lisatud kooskõlastustabelisse (lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus 15. juunil 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

20 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/156bf483-200d-4320-8d81-5e3f105e09e9. 21 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88dbedf1-d7ab-4b47-ab90-4d2c5d8b65c2.

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ § 11 lõike 2 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

Kristen Michal

peaminister

Hanno Pevkur

kaitseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruse nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“

muutmine

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 31 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruse nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“§ 10 lõikest

10 jäetakse välja tekstiosa „teha Vabariigi Valitsusele ettepanek“.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Karmen Joller

sotsiaalminister

Keit Kasemets

riigisekretär

3

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Tervise infosüsteemi põhimäärus

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Tervise infosüsteemi asutamine ja nimetus

(1) Tervise infosüsteem (edaspidi infosüsteem) kuulub riigi infosüsteemi ning on asutatud

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.

(2) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Health Information System.

§ 2. Infosüsteemi pidamise eesmärk

(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid järgmistel

eesmärkidel:

1) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimine ja täitmine;

2) tervishoiuteenuste kvaliteedi ja isikute õiguste tagamine;

3) ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, tervishoiuteenuste

korraldamine, tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja vaktsiinikahjude

hüvitamine;

4) retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine, ravimi ja meditsiiniseadme

väljastamine, ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja

meditsiiniseadmehüvitise võimaldamine;

5) rahvastiku tervise kaitse, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamine,

tervishoiuvaldkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine, tervishoiu korraldamine ja

juhtimine.

§ 3. Infosüsteemi ülesehitus

(1) Infosüsteem koosneb järgnevatest andmestikest:

1) infosüsteemi keskandmekogu;

2) meditsiiniliste ülesvõtete andmestik;

3) ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestik;

4) retseptikeskus;

5) kiirabi andmebaas;

6) viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaas;

7) infosüsteemi keskandmekogu andmeladu;

8) Tervisekassa andmeladu.

(2) Infosüsteemi keskandmekogu koosneb järgmistest alamandmestikest:

1) patsiendi esitatud andmestik;

4

2) tervishoiuteenuse osutajate ja teiste isikute esitatud terviseandmestik;

3) üleriigilise digiregistratuuri andmestik;

4) geneetiline andmestik koos selle haldamise süsteemiga.

(3) Meditsiiniliste ülesvõtete andmekogu koosneb patsiendi kohta käivatest meditsiinilistest

ülesvõtetest.

(4) Ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestik koosneb järgmistest

andmetest, mille detailsed andmekoosseisud on käesoleva määruse lisas 1,:

1) kindlustuskaitse aluseks olevad andmed;

2) perearsti ja -õe andmed;

3) tervishoiuteenuse hüvitise andmed;

4) ajutise töövõimetuse hüvitise andmed;

5) täiskasvanute hambaravi ja hambaproteesiteenuse hüvitise andmed;

6) ravi eest välisriigis tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks vajaminevad andmed;

7) patsiendiõiguse kohaldamiseks piiriüleses tervishoius vajaminevad andmed;

8) kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise andmed;

9) tagasinõuete esitamisega seotud andmed;

10) tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tagamiseks vajaminevad andmed;

11) Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või Euroopa Liidu

kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud kindlustust tõendava dokumendi andmed.

(5) Retseptikeskus koosneb järgmistest andmetest, mille detailsed andmekoosseisud ja

andmeandjad on määruse lisas 2,:

1) retsepti ja meditsiiniseadme väljakirjutamisega seotud andmed;

2) ravimi ja meditsiiniseadme väljastamisega seotud andmed;

3) retsepti või meditsiiniseadme väljakirjutamise õigust omava isikuga seotud (sh töökoha

andmed);

4) apteegiteenuse osutaja tegevusloa andmed;

5) proviisori ja farmatseudi andmed;

6) ravimi, toidulisandi ja piirhinna või hinnakokkuleppe hinna andmed;

7) müügiloata ravimi ühekordse kasutusloa taotlemiseks otsus ravimi kasutamise õigustatuse

kohta;

8) meditsiiniseadme hüvitamisega seotud andmed;

9) ravikindlustuse seaduse § 41 lõike 8 alusel ravimi müügi korral tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise andmed;

10) isiku kindlustuskaitse ja ravimiskeemi andmed.

(6) Kiirabi andmebaas koosneb tervishoiuteenuse osutajate esitatud terviseandmestikest,

andmeandjate andmestikest, tööajakorralduse, sealhulgas kiirabibrigaadi ressursi

andmestikust ja andmelaost.

(7) Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaas koosneb järgmistest andmetest:

1) patsiendi ja doonori esitatud andmed;

2) patsiendi viljatusraviga seotud terviseandmed;

3) patsiendi kunstliku viljastamisega seotud raseduse ja sünnituse andmed;

4) doonori terviseandmed ja loovutuste andmed;

5) anonüümse doonori ja mittepartnerannetaja unikaalne kood;

6) anonüümse doonori bioloogilised ja sotsiaalsed andmed;

7) Eestisse imporditud ja Eestist eksporditud sugurakkude andmed;

5

8) suguraku ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed.

(8) Infosüsteemi keskandmekogu andmeladu koosneb keskandmekogu ja andmeandjate

edastatavatest pseudonüümitud isikuandmetest, mis ei võimalda isikut otseselt tuvastada.

(9) Tervisekassa andmeladu koosneb infosüsteemi keskandmekogu, ravikindlustuse,

ravikindlustushüvitiste ja raviarvete ning retseptikeskuse andmestike isikuandmetest.

(10) Paragrahvides 17 ja 171 sätestatud infosüsteemi osa käsitatakse meditsiiniseadmena ning

see peab olema registreeritud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus, kui

sellekohane kohustus tuleneb õigusaktist.

§ 4. Infosüsteemi turvameetmed ja turbeaste

(1) Infosüsteemi turvameetmed andmete töötlemisel ja arhiveerimisel peavad tagama

järgmised turvaklassid:

1) infosüsteemi keskandmekogu - K2T3S2, turbeaste on kõrge (H);

2) meditsiiniliste ülesvõtete andmestik – K2T2S2, turbeaste on keskmine (M);

3) ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestik – K3T2S2, turbeaste on

kõrge (H);

4) retseptikeskus – K3T3S2, turbeaste on kõrge (H);

5) kiirabi andmebaas - K3T3S2, turbeaste on kõrge (H);

6) viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaas - K2T3S2, turbeaste on kõrge (H);

7) infosüsteemi keskandmekogu teenindav andmeladu – K2T2S2, turbeaste on kõrge (H);

8) Tervisekassa andmeladu – K1T2S2, turbeaste on keskmine (M).

(2) Infosüsteemi kasutaja, kes liitub infosüsteemiga oma infosüsteemi kaudu, peab tegema

oma infosüsteemi infoturbealaste riskide seire ja analüüsi.

(3) Lõikes 2 nimetatud isik teavitab viivitamata volitatud töötlejat kõikidest asjaoludest, mis

võivad ohtu seada infosüsteemi turvalisuse.

§ 5. Infosüsteemi vastutav töötleja ja volitatud töötleja

(1) Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.

(2) Tervisekassa vastutava töötlejana tagab § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud andmestike

pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.

(3) Infosüsteemi volitatud töötleja § 3 lõike 1 punktides 1 ja 5–8 nimetatud andmestike

ulatuses on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kes peab, haldab ja arendab

infosüsteemi, töötleb andmeid ning täidab muid vastutava töötleja pandud kohustusi

õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt.

(4) Infosüsteemi volitatud töötleja § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmestiku ulatuses on

Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank, kes haldab, töötleb ja arhiveerib meditsiiniliste

ülesvõtete andmeid ning täidab vastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende

alusel sätestatud nõuete kohaselt.

6

(5) Infosüsteemi volitatud töötleja § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmestiku ulatuses on

Tervise Arengu Instituut, kes töötleb andmeid ning täidab muid vastutava töötleja pandud

kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt.

§ 6. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös

volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist

andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale omaseid

ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud

töötlejatele. Kaasvastutavate töötlejate vastutusvaldkonnad on määratud nende vahelises

kokkuleppes, mille eesmärk on täpsustada kaasvastutavate töötlejate ülesandeid infosüsteemi

ülalpidamisel. Kaasvastutavate töötlejate vastutusvaldkondi määrav kokkulepe

avalikustatakse kaasvastutavate töötlejate veebilehtedel.

(2) Lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppega määratud

vastutusvaldkondadest:

1) määrab ta infosüsteemi volitatud töötleja, kui see erineb määruses toodust;

2) määrab ja korraldab infosüsteemi juurdepääse, andmete edastamist ja väljastamist; 3) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise, lähtudes

kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud teavitamiskorrast.

(3) Andmesubjekti jaoks on kontaktpunktiks § 3 lõikes 2–4 nimetatud volitatud töötleja talle

määratud ulatuses.

(4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana tagab § 3 lõike 1 punktides

1 ja 5–7 nimetatud andmestike pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt,

sealhulgas:

1) tagab tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete kogumise, haldamise

ja säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning arhiveeritavate andmete

üleandmise § 12 lõikes 4 sätestatud korras;

2) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva

analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest;

3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi

infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks ja väljastab andmeid;

4) väljastab andmeid teadusuuringuteks;

5) tagab andmete kasutamise §-s 17 nimetatud tegevusteks ja 41. peatükis nimetatud

tegevused;

6) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;

7) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja infosüsteemi vahendusel osutatud teenuste

üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse;

8) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;

9) tagab infosüsteemi haldamise ja rakendustarkvara toimimise;

10) tagab tehnilise halduse, sealhulgas tervise infosüsteemi klassifikaatorite,

spetsifikatsioonide, loendite ja standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide

avaldamise;

11) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe lõikes 1 nimetatud

vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise

lõpetamiseks ning koostab rikkumise kohta teate kooskõlastatult lõikes 1 nimetatud

7

kaasvastutava töötlejaga, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud

teavitamiskorrast;

12) tagab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;

13) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks;

14) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja

sõlmib temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske,

ning teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne andmetöötlemise võimaldamist lõikes 1

nimetatud kaasvastutavat töötlejat, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppega

määratud vastutusvaldkondadest ning kaasates vajadusel teise kaasvastutava töötleja;

15) määrab infosüsteemiga liitumise eelduseks olevad tehnilised tingimused ja avaldab need

oma veebilehel.

(5) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana tagab § 3 lõike 1 punktis 8

nimetatud andmestiku arendamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt,

sealhulgas:

1) tagab andmete ja rakendustarkvara säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;

2) tagab rakendustarkvara toimimise;

3) teavitab rakendustarkvara andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe lõikes 1

nimetatud vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise

lõpetamiseks ning koostab rikkumise kohta teate kooskõlastatult lõikes 1 nimetatud

kaasvastutava töötlejaga, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud

teavitamiskorrast;

4) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;

5) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja sõlmib

temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske, ning

teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne andmetöötlemise võimaldamist lõikes 1 nimetatud

kaasvastutavat töötlejat, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppega määratud

vastutusvaldkondadest ning kaasates vajadusel teise kaasvastutava töötleja.

(6) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana täidab § 3 lõike 1 punktis 3

nimetatud andmestiku osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli

4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid.

(7) Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank volitatud töötlejana tagab andmekogu haldamise

õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas:

1) tagab meditsiiniliste ülesvõtete arhiveerimise teenuse haldamise ja rakendustarkvara

toimimise;

2) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;

3) peab arvestust väljastatud andmete üle;

4) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe lõikes 1 nimetatud

kaasvastutavat töötlejat lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud

teavitamiskorrast ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise

lõpetamiseks;

5) muud tegevused, mis lepitakse kokku pooltevahelises halduslepingus.

(8) Tervise Arengu Instituut volitatud töötlejana tagab viljatusravi ja sugurakudoonorluse

andmebaasi andmetöötluse õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt järgmistes tegevustes:

1) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

2) menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks ja väljastab

andmeid;

8

3) väljastab andmeid teadusuuringuteks;

4) esitab Ravimiametile rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise

seaduse § 20 lõikes 2 nimetatud aruandlust viljatusravis kasutatud rakkude ja kudede kohta

ning andmeid Euroopa Reproduktiivmeditsiiniühingule;

5) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe lõikes 1 nimetatud

vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise

lõpetamiseks ning koostab rikkumise kohta teate kooskõlastatult lõikes 1 nimetatud

kaasvastutava töötlejaga, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud

teavitamiskorrast.

6) analüüsib ja teeb viljatusravi ning sugurakudoonorluse osas statistikat;

7) tagab andmete õigsuse ja kvaliteedi.

(9) Lõikes 1 nimetatud kaasvastutavad töötlejad võiva volitada määruses sätestamata ülesande

määruses nimetamata või nimetatud volitatud töötlejale, määrates tema täpsemad ülesanded

ja kohustused volitatud töötlejaga sõlmitavas lepingus.

2. peatükk

Andmete edastamine infosüsteemi

§ 7. Tervishoiuteenuse osutaja andmeandjana

(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi andmed tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus järgmiselt: 1) ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise kohta andmed või vormistatud dokumendi ühe

tööpäeva ja koduõendusteenuse korral vormistatud epikriisi kahe tööpäeva jooksul pärast

seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;

2) statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise kohta andmed või vormistatud dokumendi viie

tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;

3) tervishoiuteenuse osutamisel vormistatud saatekirja andmed kohe pärast saatekirja

vormistamist; 4) surmateatise andmed viivitamata pärast surma fakti tuvastamist ning surma põhjuse teatise

ja perinataalsurma põhjuse teatise andmed ühe tööpäeva jooksul pärast seda, kui

tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;

5) nakkushaiguse kahtluse teatise andmed viivitamata pärast kahtluse tekkimist ning

nakkushaiguse teatise andmed ühe tööpäeva jooksul pärast lõppdiagnoosi selgumist;

6) mikrobioloogia labori saatekirja vastuse andmed viivitamata pärast uuringutulemuse

selgumist ning HIV referentlabori saatekirja vastuse andmed ühe tööpäeva jooksul pärast

uuringutulemuse kinnitamist;

7) geneetilised andmed spetsifikatsioonijärgses andmekoosseisus ja saatekirja vastuse

andmed viivitamata pärast uuringutulemuse kinnitamist;

8) patsiendi üldandmed viivitamata nende muutumisel;

9) viljatusraviga seotud andmed ning rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse

andmeid edastab teenuseosutaja viie päeva jooksul pärast seda, kui arst on asjakohase

dokumendi kinnitanud.

(2) Kiirabibrigaadi pidaja edastab infosüsteemi järgmised kiirabibaasi ja kiirabibrigaadi

andmed viivitamata pärast asjakohase ressursi staatuse muudatust:

1) kiirabibrigaadi kutsung; 2) kiirabiressursi staatus – väljasõidu, vabanemise ja annulleerimise aeg;

3) kiirabibrigaadi raadiosidevahendite identifikaatorid – tunnus ja kood;

9

4) kiirabiressursi muud tehnilised andmed – sealhulgas piirkond, tehnika liik, kontaktandmed

ja käsijaama andmed.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi andmed ravijärjekorra pidamiseks

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel.

(4) Andmete edastamisel lõike 3 alusel säilitatakse infosüsteemis järgmised andmed:

1) registreeritud tervishoiuteenuse saamise kuupäev ja kellaaeg koos esimese võimaliku

tervishoiuteenuse saamise ajaga;

2) registreeritud tervishoiuteenuse aja kinnitamise kuupäev ja kellaaeg;

3) tervishoiuteenuse registreeringu kinnitanud asutuse andmed – nimi, registrikood;

4) tervishoiuteenuse registreeringu muutmise ja tühistamise andmed – muutmise ja

tühistamise kinnitamise kuupäev ja kellaaeg;

5) tervishoiuteenuse registreeringu muutja ja tühistaja andmed – teave, kas õigust teostas

andmesubjekt või tervishoiuteenuse osutaja;

6) kui tervishoiuteenuse saamiseks registreerimisel tasuti krediidiasutuse vahendusel, ka

makseinfo – maksja ja maksesaaja andmed, arvelduskonto, viitenumber ja summa – ja

maksetingimuste info – makseviisid ja tasumise, tühistamise või muutmise tingimused;

7) tervishoiuteenuse saamise andmed – kas teenust kasutati või ei kasutatud.

(5) Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi andmed meditsiiniliste ülesvõtete

kättesaadavaks tegemiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3 alusel

sätestatud korras.

(6) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab määruse § 5 lõikes 3 nimetatud volitatud töötlejat

teenuse muudatustest, sealhulgas analüüside nimekirja muudatustest ja täiendustest

meditsiinilabori teenuse osutamiseks, esimesel võimalusel peale muudatuste või täienduste

tegemist tervishoiuteenuse osutaja juures.

(7) Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi retsepti, meditsiiniseadme ning

töövõimetuslehe väljakirjutamisega seotud andmed.

(8) Tervishoiuteenuse osutaja peab andmete edastamisel järgima infosüsteemi kohta kehtivaid

standardeid, mille on infosüsteemi volitatud töötleja avaldanud oma veebilehel.

(9) Tervishoiuteenuse osutaja tagab infosüsteemi edastatavate andmete õigsuse ja vajadusel

edastab parandatud andmed.

§ 8. Muud isikud andmeandjana

(1) Apteegiteenuse osutaja edastab infosüsteemi:

1) retsepti alusel ravimi väljastamise andmed;

2) paberretsepti andmed viivitamata ravimi väljastamisel;

3) kui paberretsept on väljastatud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis

või Šveitsis kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset kehtiva Euroopa Liidu

ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse

väljastatud kehtiva vormikohase tõendi E112, E123, S2 või DA1 alusel, kindlustuskaitset

tõendava dokumendi andmed.

(2) Eesti geenivaramu vastutav töötleja edastab infosüsteemi:

10

1) teenusesaaja üldandmed, sealhulgas isikukood;

2) teabe geenidoonoriks olemise ja geneetiliste andmete olemasolu või puudumise kohta; 3) proovi andmed, sealhulgas proovi unikaalne kood, proovimaterjali tüüp, kasutatud

analüüsivahend ja tulemus;

4) proovi andmete edastamisega seotud tehnilised andmed, sealhulgas edastatavate andmete

unikaalne identifikaator, koostaja andmed ja andmestiku edastamise aeg;

5) lisateabe proovi võtnud laborilt.

(3) Eesti Töötukassa edastab infosüsteemi:

1) töövõime hindamise taotluse andmed;

2) töövõime hindamise menetluse andmed;

3) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andja andmed;

4) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse;

5) ravikindlustuskaitse tekkimise või lõppemise aluseks olevad andmed.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium edastab infosüsteemi:

1) õpilase andmed – klass, õppekava kood, õpingute alustamine, õpingute lõpetamine;

2) lõpetatud haridustaseme andmed – haridustaseme nimetus, õpingute alustamine ja õpingute

lõpetamine;

3) õppeasutuse andmed – nimi, registreerimisnumber ja aadress;

4) ravikindlustuskaitse tekkimise, peatumise või lõppemise aluseks olevad andmed.

(5) Häirekeskus edastab infosüsteemi järgmised kiirabi hädaabiteate menetlemise käigus

kogutud andmed:

1) Häirekeskuse juhtumi number; 2) hädaabiteate vastuvõtmise aeg;

3) kiirabibrigaadi kutsung; 4) prioriteet või muudetud prioriteet;

5) tüüpjuhtum; 6) põhjus; 7) tüüpjuhtumi kirjeldus;

8) abivajaja andmed – ees- ja perekonnanimi, vanus, isikukood või sünniaeg, sugu,

kodakondsus; 9) oletatav abivajajate arv; 10) Häirekeskusesse teataja andmed – ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed; 11) sündmuskoht;

12) väljasõidukorralduse edastamise aeg; 13) väljasõidu aeg; 14) sündmuskohale jõudmise aeg;

15) sündmuskohalt haiglasse lahkumise aeg; 16) haigla nimi; 17) vabanemise aeg; 18) baasi jõudmise aeg;

19) väljasõidukorralduse annulleerimise aeg.

(6) Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi edastavad infosüsteemi:

1) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuse

seaduse § 261 lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil tehtava terviseseisundi hindamise käigus

koostatud ambulatoorse epikriisi ja uuringu, protseduuri, analüüsi saatekirja ning

11

ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekirja andmed tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus;

2) isiku ravikindlustuskaitse tekkimise või lõppemise aluseks olevad andmed.

(7) Kaitseressursside Amet edastab infosüsteemi kaitseväekohustuslase või

kaitseväekohustust võtta sooviva isiku nõusoleku andmise ja tagasivõtmise andmed.

(8) Kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksja edastab infosüsteemi ravikindlustuse

seaduses sätestatud andmed ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks.

(9) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ning

politsei andmekogu edastavad infosüsteemi kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või

arestimajas viibimise andmed.

(10) Liiklusõnnetuste andmekogu edastab infosüsteemi andmed isiku tervisekahjuga seotud

liiklusõnnetuse kohta tagasinõuete esitamiseks.

(11) Maksukohustuslaste register edastab infosüsteemi:

1) töötajat identifitseerivad andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg;

2) isiku tööandja nimi ja isikukood või registrikood või mitteresidendi kood ning töökoha

asukoha andmed;

3) töötamise algus- ja lõpukuupäeva ning ametinimetuse;

4) tööaja määra ja töötamise peatumise andmed:

5) töötamise registrikande numbri;

6) kindlustuskaitse tekkimise, peatumise või lõppemise aluseks olevad andmed ning

kindlustusliik;

7) andmed kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja FIE avansilise maksekohustuse

kohta.

(12) Meditsiiniseadet väljastav isik edastab infosüsteemi meditsiiniseadme kaardi alusel

väljastatava meditsiiniseadme müügi andmed.

(13) Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogust edastatakse infosüsteemi

meditsiiniseadmete andmed.

(14) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi:

1) isikut identifitseerivad andmed, kontaktandmed ja kõrgeima omandatud haridustaseme

andmed;

2) isiku esindusõiguse, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime andmed;

3) isiku surma kuupäeva ja surma registreerimise kande numbri;

4) lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps;

5) kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse isikukoodi.

(15) Ravimiamet edastab infosüsteemi:

1) teavet rakkude ja kudede hankimise ja käitlemise loa omajatest;

2) müügiloata ravimi ühekordse kasutusloa taotlemiseks otsuse ravimi kasutamise õigustatuse

kohta;

3) ravimpreparaadi ja ravikindlustuse seaduse alusel hüvitatava eritoidu ja toidulisandi

andmed;

4) apteegiteenuse osutaja tegevusloa kohta andmed.

12

(16) Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja edastab infosüsteemi:

1) teavet raseduse katkemisest või katkestamisest – kuupäeva, liigi, raseduse lõpe;

2) lapse ja sünnitusandmeid – raseduskestuse sünnituse hetkel, sündinud laste arvu, surnult

sündinud laste arvu; platsentatsiooni tüübi mitmikel; sünnitusviisi; lapse isikukoodi, soo,

sünniriigi, kaalu, teabe väärarendite kohta; lapse intensiivravi esimese seitsme elupäeva

jooksul.

(17) Sotsiaalkindlustusamet edastab infosüsteemi:

1) hoolekandeasutuses viibiva isiku viibimiskoha andmed;

2) puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed – puude algus- ja lõpukuupäev, liik,

raskusaste, tuvastamise kuupäev ja otsuse number;

3) ravikindlustuskaitse tekkimise või lõppemise aluseks olevad andmed;

4) perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud isiku jagatava

vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise päeva määr;

5) lapse sünnikuupäev;

6) toimetulekutoetuse saamise andmed.

(18) Surma põhjuste registri vastutav töötleja edastab infosüsteemi kunstliku viljastamise

tulemusel sündinud lapse, suguraku doonori ja patsiendi surmaandmed – surmakuupäev,

surma põhjus – vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus, surma soodustanud olulised seisundid.

(19) Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutav töötleja edastab infosüsteemi:

1) tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isikut identifitseerivad andmed;

2) tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavad andmed;

3) tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku töökohta puudutavad

andmed;

4) tervishoiutöötajana või tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isikuna registreerimise

andmed;

5) tegevusloa omaja kontaktandmed;

6) tegevusloa andmed;

7) organisatsioonilised andmed;

8) proviisori ja farmatseudi andmed;

9) isiku perearsti ja -õe ning nende töökorralduse andmed.

(20) Täitmisregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi kohtutäituri arestimisakti

andmestiku.

(21) Töökeskkonna andmekogu vastutav töötleja edastab infosüsteemi tööõnnetuse raporti

numbri ja tööõnnetuse toimumise kuupäeva ning kutsehaigestumise raporti numbri.

(22) Vähi sõeluuringute registri vastutav töötleja edastab infosüsteemi vähi sõeluuringu kutse

andmed:

1) isikut identifitseerivad andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood;

2) uuringu nimetus, eesmärk ja uuringut läbiviiva tervishoiuteenuse osutaja andmed.

(23) Äriregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi kindlustuskaitse tekkimise, peatumise

või lõppemise aluseks olevad andmed ning asutuste kandeandmed.

13

(24) Muu kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks andmeid esitama

kohustatud isik edastab infosüsteemi andmed vastavalt ravikindlustuse seadusele.

(25) Andmeandjad täidavad oma kohustust avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel

kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi abil, välja arvatud meditsiinilised ülesvõtted,

mis edastatakse krüpteeritud andmevahetuskanali vahendusel.

(26) Andmeandja peab andmete edastamisel tagama andmete õigsuse ning järgima

infosüsteemi kohta kehtivaid standardeid ja infosüsteemi volitatud töötleja avaldatud nõudeid.

3. peatükk

Infosüsteemi logide ja vastavustõendite säilitamine ning andmete muutmine

§ 9. Infosüsteemi logide säilitamine

(1) Logisid andmete töötlemise kohta, sealhulgas andmete väljastamise, vaatamise,

muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja väljastamise viisi

kohta, säilitatakse alates kirje tekkimisest:

1) infosüsteemi keskandmekogu, kiirabi andmebaasi, viljatusravi ja sugurakudoonorluse

andmebaasi ja infosüsteemi keskandmekogu andmelao andmestiku osas 30 aastat;

2) ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestiku osas kaks aastat;

3) retseptikeskuse andmestiku osas kolm aastat;

4) Tervisekassa andmelao osas kolm aastat.

§ 10. Vastavustõendite säilitamise erisus

(1) Laborianalüüsi saatekirja vastuse – analüüsi negatiivne vastus – vastavustõendit

säilitatakse 14 päeva selle koostamisest

(2) Patsiendi soovil samade andmete alusel uue samasisulise vastavustõendi loomise korral

eelmist tõendit ei säilitata.

§ 11. Andmete muutmine

(1) Infosüsteemi edastatud andmete muutmiseks esitab andmeandja andmekogusse

viivitamata uued andmed või teavitab volitatud töötlejat vajadusest esitatud andmeid muuta

viivitamata peale vea ilmnemist.

(2) Infosüsteemi volitatud töötlejal on andmekvaliteedi tagamiseks õigus kontrollida

infosüsteemi edastatud andmete ja dokumentide vastavust standardile. Vastutav töötleja ja

volitatud töötleja ei hinda osutatud teenuse kohta esitatud andmeid ega andmeandja esitatud

andmeid sisuliselt.

(3) Kui infosüsteemi volitatud töötleja avastab infosüsteemis ebakorrektsed andmed või teda

teavitatakse andmete ebaõigsusest või ebakorrektsusest, peab volitatud töötleja andmete

õigsust kontrollima ning ebaõiged või ebakorrektsed andmed parandama.

(4) Infosüsteemi volitatud töötlejal on õigus teha andmeandjale järelepärimine, kui on

tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses. Ebaõiged andmed parandab andmeandja ja edastab

parandatud andmed.

14

(5) Määruse tähenduses loetakse ebakorrektseteks andmeteks need infosüsteemi edastatud

andmed, mis ei vasta nõutud standardile ning sellest tulenevalt ei ole võimalik edastatud

andmeid infosüsteemi teenustes kasutada või need takistavad teenuste tööd.

(6) Lõigetes 1–5 volitatud töötlejale pandud kohustusi täidab ravikindlustuse,

ravikindlustushüvitiste ja raviarvete ning retseptikeskuse andmestike osas Tervisekassa.

4. peatükk

Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine, terviseseisundi

hindamise ja ravisoovituste tarkvaralahenduse ning andmelao kasutamine

§ 12. Üldnõuded

(1) Infosüsteemi andmetele tagatakse otsejuurdepääs:

1) infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu;

2) volitatud töötleja määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil.

(2) Infosüsteemist andmete väljastamise aja, väljastatud andmete koosseisu, andmesaajate ja

andmete väljastamise viisi üle peab arvestust:

1) § 3 lõike 1 punktide 1, 5 ja 7 osas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus;

2) § 3 lõike 1 punkti 2 osas Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank;

3) § 3 lõike 1 punktide 3–4 osas Tervisekassa;

4) § 3 lõike 1 punkti 6 osas Tervise Arengu Instituut.

(3) Infosüsteemi volitatud töötlejal on õigus andmetele ligipääsu piirata või keelata, kui

andmevahetuse tõttu võib tekkida või on tekkinud risk infosüsteemi konfidentsiaalsusele või

terviklusele.

(4) Arhiiviseaduse alusel arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed või vormistatud dokumendid

antakse üle Rahvusarhiivile. Üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös Rahvusarhiivi

ja infosüsteemi vastutava töötlejaga. Volitatud töötleja tagab andmete üleandmise

Rahvusarhiivile kui nii on vastutava töötlejaga kokku lepitud.

§ 13. Tervishoiuteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks

(1) Tervishoiuteenuse osutajal on infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõigetes 2–5 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.

(2) Juurdepääsuõiguse teostamisel kontrollitakse tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa

kehtivust.

(3) Kui päringu algatab tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593

lõikes 21 nimetatud isik, kontrollitakse ka vastava isiku registreeringu kehtivust.

§ 14. Apteegiteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks

(1) Apteegiteenuse osutajal on infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 7 punktis 4 sätestatud ulatuses ja

eesmärgil. See õigus kehtib ka juhul, kui retsepti alusel on ravim juba väljastatud.

15

(2) Apteegiteenuse osutajal on infosüsteemis juurdepääs retsepti väljakirjutamise ja ravimi

väljastamise andmetele, kontaktandmetele, ravimi annustamist ja toimeainet mõjutavatele

näitajatele, mille hulka kuuluvad analüüsid nagu neerufunktsioon, ALAT, allergiad ja

antropomeetrilised näitajad nagu pikkus ja kaal.

(3) Juurdepääsuõiguse teostamisel kontrollitakse apteegiteenuse osutamise tegevusloa

kehtivust.

§ 15. Kolmandate isikute õigus andmetele juurdepääsuks

(1) Isikud, kellel on seadusest tulenev infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääsu

õigus, saavad oma õigust teostada § 12 lõikes 1 nimetatud viisil.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikutele väljastatakse infosüsteemist andmed üksnes seaduses

sätestatud ulatuses ning neil on kohustus tagada, et andmetele juurdepääs võimaldatakse

selleks õigustatud isikutele.

(3) Isikud, kellel on infosüsteemi andmetele juurdepääsu õigus andmesubjekti nõusolekul,

saavad andmetele juurdepääsu nõusolekuga antud ulatuses ja §-s 13 kehtestatud viisil ja

korras.

(4) Välisriigile võib § 3 lõike 1 punktis 3 toodud andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest

tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 16. Infosüsteemi kasutamine terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks ja

tervisestatistika tegemiseks

(1) Terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks sätestatakse infosüsteemile juurdepääsu

ulatus terviseseisundit kajastavate registrite pidamist reguleerivas õigusaktis.

(2) Tervisestatistika tegemiseks sätestatakse juurdepääsu ulatus tervisestatistika tegemist

reguleerivas õigusaktis.

§ 17. Infosüsteemi tarkvaralahenduse kasutamine terviseseisundi hindamiseks ja

ravisoovituste saamiseks

(1) Terviseseisundi hindamise ja ravisoovituste tarkvaralahenduse kasutamiseks

infosüsteemis on tervishoiuteenuse osutajal õigus edastada infosüsteemi andmesubjekti

andmeid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses

sätestatud andmekoosseisus. Tarkvaralahendus võimaldab hinnata terviseseisundit ja anda

ravisoovitusi tervishoiuteenuse osutaja valikul edastatud andmete, infosüsteemis sisalduvate

andmete ja ravijuhiste alusel.

(2) Ravisoovituse sobivust ja selle kasutamisvajadust hindab tervishoiuteenuse osutaja.

§ 171. Andmesubjekti õigus kasutada infosüsteemi tarkvaralahendust

(1) Andmesubjektil on õigus edastada infosüsteemi või selle tarkvaralahenduse kaudu

terviseseisundi, tervisekäitumise, elustiili ja muid tervisega seotud andmeid ja

16

tervishoiuteenusega seotud tagasiside küsimustikke ning saada tarkvaralahenduselt teavet

oma terviseseisundi kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud teabe kasutamise vajadust edasisel tervishoiuteenuse osutamisel

hindab tervishoiuteenuse osutaja.

§ 18. Infosüsteemi keskandmekogu andmelao kasutamine

(1) Andmelaos töödeldakse pseudonüümitud isikuandmeid äriprotsesside toetamiseks,

poliitika kujundamiseks, mõjude hindamiseks ja teabenõuetele vastamiseks.

(2) Andmelaos tagatakse juurdepääs:

1) andmeandjale tema enda edastatud andmetele;

2) haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest või selle alusel antud

õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks.

(3) Andmelao avaandmed avalikustatakse § 5 lõikes 3 nimetatud volitatud töötleja veebilehel

masinloetaval kujul.

§ 19. Tervisekassa andmelao kasutamine

(1) Andmelaos töödeldakse isikustatud andmeid tervishoiuteenuste eest tasumiseks,

lepinguliseks järelevalveks, andmepäringutele vastamiseks, äriprotsesside toetamiseks,

tervishoiuteenuste statistika tegemiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja

efektiivsuse hindamiseks ja parendamiseks ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka

kasutamise tagamiseks.

(2) Andmelao avaandmed avalikustatakse vastutava töötleja veebilehel masinloetaval kujul.

41. peatükk

Kutse, soovitus ja teavitus

§ 20. Kutse tervishoiuteenusele

(1) Infosüsteem koostab §-s 8 sätestatud andmeandjate edastatud ja infosüsteemi andmete

alusel kutse tervishoiuteenusele.

(2) Kutses on järgmised andmed:

1) isikut identifitseerivad andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood;

2) tervishoiuteenuse nimetus ja info teenuse kohta;

3) tervishoiuteenusele suunaja ja kutse koostaja.

§ 201. Soovitus ja teavitus

Infosüsteem koostab §-s 6 nimetatud andmeandjate edastatud andmete ja infosüsteemi

andmete alusel informatiivse, meeldetuletava, toetava või sarnase sisuga soovitusi ja teavitusi

patsiendile ja tervishoiutöötajale.

5. peatükk

Andmesubjekti õigused

17

§ 21. Andmesubjekti isikusamasuse tuvastamine

(1) Andmesubjekti isikusamasus loetakse tuvastatuks, kui:

1) andmesubjekti isikusamasuse on tuvastanud selleks pädev isik õigusaktis sätestatud korras;

2) andmesubjekt on ennast autentinud autentimisvahendi abil – ID-kaart, mobiil-ID, smart-ID

või muu samaväärne vahend.

(2) Üleriigilise digiregistratuuri ootejärjekorra aega pakutakse ja pakutud aeg kinnitatakse

andmesubjekti määratud sidevahendi kaudu.

§ 22. Andmesubjekti õigus saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid

(1) Andmesubjektil on õigus saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid õigusaktides

kehtestatud korras.

(2) Andmesubjektil on infosüsteemi vahendusel õigus tutvuda enda kohta infosüsteemis

töödeldud andmetega.

§ 23. Andmesubjekti õigus teha toiminguid, esitada ja muuta andmeid

(1) Andmesubjektil on õigus teha veebikeskkonna kaudu infosüsteemis järgmisi toiminguid:

1) esitada enda kontaktandmeid ja arvelduskonto andmeid;

2) esitada tervisedeklaratsiooni tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel

kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus;

3) määrata kontaktisikut;

4) keelata ja lubada terviseandmetele ja geneetilistele andmetele juurdepääsu;

5) lubada surmajärgselt elundite või kudede loovutamist siirdamise eesmärgil;

6) lubada surnukeha üleandmist õppe- ja teadustööks;

7) lubada vereülekande tegemist;

71) lubada kontrollida Eesti geenivaramust geenidoonoriks olemist ja geneetiliste andmete

olemasolu ning kanda geneetilised andmed üle infosüsteemi;

72) keelata teenused, mis põhinevad geneetilistel andmetel;

8) võimaldada oma andmete vaatamist ja muutmist;

9) määrata esindajat, sealhulgas retsepti alusel ravimeid välja ostma volitatud isik ja

kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu sõlmimiseks volitatud isik (kindlustusvõtja);

10) võimaldada luua ja kustutada tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi edastatud andmete

alusel vastavustõend, mis kinnitab, et terviseandmed pärinevad infosüsteemist;

11) registreerida ja muuta üleriigilises digiregistratuuris vastuvõtuaega;

12) lisada end üleriigilises digiregistratuuris ootejärjekorda, lähtudes tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud andmekoosseisust, ning lubada

enda määratud sidevahendi kaudu saata teavitusi ootejärjekorras vabanenud aegade kohta ja

vabanenud aega kinnitada;

13) esitada patsiendiküsimustiku andmeid, mille alusel koostab infosüsteem vajaduse korral

§-s 20 sätestatud kutse tervishoiuteenusele või annab isikule edasisi käitumisjuhiseid;

131) saada teavitusi, sealhulgas infosüsteemi poolt § 20 lõike 1 alusel koostatud kutsete kohta;

132) täita terviseseisundi, tervisekäitumise, elustiili ja tervishoiuteenusega seotud tagasiside

küsimustikke ning esitada muid tervisega seotud andmeid;

14) edastada andmeid Tervisekassale raviarve vaidlustamiseks ja vaktsiinikahju hüvitamiseks,

kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu pakkumuse saamiseks ja lepingu sõlmimiseks

18

ning Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi taotlemiseks.

(2) Lõike 1 punktides 4–9 sätestatud toimingute tegemisel teavitatakse isikut sellega

kaasnevatest õigustest ja kohustustest.

(21) Lõike 1 punktis 13 nimetatud patsiendiküsimustiku andmeteks on patsiendi üldandmed,

kui need on vajalikud haigestumisriski hindamiseks – sealhulgas andmed töötamise, elupaiga,

võimaliku nakatumisriski kohta –, haiguse kulgu mõjutavad varasemad terviseandmed –

sealhulgas rasedus, sünnituste arv, suitsetamine – , haiguse võimalike sümptomite loetelu ja

haigestumisriski vähendavad tegurid

(3) Andmesubjektil on õigus muuta infosüsteemis ainult neid andmeid, mille ta on ise

infosüsteemi esitanud.

(4) Piiratud teovõimega isiku puhul teostab lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigusi isiku seaduslik

esindaja, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 1 punktis 10 nimetatud

vastavustõendi saab luua ka piiratud teovõimega isik kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa

seadusega.

(5) Lõike 1 punktis 14 nimetatud kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu sõlmimiseks

võib andmesubjekt küsida pakkumuse ja sõlmida lepingu enda või teda selleks lõike 1 punkti

9 kohaselt volitanud isiku nimel.

(6) Andmete esitamisel tuvastatakse isikusamasus §-s 21 kehtestatud korras.

§ 24. Andmesubjekti õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist

(1) Andmesubjektil on õigus nõuda infosüsteemi ebaõigeid isikuandmeid edastanud isikult

õigete isikuandmete edastamist. Kui andmesubjekt teavitab infosüsteemi vastutavat või

volitatud töötlejat nimetatud nõude esitamisest, algatab infosüsteemi volitatud töötleja

menetluse andmete parandamiseks vastavalt §-le 11.

(2) Kui ebaõiged isikuandmed esitanud andmesubjekt teavitab andmeandjat isikuandmete

ebaõigsusest, edastab andmeandja viivitamata parandatud isikuandmed infosüsteemi.

(3) Isikuandmetega, mille ebaõigsus on tuvastatud, võib tutvuda andmesubjekt ja ebaõigete

isikuandmete esitaja.

§ 25. Andmesubjekti õigus keelata juurdepääs isikuandmetele

(1) Andmesubjektil on õigus keelata:

1) tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs oma isikuandmetele tervishoiuteenuste korralduse

seaduse § 593 lõikes 6 sätestatud ulatuses;

2) geneetiliste alusandmete edasine töötlemine teenuste osutamiseks.

(2) Andmesubjektil on lõikes 1 kehtestatud õigust võimalik teostada kas infosüsteemi

vahendusel, esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud töötlejale, või

tervishoiuteenuse osutaja kaudu.

19

(3) Kaitseväekohustuslasel ja kaitseväekohustust võtta soovival isikul on õigus keelata

kaitseväeteenistuse seaduse alusel terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse

osutaja juurdepääs oma isikuandmetele tervishoiuteenuste korralduse seaduse § 593 lõikes 6

sätestatud ulatuses infosüsteemi vahendusel või esitades vastavasisulise tahteavalduse

vastutavale või volitatud töötlejale.

(4) Andmesubjekti väljendatud tahte alusel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud

viivitamata keelama juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmesubjekti

isikuandmetele, välja arvatud geneetilistele alusandmetele. Geneetiliste alusandmete

kasutamist teenuse osutamiseks saab piirata tervise infosüsteemi volitatud töötleja.

(41) Andmesubjekti väljendatud tahte alusel on infosüsteemi volitatud töötleja kohustatud

viivitamata keelama geneetiliste alusandmete töötlemise teenuste osutamiseks.

(5) Isikuandmetele tervishoiuteenuse osutaja juurdepääsu keelamiseks esitab andmesubjekt

tervishoiuteenuse osutajale kirjaliku tahteavalduse.

(6) Andmesubjekti tahteavalduse saamisel vastavalt §-s 21 kehtestatud tingimustele sulgeb

infosüsteemi volitatud töötleja või tervishoiuteenuse osutaja viivitamata juurdepääsu

andmesubjekti isikuandmetele.

§ 26. Andmesubjekti õigus isikuandmetele juurdepääsu lubamiseks kolmandatele

isikutele

(1) Andmesubjektil on õigus anda juurdepääs infosüsteemis olevatele andmetele teadliku

nõusoleku alusel. Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele.

(2) Lõikes 1 nimetatud nõusoleku saab andmesubjekt anda infosüsteemi andmete töötlejale

vastavalt §-s 14 kehtestatud tingimustele.

(3) Lõikes 1 nimetatud nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta vastavalt

õigusaktides kehtestatud korrale.

§261. Andmesubjektile Eesti teabevärava kaudu kuvatavad andmed

(1) Andmesubjekt suunatakse infosüsteemist Eesti teabevärava veebikeskkonda, kus

kuvatakse seal kättesaadavaks tehtud andmed.

(2) Lõikes 1 nimetatud edasisuunamine Eesti teabevärava veebikeskkonda ei laiene

andmesubjekti poolt volitatud isikule, kellele ei ole Eesti teabeväravas antud muudele eesti.ee

kaudu kuvatavatele andmesubjekti andmetele juurdepääsu õigust.

§ 27. Andmesubjektile veebikeskkonna kaudu kuvatavad andmed

(1) Infosüsteemis võimaldatakse andmesubjektile juurdepääs veebikeskkonna kaudu

järgmistele andmetele:

20

1) tervishoiuteenuse osutaja edastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2

alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus nimetatud andmed;

2) infosüsteemi poolt punkti 1 andmete alusel kombineeritavate teenuste andmed;

3) paragrahvi 23 lõikes 1 nimetatud andmed;

4) kutse;

5) seotud isikute surma ja surma põhjuse teatise andmed vastavalt õigusaktis sätestatule;

6) retsepti, kindlustuskaitse ja perearsti andmed;

7) raviarved;

8) töövõime hindamise taotluse ja menetluse, töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse

ja eksperdiarvamuse andja andmed;

9) logid ja süsteemi teated;

10) eriarstile registreeritud ambulatoorse vastuvõtu aeg ning perearstile ja hambaarstile

registreeritud ambulatoorse vastuvõtu aeg juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja on liitunud

üleriigilise digiregistratuuriga;

11) vastavustõend;

12) üleriigilise digiregistratuuri ootejärjekorra andmed;

13) töövõimetuslehe andmed, sealjuures ajutise töövõimetuse hüvitise andmed;

14) ravikindlustushüvitise andmed, välja arvatud andmed väljaspool ravijärjekorda osutatud

tervishoiuteenuse hüvitise ja piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise kohta;

15) kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu pakkumus ja leping;

16) Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi andmed;

17) tervisega seonduva riski andmed;

18) soovitused ja teavitused.

(2) Lõike 1 punktis 15 nimetatud pakkumusele on juurdepääs kindlustusvõtjal ning lepingule

on juurdepääs kindlustusvõtjal ja kindlustatud isikuga võrdsustatud isikul.

6. peatükk

Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

§ 28. Järelevalve

(1) Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle teevad infosüsteemi vastutav töötleja, avaliku teabe

seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud asutus, Andmekaitse Inspektsioon ja Terviseamet vastavalt

õigusaktides sätestatud pädevusele.

(2) Infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal on õigus kontrollida §-des 14 ja 26

kehtestatud tingimuste täitmist.

(3) Infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal on õigus kontrollida, kas tervishoiuteenuse

osutaja täidab § 4 lõikes 2 kehtestatud nõudeid.

§ 29. Rahastamine

Infosüsteemi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa kaudu.

§ 30. Infosüsteemi lõpetamine

21

Infosüsteemi lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus vastavalt avaliku teabe seaduses

sätestatule.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 31. Määruse rakendamine seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasiga

Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punkti 6 ja lõiget 7, § 4 lõike 1 punkti 6, § 5 lõiget 5, § 6 lõiget

8, § 7 lõike 1 punkti 9 ning § 13 lõiget 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028. a.

§ 32. Patsiendi üldandmete edastamine

Paragrahvi 5 lõike 1 punkti 8, mille kohaselt edastatakse patsiendi üldandmed tervise

infosüsteemi viivitamata nende muutumisel, rakendatakse tehnilise lahenduse valmimisel,

kuid hiljemalt 1. veebruarist 2027. a.

§ 33. Vastavustõendi ülemineku sätted

Infosüsteemi keskandmekogu sisaldab lisaks § 3 lõikele 2 enne 1. oktoobrit 2026. a esitatud

vastavustõendeid, milles on järgmised andmed:

1) isikut identifitseerivad andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg;

2) terviseandmed, mille kinnitamist andmesubjekt on soovinud;

3) asjakohased avaandmed tootja, meditsiiniseadme või muu sarnase kohta;

4) vastavustõendi koostaja ja vajaduse korral vastavustõendi kehtivuse andmed.

§ 34. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

(2) Määruse § 10, § 23 lõike 1 punkt 11 ja lõike 4 teine lause ning § 27 lõike 1 punkt 11

kehtivad kuni 1. oktoobrini 2028. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller

minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

Lisa 1. Ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestiku andmekoosseis

Lisa 2. Retseptikeskuse andmekoosseis ja andmeandjad

22

Vabariigi Valitsuse määrus

„Tervise infosüsteemi põhimäärus“

Lisa 1

Ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestiku andmekoosseis

1. Isiku üldandmed

1.1. eesnimi (eesnimed);

1.2. perekonnanimi (perekonnanimed);

1.3. isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood;

1.4. sünniaeg;

1.5. surmakuupäev;

1.6. sugu;

1.7. kodakondsus;

1.8. rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress);

1.9. välisriigi aadress;

1.10. kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress);

1.11. arvelduskonto andmed.

2. Kindlustuskaitse andmed

2.1. ravikindlustuskaitse aluse algus ja lõpp;