Arvamuse andmine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-26

    Resolutsiooni liik: Peaministri resolutsioon Viide: Riigikohus - Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium / 01.06.2026 / 5-26-26/3 ; Riigikantselei / 01.06.2026 / 7-7/26-01115

Resolutsiooni teema: Arvamuse andmine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-26

Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 10 lõike 1 punktist 7 palun täita tähtaegselt kohtunõue ja tagada Vabariigi Valitsuse esindamine kohtus. Tähtaeg: 22.06.2026

Kontroll: Doris Järv

Kinnitaja: Kristen Michal, Peaminister Kinnitamise kuupäev: 11.06.2026 Resolutsiooni koostaja: Kaire Karp [email protected], 693 5833  

.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu 29.05.2026 nr 5-26-26/3

Õiguskantsler PSJV nr 5-26-26

Justiits- ja digiminister

Vabariigi Valitsus

Sotsiaalkindlustusamet

Arvamuse küsimine

Tartu Halduskohus tunnistas 24.04.2026. a otsusega haldusasjas nr 3-25-3166 põhiseadusega

vastuolus olevaks perehüvitiste seaduse (PHS) § 39 lg 3 p-i 2, mille kohaselt enneaegsete laste

vanemate jagatav vanemahüvitise arvestusperiood arvutatakse lapse tegeliku sünnikuupäeva

järgi. PHS § 39 lg 3 st. enneaegsete laste vanemate jagatav vanemahüvitis tuleks arvutada lapse

eeldatava sünnikuupäeva järgi PHS § 39 lg 3 punktis 1 märgitud ema vanemahüvitise

arvestusperioodi alusel.

Palun esitage Riigikohtule eelnimetatud taotluse alusel algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas arvamus esimesel võimalusel, kui mitte hiljem kui 22. juunil 2026. Pärast vastamise

tähtaja möödumist saabunud arvamuse võib Riigikohus jätta tähelepanuta.

Palun kõigil menetlusosalistel vastata muuhulgas järgmistele küsimustele:

- Kui kaebaja taotles jagatavat vanemahüvitist, siis kas SKA pidanuks kohaldama

PHS § 45 lg-t 3 ja jätma vanemahüvitise suuruse ümber arvutamata?

- Kas kehtivat PHS § 39 lg 3 p-i 2 saab tõlgendada selliselt, et ka jagatava vanemahüvitise

arvestusperiood on lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, milles on

maha arvestatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud?

- Mis tagajärgi tooks kaasa see, kui kõik vanemahüvitise liigid oleksid seotud lapse

eeldatava sünnitähtajaga, (a) riigi ja (b) vanemahüvitise saajate jaoks?

Palun Sotsiaalkindlustusametil vastata lisaks ka järgmistele küsimustele:

- Kas ja milliseid ümberkorraldusi peaks SKA oma tööprotsessides ja/või

infosüsteemides tegema, kui jagatava vanemahüvitise arvestusperiood lähtuks lapse

eeldatavast sünnikuust, mitte tegelikust sünni ajast?

2(2)

- Kas SKA-le on teada, milline oleks rahaline mõju SKA eelarvele, kui jagatava

vanemahüvitise arvestusperiood lähtuks lapse eeldatavast sünni ajast (arvestades, et osa

lapsi on enneaegsed, osa üle kantud)?

- Millised on PHS § 45 lg 3 tüüpilised rakendamisjuhud SKA praktikas?

- Miks ei tuginenud SKA PHS § 45 lg-le 3 olukorras, kus sama vanem taotles sama lapse

eest vanemahüvitist ning säte ei erista vanemahüvitiste liike?

Palun teatage Riigikohtule esindaja andmed (nimi, isikukood ja e-posti aadress), kellele

Riigikohus teeb kõik kohtumenetluse dokumendid nähtavaks avalikus e-toimikus. Palun

teatage esindaja andmed arvestusega, et arvamus jõuaks Riigikohtusse tähtaegselt.

Põhiseaduslike institutsioonide arvamused avaldab Riigikohus oma veebilehel, mistõttu palun

esitage arvamus ilma isikuandmeteta.

Samaks tähtajaks on vastust küsitud ka kaebajalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Nõmm

Riigikohtu sekretär