| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-1/15-899/11 |
| Registreeritud | 12.06.2026 |
| Sünkroonitud | 12.06.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadus |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium - Hendrik Johannes Terras |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium - Hendrik Johannes Terras |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Urmas Kruuse
Riigikogu maaelukomisjon
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/376
Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu 899 SE seletuskirja parandus
Austatud härra Kruuse
Täname Teid tähelepanu juhtimast, et eelnõu 899 SE seletuskirjas esineb eelnõu § 1 punktide
11 ja 12 (LoKS-i §-des 661–6610 sätestatud vastutussätetes karistusmäärade ajakohastamine)
selgitustes ebatäpsusi (seletuskirja lk 37). Esitame korrektsed andmed ja selgitused (parandused
tehtud bold kirjastiilis) karistusmäärade kohta.
Parandatud tekst: Otsus tõsta juriidiliste isikute trahvimäära sada korda tingib asjaolu, et
trahvimäärade kehtestamisel 2005. aastal oli Statistikaameti andmetel taime- ja
loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade müügitulu ligikaudu 330 000 000
eurot, toona kehtestatud karistusmäär ehk 3200 eurot oli seega 0,00097% müügitulust. Ainuüksi
see näitab, et trahvimäärad ei oleks olnud mõjusad ka juhul, kui oleks toimunud rikkumine ja
oleks määratud rahatrahv. 2023. aasta müügitulu eelnimetatud valdkondades on Statistikaameti
andmetel ligikaudu 1,16 miljardit eurot ja kui tõsta trahvimäära kümme korda ehk 32 000
euroni, oleks karistusmäär 0,003% kogu müügitulust, kuid tõstes seda sada korda, on
karistusmäär 0,03%, mis peaks olema mõjusam. Keskmiselt on selle valdkonna müügitulu
2005. aastat ja 2023. aastat võrreldes muutunud ligikaudu 250%.
Selgitame: karistuse määramisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt
peab kohaldatav karistus olema vastavuses toimepandud väärteo raskuse, süü suuruse ning
rikkumise asjaoludega. See, et iga rikkumise puhul tuleb arvestada asjaolusid, tuleneb KarS §-
st 56 (karistuse individualiseerimise nõue). Arvestatakse teo raskust, rikkumise asjaolusid, süü
vormi (tahtlus või hooletus) ja määra, isikut iseloomustavaid asjaolusid, võimalikke
kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Väärteokaristus ei tohi olla võrreldes toimepandud
väärteo olemuse ja raskusega ebamõõdukas. Liiga range või liiga leebe karistus ei ole õiglane.
Näiteks formaalne väike rikkumine ei õigusta ebamõistlikult rasket karistust. Samas tahtlik ja
korduv rikkumine võib õigustada rangemat karistust. Kui väärteokaristus on ilmselgelt
ebaproportsionaalne võrreldes teo raskusega, süü suurusega, rikkumise tagajärgedega või isiku
olukorraga, siis saab seda vaidlustada, esitades vaide või kaebuse kohtule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Urmas Kruuse
Riigikogu maaelukomisjon
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/376
Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu 899 SE seletuskirja parandus
Austatud härra Kruuse
Täname Teid tähelepanu juhtimast, et eelnõu 899 SE seletuskirjas esineb eelnõu § 1 punktide
11 ja 12 (LoKS-i §-des 661–6610 sätestatud vastutussätetes karistusmäärade ajakohastamine)
selgitustes ebatäpsusi (seletuskirja lk 37). Esitame korrektsed andmed ja selgitused (parandused
tehtud bold kirjastiilis) karistusmäärade kohta.
Parandatud tekst: Otsus tõsta juriidiliste isikute trahvimäära sada korda tingib asjaolu, et
trahvimäärade kehtestamisel 2005. aastal oli Statistikaameti andmetel taime- ja
loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade müügitulu ligikaudu 330 000 000
eurot, toona kehtestatud karistusmäär ehk 3200 eurot oli seega 0,00097% müügitulust. Ainuüksi
see näitab, et trahvimäärad ei oleks olnud mõjusad ka juhul, kui oleks toimunud rikkumine ja
oleks määratud rahatrahv. 2023. aasta müügitulu eelnimetatud valdkondades on Statistikaameti
andmetel ligikaudu 1,16 miljardit eurot ja kui tõsta trahvimäära kümme korda ehk 32 000
euroni, oleks karistusmäär 0,003% kogu müügitulust, kuid tõstes seda sada korda, on
karistusmäär 0,03%, mis peaks olema mõjusam. Keskmiselt on selle valdkonna müügitulu
2005. aastat ja 2023. aastat võrreldes muutunud ligikaudu 250%.
Selgitame: karistuse määramisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt
peab kohaldatav karistus olema vastavuses toimepandud väärteo raskuse, süü suuruse ning
rikkumise asjaoludega. See, et iga rikkumise puhul tuleb arvestada asjaolusid, tuleneb KarS §-
st 56 (karistuse individualiseerimise nõue). Arvestatakse teo raskust, rikkumise asjaolusid, süü
vormi (tahtlus või hooletus) ja määra, isikut iseloomustavaid asjaolusid, võimalikke
kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Väärteokaristus ei tohi olla võrreldes toimepandud
väärteo olemuse ja raskusega ebamõõdukas. Liiga range või liiga leebe karistus ei ole õiglane.
Näiteks formaalne väike rikkumine ei õigusta ebamõistlikult rasket karistust. Samas tahtlik ja
korduv rikkumine võib õigustada rangemat karistust. Kui väärteokaristus on ilmselgelt
ebaproportsionaalne võrreldes teo raskusega, süü suurusega, rikkumise tagajärgedega või isiku
olukorraga, siis saab seda vaidlustada, esitades vaide või kaebuse kohtule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister