Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, mis käsitleb Bulgaaria majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitikat - COM(2026) 202, SWD(2026) 202

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.6.2026

COM(2026) 202 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

mis käsitleb Bulgaaria majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitikat

{SWD(2026) 202 final}

ET 1 ET

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

mis käsitleb Bulgaaria majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitikat

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148

lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1263

majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/9799,1 eriti selle artikli 3 lõiget

3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Määruses (EL) 2024/1263 on selgitatud majandusjuhtimise raamistiku eesmärke;

raamistik peaks reformide ja investeeringute abil edendama usaldusväärset ja

jätkusuutlikku riigi rahandust, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning

vastupidavust, samuti ära hoidma valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki.

Määruses on sedastatud, et nõukogu ja komisjon teevad Euroopa poolaasta raames

mitmepoolset järelevalvet kooskõlas ELi toimimise lepingus sätestatud eesmärkide ja

nõuetega. Euroopa poolaasta raames sõnastatakse eelkõige riigipõhised soovitused ja

jälgitakse nende rakendamist.

(2) 16. juulil 2025 võttis komisjon vastu ettepaneku määruse kohta, millega luuakse

Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja

maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034 ning

muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom) 2024/25092. Ettepaneku

eesmärk on suurendada finantsarhitektuuri killustatuse vähendamise teel liidupoolse

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika

tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj). 2 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja

territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja turvalisuse fond

aastateks 2028–2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom) 2024/2509,

COM(2025) 565 final. Kavandatud määruse üle peetakse praegu läbirääkimisi kaasseadusandjatega.

ET 2 ET

rahastamise tulemuslikkust ja toetada liikmesriike nende majanduspoliitika

koordineerimisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 175.

(3) 25. novembril 2025 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu 2026.

aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Bulgaariat ühe liikmesriigina,

kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala

majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, soovituse Euroopa Liidus

inimkapitali käsitleva nõukogu soovituse kohta ning ettepaneku 2026. aasta ühise

tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste rakendamist ja Euroopa

sotsiaalõiguste samba põhimõtete järgimist. Nõukogu võttis euroala majanduspoliitikat

käsitleva soovituse3 vastu 21. aprillil 2026 ning ühise tööhõivearuande ja inimkapitali

käsitleva soovituse 9. märtsil 2026.

(4) Komisjon avaldas 29. jaanuaril 2025 konkurentsivõime kompassi – strateegilise

raamistiku, mille eesmärk on suurendada järgmisel viiel aastal liidu üleilmset

konkurentsivõimet. Selles on määratud kindlaks kestliku majanduskasvu elutähtsad

tugisambad, milleks on kolm hädavajalikku tegevusvaldkonda – innovatsioon,

süsinikuheite vähendamine ja konkurentsivõime – ning julgeolek. Euroopa poolaasta

on kooskõlas konkurentsivõime kompassi põhimõtetega, tagades, et liikmesriikide

majanduspoliitika vastab komisjoni strateegilistele eesmärkidele, ning kujundades

ühtse majandusjuhtimise käsituse, mis edendab kestlikku majanduskasvu,

innovatsiooni ja vastupidavust kogu liidus.

(5) 2026. aastal jätkub majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta areng koos

taaste- ja vastupidavusrahastu viimase etapi rakendamisega4. Taaste- ja

vastupidavuskavad koos ühtekuuluvuspoliitika rahastusega on olnud Euroopa

poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks esmatähtsad, kuna kavad peavad

tulemuslikult käsitlema kõiki hiljutiste Euroopa poolaasta tsüklite raames esitatud

riigipõhistes soovitustes esile toodud probleeme või märkimisväärset osa neist ja

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika rahastatavates programmides tuleb riigipõhiseid

soovitusi arvesse võtta. Nüüd, kus taaste- ja vastupidavusrahastu kehtivusaeg läheneb

lõpule, on jätkuvalt oluline jätkata rahastu raames toetatud ja rakendatud reforme ja

investeeringuid, eelkõige neid, mis aitavad lahendada riigipõhistes soovitustes esile

toodud probleeme.

(6) Komisjon avaldas 3. juunil 2026 Bulgaaria kohta 2026. aasta riigiaruande. Selles on

hinnatud Bulgaaria edusamme asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning

tehtud kokkuvõte sellest, kuidas Bulgaaria on rakendanud taaste- ja vastupidavuskava.

Kõnealuse analüüsi põhjal on riigiaruandes kindlaks tehtud Bulgaaria kõige

pakilisemad probleemid. Samuti hinnati Bulgaaria edusamme Euroopa sotsiaalõiguste

samba rakendamisel ning liidu peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise

eesmärkide ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide

saavutamisel.

(7) Nõukogu võttis 20. juunil 2025 komisjoni hinnangu ja soovituse põhjal vastu

soovituse, millega kiidetakse heaks Bulgaaria riiklik keskpika perioodi eelarve- ja

3 ELT C, C/2026/2434, 28.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/2434/oj. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse

taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj).

ET 3 ET

struktuurikava5. Kava hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja sellega nähakse ette

eelarvekohandus, mis jaotub nelja aasta peale. Nõukogu soovitas kehtestada järgmised

netokulude maksimaalsed kasvumäärad: 6,2 % 2025. aastaks, 4,9 % 2026. aastaks,

4,4 % 2027. aastaks ja 4,0 % 2028. aastaks; need määrad vastavad maksimaalsetele

kumulatiivsetele kasvumääradele, mis on arvutatud võrdluses baasaastaga 2024 ning

mis on 2025. aastal 6,2 %, 2026. aastal 11,4 %, 2027. aastal 16,3 % ja 2028. aastal

21 %.

(8) Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja selle tagajärjed kujutavad endast Euroopa

Liidu jaoks eksistentsiaalset väljakutset. Komisjon on kutsunud liikmesriike üles

taotlema stabiilsuse ja kasvu paktiga ette nähtud riikide vabastusklausli koordineeritud

aktiveerimist, et toetada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada kiiresti ja

märkimisväärselt kaitsekulutusi;6 Euroopa Ülemkogu kiitis selle ettepaneku 6. märtsil

2025 heaks. Bulgaaria taotluse alusel võttis nõukogu 8. juulil 2025 komisjoni

soovituse alusel vastu soovituse, millega lubatakse Bulgaarial netokulude

maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda7. Ajavahemik, mil on aktiveeritud

riiklik vabastusklausel (2025–2028), võimaldab Bulgaarial vaadata ümber

valitsemissektori kulude prioriteedid või suurendada valitsemissektori tulusid,

tagamaks, et püsivalt suuremad kaitsekulutused ei ohusta keskpikas perspektiivis riigi

rahanduse jätkusuutlikkust.

(9) Bulgaaria esitas 30. aprillil 2026 oma 2026. aasta eduaruande,8 milles antakse

ülevaade netokulude soovitatud maksimaalsete kasvumäärade järgimise ning Euroopa

poolaasta riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamiste probleemide käsitlemiseks

vajalike reformide ja investeeringute rakendamise kohta. 2026. aasta kohta käivaid

eelarveandmeid aga ei esitatud. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab

iga-aastane eduaruanne ka Bulgaaria kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja

vastupidavuskava rakendamisel tehtud edusammude kohta.

(10) SKP reaalkasv oli 2025. aastal 3,1 % ja THHI inflatsioon 3,5 %. Komisjoni 2026.

aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2026. aastal 2,5 % ja 2027. aastal

2,2 % ning THHI inflatsioon on 2026. aastal 4,2 % ja 2027. aastal 2,6 %.

(11) Eurostati esitatud andmete9 põhjal suurenes Bulgaaria valitsemissektori eelarve

puudujääk 3 %-lt SKPst 2024. aastal 3,5 %-le SKPst 2025. aastal. Eelarvepuudujäägi

suurenemine 2025. aastal kajastab peamiselt avaliku sektori palkade tõusu, eelkõige

kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, sotsiaalkulutuste suurenemist, sealhulgas pensionide

automaatne indekseerimine, ja investeerimistoetusi ettevõttele Bulgarian Energy

Holding. Kevadprognoosi koostamise ajal teada olnud poliitikameetmete põhjal on

komisjoni 2026. aasta kevadprognoosis eeldatud, et valitsemissektori eelarve

puudujääk on 2026. aastal 4,1 % ja 2027. aastal 4,3 % SKPst. 2026. ja 2027. aasta

5 Nõukogu 20. juuni 2025. aasta soovitus, millega kiidetakse heaks Bulgaaria riiklik keskpika perioodi

eelarve- ja struktuurikava (ELT C, C/2025/3700, 20.8.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/C/2025/3700/oj). 6 Komisjoni teatis „Suuremate kaitsekulutuste võimaldamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames“ (Brüssel,

19.3.2025, C(2025) 2000 final). 7 Nõukogu 8. juuli 2025. aasta soovitus, millega lubatakse Bulgaarial määruse (EL) 2024/1263 kohaselt

nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda (riikide

vabastusklausli aktiveerimine) (ELT C, C/2025/3961, 20.8.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/C/2025/3961/oj). 8 2026. aasta eduaruannetega saab tutvuda aadressil https://economy-finance.ec.europa.eu/economic-and-

fiscal-governance/stability-and-growth-pact/preventive-arm/annual-progress-reports_en. 9 Eurostat, Euro Indicators, 22. aprill 2026.

ET 4 ET

kasv kajastab peamiselt avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste jätkuvat struktuurset

kasvu ilma kompensatsioonimeetmeteta.

(12) Komisjoni prognooside kohaselt oli eelarvepoliitika,10 mis hõlmab nii riigi enda kui ka

ELi rahastatavaid kulutusi, 2025. aastal ekspansiivne (2,3 % SKPst). Prognooside

kohaselt on see 2026. aastal ekspansiivne (1,0 % SKPst) ja 2027. aastal pärssiv (1,6 %

SKPst).

(13) Eurostati andmetel11 suurenes Bulgaaria valitsemissektori võlg 23,8 %-lt SKPst 2024.

aasta lõpus 29,9 %-le SKPst 2025. aasta lõpus. Valitsemissektori võla ja SKP suhte

kasv 2025. aastal kajastab peamiselt ettevõttele Bulgarian Energy Holding ja

Bulgaaria Arengupangale tehtud kapitalisüste. Prognoosi koostamise ajal teada olnud

poliitikameetmete põhjal on komisjoni 2026. aasta kevadprognoosis eeldatud, et

valitsemissektori võla suhe SKPsse suureneb 2026. aasta lõpuks 32,3 %ni ja

2027. aasta lõpuks veelgi: 35,5 %ni.

(14) Eurostati andmetel12 moodustasid valitsemissektori kaitsekulutused Bulgaarias 2025.

aastal kokku 1,9 % SKPst. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid

need 2026. aastal jääma samale tasemele. See tähendab, et kasv on baasaastaga 2024

võrreldes 0,6 protsendipunkti SKPst.

(15) Liit seisab jätkuvalt silmitsi energiavarustushäirete ja suure hinnavolatiilsuse ohuga,

mida süvendavad üleilmseid nafta- ja gaasiturge mõjutavad geopoliitilised pinged.

2022.–2023. aasta energiakriisist saadud kogemused on näidanud, et ulatuslikud ja

mittesihipärased meetmed toovad kaasa suured eelarvekulud ning on sotsiaalselt ja

majanduslikult ebatõhusad. Pärast sõja puhkemist Lähis-Idas 2026. aasta veebruaris

kehtestas Bulgaaria eelarvepoliitika meetmed, et leevendada kõrgete energiahindade

mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele13. Need hõlmavad igakuist sihipärast abi

madala sissetulekuga elanikkonnarühmadele kuni 2026. aasta juunini ja sihipäraseid

toetusi väikeseid asulaid teenindavatele reisijateveoettevõtjatele 2026. aastaks.

Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt on nende meetmete eelarvekulu 2026.

aastal alla 0,1 % SKPst. Komisjoni hinnangus leitakse, et kui nimetatud meetmed

jääksid kehtima kuni 2026. aasta lõpuni, ulatuks nende eelarvekulu 2026. aastal

0,1 %ni SKPst.

(16) Komisjoni arvutuste kohaselt suurenesid Bulgaaria netokulud 2025. aastal 12,3 %.

Netokulude kasv 2025. aastal on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära, kusjuures

aastane kõrvalekalle on 2,1 % SKPst. Kui võtta arvesse riikide vabastusklausliga ette

nähtud paindlikkust suuremate kaitsekulutuste tegemiseks, on netokulude

kumulatiivne kõrvalekalle 1,4 % SKPst.

(17) Komisjoni arvutuste kohaselt peaksid Bulgaaria netokulud 2026. aastal suurenema

5,5 % ning 2025. ja 2026. aastal kumulatiivselt 18,5 %. Prognoositud netokulude kasv

2026. aastal on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära, kusjuures aastane

10 Eelarvepoliitika on määratletud valitsemissektori eelarvepositsiooni iga-aastase muutuse näitajana.

Selle eesmärk on hinnata nii riiklikult kui ka liidu eelarvest rahastatavast eelarvepoliitikast tulenevat

majanduslikku impulssi. Eelarvepoliitikat hinnatakse järgmiste näitajate vahena: i) keskpika perioodi

potentsiaalne kasv ja ii) muutus esmastes kuludes, millest on maha arvestatud kaalutlusõigusel

põhinevad tulumeetmed, kuid mis hõlmavad taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest liidu

vahenditest saadud tagastamatust abist (toetustest) rahastatud kulusid. 11 Eurostat, Euro Indicators, 22. aprill 2026. 12 Eurostat, valitsemissektori kulud valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (COFOG) alusel. 13 See kajastab olukorda komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi aluseks oleva kuupäeva seisuga (4. mai

2026).

ET 5 ET

kõrvalekalle on 0,2 % SKPst. 2025. ja 2026. aasta kokkuvõttes peaks netokulude

kumulatiivne kasvumäär olema samuti üle soovitatud maksimaalse kasvumäära

(kumulatiivne kõrvalekalle 2,2 % SKPst). Kui võtta arvesse riikide vabastusklausliga

ette nähtud paindlikkust suuremate kaitsekulutuste tegemiseks, on prognoositav

netokulude kumulatiivne kõrvalekalle 2025. ja 2026. aastal 1,6 % SKPst.

(18) 3. juunil 2026 võttis komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 alusel vastu

aruande14. Selles aruandes hinnati Bulgaaria eelarveseisundit eelarvepuudujäägi

kriteeriumi seisukohast. 2025. aastal oli eelarvepuudujääk alla 3 % SKPst, kui võtta

arvesse kaitsekulutuste suurenemist alates 2024. aastast riikide kaitsekulutuste

vabastusklausli alusel. Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi kohaselt ületab

puudujääk 2026. aastal kontrollväärtust 3 % SKPst, võttes arvesse ka kaitsekulutuste

suurenemist alates 2024. aastast. Aruandes jõuti järeldusele, et kõiki asjakohaseid

tegureid arvesse võttes ei täida Bulgaaria eelarvepuudujäägi kriteeriumi. Seda silmas

pidades ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 4 alusel loodud majandus- ja

rahanduskomitee arvamust arvesse võttes on komisjon teinud ettepaneku algatada

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, soovitades nõukogul ELi toimimise lepingu

artikli 126 lõike 6 alusel võtta vastu otsus, millega tehakse kindlaks ülemäärase

eelarvepuudujäägi olemasolu eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmata jätmise tõttu

2026. aastal. Nõukogu võttis [kuupäev] vastu sellise otsuse Bulgaaria kohta15 ja ELi

toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovituse16 ülemäärase eelarvepuudujäägi

kõrvaldamiseks.

(19) Bulgaaria seisab silmitsi kahekordse probleemiga: tagada riigi rahanduse

jätkusuutlikkus ja parandada samal ajal maksusüsteemi õiglust ja tõhusust. Süsteemi

üks põhielemente on 10 % suurune ühtne tulumaksumäär, mida kohaldatakse ilma

maksuvaba tulu künniseta. Selle tulemuseks on maksukoormuse regressiivne

jaotumine, nii et suure sissetulekuga töötajate maksukiil on veidi väiksem kui madala

sissetulekuga töötajatel. Viimastel aastatel on avaliku sektori kulutused suurenenud,

eelkõige pensionide ja avaliku sektori palkade osas. Sageli on suuremaid kulutusi

rahastatud pigem lühiajaliste või sihtotstarbeliste meetmete kui stabiilsete

struktuurimeetmete kaudu. See on vähendanud eelarvepoliitika prognoositavust ja

suurendanud eelarveriske, seda enam, et samal ajal on tekkimas täiendav struktuurne

kulusurve. Eeldatakse, et tulevikus on demograafilisel arengul väga suur mõju.

Elanikkonna vananemine avaldab pidevat survet sotsiaalkulutustele, eelkõige

pensionide ja tervishoiu valdkonnas, millega on seotud ka piisavuse probleemid.

Samal ajal suurendavad riikliku ja kollektiivse kaitsevõime tugevdamisega seotud

lisakulutused tõenäoliselt veelgi enam survet riigi rahandusele. Kui poliitikat ei

kohandata, raskendavad need tegurid eelarvedistsipliini säilitamist. Bulgaaria seisab

püsivate struktuursete probleemidega silmitsi ka tulude poolel. Maksutulud

(osakaaluna SKPst) jäävad endiselt märkimisväärselt alla ELi keskmise, piirates riigi

suutlikkust rahastada avalikke teenuseid ja investeeringuid. Tulude kogumist pärsib ka

suur maksuvõlgnevuste määr. Peale selle on Bulgaarias hinnanguliselt üks Euroopa

14 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 alusel koostatud komisjoni aruanne (3.6.2026,

COM(2026) 302 final). 15 Nõukogu otsus (EL) 2026/[ELT: palun lisada] [kuupäev], mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi

olemasolu Bulgaarias (ELT [palun lisada asjakohased ELT viited]). 16 Nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Bulgaarias, vastu võetud [kuupäev].

Kõik Bulgaaria ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad

aadressil https://economy-finance.ec.europa.eu/economic-governance-framework/stability-and-growth-

pact/corrective-arm-excessive-deficit-procedure/excessive-deficit-procedures-overview/Bulgaria_en.

ET 6 ET

Liidu suurimaid varimajandusi, kahjustades maksukuulekust ja piirates riigi

suutlikkust koguda maksutulu.

(20) Jätkuvalt on oluline süstemaatiliselt, sisuliselt ja õigeaegselt kaasata kohalikke ja

piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid

asjaomaseid sidusrühmi, et tagada laialdane isevastutus liidu rahastamisvahendite

eduka rakendamise eest, sealhulgas Euroopa poolaasta kontekstis.

(21) Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Õiglase Ülemineku Fondi (JTF), Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Ühtekuuluvusfondi toetust hõlmavate ühtekuuluvuspoliitika

programmide rakendamine edeneb Bulgaarias hästi, seda eriti projektide väljavalimise

seisukohast. Tähtis on suurendada jõupingutusi, et tagada väljavalitud projektide kiire

elluviimine, maksimeerides kohapeal nende mõju. Samal ajal peab Bulgaaria

kiirendama õiglase ülemineku fondi rakendamist, kuna vahendid tuleb välja maksta

2026. aasta lõpuks. Esmatähtis on tagada, et uued investeeringud, mille Bulgaaria pani

paika ühtekuuluvuspoliitika fondide vahehindamise käigus, eelkõige need, mis on

seotud vahehindamise määruses17 kindlaks määratud viie prioriteediga, tehakse kiiresti

ja tulemuslikult.

(22) Bulgaaria seisab silmitsi mitme probleemiga, mis on seotud avaliku halduse ja riigi

tasandist madalamate valitsustasandite toimimise, avalike teenuste digitaliseerimise,

õigusemõistmise ja korruptsioonivastase raamistiku, riigihangete ja regulatiivse

kvaliteedi, teadusuuringute ja innovatsiooni taseme, energiasüsteemi ja tööstuse

süsinikuheite vähendamise, energiaostuvõimetuse, transpordi ja ühenduvuse,

kliimakerksuse, tööjõu ja oskuste nappuse, sotsiaalse kaasatuse ja tervishoiuga.

(23) Avalikku haldust kimbutab endiselt piiratud suutlikkus, eelkõige riigi tasandist

madalamal tasandil, ning tundub, et kodanike ja ettevõtjate ootustele vastamiseks on

vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Täiskasvanuhariduses osalevate riigiteenistujate

osakaal on Bulgaarias madalam kui üheski teises liikmesriigis ning see takistab

oskuste arendamist nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Lisaks on omavalitsustel

endiselt raskusi ELi rahastatavate algatuste ja projektide rakendamiseks vajalike

kvalifitseeritud ekspertide ligimeelitamise ja hoidmisega ning see tekitab probleeme

ELi vahendite haldamisel. Juhtimis- ja kavandamisprotsesside killustatus riigi

tasandist madalamal tasandil piirab ka ELi rahastatavate projektide tõhusat haldamist

ning prioriteetide ühtlustamist laiema territoriaalse strateegia raames. Suurenenud on

pakutavate digitaalsete avalike teenuste hulk ning ettevõtjad ja kodanikud kasutavad

neid regulaarselt, kuid digitaalse valitsustaristu pakutavaid võimalusi ei ole

halduskeerukuse ja vähese kasutajasõbralikkuse tõttu täielikult ära kasutatud. Nende

puuduste kõrvaldamiseks on oluline tagada eelkõige valitsustasandite

koostalitlusvõime, lihtsustada ja digitaliseerida sisemisi töövooge ning laiendada

avalike täielikult veebipõhiste teenuste osutamist. Tehakse jõupingutusi, et lihtsustada

õigusnorme, parandada regulatiivseid vahendeid ja vähendada halduskoormust, kuid

need pingutused ei ole veel käegakatsutavaid tulemusi andnud. Ühtse turu

regulatiivsed ja haldustõkked mõjutavad Euroopa Majanduspiirkonna sisest

kaubavahetust (sealhulgas piiriüleseid logistikaahelaid), samuti kutseteenuste

osutamist ja ettevõtete asutamist.

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse

määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide

lahendamiseks vahehindamise raames.

ET 7 ET

(24) Korruptsiooni eest vastutusele võtmise tugevdamine on endiselt väga oluline, et

säilitada õigusriigi põhimõttel põhinev stabiilne ja prognoositav majanduskeskkond.

Bulgaaria ei ole veel saavutanud häid tulemusi korruptsiooni uurimisel ja selle eest

vastutusele võtmisel, eelkõige suurkorruptsiooni juhtumite puhul. 2023. aastal

kehtestatud korruptsioonivastase komisjoni tegevust reguleeriv õigusraamistik ei

taganud selle organi poliitilist sõltumatust ja tunnistati kehtetuks 2026. aastal enne, kui

korruptsioonivastasele komisjonile jõuti uus juhtkond määrata. Bulgaaria on alustanud

ettevalmistusi korruptsioonivastase seaduse läbivaatamiseks, kuid parlament ei ole

seda veel vastu võtnud. Lisaks on kõrgema kohtute nõukoja (kohtusüsteemi

omavalitsusliku organi) sõltumatus ja tõhus toimimine väga oluline nii kohtute kui ka

prokuratuuri nõuetekohaseks toimimiseks, eelkõige suurkorruptsiooni juhtumite puhul.

Kõrgema kohtute nõukoja volitused lõppesid 2022. aastal ning see asjaolu mõjutab

negatiivselt selle legitiimsust ja takistab tal täitmast teatud ülesandeid, näiteks uue

peaprokuröri ametissenimetamine. Kuna prokuratuuril on kriminaaluurimiste

läbiviimisel juhtiv roll, võiks kõrgema kohtute nõukoja toimimisega seotud puuduste

kõrvaldamine veelgi toetada riigis tehtavaid korruptsioonivastaseid jõupingutusi.

(25) Riigihangete juhtimise ja rakendamise struktuursed puudused pärsivad jätkuvalt

konkurentsivõimet. Otselepingute ja ühe pakkujaga menetluste osakaalu suurenemine,

märkimisväärne arv ebaõnnestunud või tühistatud lepinguid vähendab huvi

hankemenetlustes osalemise vastu ning nõrgendab ettevõtete usaldust ja arusaama

hankemenetluste õiglusest. Taaste- ja vastupidavuskava raames on tehtud mõningaid

menetluslikke parandusi, kuid struktuursete probleemide lahendamine eeldab

juhtimisstruktuuri täiendavat läbivaatamist, tugevamaid kaitsemeetmeid, tihedamat

koostööd riigihankeasutuste vahel ning asjaomaste asutuste suutlikkuse ja

eksperditeadmiste suurendamist. Bulgaaria on astunud samme teatavate reguleerivate

asutuste volituste pikendamiseks, kuid nende sõltumatusega seotud probleemid on

endiselt lahendamata. Ressursipiirangud ja lubamatu poliitiline mõju pärsivad nende

regulatiivse väljundi kvaliteeti. Kaitsemeetmed, mille eesmärk on tagada reguleerivate

asutuste sõltumatus turuosalistest, on endiselt ebapiisavad, eelkõige sellistes sektorites

nagu energeetika, kus riigile kuuluvatel ettevõtetel on märkimisväärne mõju.

Kohtusüsteemi osas valmistab endiselt muret kõrgema kohtute nõukoja inspektsiooni

toimimine ja poliitilise mõjutamise oht, kuna kõnealuse organi volitused lõppesid

2020. aastal ja neid ei ole pikendatud.

(26) Bulgaaria teadus- ja innovatsioonisüsteem seisab jätkuvalt silmitsi märkimisväärsete

probleemidega, kuna avaliku ja erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse

on ELi keskmisest tunduvalt väiksemad ning killustatud institutsiooniline maastik

piirab tõhusust, nagu on kirjeldatud poliitika toetusvahendi aruandes. Hoolimata

juhtimisraamistiku osas tehtud edusammudest, sealhulgas teadusuuringute ja

innovatsiooni seaduse vastuvõtmise ning innovatsiooni- ja teadusnõukogu loomise

kaudu, ei ole selle rakendamine endiselt järjepidev ja selge. Samuti on jätkuvalt

ebaselged teadusasutuste ja kõrgharidusasutuste institutsioonilised volitused ning

teadustegevus on liigselt koondunud pealinnapiirkonda, süvendades piirkondlikke

erinevusi. Teadustulemuste turustamist takistavad nõrgad sidemed akadeemiliste

ringkondade ja ettevõtjate vahel ning tehnosiirde ökosüsteem, mis on Bulgaarias

vähem arenenud. Kuigi ühtekuuluvuspoliitika fondidest toetatakse uue tehnosiirde

keskuse loomist ja VKEde digitaalne ümberkujundamine paraneb järk-järgult, on

innovatsiooni mõju tugevdamiseks vaja suurendada avaliku ja erasektori

investeeringuid teadus- ja arendustegevusse koos selgemate institutsiooniliste volituste

ja tugevdatud turustamismehhanismidega.

ET 8 ET

(27) Bulgaaria elektrienergia hulgimüügihinnad on ELis endiselt kõrgeimate hulgas. Kuigi

elektritootmises on fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisel tehtud mõningaid

edusamme tänu elektriostulepingute ja otseselt söeküttel töötavaid elektrijaamu

toetavate avaliku teenindamise kohustuste järkjärgulisele kaotamisele, sõltub

Bulgaaria elektrisüsteem nõudluse rahuldamisel endiselt nendest elektrijaamadest.

Päikeseenergia tootmisvõimsus on suurenenud märkimisväärselt, sama ei saa aga

öelda maismaa või avamere tuuleenergia tootmisvõimsuse kohta, ehkki Bulgaarias on

selles valdkonnas potentsiaali. Suuremahulise akusalvestusvõimsuse eeldatav

kasutuselevõtt võib võimaldada paindlikumat ja vähendatud süsinikuheitega

elektrienergiavarustust, kui seda tehakse koos ajakohastamist ja lisavõimsust vajavate

jaotusvõrkude tugevdamisega. Parandada tuleb paindlikkust nõudluse poolel, et

võimaldada leibkondade jaehindadel paremini reageerida hulgimüügi

hinnasignaalidele ning arendada edasi nutiarvestisüsteemi. Fossiilkütustest sõltuvuse

vähendamiseks ja elektrisüsteemi süsinikuheite vähendamiseks on vaja paindlikku

pakkumist ja nõudlust, mis tooks kaasa taskukohasemad elektrihinnad, taastuvenergia

ja vähese süsinikuheitega tootmise suurenemise ja täiustatud võrgud. Bulgarian

Energy Holding (mis hõlmab Bulgaaria riigile kuuluvaid ettevõtteid, mis tegutsevad

vähese süsinukuheitega tootmise valdkonnas (tuuma- ja hüdroenergia)), fossiilkütustel

töötavad rajatised (söeküttel töötavad elektrijaamad, söekaevandus ja

maagaasirajatised) ja reguleeritud rajatised (põhivõrguettevõtjad) vajavad reformimist,

et suurendada nende läbipaistvust ja lahendada söerajatiste ristsubsideerimisega seotud

probleemid. See reform aitaks vähendada ka sõltuvust fossiilkütustest ja võimaldaks

reguleeritud rajatistel, eelkõige elektri põhivõrguettevõtjatel, keskenduda oma

põhitegevusele.

(28) Bulgaaria kaugküttesüsteemid sõltuvad endiselt maagaasist ja söest. Kuigi

elektrienergia tootmiseks kasutatavate fossiilkütuste toetuste järkjärgulisel kaotamisel

on tehtud edusamme, eksisteerivad kaugküttele suunatud toetused endiselt ja nende

järkjärgulist kaotamist ei ole plaanis enne 2030. aastat. Järk-järgult võiks kaotada

sellised fossiilkütuste toetused, mis ei käsitle energiaostuvõimetust ega lahenda

tegelikke energiajulgeolekuga seotud probleeme, takistavad elektrifitseerimist ega ole

olulised tööstuse konkurentsivõime jaoks. Kaugküttevõrke varustavate soojus- ja

elektrienergia koostootmisjaamade soodustariifidega säilib fossiilkütustel põhineva

soojuse tootmise majandusliku tasuvus ning see lükkab edasi tootmis- ja võrgurajatise

ajakohastamise rangetele tõhususstandarditele vastavaks. Nende tariifide reformimine

suurendaks eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, mida saaks ümber suunata

kaugkütte süsinikuheite vähendamisele ja energiaostuvõimetute leibkondade

sihipärasele toetamisele.

(29) Energiaostuvõimetus on Bulgaarias endiselt struktuurne probleem, mis on tingitud

kõige enam abi vajavatele inimestele suunatud toetusmehhanismide puudumisest,

mistõttu nende inimeste osakaal, kes ei suuda hoida oma kodu piisavalt soojana, on

tublisti üle ELi keskmise. Kuigi toetus keskendub praegu üldisematele meetmetele,

nagu reguleeritud ja ühtlaselt madalad elektrienergia jaehinnad ning soodustariifid

kaugküttevõrke varustavatele soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele, puudub

sihipärane abi endiselt. Selline eelarvevahendite ebatõhus kasutamine jätab kõige

haavatavamas olukorras olevad leibkonnad kaitseta, rõhutades vajadust võidelda

energiaostuvõimetuse vastu asjakohaste ja sihipäraste poliitikameetmetega.

(30) Vaatamata vähestele edusammudele tööstuse energiatõhususe parandamisel on

tööstustarbijate energiatarbimise edasine vähendamine jätkuvalt kriitilise tähtsusega,

kuna Bulgaaria töötleva tööstuse energiamahukus on endiselt liidu nelja suurima

ET 9 ET

hulgas. Lisaks tuleneb märkimisväärne osa tööstuse kasvuhoonegaaside heitest (45 %;

ELi keskmine on 35 %) energiaga mitteseotud protsessidest, mis rõhutab vajadust

ulatuslike süsinikuheite vähendamise meetmete järele, mille eesmärk ei ole pelgalt

energiatõhususe parandamine. Tööstuse süsinikuheite vähendamise kiirendamine,

eelkõige suure heitega tootmissektorites, aitaks suurendada konkurentsivõimet,

vähendades samal ajal sõltuvust suure kasvuhoonegaaside heitega ressurssidest ja

energiast.

(31) 2023. aastal oli transport jätkuvalt üks Bulgaaria suurima kasvuhoonegaaside heitega

sektoreid ning elektrisõidukite kasutuselevõtt jääb märkimisväärselt alla ELi keskmise

(2024. aastal 0,56 %). Laadimistaristu kasutuselevõtt on aeglane: 2030. aastaks

kohustuslikust elektrilaadimistaristust on rakendatud vähem kui 15 %.

Ühistransporditaristu puudumine tekitab ühendusprobleeme, eelkõige riigi põhjaosas.

Vaja on täiendavaid meetmeid, et kiirendada taristuinvesteeringuid

ühistranspordisektoris, ajakohastada raudteetaristut, sealhulgas ERTMSi (Euroopa

raudteeliikluse juhtimissüsteemi) elektrifitseerimise kaudu, laiendada elektrisõidukite

laadimistaristut, rakendades samal ajal tõhusalt liiklusohutusmeetmeid ning

parandades ühendust põhjapiirkonnas ja piiriüleselt TEN-T lõpuleviimisega.

(32) Bulgaaria on jätkuvalt haavatav suurenevate kliimariskide (eelkõige üleujutused,

põuad ja veetaseme langus) suhtes, mis seavad ohtu riigi majanduse ja ühiskonna

vastupanuvõime. Kliimamuutused toovad esile transporditaristu suure haavatavuse.

Veetaristu on endiselt vähearenenud: veekadu on väga suur ja reovee puhastamine jääb

ELi nõuetest kaugele maha, osutades püsivatele puudustele veemajanduse ja

jäätmekäitluse valdkonnas. Riiklik kohanemisraamistik annab aluse tegutsemiseks,

kuid selle rakendamine on killustatud kliimaalase juhtimise ja laiemate

institutsiooniliste puuduste (sealhulgas kohustuslike kliimariskide hindamise

puudumine) tõttu endiselt ebaühtlane. Teised meetmed, sealhulgas mõned

ühtekuuluvuspoliitika raames toetatavad meetmed, on suunatud vee- ja jäätmetaristu

parandamisele ning kliimakerksuse tugevdamisele. Investeeringud jäävad siiski alla

ELi keskmise ning looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtt ja kindlustuskate kliimaga

seotud riskide vastu on endiselt piiratud ning see pärsib ressursside kestlikku

kasutamist ja üldist vastupanuvõimet, sealhulgas mereökosüsteemide puhul.

(33) Võttes arvesse inimkapitali olulist rolli liidu konkurentsivõime ja strateegilise

autonoomia edendamisel, soovitas nõukogu 2026. aastal liikmesriikidel võtta

meetmeid, et kiiresti lahendada oskuste ja hariduse vallas inimkapitaliga seotud

struktuursed probleemid, mis pärsivad konkurentsivõimet. Bulgaariale adresseeritud

2026. aasta riigipõhised soovitused võivad aidata rakendada nõukogu soovitust

inimkapitali kohta liidus.

(34) Bulgaaria kehvad tulemused kodanike põhioskuste valdkonnas toovad esile

struktuursed probleemid, mis piiravad inimkapitali arengut ja konkurentsivõimet.

Ligikaudu pooled Bulgaaria 15-aastastest ei saavuta põhioskuste miinimumtaset. See

on umbes kaks korda rohkem kui ELis keskmiselt. Kehvad tulemused on tingitud

koolide õppekavade ja õpetamise kvaliteediga seotud probleemidega. Pädevuspõhiseid

ja õppijakeskseid lähenemisviise ei kasutata piisavalt, keskendudes liiga vähe

põhioskuste arendamisele ning matemaatika, teaduse, tehnoloogia ja inseneeria

valdkonna pädevustele. Alushariduses ja lapsehoius osalemise määr on endiselt madal

ja ebaühtlane, piirates varajast õpet ja süvendades ebavõrdsust. Eriti mõjutatud on

ebasoodsas olukorras olevad elanikkonnarühmad, sealhulgas roma lapsed. Bulgaaria

kõrgharidussektor seisab jätkuvalt silmitsi märkimisväärsete probleemidega

tipptaseme arendamisel, eelkõige matemaatika, teaduse, tehnoloogia ja inseneeria

ET 10 ET

(MATI) valdkonnas ning see mõjutab tootlikkust ja innovatsiooni. Õpetamise

kvaliteeti kahjustab endiselt õpetajate nappus, eelkõige MATI-ainetes, piisavate ja

mittesihtotstarbeliste kutsealase arengu võimaluste puudumine ning asjaolu, et

tööalane sooritus ei kajastu tasus.

(35) Bulgaaria tööturg jäi 2025. aastal pingeliseks. Tööhõive määr tõusis 77 %ni, mis on

veidi üle ELi keskmise. Samal ajal vähenes üldine tööhõive määr neljandat aastat

järjest, peegeldades laiemaid demograafilisi suundumusi, samas kui töötuse määr püsis

ajalooliselt madalal tasemel (3,5 %). Vaatamata mõningatele märkidele nõudluse

vähenemisest püsis tööjõupuudus, kusjuures tööandjad teatasid vajadusest enam kui

230 000 täiendava töötaja järele. Piirkondade vahel on endiselt märkimisväärsed

erinevused, kusjuures tööhõive erinevused parimate ja halvimate näitajatega

piirkondade vahel on üle 10 protsendipunkti. Mittetöötavate, mitteõppivate ja

koolitustel mitteosalevate noorte osakaal oli ELi keskmisega võrreldes endiselt suur,

eelkõige puuetega inimeste ja romade hulgas. Ka haavatavate rühmade võimalused

tööturul erinesid jätkuvalt ülejäänud elanikkonna omadest: puudega inimeste

tööhõivelõhe oli endiselt suur ning vaatamata viimastel aastatel tehtud

märkimisväärsetele edusammudele jäi romade tööhõive määr endiselt alla riigi

keskmise, samas kui NEET-noorte (mittetöötav ja mitteõppiv noor) osakaal oli roma

noorte seas koguni 46 %.

(36) Oskuste nappus pärsib jätkuvalt konkurentsivõimet. Kuigi vähemalt põhiliste

digioskustega inimeste osakaal 2025. aastal suurenes, jäi see oluliselt alla ELi

keskmise. See piirab tööturu arengut ja juurdepääsu internetipõhistele teenustele ning

ähvardab suurendada sotsiaalseid ja piirkondlikke lõhesid. IKT-spetsialistide osakaal

jäi samuti suhteliselt väikeseks ja tehisintellekti kasutuselevõtt ettevõtetes oli endiselt

tagasihoidlik. Hoolimata sellest, et kutseharidust ja -õpet praegu reformitakse ning

osalemine teise taseme ülemise astme kutsehariduses ja -õppes on suhteliselt heal

tasemel, pärsib tulemusi jätkuvalt oskuste püsiv mittevastavus tööturu vajadustele,

kuna kutsehariduse ja -õppe lõpetanute tööhõive määr jääb tublisti alla ELi keskmise

ega ole piisavalt kooskõlas tööturu nõudlusega. Täiskasvanuhariduses osalemise määr

Bulgaarias jääb endiselt märkimisväärselt alla ELi keskmise, sealhulgas töötavate

täiskasvanute hulgas. Nende probleemide lahendamine aitaks parandada ka töökohtade

kvaliteeti.

(37) Bulgaaria seisab jätkuvalt silmitsi struktuursete probleemidega, mis on seotud vaesuse

vähendamise, ebavõrdsuse ja sotsiaalkaitsega. Sotsiaalkaitsesüsteemi on tugevdatud

miinimumsissetuleku kava reformi ja palgakasvu abil. See on toetanud leibkondade

sissetulekuid ja tugevdanud sotsiaalkindlustuse rahastamisbaasi. Reformi pikaajalist

mõju sotsiaalkaitse piisavusele ja hõlmatusele ei ole veel hinnatud. Vaesuse ohus

olevate inimeste osakaal on vähenenud, kuid on endiselt suur, eelkõige haavatavate

rühmade puhul, mis annab märku sotsiaalsiirete piiratud mõjust vaesuse

vähendamisele. Palgavaesuse määr küll vähenes, kuid on endiselt ELi kõrgeim.

Romade ja puuetega inimeste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski määr oli eriti kõrge

(vastavalt 78,3 % ja 43,8 %) ning laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski määr on

endiselt tunduvalt üle ELi keskmise. Sotsiaalteenuste kättesaadavus, taskukohasus ja

kvaliteet on paranenud tänu sihipärastele reformidele, mis on seotud sotsiaalteenuste

kvaliteedi ja kaardistamisega, näidates edusamme üleminekul institutsionaliseeritud

hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ja koduhooldusele. Sellest hoolimata on

sotsiaalteenuste, eelkõige pikaajalise hoolduse vajadus endiselt suur ja probleemid

ET 11 ET

püsivad. Kiiresti vananev ühiskond suurendab veelgi nõudlust eakate hoolduse järele

ja süvendab personalinappust18.

(38) Bulgaaria seisab jätkuvalt silmitsi suurte takistustega tervishoiuteenuste

kättesaadavuse vallas. Sellel on negatiivne mõju oodatavale elueale ning ennetatava ja

välditava suremuse määrale. Tervishoiusüsteem on endiselt tugevalt haiglakeskne ning

ambulatoorsele ravile, esmatasandi arstiabile ja haiguste ennetamisele suunatud

kulutuste osakaal on väga väike, hoolimata haiglate voodikohtade suurest arvust,

haiglast väljakirjutamise kõrgest määrast ning suhteliselt väikesest täituvusest ja

keskmisest haiglas viibimise kestusest. Maksemudel soodustab standardset haiglaravi,

mitte individuaalsetele vajadustele kohandatud ravi. Tööjõu vananemise taustal piirab

tervishoiuteenuste kättesaadavust veelgi tervishoiutöötajate, eelkõige õdede nappus ja

ebaühtlane jaotus. Ka suur omaosalus on oluliseks takistuseks juurdepääsul

tervishoiuteenustele. Bulgaarias on omaosaluse osakaal tervishoiu kogukulutustest ELi

suurim, samuti on ambulatoorse ravi puhul erasektori kulutuste osakaal suur. Lisaks

takistab tervishoiuteenuste kättesaadavust e-tervise teenuste aeglane ja ebaühtlane

kasutuselevõtt patsientide ja tervishoiutöötajate seas.

(39) Arvestades euroala liikmesriikide majanduse tihedat seotust ning nende ühist panust

majandus- ja rahaliidu toimimisse, soovitas nõukogu 2026. aastal euroala

liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu,

et rakendada 2026. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Bulgaarial aitab

soovitus 1 rakendada esimest, teist ja kolmandat euroala soovitust, soovitus 2

neljandat euroala soovitust, soovitus 3 seitsmendat ja üheksandat euroala soovitust,

soovitus 4 seitsmendat euroala soovitust ja soovitus 5 viiendat euroala soovitust,

SOOVITAB Bulgaarial võtta 2026. ja 2027. aastal järgmisi meetmeid.

1. Pidada kinni nõukogu poolt [kuupäev] soovitatud netokulude maksimaalsetest

kasvumääradest, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk, kasutades samal ajal

suuremate kaitsekulutuste tegemiseks riikide vabastusklausliga võimaldatavat

paindlikkust. Suurendada kaitsekulutusi ja -valmidust, tagades samal ajal kulutuste

tõhususe ja kohandades järk-järgult eelarvet, et säilitada struktuurselt suuremad

kaitsekulutused. Tagada, et kõik energiahindade tõusu mõju leevendamiseks võetud

meetmed on ajutised, suunatud haavatavate leibkondade kaitsmisele või

energiamahukate ettevõtete vajaduste rahuldamisele, säilitavad stiimulid

energiasäästuks ning et nende eelarvekulud on kooskõlas ELi eelarveraamistiku

kohaste kohustustega. Võtta meetmeid varimajanduse vastu võitlemiseks, sealhulgas

vähendades stiimuleid tulu tegelikust väiksemana deklareerimiseks ja tulust

teatamata jätmiseks, ning parandada maksusüsteemi õiglust. Tugevdada maksude

kogumist, sealhulgas parandades võlgnevuste sissenõudmist, toetades

maksukuulekust ja laiendades tulubaasi.

2. Tagada taaste- ja vastupidavusrahastu raames rakendatavate reformide ja

investeeringute järjepidevus. Teha suuremaid jõupingutusi ühtekuuluvuspoliitika

programmide rakendamisel, tuginedes vajaduse korral ühtekuuluvuspoliitika

raamistiku vahehindamise käigus vahendite strateegilistele prioriteetidele

ümberjaotamisele ja raamistikus ette nähtud paindlikkusele.

18 SWD(2026) 122 – Sotsiaalset lähenemist käsitlev teise etapi riigianalüüs, mis on tehtud kooskõlas

sotsiaalse lähenemise raamistikuga, 2026.

ET 12 ET

3. Parandada avaliku halduse toimimist, eelkõige riigi tasandist madalamal tasandil,

lihtsustades õigusnorme ja parandades regulatiivseid vahendeid, ühtlustades ja

digitaliseerides töövoogusid ja teenuseid, suurendades eri valitsemistasandite

koostalitlusvõimet ning arendades edasi riigiteenistujate oskusi. Parandada

korruptsioonivastaste meetmete tõhusust, eelkõige suurkorruptsiooni juhtumite

puhul, sealhulgas tugevdades kõrgema kohtute nõukoja sõltumatust ja tõhusat

toimimist. Parandada riigihankemenetluste kvaliteeti ja tõhusust ning tugevdada

reguleerivate asutuste sõltumatust ja toimimist. Suurendada avaliku sektori teadus- ja

arendustegevusse tehtavate investeeringute mõju ja tõhusust.

4. Vähendada veelgi elektrisüsteemi süsinikuheidet ja sõltuvust fossiilkütustel

põhinevast tootmisest, sealhulgas edendades maismaa ja avamere tuuleenergia

tootmise kasutuselevõttu, võimaldades pakkumise ja nõudluse paindlikumaks

muutmist, ajakohastades elektrivõrgutaristut jaotusvõrkude tasandil ning reformides

läbipaistvuse suurendamiseks energiasektori riigiettevõtete üldjuhtimist. Edendada

kaugküttesüsteemide ajakohastamist, kaotades järk-järgult fossiilkütuste toetused.

Võidelda energiaostuvõimetuse vastu sihipäraste meetmetega. Soodustada tööstuse

süsinikuheite vähendamist. Edendada puhta linna-, ühis- ja raudteetranspordi

kasutuselevõttu, sealhulgas kiirendades investeeringuid vajaliku taristu ja riigi

põhjapiirkonna ühenduste arendamisse. Parandada kliima- ja veemajanduse kerksust

ning jäätmekäitlust.

5. Tugevdada pädevuspõhist õppimist. Parandada veelgi õpetamise kvaliteeti õpetajate

vajaduspõhise koolituse abil. Parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti, vastavust

tööturu vajadustele ja kaasavust. Suurendada alaesindatud rühmade tööhõivet.

Tugevdada oskuste omandamist, sealhulgas täiskasvanuharidust, et suurendada

konkurentsivõimet. Edendada sotsiaalset kaasatust, parandades juurdepääsu paremini

ühendatud tööhõive- ja sotsiaalteenustele, kogukonnapõhisele pikaajalisele

hooldusele ning pakkudes tõhusamat miinimumsissetuleku toetust. Tugevdada

tervishoiusüsteemi tõhusust ja kättesaadavust, sealhulgas jaotades vahendeid

haiglapõhiselt ravilt ümber ambulatoorsele ravile, vähendades omaosalust ning

tegeledes tervishoiutöötajate nappuse ja ebaühtlase jaotumise probleemiga kogu

riigis.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja