KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikide võetavate „statistika vastu usalduse tagamise kohustuste“ kohta, mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 - COM(2026) 270

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 8.6.2026

COM(2026) 270 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the ‘Commitments on Confidence in Statistics’ by Member States as required by

Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council of

11 March 2009

1

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the ‘Commitments on Confidence in Statistics’ by Member States as required by

Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council of

11 March 2009

1. INTRODUCTION

1.1. Regulation (EC) No 223/2009 on European statistics

This report has been drawn up in accordance with Regulation (EC) No 223/2009 on European

statistics, as amended, most recently by Regulation (EU) 2024/3018,1 in particular Article

11(4), which provides that:

‘The Commitments by Member States shall be monitored regularly by the Commission on the

basis of annual reports sent by Member States and shall be updated as necessary … The

Commission shall report to the European Parliament and the Council on the published

Commitments and, where appropriate, progress reports, by 9 June 2018 and every two years

thereafter.’

This report covers the period from January 2024 to December 2025 (‘this reporting period’ from

here on). Previous reports were published in 2018,2 2020,3 20224 and 2024.5

1.2. Commitment on Confidence in Statistics

According to Article 11(3) of Regulation (EC) No 223/2009, ‘Member States and the

Commission shall take all the necessary measures to maintain confidence in European

statistics. To this effect, “Commitments on Confidence in Statistics” shall further aim to ensure

public trust in European statistics and progress in the implementation of the statistical

principles contained in the Code of Practice.’

The Commitments on Confidence in Statistics (the Commitments) were established as part of

the objective to strengthen the framework for quality management in the field of statistics.6

They serve as a mechanism to involve governments continuously in taking responsibility for

their countries’ adherence to the European Statistics Code of Practice (the Code of Practice).7

The Code of Practice created the benchmark for developing, producing and disseminating

European statistics. It encompasses 16 principles covering the institutional environment,

statistical processes and statistical output. Its main objective is to ensure that the statistics

produced in the European Statistical System (ESS) fulfil not only quality criteria, but also other

principles, such as professional independence, impartiality and objectivity.

1 Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on European

statistics and repealing Regulation (EC, Euratom) No 1101/2008 of the European Parliament and of the Council

on the transmission of data subject to statistical confidentiality to the Statistical Office of the European

Communities, Council Regulation (EC) No 322/97 on Community Statistics, and Council Decision 89/382/EEC,

Euratom establishing a Committee on the Statistical Programmes of the European Communities (OJ L 87,

31.3.2009, p. 164). 2 COM(2018) 516 final 3 COM/2020/278 final 4 COM/2022/333 final 5 COM(2024) 390 final 6 COM (2011) 211 final 7 European Statistics Code of Practice – revised edition 2017 - Products Catalogues - Eurostat (europa.eu)

2

Recital 17 of Amending Regulation (EU) 2015/7598 states that ‘The quality of European

statistics could be strengthened and the confidence of users reinforced, by involving national

governments in the responsibility of applying the European Statistics Code of Practice (the

Code of Practice). To that end, a “Commitment on Confidence in Statistics” (Commitment) by

a Member State, taking account of national specificities, should include specific undertakings

by the government of that Member State to improve or maintain the conditions for the

implementation of the Code of Practice. The Commitment, which should be updated as

necessary, could include national high quality assurance frameworks, including

self-assessments, improvement actions and monitoring mechanisms.’

2. OVERVIEW OF COMMITMENTS ON CONFIDENCE AND REPORTS BY MEMBER STATES

This report gives an overview of the specific actions undertaken by the Member States during

this reporting period to maintain confidence in European statistics and to improve the conditions

for implementing the Code of Practice.

2.1. Form of the Commitment

Regulation (EC) No 223/2009 does not set out rules on what form the Commitment should take.

However, the objective of maintaining the public’s trust by means of governmental

commitment to creating the conditions for high-quality statistics must be achieved.

As the previous Commission reports on Commitments on Confidence by Member States, most

recently in 2024,9 say, most Member States consider certain parts of their legislation to

constitute their Commitment. Occasional amendments to this legislation during this reporting

period, as reported to the Commission, illustrate Member States’ continued awareness of the

importance of public trust in statistics. Overall, the Commission notes that the number of

Member States that have drawn up stand-alone Commitments has increased slightly over the

years, with a new stand-alone Commitment established by one country in the ESS and one

existing stand-alone Commitment renewed by another country during this reporting period.

2.2. The role of ESS peer reviews and quality reports

ESS peer reviews and quality reports are a recurring element in Member States’ reports on

Commitments on Confidence in Statistics.

2.2.1. ESS peer reviews – adherence to the Code of Practice

The ESS, in which Eurostat and the national statistical authorities of the EU Member States and

European Free Trade Area (EFTA) countries cooperate, aims to produce high-quality European

statistics. To guarantee high-quality statistics, the ESS has created a common quality

framework10 with the Code of Practice as its cornerstone. National statistical authorities’

compliance with the full set of principles and indicators of the Code of Practice is periodically

assessed through ESS peer reviews. Previous rounds of ESS peer reviews were carried out from

2006 to 2008 and from 2013 to 2015. In May 2024 the Commission published the results of the

third round of ESS peer reviews, covering the 2021-2023 period.11 The individual peer review

reports are on Eurostat’s website.12

8 Regulation (EU) 2015/759 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2015 amending Regulation

(EC) No 223/2009 on European statistics (OJ L 123,19.5.2015, p. 90). 9 COM(2024) 390 final. 10 Quality Assurance Framework - Quality - Eurostat. 11 Register of Commission Documents - SWD(2024)136 (europa.eu). 12 Third round (2021-2023) - Eurostat (europa.eu).

3

ESS peer reviews are a critical mechanism for strengthening the credibility and reliability of

statistical systems across Member States. They provide a structured approach to assessing

adherence to established standards and pinpoint areas for improvement. The latest peer review

round had two objectives:

• to review the alignment of the ESS with the Code of Practice to demonstrate that it is a

system based on the principles of the Code of Practice;

• to help national statistical institutes (NSIs) and other national authorities (ONAs) to

further improve and develop national statistical systems (NSS) by making

future-oriented recommendations; at the same time, they should encourage government

authorities to support the implementation of these recommendations.

Considering the second objective, ESS peer reviews have involved stakeholders that are

external to NSS, such as government bodies, including the possibility to issue recommendations

addressed to them, with a view to encouraging them to support findings identified during the

reviews.

In their reports to the Commission for this reporting period, all Member States emphasised the

significant role of ESS peer reviews in identifying gaps and the potential for strengthening their

statistical frameworks. They noted that follow-up improvement actions form an essential part

of the peer review process, ensuring that the recommendations resulting from the reviews are

implemented effectively.

2.2.2. Quality reports

Quality reports on statistical products play an essential role in improving statistical processes

and ensuring the integrity of statistics. In their reports to the Commission for this reporting

period, several Member States emphasised the importance of quality reports for systematic

quality assessment and improvement.

Several Member States reported that they had integrated uniform quality standards and

indicators into statistical processing systems in recent years, broadening knowledge of

quality-related matters through training. These efforts underline the critical role quality reports

play in strengthening trust in official statistics and accommodating emerging technological and

methodological considerations.

2.3. Specific actions undertaken nationally to maintain confidence in European

statistics and improve the conditions for implementing the Code of Practice

The reports sent by Member States to Eurostat detailed various strategic actions undertaken

nationally to improve statistical systems. These reflect a broad range of efforts aimed at

adapting to emerging challenges, refining methodologies, making the best use of technology

and ensuring that statistical outputs meet users’ demands effectively.

2.3.1. Communication activities

In their reports to the Commission for this reporting period, Member States listed various

communication activities aimed at increasing statistical literacy and the use of official data.

Initiatives in this area included educational programmes and workshops designed to help

different audiences better understand statistical methods and interpret data.

4

The focus was also on getting the most out of social media platforms to disseminate statistical

information widely and effectively. These platforms are used to reach a broader audience with

timely updates and engaging content that facilitates interaction and discussion.

Outreach to journalists was prioritised by several Member States, thereby recognising the

importance of disseminating accurate information. Member States’ initiatives included targeted

briefings and workshops for journalists to ensure they have the necessary understanding and

resources to report on statistical data accurately and comprehensively.

Member States’ actions during this reporting period show that creating a trust and transparency

hub on statistical authorities’ websites can be a good way of making relevant information about

crucial aspects of statistical production available, including information on methodological

matters and confidentiality.

During this reporting period, Member States also did a lot of work to help small- and

medium-sized enterprises (SMEs) make the best use of statistics. By providing tailored

statistical information and support, Member States aimed to help SMEs use data to assist them

in making business decisions. This in turn helped SMEs to be economically resilient and to

grow.

To further support the interpretation and use of statistical releases, Member States focused on

providing comprehensive metadata. These metadata accompanied statistical publications and

served to clarify methodologies, sources and data limitations, thereby increasing transparency

and helping stakeholders understand and use the data effectively.

Such initiatives have the potential to strengthen public trust in the activities of individual

authorities and in official statistics in general.

2.3.2. Actions related to user satisfaction and outreach

Member States focused on increasing user satisfaction and improving outreach through

innovative survey methods and targeted efforts for various user groups. The Commission sees

a trend in which user satisfaction surveys are increasingly common at national level, with

innovative practices such as micro surveys being implemented. These smaller, more frequent

surveys enable Member States to gather timely insights into user feedback, allowing for agile

adjustments and responses to user needs and concerns.

Member States also reported on expanded outreach activities to include a wide range of user

groups, recognising varying needs and expectations across sectors. Specific groups were

engaged, such as researchers, educators, businesses, and policymakers, and received tailored

statistical information for their specific interests and requirements.

Member States also reported on their proactive approaches to engaging directly with users

through workshops, forums and advisory panels.

All these activities aimed to create platforms for dialogue and feedback, offering users

opportunities to express their needs and preferences related to statistical data and services,

thereby increasing trust in statistics.

2.3.3. Actions related to transparency and advisory bodies

Member States’ initiatives aimed at boosting transparency included communicating more

clearly on methodologies, data sources and limitations to stakeholders, so that they can easily

understand and interpret statistical outputs.

5

The Commission notes that advisory bodies were created and/or enhanced at national level to

further bolster transparency and stakeholder engagement. These bodies, comprised of experts

and representatives from various sectors, provided guidance and feedback on statistical

authorities’ programmes and priorities.

By facilitating dialogue between statistical authorities and stakeholders, advisory bodies

contribute to informed decision-making and alignment with user needs, thereby strengthening

trust in European statistics and the overall relevance and impact of statistical activities.

2.3.4. Actions related to cooperation with academia

During this reporting period, Member States worked with the academic community, including

universities and research institutes, to improve statistical methodologies and facilitate access to

valuable data resources. These partnerships aimed to leverage academic expertise in

methodological innovation, to ensure that statistical approaches remain robust, current and

aligned with best practices.

Improving statistical methodologies was a key focus, with initiatives often involving joint

research projects and methodological studies. This cooperation has contributed to the

development of advanced techniques and tools, thereby improving the overall quality and

reliability of statistical data.

Access to microdata was considered a priority by the Member States in the context of this

cooperation. Member States were working to streamline processes, by giving researchers

greater access to detailed datasets for scientific purposes. Such access supports the academic

community’s capacity to conduct comprehensive analyses and achieve a broader understanding

of social and economic phenomena.

Active engagement with academic institutions reflects a shared commitment to continuous

improvement in statistical practices, by supporting an environment conducive to

research-driven insights.

Cooperation with academic institutions helps strengthen trust in official statistics.

2.3.5. Actions related to outreach to students

Member States reported on actions to get students more involved and interested in official

statistics. Statistical competitions are a key outreach tool, aiming to spark interest and inspire

innovation among young people. These competitions often challenge students to analyse data

or propose solutions to statistical challenges, thereby giving them practical insights into

statistics.

For example, one Member State reported on a recurring international conference that, for the

first time, featured a session on the European Master’s in Official Statistics, an initiative led by

Eurostat. This kind of activity helps students gain comprehensive knowledge of and skills in

official statistics, thereby improving their career prospects and adding to the cohort of future

statistical experts.

Member States’ outreach efforts were designed to raise awareness of official statistics among

students and help them realise how important and useful official statistics are, fostering a new

generation of statistically literate individuals ready to contribute to the statistical community

and beyond.

6

2.3.6. Actions related to the modernisation and innovation, burden reduction and

simplification in national statistical systems

Member States reported on their significant reforms to modernise the organisation and

operation of their national statistical authorities. Digitalisation was at the forefront of these

reforms, aimed at streamlining processes and improving efficiency. The adoption of digital tools

and platforms nationally has been enhancing data collection, processing and dissemination,

facilitating faster and more accurate statistical outputs.

Member States strengthened cooperation with bodies in charge of administrative data sources,

for more comprehensive data integration and use. These efforts offer a chance to reduce

redundancies and improve the quality of statistics.

Member States emphasised training for staff as a crucial component of institutional

improvement. During this reporting period, they invested in professional development

programmes to improve skills in data science, analysis and digital management, ensuring staff

are well able to handle modernised systems and methodologies.

Measures to ensure confidentiality and the protection of personal data remained a top priority

for Member States. They implemented rigorous measures and technologies to safeguard

confidential information, ensuring compliance with privacy regulations and maintaining public

trust in the integrity of statistical practices.

Actions to reduce burden on respondents and simplify the processes focused on streamlining

data collection, increasing re-use of existing data, accessing administrative data and improving

reporting tools. Measures aimed to access administrative data by establishing dialogue with

data holders and fostering collaboration. Other examples include developing single-entry or

one-stop reporting channels and enabling more automated data transfers (e.g., machine-to-

machine exchange), alongside broader measures such as providing practical feedback to

respondents to make compliance simpler and less time-consuming.

3. CONCLUSION

As provided for in Regulation (EC) No 223/2009 on European statistics, the Commitments on

Confidence in Statistics by the Member States help ensure public trust in European official

statistics and progress in implementing the statistical principles of the Code of Practice.

The actions presented in this report reflect a commitment across the Member States to ensuring

the trustworthiness and credibility of European official statistics.

Maintaining public trust in European official statistics – strengthened through sustained

commitments by the Member States to uphold and increase confidence in statistics – is essential

for ensuring the continued relevance, credibility and integrity of the European Statistical

System as a whole. It is equally important for enabling the European Union and its Member

States to address present and future challenges through decisions grounded in objective data

and sound evidence, thereby strengthening the democratic legitimacy and accountability of

public policy.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.6.2026

COM(2026) 270 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

liikmesriikide võetavate „statistika vastu usalduse tagamise kohustuste“ kohta, mida

nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ)

nr 223/2009

1

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

liikmesriikide võetavate „statistika vastu usalduse tagamise kohustuste“ kohta, mida

nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ)

nr 223/2009

1. SISSEJUHATUS

1.1. Määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta

Käesolev aruanne on koostatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika

kohta, mida on viimati muudetud määrusega (EL) 2024/3018,1 eelkõige selle artikli 11 lõikega

4, milles on sätestatud:

„Komisjon kontrollib liikmesriikide võetud usalduse tagamise kohustuste täitmist korrapäraselt

liikmesriikide saadetud aastaaruannete põhjal ning vajaduse korral ajakohastab neid. [...]

Komisjon annab aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule avaldatud usalduse tagamise

kohustuse täitmise kohta ning, kui see on asjakohane, asjaomaste eduaruannete kohta 9. juuniks

2018 ning pärast seda iga kahe aasta tagant.“

Käesolev aruanne hõlmab ajavahemikku 2024. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta detsembrini

(edaspidi „käesolev aruandeperiood“). Eelmised aruanded esitati aastatel 20182, 20203, 20224

ja 20245.

1.2. Statistika vastu usalduse tagamise kohustused

Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 11 lõike 3 kohaselt võtavad liikmesriigid ja komisjon „kõik

vajalikud meetmed, et säilitada Euroopa statistika usaldusväärsus.Selleks seab statistika vastu

usalduse tagamise kohustus eesmärgiks veelgi tugevdada üldsuse usaldust Euroopa statistika

vastu ning teha edusamme tegevusjuhises sisalduvate statistikaalaste põhimõtete

rakendamisel.“

Statistika vastu usalduse tagamise kohustused (edaspidi „kohustused“) kehtestati osana

eesmärgist tugevdada statistikavaldkonna kvaliteedijuhtimise raamistikku6. Need toimivad

mehhanismina, mis kaasab riikide valitsused võtma järjepidevalt vastutust selle eest, et riik

järgiks Euroopa statistika tegevusjuhist7 (edaspidi „tegevusjuhis“).

Tegevusjuhisega loodi võrdlusalus Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja

levitamiseks. See sisaldab 16 põhimõtet, mis käsitlevad institutsioonilist keskkonda,

statistikaprotsesse ja statistilisi väljundeid. Selle peamine eesmärk on tagada, et Euroopa

statistikasüsteemis (ESS) tehtud statistika ei vastaks üksnes kvaliteedikriteeriumidele, vaid

järgiks ka ametialase sõltumatuse, erapooletuse ja objektiivsuse põhimõtteid.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete

Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika

kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi

komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). 2 COM(2018) 516 final 3 COM/2020/278 final 4 COM/2022/333 final 5 COM(2024) 390 final 6 COM(2011) 211 final 7 Euroopa statistika tegevusjuhis – 2017. aasta muudetud väljaanne – Tootekataloogid – Eurostat (europa.eu).

2

Muutmismääruse (EL) 2015/7598 põhjenduses 17 on märgitud, et „Euroopa statistika kvaliteeti

saaks parandada ja kasutajate usaldust tugevdada, kaasates liikmesriikide valitsused Euroopa

statistika tegevusjuhise (edaspidi „tegevusjuhis“) rakendamise eest vastutamisse.Sel eesmärgil

tuleks statistika vastu usalduse tagamise kohustustesse (edaspidi „usalduse tagamise

kohustus“), mille iga liikmesriik kehtestab oma riiklikke eripärasid arvesse võttes, lisada

asjaomase liikmesriigi valitsuse poolt tegevusjuhise rakendamise tingimuste parandamiseks või

säilitamiseks võetavad konkreetsed kohustused.Kohustused, mida vajaduse korral tuleks

ajakohastada, võivad hõlmata kvaliteedi tagamise riiklikke raamistikke, sealhulgas

enesehindamist, parandusmeetmeid ja seiremehhanisme“.

2. ÜLEVAADE USALDUSE TAGAMISE KOHUSTUSTEST JA LIIKMESRIIKIDE ARUANDED

Käesolevas aruandes antakse ülevaade konkreetsetest meetmetest, mida liikmesriigid on

aruandeperioodil võtnud, et säilitada usaldus Euroopa statistika vastu ja parandada

tegevusjuhise rakendamise tingimusi.

2.1. Kohustuste vorm

Määruses (EÜ) nr 223/2009 ei ole sätestatud eeskirju selle kohta, millises vormis peaks

kohustus olema. Siiski tuleb saavutada eesmärk säilitada üldsuse usaldus valitsuse kohustuse

abil tagada kvaliteetse statistika jaoks vajalikud tingimused.

Nagu on märgitud liikmesriikide usalduse tagamise kohustusi käsitlevates komisjoni

varasemates aruannetes (viimati 2024. aastal)9, leiab enamik liikmesriike, et nende õigusaktide

teatavad osad moodustavad nende kohustuse. Nendesse õigusaktidesse aeg-ajalt tehtud

muudatused, millest on komisjonile teatatud, näitavad liikmesriikide jätkuvat teadlikkust

sellest, kui oluline on üldsuse usaldus statistika vastu. Kokkuvõttes märgib komisjon, et nende

liikmesriikide arv, kes on koostanud eraldiseisvad kohustused, on aastate jooksul veidi

suurenenud, kusjuures üks riik on Euroopa statistikasüsteemis kehtestanud uue eraldiseisva

kohustuse ja teine riik on aruandeperioodil pikendanud ühte olemasolevat eraldiseisvat

kohustust.

2.2. ESSi vastastikuste eksperdihinnangute ja kvaliteediaruannete roll

ESSi vastastikuseid eksperdihinnanguid ja kvaliteediaruandeid nimetatakse statistika vastu

usalduse tagamise kohustusi käsitlevates liikmesriikide aruannetes ikka ja jälle.

2.2.1. ESSi vastastikused eksperdihinnangud – tegevusjuhise järgimine

ESSi eesmärk on teha kvaliteetset Euroopa statistikat ning Eurostat ja ELi liikmesriikide ja

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide statistikaasutused teevad selle raames

koostööd. Statistika kõrge kvaliteedi tagamiseks lõi ESS ühise kvaliteediraamistiku,10 mille

nurgakivi on Euroopa statistika tegevusjuhis. Seda, kas riiklikud statistikaasutused järgivad

kõiki tegevusjuhises esitatud põhimõtteid ja näitajaid, hinnatakse korrapäraselt ESSi

vastastikuste eksperdihinnangute kaudu. Eelmised ESSi vastastikuste eksperdihinnangute

voorud viidi läbi aastatel 2006–2008 ja 2013–2015. 2024. aasta mais avaldas komisjon ESSi

vastastikuste eksperdihinnangute kolmanda vooru tulemused, mis hõlmasid ajavahemikku

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/759, millega muudetakse määrust (EÜ)

nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (ELT L 123,19.5.2015, lk 90). 9 COM(2024) 390 final 10 Kvaliteedi tagamise raamistik – kvaliteet – Eurostat.

3

2021–202311. Vastastikuste eksperdihinnangute aruanded on kättesaadavad Eurostati

veebisaidil12.

ESSi vastastikused eksperdihinnangud on oluline mehhanism, mille abil suurendada

liikmesriikide statistikasüsteemide usaldusväärsust. Need annavad struktureeritud

lähenemisviisi kehtestatud standardite järgimise hindamiseks ja nende käigus tuuakse välja

parandamist vajavad valdkonnad. Viimasel vastastikuse eksperdihinnangu voorul oli kaks

eesmärki:

• vaadata läbi Euroopa statistikasüsteemi vastavus tegevusjuhisele näitamaks, et tegemist

on tegevusjuhise põhimõtetel põhineva süsteemiga;

• aidata riiklikel statistikaametitel ja muudel riiklikel asutustel riiklikke

statistikasüsteeme paremaks muuta ja arendada, esitades selleks tulevikku suunatud

soovitusi; samal ajal peaksid need julgustama valitsusasutusi nende soovituste

rakendamist toetama.

Teist eesmärki silmas pidades on ESSi vastastikustesse eksperdihinnangutesse kaasatud

sidusrühmi, kes ei kuulu riiklikesse statistikasüsteemidesse, näiteks valitsusasutused, ning on

olnud võimalus anda neile soovitusi, et julgustada neid toetama hindamiste käigus tehtud

järeldusi.

Käesoleva aruandeperioodi kohta komisjonile esitatud aruannetes rõhutasid kõik liikmesriigid,

et ESSi vastastikused eksperdihinnangud on olulised selleks, et teha kindlaks puudused ja

tugevdada statistikaraamistikke. Nad märkisid, et parandusmeetmete järelmeetmed

moodustavad vastastikuse hindamise protsessi olulise osa, kuna tagavad hindamistest

tulenevate soovituste tõhusa rakendamise.

2.2.2. Kvaliteediaruanded

Statistikatoodete kvaliteediaruannetel on oluline roll statistikaprotsesside parandamisel ja

statistika terviklikkuse tagamisel. Komisjonile käesoleva aruandeperioodi kohta esitatud

aruannetes rõhutas mitu liikmesriiki, et kvaliteediaruanded on kvaliteedi süstemaatilise

hindamise ja parandamise jaoks olulised.

Mitu liikmesriiki teatas, et nad on viimastel aastatel integreerinud statistika töötlemise

süsteemidesse ühtsed kvaliteedistandardid ja -näitajad ning laiendanud koolituse kaudu

teadmisi kvaliteediküsimustest. Need jõupingutused näitavad, et kvaliteediaruannetel on

oluline roll usalduse suurendamisel ametliku statistika vastu ning uute tehnoloogiliste ja

metoodiliste kaalutluste arvessevõtmisel.

2.3. Riigi tasandil võetud konkreetsed meetmed, et säilitada usaldus Euroopa

statistika vastu ja parandada tegevusjuhise rakendamise tingimusi

Liikmesriikide poolt Eurostatile saadetud aruannetes toodi välja mitmesugused strateegilised

meetmed, mida on statistikasüsteemide parandamiseks riiklikul tasandil võetud. Need näitavad,

et tehakse palju jõupingutusi selleks, et kohaneda uute probleemidega, täiustada meetodeid,

kasutada tehnoloogiat parimal viisil ja tagada, et statistilised väljundid vastavad kasutajate

nõudmistele.

11 Komisjoni dokumendiregister – SWD(2024) 136 (europa.eu). 12 Kolmas voor (2021–2023) – Eurostat (europa.eu).

4

2.3.1. Teavitustegevus

Käesoleva aruandeperioodi kohta komisjonile esitatud aruannetes nimetasid liikmesriigid

mitmeid teavitusmeetmeid, mille eesmärk on suurendada statistilist kirjaoskust ja ametlike

andmete kasutamist. Algatused selles valdkonnas hõlmasid haridusprogramme ja seminare,

mille eesmärk oli aidata eri sihtrühmadel paremini mõista statistilisi meetodeid ja tõlgendada

andmeid.

Samuti keskenduti sellele, et kasutada maksimaalselt ära sotsiaalmeedia platvorme statistilise

teabe ulatuslikuks ja tõhusaks levitamiseks. Neid platvorme kasutatakse selleks, et jõuda laiema

publikuni, pakkudes õigeaegseid ajakohastusi ja esitades sisu, mis hõlbustab suhtlust ja arutelu.

Mitu liikmesriiki seadis prioriteediks ajakirjanike teavitamise, näidates sellega, et täpse teabe

levitamine on oluline. Liikmesriikide algatused hõlmasid ajakirjanikele suunatud teabetunde ja

seminare, et anda neile vajalikud teadmised ja allikad selleks, et statistilisi andmeid täpselt ja

terviklikult esitada.

Liikmesriikide poolt käesoleval aruandeperioodil võetud meetmed näitavad, et

statistikaasutuste veebisaitidel usaldus- ja läbipaistvuse digipaneeli loomine võib olla hea viis,

et teha kättesaadavaks teave statistika tegemise oluliste aspektide kohta, sealhulgas teave

metoodikaküsimuste ja konfidentsiaalsuse kohta.

Aruandeperioodil tegid liikmesriigid ka palju tööd selleks, et aidata väikestel ja keskmise

suurusega ettevõtjatel (VKEd) statistikat parimal viisil ära kasutada. Kohandatud statistilise

teabe ja toe pakkumisega tahtsid liikmesriigid aidata VKEdel kasutada andmeid, mis aitaksid

neil teha äriotsuseid. See omakorda aitas VKEdel olla majanduslikult vastupanuvõimelised ja

kasvada.

Selleks et aidata statistikat paremini tõlgendada ja kasutada, esitasid liikmesriigid põhjalikke

metaandmeid. Need metaandmed olid lisatud avaldatud statistika juurde ning nende eesmärk

oli selgitada meetodeid, allikaid ja andmepiiranguid ning suurendada seeläbi läbipaistvust ning

aidata sidusrühmadel andmeid mõista ja tõhusalt kasutada.

Sellised algatused võivad suurendada üldsuse usaldust ametiasutuste tegevuse ja ametliku

statistika vastu üldiselt.

2.3.2. Kasutajate rahulolu ja teavitustegevusega seotud meetmed

Liikmesriigid keskendusid kasutajate rahulolu suurendamisele ja teavitustegevuse

parandamisele uuenduslike uuringumeetodite ja eri kasutajarühmadele suunatud jõupingutuste

kaudu. Komisjon täheldab, et kasutajate rahulolu uuringud muutuvad riiklikul tasandil üha

tavalisemaks ning seejuures rakendatakse uuenduslikke tavasid, nagu mikrouuringud. Need

väiksemad ja sagedasemad uuringud võimaldavad liikmesriikidel koguda kiiresti teavet

kasutajate tagasiside kohta, mis annab võimaluse kasutajate vajadustele ja muredele kiiresti

reageerida ja statistikat kohandada.

Liikmesriigid teatasid ka teavitustegevuse laiendamisest, et kaasata kasutajarühmi laial skaalal

ning võtta arvesse sektorite erinevaid vajadusi ja ootusi. Kaasati konkreetsed sidusrühmad,

nagu teadlased, haridustöötajad, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, kes said oma huvidele ja

vajadustele kohandatud statistilist teavet.

Liikmesriigid teatasid ka proaktiivsete meetmete võtmisest, kus seminaride, foorumite ja

nõuandekomisjonide kaudu suheldi kasutajatega otse.

5

Kõigi nende tegevuste eesmärk oli luua dialoogi- ja tagasisideplatvormid, mis annavad

kasutajatele võimaluse väljendada oma vajadusi ja eelistusi statistiliste andmete ja teenuste

kohta ning suurendada seeläbi usaldust statistika vastu.

2.3.3. Läbipaistvuse ja nõuandvate organitega seotud meetmed

Liikmesriikide algatused, mille eesmärk oli suurendada läbipaistvust, hõlmasid metoodika,

andmeallikate ja piirangute selgemat tutvustamist sidusrühmadele, et teha neile statistika

mõistmine ja tõlgendamine lihtsaks.

Komisjon märgib, et riiklikul tasandil loodi nõuandvad organid ja/või tugevdati neid, et

suurendada läbipaistvust ja sidusrühmade kaasamist. Need eri sektorite ekspertidest ja

esindajatest koosnevad organid andsid suuniseid ja tagasisidet statistikaasutuste programmide

ja prioriteetide kohta.

Hõlbustades dialoogi statistikaasutuste ja sidusrühmade vahel, aitavad nõuandvad organid

kaasa informeeritud otsuste tegemisele ja sellele, et statistika vastaks kasutajate vajadustele,

suurendades seeläbi usaldust Euroopa statistika vastu ning statistikaalase tegevuse üldist

olulisust ja mõju.

2.3.4. Akadeemiliste ringkondadega tehtava koostööga seotud meetmed

Aruandeperioodil tegid liikmesriigid koostööd akadeemiliste ringkondadega, sealhulgas

ülikoolide ja teadusasutustega, et parandada statistilisi meetodeid ja hõlbustada juurdepääsu

väärtuslikele andmeressurssidele. Nende partnerluste eesmärk oli võimendada akadeemilisi

eksperditeadmisi metoodilises innovatsioonis, et tagada statistiliste lähenemisviiside

usaldusväärsus, ajakohasus ja kooskõla parimate tavadega.

Kesksel kohal oli statistiliste meetodite paremaks muutmine, kusjuures algatused hõlmasid

sageli ühiseid teadusprojekte ja metodoloogilisi uuringuid. See koostöö on aidanud kaasa

täiustatud tehnikate ja vahendite väljatöötamisele, parandades seeläbi statistiliste andmete

üldist kvaliteeti ja usaldusväärsust.

Selles koostöös pidasid liikmesriigid esmatähtsaks juurdepääsu üksikandmetele. Liikmesriigid

püüdsid protsesse ühtlustada, andes teadlastele teaduslikel eesmärkidel parema juurdepääsu

üksikasjalikele andmestikele. Selline juurdepääs toetab akadeemiliste ringkondade suutlikkust

teha põhjalikke analüüse ning mõista sotsiaalseid ja majanduslikke nähtusi terviklikult.

Aktiivne koostöö akadeemiliste asutustega näitab ühist pühendumust statistilisi meetodeid

pidevalt täiustada, toetades keskkonda, mis soodustab teadusuuringute tegemist ja nendest

õppimist.

Koostöö akadeemiliste asutustega aitab suurendada usaldust ametliku statistika vastu.

2.3.5. Üliõpilaste teavitamisega seotud meetmed

Liikmesriigid teatasid meetmetest, millega üliõpilasi rohkem ametlikku statistikasse kaasata ja

suurendada nende huvi selle vastu. Statistikavõistlused on peamine teavitustöö vahend, mille

eesmärk on tekitada noortes huvi ja innustada innovatsiooni. Nendel võistlustel palutakse

õpilastel sageli analüüsida andmeid või pakkuda lahendusi statistikaprobleemidele, andes neile

seeläbi praktilist teavet statistika kohta.

Näiteks teatas üks liikmesriik regulaarselt toimuvast rahvusvahelisest konverentsist, millel

tutvustati esimest korda Euroopa ametliku statistika magistriprogrammi, mis on Eurostati

juhitud algatus. Selline tegevus aitab õpilastel omandada põhjalikud teadmised ja oskused

6

ametliku statistika valdkonnas ning parandada seeläbi nende karjääriväljavaateid ja saada

tulevasi statistikaeksperte.

Liikmesriikide teavitustegevuse eesmärk oli tutvustada õpilastele ametlikku statistikat ning

aidata neil mõista ametliku statistika tähtsust ja kasulikkust. Sellega koolitatakse välja uut

statistilise kirjaoskusega põlvkonda, kes on valmis andma oma panuse statistikakogukonda ja

mujale.

2.3.6. Riiklike statistikasüsteemide ajakohastamise ja innovatsiooni, koormuse

vähendamise ja lihtsustamisega seotud meetmed

Liikmesriigid teatasid olulistest reformidest, mille eesmärk on ajakohastada riiklike

statistikaasutuste korraldust ja toimimist. Nende reformide keskmes oli digitaliseerimine, mis

aitaks protsesse ühtlustada ja tõhusust suurendada. Digitaalsete vahendite ja -platvormide

kasutuselevõtt riiklikul tasandil on muutnud andmete kogumise, töötlemise ja levitamise

tõhusamaks ning võimaldab koostada statistikat kiiremini ja teha täpsemat statistikat.

Liikmesriigid tugevdasid koostööd haldusandmete allikate eest vastutavate asutustega, et

andmeid terviklikumalt integreerida ja kasutada. Need jõupingutused annavad võimaluse

vähendada kattuvusi ja parandada statistika kvaliteeti.

Liikmesriigid rõhutasid, et töötajate koolitamine on institutsioonilise arengu nurgakivi.

Aruandeperioodil investeerisid nad kutsealase arengu programmidesse, et parandada

andmeteaduse, -analüüsi ja -halduse oskusi ning tagada, et töötajad suudavad hästi hallata

ajakohastatud süsteeme ja meetodeid.

Konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse tagamine on jätkuvalt liikmesriikide põhiprioriteet.

Konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks rakendasid liikmesriigid rangeid meetmeid ja

tehnoloogiaid, et tagada eraelu puutumatust käsitlevate eeskirjade järgimine ja säilitada üldsuse

usaldus statistikapraktika usaldusväärsuse vastu.

Meetmed andmeesitajate koormuse vähendamiseks ja protsesside lihtsustamiseks keskendusid

andmete kogumise lihtsustamisele, olemasolevate andmete suuremale taaskasutamisele,

haldusandmetele juurdepääsule ja aruandlusvahendite parandamisele. Meetmete eesmärk oli

tagada andmevaldajatega peetava dialoogi ja koostöö edendamise kaudu juurdepääs

haldusandmetele. Näidetena võib veel välja tuua ühtsete teavituskanalite väljatöötamise ja

automatiseeritud andmeedastuse (nt masinatevaheline andmevahetus) võimaldamine koos

laiemate meetmetega, nagu praktilise tagasiside andmine vastajatele, et muuta nõuete täitmine

lihtsamaks ja vähem aeganõudvaks.

3. JÄRELDUS

Nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta, aitavad liikmesriikide

statistika vastu usalduse tagamise kohustused tagada üldsuse usalduse Euroopa ametliku

statistika vastu ja edendada tegevusjuhises esitatud statistikaalaste põhimõtete rakendamist.

Käesolevas aruandes esitatud meetmed tõendavad liikmesriikide võetud kohustust tagada

Euroopa ametliku statistika usaldusväärsus.

Üldsuse usalduse säilitamine Euroopa ametliku statistika vastu – mida tugevdavad

liikmesriikide võetud kohustused säilitada ja suurendada usaldust statistika vastu – on oluline,

et tagada Euroopa statistikasüsteemi kui terviku jätkuv asjakohasus, usaldusväärsus ja

terviklikkus. Sama oluline on võimaldada Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel võtta praeguste

7

ja tulevaste probleemide lahendamiseks vastu otsuseid, mis põhinevad objektiivsetel andmetel

ja usaldusväärsetel tõenditel, tugevdades seeläbi avaliku poliitika demokraatlikku legitiimsust

ja vastutust.