| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 11.06.2026 |
| Sünkroonitud | 12.06.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung neljapäeval, 4.06.2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 198
Tallinn, Toompea Neljapäev, 4. juuni 2026
Algus 14.00, lõpp 15.57
Juhataja: Marek Reinaas (esimees)
Protokollija: Maria Haas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere (Õnne
Pillaku asendusliige), Urmas Reinsalu (Mart Maastiku asendusliige), Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kiia Väli (konsultant)
Puudusid: Jaak Aab, Rene Kokk ja Reili Rand
Kutsutud: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna nõunik Laura
Frolov (1. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa
(2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna
digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (3. päevakorrapunkt); Riigikogu liige ja
Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais, regionaalpoliitika osakonna valdkonnajuht
(piirkondlik elukeskkond) Kaire Luht ning sama osakonna nõunik Taavi Kurvits (4.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise
seaduse eelnõu (779 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse
eelnõu (812 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu (781 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasi algatatud
liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) teise lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
2
1. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu 788 SE esimene lugemine Riigikogu
täiskogus toimus 13. märtsil 2026. aastal. Eelnõu menetlusest teavitati huvirühmasid.
Riigikogust muudatusettepanekuid (ME) eelnõule ei laekunud. Oma seisukohad eelnõule
esitatud ettepanekutele ja arvamustele esitas juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindajana
Rahandusministeerium. Ministeerium esitas ka oma täiendavad ettepanekud eelnõule. 18.
mail toimus majanduskomisjoni kaasamisistung, kus osalesid Rahandusministeeriumi ja
huvirühmade esindajad. Komisjonis toimunud arutelu tulemusena on valminud ME-de loetelu
kavand. Loetellu on kantud 5 ME-d, mis on juhtivkomisjoni ettepanekud. ME-s nr 4 on
arvestatud Ignitis Reneweble Estonia OÜ ettepanekuga.
Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt
ja sõnastada see järgmiselt:
„4) paragrahvi 9 lõikes 8 asendatakse sõnad „oma veebilehel“ sõnaga „registris“;.
Selgitus: Kehtiva riigihangete seaduse (RHS) § 9 lõike 8 kohaselt avaldab hankija
iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist. Riigihangete
registrisse on arendatud hankeplaani moodul, mis on kasutusel 2026. aasta aprillist.
Hankeplaani moodul on mugav viis hankeplaani registris koostada, kooskõlastada ja
avaldada ning siduda konkreetsed hanked hankeplaaniga. Hankeplaani on võimalik
registrisse üles laadida ka olemasoleva failina (nt Exceli/CSV failist). Hankeplaani
avaldamise eesmärk on teavitada turgu eesolevatest hangetest, mis aitab ettevõtjatel oma
tööd paremini ette planeerida ja valmistuda hangetel osalemiseks. Hankeplaanide
koondamine ühte keskkonda annab ettevõtjatele parema ja kompaktsema ülevaate
eesolevatest hangetest. Kui praegu tuleb huvitavate hankeplaanidega tutvumiseks külastada
mitmeid erinevaid veebilehti, siis registris on hankeplaanid kõik samas formaadis, mis
muudab tulevastest riigihangetest ülevaate saamise kiiremaks. Lisaks saab registris
hankeplaane erinevate filtrite abil mugavalt otsida.
Registris hankeplaanide avaldamisega seotud muudatus on kavandantud jõustuma järgmise
aasta algusest (vt ME nr 5, eelnõu § 6 lg 2). Hankeplaanid koostatakse ja kinnitatakse
hankijate poolt tavapäraselt kalendriaasta alguses kogu eelseisva aasta kohta. Registris
avaldamise kohustuse jõustumine 1. jaanuaril 2027. a võimaldab hankijatel alustada
hankeplaani avaldamist registris uue korra kohaselt ning eelarve- ja planeerimistsükli
algusest.
Majanduskomisjon (Rahandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2. Eelnõu § 1 punktid 34 ja 35 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„34) paragrahvi 45 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, toimub kogu riigihankega seotud
teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel, sealhulgas riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks
3
tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, elektrooniliselt, kui riigihanke
eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(11) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.”;
35) paragrahvi 45 lõiked _____ 71 ja 72 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(71) Hankija tutvub pakkumuste või taotluste sisuga alles pärast nende esitamise tähtpäeva
saabumist, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(72) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 71 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.”;“.
Selgitus: Eelnõu § 1 punktides 34 ja 35 tehakse tehniline muudatus, sätete mõtet ega sisu ei
muudeta. Eelnõu parema loetavuse ja selguse eesmärgil antakse muudetavate RHS § 45
lõigete 1, 11, 71 ja 72 terviktekstid.
Majanduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
3. Asendada eelnõu § 1 punktis 63 muudetava riigihangete seaduse § 115 lõikes 2 tekstiosa
“500 000 eurot või rohkem” tekstiosaga “vähemalt 500 000 eurot”.
Selgitus: Eelnõuga muudetava RHS § 125 lõikes 5 (eelnõu § 1 p 79) viidatakse RHS §-le 115
ning kasutatakse rahalise piirmäärale viitamisel sõnu “vähemalt 500 000 eurot”.
Paragrahvis 115 aga kasutatakse piirmäärale viitamisel sõnu “500 000 eurot või rohkem”.
Normitehnika käsiraamatu kohaselt on soovituslik kasutada seaduses läbivalt ühesugust
sõnastust, et välistada tõlgendusprobleemid. Seepärast sätete (§ 1 p 63 ja p 79) sõnastused
ühtlustatakse, p 63 sisu ei muudeta.
Majanduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 83, muutes järgnevate punktide numeratsiooni
vastavalt ja sõnastada see järgmiselt:
“83) paragrahvi 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tegevuse avatus otsesele konkurentsile määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse
alusel.“;“.
Selgitus: Muudatusettepanekuga antakse hankijatele õigus esitada Euroopa Komisjonile
taotlus riigihangete erandi saamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL
(edaspidi direktiiv) võimaldab liikmesriigis teatavaid tegevusi gaasi, soojuse, elektri, vee,
transpordi ja postiteenuse sektoris vabastada riigihangete reeglitest, kui need tegevused on
liikmesriigis konkurentsile avatud tegevused. Seda, kas vastav tegevus vabastatakse
konkreetses liikmesriigis riigihangete reeglitest, otsustab Euroopa Komisjon (RHS § 154 lg 1).
4
Euroopa Komisjoni ametliku veebilehe andmetel on komisjon elektri sektoris riigihangete
tegemisest vabastamise heaks kiitnud vähemalt järgmistes liikmesriikides: Itaalia, Leedu,
Tšehhi, Saksamaa, Austria, Rootsi, Holland ja Soome 1 . Muudatusettepaneku eesmärk on
vabastada ka Eestis taastuvenergia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused
riigihangete reeglitest. Selleks tuleb luua sarnaselt teiste riikide õigusruumile vastav võimalus
ka sektori tegutsevale turuosalisele.
Erandi saamine tooks märgatavat kasu energia tootmise turule tervikuna. Erandi saamine
vähendaks hetkel eksisteerivaid turutõrkeid, sest siin tegutsevad turuosalised tegutseksid
ühetaoliste reeglite kohaselt. Väiksem administratiivne koormus loob eeldused täiendavateks
investeeringuteks ning suuremaks konkurentsiks. Samuti aitab taastuvate energiaallikate
suurendamine ja mitmekesistamine riigil endal omakorda täita ELi poolt seatud eesmärke.
Sektoris tegutsevate ettevõtete sisemised kontrollmehhanismid on piisavad, et tagada hangete
läbipaistvus ja tarnijate võrdne kohtlemine.
Seaduse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et kehtiv RHS ei anna õigust hankijatel endil
esitada erandi saamiseks taotlus Euroopa Komisjonile. Vastavalt direktiivi artikli 35 lõikele 1
võib Euroopa Komisjonile taotluse erandi tegemiseks esitada liikmesriik või hankijad, kuid
seda üksnes juhul, kui liikmesriigi õigusaktid selle õiguse hankijatele annavad. RHA §-s 154
sätestatakse, et erandi andmise otsus tehakse direktiivi artikli 35 kohaselt. See aga tähendab,
et kõnealuse erandi taotluse saab vastavalt direktiivi artikli 35 lõikele 1 esitada Euroopa
Komisjonile üksnes liikmesriik ise. Mitmetes teistes liikmesriikides nagu näiteks Leedus,
Saksamaal, Madalmaades, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Austrias, Rootsis, Portugalis,
Sloveenias ja Itaalias on erandi taotlemise õigus liikmesriikide poolt antud just hankijatele
endile. Hankijad, kes on ise vastava sektori turuosalised, oskavad kõige paremini hinnata, kas
turg selles valdkonnas on piiratud või konkurentsile avatud ning sellest tulenevalt hinnata, kas
turg kvalifitseerub riigihangete reeglite vabastamisele. Andes hankijatele õiguse esitada ka
ise soovi korral taotlus Euroopa Komisjonile, muutub riigihangete regulatsioon
paindlikumaks ilma, et riik kaotaks erandi taotlemise protsessis kontrolli. Seda põhjusel, et
Euroopa Komisjon kaasab igal juhul vastava liikmesriigi erandi andmise hindamise protsessi
hinnangu saamiseks turu olukorra kohta.
RHS § 154 lg 2 muutmine on Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõus (892 SE), kuid see lisatakse menetluse ökonoomia eesmärgil
kõnealusesse eelnõusse 788 SE. Ignitis renewables Estonia OÜ on esitanud eelnõu 788 SE
kohta arvamuse ning palunud viidatud RHS § 154 lg 2 muudatus jõustada võimalikult kiiresti,
et hankijad saaksid esitada Euroopas Komisjoni taotluse riigihangete erandi saamiseks.
Rahandusministeerium eelnõu algataja esindajana toetab ettepanekut.
Riigihangete erandiga seotud taotluse esitamiseks ei ole vajalik pikk üleminekuaeg. Säte on
kavandatud jõustuma üldises korras, kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas
avaldamist (vt ME nr 5, eelnõu § 6 lg 3).
Majanduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
5. Teha eelnõus järgmised muudatused:
1 Exempt markets - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs
5
5.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 96 (uues numeratsioonis punkt 97) riigihangete seaduse § 2193
ja sõnastada see järgmiselt: „§ 2193. Enne 2026. aasta 1. novembrit alustatud riigihanke menetluste lõpetamine
Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2026. aasta 1. novembrit, viiakse lõpuni, lähtudes
käesoleva seaduse 2026. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.“.
5.2. Muuta eelnõu § 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 6. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. novembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 83 jõustub üldises korras.“.
Selgitus: Eelnõu menetlustempost tulenevalt on vajalik muuta seaduse jõustumisaega, milleks
esialgses eelnõus oli kavandatud 2026. aasta 1. september. Eelnõu § 6 lõike 1 järgi on uueks
jõustumisajaks Rahandusministeeriumi ettepanekul 2026. aasta 1. november, mis tagab
riigihangetes osalejatele piisava üleminekuaja. Jõustumiskuupäeva kahe kuu võrra edasi
lükkamise tõttu muudetakse ka RHSi lisatavas rakendussättes § 2193 kuupäevad vastavalt -
1. november ja 31. oktoober.
Paragrahv 6 lõike 2 kohaselt jõustub RHS § 9 lg 8 muudatus 2027. aasta 1. jaanuaril. Alates
sellest kuupäevast saavad hankijad kasutada riigihangete registris hankeplaani moodulit ning
oma hankeplaane registris elektrooniliselt töödelda (vt ME nr 1, eelnõu § 1 p 4).
RHS § 154 lõikega 2 tehtav muudatus, mis võimaldab hankijatel esitada Euroopa Komisjonile
taotlus riigihangete erandi saamiseks, jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast
seaduse Riigi Teatajas avaldamist, kuna vastav muudatus ei vaja pikemat üleminekuaega (vt
ME nr 4, eelnõu § 1 p 83).
Majanduskomisjon (Rahandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
Tõnis Mölder lausus, et mais toimunud kaasamiskoosolekul tekkis tugev arutelu seoses
kõrvaldamise alustega. Rahandusministeeriumil ja kaasatutel olid selles osas erinevad
lähenemisnurgad ja positsioon. Ministeerium leidis, et praegune seadus annab piisavalt
paindlikkust, kaasatud nii ei arvanud. Kõneleja uuris, kas teema osas on kompromissi
kaalutud või selles osas muudatusi ei tule.
Laura Frolov vastas, et Rahandusministeeriumis arutati teemat, kuid jäädi algsete
seisukohtade juurde. Seadusemuudatuse eesmärk on lihtsustamine ja see ettepanek on ka
hankijatele teretulnud. Kõne all on vabatahtlikud kõrvaldamise alused, kus hankijal on õigus
ise valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ta soovib hangetes kasutada.
Ministeeriumi suunised saavad kindlasti hankijatele olema, et enne hanke korraldamist tuleb
planeerida, mõelda, mida hangitakse ja vastavalt sellele kõrvaldamise alused
hankedokumentidesse kirjutada. Küsimus on selles, et vabatahtlike kõrvaldamise aluste
6
loetelu on üsna pikk ja kõik kõrvaldamise alused ei ole igas hankes vajalikud. Kõrvaldamise
alused on vabatahtlikud, mis tähendab, et hankija kaalub ja kontrollib neid, kuid kõrvaldamine
on hankija poolt kaalutlusotsus. Protsess, et kõiki vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid
kontrollida, on menetluslikult üsna pikk. Ministeerium kindlasti annab koolitustel hankijatele
tagasisidet, et on sellised vabatahtliku kõrvaldamise alused, mida nad soovitavad kindlasti
edasi kasutada, nt eelnevad lepingurikkumised.
Otsustati:
1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse
muutmise seaduse eelnõu (779 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas, et 779 SE esimene lugemine toimus 10. veebruaril 2026. aastal.
Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised
komisjonid ME-sid ei esitanud. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Riigikogus paljusid
huvirühmi. Eelnõu kohta esitasid arvamused Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Oma seisukohad eelnõule
esitatud ettepanekutele ja arvamustele esitas juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindajana
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes esitas eelnõule ka oma täiendavad
ettepanekud. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil
menetlemist oma 19. märtsi ja 13. mai nõupidamistel, kus osalesid eelnõu algataja esindajad.
Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Asendada eelnõu § 1 punktis 4 sätestatud tarbijakaitseseaduse § 16 lõike 8 punktis 31 sõna
„haldusorgan“ sõnadega „avaliku sektori asutus“.
Selgitus: Mõiste „haldusorgan“ asendatakse mõistega „avaliku sektori asutus“, kuna
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2024/825 kasutatud mõiste „public
authority“ on sisult laiem ning hõlmab lisaks haldusorganitele ka muid avaliku sektori
kontrolli all olevaid või avalikes huvides tegutsevaid üksusi. Muudatus on vajalik direktiivi
nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja põhjendamatu kitsendamise vältimiseks.
Majanduskomisjon(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek)
Urve Tiidus lausus, et tarbija ei pruugi teada, mis on avaliku sektori asutus.
Triinu Sillamaa ütles, et tarbija ei peagi seda teadma, vaid tema näeb märki, mis on toote
peal. Direktiivi eesmärk on, et tarbija ei saaks petetud. Kui tootele on pandud teatud märk
peale, siis selle märgi tähendus peab olema selge ja ei või olla tarbijale eksitav.
7
Marek Reinaas sõnas, et selle ME mõte on, et märke ei anna välja ainult haldusorganid, vaid
seda võib teha ka avaliku sektori asutus. Soovitakse täpsustada, et märke võivad ka teised
asutused välja anda.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Teha eelnõus järgmised muudatused:
2.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 15, muutes vastavalt järgmise punkti numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„15) seadust täiendatakse §-ga 772 järgmises sõnastuses:
„§ 772. Parandusmärke kasutamine kaupade ja pakendite puhul
Kaupade ja pakendite puhul, mis on toodetud enne 2026. aasta 27. septembrit, võib tootja või
kaupleja käesoleva seaduse § 16 lõike 4 punktides 4 ja 5 või sama paragrahvi lõike 8
punktides 31, 41–43, 101 ja 29–31 sätestatud nõuete täitmiseks kasutada ühe aasta jooksul
alates 2026. aasta 27. septembrist selgelt arusaadavat ja tarbijale üheselt mõistetavat
parandusmärget, tingimusel et see ei ole eksitav.“;“.
Selgitus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/825 tehtavad muudatused
jõustuvad 27. septembril 2026. aastal. Alates sellest kuupäevast peavad kauplejad ja tootjad
tagama, et nende poolt tarbijatele esitatavad keskkonnaalased väited ja kestlikkusmärgised
vastavad direktiivist tulenevatele uutele nõuetele ning see kehtib ka juba olemasolevate
kaupade ja pakendite puhul. See tähendab, et nõuded ei kohaldu üksnes uutele kaupadele ja
pakenditele, vaid ka nendele, mis on toodetud (näiteks olemas ladudes) direktiivi jõustumise
ajaks, s.t 27. septembriks 2026.
Juhul kui tootja või kaupleja tuvastab, et kauba pakendil esitatud keskkonnaalased väited või
kestlikkusmärgised ei vasta uutele nõuetele, on neil võimalik rakendada praktilisi meetmeid
nõuetele vastavuse tagamiseks. Eelnev tähendab, et tootja või kaupleja võib katta või
parandada nõuetele mittevastavaid väiteid kleebiste abil või lisada müügikohas kaupade
juurde täiendavat selgitavat teavet. Sellised meetmed võimaldavad vältida olemasolevate
kaupade kohest kõrvaldamist turult, tagades samal ajal tarbijatele õige ja mitteeksitava teabe.
Kehtib senine praktika, et nõuetele vastavuse eest vastutab see, kes on konkreetse väite või
märgise kaubale või pakendile pannud ning enamasti on nendeks tootjad. Jaemüüjatel puudub
üldjuhul (v.a omamärgisekaubad) otsustusõigus müüdavate kaupade koostiste ja esitlusviisi,
sh pakendikujunduse üle. Eestis teostab järelevalvet selle üle, kas direktiivi jõustumise ajaks
toodetud kaupadel ja/või pakenditel esitatud väited ja kestlikkusmärgised vastavad nõuetele,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). TTJA hindab järelevalve tegemisel
proportsionaalsust ning rikkumise ulatust, samuti on neil kaalutlusõigus rikkumiste
menetlemisel. Kõiki võimalikke rikkumisi hinnatakse juhtumipõhiselt. TTJA peab menetluse
käigus ja otsuse tegemisel arvesse võtma ka seda, milliseid samme on ettevõtja astunud
rikkumise kõrvaldamiseks, s.t kas näiteks uued pakendid on tellitud uutele nõuetele vastava
märgistusega ning seda peab vajadusel olema suuteline ka TTJA-le tõendama. TTJA eesmärk
ei ole trahvide määramine, vaid tarbijate eksitamise vältimine, õiglase konkurentsi tagamine
ning aus kommunikatsioon.
2.2. Muuta eelnõu § 3 tekstiosa ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–8 ning 15 ja 16 jõustuvad 2026. aasta 27. septembril.“.
Selgitus: Seoses eelnõusse rakendussätte lisamisega (eelnõu § 1 täiendamine punktiga 15,
millega lisatakse tarbijakaitseseadusse § 772) on vajalik ette näha selle sätte jõustumine
samal ajal nende sätetega, mille suhtes erand kehtestatakse. Kuna TKS § 772 on olemuselt
8
üleminekusäte, mis võimaldab ajutiselt kohandada § 16 lõikes 4 ja lõikes 8 sätestatud nõuete
täitmist, peab see jõustuma samal ajal nimetatud sätetega, s.o 2026. aasta 27. septembril. Lisaks tuleb arvestada eelnõu numeratsiooni muudatustega, mistõttu tuleb jõustumissättes
viidata ka § 1 punktile 16.
Majanduskomisjon(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek)
Urve Tiidus palus näidet toodetest, mille puhul nähakse ette võimalik üheaastane
üleminekuaeg.
Triinu Sillamaa lausus, et seda on keeruline välja tuua. Selles osas peaks konkreetse märgise
või toote kohta läbi viima menetluse, et kas selle taga on ettevõtte enda sertifitseerimistöö või
on väite osas olemas tõendusmaterjalid, et väide vastab nõuetele. Üldiselt saab märgiste osas
näitena välja tuua Euroopa ökomärgised, mis on kestlikkusmärgised ja neil on loomulikult
olemas sertifitseerimissüsteemid. Küll aga üritatakse direktiiviga turult kaotada sellised
märgised, mis on seotud rohepesuga.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise
seaduse eelnõu (812 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas, et 812 SE esimene lugemine toimus 25. märtsil 2026. aastal.
Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised
komisjonid ME-sid ei esitanud. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Riigikogus mitmeid
huvirühmi. Huvirühmad eelnõu kohta arvamusi ei esitanud. Oma ettepanekud eelnõule esitas
eelnõu algataja esindaja Kliimaministeerium.
Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Muuta eelnõu punktis 1 sisalduvaenergiamajanduse korralduse seaduse § 3216 (uue
numeratsiooni kohaselt § 3223) lõiked 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:
„(1) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 artikli 20
lõike 1 tähenduses tunnuskoodide registreerimise organisatsioon, mis annab laadimis- ja
tankimispunktide käitajatele ja liikuvusteenuse osutajatele kordumatuid tunnuskoode ja
haldab neid.
(2) Laadimis- ja tankimispunktide käitaja ja liikuvusteenuse osutaja esitavad kordumatu
tunnuskoodi saamiseks Transpordiameti veebilehe kaudu taotluse.“.
9
Selgitus: Muudatusega täpsustatakse alternatiivkütuste taristu käitajate ja liikuvusteenuse
osutajate tunnuskoodide ja nende taotlemist reguleeriva sätte kohaldamisala, asendades
lõigetes 1 ja 2 sõnad „laadimispunktide käitajad“ sõnadega „laadimis- ja tankimispunktide
käitajad“. Tankimispunktide käitajad olid vastavate lõigete sõnastusest ekslikult välja jäänud,
kuigi ka neile peab olema võimalik anda tunnuskoode. Vastav eesmärk oli kajastatud ka
eelnõu seletuskirjas. Lisaks asendatakse lõikes 2 sõna „koduleht“ sõnaga „veebileht“, et
ühtlustada terminikasutust energiamajanduse korralduse seaduses.
Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2. Muuta eelnõu punktis 1 sisalduv energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 (uue
numeratsiooni kohaselt § 3223) lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Transpordiamet vaatab tunnuskoodi taotluse läbi ja väljastab tunnuskoodi 15 tööpäeva
jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates , kui soovitud tunnuskood vastab
tunnuskoodi vorminõuetele ega ole juba kasutusel.“.
Selgitus: Muudatusega muudetakse tunnuskoodi taotlemisi tingimusi. Eelnõust jäetakse välja
nõue, mille kohaselt oli tunnuskoodi väljastamise eelduseks taotleja registreerimine Eesti
äriregistris. Selline nõue võib piirata teises liikmesriigis asutatud ettevõtja võimalust Eestis
teenust osutada ning kujutada endast teenuste osutamise vabaduse piirangut Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 56 tähenduses. Sama eesmärki on võimalik saavutada oluliselt
vähem piiravate meetmetega. Lõike uue sõnastuse kohaselt kontrollib Transpordiamet
taotluse läbivaatamisel eelkõige seda, kas soovitud tunnuskood vastab tunnuskoodi
vorminõuetele ning ega sama tunnuskood ei ole juba kasutusel. Tunnuskoodi väljastamise
eesmärk on tagada laadimis- või tankimispunkti käitaja või liikuvusteenuse osutaja üheselt
tuvastatav tähistamine andmevahetuses. Kui taotluses puuduvad nõutud andmed või soovitud
tunnuskood ei vasta vorminõuetele või on juba kasutusel, annab Transpordiamet taotlejale
võimaluse puudus kõrvaldada või esitada uus tunnuskoodi ettepanek.
Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3. Muuta eelnõu punktis 2 sisalduv energiamajanduse korralduse seaduse § 384 (uues
numeratsioonis § 387) tekstiosa ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 3223 lõikes 2 nimetatud taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul
käesoleva sätte jõustumisest arvates.”.
Selgitus: Muudatusega asendatakse viide käesolevale seadusele viitega käesolevale sättele.
See on täpsem ja korrektsem, kuna laadimis- ja tankimispunktide käitaja ning liikuvusteenuse
osutaja taotluse esitamise kolmekuulist tähtaega tuleb arvestada vastava sätte jõustumisest,
mitte kogu seaduse jõustumisest.
Samuti tehakse tehniline parandus sättes viidatud paragrahvi numeratsioonis. Eelnõus
olevate sätete numeratsiooni muutmine on tingitud energiamajanduse korralduse seaduses
pärast seaduseelnõu Riigikogule esitamist tehtud muudatustest.
Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
10
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
4. Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu (781 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et 781 SE esimene lugemine Riigikogu täiskogus
toimus 10. veebruaril 2026. aastal. Eelnõu menetlusest Riigikogus teavitati huvirühmasid.
Arvamused on esitanud Konkurentsiamet, AS Eesti Post ning Eesti Meediaettevõtete Liit
(Meediaettevõtete Liit). Eelnõu algataja esindajana esitas eelnõule muudatusettepanekud
(ME) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Riigikogust on laekunud eelnõule üks ME
Isamaa fraktsioonilt. Oma seisukohad eelnõule esitatud ettepanekutele ja arvamustele esitas
juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Ministeerium esitas eelnõule ka täiendavad ettepanekud. 7. mail toimus majanduskomisjoni
kaasamisistung. Pikalt on toimunud arutelu seoses ajalehtede kojuveoga, mille osas saab
ministeerium käesoleval istungil samuti kommentaari anda.
Sigrid Soomlais lausus, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt on kokku pandud
täiendavad ME-d, mille regionaal- ja põllumajandusminister on Riigikogule edastanud. Need
seisnevad peamiselt kahes teemas. Üks on perioodika kojukanne, mille osas oli
valitsuskabinetis veel eraldi arutelu, kuna esialgses eelnõu versioonis perioodika kojukande
osas põhimõttelisi muudatusi ei olnud. Meediaettevõtete Liit tegi pöördumisi ja oli mitmeid
arutelusid, kus tuli välja soov saada järgnevateks aastateks rohkem kindlust perioodika
kojukande tuleviku osas. Selle tulemusena lisati ME, kus valitsus otsustas lisada perioodika
universaalse postiteenuse (UPT) osaks. Praeguses eelnõus ja hetkel kehtivas seaduses on
perioodika lisateenus, mida peab täiendavalt osutama UPT osutaja, aga uue ettepaneku järgi
oleks see UPT osa. See tähendab, et nii hinda kui ka kojukande tingimusi reguleeritakse eraldi
ministri määrusega. Eelnõu sisaldab ettepanekut, et UPT osaks saaks perioodika kojukanne
hetkest, kui praegu kehtivad lepingud Omniva ja meediamajade vahel lõppevad ehk alates
2028. aastast. See pakub tulevikuks kindlama vaate ja annab võimaluse valdkonda paremini
reguleerida. Teine muudatus eelnõust puudutab postiindekseid. Lisatud on teatud sätted, mis
reguleerivad seda, et kui UPT osutaja peaks muutuma, siis ta on kohustatud indeksid või
andmebaasi üle andma uuele teenuse osutajale. Hetkel postiseadus indekseid ei reguleeri.
Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Teha eelnõus järgmised muudatused:
11
1.1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 14 muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja
sõnastada see järgmiselt:
„14) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) perioodilise väljaande edastamine.“;
Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on tagada perioodiliste väljaannete kojukande
käsitlemine universaalse postiteenuse osana ning luua selleks vajalik õiguslik raamistik
postiseaduses (PostiS). Muudatustega täiendatakse universaalse postiteenuse sisu
perioodilise väljaande edastamise teenusega. PostiS § 5 lõike 2 täiendamine punktiga 3
võimaldab käsitada perioodilise väljaande edastamist universaalse postiteenusena. Muudatus
lähtub 28.05.2026. a valitsuskabineti suunistest ning avalikust huvist tagada ajakirjanduse
paberväljaannete kättesaadavus kogu Eesti territooriumil, sealhulgas hajaasustusega
piirkondades. Muudatus toetab põhiseaduslikku eesmärki informatsiooni saada ja levitada.
Universaalse postiteenuse raamistik tagab teenuse järjepidevuse, territoriaalse
kättesaadavuse ning läbipaistva hinnakujunduse.
1.2.Täiendada eelnõu § 1 punktiga 32 (uues numeratsioonis punkt 36) muutes järgnevate
punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt:
„36) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) perioodilise väljaande edastamine, välja arvatud universaalse postiteenuse osutaja poolt
osutatav perioodilise väljaande edastamine;“
1.3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 46 (uues numeratsioonis punkt 50) muutes järgnevate
punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt:
„50) paragrahvi 36¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle
Eesti menetlusdokumente.“;
Selgitus: Muudatusettepanekuga 1.2 täiendatakse universaalse postiteenuse sisu perioodilise
väljaande edastamise teenusega. PostiS § 21 lõike 1 punkti 3 muutmise eesmärk on viia
majandustegevusteate esitamise kohustus kooskõlla perioodilise väljaande edastamise
käsitlemisega universaalse postiteenusena. Muudatuse kohaselt peab majandustegevusteate
esitama perioodilise väljaande edastamise teenuse osutaja üksnes juhul, kui teenust ei osuta
universaalse postiteenuse osutaja. Muudatusega välditakse põhjendamatut halduskoormust
universaalse postiteenuse osutajale, kelle tegevus allub juba PostiS-st tulenevale universaalse
postiteenuse regulatsioonile. Samal ajal säilib majandustegevusteate esitamise kohustus
teistele ettevõtjatele, kes osutavad perioodilise väljaande edastamise teenust väljaspool
universaalse postiteenuse raamistikku.
PostiS § 36¹ lõike 1 (ME nr 1.3) muutmise eesmärk on viia säte kooskõlla muudatusega, mille
kohaselt perioodilise väljaande edastamine arvatakse universaalse postiteenuse koosseisu.
Muudatuse tulemusel jäetakse sättest välja universaalse postiteenuse osutaja kohustus
edastada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti perioodilisi väljaandeid, kuna vastav kohustus
tuleneb edaspidi vahetult universaalse postiteenuse regulatsioonist. PostSi jääb universaalse
postiteenuse osutaja kohustus edastada menetlusdokumente üle Eesti oma postivõrgu
vahendusel.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Urmas Reinsalu lausus, et ministeeriumi esindaja tõi välja, et minister kehtestab
kandenõuded, kuid hinnastamisnõuetes jääb kehtima üldine UPT hinnastamine.
Meediaettevõtete Liit koos Omnivaga on esitanud oma kalkulatsiooni nelja aasta kulutuse
12
vaates. Kõneleja uuris, millisena hinda prognoositakse ja kas nähakse ette, et riik hakkab seda
täiendavalt doteerima või see kujuneb välja tegeliku hinna põhiselt.
Taavi Kurvits ütles, et perioodika läheb UPT alla. See tähendab, et ka hinnastamine toimub
vastavalt sellele ehk Konkurentsiamet kooskõlastab ja minister kehtestab hinna määrusega.
Ühtlasi on võimalus, kui riigieelarves seda ette nähakse, kojukande hinda täiendavalt
doteerida, et hind oleks vastuvõetavam meediamajadele ja ka klientidele. Lõplik hind selgub
2028. aasta lõpus, kui lepingud on läbi saamas, sest kojukande hind on seotud
kandepäevadega, töötajate töötasuga, samuti väljaannete arvuga. Eestis on aastas u 11% mahu
langust. Hetkel ei ole võimalik öelda, mis on kulupõhine hind. Praegu käitutakse nende
prognooside kohaselt, mida Meediaettevõtete Liit ja Omniva koostöös on ministeeriumile
esitanud.
Sigrid Soomlais lisas, et hinna kooskõlastab Konkurentsiamet metoodika alusel, mis
osapooltega koostöös välja töötatakse.
Urmas Reinsalu lausus, et keegi ei kahtlegi selles, et paberilehtede kanne on tööjõukulude
mõttes suhteliselt kallis ja ilmselt kasvava ühikukuluga, eriti veel inimeste asustust ja selle
muutumist arvestades. Eelnevalt toodi välja, et lõplik hind on teada 2028. aastast. Samas
mingisugune informatsioon peab otsuse langetamiseks olemas olema. Kevadistes
valitsuskabineti memodes kalkulatsiooni tõesti ei olnud. Hiljem on Omniva kalkulatsiooni
esitanud. Kui panna kokku riigieelarve dotatsioon ja Omniva enda ristsubsideerimine, siis see
teeb 4 aasta peale 16 mln eurot. Kõneleja uuris, milline hinnatase turupõhisena välja kujuneb,
lisaks milline on mõistlik kapitalitootlus riigile või uuele omanikule. Ministeeriumi
ettepaneku kohaselt ei tohi kandeperioodil 2026/2027 tasu suurus suureneda korraga rohkem
kui 50%.
Taavi Kurvits ütles, et eelnõus käsitletud 2026/2027 50%-ine piirang on UPT-le, mis on
ainult kirjad ja pakid. Praeguse eelnõu ME-de kohaselt liigitub perioodika UPT alla alates
2028. aasta 1. novembrist. Põhjendatud tasu ja Konkurentsiameti metoodika hakkab
kohalduma 2028. aasta novembrist. Senimaani kehtivad edasi praegused lepingud
meediamajade ja Omniva vahel ning rahastamine toimub praegusel kujul.
Urmas Reinsalu uuris, milline on ministeeriumi analüütiline tunnetust sellest perioodist
edasi, võttes aluseks Omniva kalkulatsioonid. Kõneleja küsis, kas valitsuse plaan on järgmise
riigi eelarvestrateegia perioodil hakata seda otse doteerima või seda ei plaanita teha. U.
Reinsalu sõnas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab taotlused riigi
eelarvestrateegia koostamiseks ning uuris, milline summa ajalehtede kojukandeks järgmiseks
neljaks aastaks on prognoositud.
Sigrid Soomlais ütles, et hetkel prognoosidesse eraldiseisvalt perioodikast tulenevat mõju
juurde pandud ei ole. Ministeerium on UPT vaates arvestanud hinna turupõhisemaks
liikumisega ja on perioodika osas vastavalt nt kütuse kallinemisele arvestanud juurde ka
täiendavat vajadust riigi dotatsiooniks. Hetkel kõneleja numbrit koheselt välja ei toonud.
Ühtlasi, kuna perioodika liitub UPT alla ka hiljem, siis on hetkel keeruline öelda, mis saab
olema kojukande täpne hind. Hind oleneb mitmetest asjaoludest, mh millised on 2028. aastal
13
kütusehinnad ja tööjõukulud. Hetkel on Omniva ja meediamajad ise kalkuleerinud, et täiendav
dotatsioonivajadus võiks olla kuni 4 mln eurot aastas.
Urmas Reinsalu lausus, et oluline oleks aru saada, mida muudatus rahalises perspektiivis
kaasa toob. Ühtlasi on mitmeid valikuid ehk et kui on nelja-aastane riigi eelarvestrateegia, siis
kas valitsuse kavatsus on hakata riigi poolt doteerima või mitte, et säilitada praegune
kandehinna tase või viia olukord hoopis turupõhiseks. See on poliitikavalik ja tegutseda võib
mõlemas suunas. Kui praegu sellele süsteemile liigutakse, siis peab aru saama, mis selle
tulemusena juhtub. Teadmatus tekitab nõutust.
Sigrid Soomlais sõnas, et ka seni on riik doteerinud maapiirkonnas perioodika kojukannet,
kuna see on regionaalpoliitiliselt väga oluline teenus. Ka teised riigid kasutavad sama
praktikat. Põhimõtet, et teatud turutõrke piirkondades nt doteerida riigi poolt antud
regionaalpoliitiliselt olulist teenust, valitsuskabinetis ei muudetud. See põhimõte jätkub hetkel
ka eelnõu muudatuste valguses.
Urmas Reinsalu ütles, et ehkki põhimõte jätkub, siis kui aga hinnastamise loogika puhul
minnakse üle teistsugusele filosoofiale, siis ju hinnastamisel põhimõte muutub. Kõneleja
küsis, kas riik hakkab tulevikus hüvitama hinnavahe või nn delta, mis tekib Omniva teenuste
viimisest turupõhisele hinnatasemele võimaliku erastamise kontekstis.
Sigrid Soomlais lausus, et praegu katavad hinda samamoodi mitu osapoolt ehk inimene, riik
ja hetkel osaliselt ka Omniva. Proportsioonide kujunemine tulevikus selgub siis, kui on
mindud turupõhisele hinnastamisele. Siis selgub ka vajadus, kui palju proportsionaalselt on
vahe vaja katta. Seejärel saab täpsemalt teha vajalikud otsused, vastavalt riigieelarve
võimalustele.
Kristina Šmigun-Vähi palus täpsustada, kas ta sai õigesti aru, et kui toimub erastamine, siis
kõik kohustused lähevad üle sellele ettevõtjale, kes erastab ning riik ei tee sealjuures enam
midagi.
Sigrid Soomlais sõnas, et kõik kohustused, mis on hetkel kehtivast seadusest ja lepingutest
tulenevalt Omnival, need lähevad üle sellele, kes potentsiaalselt ettevõtte erastab. Riigi
dotatsiooni näol on tegemist riigi eraldiseisva regionaalpoliitilise otsusega toetada
maapiirkondades perioodika kojukannet ja seda põhimõtet Vabariigi Valitsus ei muutnud.
Urve Tiidus palus Urmas Reinsalus oma küsimust täpsustada ja uuris, kas teda paneb
muretsema see, kas riik jätkab maapiirkondades kojukannet.
Tõnis Mölder sõnas, et küsimus on tegelikult väga lihtne. Hetkel on Omniva päris suurel
hulgal oma eelarvest doteerinud. Omniva juht on tõdenud, et nad on teinud kahjumlikke
otsuseid ja doteerinud teatud tegevusi. Kui ettevõte erastatakse, siis on selge, et eraettevõtja ei
hakka kunagi doteerima. See tähendab, et riigi dotatsioon tuleb tõsta turupõhisele
mehhanismile. Nüüd on küsimus, kas sellega on eelarvestrateegias arvestatud või mitte.
Seadusesse pannakse justkui sisse, et sellega arvestatakse, aga vahendeid ei pruugi selleks
olla.
14
Urmas Reinsalu ütles, et soovib saada selgust, mis edasi hakkab juhtuma ja millised on
järgmise nelja aasta jooksul võimalikud püsikulud ning mida see kaasa toob. Ühtlasi uuris
kõneleja seoses ajalehtede kojukandega, et kui valitsus taotleb, et perioodika määramine
antakse ministri tasemele, siis mitu päeva nädalas kanne toimub ehk kas senisel seaduses
sätestatud tasemel või muul tasemel.
Taavi Kurvits lausus, et teemat saab käsitleda ME-de nr 4 ja 5 juures.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urmas Reinsalu, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
2. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 31 ja 32 (uues numeratsioonis punktid 33 ja 34),
muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada need järgmiselt:
„33) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemisel korraldab
Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud avaliku konkursi selliselt, et võitja
selguks vähemalt 180 päeva enne nimetatud tegevusloa kehtivusaja lõppu.“;
34)paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: Kehtiva PostiS § 18 kohaselt peab Konkurentsiamet korraldama konkursi selliselt,
et universaalse postiteenuse osutaja leidmiseks tehtav avalik konkurss kuulutataks välja
vähemalt 180 päeva enne nimetatud tegevusloa kehtivusaja lõppu. See võib tekitada olukorra,
kus teenuse osutajale jääb konkursi võitmisest teada saamise ning teenuse osutamise
kohustuse alguse vahele minimaalne aeg. Liiga vähene aeg ettevalmistuseks võib tekitada
probleeme teenuse alustamisega. Piisav aeg konkursi tulemuste selgumise ja teenuse
osutamise alustamise vahel on eriti oluline olukorras, kui teenuse osutaja peaks vahetuma
ning teenuse osutaja ei ole varasemalt universaalse postiteenuse osutamise kohustust
omanud. Muudatusettepanek annab kindluse, et konkursi võitjal on piisav aeg enda tegevuse
vastavaks seadmisel ning tegevusloa tingimuste läbi rääkimiseks Konkurentsiametiga.
PostiS § 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Muudatusettepanek on seotud PostiS §-des 10 ja
18 tehtavate muudatustega ning kehtiva PostiS §-s 6 sätestatuga.
Kehtiva PostiS § 20 lõike 2 järgi esitab tegevusluba omav postiteenuse osutaja
Konkurentsiametile taotluse uue tegevusloa saamiseks vähemalt 60 päeva enne tegevusloa
kehtivusaja lõppemist. Kuna eelnõuga kavandatakse muudatused PostiS §-s 10, mille kohaselt
jääb tegevusloa kohustus ainult universaalse postiteenuse osutamiseks ning teiste
postiteenuste puhul asendub loakohustus teatamiskohustusega, siis tuleb PostiS § 20 lõige 2
kehtetuks tunnistada, kuna see ei kohaldu universaalse postiteenuse osutajale.
Universaalse postiteenuse osutamisega seotud tegevusloa lõppemisele ja konkursi
korraldamisele kohalduvad erisätted (PostiS § 18). Universaalse postiteenuse osutaja
määramise kord sisaldub kehtiva PostiS §-s 6. Selle kohaselt väljastab Konkurentsiamet
avaliku konkursi võitnud isikule universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa. Konkurss
tuleb läbi viia selliselt, et võitja selguks juba 180 päeva enne kehtiva tegevusloa lõppemist.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
15
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 7: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas Reinsalu; erapooletuid 0).
3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 17 (uues numeratsioonis punkt 18) muutes järgnevate
punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt:
„18) seadust täiendatakse §-ga 63 järgmises sõnastuses:
„§ 6³. Postiindeksite süsteemi üleandmine universaalse postiteenuse osutaja vahetumise
korral
(1) Kui universaalse postiteenuse osutajaks määratakse uus ettevõtja, on senine universaalse
postiteenuse osutaja kohustatud andma uuele universaalse postiteenuse osutajale üle
postiindeksite süsteemi ning selle toimimiseks vajalikud andmed, dokumendid ja muu teabe.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üleandmine peab toimuma viisil ja ulatuses, mis
võimaldab tagada postiindeksite süsteemi katkematu toimimise ning universaalse postiteenuse
järjepideva osutamise.
(3) Postiindeksite süsteem ning selle toimimiseks vajalikud andmed, dokumendid ja muu
teave antakse üle hiljemalt universaalse postiteenuse osutaja vahetumise päevaks.”;
Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on tagada postiindeksite süsteemi järjepidevus ka
olukorras, kus universaalse postiteenuse osutaja peaks avaliku konkursi tulemusena
vahetuma. Muudatusega luuakse õiguslikud alused, mis reguleerivad postiindeksite süsteemi
ning nendega seotud vajalike andmete ja dokumentide üleandmine uuele universaalse
postiteenuse osutajale.
Postiindeksite ehk sihtnumbrite andmebaasi haldab AS Eesti Post, kes otsustab ka uute
sihtnumbrite loomise üle. Sihtnumbrite kasutamise õiguslikuks aluseks on PostiS § 27 lg 2 p 3
ja universaalse postiteenuse tüüptingimused
(https://www.omniva.ee/wpcontent/uploads/sites/7/2024/12/universaalse-postiteenuse-tuuptin
gimused-2024-est.pdf ).
PostiSi järgi kehtivad tüüptingimused postiteenuse osutamisel postiteenuse kasutajale ja
universaalse postiteenuse osutaja esitab tüüptingimustes postiaadressi kohustuslikud osad.
Tüüptingimuste punkti 1.9 kohaselt kantakse saaja ja saatja aadressandmed postisaadetisele
järgmiselt: − saaja nimi (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi); −
tänav, maja- ja korterinumber, väljaspool linnu, aleveid ja alevikke talu nimi; − küla ja valla
nimi; − sihtnumber (kirjutatakse viimasele reale enne linna või maakonna nimetust); − linn
või maakond; − riik (kantakse postisaadetisele vaid rahvusvaheliste postisaadetiste puhul,
riigi nimetus kirjutatakse trükitähtedega inglise keeles). Alates 2017 on sihtnumber ka osa
ametlikust aadressiandmete süsteemist
(https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021032?leiaKehtiv ).
Paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb üleandmine korraldada viisil, mis tagab postiindeksite
süsteemi katkematu toimimise ning universaalse postiteenuse järjepideva osutamise.
Lõikes 3 sätestatakse üleandmise tähtaeg. Postiindeksite süsteem ning selle toimimiseks
vajalikud andmed, dokumendid ja muu teave tuleb üle anda hiljemalt universaalse
postiteenuse osutaja vahetumise päevaks. Sellega tagatakse, et universaalse postiteenuse
osutaja vahetumine ei põhjusta katkestusi postiindeksite kasutamisel ega universaalse
postiteenuse osutamisel.
16
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Tõnis Mölder küsis, miks postiindeksite andmebaasi riigile ei jäeta ja kas seda varianti
kaaluti.
Taavi Kurvits ütles, et seda väga põhjalikult ei kaalutud. Kõneleja tõi välja Taani näite, kus
on palju ülesandeid antud n-ö regulaatorile hallata, nt postkastidele seatud nõuete
kontrollimine. Mõeldi, kas andmebaasi võiks anda riigiasutustele, kuid leiti, et postiindeksite
süsteem on veidi minevikku jäänud, sest kui vaadata nt posti käsitlemist, siis hetkel räägitakse
pigem telefoninumbritest ja kodustest aadressitest, mitte niivõrd postiindeksitest, mis on
seotud regiooniga.
Mario Kadastik lausus, et suuremas osas maailmast ei saa kauba tarne hinda teada enne, kui
sisestatud on postiindeks.
Sigrid Soomlais sõnas, et veel üks põhjus, miks andmebaasi riigile ülevõtmist ei kaalutud, on
halduskoormuse aspekt ja et oli väga vähe aega rääkida läbi erinevate ametkondadega
võimekusest ja ressursivajadusest. Ka skeem, et panna kohustus andmebaas üle anda ja
säilitada, peaks tagama jätkusuutlikkuse.
Marek Reinaas küsis, kas Omniva käest on uuritud, kui palju neil halduskoormust seoses
postiindeksitega toimetamisega oli.
Sigrid Soomlais ütles, et ressursi teemat Omniva ei avanud, küll aga viitasid nad korduvalt
sellele, et praktikas on Eesti postiindeksite süsteem pigem vähe kasutatud. Pigem kasutatakse
telefoninumbrit ja aadressi. Omniva poolt vaadates ei olnud tegemist võtmeteemaga
seadusemuudatuse valguses. Rahvusvahelises vaates on postiindeksite teema loomulikult
oluline ja ei öelda, et postiindeksit ei ole vaja kirja või paki saatmisel. Seetõttu ei olnud
läbirääkimisi erinevate administratsioonidega, kes selle andmebaasi üle võtaks, haldama
hakkaks ja vastutaks ka andemete õigsuse jms eest.
Urmas Reinsalu lausus, et eelnevalt toodi välja, et erinevate asutustega läbirääkimiseks jäi
vähe aega ja uuris, millest eelnõu puhul ajaline surve tuleneb. Lisaks, indeksite süsteem peaks
olema riigi inimeste elukohaandmete või juriidiliste isikute asukohaandmete tsoneerimine.
Tegelikult UPT põhiline skelett seisneb kogu andmebaasis, mis on seotud aadresside ja
kontaktidega. Kõneleja uuris, kas see antakse samuti üle eelmiselt osutajalt uuele ehk kas kõik
andmebaasid antakse üle. Hetkel on kõne all ainult indeksisüsteem.
Sigrid Soomlais vastas, et see tuleb Omnivaga üle täpsustada.
Urmas Reinsalu sõnas, et samas on UPT-d võimatu pakkuda, kui ei ole andmebaasi.
Valdo Randpere ütles, et lõikes 1 on välja toodud, et UPT osutajale tuleb üle anda
postiindeksite süsteem ning selle toimimiseks vajalikud andmed, dokumendid ja muu teave.
17
Urmas Reinsalu lausus, et võib oletada, et see on nii mõeldud. Küll aga peaks see sellisel
juhul olema sõnastatud nii, et UPT osutajal on kohustus pidada uute aadresside puhul
indeksisüsteemi. Tegelik küsimus on, kellel tekib Eestis indeksisüsteemi pidamise kohustus.
Teine teema on, et mitte indeksisüsteemi ei anta üle, vaid tegelikult antakse uuele UPT
osutajale kogu andmepank üle. Ühtlasi ei kujuta kõneleja ette, millises ulatuses andmepank
on, kuid see tuleks selgelt raamistada. Praeguses sõnastuses ei ole see selge.
Mario Kadastik lausus, et sättes tagatakse süsteemi üle andmine, mis aga ei vasta
küsimusele, et kui indeksid antakse uuele asutusele kaasa, siis kes tagab, et süsteem
normaalselt edasi töötaks. Register peaks jääma riigile ja seda ei peaks kaasa andma. Kõneleja
ettepanek on see nt Maa- ja Ruumiametile (MaRu) anda. Oluline on läbi mõelda, kes tagab, et
süsteem toimib, seda uuendatakse, see on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega jne. Seda
teemat ME ei kajasta, vaid kõne all on ainult postiindeksite süsteemi üleandmine.
Sigrid Soomlais sõnas, et aadresside haldamisega tegeleb tõesti MaRu. Praeguseni on
Omniva saadetisteks vajalikke andmeid korrektselt hallanud ja töödelnud, sest pakutakse
UPT-d ja see on teenuse osutamiseks vajalik. Kui muudatuse kohaselt tuleb tagada andmete
üleandmine, ei ole põhjust muretseda, et andmed ära kaovad või neid käideldakse hooletult,
kui tegemist on UPT osutamiseks vajalike andmetega. Võib olla saaks ME-d teatud osas veel
täpsustada.
Urve Tiidus lausus, et postiindeksid kujunevad teatud geograafiliste andmete põhjal seotult
MaRu-ga ja ei teki iseenesest.
Mario Kadastik küsis, et kui MaRu juba teemaga suurel määral tegeleb, siis miks nad ei
võiks postiindeksite süsteemi hallata ja miks see peab eraettevõttele kaasa minema.
Sigrid Soomlais lausus, et eelnimetatud küsimus on mõistlik, kuid samas võiks ka küsida, et
miks postiindeksite haldusest peab saama eraldi MaRu ülesanne, kui see on praeguseni
aastakümneid teistpidi toiminud.
Eve-Ly Kübard tundis huvi, kas vastus ei võiks osaliselt olla seal, et Eesti on Ülemaailmse
Postiliidu liige, konventsioonid on Eestile kohustuslikud, Eesti peab pakkuma UPT-d ja UPT
osutaja kohustus on süsteeme hallata. Kõneleja küsis, kas rahvusvaheline õigus ei paku teema
osas selgust.
Taavi Kurvits lausus, et Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kohaselt peab UPT osutaja
tagama selle, et ta on suuteline teenust osutama. Selleks on postiindeksite süsteem ja ka
laiemalt aadressiandmete õigsuse tagamine saadetistel. Kõneleja teadmise kohaselt Omniva
ise ei halda inimeste andmeid, vaid toimetab saadetisi sinna, kus on saadetisele peale märgitud
aadress. Andmeid samuti ei koguta. Seega, kui keegi teine tuleb UPT hankele, siis ta peab
olema valmis ka kõikidele Ülemaailmse Postiliidu nõuetele vastama, et ta oleks suuteline
teenust pakkuma. Konkurentsiamet peab seda hanke tegemisel kontrollima. Kui Omniva
erastatakse, siis uus omanik peab tagama, et teenuse osutamine säiliks, et ettevõte oleks
jätkuvalt kooskõlas kõikide siseriiklike ja ka rahvusvaheliste kokkulepetega, selleks, et
teenused oleksid kättesaadavad kõikidele Eesti inimestele.
18
Tõnis Mölder küsis, kas ettevõttel, kes erastades süsteemi enda valdusesse saab, tekib
võrreldes teiste turuosalistega teatud eelisõigus või mitte. Tegemist on infopangaga, mis
teatud hetkel erastamise kaudu saadakse ja selle eest makstakse riigile, kuid siis tekib
süsteemi üle monopoolne seisund. Kõneleja uuris, kas see võib teiste turuosaliste jaoks
tekitada olukorra, kus nad jäävad oluliselt kehvemasse seisu. Omniva hetkel oma
monopoolset seisundit ei kuritarvita, kuid kui ettevõte erastatakse, siis kas selles osas võib
tekkida teatav kriitiline koht.
Taavi Kurvits vastas eitavalt. Aadressiandmed, sh postiindeksid on ka hetkel avalikult
kättesaadavad ja neid haldab MaRu. Lisaks sätestab postiseadus postivõrgu kasutamise
tingimused ehk et kui keegi teine soovib kasutada UPT postivõrku, siis kuidas see on
võimalik ja mis tingimustel. Seega seisundi ärakasutamise võimalust ei ole.
Marek Reinaas uuris, mis saab, kui komisjon nt ei arvesta ME-d nr 3.
Sigrid Soomlais ütles, et kui ME-s nr 3 sisalduvat muudatust ei tule, siis postiseadus
postiindeksite süsteemi ega selle info üleandmist eraldi ei reguleeri. Kõneleja lisas, et
postiindeksite süsteem ei ole eraldiseisev avalik teenus, vaid töötab ainult koosmõjus UPT
pakkumiseks teiste vajalike andmetega nagu nt aadressid, sorteerimissüsteemid jms. Seega
tegemist on osaga UPT-st.
Urve Tiidus lausus, et territoorium on geograafiliselt väikesteks sektoriteks ära jagatud ja
postiindeks tähistab teatud sektorit, kuhu kuulub teatud arv tänavaid. Seega selles osas ei ole
tegelikult saladusi, vaid tegemist on pigem tehnilise tähistusega. Keegi ei saa tegelikult teada,
et isik selle indeksi all elab.
Marek Reinaas ütles, et probleem ei olegi niivõrd see, et keegi saaks teada, mis inimese
postiindeks on. Küsimus on pigem selles, kas mingil moel on võimalik kuritarvitada seda, kui
mõni ettevõte hakkab otsustama, mis postiindeks on ja otsustab nt et tervel Eestil on üks
postiindeks.
Mario Kadastik tõi näite, mis probleeme on teistes riikides, nt Suurbritannias,
postiindeksitega tekkinud. Kõneleja leidis, et seaduses peaks olema juures vähemalt tingimus,
et postiindeksite süsteem peab olema avalikult tasuta kättesaadav teenus vms.
Taavi Kurvits lausus, et kõneleja teadaolevalt on Suurbritannias postisüsteem Eesti omast
erinev ja postiindeks võib viia lausa konkreetse majani. Eestis on süsteem laiem ja enamasti
seotud tänava või kvartaliga. Rääkides postiindeksite süsteemi kuritarvitamise kaitsest, siis
aadressiandmete süsteemi määrusesse, mis annab aluse MaRu-le andmete avalikustamiseks ja
haldamiseks, on postiindeksid sisse kirjutatud aastast 2017. Seega need on avalikult
kättesaadavad ja võimalust, et ettevõte hakkaks süsteemi kuritarvitama ja selle eest nt raha
küsima, ei ole olemas.
Urmas Reinsalu uuris, et kui keegi ei osale konkursil, siis kuidas on teema reguleeritud.
19
Taavi Kurvits ütles, et kui keegi ei osale konkursil ehk konkurss ebaõnnestub, siis pannakse
kohustus eelmisele teenuse osutajale, kellel oli konkursi toimimise ajal tegevusluba.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, et kas sellisel juhul on eelmisel teenuse osutajal kohustus
jätkata ja millal sellest kohustusest vabanetakse.
Taavi Kurvits sõnas, et kõnealuse seaduse üks eesmärke on muuta posti regulatsioon
paindlikumaks, et tuleks teisi pakkujaid.
Urmas Reinsalu küsis, et kuidas see kohustus on tagatud.
Taavi Kurvits ütles, et kohustus on viieks aastaks, misjärel tuleb uus konkurss. See on ka
põhjus, miks seaduses on väga palju ministeeriumi ettepanekuid nõuete leevendamiseks, et
oleks paindlikum liikuda turutingimustele lähemale ning tagada sellega potentsiaalne
konkurents hankel.
Urmas Reinsalu tõi näite, et luuakse kaks eraldi õiguskeha. Üks tegeleb pakiäriga, mis on
väga kasumlik ja teine tegeleb UPT-ga, mis läheb nt 2029. aastal pankrotti. Kõneleja uuris,
mis sellises olukorras saab.
Taavi Kurvits lausus, et kuna tegemist on üldhuviteenusega, siis on majandusseadustiku
üldosa seaduses vastavad kaitsemehhanismid olemas teenuse järjepidevuse tagamiseks. On
võimalik sundida ettevõtet teenust osutama ja määrata ka sunniraha. Mehhanismid selleks, et
kaitsta ettevõtet teenust jätkuvalt osutama, on olemas.
Sigrid Soomlais ütles seoses postiindeksitega, et kuna Eestis on need avaliku
aadressisüsteemi osa, siis tegelikult ei saa tekkida olukorda, kus üks ettevõte kontrollib
ligipääsu kõikidele selle süsteemi andmetele.
Marek Reinaas lausus, et ME sõnastus vaadatakse üle ja ME-d käsitletakse uuesti komisjoni
8. juuni istungil.
Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).
4. Eelnõust jäetakse välja paragrahvi 1 punktid 46 ja 47.
Välja jäetav tekst:
“46) paragrahvi 36¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
47) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Perioodiliste väljaannete edastamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.“;”
Selgitus: Kehtiv seaduse tekst vastab meediamaastiku olukorrale ja perioodika kandepäevade
tegelikku arvu reguleerib turuolukord – näitena võib tuua paberlehtede väljaandjate otsuse
loobuda esmaspäevase lehe ilmumisest majanduslikel kaalutlustel. Seetõttu puudub vajadus
seadust selles vallas muuta.
20
Ministeeriumi selgitus, et perioodika kandepäevade viimine ministri määrusesse suurendab
paindlikust, on eksitav. Olukorras, kus turg reguleerib end ise, ei ole täiendavaid
regulatsioone vaja. Seega saab kandepäevade üle otsustamise delegeerimine seaduse tasemelt
ministri määrusesse kanda vaid eesmärki ministri soovi korral teenust ilma seadusandjat
kaasamata piirata. Arvestades meedia rolli demokraatia neljanda võimuna, pole taolise
volituse andmine ministrile õigustatud ning see vähendab põhjendamatult Riigikogu rolli.
Isamaa fraktsioon
Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 3: Aleksei Jevgrafov,
Tõnis Mölder, Urmas Reinsalu; vastu 5: Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas,
Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; erapooletuid 0).
5. Eelnõu § 1 punkt 46 (uues numeratsioonis punkt 52) muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„52) paragrahvi 36¹ lõikes 2 asendatakse sõna „kuuel“ sõnaga „viiel“;“.
Selgitus: Loobutakse perioodiliste väljaannete kojukande päevade arvu sätestamisest ministri
määrusega, vastav volitusnorm jäetakse eelnõust välja ning kojukandepäevade arv jääb
PostiS § 361 lõikesse 2 alles. Kehtivas seaduses on kojukande päevade arvuks kuus,
muudatusettepanekuga asendatakse see viiega. Ehkki seadus lubab 6 päevast kojukannet, siis
on täna osapoolte vahel kokku lepitud ja kehtivates lepingutes ka kirjas 5-päevane kojukanne.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1:
Aleksei Jevgrafov; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Urmas Reinsalu).
6. Teha eelnõus järgmised muudatused:
6.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 49 (uues numeratsioonis punkt 55) postiseaduse § 37 lõige 11 ja
sõnastada see järgmiselt:
„(1¹) Universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid _____ kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
6.2. Muuta eelnõu § 1 punktis 57 (uues numeratsioonis punkt 65) postiseaduse § 42 lõike 1
punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse
kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid _____.“.
Selgitus: Eelnõu § 1 punkti 49 kohaselt peaks valdkonna eest vastutav minister kehtestama
lisaks universaalse postiteenuse kvaliteedinõuetele ja neist lubatud eranditele ka viimaste
kontrollimise korra. Nimetatud kontrollimise korra kehtestamine ministri poolt ei ole
asjakohane, kuna vastavad nõuded on juba kehtestatud PostiS §-s 38. Muudatusettepanekuga
jäetakse eelnõu § 1 punktist 49 ja 57 välja viide kontrollimise korrale.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
21
7. Muuta eelnõu § 1 punktis 51 (uues numeratsioonis punkt 57) postiseaduse § 391 lõike 2
punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;“
Selgitus: Eelnõuga kavandatava PostiS § 391 lõikes 2 piiritletakse kriteeriumid, millel
universaalse postiteenuse põhjendatud tasu peab põhinema. Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab
põhjendatud tasu olema piisav, et muu hulgas järjepidevalt tagada „kapitalikulu katmine ehk
põhjendatud tulukus“. Sättes asendatakse sõnad „kapitalikulu katmine ehk põhjendatud
tulukus“ sõnadega „põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt“.
Konkurentsiamet on juhtinud tähelepanu, et reguleeritud hindade kujunemisel on kapitalikulu
ja põhjendatud tulukus kaks erinevat hinnakomponenti. Muudatusettepanekuga ühtlustatakse
eelnõu sõnastus teistes monopoolseid avalikke teenuseid reguleerivates eriseadustes kasutusel
oleva sõnastusega. Näiteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 50 lõike 1 punkti 5
alusel kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on
tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. Kaugkütteseaduse § 8 lõike
3 punkti 5 alusel tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud põhjendatud
tulukus. Maagaasiseaduse § 23 lõike 3 punkti 5 alusel tuleb võrguteenuste hinnad kujundada
selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Urmas Reinsalu lausus, et rääkides kapitali tootluse määrast, siis see on olnud
Konkurentsiametil erinevate teenuseliikide puhul erinev. Kõneleja uuris, milline saab olema
protsendiliselt kapitali tootluse määr erastatud postiettevõttel.
Taavi Kurvits sõnas, et see on Konkurentsiameti metoodika küsimus.
Urmas Reinsalu lausus, et see on tõesti metoodika küsimus, kuid võiks teada, millist kapitali
tootluse määra Konkurentsiamet ette kujutab. Kapitali tootluse määr annab sisendi ka lehtede
maksumusele, kirjade hinnale jne.
Taavi Kurvits ütles, et eelnõu sätestab selle, et mõistliku kasumi osa, mis annab võimaluse
ettevõttel teha vastavaid investeeringuid selleks, et säilitada teenuse tasemete säilimine, on see
siis uute sõidukite soetamine, mingite hoonete renoveerimine, mis on vajalik teenuste
säilimiseks jne. Konkurentsiamet enda kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamisel kasutab
üldiseid horisontaalseid juhendeid, mis on Euroopa Liidu üleselt kokku lepitud ja mis on
Konkurentsiameti kodulehel avalikult kättesaadavad. Seal saab vaadata metoodikat ja
arvutuskäiku.
Urmas Reinsalu lausus, et antud juhul on kõne all teenus, mis on liikuv ja võib suunduda
teise pakkuja kätte. Kõneleja uuris, kuidas sellisel juhul kapitali tootlust hakatakse arvestama.
Sigrid Soomlais sõnas, et tegemist on Konkurentsiameti määratud metoodika küsimusega ja
seda ei ole seaduse tasemel võimalik protsendina määrata.
Marek Reinaas leidis, et küsija võiks teema Konkurentsiametiga ise üle täpsustada.
22
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
8. Teha eelnõus järgmised muudatused:
8.1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 52 (uues numeratsioonis punkt 58) ja sõnastada see
järgmiselt:
„58) paragrahvi § 393 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui valdkonna eest vastutav minister jätab Konkurentsiameti kooskõlastatud põhjendatud
tasu suuruse kehtestamata, kehtestab ta põhjendatud tasu suuruse, arvestades töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära tõusu või riigieelarvest
perioodiliste väljaannete edastamise kulude katmiseks eraldatud vahendeid.”;
Selgitus: PostiS § 393 lõike 7 täiendamise eesmärk on muuta selles sätestatud mehhanismi
selliselt, et see kohalduks ka põhjendatud tasu suuruse kehtestamisel perioodilise väljaande
edastamisele. Eelnõukohase PostiS § 393 lõike 7 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav
minister juhul, kui ta jätab Konkurentsiameti kooskõlastatud põhjendatud tasu suuruse
kehtestamata, põhjendatud tasu suuruse, arvestades töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud töötasu alammäära tõusu. Perioodilise väljaande edastamise kulustruktuur ei ole
siiski otseselt ega määravas ulatuses seotud töötasu alammäära muutumisega. Teenuse hinna
kujunemist mõjutab täiendavalt ka riigipoolne rahastamine, mis on toimunud alates
1990ndatest aastatest. Omniva ja Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul võib perioodilise
väljaande edastamise jätkusuutlikkuse tagamine eeldada alates 2028. aastast riigieelarvelist
rahastamist kuni 4 mln eurot aastas. Viimastel aastatel on perioodiliste väljaannete
edastamist toetatud 1,5 mln euroga aastas. Muudatusettepaneku tulemusena on valdkonna
eest vastutaval ministril õigus kehtestada perioodilise väljaande põhjendatud tasu selliselt,
mis arvestab täiendavalt ka riigieelarves perioodilise väljaande kojukande edastamiseks
eraldatud vahendeid.
8.2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 53 (uues numeratsioonis punkt 60) ja sõnastada see
järgmiselt:
„60) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Perioodilise väljaande edastamise teenuse tulud ja kulud peavad olema universaalse
postiteenuse osutaja arvestuses muudest universaalse postiteenuse teenustest eristatavad.”;
Selgitus: Erinevalt postisaadetiste edastamisest, mis muutub täies mahus kulupõhiseks, säilib
perioodilise väljaande edastamisel eeldatavalt ka tulevikus vajadus riigi dotatsiooniks
maapiirkondades. Seepärast on oluline, et perioodilise väljaande edastamise teenuse tulud ja
kulud oleksid muudest universaalse postiteenuse teenustest selgelt eristatavad.
8.3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 61 (uues numeratsioonis punkt 69) ja sõnastada see
järgmiselt:
“69) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 ja sõnastatakse järgmiselt:
„41) ülevaadet perioodiliste väljaannete edastamise teenuse mahtudest, teenuse osutamise
muutuse dünaamikast, perioodilise väljaande väljaandjatele kohalduvast mõjust ning teenuse
kulude ja tulude arengust.”;
Selgitus: Perioodiliste väljaannete edastamisega kaasnevad eeldatavalt ka edaspidi kulud
riigieelarvele, mistõttu on nende prognoosimiseks vaja muudest universaalse postiteenuse
teenustest eristatud informatsiooni.
23
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Urmas Reinsalu lausus, et ME nr 8.1. tulemusel tekib poliitiline hind, mida määrab minister
ja tekib professionaalne, Euroopa reeglitele vastav ja hetkel mitte teadaolev, hind. Ühtlasi
uuris U. Reinsalu, kust selline ettepanek on tekkinud.
Taavi Kurvits ütles, et ettepanek on tekkinud vajadusest, et erinevad valitsused aastast 1990
on pidanud vajalikuks maapiirkonna kojukannet toetada. Lisaks, Konkurentsiametil on väga
keeruline kooskõlastada hinda olukorras, kus nad ei tea, mis on riigieelarve dotatsioon selleks
aastaks, kuna riigieelarve kinnitatakse üldjuhul aasta lõpus, aga selleks, et hind oleks teada, on
lihtsam hinda ministri poolt alandada selle dotatsiooni võrra, mis riigieelarves ette nähakse,
juhul, kui nähakse.
Urmas Reinsalu uuris, miks hinna määraja peab minister olema, mitte Konkurentsiamet. Kui
riik hakkab doteerima antud juhul meediakannet, siis vastavalt viiakse hinnakiri kapitali
tootlusega kooskõlla või alandatakse eelnevalt fikseeritud tasu. Kõneleja uuris, kuidas olukord
hakkab ministeeriumi loogikas välja nägema. Ehk et on ettevõte, kes osutab UPT-d ja kellel
on viieks aastaks leping sõlmitud ning riik annab teatud hetkel teada, kas eelarvest tuleb raha
või mitte. Kõneleja uuris, et kui leping sõlmitakse viieks aastaks, siis kuidas antakse
ettevõttele selleks perioodiks kindlustunnet. Hetkel kindlustunnet ei teki.
Taavi Kurvits sõnas, et rääkides viiest aastast, siis selle jooksul on kohustus teenust osutada.
Hinna ümbervaatamine hakkab olema ilmselt kord aastas, kui mitte tihedamalt. Kuna mahud
langevad keskmiselt 11% aastas, ühiku hind läheb kallimaks ja hinnatõus tuleb, kas
meediamajadel endal sisse võtta või kanda üle lõpptarbijatele. Hind ei ole viieks aastaks paika
pandud, vaid hakkab ilmselt, kas iga-aastaselt või poole aasta tagant käima läbi
Konkurentsiameti kooskõlastuse ja jõuab ministrile määrusega kehtestamiseks.
Urmas Reinsalu täpsustas, kas hind hakkab lehtede ja kirjade puhul iga poole aasta tagant
kallinema.
Taavi Kurvits lausus, et ei öelnud, et hind hakkab kallinema. Tegemist on Omniva ja
meediamajade prognoosiga, et vähemalt kord aastas hakatakse hinda üle vaatama.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
9. Muuta eelnõu § 1 punktis 51 (uues numeratsioonis punkt 57) postiseaduse § 393 lõiked 8
ja 9 ning sõnastada need järgmiselt:
„(8) Universaalse postiteenuse osutaja avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja
postkontorites viivitamata pärast lõikes 5 nimetatud määruse avaldamist Riigi Teatajas.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määrus, millega kehtestatakse põhjendatud tasu
suurus, hakkab kehtima 30 kalendripäeva pärast selle Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses
ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva.“
24
Selgitus: Muudatusettepanekuga sõnastatakse põhjendatud tasu kehtestamise menetluskord
selgemalt. Tekstis ei tehta sisulisi muudatusi, vaid ainult keelelised.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
10. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 61.
Väljajäetav tekst:
„61) paragrahv 53 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: Eelnõu muudatustega seoses ei ole vaja PostiS § 53 lõiget 9 kehtetuks tunnistada,
kuna tegemist on rakendussättega, mis reguleeris 2009. a tegevuslubade kehtivuse algust.
Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad eeskätt tegevuslubade kehtivuse
lõpu kuupäeva.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0;
ei hääletanud 3: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder, Urmas Reinsalu).
11. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 62 (uues numeratsioonis punkt 70), muutes järgnevate
punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: “70) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Enne 2027. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud
postiteenuse osutamiseks antud tegevusluba kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks
tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni. Postiteenuse osutaja ei pea tegevusloa
kehtivuse ajal esitama käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tegevuse alustamise teadet.“;
Selgitus: Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
jõustumisel jääb tegevusloa kohustus vaid universaalse postiteenuse osutamiseks (PostiS § 10
lg 1) ning edaspidi piisab teiste postiteenuse liikide osutamiseks majandustegevusteate
esitamisest (PostiS § 21 lg 1). Õigusselguse eesmärgil lisatakse seadusesse üleminekusäte,
mille kohaselt ei pea seaduse jõustumisel tegevusluba omavad teenuse osutajad esitama
eraldi majandustegevusteadet seni, kuni neil kehtib vastav tegevusluba PostiS § 10 lõike 1
punktis 2 ja 3 nimetatud postiteenuse osutamiseks ning nad soovivad teenuse osutamist
jätkata tegevusloaga väljastatud tüüptingimuste kohaselt. Praktikas on nimetatud tegevusload
väljastatud Konkurentsiameti poolt kahele ettevõtjal viieks aastaks. Peale nimetatud
tegevusloa lõppemist (vastavalt 2028 ja 2029 aastal), peavad teenust edasi osutada soovivad
teenuse osutajad esitama majandustegevusteate vastavalt PostiS §-le 21. Kui postiteenuse
osutaja soovib käesoleva seaduse jõustumise järgselt muuta väljastatud tegevusloaga
kinnitatud teenuse osutamise tüüptingimusi, tuleb tal esitada majandushaldusasutusele
vastavalt PostiS §-le 21 majandustegevusega alustamise teade. Väljastatud tegevusluba
kaotab siis kehtivuse.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
25
12. Muuta eelnõu § 1 punkt 62 (uues numeratsioonis punkt 71) ja sõnastada see järgmiselt:
„71) seadust täiendatakse §-dega 531 ja 532 järgmises sõnastuses:
„§ 531. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek
(1) Käesoleva seaduse § 392 lõikes 4 nimetatud metoodika töötab välja ja avalikustab
Konkurentsiamet oma veebilehel hiljemalt 2026. aasta 10. augustiks.
(2) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus põhjendatud tasu suuruse
kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile esimest korda hiljemalt 2026. aasta 10.
septembriks.
(3) Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–2027 põhjendatud tasu muutust, mis on
suurem kui pool kooskõlastamise aastale eelnenud _____ aastal kehtinud universaalse
postiteenuse tasust.
(4) Kuni käesoleva seaduse § 393 lõike 5 alusel esmakordse põhjendatud tasu suuruse
kehtestamiseni kehtib käesoleva seaduse kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud § 61 lõike
2 alusel kehtestatud universaalse postiteenuse taskukohane tasu.
§ 532. Enne 2027. aasta 1. jaanuari tekkinud universaalse postiteenuse osutamise
kohustuse täitmisega seotud kulude katmine
(1) Pärast 2027. aasta 1. jaanuari tasutakse universaalse postiteenuse makse ning esitatakse
universaalse postiteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise
taotlus ja menetletakse seda käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. jaanuari kehtinud
redaktsiooni alusel ja korras.
(2) Universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast korda hiljemalt 2027. aasta 25.
jaanuariks.
(3) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse
osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks,
tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makseid makse
tasumise kohustuse lõppemisele eelnenud kalendriaastal, nimetatud kalendriaasta jooksul
tehtud maksete osakaalu alusel.
(4) Käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. jaanuariks kehtinud redaktsiooni §-s 411 nimetatud
taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult
koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 viimast
korda hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Nimetatud taotlusesse võib koondada rohkem kui ühe
kalendriaasta universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult
koormavad kulud, kuid mitte pärast käesoleva seaduse § 393 lõike 5 alusel _____
kehtestatud põhjendatud tasu jõustumist kantud kulusid.“;“.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
13. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 63 (uues numeratsioonis punkt 72) ja sõnastada see
järgmiselt:
„72) seadust täiendatakse §-dega 533 ja 534 järgmises sõnastuses:
„§ 533. Perioodilise väljaande edastamise põhjendatud tasule üleminek
(1) Käesoleva seaduse § 392 lõikes 4 nimetatud metoodika perioodilise väljaande edastamise
osas töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet oma veebilehel hiljemalt 2028. aasta 1.
jaanuariks.
26
(2) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus perioodilise väljaande edastamise
põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile esimest korda
hiljemalt 2028. aasta 1. juunil.
(3) Alates 2028. aasta 1. novembrist kohaldatakse enne 2028. aasta 1. novembrit universaalse
postiteenuse osutajaga sõlmitud perioodilise väljaande edastamise lepingule käesolevas
seaduses sätestatut.
§ 534. Universaalse postiteenuse osutamise regulatsiooni järelhindamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. juuliks
universaalse postiteenuse toimimist, sealhulgas perioodiliste väljaannete edastamise
regulatsiooni toimimist, arvestades postituru arengut, tarbijakäitumise muutusi, teenuse
kättesaadavust, rahastamise jätkusuutlikkust ning järelevalve korralduse ja rahastamise
tõhusust, ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepanekud regulatsiooni
muutmiseks.”.“.
Selgitus: Paragrahvidega 533 ja 534 nähakse ette perioodilise väljaande edastamise
põhjendatud tasule üleminek ning nähakse ette regulatsiooni järelhindamine.
Lisatava § 533 eesmärk on tagada sujuv üleminek perioodilise väljaande edastamise
põhjendatud tasu regulatsioonile. Selleks sätestatakse tähtajad tasu arvutamise metoodika
väljatöötamiseks ja avalikustamiseks ning põhjendatud tasu kooskõlastamise menetluse
esmakordseks läbiviimiseks.
Paragrahvi 533 lõike 3 eesmärk on tagada enne seaduse jõustumist sõlmitud perioodilise
väljaande edastamise lepingute kehtivuse jätkumine kuni nende lõppemiseni. Sellega
välditakse kehtivate lepinguliste suhete ennetähtaegset muutmist ning tagatakse õiguspärase
ootuse põhimõtte järgimine.
Paragrahvi 534 eesmärk on tagada universaalse postiteenuse regulatsiooni toimimise
järelhindamine pärast muudatuste rakendumist. Muudatuse kohaselt analüüsib Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium hiljemalt 2031. aastaks regulatsiooni mõju ning esitab vajadusel
Vabariigi Valitsusele ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Järelhindamine võimaldab
hinnata muudatuste mõju universaalse postiteenuse, sh perioodika, kättesaadavusele,
kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele, järelevalve korraldusele ja rahastamisele ning vajaduse
korral kohandada regulatsiooni vastavalt praktikas ilmnenud vajadustele.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
14. Asendada eelnõu § 2 punktis 4 konkurentsiseaduse § 532 lõikes 11 arv „0,4“ arvuga
„0,8“.
Selgitus: Kehtiva konkurentsiseaduse § 532 lõike 11 kohaselt on rahastamiskohustusega
ettevõtja järelevalvetasu 0,2% talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. Eelnõuga
kavandatava muudatuse tulemusena peab Konkurentsiamet hindama täiendavalt ka
perioodilise väljaande edastamise kulude põhjendatust, kooskõlastama vastavad tasud ning
teostama järelevalvet universaalse postiteenuse osutaja kulude arvestamise üle. Lisaks tekib
Konkurentsiametil ülesanne töötada välja ja rakendada perioodilise väljaande edastamise
tasude hindamise metoodika. Katmaks Konkurentsiametile täiendavate ülesannetega
kaasnevat ressursikulu on vajalik suurendada ka rahastamiskohustusega ettevõtja
27
järelevalvetasu. Muudatusettepanekuga suurendatakse regulatsioonile allutatud ettevõtja
poolt makstava järelevalvetasu määra 0,8%-ni. Täna on universaalse postiteenuse osutaja
poolt riigieelarvesse makstav järelevalvetasu suurusjärgus 20 000 eurot aastas. Nii kehtiv
0,2% järelevalvetasu määr, kui eelnõus algselt planeeritud 0,4% on ebapiisav
Konkurentsiametile nii universaalse postiteenuse ex ante hinnaregulatsiooni, kui ka
perioodika kojukandega lisanduvate ülesannete täitmiseks. Konkurentsiamet arvestab
täiendavate muudatuste valguses vajalikuks tööjõuressursi vajaduseks 3 FTEd ning tegelikuks
postiregulatsiooniga seotud ressursi kuluks kuni 240 000 eurot aastas.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
15. Muuta eelnõu § 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 10. augustil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 12, 15, 16, 25–32, 34, 35, 37-40, 59, 64, 66, 68 ja 70
ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 14, 36, 51, 58, 60 ja 69 jõustuvad 2028. aasta 1.
novembril.”.
Selgitus: Eelnõu menetlustempost tulenevalt ning perioodilise väljaande edastamise
regulatsiooni põhimõttelise muutmise tõttu on vajalik muuta seaduse sätete jõustumisaegu.
Seaduse jõustumine esimeses etapis oli kavandatud 2026. aasta 1. aprillile, eelnõuga
muudetakse jõustumisaega ja määratakse selleks 10. august (§ 4 lg 1). Muudatus arvestab
seaduseelnõu menetluseks ettenähtud tähtaegadega ja normi adressaatidele (Eesti Post AS,
Konkurentsiamet) vajaliku üleminekuajaga.
Üleminek universaalse postiteenuse põhjendatud tasule ning universaalse postiteenuse makse
ja ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon, samuti tegevusloa regulatsiooni
muudatused on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril (§ 4 lg 2).
Perioodilise väljaande edastamise teenus liigitatakse universaalse postiteenuse alla ning
vastavad sätted jõustuvad 2028. aasta 1. novembril (§ 4 lõige 3).
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas
Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder).
Urmas Reinsalu lausus, et on vaidlus Konkurentsiameti ja Omniva puhul teenuse
mittehinnastamise või tekkinud puudujäägi üle. Kõneleja uuris, kui suur on nõude maht ja kas
eeldatakse, et riik peab selle eest tasuma.
Taavi Kurvits ütles informatsiooniks, et 2027. aasta 30. juuniks saab esitada viimase
taotluse, mis käsitleb 2026. aastal tekkinud kulusid.
Urmas Reinsalu täpsustas, kas seal on mitme aasta teemad kõne all.
28
Sigrid Soomlais sõnas, et vaidlused on alates 2021. aastast üleval. Kogumaht on u 7 mln
eurot. See on vahe Konkurentsiameti otsuste ja Omniva taotluste vahel. Kahe aasta osas (2021
ja 2022) on Konkurentsiameti ja Omniva vahel juba kokkulepped sõlmitud ning
kompromissid leitud. Konkurentsiamet vaatab tagasiulatuvalt täiendatud metoodika järgi üle
ka järgmised otsused. Kõneleja ei tea öelda, mis rahaline kokkulepe selle perioodi osas lõpuks
tuleb.
Otsustati:
4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas
Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder).
4.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 6: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Tõnis Mölder,
Urmas Reinsalu; erapooletuid 0).
4.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 5: Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve
Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei
hääletanud 1: Tõnis Mölder).
5. Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasi algatatud
liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas teavitas, et 835 SE-d käesoleval istungil ei käsitleta, vaid eelnõu on
kavandatud 9.06.2026 komisjoni istungi päevakorda.
6. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Haas
protokollija
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 198
Tallinn, Toompea Neljapäev, 4. juuni 2026
Algus 14.00, lõpp 15.57
Juhataja: Marek Reinaas (esimees)
Protokollija: Maria Haas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere (Õnne
Pillaku asendusliige), Urmas Reinsalu (Mart Maastiku asendusliige), Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),
Kiia Väli (konsultant)
Puudusid: Jaak Aab, Rene Kokk ja Reili Rand
Kutsutud: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna nõunik Laura
Frolov (1. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa
(2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna
digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (3. päevakorrapunkt); Riigikogu liige ja
Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais, regionaalpoliitika osakonna valdkonnajuht
(piirkondlik elukeskkond) Kaire Luht ning sama osakonna nõunik Taavi Kurvits (4.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise
seaduse eelnõu (779 SE) teise lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse
eelnõu (812 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu (781 SE) teise lugemise ettevalmistamine
5. Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasi algatatud
liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) teise lugemise ettevalmistamine
6. Info ja muud küsimused
2
1. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu 788 SE esimene lugemine Riigikogu
täiskogus toimus 13. märtsil 2026. aastal. Eelnõu menetlusest teavitati huvirühmasid.
Riigikogust muudatusettepanekuid (ME) eelnõule ei laekunud. Oma seisukohad eelnõule
esitatud ettepanekutele ja arvamustele esitas juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindajana
Rahandusministeerium. Ministeerium esitas ka oma täiendavad ettepanekud eelnõule. 18.
mail toimus majanduskomisjoni kaasamisistung, kus osalesid Rahandusministeeriumi ja
huvirühmade esindajad. Komisjonis toimunud arutelu tulemusena on valminud ME-de loetelu
kavand. Loetellu on kantud 5 ME-d, mis on juhtivkomisjoni ettepanekud. ME-s nr 4 on
arvestatud Ignitis Reneweble Estonia OÜ ettepanekuga.
Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt
ja sõnastada see järgmiselt:
„4) paragrahvi 9 lõikes 8 asendatakse sõnad „oma veebilehel“ sõnaga „registris“;.
Selgitus: Kehtiva riigihangete seaduse (RHS) § 9 lõike 8 kohaselt avaldab hankija
iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist. Riigihangete
registrisse on arendatud hankeplaani moodul, mis on kasutusel 2026. aasta aprillist.
Hankeplaani moodul on mugav viis hankeplaani registris koostada, kooskõlastada ja
avaldada ning siduda konkreetsed hanked hankeplaaniga. Hankeplaani on võimalik
registrisse üles laadida ka olemasoleva failina (nt Exceli/CSV failist). Hankeplaani
avaldamise eesmärk on teavitada turgu eesolevatest hangetest, mis aitab ettevõtjatel oma
tööd paremini ette planeerida ja valmistuda hangetel osalemiseks. Hankeplaanide
koondamine ühte keskkonda annab ettevõtjatele parema ja kompaktsema ülevaate
eesolevatest hangetest. Kui praegu tuleb huvitavate hankeplaanidega tutvumiseks külastada
mitmeid erinevaid veebilehti, siis registris on hankeplaanid kõik samas formaadis, mis
muudab tulevastest riigihangetest ülevaate saamise kiiremaks. Lisaks saab registris
hankeplaane erinevate filtrite abil mugavalt otsida.
Registris hankeplaanide avaldamisega seotud muudatus on kavandantud jõustuma järgmise
aasta algusest (vt ME nr 5, eelnõu § 6 lg 2). Hankeplaanid koostatakse ja kinnitatakse
hankijate poolt tavapäraselt kalendriaasta alguses kogu eelseisva aasta kohta. Registris
avaldamise kohustuse jõustumine 1. jaanuaril 2027. a võimaldab hankijatel alustada
hankeplaani avaldamist registris uue korra kohaselt ning eelarve- ja planeerimistsükli
algusest.
Majanduskomisjon (Rahandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2. Eelnõu § 1 punktid 34 ja 35 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„34) paragrahvi 45 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, toimub kogu riigihankega seotud
teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel, sealhulgas riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks
3
tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, elektrooniliselt, kui riigihanke
eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(11) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.”;
35) paragrahvi 45 lõiked _____ 71 ja 72 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”(71) Hankija tutvub pakkumuste või taotluste sisuga alles pärast nende esitamise tähtpäeva
saabumist, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.
(72) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimisel
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 71 juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.”;“.
Selgitus: Eelnõu § 1 punktides 34 ja 35 tehakse tehniline muudatus, sätete mõtet ega sisu ei
muudeta. Eelnõu parema loetavuse ja selguse eesmärgil antakse muudetavate RHS § 45
lõigete 1, 11, 71 ja 72 terviktekstid.
Majanduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
3. Asendada eelnõu § 1 punktis 63 muudetava riigihangete seaduse § 115 lõikes 2 tekstiosa
“500 000 eurot või rohkem” tekstiosaga “vähemalt 500 000 eurot”.
Selgitus: Eelnõuga muudetava RHS § 125 lõikes 5 (eelnõu § 1 p 79) viidatakse RHS §-le 115
ning kasutatakse rahalise piirmäärale viitamisel sõnu “vähemalt 500 000 eurot”.
Paragrahvis 115 aga kasutatakse piirmäärale viitamisel sõnu “500 000 eurot või rohkem”.
Normitehnika käsiraamatu kohaselt on soovituslik kasutada seaduses läbivalt ühesugust
sõnastust, et välistada tõlgendusprobleemid. Seepärast sätete (§ 1 p 63 ja p 79) sõnastused
ühtlustatakse, p 63 sisu ei muudeta.
Majanduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 83, muutes järgnevate punktide numeratsiooni
vastavalt ja sõnastada see järgmiselt:
“83) paragrahvi 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tegevuse avatus otsesele konkurentsile määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse
alusel.“;“.
Selgitus: Muudatusettepanekuga antakse hankijatele õigus esitada Euroopa Komisjonile
taotlus riigihangete erandi saamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL
(edaspidi direktiiv) võimaldab liikmesriigis teatavaid tegevusi gaasi, soojuse, elektri, vee,
transpordi ja postiteenuse sektoris vabastada riigihangete reeglitest, kui need tegevused on
liikmesriigis konkurentsile avatud tegevused. Seda, kas vastav tegevus vabastatakse
konkreetses liikmesriigis riigihangete reeglitest, otsustab Euroopa Komisjon (RHS § 154 lg 1).
4
Euroopa Komisjoni ametliku veebilehe andmetel on komisjon elektri sektoris riigihangete
tegemisest vabastamise heaks kiitnud vähemalt järgmistes liikmesriikides: Itaalia, Leedu,
Tšehhi, Saksamaa, Austria, Rootsi, Holland ja Soome 1 . Muudatusettepaneku eesmärk on
vabastada ka Eestis taastuvenergia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused
riigihangete reeglitest. Selleks tuleb luua sarnaselt teiste riikide õigusruumile vastav võimalus
ka sektori tegutsevale turuosalisele.
Erandi saamine tooks märgatavat kasu energia tootmise turule tervikuna. Erandi saamine
vähendaks hetkel eksisteerivaid turutõrkeid, sest siin tegutsevad turuosalised tegutseksid
ühetaoliste reeglite kohaselt. Väiksem administratiivne koormus loob eeldused täiendavateks
investeeringuteks ning suuremaks konkurentsiks. Samuti aitab taastuvate energiaallikate
suurendamine ja mitmekesistamine riigil endal omakorda täita ELi poolt seatud eesmärke.
Sektoris tegutsevate ettevõtete sisemised kontrollmehhanismid on piisavad, et tagada hangete
läbipaistvus ja tarnijate võrdne kohtlemine.
Seaduse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et kehtiv RHS ei anna õigust hankijatel endil
esitada erandi saamiseks taotlus Euroopa Komisjonile. Vastavalt direktiivi artikli 35 lõikele 1
võib Euroopa Komisjonile taotluse erandi tegemiseks esitada liikmesriik või hankijad, kuid
seda üksnes juhul, kui liikmesriigi õigusaktid selle õiguse hankijatele annavad. RHA §-s 154
sätestatakse, et erandi andmise otsus tehakse direktiivi artikli 35 kohaselt. See aga tähendab,
et kõnealuse erandi taotluse saab vastavalt direktiivi artikli 35 lõikele 1 esitada Euroopa
Komisjonile üksnes liikmesriik ise. Mitmetes teistes liikmesriikides nagu näiteks Leedus,
Saksamaal, Madalmaades, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Austrias, Rootsis, Portugalis,
Sloveenias ja Itaalias on erandi taotlemise õigus liikmesriikide poolt antud just hankijatele
endile. Hankijad, kes on ise vastava sektori turuosalised, oskavad kõige paremini hinnata, kas
turg selles valdkonnas on piiratud või konkurentsile avatud ning sellest tulenevalt hinnata, kas
turg kvalifitseerub riigihangete reeglite vabastamisele. Andes hankijatele õiguse esitada ka
ise soovi korral taotlus Euroopa Komisjonile, muutub riigihangete regulatsioon
paindlikumaks ilma, et riik kaotaks erandi taotlemise protsessis kontrolli. Seda põhjusel, et
Euroopa Komisjon kaasab igal juhul vastava liikmesriigi erandi andmise hindamise protsessi
hinnangu saamiseks turu olukorra kohta.
RHS § 154 lg 2 muutmine on Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõus (892 SE), kuid see lisatakse menetluse ökonoomia eesmärgil
kõnealusesse eelnõusse 788 SE. Ignitis renewables Estonia OÜ on esitanud eelnõu 788 SE
kohta arvamuse ning palunud viidatud RHS § 154 lg 2 muudatus jõustada võimalikult kiiresti,
et hankijad saaksid esitada Euroopas Komisjoni taotluse riigihangete erandi saamiseks.
Rahandusministeerium eelnõu algataja esindajana toetab ettepanekut.
Riigihangete erandiga seotud taotluse esitamiseks ei ole vajalik pikk üleminekuaeg. Säte on
kavandatud jõustuma üldises korras, kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas
avaldamist (vt ME nr 5, eelnõu § 6 lg 3).
Majanduskomisjon
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
5. Teha eelnõus järgmised muudatused:
1 Exempt markets - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs
5
5.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 96 (uues numeratsioonis punkt 97) riigihangete seaduse § 2193
ja sõnastada see järgmiselt: „§ 2193. Enne 2026. aasta 1. novembrit alustatud riigihanke menetluste lõpetamine
Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2026. aasta 1. novembrit, viiakse lõpuni, lähtudes
käesoleva seaduse 2026. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.“.
5.2. Muuta eelnõu § 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 6. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. novembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 83 jõustub üldises korras.“.
Selgitus: Eelnõu menetlustempost tulenevalt on vajalik muuta seaduse jõustumisaega, milleks
esialgses eelnõus oli kavandatud 2026. aasta 1. september. Eelnõu § 6 lõike 1 järgi on uueks
jõustumisajaks Rahandusministeeriumi ettepanekul 2026. aasta 1. november, mis tagab
riigihangetes osalejatele piisava üleminekuaja. Jõustumiskuupäeva kahe kuu võrra edasi
lükkamise tõttu muudetakse ka RHSi lisatavas rakendussättes § 2193 kuupäevad vastavalt -
1. november ja 31. oktoober.
Paragrahv 6 lõike 2 kohaselt jõustub RHS § 9 lg 8 muudatus 2027. aasta 1. jaanuaril. Alates
sellest kuupäevast saavad hankijad kasutada riigihangete registris hankeplaani moodulit ning
oma hankeplaane registris elektrooniliselt töödelda (vt ME nr 1, eelnõu § 1 p 4).
RHS § 154 lõikega 2 tehtav muudatus, mis võimaldab hankijatel esitada Euroopa Komisjonile
taotlus riigihangete erandi saamiseks, jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast
seaduse Riigi Teatajas avaldamist, kuna vastav muudatus ei vaja pikemat üleminekuaega (vt
ME nr 4, eelnõu § 1 p 83).
Majanduskomisjon (Rahandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
Tõnis Mölder lausus, et mais toimunud kaasamiskoosolekul tekkis tugev arutelu seoses
kõrvaldamise alustega. Rahandusministeeriumil ja kaasatutel olid selles osas erinevad
lähenemisnurgad ja positsioon. Ministeerium leidis, et praegune seadus annab piisavalt
paindlikkust, kaasatud nii ei arvanud. Kõneleja uuris, kas teema osas on kompromissi
kaalutud või selles osas muudatusi ei tule.
Laura Frolov vastas, et Rahandusministeeriumis arutati teemat, kuid jäädi algsete
seisukohtade juurde. Seadusemuudatuse eesmärk on lihtsustamine ja see ettepanek on ka
hankijatele teretulnud. Kõne all on vabatahtlikud kõrvaldamise alused, kus hankijal on õigus
ise valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ta soovib hangetes kasutada.
Ministeeriumi suunised saavad kindlasti hankijatele olema, et enne hanke korraldamist tuleb
planeerida, mõelda, mida hangitakse ja vastavalt sellele kõrvaldamise alused
hankedokumentidesse kirjutada. Küsimus on selles, et vabatahtlike kõrvaldamise aluste
6
loetelu on üsna pikk ja kõik kõrvaldamise alused ei ole igas hankes vajalikud. Kõrvaldamise
alused on vabatahtlikud, mis tähendab, et hankija kaalub ja kontrollib neid, kuid kõrvaldamine
on hankija poolt kaalutlusotsus. Protsess, et kõiki vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid
kontrollida, on menetluslikult üsna pikk. Ministeerium kindlasti annab koolitustel hankijatele
tagasisidet, et on sellised vabatahtliku kõrvaldamise alused, mida nad soovitavad kindlasti
edasi kasutada, nt eelnevad lepingurikkumised.
Otsustati:
1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse
muutmise seaduse eelnõu (779 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas, et 779 SE esimene lugemine toimus 10. veebruaril 2026. aastal.
Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised
komisjonid ME-sid ei esitanud. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Riigikogus paljusid
huvirühmi. Eelnõu kohta esitasid arvamused Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Oma seisukohad eelnõule
esitatud ettepanekutele ja arvamustele esitas juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindajana
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes esitas eelnõule ka oma täiendavad
ettepanekud. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil
menetlemist oma 19. märtsi ja 13. mai nõupidamistel, kus osalesid eelnõu algataja esindajad.
Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Asendada eelnõu § 1 punktis 4 sätestatud tarbijakaitseseaduse § 16 lõike 8 punktis 31 sõna
„haldusorgan“ sõnadega „avaliku sektori asutus“.
Selgitus: Mõiste „haldusorgan“ asendatakse mõistega „avaliku sektori asutus“, kuna
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2024/825 kasutatud mõiste „public
authority“ on sisult laiem ning hõlmab lisaks haldusorganitele ka muid avaliku sektori
kontrolli all olevaid või avalikes huvides tegutsevaid üksusi. Muudatus on vajalik direktiivi
nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja põhjendamatu kitsendamise vältimiseks.
Majanduskomisjon(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek)
Urve Tiidus lausus, et tarbija ei pruugi teada, mis on avaliku sektori asutus.
Triinu Sillamaa ütles, et tarbija ei peagi seda teadma, vaid tema näeb märki, mis on toote
peal. Direktiivi eesmärk on, et tarbija ei saaks petetud. Kui tootele on pandud teatud märk
peale, siis selle märgi tähendus peab olema selge ja ei või olla tarbijale eksitav.
7
Marek Reinaas sõnas, et selle ME mõte on, et märke ei anna välja ainult haldusorganid, vaid
seda võib teha ka avaliku sektori asutus. Soovitakse täpsustada, et märke võivad ka teised
asutused välja anda.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2. Teha eelnõus järgmised muudatused:
2.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 15, muutes vastavalt järgmise punkti numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„15) seadust täiendatakse §-ga 772 järgmises sõnastuses:
„§ 772. Parandusmärke kasutamine kaupade ja pakendite puhul
Kaupade ja pakendite puhul, mis on toodetud enne 2026. aasta 27. septembrit, võib tootja või
kaupleja käesoleva seaduse § 16 lõike 4 punktides 4 ja 5 või sama paragrahvi lõike 8
punktides 31, 41–43, 101 ja 29–31 sätestatud nõuete täitmiseks kasutada ühe aasta jooksul
alates 2026. aasta 27. septembrist selgelt arusaadavat ja tarbijale üheselt mõistetavat
parandusmärget, tingimusel et see ei ole eksitav.“;“.
Selgitus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/825 tehtavad muudatused
jõustuvad 27. septembril 2026. aastal. Alates sellest kuupäevast peavad kauplejad ja tootjad
tagama, et nende poolt tarbijatele esitatavad keskkonnaalased väited ja kestlikkusmärgised
vastavad direktiivist tulenevatele uutele nõuetele ning see kehtib ka juba olemasolevate
kaupade ja pakendite puhul. See tähendab, et nõuded ei kohaldu üksnes uutele kaupadele ja
pakenditele, vaid ka nendele, mis on toodetud (näiteks olemas ladudes) direktiivi jõustumise
ajaks, s.t 27. septembriks 2026.
Juhul kui tootja või kaupleja tuvastab, et kauba pakendil esitatud keskkonnaalased väited või
kestlikkusmärgised ei vasta uutele nõuetele, on neil võimalik rakendada praktilisi meetmeid
nõuetele vastavuse tagamiseks. Eelnev tähendab, et tootja või kaupleja võib katta või
parandada nõuetele mittevastavaid väiteid kleebiste abil või lisada müügikohas kaupade
juurde täiendavat selgitavat teavet. Sellised meetmed võimaldavad vältida olemasolevate
kaupade kohest kõrvaldamist turult, tagades samal ajal tarbijatele õige ja mitteeksitava teabe.
Kehtib senine praktika, et nõuetele vastavuse eest vastutab see, kes on konkreetse väite või
märgise kaubale või pakendile pannud ning enamasti on nendeks tootjad. Jaemüüjatel puudub
üldjuhul (v.a omamärgisekaubad) otsustusõigus müüdavate kaupade koostiste ja esitlusviisi,
sh pakendikujunduse üle. Eestis teostab järelevalvet selle üle, kas direktiivi jõustumise ajaks
toodetud kaupadel ja/või pakenditel esitatud väited ja kestlikkusmärgised vastavad nõuetele,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). TTJA hindab järelevalve tegemisel
proportsionaalsust ning rikkumise ulatust, samuti on neil kaalutlusõigus rikkumiste
menetlemisel. Kõiki võimalikke rikkumisi hinnatakse juhtumipõhiselt. TTJA peab menetluse
käigus ja otsuse tegemisel arvesse võtma ka seda, milliseid samme on ettevõtja astunud
rikkumise kõrvaldamiseks, s.t kas näiteks uued pakendid on tellitud uutele nõuetele vastava
märgistusega ning seda peab vajadusel olema suuteline ka TTJA-le tõendama. TTJA eesmärk
ei ole trahvide määramine, vaid tarbijate eksitamise vältimine, õiglase konkurentsi tagamine
ning aus kommunikatsioon.
2.2. Muuta eelnõu § 3 tekstiosa ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–8 ning 15 ja 16 jõustuvad 2026. aasta 27. septembril.“.
Selgitus: Seoses eelnõusse rakendussätte lisamisega (eelnõu § 1 täiendamine punktiga 15,
millega lisatakse tarbijakaitseseadusse § 772) on vajalik ette näha selle sätte jõustumine
samal ajal nende sätetega, mille suhtes erand kehtestatakse. Kuna TKS § 772 on olemuselt
8
üleminekusäte, mis võimaldab ajutiselt kohandada § 16 lõikes 4 ja lõikes 8 sätestatud nõuete
täitmist, peab see jõustuma samal ajal nimetatud sätetega, s.o 2026. aasta 27. septembril. Lisaks tuleb arvestada eelnõu numeratsiooni muudatustega, mistõttu tuleb jõustumissättes
viidata ka § 1 punktile 16.
Majanduskomisjon(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek)
Urve Tiidus palus näidet toodetest, mille puhul nähakse ette võimalik üheaastane
üleminekuaeg.
Triinu Sillamaa lausus, et seda on keeruline välja tuua. Selles osas peaks konkreetse märgise
või toote kohta läbi viima menetluse, et kas selle taga on ettevõtte enda sertifitseerimistöö või
on väite osas olemas tõendusmaterjalid, et väide vastab nõuetele. Üldiselt saab märgiste osas
näitena välja tuua Euroopa ökomärgised, mis on kestlikkusmärgised ja neil on loomulikult
olemas sertifitseerimissüsteemid. Küll aga üritatakse direktiiviga turult kaotada sellised
märgised, mis on seotud rohepesuga.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
2.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
2.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise
seaduse eelnõu (812 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas, et 812 SE esimene lugemine toimus 25. märtsil 2026. aastal.
Muudatusettepanekute (ME) esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised
komisjonid ME-sid ei esitanud. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Riigikogus mitmeid
huvirühmi. Huvirühmad eelnõu kohta arvamusi ei esitanud. Oma ettepanekud eelnõule esitas
eelnõu algataja esindaja Kliimaministeerium.
Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Muuta eelnõu punktis 1 sisalduvaenergiamajanduse korralduse seaduse § 3216 (uue
numeratsiooni kohaselt § 3223) lõiked 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:
„(1) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 artikli 20
lõike 1 tähenduses tunnuskoodide registreerimise organisatsioon, mis annab laadimis- ja
tankimispunktide käitajatele ja liikuvusteenuse osutajatele kordumatuid tunnuskoode ja
haldab neid.
(2) Laadimis- ja tankimispunktide käitaja ja liikuvusteenuse osutaja esitavad kordumatu
tunnuskoodi saamiseks Transpordiameti veebilehe kaudu taotluse.“.
9
Selgitus: Muudatusega täpsustatakse alternatiivkütuste taristu käitajate ja liikuvusteenuse
osutajate tunnuskoodide ja nende taotlemist reguleeriva sätte kohaldamisala, asendades
lõigetes 1 ja 2 sõnad „laadimispunktide käitajad“ sõnadega „laadimis- ja tankimispunktide
käitajad“. Tankimispunktide käitajad olid vastavate lõigete sõnastusest ekslikult välja jäänud,
kuigi ka neile peab olema võimalik anda tunnuskoode. Vastav eesmärk oli kajastatud ka
eelnõu seletuskirjas. Lisaks asendatakse lõikes 2 sõna „koduleht“ sõnaga „veebileht“, et
ühtlustada terminikasutust energiamajanduse korralduse seaduses.
Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi).
2. Muuta eelnõu punktis 1 sisalduv energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 (uue
numeratsiooni kohaselt § 3223) lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Transpordiamet vaatab tunnuskoodi taotluse läbi ja väljastab tunnuskoodi 15 tööpäeva
jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates , kui soovitud tunnuskood vastab
tunnuskoodi vorminõuetele ega ole juba kasutusel.“.
Selgitus: Muudatusega muudetakse tunnuskoodi taotlemisi tingimusi. Eelnõust jäetakse välja
nõue, mille kohaselt oli tunnuskoodi väljastamise eelduseks taotleja registreerimine Eesti
äriregistris. Selline nõue võib piirata teises liikmesriigis asutatud ettevõtja võimalust Eestis
teenust osutada ning kujutada endast teenuste osutamise vabaduse piirangut Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 56 tähenduses. Sama eesmärki on võimalik saavutada oluliselt
vähem piiravate meetmetega. Lõike uue sõnastuse kohaselt kontrollib Transpordiamet
taotluse läbivaatamisel eelkõige seda, kas soovitud tunnuskood vastab tunnuskoodi
vorminõuetele ning ega sama tunnuskood ei ole juba kasutusel. Tunnuskoodi väljastamise
eesmärk on tagada laadimis- või tankimispunkti käitaja või liikuvusteenuse osutaja üheselt
tuvastatav tähistamine andmevahetuses. Kui taotluses puuduvad nõutud andmed või soovitud
tunnuskood ei vasta vorminõuetele või on juba kasutusel, annab Transpordiamet taotlejale
võimaluse puudus kõrvaldada või esitada uus tunnuskoodi ettepanek.
Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3. Muuta eelnõu punktis 2 sisalduv energiamajanduse korralduse seaduse § 384 (uues
numeratsioonis § 387) tekstiosa ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 3223 lõikes 2 nimetatud taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul
käesoleva sätte jõustumisest arvates.”.
Selgitus: Muudatusega asendatakse viide käesolevale seadusele viitega käesolevale sättele.
See on täpsem ja korrektsem, kuna laadimis- ja tankimispunktide käitaja ning liikuvusteenuse
osutaja taotluse esitamise kolmekuulist tähtaega tuleb arvestada vastava sätte jõustumisest,
mitte kogu seaduse jõustumisest.
Samuti tehakse tehniline parandus sättes viidatud paragrahvi numeratsioonis. Eelnõus
olevate sätete numeratsiooni muutmine on tingitud energiamajanduse korralduse seaduses
pärast seaduseelnõu Riigikogule esitamist tehtud muudatustest.
Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
10
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
Otsustati:
3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (konsensus: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
3.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
3.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
4. Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu (781 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et 781 SE esimene lugemine Riigikogu täiskogus
toimus 10. veebruaril 2026. aastal. Eelnõu menetlusest Riigikogus teavitati huvirühmasid.
Arvamused on esitanud Konkurentsiamet, AS Eesti Post ning Eesti Meediaettevõtete Liit
(Meediaettevõtete Liit). Eelnõu algataja esindajana esitas eelnõule muudatusettepanekud
(ME) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Riigikogust on laekunud eelnõule üks ME
Isamaa fraktsioonilt. Oma seisukohad eelnõule esitatud ettepanekutele ja arvamustele esitas
juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Ministeerium esitas eelnõule ka täiendavad ettepanekud. 7. mail toimus majanduskomisjoni
kaasamisistung. Pikalt on toimunud arutelu seoses ajalehtede kojuveoga, mille osas saab
ministeerium käesoleval istungil samuti kommentaari anda.
Sigrid Soomlais lausus, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt on kokku pandud
täiendavad ME-d, mille regionaal- ja põllumajandusminister on Riigikogule edastanud. Need
seisnevad peamiselt kahes teemas. Üks on perioodika kojukanne, mille osas oli
valitsuskabinetis veel eraldi arutelu, kuna esialgses eelnõu versioonis perioodika kojukande
osas põhimõttelisi muudatusi ei olnud. Meediaettevõtete Liit tegi pöördumisi ja oli mitmeid
arutelusid, kus tuli välja soov saada järgnevateks aastateks rohkem kindlust perioodika
kojukande tuleviku osas. Selle tulemusena lisati ME, kus valitsus otsustas lisada perioodika
universaalse postiteenuse (UPT) osaks. Praeguses eelnõus ja hetkel kehtivas seaduses on
perioodika lisateenus, mida peab täiendavalt osutama UPT osutaja, aga uue ettepaneku järgi
oleks see UPT osa. See tähendab, et nii hinda kui ka kojukande tingimusi reguleeritakse eraldi
ministri määrusega. Eelnõu sisaldab ettepanekut, et UPT osaks saaks perioodika kojukanne
hetkest, kui praegu kehtivad lepingud Omniva ja meediamajade vahel lõppevad ehk alates
2028. aastast. See pakub tulevikuks kindlama vaate ja annab võimaluse valdkonda paremini
reguleerida. Teine muudatus eelnõust puudutab postiindekseid. Lisatud on teatud sätted, mis
reguleerivad seda, et kui UPT osutaja peaks muutuma, siis ta on kohustatud indeksid või
andmebaasi üle andma uuele teenuse osutajale. Hetkel postiseadus indekseid ei reguleeri.
Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.
1. Teha eelnõus järgmised muudatused:
11
1.1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 14 muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja
sõnastada see järgmiselt:
„14) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) perioodilise väljaande edastamine.“;
Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on tagada perioodiliste väljaannete kojukande
käsitlemine universaalse postiteenuse osana ning luua selleks vajalik õiguslik raamistik
postiseaduses (PostiS). Muudatustega täiendatakse universaalse postiteenuse sisu
perioodilise väljaande edastamise teenusega. PostiS § 5 lõike 2 täiendamine punktiga 3
võimaldab käsitada perioodilise väljaande edastamist universaalse postiteenusena. Muudatus
lähtub 28.05.2026. a valitsuskabineti suunistest ning avalikust huvist tagada ajakirjanduse
paberväljaannete kättesaadavus kogu Eesti territooriumil, sealhulgas hajaasustusega
piirkondades. Muudatus toetab põhiseaduslikku eesmärki informatsiooni saada ja levitada.
Universaalse postiteenuse raamistik tagab teenuse järjepidevuse, territoriaalse
kättesaadavuse ning läbipaistva hinnakujunduse.
1.2.Täiendada eelnõu § 1 punktiga 32 (uues numeratsioonis punkt 36) muutes järgnevate
punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt:
„36) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) perioodilise väljaande edastamine, välja arvatud universaalse postiteenuse osutaja poolt
osutatav perioodilise väljaande edastamine;“
1.3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 46 (uues numeratsioonis punkt 50) muutes järgnevate
punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt:
„50) paragrahvi 36¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle
Eesti menetlusdokumente.“;
Selgitus: Muudatusettepanekuga 1.2 täiendatakse universaalse postiteenuse sisu perioodilise
väljaande edastamise teenusega. PostiS § 21 lõike 1 punkti 3 muutmise eesmärk on viia
majandustegevusteate esitamise kohustus kooskõlla perioodilise väljaande edastamise
käsitlemisega universaalse postiteenusena. Muudatuse kohaselt peab majandustegevusteate
esitama perioodilise väljaande edastamise teenuse osutaja üksnes juhul, kui teenust ei osuta
universaalse postiteenuse osutaja. Muudatusega välditakse põhjendamatut halduskoormust
universaalse postiteenuse osutajale, kelle tegevus allub juba PostiS-st tulenevale universaalse
postiteenuse regulatsioonile. Samal ajal säilib majandustegevusteate esitamise kohustus
teistele ettevõtjatele, kes osutavad perioodilise väljaande edastamise teenust väljaspool
universaalse postiteenuse raamistikku.
PostiS § 36¹ lõike 1 (ME nr 1.3) muutmise eesmärk on viia säte kooskõlla muudatusega, mille
kohaselt perioodilise väljaande edastamine arvatakse universaalse postiteenuse koosseisu.
Muudatuse tulemusel jäetakse sättest välja universaalse postiteenuse osutaja kohustus
edastada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti perioodilisi väljaandeid, kuna vastav kohustus
tuleneb edaspidi vahetult universaalse postiteenuse regulatsioonist. PostSi jääb universaalse
postiteenuse osutaja kohustus edastada menetlusdokumente üle Eesti oma postivõrgu
vahendusel.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Urmas Reinsalu lausus, et ministeeriumi esindaja tõi välja, et minister kehtestab
kandenõuded, kuid hinnastamisnõuetes jääb kehtima üldine UPT hinnastamine.
Meediaettevõtete Liit koos Omnivaga on esitanud oma kalkulatsiooni nelja aasta kulutuse
12
vaates. Kõneleja uuris, millisena hinda prognoositakse ja kas nähakse ette, et riik hakkab seda
täiendavalt doteerima või see kujuneb välja tegeliku hinna põhiselt.
Taavi Kurvits ütles, et perioodika läheb UPT alla. See tähendab, et ka hinnastamine toimub
vastavalt sellele ehk Konkurentsiamet kooskõlastab ja minister kehtestab hinna määrusega.
Ühtlasi on võimalus, kui riigieelarves seda ette nähakse, kojukande hinda täiendavalt
doteerida, et hind oleks vastuvõetavam meediamajadele ja ka klientidele. Lõplik hind selgub
2028. aasta lõpus, kui lepingud on läbi saamas, sest kojukande hind on seotud
kandepäevadega, töötajate töötasuga, samuti väljaannete arvuga. Eestis on aastas u 11% mahu
langust. Hetkel ei ole võimalik öelda, mis on kulupõhine hind. Praegu käitutakse nende
prognooside kohaselt, mida Meediaettevõtete Liit ja Omniva koostöös on ministeeriumile
esitanud.
Sigrid Soomlais lisas, et hinna kooskõlastab Konkurentsiamet metoodika alusel, mis
osapooltega koostöös välja töötatakse.
Urmas Reinsalu lausus, et keegi ei kahtlegi selles, et paberilehtede kanne on tööjõukulude
mõttes suhteliselt kallis ja ilmselt kasvava ühikukuluga, eriti veel inimeste asustust ja selle
muutumist arvestades. Eelnevalt toodi välja, et lõplik hind on teada 2028. aastast. Samas
mingisugune informatsioon peab otsuse langetamiseks olemas olema. Kevadistes
valitsuskabineti memodes kalkulatsiooni tõesti ei olnud. Hiljem on Omniva kalkulatsiooni
esitanud. Kui panna kokku riigieelarve dotatsioon ja Omniva enda ristsubsideerimine, siis see
teeb 4 aasta peale 16 mln eurot. Kõneleja uuris, milline hinnatase turupõhisena välja kujuneb,
lisaks milline on mõistlik kapitalitootlus riigile või uuele omanikule. Ministeeriumi
ettepaneku kohaselt ei tohi kandeperioodil 2026/2027 tasu suurus suureneda korraga rohkem
kui 50%.
Taavi Kurvits ütles, et eelnõus käsitletud 2026/2027 50%-ine piirang on UPT-le, mis on
ainult kirjad ja pakid. Praeguse eelnõu ME-de kohaselt liigitub perioodika UPT alla alates
2028. aasta 1. novembrist. Põhjendatud tasu ja Konkurentsiameti metoodika hakkab
kohalduma 2028. aasta novembrist. Senimaani kehtivad edasi praegused lepingud
meediamajade ja Omniva vahel ning rahastamine toimub praegusel kujul.
Urmas Reinsalu uuris, milline on ministeeriumi analüütiline tunnetust sellest perioodist
edasi, võttes aluseks Omniva kalkulatsioonid. Kõneleja küsis, kas valitsuse plaan on järgmise
riigi eelarvestrateegia perioodil hakata seda otse doteerima või seda ei plaanita teha. U.
Reinsalu sõnas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab taotlused riigi
eelarvestrateegia koostamiseks ning uuris, milline summa ajalehtede kojukandeks järgmiseks
neljaks aastaks on prognoositud.
Sigrid Soomlais ütles, et hetkel prognoosidesse eraldiseisvalt perioodikast tulenevat mõju
juurde pandud ei ole. Ministeerium on UPT vaates arvestanud hinna turupõhisemaks
liikumisega ja on perioodika osas vastavalt nt kütuse kallinemisele arvestanud juurde ka
täiendavat vajadust riigi dotatsiooniks. Hetkel kõneleja numbrit koheselt välja ei toonud.
Ühtlasi, kuna perioodika liitub UPT alla ka hiljem, siis on hetkel keeruline öelda, mis saab
olema kojukande täpne hind. Hind oleneb mitmetest asjaoludest, mh millised on 2028. aastal
13
kütusehinnad ja tööjõukulud. Hetkel on Omniva ja meediamajad ise kalkuleerinud, et täiendav
dotatsioonivajadus võiks olla kuni 4 mln eurot aastas.
Urmas Reinsalu lausus, et oluline oleks aru saada, mida muudatus rahalises perspektiivis
kaasa toob. Ühtlasi on mitmeid valikuid ehk et kui on nelja-aastane riigi eelarvestrateegia, siis
kas valitsuse kavatsus on hakata riigi poolt doteerima või mitte, et säilitada praegune
kandehinna tase või viia olukord hoopis turupõhiseks. See on poliitikavalik ja tegutseda võib
mõlemas suunas. Kui praegu sellele süsteemile liigutakse, siis peab aru saama, mis selle
tulemusena juhtub. Teadmatus tekitab nõutust.
Sigrid Soomlais sõnas, et ka seni on riik doteerinud maapiirkonnas perioodika kojukannet,
kuna see on regionaalpoliitiliselt väga oluline teenus. Ka teised riigid kasutavad sama
praktikat. Põhimõtet, et teatud turutõrke piirkondades nt doteerida riigi poolt antud
regionaalpoliitiliselt olulist teenust, valitsuskabinetis ei muudetud. See põhimõte jätkub hetkel
ka eelnõu muudatuste valguses.
Urmas Reinsalu ütles, et ehkki põhimõte jätkub, siis kui aga hinnastamise loogika puhul
minnakse üle teistsugusele filosoofiale, siis ju hinnastamisel põhimõte muutub. Kõneleja
küsis, kas riik hakkab tulevikus hüvitama hinnavahe või nn delta, mis tekib Omniva teenuste
viimisest turupõhisele hinnatasemele võimaliku erastamise kontekstis.
Sigrid Soomlais lausus, et praegu katavad hinda samamoodi mitu osapoolt ehk inimene, riik
ja hetkel osaliselt ka Omniva. Proportsioonide kujunemine tulevikus selgub siis, kui on
mindud turupõhisele hinnastamisele. Siis selgub ka vajadus, kui palju proportsionaalselt on
vahe vaja katta. Seejärel saab täpsemalt teha vajalikud otsused, vastavalt riigieelarve
võimalustele.
Kristina Šmigun-Vähi palus täpsustada, kas ta sai õigesti aru, et kui toimub erastamine, siis
kõik kohustused lähevad üle sellele ettevõtjale, kes erastab ning riik ei tee sealjuures enam
midagi.
Sigrid Soomlais sõnas, et kõik kohustused, mis on hetkel kehtivast seadusest ja lepingutest
tulenevalt Omnival, need lähevad üle sellele, kes potentsiaalselt ettevõtte erastab. Riigi
dotatsiooni näol on tegemist riigi eraldiseisva regionaalpoliitilise otsusega toetada
maapiirkondades perioodika kojukannet ja seda põhimõtet Vabariigi Valitsus ei muutnud.
Urve Tiidus palus Urmas Reinsalus oma küsimust täpsustada ja uuris, kas teda paneb
muretsema see, kas riik jätkab maapiirkondades kojukannet.
Tõnis Mölder sõnas, et küsimus on tegelikult väga lihtne. Hetkel on Omniva päris suurel
hulgal oma eelarvest doteerinud. Omniva juht on tõdenud, et nad on teinud kahjumlikke
otsuseid ja doteerinud teatud tegevusi. Kui ettevõte erastatakse, siis on selge, et eraettevõtja ei
hakka kunagi doteerima. See tähendab, et riigi dotatsioon tuleb tõsta turupõhisele
mehhanismile. Nüüd on küsimus, kas sellega on eelarvestrateegias arvestatud või mitte.
Seadusesse pannakse justkui sisse, et sellega arvestatakse, aga vahendeid ei pruugi selleks
olla.
14
Urmas Reinsalu ütles, et soovib saada selgust, mis edasi hakkab juhtuma ja millised on
järgmise nelja aasta jooksul võimalikud püsikulud ning mida see kaasa toob. Ühtlasi uuris
kõneleja seoses ajalehtede kojukandega, et kui valitsus taotleb, et perioodika määramine
antakse ministri tasemele, siis mitu päeva nädalas kanne toimub ehk kas senisel seaduses
sätestatud tasemel või muul tasemel.
Taavi Kurvits lausus, et teemat saab käsitleda ME-de nr 4 ja 5 juures.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario
Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urmas Reinsalu, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi).
2. Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 31 ja 32 (uues numeratsioonis punktid 33 ja 34),
muutes järgnevate punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada need järgmiselt:
„33) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemisel korraldab
Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud avaliku konkursi selliselt, et võitja
selguks vähemalt 180 päeva enne nimetatud tegevusloa kehtivusaja lõppu.“;
34)paragrahvi 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: Kehtiva PostiS § 18 kohaselt peab Konkurentsiamet korraldama konkursi selliselt,
et universaalse postiteenuse osutaja leidmiseks tehtav avalik konkurss kuulutataks välja
vähemalt 180 päeva enne nimetatud tegevusloa kehtivusaja lõppu. See võib tekitada olukorra,
kus teenuse osutajale jääb konkursi võitmisest teada saamise ning teenuse osutamise
kohustuse alguse vahele minimaalne aeg. Liiga vähene aeg ettevalmistuseks võib tekitada
probleeme teenuse alustamisega. Piisav aeg konkursi tulemuste selgumise ja teenuse
osutamise alustamise vahel on eriti oluline olukorras, kui teenuse osutaja peaks vahetuma
ning teenuse osutaja ei ole varasemalt universaalse postiteenuse osutamise kohustust
omanud. Muudatusettepanek annab kindluse, et konkursi võitjal on piisav aeg enda tegevuse
vastavaks seadmisel ning tegevusloa tingimuste läbi rääkimiseks Konkurentsiametiga.
PostiS § 20 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Muudatusettepanek on seotud PostiS §-des 10 ja
18 tehtavate muudatustega ning kehtiva PostiS §-s 6 sätestatuga.
Kehtiva PostiS § 20 lõike 2 järgi esitab tegevusluba omav postiteenuse osutaja
Konkurentsiametile taotluse uue tegevusloa saamiseks vähemalt 60 päeva enne tegevusloa
kehtivusaja lõppemist. Kuna eelnõuga kavandatakse muudatused PostiS §-s 10, mille kohaselt
jääb tegevusloa kohustus ainult universaalse postiteenuse osutamiseks ning teiste
postiteenuste puhul asendub loakohustus teatamiskohustusega, siis tuleb PostiS § 20 lõige 2
kehtetuks tunnistada, kuna see ei kohaldu universaalse postiteenuse osutajale.
Universaalse postiteenuse osutamisega seotud tegevusloa lõppemisele ja konkursi
korraldamisele kohalduvad erisätted (PostiS § 18). Universaalse postiteenuse osutaja
määramise kord sisaldub kehtiva PostiS §-s 6. Selle kohaselt väljastab Konkurentsiamet
avaliku konkursi võitnud isikule universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa. Konkurss
tuleb läbi viia selliselt, et võitja selguks juba 180 päeva enne kehtiva tegevusloa lõppemist.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
15
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 7: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus,
Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas Reinsalu; erapooletuid 0).
3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 17 (uues numeratsioonis punkt 18) muutes järgnevate
punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt:
„18) seadust täiendatakse §-ga 63 järgmises sõnastuses:
„§ 6³. Postiindeksite süsteemi üleandmine universaalse postiteenuse osutaja vahetumise
korral
(1) Kui universaalse postiteenuse osutajaks määratakse uus ettevõtja, on senine universaalse
postiteenuse osutaja kohustatud andma uuele universaalse postiteenuse osutajale üle
postiindeksite süsteemi ning selle toimimiseks vajalikud andmed, dokumendid ja muu teabe.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üleandmine peab toimuma viisil ja ulatuses, mis
võimaldab tagada postiindeksite süsteemi katkematu toimimise ning universaalse postiteenuse
järjepideva osutamise.
(3) Postiindeksite süsteem ning selle toimimiseks vajalikud andmed, dokumendid ja muu
teave antakse üle hiljemalt universaalse postiteenuse osutaja vahetumise päevaks.”;
Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on tagada postiindeksite süsteemi järjepidevus ka
olukorras, kus universaalse postiteenuse osutaja peaks avaliku konkursi tulemusena
vahetuma. Muudatusega luuakse õiguslikud alused, mis reguleerivad postiindeksite süsteemi
ning nendega seotud vajalike andmete ja dokumentide üleandmine uuele universaalse
postiteenuse osutajale.
Postiindeksite ehk sihtnumbrite andmebaasi haldab AS Eesti Post, kes otsustab ka uute
sihtnumbrite loomise üle. Sihtnumbrite kasutamise õiguslikuks aluseks on PostiS § 27 lg 2 p 3
ja universaalse postiteenuse tüüptingimused
(https://www.omniva.ee/wpcontent/uploads/sites/7/2024/12/universaalse-postiteenuse-tuuptin
gimused-2024-est.pdf ).
PostiSi järgi kehtivad tüüptingimused postiteenuse osutamisel postiteenuse kasutajale ja
universaalse postiteenuse osutaja esitab tüüptingimustes postiaadressi kohustuslikud osad.
Tüüptingimuste punkti 1.9 kohaselt kantakse saaja ja saatja aadressandmed postisaadetisele
järgmiselt: − saaja nimi (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi); −
tänav, maja- ja korterinumber, väljaspool linnu, aleveid ja alevikke talu nimi; − küla ja valla
nimi; − sihtnumber (kirjutatakse viimasele reale enne linna või maakonna nimetust); − linn
või maakond; − riik (kantakse postisaadetisele vaid rahvusvaheliste postisaadetiste puhul,
riigi nimetus kirjutatakse trükitähtedega inglise keeles). Alates 2017 on sihtnumber ka osa
ametlikust aadressiandmete süsteemist
(https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021032?leiaKehtiv ).
Paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb üleandmine korraldada viisil, mis tagab postiindeksite
süsteemi katkematu toimimise ning universaalse postiteenuse järjepideva osutamise.
Lõikes 3 sätestatakse üleandmise tähtaeg. Postiindeksite süsteem ning selle toimimiseks
vajalikud andmed, dokumendid ja muu teave tuleb üle anda hiljemalt universaalse
postiteenuse osutaja vahetumise päevaks. Sellega tagatakse, et universaalse postiteenuse
osutaja vahetumine ei põhjusta katkestusi postiindeksite kasutamisel ega universaalse
postiteenuse osutamisel.
16
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Tõnis Mölder küsis, miks postiindeksite andmebaasi riigile ei jäeta ja kas seda varianti
kaaluti.
Taavi Kurvits ütles, et seda väga põhjalikult ei kaalutud. Kõneleja tõi välja Taani näite, kus
on palju ülesandeid antud n-ö regulaatorile hallata, nt postkastidele seatud nõuete
kontrollimine. Mõeldi, kas andmebaasi võiks anda riigiasutustele, kuid leiti, et postiindeksite
süsteem on veidi minevikku jäänud, sest kui vaadata nt posti käsitlemist, siis hetkel räägitakse
pigem telefoninumbritest ja kodustest aadressitest, mitte niivõrd postiindeksitest, mis on
seotud regiooniga.
Mario Kadastik lausus, et suuremas osas maailmast ei saa kauba tarne hinda teada enne, kui
sisestatud on postiindeks.
Sigrid Soomlais sõnas, et veel üks põhjus, miks andmebaasi riigile ülevõtmist ei kaalutud, on
halduskoormuse aspekt ja et oli väga vähe aega rääkida läbi erinevate ametkondadega
võimekusest ja ressursivajadusest. Ka skeem, et panna kohustus andmebaas üle anda ja
säilitada, peaks tagama jätkusuutlikkuse.
Marek Reinaas küsis, kas Omniva käest on uuritud, kui palju neil halduskoormust seoses
postiindeksitega toimetamisega oli.
Sigrid Soomlais ütles, et ressursi teemat Omniva ei avanud, küll aga viitasid nad korduvalt
sellele, et praktikas on Eesti postiindeksite süsteem pigem vähe kasutatud. Pigem kasutatakse
telefoninumbrit ja aadressi. Omniva poolt vaadates ei olnud tegemist võtmeteemaga
seadusemuudatuse valguses. Rahvusvahelises vaates on postiindeksite teema loomulikult
oluline ja ei öelda, et postiindeksit ei ole vaja kirja või paki saatmisel. Seetõttu ei olnud
läbirääkimisi erinevate administratsioonidega, kes selle andmebaasi üle võtaks, haldama
hakkaks ja vastutaks ka andemete õigsuse jms eest.
Urmas Reinsalu lausus, et eelnevalt toodi välja, et erinevate asutustega läbirääkimiseks jäi
vähe aega ja uuris, millest eelnõu puhul ajaline surve tuleneb. Lisaks, indeksite süsteem peaks
olema riigi inimeste elukohaandmete või juriidiliste isikute asukohaandmete tsoneerimine.
Tegelikult UPT põhiline skelett seisneb kogu andmebaasis, mis on seotud aadresside ja
kontaktidega. Kõneleja uuris, kas see antakse samuti üle eelmiselt osutajalt uuele ehk kas kõik
andmebaasid antakse üle. Hetkel on kõne all ainult indeksisüsteem.
Sigrid Soomlais vastas, et see tuleb Omnivaga üle täpsustada.
Urmas Reinsalu sõnas, et samas on UPT-d võimatu pakkuda, kui ei ole andmebaasi.
Valdo Randpere ütles, et lõikes 1 on välja toodud, et UPT osutajale tuleb üle anda
postiindeksite süsteem ning selle toimimiseks vajalikud andmed, dokumendid ja muu teave.
17
Urmas Reinsalu lausus, et võib oletada, et see on nii mõeldud. Küll aga peaks see sellisel
juhul olema sõnastatud nii, et UPT osutajal on kohustus pidada uute aadresside puhul
indeksisüsteemi. Tegelik küsimus on, kellel tekib Eestis indeksisüsteemi pidamise kohustus.
Teine teema on, et mitte indeksisüsteemi ei anta üle, vaid tegelikult antakse uuele UPT
osutajale kogu andmepank üle. Ühtlasi ei kujuta kõneleja ette, millises ulatuses andmepank
on, kuid see tuleks selgelt raamistada. Praeguses sõnastuses ei ole see selge.
Mario Kadastik lausus, et sättes tagatakse süsteemi üle andmine, mis aga ei vasta
küsimusele, et kui indeksid antakse uuele asutusele kaasa, siis kes tagab, et süsteem
normaalselt edasi töötaks. Register peaks jääma riigile ja seda ei peaks kaasa andma. Kõneleja
ettepanek on see nt Maa- ja Ruumiametile (MaRu) anda. Oluline on läbi mõelda, kes tagab, et
süsteem toimib, seda uuendatakse, see on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega jne. Seda
teemat ME ei kajasta, vaid kõne all on ainult postiindeksite süsteemi üleandmine.
Sigrid Soomlais sõnas, et aadresside haldamisega tegeleb tõesti MaRu. Praeguseni on
Omniva saadetisteks vajalikke andmeid korrektselt hallanud ja töödelnud, sest pakutakse
UPT-d ja see on teenuse osutamiseks vajalik. Kui muudatuse kohaselt tuleb tagada andmete
üleandmine, ei ole põhjust muretseda, et andmed ära kaovad või neid käideldakse hooletult,
kui tegemist on UPT osutamiseks vajalike andmetega. Võib olla saaks ME-d teatud osas veel
täpsustada.
Urve Tiidus lausus, et postiindeksid kujunevad teatud geograafiliste andmete põhjal seotult
MaRu-ga ja ei teki iseenesest.
Mario Kadastik küsis, et kui MaRu juba teemaga suurel määral tegeleb, siis miks nad ei
võiks postiindeksite süsteemi hallata ja miks see peab eraettevõttele kaasa minema.
Sigrid Soomlais lausus, et eelnimetatud küsimus on mõistlik, kuid samas võiks ka küsida, et
miks postiindeksite haldusest peab saama eraldi MaRu ülesanne, kui see on praeguseni
aastakümneid teistpidi toiminud.
Eve-Ly Kübard tundis huvi, kas vastus ei võiks osaliselt olla seal, et Eesti on Ülemaailmse
Postiliidu liige, konventsioonid on Eestile kohustuslikud, Eesti peab pakkuma UPT-d ja UPT
osutaja kohustus on süsteeme hallata. Kõneleja küsis, kas rahvusvaheline õigus ei paku teema
osas selgust.
Taavi Kurvits lausus, et Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kohaselt peab UPT osutaja
tagama selle, et ta on suuteline teenust osutama. Selleks on postiindeksite süsteem ja ka
laiemalt aadressiandmete õigsuse tagamine saadetistel. Kõneleja teadmise kohaselt Omniva
ise ei halda inimeste andmeid, vaid toimetab saadetisi sinna, kus on saadetisele peale märgitud
aadress. Andmeid samuti ei koguta. Seega, kui keegi teine tuleb UPT hankele, siis ta peab
olema valmis ka kõikidele Ülemaailmse Postiliidu nõuetele vastama, et ta oleks suuteline
teenust pakkuma. Konkurentsiamet peab seda hanke tegemisel kontrollima. Kui Omniva
erastatakse, siis uus omanik peab tagama, et teenuse osutamine säiliks, et ettevõte oleks
jätkuvalt kooskõlas kõikide siseriiklike ja ka rahvusvaheliste kokkulepetega, selleks, et
teenused oleksid kättesaadavad kõikidele Eesti inimestele.
18
Tõnis Mölder küsis, kas ettevõttel, kes erastades süsteemi enda valdusesse saab, tekib
võrreldes teiste turuosalistega teatud eelisõigus või mitte. Tegemist on infopangaga, mis
teatud hetkel erastamise kaudu saadakse ja selle eest makstakse riigile, kuid siis tekib
süsteemi üle monopoolne seisund. Kõneleja uuris, kas see võib teiste turuosaliste jaoks
tekitada olukorra, kus nad jäävad oluliselt kehvemasse seisu. Omniva hetkel oma
monopoolset seisundit ei kuritarvita, kuid kui ettevõte erastatakse, siis kas selles osas võib
tekkida teatav kriitiline koht.
Taavi Kurvits vastas eitavalt. Aadressiandmed, sh postiindeksid on ka hetkel avalikult
kättesaadavad ja neid haldab MaRu. Lisaks sätestab postiseadus postivõrgu kasutamise
tingimused ehk et kui keegi teine soovib kasutada UPT postivõrku, siis kuidas see on
võimalik ja mis tingimustel. Seega seisundi ärakasutamise võimalust ei ole.
Marek Reinaas uuris, mis saab, kui komisjon nt ei arvesta ME-d nr 3.
Sigrid Soomlais ütles, et kui ME-s nr 3 sisalduvat muudatust ei tule, siis postiseadus
postiindeksite süsteemi ega selle info üleandmist eraldi ei reguleeri. Kõneleja lisas, et
postiindeksite süsteem ei ole eraldiseisev avalik teenus, vaid töötab ainult koosmõjus UPT
pakkumiseks teiste vajalike andmetega nagu nt aadressid, sorteerimissüsteemid jms. Seega
tegemist on osaga UPT-st.
Urve Tiidus lausus, et territoorium on geograafiliselt väikesteks sektoriteks ära jagatud ja
postiindeks tähistab teatud sektorit, kuhu kuulub teatud arv tänavaid. Seega selles osas ei ole
tegelikult saladusi, vaid tegemist on pigem tehnilise tähistusega. Keegi ei saa tegelikult teada,
et isik selle indeksi all elab.
Marek Reinaas ütles, et probleem ei olegi niivõrd see, et keegi saaks teada, mis inimese
postiindeks on. Küsimus on pigem selles, kas mingil moel on võimalik kuritarvitada seda, kui
mõni ettevõte hakkab otsustama, mis postiindeks on ja otsustab nt et tervel Eestil on üks
postiindeks.
Mario Kadastik tõi näite, mis probleeme on teistes riikides, nt Suurbritannias,
postiindeksitega tekkinud. Kõneleja leidis, et seaduses peaks olema juures vähemalt tingimus,
et postiindeksite süsteem peab olema avalikult tasuta kättesaadav teenus vms.
Taavi Kurvits lausus, et kõneleja teadaolevalt on Suurbritannias postisüsteem Eesti omast
erinev ja postiindeks võib viia lausa konkreetse majani. Eestis on süsteem laiem ja enamasti
seotud tänava või kvartaliga. Rääkides postiindeksite süsteemi kuritarvitamise kaitsest, siis
aadressiandmete süsteemi määrusesse, mis annab aluse MaRu-le andmete avalikustamiseks ja
haldamiseks, on postiindeksid sisse kirjutatud aastast 2017. Seega need on avalikult
kättesaadavad ja võimalust, et ettevõte hakkaks süsteemi kuritarvitama ja selle eest nt raha
küsima, ei ole olemas.
Urmas Reinsalu uuris, et kui keegi ei osale konkursil, siis kuidas on teema reguleeritud.
19
Taavi Kurvits ütles, et kui keegi ei osale konkursil ehk konkurss ebaõnnestub, siis pannakse
kohustus eelmisele teenuse osutajale, kellel oli konkursi toimimise ajal tegevusluba.
Urmas Reinsalu palus täpsustada, et kas sellisel juhul on eelmisel teenuse osutajal kohustus
jätkata ja millal sellest kohustusest vabanetakse.
Taavi Kurvits sõnas, et kõnealuse seaduse üks eesmärke on muuta posti regulatsioon
paindlikumaks, et tuleks teisi pakkujaid.
Urmas Reinsalu küsis, et kuidas see kohustus on tagatud.
Taavi Kurvits ütles, et kohustus on viieks aastaks, misjärel tuleb uus konkurss. See on ka
põhjus, miks seaduses on väga palju ministeeriumi ettepanekuid nõuete leevendamiseks, et
oleks paindlikum liikuda turutingimustele lähemale ning tagada sellega potentsiaalne
konkurents hankel.
Urmas Reinsalu tõi näite, et luuakse kaks eraldi õiguskeha. Üks tegeleb pakiäriga, mis on
väga kasumlik ja teine tegeleb UPT-ga, mis läheb nt 2029. aastal pankrotti. Kõneleja uuris,
mis sellises olukorras saab.
Taavi Kurvits lausus, et kuna tegemist on üldhuviteenusega, siis on majandusseadustiku
üldosa seaduses vastavad kaitsemehhanismid olemas teenuse järjepidevuse tagamiseks. On
võimalik sundida ettevõtet teenust osutama ja määrata ka sunniraha. Mehhanismid selleks, et
kaitsta ettevõtet teenust jätkuvalt osutama, on olemas.
Sigrid Soomlais ütles seoses postiindeksitega, et kuna Eestis on need avaliku
aadressisüsteemi osa, siis tegelikult ei saa tekkida olukorda, kus üks ettevõte kontrollib
ligipääsu kõikidele selle süsteemi andmetele.
Marek Reinaas lausus, et ME sõnastus vaadatakse üle ja ME-d käsitletakse uuesti komisjoni
8. juuni istungil.
Juhtivkomisjon: (ettepanekut käesoleval istungil ei hääletatud).
4. Eelnõust jäetakse välja paragrahvi 1 punktid 46 ja 47.
Välja jäetav tekst:
“46) paragrahvi 36¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
47) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Perioodiliste väljaannete edastamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.“;”
Selgitus: Kehtiv seaduse tekst vastab meediamaastiku olukorrale ja perioodika kandepäevade
tegelikku arvu reguleerib turuolukord – näitena võib tuua paberlehtede väljaandjate otsuse
loobuda esmaspäevase lehe ilmumisest majanduslikel kaalutlustel. Seetõttu puudub vajadus
seadust selles vallas muuta.
20
Ministeeriumi selgitus, et perioodika kandepäevade viimine ministri määrusesse suurendab
paindlikust, on eksitav. Olukorras, kus turg reguleerib end ise, ei ole täiendavaid
regulatsioone vaja. Seega saab kandepäevade üle otsustamise delegeerimine seaduse tasemelt
ministri määrusesse kanda vaid eesmärki ministri soovi korral teenust ilma seadusandjat
kaasamata piirata. Arvestades meedia rolli demokraatia neljanda võimuna, pole taolise
volituse andmine ministrile õigustatud ning see vähendab põhjendamatult Riigikogu rolli.
Isamaa fraktsioon
Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (muudatusettepaneku poolt 3: Aleksei Jevgrafov,
Tõnis Mölder, Urmas Reinsalu; vastu 5: Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas,
Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; erapooletuid 0).
5. Eelnõu § 1 punkt 46 (uues numeratsioonis punkt 52) muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„52) paragrahvi 36¹ lõikes 2 asendatakse sõna „kuuel“ sõnaga „viiel“;“.
Selgitus: Loobutakse perioodiliste väljaannete kojukande päevade arvu sätestamisest ministri
määrusega, vastav volitusnorm jäetakse eelnõust välja ning kojukandepäevade arv jääb
PostiS § 361 lõikesse 2 alles. Kehtivas seaduses on kojukande päevade arvuks kuus,
muudatusettepanekuga asendatakse see viiega. Ehkki seadus lubab 6 päevast kojukannet, siis
on täna osapoolte vahel kokku lepitud ja kehtivates lepingutes ka kirjas 5-päevane kojukanne.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Mario Kadastik,
Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1:
Aleksei Jevgrafov; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Urmas Reinsalu).
6. Teha eelnõus järgmised muudatused:
6.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 49 (uues numeratsioonis punkt 55) postiseaduse § 37 lõige 11 ja
sõnastada see järgmiselt:
„(1¹) Universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid _____ kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
6.2. Muuta eelnõu § 1 punktis 57 (uues numeratsioonis punkt 65) postiseaduse § 42 lõike 1
punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse
kvaliteedinõuded ja neist lubatud erandid _____.“.
Selgitus: Eelnõu § 1 punkti 49 kohaselt peaks valdkonna eest vastutav minister kehtestama
lisaks universaalse postiteenuse kvaliteedinõuetele ja neist lubatud eranditele ka viimaste
kontrollimise korra. Nimetatud kontrollimise korra kehtestamine ministri poolt ei ole
asjakohane, kuna vastavad nõuded on juba kehtestatud PostiS §-s 38. Muudatusettepanekuga
jäetakse eelnõu § 1 punktist 49 ja 57 välja viide kontrollimise korrale.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
21
7. Muuta eelnõu § 1 punktis 51 (uues numeratsioonis punkt 57) postiseaduse § 391 lõike 2
punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;“
Selgitus: Eelnõuga kavandatava PostiS § 391 lõikes 2 piiritletakse kriteeriumid, millel
universaalse postiteenuse põhjendatud tasu peab põhinema. Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab
põhjendatud tasu olema piisav, et muu hulgas järjepidevalt tagada „kapitalikulu katmine ehk
põhjendatud tulukus“. Sättes asendatakse sõnad „kapitalikulu katmine ehk põhjendatud
tulukus“ sõnadega „põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt“.
Konkurentsiamet on juhtinud tähelepanu, et reguleeritud hindade kujunemisel on kapitalikulu
ja põhjendatud tulukus kaks erinevat hinnakomponenti. Muudatusettepanekuga ühtlustatakse
eelnõu sõnastus teistes monopoolseid avalikke teenuseid reguleerivates eriseadustes kasutusel
oleva sõnastusega. Näiteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 50 lõike 1 punkti 5
alusel kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on
tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. Kaugkütteseaduse § 8 lõike
3 punkti 5 alusel tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud põhjendatud
tulukus. Maagaasiseaduse § 23 lõike 3 punkti 5 alusel tuleb võrguteenuste hinnad kujundada
selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Urmas Reinsalu lausus, et rääkides kapitali tootluse määrast, siis see on olnud
Konkurentsiametil erinevate teenuseliikide puhul erinev. Kõneleja uuris, milline saab olema
protsendiliselt kapitali tootluse määr erastatud postiettevõttel.
Taavi Kurvits sõnas, et see on Konkurentsiameti metoodika küsimus.
Urmas Reinsalu lausus, et see on tõesti metoodika küsimus, kuid võiks teada, millist kapitali
tootluse määra Konkurentsiamet ette kujutab. Kapitali tootluse määr annab sisendi ka lehtede
maksumusele, kirjade hinnale jne.
Taavi Kurvits ütles, et eelnõu sätestab selle, et mõistliku kasumi osa, mis annab võimaluse
ettevõttel teha vastavaid investeeringuid selleks, et säilitada teenuse tasemete säilimine, on see
siis uute sõidukite soetamine, mingite hoonete renoveerimine, mis on vajalik teenuste
säilimiseks jne. Konkurentsiamet enda kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamisel kasutab
üldiseid horisontaalseid juhendeid, mis on Euroopa Liidu üleselt kokku lepitud ja mis on
Konkurentsiameti kodulehel avalikult kättesaadavad. Seal saab vaadata metoodikat ja
arvutuskäiku.
Urmas Reinsalu lausus, et antud juhul on kõne all teenus, mis on liikuv ja võib suunduda
teise pakkuja kätte. Kõneleja uuris, kuidas sellisel juhul kapitali tootlust hakatakse arvestama.
Sigrid Soomlais sõnas, et tegemist on Konkurentsiameti määratud metoodika küsimusega ja
seda ei ole seaduse tasemel võimalik protsendina määrata.
Marek Reinaas leidis, et küsija võiks teema Konkurentsiametiga ise üle täpsustada.
22
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
8. Teha eelnõus järgmised muudatused:
8.1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 52 (uues numeratsioonis punkt 58) ja sõnastada see
järgmiselt:
„58) paragrahvi § 393 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui valdkonna eest vastutav minister jätab Konkurentsiameti kooskõlastatud põhjendatud
tasu suuruse kehtestamata, kehtestab ta põhjendatud tasu suuruse, arvestades töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära tõusu või riigieelarvest
perioodiliste väljaannete edastamise kulude katmiseks eraldatud vahendeid.”;
Selgitus: PostiS § 393 lõike 7 täiendamise eesmärk on muuta selles sätestatud mehhanismi
selliselt, et see kohalduks ka põhjendatud tasu suuruse kehtestamisel perioodilise väljaande
edastamisele. Eelnõukohase PostiS § 393 lõike 7 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav
minister juhul, kui ta jätab Konkurentsiameti kooskõlastatud põhjendatud tasu suuruse
kehtestamata, põhjendatud tasu suuruse, arvestades töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud töötasu alammäära tõusu. Perioodilise väljaande edastamise kulustruktuur ei ole
siiski otseselt ega määravas ulatuses seotud töötasu alammäära muutumisega. Teenuse hinna
kujunemist mõjutab täiendavalt ka riigipoolne rahastamine, mis on toimunud alates
1990ndatest aastatest. Omniva ja Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul võib perioodilise
väljaande edastamise jätkusuutlikkuse tagamine eeldada alates 2028. aastast riigieelarvelist
rahastamist kuni 4 mln eurot aastas. Viimastel aastatel on perioodiliste väljaannete
edastamist toetatud 1,5 mln euroga aastas. Muudatusettepaneku tulemusena on valdkonna
eest vastutaval ministril õigus kehtestada perioodilise väljaande põhjendatud tasu selliselt,
mis arvestab täiendavalt ka riigieelarves perioodilise väljaande kojukande edastamiseks
eraldatud vahendeid.
8.2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 53 (uues numeratsioonis punkt 60) ja sõnastada see
järgmiselt:
„60) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Perioodilise väljaande edastamise teenuse tulud ja kulud peavad olema universaalse
postiteenuse osutaja arvestuses muudest universaalse postiteenuse teenustest eristatavad.”;
Selgitus: Erinevalt postisaadetiste edastamisest, mis muutub täies mahus kulupõhiseks, säilib
perioodilise väljaande edastamisel eeldatavalt ka tulevikus vajadus riigi dotatsiooniks
maapiirkondades. Seepärast on oluline, et perioodilise väljaande edastamise teenuse tulud ja
kulud oleksid muudest universaalse postiteenuse teenustest selgelt eristatavad.
8.3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 61 (uues numeratsioonis punkt 69) ja sõnastada see
järgmiselt:
“69) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 ja sõnastatakse järgmiselt:
„41) ülevaadet perioodiliste väljaannete edastamise teenuse mahtudest, teenuse osutamise
muutuse dünaamikast, perioodilise väljaande väljaandjatele kohalduvast mõjust ning teenuse
kulude ja tulude arengust.”;
Selgitus: Perioodiliste väljaannete edastamisega kaasnevad eeldatavalt ka edaspidi kulud
riigieelarvele, mistõttu on nende prognoosimiseks vaja muudest universaalse postiteenuse
teenustest eristatud informatsiooni.
23
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Urmas Reinsalu lausus, et ME nr 8.1. tulemusel tekib poliitiline hind, mida määrab minister
ja tekib professionaalne, Euroopa reeglitele vastav ja hetkel mitte teadaolev, hind. Ühtlasi
uuris U. Reinsalu, kust selline ettepanek on tekkinud.
Taavi Kurvits ütles, et ettepanek on tekkinud vajadusest, et erinevad valitsused aastast 1990
on pidanud vajalikuks maapiirkonna kojukannet toetada. Lisaks, Konkurentsiametil on väga
keeruline kooskõlastada hinda olukorras, kus nad ei tea, mis on riigieelarve dotatsioon selleks
aastaks, kuna riigieelarve kinnitatakse üldjuhul aasta lõpus, aga selleks, et hind oleks teada, on
lihtsam hinda ministri poolt alandada selle dotatsiooni võrra, mis riigieelarves ette nähakse,
juhul, kui nähakse.
Urmas Reinsalu uuris, miks hinna määraja peab minister olema, mitte Konkurentsiamet. Kui
riik hakkab doteerima antud juhul meediakannet, siis vastavalt viiakse hinnakiri kapitali
tootlusega kooskõlla või alandatakse eelnevalt fikseeritud tasu. Kõneleja uuris, kuidas olukord
hakkab ministeeriumi loogikas välja nägema. Ehk et on ettevõte, kes osutab UPT-d ja kellel
on viieks aastaks leping sõlmitud ning riik annab teatud hetkel teada, kas eelarvest tuleb raha
või mitte. Kõneleja uuris, et kui leping sõlmitakse viieks aastaks, siis kuidas antakse
ettevõttele selleks perioodiks kindlustunnet. Hetkel kindlustunnet ei teki.
Taavi Kurvits sõnas, et rääkides viiest aastast, siis selle jooksul on kohustus teenust osutada.
Hinna ümbervaatamine hakkab olema ilmselt kord aastas, kui mitte tihedamalt. Kuna mahud
langevad keskmiselt 11% aastas, ühiku hind läheb kallimaks ja hinnatõus tuleb, kas
meediamajadel endal sisse võtta või kanda üle lõpptarbijatele. Hind ei ole viieks aastaks paika
pandud, vaid hakkab ilmselt, kas iga-aastaselt või poole aasta tagant käima läbi
Konkurentsiameti kooskõlastuse ja jõuab ministrile määrusega kehtestamiseks.
Urmas Reinsalu täpsustas, kas hind hakkab lehtede ja kirjade puhul iga poole aasta tagant
kallinema.
Taavi Kurvits lausus, et ei öelnud, et hind hakkab kallinema. Tegemist on Omniva ja
meediamajade prognoosiga, et vähemalt kord aastas hakatakse hinda üle vaatama.
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
9. Muuta eelnõu § 1 punktis 51 (uues numeratsioonis punkt 57) postiseaduse § 393 lõiked 8
ja 9 ning sõnastada need järgmiselt:
„(8) Universaalse postiteenuse osutaja avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja
postkontorites viivitamata pärast lõikes 5 nimetatud määruse avaldamist Riigi Teatajas.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määrus, millega kehtestatakse põhjendatud tasu
suurus, hakkab kehtima 30 kalendripäeva pärast selle Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses
ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva.“
24
Selgitus: Muudatusettepanekuga sõnastatakse põhjendatud tasu kehtestamise menetluskord
selgemalt. Tekstis ei tehta sisulisi muudatusi, vaid ainult keelelised.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
10. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 61.
Väljajäetav tekst:
„61) paragrahv 53 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: Eelnõu muudatustega seoses ei ole vaja PostiS § 53 lõiget 9 kehtetuks tunnistada,
kuna tegemist on rakendussättega, mis reguleeris 2009. a tegevuslubade kehtivuse algust.
Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad eeskätt tegevuslubade kehtivuse
lõpu kuupäeva.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0;
ei hääletanud 3: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder, Urmas Reinsalu).
11. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 62 (uues numeratsioonis punkt 70), muutes järgnevate
punktide numeratsiooni vastavalt ja sõnastada see järgmiselt: “70) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Enne 2027. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud
postiteenuse osutamiseks antud tegevusluba kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks
tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni. Postiteenuse osutaja ei pea tegevusloa
kehtivuse ajal esitama käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tegevuse alustamise teadet.“;
Selgitus: Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
jõustumisel jääb tegevusloa kohustus vaid universaalse postiteenuse osutamiseks (PostiS § 10
lg 1) ning edaspidi piisab teiste postiteenuse liikide osutamiseks majandustegevusteate
esitamisest (PostiS § 21 lg 1). Õigusselguse eesmärgil lisatakse seadusesse üleminekusäte,
mille kohaselt ei pea seaduse jõustumisel tegevusluba omavad teenuse osutajad esitama
eraldi majandustegevusteadet seni, kuni neil kehtib vastav tegevusluba PostiS § 10 lõike 1
punktis 2 ja 3 nimetatud postiteenuse osutamiseks ning nad soovivad teenuse osutamist
jätkata tegevusloaga väljastatud tüüptingimuste kohaselt. Praktikas on nimetatud tegevusload
väljastatud Konkurentsiameti poolt kahele ettevõtjal viieks aastaks. Peale nimetatud
tegevusloa lõppemist (vastavalt 2028 ja 2029 aastal), peavad teenust edasi osutada soovivad
teenuse osutajad esitama majandustegevusteate vastavalt PostiS §-le 21. Kui postiteenuse
osutaja soovib käesoleva seaduse jõustumise järgselt muuta väljastatud tegevusloaga
kinnitatud teenuse osutamise tüüptingimusi, tuleb tal esitada majandushaldusasutusele
vastavalt PostiS §-le 21 majandustegevusega alustamise teade. Väljastatud tegevusluba
kaotab siis kehtivuse.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 6: Aleksei
Jevgrafov, Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
25
12. Muuta eelnõu § 1 punkt 62 (uues numeratsioonis punkt 71) ja sõnastada see järgmiselt:
„71) seadust täiendatakse §-dega 531 ja 532 järgmises sõnastuses:
„§ 531. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek
(1) Käesoleva seaduse § 392 lõikes 4 nimetatud metoodika töötab välja ja avalikustab
Konkurentsiamet oma veebilehel hiljemalt 2026. aasta 10. augustiks.
(2) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus põhjendatud tasu suuruse
kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile esimest korda hiljemalt 2026. aasta 10.
septembriks.
(3) Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–2027 põhjendatud tasu muutust, mis on
suurem kui pool kooskõlastamise aastale eelnenud _____ aastal kehtinud universaalse
postiteenuse tasust.
(4) Kuni käesoleva seaduse § 393 lõike 5 alusel esmakordse põhjendatud tasu suuruse
kehtestamiseni kehtib käesoleva seaduse kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud § 61 lõike
2 alusel kehtestatud universaalse postiteenuse taskukohane tasu.
§ 532. Enne 2027. aasta 1. jaanuari tekkinud universaalse postiteenuse osutamise
kohustuse täitmisega seotud kulude katmine
(1) Pärast 2027. aasta 1. jaanuari tasutakse universaalse postiteenuse makse ning esitatakse
universaalse postiteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise
taotlus ja menetletakse seda käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. jaanuari kehtinud
redaktsiooni alusel ja korras.
(2) Universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast korda hiljemalt 2027. aasta 25.
jaanuariks.
(3) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse
osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks,
tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makseid makse
tasumise kohustuse lõppemisele eelnenud kalendriaastal, nimetatud kalendriaasta jooksul
tehtud maksete osakaalu alusel.
(4) Käesoleva seaduse enne 2027. aasta 1. jaanuariks kehtinud redaktsiooni §-s 411 nimetatud
taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult
koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 viimast
korda hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Nimetatud taotlusesse võib koondada rohkem kui ühe
kalendriaasta universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult
koormavad kulud, kuid mitte pärast käesoleva seaduse § 393 lõike 5 alusel _____
kehtestatud põhjendatud tasu jõustumist kantud kulusid.“;“.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
13. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 63 (uues numeratsioonis punkt 72) ja sõnastada see
järgmiselt:
„72) seadust täiendatakse §-dega 533 ja 534 järgmises sõnastuses:
„§ 533. Perioodilise väljaande edastamise põhjendatud tasule üleminek
(1) Käesoleva seaduse § 392 lõikes 4 nimetatud metoodika perioodilise väljaande edastamise
osas töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet oma veebilehel hiljemalt 2028. aasta 1.
jaanuariks.
26
(2) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus perioodilise väljaande edastamise
põhjendatud tasu suuruse kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile esimest korda
hiljemalt 2028. aasta 1. juunil.
(3) Alates 2028. aasta 1. novembrist kohaldatakse enne 2028. aasta 1. novembrit universaalse
postiteenuse osutajaga sõlmitud perioodilise väljaande edastamise lepingule käesolevas
seaduses sätestatut.
§ 534. Universaalse postiteenuse osutamise regulatsiooni järelhindamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. juuliks
universaalse postiteenuse toimimist, sealhulgas perioodiliste väljaannete edastamise
regulatsiooni toimimist, arvestades postituru arengut, tarbijakäitumise muutusi, teenuse
kättesaadavust, rahastamise jätkusuutlikkust ning järelevalve korralduse ja rahastamise
tõhusust, ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepanekud regulatsiooni
muutmiseks.”.“.
Selgitus: Paragrahvidega 533 ja 534 nähakse ette perioodilise väljaande edastamise
põhjendatud tasule üleminek ning nähakse ette regulatsiooni järelhindamine.
Lisatava § 533 eesmärk on tagada sujuv üleminek perioodilise väljaande edastamise
põhjendatud tasu regulatsioonile. Selleks sätestatakse tähtajad tasu arvutamise metoodika
väljatöötamiseks ja avalikustamiseks ning põhjendatud tasu kooskõlastamise menetluse
esmakordseks läbiviimiseks.
Paragrahvi 533 lõike 3 eesmärk on tagada enne seaduse jõustumist sõlmitud perioodilise
väljaande edastamise lepingute kehtivuse jätkumine kuni nende lõppemiseni. Sellega
välditakse kehtivate lepinguliste suhete ennetähtaegset muutmist ning tagatakse õiguspärase
ootuse põhimõtte järgimine.
Paragrahvi 534 eesmärk on tagada universaalse postiteenuse regulatsiooni toimimise
järelhindamine pärast muudatuste rakendumist. Muudatuse kohaselt analüüsib Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium hiljemalt 2031. aastaks regulatsiooni mõju ning esitab vajadusel
Vabariigi Valitsusele ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Järelhindamine võimaldab
hinnata muudatuste mõju universaalse postiteenuse, sh perioodika, kättesaadavusele,
kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele, järelevalve korraldusele ja rahastamisele ning vajaduse
korral kohandada regulatsiooni vastavalt praktikas ilmnenud vajadustele.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
14. Asendada eelnõu § 2 punktis 4 konkurentsiseaduse § 532 lõikes 11 arv „0,4“ arvuga
„0,8“.
Selgitus: Kehtiva konkurentsiseaduse § 532 lõike 11 kohaselt on rahastamiskohustusega
ettevõtja järelevalvetasu 0,2% talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. Eelnõuga
kavandatava muudatuse tulemusena peab Konkurentsiamet hindama täiendavalt ka
perioodilise väljaande edastamise kulude põhjendatust, kooskõlastama vastavad tasud ning
teostama järelevalvet universaalse postiteenuse osutaja kulude arvestamise üle. Lisaks tekib
Konkurentsiametil ülesanne töötada välja ja rakendada perioodilise väljaande edastamise
tasude hindamise metoodika. Katmaks Konkurentsiametile täiendavate ülesannetega
kaasnevat ressursikulu on vajalik suurendada ka rahastamiskohustusega ettevõtja
27
järelevalvetasu. Muudatusettepanekuga suurendatakse regulatsioonile allutatud ettevõtja
poolt makstava järelevalvetasu määra 0,8%-ni. Täna on universaalse postiteenuse osutaja
poolt riigieelarvesse makstav järelevalvetasu suurusjärgus 20 000 eurot aastas. Nii kehtiv
0,2% järelevalvetasu määr, kui eelnõus algselt planeeritud 0,4% on ebapiisav
Konkurentsiametile nii universaalse postiteenuse ex ante hinnaregulatsiooni, kui ka
perioodika kojukandega lisanduvate ülesannete täitmiseks. Konkurentsiamet arvestab
täiendavate muudatuste valguses vajalikuks tööjõuressursi vajaduseks 3 FTEd ning tegelikuks
postiregulatsiooniga seotud ressursi kuluks kuni 240 000 eurot aastas.
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei
Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).
15. Muuta eelnõu § 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 10. augustil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 12, 15, 16, 25–32, 34, 35, 37-40, 59, 64, 66, 68 ja 70
ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 14, 36, 51, 58, 60 ja 69 jõustuvad 2028. aasta 1.
novembril.”.
Selgitus: Eelnõu menetlustempost tulenevalt ning perioodilise väljaande edastamise
regulatsiooni põhimõttelise muutmise tõttu on vajalik muuta seaduse sätete jõustumisaegu.
Seaduse jõustumine esimeses etapis oli kavandatud 2026. aasta 1. aprillile, eelnõuga
muudetakse jõustumisaega ja määratakse selleks 10. august (§ 4 lg 1). Muudatus arvestab
seaduseelnõu menetluseks ettenähtud tähtaegadega ja normi adressaatidele (Eesti Post AS,
Konkurentsiamet) vajaliku üleminekuajaga.
Üleminek universaalse postiteenuse põhjendatud tasule ning universaalse postiteenuse makse
ja ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon, samuti tegevusloa regulatsiooni
muudatused on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril (§ 4 lg 2).
Perioodilise väljaande edastamise teenus liigitatakse universaalse postiteenuse alla ning
vastavad sätted jõustuvad 2028. aasta 1. novembril (§ 4 lõige 3).
Majanduskomisjon (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek)
Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas
Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder).
Urmas Reinsalu lausus, et on vaidlus Konkurentsiameti ja Omniva puhul teenuse
mittehinnastamise või tekkinud puudujäägi üle. Kõneleja uuris, kui suur on nõude maht ja kas
eeldatakse, et riik peab selle eest tasuma.
Taavi Kurvits ütles informatsiooniks, et 2027. aasta 30. juuniks saab esitada viimase
taotluse, mis käsitleb 2026. aastal tekkinud kulusid.
Urmas Reinsalu täpsustas, kas seal on mitme aasta teemad kõne all.
28
Sigrid Soomlais sõnas, et vaidlused on alates 2021. aastast üleval. Kogumaht on u 7 mln
eurot. See on vahe Konkurentsiameti otsuste ja Omniva taotluste vahel. Kahe aasta osas (2021
ja 2022) on Konkurentsiameti ja Omniva vahel juba kokkulepped sõlmitud ning
kompromissid leitud. Konkurentsiamet vaatab tagasiulatuvalt täiendatud metoodika järgi üle
ka järgmised otsused. Kõneleja ei tea öelda, mis rahaline kokkulepe selle perioodi osas lõpuks
tuleb.
Otsustati:
4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10.06.2026 (poolt 5: Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Urmas
Reinsalu; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder).
4.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 6: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,
Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Tõnis Mölder,
Urmas Reinsalu; erapooletuid 0).
4.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia
läbi lõpphääletus 17.06.2026 (poolt 5: Mario Kadastik, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Urve
Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei Jevgrafov, Urmas Reinsalu; erapooletuid 0; ei
hääletanud 1: Tõnis Mölder).
5. Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasi algatatud
liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Marek Reinaas teavitas, et 835 SE-d käesoleval istungil ei käsitleta, vaid eelnõu on
kavandatud 9.06.2026 komisjoni istungi päevakorda.
6. Info ja muud küsimused
Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Haas
protokollija