Vastuskiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Elering AS Teie: 05.06.2026 Meie: 12.06.2026 nr 7-2/26-01098-4

      Vastuskiri       Olete  05.06.2026.  a  esitanud  Riigikogule  arvamuse  Riigikantselei  ettevalmistatud  korrakaitseseaduse  muutmise  ja  sellest  tulenevalt  teiste  seaduste  muutmise  seaduse  (mehitamata  sõidukite  seire  ja  tõrje  rollijaotus)  eelnõu kohta, mis on Riigikogu menetluses  (902 SE) ning millele arvamuse esitamise tähtaeg oli 27.05.2026. a.    Kuivõrd Elering AS-i arvamus puudutab eelnõu rakendusküsimusi, siis edastas Riigikogu teie  arvamuse  Riigikantseleile.  Olete  samasisulise  arvamuse  juba  ka  Riigikantseleile  esitanud  06.04.2026. a, kuid vastame teile käesoleva kirjaga uuesti.    Toote esile järgmised murekohad:    1. Mehitamata  õhusõidukitest  (MÕS)  tuleneva  ohu  reaalne  kaitse  riigikaitseobjektidele  (RKO)  tekib  olukorrateadlikkuse  (integreeritud,  mitmekihiline,  tsentraalne)  ja  ohu  automatiseeritud  neutraliseerimise  (sekundite  jooksul)  kaudu.  Ohu  automatiseeritud  neutraliseerimine tähendab olemuslikult kineetilise jõu kasutamist ning seda ka tiheasustusega  piirkondades.  Sellise  vastutuse  ettevõtetele  panemine  ei  ole  proportsionaalne  ega  kuluefektiivne olukorras, kus vastavat võimekust arendatakse samal ajal välja nii Kaitseväes  kui ka Politsei- ja Piirivalveametis (PPA). 2. Elering AS-i ettepanek on, et RKO-de valdajad soetavad ja hooldavad RKO-de kaitseks  paigaldatavaid seire- ja tõrjeseadmed, kuid Kaitsevägi ja PPA opereerivaid vastavaid seadmeid  ning  tagavad  seeläbi  RKO-de  kaitse  õhust MÕS-ide  vastu.  Eestis  peab  olema  kehtestatud  regulatsioon, kus MÕS-e tohib lennutada vaid vastava loa alusel ehk kõikidel MÕS-idel peab  olema  olemas  ja  sisse  lülitatud  identifitseerimise  kood  (Remote  ID). Kõik  sisse  lülitamata  identifikaatorita MÕS-id on ebaseaduslikud ja nende lennutamine peab olema süütegu.  4. RKO-de (ja ka elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatava taristu) ümber tuleb kehtestada  geograafiline ala nn droonikuppel, milles autoriseerimata sisenemist käsitletakse vahetu ohuna  ning MÕS neutraliseeritakse. RKO geograafilisse alasse drooniga sisenemine tuleb sätestada  süüteona. 5. Arvestades ohu iseloomu ja taristu haavatavust, ulatusliku seire ja surmava jõu kasutamise  õiguslikku riivet, samuti usutava MÕS-ide seire- ja tõrjelahenduse automatiseeritud iseloomu,  peab RKO-de drooniseire- ja -tõrjesüsteem olema ülesse ehitatud tsentraliseerituna.   Selgitame, et eelnõu ei näe ette lahendust, mille kohaselt riigiasutused (Kaitsevägi ja Politsei-  ja  Piirivalveamet)  võtaksid  üle  riigikaitseobjektide  seire-  ja  tõrjeseadmete  igapäevase  opereerimise.  Eelnõu  lähtub  objektipõhisest  vastutusmudelist,  mille  kohaselt  on  seire-  ja  tõrjesüsteemide soetamine, paigaldamine ning hooldus objekti valdaja valik.  

.

2 (8)

  Kui  tegemist  on  eeldatavalt  sõjalise  või  sõjalise  mehitamata  õhusõidukiga,    reageerib  esimesena  Kaitsevägi,  tsiviil-MÕS-i  korral  PPA.  Eelnõu  võimaldab  Kaitseväel  edasilükkamatu pädevuse alusel reageerida tsiviil-MÕS-ile, PPA kui üldkorrakaitseorgan saab  kehtiva  korrakaitseseaduse  (KorS)  kohaselt  reageerida  avaliku  korra  kaitseks  eeldatavalt  sõjalisele ja sõjalisele MÕS-ile. Selline mõlema võime reageerimise võimalus on oluline, sest  nii saab reageerida see võime, kes on lähim.   Politsei-  ja  Piirivalveamet  on  rahuajal  esmane  reageerija  ja  menetleja  ning  tema  roll  on  eelkõige reageerimine, järelevalve ja nõustamine, mitte kõigi objektide tehniline opereerimine.  Kaitsevägi osaleb vastavalt olukorrale, eelkõige sõjalise ohu või sõjaseisukorra korral. Eelnõu  ei näe ette, et kõikide riigikaitseobjektide kaitse toimuks PPA või Kaitseväe otsese osalusega,  kuid  vastavad  kokkulepped  asutuste  ja  konkreetsete  objektivaldajate  vahel  on  võimalikud.  Ühtlasi  näeb  kehtiv  regulatsioon  ette,  et  riigikaitseobjektide  kaitsesse  on  võimalik  kaasata  täiendavaid jõude vastavalt olukorrale.   Seire-  ja  tõrjeseadmete  valik  ning  võimekuse  kujundamine  toimub  koostöös  pädevate  asutustega. Politsei- ja Piirivalveamet nõustab seire- ja tõrjeseadmete hankimisel, Kaitsevägi  annab  vajaduse  korral  sisendi  ning  täiendavate  võimekuste  (nt  elektrooniline  tõrje)  puhul  kaasatakse ka teised pädevad asutused.   Mis  puudutab  ettepanekut  kehtestada  nõue,  et  kõik mehitamata  õhusõidukid  peavad  olema  varustatud ja aktiivse kaugidentimise (Remote ID) lahendusega ning vastasel juhul käsitatavad  ebaseaduslikena,  selgitame,  et  oleme  esitanud  Riigikogule  muudatusettepanekud,  millest  ettepaneku  nr  9  eesmärk  on,  et  oleks  võimalik MÕS  siduda  tema  käitajaga.  Siinjuures  on  oluline, et  see kohustus on vaid siis, kui mehitamata õhusõiduki käitamisel  tuleb komisjoni  rakendusmääruse  (EL)  2019/947  lisa  A  ja  B  osa  kohaselt  kasutada  aktiveeritud  ja  ajakohastatud  otsese  kaugidentimise  süsteemi.  Kuivõrd  kõigil  MÕS-idel  ei  pea  olema  kaugidentimise süsteem, siis neile Remote ID kohustus ei laiene.    Täiendavalt tuleb arvestada, et mitte kõik droonid ei ole kooperatiivsed (st ei edasta Remote  ID signaali), mistõttu ei saa õhuruumi turvalisust tagada üksnes identifitseerimisnõuete kaudu.  Seetõttu on eelnõu eesmärk luua laiem seire- ja tõrjevõimekus, mis võimaldab reageerida ka  mittekooperatiivsetele ja ebaseaduslikele droonidele.    Geograafiliste piirangualade kehtestamine on võimalik ning neid saab vajaduse korral määrata  ka laiemalt kui üksnes objekti vahetu territoorium. Samas ei ole põhjendatud anda seda õigust  automaatselt  kõigile  elutähtsa  teenuse osutajatele  (ETO) või RKO-dele  –  piirangud peavad  lähtuma konkreetsest riskihinnangust.    Eelnõu ei piira seire- ja tõrjesüsteemi ülesehitamist tsentraliseerituna, samas eelnõu ka ei eelda  seda. Praegu on otsustatud, et seiramine ja tõrjumine toimub mitmekihiliselt.   Veel toote esile järgmist:    1. Ligipääs objektist sõltumatule andmestikule    RKO-de  kaitsmiseks  ja  MÕS-ide  tuvastamiseks  on  vajalik  seire    ehk  RKO  perimeetrist  kümnete kilomeetrite kaugusele ulatuvalt  informatsiooni kogumine  ja objektide  tuvastamine  heli,  videopildi,  raadioside,  MÕS-i  protokollide  ja  aktiivradarite  informatsiooni 

analüüsimisega.  Tegemist  on  ulatusliku  andmete  kogumisega,  sh  eraõiguslike  juriidiliste 

3 (8)

analüüsimisega.  Tegemist  on  ulatusliku  andmete  kogumisega,  sh  eraõiguslike  juriidiliste  isikute ja eraisikute suhtes, kes on andmesubjektid. Eelnõu ega ka planeeritavad rakendusaktid  ei  selgita  täpselt,  milline  on  sellise  seire  konkreetne  ulatus,  ja  analüüsitud  ei  ole  ka  seire  mõjusid ja kaasnevaid riske. Samuti puudub analüüs selle kohta, kas selline andmete analüüs  on põhiseaduspärane ning muu hulgas kooskõlas andmekaitsenõuetega.    RKO-de  omanikud  eraõiguslike  juriidiliste  isikutena  (nt  Elering  AS)  on  kohustatud  oma  tegevuses järgima andmekaitsenõudeid ning igasugune seire väljaspool objekti katastriüksuse  piire  on  potentsiaalne  isikuandmete  kaitse  nõuete  rikkumine  ja  isiku  põhiõiguste  riive.  Edastatud eelnõu eeltoodud riske ei maanda ega anna hinnangut, kas seire eesmärk kaalub üles  põhiõiguste  riive. MÕS-ide  tõrjumiseks  seire  teostamine  on  ulatuslik  ning  isegi  juhul  kui  eraõiguslikule juriidilisele isikule pannakse kohustus sellist seiret teostada RKO turvaplaanis,  siis  võib  seire  reaalne  teostamine  takerduda  andmekaitsenõuete  rikkumisse  (mis  on  muu  hulgas seire teostaja jaoks oluline finantsrisk).  Lisaks eeltoodule ja vajadusele selgitada seire ulatust tuleb läbi hinnata ka andmetele ligipääsu  küsimusi.  Ebamõistlik  on  võimaldada  seireandmete  töötlemist  mitmetel  isikutel,  kuna  see  suurendab andmete väärkasutuse riski.    Eeltoodust  lähtuvalt  peaks  selliste  andmete  töötleja  olema  eelkõige  täidesaatva  riigivõimu  institutsioon  ja  seda  tsentraliseeritult. Seireandmestiku koosseisu  ja ulatust  tuleb analüüsida  ning seireandmestikuga kogutava andmestiku peatöötleja peab olema PPA/Kaitsevägi.   Riigikantselei  selgitab,    et  RKO  valdaja/turvaettevõte  seirab,  aga  ei  tuvasta;  isikuandmete  töötlemine ei ole RKO valdaja/turvaettevõtte ülesanne, ülesanne on seiramine. Isikuandmete  töötlemine võib esineda Kaitseväe ja PPA poolt MÕS-ide tuvastamise käigus. RKO valdaja  seirepildile ilmuvad märked lendavate objektide kohta, mis RKO suunas liiguvad.   Kui RKO valdaja/turvaettevõtte poolse oma objekti kohal oleva õhuruumi seiramise käigus  peaks seirepildile  ilmuma miski, mis võimaldab kellegi  tuvastamist, on see analoogne nagu  RKO territooriumi valveks üles seatud videokaameratega ehk kohaldub üldine isikuandmete  kaitse regulatsioon.   RKO valdaja/turvaettevõtte poolne oma objekti kohal oleva õhuruumi seire võib minna tema  territooriumi  piirest mõningal määral  välj.a Näiteks  kui RKO-l  on  ka  raadioside  piiramise  õigus, siis see ei piirdu ainult territooriumiga. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile  (TTJA)  esitatavas  taotluses  saab  põhjendada  ka  territooriumist  mõnevõrra  kaugemal  raadioside piiramist. Sellekohase loa annab ja riskid hindab TTJA.   Vabariigi Valitsuse määruse „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ § 7(1)  reguleerib  isikuandmete  töötlemist kaitseabinõude kohaldamisel.   2. Tõrjega kaasnevad kahjud   Toote esile, et iga turvasüsteem, nii ka MÕS-ide kaitse, on mitmekihiline ning hõlmab lisaks  ehituslikele  meetmele  ka  elektroonilisi  ja  kineetilisi  vahendeid.  Võttes  arvesse  MÕS-ide  võimekust,  tuleb  efektiivse  süsteemi  ehitamisel  lähtuda  eeldusest,  et  süsteem  peab  olema  automaatne.  Kuna  reaalses  elus  esineb  seiresüsteemidel  teataval  määral  valepositiivseid  häiresignaale  ning  ka  inimlikust  faktorist  tulenevalt  ei  ole  võimalik  kõiki  valepositiivseid  korrektselt  hinnata,  on  võimalik  tõrjesüsteemide  käivitumine  ka  otsese  ja  vahetu  ohu  puudumisel. Võttes arvesse, et tõrjel kasutatakse kineetilist jõudu, võib see endaga kaasa tuua 

ulatusliku  varalise,  keskkonna-  ja/või  inimkahju  tekkimise.  Kahju  tekkimise  suurus  ja 

4 (8)

ulatusliku  varalise,  keskkonna-  ja/või  inimkahju  tekkimise.  Kahju  tekkimise  suurus  ja  tõenäosus on otseselt seotud ohu tõrjumise asukohaga.    Esitatud eelnõu ei  arvesta üldse kahjudega, mis võiksid  tekkida, kui MÕS-ist  tuleneva ohu  tõrjumisel  neutraliseeritakse  MÕS  tiheasustusega  alas.  Lisaks  on  hindamata  kahjude  hüvitamise olukord  juhul, kui kahju  tekib  turvafirmade reaktsiooni alusel  (milleks eelnõuga  alus luuakse). Samuti võivad turvafirmad sellise riski ja juriidilise ebaselguse olemasolu korral  välistada lepingulise koostöö RKO omanike või ETO-dega või muuta lepingutingimused ETO- de suhtes ebamõistlikuks.    Oluline on mõista,  et  praegu on  turvafirmadel  eelkõige õigus  isikuid peatada  ja  neid kinni  hoida  kuni  täidesaatva  riigivõimu  saabumiseni.  Kineetilise  jõu  kasutamine  on  oluline  muudatus praeguses käsitluses. Eelnõuga ei  looda probleemidele  terviklikku  ja  läbimõeldud  lahendust,  vaid  tekitatakse  osaliste  paljususega  kaasnev  maandamata  risk,  et  seire-  ja  tõrjesüsteemi ebakompetentse kasutamise ja andmete väära tõlgendamisega kaasnevad kahjud  kolmandate isikute tervisele, varale, õigustele, andmetele ja turvatundele.   Näiteks: RKO valdaja seiresüsteem tuvastab RKO poole kiirelt liikuva ohu ning automaatne  süsteem  saadab  välja  3  kaitsedrooni,  et  tekkinud  oht  neutraliseerida.  Tegelikkuses  on  tuvastatud  lendav  ese  lind. Väljasaadetud  kaitsedroonid  põrkavad  linnuga  300 m  kaugusel  RKO-st kokku. Seejärel kukuvad droonide tükid koos linnu surnukehaga maapinnal asuvale  inimasustusele, tekitades inimvigastusi (või ka surmavaid tagajärgi) ning kahju isikute varale.    RKO  kaitseks  kineetilise  jõu  kasutamine  rahuajal  peab  olema  ainult  julgeolekuasutuste  diskretsioon ja õigus.    Selgitame,  et MÕS  tekitatud  kahjude  suhtes  rakendub  üldine  vastutuse  regulatsioon  -  kui  reageerib  riik, siis  riigivastutuse seadus, kui  reageerijaks on erasektor,  siis võlaõigusseadus.  Kui  MÕS-i  maanduma  sundimise  ala/objekti  kohal  ei  olnud  lennutamise  piiranguid  kehtestatud, lennutajal oli luba (kui see oli vajalik) ja riik kasutas MÕS-i alla toomisel jõudu,  siis on üldreegel, et kui riik lasi drooni alla õiguspäraselt, siis hüvitamist ei toimu. Kui eespool  kirjeldatud olukorras  tekkis siiski kolmandatele  isikutele kahju,  saab selle hüvitamist nõuda  drooni lennutaja käest. Kui lennutajal on kindlustusleping, siis hüvitab kahju kindlustus, kuid  kindlustus on kohustuslik vaid teatud tingimustele vastavate MÕS-ide puhul.    Muu  kahju  hüvitamine  on  sätestatud  võlaõigusseaduses.  Kahju  hüvitamise  ja  MÕS-idel  kohustusliku  kindlustuse  olemasolu  analüüsitakse  täiendavalt  lennundusseaduse  revisjoni  käigus.    Täiendavalt  märgime,  et  eelnõu  ei  käsitle  MÕS-ivastaseid  süsteeme  iseseisvalt  toimivate  automaatsete lahendustena, vaid nende kasutamine peab tuginema riskianalüüsile ning olema  kirjeldatud  turvaplaanis.  Sealjuures  tuleb  hinnata  ka  valepositiivsete  tuvastuste  riski  ning  tõrjemeetmete võimalikke kõrvalmõjusid, sh kahju tekkimise riski tiheasustusega aladel, ning  kavandada asjakohased maandamismeetmed. Kineetilise jõu kasutamine ei ole piiramatu ega  automaatne, vaid peab vastama proportsionaalsuse ja vältimatu vajaduse põhimõtetele.   Samuti  märgime,  et  ka  kehtiva  õiguse  kohaselt  on  turvaettevõtjatel  teatud  juhtudel  õigus  kasutada  jõuvahendeid,  sh näiteks sileraudset  relva. Kavandatavad muudatused ei ole seega  olemuslikult pretsedenditud, vaid eeldavad sarnaselt teiste jõuvahendite kasutamisega selgeid  reegleid,  väljaõpet  ja  järelevalvet.  Nii  turvaettevõtjatele  kui  ka  riigiasutuste  teenistujatele 

nähakse ette vastav väljaõpe, pädevusnõuded ning sertifitseerimine, et tagada ülesannete ohutu 

5 (8)

nähakse ette vastav väljaõpe, pädevusnõuded ning sertifitseerimine, et tagada ülesannete ohutu  ja kompetentne täitmine.   Turvafirmade  tegevus  peab  toimuma  selgelt  kindlaks määratud  õigusliku  raamistiku  alusel  ning nende roll ja vastutus tuleneb nii kehtivast õigusest kui ka lepingulistest suhetest. Eelnõu  ei muuda põhimõtet, et meetmete rakendamisel tuleb arvestada kolmandate isikute õiguste ja  ohutusega ning vältida ebaproportsionaalseid riske.   3. Seire- ja tõrjeteenuse kvaliteet   Automaatse seire- ja tõrjesüsteemi puhul on inimese rolliks valepositiivsete tulemuste lõplik  hindamine  ning  ebavajaliku  tõrjetegevuse  ennetamine.  Juhtimiskeskuse  operaatorite  kompetents on  süsteemi kriitiline osa, millest  sõltub nii RKO kaitse kui ka valepositiivsete  väärast  hindamisest  tekkivate  kahjude  ennetamine.  MÕS-ide  seire-  ja  tõrjesüsteemide  operaator  on  spetsiifiline  ametikoht, mille  väljaarendamine  ning  pidev  kvaliteedi  hoidmine  nõuab  kõrgel  tasemel  oskusteavet.  Samuti  tuleb  ametikohtade  mehitamisel  arvestada,  et  tegemist  on  spetsiifilisi  isikuomadusi  omavate  isikutega,  kellel  on  ühest  küljest  kõrge  pingetaluvus  ohuolukorras  tegutsemisel,  aga  samas  ka  püsivus  ning  vastupidavus  tegeleda  99%  juhtudest  valepositiivsete  häiretega. Tellides  teenuse  sisse  turvateenuse  osutajatelt  või  luues  RKO  valdaja  enda  koosseisu  vastava  võimekuse,  hajub  kompetents  ning  saavutame  keskpärase  tulemuse.  Turvaettevõtetel  puudub  vastav  oskusteave  õhudomeeni  riskide  hindamiseks ja häiresignaalide analüüsiks ning säärase võime arendamine võib võtta aastaid,  omamata  sisulist  ülevaadet  teenuse  arendamise  kvaliteedist.  Tsentraliseeritud  süsteemis  töötavad inimesed puutuvad kokku suurema hulga juhtumitega ning seeläbi tõuseb ka nende  kvaliteet ja kompetents.    Seire-  ja  tõrjeteenuse kvaliteet on  tsentraliseeritud  süsteemis kõrgem kui detsentraliseeritud  arhitektuuriga.   Vastuseks  teile märgime, et välja  töötatakse seireseadmete standardit, millest kõik, sh RKO  valdajad/turvaettevõtted,  lähtuvad. Automaatne  teavitamise  süsteem  tekib 2027.  aastal,  seni  teavitatakse RKO valdajaid muudel operatiivsetel viisidel.   4. Kuluefektiivsus   RKO-de õhudomeeni turvalisuse tagamiseks on vajalik paigaldada objektidele mitmekihiline  seire-  ja  tõrjesüsteem.  Täpne  kihtide  ehk  tehnoloogiate  arv  oleneb  objekti  keskkonnast  tulenevatest piirangutest, kuid  levinud praktika kohaselt kasutatakse seiresüsteemiks näiteks  Remote ID ja raadioside radarit, akustilist radarit, aktiivradarit ning elektro-optilist kaamerat.  Tõrjesüsteemina on kasutusel nii elektroonilise side segaja ja spoofer kui ka kineetilist jõudu  rakendavad  vastudroonid.  Investeeringu  suurus  võib  ühe  objekti  kohta  ulatada  5  miljoni  euroni, millele  lisandub püsikulu  litsentside,  hooldustööde  ja  ametikohtade  näol. Loodavad  ametikohad ei ole spetsiifiliselt elutähtsa teenuse, vaid MÕS-ide valdkonna eksperdid. Nende  isikute oskusteave on võrdväärselt kasutatav nii elutähtsa teenuse osutajate kui ka Kaitseväe  või mõne teisel taristu õhudomeeni julgeoleku tagamiseks.   Nii investeeringute kui ka püsikulude kohta on oluline märkida, et objektide arvu suurenedes  ei  kasva  võrdväärselt  ei  investeeringute  ega  ametikohtade  arv.  Näiteks  20-40  objekti  õhudomeeni kaitset on hinnanguliselt võimalik teostada samas suurusjärgus käidupersonali ja  süsteemi operaatoritega. Ka keskse  andmetöötlussüsteemi  (C2)  litsentsid  ei  olene  tihtipeale 

objektide  arvust.  Täiendavalt,  olukorras,  kus  ründedroonide  tehniline  võimekus  ja 

6 (8)

objektide  arvust.  Täiendavalt,  olukorras,  kus  ründedroonide  tehniline  võimekus  ja  vastupanuvõime  kaitsvatele  tehnoloogiatele  on  pidevas  muutuses  ja  arengus,  on  kuluefektiivsem uuendada tsentraliseeritud süsteeme.    Tsentraliseeritud  süsteemis  on  võimalik  hallata  sama  ressursiga  suurem  arv  objekte  ja  seadmeid,  mis  tagab  kuluefektiivse  strateegia,  ja  areng  on  juhitud  eelkõige  sõjalistest  eesmärkidest lähtuvalt.   Riigikantselei tänab seisukoha eest, võtame selle edasises rakendamises teadmiseks.   5. Seire- ja tõrjevõimekuse loomise aja- ja inimfaktor   MÕS-ide tõrjeks vajalikku kompetentsi eelnõus kirjeldatud ulatuses hetkel Eestis teadaolevalt  ei  ole, mistõttu  tuleb kompetents  nullist  üles  ehitada olukorras,  kus nii  ametkonnad kui  ka  regionaalsed  partnerid  vajavad  samu  inimesi/kompetentse.  Eespool  mainitud  süsteemi  ülesehitamiseks kulub RKO-de omanikel ja ETO-del hinnanguliselt 3 aastat.   Kuivõrd  oht  tuleneb  eelkõige  Venemaa  Föderatsioonist  või  vähemal  määral  terroristlikest  rühmitustest,  siis  on  loetletud  kompetents  olemas  julgeolekuasutustel, Kaitseväel  ja  PPA-l.  Valdkonna  arengus  on  raskuskese  seotud  eelkõige  riigikaitselise  ja  julgeolekulise  huvi  ja  kogemusega,  mistõttu  jagatakse  omavahel  ka  rahvusvaheliselt  oskusteavet.  Lisaks  annab  tsentraliseeritud süsteemi loomine võimaluse koondada kompetentsi ühte kohta ja tagada selle  ühtlane kvaliteet.   Selgitame,  et  sõjalise  MÕS-i  korral  reageerib  Kaitsevägi,  samuti  saab  reageerida  PPA.  Kaitsevägi ja PPA vahetavad üksteisega operatiivselt seireinfot. Kuivõrd PPA ei pruugi jõuda  iga objekti  juurde nii kiiresti kui vaja, siis seetõttu võimaldab eelnõu ka RKO valdajatel ise  ennast kaitsta. See on vajalik, et ükski kriitiline objekt ei jääks kaitseta.   6. Vahetu oht, eeldatavalt sõjaline droon ja geograafiline ala   Eelnõuga defineeritakse ohtu läbi järgnevate mõistete: • Vahetu oht; • Vahetu oluline oht; • Kõrgendatud oht; • Eeldatavalt sõjalise otstarbega mehitamata õhusõiduk.   Võttes  arvesse  MÕS-ile  omast  liikumise  kiirust  ning  trajektoori,  ei  ole  võimalik  eelnõus  käsitletud  sõiduki  ohtlikkust  hinnata  väljatoodud  mõistete  kaudu.  Väljatoodud  mõisted  võimaldavad mitmeti tõlgendamist nii aktiivse ohu hindamisel kui ka hilisemal tõendamisel.  Näiteks, kas MÕS-iga luureandmete kogumine on oht ja kas kaameraga droon kannab endas  seetõttu RKO vahetus läheduses viibides sõjalist otstarvet? Eelnõu käsitlus on segadust tekitav  nii RKO valdaja  kui  ka MÕS-i  piloodi  vaatest,  kuigi mõlemad  osalised  vajavad  selgelt  ja  üheselt  mõistetavat  tõlgendamist.  Ohu  hindamisel  tuleb  arvestada,  et  lendava  objekti  tuvastamine,  identifitseerimine,  klassifitseerimine  ja  tõrjumine  peab  terves  tegevuste  jadas  toimuma automatiseeritud süsteemi poolt loetud sekundite jooksul.  

MÕS-i  ohtlikkus  ja  selle  hindamise  kriteeriumid  peavad  olema  kõikidele  osalistele  üheselt 

7 (8)

MÕS-i  ohtlikkus  ja  selle  hindamise  kriteeriumid  peavad  olema  kõikidele  osalistele  üheselt  mõistetavad ning erineva käsitluse võimalust minimeerivad. Ohtlik MÕS on see sõiduk, mis  rikub kehtestud reegleid. MÕS on ohtlik, kui tal puudub identifikaator (Remote ID) või kui ta  viibib lennupiiranguga geograafilises alas.   Selgitame, et Remote IDga seoses täiendati  Riigikogus eelnõu järgmiselt:    „Kui mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa  A  ja B osa kohaselt kasutada aktiveeritud  ja  ajakohastatud otsese kaugidentimise  süsteemi,  peab kaugidentimise süsteemi olema sisestatud selle mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja  registreerimisnumber.“.   Kui MÕS-idel on EL määrusest tulenev kohustus kasutada kaugidentimise süsteemi,  peavad  need  MÕS-id  selle  siduma  käitaja  registreerimisnumbriga.  Kui  käitatakse  MÕS-i,  millel  kaugidentimise  kasutamise  süsteemi  kohustust  ei  ole,  ei  pea  seda  kohustust  täitma.  See  tähendab, et uut kohustust see norm käitajale kaasa ei too.    Nõuete  rikkumisega  seoses  täiendati  eelnõu  Riigikogus  selliselt,  et    juriidiliste  isikute  karistusmäär tõsteti 12 000 eurolt  400 000 eurole.    Karistusseadustiku  (KarS)  §  47  lg  1  esimese  lause  kohaselt  võib  kohus  või  kohtuväline  menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. KarS § 47 lg 2  sätestab, et  juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada  rahatrahvi 100 – 400 000 eurot. Muudatusega tõstetakse juriidilise isiku karistusmäära KarS-is  sätestatud  maksimumini  –  400  000  euroni.  Muudatus  puudutab  kahte  lennundusseaduse  koosseisu:    §  60(53).  Mehitamata  õhusõiduki  süsteemi  kaugpiloodi  poolt  mehitamata  õhusõiduki  käitamisnõuete rikkumine ja § 60(54). Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi  pädevuseta isiku poolt.   7. Geograafilise ala suurus ja tähendus   Vabariigi  Valitsuse  korraldus  „Lennupiirangud  õhusõidukitele  ja  geograafilised  alad  mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks“ kehtestab, et riigi julgeoleku või avaliku korra  tagamise  eesmärgil  võib kehtestada kuni 50 m ohutusala objekti  kaitseks. See  tähendab,  et  näiteks  kiirusel  150  km/h  on  drooni  lennuaeg  ohualast  objektini  1,2  sekundit,  mis  ei  ole  ilmselgelt  piisav  aeg  ohu  tõkestamiseks.  Vajalik  geograafiline  ala,  milles  lendamine  on  lubatud vaid eriloaga, peab olenevalt objektist ulatuma (sarnaselt mitmete EL riikide TSO-de  näitel)  mitme  kilomeetri  kauguseni  RKO  perimeetrist.  See  ala  on  vajalik  ühest  küljest  seiresüsteemi  haldajale  reageerimiseks,  aga  ka  rakendatavate  kaitsemeetmete  mõju  avaldumiseks.  Isegi  kui  ideaalses  olukorras  toimub  tõrjumine  50  m  kaugusel,  jõuab  ründedroon siiski terviku või purunenud tükkidena ründeobjektini ning võib endaga kaasa tuua  planeeritud kahjud.    RKO geograafiline ala  tuleb määrata ELi parimat praktikat arvestades. Arvestada  tuleb ohu  iseloomuga ning geograafiline ala peab olema kehtestatud vastavalt objektile ja selle eripärasid  arvestava  raadiusega  (eeldatavasti  kilomeetrites,  et  oleks  võimalik  MÕS-ile  reageerida,  arvestades viimase liikumise kiirust).  

Selgitame, et geograafiliste piirangualade kehtestamine on võimalik ning neid saab vajaduse 

8 (8)

Selgitame, et geograafiliste piirangualade kehtestamine on võimalik ning neid saab vajaduse  korral määrata ka  laiemalt kui üksnes objekti vahetu  territoorium. Kliimaministeeriumis on  praegu ettevalmistamisel  Vabariigi Valitsuse korraldus, millega kehtestatakse geograafilised  alad  ning  mida  on  plaanis  arutada  Vabariigi  Valitsuses  juulikuus.  Kõnealuse  korralduse  menetlemise raames kaasatakse ka Elering AS.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär