| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 90 |
| Registreeritud | 13.06.2026 |
| Sünkroonitud | 15.06.2026 |
| Liik | Ministri põhitegevus |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-2 Kultuuriministri käskkirjad |
| Toimik | 1-2/2026 Kultuuriministri käskkirjad |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Reesi Sild |
| Originaal | Ava uues aknas |
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 13.06.2026 nr 90
Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine
ja linnuse andmete muutmine
Muinsuskaitseseaduse § 14 lg 1, § 19 lg 1 ja § 20 lg 6 alusel:
1. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Saare maakonnas Muhu vallas
Linnuse külas paikneva asulakoha mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“ nimetusega
Asulakoht.
2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.
3. Kehtestan ühise kaitsevööndi Asulakohale ja mälestisele Linnus „Linnuse maalinn“
(kultuurimälestiste registris nr 12504) vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.
Muinsuskaitseametil kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja riigi
maakatastrisse ja teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades
kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
I. Asjaolud
1.1. Saare maakonnas Muhu vallas Linnuse külas paikneb arvatavasti 11. sajandil rajatud Linnus
„Linnuse maalinn“ (kultuurimälestiste registris nr 12504). Tegu on ümara põhiplaaniga
ringvalliga ümbritsetud umbes 110 × 100 m suurusel maa-alal asuva linnusega, millega on
seostatud rahvarohket püsiasustust. See 1,31 ha suurune maa-ala tunnistati
kultuurimälestiseks 01.09.1997 kultuuriministri määrusega nr 59. Muinaslinnused, sh Muhu
linnus, olid piirkonna keskused, võimu ja staatusega seotud kohad, lisaks lähimate külade
elanike ja loomade varjupaigad. Linnustel oli oma tagamaa, st selle halduses või sõltuvuses
olevad maad.1, 2 Henriku Liivimaa kroonikas3 kirjeldatakse Muhu linnuse ja selle läheduses
asuva linna piiramist, vallutamist ja rüüstamist 1227. aastal.
1.2. 1985. aastal leiti linnusest kagu pool asuvalt põllult rauast ammunooleots, raudese ja
kabjanael4.
1.3. 1997. aastal avastas arheoloog Heikki Pauts asulakoha arheoloogilise kultuurkihi linnusest
umbes 200 m idas ligikaudu 100 × 200 m suurusel alal5 ning arheoloogid uurisid piirkonda
1 Tõnisson, E. 2008. Eesti muinaslinnad. Toimetanud ja täiendanud A. Mäesalu ja H. Valk. Tartu–Tallinn. 251–252. 2 Kriiska, A., Lang, V., Mäesalu, A., Tvauri, A., Valk, H. 2020. Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Toimetanud V. Lang.
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. 3 Heinrici Chronicon Livoniae – Henriku Liivimaa Kroonika. Tõlkinud R. Kleis. Toimetanud ja kommenteerinud E.
Tarvel. 1982. Tallinn, Eesti Raamat. HLK.pdf 4 Leiud Eesti Ajaloomuuseumis: AM LK 30070 A 654: 1–3. 5 Kiristaja, A., Tvauri, A., Vindi, A. 1998. 1997. aasta arheoloogilised inspeksioonid. – Arheoloogilised välitööd
Eestis / Archaeological Field works in Estonia. 210–236. Lk 217. View of 1997. aasta arheoloogilised inspektsioonid
veel 1998. ja 1999. aastatel6. Leiti savinõukilde, savitihendeid, šlakki, luisukatke, luid,
metallesemeid ja nende katkeid, sh pronkstraat, pronkspannal, tinanööp, pronkssõlg ja 10.–
11. sajandi ehtenõela katke.
1.4. 2019. aastal anti Muinsuskaitseametile üle otsinguvahendiga leitud esemed Neo kinnistult
(KÜ 47801:007:0073)7. Leiuala asus umbes 600 m linnusest kirdes. 2020. aastal arheoloog
Monika Reppo koostatud eksperdihinnangu8 kohaselt oli leidude seas mh 10.–13. sajandist
pärinevad kaaluvihid, 10.–16. sajandil kasutatud vööjagaja ja pronksiaegne odaots. M.
Reppo juhtis tähelepanu, et Muhu linnuse ümbrusest on teada mitmeid esemeleide ning
avastatud on asulakoht, mistõttu on arvatavasti ka Neo kinnistult korjatud esemed seotud
ennekõike asulakohaga.
1.5. 02.–04.05.2025 toimus Muhu linnuse lähiümbruses otsinguvahendi kasutajate ühisotsing9
eesmärgiga tuvastada linnusega seotud elutegevuse jälgi ja Liivimaa Henriku kroonikas
mainitud asustuse asukoht. Otsingutel leiti eriaegseid arheoloogilisi leide linnusest läänes ja
põhjas ning linnusest umbes 200 m idas avastati arheoloogilise kultuurkihiga ala ja kaks
viikingiaegse hõberahaga aaret.
1.6. 08.–09.06.2025 toimusid arheoloog Marika Mägi juhendamisel piirkonnas täiendavad
arheoloogilised uuringud asulakoha piiride ja iseloomu määratlemiseks10,11 ning juunis 2025
koostati Muinsuskaitseametile üleantud esemete eksperdihinnang12. Uuringute raames
avastati tähelepanuväärselt paks asulakoha kultuurkiht, mis ulatus kuni 50 cm sügavusele
ning milles oli majapidamislohk ja hulgaliselt arheoloogilisi leide, sh keraamika katkeid,
münte, loomaluid, ehteid. Asulakoht oli kasutusel 10.–18. sajandil, kõige intensiivsem
kasutusaeg oli 12.–14. sajandil, st linnuse kasutusajal ning leide pärines ka 16.–18. sajandist,
mil piirkonnas olid talud.
1.7. 12.06.2025 kehtestati Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 1-1/19 asulakoha alale
ajutine kaitse. Otsusest teavitati ajutise kaitse alale jäävate kinnistute omanikke ja Muhu
Vallavalitsust 16.06.2025.
1.8. 26.09.2025 küsis Muinsuskaitseamet arvamust asulakoha mälestiseks tunnistamise ja
asulakoha ning linnuse ühise kaitsevööndi kehtestamise menetluse algatamise kohta Muhu
Vallavalitsuselt ja kavandatava mälestise ning ühise kaitsevööndi maa-ala omanikelt
(edaspidi puudutatud kinnistute omanikud).
1.9. 05.10.2025 vastas Eemu kinnistu omanik, et tema hinnangul on kavandatud ühise
kaitsevööndi ulatus liialt suur ning juhtis tähelepanu, et Eemu kinnistule on planeeritud
rajada tee, mis on seotud Ilvese (KÜ 47801:001:0927), Mere (KÜ 47801:001:0925), Pätsi
(KÜ 47801:001:0924) ja Rüütli (KÜ 47801:001:0926) kinnistutega, kuhu on kehtiva
detailplaneeringu alusel ette nähtud elamute ehitamine. Tee rajamisega kaasnevad
mahukamad pinnasetööd, sh kraavide kaevamine. Lisaks arvas omanik, et kaitsevööndi
kehtestamine seab takistusi põllu kasutamisele, sh põllu kündmisele ja piirete rajamisele.
Eemu kinnistu omanik tegi ettepaneku vähendada kavandatud kaitsevööndi ulatust nii, et
Eemu kinnistule kaitsevööndit ei kehtestataks.
1.10. 10.10.2025 vastas Jaani kinnistu omanik, et esialgse Muinsuskaitseameti teavituse juures ei
olnud ülevaadet kavandatavatest piirangutest, kohustustest ja võimalikest
6 Leiud: AM LK 32708 A 805: 1–12; AM A 880:1–14. 7 Kurisoo, T., Rammo, R., Smirnova, M. 2020. Discoveries made by the users of searching devices and the public in
2019 and the new Heritage Conservation Act. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2019, Tabel 1, nr 169.
https://arheoloogia.ee/ave2019/AVE2019_22_Kurisoo.etal.pdf 8 Reppo, M. 2020. Detektorileiud erinevatelt Saare maakonna leiukohtadelt. Eksperdihinnang. Link väljavõttele, mis
käsitleb Linnuse küla leide: 31252_Reppo_2020_Linnuse-kula_leiud_EH_valjavote.pdf 9 Klimov, J. 2025. Ühisotsingu aruanne. Saaremaa-Muhu-Linnuse_yhisotsing_2025_asulakoht.pdf 10 Mägi, M. 2025. Muhu Linnuse asulakoha iseloomu selgitamine ja piiride kindlaksmääramine. UT-
1484_Aeelu_2025_M2giM_ak-31252_linnus-12504_Saaremaa-Muhu-Linnuse-L22nelasu.pdf 11 Mägi, M. 2025. Muhu I ja II aarde ülesvõtmine ja leiukoha dokumenteerimine. 31252_M2giM_2025_Saaremaa-
Muhu-Linnuse-L22nelaasu.pdf 12 Mägi, M. 2025. Eksperdihinnang Muhu linnuse asulakohalt detektoristide poolt MKA-le üle antud esemetele.
31252_Magi_2025_ekspertiis_Muhu_Linnuse_asulakoha_leiud.pdf
hüvitusmeetmetest, mistõttu on konkreetsema arvamuse esitamiseks vaja lisainfot.
Pöördumises paluti täpsustada millised on menetluse läbiviimisel omaniku õigused ja
kohustused, kuidas tagatakse järelevalve ebaseaduslike otsingute ennetamiseks ning kuidas
kompenseeritakse maa-ala väärtuse langemist, kui senine põllumajanduslik tegevus
keelatakse. Vastuses juhiti tähelepanu, et Jaani kinnistul olev põllumaa on olnud aktiivses
kasutuses juba aastakümneid, sh on seda korduvalt küntud.
1.11. 10.10.2025 esitas Mudremäe kinnistu omanik seisukoha, kus nentis, et mõistab kavandatava
menetluse eesmärki, ent leiab, et olemasolev info ei kaalu üles negatiivset mõju kinnistu
omanikule. Seisukohas juhitakse tähelepanu, et ka arheoloog M. Mägi on tõdenud, et
Mudremäe kinnistul on toimunud aktiivne maaharimine, sh rasketehnikaga, mille käigus on
tõenäoliselt hävinenud asulakoha struktuurid13. Seega hindab omanik, et maa-ala ei vasta
riikliku kaitse üldistele kriteeriumidele ja kinnistu kultuurimälestiseks tunnistamine ning
senise maakasutuse piiramine ei ole põhjendatud. Eelnevale lisaks leiab omanik, et
asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega kaasneks kinnisvara turuhinna langus,
tavapärasele kinnistu kasutamisele lisanduksid bürokraatlikud ja ajakulukad toimingud ning
seatavate kitsenduste tõttu võib lõppeda senine rendileping põllumehega, mis tähendab
omanikule majanduslikku kahju. Omanik sõnastas, et soovib saada kinnistult stabiilset
renditulu ja võimalust tulevikus rajada kinnistule suve- või alaline kodu.
1.12. 10.10.2025 vastas Muhu Vallavalitsus, et ei esita vastuväiteid asulakoha kultuurimälestiseks
tunnistamise ning asulakoha ja linnuse ühise kaitsevööndi kehtestamise kohta, kuid palub
arvestada valla üldplaneeringus sätestatud tingimustega ning maa-ala omanike
seisukohtadega. Linnus „Linnuse maalinn“ asub Maalinna katastriüksusel, kus umbes 29%
kinnistust ei ole seni olnud hõlmatud muinsuskaitseliste piirangutega. Sellele alale on
vastavalt üldplaneeringule kavandatud puhkekoha rajamine, kuhu on võimalik püstitada ala
teenindavaid väikehooneid ning rajatisi (nt seikluspark, mängu- ja palliväljak, laululava,
teemapark, vabaõhumuuseum, tervise- ja liikumisrajad, staadion ning muu puhkuseks,
sportimiseks või kultuuritegevuseks sobilik rajatis). Ühtlasi tuleb puhkealad varustada
vastava taristuga (pingid, lõkkeplatsid, prügikastid, käimlad jne) ning kavandatud on ka
parkla rajamine, mis tagab mälestise parema külastatavuse ning väldib isetekkeliste parklate
teket. Vallavalitsus kinnitas, et linnuse vaadeldavuse säilimise tagamiseks on
üldplaneeringus linnust ümbritsevad alad määratud ilusa vaadetega aladeks ning heina- ja
karjamaad on suures osas arvatud väärtuslike põllumajandusmaade hulka. Nendel aladel on
üldjuhul ehitustegevus välistatud, ent põhjendatud juhtudel võib piirkonda rajada näiteks tee
või üksikelamu.
1.13. Teised puudutatud kinnistute omanikud arvamust ei avaldanud.
1.14. Muinsuskaitseamet tutvus esitatud seisukohadega. Maa-ala kultuurimälestiseks
tunnistamisel ja mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamisel ning tööde tegemise loa või
teatise esitamise kohustusele leevenduste tegemise kaalumisel arvestas Muinsuskaitseamet
nii menetlusosaliste huve kui ka säilinud kultuuripärandi olemasolu, ulatust ja kaasnevaid
väärtusi. Menetlusosaliste huvid ja Muinsuskaitseameti põhjendatud seisukohad on esitatud
punktides 4.9–4.15.
1.15. 04.11.2025 otsustas Muinsuskaitseamet algatada asulakoha kultuurimälestiseks
tunnistamise ning asulakohale ja linnusele ühise kaitsevööndi määramise menetluse.
1.16. 11.12.2025 pikendas Muinsuskaitseamet peadirektori käskkirjaga nr 1-1/38 maa-ala ajutise
kaitse tähtaega kuue kuu võrra. Otsusest teavitati puudutatud kinnistute omanikke ja Muhu
Vallavalitsust 12.12.2025.
1.17. 15.12.2025 teavitas Muinsuskaitseamet menetluse algatamise otsusest ja saatis vastava
eelnõu Muhu Vallavalitsusele ja puudutatud kinnistute omanikele tutvumiseks ja arvamuse
avaldamiseks.
13 Omanik viitab ERR-i 07.06.2025 avaldatud artiklile „Muhu linnuse lähedalt leiti sadakonna hõbemündiga aare“:
Muhu linnuse lähedalt leiti sadakonna hõbemündiga aare | Eesti | ERR
1.18. 09.01.2026 vastas Mudremäe kinnistu omanik, et on oma seisukoha varasemalt esitanud
ning soovib uuesti pöörata tähelepanu asjaolule, et kavandatav asulakoha ala hõlmab
enamikku tema kinnistust, mõjutades seeläbi kinnistu turuväärtust ja et edaspidi lisanduvad
kinnistu kasutamisega ajakulukad ja bürokraatlikud toimingud. Ühtlasi rõhutas, et ta mõistab
menetluse eesmärki, ent leiab, et kinnisasja omaniku huvid peaksid olema kaitstud,
ennekõike seoses maa-ala väärtuse säilimisega. Eelnevast tulenevalt küsis omanik lisainfot
võimalike riiklike ja rahvusvaheliste hüvitiste või toetuste kohta.
1.19. 15.01.2026 vastas Muinsuskaitseamet omanikule ja selgitas, et maa-ala asulakohaks
tunnistamine ei mõjuta senist maakasutusviisi, sh maaharimist, ega tavapäraseid
aiapidamisega seotud tegevusi. Kultuurimälestisega kaasnev tööde tegemise loakohustus on
seotud vaid ehitus-, kaeve-, pinnase- ja raietöödega ning maaharimine ei ole loakohustuslik
töö. Ühtlasi selgitas Muinsuskaitseamet, et nii maa sihtotstarbe muutmiseks kui ka ehitusloa
saamiseks peab omanik pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kes omakorda kaasab teised
vajalikud riigiasutused, sh Muinsuskaitseameti. Kuna Mudremäe kinnistul paikneb
asulakoha tuumikala, on soovituslik võimalikult varajases ehitus-, kaeve-, pinnase- ja
raietööde kavandamise etapis ise Muinsuskaitseameti poole pöörduda, et saada suuniseid ja
juhiseid, kuidas kavandada soovitud tööd nii, et need säilinud kultuurkihti võimalikult
vähesel määral kahjustaksid. Ühtlasi andis Muinsuskaitseamet ülevaate
muinsuskaitseseaduses sätestatud hüvitistest ja toetusest ning soovitused kust alternatiivseid
toetusmeetmeid võiks veel leida.
1.20. Teised puudutatud kinnistute omanikud arvamust ei avaldanud.
II. Mälestise koosseis, piir ja kaitsevöönd
2.1. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on otsesele elutegevusele viitav laiguti säilinud
arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne.
2.2. Linnusest idas paikneva asulakoha ala hõlmab kolme maatulundusmaana kasutatavat
eraomandis olevat katastriüksust.
2.3. Mälestise Asulakoht piir on määratud vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, arvestades
arheoloogiliste leidude ja asulakoha kultuurkihi levikut, ning hõlmab järgmisi kinnistuid:
Läänelaasu (KÜ 47801:007:0919), Mudremäe (KÜ 47801:007:0375) ja Põllumäe (KÜ
47801:007:0184). Mälestise ala hõlmab nimetatud kinnistuid osaliselt vastavalt käesoleva
käskkirja lisale 1.
2.4. Mälestise piir on toodud käskkirja lisas 1. Asulakoha ala suurus on 6,7 ha.
Kaitsevöönd
2.5. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 14 lg 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada
kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.
2.6. Asulakoht ja linnus „Linnuse maalinn“ paiknevad teineteise vahetus läheduses, olles
omavahel seotud nii ruumiliselt kui ka ajaliselt – asulakoht on rajatud ja kasutuses olnud
linnusega samaaegselt. 1997. aastal kultuurimälestiseks tunnistatud Linnuse „Linnuse
maalinn“ kaitsevööndiks oli senini 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist
arvates. Kuna linnus ja asulakoht on omavahel ruumiliselt tihedalt seotud, asendatakse
senine linnuse kaitsevöönd linnuse ja asulakoha ühise kaitsevööndiga.
2.7. Linnuse ja asulakoha ümber kehtestatakse ühine kaitsevöönd, mille eesmärgid on:
2.7.1. tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lg 2 p 1).
Linnuse ja asulakoha lähiümbrus peab säilima avatud maastikuna, kuna see annab
mälestistele nende konteksti ja hõlbustab linnuse ning asulakoha maastikul tajumist.
2.7.2. tagada kinnismälestiste vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete
säilimine (MuKS-i § 14 lg 2 p 2). Linnuse ja asulakoha ümber on suuresti avatud
maastik, milles tõuseb linnuse muldkehand prominentselt esile.
2.7.3. tagada kultuurimälestisi ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS-
i § 14 lg 2 p 3). Arheoloogilisi juhuleide on avastatud linnusest läänes, loodes ja põhjas.
Ühtlasi on ootuspärane, et arheoloogilist kultuurkihti leidub linnuse ja asulakoha
vahelisel alal ning asulakoha lähiümbruses.
2.8. Kaitsevöönd ulatub eraomandis olevatele katastriüksustele Eemu (KÜ 47801:001:0923),
Jaani (KÜ 47801:007:0490), Läänelaasu (KÜ 47801:007:0919), Mudremäe (KÜ
47801:007:0375), Põllumäe (KÜ 47801:007:0184), Uuelu (KÜ 47801:007:0425), Vaino
(KÜ 47801:007:0228), Vaino (KÜ 47801:007:0229) ning munitsipaalomandis olevatele
katastriüksustele Maalinna (KÜ 47801:007:0964) ja Maalinna tee (KÜ 47801:007:0952).
Mälestiste kaitsevöönd ulatub nimetatud kinnistutele osaliselt, v-a Maalinna (KÜ
47801:007:0964) katastriüksus, mis tervikuna on hõlmatud mälestise ala ja ühise
kaitsevööndiga – kinnistu põhjapoolel paikneb Linnuse „Linnuse maalinn“ mälestise ala
ning lõunapoolel mälestiste ühine kaitsevöönd.
2.9. Maalinna ja Maalinna tee katastriüksused on üldkasutatavad maad, Uuelu kinnistu on
elamumaa ja ülejäänud katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa.
2.10. Kaitsevööndi ulatus on toodud käskkirja lisas 2. Kaitsevööndi ala suurus on 27,3 ha.
III. Riikliku kaitse kriteeriumid
3.1. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või
maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,
ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse
kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku
kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi
määrus) sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama
igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.
Üldised kriteeriumid
3.2. Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab mälestis asulakoht:
3.2.1. originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile (määruse § 2 p 3). Asulakoha alal on säilinud
arheoloogiline kultuurkiht, sh arheoloogilised leiud, mis pärinevad vahemikust 10.–18.
sajand, ning hoonetega soetud struktuuride säilmed, sh majapidamislohk, puupost, põlenud
kivid. Hilisema põllumajandusega segatud künnikihi all on märkimisväärselt hästi säilinud
asula kultuurkiht, mis on kohati kuni 50 cm paksune.
Arheoloogiamälestise kriteeriumid
3.3. Riikliku kaitse arheoloogiamälestise kriteeriumitest vastab mälestis asulakoht:
3.3.1. vanuse ja asukoha kriteeriumile (määruse § 4 p 1), kuna asulakoha alal on leitud
arheoloogilisi leide vahemikust 10.–18. sajand. Asulakoha intensiivsem
kasutusperiood oli teadaolevalt vahemikus 12. sajandi keskpaik kuni 14. sajandi lõpp,
kattudes suuresti linnuse rajamise ja kasutamisajaga. Arheoloogilised leiud ja säilinud
ajaloolised kaardid näitavad, et inimesed on asulakoha piirkonnas elanud ka 15.–18.
sajandil. Asulakoha alal on säilinud muinas-, kesk- ja uusajast pärit arheoloogiline
kultuurkiht, markeerides objekti ajalist mitmekesisust ja -kihilisust.
3.3.2. teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse kriteeriumile (määruse § 5 p 2), kuna
asulakoha alal on säilinud arheoloogiline kultuurkiht, millest on leitud nii muinas-,
kesk- kui ka uusaegseid arheoloogilisi esemeid, sh ehteid, rõivaste elemente, münte,
metallesemete katkeid, rauatöö jääke, kaubaplomme, lisaks loomaluid ja põlenud kive
ning kaks viikingiaegset hõbemüntide aaret. Ühtlasi leiti väiksemahuliste uuringute
käigus majapidamislohk. Asulakoha kultuurkiht on kohati kuni 50 cm paksune –
tavapäraselt on Saaremaa asulakohtade kultuurkihid tunduvalt õhemad. Asulakoha
kultuurkihis on säilinud märkimisväärsel hulgal teavet muinasaja lõpu asustuse kohta,
sh andmeid Liivimaa Henriku kroonikas kirjeldatud Muhu linnuse ja ümbritseva
piirkonna rüüstamise kohta, ning informatsiooni piirkonna arengust kesk- ja uusajal,
markeerides inimasustuse vähenemist peale 14. sajandit. Asulakoht on olulise
tähtsusega nii piirkondliku ajaloo kui ka laiemalt Eesti mineviku uurimisel, mõistmisel
ja tõlgendamisel. Samuti on objekt oluline rahvusvahelisel tasandil, pakkudes huvi nii
muinas- ja keskaega uurivatele teadlastele kui ka ajaloohuvilistest turistidele.
3.3.3. silmapaistvuse ja erilisuse kriteeriumile (määruse § 5 p 3), kuna asulakohale viidatakse
Henriku Liivimaa kroonikas, kirjeldades üldsõnaliselt asulas olevat vara ja saaki, mida
vallutades röövitakse. Asulakohas säilinud arheoloogiline kultuurkiht võimaldab
mõtestada säilinud kirjalikke allikaid ning saada teavet piirkonna inimeste eluolu kohta
enne ja pärast kroonikas fikseeritud sündmusi. Muhu linnuse kõrval olev asulakoht
rikastab nii kohalike kui laiemalt Eesti inimeste arusaama mineviku sündmustest, olles
seeläbi laia tähendusega kogukondlik ja ühiskondlik koht.
3.3.4. kirjalikes allikates kajastumise ja haridusliku väärtuse kriteeriumile (määruse § 5 p 5),
kuna Henriku Liivimaa kroonikas on kirjeldatud Muhu linnuse vallutamist ning
sissekanne lõppeb lausega „Nad vallutavad linna, röövivad saaki, riisuvad vara,
toredaid asju, ajavad hobused ja karja ära, mis üle jääb, põletavad nad tules“.
Teadaolevalt viitab linn asulakohale, mis linnuse kõrval paiknes. Intensiivset ja
rikkaliku leiuainesega asulakoha olemasolu näitasid 2025. aastal toimunud ühisotsingu
ning arheoloogiliste uuringute tulemused, mille käigus leiti arvukad arheoloogilised
esemed, kaks viikingiaegset hõbeaaret ning tähelepanuväärselt paks arheoloogiline
kultuurkiht, kus on säilinud kunagise hoonestuse ja inimtegevuse jäljed. Lisaks on
säilinud piirkonda kujutavad kaardid alates 17. sajandi lõpust. 17. sajandil on asulakoha
alal olnud kolm talu – Linnose, Mühle ja Hallika. 18. sajandi lõpus tehtud kaardil on
säilinud vaid üks talu (Tõnso) ja ülejäänud ala on võetud kasutusele põlluna.19. sajandi
keskpaiga kaardil pole kõnealuses piirkonnas enam ühtegi ehitist.14 Seega
moodustavad teave kirjalikes allikates ja säilinud arheoloogiline kultuurkiht terviku,
võimaldades ühtaegu detailselt uurida selle piirkonna tähelepanuväärset ajaloolist
sündmust kui ka üldisemalt analüüsida vallutusele eelnenud ja järgnenud inimeste
eluolu.
3.3.5. säilitatavuse kriteeriumile (määruse § 5 p 6), kuna asulakoht tervikuna saab säilida vaid
selle algses asukohas.
3.4. Määruse kohaselt võib asi vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile.
Asulakoht vastab üldistest kriteeriumidest originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile ning
arheoloogiamälestise kriteeriumidest vanuse ja asukoha, teabe teadusliku väärtuse ja
ainulaadsuse, silmapaistvuse ja erilisuse, kirjalikes allikates kajastumise ja haridusliku
väärtuse ning säilitatavuse kriteeriumidele. Arheoloogiapärand on ajaloo uurimise allikas,
kuid samuti on hoitud ja hooldatud mälestised ruumi ajalise mitmekihilisuse näitajad.
Arheoloogiamälestiseks tunnistamise eripära seisneb selles, et ilma läbi uurimata ei pruugi
olla võimalik lõplikult tuvastada teabe teaduslikku väärtust, ainulaadsust ning
kultuuriväärtusega asja vanust ilma seda hävitamata. Esmane eesmärk on
arheoloogiapärandi säilimine, mistõttu tunnistatakse muistis mälestiseks piiratud teabe
alusel või väikesemahuliste uuringute põhjal, mis tõendasid asulakoha olemasolu.
3.5. Kokkuvõtvalt näitavad arheoloogiliste uuringute tulemused, et Muhu linnuse kõrval paiknes
10.–18. sajandil kasutatud asulakoht, mille kõige intensiivsem kasutusperiood jäi vahemikku
12.–14. sajand, olles linnuse kasutusajaga samaaegne. Asulakohas on tähelepanuväärselt
hästi säilinud arheoloogiline kultuurkiht, selles olevad arheoloogilised leiud ja asustusega
seotud struktuurid. Märkimisväärselt on asulakoha 1227. aasta rüüstamist ja põletamist
kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas ning piirkonna hilisem asustuslugu kajastub
vanimatel ajaloolistel kaartidel.
IV. Kultuurimälestiseks tunnistamise põhjendus
14 Ajalooliste kaartide väljavõtted ja põhjalikum analüüs on ära toodud Mägi 2025 asulakoha iseloomu selgitamise ja
piiride kindlaksmääramise aruandes.
Mälestise Asulakoht kultuuriväärtus
4.1. Riiklik kaitse antakse MuKS § 10 lg 1 alusel ainult sellele kultuuriväärtusega asjale või maa-
alale, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,
ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb
rahvusvahelisest lepingust. Nende säilitamine ja mistahes kahjustamise võimaluse
ärahoidmine on nii riigi kui ka omanike kohustus.
4.2. MuKS § 16 lg-st 6 tuleneb, et mälestiseks tunnistamise menetluses selgitatakse välja asja
kultuuriväärtus, kaaludes nii avalikku huvi kui ka kaasatud isikute huve ning hinnates
mälestiseks tunnistamise ja kaitsevööndi kehtestamise põhjendatust.
4.3. Eesti on ühinenud arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooniga, mille art 1 lg-st 1
tuleneb, et konventsiooni eesmärk on kaitsta arheoloogiapärandit kui Euroopa kollektiivse
mälu allikat ning ajaloolise teadusliku uurimistöö vahendit. Sama artikli lg 2 kohaselt
peetakse sel eesmärgil arheoloogiapärandi elementideks kõiki eelnevatest ajajärkudest
pärinevaid inimtegevuse säilmeid, esemeid ja igasuguseid muid jälgi, muuhulgas mille
kaitse ja uurimine aitab rekonstrueerida inimkonna ajalugu ning tema suhteid
looduskeskkonnaga. Art 4 p ii kohaselt kohustub pool võtma kasutusele meetmeid
arheoloogiapärandi konserveerimiseks ja säilitamiseks, soovitavalt in situ.
4.4. Arheoloogiamälestis on MuKS § 11 lg 3 kohaselt inimtegevuse säile, asi või nende kogum
ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad
teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga.
Arheoloogiamälestise oluliseks osaks on kultuurkiht. Lisaks ajaloo uurimisallika väärtusele
on arheoloogiamälestistel ka monumendi väärtus, olles ainelised tunnusmärgid maastiku
ajalisest mitmekihilisusest, mida tuleb võimaluse piires maksimaalselt säilitada. Kõik
muinaslinnused ja nendega seotud asulakohad on Eesti kontekstis olulised. Tegemist on
kesksete esinduslike kompleksmuististega, millel on võtmetähendus asustusloo uurimisel.
4.5. Asulakoht vastab määruses sätestatud kriteeriumidele ja esindab väärtuslikumat osa
kultuuripärandist, millel on teaduslik ja ajalooline kultuuriväärtus. Tegu on esindusliku
näitega 10.–18. sajandil kasutatud asulakohast, mis moodustas esimestel sajanditel
lahutamatu terviku Muhu linnusega. Tähelepanuväärselt on paiga rüüstamist kirjeldatud
Henriku Liivimaa kroonikas. Asulakohas on säilinud arheoloogiline kultuurkiht ja selles
olevad arvukad arheoloogilised leiud ning struktuurid, milles on teave nii paiga rajamise,
kasutamise kui ka hülgamise kohta. Seejuures joonistub arheoloogiliste leidude ja kirjalike
allikate abil ilmekalt välja ajaloo etapilisus – inimasustus on piirkonnas sajandite vältel
olnud erineva intensiivsusega, hääbudes vähehaaval uusajal, mil varasemad talukohad
järkjärgult põldudena kasutusele võeti.
Avalik huvi
4.6. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka
Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa
hoidmine ja kaitse. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. MuKS §
3 lg 1 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus.
Eesti riik on ühinenud rahvusvaheliste lepingutega ja võtnud endale kohustuse tagada
riiklikult olulise kultuuripärandi säilimine. Samuti tuleneb kultuuripärandi hoidmise
kohustus Eesti Vabariigi põhiseadusest.
4.7. Eesti on ühinenud ka mitme rahvusvahelise konventsiooniga, millest on lähtutud mälestiste
kaitsekorralduse põhimõtete sõnastamisel. 1996. aastal jõustus Eestis arheoloogiapärandi
kaitse Euroopa konventsioon, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada arheoloogiapärandit kui
Euroopa kollektiivse mälu allikat. 2018. aastal jõustunud Euroopa maastikukonventsioon
tõstab esile maastiku tähtsust nii loodus kui kultuuripärandi põhiosana. 2021. aastal
jõustunud kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu
raamkonventsioon ehk Faro konventsioon rõhutab kultuuripärandi kui ressursi väärtust
kestliku arengu loomuliku osana, mis põhineb igaühe õigusel saada kultuuripärandist osa,
millega omakorda kaasneb kohustus pärandit hoida ja säilitada.
4.8. Kuna kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, näeb riiklikult olulistele
kultuuripärandi objektidele muinsuskaitseseadus ette kitsenduste seadmise. Mida suurem on
avalik huvi pärandi säilimise vastu, seda suuremad võivad olla omanikule seatud piirangud
oma vara kasutamisel, kui need on sobivad ja vajalikud. Seega on ettevaatuspõhimõttest
lähtuvalt lubatav seada mälestistega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmised,
mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Säilinud asulakoht on oluline, andes teavet
muinaslinnuste kõrvale rajatud asulakohtade kohta. Asulakohal säilinud struktuurid ja
arheoloogilised leiud võimaldavad uurida kunagist piirkonna inimeste eluolu, sh toitumist,
tarbeesemeid ja rõivastust, lisaks kohaliku asustusajaloo arengut, ühiskonnakorraldust,
kaubandussuhteid, sõjandusajalugu jne. Kuna Muhu linnuse kõrval olev asulakoht on
markeeritud Henriku Liivimaa kroonikas, annab see haruldase võimaluse uurida
arheoloogiliste meetoditega üht kirjalikus allikas talletatud ajaloolist sündmust ning
analüüsida selle mõju edasisele asustusele. Kõik eelnev on oluline, et mõista ja mõtestada
minevikus toimunut. Asulakoha säilimine on vajalik kultuurilise järjepidevuse tagamiseks,
mis omakorda aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule. Arvestades eeltoodut, seisneb
avalik huvi ühiskonna vajaduses säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele
põlvedele. Ühtlasi on linnuse ümbrus määratud Muhu valla üldplaneeringus väärtusliku
maastiku alaks, millest lähtudes esineb ala kaitseks avalik huvi nii riigi kui ka kohaliku
omavalitsuse tasandil.
Menetlusosaliste huvid
4.9. Oktoobris 2025 edastasid asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise ning linnuse ja
asulakoha ühise kaitsevööndi määramise menetluse algatamise kaalumise kohta seisukoha
neli menetlusosalist: Eemu, Jaani ja Murdemäe kinnistu omanikud ning Muhu Vallavalitsus.
Arvamustes ilmnes, et maa-ala omanikud sooviksid seisukoha kujundamiseks rohkem teavet
kavandatavate kohustuste, hüvitiste, kitsenduste ja nende ulatuse kohta. Muinsuskaitseamet
selgitab, et MuKS § 16 lg 1 näeb ette, et enne mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist
küsitakse sellekohast arvamust menetlusosalistelt. Maa-ala kultuurimälestiseks
tunnistamisega seotud detailid, sh kitsenduste ulatus või võimalikud leevendused seaduses
ettenähtud kohustustest, selguvad menetluse käigus. Seetõttu on esialgses teavituses olev
info vähene ja pöördumise eesmärk on ennekõike informeerida omanikke
Muinsuskaitseameti kavatsusest algatada menetlus, mis hõlmab nende omandit. Ühtlasi
küsitakse omanike arvamust ning menetlusosalistel on võimalus juhtida Muinsuskaitseameti
tähelepanu asjaoludele, mis võiksid menetluse algatamist või selle käiku mõjutada.
15.12.2025 saadeti asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise ja linnuse ning asulakoha
ühise kaitsevööndi määramise otsuse eelnõu puudutatud kinnistu omanikele ja Muhu
Vallavalitusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
4.10. Peale eelnõuga tutvumist esitas Mudremäe kinnistu omanik 09.01.2026 uuesti seisukoha,
kus palus veelkord pöörata tähelepanu sellele, et kavandatav asulakoha ala hõlmab enamikku
tema kinnistust, mõjutades seeläbi kinnistu turuväärtust ning soovis täiendavat
informatsiooni hüvitiste või toetusmeetmete osas. Kuigi maa-alal asub suure
kultuuriväärtusega viikingi-, kesk- ja uusaega dateeritud asulakoht, sh on säilinud asulakoha
rajamise, kasutamise ja selle hääbumisega seotud arheoloogiline kultuurkiht, ei ole
arheoloogiamälestise ala kasutamine samal otstarbel oluliselt takistatud.
Muinsuskaitseseadus näeb ette ka mõned hüvitis- ja toetusmeetmed. Arheoloogiamälestise
puhul on võimalik taotleda hüvitist olukorras, kus Muinsuskaitseamet määrab tööde
tegemise tingimusena uuringu läbiviimise ning toetust on võimalik taotleda
arheoloogiamälestise konserveerimiseks ja hoolduseks (nt võsaraie). Arvestades asjaolu, et
kinnistut saab kasutada ka tulevikus senisel otstarbel, st maatulundusmaa sihtotstarbega ning
omaniku poolt viidatud eesmärgil põllumajandusliku maana, ei saa eeldada, et riikliku kaitse
kehtestamine mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt. Vastupidist ei ole tõendanud ka
Murdemäe kinnistu omanik.
Põhiseadus ei nõua igasuguse üldistes huvides isikule seatud omandikitsenduse hüvitamist.
Isikule tuleb tema omandile seatud kitsendustega tekitatud kahju hüvitada eelkõige juhul,
kui hüvitise maksmata jätmine läheks vastuollu PS §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõiguse ja PS
§-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Riigikohtu lahendis asjas 5-21-3/11 leidis
kohus, et võrdsuspõhimõttega oleks vastuolus olukord, kus üks või mõned üksikud peaksid
üldistes huvides kandma suuremaid kulutusi kui teised, kes samuti kasutavad üldistes
huvides loodud vahendeid ja ressursse. Õiglase hüvitise maksmise vajadus
omandipõhiõiguse riive proportsionaalsuse tagamiseks tekib olukordades, kus ühe
üksikisiku varaline kaotus on võrreldes teiste isikutega ebaproportsionaalselt suur.
Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, mistõttu ei saa hüvitise maksmist pidada
asjakohaseks.
4.11. Arvamust avaldanud omanikud tundsid muret selle üle, et senist maakasutust piiratakse.
Maa-ala kultuurimälestiseks tunnistamine või kaitsevööndi määramine ei takista senist
maakasutuse jätkamist. Kõigi kinnistute katastriüksuste sihtostarve on maatulundusmaa.
Maakatastriseaduse § 181 lg 9 kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste
tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või
metsamajanduslik potentsiaal. Kinnistutel võib põllumajanduslike tegevustega senisel viisil
jätkata, sellisteks tegevusteks ei tule Muinsuskaitseameti luba taotleda ega teatist esitada.
Vältima peab uute põlluharimismeetodite kasutamist, mis sekkuvad pinnasesse senisest
sügavamalt, lõhkudes seeläbi seni algses asukohas säilinud arheoloogilist kultuurkihti (nt
sügavkünd). Ühtlasi ei peeta loa- või teatise esitamise kohustuslikuks kaevetööks igapäevast
aiapidamist.
Nii Eemu kui ka Mudremäe kinnistute omanikud väljendasid soovi kinnistutele ehitada ning
arvasid, et menetluse tulemusena ehitustegevus keelatakse. Kuna kultuurimälestis ja selle
kaitsevöönd ei ole ehituskeelualad, siis on teatud tingimustel maa-aladel ehitamine võimalik.
Eemu kinnistu on seotud Muhu Vallavalitsuse 2010. aastal kehtestatud
detailplaneeringuga15, mille kohaselt on kinnistu põhjapoolsele alale planeeritud rajada
juurdepääsutee nelja naaberkinnistu teenindamiseks. Detailplaneeringu kohaselt kinnistuid
teenindav tee ei asu detailplaneeringu alal, mistõttu on võimalik vajadusel juurdepääsudeks
kaaluda alternatiivseid võimalusi. 05.10.2025 esitatud Eemu kinnistu omaniku seisukohas
juhiti tähelepanu kavatsusele rajada kehtiva detailplaneeringuga hõlmatud kinnistute
juurdepääsutee nii Eemu kinnistu põhja- kui ka lõunapoolses osas, st osaliselt kavandatud
kaitsevööndi alal. Juhul, kui Eemu kinnistu lõunapoolses osas siiski soovitakse tee rajada,
määrab tööde tegemise tingimused, nt arheoloogiliste uuringute vajaduse ja meetodi,
Muinsuskaitseamet siis, kui ametile on esitatud tööde tegemise teatis, kus on ära toodud
planeeritavate tööde asukoht, maht ja metoodika. Kokkuvõtvalt on detailplaneeringu
elluviimine põhjendatud vajadusel, mõistlikul viisil ja tingimusi järgides endiselt võimalik.
Ühtlasi juhib Muinsuskaitseamet tähelepanu, et kavandatava kultuurimälestise ja mälestiste
ühise kaitsevööndi eesmärgid kattuvad kehtiva Muhu valla üldplaneeringus kehtestatud
tingimustega. Nii Eemu kui ka Mudremäe kinnistu paiknevad üldplaneeringu kohaselt
väärtusliku maastiku alal. Selle ala üheks eesmärgiks on hoida traditsioonilist
maastikustruktuuri ning säilitada põllumajanduslike alade avatust ja vaateid
maastikuelementidele. Ühtlasi on Muhu linnuse lähiümbrus, sh Eemu kinnistu, tunnistatud
ilusa vaatega alaks, kust avaneb vaade linnusele. Sellel alal on ehitustegevus lubatud vaid
põhjendatud juhtudel, arvestades ala väärtust, iseloomu ja avanevaid vaateid. Lisaks näeb
üldplaneering ette, et planeerimisel tuleb lähtuda kultuurimälestisi säästvast põhimõttest
ning arvestada avaliku huviga, sh arheoloogiamälestiste läheduses tuleb arvestada
mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega. Muhu linnus on ka Muhu valla
üldplaneeringus märgitud kohalikul tasandil väärtusliku objektina, mis mh on osa Muhu
ajaloolisest kultuuriteest, st ajaloolisest Kuivastu – Väikse väina postiteest.
15 Linnuse ja Nautse küla Eemu maaüksuste detailplaneering kehtestati 17.06.2010 Muhu Vallavolikogu otsusega nr
55: EVALD
4.12. Mudremäe kinnistu omanik juhtis tähelepanu, et 07.06.2025 artiklis on arheoloog Marika
Mägi kinnitanud, et piirkonnas on asulakoha struktuurid tõenäoliselt hävinenud aktiivse
maaharimise tõttu ja seega ei ole muistise uurimiseks säilinud piisavalt sisendit ja maa-ala
ei vasta riikliku kaitse üldistele kriteeriumidele (täpsemalt p 1.11). Siinkohal on oluline
märkida, et viidatud artiklis on ühtlasi juhitud tähelepanu asulakoha kultuurkihi olemasolule
ja selle intensiivsusele ning 2025. aasta uuringute tulemusena tõdetakse, et segamini
künnikihi all on hästi säilinud asulakoha kultuurkiht. Asjaolu, et kõrgemates künnikihtides
on asulakoha kultuurkihti segatud ja seeläbi kunagisi struktuure lõhutud, ei vähenda selle
asulakoha kultuurilist ja teaduslikku väärtust, kuna olulist teavet kannavad nii segatud
künnikihis olevad arheoloogilised leiud kui ka künnikihi all algses asupaigas säilinud
arheoloogiline kultuurkiht. Paiga vastavust riiklike kaitse kriteeriumidele on hinnatud III
peatükis.
4.13. Jaani kinnistu omanik palus täpsustada, kuidas tagatakse, et piirkonnas ei toimuks
ebaseaduslikke otsinguid. Maa-ala kultuurimälestiseks tunnistamisega ja ühise kaitsevööndi
kehtestamisega luuakse eeldus, et otsinguvahendit teadaoleva arheoloogilise kultuurkihiga
maa-alal ei kasutata. Kultuuripärandi säilimine on nii maa-ala omaniku kui ka laiemalt
avalikkuse huvi. Kõige vahetumalt saavad arheoloogilise kultuurkihi säilimise eest seista
kohalikud inimesed, kes on teadlikud nende kodukandi väärtustest ja hoiavad neid. Pisteliselt
kontrollivad kultuurimälestiste seisukorda ka Muinsuskaitseameti esindajad.
4.14. Muhu Vallavalitsus tõi välja, et Maalinna kinnistul on ettenähtud puhke- ja virgestusrajatiste
ning uue parkla rajamine. Muinsuskaitseamet suhtub soosivalt pärandit tutvustavatesse
meetmetesse, mis ühtaegu võimaldavad suurendada avalikkuse teadlikkust ja huvi säilinud
kultuuripärandi vastu, kuid ühtlasi on pärandit väärtustavad ja hoidvad. Seega kattuvad
Muinsuskaitseameti ja Muhu Vallavalitsuse huvid Muhu linnuse ja selle lähiümbruse
säilitamise osas. Käskkirja kehtestamisel võib olla mõningane mõju Muhu valla kui kohaliku
omavalitsuse tegevusele eelkõige planeerimis-, ehitusalaste menetluste läbiviimisel, kuna
mälestise ja selle kaitsevööndi alal tuleb edaspidi arvestada MuKS-ist tulenevate piirangute,
kaitse-eesmärkide ning Muinsuskaitseameti kooskõlastus- ja kaasamiskohustustega.
Kohalikul omavalitsusel tuleb menetlustes senisest suuremal määral hinnata kavandatavate
tegevuste mõju kultuuripärandi säilimisele ning vajaduse korral teha koostööd
Muinsuskaitseametiga. Samas ei too eelnõu kaasa kohaliku omavalitsuse ülesannete olulist
suurenemist, kuna kavandatavad kaitse-eesmärgid on üldjoontes kooskõlas Muhu valla
kehtiva üldplaneeringu põhimõtete ja piirkonna senise maakasutusega.
4.15. Seni on riikliku kaitse all olnud vaid Linnus „Linnuse maalinn“ (registri nr 12504) koos seda
ümbritseva 50 m laiuse kaitsevööndi alaga. Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega
ja mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamisega muutuvad ehitus-, kaeve- ja pinnasetööd
loakohustuslikuks lisaks linnuse alale ka kolmele kinnistule ulatuval asulakoha alal. Mõlema
mälestise maa-ala kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad
mälestisele suunatud tegevused vähendama mälestise hävimise ohtu ning toetama väärtuste
säilimist. Kaitsevööndi laiendamisega suureneb puudutatud kinnistute arv seniselt kuuelt
kümnele. Kaitsevööndi alal ehitus-, kaeve- ja pinnasetööde kavandamisel tuleb esitada tööde
tegemise teatis ning tööde kavandamisel peab arvestama ühtaegu nii võimaliku
arheoloogilise kultuurkihi esinemisega kui ka linnusele ja asulakohale sobiva ja toetava
keskkonna ning mälestise vaadeldavuse ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete
säilitamisega. Maaharimine ei ole loa- ega teatisekohustuslik töö, mistõttu mälestised ja
nende ühine kaitsevöönd ei mõjuta puudutatud kinnistutel olevate põllumaade edasist
sihipärast kasutamist. Täpsemalt on kultuurimälestistega seotud kitsendusi ja leevendusi
käsitletud V peatükis.
4.16. Lähtudes MuKS-i eesmärgist tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus ning
arvestades seatavate piirangute ulatust, st keelatud on ainult mälestist ja selle välisilmet
hävitavad tegevused ning senine maakasutus saab jätkuda, kaalub mälestise kaitse vajadus
üle võimalikud erahuvid mälestise alale jäävaid kinnistuid täiesti vabalt kasutada. Avalik
huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik,
s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Proportsionaalsus
4.17. Põhiseadus sätestab riigi ühe põhieesmärgina Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise
tagamise läbi aegade. Kultuuripärandi kaitse on üleriiklik huvi ja seetõttu riiklik kohustus,
kuna tegu on põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaga, mis peab säilima läbi aegade
ja järgmistele põlvkondadele. Kultuuripärand on osa Eesti rahvuskultuurist ning eesmärgid
selle säilimiseks õigustavad omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramist.
Seega ei ole omandipõhiõigusel teiste põhiseaduslike väärtuste ees igal juhul prioriteeti ning
seadusega võib omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust õiglases ulatuses
kitsendada, kui see on vajalik muu põhiseadusliku eesmärgi saavutamiseks. Nõuete ja
piirangute kehtestamisel arvestati MuKS-is esitatud muinsuskaitse põhimõtetega, mille
kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus.
Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad aga õigusaktist tulenevad piirangud olema
proportsionaalsed ehk eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
4.18. Käskkirja väljatöötamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Põhiseaduse §-s 11
sisalduva proportsionaalsuse põhimõtte järgi peab õiguste või vabaduste piiramiseks olema
õigustatud eesmärk ning kohustus või piirang sisult ja ulatuselt õiglane. Asulakoha ala kaitse
eesmärk on selle säilimine. Käskkirjaga seatud piirangud on kehtestatud ulatuses, mis tagab
mälestise säilimise ja kaitse. Nõuete ja piirangute kehtestamisel lähtuti avalike huvide ning
igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest (MuKS §
3 lg 8). Käskkirjas toodud lahendused on proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes ehk
mõjutavad õiguste ja vabaduste kasutamist võimalikult minimaalselt.
4.19. Käskkirjaga seatud piirangute eesmärk on vajadus kaitsta kultuuripärandit. Asulakoha
kultuurimälestiseks tunnistamine aitab sellele kaasa, seega on piirang sobiv. Piirangud on
vajalikud, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise puudutatud isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Asulakoha säilimise tagamiseks ei
ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid kinnistu omanikke vähem koormavaid meetmeid.
Arvestama peab, et kõigi kinnistute katastriüksuste sihtostarve on maatulundusmaa ehk
põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on
põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Kuna kinnistutel võib seniste tegevustega jätkata
ehk maa kasutamine samal otstarbel ei ole oluliselt takistatud, ei ole tegemist omanike
õiguseid intensiivselt mõjutava meetmega. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb
kaaluda ühelt poolt isikute õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga
eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa kultuuriväärtuste säilimine on oluline eesmärk.
Arvestades eeltoodut, omanikele seatavate piirangute madalat intensiivsust ning olulist
avalikku huvi asulakoha säilimise tagamiseks, saab seatavaid piiranguid pidada vajalikuks
ja mõõdukaks. Oluline on rõhutada, et riikliku kaitse tagamisega ja kultuuriväärtusi
hävitavatele tegevustele piirangute seadmisega Asulakoht säilib, kuid kultuuriväärtusi
kahjustavate tegevuste elluviimisel Asulakoht hävib.
V. Kitsendused ja leevendused
5.1. Maa-ala arheoloogiamälestiseks tunnistamisega kaasnevad MuKS-ist tulenevad kitsendused
eesmärgiga tagada kultuuripärandi parem säilimine.
5.2. Arheoloogiapärandi kaitseks kehtib MuKS § 31 lg-st 1 tulenev nõue peatada tööd ja
teavitada Muinsuskaitseametit, kui mistahes paigas avastatakse tööde tegemisel
arheoloogiline kultuurkiht või leid. Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamisega ja
mälestise piiri määramisega saab maaomanik või valdaja tööde tegemise planeerimise faasis
kultuuripärandiga arvestada, vältides seeläbi ootamatusi, mis muudavad tööde tegemise
keerulisemaks ja ettenähtust kallimaks.
5.3. Käskkiri ei kehtesta absoluutseid tööde ja tegevuste keelde, vaid kehtivad MuKS-is
sätestatud nõuded taotleda enne mälestisel kavandatud töid selleks ametilt vastav luba või
esitada vastav teatis (luba või teatist eeldavad tööd on loetletud järgmises punktis). Seda, kas
ja millises ulatuses ja kujul on konkreetsel juhul mälestise alal soovitud töö ja tegevus
võimalik, hindab amet loataotluse või esitatud teatise lahendamisel omanikku kaasava
menetluse tulemusena. Kuigi PS § 32 lg 1 sätestab igaühe õiguse oma omandit vabalt vallata,
kasutada ja käsutada, on sama paragrahvi lg 2 järgi lubatud seadusega sätestada õiglased ja
eesmärgi kaalukusele vastavad omandikitsendused. Antud juhul tuleneb omandipõhiõiguse
riive talumise kohustus avalikust huvist kaitsta kultuuripärandit kui avalikku huvi.
5.4. Ettevaatuspõhimõtte (MuKS § 3 lg 4) kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused
vähendama mälestise hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Kinnismälestisel tööde
tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad MuKS §-d 49, 50, 52, 54, 55 ja 58, mille kohaselt
tuleb arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-,
kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna
ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada vastavalt
tööde tegemise loa taotlus või tööde tegemise teatis. Lisaks sellele kooskõlastab pädev asutus
Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise mälestisel ja
kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel.
Ühtlasi peab Muinsuskaitseamet olema edaspidi kaasatud mälestise alal ja selle
kaitsevööndis projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlusse.
5.5. Lähtuvalt kavandatud pinnasesse sekkuvate tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus
määrata tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust, või keelduda tööde
lubamisest. Need Muinsuskaitseameti otsused määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja
kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse ja omaniku huvi vahel. Loa
taotlemine või teatise esitamise kohustus ise ei ole omaniku jaoks ülemäärane nõue.
Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsuse võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse kaasates.
Ameti määratud arheoloogilise uuringu puhul on võimalik taotleda uuringutele kulunud
summa hüvitamist MuKS-i § 48 lg 2 alusel.
5.6. MuKS § 19 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas leevendused
MuKS § 52 lg 1–3 ja § 62 lg 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lg 1–3 ja
§-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.
5.7. Seaduses sätestatud tööde tegemise loakohustusest leevenduste tegemine ei ole asulakoha
alal asjakohane, kuna mälestisega seotud arheoloogiline kultuurkiht paikneb vahetult
maapinna läheduses. Seetõttu nii ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude
pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine
metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt mälestise säilimist.
5.8. Mälestise kaitsevööndis leevendusi teavituskohustusest ei tehta, kuna nii ehitamine,
kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud
tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt
mälestiste vaadeldavust, nende keskkonda ja neid ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi
säilimist.
VI. Kokkuvõte
6.1. Muhu linnuse juures paikneb 10.–18. sajandil kasutatud asulakoht, mille kõige intensiivsem
kasutusperiood jäi vahemikku 12.–14. sajandil, olles linnuse kasutusajaga samaaegne.
Asulakohas on hästi säilinud nii arheoloogiline kultuurkiht kui ka selles olevad
arheoloogilised leiud ja asustusega seotud struktuurid. Asulakoht vastab määruses sätestatud
riikliku kaitse kriteeriumidele ja esindab väärtuslikumat osa kultuuripärandist, millel on
teaduslik ja ajalooline kultuuriväärtus. Sealhulgas on asulakoht markeeritud Henriku
Liivimaa kroonikas ja arheoloogiliste meetoditega on võimalik uurida kroonikas talletatud
ajaloolist sündmust ning analüüsida selle mõju edasisele asulakoha toimimisele ja arengule.
Kaitse alla võtmine on Asulakoha tervikliku säilitamise seisukohast määrava tähtsusega,
kuna vaid sel moel saab tagada asulakoha ja selles sisalduvate väärtuslike elementide ja teabe
alal hoidmise.
6.2. Arvestades Asulakoha vastavust määruses sätestatud riikliku kaitse kriteeriumidele ja selle
kultuuriväärtust, kaaludes avalikku huvi ja menetlusosaliste, sh mälestise alal asuvate
kinnistuomanike huve, on põhjendatud tunnistada Asulakoht kultuurimälestiseks liigiga
arheoloogiamälestis. Uute objektide kultuurimälestiseks tunnistamine on oluline, et kaitsta
kultuuripärandi väärtuslikuma osa põhimõttele vastavaid objekte, mida hävimise korral ei
ole võimalik taastada.
6.3. Muhu linnus ja selle kõrval olev asulakoht moodustavad lahutamatu terviku, olles olnud
kasutusel samaaegselt. Seega on asjakohane kehtestada mälestistele ühine kaitsevöönd, mis
hõlmab maa-alasid, kust on leitud asulakohaga ja linnusega seotud arheoloogilisi leide ning
mis arvestab linnuse ja asulakoha vaadeldavusega, tagades ühtlasi linnusele ja asulakohale
sobiva ja toetava keskkonna.
VII. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht
7.1. Enne kultuurimälestiseks tunnistamist kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht.
7.2. Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 26.03.2026 toimunud koosolekul ja otsustas seda
toetada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Lisa 1. Mälestise Asulakoht asukoht, piir ja koordinaadid.
Lisa 2. Mälestise Linnus „Linnuse maalinn“ ja Asulakoht ühine kaitsevöönd ja selle
koordinaadid.
Lisa 1
Kultuuriministri 13.06.2026 käskkirja nr 90
„Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine ja linnuse andmete muutmine“ juurde
Kaart 1. Mälestise Asulakoht asukoht
Kaart 2. Mälestise Asulakoht piir.
Tabel 1. Mälestise Asulakoht piiri koordinaadid.
Nr X Y
1 6494091,352 452248,82
2 6494029,111 452277,122
3 6494024,368 452279,518
4 6494007,675 452287,92
5 6493996,084 452293,735
6 6493992,97 452295,235
7 6493986,557 452298,213
8 6493981,315 452300,683
9 6493980,354 452300,935
10 6493977,537 452301,579
11 6493977,305 452302,575
12 6493974,825 452303,662
13 6493973,437 452304,285
14 6493970,292 452305,443
15 6493938,255 452317,034
16 6493914,018 452332,997
17 6493890,225 452345,472
18 6493788,844 452321,9
19 6493728,235 452267,172
20 6493706,239 452263,036
21 6493701,589 452230,12
22 6493710,872 452185,562
23 6493714,365 452168,795
24 6493738,961 452122,303
25 6493780,345 452088,882
26 6493905,899 452087,809
27 6493970,286 452146,83
28 6493970,286 452146,83
29 6493989,602 452173,658
30 6494006,983 452203,207
31 6494066,661 452173,479
32 6494084,62 452198,879
33 6494093,727 452236,731
Lisa 2
Kultuuriministri 13.06.2026 käskkirja nr 90
„Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine ja linnuse andmete muutmine“ juurde
Kaart 3. Mälestiste Linnus „Linnuse maalinn“ ja Asulakoht kaitsevöönd.
Tabel 2. Mälestiste Linnus „Linnuse maalinn“ ja Asulakoht kaitsevööndi koordinaadid.
Nr X Y
1 6494013,83 451577,459
2 6494105,163 451690,368
3 6494178,531 451881,293
4 6494156,944 451889,701
5 6494161,574 451959,073
6 6494155,151 451983,965
7 6494150,608 451994,141
8 6494144,238 452007,253
9 6494142,447 452011,516
10 6494134,373 452018,846
11 6494118,315 452031,482
12 6494111,131 452035,262
13 6494103,834 452036,147
14 6494082,678 452056,691
15 6494118,806 452147,722
16 6494118,806 452147,722
17 6494149,283 452222,298
18 6494100,712 452314,526
19 6493988,461 452374,724
20 6493896,236 452413,112
21 6493640,336 452366,711
22 6493643,36 452341,215
23 6493644,572 452333,331
24 6493646,355 452298,659
25 6493647,024 452288,628
26 6493646,754 452254,51
27 6493646,855 452250,681
28 6493650,157 452238,915
29 6493656,628 452229,064
30 6493686,415 452194,526
31 6493689,427 452190,85
32 6493692,359 452182,139
33 6493690,065 452181,002
34 6493692,257 452172,75
35 6493695,867 452159,469
36 6493704,469 452127,38
37 6493705,796 452121,69
38 6493711,985 452099,512
39 6493716,234 452082,285
40 6493721,942 452060,363
41 6493755,967 451984,913
42 6493765,788 451963,129
43 6493772,156 451948,904
44 6493781,56 451928,013
45 6493786,902 451915,47
46 6493795,666 451902,852
Nr X Y
47 6493800,947 451895,521
48 6493805,009 451884,641
49 6493845,228 451848,599
50 6493860,72 451808,471
51 6493940,952 451648,137
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|