Liikmeõiguste teostamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

12.06.2026 nr 2-1/419-1

Liikmeõiguste teostamine

Riigivaraseaduse § 98 lõike 4 alusel esitame aruande Siseministeeriumi liikmeõiguste

teostamise kohta mittetulundusühingutes 2025. aastal.

1. Rahvusvahelises mittetulundusühingus Biometrics Institute teostab Vabariigi Valitsuse

28.02.2019 korralduse nr 63 alusel riigi liikmeõigusi Siseministeerium. Ühing asutati

iseseisva ja erapooletu rahvusvahelise foorumina biomeetria alase teabe vahetamiseks ja

teadlikkuse suurendamiseks. Instituudi eesmärk on muuhulgas: 1) biomeetria

eesmärgipärase, vastutustundliku ja eetilise kasutamise edendamine; 2) liikmete ja

avalikkuse teavitamine; 3) valdkonna standarditest ja arengusuundumustest teavitamine;

4) panustamine parima praktika ja poliitika kujundamisse; 5) asjakohaste teadus- ja

arendustööde tegemise julgustamine ja toetamine; 6) infosüsteemide ja programmide

turvalisuse ja terviklikkuse edendamine.

Hoidmaks Eestis identiteedihalduse valdkonnas kõrget taset, on tähtis olla kursis

tehnoloogia arenguga kogu maailmas, parimatest praktikatest õppida ning panustada

piisaval hulgal kompetentsi inimeste koolitamisse ja arendamisse. Siseministeeriumi

osalemine instituudi töös täidab neid eesmärke, sealhulgas suurendab teadlikkust

valdkonna parimast praktikast ja kasvatab kompetentsi Eestis. Siseministeeriumi on

instituudi töösse kaasanud ka eksperdid oma valitsemisala asutustest.

Biometrics Institute liikmeteks on enam kui 1000 liiget 30 riigist, sealhulgas kuuluvad

liikmete hulka Euroopa Liidu riikide siseministeeriumid, politsei- ja migratsiooniametid,

peale nende osalevad liikmetena instituudi töös ülikoolid ja tehnoloogiaettevõtted. Eesti

liikmemaksu suurus on 2868 eurot aastas.

2. Rahvusvahelises migratsiooniorganisatsioonis International Organization for

Migration (IOM) teostab Vabariigi Presidendi 12.11.2004 otsusega välja kuulutatud

„Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga ühinemise ning tema põhikirja ja

põhikirja muutmise heakskiitmise seaduse“ alusel riigi liikmeõigusi Siseministeerium.

IOM aitab tagada rände korrapärast ja humaanset juhtimist, edendada rahvusvahelist

koostööd rändeküsimustes, aidata leida praktilisi lahendusi rändeprobleemidele ja pakkuda

humanitaarabi abivajavatele sisserändajatele, sealhulgas pagulastele ja riigisiseselt

ümberpaiknenud inimestele.

2 (6)

IOM Eesti kontori põhiliseks tegevusvaldkonnaks on toetada vabatahtlikku

tagasipöördumist ja reintegratsiooni, võimalusel pakkuda kultuurilist orientatsiooni

rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele, arendada koostööd Siseministeeriumi,

Politsei- ja Piirivalveameti ning vabaühendustega, tõstmaks nii ametnike kui ka ühiskonna

teadlikkust rändeküsimustes.

IOM panustab aktiivselt humaanse ja korrapärase rände toetamisse läbi erinevate

projektide, mh. „Kolmandate riikide kodanike kaasamine kohalike omavalitsuste ja

mittetulundusühingute poolt“ ning „Vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooni

programmi rakendamine Eestis“. Lisaks sellele on IOM varasemalt edukalt osalenud

projektides, mis on panustanud rahvusvahelise kaitse protsessidega seotud osapoolte

pädevuse tõstmisesse ning avalikkuse teadlikkuse tõstmisesse rände ning rahvusvahelise

kaitsega seotud teemadel.

IOM liikmeteks on 174 liikmesriiki ja 8 vaatlejastaatusega riiki. Eesti liikmemaksu

suuruseks on hetkeseisuga 20 168 eurot aastas.

3. Vabariigi Valitsuse 20.05.2021 korraldusega nr 202 on Siseministeerium määratud riigi

liikmeõiguste teostajaks ka alltoodud rahvusvahelistes mittetulundusühingutes. Ühtlasi

anti nimetatud korraldusega siseministrile edasivolitamise õigus liikmeõiguste teostajaks

määrata Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Sisekaitseakadeemia. Siseminister on

volitanud liikmeõiguste teostajad 31.05.2021 käskkirjaga nr 1-3/54 „Volituse andmine

liikmeõiguste teostamiseks rahvusvahelistes mittetulundusühingutes“.

3.1 Politsei- ja Piirivalveamet:

3.1.1 Euroopa Naispolitseinike Võrgustik (European Network of Police Women, ENP)

Ühendus on asutatud 1989. aastal Hispaanias ning see on loodud selleks, et julgustada naisi

politsei ja teiste korrakaitseüksustega liituma. Ühenduse eesmärk on tagada Euroopa

korrakaitseüksustes sooline võrdsus, jagada kogemusi ning pakkuda võrgustiku liikmetele

mentoreid. Politsei- ja Piirivalveamet osaleb ühenduse töös de facto aastast 2003.

Ühenduse liikmesus annab Eesti naispolitseinikele võimaluse teha koostööd teiste riikide

kolleegidega. Näiteks on ühendus korraldanud naispolitseinikele mitu rahvusvahelist

karjääriarendusseminari, millest on saanud osa võtta ka Politsei- ja Piirivalveameti

ametnikud. See annab ka võimaluse end erialaselt täiendada, osaleda mitmesugustel

rahvusvahelistel koolitustel ning vahetada kogemusi ja parimaid tegutsemisviise.

Euroopa Naispolitseinike Võrgustikus on liikmeid 27 riigist, liikmemaksu ei ole.

3.1.2 Rahvusvahelise Merepääste Föderatsioon (International Maritime Rescue

Federation, IMRF)

Ühendus on asutatud 1924. aastal. See on ainus mereotsingu- ja päästevõimega (ingl search

and rescue, edaspidi ka SAR) valitsusväline organisatsioon, millel on nõuandev staatus

ÜRO Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis. Organisatsiooni eesmärk on arendada ja

parandada SAR-i suutlikkust ja võimekust kogu maailmas ning ühendada merenduse

erihaldusorganisatsioone. Ühendus annab merepäästega seotud organisatsioonidele

võimaluse jagada teadmisi, kogemusi ja parimaid tegutsemisviise ning loob võimaluse

osaleda ühenduse korraldatud konverentsidel, kohtumistel, foorumitel,

vahetusprogrammides, temaatilistel koolitustel. Näiteks toimuvad igal aastal regionaalsed

kohtumised ning aeg-ajalt peetakse masspäästekonverentse ja merepäästekongresse. Peale

selle propageerib ühendus mitmesuguste programmide kaudu veeohutust.

3 (6)

Politsei- ja Piirivalveamet osaleb ühenduse töös de facto aastast 2014. Ühendusse

kuulumine on oluline, kuna ühenduse tegevus merepääste- ja otsinguvaldkonnas on

asjakohane ja vajalik ka Eestis.

Rahvusvahelise Merepääste Föderatsioonis on 115 liiget 50 erinevast riigist. Eesti

liikmemaksu suuruseks on 450 eurot aastas.

3.1.3 Euroopa Liikluspolitsei Võrgustik (European Roads Policing Network,

ROADPOL)

Ühendus on asutatud 2019. aastal Ühendkuningriikides. See on Euroopa

liikluspolitseinikke ühendav koostöövõrgustik, mille eesmärk on muuta Euroopa teedel

liiklemine turvalisemaks ning vähendada raskete vigastuste või surmaga lõppenud avariide

hulka. Selle saavutamiseks teevad liikmesriigid tihedat koostööd, näiteks viiakse ellu

liiklusohutusoperatsioone, tehakse avalikke kampaaniaid, tutvustatakse uusi tehnoloogiaid

ja tehnikat liiklusohutuse arendamiseks, vahetatakse teadmisi ja parimaid tegutsemisviise

mitmesugustel ühenduse korraldatavatel koolitustel ja seminaridel. Ühenduses on oluline

roll liiklusjärelevalvel, näiteks korraldab ühendus üle-euroopalist operatsiooni, mille

käigus teevad liikmesriigid ühel ajal kindla suunitlusega järelevalvetegevust, näiteks

kontrollitakse sõidukijuhtide joovet, mõõdetakse sõidukiirust jms. Samuti pööratakse

liiklusohutusele tähelepanu selliste projektide kaudu nagu Speed Marathon (liiklustalgud)

ja EDWARD (see on päev, mille eesmärk on, et sel päeval ei sureks Euroopas

liiklusõnnetuse tagajärjel mitte ühtegi inimest). Kuna ühenduse üks eesmärk on muuta

Euroopa teedel liikumine turvalisemaks ning seda tehakse järelevalve kaudu, on Eesti jaoks

oluline sellesse ühendusse kuuluda.

Politsei- ja Piirivalveamet osaleb ühenduse töös de facto aastast 2019. Ühendusse

kuulumine võimaldab tihendada koostööd Euroopa liikluspolitseinikega, vahetada

kasulikke kogemusi ning osaleda üle-euroopalistes politseioperatsioonides ja

kampaaniates.

Euroopa Liikluspolitsei Võrgustikus on enam kui 31 000 liiget 165 riigist. Eesti

liikmemaksu suuruseks on 5000 eurot aastas.

3.1.4 Euroopa Politsei Spordiliit (European Police Sports Union, USPE)

Ühendus on asutatud 1950. aastal Prantsusmaal ning selle eesmärk on propageerida

politseisporti. Ühenduse korraldatavad üritused võimaldavad edendada liikmete vahel

suhtlust, seetõttu suureneb liikmesriikide teadlikkus teistest kultuuridest ning ühtlustub

kultuurikoostöö igapäevases politseitöös. Samuti annab ühenduse liikmeks olek Politsei-

ja Piirivalveametile võimaluse tutvustada Eesti riiki ja ametit ennast ning tagada head

sportimisvõimalused nendele Eesti politseisportlastele, kes osalevad Euroopa politsei

meistrivõistlustel.

Politsei- ja Piirivalveamet osaleb ühenduse töös de facto aastast 1994. Ühendusse

kuulumine on Politsei- ja Piirivalveameti jaoks oluline, sest võimaldab suhelda ja luua

kontakte ühendusse kuuluvate riikide ametnikega ning seeläbi kindlustada usaldus, hea

maine ja lugupidamine Politsei- ja Piirivalveameti kui võrdväärse partneri vastu.

Euroopa Politsei Spordiliidu liikmeteks on 40 Euroopa riiki. Eesti liikmemaksu suuruseks

on 1000 eurot aastas.

4 (6)

3.1.5. Euroopa Biomeetria Assotsiatsioon (European Association for Biometrics, EAB)

Tegemist on Euroopa biomeetria valdkonnas juhtiva mittetulundusühinguga, mis edendab

biomeetria ja turvalise digitaalse identiteedi vastutustundlikku, eetilist ning andmekaitsenõudeid

austavat kasutamist. Sõltumatu koostööplatvormina ühendab organisatsioon tööstuse, teadlased,

valitsusasutused ja kodanikuühiskonna, et suunata valdkonna arengut läbi teadmiste vahetamise,

hariduse ja innovatsiooni toetamise. Korraldades konverentse ning tunnustades silmapaistvaid

teadustöid. Assotsiatsioon korraldab töötubasid või infotunde seoses erinevate biomeetria

teemadega. Antud asutus keskendub just Euroopa sisestele teemadele, kui teised biomeetria

organisatsioonid ülemaailmsetele.

Asutuse koduleht on leitav siit: https://eab.org/about/vision.html?ts=1779706002. Politsei- ja

Piirivalveamet osaleb ühenduse töös de facto aastast 2023. Antud organisatsiooni kuulumine

annab võimaluse olla kursis Euroopa siseste biomeetria arengusuundadega ja uuemate teadus

avastustega.

Liikmelisuse tasu on inimese kohta 95 eurot aastas, mis annab õiguse osaleda online üritustel ja

ka konverentsidel, mida iga-aastaselt korraldatakse.

3.2 Päästeamet:

3.2.1 Rahvusvaheline Tuletõrje- ja Päästeteenistuste Assotsiatsioon (International

Association of Fire and Rescue Services, CTIF)

Ühendus on asutatud 1900. aastal Pariisis. See on rahvusvaheline päästevaldkonna

organisatsioon, mille eesmärk on toetada ülemaailmset tuletõrjealast koostööd ning

võimaldada liikmetel vahetada kogemusi tulekahjude ja suure mõjuga õnnetuste

ennetamise ja päästetööde vallas. Ühenduse üks peamisi tegevusalasid on rahvusvahelise

koostöö edendamine nii tehnilise kui ka teaduskoostöö vormis, näiteks avaldab ühendus

teaduslikke uuringuid ja artikleid. Samuti vahendab ühendus kogemusi ja praktikaid kogu

maailmas. Praegu on ühendusel liikmeid 39 riigis – lisaks Euroopa riikidele on liikmed

näiteks Jaapan, Lõuna-Korea ja Ameerika Ühendriigid. Ühenduse liikmeks olek võimaldab

Eestis osaleda ühenduse alamkomiteedes ja töörühmades, kus vahetatav teave ja

kogemused on olulised valdkonna arenguga kaasas käimiseks ja päästevaldkonna

arendamiseks Eestis.

Päästeamet osaleb ühenduse töös de facto aastast 1992. Ühendusse kuulumine aitab

arendada päästevaldkonda Eestis, kuna see võimaldab Päästeametil teha koostööd ning

vahetada kogemusi ja teadmisi teiste riikidega.

Eesti liikmemaksu suuruseks on 960 eurot aastas.

3.2.2 Euroopa Liidu Päästepealike Assotsiatsioon (Federation of the European Union

Fire Officers Associations, FEU)

Ühendus on asutatud Luksemburgis ja sellel on liikmeid 22 Euroopa riigist, seehulgas

Norrast ja Suurbritanniast. Ühenduse peaeesmärk on arendada Euroopa kutselise

päästeteenistuse juhtide strateegilise tasandi juhtimisoskusi, olla päästevaldkonna kaalukas

esindaja nii Euroopas kui ka üle maailma ning vahendada teadmisi. Näiteks soovitakse

vahetada parimaid kogemusi, teadmisi ja analüüse, sealhulgas koguda kiirelt ja vahetult

teavet teiste riikide päästeasutustelt toimunud hädaolukordade lahendamise kohta, ning

hõlbustada riikidevahelist koostööd nii turvalisuse valdkonnas kui ka muudes avalikkusele

olulistes teemades. Lisaks eespool nimetatule hõlmab ühenduse tegevusvaldkond ohutut

töökeskkonda, ühiskonna ja kogukonna turvalisust, väljaõpet ja muud sellist, et arendada

5 (6)

liikmesriikides (kulu)tõhusaid päästesüsteeme. Koostööd tehakse muuhulgas Euroopa

Komisjoni, Euroopa Tuletõrje- ja Päästekolledžite Liidu, Rahvusvahelise Tuletõrje- ja

Päästeteenistuste Assotsiatsiooni (CTIF) ja teiste organisatsioonidega.

Päästeamet osaleb ühenduse töös de facto aastast 2006. Ühendusse kuulumine aitab saada

teavet ja kogemusi, mis on olulised valdkonna arenguga kaasas käimiseks ja

päästevaldkonna arendamiseks Eestis. Samuti loob see head tingimused riikidevahelistes

koostööprojektides osalemiseks ning võimaldab Eesti kaasata rahvusvahelisse

infovõrgustikku. Kuna ühendus peab üha olulisemaks päästevaldkonna juhtide koolitamist,

annab see ka Päästeametile paremad võimalused juhtide arendamiseks rahvusvahelisel

tasandil.

Eesti liikmemaksu suuruseks on 1100 eurot aastas.

3.2.3. Euroopa Tuletõrje Liit (Association of Fire Brigades of the European Union,

EUFFAS) EUFFAS on Euroopa tasandi vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on tugevdada koostööd

liikmesriikide tuletõrje- ja päästeorganisatsioonide vahel, esindada valdkonna huve Euroopa

Liidu institutsioonides ning edendada teabevahetust ja standardite ühtlustamist.

Liidu tegevus hõlmab tuleohutuse, tööohutuse ja elanikkonnakaitse edendamist ning õnnetuste

ennetamist, päästetööde tõhustamist eluohtlikes olukordades ning keskkonna ja

kultuuriväärtuste kaitset. Samuti käsitletakse Euroopa tasandil olulisi teemasid, nagu

elektrisõidukitele üleminek, töö- ja puhkeaja regulatsioonid ning keskkonnanõuded. Lisaks

tehakse koostööd Rahvusvahelise Tuletõrje- ja Päästeteenistuste Assotsiatsiooniga (CTIF) ning

osaletakse ühistes töögruppides ja komisjonides.

Päästeamet osaleb liidu töös alates 2025. aastast. Sellesse kuulumine võimaldab Päästeametil

kaasa rääkida Euroopa Liidu tasandi pääste- ja elanikkonnakaitsevaldkonna poliitikate

kujundamisel ning esindada Eesti huve erinevates rahvusvahelistes aruteludes. Samuti annab

see võimaluse vahetada teadmisi, kogemusi ja parimaid praktikaid teiste liikmesriikidega ning

osaleda rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

EUFFAS asutati 21.05.2025 Berliinis ning sinna kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikide

tuletõrje- ja päästeorganisatsioonid (igast riigist üks). Liikmed osalevad kord aastas toimuval

üldkoosolekul ning erinevate komisjonide ja töögruppide töös.

Eesti liikmemaksu suuruseks on 960 eurot aastas.

3.3 Sisekaitseakadeemia:

3.3.1 Euroopa Tuletõrje- ja Päästekoolide Assotsiatsioon (European Fire Service

Colleges’ Association, EFSCA)

Ühendus on loodud 1988. aasta juunis Prantsusmaa, Hollandi ja Ühendkuningriigi riiklike

tuletõrjekoolide soovi tõttu vahetada regulaarselt tuletõrjujate koolituste kohta teavet.

Praegu kuulub ühendusse riiklikke tuletõrjujate väljaõppekeskuseid 27-st Euroopa Liidu ja

4-st Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigist.

Ühenduse peamine eesmärk on vahetada ja teha kättesaadavaks teavet nii liikmesriikide

kui ka Euroopa Liidu hariduse ja kutseõppe kohta selleks, et rahuldada tõhusamalt Euroopa

teenistustes ja tuleohutusega tegelevates organisatsioonides töötava personali koolitus- ja

karjäärivajadusi. Samuti edendab ühendus teadus- ja arendustegevust. Ühendus on ka

6 (6)

ametlik töösuhete foorum Euroopa Liidu liikmesriikide esindajatele, kellel on õigus esitada

oma kolledžite seisukohti ja arvamusi riiklikul tasandil.

Sisekaitseakadeemia osaleb ühenduse töös de facto aastast 2011. Sisekaitseakadeemia

jaoks on oluline ühenduse töös osaleda, kuna see võimaldab jagada koolitusmetoodikat ja

koolituste sisu, vahendada teavet spetsialistide ja koolitajate kohta ning teha koostööd

teiste riikidega. See omakorda rikastab päästeteenistujate väljaõpet.

Ühendusse kuulumisel on liikmemaks 1000 eurot aastas.

3.3.2 International Corrections and Prisons Association (Ülemaailmne Vanglatöö

Organisatsioon)

Tegemist on ülemaailmse õigusrikkujatega tegelejate kogukonnaga.

Organisatsiooni liikmeteks on riikide vangla- ja kriminaalhooldusametid,

vanglateenistujaid ette valmistavad õppeasutused ja koolituskeskused, teadusasutused,

õigusrikkujatega tegelevad mittetulundusühingud, erasektori ettevõtted, kes pakuvad

teenuseid, arendavad tehnoloogiaid või puutuvad muul moel kokku õigusrikkujatega.

Tegevusvaldkonnad on sama eripalgelised kui organisatsiooni liikmed: antakse välja

perioodilist ajakirja, korraldatakse koolitusi ning konverentse, viiakse ellu projektipõhiseid

tegevusi valdkonna edasi arendamiseks, ekspertgruppidelt võimalused saada nõu, viiakse

läbi ja avaldatakse teadusuuringuid ja palju muud.

Liikmemaks ca 1000-1600 USD aastas.

3.4 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus:

3.4.1 The Critical Communications Association (TCCA)

The Critical Communications Association (TCCA) on rahvusvaheline mittetulundusühing,

mis koondab kriitilise side valdkonna organisatsioone ja eksperte. See keskendub

missioonikriitiliste kommunikatsioonilahenduste arendamisele, mida kasutavad näiteks

pääste-, politsei- ja muud avaliku julgeoleku asutused. TCCA liikmete hulka kuuluvad

tehnoloogiaettevõtted, võrguteenuse pakkujad, valitsusasutused ja tööstuse sidusrühmad.

Organisatsiooni peamine eesmärk on tagada töökindel, turvaline ja koostalitlusvõimeline

side kriitilistes olukordades.

Liikmemaks 950 eurot aastas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Krista Pihlapuu 6125097

[email protected]