Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi sisend riigi eelarve strateegia 2027-2030 protsessi







BIOMAJANDUSE PROGRAMM
2027–2030

















Sisukord
Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava 5
3. Hetkeolukorra lühianalüüs 7
2025. aasta olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks 12
4. Olulised tegevused 17
5. Programmi tegevused 19
5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkond 19
5.2. Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine 22
5.3. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime 23
5.4. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvand ja eksport 27
5.5. Programmi tegevus – kutseline kalapüük 29
5.6. Programmi tegevus – kalandusturu korraldus 30
5.7. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse 32
Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus 34
Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026.a kohta 36



1. Sissejuhatus
Biomajanduse programm on koostatud „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ (PõKa) elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Programmis kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada, võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks, toetades seeläbi toiduga kindlustatust ja pikaajalise toidujulgeoleku tagamist
Biomajanduse programmi juhib biomajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.
Tulemusvaldkond
Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.
Valdkonna arengukava
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Programmi nimi
Biomajanduse programm
Programmi eesmärk
Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse.
Elluviimise periood
2027-2030
Peavastutaja
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaasvastutajad
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK)

Biomajanduse programmis kasutatakse järgmisi välisvahendeid:
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Bioressursside väärindamise ja biogaasi tootmise investeeringuid rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest.
Kalandussektori arenguks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.
Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“
Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud.
Biomajandus panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, millega soovitakse suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamisel.
Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme (sh veekeskkonnas), seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega.

2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse.
Mõõdik
Tegelik (2025)
Sihttase 
(2027)
Sihttase 
(2028)
Sihttase (2029)
Sihttase (2030)
Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha
982 063

990 000
990 000
990 000
990 000
Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, %
93,09
>90
>90
>90
>90
Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses, %
6,5 (2024)
7,2
7,2
7,2
7,2
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu Eesti päritolu kaupade ekspordis, %
15
14
14
14
14
Heas seisus kalavarude arv, %
50 (2024)
50
60
60
60
Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus, mln €
68,3
85,1
96,7
96,7
96,7
Kasutuses olev põllumajandusmaa pindala – põllumajandusmaa on piiratud ressurss ja maakasutusele pretendeerib erinevaid huve. Strateegiline suund on, et toidutootmise kestlikkuse ja konkurentsivõime tagamise seisukohalt tuleb põllumajandusmaa pindala hoida või veidi kasvatada (eesmärk 2030-ks aastaks vähemalt 1 mln ha põllumajandusmaad).
Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal – see ilmestab Eesti toidutootmise loodushoidlikkust ja maa heaperemehelikku kasutamist. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal hõlmab ühekordselt põllumajanduslike keskkonnatoetuste ja ökokavade pindala, sh mahepõllumajandustoetuse pindala ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse läinud püsirohumaa pindala suhet kasutuses olevasse põllumajandusmaasse. Eesmärk on taset hoida ja kindlustada, et tase ei langeks alla 90%.
Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses — mõõdik on oluline näitaja toidutarneahela rolli ja mõju hindamisel riigi majanduses. Mida suurem on selle ahela panus ettevõtlussektori lisandväärtusesse, seda rohkem luuakse riigis kohapeal väärtust läbi tootmise, töötlemise ja teeninduse, toetades regionaalset arengut, töökohtade kasvu ja majandust. Mõõdik toetab teadlikku otsustamist ning võimaldab mõõta sektorisiseste investeeringute, innovatsiooni ja koostöö tegelikku mõju majandusele.
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu Eesti päritolu kaupade ekspordis — mõõdik näitab kohaliku põllumajanduse ja toidutootmise rolli riigi ekspordis ja majanduses. Kõrgem osakaal näitab sektori tugevust ja konkurentsivõimet välisturgudel, toetab maaelu arengut ning aitab mitmekesistada ja stabiliseerida majandust. Lisaks suurendab see toidutootjate sissetulekuid, loob töökohti maapiirkondades ning soodustab investeeringuid kodumaise toidutootmise arendamisse.
Heas seisus kalavarude arv – mõõdik peegeldab kalandussektori kestlikkust ja näitab, kui suur osa majanduslikult olulisi kalavarusid on heas seisundis. Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel.
Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus – mõõdik näitab kogu kutselise kalapüügi saagi väärtust arvutatuna keskmistes kala kokkuostuhindades. Hõlmatud on kõik kutselise kalapüügi segmendid – püük siseveekogudel, Läänemere rannikupüük ja traalpüük ning kaugpüük väljaspool Läänemerd. Mõõdik annab esmase indikatsiooni, kas maaletoodava saagi eest saadav tulu on suurenenud või vähenenud.
Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
 
Eelarve
Eelarve prognoos
 
2026*
2027
2028
2029
2030
Programmi kulud kokku
-397 743
-328 138
-194 648
-112 877
-23 289
Põllumajanduskeskkond
-62 799
-62 154
-67 387
-13 836
-3 849
Ringbiomajanduse arendamine
-18 445
Alates 2027. on programmi tegevus liidetud põllumajanduskeskkonnaga.
Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime
-261 819
-218 081
-70 306
-53 921
-11 083
Eesti toidu kuvand ja eksport
-2 659
-2 921
-2 929
-2 696
-1 626
Kutseline kalapüük
-11 391
-12 646
-14 824
-14 998
-1 267
Kalavarude haldus ja kaitse
-5 464
-6 007
-9 075
-9 245
-1 654
Kalandusturu korraldus
-17 431
-6 594
-9 386
-9 026
-887
Põllumajandusmaa ja maaparandus
-17 735
-19 736
-20 739
-9 155
-2 924
*Riigikogu poolt kinnitatud eelarve

3. Hetkeolukorra lühianalüüs
Keskkond
Kestlik loodusressursside kasutamine oluline, et tagada toidutootmise pikaajalisus.
Keskkonda hoidev põllumajandus ja muldade hea seisund on kestliku toidutootmise alus. 2025. aastal oli Eestis põllumajandusmaana kasutuses 982 063 hektarit, mis on üsna samas suurusjärgus kui eelmisel aastal. Põllumajandusmaale avaldavad jätkuvat survet metsastamine, taristu rajamine ja elamuehituse laienemine, mis suurendavad konkurentsi maakasutuse osas ning mõjutavad mullatervist ja tootmisvõimekust. Oluline on kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad ja tagada kaitse- ja kasutustingimuste piisavus, selgus ja rakendatavus. Seda eriti just viimaste aastate arengute tõttu – ebastabiilsem geopoliitiline olukord, üleriigilise planeeringu 2050 koostamine ning EL mullaseire direktiivi vastuvõtmine (sh maahõive hierarhia põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine) – kõik need tegevused eeldavad väärtusliku põllumajandusmaa täpsemat defineerimist, et hoida väärtuslik põllumajandusmaa põllumajanduslikus kasutuses, tagada toidutootmise võimekus ning vältida maa ulatuslikku killustumist ehitustegevuse või muude püsivalt maakasutust muutvate tegevuste tõttu. Kuigi väärtuslikud põllumajandusmaad on üldplaneeringutes määratletud, siis nende kaitse- ja kasutustingimused varieeruvad ning ei pruugi alati tagada maa säilimist põllumajanduslikuks kasutuseks. Sellest tulenevalt on kasutusel ebaühtlane praktika väärtuslike põllumajandusmaade kaitse tagamisel ning selle tulemuslikkuse hindamisel.
Põllumajandusmaa kestliku kasutuse kõrval on üha teravamaks väljakutseks maaparandussüsteemide seisund ja toimimine. Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem kui nende kaasajastamise võimalused. Samal ajal vajavad maaparandussüsteemid ajakohastamist muutuvate tingimuste tõttu, mida kujundavad nii põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kui ka muutunud ilmastikuolud. Lisaks on maaparandussüsteemide korrashoiul oluline koostöö teiste maaomanikega. Piiratud ressursside tingimustes on maaparandusseire korraldamine üha keerulisem ning praegu puudub terviklik ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist, põllumajandusmaa kuivendusseisundist ja keskkonnamõjust. Seetõttu tuleb kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi kuivendussüsteemide toimivuse hindamiseks, näiteks droonid ja muud kaugseire võimalused. Pideva maaparandusseire puudumist aitab mõnevõrra leevendada kuni 2030. aastani läbiviidav uuring „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutööde mõju ja ulatuse väljaselgitamiseks“, mis annab täpsema ülevaate hoiutööde mõjust ja ulatusest looduskeskkonnale. Samuti aitab maaparandusseirele kaasa kuni aastani 2033 kestev projekt LIFE SIP WetEST projekt, kus tehakse seiretegevusi, et hinnata maaparandustegevuste, sh ka rakendatud keskkonnakaitsemeetmete, mõju veekvaliteedile, põhjaloomastikule, kaladele, suurselgroogsetele, veetaimestikule, kahepaiksetele ning selgub rakendatud meetmete tõhusus (peale meetmete rakendamist tehakse ka järelseiret). Projekti raames soovitakse erinevate seiret tegevate asutuste tegevused ühtlustada. Valdkonda mõjutas positiivselt 2026. a maaparandussüsteemide kaardirakenduses maaparandussüsteemide teostusjooniste avalikustamine, mis suurendas maakasutajates huvi ja teadlikkust maaparandussüsteemide olemasolust ja paiknemisest. Seda kinnitas sama aasta kevadel toimunud eesvoolu uuendamise toetuse taotlusvoor, mis osutus väga populaarseks: taotlusi esitati rohkem, kui oli eelarve. Valdkonda mõjutab ka maaparandusalal aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vähesus ja väljakutseks on valdkonna järelkasvu tagamine. Oluline on jätkata teavitustegevustega maaparandussüsteemide korrastamisest ja leida maaparandussüsteemide korrashoiuks motiveeriv rahastus.
Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal oli 2025. aastal 93,09%. Kogu kasutatav põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis eeldab keskkonna-, loomade heaolu ja tervisenõuete täitmist. Vaatamata sellele püsib põllumajanduse surve keskkonnale, väljendudes kasvuhoonegaaside heite ning lämmastikukoormuse kasvus.
Põllumajanduse kliima- ja keskkonnamõju vähendamisel on keskne roll õigusraamistikul, ökokavadel ja teistel kliima- ja keskkonnameetmetel, teaduspõhistel lahendustel ja teadmussiirdel. Oluline on tootjate keskkonnateadlikkuse kasv ning riigi roll suunata tootmist keskkonnasäästlikumaks, toetades heite vähendamist, süsiniku sidumise suurendamist, kliimamuutustega kohanemist ning õhu-, vee- ja mullaseisundi parandamist. Samuti on vajalik tugevdada seirevõimekust, et paremini hinnata põllumajanduskeskkonna muutusi ja kujundada sihitumaid ja tulemuslikumaid meetmeid.
Põllumajandus mõjutab ja sõltub samaaegselt loodusressurssidest, maastikest ja elurikkusest. Kliimamuutused mõjutavad tootmist, samal ajal kui põllumajandus mõjutab kliimat. Elurikkuse säilimine ja toidutootmise jätkusuutlikkus eeldavad mullatervise hoidmist ning kliimamuutustega kohanemist.
Põllumajandusmaastike elurikkuse seisund on ebaühtlane: kuigi osa näitajaid on stabiilsed, on põllulindude indeks langustrendis. Peamistes tootmispiirkondades on elurikkust toetavaid maastikuelemente vähe ning liigirikaste rohumaade säilitamine ja taastamine vajab täiendavat tähelepanu. Looduslik kahjuritõrje on kestliku põllumajanduse oluline osa, mille eesmärk on toetada kasulikke organisme ja kahjurite looduslikke vaenlasi, et vähendada kahjurite levikut ning sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest. Lähenemine tugineb integreeritud taimekaitse põhimõtetele ning hõlmab erinevaid maastiku-, põlluäärseid ja põllusiseseid meetmeid, mis aitavad säilitada elurikkust ja tugevdada agroökosüsteemide tasakaalu. Vajalik on täpsemalt hinnata, kui tõhus on looduslik kahjuritõrje erinevates põllumajandustingimustes ning millistel tingimustel suudab see vähendada kahjurite arvukust ja piirata saagikadu ning uurida, millised maastikuelemendid, põlluäärsed kooslused ja majandamisvõtted toetavad kõige enam kasulike organismide, sealhulgas kahjurite looduslike vaenlaste arvukust ja aktiivsust.
Heas seisundis muld tagab elutähtsad ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved ning on paljude majandussektorite aluseks. Riikliku põllumuldade seire maht on süsteemse ja üleriigilise ajakohase hinnangu andmiseks ebapiisav. 2028. a sügiseks tuleb Eestil mullaseaduse kaudu üle võtta EL mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiiv, mis loob mh aluse senisest mahukamale mullaseirele. Kui Eesti muldade seisundi hoidmisega põllumeeste poolt võib üldiselt rahule jääda, siis täiendavat tähelepanu on vaja pöörata muldade tihenemise vähendamisele, happeliste ja fosforiliiaga põldude osakaalu vähendamisele ning muldade struktuursuse parandamisele ja põllumaadel orgaanilise süsinikuvaru säilimisele, mis on oluline nii mullaviljakuse, mulla veesidumis­võime kui ka kliimakindluse seisukohalt. Suurendada on vaja ka tahesõnniku ja komposti kättesaadavust ja kasutust, samuti digestaadi töötlemist ning edendada segatootmist ja põllumajandustootjate omavahelist koostööd. Oluliseks teemaks on ka turvasmullaga maade kasutamine eelkõige rohumaadena.
Kalavarude seis on mitmel pool kesine ning selle parandamine eeldab püügikoormuse ja kalavarude tasakaalustamist, arvestades ka kormoranide ja hüljeste mõju. Mõlemad mõjutavad varusid oluliselt ning üksnes ühe teguri reguleerimisest ei piisa kestlikuks paranemiseks. Rannakalandust mõjutab hallhülge tekitatud kahju, mis väljendub püüniste kahjustamises ja saagikaos. Kalavarude taastamiseks tuleb jätkata kaitsemeetmete ajakohastamist, vähendada püügikoormust ning taastada kalade elupaiku ja kudealasid. Samuti on vajalik tõhustada ebaseadusliku kalapüügi tõkestamist, kaaspüügi vähendamist ja ebasoovitavatest püügimeetoditest loobumist. 2025. aastaks oli avatud 134 kalade rändetakistust, millest viis avati samal aastal. Rändetakistuste kõrvaldamine on järjepidev protsess, mis eeldab koostööd teadlaste ja haldusasutustega ning parandab kalade rändevõimalusi ja ökosüsteemide toimimist.
Harrastuskalapüügi korralduses on väljakutseks tasakaalustatud püügikorraldus, mis tagab võimalikult paljudele püüdjatele tulemusliku saagi, säilitades samal ajal kalavarude seisundi. Kalavarude taastamiseks on vajalik jätkata kudealade parandamist ja rändeteede avamist.
Ringbiomajanduse arengut piirab bioloogiliste ressursside vähene väärindamine ning praktikate aeglane levik. Kõrvalsaadusi kasutatakse sageli madala lisandväärtusega või jäetakse kasutamata, mida süvendavad tooraine hajutatus ja väikesed kogused. Arengut piiravad ka vähene investeerimisvõime katse- ja piloteerimise ning tehnoloogia skaleerimise võimalustesse ning puudulik õigusraamistik ja statistika, mis raskendab ressursside tõhusat kasutamist ning planeerimist.
Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus
Eesti biomajandus on hästi varustatud loodusressurssidega, kuid selle peamised kitsaskohad on madal lisandväärtus ja suur sõltuvus toorme ekspordist (nt töötlemata teravili, toorpiim ja puit). Biomajanduse sektorid annavad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ja 17% ekspordist, kuid lisandväärtus töötaja kohta jääb ligikaudu 30% alla Euroopa Liidu keskmise. Eesti biomajandus on tugevalt toorainepõhine – metsa- ja puidutööstus, põllumajandus ja toiduainetööstus loovad 90% lisandväärtusest. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on Eesti toidutootmise nurgakivid, andes olulise panuse majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Need sektorid tagavad riigi toidujulgeoleku ning aitavad säilitada elu- ja ettevõtluskeskkonda maapiirkondades ja rannikualadel. Samuti on neil oluline roll kohalike ressursside väärindamisel, regionaalse arengu toetamisel ning kestliku biomajanduse edendamise.
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud, aga toodangu väärtus hektari kohta jääb oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Eestis on põllumajanduse netolisandväärtus tööjõuühiku kohta viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kui 2015. aastal jäi Eesti näitaja EL-i keskmisele veel alla (15 925 eurot vs 18 403 eurot), siis alates 2017. aastast on Eesti näitaja valdavalt olnud kõrgem. Selle positiivse trendi jätkusuutlikkuse tagamine on väga oluline – see eeldab nutikaid investeeringuid innovatsiooni, täppispõllumajandusse ning tööjõu oskuste arendamisse.
2025. aasta oli põllumajandussektorile keeruline. Muutlik ilm ja erakordselt kõrge sademete hulk pidurdasid põllutöid ja vähendasid saagikust, loomakasvatuses mõjutas olukorda Sigade Aafrika katk, vähendades sealihatööstuse tootmismahtu ja tulusid. Majandusnäitajate poolest oli aasta siiski mõnevõrra parem kui eelnevad kaks aastat. Kogutoodang ulatus 1,4 miljardi euroni (+6,5% võrreldes 2024. aastaga), mida vedas eelkõige loomakasvatussaaduste hinnatõus, samal ajal kui taimekasvatus koges kolmandat järjestikust keerulist aastat. Brutolisandväärtus kasvas 37% ning ettevõtjatulu koos toetustega pöördus positiivseks, kuid sektori finantsstabiilsus sõltub endiselt suurel määral toetustest. Konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust mõjutavad kasvav hinnavolatiilsus, ilmastiku- ja tururiskid ning loomataudid, mis vähendavad investeerimisvalmidust ning suurendavad ebakindlust tootmisotsustes.
Erinevate kriiside mõjul on põllumajandustootjate konkurentsivõime ning seeläbi ka investeerimis- ja innovatsioonivõime oluliselt vähenenud, mis mõjutab otseselt toidujulgeolekut. Majandusarvestuse andmetel ei kata toodangu eest saadud tulu kulusid ning ilma toetusteta on ettevõtjatulu valdavalt negatiivne. Ka koos toetustega jäi ettevõtjatulu 2023. ja 2024. aastal miinusesse. Esialgsetel andmetel paranes olukord 2025. aastal, kuid toetusteta tegutseb sektor endiselt kahjumiga. Madal kasumlikkus ja tugev sõltuvus toetustest soodustavad ettevõtete ja põllumajandusmaa koondumist ning tootjate arvu vähenemist, suurendades riske eelkõige toidujulgeoleku seisukohast. 
Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud nii ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise sagedusega kui ka põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesisesed kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad tootmispotentsiaali hävimist.
Sektori struktuurist tulenevalt on uute ettevõtjate ja noorte sisenemine põllumajandussektorisse raskendatud nii piiratud maa kättesaadavuse kui ka suure kapitalinõudluse tõttu. Samas on noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes 21%, mis kirjeldab sektori järelkasvu olukorda.
Kalandussektori majanduslik areng sõltub otseselt kalavarude seisundist ning nende tasakaalustatud kasutamisest ja haldamisest. Kalanduse majanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada elujõuline vesiviljeluse, kalapüügi ja vee-elusressursside töötlemise sektor tervikuna. Eesti kalandussektori esmatootmise koguväärtus oli 2025. aastal 68,3 miljonit eurot. Seda mõjutavad saagi kogus ja kokkuostuhind, mida omakorda määravad liigiline koosseis, väärtuslike liikide osakaal, kalavarude seisund, püügikulud ja turu nõudlus. Kuigi pikemas, ligikaudu 10-aastases vaates on olnud kasvutrend, on viimastel aastatel toimunud langus ning heas seisus kalavarude osakaal oli 2024. aastal 50%, jäädes alla sihttasemele 61%.
Rannapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal kutselise kalapüügiga tegelejate ja kasutada oleva kalavaru vahel sektori konkurentsivõime saavutamiseks.
Rannapüügi mediaansaak on viimase kolme aasta jooksul vähenenud peamiselt kogu rannapüügisektori saagi vähenemise tõttu, samal ajal kui loaomanike arv on püsinud sarnane (2023. aastal 1044, 2024. aastal 1023 ja 2025. aastal 1037). Rannapüügil on jätkuvalt suur väljakutse leida tasakaal püüdjate arvu ja kalavaru vahel, tagamaks sektori majanduslik elujõulisus ja konkurentsivõime. Rannapüügi majanduslik tõhusus (kuni 10 m laevade puhul) on kahe aasta võrdluses oluliselt vähenenud, peamiselt tulude vähenemise tõttu – tulud langesid 7,3 miljonilt 5,7 miljoni euroni, samal ajal kui kulud tõusid 5,5 miljonilt 5,9 miljoni euroni.
Sektori arendamiseks peab kasutusele võtma tarku tehnoloogilisi lahendusi nii püügivahendites kui ka püügitegevuse aruandluses. Arendada tuleb püügivahendite selektiivsust, ökonoomsemate ja keskkonnasõbralikumate kalalaevade kasutuselevõttu ning lossimistaristu arendamist. Samuti on oluline arendada e-teenuseid kalurite tegevuse terviklikuks haldamiseks.
Toidutööstuse lisandväärtus töötaja kohta oli 42 717 eurot ning peamisteks väljakutseteks on töötlemisvõimekuse arendamine ja investeeringud kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks. Seda piiravad väiksed tootmismahud, investeeringute nappus ning piiratud võimekus tootearenduseks ja innovatsiooniks. Samuti mõjutab sektori konkurentsivõimet tööjõupuudus ning kvalifitseeritud tööjõu nappus. Täiendavaid investeeringuid nõuab viimaste aastate tervise- ja julgeolekukriiside taustal vajadus tõsta toidutööstuse ettevõtete tootmissisenditega varustuskindlust ning ühiskonna muutunud ootuste ja kõrgemate keskkonnanõuete taustal vajadus kasutada rohkem keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid.
Tarneahel
Kogu tarneahela tõhus toimimine nõuab tihedat koostööd ja pidevat täiustamist, tagamaks toodete kvaliteeti, ohutust ja kättesaadavust. Uued tehnoloogiad ja automatiseerimine võimaldavad tõhusamat tootmist, tarneahela jälgimist ja tarbijate eelistustele vastavate toodete pakkumist. Toidutrendid liiguvad tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma suunas, sundides ettevõtteid pakkuma kõrgema kvaliteediga ja innovaatilisi tooteid. 2024. aastal oli kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus ettevõtlussektori lisandväärtusest 6,5%, jäädes alla sihttasemele 7,2%.
Toidutarneahelad on tihti pikad, läbipaistmatud ja ahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni, riskid kantakse tihti üle nõrgema positsiooniga lülile ehk turutõrgete korral on Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ning raskused võimenduvad kiiremini.
Ühistuline koostöö suurendab põllumajandustootjate läbirääkimisvõimekust. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu osakaal kogu põllumajandustoodangu väärtusest oli 2024. aastal 24%. 2026. aasta I kvartali seisuga tegutses 11 tunnustatud tootjaorganisatsiooni piima-, kartuli-, veise-, sea- ja lambalihasektoris. Ühistute arendamisel on oluline suurendada koostöö- ja juhtimisoskusi ning võimaldada investeeringuid. Sama seisuga tegutseb kalanduse valdkonnas viis tunnustatud tootjaorganisatsiooni (tunnustused on kalaliigi põhised) ja üks tootjaorganisatsioonide liit.
Eksport
Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Märkimisväärne osa ekspordist koosneb madalama töötlemisastmega toodetest, mis väärindatakse väljaspool Eestit. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis näitab vajadust suurendada kohaliku töötlemise võimekust ja kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist. Ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks on oluline toetada välisturgudele sisenemist ja ekspordivõimekuse kasvu läbi erinevate müügiedendustegevuste.
Kaubanduse vaates oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe 2025. aastal 0,80, ületades sihttaset 0,79 ning kaubandusdefitsiit ulatus 604 miljoni euroni (+58 mln eurot). Eksporditi 2,3 miljardi euro eest ja imporditi 2,9 miljardi euro eest (+8% ja +8,5%). Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustas kogu Eesti päritolu kaupade ekspordi väärtusest umbes 15%, millest 78% suunati Euroopa Liidu turule ja ligikaudu pool lähiriikidesse. EL-i ekspordis moodustasid 31% piimatooted, 16% teravili ja 9% toiduvalmistised; kolmandatesse riikidesse ekspordist 25% kala ja vähid, 17% teravili ja 16% kakao.
Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete eksport on 2025. aastal küll veidi kasvanud, kuid jääb endiselt alla varasemate aastate taseme. Ekspordi koguväärtus oli 187,8 miljonit eurot. Suur osa ekspordist on toorainepõhine, mis piirab lisandväärtuse kasvu ja suurendab majanduslikku ebakindlust.
Tarbijad
Tarbijakäitumine on muutunud hinnatundlikumaks – perioodil 2022–2024 kasvas hinnatundlikkus märgatavalt ning kodumaist toitu eelistavate tarbijate osakaal on langenud (varasema 61%-lt 59%-ni, perioodil 2016–2020 oli see 74%). Tarbijateni on vaja viia info kohaliku toidu eelistest ja selle tarbimise laiemast mõjust ning kestlikust toidutootmisest. Nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka HoReCa sektori hea käekäigu ja kindlustunde tagamiseks on oluline, et tarbija hindaks vastutustundlikult toodetud toitu ning ettevõtjate panust, mistõttu tuleb tegeleda teadlikult ja eesmärgistatult toidusektori kuvandiloome ja teavitustegevustega. Tarbijate teadlikud valikud aitavad üheaegselt hoida Eesti toidukultuuri, toetada kestlikku elukeskkonda ja panustada kohaliku toidutootmise elujõulisusse, mis on oluline toidujulgeoleku seisukohalt. Seetõttu on vajalik sihipäraselt kujundada Eesti toidu positiivset kuvandit ning tõsta teadlikkust kohaliku toidutootmise väärtustamise olulisusest ühiskonnas.
Aastas tarbitakse Eestis keskmiselt 17,1 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on alla Euroopa keskmise (ligikaudu 23 kg inimese kohta). Tarbimise suurendamiseks on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ning teavitamise kampaaniat, et pöörata tähelepanu kalatoitude olulisusele ja toetada kohalike toodete väärindamist ja turustamist. Kalatoodete tarbimise suurendamiseks vajalik jätkata teavitustegevusi, et tõsta teadlikkust kala kui tervisliku ja kohaliku toidu olulisusest ning toetada kohalike toodete väärindamist ja turustamist.
2025. aasta olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks
Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ja toidujulgeoleku suurendamine.
2025. aastal toetasime Eesti toidusektori ettevõtete (põllumajandus, kalandus, toiduainetööstus) arengut terviklikult, et suurendada sektori kestlikkust, tootlikkust ja toidujulgeolekut.
Avasime mahukad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika investeeringumeetmed, mis võimaldavad ettevõtjatel uuendada tootmis- ja töötlemistaristut, võtta kasutusele nutikaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi ning kasvatada ekspordivõimekust. 2025. aastal avati kalanduse investeeringumeetmeid 30 miljoni euro ulatuses ning põllumajanduse tootmise, töötlemise ja taristu investeeringumeetmeid kokku 119,7 miljoni euro mahus. Lisaks maksti välja ligi 147 miljonit eurot pindala- ja loomatoetusi, tagades tootjate majandusliku stabiilsuse ning panustades toidujulgeoleku tugevdamisse. 2025. aastal toimusid taotlusvoorud toiduainetetööstuse investeeringutoetuse (augustis), põllumajandusettevõtjate keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus (oktoobris), põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus (septembris), põllumajanduskindlustustoetuse (aastaringselt avatud), erakorralise investeeringutoetuse suu- ja sõrataudi ennetamiseks, eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringu toetuse (üks taotlusvoor suu- ja sõrataudi ennetamiseks ja teine taotlusvoor Aafrika seakatku ennetamiseks) ning turuarendustoetuse taotlemiseks.
Eelnõud valmistati ette ühistuliseks investeeringuteks materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (taotlusvoor 2026. aastal), väikeste põllumajandusettevõtjate arendamise investeeringutoetus (taotlusvoor 2026. aastal) ja erakorralist investeeringutoetust sealihatootjatele sigade Aafrika katku ennetamiseks (taotluste vastuvõtt 2026).
Tulenevalt 2024. aasta ebasoodsatest ilmastikutingimustest eraldas Euroopa Komisjon põllumajandusreservist Eesti põllumajandussektorile 3,3 mln eurot rahalist toetust ning 2025. a kevadel said toetust enim kahju kannatanud aiandussektor ning kartuli, rapsi- ja rüpsikasvatajad. Lisaks toetati täiendavalt „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele” raames rapsi-, rüpsi ja suviodrakasvatajaid 14,3 mln euroga.
Tulenevalt 2025. aasta ebasoodsatest ilmastikutingimustest eraldas Euroopa Komisjon põllumajandusreservist Eesti põllumajandussektorile 3,3 mln eurot rahalist toetust, mis makstakse välja hiljemalt 30. septembriks 2026. Erakorralist toetust ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks saavad enim kahju kannatanud kartuli-, põldherne-, suvirapsi ja suvirüpsi, suvinisu- ja suviodra kasvatajad ning aiandussektor.
Jätkus RRFi vahendite rakendamine, sh biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetus, mis aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest, mitmekesistada energiaallikaid ning väärindada põllumajanduslikke kõrvalsaadusi. Tegevused viiakse ellu 2026. aasta II kvartali lõpuks.
Alustasime 2028+ finantsperioodi ettevalmistamist, et kujundada tuleviku välisrahastuse raamistikku kooskõlas sektori vajaduste, kliimaeesmärkide ja konkurentsivõime tugevdamisega. Toidujulgeoleku reformi eesmärk on tagada Eesti toidujulgeolek nii tava-, kriisi- kui ka sõjaolukorras, et igal inimesel oleks ligipääs piisavale, ohutule ja toitvale toidule. Reformi raames planeeritakse tegevusi isevarustatuse ja tarneahelate toimepidevuse tõstmiseks, konkurentsivõime ja innovatsiooni suurendamiseks, kriisikindluse suurendamiseks, koolikavade ja AKIS süsteemiga jätkamiseks.
Analüüsisime ka noorte põllumajandustootjate kasutuses oleva põllumajandusmaa, sh riigimaa kasutust, et paremini toetada põlvkondade vahetust sektoris. Lähiaastatel töötatakse ja rakendatakse meetmed, mis teevad noortele põllumajandustootjatele maa ostmise ja rentimise lihtsamaks ja vähendavad sisenemisbarjääre.
Õigusloome valdkonnas uuendasime maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise ning kohustuslike majandamisnõuete regulatsiooni, et tagada nõuete selgus ja kooskõla Euroopa Liidu reeglitega.
2025. aastal viidi läbi „Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus“ järelhindamine, millest selgus, et toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade kasutamine on tavapärane. Järelhindamisel tuvastati, et ebaausate tavade vähendamist pärsib endiselt hirmufaktor: 48% tootjatest või töötlejatest, kes on ebaausaid kaubandustavasid kogenud, ei ole proovinud olukorda lahendada, kartes ärisuhte halvenemist või lõppu. Ühtlasi tuuakse esile vajadust tõsta toidutootjate teadlikkust nii ebaausatest kaubandustavadest kui ka oma õigustest.
Kestliku toidusüsteemi KHG heite vähendamine ja süsiniku sidumise suurendamine
Järjepidevalt viime Eestis ellu sihipäraseid tegevusi kestliku toidusüsteemi kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks, sidudes teaduspõhise lähenemise praktiliste meetmetega.
2025. aastal valmis uuring „Põllumajandusettevõtete süsiniku jalajälje ehk kliimamõju testhindamised ettevõtte ja toote tasandil“, mille raames hinnati 50 põllumajandusettevõtte süsiniku jalajälge ja analüüsiti tööriistas kasutatud metoodikat ning tehti ettepanekud tööriista täiendamiseks ja parandamiseks. Paranduste tegemiseks tellisime 2026. a täiendava uuringu, mis valmib 2027 I kvartalis.
Alustasime EL looduse taastamise määruse rakendamist põllumajandussektoris, korraldades kohtumisi Eesti looduse taastamise kava tolmeldajate ja agroökosüsteemide osa ettevalmistamiseks. Kava peab valmima 2026. a sügiseks ning seal nähakse ette meetmeid elurikkuse taastamiseks ja mulla ning ökosüsteemide seisundi parandamiseks. Looduse seisundi parandamine aitab suurendada süsiniku sidumist ning tugevdada põllumajanduse vastupidavust kliimamuutustele.
Kliimakindla majandamise seaduse (KKMS) eelnõu põllumajanduse töörühmas kokkulepitust lähtudes koostasime põllumajanduse kliimateekaardi, kus kaardistati võimalused kasvuhoonegaaside vähendamiseks viisil, mis säilitaks põllumajandussektori konkurentsivõime ja tagaks toidu varustuskindluse. Teekaardis pööratakse tähelepanu ka kliimamuutustega kohanemisele ning põllumajandusmaa ja selle mullastiku hea seisundi tagamisele.
2025. aastal alustasime koostöös PRIA, METKi ja Riigikantseliga uuringut „Rohefoor. Põllumajandustoodete esmatootjate kestlikkuse hindamise kontseptsioon ja hindamismetoodika väljatöötamine“, mille eesmärk on luua kestlikkuse hindamise kontseptsioon ja metoodika põllumajanduses. 2026. a valmis metoodika ja selle põhjal töötatakse välja digitaalse tööriista prototüüp.
2025. aastal alustasime uuringuga „Väetiste kasutamisega seotud KHG heite täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris“. Uuringu eesmärgiks on mõõta väetiste kasutamisel tekkivat KHG heidet ning Eesti KHG inventuuri jaoks välja töötada väetiste kasutamisega seotud riigipõhised Tier 2 määramistasandiga eriheitetegurid.
2025. a I kvartalis viidi maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekti raames läbi konkurss, mille tulemusena on käivitunud PÕMU ehk „LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG  inventuuris.“ Töö lõpptähtaeg on 30.08.2027 ja seda viib ellu konsortsium koosseisus Eesti Maaülikool (juhtpartner) ja Maaelu Teadmuskeskus. 
Nende tegevustega lõime 2025. aastal tugevama teadus- ja andmepõhise aluse kestliku toidusüsteemi kujundamiseks, aidates vähendada sektori kliimamõju ning suurendada süsiniku sidumise võimekust kooskõlas Eesti kliimaeesmärkidega.
Põllumuldade hea seisundi tagamine
2025. aastal panustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti põllumuldade hea seisundi tagamisse läbi poliitikaarenduse, toetuste ja teadus-arendustegevuste, mille tulemusel paranes valdkonna strateegiline tervikvaade ja otsuste sidusus.
Valmis ajas täienev turvasmulla tegevuskava, mis koondab turvasmuldade majandamise eesmärgid ja meetmed ning seob mullakaitse kliima- ja elurikkuse eesmärkidega. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse mullasõbralike praktikate kõrval rakendati spetsiifilist turvas- ja erodeeritud muldade kaitse toetusmeedet, millega vähendatakse orgaanilise süsiniku kadu ja suunatakse tootjaid kasutama mullakaitselisi praktikaid, parandades seeläbi muldade seisundit ja kestlikku kasutust.
Osaleti EL mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiivi aruteludes; direktiiv jõustus 16. detsembril 2025 ja selle ülevõtmist alustati koostöös Kliimaministeeriumiga, sh mullaseaduse koostamisega. Selle tulemusel paranes valmisolek süsteemseks mullaseireks ning loodi selgem raamistik mulla seisundi hindamiseks ja juhtimiseks.
Alustasime EL looduse taastamise kava koostamist, milles nähakse ette meetmeid muu hulgas mulla seisundi parandamiseks, et suurendada süsiniku sidumist ja tugevdada põllumajanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele.
Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga jätkati maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekti juhtimist, mille eesmärk on luua seire- ja juhtimissüsteem. Selle raames jätkati MULD2 projekti (digitaalse mullastikukaardi ajakohastamine), koostati koondülevaade maa- ja mullakasutuse juhtimisest (teekaart), hinnati mullaseire direktiivi rakendamise kulusid ning anti soovitusi edasisteks tegevusteks, mille tulemusel paranes andmepõhisus ja otsuste kvaliteet maakasutuse planeerimisel.
Õigusloome toetamiseks valmis Soraineni analüüs "Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse tagamise õiguslikud põhimõtted“ ning alustati TEGOS-e analüüsi maa- ja mullakasutuse õiguslike aluste kohta, mis aitasid tugevdada õiguslikku selgust ja luua eeldused tõhusamaks maakasutuse reguleerimiseks.
Korraldati konverentsid „XVI Mullapäev“ ja „Kestlik mulla- ja maakasutus“, ning töötati välja ettepanek Eesti Mulla Koostöökeskuse loomiseks, mille tulemusel paranes koostöö, teadmussiire ja parimate praktikate levik.
Kokkuvõttes kujundati 2025. aastal integreeritud lähenemine, mis ühendab poliitika, teaduse, seire ja praktilised meetmed, parandades mullakaitse tõhusust ja toetades kestlikku maakasutust.
Eesti ringbiomajanduse teekaardi rakendamine
2025. aastal edendati ringbiomajandust mitmes valdkonnas, keskendudes andmete kogumisele, ja regulatiivsele täpsustamisele. Valminud uuring bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste, jäätmete ja tootmiskadude kohta lõi tervikliku metoodika nende tekke kaardistamiseks Eestis. Kaardistati umbes 70 kõrvalsaadust ja nende tekkekogused ning tehti ettepanekud süstemaatilise andmekogumise korraldamiseks. Tulemused parandasid võimalusi teadus- ja arendustegevuste planeerimiseks, logistika- ja töötlemislahenduste kujundamiseks ning toetusmeetmete sihtimiseks, tuues esile vajaduse ühtse materjalipanga järele andmete parema kättesaadavuse tagamiseks.
Koostöös Kliimaministeeriumiga täpsustati ja ajakohastati ringbiomajandusega seotud mõisteid ning algatati määruse muutmine biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta. Samuti viidi läbi ringbiomajanduse teekaardi vahehindamine ja uuendamine, kus analüüsiti viie fookusvaldkonna seniseid tegevusi ning kaardistati täiendamist vajavad teemad, mille põhjal täpsustati ja prioriseeriti edasised tegevused.
Kliimaministeeriumi eestvedamisel valminud „Kestliku biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise teekaart“ andis ülevaate valdkonna hetkeseisust ning määratles biogaasi ja biometaani rolli süsinikuheite vähendamisel, majanduse konkurentsivõime suurendamisel ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisel. Samuti toetati investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning kõrvalsaaduste ja jäätmete efektiivsemaks väärindamiseks, suurendades seeläbi ressursside lisandväärtust ja ringbiomajanduse arengut.
Ettevõtete ja teadusasutuste osalemine rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumides võimaldas paremini kasutada Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogramme, sealhulgas Horisonti ja Interregi. Lisaks panustati järjepidevalt ringbiomajanduse põhimõtete teadvustamisse ja levitamisse, korraldades sihipärast kommunikatsiooni ning tõstes teadlikkust erinevate sihtrühmade seas.
Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete müügivõimekuse tõstmine.
2025. aastal rakendati Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022–2025“ tegevusi, tugevdades kohaliku toidu kuvandit, tarbijate teadlikkust, tootjate konkurentsivõimet ja kohaliku toidutootmise väärtustamist.
Eesti toidu kuu kampaaniaga toodi laiemalt avalikkuse tähelepanu kohalikule toidule ja toidukultuurile, kaasates toiduga seotud ürituste korraldajaid, toitlustusettevõtteid ja kaubandusketid üle Eesti. Arvukate sündmuste, eripakkumiste ja teavitustegevuste kaudu suurendati kodumaise toidu nähtavust ning edastati tarbijatele selge sõnum kohaliku toidu väärtusest.
Toidutööstuse nädala teavituskampaania rõhutas kodumaise toidu kvaliteeti, innovatsiooni ja ettevõtjate panust majandusse, suurendades tarbijate usaldust ja eelistust kohalike toodete vastu.
Samuti edendati piirkondlikku toidukultuuri ja ettevõtlust Tartumaa maitsete aasta raames, tugevdades koostööd tootjate, toitlustajate, turismisektori ja teadusasutuste vahel ning toetades uute toodete, teenuste ja sündmuste väljatöötamist. Projekt suurendas piirkonna nähtavust, toetas toiduturismi ja aitas luua koostöövõrgustikke, mis panustavad kohaliku toidu väärtustamisse ja piirkondlikku majandusarengusse.
Noortele suunatud projekt „Peakokad koolis“ tutvustas toidu teekonda talust lauale, suurendas teadlikkust kohaliku toidu ja tooraine väärtustest ning kujundas teadlikumaid toiduvalikuid. Projektiga panustati Eesti toidukultuuri väärtustamisse, kasvatati noorte toiduvalmistamise oskusi ning tutvustati koka eriala ja kutsehariduse võimalusi.
AKIS teadmussiirde kaudu toetas ministeerium ettevõtete müügivõimekuse kasvatamist, keskendudes ekspordi- ja müügioskuste arendamisele, sihtturgude valikule, ekspordi planeerimisele, müügitööle ja läbirääkimistele ning digitaalsetele kanalitele ja e-kaubandusele. Tegevused viidi ellu koolituste, infopäevade ja õppereiside kaudu rahvusvahelistele messidele, soodustades kontaktide loomist, võrgustumist ja praktiliste oskuste omandamist.
Turuarendustoetuse abil toetati ettevõtete osalemist kolmel rahvusvahelisel messil Eesti ühisstendiga, suurendades seeläbi Eesti toidu nähtavust välisturgudel ning toetades ettevõtjate ekspordivõimekust.
Kalavarude hea seisundi saavutamine.
2025. aastal töötas Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium kalanduspoliitika raamistiku arendamisega, et toetada kalavarude jätkusuutlikkust ja rannakalanduse elujõulisust. Valmistati ette ja võeti vastu määrus, millega kehtestati kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal, sätestades tingimused nii Läänemerel kui siseveekogudes kalapüügi korraldamiseks ja tasustamiseks.
Viidi läbi rannapüügi sektori 2020-2024. a majandusanalüüs, mis on sisendiks rannakalanduse reformi analüüsipaketile. Algatati rannakalanduse reformi arutelud, et saada sisend kutselise rannapüügi korrastamise reformikava väljatöötamiseks. Reformikava on suunatud kalavarude hea seisundi saavutamisele, sektori sissetulekute tagamisele ja noorte motiveerimisele kalandusse sisenemiseks. 2025. aastal viidi läbi kolm töötuba, kus koos sektori esindajate, teadlaste ja muude osapooltega arutati lubade reformi, põlvkondade vahetuse ning püügikorralduse teemadel.
2025. aasta kalapüügikvootide läbirääkimised olid Eestile edukad. Kilu ja Läänemere avaosa räime püügikvoodid suurenesid, Liivi lahe räimekvoot aga vähenes (räime arvukus on vähenenud) ja Soome lahe lõhekvoot jäi pea samaks nagu varem.
Targa ja kestliku kalandussektori toetamine.
2025. aastal toetas Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium kalandussektori jätkusuutlikku arengut mitme olulise meetmega. Käivitati hange, et leida EMKVF 2021–2027 rahastamisvahendi rakendaja, mis võimaldab kalandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele pakkuda laenupõhiseid finantstooteid ning suurendada nende investeerimisvõimekust. Jätkus ka EMKVF 2021–2027 rakendamine, suunates toetused merenduse- ning kala- ja vesiviljelussektori arendustegevustele ning innovatsioonile.
Aastal muudeti Vabariigi Valitsuse 05. oktoobri 2023. a määrust nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“, eesmärgiga lihtsustada kaluritele PERKi (püügiregistrite kasutamise infosüsteem) kasutamist, sh kaotada vajadus esitada püügikoordinaate, vähendades halduskoormust ja toetades sektoripõhist digitaliseerimist.
Kalanduse IT-süsteemide arendamine ja toimivuse tagamine.
2025. aasta sügisel valmis kalurite esitatud kalapüügiandmete põhjal Power BI andmelaud „Kutselise kalapüügi raport“. Lahendus tugineb kaluritele mõeldud püügiandmete esitamise rakendusele PERK, mis võimaldaks püügiandmeid süsteemselt koguda ja neid ettevõtetele peaaegu reaalajas kuvada (praktikas uuendatakse andmelaua andmeid kord nädalas). Andmelaualt saab kutselise kalapüügiga tegelev ettevõte jooksvalt jälgida oma saagiandmeid: püütud kala osakaalu, püüki püügivahendite kaupa, püügikohti ja -koguseid ning sadamatesse lossimist. Lisaks kuvatakse ettevõtetele nende positsioon teiste ettevõtete võrdluses (detsiilid) ning saagi väärtust esmakokkuostu hindades. Andmelaual on eraldi vaheleht Peipsi kvootide täitumise jälgimiseks ning kord kvartalis uuendatavad traalpüügi koondandmed.
Aastal 2025 algatati REM-i ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT) eestvedamisel IT süsteemide konsolideerimise ärianalüüs. Vajadus lähtub sellest, et praegune infosüsteemide ökosüsteem on killustunud: süsteemid on arendatud erinevatel aegadel ja erinevatel eesmärkidel, andmevood on osaliselt dubleeritud ning kasutajakogemus ei ole ühetaoline. Eesmärgiks on luua ühtne kalanduse digiteenus, mis vastab EL-st tulenevatele määrustele, on maksimaalselt automatiseeritud, kasutajakeskne ning andmepõhine. Muudatuste tulemusena peab vähenema oluliselt kogu kalandusega seotud tegevuste aja- ja ressursikulu nii administratsiooni- kui kliendivaates. 2026. aasta vaatest on eesmärk valmis saada ärianalüüs ja alustada arendustega.
4. Olulised tegevused
Targa ja kestliku põllumajandustootmise, kalanduse ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine.
* Prioriteet ka Toiduohutus 2026-2029 programmis
Milles seisneb väljakutse?
Vähene lisandväärtus võrreldes EL keskmisega, madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks, kliimamuutuste mõju toidutootmisele ja toidutootmise mõju keskkonnale, ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades (riskijuhtimine), järelkasv põllumajandussektoris. Vajalik on töötlemisvõimekuse arendamine ja investeeringute kaasamine, et võimaldada kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ja eksporti. Samuti on vajalik vaadata üle põllumajandustootmise varustuskindlustust ja toidujulgeolekut mõjutavate õigusnormide (maaparandusseadus, väärtusliku põllumajandusmaa kaitse) ja muude tegurite asjakohasus.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023˗2027 rakendamine ja vajadusel ajakohastamine.
• Kalandussektori arenguks vajalike EMKVFi rakenduskava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine, sh fookusega kestliku vesiviljeluse arendamisel, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringutel ja turuarendustoetustel ning kalanduspiirkondade arengul.
• Põllumajanduse ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks viiakse läbi uuring, mis keskendub Eesti põllumajanduse vähenenud konkurentsivõime  põhjuste väljaselgitamisele  ning nende eristamisele sektorite, tootmistüüpide ja ettevõtete suurusgruppide lõikes.
• Tootja positsiooni tugevdamine toidutarneahelas.
• Ringbiomajanduse teekaardi uuendamine aastateks 2028–2031
• Uue 2028+ välisvahendite finantsperioodi ettevalmistus.

Põllumajanduskeskkonna parandamine.
Milles seisneb väljakutse?
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamisel tuleb Eestil taastada agroökosüsteeme ja kehtestada meetmed rohumaaliblikate indeksi, mineraalsetes põllumuldades orgaanilise süsiniku varu ja mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaalu suurenemise kohta. Samuti tuleb kehtestada meetmed põllumajandusmaastike linnustiku indeksi suurenemiseks ja põllumajanduslikus kasutuses turvasmuldade taastamismeetmeteks.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Looduse taastamise kava koostamine ja esitamine Euroopa Komisjonile.
• Ettevalmistused EL mullaseire ja vastupidavuse direktiivi ülevõtmiseks.
• METKI mullaportaali edasiarendamine (uute andmekihtide ja soovituste loomine)


Põllumajandus- ja toidusektori toetamine müügiedendustegevuste kaudu.
Milles seisneb väljakutse?
Müügiedendustegevustega suuname koduturul tähelepanu kohaliku toidutootmise väärtustamisele. Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbijateni on vaja viia info kohaliku toidu eelistest ja selle tarbimise laiemast mõjust, samuti kestlikust toidutootmisest ja sellega seotud väljakutsetest. Samal ajal iseloomustab Eesti toidusektori eksporti madalama lisandväärtusega toodete suur osakaal ning vajadus suurendada kohaliku töötlemise võimekust ja kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti. Seetõttu on oluline toetada ettevõtjate välisturgudele sisenemist ja ekspordivõimekust. EL-ülese geograafiliste tähiste süsteemi võimalusi on kasutatud põllumajandus- ja toidutoodete nimetuste kaitsmisel pigem tagasihoidlikult, mis on piiranud ka EL müügiedendusalgatustes osalemise võimalusi,
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse tegevuste rakendamine.
• Kalakampaania korraldamine.

Kalavarude hea seisundi saavutamine.
Milles seisneb väljakutse?
Heas seisus kalavarude osakaal (2024. a 50%) jääb alla seatud sihttasemetele (2028. a 60%).
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Liigse kalapüügikoormusega piirkondades püügisurve vähendamine
• Kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamine (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed).
• Kormoranide ja hüljeste ohjamiskava tegevuste toetamine. Kormoranide ja hüljeste ohjamiseks kaitseme Eesti seisukohti EL tasemel (kormoranide puhul oleme aktiivsed linnudirektiivi lisade muutmisel ja hülgetoodete kauplemise keelu kaotamisel) ja siseriiklikud tegevused koostöös Kliimaministeeriumiga ja Keskkonnaametiga.


5. Programmi tegevused
5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkond
Eesmärk
Põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine.
Mõõdik
Tegelik tase
Tegelik tase Sihttase
1.
2025
2027
2028
2029
2030
Rohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast, %
44,6
42
42
42
42
Rohumaade osakaal näitab kui suur osa põllumajandusmaast on heintaimede all suurema osa aastast ja mis seetõttu aitab hoida mulla seisundit, vähendab erosiooni ning toitainete leostumise riski ja toetab elurikkus.
Püsirohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast iseloomustab põllumajandusmaa kasutamise ekstensiivsust.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid
Koostöös Kliimaministeeriumiga võetakse üle EL mullaseire ja vastupidavuse direktiiv, sh töötatakse välja mullaseadus ja uuendatakse mullaseire raamistikku.
Koostöös Kliimaministeeriumiga rakendatakse Eesti looduse taastamise kava tolmeldajate ja agroökosüsteemide osa.
Rakendatakse kestliku toidusüsteemi kliimameetmeid (nt fossiilkütuste tarbimise vähendamine ja biokütuste kasutamise laiendamine põllumajandusmasinates; kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate maakasutuse muutuste suunamine).
Rakendatakse ja arendatakse tingimuslikkuse süsteemi, mille eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad peamisi põllumajandusega seotud nõudeid. Taotlejad, kes soovivad saada toetusi täies mahus peavad hoidma maad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis (näiteks säilitama püsirohumaid), kindlustama, et tegevus ei kahjustaks inim-, looma- ja taimetervist, tagama loomade heaolu, jälgima töö- ja tööhõivetingimustega seatud nõudeid jne.
Koostöös Kliimaministeeriumiga jätkatakse ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused, jäätmete lakkamine) ja nendega seotud nõuete ajakohastamise ja ühtlustamisega Eesti õigusruumis lähtudes uuringu „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine“ ettepanekutest. Eesmärk on bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja tootmiskadusid käsitleda biolagunevatest jäätmetest selgelt erinevana, lähtudes ringbiomajanduse perspektiivist, mitte jäätmekäitluse loogikast.
Jätkatakse ringbiomajanduse teekaardi pikaajaliste (kuni aastani 2035) tegevuste elluviimist, mille peamised tegevussuunad on seotud lisandväärtuse kasvatamise, kestliku ressursikasutuse ja elurikkuse hoidmise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja teadlikkusega. Uuendatakse ringbiomajanduse teekaart aastateks 2028–2031, lähtudes 2025. aasta lõpus vastu võetud Euroopa Liidu uuest biomajanduse strateegiast ning vahepeal toimunud muutustest nii riigisiseselt kui väliskeskkonnas.
Osaletakse Kliimaministeeriumi koordineerimisel biometaani teekaardi tegevuste rakendamises. Kuna biometaani tootmisvõimekus suurenes Eestis alates 2026. aastast märgatavalt, on vaja luua täiendavaid stiimuleid ja tingimusi biometaani tarbimise ning turunõudluse suurendamiseks, mh võimalik maakonnaliinide metaanibusside ostutoetuse väljatöötamine.
Digilahendused ja seire
Süsiniku jalajälje hindamise tööriista abil on võimalik põllumajandusettevõtetel hinnata ettevõtte või toote tasandil oma süsiniku jalajälge. 2027. a I kvartaliks tehakse tööriistas parandused, mis tuginevad süsiniku jalajälje hindamistel põllumajandusettevõtetes. Keskendutakse ka tegevustele, mis paneks põllumajandusettevõtteid seda tööriista järjepidevalt kasutama ning tähelepanu pööratakse tööriista kasutajamugavusele.
Arendatakse rohefoori prototüüpi, mille abil saab hinnata põllumajandusettevõtete ja -toodete keskkonna- ja kestlikkusalast toimetulekut. Prototüübi valmimise järel jätkatakse lahenduse edasiarendamist ja valmistatakse ette selle kasutuselevõtt.
Arendatakse edasi PRIA e-põlluraamatut, mille abil saavad põllumajandusega tegelevad isikud pidada põlluraamatut ühes digitaalses keskkonnas. E-põlluraamatus olevate andmete alusel saab arendada ja pakkuda põllumajandussektorile paremaid teenuseid. Lisaks on loodud eratarkvaradega liidestused tänu millele liiguvad andmed eratarkvaradest kesksesse põlluraamatusse. Eesmärgiks on vähendada taotleja töökoormust esitades andmeid mitmel korral erinevatele asutustele. Lisaks on põlluraamatu andmed oluliseks sisendiks teadustöö ja põllumajanduspoliitika kujundamisel. Üheks teenuseks, mis on seotud e-põlluraamatu kui keskkonnasõbraliku majandamise toetusega on lämmastikubilanss. Lämmastikubilanss on põllupõhine tööriist, mille kaudu saab kasutaja indikatiivse tagasiside lämmastikuga majandamise osas. Nii nagu ka e-põlluraamatut, arendatakse ka lämmastikubilansi pidamist kasutajale mugavamaks ja sisukamaks. 2025. aastal rakendati lämmastikubilansi pidamise nõuet ainult nisu põldudel, kuid tulevikus on eesmärgiks hõlmata laiemalt kõiki põllukultuure.
Mullaproovide tulemuste tõhusamaks arvesse võtmiseks ja väetiste kasutamise paremaks planeerimiseks jätkatakse Mullaportaali rakenduse kasutuselevõtuga. Koostöös Kliimaministeeriumiga luuakse bioressursside, sh kõrvalsaaduste kättesaadavuse ja kasutamise digilahendus (töölaud), mis koondab olemasolevate digilahenduste ja registrite (nt e-põlluraamat, PISTRIK, jäätmeregister) ressursside päritolu, koguste ja kasutuse andmed ühtsesse keskkonda.
Rakendatakse ja arendatakse pinnaseiresüsteemi, mille alusel regulaarselt ja süstemaatiliselt seiratakse põllumajanduspraktikaid- ja tavasid Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude samaväärsete andmete alusel. Pinnaseire eesmärk on aidata põllumajandustootjal tõhusamalt toetuse tingimusi täita läbi seiratavate nõuete vältimaks kohest sanktsiooni rakendamist. Lisaks kasutatakse asukohamärgisega fotosid. Eesti on selleks puhuks välja töötanud nt IVA äpi.
Toetused
Keskkonnahoiu tagamiseks ja keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõtuks rakendatakse ÜPP strateegiakava vahenditest I samba otsetoetusi ja II samba maaelu arengu toetusi. Olulisemat mõju avaldavad põllumajanduskeskkonnale ja kliimale suunatud toetused:
• Ökokavad on enamasti laiemad keskkonnatoetused, mille nõudeid ja keskkonnapraktikad sobivad suuremale hulgale põllumajandustootjatele (nt keskkonnasõbralik majandamine). Samuti toetatakse nii läbi mittetootlike alade kui ka maastikuelementide loomise ja säilitamise elurikkust ning maastikulist mitmekesisust (nt ökoalad ja ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal). Ökoalade ning ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus on suunatud põllumaale, mis avaldab otsest mõju nii elurikkusele, mullastikule kui ka ökosüsteemiteenustele aidates seeläbi suurendada elurikkust just haritaval maal. Sellele eesmärgile aitavad panustada eelkõige keskkonnasäästlikud harimispraktikad, näiteks ajutiselt tootmisest kõrvale jäetud mittetootlike alade, nagu rohumaaribade või erinevate kesatüüpide määratlemine, mis omakorda aitab vähendada taimekaitsevahendite vajadust. Samuti on oluline osa nii olemasolevatel kui ka uutel rajatavatel maastikuelementidel, mida tuleb säilitada ning hoida just maastikulise mitmekesisuse otstarbel, millel on veelgi laiem eesmärk elurikkuse toetamisel.
• Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse rakendamine avaldab mõju põllumajanduskeskkonnale lämmastikubilansi pidamise, viljavahelduse, liblikõieliste kasvatamise, mullaproovide võtmise, sertifitseeritud seemne kasutamise, ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramise kaudu. Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms. Vahekultuuride kasvatamisel on oluline roll nii mulla tervise seisukohalt kui ka on vahekultuurid hea valik mitmekesistamaks külvikorda. Lisaks rakendatakse mesilaste korjeala toetust, mille eesmärgiks on pakkuda täiendavat toiduressurssi tolmeldajatele põllumajandusmaastikus. Samuti rakendatakse ühe ökokavana mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse toetust, mille üldine eesmärgiks on arendada mahepõllumajandust, suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu.
• Põllumajanduskeskkonna toetused on kitsamalt suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Veekaitse toetus aitab vähendada põllumajandusest tulevat koormust aladel, kus pinna- ja põhjavee kaitse on eriti oluline. Põllumajandustegevuse mõju vähendamiseks pinna- ja põhjaveele ja põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine makstakse põhjavee kaitse ja pinnavee kaitse toetusi.
• Kohalikku sorti kasvatamise toetuse kaudu suunatakse säilitama kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendama kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustama kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist.
Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust. Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele.
Väärtuslike püsirohumaa säilitamise toetuse eesmärk on säilitada ja ekstensiivselt majandada väärtuslikke püsirohumaid. Toetusega suunatakse taotlejaid hoidma väärtuslikke püsirohumaid rohukamaras ja neid mitte uuendama, et säiliks ja taastuks looduslik taimestik ja liigirikkus.
Teadus ja uuringud
Töötatakse välja ja viiakse ellu piimatootmise arenguprogramm Eestis. Jätkatakse söödakultuuride, eeskätt rohttaimede alaste teadusuuringutega. Läbi rohumaade pindala suurenemise toetatakse elurikkust, suureneb orgaanilise süsiniku sisaldus muldades ja mullaviljakus ning väheneb põudade ja liigsete sademete mõju põllumajanduslikule tootmisele.
Viiakse läbi uuring „Väetiste kasutamisega seotud KHG heite täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris“.
Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“.
Tegeletakse LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsema hindamisega riiklikus KHG inventuuris (PÕMU).
Kaasajastatakse soovitused orgaaniliste väetiste käitlemiseks ja eri põllumajanduskultuuride väetamiseks orgaaniliste väetistega. Seeläbi vähendatakse sõltuvust imporditavatest mineraalväetistest ja panustatakse põllumajanduse kliima- ning kriisikindlusse (toidujulgeolekusse).
Viiakse läbi pilootprojekte, tehnoloogiakatsetusi jm uute tehnoloogiate (näiteks agrodroonide kasutamine seireks ja põllumajandustöödeks) kiireks kasutuselevõtmiseks põllumajanduses ning toetatakse täppisviljeluse arengut Eestis.
REM osaleb ametliku partnerina mitmes rahvusvahelises projektis. Käimas on kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -poliitika teemaline (CleanEST) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline (ForEst&FarmLand/Elurikas Eesti). Mõlemad projektid tegelevad põllumajanduse ja põllumajandusmeetmete keskkonnamõju uurimisega ning aitavad välja töötada senisest tõhusamaid põllumajanduskeskkonna sekkumisi, lisaks töötatakse välja tolmeldajate tegevuskava, testitakse meetmeid põllulindude kaitseks jmt.
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses Biodiversa+ (Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas: esimeses taotlusvoorus projekti „Veeseente bioloogiline mitmekesisus liigikaitse vajaduse ja tegevuskava valguses“ ja „Mikroobide mitmekesisus, mulla mikrobioomi ökosüsteemiteenused ja ökosüsteemi kaitse“ ning teises taotlusvoorus projekti „Geenidest maastikeni: mere bioloogilise mitmekesisuse seiramiseks vajalike keskkonnamõju hindamise vahendite väljatöötamine kasutades eDNA-d ja kaugseiret“. Alates 2027. aastast plaanib REM rahastada ühte viiendas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti.
REM osaleb Põhjamaade teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvormi NordForsk Sustainable Agriculture and Climate Change taotlusvooru programmikomitees ja rahastab projekti „Seenepõhised protsessid kohaliku mitteloomse valgu toodangu suurendamiseks ja kestliku põllumajanduse arendamiseks“ ning Green Transition taotlusvooru programmikomitees rahastades projekti „Külmaga kohandunud biorafineerimise kontseptsioon toidujäätmete energiatõhusaks ja süsinikneutraalseks väärindamiseks“.
Toetatakse ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumites osalemist ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutamiseks.
5.2. Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine
Eesmärk
Tagada põllumajandusmaa säilimine ja selle tootmisvõimekus ning põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine sh maaparandussüsteemide toimimise,kaudu.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
2.
2025
2027
2028
2029
2030
Maaparandussüsteemidega põllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest põllumajandusmaast, %
62
62
62
62
62
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid
Ajakohastatakse ja rakendatakse maaparanduse valdkonna õigusakte, näiteks kavandatakse uus maaparandussüsteemi registri põhimäärus, kuna Maa- ja Ruumiamet arendab uut maaparandussüsteemi infosüsteemi ning tehakse väiksemaid muudatusi kehtivates rakendusaktides, et need vastaksid muudetud maaparandusseadusele.
Kujundatakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse poliitikat. Põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste eesmärk on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pikaajaline põllumajanduslik tootmisvõimekus.
Valmistatakse ette õiguslikult sisustama väärtusliku põllumajandusmaa mõistet ja vajadusel muid õiguslikke aluseid , arvestades maa- ja mullakasutuse teadus- ja arendusprojekti raames tellitud õigusliku analüüsi tulemusi, et tagada üldplaneeringutega määratletud väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimine tõhusalt ja üle riigi ühtsetel põhimõtetel.
Koostöös Kliimaministeeriumiga töötatakse 2026. - 2028. a välja mullaseadus, millega võetakse üle EL mullaseire ja vastupidavuse direktiiv. Aktiga määratletakse pädevad asutused, luuakse mullaseire raamistik, kehtestatakse maahõive ohjamise printsiibid, käsitletakse saastunud muldi ning sätestatakse meetmed mulla-alase teadlikkuse, teadmussiirde ja nõuande suurendamiseks. Samaaegselt tegeletakse vajaduspõhiselt kehtivate maa- ja mullakasutust reguleerivate õigusaktide muutmisega.

Toetused
Antakse ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetusi maaparandussüsteemide sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks. Lisaks alustatakse ettevalmistusi ÜPP 2028+ maaparandustoetuste kujundamiseks, et põllumajandusmaa tootmisvõimekus säiliks.
Antakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetusi. Metsandustoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Metsandustoetused panustavad metsamaa sihipärasesse kasutusse, kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, säästvasse energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Alustatakse uue perioodi metsandustoetuste ettevalmistamist, et edendada metsamaa säästlikku kasutust.
5.3. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime
Eesmärk
Eesti põllumajandusettevõtete ja toidutööstuste konkurentsivõime tõstmine nii sise- kui välisturul, tarneahela tasakaalustamine, riskijuhtimise tõhustamine, koostöö arendamine ning põlvkondade vahetuse soodustamine.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
3.
2025
2027
2028
2029
2030
Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, kolme aasta liikuv keskmine, FADN
35 535 (2024)
29 716
30 205
30 452
30 452
Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja kohta
42 717
38 200
38 900
38 900
38 900
Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes, %
21(2024)
21
21
21
21
Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtus kogu põllumajandustoodangu väärtusest, %
24 (2024)
24
24
24
24
Põllumajanduskindlustustoetust saanud ettevõtete arv
18 (2024)
30
30
30
30
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid/uuringud
Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks analüüsitakse sektori olukorda, kujundatakse vajalikke toetusmeetmeid ja sekkumisi, et arendada põllumajandussektorit, turukorraldust ning toidusektori ettevõtlust.
Viiakse läbi uuring põllumajanduse lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle suurendamise võtmekriteeriumitest.
Jätkatakse uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta tarneahelas.
METK kogub ja edastab Euroopa Komisjonile turuinfot. Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on vajalik tagada turu läbipaistvus. See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Turuinfo kogumise üheks eesmärgiks on jälgida põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired, võimaldades komisjonil rakendada asjakohaseid ELi turukorraldusmeetmeid.
Toetused
Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, põllumajanduskindlustustoetus), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul.
Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks jätkatakse erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega.
Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilaspere toetust ja mesindussektori sekkumisi. Mesilaspere toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Alates 2025. a on toetuse täiendavaks eesmärgiks tagada toidujulgeolek ja mesindussektori konkurentsivõimelisus. Mesindussektorisse sekkumise toetuse eesmärk on parendada mesinike teadmisi ja oskusi, et ennetada, monitoorida ja võidelda mesilashaiguste ja kahjuritega, analüüsida mesilashaigusi ja mesindustoodete kvaliteeti ning soodustada investeeringuid, tõhustada koostööd teadusasutustega ja tõsta tarbijate teadlikkust.
Investeeringusekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandustootmise moderniseerimist ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmist (väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus), soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendatakse põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning suurendatakse loomade heaolu ja bioohutust (Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud).
Toiduainetööstustele suunatud investeeringusekkumised aitavad tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning toetavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamist.
Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise toetust.
Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse ühistegevust ja koostööd tootjaorganisatsioonide tunnustamise ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni arendamise toetuse, ühistuliste investeeringutoetuste, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse ning kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse ja kvaliteedikava arendamise toetuse kaudu. Lisaks tugevdatakse põllumajandustootjate ja tarnijate vaheliste lepingute eeskirju, muutes kirjalikud lepingud kohustuslikuks ning tagades, et turu muutused ja kulude kõikumised oleks paremini arvesse võetud ning kehtestatakse kohustuslikud vahendusmehhanismid põllumajandustootjate ja teiste lepinguosapoolte vahel, kui puudub kokkulepe lepingu sõlmimiseks või sellise lepingu läbivaatamiseks.
Riskijuhtimisele on vajalik pöörata suuremat tähelepanu põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus läbi AKISe. Põllumajanduskindlustustoetuse kaudu hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed.
Rakendatakse eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringutoetust, mille eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtetes bioohutuse nõuete täitmist, et ennetada ja takistada eriti ohtliku loomataudi levikut põllumajandusettevõttes.
Rakendatakse Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS), mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning innovatsioonivõimekuse suurendamine. AKISe eesmärgiks on rakendada ühe ukse põhimõtet teenuste pakkumisel sektorile. AKISe teenusteks on teadmussiirdeteenus, mh elektrooniline teabesalv, nõuandeteenus ja innovatsiooniteenus.
Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning noore põllumajandustootja otsetoetust. Täiendavalt pakutakse noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammis osalemise võimalust, mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist. Programm rakendus 2025. aastal.
Rakendatakse ÜPP turukorraldusmeetmena koolikava, mille raames toetatakse haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jagamist lastele ning nendega seotud haridusmeetmeid. Meetme eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist, kujundada tervislikke toitumisharjumusi ning tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. Toodete pakkumisel eelistatakse kohaliku toodangut ja lühikesi tarneahelaid. Alates 01.01.2028 viiakse koolikava õiguslikult üle uude RPP fondi ning toetuse rakendusperiood muutub õppeaastapõhiselt arvestuselt kalendriaastapõhiseks. Käimasolev koolikava toetus kehtib kuni 31.12.2027. Üleminekus nähakse 2027/2028. õppeaasta jaoks ette proportsionaalselt vähendatud Euroopa Liidu eraldis viie kuu (01.08–31.12.2027) kohta . Alates 2028. aastast muutub koolikava rakendamine kohustuslikuks. Rahastuse maht ei ole veel fikseeritud, iga LR peab ise otsustama rahastuse suuruse, sh riiklik omafinantseering peab moodustama vähemalt 30% kogurahastusest. 2027 a vaadatakse koolikava põhimõtted üle ja rahaliste vahendite olemasolul suurendatakse alates 2028 a pakutavate toodete mahtusid ja laiendatakse sihtrühma.
Rakendatakse turukorraldusmeetmeid, mis aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda. Teatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole jätkusuutlik, kasutatakse vajadusel sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja aitab seeläbi stabiliseerida turgu. Erakorralisi meetmeid kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi või kompenseerida loomahaiguste või taimekahjustajate leviku tagajärjel tekkinud kahju.
Järelevalve
PTA teeb turustusstandardite üle järelevalvet. Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris turustusstandardid. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites mõisteid ja müüginimetusi.
PRIA administreerib impordi- ja ekspordilitsentside väljastamist ja imporditariifikvootide süsteemi. Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi. Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse madalamate imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav tollimaksumäär.
Valmistutakse ELAN (Electronic System for DG AGRI Non-Customs Formalities) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis hõlmab põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning ELAN2-C moodul rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid vastavusdokumente (nt puu- ja köögivilja, humala, veini turustamisstandarditele vastavussertifikaat) ning hõlbustab elektrooniliste dokumentide vahetamist neid väljastavate asutuste või organite ja tolliasutuste vahel. Alates 19.01.2026 on võimalik ELAN moodulis teha vabatahtlikult kättesaadavaks põllumajandustoodetega kauplemisega seotud liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks nõutavaid dokumente, alates 18.01.2027 peavad väljaandvad riiklikud asutused esitama impordi- ja ekspordilitsentsid ELAN mooduli vormis, alates 17. 01.2028 tuleb kõik liikmesriikide ja ELANiga hõlmatud kolmandate riikide välja antud dokumendid teha ELANis kättesaadavaks ning alates 6.10.2028 teeb toll impordi- ja ekspordilitsentside ja tariifidega seotud dokumentide automaatset kontrolli ja vajaduse korral teatatakse ELANile tollivormistuse läbinud kogused. Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele.
PRIA teeb ettevalmistusi ELAN mooduliga liitumiseks hiljemalt 18.01.2027, mil muutub impordi- ja ekspordilitsentside vorm ning kõik liikmesriikide ja ELANiga hõlmatud kolmandate riikide välja antud dokumendid peavad olema ELANis kättesaadavad ning edastas Komisjonile ELANiga liitumise taotluse 1.04.2026.
PTA valmistub ELAN2-C moodul kasutuselevõtmiseks, mis alates 1.01.2028 on vabatahtlik ning alates 1.01.2031 kohustuslik.
Teadus
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte: esimeses taotlusvoorus „Kattekultuuride tõhusam kasutus köögiviljafarmides: Eluslaborid agroökoloogiliste süsteemide ressursside säilitamiseks ja majanduslikuks jätkusuutlikkuseks“ ja „Mitmekesistamine vahekultuuridega – jätkusuutlik kartulikasvatus“ ning teises taotlusvoorus „Ajaliselt kattuvate segaviljelusviiside integreerimine tavaviljelusega Balti- ja Põhjamaades“. Alates 2028. aastast plaanib REM rahastada ühte neljandas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti.
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses FutureFoodS (Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte söömisharjumuste, toidu töötlemise ja tarnimise ümberkujundamise jm teemadel: esimeses taotlusvoorus „Sustainable and Nutritious ALGAE-Based Burger Development“ ning alates 2027. aastast plaanib REM rahastada ühte kolmandas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti ja alates 2029. aastast ühte viiendas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti.
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses AgDATA (Põllumajanduse andmed) ning plaanib rahastada riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte alates 2027. aastast.
Strateegiliste uuringute programmi SUP esitatakse põllumajandussektori konkurentsivõime uurimissuund, mis keskendub Eesti põllumajanduse vähenenud konkurentsivõime  põhjuste väljaselgitamisele  ning nende eristamisele sektorite, tootmistüüpide ja ettevõtete suurusgruppide lõikes. Uuritavad probleemid on: lisandväärtuse jaotus tarneahelas, kulustruktuur ja sisendite kasutuse tõhusus, tootmisriskid ja vastupidavus riskidele, väärindamisvõimekuse suurendamine ja uued ärimudelid, teaduse jõudmine praktikasse (teadmussiire), kestlikkuse ja konkurentsivõime koosmõju ja Eesti toiduga isevarustatuse ja tarneahela lisandväärtuse suurendamine.
5.4. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvand ja eksport
Eesmärk
Tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada müügiedendustegevusi, mis suurendavad Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
4.
2025
2027
2028
2029
2030
Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toidukaupa , %*
59 (2024)
75
75
75
75
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade (v.a tooraine ja mittesöödav kaup) ekspordi väärtuse kasv võrreldes eelmise aastaga, %
5
7
7
7
7
* Uuring viiakse läbi üle aasta, järgmine uuring kavas 2026. aasta lõpus
Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toidukaupa on Eesti toidu eelistamise koondnäitaja ja näitab Eesti toidu konkurentsivõimet siseturul.
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade (v.a tooraine ja mittesöödav kaup) ekspordi väärtuse kasv võrreldes eelmise aastaga näitab ettevõtjate konkurentsivõimet ja lisandväärtusega müüki välisturul.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome, analüüsid ja uuringud
Eesti toidu kuvandi tugevdamiseks ning põllumajandus- ja toidusektori ekspordi edendamiseks analüüsitakse kohaliku toidu eelistamist, tarbijate hoiakuid ja ostukäitumist, samuti ekspordivõimekust ja sihtturgude arenguid ning kasutatakse tulemusi poliitikakujundamisel ja tegevuste planeerimisel. Jätkatakse valdkonna toetusmeetmete ja tegevuste arendamist eesmärgiga suurendada ettevõtjate müügivõimekust, toetada kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti ning mitmekesistada eksporditurge.
Jätkatakse uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ läbiviimist, et saada ülevaade tarbijate ostukäitumisest, kohaliku toidu eelistamisest ja hoiakute muutustest. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks müügiedendustegevuste planeerimisel ning poliitikakujundamisel.
REM koordineerib Euroopa Liidu kvaliteedikavade (põllumajandus- ja toidutoodete geograafiliste tähiste) skeemi rakendamist Eestis, et toetada põllumajandus- ja toidutoodete nimetuste kaitsmist, suurendada tootjate võimalusi osaleda Euroopa Liidu müügiedendusalgatustes ning aidata kaasa toodete turul esiletõstmisele, ekspordi soodustamisele ja kõrgema lisandväärtuse saavutamisele. 
Toetused
Rakendatakse turuarendustoetust, mille eesmärk on suurendada Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate ekspordivõimekust, tugevdada Eesti toidu nähtavust välisturgudel ning toetada kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti. Toetust saab taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel. Rahvusvahelised ühisstendid võimaldavad saavutada suuremat nähtavust ja mõju sihtturgudel, toetavad ettevõtjate koostööd ning on nii ettevõtjate kui riigi vaatest üks mõjusamaid ekspordi edendamise meetmeid. 2027. a ajakohastatakse turuarendustoetuse skeemi ning koostatakse uus terviktekst, et muuta toetuse tingimused selgemaks ja lihtsamini rakendatavaks nii taotlejale kui rakendajale, vähendada halduskoormust ning suurendada toetuse mõju ettevõtjate ekspordivõimekuse tulemuslikkuse kasvatamisel.
Rakendatakse kvaliteedikava teavitus- ja müügiedenduse toetust, mille eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust kvaliteedikavade alusel toodetud toodete eriomadustest nii koduturul kui välisturgudel. Kvaliteedikavas osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda, tuues esile toodete erilisi tootmismeetodeid ja eriomadusi.
Teadlikkus
Eesti toidu nähtavuse ja kohaliku toidu väärtustamise hoidmiseks ja suurendamiseks viiakse ellu teavitus- ja müügiedendustegevusi nagu Eesti toidu kuu, Eesti toidupiirkonna projekt, avatud talude päev, avatud kalasadamate päev ning teisi Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustavaid algatusi.
Tegevuste eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust kohaliku toidu ja toidukultuuri väärtusest ning kohaliku toidu tarbimise mõjust Eesti majandusele, maaelu arengule, toidujulgeolekule ja kestlikule toidusüsteemile, kasutades selleks tarbijatele arusaadavaid ja kaasavaid teavitus- ning müügiedendustegevusi. Samuti aitavad tegevused toetada kohaliku tooraine ja piirkondlike eripärade esiletõstmist, tugevdada ettevõtjate, kogukondade ja teiste partnerite koostööd ning uute koostöövormide ja toiduga seotud algatuste tekkimist.
Projekti „Peakokad koolis“ kaudu toetatakse laste ja noorte teadlikkuse kasvu kohaliku toidu, toidutootmise ja toidukultuuri teemadel. Eesti üldhariduskoolides elluviidava projekti eesmärk on suurendada noorte teadlikkust kohaliku tooraine ja Eesti toidukultuuri väärtusest, kujundada teadlikumaid toiduvalikuid ning väärtustada toiduvalmistamise oskusi.
AKIS-e teadmussiirde tegevuste kaudu toetatakse kohaliku toidu, kestliku toidusüsteemi ja Eesti toidukultuuriga seotud teadlikkuse suurendamist ning sektori ettevõtjate teadmiste ja koostöö arendamist, sealhulgas ekspordivõimekuse kasvatamist ja kõrgema lisandväärtusega toodete turustamist. Programmi eesmärgiks on toetada põllumajandustootjate ja toidusektori ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamist turunduse, müügivõimekuse ja ekspordi valdkonnas ning arendada koostööd erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside, ettevõtete juhendamiste jms kaudu.
Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil jätkatakse Eesti toidu sise- ja välistegevuste ümarlaudade formaadiga. Selle raames arutatakse toiduvaldkonna olulisemaid arengusuundi ja Eesti toidu teavitus- ja müügiedendustegevusi koos erinevate ministeeriumite, sektori esindusorganisatsioonide ning erialaliitudega, kes panustavad valdkonda toetusmeetmete, tegevuste ja projektidega. Ümarlaudade eesmärk on vältida tegevuste dubleerimist, tõhustada infovahetust ja leida uusi koostöövõimalusi, et suunata sektori arengut ühiste eesmärkide suunas.
5.5. Programmi tegevus – kutseline kalapüük
Eesmärk
Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamine.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
5.
2025
2027
2028
2029
2030
Kutselise kalapüügi kogupüügi ja koguväärtuse suhe
1,17
1,25
1,3
1,3
1,3
Rannapüügi kalapüügiloa omanike aastasaagi mediaan
0,39
1
1,2
1,2
1,2
Lühiajaline majanduslik tõhusus rannapüügis (kuni 10m laevade puhul)
0,96 (2024)
1,4
2
2
2
Kutselise kalapüügi kogupüügi ja koguväärtuse suhe näitab, kui palju tulu keskmiselt saadakse ühe püütud kilogrammi kohta esmakokkuostuhindades.
Rannapüügi kalapüügiloa omanike aastasaagi mediaan aitab kirjeldada enamiku kalurite püügiulatust, vältides väga suure saagiga püüdjate mõju.
Lühiajaline majanduslik tõhusus rannapüügis (kuni 10 m laevade puhul) näitab, kas tegevus on lühiajaliselt majanduslikult tasuv. Väärtus üle 1 viitab kasumlikule tegevusele, alla 1 kahjumlikule. 2025. aasta andmed avaldatakse novembris kalanduse riikliku andmekogumisprogrammi raames.
Tegevused perioodil 2027-2030
Õigusloome ja analüüsid
Kutselise kalapüügi sektori arendamiseks analüüsitakse selle majanduslikku olukorda ja kehtivaid püügikorralduslikke abinõusid, et leida võimalusi sektori tulususe suurendamiseks. Tähelepanu pööratakse püüdjate arvu ja kalavaru tasakaalu saavutamisele ning võimalustele toetada noorte sisenemist sektorisse piiratud püügiõiguse tingimustes.
Viiakse ellu 2026. a Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi rannareformi tegevuskavas ja kalapüügiseaduse väljatöötamiskavatsuses kokkulepitud tegevused.
Kutselise kalapüügi korraldus ja järelevalve
Tagatakse kutselise kalapüügi korraldus ja järelevalve, sh kutselise kalapüügi lubade väljastamine, kalalaevade riikliku registri haldamine ja kalapüügiga seonduvate andmete arvestus. Arendatakse ja hallatakse elektroonilisi andmekogumise ja -edastamise süsteeme (PERK, ERS), et tagada ööpäevaringne andmevahetus ning kasutajasõbralikud lahendused kõigile püügisegmentidele.
Toetused
Toetatakse investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks, et vähendada kalapüügiga seotud kulusid. Toetatakse kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamist, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest.
Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil toetatakse püügivahendite parandamist, et  suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes. Selektiivsete püüniste kasutuselevõtmine aitab kaasa alamõõduliste kalade ja soovimatute liikide kaaspüügi vähendamisele. Hülgekindlate püüniste ja hülgepeletite kasutuselevõtmine kaitseb mereimetajaid püünistesse kinnijäämise ja püünistes hukkumise eest ning seeläbi aitab kaasa loodusliku mitmekesisuse säilimisele.
Teadlikkuse tõstmine
Pööratakse tähelepanu kalurite teavitamisele, koolitamisele ja nõustamisele, eelkõige seoses elektroonilise andmeesituse rakendumisega. Arendatakse pidevat dialoogi sektori esindajatega ning edendatakse koostööd ja teadmussiiret, et suurendada ühist arusaama vajalikest muutustest ja tugevdada sektori enesereguleerimise võimet.
Teadus
Jätkub RITA+ rakendusuuring „Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik“
5.6. Programmi tegevus – kalandusturu korraldus
Eesmärk
Kalandussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
6.
2025
2027
2028
2029
2030
Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus, €
  187 800 000
181 000 000
183 000 000
185 000 000
185 000 000
Kalandustoodete tarbimine Eestis, kg inimese kohta
17,1 (2024)
19
19,5
19,5
19,5
Vesiviljelussektori toodang kokku, tonni
1216
1700
3500
3500
3500
Merevesiviljeluse toodang, tonni
590
1000
2800
2800
2800
Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus näitab, kui suure rahalise väärtusega kalatooteid jõuab Eestist välisturgudele.
Kalandustoodete tarbimine Eestis näitab tarbijanõudlust kalatoodete vastu.
Vesiviljelussektori ja merevesiviljeluse toodang näitab sektori kasvu ja arengut ning merevesiviljeluses kalakasvatuse arendamisel näeme suurt potentsiaali toodangumahu suurenemisel. Suurem toodangumaht loob võimalused edasiseks lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaali kasvatamiseks.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid
Kalandusturu arendamiseks kujundatakse poliitikat, mis toetab bioloogilise ressursi säästlikku kasutamist ning loob eeldused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandus- ja vesiviljelussektori arenguks. Selleks analüüsitakse sektori arenguvajadusi ning kujundatakse teadmuspõhine raamistik, mis toetab pikaajalist kasvu ja innovatsiooni, arvestades ka rahvusvahelisi suundumusi ning Euroopa Liidu tasandi arengusuundi sinimajanduses ja vee-elusressursside kestlikus kasutamises.
Tagatakse terviklik ja rakenduslik lähenemine uuringute teemadele, mis hõlmavad kalapüügi, vesiviljeluse, keskkonna ja vee-elusressursside väärindamise valdkonda.
Toetused
Toetatakse kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsiooni. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel.
Toetatakse taastuvenergeetika kasutuselevõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevates ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele.
Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustatakse kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Aidatakse kaasa uute turgude leidmisele ja hoitakse avatuna olemasolevad välisturge. See aitab vähendada ettevõtjate sõltuvust üksikutest välisturgudest. Turgude avamise ja avatuna hoidmisega tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet.
Toetatakse keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursside efektiivsemat kasutust. EMKVFi rahaliste vahendite vesiviljelusse suunamisega aidatakse kaasa tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut eeskätt kalakasvatuses ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks.Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks võimaldatakse ligipääsu laenurahale. Maaelu Edendamise SA väljastab sektorile laene ja tagatisi.
Toetatakse ühistegevust sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks.
Toetatakse tootearendust ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse soodustamise kaudu.
Teadlikkuse tõstmine
Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks kestab teavituskampaania 2026. aasta sügisest 2027. aasta kevadeni. Kampaania eesmärk on kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumise ning tarbijate teadlikkuse kasvu kaudu luua eeldused sisetarbimise suurendamiseks.Kalatoodete tarbimist propageeriti intensiivsemalt ka ajavahemikul 2021-2023.
Soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.
Kalapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate  ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks tehakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevusi, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde.
Teadus
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses „Kestlik sinimajandus“ ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas: esimeses taotlusvoorus „Merevetikate biomassi terviklik väärindamine jätkusuutlike, kõrge toiteväärtusega saaduste arendamiseks“. Alates 2027. aastast plaanib REM rahastada ühte kolmandas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti ning alates 2028. aastast ühte neljandas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti.
5.7. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse
Eesmärk
Kalavarude püügitingimused ja ‑võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
7.
2025
2027
2028
2029
2030
Kalade rändetakistuste avamine lõheliste jõgedel, tk
134
145
150
150
150
Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1 harrastaja kohta aastas*
247 (2024)
410
420
420
420
* tulemus selgub harrastusuuringust mida tehakse üle aasta
Rändetakistuste avamine on vajalik, et vähendada negatiivset mõju nii kaladele (nt kasvukiirus, toitumis- ning rändevõimalused) kui ökosüsteemile laiemalt.
Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1 harrastaja kohta aastas mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse üldise taseme ja heaoluga. Kui majanduse üldnäitaja paraneb, suurenevad ka kulutused harrastuspüügile, ja vastupidi. Mõõdik näitab, kui palju keskmine harrastuskalastaja kulutab oma hobile ühe aasta jooksul (eurodes).
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kujundatakse kalavarude kaitsemeetmeid, sealhulgas püügivahendite arvu vähendamist liigse püügikoormusega piirkondades ning kaitsemeetmete ajakohastamist (alammõõdud, ajalis-ruumilised piirangud ja selektiivse püügi meetmed). Lisaks analüüsitakse vajadust tõhustada röövloomade (kormoranid ja hülged) mõju ohjamist kalavarudele ning kujundatakse Eesti seisukohad EL tasandil vastavate regulatsioonide muutmiseks, sealhulgas linnudirektiivi ja hülgetoodete kaubanduse piirangute teemadel.
Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile, sh tehakse arendusi harrastuspüügiõiguste ja kalastuskaartide müügikeskkonna kalaluba.ee toimivuse tagamiseks.
Kalavarude kaitse ja taastamise toetamine
Kalavarude loodusliku seisundi parandamiseks toetatakse kalade rändeteede avamist olulistel jõgedel ja suudmealadel, et tagada ligipääs kudealadele.
Toetatakse elupaikade ja koelmu taastamist ning parandamist, et suurendada looduslikku taastootmist.
Ohustatud kalaliikide varude tugevdamiseks toetatakse kalade noorjärkude asustamist veekogudesse, arvestades geneetilise mitmekesisuse säilitamise vajadust.
Toetatakse harrastuspüügiks vajaliku taristu rajamist, mis parandab teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning aitab vähendada keskkonnakasutuse koondumist ja sellest tulenevat survet loodusele.
Järelevalve
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks arendatakse elektroonilisi järelevalve- ja kontrollivõimalusi, et tõhustada kontrolli ning tagada kalavarude säästlik kasutamine.
Teadus ja uuringud
Kalavarude olukorra hindamiseks erinvates veekogudes viiakse igal aastal läbi mitmeid teadusuuringud.

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus
Programmi tegevus – põllumajanduskeskkond
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu.
REM kujundab poliitikat, et vähendada põllumajandustootmisega seotud negatiivset kliima- ja keskkonnamõju, säilitada elurikkus ja maastiku mitmekesisus, tagada põllumuldade hea seisund ja saavutada ringbiomajanduse põhimõtete laialdasem levik ja rakendamine.
METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi põllumajanduskeskkonna seiret ja teostades maakasutuse ning muldade laborianalüüse. Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele.
PRIA kaudu on võimalik taotleda s põllumajanduskeskkonna tegevuse toetusi (sh näiteks püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP kliima-ja keskkonnakava toetused).
Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine
Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu ReM-is ja PRIA-s. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks, sh kestliku põllumajandusmaa säilimiseks ja metsa jätkusuutlikuks majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat, sh toetusmeetmeid. Kestliku põllumajandusmaa säilimiseks kujundab ReM põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitikat. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu sh keskkonnakaitserajatiste arendamist ja hoidu ning. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse ÜPP metsandustoetuste andmist.
Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA, PTA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooni toetamiseks kujundatakse poliitikat ReMis. METKi kaudu on võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust. Konsulendi töö on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. METK panustab valdkonda ka teadustegevustega läbi innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikukoostöö ja erinevate uuringute. Näiteks viiakse läbi maamajanduslikke uuringuid. Samuti on METKi hallata põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk (FSDN) ja vajalike andmete edastamine Euroopa Komisjonile.
PRIA kaudu makstakse toetusi põllumajandus- ja toidusektorile, mida rahastatakse ÜPP vahenditest. Näiteks on võimalik taotleda loomade ja taimede kasvatamisega seotud toetusi ja investeeringutoetusi, põhisissetulekutoetust, ümberjaotavat toetust, nii looma, kui ka pindalaga seotud tootmiskohustusega otsetoetusi, noore põllumajandustootja otsetoetust, noortaluniku ja alustava noore põllumajandusettevõtja toetusi ning toiduainetööstuse investeeringutoetust. PRIA maksab sektori toetamiseks turukorraldustoetusi, sh näiteks erakorralist toetust põllumajandussektorile seoses põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahjuga, riskijuhtimistoetust, kindlustustoetust. Samuti on võimalik PRIA kaudu taotleda sekkumiskokkuostu toetust. PRIA kaudu makstakse ühistegevuse ja koostöö arendamiseks vajalikke toetusi (kvaliteedikava arendamise toetus, kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse, tunnustatud tootjaorganisatsiooni arendamise toetus), tunnustatakse tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite.
Turukorralduse järelevalvet teostab PTA.
Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine
Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Eesti toidu müügiedendustegevusteks vajalikku poliitikat kujundab ReM, mis aitab suurendada ka Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. PTA tegeleb uute eksportturgude avamisega ja kvalieedikavade (geograafiliste tähiste järelevalvega).
PRIA maksab müügivõimekuse edendamiseks vajalikke toetusi (näiteks turuarendustoetus, kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus.
Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine
Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM. PTA tegeleb kutselise kalapüügi korraldusega, sh kutselise kalapüügi lubade väljastamise, kalalaevade riikliku registri haldamise ja kalapüügiga seonduvate andmete arvestusega. PRIA kaudu on võimalik taotleda kutselise kalapüügi toetusi, näiteks innovatsioonitoetused, püügivahendite parendamise toetus, investeeringutoetused (kalalaevad, kalasadamad) ja kalanduspiirkondade arendamise toetused (tegevuskulud ja koostöö).
Programmi tegevus – kalandusturu korraldamine
Kalandusturu korralduse programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks kujundab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM) vajalikku kalandusturu poliitikat, mille kaudu luuakse eeldused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandustoodete töötlemissektori arenguks. Poliitikakujundus toetab sektori paremat turule ligipääsu ning võimaldab ühtlasi ligipääsu laenurahale, et soodustada investeeringuid ja lisandväärtuse kasvu kogu väärtusahelas.
PRIA kaudu viiakse ellu kalandussektori ja vesiviljeluse toetamise meetmeid, mis on suures osas rahastatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Toetuste abil toetatakse vee-elusressursside töötlemise sektori arengut, sealhulgas ladustamisabi, rannapüügilaevade ja kalalaevade energiatõhususe suurendamist ning töötlemisvõimekuse arendamist. Samuti rakendatakse kriisiabi, innovatsiooni- ja uuringutoetusi, mis aitavad tugevdada sektori kohanemisvõimet, tehnoloogilist arengut ja konkurentsivõimet. Vesiviljelussektori arendamiseks toetab PRIA investeeringuid tootmise ja innovatsiooni arendamisse, energiatõhususe parandamisse ning teadmussiirde ja riiklike vesiviljelusuuringute elluviimist, et suurendada sektori kestlikkust ja pikaajalist elujõulisust.
Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse
Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KIK ja PRIA. Kestlikuks kalavarude majandamiseks ja harrastuspüügi arendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM. PRIA kaudu on võimalik taotleda kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust, riiklike keskkonna-alaste uuringute toetust, kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust ning samuti kalade kudemistingimuste parendamise toetust, et tagada kalavarude kestlikkus. KIKi kalanduse keskkonnaprogrammist saab taotleda kalandusalaste uuringute läbiviimiseks, kudealade või elupaikade taastamiseks, harrastuskalapüügi taristu arendamiseks, oluliste kalaliikide asustamiseks, järelevalve ja kalandusalase rahvusvahelise koostööprojektide läbiviimiseks. 
Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026.a kohta
Biomajanduse programm
Ülekantavate summa (piirmääraga vahetus)
2026.a riigieelarve
II p.a. seaduse-muudatused
VV reservide eraldised
Lõplik 2026.a programmi tegevuse eelarve*
Selgitused
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine programmi tegevus
-610
 
 
-62 799

Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine programmi tegevus
-1200
 
 
-261 819

Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine programmi tegevus
-889
 
 
-17 735

Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine programmi tegevus
-305
 
 
-2 659

Kutselise kalapüügi korraldamine programmi tegevus
-49
 
 
-11 391

Kalandusturu korraldamine programmi tegevus
-132
 
 
-17 431

Kalavarude haldamine ja kaitse programmi tegevus
-39
 
 
-5 464

Ringbiomajanduse arendamine programmi tegevus
-8
 
 
-18 445










TOIDUOHUTUSE PROGRAMM
2027–2030



















Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava 5
3. Hetkeolukorra analüüs 7
2025. aasta olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks 11
4. Olulised tegevused 13
5. Programmi tegevused 17
5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetised 17
5.3 Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal 19
5.3 Programmi tegevus – Taimetervis 20
5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajandus 22
5.4 Programmi tegevus – Loomatervis, loomaheaolu ja söödaohutus 23
5.2 Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid 26
5.5 Programmi tegevus – Toiduohutus 28
Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus 31
Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026. a kohta 33




1. Sissejuhatus
Toiduohutuse programm on koostatud „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ (PõKa) elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele. Programmi eesmärgid toetavad lisaks põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava eesmärkidele ka rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eesmärke.
Toiduohutuse programmi juhib toiduohutuse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.
Tulemusvaldkond
Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.
Valdkonna arengukava
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Programmi nimi
Toiduohutuse programm
Programmi eesmärk
Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.
Elluviimise periood
2027-2030
Peavastutaja
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaasvastutajad
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK)

Toiduohutuse programmis kasutatakse järgmisi välisvahendeid:
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“
Programm „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaal- ja põllumajandusminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse.
2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.
Mõõdik
Tegelik (2025)
Sihttase 
(2027)
Sihttase 
(2028)
Sihttase 
(2029)
Sihttase 
(2030)
Tarbija kindlustunde indeks, %
74
72
72
72
72
Antibiootikumide kasutamise tase, mg/PCU
40,2
39
38
37,5
37,5
Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaal Eesti päritolu toidus, %
0,83
1
1
1
1
Tarbija kindlustunde indeks näitab mitu protsenti Eesti elanikest väljendas toiduohutuse suhtes kindlustunnet - usku, et toidu tarbimine ei põhjusta negatiivseid tervisemõjusid. Toiduohutuse alane kindlustunne on oluline kõikidele toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise süsteemi osalistele ning toidu tootmise, valmistamise ja kaubanduse süsteemi toimimise eelduseks on tarbija usaldus ja kindlustunne selle suhtes. Eesmärk on tõsta tarbija kindlustunde indeksit vähemalt 72%-ni ja taset hoida.
Antibiootikumide kasutamise tase (müügikogus arvestades populatsiooni korrigeerimise ühikut ‑ mg/PCU) iseloomustab loomade üldist tervise ja heaolu seisukorda ning haiguste ennetamise ning ravi efektiivsust. Antibiootikumide vastutustundlik kasutus vähendab mikroobide resistentsuse teket.
Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaalu mõõdik Eesti päritolu toidus iseloomustab lubatud taimekaitsevahendite korrektset kasutust ja tarbimiseks ohutu toidu tootmist. Taimekaitsevahendite jääkide seire eesmärk on tagada toidu vastavus taimekaitsevahendite jääkide piirnormidele. ELis on kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus ja söödas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 396/2005. Toit vastab nõuetele, kui selles tuvastatud toimeaine jäägi sisaldus jääb alla toimeaine jäägi suurima lubatud sisalduse (MRLi). Eesti päritolu toodetel kontrollitakse täiendavalt, kas analüüsi käigus tuvastatud toimeainet on lubatud Eestis antud kultuuri kasvatamisel kasutada. Kui kasvõi üks taimekaitsevahendi jääk ületab MRLi väärtuse, loetakse toit nõuetele mittevastavaks ning seda ei lubata turustada.
Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve
Eelarve prognoos

2026*
2027
2028
2029
2030
Programmi kulud kokku
-86 821
-91 154
-86 462
-54 435
-58 359
Taimekaitse ja väetised
-3 008
-2 670
-2 544
-2 312
-2 324
Toiduohutus
-13 677
-14 596
-14 164
-14 131
-14 170
Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
-11 680
-12 111
-11 286
-11 220
-11 217
Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid
-3 431
-5 608
-5 805
-5 105
-6 673
Mahepõllumajandus
-29 847
-31 186
-35 014
-5 500
-8 895
Taimetervis
-3 050
-2 920
-2 968
-2 982
-2 951
Loomatervis ja -heaolu ning söödaohutus
-22 127
-22 063
-14 682
-13 186
-12 129
*Riigikogu poolt kinnitatud eelarve

3. Hetkeolukorra analüüs
Taimekaitse valdkond on tugevas muutumises, mõjutatuna Euroopa Liidu poliitikasuundadest ja keskkonnaeesmärkidest, mis näevad ette taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamist. Kuigi liigutakse madalama riskiga taimekaitselahenduste kasutamise poole, puuduvad paljudel juhtudel sobiva efektiivsusega alternatiivid keemilistele taimekaitsevahenditele. Mitmed toimeained on ELis turult eemaldatud ning väikese turu tõttu ei ole taimekaitsevahendite tootjatel alati majanduslikku huvi uusi tooteid Eestis registreerida. 2026. aasta veebruari seisuga oli registris 525 taimekaitsevahendit, kuid kõik neist ei ole turul kättesaadavad ning mitmete kahjustajate jaoks puuduvad tõhusad lahendused. 2024. aastal turustati Eestis 782,5 tonni taimekaitsevahendeid (toimeaine arvestuses), mis jääb kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta alla ELi keskmise ning moodustab hinnanguliselt kuni 0,2% kogu ELis turustatud taimekaitsevahenditest. Oluline on töötada selle nimel, et uute ELi algatuste ambitsioonikus oleks tasakaalus liikmesriikidele nende eripärade arvestamiseks jäetud paindlikkusega ja tagataks toidutootmise jätkusuutlikkus.
Integreeritud taimekaitse põhimõtetele vastamine aitab hinnata kuivõrd taimekaitsetegevused on kavandatud ja ellu viidud nii, et riskid inimesele, loomadele ja keskkonnale on viidud miinimumini. See näitab, kas tõrje põhineb ennetusel, vajaduspõhisusel, rakendatakse erinevaid võtteid jne.
Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest ja väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust on järelevalve mõõdikud ja peegeldavad nõuete täitmist. Väetiseregistris olevate toodete tootmise ja turustamise osas tehti 125 kontrolli (millest 27 on lõpetatud rikkumisega) ja võeti 46 proovi väetise koostise ja kvaliteedi kontrollimiseks.
COVID-19 pandeemia, energiakriis, Venemaa sissetung Ukrainasse ja praegune olukord Lähis-Idas kõik osundavad probleemidele, mis on seotud ELi energiasõltuvusega ja jätkuvate häiretega üleilmsetes tarneahelates, survestades märkimisväärselt kogu ELi toidutootmist, sisendikulusid, põllumajandustootjate sissetulekuid ja toiduhindasid. Kasvavad energiakulud piiravad ELi keemiliste väetiste tootmisvõimsust, kuna ELi väetisetööstus sõltub kulukast energiakasutusest. Samal ajal mõjutavad imporditud väetisi praegused kõrged hinnad ja tarneahela häired, mis suurendavad kulusid ning süvendavad olukorda veelgi. Praegune olukord näitab, et väetiseturg on jätkuvalt haavatav ja on vajadus suurendada ELi autonoomiat ja puhta energia tootmist ning vähenda sõltuvust välistest taastumatutest energiaallikatest ja sisenditest. Lühiajaliselt on kõige olulisem tagada väetiste kättesaadavuse ja hinna stabiilsus. Komisjon tuleb välja asjakohase tegevsukavaga, kus muuhulgas kavandatakse ELi väetisetoodete määruse muudatusi. Seisame selle eest, et väetiste nõuete täieliku ühtlustamise juures arvestataks siseriiklikke vajadusi ja säiliks konkreetse liikmesriigi või regiooni turgude eripäradel põhinevatele riigisisestele nõuetele vastavate väetiste turustamise võimaluse. Selle võimaluse säilimine on sektori toimimise huvides ülioluline, kuna ELi väetisetoodete määrus ei paku valdavalt ringmajandusel põhinevatele toodetele toimivaid ja proportsionaalseid CE-märgise saamise lahendusi ja need kaoksid ühtlustamise järel üldse turult.
Lisaks on väetisevaldkonna väljakutsed seotud turu kiiresti laieneva ja mitmekesistuva tootevalikuga. ELi väetisetoodete määrus on toonud juurde uusi tooteliike (nt biostimulaatorid, inhibiitorid, mullaparandusained), mille vastavust nõuetele tuleb hinnata, et tagada nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. See mõjutab nii laborite töömahtu, kes peavad juurutama uusi analüüsimeetodeid, soetama täiendavaid seadmeid või leidma teenusepakkujaid teistest EL riikidest, kui ka järelevalveasutust, kellele lisandub uusi kontrollobjekte.
Põllumajandusloomade aretus Eestis on kõrgel tasemel ning piimaveiste toodangunäitajad kuuluvad Euroopa Liidu kõrgemate hulka, kuigi veiste karjaspüsimise aeg on suhteliselt lühike. Samal ajal esineb mitme tõu puhul riske, mis võivad vähendada geneetilist mitmekesisust ja ohustada kohalike ning põlistõugude säilimist. Näiteks Eesti punase veise tõu populatsioon on iga-aastases vähenemises. Lambakasvatuses on kahanenud kohalike tõugude (eesti valgepealine ja eesti tumedapealine) osakaal, samal ajal kui välismaiste tõugude arvukus on kasvanud. Hobusekasvatuses on ohustatud tõugude seas eesti hobuse arvukus suurenenud ning teadusuuringud on tuvastanud selles tõus maailma mõistes unikaalseid geene. Eesti raskeveohobuse populatsioon püsib väike ning varssade arv on madal. Eesti maaveise arv on olnud varasemalt stabiilne, kuid viimastel aastatel kerges languses, samas kui Kihnu maalamba populatsioon on viimastel aastatel kasvanud ning teadusuuringud on kinnitanud tõu geneetilist eripära ja säilitamisväärtust. Põlis- ja kohalike tõugude säilitamine toetab bioloogilise mitmekesisuse säilimist ning programm „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–2030“ panustab geneetiliste ressursside süsteemsesse kogumisse, säilitamisse ja kasutamisse ning toetab sellega ka loomakasvatuse pikaajalist tootmispotentsiaali.
Tänu programmile „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ saavad põllumehed kasutada Eestis aretatud sorte. 2025. aastal võeti Eesti sordilehte 35 sorti, millest Eestis oli aretatud 3 sorti (1 talinisu ja 2 kartulit). Sordiaretuse edendamine on vajalik ka muutuvate kliima- ja keskkonnatingimuste ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutuspiirangutega toime tulemiseks. Tänu biotehnoloogia arengule on lisandumas võimalusi, mis aitavad kiirendada sordiaretuse protsessi ning luua kliima- ja keskkonnamuutustele vastupidavamaid sorte. Kohalike sortide arendamiseks tuleb tihendada sordiaretajate ja põllumeeste koostööd, et aretuse eesmärgid vastaksid paremini põllumajanduse ja toiduainetööstuse vajadustele. Lisaks vajab tugevdamist Eestis aretatud sortide paljundamine ja sertifitseeritud seemne tootmine. Eesti sordid lähevad ruttu sordilehest välja, sest METKil pole resursse, et turundada oma sortide paljundamist või oma aretatud sortide paljundatud seemneid põllumeestelt tagasi osta.
Põllumajandusliku toidu tootmisahela alguspunktiks on taimne paljundusmaterjal. Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Seemnekasvatus on Eesti teraviljasektori tugevus ning seemnepõldude pindala on viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel, võimaldades Eestis toodetud sertifitseeritud teraviljaseemnega külvata kuni poole riigi teravilja kasvupinnast (kasutades külvisenormi 180 kg/ha). Isevarustatuse tase on seetõttu püsinud stabiilsena. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus, mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel. Sertifitseeritud seemne tootmise üks peamisi väljakutseid on sertifitseeritud seemne tootmise kasvatamine, mis eeldab seemnekeskustelt investeeringuid ja kaasaegsete sorteerimisseadmete soetamist. Ilma nendeta on keeruline tagada seemnepartiide piisav puhtus teiste taimeliikide seemnetest, sealhulgas tülikate umbrohtude seemnetest. Teiseks suureks probleemiks on heintaimede seemnesegude kasvava nõudluse katmine, kuna heintaimede seemnetootjaid on tootmise keerukuse ja suurema kulukuse tõttu jäänud järjest vähemaks.
Taimetervise valdkonna peamised väljakutsed tulenevad taimekahjustajate leviku kasvavast riskist, mis võib oluliselt mõjutada põllumajanduse ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ning rahvusvahelist kaubandust. Hoolimata varasemast edust esineb Eestis jätkuvalt ohtlikke taimekahjustajaid, sealhulgas kartuli-ringmädanikku ning teisi karantiinseid kahjustajaid, mille leviku piiramine eeldab järjepidevat seiret ja ennetusmeetmeid. Ohtlike taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on kahjustajate edasine levik tõkestatud. Taimetervise hea seisundi hoidmine on väga oluline nii taimekasvatuse, metsade, looduslike ja täisistutatud alade, looduslike ökosüsteemide, ökosüsteemi teenuste ja elurikkuse seisukohalt. Taimetervist ohustavad taimedele ja taimsetele saadustele kahjulikud liigid, mille Euroopa Liidu territooriumile sissetoomise riski suurendab rahvusvaheline kaubavahetus ja kliimamuutused. 2025. aastal tuvastati ühes tarbekartuli tootmisüksuses kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning neljal kartulipõllul kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis), Kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmeid. Kartuli-ringmädanikuga saastunuks tunnistati 109 tonni ning saastumiskahtlaseks ligikaudu 580 tonni kartulit. Saastunuks tunnistatud kartul, väärtusega ligikaudu 62 000 eurot, hävitati. 2025. aasta seirete käigus ühtegi uut EL karantiinset taimekahjustajat ei leitud, nii ringmädanikku kui kartuli-kiduussi on ka eelnevatel aastatel Eestist leitud. Valdkonna toimimist mõjutavad olulised muutused seirete rahastamises. Euroopa Liidu kaasrahastuse osakaal on vähenenud ning senisest suurem osa kohustuslike seirete kuludest tuleb katta riigieelarvest. Samal ajal on seirekohustuste maht ja vajadus varajaseks avastamiseks pigem kasvanud, mis suurendab survet riigieelarvele ja seirete jätkusuutlikule rahastamisele. Järelevalve ja teenuste rahastamise osas on probleemiks, et riigilõivude ja järelevalvetasude süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ega kooskõlas tegelike kuludega, vajalik on üleminek selgemale ja kulupõhisele järelevalvetasude süsteemile. Lisaks mõjutavad valdkonda Euroopa Liidu taimetervise määrusest tulenevad laienenud kohustused, mis on suurendanud järelevalve ja tõrjemeetmete mahtu ning töökoormust. See hõlmab suurt hulka erinevaid taimekahjustajaid ja keskkondi, mis nõuab üha rohkem ressursse ja spetsialiseeritud võimekust.
Olukord loomatervise tagamisel on taudide leviku tõttu ärev. Suurimateks ohtudeks loomatervisele on endiselt sigade Aafrika katk (SAK), linnugripp, mäletsejaliste sinikeele viirus (Bluetongue) ja suu- ja sõrataud (SST). SAK riskifoon metsades on jätkuvalt kõrge, samuti on hooajaliselt leviva lindude gripi jõudmine loomakasvatusettevõttesse suureks riskiks. 2025. aastal tabas SAK 11 farmi ning taudi edasise leviku vältimiseks hukati rohkem kui 60 000 kodusiga. Uue riskina on pildis suu- ja sõrataudi puhangud Kesk-Euroopas, mille jõudmisel Eestisse oleks väga suur majanduslik mõju. Eriti ohtlike loomataudide esinemisel likvideeritakse taudikolle kõigi loomade hukkamisega. Seetõttu on eriti olulised ennetustegevused ja valmisolek taudijuhtumitele reageerimiseks. Teavituskohustuslike loomataudijuhtude suur tõus on tingitud sigade Aafrika katku juhtudest 2025. aasta suvel. Oluline on kindlustada ressurss PTAle ja LABRISele kohustuslike programmiliste tegevuste ning uuringute läbiviimiseks loomataudide leviku varajaseks tuvastamiseks, bioturvalisuse hindamiseks ning tõrjemeetmete rakendamiseks. Euroopa Komisjoni kaasrahastus loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks on vähenevas trendis ning nõuab iga-aastaselt täiendavat riigipoolset panust. Seiremahtude vähenemine langetab oluliselt loomataudide esinemise varajase tuvastamise tõenäosust ning suurendab tõrje kulusid.
Suuri söödaohutuse probleeme pole Eestis esinenud. Söödaohutuse valdkonna peamised väljakutsed tulenevad muutuvatest kliimatingimustest ning riskidest seoses e-residentidest söödakäitlejatest ja e-kaubanduse kasvust. Olulise tähtsusega on ka imporditud söödamaterjalide asendamine EL-is kasvatatud taimsete proteiinid ja alternatiivsete söödamaterjalidega, et saavutada strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk ja vähendada loomakasvatuse keskkonnamõjusid. Söödamaterjali suur impordisõltuvus on problemaatiline ka kriisiolukordades. Suuremat tähelepanu vajab teaduse arendamine söödavaldkonnas, et pakkuda teadustuge uute väljakutsega toimetuleks (nt kliimamuutused, ringmajandus, kriisid jmt). Aasta-aastalt sööda käitlejate arv tõuseb ning tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta PTA suutlikkust tegeleda erinevate riskidega, sh laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) haldamiseks söödast. Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu, arvestades olemasolevaid ja uusi riske. Riskipõhist lähenemist rakendades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%. Samuti aitab IT lahenduste laiem kasutuselevõtt toetada järelevalve korraldust ning tõhustada olemasolevate ressursside juhtimist.
Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Antibiootikumide kasutamine põllumajandusloomadel on võrreldes 2010. aastaga langenud 30%, kuid edasine vähenemine on peatumas. 2021. ja 2022. aastal jäi antibiootikumide kasutus samale tasemele, vastavalt 46,6 ja 45,8 mg/PCU. 2023. aastal toimus väike langus 42,5 mg/PCUni ja 2024. aastal on samuti toimunud väike langus 40,2mg/PCUni. Kuigi viimasel kahel aastal on olnud langus veidi suurem võib siiski olla seatud eesmärki keeruline 2030. aastaks saavutada. Aasta‑aastalt antibiootikumide kasutamise vähendamine toetab EL „Talust taldrikule“ strateegia eesmärki vähendada EL üleselt antibiootikumide kasutust 2030. aastaks 50%. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses peab olema pidev kõrge prioriteediga tegevus.
Loomaheaolu valdkonda iseloomustavad kasvavad ühiskondlikud ootused ning eriarvamused tegevussuundade ja ajaraamide osas, mis on vajalikud loomadele viie vabaduse tagamiseks: vabadus janust ja näljast; vabadus ebamugavusest, valust, vigastustest ja haigustest; võimalus loomuomaseks käitumiseks ning vabadus hirmust ja kannatustest. Loomapidamistingimuste parandamiseks on oluline suurendada ettevõtjate teadlikkust ja vastutust. Samal ajal toob uute nõuete kehtestamine, näiteks loomade veo tingimuste täpsustamine ja puurispidamise piiramine, kaasa vajaduse kohandada ärimudeleid, mis eeldab märkimisväärseid investeeringuid ja aega. Seejuures püsib ühiskondlik ootus hoida põllumajandustoodete hinnad madalal, mis muudab tasakaalu leidmise loomade heaolu ja majanduslike võimaluste vahel kogu sektorile keeruliseks.
Loomade, sh lemmikloomade heaolu on jätkuvalt avalikkuse tähelepanu all ning järelevalveasutustele esitatud vihjete arv suurendab vajadust tõhustada järelevalvet. Kuigi teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamisest on paranenud, on endiselt vaja arendada loomapidamiskultuuri Eestis. Lemmikloomade heaolu mõjutab veel madal marutaudivastane vaktsineeritus ja illegaalne kaubandus, mis võivad ohtu seada marutaudivaba staatuse. Haruldaste ja eksootiliste lemmikloomade puhul on täheldatud madalat teadlikkust pidamistingimustest ja asjakohaste veterinaarteadmiste puudust.
Toiduohutuse valdkonna peamised väljakutsed tulenevad toiduohutuse riskide muutumisest, nende keerukusest ning vajadusest tagada ajakohane õigusruum, tõhus järelevalve ja teaduspõhine riskihindamine. Valdkonna arendamist piirab ebapiisav digivõimekus, sealhulgas andmete ristkasutuse ja tehisintellektil põhinevate lahenduste vähene rakendamine.
Eestis toimib riskipõhine järelevalvesüsteem, mida toetavad riiklikud laborid ja IT-lahendused. Nii laborite (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Maaelu Teadmuskeskus) kui ka infosüsteemide arendamine ja ajakohastamine on hädavajalik. Oluline on tagada laborite piisav suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents ja taristu) ning stabiilne rahastus, et vältida investeeringuvajaduse kuhjumist.
Uute riskitegurite tõttu peab järelevalveasutus oma tegevust pidevalt kohandama, arvestades toidusüsteemi kestlikkuse, tarbimistrendide ja teadusuuringute arengut. Järelevalve tõhususe suurendamiseks tuleb arendada IT- ja andmeanalüüsi võimekust sh tulenevalt muudatustest EL-s kasutatavatest infosüsteemide muutustest ning rakendada kaasaegseid lahendusi, sealhulgas andmemudeleid ja tehisintellekti. Prioriteediks on otseste rahvatervise riskide maandamine, eelkõige bioloogilise ohutuse tagamine toidutarneahelas, ning valmisolek kiireks reageerimiseks toidutekkelistele haiguspuhangutele. Samas on pikaajaliste riskide (nt saasteained, lisaained, GMOd ja toiduga kokkupuutuvad materjalid) käsitlemiseks ressursid piiratud, eelkõige ressursid hindamaks Eesti olukorda ja elanikkonna ainete saadavust toidu kaudu.
Lisaks on oluliseks väljakutseks kesliku toidukeskkonna arendamine ning tarbijate kestlikumate ja tervist toetavate toiduvalikute soodustamine. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 52,8% 16–64-aastasest elanikkonnast ülekaalus või rasvunud. Ülekaal ja rasvumine põhjustavad ligikaudu 250 000 haigusjuhtu aastas ning ligikaudu igal viiendal täiskasvanul esineb nendega seotud terviseprobleeme. Praeguseks on vananenud andmed laste toitumise kohta, seetõttu on vajalik leida ressurss uue uuringu läbiviimiseks.
Tõstmist vajab valmisolek kriisisituatsioonides toiduga seotud ohtudele reageerimiseks, puudu on nii kompetentsist kui ka ressurssidest, samuti vajavad uuendamist toidu kriisi situatsiooniplaanid.
Toiduohutussüsteemi toimimist mõjutavad lisaks veel ettevõtjate ebaühtlane teadlikkus ja tarbijate vähene allikakriitilisus, mis suurendab vastuvõtlikkust valeinfole. Ettevõtjatel on piiratud võimekus loakohustusega toitude turule toomiseks, sh vajalike uuringute tegemine, loataotluse koostamine jne. Tervikuna vajavad arendamist riskihindamise, -juhtimise ja -kommunikatsiooni koordineeritus.
Toiduohutuse baromeetri näitaja on 2025. aastal tõusnud tasemele 103,91, ületades seatud eesmärgi (vähemalt 100). Järelevalvetulemused näitavad siiski, et jätkuvalt tuleb pöörata suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmisele ning toidualase teabe ja e-kaubanduse valdkondadele. Eriti probleemne on toitumis- ja tervisealaste väidete vastavus nõuetele. Seetõttu on vajalik suurendada käitlejate teadlikkust, parandada nende praktilisi oskusi ning hoida probleemsed valdkonnad jätkuvalt järelevalve keskmes.
Tarbija teadlikkuse baromeetrit ehk tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati viimati 2023. aastal ning tulemuseks oli 65,8%, mis tähendab, et teadlikkus võrreldes 2019. aastaga (tulemus 69,4%) on pisut langenud (-3,6%). Järgmine tarbija teadlikkuse hindamine on planeeritud 2027. aastal. Kõige enam mõjutas baromeetri tulemust säilimisaja väljenditest „kõlblik kuni” ja „parim enne“ arusaamine. Pea pooled vastanutest ei teadnud „kõlblik kuni” õiget tähendust ning omistasid sellele mõiste „parim enne” tähenduse. Tarbijate teadlikkuse taseme hoidmiseks ja parandamiseks on vajalik jätkata teavitustegevustega, pöörates suuremat tähelepanu just eesti keelt mittekõnelevatele tarbijatele.
Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2025. aastal 74%. Selle alusel võib öelda, et 70% kuni 77% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. Keskmine kindlustunne toiduohutuse suhtes on varasemast kõrgem ja see muutus on üldistatav kõigile Eesti elanikele. Tarbija kindlus olenes endiselt väga olulisel määral isiklikest kokkupuudetest juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 1000-eurose sissetulekuga, kõrgharidusega ja 18-24-aastaste Eesti elanike seas. Järgmine tarbija kindlustunde hindamine toimub 2027. aastal.
Mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kasvanud hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Eestis oli mahepõllumajanduse registri andmetel 2025. aastal 228 148 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast 23,0%. Võrreldes aasta varasemaga suurenes mahepõllumajandusmaa 1,8%.
Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2025. aastal 1869, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 0,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2025. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 122 ha mahepõllumajandusmaad.
Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv vähenes 12%. 2025. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 166 ettevõtet. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes. 2025. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 300 toitlustusettevõtet.
2025. aasta olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks
Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine.
2025. aastal tehti olulisi samme rahvatervise kaitse ning kestlike toiduvalikute edendamisel Eestis. Töötati välja toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, et lahendada praktikas esile kerkinud küsimusi ning suurendada õigusruumi selgust ja ajakohasust. Jätkub 2026. aastal.
Alustati analüüsi riigihanke kriteeriumide kehtestamise võimaluste kohta avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohaliku, mahepõllumajandusliku ja taimse toidu osakaalu suurendamiseks. Jätkub 2026. aastal.
2025. aastal alustati erijuhiste koostamist, et anda ettevõtjatele ja majapidamistele selged suunised oma võimekuse ja võimalike puudujääkide hindamiseks toiduohutuse, sealhulgas taime- ja loomatervise ning loomade heaolu tagamisel. Erijuhised on osa riigikaitse tegevuskava alamkavast ning nende eesmärk on suunata käitlejaid tõstma valmisolekut riigikaitselises ja muudes kriisiolukordades, kavandades vajalikud kriisitegevused ette tavaolukorras. Erijuhiste koostamine ja nendega seotud teavitustegevused jätkuvad.
2025. aastal toimus seminar „Mis värvi on toit?“, kus käsitleti pakendi esikülje märgistamise, sealhulgas Nutri-Score’i kasutuselevõtu küsimusi. Seminariga alustati teema põhjalikumat analüüsi ning selle tutvustamist sidusrühmadele ja avalikkusele. Lisaks koostati ülevaade viimaste aastate teaduskirjandusest erinevate esikülje märgistussüsteemide võrdluse kohta ning alustati Nutri-Score’i kooskõla hindamist Eesti toitumissoovitustega. Järgmise sammuna hinnatakse Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtu majanduslikke mõjusid Eestis.
Tõsteti nii toidukäitlejate kui ka tarbijate teadlikkust. Alustavate toidukäitlejate teadlikkuse suurendamiseks hakati koostama toiduohutuse teekaarti, mis selgitab valdkonna põhimõtteid ja kehtivaid nõudeid. Jätkub 2026. aastal. Tarbijate teadlikkust toetati Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja liikmesriikide koordineeritud riskihindamise kommunikatsiooniga, osaledes EFSA kampaanias #Safe2Eat. Eestis keskenduti kampaanias kolmele teemale: toidu säilimisaeg, looduslikud taimetoksiinid ja toidulisandid. Samuti viidi läbi toiduohutuse haridusteemaline innovatsiooniprojekt, mille käigus töötati välja lahendusettepanekud kodunduse tundides toiduohutuse olukorra parandamiseks.
Haridusasutustes jätkati mahetoidu kasutamise edendamist, suurendades mahepõllumajanduslike toiduainete osakaalu koolide ja lasteaedade menüüdes. Riiklik toetus aitab katta mahetooraine kõrgemast hinnast tulenevaid lisakulusid ning muudab selle kasutamise toitlustajatele kättesaadavamaks.
Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine „Üks Tervis“ põhimõttel
2025. aastal edendati Eestis inimeste, taimede ja loomade tervise kaitset terviklikul „Üks Tervis“ lähenemisviisil. Taimetervise valdkonnas alustati taimetervise baromeetri väljatöötamist, et saada sisulisem ülevaade taimetervise olukorrast ning valdkonna riskidest ja muutustest. Jätkusid teavitustegevused rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisel ja EFSA teavituskampaania #PlantHealth4Life raames.
Taimekaitse valdkonnas tegeleti taimekaitsevahendite riskiindeksi väljatöötamisega, mis võimaldab hinnata erinevate toimeainete mõju nii keskkonnale kui ka inimeste ja loomade tervisele.
2022. a. – 2025. a. koostati ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja töötati välja tõrjekriteeriumid põhiliste taimekahjustajate kohta.
Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024–2029 tegevuste raames viidi 2025. aastal ellu mitmeid teavitamis- ja seiretegevusi. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) korraldas 13. märtsil 2025 taimekaitsevahendite infopäeva ning avaldas sektori teavitamiseks pressiteateid ja artikleid, milles rõhutati koostöö vajadust, ohutut kasutust ja regulatiivseid nõudeid. Samuti jagati juhiseid väetiste teadlikuks valikuks ning selgitati taimekaitsevahendite kasutamisega seotud nõudeid ja põllul viibimise ohutust. PTA avaldas kokkuvõtted taimekaitsevahendite jääkide kohta toidus ning ülevaate 2024. aasta kasutushooajast.
Teadus- ja seirepoolel panustas Maaelu Teadmuskeskus (METK) uuringutega, milles hinnati taimekaitsevahendite jääkide sisaldust ja toimeainete püsimist mullas erinevate agrotehnoloogiate rakendamisel.
2026. aastal on käimas ka väetise koostise nõuete ühtlustamise uuring, mille eesmärgiks on määruse lisade nõuete ühtlustamine sh nõuete dubleerimise vältimine ja võimalusel nõuete koondamine ühte lisasse.
Loomaheaolu taseme tõstmine
2025. aastal jätkati loomade heaolu parandamist nii õigusruumi ajakohastamise kui ka praktiliste lahenduste arendamise kaudu.
Algatati veterinaarseaduse muutmine, millega nähakse ette kasside, koerte ja valgetuhkrute kohustuslik kiibistamine ning kandmine riigi lemmikloomaregistrisse. Sellega luuakse alus ühtse ja toimiva registrisüsteemi kasutuselevõtuks, mis toetab kohalike omavalitsuste ülesannete täitmist hulkuvate loomadega seotud juhtumite lahendamisel ja loomapidajate vastutuse suurendamisel. Registri arendamiseks viidi läbi ka ärianalüüs, et tagada süsteemi tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine.
Jätkus ka loomakaitseseaduse muutmine. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse esimeses etapis sooviti keelustada kanade puurispidamine alates 2035. aastast ja sooviti anda katseloomade kasutamise statistika koondamise ülesanne üle Põllumajandus- ja Toiduametile. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse teises etapis on ette valmistatud muudatused, millega soovitakse keelustatakse zoofiilia, koerte ketis pidamine, tegevusloanõuded varjupaikadele ning vaadati üle kehtivad karistusmäärad. Nende sammudega tugevdatakse loomade heaolu ning ajakohastatakse regulatsiooni vastavalt ühiskondlikele ootustele ja loomade heaolu põhimõtetele.
Toidutootjate majandustegevuse toetamine
2025. aastal keskenduti toidutootjate majandustegevuse toetamisel nii regulatiivse keskkonna ajakohastamisele kui ka tootjate teadlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele.
2025. aastal alustati alkoholiseadus, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ning riigilõivuseaduse muutmist, et vähendada alkoholi käitlejate halduskoormust ja kaotada Riiklik alkoholiregister. Registri kaotamisega kaasneb ettevõtjatele ajaline ja rahaline kokkuhoid registrikande tegemise taotlemise arvelt ning tekib võimalus uusi tooteid kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia. Riiklik alkoholiregister plaanitakse sulgeda 1. novembrist 2026.
Muudeti regionaal- ja põllumajandusministri määrust „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“, viies sellega ellu Vabariigi Valitsuse memorandumis kokku lepitud suunised põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete võimaliku väetisena kasutamiseks. Muudatuste eesmärk oli luua selgem ja teaduspõhisem raamistik, mis võimaldaks laiendada väetisekomponentide ringi.
Olulisel kohal oli taimetervisealane teavitustöö. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) viisid ellu tegevusi EFSA kampaania #PlantHealth4Life raames. Tallinna lennujaamas toimusid teavitusüritused ning digiekraanidel kuvati reisijatele suunatud teabematerjale, et ennetada ohtlike taimekahjustajate sissetoomist. Avaldati taimetervise infokirja „Terve taim“ uus number, milles anti ülevaade EL karantiinsete kahjustajate seire tulemustest. Samuti tähistati rahvusvahelist taimetervise päeva ning viidi läbi koolitusi ja avalikke teavitusüritusi.
Tootjate konkurentsivõime tugevdamiseks parandati tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavust, et Eesti põllumajandustootjatel oleksid võrdsed võimalused teiste liikmesriikide tootjatega. Lisaks viidi läbi loomade geneetilise materjali säilitamise hange, toetades põllumajandusliku mitmekesisuse säilimist ja aretustöö jätkusuutlikkust.
Nende tegevustega toetati üheaegselt nii toidutootjate majanduslikku jätkusuutlikkust kui ka taimetervise ja bioohutuse tagamist.
Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel
Alustati uuringuga, mille tulemusel luuakse PTA-le Üks Tervis kontseptsiooni alusel riskimudel, mis seob omavahel olemasolevad andmed ja mille alusel saab targemalt suunata seire ja järelevalve ressursse.
4. Olulised tegevused
Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine
Milles seisneb väljakutse?
Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, mistõttu on vaja edendada kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid.
Õigusruumi aja- ja asjakohasena hoidmine arvestades esilekerkivaid toiduohutuse riske ja toidusüsteemi muutusi, et kindlustada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Jätkatakse toiduseaduse muutmise eelnõu ettevalmistusega, et lahendada üles kerkinud praktilisi probleeme, suurendada õigusselgust ning tagada kehtivate nõuete aja- ja asjakohasus. Muudatused puudutavad eelkõige järelevalvekorraldust, nt ülevaatamist vajab järelevalve ja seire toiminguid toetav volitatud laborite süsteem ning maksimumtrahvimäärad, mis ei taga ametliku kontrolli määrusega kehtestatud nõuete täitmist.
• Jätkatakse ettevalmistusi pakendi esikülje märgisüsteemi Nutriscore kasutamise võimaldamiseks Eestis.
• Jätkatakse toiduohutuse ja toidu teemade käsitlemise edendamisega haridussüsteemis.
• Viiakse läbi tarbija toiduohutuse teadlikkust ja kindlustunnet hindavad uuringud.
• Haridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Mahetoitu pakkuvate haridusasutuste osakaalu suurendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks mahepõllumajandusest korraldatakse haridusasutuste toitlustajatele koolitusi, infopäevi ja tagatakse toetav nõuandeteenus.

Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine „Üks Tervis“ põhimõttel
Milles seisneb väljakutse?
Taimekahjustajate ja loomataudide levik mõjutab negatiivselt põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust. Loomataudide ennetamine vähendab haiguste esinemist, ravimite kasutamist ning mikroobide ravimresistentsuse teket. Sigade Aafrika katku ja lindude gripi esinemine keskkonnas hoiab nende ettevõtetesse jõudmise riski kõrgel, lisandunud on uus risk tulenevalt suu- ja sõrataudi puhangutest Kesk-Euroopas. Eriti ohtlike loomataudide jõudmine meie põllumajandusettevõtetesse ohustab isevarustatust ja seeläbi toidujulgeolekut.
Ohtlikest taimekahjustajatest on tuvastatud kartulikahjustajate koldeid, jätkuvaks ohuks on meile lähim saare-salehundlase kolle, mis asub Eesti ida-piirist kõigest ~100 km kaugusel Peterburi regioonis. Taimekahjustajate võimalikult varajane tuvastamine ja tõrjemeetmete rakendamine hoiab ära hilisema oluliselt suurema kulu ja võimaliku kahju nii majandusele kui ka ökosüsteemile. Eestis turustatavad taimekaitsevahendid, väetised, sööt ja ravimid ning nende kasutus peab olema ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ning tõrjeks tagatakse ressursid kohustuslike programmiliste tegevuste elluviimiseks ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seiretega jätkamiseks. Seirete (RLTP) muutmine riskipõhisteks ja läbipaistvateks. Eesti jaoks uute eriti ohtlikke ja esilekerkivate taudide seiremetoodikate väljatöötamine.
• Veterinaarse digiretsepti loomise analüüs ja arenduse ettevalmistamine.
• PTA reageerimisvalmiduse ning kompetentside tõstmine tulenevalt muutustest taudiolukorras, sh metsloomapopulatsioonis taudide tõrjumiseks.
• Hinnatakse ja maandatakse taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid riske. Töötatakse välja interaktiivne mudel taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide mõõtmiseks riigi, piirkonna ja kasvatatavate kultuuride tasemel ning trendide jälgimiseks.

Loomaheaolu taseme tõstmine
Milles seisneb väljakutse?
Ühiskonnas on ootused loomade heaoluküsimustele lahenduste leidmiseks. Põllumajandusloomade heaolu edendamiseks uute nõuete kehtestamisel peab loomakasvatussektor vaatama üle oma senised ärimudelid. Olulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg. Samal ajal loomade kõrgemat heaolu arvestavate pidamistingimuste tagamisega, on säilinud ootus, et põllumajandustoodete hind säiliks madalal tasemel. Sellistele omavahel vastukäivatele ootustele vastamine on loomade heaolu kontekstis suur väljakutse kogu loomakasvatussektorile.
Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, vajab loomapidamiskultuur Eestis siiski edendamist läbi ühiskonnas konsensuse saanud õiguslike muudatuste ja teavitustöö. Liiga palju on omanikuta lemmikloomi, mis paneb suure koormuse kohalikele omavalitsustele hulkuvate ja omanikute loomade küsimustega tegelemisel. Murekohaks on kassikolooniad, loomade hülgamisega seotud kõrge koormus varjupaikades ning koertega kauplemisel levinud pettused. 2026. aasta veterinaarseaduse muudatuse (mikrokiipimine, registreerimine) tegevused jätkuvad. 2026. aasta menetletava loomakaitseseaduse muudatuse (munakanade puurispidamise keelustamine, koerte alaliselt ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine ning varjupaikadele tegevuslubade kohustuse seadmine) tegevused jätkuvad.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Loomaaedade ja loomaparkide õigusruumi korrastamine ja loomakaitseseaduse muutmise seaduse koostamine.
• Jätkub Euroopa Komisjoni põllumajandusloomade vedu puudutavate õigusaktide arutelul osalemine ja Eesti positsioonide kaitsmine

Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine.
* Prioriteet ka Biomajandus 2026-2029 programmis
Milles seisneb väljakutse?
Poliitika ajakohastamine vastavalt ühiskonna ootustele, bürokraatia vähendamise vajadusele, jm muutuvatele vajadustele ja väljakutsetele (nt teaduse ja tehnoloogia areng, riigikaitseline kriis, kliimamuutused, kaubavahetuse trendid).
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Riigi kaitsetegevuse kava alamkava ülesanded - toidukäitlemise ja loomatervise (Toiduohutuse programmi ulatus) tagamise erijuhise koostamine ja teavitamise korraldamine.
• PTA reageerimisvalmiduse ning kompetentside tõstmine toiduga seotud kriisidega toimetulekuks, sh situatsiooniplaanide ajakohastamine.
• Ajakohastatakse ja korrastatakse väetise nõudeid ja riikliku järelevalve käigus väetisest proovide võtmise korda ja proovide analüüsi meetodeid

Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel
Milles seisneb väljakutse?
Praegu kasutatavad ressursid ja töövahendid ei toeta innovatsiooni toidusektoris ega põllumajanduses ega võimalda saavutada eesmärke, nagu maaelu digitaliseerimine, teenuste proaktiivsus, halduskoormuse vähendamine ja kontrollimenetluste kiirendamine.
Haldusalas on kasutusel hulk vananenud ja omavahel mitteühilduvaid infosüsteeme (nt MATI, MEIS, JVIS, PMAIS, KIR, KP, e-PRIA, LIS). Need ei toeta ristkasutust ega andmete korduvkasutust ning ei taga kliendist tervikvaadet. Andmete esitamine mitmesse kohta rikub andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Süsteemide killustatus ja koostöövõime puudumine pärsivad järelevalvetoimingute tõhusust ja takistavad teenuste arendamist kliendi vaates.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
• Järelevalve tööprotsesside ja töövahendite uuendamine. Arendatakse ühtne järelevalve töölaud ja kliendivaade, mis võimaldab ametnikel planeerida, teha ja hallata järelevalvetoiminguid terviklikult sõltumata taustsüsteemist. Olemasolevad infosüsteemid jäävad etapiviisiliselt kasutusse, kuid kasutajakogemus ja tööprotsessid ühtlustatakse. 2026. aastal viiakse läbi analüüs ja lahenduse ettevalmistus, 2027. aastal arendus ja kasutuselevõtt.
• Andmelao arenduse lõpuleviimine ja andmete koondamine ühtsesse analüüsikeskkonda. 2027. aastal luuakse terviklikud Power BI tööalad ja juhtimisvaated, et toetada riskipõhist juhtimist, seiret ja otsustamist.
• Riskipõhise ja kooskõlastatud järelevalve arendamine. Luuakse võimalused kontrollide paremaks planeerimiseks, sihistamiseks ja omavaheliseks koordineerimiseks, et vähendada dubleerimist ning tõsta järelevalve mõjusust ja kliendivaadet.
• Jätkatakse taimetervise, loomatervise ja toidu järelevalve valdkondade tööprotsesside ühtlustamist ning järelevalve rahastuse ja andmete tervikvaate kujundamist.


5. Programmi tegevused
5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetised
Eesmärk
Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja loomade elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja taimekasvatussaadustele.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2025
2027
2028
2029
2030
Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, %
100
95
95
95
95
Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, %
95,2
95
95
95
95
Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust, %
94,4
95
95
95
95
Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine näitab, kui ulatuslikult rakendatakse põllumajanduses ITK põhimõtteid. ITK iseloomustab taimekaitsevahendite ja muude abinõude majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel kasutust. Eesmärk on, et ITK põhimõtetele vastamine ei lange alla 95%. ITK vähendab taimekaitsevahendite liigkasutust ning soodustab keskkonna- ja tervisesõbralikku lähenemist, mis on otse seotud ohutuse tagamisega inimestele, loomadele ja keskkonnale. Suurem vastamine ITK-le tähendab, et ohutus paraneb ja taimekaitsevahendite kasutamine on vajaduspõhisem, teadlikum ja keskkonnasäästlikum. Eesmärk on hoida taset vähemalt 95% juures.
Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal (nt keelatud ained, vale dokumentatsioon) ja väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal iseloomustavad seda, kas Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid ja väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Väetiste ja taimekaitse valdkonnas on eesmärk hoida vastavuste osakaal vähemalt 95% juures ehk rikkumiste osakaal alla 5%.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid
Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides.
Osaletakse EL otsustusprotsessis (taimekaitse ja väetiste valdkondades), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine. Taimekaitse valdkonnas on fookuses nõuete lihtsustamine ja turulepääsu kiirendamine (direktiiv 2009/128/EÜ (SUD) ja määrus 1107/2009), eriti madala riskiga ja bioloogiliste taimekaitsevahendite,  ning mehitamata õhusõidukite kasutamine taimekaitsetöödel. Väetiste valdkonnas on fookuses ELi peamiste kemikaaliõigusaktide ühtlustamine ja lihtsustamine ning eelnõu (määrus 2019/1009), mis loob eeldused toodete kiiremaks turule tulekuks.
Rakendatakse „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024-2029“. Fookus on alavaldkondade kitsaskohtade leevendamiseks suunatud tegevustel.
Analüüsitakse teiste ELi liikmesriikide väetiste järelevalve proovivõtu praktikat ja muudetakse vajadusel põllumajandusministri määrusega on sätestatud nõudeid, et vähendada riikliku järelevalve raames partii kohta nõutavate proovide arvu.
Kuna Eestis turustavate väetisetoodete valik on juba praegu laiem kui METK-i analüüsivõimalused, siis järelevalves peab olema tagatud mitte ainult valmidus proovide võtmiseks kõikidest uutest väetisetoodetest kui ka valmidus analüüsi tellimiseks väljaspool METKi pakkuvaid teenuseid.
Pidevas töös on riigisiseste väetiste koostise nõuete täiendamine, sh vajadusel lisatakse uusi liike. Väetise käitlejale protsessi kiirendamiseks peavad olema sõnastatud ning avalikuks tehtud selged põhimõtted väetiste koostise nõuete täiendamiseks.
2025. a töötati välja Eesti olusid arvestav taimekaitsevahendite indeks, mis näitab kasutatavate taimekaitsetoodete riskitaset ning loodi tööriista prototüüp, mis võimaldab hinnata taimekaitsevahendite kasutuskoormust, võttes arvesse turustatud ja hiljem võimalusel kasutusandmete baasil taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete riskiindekseid erinevates mõjukategooriates 2026. a. jätkatakse Eesti oludele sobiva tööriista arendamist, mis võimaldab taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide mõõtmiseks riigi, piirkonna ja kasvatatavate kultuuride tasemel ning aastatiste trendide jälgimiseks ning luuakse andmebaasi Eestis kasutamiseks lubatud taimekaitsepreparaatide riskiindeksitest
Parandatakse tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavust. Analüüsitakse kitsaskohtasid ning otsitakse lahendusi toodete Eesti turule saamiseks.
Järelevalve ja taimekaitsevahendite turule lubamine
Kiirendatakse taimekaitsevahendite turule lubamise protsessi. PTA taotles ühisturu programmi (SMP Food) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi. Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse saamisega kaasneb liikmesriigile kohustus tagada asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine. Panustame, et tarbijal on võimalus soetada soovitud omadustega ja ohtu mitte põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse või kandma ELi vastavusmärgist „CE“ ja olema kantud ELi väetisetoodete nimekirja. Väetise koostis peab vastama kas ELi väetisetoodete määruse või väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul
ELi väetisetoodete määruse kehtima hakkamisega on lisandunud mitmeid uusi väetisetooteid näiteks orgaanilised väetised, inhibiitorid, mullaparandusained, biostimulaatorid ja kasvusubstraadid, mille vastavust nõuetele peame hindama, et tagada nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Selleks on kaardistatud väetisetoodete siseriiklikud analüüsivõimalused ning METK tegeleb nende võimaluste laiendamisega, mis tähendab labori vaates uute analüüsimeetodite juurutamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka täiendavate seadmete soetamist. Samas kui laboritel nt proovide vähesuse tõttu ei ole mõistlik uusi analüüsimise meetodeid kasutusele võtta, tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigist.
Uute ELi väetisetoodete ja väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja selleks peab labor olema valmis. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti ELi väetisetoodete määruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui ka laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see suurendab kulusid. 
Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme.
Teadlikkuse tõstmine
Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest.
Tagatakse taimekaitsekoolituste toimimine. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA hindab koolitusasutuste poolt edastatud programmide vastavust õigusaktidele ja praktikas ilmnenud vajadustele. Kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud viiele koolitusasutusele, millest kaks ei korralda avalikke koolitusi.
Strateegiliste uuringute programmi SUP esitatakse taimetervise uurimissuund, mis keskendub põllukultuuride kahjustajate varajasele avastamisele ning nende tõrje tõhususe ja kestlikkuse tagamisele, et säilitada saagikus ja toidu ohutus. Uuritavad probleemid: 1) millistel umbrohuliikidel ja kui ulatuslikult esineb Eestis herbitsiidiresistentsust ning milliste toimeainete/toimeviiside suhtes see on kujunenud (sh ristresistentsus); 2) milline on Eestis peamiste seenhaiguste tekitajate fungitsiiditundlikkus ning kas ja millises ulatuses esineb resistentsust riiklikus registris olevate ja praktikas enim kasutatavate fungitsiidide toimeainerühmade suhtes.
5.3 Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Eesmärk
Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2025
2027
2028
2029
2030
Sertifitseerimise läbinud seemnepartiide suhtarv, %
89
95
95
95
95
Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t
39 171 (2024)
40 000
42 000
45 000
50 000
Uute Eestis aretatud ja sordilehte võetud sortide arv aastas
3
3
3
3
3
Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv näitab, kui suur osa toodetud seemnepartiidest on läbinud ametliku sertifitseerimise protsessi, mis tagab kvaliteedi ja vastavuse kehtestatud standarditele. Seda mõõdikut hindamaks, kui paljuski vastavad Eestis toodetud seemned kvaliteedinõuetele, mis on oluline kohalike tingimustega sobivate kultuuride tagamiseks. Kõrge protsent viitab sellele, et Eesti põllumajandussektor toodab kvaliteetseid seemneid, mis on sobilikud kasutamiseks nii kohalikul turul, Euroopa Liidus või mujal maailmas.
Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus näitab, kui palju sertifitseeritud seemneid on Eestis toodetud koguseliselt, väljendatuna tonnides. Seda kasutatakse eesmärgi suunas liikumise hindamiseks, et mõista, kas Eestis toodetud sertifitseeritud seemnete kogus on piisav kohaliku vajaduse rahuldamiseks ja kas Eesti põllumajandus suudab toota kvaliteetset paljundusmaterjali. Suurem kogus tähendab, et Eestis toodetud kvaliteetsete ja sertifitseeritud seemnete turg on laienenud, mis omakorda toetab kohaliku tootmise tugevnemist ja sõltumatust impordist.
Sordilehte lisatud Eestis aretatud sordite arv mõõdab, kui palju uusi sorte on Eestis aretatud ja aastas sordilehte kantud, andes ülevaate sordiaretuse tulemuslikkusest ja uute kohalike oludega kohanenud sortide levikust. Seda mõõdikut kasutatakse eesmärgi suunas liikumise jälgimiseks, et hinnata, kas uute sortide aretamine on piisavalt aktiivne. Suurem arv uusi sorte näitab, et Eesti teadus- ja arendustegevus on edenenud ning pakub põllumajandusele mitmekesiseid ja kohalikesse oludesse sobivaid lahendusi.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome
Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste, sh uute aretustehnoloogiate (UAT) kasutuselevõtuks Eestis.
Toetused
Sordiaretuse valdkonnas antakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust.
Teadustöö ja teadlikkuse tõstmine
Rakendatakse programmi „Sordiaretusprogramm 2020–2030“, mis toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust ja sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamiseks ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega. Tellitakse programmi välishindamine. Valmistatakse ette Sordiaretuse programmi üleviimist Strateegiliste uuringute programmi SUP alates 2028. aastast.
Rakendatakse programmi „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“, mille eesmärgiks on põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda ning tagada toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses. Valmistatakse ette uut, 2028. aastal algavat Geneetiliste ressursside säilitamise programmi.
Sordiaretuse ja geneetilise ressursi nõukogus vaadatakse iga-aastaselt üle ja vajadusel muudetakse sordiaretuse põhimõtteid sordiaretusprogrammis .Jätkatakse teadlikkuse tõstmisega sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise vajalikkusest.
Suurendatakse teadlikkust ja võimekust ka koolituste kaudu, nt AKIS koolitused.
5.3 Programmi tegevus – Taimetervis
Eesmärk
Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2025
2027
2028
2029
2030
Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv1
5
4
4
4
4
Taimetervise baromeeter
Algtase selgub 2026. a suvel
-
-
-
-
Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv näitab tuvastatud EL teavituskohustuslike taimekahjustajate leidude arvu. Eesmärk on hoida puhangute arv madalal tasemel ning vältida kahjustajate laialdast levikut.
Taimetervise baromeeter on kompleksne mõõdik, mis hõlmab olulisemaid taimetervise valdkonna näitajaid ja koondab need ühtseks ülevaateks valdkonna seisust. See võimaldab anda üldhinnangut Eesti taimetervise olukorrale aastapõhiselt võrrelduna eelnevasse perioodi ning lisaks hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid
Taimetervise baromeetri kui valdkonna uue mõõdiku rakendamine – Arendatakse välja ja rakendatakse taimetervise baromeeter kui kompleksne mõõdik valdkonna olukorra hindamiseks, mis võimaldab jälgida muutusi ajas ning toetab otsuste tegemist alates järgmisest programmiperioodist.
Koostatakse taimekaitseseaduse eelnõu tuginedes 2026. aastal eelnõu väljatöötamiskavatsuse raames valdkonna trahvimäärade ja väärteokoosseisude analüüsile.
Järelevalve ja kriisivalmidus
PTA teeb järelevalvet taimekaitseseaduses sätestatud nõuete üle.
Ohtlike taimekahjustajate seireid viiakse läbi mitmeaastase seirekava alusel. Ohtlike taimekahjustajate seired on väga olulised kahjustajate võimalikult varajaseks tuvastamiseks, et ära hoida nende laialdasemat levikut ning ressursimahukate tõrjeabinõude rakendamist
Kasutusel on taimetervise valdkonnaülene situatsiooniplaan, mis sisaldab teavet otsustusprotsessi ja järgitavate menetlustoimingitute kohta ohtliku taimkahjustaja tuvastamisel. Iga prioriteetse taimekahjustaja kohta on koosatud eraldi kahjustajaspetsiifiline tõrjemeetmeid sisaldav situatsiooniplaan, mida tuleb hoida ajakohasena.
Kahjustajate puhanguteks ettevalmistumiseks on oluline regulaarselt korraldada simulatsiooniõppuseid, milleks on meil kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/2031.
Järelevalvet toetav laborisüsteem
Riikliku referentlaborina on taimetervise valdkondades (putukad, lestad, ümarussid, bakterid, seened, munasseened, viirused, viroidid, fütoplasma) määratud METK. Referentlabori tegevuse eesmärk on tagada uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.
Teadlikkuse tõstmine
Valdkonna arendamisel on tähtis teadlikkuse tõstmine, et nii ettevõtjad kui ka laiem avalikkus mõistaksid taimetervise olulisust, oskaksid ennetada kahjustajate levikut ning järgiksid paremini kehtivaid nõudeid.
Jätkatakse taimetervisealase teadlikkuse tõstmist erinevate sihtrühmade seas. Korraldatakse rahvusvahelist taimetervisepäeva ja antakse välja taimeterviseteemalist infokirja.
Uuringud ja teaduspõhisus
Rahvusvahelist teaduskoostööd koordineerivad koostöövõrgustikud Euphresco Network ja Euphresco III, milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd taimetervise valdkonnas. Eesti teadlaste osalus nendes projektides jätkub. 2024. aastal algas kaks projekti, üks neist („Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato varieties to assess resistance“) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises projektis („Improving detection of quarantine rust fungi (IDQRusts)“) osalevad teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist. 2026. algas METKi poolt juhitud projekt „Multidiagnostics of potato pathogens using next-generation sequencing technologies (HTS) - epidemiological studies and workflow application for accredited diagnostic laboratories“.
5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajandus
Eesmärk
Mahepõllumajandus on konkurentsivõimeline ja mahepõllumajandustoodang tarbija silmis usaldusväärne.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2025
2026
2027
2028
2029
Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord nädalas), %
10
12
12
14
14
Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt peegeldab mahetarbimist ja nõudluse tugevust. Mahetoitu regulaarsete tarbijate osakaal näitab ka tarbijate teadlikkust ja usaldust mahetoodete vastu.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid
Rakendatakse Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030.
Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise soodustamiseks on vajalik selgitada välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud.
Mahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga ning e-põlluraamatuga, et luua kvaliteetne mahepõllumajandusloomade ja mahepõllumajandusmaade andmestik, kus põllumajandusloomade ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud andmetega.
Toetused
Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuse suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022. õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2026. aasta I kvartalis pakuti mahetoitu juba 240 haridusasutuses (ligikaudu 33% Eesti lasteaia- ja koolilastest). „Eesti mahepõllumajanduse tegevuskava aastateks 2023-2030“ eesmärk on 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu.
Rakendatakse mahepõllumajanduse ökokava ja loomade heaolu toetust mahepõllumajandusloomadele.
METK pakub mahepõllumajanduse arendamiseks on vajalikku nõuandeteenust mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse ning, mahemesinduse valdkondades. Mahetöötlemise ja -toitlustamise nõuannet, mida oleks samuti vaja, ei pakuta. Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks on vaja olemasolevaid konsulente koolitada, neid ühtses infovoos hoida ning luua nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem.
Järelevalve
Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks.
PTA teostab mahepõllumajanduslikke kontrolle isikute (füüsilised või juriidilised) üle, kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega ning kes peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse riskipõhiselt, iga ettevõtet kontrollitakse vähemalt kord aastas. Madala riskiga ettevõtteid ei pea igal aastal kohapeal kontrollima. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist.
PTA võttis kasutusele mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA. Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike nõuete rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii PTAle kui ka mahetootjatele.
Teadus
REM osaleb mahepõllumajanduse teaduskoostöövõrgustikus Core Organic Pleiades Network vaatlejana kuni 31.12.2026. Võrgustik tegeleb ühiselt mahepõllumajandusteaduse kaardistamisega, koordineerimisega ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluste taotlusvoorudesse sisendi andmisega. Core Organic initsiatiivil kaasatakse mahepõllumajanduse teemasid struktuurselt partnerlustesse Agroökoloogia ja FutureFoodS ning seetõttu suureneb maheteema kajastamine nimetatud partnerluste taotlusvoorudes.
5.4 Programmi tegevus – Loomatervis, loomaheaolu ja söödaohutus
Eesmärk
Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2025
2026
2027
2028
2029
EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv
277
120
120
120
120
Loomatervise ja heaolu baromeeter
102,61
≥ eelmise aasta tase
≥ eelmise aasta tase
≥ eelmise aasta tase
≥ eelmise aasta tase
EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv näitab taudikollete leide. Taudikolle on näiteks nakatunud loomadega farm- või metsloomaleid. Nakatunud loomade arv on igas taudikoldes erinev.
Loomatervise ja heaolu baromeetriga hinnatakse olukorra muutusi võrreldes eelmise aastaga erinevate loomatervist ja -heaolu mõjutavate mõjukomponentide kaudu. Eesmärk on, et loomatervise ja heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Õigusloome ja analüüsid
Söödaohutuse, loomatervise ja looma heaolu valdkondade õigusnormide kaasajastamine ja korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus ning hinnatakse, millised juba kehtivad nõuded on ettevõtja vaates liialt bürokraatiat tekitavad.
Jätkub veterinaarseaduse muutmine vaadatakse üle veterinaararstide kutsetegevusloa nõuded ning veterinaararsti abilise tähendus, samuti analüüsitakse, kas on vajalik seada nõuded veterinaarkliinikutele. Lisaks vaadatakse üle veterinaarseaduses kehtivad karistusmäärad. Jätkub töö lemmikloomaregistri arendamisega ning infokampaaniate korraldamisega lemmikloomade kiipimise ja registrisse kandmise olulisuse teemadel. Lisaks muudetakse ja uuendatakse veterinaarseaduse alusel kehtestatud määruseid. Analüüsitakse Euroopa Komisjoni algatatud eelnõud kasside ja koerte heaolu ning nende jälgitavuse osas ning tehakse vastavad muudatusettepanekud veterinaarseadusesse.
Jätkatakse loomakaitseseaduse uuendamist lisaks juba menetluses olevatele loomakaitseseaduse teemadele (munakanade puurispidamise keelustamine ja uute puurikanalate ehitamine, koerte alaliselt ketis pidamise keelustamine, zoofiilia keelustamine ning varjupaikadele tegevuslubade kohustuse seadmine) vaadatakse üle ja analüüsitakse loomaaedade ja loomaparkide tegevusloa kohustust ja ruuminõudeid. Eelnõu tugineb 2024. aastal koostatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK-l. Jätkub töö Euroopa Komisjoni algatusega, mis puudutab loomade heaolu pikkadel vedudel ning lisaks on alust arvata, et Euroopa Komisjon tuleb välja uute algatustega, mis puudutab põllumajandusloomade heaolu.
Rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava“ veterinaarmeditsiini valdkonnas. AMR valdkondliku tegevuskava alusel on koostatud põllumajandusloomade ja lemmikloomade ravijuhised. Hea tava kohaselt ja AMR valdkondliku tegevuskava eesmärgiks on nende ravijuhiste ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine ning informatsiooni jagamine sektorile. Lisaks on plaanis üle vaadata tegevuskava mõõdikud ja tegevuskava uuendada. Lisaks antibiootikumide resistentsusele tuleb tegevuskavasse lisada ka resistentsus taimekaitsevahendite toimeainete ja anthelmintikumide suhtes.
Alustatakse veterinaarse digiretsepti loomise analüüsiga. 2029. aastast peavad antibiootikumide kasutamise andmeid esitama ka need veterinaararstid, kes ei tegele põllumajandusloomade raviga. Vajalik on täiendada veterinaararstide registri juures asuvat antibiootikumide andmekogu, et andmete sisestamine oleks mugav ja kiire. Täiendavalt on vajalik analüüsida veterinaarse digiretsepti kasutamise võimalusi. Veterinaarias on täna kasutusel paberretsept, mis omakorda tähendab veterinaaridele topelt tööd, kus esmalt väljastatakse retsept ja seejärel sisestatakse väljastatud ravimiandmed antibiootikumide andmekogusse. Tegemist on ebamugava ja töömahuka protsessiga.
Osaletakse EL otsustusprotsessis (söödaohutuse, loomaheaolu, loomatervise valdkondades), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine. Söödaohutuse nõuete ajakohastamisel ja välja töötamisel on fookuses sööda käitlemise jätkusuutlikus, loomakasvatuse keskkonnamõju vähendamine jmt. Jätkatakse tihedat koostööd Põhja- ja Baltimaadega sööda valdkonna suhtes ühiste lähenemiste kujundamiseks EL-is reguleerimata küsimuste puhul ning EL-i õiguse ühtse rakenduspraktika kujundamiseks piirkonnas.
Analüüsitakse põllumajandusloomade ümberpaigutamise võimalusi ning koostatakse kontseptsioon (Riigi kaitsetegevuse kava REM alamkava tegevus).
Järelevalve
PTA teostab järelevalvet loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel. PTA teostab järelevalvet veterinaararstide tegevuse, sööda nõuetekohasuse ja kõrvalsaaduste käitlemise üle. Lisaks teostab PTA riiklike loomatauditõrje programmis ettenähtud kontrolle, et tagada Eesti taudivabadus ja võimaldada loomade ning loomsete saaduste eksport. PTA korraldab ja teostab loomataudide seiret.
Tulenevalt Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetusest teostab PTA ettevõttepõhist riiklikku seiret ettevõtetes, mis soovivad läbi programmis osalemise taotleda veiste infektsioosse rinotrahheiidi ja veiste viirusdiarröa viiruse vaba staatust.
Tulenevalt piiratud ressurssidest hinnatakse senist ressursside kasutust ja vajadust tagamaks usaldusväärne sisend riskipõhise söödaohutuse ja loomataudide järelevalve planeerimiseks. Järelevalve fookusesse tõstmist vajavad kliimamuutustega seotud taimsed toksiinid, mis mõjutavad sööda kvaliteeti ja toidujulgeolekut ning e-residentide ja e-kaubanduse järelevalve.
Järelevalvet toetav laborisüsteem ja riskihindamine
LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid ning koostab riskihinnanguid söödaohutuse, looma heaolu ja loomatervise valdkonnas. METK täidab riikliku referentlabori ülesandeid söödalisandite osas.
Laboriteenuste arendamine – tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja arendamine). Lisaks arendada välja uusi võimekusi seni Eestis veel tuvastamata taudide diagnoosimiseks. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav,
Referentlaborite süsteemi toimimine - teenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist referentvaldkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või riigi sisese laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas.
2023. aastal alustati LABRISe riskihindamisüksuse seireprojektidega, mille käigus saadakse ülevaade piimaveistelt, lihaveistelt ja väikemäletsejalistelt (lambad, kitsed) pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega. Kõigil eelnimetatud loomagruppidel viiakse teatava regulaarsusega läbi kordusuuringud, kaardistamaks olukorda aastate vältel. Seireprojekti esimesed tulemused avalikustati 2026. aastal. Edaspidi on plaanis uuringuid korrata iga kolme aasta tagant alustades 2027. aastal piimaveiste uuringuga, jätkates 2028. aastal lihaveiste uuringuga ja 2029. aastal väikemäletsejaliste uuringuga.
Jätkub 2023. aastal alustatud PTA ja LABRISe koostöös loomataudide prognoosmudelite ja mõjude hindamise mudelite väljatöötamiseks ja ohuprognooside sõnastamiseks ning tauditõrjeprogrammide ja nende rakenduskavade ajakohastamiseks.
Jätkuvad labori infosüsteemi (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega.
Toetused ja registrid
Põllumajandusloomade registrisse luuakse võimekus märkida loomapidamisettevõtte kohta erinevate loomataudide karja staatust. Lisaarenduse jaoks vajaduste kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii ReM, PRIA, PTA kui ka LABRIS.
Jätkub riikliku veterinaararstide registri arendus ja õiguslike aluste täiendamine, et analüüsida täpsemalt tegevusluba omavate veterinaararstide hõlmatust erinevates sektorites (põllumajandussektor, lemmikloomasektor aga ka toiduainetööstused või riigisektor). Vajalik on arendada ligipääsud erinevatele kasutusel olevatele eratarkvaradele, et vähendada veterinaararstide halduskoormust ravimite andmete sisestamisel. Alates 2029. aastast tuleb veterinaararstidel hakata edastama ka lemmikloomadel antibiootikumide kasutamise andmeid, selleks on vajalik ab-andmekogu arendus, digiretsepti arendus ja ka lemmikloomaregistri loomine, et teada saada, kui palju on Eestis lemmikloomi ja edastada korrektseid andmeid Euroopa Ravimiametile.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise kaudu toetatakse loomade heaolu, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete täitmist ja loomatauditõrje programmi rakendamist. Loomapidamisel miinimumnõuetest kõrgemate heaolu standardite rakendamist ja teadlikkuse tõstmist toetatakse ÜPP sekkumisega „Loomade heaolu toetus”.
Teadlikkuse tõstmine
Jätkatakse loomapidajate ja söödakäitlejate süsteemse teavitamisega uutest ja kehtivatest nõuetest. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks ja söödakäitlemiseks vajalike teadmiste omandamist toetatakse ÜPP AKIS sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastusega ja konverentsid. Loomapidajate ja söödakäitlejate teadlikkusele aitab kaasa ka fokusseeritud järelevalve, eelkõige puudutab see madalama teadlikkusega loomapidajaid ja sööda esmatootjaid.
Ühiskonnas on oluline tõsta teadlikkust lemmikloomade heaolust ja parandada lemmikloomade pidamise kultuuri. Samuti tuleb lasteaedade ja algklasside õppekavasse integreerida sisse loomade heaolu temaatika, sest parimaid praktikaid on vaja hakata tutvustama juba varajasest lapsepõlvest. Järjest enam tuleb rõhutada loomade 5 vabaduse põhimõtet (olla vaba janust ja näljast, olla vaba ebamugavustest, olla vaba valust, vigastustes ja haigustest, vabadus loomuomasele käitumisele, olla vaba hirmust ja kannatustest ) ja võtta eeskujuks „Toiduohutuse 5 võtit“ ning teha teavituskampaania nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomapidajatele.
Uuringud ja teaduspõhisus
Viiakse läbi rakendusuuringuid poliitikakujundamise toetamiseks. 2026 aastal algab RITA+ programmist rakendusuuring „Loomataudide seire ja bioturvalisuse riskihindamise mudeli väljatöötamine toidujulgeoleku tagamiseks ja selle piloteerimine sigade Aafrika katku näitel. Uuringu eesmärgiks on luua varase hoiatuse süsteem, mis on eeskätt kasutatav järelevalveasutustel (PTA ja KeA) aga ka jahimeestel ja loomapidajatel. Valgusfoorisüsteem peab andma just täpselt sulle huvipakkuva loomapidamishoone riskitaseme ja andma soovitused, millised on täiendavad bioturvalisuse meetmed, mis tuleks kasutusele võtta, et vältida taudi sattumist loomapidamishoonesse. Lisaks eelmainitule peaks uuringu tulemusena valmima ka mudel, mille alusel saab vajadusel kalkuleerida sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid neile ettevõtjatele, kelle ettevõte on saanud eriti ohtliku loomataudi diagnoosi ning loomad on tulnud hukata.
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerlustes EUPAHW (Loomade tervis ja heaolu) ja OHAMR (Üks tervis – antimikroobikumiresistentsus) ning plaanib rahastada riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte alates 2028. aastast.
5.2 Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid
Eesmärk
Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2025
2027
2028
2029
2030
Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv
102468 (2024)
103500
104000
1045000
1045000
Kohalike ohustatud tõugude loomade arv tõuti:





Eesti hobune
3098
2970
2970
2970
2970
Eesti raskeveohobune
331
330
330
330
330
Tori TA (hobune)
520
560
560
560
560
Vana-Tori (hobune)
13
17
17
17
17
Eesti maatõug (veis)
802
812
812
812
812
Kihnu maalammas
1497
1430
1430
1430
1430
Eesti vutt (individuaaljõudluses)
4090(aretuses)
4740
4740
4740
4740
Kohalike ohustatud tõugu(de) loomade arv tõuti annab ülevaate kui suur on iga tõu populatsioon ning kas see kasvab või kahaneb. See peegeldab säilimisriski ning aretus- ja toetusmeetmete mõjukust.
Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv näitab nende loomade arvu, kes vastavad tõustandardile ja kelle põlvnemine on nõuete kohaselt tõendatud. Põhiossa kantud puhtatõuliste arv näitab aretussüsteemi kvaliteeti, jälgitavust ja võimekust teha sihipärast, mitmekesisust hoidvat aretust.
Tegevused perioodil 2027-2030
Õigusloome
Teostatakse tõugude jätkusuutlikkuse analüüs, võttes arvesse aretusühingute poolt esitatud varasemaid aretusanalüüse. Kuna kõik aretusühingute esitatud aretusanalüüsid ei hõlma populatsiooni jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalikke näitajaid, püütakse koostöös aretusühingutega leida võimalusi nende andmete kogumiseks ning kajastamiseks eelnimetatud dokumendis. Aruteludesse kaasatakse kõik aretusühingud, kuigi kehtiva PõLASe kohaselt on aretusanalüüsi esitamise kohustus üksnes ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugude aretusega tegelevatel aretusühingutel. Kui see muude meetodite abil ei õnnestu, kehtestatakse PõLASes aretusanalüüsi täpsemad nõuded. Tõugude olukorra hindamise ning loomageneetiliste ressursside säilitamise kohustus tuleneb riigile võetud rahvusvahelisest kohustusest (Rio konventsioon).
Viiakse läbi põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise vajaduse analüüs, võttes arvesse 2026. a toetuse määramise ning väljamaksete tegemise tulemusi. Võttes arvesse tõugude olukorra analüüsi, muudetakse vajadusel aretustoetuse raames teatud aretusühingute poolt osutatavate teenuste hüvitamise määra, võttes seejuures arvesse toetuse eelarvelisi võimalusi ning ka riigiabi reeglitest tulenevaid tingimusi.
Lähtuvalt eelpool nimetatud aretusanalüüsidest uuendatakse andmeid FAO andmebaasis DAD-IS.
Toetused
Aretusühingutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja aretusregistri ning jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise teenuse osutamise kulude kompenseerimiseks. Vastavat teenust osutavad aretusühingud loomapidajatele.
Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse ÜPP ohustatud tõugu looma pidamise toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. Toetusskeemi rakendamisel on vajalik võtta arvesse populatsioonide olukorda ning lähtuda tõugude säilimise ja geneetilise mitmekesisuse tagamise eesmärgist. Lähtuvalt tõugude olukorra analüüsist, mille kohaselt mitmed kohalikud tõud on olnud aastaid loomade arvult langevas trendis, on vajalik leida lisavahendeid nende tõugude pidajate toetamiseks, et hoida ära nende tõugude kadumine.
Programmis „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–2030“ ettenähtud tegevuste elluviimiseks on vajalik jätkuv rahastus. Kuna nii geneetiliste ressursside kogumine kui ka nende säilitamine on jätkuvad protsessid, mida tuleb teha iga-aastaselt, et väärtuslike loomade geenid ei häviks, vajavad nii geneetiliste ressursside kogumine kui ka kogutud geneetiliste ressursside säilitamine aastakümneteks stabiilset rahastust. Samuti nähakse programmi tegevustes ette ohustatud tõugude populatsioonide uuringud, mis tagavad nende populatsioonide püsimajäämise.
Teadlikkuse tõstmine
Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuses AKISe2 kaudu, mille raames toimuvad erinevad koolitused ja infopäevad põllumajandusloomade aretuse teemadel.
Uuringud
Lähtuvalt programmi „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–2030“ tegevustest viiakse läbi uuringu „Eesti raskeveohobuse kui ohustatud tõu populatsiooni olukord ning selle säilitamise meetmed“ jätku-uuring, milles lisatakse 2026. aastal läbiviidava uuringu tulemustele 2022–2025. aastal sündinud varssade andmed.
Kavandatakse eesti maatõugu lamba tõu pilootuuringu läbiviimist.
5.5 Programmi tegevus – Toiduohutus
Eesmärk
Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2025
2027
2028
2029
2030
Toiduohutuse baromeeter
103,91
≥100
≥100
≥100
≥100
Tarbija teadlikkuse baromeeter
65,8% (2023)
74,6
-
-
76,4
Toiduohutuse baromeeter mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga.
Tarbija teadlikkuse baromeeter näitab tarbijate teadlikkust toiduohutusest.
Tegevused:
Õigusloome ja analüüsid
Rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine (EL ning Eesti toiduseaduse reguleerimisala ulatuses nagu toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine. Euroopa Komisjon peaks eeldatavalt esitama õigusakti ettepaneku toitu lisada lubatud mineraalainete ja vitamiinide piirnormide kehtestamiseks. Samuti on oodata uusi algatusi toiduga kokkupuutuvate materjalide ja toidualase teabe valdkondades. Jätkatakse biotehnoloogiamääruse aruteludega ja alustatakse määruse rakendamiseks vajalike meetmete välja töötamisega.
Jätkub toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine, et tagada valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus ning kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Jätkatakse toiduseaduse muutmise seaduse välja töötamisega. Samuti vajab jätkuvalt analüüsi Euroopa Nõukogu toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate dokumentide kasutamine Eesti õigusruumis ja järelevalves. Toidu pakendi esikülje märgisüsteemi Eestis kasutamisele võtmiseks vajalikud tegevused, sh õiguslike aluste loomine, teavitus, teadlikkuse tõstmine jne. Toiduraiskamise vähendamise riigisiseste tegevuste planeerimine ja elluviimine arvestades riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava alusel.
Järelevalve
PTA arendab kompetentse ja järelevalve võimekust, võttes arvesse uusi ja ressurssidega katmata riske, sh toidupettuste, uuendtoitude, toidulisandite ja toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkondades. Tulenevalt piiratud ressurssidest hinnatakse senist ressursside kasutust ja vajadust tagamaks usaldusväärne sisend riskipõhise toidu järelevalve planeerimiseks.
Samuti jätkub PTA järelevalvesüsteemi ja –protsesside pidev edasi arendamine, sh IT lahenduste laiem kasutusele võtmine. Arendatakse PTA ühtset infosüsteemi, mis võimaldab parandada andmekvaliteeti, analüüsivõimekust ja tõhustada asutuste protsesse.
Valmistutakse ELAN (Electronic System for DG AGRI Non-Customs Formalities) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT arendusteks. Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele.
PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustavaid zoonootilisi haiguspuhanguid ning tagavad valmisoleku haigustekitajate täpsemaks iseloomustamiseks. Kriisivalmiduse tõstmiseks vaadatakse üle toidu valdkonna situatsioonplaanid, parendatakse valmisolekut ja kompetentsi kriisidele reageerimiseks (nt koolitused, olukorra analüüs jne).
Järelevalvesüsteemi toetav laborisüsteem
Referentlaborite süsteemi toimimise tagamiseks tuleb leida teenusepakkujad mõnest teisest ELi liikmesriigist nendes referentvaldkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või riigi sisese laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas.
Laboriteenuste arendamine, et tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja võimekuse tõstmine prioriteetsemates valdkondades). Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav,
Ülevaatamisel on referentlaboriga seotud protsessid. Lisaks kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks, sh lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad toiduohutuse valdkonnas; prioriseeritakse senine laborivõimekus, et tagada prioriteetsetes valdkondades jätkusuutlik laboriteenus.
Teadlikkuse tõstmine
Jätkatakse toiduohutusealaste teavitustegevustega, mis on suunatud nii tarbijatele kui ka käitlejatele. Ettevõtjate toiduohutuse alase teadmiste omandamist toetatakse ÜPP AKIS sekkumiste kaudu - toimuvad erinvad teabepäevad, koolitused, konverentsid ning koostatakse infomaterjale. Luuakse toidukäitleja teejuht, mis selgitab toiduohutuse valdkonna õigusraamistikku ning tegeletakse selle kasutuselevõtu teavitustegevusega. Riigi kaitsetegevuse kava alamkava ülesandena toimub toidukäitlemise erijuhise teavitamise korraldamine.
Tarbijate teavitamiseks kasutatakse erinevaid kanaleid ja tehakse temaatilisi teavituskampaaniaid. Samuti jätkatakse toiduohutuse ja toidu teemade käsitlemise edendamisega haridussüsteemis. Otsitakse võimalusi toidu- ja toiduohutushariduse arenduskeskuse loomiseks, millega luuakse toiduharidusse värskeid lahendusi. Keskus korraldab ettevõtmisi ja kampaaniaid, mis suurendavad toidu- ja toiduohutuse teadlikkust ühiskonnas. Korraldab koolitusi, seminare, partnerlusprojekte, mis aitavad tõsta laiema ühiskonna teadlikkust kestlikust toidusüsteemist ja toiduohutusest. Loob uut kvaliteeti nii üldharidus- kui kutse- ja ülikoolide õppeprogrammidesse ja toetab õpetajaid/õppejõude toidu- ja toiduohutuse hariduse valdkonnas ning edendab huvi kestliku toidusüsteemi vastu.
Teaduspõhisus
LABRIS jätkab toiduohutuse valdkonnas riskide hindamise, toiduahela riskidest teavitamise ja teadusnõu andmisega ReMile ning PTAle.
Jätkatakse uuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mis sisaldab endas ka pestitsiidide jääkide biomonitooringut ning uuringuga „Teatud saasteained (eeskätt broomitud leegiaeglustid, perfloralküülühendid) teatud loomsetes esmatoodetes“, kus on eesmärgiks määrata erinevate elanikkonnarühmade riskitase (saadavushinnang).
Toiduohutuse riskide hindamiseks viiakse läbi Eesti rahvastikupõhine toitumisuuring. Uuringuga on kaetud täiskasvanud, kuid laste osas on vajalik leida rahastus edaspidi.
Analüüsitakse ja arendatakse uusi võimalusi, sh digitaalseid, riskihinnangute alusandmete kogumiseks (nt toidu koostise andmed) ja andmeanalüüsiks. Sealjuures pööratakse tähelepanu olemasolevate andmete paremale kasutusele ja analüüsile ning otsitakse lahendusi andmekogumise süsteemide loomiseks toidust põhjustatud kõrvalmõjude (nt toidulisandite kõrvalmõjud tervisele) registreerimiseks (nt tervishoiusüsteemis) ning olukorra jälgimiseks Eestis.
Strateegiliste uuringute programmi SUP esitatakse toiduohutuse riskihindamise uurimissuund, mis keskendub toiduohutuse riskide hindamisele ning mille eesmärk on teaduslikul alusel põhinevate sõltumatute riskihinnangute ja ekspertarvamuste andmine, poliitikakujundajate ja pädevate asutuste nõustamine ning riskihinnangute tulemustest järelduste tegemine. Uuritavate probleemide hulka kuuluvad erinevad riskihinnangud.
PTA alustab RITA+ uuringuga"Toidusüsteemi riskimudeli loomine", mille eesmärgiks on Eesti toidusüsteemi tervikliku One Health põhimõtetel põhineva riskimudeli väljatöötamine ja valideerimine, ühendades loomade, taimede, toidu, keskkonna ja inimtervisega seotud riskid ning rakendades mudelit riskipõhise järelevalve ja strateegilise juhtimise toetamiseks.

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus
Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetised
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA ja METK oma teenuste kaudu. Väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitse- ja väetiste turustamise poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse valdkonnas turustamise ja kasutamise ning väetiste valdkonnas turustamise järelevalvet. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi taimekaitse ja taimekasvatuse uuringuid ning hinnates taimekaitsevahendite tõhusust. METK teeb laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm) ning panustab ka teadmussiirde ja innovatsiooniteenustega.
Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning põllumajandusloomade aretustoetust.
Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkondades.
PTA tegeleb seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega ning paljundusmaterjali ja erinevate taimede turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega.
METK tegeleb põllumajanduskultuuride sordiaretusega, seemnete kvaliteedi määramisega, seemnepartiide järelkontrolli põldkatsete, sordi registreerimiskatsete ja sordi võrdluskatsete (majandusviljelusväärtuse katsete) läbiviimisega ning geneetilise ressursi kogumise ja säilitamisega. METK panustab valdkondadesse teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega.
PRIA kaudu makstakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust.
Programmi tegevus – Loomatervis, loomaheaolu ja söödaohutus
REM kujundab poliitikat ja arendab õigusruumi kooskõlas EL nõuetega. Sellele tuginedes teostab PTA toiduohutuse järelevalvet ning korraldab ja teostab seiret, rakendades riskipõhist lähenemist ning arendades järelevalveprotsesse ja andmekasutust.
PTA teostab järelevalvet söödaohutuse, loomade pidamise ja heaolu ning kõrvalsaaduste käitlemise üle. PTA teostab loomatervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli.
PRIA haldab ja arendab erinevaid registreid ja maksab välja toetusi. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust.
LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid ning koostab riskihinnanguid. Lisaks tagab AMR riiklike seirete läbiviimise ja valmisoleku diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja esilekerkivaid loomataude.
METK täidab riikliku referentlabori ülesandeid söödalisandite osas.
Programmi tegevus – Taimetervis
REM kujundab poliitikat ja arendab õigusruumi, luues eeldused toimivaks ja ajakohaseks taimetervise süsteemiks kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega.
PTA teostab järelevalvet ja seiret. PTA ülesandeks on taimetervise järelevalve korraldamine, taimede ja taimsete saaduste sisse- ja väljaveo kontroll, puidutöötlemisettevõtete üle järelevalve teostamine ning taimekahjustajate leviku tõkestamine ja riskide haldamine. Samuti teostatakse järelevalvet taimse paljundusmaterjali üle, et tagada selle vastavus nõuetele.
Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik PRIA kaudu anda toetust ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest.
Programmi tegevus – Toiduohutuss
Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve (sh väljaveo ja sisseveo kontroll) ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega.
Programmi tegevus – Mahepõllumajandus
Mahepõllumajanduse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu.
Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetusi: mahepõllumajanduse ökokava, loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele, haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetus.
PTA põhitegevuseks on mahepõllumajanduslike ettevõtete tunnustamine ning riikliku järelevalve korraldamine. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega.


Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026. a kohta

Ülekantavate summa (piirmääraga vahetus)
2026.a riigieelarve I p.a. seadusemuudatused
2026.a riigieelarve II p.a. seadusemuudatused
VV reservide eraldised
Lõplik 2026.a programmi tegevuse eelarve*
Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
-59
 
 
 
-3 309
Loomataimetervise ja -heaolu poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
-336
 
 
 
-3 344
Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
-7 486
 
 
 
-29 613
Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine programmi tegevus
-320
 
 
 
-13 997
Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
-1 030
 
 
 
-12 710
Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
-80
 
 
 
-3 511
Taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
-1 511
 
 
 
-31 358











REGIONAALARENGU
programm 2027–2030















Sisukord

1. Sissejuhatus 3
2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava 5
3. Hetkeolukorra analüüs 7
4. Olulised tegevused 16
5. Programmi tegevused 18
5.1 Programmi tegevus - Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine 18
5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 23
Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus 26
Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026. a kohta 26


1. Sissejuhatus
Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus" eesmärke regionaalarengu valdkonnas.
Regionaalareng ning kohalike omavalitsuste poliitika on seotud lisaks tulemusvaldkonnale „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ka tulemusvaldkonnaga „Põllumajandus ja kalandus“ ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Regionaalarengu programmi eesmärkide saavutamisele aitab kaasa see, kui muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika jm) eesmärke kavandatakse ja viiakse ellu regionaalselt tasakaalustatult ja kohapõhiseid erisusi arvestavalt.
Regionaalarengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohaliku omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi, kuid on väga tihedalt seotud ka teiste ministeeriumide ja haldusalade poliitikate kujundamise ja rakendamisega, mistõttu regionaalarengu programmi raames nõustatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimist.
Regionaalarengu programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.
Tulemusvaldkond
Elukeskkond, liikuvus, merendus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.
Valdkonna arengukava

Programmi nimi
Regionaalarengu programm
Programmi eesmärk
Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond.
Elluviimise periood
2027-2030
Peavastutaja
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaasvastutajad

Programmi alusdokumendid:
• Üleriigiline planeering „Eesti 2035+“ ja üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (eelnõu);
• Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035”;
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030;
• Eesti regionaalse arengu tegevuskava;
• Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021–2027 ning perioodi 2021–2027 Interreg programmide programmdokumendid;
• EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027;
• Maakondade arengustrateegiad ning kohalike omavalitsuste arengukavad.

Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“
Regionaalarengu programm on vajalik riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ horisontaalsete aluspõhimõtete elluviimiseks ja panustab peamiselt „majanduse ja kliima“, „ruumi ja liikuvuse“ ning „riigivalitsemise“ valdkonna vajalike muutuste saavutamisse.
Regionaalarengu programmis kasutatakse järgmisi välisvahendeid:
Euroopa Regionaalarengu Fondist antakse erinevaid toetusi avalikule, era- ja mittetulundussektorile, et ühtlustada piirkondade arengut ja edendada piiriülest koostööd (Interreg programmid). Õiglase Ülemineku Fondist toetatakse Ida-Virumaa piirkondlikke algatusi ning investeeringuid kohalike omavalitsuse teenuste tulevikukindlusesse.
Moderniseerimisfondist ning Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tuludest toetatakse kohalike omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamist.
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatakse investeeringuid maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamisse ja Leader-programmi elluviimiseks.
Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse kohalike omavalitsuste jalgratta- ja jalgteedesse investeeringuid.

2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi eesmärk
Inimestel kõikjal Eestis on kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond.
Mõõdik
Tegelik
2025
Sihttase
2027
Sihttase
2028
Sihttase
2029
Sihttase
2030
Sihttase
2035
Väljaspool Harju maakonda elavate elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <=
52,8%
53,0%
53,0%
53,0%
53,0%
53,0%
Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst, %, >=
36,8% (2024)
37%
37,5%
38%
38,5%
39%
KOV teenustega rahulolu1, >
58,8 (2024)
62
63
63
63
66
Kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist2, %
23,2%
25
25
25
25
25
Maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõive määra3 erinevus võrreldes linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga
0,5%-punkti madalam
<3%-punkti madalam
<3%-punkti madalam
<3%-punkti madalam
<3%-punkti madalam
<3%-punkti madalam
Väljaspool Harju maakonda elavate elanike osakaal – lähtub Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” sarnasest mõõdikust ja väljendab riigisisese regionaalarengu tasakaalu ning piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana. Mõõdik näitab, mil määral jätkub majandustegevuse koondumine pealinnaregiooni ning mil määral saavad selle taustal majanduskasvust kasu muud Eesti piirkonnad.
Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst - Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik kirjeldab riigisisest regionaalarengu tasakaalu ja toodetavat lisandväärtust väljaspool pealinnapiirkonda. Mõõdiku valik lähtub asjaolust, et rahvastiku ja aktiivsema majandustegevuse koondumine pealinnaregiooni muude Eesti piirkondade arvelt on jätkuvalt üheks olulisemaks regionaalarengu väljakutseks ja eri piirkondade pikaajalist arenguperspektiivi kujundavaks suundumuseks.
KOV teenustega rahulolu – Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik kirjeldab elanike hinnangut omavalitsuste teenustele. Elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus tagab elanike kõrgema rahulolu KOV teenustega.
KOVide tulude osakaal valitsussektorist mõõdab detsentraliseerituse taset, kasv viitab tugevamalt kohaliku omavalitsuse finantsrollile.
Maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõive määra4 erinevus võrreldes linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga määr – Mõõdik lähtub muuhulgas Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 sarnasest mõõdikust. Mõõdik väljendab maalises asustuspiirkonnas elavate tööealiste elanike võimalusi osaleda tööturul ja atraktiivsete töökohtade kättesaadavust võrreldes keskuspiirkondadega, kuhu on koondumas aktiivsem ettevõtlustegevus.
Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
 
Eelarve
Eelarve prognoos
 
2026*
2027
2028
2029
2030
Programmi kulud kokku
-180 630
-147 114
-133 965
-91 171
-23 513
Regionaalpoliitika
-177 380
-124 605
-108 509
-58 348
-23 722
Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
-3 250
-22 509
-25 456
-32 823
-1 791
*Riigikogu kinnitatud eelarve
Programmi tegevuse „Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine“ kulude eelarvest valdav osa antakse toetustena regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks ning maapiirkondade arendamiseks, et väheneks piirkondade ebaühtlane areng, rakendades muuhulgas piirkondade eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi, seiratakse ja hinnatakse valdkonnapoliitikate mõju regionaalarengule ning toetatakse piirkondade tasakaalustatud arengut piirkondliku konkurentsivõime ja elukeskkonna arendamise kaudu. Lisainfot kodulehelt: https://agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika ja https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus.




3. Hetkeolukorra analüüs
Regionaalareng
Suuremad väljakutsed ja nendele suunatud tegevused saab regionaalarengu valdkonnas jagada peamiselt kolme gruppi: piirkondliku konkurentsivõime, piirkondliku elukeskkonna ning piirkondlike mõjude hindamise ja suunamise ning regionaalse koostöö edendamisega seotud väljakutsed.
Arvestades Eesti territooriumi väiksust, on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. 2025. aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ülevaate põhjal püsivad Eestis jätkuvalt suured piirkondade vahelised arenguerinevused ning hoolimata üksikutest positiivsetest arengusuundumustest ei ole märke, et üleriigilises strateegias „Eesti 2035“-s jt riigi arengudokumentides seatud eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse osas päriselt oleks realiseerumas.
Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused on riigi tervikliku arengu ja inimeste heaolu seisukohalt jätkuvalt üks peamisi pikaajalisi strateegilisi väljakutseid. Eriti suur piirkondade vaheline ebavõrdsus püsib ettevõtluse arengu ja konkurentsivõime näitajates ning kõrgemalt haritud ja kvalifitseeritud tööjõule ligipääsus, mis on paraku piirkondlikku arengu kujundamisel võtmeteguriks. Piirkondade vaheline arengulõhe on jätkuvalt ilmekaim suuremate linnapiirkondade ja ääremaalisemate piirkondade vahel ning suurem arengumahajäämus on ka Lääne-Eestis ning Eesti idapiiri äärsetes regioonides Kagu-Eestis ja Jõgevamaal. Samas ei ole regionaalne ebavõrdsus üksnes üksikute piirkondade probleem, vaid mõjutab Eesti kui terviku majanduslikku konkurentsivõimet, ühiskondlikku sidusust, julgeolekut ja säilenõtkust. Rahvastiku ja majandustegevuse koondumine pealinnapiirkonda suurendab survet taristule, teenustele ja eluasemeturule ning toob samal ajal kaasa olemasoleva taristu ja arengupotentsiaali alakasutuse mujal Eestis.
Piirkonniti ebaühtlase arengu väljakutse vajab lahendamist regionaalarengu meetmete ja valdkonnapoliitikate regionaalse mõju tugevama suunamise koostoimes. Regionaalpoliitika kujuneb majandus-, haridus-, transpordi-, ettevõtlus-, tervishoiu-, eluaseme-, teenus- ja muude poliitikate koosmõjus ning seetõttu peab regionaalne mõõde olema senisest süsteemsemalt seotud riigi strateegiliste otsuste, investeeringute ja eelarvepoliitikaga. Valitsuse algatatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ asustuse arengu sihtide kohaselt eeldab seniste pikemaajaliste trendide mõjutamine ulatuslikku valdkondade üleselt koostööd ja laiemat ühiskondlikku kokkulepet piirkondlike keskuste tugevdamiseks, millel on potentsiaali kujuneda piirkondade majandusliku arengu veduriks ja riigi ruumilise arengu tasakaalustajaks, et kujundada Eestist mitmekeskuseline, tasakaalustatum ja pikaajaliselt kestlikum riik.
Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust oli 2025. aastal 47,2%, mis on viimasel 5 aastal kasvanud keskeltläbi 0,2-0,5 %-punkti võrra aasta kohta. Rahvastiku pealinnaregiooni koondumine on lähiminevikus olnud OECD riikide võrdluses Eestis üks kõige kiiremaid. Rahvastiku vananemise riigisisesed erinevused pealinnaregiooni ja ääremaalisemate maapiirkondade vahel on ka rahvusvahelises võrdluses OECD analüüside põhjal Eestis ühed silmatorkavamad. Rahvaarvu märkimisväärsem kasv on viimasel 5 aastal olnud jätkuvalt Harjumaal (+6,9%) ja Tartumaal (+7,4%) ning pisut vähem ka Pärnu- ja Raplamaal (vastavalt 1,8% ja 2,1%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. Seevastu 6 maakonnas Kagu-Eestis, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Lääne-Eesti saarmaakondades on rahvastik samal ajal kahanenud enam kui 3% võrra. Siiski on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid ka väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda asuvates maakondades ja omavalitsusüksustes, kus rahvastik on rände arvelt mõnel üksikul aastal kasvanud. Ka Harju maakonna rahvaarv on 2025. aasta jooksul tervikuna vähenenud 2266 inimese võrra, mis on ilmselt mõjutatud peamiselt Ukraina põgenike tagasirändest. Samal ajal on kasvanud maakondadest vaid Tartumaa elanike arv 175 inimese võrra.
Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKP-s ulatus 2024. aastal 36,8%-ni. SKP on paljudes väljapool suuremaid Eesti linnapiirkondi paiknevates maakondades nii Harjumaa kui ka ELi keskmisega võrreldes jätkuvalt kesine. SKP elaniku kohta on Eurostati andmetele toetudes selgelt kõrgem kahe suurema linnapiirkonnaga regioonides, ulatudes 2024.a seisuga Põhja-Eestis (Harjumaal) 109%-ni ELi keskmisest ning Tartumaal 80%-ni. Kuigi viimaste aastate jooksul on SKP näitaja lähenenud ELi keskmisele enamikes maakondades, jääb see 6 maakonnas endiselt alla 50% taseme, ulatudes Valga- ja Põlvamaal vaid 41-42%-ni ELi keskmisest. See näitab ühtlasi selgelt, et nende piirkondade ettevõtluse panus riigi majanduskasvu ja nende endi sotsiaalmajandusliku heaolu parandamisele ei ole siiani olnud piisav ning tuleb otsida uusi võimalusi selle panuse suurendamiseks.
Piirkondlike arenguerisuste taustal joonistuvad välja maapiirkondade pikemaajalised arenguväljakutsed. Erilist tähelepanu vajavad muuhulgas inimeste keskmisest madalamad sissetulekud, tööjõu ja noorte arvu kahanemine ning hea palgaga töökohtade nappus maapiirkondades. Eesti maapiirkondades elab praeguseks ligikaudu kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Kui Eesti rahvaarv tervikuna oli Statistikaameti andmetel 2025. aastal 3,1% ning linna- ja väikelinnalises asustuspiirkonnas kokku 5,1% võrra suurem kui 5 aastat varem, siis maapiirkonna elanike arv samal ajal vähenes ligemale 3500 inimese ehk 0,9% jagu. Siiski on pärast 2020. aastat ka maapiirkondade rahvaarvu kahanemine viimastel aastatel pigem pidurdunud ja mõnel vahepealsel aastal (2022 ja 2024) ka ajutiselt, eeskätt Ukraina põgenike arvelt suurenenud. Samuti on näiteks sissetulekute erinevused erinevate maakondade vahel märksa suuremad kui maa- ja linnaelanike vahel, näiteks oli elanike aastakeskmine ekvivalentnetosissetulek 21761 eurot ning madalaima näitajaga Ida-Virumaal 14789 eurot. Võrdluseks linnalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas oli see näitaja 20359 eurot ja maalises asustuspiirkonnas 17840 eurot.
2025. aastal oli vanuses 20-64 elanike tööhõive määr maapiirkonnas 81,3%. Võrreldes aasta varasemaga kasvas maapiirkonna elanike tööhõive määr samas vanusrühmas 0,9%, olles 2020. aasta tasemest 7,5 protsendipunkti kõrgemal. Linnalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas on tööhõive määr võrdlusena olnud pärast 2023. aastat languses, ulatudes 2025. aastal 81,8 protsendini, ehk vahe maapiirkonnaga on peaaegu võrdsustunud. Samas, maakondade lõikes on erinevused 20-64-aastaste tööhõivemääras märksa suuremad, ulatudes Hiiumaal 91%, Harjumaal 84,5% ja Tartumaal 83,3% tasemeni, samal ajal kui Ida-Virumaal ja Põlvamaal jäi see vaid 73,6-73,8% vahemikku. Suurima kasvu on 2025. aasta võrdluses läbi teinud Hiiumaa ja Põlvamaa – tööhõive määr on 2025. aastal vastavalt 15,5 ja 11,3 protsendipunkti võrra kõrgemal kui kaks aastat varem. Üldise rahvastiku vananemisega jätkub ka kahanev tööturg ja ülalpidamiskoormus maapiirkonnas, kuna tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on seal tunduvalt suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kõige kiirem on see muutus Ida-Virumaal, seda nii maal kui linnas. Kui linnalises asustuspiirkonnas ja eriti pealinnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maalises asustuspiirkonnas see selgelt kahaneb. Suurim on kasv sealjuures väikelinnalises asustuspiirkonnas, mis viitab valglinnastumisele.
Piirkondade vahelised erinevused elanike sissetulekutes ei ole samuti selget vähenemistrendi märgata. Pärast 2020. aastat on keskmise ekvivalentnetosissetulekuga maakonna osatähtsus Harjumaast, kus sissetulekute tase on püsinud pidevalt kõrgeim, 4 järjestikusel aastal ühtlaselt vähenenud, ulatudes 2024.a Ida-Virumaal 68% tasemeni Harjumaa näitajast. Selle näitaja põhjal ei ole piirkondade vaheline ebavõrdsus inimeste elatustasemes ja elukvaliteedis vähenenud. Samas maalises asustuspiirkonnas on võrreldes linnalise ja väikelinnalise piirkonnaga keskmine ekvivalentnetosissetulek kahe viimase aasta andmete (2023-24) põhjal olnud viimase 6 aasta keskmisest 1-2 %-punkti võrra kõrgem.
Samas on mõne arengunäitaja puhul olnud paaril viimasel aastal märgata ka piirkondliku ebavõrdsuse vähenemist. Seda eelkõige inimeste tööjõus osalemises ja rahulolus KOV arengu, teenuste ja elukeskkonnaga. Need muutused on siiski vähemärgatavad ja ei võimalda veel teha veel järeldusi selgematest ja püsivamatest suundumustest piirkondlike arenguerinevuste vähenemisel.
Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele avalduva mõju suunamisel on puudujääke. Ühtlasema regionaalarenguni jõudmiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Välja kujunemata on toimiv valdkondade ülene koostöö ja praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, valdkonna arengukavade seiremõõdikute kaudu nende piirkondlike eesmärgipüstituse täpsustamine ning piirkondlikku arengut tugevdavate tegevuste koordineeritud elluviimine valdkondlike programmide toel. Samuti ei ole süsteemne valdkondlike poliitikamuudatuste tegemisel regionaalsete ja maaelu mõjude hindamine ning vastavate juhendite järgimine[3]. Struktuuritoetuse meetmete puhul on regionaalse mõjuga arvestamine integreeritud toetuse andmise tingimiste väljatöötamise protsessi ning see on suurendanud teadlikkust regionaalse mõõtme arvestamise vajadusest ja aidanud meetmete panust ühtlasemasse regionaalarengusse mõnevõrra tugevdada. Kokkuvõttes on ELi toetuseid (2023-24.a toetusotsuste põhjal) jõudnud elaniku kohta pisut enam keskmiselt halvemate sotsiaalmajanduslike arengunäitajatega piirkondadesse.
Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) koostööprogrammid aitavad Eesti piirkondadel ja organisatsioonidel kasvatada oma haldussuutlikkust, vahetada kogemusi ja teadmisi üle Euroopa erinevates poliitikavaldkondades ning võimaldavad koostöös lahendada riigipiire ületavaid väljakutseid. 20 aasta jooksul on Eesti piirkondadesse investeeritud üle 300 mln euro, üle 1000 koostööprojektis osales üle 2000 Eesti partnerorganisatsiooni. 2021-2027 ELi eelarveperioodi programmid on aktiivses elluviimise faasis. 2025. aastal on alustatud uue 2028+ perioodi ettevalmistamisega nii programmide kui ELi tasandil.
ELi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste rakendamine toimub planeeritud tempos. 2025. aastal kiirenes väljamaksete tempo oluliselt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on tõusnud kiireimate toetuste rakendajate sekka. Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on uue ELi eelarveperioodi toetusmeetmeid kavandades vaja arvestada selgemalt piirkondade vajaduste ja potentsiaaliga ning tugevdada meetmete mõju ühtlasemale regionaalarengule. See eeldab EL uue eelarveperioodi toetusvahendite senisest oluliselt suuremas mahus suunamist väljapoole Harjumaad, kus areng ei vaja sarnasel määral lisasekkumisi võrreldes muude, eriti turutõrke- ja kahanevate piirkondadega.5 Tuge ja paremat suunamist vajab ka ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke.
Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele, eriti väljaspool elavama majandusega piirkondi. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on turutõrkega piirkondades raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Sellest tulenevalt on vaja tagastamatu abi toetusmeetmete kõrval kindlustada ka ettevõtlus- ja eluasemelaenude ja muude finantsinstrumentide parem kättesaadavus ning riiklikud laenugarantii mehhanismid turutõrkepiirkondades. Jätkuvalt tuleb tagada, et vähemalt 40% ettevõtlustoetustest jõuaks väljaspoole Tallinna, selle lähivaldasid ja Tartut, nagu Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis ette nähtud.
Üleriigiliste regionaalse arengu suundumuste taustal vajab erilist tähelepanu jätkuvalt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti areng. Jätkata ning suurendada tuleb toetusmeetmete jõudmist nendesse piirkondadesse, tegeledes sealhulgas ka takistustega, mis pärsivad piirkondade taotlemisaktiivsust ja -edukust. Seoses Venemaa agressioonisõja ja sellest tingitud geopoliitiliste muutustega on veelgi tähtsustunud vajadus lahenduste järele meie ELi välispiiri regioonide keerulise sotsiaalmajandusliku seisundi ning vastupidavusvõime tugevdamiseks geopoliitilistele jm välistele mõjutustele Kohandumaks nende muutustega on vaja pöörata eritähelepanu meie idapiiriregiooni vajadustele nii ELi ühtekuuluvuspoliitika, sh Interregi programmide, kui ka riiklike meetmete kavandamisel.
Postside valdkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Elektroonilise side leviku ning inimeste mitmepaiksuse ja liikumismustrite muutuste taustal on vaja kindlustada ka kohustuslike postiteenuste majanduslik jätkusuutlikkus ja tagada teenuste kvaliteet igal pool Eestis. Edastatud postisaadetise koguarv on pikaajalises langustrendis peamiselt perioodika, universaalse postiteenuse ning tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide mahu vähenemise tõttu. Postituru kogukäive mahtu aitavad hoida kullerpostiteenused ja muud postiteenused. 2025. aastal moodustas universaalne postiteenus kõigest 5% AS Eesti Post (ärinimega Omniva) müügituludest. 2025. aastal esitati Riigikogule menetlemiseks postiseaduse muudatused ning alustati ettevalmistusi AS Eesti Posti võõrandamiseks. Universaalse postiteenuse osutajal on seadusest tulenev kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid. Kuigi perioodiliste väljaannete mahud on aasta-aastalt vähenenud, on oluline tagada väljaannete kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid. 2026.a. on Eesti Meediaettevõtete Liidu (EML) ja AS Eesti Post andmetel Eestis vähemalt 200 000 paberlehtede lugejat, kellest 100 000 elab maapiirkonnas6. Paberlehtede peamine lugejaskond on täna vanuses 60-85 eluaastat ning paberlehe tellimuste arv väheneb ca 10% aastas. Riigieelarvest makstakse AS Eesti Postile kui universaalse postiteenuse osutajale dotatsiooni, et tagada maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohale toimetamine. Teenusemahtude pideva vähenemise taustal ei ole senine dotatsiooni maht (2026. a 1,5 mln €) piisav maapiirkondades kõrgemate kojukandekulude katmiseks. Eesti Meediaettevõtete Liidu esitatud maapiirkondade kojukande dotatsiooni prognoos 2026-2030 tuleneb AS Eesti Post andmestikust ning AS Eesti Post ja meediamajade vahelisest lepingust, mis kehtib 2028.a. novembrini ning selle kohaselt on vajalik suurendada dotatsiooni 2027. aastal 2,8 mln € võrra (2028-2030 väheneb lisavajadus 2,6 mln eurolt 2,1 mln tasemeni). Seejuures on arvesse võetud nii paberlehtede kojukande mahtude edasist vähenemist, kandevõrgu kulude kasvu kui ka perioodika kande hinnatõusu viiepäevase kojukande korral. Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul on vaja säilitada tänane maapiirkondade kojukandevõrk vähemalt aastani 2030. Jätkuva riigi dotatsioonita ei ole see võimalik.

Kohalikud omavalitsused
Suuremad väljakutsed ja vastavad tegevused saab omavalitsuspoliitika valdkonnas jagada peamiselt kahte gruppi: avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga seotud väljakutsed ning omavalitsuste finantsautonoomiaga seotud väljakutsed.
Eestit iseloomustab võrreldes Põhjamaadega vähene detsentraliseeritus. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (25%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Regionaalarengu programmis on seatud eesmärgiks, et kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist oleks kasvav, enam kui 25%. 2023.a oli osakaal 24,9%.
Kohalike omavalitsuste otsustusõigus ja finantsautonoomia on madalad. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel.
Kohalike omavalitsuste finantsolukord paranes järk-järgult kuni 2020. aastani, millest alates on muutused toimunud halvenemise suunas. KOV finantsolukord saavutas madalseisu 2023. aastal. Halvenenud finantsolukord on kaasa toonud suure defitsiidi, võlakohustuste kiire kasvu ning hakanud mõjutama omavalitsuste investeerimisvõimekust. 2024. a on KOVide finantsolukord stabiliseerunud eelkõige selle tõttu, et inflatsioon on aeglustunud, mis tähendab kulude kasvust mõnevõrra kiiremat tulude kasvu.
Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, kriisivalmidus ja rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist.
Kohalike omavalitsuste võimekus teenuste osutamisel on ebaühtlane. Näha on piirkondlike erinevusi omavalitsuse teenuste osutamises. Kuigi omavalitsuste võimekus on üldiselt kasvamas, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks, siis elanike rahulolus KOV teenustega on 2024.a olnud võrreldes 2022.a-ga langus 2 punkti ja piirkondlikud erinevused on kasvanud 0,6 punkti. Kõrgeim on rahulolu Saare maakonnas (69), Harju (61) ja Läänemaal (61). Madalaimad on rahulolu hinnangud Jõgeva (48), Põlva (48) ja Valga (51) maakonnas.
Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine ühinemine, mis võiks olla vabatahtlik ja mida saaks toetada ühinemistoetuse taastamisega. Ühinemistoetuse taastamise eesmärk on soodustada KOVide võimekuse kasvu ja jätkuvat halduskorralduse ajakohastamist.
Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Jätkuvalt on omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused, kriisivalmidus jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab olema tagatud jätkuv üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel.
Kohalikel omavalitsustel on piiratud finantsautonoomia ja -võimekuse tingimustes ka kliimamuutustega kohandumisel ebaühtlane võimekus panustada riiklike kliimaeesmärkide täitmisesse, vajades selleks jätkuvalt täiendavat riigipoolset tuge.
Omavalitsuste roll ettevõtluskeskkonna arendamisel on kesine. Seda tuleb suurendada7. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. Erinevatest uuringutest ja raportitest[1] on tulnud välja, et KOV-id panustavad ettevõtluskeskkonna arengusse ebaühtlaselt. Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Analüüsid[2], ettevõtjate küsitlused on peamise kitsaskohana välja toonud asjaolu, et KOV-id ei saa töökohtade loomisest otsest tulu. Tulumaksu jaotus on elukohapõhine, kohalike maksude kehtestamise võimalused piiratud ning muud ettevõtlusest mõjutatud maksud (ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisid) laekuvad riigieelarvesse.
Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas oli 2025. a 53%. Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas 2022-2025. aasta keskmisena oli 52%, mis on alla Euroopa Liidu sama perioodi keskmise 57,8%. Kohalike omavalitsuste usaldus elanike seas on viimastel aastatel langenud. Perioodi 2018-2020 keskmine näitaja oli 59%.
2025. a olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks
Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise kontseptsiooni, abivahendite ja koostöömudeli arendamine.
2025. aastal arendati süsteemselt valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise raamistikku, et tugevdada tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtete arvestamist riigi otsustes.
Koostati regionaalarengu põhifookuste dokument ning regionaalarengu põhisõnumid olulisematele valdkonnapoliitikatele, mis lõid esmase ühise lähtekoha eri valdkonnapoliitikate kujundamiseks. Raamistik sai loodud, kuid nüüd on vaja edasi liikuda jõulisema, fokuseerituma ja rakenduslikuma lähenemise suunas, et regionaalsed eesmärgid jõuaksid sisuliselt valdkondlike arengukavade, investeeringuotsuste ja meetmete kujundamisse. Paralleelselt on välja töötamisel koostöömudel, mille eesmärk on tagada regionaalarengu mõjude järjepidevam ja sisulisem arvestamine ministeeriumide üleselt ning tugevdada valdkondade vahelist koostööd.
Töös on ka regionaalse mõju hindamise põhialused ja abivahendid. Selle käigus täpsustatakse regionaalarengu mõju hindamise keskseid põhimõtteid, sh linna-, maa- ja rannapiirkondade vaates, ning ajakohastatakse metoodikat ja kontrollküsimustikku, sidudes selle paremini nn rural-proofingu juhendiga. Hindamisraamistikku täiendatakse regionaalarengu seirenäitajate analüüsiga ning alustatud on vastava automatiseeritud abivahendi loomist, et muuta mõju hindamine andmepõhisemaks ja kasutajasõbralikumaks. Samuti viidi läbi Riigikantselei arengukiirendi programmi koostööprojekt, mille käigus selgitati välja vajadused ELi struktuuritoetuste ning valdkonnapoliitikate arengukavandamise regionaalse mõju arvestamise paremaks korraldamiseks ja võimekuse suurendamiseks. Lisaks viidi läbi teavitamis- ja koosloometegevusi, eelkõige valdkonnaministeeriumide suunal, et parandada regionaalse mõju hindamise kvaliteeti ja järjepidevust riigivalitsemises.
Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamine
2025. aastal jätkati Eesti regionaalarengu edendamist, keskendudes majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamisele ja rakendamisele.
Lõuna-Eesti arengulepe kinnitati nõukogus 16. juunil 2025 ning alustati kavandatud tegevuste elluviimist, sealhulgas regionaalse koostöö ja projektide ellu viimisega, et toetada piirkonna majandusarengut ja konkurentsivõimet.
Kesk-Eesti arengulepe läbis jaanuaris 2025 täiendava kooskõlastuse ministeeriumites ja kinnitati 17. veebruaril 2025 nõukogu koosolekul. Alates jaanuarist 2025 toimusid kohtumised Kesk-Eesti arenguleppe raames kahe regionaalse projektitaotluse koostamiseks PEEK2 programmi jaoks. Samuti valmistati ette Lõuna-Eesti arenguleppe nõukogu koosolekud, et tagada arenguleppe tegevuste koordineeritud elluviimine.
Regionaalsete arengulepete protsessist anti Vabariigi Valitsusele ülevaade 11. detsembri 2025. a kabinetiistungil, kus võeti senine tegevus ja edasiseks planeeritud tegevus teadmiseks. Alates 2026. aastast võimestatakse arengulepete protsessi vastavalt OECD soovitustele peamiselt rahastusmeetmete kujundamisega seotud tegevustega, et aidata kaasa lepetes määratud eesmärkide elluviimisele.
Regionaalarengule suunatud toetuste mahu ja mõju suurendamine töökohtade ja kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavusele vähemarenenud piirkondades.
Ministeeriumitele saadeti kooskõlastamiseks ja seotud osapooltele arvamuse avaldamiseks maaelu- ja põllumajandusturu korralduse seaduse (MPKS) väljatöötamiskavatsus, mille eesmärgiks oli käsitleda võimaliku õigusruumi muutmist suurendamaks õiguskindlust maapiirkonnas elamistingimuste parendamiseks loodavate riiklike toetusmeetme rakendamisel. 2026. aastal jätkub töö MPKS seaduseelnõu menetlusega.
Alustati 2028-2034 riigiplaani ettevalmistamisega, mille raames kaardistati kohaliku ja regionaalse tasandi rahastusvajadused, viidi läbi partnerite infokorje ja mitmed kaasamisseminarid, sh Kagu-Eesti välitööde raames. Nende põhjal esitati Rahandusministeeriumile ettepanek missiooniks „Mitmekeskuseline Eesti: majanduslik, sotsiaalne ja julgeoleku tagatis“, mis valiti strateegiaseminaride tulemusel üheks 14-st katusmissioonist, mille elluviimisele 2028-2034 riigiplaani rahastus suunata. 2025. aastal sai alguse valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks oleva idapiirialade raporti koostamine, mis valmis 2026. a kevadel8. Samuti osaleti idapiirialade arengu toetamiseks Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga Baltics CURI ning ESPON Chanebo projektides, et toetada EL tasandi arutelusid ja regionaalsete prioriteetide kujundamist.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) raames kasutati eelarvejääke finantsinstrumentideks. MAK muudatuste kaudu suurendati Maaelu Edendamise SA poolt rakendatavate finantsinstrumentide eelarvet 2 miljoni euro võrra, et programmi lõpus efektiivselt leevendada turutõrkeid.
Lisaks avati eraldi taotlusvoorud Ida-Virumaa elamumajanduse arendamise toetuseks ning hoonete rekonstrueerimise toetuseks, et tagada piirkonna arengu ja kohalike investeeringute toetamine.
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõuga kehtestati maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise kord. Sekkumise eesmärk oli tugevdada maapiirkondade ettevõtjate konkurentsivõimet ja toetada kestlikku arengut, luues uusi hästi tasustatud ja atraktiivseid töökohti. Toetuse väljatöötamisel toimusid mitmed kaasamiskohtumised ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, Leader-tegevusrühmade ja maakondlike arenduskeskustega.
2025. aastal eraldati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programmidest regionaaltoetuseks kokku ligi 140 miljonit eurot9. Sellele lisandusid Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenud ja käendused.
Postside valdkonna korralduse reformimine
2025. aastal tehti olulisi samme postside valdkonna reformimisel, et tagada postiteenuste kvaliteet ja kättesaadavus, toetada turu dünaamikat ning luua kaasaegsem ja jätkusuutlikum õigusraamistik. Sealhulgas ajakohastati kahel korral universaalse postiteenuse hinnakirja, et toetada teenuse jätkusuutlikkust.
Riigikogule esitati postiseaduse muutmise seaduse eelnõu10, mille eesmärk on ajakohastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni ning tagada universaalse postiteenuse jätkusuutlikkus, vähendades halduskoormust ja toetades regulatsiooni paremat vastavust muutuvatele turutingimustele.
Vabariigi Valitsus kiitis 13. novembri 2025. aasta kabinetiistungil heaks ettevalmistuste alustamise ASi Eesti Post erastamiseks, et suurendada ettevõtte investeerimisvõimet ja tagada postiteenuste jätkusuutlik toimimine kogu Eestis. 2. aprillil 2026 toimunud istungil otsustas Vabariigi Valitsus müüa Aktsiaseltsi Eesti Post.
ASi Eesti Post osas telliti erikontroll, mille eesmärk on hinnata, kuidas ettevõtte juhtorganid – nii juhatus kui ka nõukogu – on viimastel aastatel oma otsustega mõjutanud Eesti Posti majandustulemust ja finantsseisu.
Lisaks toimus 8-19. septembrini Ülemaailmse Postiliidu kongress, kus lisaks õigusraamistiku ajakohastamisele kinnitati ka järgmise perioodi strateegia koos uute nõukogu liikmetega.
Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine: tulevikuteenused, finantsautonoomia ja tulubaasi suurendamine
2025. aastal jätkati tegevusi kohalike omavalitsuste (KOV) võimekuse ja tulubaasi tugevdamiseks, et parandada avalike teenuste kvaliteeti ning toetada kohalikke kogukondi. Valitsus arutas ja võttis 13. veebruari kabinetinõupidamisel vastu otsuse jätkata analüüse ja ettevalmistusi meetmete kohta, mis laiendaksid KOVide tulubaasi ja suurendaksid nende rahalist autonoomiat. Koostati väljatöötamiskavatsus sotsiaalse taristu arendustasu ja päikesepargi tasu õigusliku aluse kehtestamiseks.
2025. aastal võeti vastu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatused, mille eesmärk on võimaldada võimekamatel omavalitsustel suurendada netovõlakoormust, vähendada bürokraatiat ning suurendada omavalitsuste paindlikkust ja otsustusõigust finantsjuhtimises.
2025. a alustati omavalitsuste toetusfondi vahendite omavalitsuste tulubaasi andmisega, mille eesmärk on omavalitsuste sõltuvuse vähendamine riigieelarvest ja aastaid samas suuruses püsinud vahendite kasvavama panemine tuleviku vaates. Viidi läbi töörühmade arutelud ja esitati kooskõlastusringile väljatöötamiskavatsus.
2025.a langetas Riigikohus märgilise otsuse seoses tulumaksu ümberkorraldusega nn Robin Hoodi reformiga, mille tulemused hakkavad tulevikus vormima omavalitsuse rahastamise põhimõtteid ja tulubaasi piisavuse vaidlusi.
2025. a viidi läbi omavalitsuste teenuste ajalis-ruumilise kättesaadavuse uuring, mille eesmärgiks oli kaardistada, kui kaua võtab elanikel aega omavalitsuse teenuskohtadesse jõudmine. Uuringu tulemusel selgus, et Eestis on omavalitsuslike teenuste võrk hästi kättesaadav.
2025. a jätkus minuomavalitsus.ee rakenduse andmete korraline täiendamine ja lepiti kokku rakenduse edasised arengusuunad, mis viiakse ellu järgnevatel aastatel.
2025. a jätkus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlus eesmärgiga suurendada omavalitsuste sisemist enesekorraldusõigust ning muuta KOV korraldus lihtsamaks ja paindlikumaks. Eelnõu anti üle Riigikogu menetlusse septembris 2025 ja võeti vastu 2026.a jaanuaris11.
2025. a valmis tuleviku omavalitsuse kontseptsioon. Kontseptsiooni raames töötati läbi kohaliku omavalitsuse koostööd ning ülesannete asümmeetrilist jaotust puudutav teaduskirjandus ning rahvusvaheline praktika, samuti analüüsiti asümmeetria rakendatavuse põhiseaduslikke ja õiguslikke võimalusi ja piire Eesti õigussüsteemis.
KOV koolitustest ja arendustegevustest viidi läbi KOV personalijuhtide võrgustiku koolitused KOV personalijuhtimise mudeli juurutamiseks. Koolitati planeerimisvaldkonna ametnikke ja töötajaid, anti ülevaade ruumiloome valdkonnast, et osalejad saaksid oma töös kaasa aidata parema ehitatud keskkonna loomisele. Korraldati konverents „Piirkondlik ettevõtlus – külvame koostööd, lõikame edulood“ suurendamaks ettevõtluse arendamist piirkondades. Maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultantidele toimusid ettevõtluskeskkonna arendustegevuste kavandamise töötoad. Tehti ettevalmistused uute omavalitsusjuhtide koolitamiseks 2026 .a. Valmis tööriistakast kohaliku ja regionaalse arengu kavandamiseks.12

4. Olulised tegevused
Valdkonnapoliitikate regionaalse mõõtme tugevdamine
Milles seisneb väljakutse?
Valdav osa riigi sekkumistest ja avalikest investeeringutest jõuab piirkondadesse valdkonnapoliitikate kaudu, mistõttu sõltub regionaalse arengu tasakaalustamine suurel määral just nende poliitikate ruumilisest mõjust. Seni ei ole regionaalsed eesmärgid valdkonnapoliitikates piisavalt tugevalt seotud valdkonnakesksete eesmärkide, investeeringute ega teenuste kujundamisega. Seetõttu kujuneb valdkondlike otsuste mõju piirkondade arengule sageli ilma teadliku suunamise ja keskse strateegilise koordineerimiseta. Tulemuseks on olukord, kus erinevates valdkondades tehtud otsused võivad tahtmatult süvendada olemasolevaid regionaalseid arengulõhesid, kuigi regionaalse tasakaalu tugevdamine on riigi strateegiline eesmärk.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
Regionaalpoliitika mudeli väljatöötamine ja juurutamine. Tegevus on suunatud regionaalpoliitika kujundamise, analüüsi, piirkondlike mõjude hindamise ning piirkondliku koostöö toetamise ühtse teenusmudeli väljatöötamisele ja rakendamisele, et tagada regionaalse mõõtme süsteemne arvestamine valdkonnapoliitikates, õigusloomes, investeeringuotsustes ja piirkondlikes arenguprotsessides.
Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise mudeli arendamine ja juurutamine. Tegevus on suunatud peamiselt valdkondlike õigusaktide, strateegiadokumentide eelnõudele ning samuti koostöömudeli arendamisele regionaalsete mõjude hindamisel regionaalarengule ja nendega arvestamise tagamisel valdkonnapoliitikate sekkumiste kujundamisel. Ühtlasi kaasaaegsete tööriistade väljatöötamisele tagamaks tõhus regionaalne mõjude hindamine.
Regionaalpoliitiliste põhifookuste defineerimine, selge tööprotsessi väljatöötamine ja regionaalsete põhifookustega arvestamise süsteemi juurutamine teistes asjaomastes valdkonnapoliitikates (mh õigusaktides).
Regionaalarengu mõõtme arvestamine EL 2028+ riigiplaani toetusmeetmete kavandamisel. Selleks on vaja teha vastavad kokkulepped ja toetada teisi ministeeriume, aga ka piirkondi piirkonnapõhiste meetmete kujundamisel, võttes mh arvesse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ raames langetatavaid ruumiotsuseid ja ruumilise arengu eesmärke.

Regionaalpoliitika elluviimisega seotud partnerorganisatsioonide ja -võrgustike rollide ülevaatamine
Milles seisneb väljakutse?
Tugevatel toimepiirkondadel põhinev asustusmudel eeldab tugevat eestvedamisvõimekust ja partnerlust piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seetõttu on tegevuste elluviimise oluliseks eelduseks selge piirkondliku tasandi rollijaotus ning võimekate partnerite olemasolu kõigis võtmetegevustes.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamine. Lõuna- ja Kesk-Eestis sõlmitud regionaalsete arengulepete pilootprojektide pinnalt üle-eestilise kontseptsiooni väljatöötamine, mille eesmärgiks on piirkondade majanduse arengu ja ettevõtluse edendamine piirkondlike arengu ja ettevõtlusorganisatsioonide, omavalitsuste ja keskvalitsuse koostöös. Lõuna- ja Kesk-Eesti arengulepete tegevuste rakendamine.
Maakondlike arenduskeskuste (MAKide) teenusmudeli analüüs ja uue teenusmudeli koostamine lähtuvalt ettevõtja elukaare etappidest. Eesmärgiks on motivatsiooni tõstmise ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse edendamine, töökohtade loomine, koostöö partnerorganisatsioonidega ning võrgustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine, sealhulgas mitme maakonna üleselt tehtavate tegevuste osas.
Ühtse kohalike tegevusrühmade võrgustiku kujundamine rannapiirkondade ja LEADER kohalikke tegevusrühmade baasilt, vaadates üle ka kohalike tegevusrühmade juhtimismudeli, tegevuspiirkonnad ja võimalused suuremaks sünergiaks maakonna arengustrateegiatega.

Regionaalarengu toetuste mahu ja mõju suurendamine piirkondade konkurentsivõime ja elukeskkonna parandamiseks
Milles seisneb väljakutse?
Tulenevalt ajas muutuvatest ja lisanduvatest väljakutsetest, alanud EL 2028+ finantsperioodi rahvusvahelisest ettevalmistamisest ning üleriigilise planeeringu 2050 koostamisest on vajalik vaadata tervikuna üle regionaalarengu toetuste pakett sõltumata rahastusallikast. On oluline vähendada erinevast allikatest sama sihtrühma sarnaseid väljakutseid lahendavate toetusmeetmete koguarvu ning fokusseerida kasutada olevad toetusvahendid valdkondadesse ja piirkondadesse, kus nende mõju piirkondade konkurentsivõimele ning „õigus paigale jääda“ põhimõtte rakendamisele on suurim. Samuti on Euroopa territoriaalses koostöös (Interreg) vaja adresseerida riigipiiriületavaid ühiseid väljakutseid ja probleeme ning kindlustada piiriüleste piirkondade sidusust ja terviklikku arengut muutuvas keskkonnas. 
Olulisemad tegevused 2027. aastal
Osalemine Rahandusministeeriumi juhitavas läbirääkimiste protsessis Euroopa Komisjoniga EL 2028+ finantsperioodi õigusraamistiku ning riigiplaani kavandatavate regionaalarengu meetmete osas.
Muudatusettepanekute paketi koostamine riigieelarveliste regionaalarengu programmide sisu ja mõju ülevaatamiseks perioodiks 2028-203113, mis on vajalik regionaalarengu toetuste paremaks sidustamiseks piirkondlike arenguväljakutsete, üleriigilise planeeringu 2050 eesmärkide ning EL 2028+ finantsperioodi riigiplaani regionaalarengu toetustega.
Euroopa territoriaalse koostöö programmide Eesti prioriteetide kaardistamine ja Eesti seisukohtade kujundamine, ELi läbirääkimisprotsessis osalemine, uue põlvkonna programmide kavandamise käivitamine koostöös teiste riikidega.

Postside valdkonna korralduse reformimine
Milles seisneb väljakutse?
Vaatamata ajas kahanevale teenuste mahule ning kasvavatele kuludele on vajalik tagada kvaliteetsele postiteenusele ja perioodilistele väljaannetele ligipääs võrdsetel tingimustel kõikjal Eestis.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
Seisukohtade kujundamine ja vastavate ettepanekute esitamine ELi uue posti- ja pakiveomääruse kohta, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis.
Osalemine ASi Eesti Post võõrandamisega seotud tegevustes.

Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine: tulevikuteenused, finantsautonoomia ja tulubaasi suurendamine
Milles seisneb väljakutse?
Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Teenustasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse vähenemine.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
Tuleviku omavalitsuse kontseptsiooni rakendamine.
Minuomavalitsus.ee tööriista ümberkujundamine teenustasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse tõhusamaks seireks.

5. Programmi tegevused
5.1 Programmi tegevus - Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevus 1
Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine
Tegevuse eesmärk:
Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -keskkond areneb eri piirkondade vahel tasakaalustatumalt.
Tegevuse mõõdikud
2025 (tegelik)
2027 (sihtase)
2028 (sihtase)
2029 (sihtase)
2030 (sihtase)
SKP elaniku kohta (aastane) kasv väljaspool Harjumaad, %
Väljaspool Harjumaad 0,4% vs Harjumaal 5,4% (2024)
 
> Harjumaa näitaja

 
> Harjumaa näitaja

 
> Harjumaa näitaja

 
> Harjumaa näitaja

Elanike keskmise aastase ekvivalentnetosissetuleku maakondade vaheline erinevus, %
32,0% (2024)
<31,8%

<31,6%
<31,4%
<31,2%
Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %14
26,17
27,7

27,7
27,7
27,7
ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide 2020-27 rakenduskava poliitikaeesmärkide 1 ja 2 ettevõtlusmeetmete toetuste jõudmine väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi15

>40%
>40%
>40%
>40%
SKP elaniku kohta kasv väljaspool Harjumaad (%) mõõdik väljendab riigisisese ettevõtluse arengu ja konkurentsivõime piirkondlikku tasakaalu ja piirkondade majanduse tootlikkuse muutuseid ja vastavate toetusmeetmete mõju selles. Mõõdik väljendab samuti, mil määral jätkub majandustegevuse koondumine pealinnaregiooni ning kuivõrd saavad selle taustal majanduse ja tootlikkuse kasvust kasu muud Eesti piirkonnad.
Elanike keskmise aastase ekvivalentnetosissetuleku maakondade vaheline erinevus (Statistikaamet, ST14) peegeldab muutuseid inimeste elukvaliteedi piirkondlike erinevustes ning võimaldab teha kaudseid järeldusi selle kohta, milline on olnud eri poliitikate koosmõju elujärje ühtlasemale paranemisele Eesti eri piirkondades. .
Maapiirkonnas elavate 21-40 aastaste osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus näitab, kui suur osakaal noortest elab maapiirkonnas (vastavalt Statistikaameti maalise asulapiirkonna klassifikatsioonile). Mõõdik annab infot maapiirkondade atraktiivsuse ja püsivuse ning demograafilise jätkusuutlikkuse kohta ning väljendab kaudsemalt ka vastavate regionaalarengu toetusmeetmete mõju nendele muutustele.
ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide 2020-27 rakenduskava poliitikaeesmärkide 1 ja 2 ettevõtlusmeetmete toetuste jõudmine väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi väljendab muuhulgas REM REGO tegevuste tulemuslikkust valdkonnapoliitikate meetmete mõju tugevdamisel ühtlasemale regionaalarengule koostöös valdkonna ministeeriumitega.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Piirkondliku mõju hindamist ja suunamist ning regionaalset koostööd edendavad tegevused
Regionaalpoliitika kujundamine ja regionaalarengu strateegiline kavandamine. Regionaalpoliitika mudeli väljatöötamine ja rakendamine, et tagada ministeeriumidele, piirkondadele ja partneritele süsteemne nõustamine, regionaalsete mõjude hindamisega arvestamine, andmetugi ning koostöömudel regionaalsete eesmärkidega arvestamisel. Sealhulgas: koostöö korraldamine valdkonnaministeeriumitega regionaalarengu suunamisel; regionaalpoliitika strateegiadokumentide väljatöötamine ja täiendamine (sh regionaalpoliitika põhialuste ja valdkondike põhisõnumite dokumendid); üleriigiliste ja valdkonnapoliitikate strateegiate ja planeeringudokumentide (sh "Eesti 2035", üleriigiline planeering, valdkondlikud arengukavad) ettevalmistamisel ning kooskõlastamisel sisendi ja ettepanekute andmine lähtuvalt regionaalarengu vajadustest ja eesmärkidest.
Regionaalpoliitiliste põhifookuste kujundamine ning nende süsteemse arvestamise juurutamine valdkonnapoliitikates, õigusloomes ja investeeringuotsustes.
Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise mudeli arendamine ja juurutamine koostöös teiste ministeeriumite ja partneritega, sh piirkondlike mõjude süstemaatiline jälgimine, tulemuste hindamine ning vajadusel poliitikasoovituste tegemine sekkumiste korrigeerimiseks.
Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide, meetmete ja reformide ning strateegiadokumentide eelnõude regionaalarengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega arvestamise jälgimine ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks. Osalemine partnerina valdkonna arengukavade koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine.
Regionaalse arengu tegevuskava (RETK) elluviimise tugevdamine riigi regionaalse arengu suunamise ja seire tööriistana koostöös valdkonnaministeeriumitega. Samuti RETKi elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide suunas liikumise jälgimisega ning seire tulemuste põhjal ettepanekute tegemine kõigi ministeeriumite tegevuste regionaalarengut tasakaalustava mõju tugevdamiseks. Oluliseks tegevuseks 2026. aastal on RETKi elluviimise tõhustamine koostöös valdkonnaministeeriumitega.
Regionaalse arengu suundumuste seire ja analüüs. Koostatakse ka vajaduspõhiseid statistikapäringuid ja analüüse regionaalarengu suundumiste seireks ning vajadusel tehakse ettepanekuid riikliku regionaalstatistika tootmise täiendamiseks.
Rahvusvahelise teadmise ja kogemuse Eestisse toomine ja Eesti seisukohtade kujundamine ELi, OECD ja ÜRO valdkonnapoliitika töörühmade töös osalemise kaudu. Rahvusvaheline koostöö on läbiv tegevus kõigis regionaalpoliitika valdkondades – piirkondlike mõjude hindamises, piirkondliku konkurentsivõime edendamises ja piirkondliku elukeskkonna arendamises. See töö toetab ruumiteadlikumate poliitikate kujundamist nii riiklikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. Lisaks on oluline roll koostööpartnerite kaasamisel, teavitamisel ja informeerimisel. Samuti alustatakse ettevalmistusi Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ülesanneteks regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas (2031 I pa).
Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses on 2027. aasta I kvartal.
Võrgustikutegevuste korraldamine maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade ja kohalike omavalitsuste arendusjuhtide vahelise koostöö, kogemuste vahetamise ning teabe jagamise soodustamiseks. Tegemist on läbiva tegevusega kõigis regionaalpoliitika valdkondades, et olla kursis piirkondlike arengute ja tegemistega ning koguda vajadusel sisendit ja jagada operatiivselt valdkondlikku teavet.
Perioodil 2021-2027 osaleb Eesti seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmis, mille raames toetatakse koostööd:
• piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid
• riikide vahel: Läänemere piirkonna programm;
• piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT IV, ESPON 2030, INTERACT programmid.
2027. aastal jätkuvad ELi regulatsioonidega seonduvad riikidevahelised läbirääkimised, alustatakse uue põlvkonna Interreg programmide kavandamist koostöös teiste riikidega.
2004. aastast toimiv Eesti-Läti valitsuskomisjon analüüsib ja arutab piiriülest koostööd, aitab kaasa piiriregioonides ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele, toetab piiriregioonide piiriülese koostöö strateegiate elluviimist ning otsib lahendusi piiriregioonide päevakohastele probleemidele. Lätis on loodud Läti-Eesti valitsuskomisjon. Regionaal- ja põllumajandusminister juhib Eesti valitsuskomisjoni tööd ja Eesti ja Läti valitsuskomisjonide ühisistungit. Aasta jooksul tuvastatud Eesti ja Läti piiriülesed takistused käsitletakse ühisistungil. 2024. a ühisistungi agendas mh arutati piiriüleste tervishoiuteenuste osutamist Valga haiglas, piiriülese ühistranspordiühenduse (bussi- ja rongiühendus) loomist, piiriüleste päästeoperatsioonide koordineerimist mehitamata õhusõidukite valdkonnas, elanikkonnakaitset, Eesti-Läti riigipiiri tähistamist ja korrastamist, eesti ja läti keeleõpet piirialadel ja EL välispiiri regioonide toetamist jpm. Järgmine kohtumine toimub 2026. a Eestis.
Käivitunud on EL ja Eesti tasandil ettevalmistused EL 2028+ finantsperioodi toetusmeetmete väljatöötamiseks. Jätkuvad EL tasandil läbirääkimised eelarve- ja õigusraamistiku täpsustamiseks, mille raames antakse sisend, et parimal moel oleks võimalik kasutada EL vahendeid regionaalarengu tasakaalustamiseks ja piirkonnapõhiste instrumentide rakendamiseks. Riigisisese ettevalmistamise protsessis on ministeeriumil vajalik esitada 2026. aastal Rahandusministeeriumile regionaalarengu 2028+ meetmete paketi ettepanekud ning osaleda riigisisese õigus- ja rakendusraamistiku kujundamisel.
Piirkondliku konkurentsivõime tõstmist toetavad tegevused.
Käivitame regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektides kokku lepitud tegevuste elluviimise ning avame arengulepete investeeringumeetme, et rahastada piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamiseks vajalikke projekte. Samuti viiakse läbi arengulepete elluviimise kavandamiseks ja mõjude mõõtmiseks vajalikke analüüse ning täiendatakse vastavalt arengulepete tegevuskavasid. Laiendame arengulepete formaati Lääne- ja Ida-Eesti piirkondadesse, kujundades välja ühtselt rakendatava mudeli. Koostame ettepaneku arengulepete õigusliku raamistiku loomiseks ning alustame õigusliku aluse ettevalmistamist 2027. aastal. Samuti valmistame ette EL 2028+ finantsperioodi arengulepetega seotud toetusmeetmeid.
Maakondlike arenduskeskuste (MAKide) teenusmudeli analüüs ja uue teenusmudeli koostamine lähtuvalt ettevõtja elukaare etappidest. Eesmärgiks on motivatsiooni tõstmise ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse edendamine, töökohtade loomine, koostöö partnerorganisatsioonidega ning võrgustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine, sealhulgas mitme maakonna üleselt tehtavate tegevuste osas. Tähelepanu pööratakse ka klienditeekonna kirjeldamisele ja konsultantide kutseoskuste mudelile.
Ministeeriumite ühistellimusena 2026. aastal koostatava rahastamisvahendi eelhindamise tulemuste põhjal kavandatakse ja disainitakse uued või ajakohastatud finantsinstrumendid (nt laenud, käendused, omakapitaliinstrumendid, segarahastus). Eelhindamise alusel viiakse läbi instrumentide detailne kujundamine (sihtgrupid, sobivaim instrumentide tüüp, tingimused, koostoime toetustega), 2028–2030 toimub instrumentide rakendamine, seire ja vajaduspõhine kohandamine ning tulemuste hindamine, tagamaks vahendite tõhus kasutus ja jätkusuutlik ringlus.
Teeme koostööd teiste ettevõtlusmeetmete eest vastutavate ministeeriumitega, et suurendada ettevõtlustoetuste jõudmist väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi ning tagada, et vähemalt 40% Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlustoetustest jõuaks teistesse Eesti piirkondadesse.
Toetusmeetmed piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks 2027.a on järgmised
• eelduste loomiseks maapiirkonnas uute töökohtade lisandumiseks rakendatakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele suunatud investeeringutoetust ja finantsinstrumente (EAFRD);
• eelduste loomiseks innovaatiliste ja arengule suunatud ettevõtete osakaalu suurendamiseks maapiirkonnas rakendatakse ettevõtluskeskkonna arendamise toetust (EAFRD);
• toetus Ida-Virumaa programmist - toetusleping Ida-Viru Ettevõtluskeskusega (IVEK) Viru Filmifondi ja strateegiline nõustamise toetamine;
• toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks;
• toetus mikro- ja väikeettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF);
• maakondlike arenduskeskuste (MTÜ MAK) tegevustoetus;
• toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF);
• toetus maakondlikele arenduskeskustele (MAKidele) nõustamisteenuse pakkumisel (MAK1) ja VKEde võimekuse kasvatamisel (MAK2) (ERF).
Piirkondliku elukeskkonna arengut toetavad tegevused
Kohalike omavalitsuse võimekuse kasvatamine ja tegevuste kiirendamine riiklike kliimaeesmärkide täitmisel, eelkõige läbi avaliku sektori hoonefondi energiatõhusaks muutmise. Kohalike omavalitsuste võimkonnas on kliimaeesmärkide saavutamiseks olulise mõjuga tegevused nagu avalike teenuste osutamiseks kasutatava hoonefondi rekonstrueerimine ja kliimaeesmärkide saavutamiseks suunatud koostöö korraldamine. Suurema osa avaliku sektori hoonefondist moodustavad omavalitsussektori hooned. Vähemalt C-energiaklassiga hoonete osakaal omavalitsuste avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete seas oli 2024. aastal 44%. Võttes arvesse nõutava sisekliima tagamist, on osakaal veelgi väiksem.
Postivaldkonna tuleviku kujundamine, sh ELi uue posti- ja pakiveomääruse välja töötamine, mis on aluseks tuleviku postiteenuste osutamisele. Määrus hakkab asendama senist postidirektiivi. Alanud on AS Eesti Posti erastamise protsess – valitsus kiitis 2026. aasta aprillis heaks aktsiate võõrandamise avaliku enampakkumise teel, tehinguni soovitakse jõuda 2027. aastal. Eesmärk on tõsta ettevõtte efektiivsust ja konkurentsivõimet eraturul, tagades samas universaalse postiteenuse kättesaadavuse. Oluline on ka perioodika kojukande jätkusuutliku tulevikumudeli kujundamine koostöös seotud osapooltega, et tagada usaldusväärse ja sõltumatu info kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid.
Maa- ja rannapiirkondade elujõulisuse hoidmisel on oluline kohalike kogukondade võimekuse tõstmine ning neid toetavate võrgustike tugevdamine, tagamaks selge piirkondliku tasandi rollijaotus kogukondade toetamisel. Selleks on kavas:
• luua eeldused ühtse kohalike tegevusrühmade võrgustiku kujunemiseks seni tulenevalt erinevast rahastusallikast eraldiseisvalt toimivate rannapiirkondade ja LEADER kohalikke tegevusrühmade baasilt, vaadates üle ka kohalike tegevusrühmade juhtimismudeli ja tegevuspiirkonnad;
• luua eeldused suuremaks sünergiaks maakonna arengustrateegiate ning kohaliku tegevusrühma strateegiate vahel, seda nii sihtpiirkonna kui elluviimise korralduse osas.
Tehakse ettevalmistusi EL 2028+ finantsperioodi toetusmeetmete väljatöötamiseks, mille eesmärgiks on tulevikukindlad teenused, piirkondade innovatsiooni- ja arenguvõimekuse kasv, kohaliku kogukonna võimestamine ning idapiirialade kohanemine geopoliitiliste väljakutsetega.
Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi arendusvõimekuse parandamiseks, ekspertrühma ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste väljakutsete lahendamiseks.
Toetused piirkondliku elukeskkonna arendamiseks 2027.a on järgmised:
• maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele, sh Kagu-Eesti programm kolme maakonna ülesteks prioriteetideks;
• toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks;
• toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF);
• väikesaarte programm;
• toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm);
• toetus kohaliku algatuse toetamiseks ehk LEADER programm (EAFRD);
• toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm);
• toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond, ÕÜF);
• Ida-Virumaa programm (uute elamuehituse arenduste toetus, spordi- ja kultuuriürituste toetus);
• toetus tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks (üle-eestiline);
• toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid, Moderniseerimisfond);
• toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF);
• toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF);
• toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF);
• toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (Ühtekuuluvusfond);
• toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF);
• toetus maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohaletoimetamiseks.
5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Programmi tegevus 2
Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Tegevuse eesmärk:
Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus
Tegevuse mõõdikud
2025 (tegelik)
2027 (sihtase)
2028 (sihtase)
2029
(sihtase)
2030
KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de vahe16, <=
26 (2024)
25
25
25
25
Teenusvaldkondade osakaal, milles vähemalt 90% KOVidest saavutab vähemalt taseme 3 (9 skaala)17, %
50 (9 valdkonda 18-st, 2024)
61
67
72

Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, %
22,5%
18%
18%
18%
18%
Tulukuse erinevused KOV-de vahel: tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades
1,21
1,23
1,23
1,23
1,23
KOV teenustega rahuolu piirkondlikud erinevused mõõdik mõõdab rahulolu hajuvust omavalitsuste lõikes. Eesmärk on, et rahulolu teenustega kasvaks kõikides piirkondades. Mida väiksem vahe, seda ühtlasem on teenusekvaliteet üle Eesti.
Teenusvaldkondade osakaal, kus vähemalt 90% KOV-dest saavutab taseme 3, näitab, kui paljudes valdkondades on miinimumtaseme saavutatud. Eesmärk on, et see näitaja kasvaks ning oleks kõikides täidetud.
Sihtotstarbeliste toetuste osakaal KOVide põhitegevuse tuludest näitab sõltuvust sihtotstarbelistest riigitoetustest. Eesmärk on toetuste osakaalu vähendada suurendamaks omavalitsuste kuluautonoomiat ja tagada eelarve paindlikkus.
Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades mõõdik näitab tulubaasi ebavõrdsust.
Tegevused perioodil 2027-2030
Kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja finantseerimist toetavad tegevused.
Toetatakse detsentraliseerimise algatusi teenuste paremaks korraldamiseks ja omavalitsuste rolli suurendamiseks.
Soodustatakse ja toetatakse KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel.
Tagatakse regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring18) minuomavalitsus.ee veebilehel. Arendatakse rakendust, muutes selle igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamise otsustamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega.
Taotletakse vahendeid ja valmistatakse ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks.
Koostöös ELVL-ga viiakse ellu KOV teenistujate arendamise tegevusi.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise järgne omavalitsuste nõustamine ja juhendmaterjalide koostamine.
KOV tulevikustsenaariumide rakendamine.
Suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks:
• andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu;
• võimaldades suuremat otsustusõigust maksude kehtestamisel;
• analüüside teostamine ja ettepanekud õigusloome algatusteks, et muuta KOV tulubaas paindlikumaks ja jätkusuutlikumaks.
Suurendatakse kohalike omavalitsuste motivatsiooni tegeleda ettevõtluskeskkonna arendamisega:
• rakendades kohaliku kasu instrumendi päikeseparkide ja hoonete arendamiseks;
• kavandades kohaliku omavalitsuste tulubaasi sidumist töökohtade arvuga piirkonnas.
Ajakohastatakse kohalike omavalitsuste tasandusfondi jaotuspõhimõtteid tegeliku kuluvajaduse muudatustega arvestamiseks.
Seiratakse kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnatakse finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Vajadusel toetatakse kohalikke omavalitsusi nende kriisiülesannete täitmisel.
Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus
Programmi tegevus 1. Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse eesmärke aitavad oma teenuste kaudu saavutada ReM poliitika kujundamisega, PRIA toetuse maksmisega ja METK maaelu võrgustiku teenuste osutamisega. ReM kujundab regionaalpoliitikat, postisideteenust ja piiriülese koostöö meetmeid. PRIA kaudu on võimalik taotleda toetust maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks, ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja LEADER kohalike arengustrateegiate elluviimiseks projektitoetusi. RTK kaudu makstakse välja enamiku teiste regionaalarengu programmi toetusmeetmete projektitoetused.
Programmi tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise ning kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitikat.
Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026. a kohta

Ülekantavate summa (piirmääraga vahetus)
2026.a riigieelarve I p.a. seadusemuudatused
2026.a riigieelarve II p.a. seadusemuudatused
VV reservide eraldised
Lõplik 2026.a programmi tegevuse eelarve*
Regionaalarengu programm, Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
-2 377
-225


-179 982
Regionaalarengu programm, Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine programmi tegevus
-59



-3 309







ÜHISTRANSPORDI
programm 2027–2030












Sisukord

1. Sissejuhatus 3
Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava 4
2. Hetkeolukorra analüüs 6
Olulised tegevused 12
Programmi tegevused 13
5.1 Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine 13
Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus 15
Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (tuh, eurodes) 16


1. Sissejuhatus
Ühistranspordi programm on koostatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK) elluviimiseks. TLAK üldeesmärk on: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“
TLAK-i üldeesmärki panustavad kolm programmi:
1) Transpordi ja liikuvuse1 programm (Kliimaministeeriumi vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimist ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;
2) Mere ja vee programm (Kliimaministeeriumi vastutusala);
3) Ühistranspordi2 programm (regionaal- ja põllumajandusministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“.
Ühistranspordi programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.
Tulemusvaldkond
Elukeskkond, liikuvus, merendus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.
Valdkonna arengukava
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035
Programmi nimi
Ühistranspordi programm
Programmi eesmärk
Eestis on reisijate vajadusi arvestav, paindlik ja konkurentsivõimeline ühistranspordisüsteem.
Elluviimise periood
2027-2030
Peavastutaja
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ühistranspordi programmis kasutatakse järgmisi välisvahendeid:
Programmi rakendamiseks kasutatakse CO2 meetmeid „Kestliku ühistranspordi arendamine, sh KOV energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamine“ ja „Säästva liikuvuse pilootprojektide toetamine“.
Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“
Programm on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“3, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse4 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse. Kaudselt panustab programm ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi eesmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav, paindlik ja konkurentsivõimeline ühistranspordisüsteem.

Tabel 1: Programmi mõõdikud
Mõõdik
Tegelik
(2025)
Sihttase 
(2026)
Sihttase 
(2027)
Sihttase 
(2028)
Sihttase 
(2029)

Reisijate arv ühistranspordis
186 358 036
193 071 361
197 710 388
202 321 912
207 307 379

Piletitulu osakaal riigi eelarvest toetatud ühistranspordi maksumusest, %
23,06
23,15%
23,24%
23,34%
23,43%
Regionaalliinidega kaetud maaelanike osakaal, %
N/A
Metoodika välja töötamisel
-
-
-

Reisijate arv ühistranspordis – ühistranspordiga tehtud sõitude arv ehk ostetud piletite ja sõitude valideerimiste arv. Arvestatud on reisijate/sõitude andmeid maakonna bussiliinidel, lennuliinidel, laevaliinidel, rongiliinidel, linnaliinidel ja siseriiklikel kaugliinidel, sh kommertsliinid.
Piletitulu osakaal riigi eelarvest toetatud ühistranspordi maksumusest, % – ühistranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOVide eelarvest ja piletitulust. Mõõdik näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid.
Regionaalliinidega kaetud maaelanike osakaal, % - Mõõdiku täpne metoodika on alles välja töötamisel. Mõõdik peaks mõõtma nende maaelanike osakaalu, kes elavad regionaalliinide mõjualas (nt 1 km raadiuses) ja seeläbi on tagatud ühendus lähimate suuremate linnadega iga päev, hommikust õhtuni ja kindla intervalliga (1-4 h), mis võimaldab neil osaleda erinevates tegevustes, samuti käia tööl nii tavapärasel ajal kui ka graafiku alusel. Osakaalu suurenemisele aitab kaasa nii regionaalliinide kättesaadavuse parandamine kui ka asustuse tihendamine, ehk mida rohkem inimesi elab regionaalliinide poolt teenindavates asulates ehk keskustes, seda suurem on osakaal.
Kõigi kolme mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi.
Tabel 2. Programmi eelarve (tuh, eurodes)
 
Eelarve
Eelarve prognoos
 
2026*
2027
2028
2029
2030
Programmi kulud kokku
-177 585
-120 079
-119 603
-124 457
-118 566
Ühistransport
-177 585
-120 079
-119 603
-124 457
-118 566
*Riigikogu poolt kinnitatud eelarve


2. Hetkeolukorra analüüs
Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusa ühistransporditeenuse pakkumisega.
2025. aastal jätkas ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga töölesõitude osakaal väikest kasu (35,1% à 35,7%), aga esimene kord üle aastate vähenes ka auto kasutamine (59,1% à 58,0%) Vaatamata sellele on autoga tööle liikumiste osakaal kõige suurem, mis näitab, et autostumistrend pole kuhugi kadunud ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse peab endiselt rohkem panustama. Arvestades praegust taset ja aeglast kasvu soovitud suunas, siis 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei ole võimalik täita.
2025. aastal langes reisijate arv ühistranspordis veelgi, trend on olnud kahanev alates 2023. aastast. Peamiste põhjustena võib välja tuua suured taristutööd raudteel, piletihinna tõstmine lennuliinidel ja maakonnaliinidel piletihinna tagasitoomine tööealistele.
Ühistranspordi riikliku rahastamise peamine väljakutse on kasvavate kulude kontrolli all hoidmine, et maksumaksja ja riigieelarve koormus ei suureneks, säilitades samal ajal liinivõrgu ning tagades bussiteenuse järjepidevuse. Ühistranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOVide eelarvest ja piletitulust. Mõõdik piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid. Mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi. Mida rohkem inimesi kasutab liikumiseks ühistransporti, seda suurem on ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Samas ei saa piletitulu osakaal kasvada ainult reisijate arvu tõusuga, kuna ühistranspordi maksumus tõuseb iga aasta. Et piletitulu osakaal tõuseks peavad ajapikku tõusma ka pilethinnad.
Rongireisijate arv rongkilomeetri kohta 2025. aastal vähenes. Kõige suuremaks põhjusteks olid taristutööd Tallinn-Tartu suunal, mis toimusid terve aasta.
Maakondlike bussiliinide sõitjate arv liinikilomeetri kohta 2025. aastal vähenes, peamise põhjusena võib välja tuua selle, et veomaht tõusus, aga reisijate arv vähenes. Reisijate arvu vähenemise peamiseks põhjuseks on piletihinna tagasitoomine tööealistele 2024. aastal. Kuna see muudatus ei toimunud päris aasta alguses, siis avaldas see mõju ka 2025. aasta reisijate arvule.
Siselendude reisijate arv reisi kohta 2025. aastal vähenes, selle selgituseks on kaks peamist põhjendust. Esimene on pilethindade tõstmine 2024. ja 2025. aastal, mille tingis asjaolu, et pilethinnad olid eelnevalt püsinud muutumatuna 2016. aastast alates. Pilethindade tõus toob alati endaga kaasa mõningase reisijate arvu vähenemise. Teine reisijate arvu vähenemise põhjendus seisneb selles, et reisijate arv on alates 2021. aastast rohkem kui kahekordistunud ja mõningane reisijate arvu vähenemine viimastel aastatel on marginaalne võrreldes eelnevate aastate tõusuga ja seda võib pidada pigem normaliseerumiseks ning turu stabiliseerumiseks pärast kiiret kasvu, mitte püsivaks langustrendiks.
Parvlaeva reisijate arv reisi kohta on 2025. aastal tõusnud. Kuigi veomaht natukene vähenes, siis reisijaid tuli juurde. Reisijate arvu tõusu tõid liinid Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa, mis on viimastel aastatel reisijate arvu iga-aastaselt kasvatanud. Kindlasti on selles oma roll soojadel suvistel ilmade, aga ka kvaliteetses teenuses.
Ühistranspordireform
Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus ja ühistranspordi killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel aastatel. Seniste trendide ümberpööramine säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamiseks eeldab fundamentaalseid muutusi liikuvuskorralduses, mille teostamiseks on ellu kutsutud ühistranspordireform.
Ühistranspordireformi ühistranspordivaldkonna eesmärkide elluviimiseks on kavas viis peamist tegevussuunda.
• Liikuvuse analüüs ja ühenduste planeerimine vastavalt andmepõhisele inimeste liikuvusvajadusele ja -potentsiaalile.
• Liinivõrgureform, mille keskmes on taktipõhise kolmetasandilise liinivõrgu ülesehitus ning nõudepõhise ühistranspordi laiapõhjaline juurutamine.
• Ühtne piletisüsteem, mis soosib erinevate ühistranspordiliikide ristkasutust ning võimaldab koos taktipõhise liinivõrguga vähendada liinide dubleerimist.
• Toetavad investeeringud säästlikesse ja ligipääsetavatesse sõidukitesse ning taristusse (liikuvuskeskused, bussipeatused, kergliiklusteed, raudtee taristu), mis tõstab ühistranspordi kasutajamugavust ja atraktiivsust.
• Administratiivsed muudatused, mis parandavad ühistranspordi üleriigilist juhtimissüsteemi, osapoolte tööjaotust ning õiguslikke raamtingimusi.
Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis süsteemselt arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii maakonnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele mugavalt ligi kohalikku või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see, et tihtipeale ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud. Puudub süsteemne lähenemine rongiteenuse ning maakondliku ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse pakkuja kui ka Elroni poolel. Siiski juba praegu mitmed ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK) sünkroniseerivad bussiliine rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne kommunikatsioon, mistõttu reisijatel puudub info selle kohta, millised rongide väljumised on bussidega teenindatud. Lisaks on ÜTKdel raske tihti muutuva rongide sõidugraafikuga sammu pidada.
Eesmärk oleks teha kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende praegusest teenindusraadiusest kaugemal olevatele, suure asustustihedusega piirkondade elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendus selliselt, et:
• ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku;
• rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kasu võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega;
• ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning potentsiaalsed kasutajad mõistaksid selle tähendust;
• sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka paariminutilise hilinemise korral;
• Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja ning on kergesti leitavad.
Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha muudatusi eelnimetatud ettepanekutest lähtuvalt.
2025. a olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks
Ühistranspordi teenuse tagamine ja pikaajalise rahastusmudeli väljatöötamine.
Kehtestasime ühistranspordi rahastusmudeli, mis katab rongi- ja bussiliikluse pikaajalised kulud, taristutasude kasvu ning uute elektrirongide kasutuselevõtu. 54,47 miljonit eurot lisaraha võimaldas lõpetada ühekordsete lisataotlustega kaasnenud ebakindluse ja luua eeldused prognoositavaks planeerimiseks.
2025. aastal viidi läbi uuring mõistliku kasumi suuruse analüüsimiseks maakonnaliinidel, et töötada välja metoodika mõistliku ärikasumi arvutamiseks bussiveo hangetes ja seeläbi vältida ebaseadusliku riigiabi väljamaksmist avaliku teenindamise lepingute alusel korraldatavate maakonna bussiliinide vedajatele.
Ühistranspordireformi läbiviimine (VVTP).
Ühistranspordireformi, mis koondab süsteemi ühtse ühispileti alla, korrastab dubleerivad liinid, tugevdab piirkondlike keskuste rolli ning viib ühistranspordi digitaalse juhtimise ühtsele alusele. Säilitasime Balti jaama strateegilise sõlmpunktina, mille ümber ühistranspordi loogika toimib.
Rakendasime taktipõhise sõiduplaani lääne suunal ning sidusime sellega bussivõrgud Sauel, Sakus, Jüris ja Lasnamäel, tagades järjepidevad ja täpsed ümberistumised. Tallinna-Kloogaranna liinil võeti kasutusele uued Škoda elektrirongid.  2026. aasta algusest hakkavad uued rongid sõitma Tapa ja Tallinna vahel. Kokku on tellitud 16 uut rongi, mis võimaldavad tulevikus tihendada sõiduplaane ja lühendada reisiaegu. Uued rongid saab kasutusele võtta eeldatavalt 2026. aasta lõpuks pärast taristutööde lõppu.
Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga alustati 2024. aastal. Pilootprojekt oli edukas: läbisõit vähenes 15%, reisijate arv jäi samaks ja kulud riigile olid mõistlikud. Seetõttu ühendati peale pilootprojekti lõppu 2025. aastal nõudepõhine liinivõrk põhiliinivõrguga.
Seitsmes maakonnas korraldati liinivõrgu ümberkorraldamise analüüsiks koosloome kohtumised, mille eesmärgiks oli koguda sisendit tegelike vajaduste kohta.
Kaasaegse ühistranspordi registri väljaarendamine, mis võimaldab paremini planeerida toimivat ühistransporti ja hallata ühistranspordi andmeid
2025. aastal võeti kasutusele uus sõiduplaanide haldamise tarkvara, mis võimaldab koondada ühtsesse kohta bussiliinide ning riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanid.
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine
2025 aastal töötati välja ja esitati avalikule konsultatsioonile ühistranspordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus on avalikkusele esitatud. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine jätkub 2026. aastal.
Järgnevalt on toodud vastavalt transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol ning riiklikud dotatsioonid.
Tabel 3. Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta
SÕITJATE VEDU RAUDTEEL
Rongid
2023
2024
2025
2026*
2027*
2028*
2029*
Sõitjad kokku (tuhat in)
7 807
7 934
7 661
7 954
9 700
10 600
11 800
Veomaht (kilomeetrit)
6 063 572
6 059 602
6   348 165
8 000 000
8 300 000
8 800 000
9 300 000
Riigi toetus liiniveo korraldamiseks (eurodes)
32 461 128
36 010 204
41  755 893
46 700 000
49 100 000
50 200 000
52 600 000
Riigi toetus reisija kohta (eurodes)
4,16
4,54
5,45
5,87
5,06
4,74
4,46
Piletitulu osakaal maksumusest (%)
40,3%
38,7%
34,6%
34,7%
34,8%
34,9%
35,0%
* prognoos
Tabel 4. Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta
SÕITJATE ARV
Parvlaevad
2023
2024
2025
2026*
2027*
2028*
2029*
Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa
2 411 446
2 462 376
2 491 876
2 516 795
2 541 963
2 567 382
2 593 056
Sõru-Triigi
47 989
51 734
52 628
53 154
53 686
54 223
54 765
Ruhnu
8 785
8 763
7 899
7 978
8 058
8 138
8 220
Vormsi
74 414
77 537
76 870
77 639
78 415
79 199
79 991
Kihnu
82 353
87 185
84 827
85 675
86 532
87 397
88 271
Piirissaare
10 630
11 234
12 846
12 974
13 104
13 235
13 368
KOKKU
2 635 617
2 698 829
2 726 946
2 754 215
2 781 758
2 809 575
2 837 671
Muutus,%
5%
2%
1%
1%
1%
1%
1%
Veomaht (reiside arv)
30 644
30 944
30 881
31 100
31 100
31 100
31 100
Riigi toetus (eurodes)
26 609 889
26 899 408
28 372 177
33 243 824
35 672 419
36 830 432
37 991 513
Riigi toetus reisija kohta (eurodes)
10,10
9,97
10,40 €
12,07 €
12,82 €
13,11 €
13,39 €
Piletitulu osakaal maksumusest (%)
37,1%
36,5%
36,0%
36,1%
36,2%
36,3%
36,4%
* prognoos
Tabel 5. Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta
SÕITJATE ARV
Lennukid
2023
2024
2025
2026*
2027*
2028*
2029*
Kärdla
16 275
15 332
11 886
12 124
12 245
12 367
12 491
Kuressaare
41 237
41 156
34 300
34 986
35 336
35 689
36 046
Ruhnu
1 400
1 451
1 341
1 368
1 381
1 395
1 409
KOKKU
58 912
57 939
47 527
48 478
48 962
49 452
49 946
Muutus,%
17%
-2%
-18%
2%
1%
1%
1%
Veomaht (reiside arv)
1 385
1 367
1 369
1 390
1 390
1 390
1 390
Riigi toetus (eurodes)
6 885 078
7 058 958
7 624 465
7 686 780
7 978 878
8 246 170
8 514 171
Riigi toetus reisija kohta (eurodes)
116,87
121,83
160,42
158,56
162,96
166,75
170,47
Piletitulu osakaal maksumusest (%)
15,9%
16,2%
15,4%
15,5%
15,5%
15,6%
15,7%
* Prognoos
Tabel 6. Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta
SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL
Bussid
2023
2024
2025
2026*
2027*
2028*
2029*
Sõitjaid kokku
23 168 838
21 924 971
21 294 525
21 720 416
22 154 824
22 597 920
23 049 879
Muutus,%
4%
-5%
-3%
2%
2%
2%
2%
Veomaht (kilomeetrit)
48 499 324
48 929 462
49 609 074
49 900 000
49 900 000
49 900 000
49 900 000
Riigi toetus (eurodes)
74 600 450
72 079 082
75 811 433
78 085 776
80 428 349
82 841 199
85 326 435
Riigi toetus reisija kohta (eurodes)
3,22
3,29
2,33 €
3,60 €
3,63 €
3,67 €
3,70 €
Piletitulu osakaal maksumu-sest (%)
6,0%
9,0%
8,4%
8,5%
8,5%
8,6%
8,6%
* Prognoos


Olulised tegevused
Prioriteet
Ühistranspordireform
Milles seisneb väljakutse?
Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus ja ühistranspordi killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel aastatel.
Olulisemad tegevused 2027. aastal
Käivitatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi väljatöötamine.
Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.
Ühistranspordikeskuste halduslepingute ajakohastamine
Ühistranspordireformi koosloomeprojekti raames koostatud liinivõrgu muudatuste elluviimisel käivitame piirkonniti liinivõrgud, kus busside ja rongide väljumisajad on omavahel sünkroonitud
Riigi ja KOV-i vahelise vastutuse määratlemine ühistranspordiliinide puhul (seaduse muutmine)
Jätkusuutlikus rahastuses kokkuleppimine


Programmi tegevused
5.1 Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine
Eesmärk
Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem
Mõõdik
Tegelik tase
Trend
Sihttase
1.
2024
↗
2026
2027
2028
2029
Rongireisijate arv rong/km kohta
1,31
↗
1,21
1,29
1,32
1,38
Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta
0,45
↗
0,46
0,47
0,48
0,49
Siselendude täitumus reisijad/reisi kohta
42,4
↗
43
43
44
44
Parvlaeva reisijad/reisi kohta
87,2
↗
89
90
91
92
Kõik neli mõõdikut on kasutusintensiivsuse näitajad ja peegeldavad efektiivsuse trendi. Efektiivsusmõõdikute abil saab osaliselt ka hinnata, kas ühistranspordisüsteem on kasutajate vajadusi arvestav.
Kõik neli mõõdikut näitavad, kui palju reisijaid teenindatakse pakutud teenuse mahu kohta (läbisõidu või reisi kohta). Mida suurem on näitaja, seda efektiivsem on ühistransporditeenus. Kui teenuse mahtu suurendada, kuid reisijate arv ei kasva samas tempos (või üldse), siis näitaja langeb: kulu suureneb, kuid teenuse kasutamine ei suurene, mistõttu teenuse efektiivsus väheneb.
Tegevused perioodil 2027-2030:
Töötatakse välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine) Elroni, ÜTK-de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning motivatsiooniskeem ­ÜTK-dele, mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide teenuse sünkroonimise rongidega.
2027. aastal tagatakse ühistranspordireformi eelarve raames rahastus rongide ja busside sünkroniseerimiseks ja selle kommunikatsiooniks, eesmärgiga alustada seostatud ühistranspordivõrgu juurutamisega.
Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muudetakse regulaarseks ja taristulõigupõhiseks praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk on, et kõik tööd tehakse konkreetsel lõigul korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne.
Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu väljaarendamine.
Luuakse üleriigiline ühtne piletisüsteem, mis loob eelduse selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust oluliselt soodsam.
Juurutatakse taktipõhine rongisõiduplaan ja taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk on, et 2035. aastal on aastane reisijate arv 20 miljonit rongireisijat. Viimase saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi5.
Ajakohastatakse ühistranspordiseadust. Ühistranspordiseaduse muutmisega ajakohastatakse ühistranspordi korraldamise õigusraamistikku, vähendatakse halduskoormust ning viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õiguse, muutunud praktika ja ühiskondlike vajadustega, sh ühistranspordi ligipääsetavuse suurendamise eesmärgiga.
Teadus
Jätkub rakendusuuring „LAAM: Eesti andmepõhise ja avatud liikuvusmudeli prototüübi loomine“, mille eesmärk on ühest küljest luua Eestile strateegilise tasandi liikuvusmudeli prototüüp otsusetegemise abivahendina ning teisest küljest kaardistada ja siduda omavahel asjakohased andmestikud, et mudeli koostamisel ja otsusetegemisel saaks tugineda parimale Eestis olemasolevale teabele.

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus
Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust:
1) Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistranspordi ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide väljatöötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine.
2) Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Ühistranspordi korraldamise teenuse eesmärgi täitmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik
Trend
Tegelik tase (2024)
Sihttase (2026)
Sihttase (2027)
Sihttase (2028)
Sihttase (2029)
Sõitude arv (miljonit) riigi poolt doteeritava ühistranspordiga (rong, lennuk, laev, maakonnabuss)
↗
32,6
35,4
36,8
38,2
39,9


Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026. a kohta (tuh, eurodes)

Ülekantav summa (piir-määraga vahetus)
2026. a riigieelarve I p.a. seadusemuudatused
2026. a riigieelarve II p.a. seadusemuudatused
VV reservi eraldis
Lõplik 2026. a programmi tegevuse eelarve*
Selgitused
Ühistranspordi programm, ühistranspordi-teenuse arendamine ja soodustamine programmi tegevus
-2 299 853



-179 885

Tekstiparagrahvid 2027. aasta riigieelarve seadusesse

§ 11.  Tulude laekumise korralduse erisus 
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala võib amortiseerunud laboriseadmete müügist laekunud vahendite arvelt soetada uusi laboriseadmeid. 

Selgitus:
Paragrahvis 11 antakse Maaelu Teadmuskeskusele, mis on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala hallatav asutus, õigus amortiseerunud laboriseadmete müügi korral kasutada uute laboriseadmete soetamisel müügist laekunud vahendeid.
Laboriseadmed vajavad kaasajastamist, seadmed on spetsiifilised, nende hinnad on tõusnud ja vähenenud rahastuse tõttu on seadmete väljavahetamisel möödapääsmatu kasutada amortiseerunud seadmete müügitulu.