Vastus pöördumisele

Tere

Saadan Rahandusministeeriumi tagasiside teemade kaupa.

MAKSUPOLIITIKA TEEMAD

3.2 - eluhoonete renoveerimise rahalised meetmed

Meede 1.5 Maksusoodustused. Väidetud on, et maksusoodustused on tõhusad meetmed, et tõsta hoonete energiatõhusust ning edendada renoveerimist. Samas puudub analüüs, mis sellist väidet kinnitaks, seega tekib küsimus, et millel selline väide ja teadmine põhineb. Tekstist ei ole ka selgelt arusaadav, milliseid maksusoodustusi konkreetselt silmas peetakse ja seega on keeruline prognoosida nende kasu ja halduskulusid. Samas mõjutab see oluliselt riigi käibemaksutulusid. Tuleb arvestada ka pettuste suurenemise riski ja maksuhalduri töökoormuse suurenemist. Käibemaksu kaudu osas 1.5 nimetatud sissetulekust sõltuvaid soodustusi rakendada ei ole mõeldav.

Et maksumaksja saaks mingit tulumaksusoodustust kasutada, peab tal olema maksustatav tulu, millest mahaarvamisi teha, kuid seda ei pruugi kõigil korteri või majaomanikel olla. Seega juba selle tehnilise probleemi tõttu ei saa tulumaksusoodustuste abil kõiki korteri ja omaomanikke, kelle eluase vajab energiatõhusamaks muutmist, võrdselt toetada. Seega ei saa nõustuda väitega, et maksusoodustus on kõigile võrdselt kättesaadav ja väikese halduskoormusega hallatav.

Eesti tulumaksuseaduses on mõned aastad tagasi loobutud eluasemelaenu (nii eluaseme soetamiseks kui renoveerimiseks) intresside mahaarvamise võimalusest, kuna soodustus aitaks eelkõige neid peresid, kellel  oli võimalus üldse pangast laenu saada.

Samas ei ole kumbagi nimetatud maksusoodustusi võimalik rakendada regiooniti erinevalt, mis aitaks siluda regionaalseid erinevusi. Mida enam sisaldab maksusüsteem erisusi, seda keerulisem ta on ja seda nii maksumaksja kui maksuhalduri jaoks.

Mis puudutab maamaksusoodustust väikeelamu omanikele, siis IMF-i ettepanek on loobuda laiapõhjalisest kodualuse maamaksu soodustusest. Maamaksu soodustuste andmise aluse kohalikele omavalitsustele annab maamaksuseadus, kus kehtiva seaduse kohaselt sarnast võimalust KOV-dele ei pakuta. Kehtiva seaduse kohaselt me maksustame ainult maad ja mitte hooneid, seega oleks sellise soodustuse sätestamine ka ebaloogiline. Kui me maksustaks kogu kinnisvara, st hooneid koos maaga, siis oleks juba hindamise tulemusena hoone parema kvaliteedi tõttu kõrgem maksustamishind.

Teatud sotsiaalsetele gruppidele on maamaksuseaduse kohaselt lubatud KOV-l anda täiendavaid soodustusi. Lisaks on võimalik maksustada kodualune maa alates esimest eurost ja pakkuda vähekindlustatud koduomanikele sotsiaaltoetust maamaksu tasumisest tekkinud majanduslike raskuste hüvitiseks.

Selleks, et meetmetena 1.5 ja 2.8 pakutud maksusoodustusi oleks võimalik kaaluda ja analüüsida, tuleks need lahti kirjutada, et oleks arusaadav, mida on silmas peetud. Esitatud kujul ei ole võimalik neid meetmeid toetada.

FINANTSEERIMISVAJADUS JA ALLIKAD

Investeerimisvajadus on välja toodud, kuid pole ülevaadet tegelikust finantseerimise võimekusest arvestades riigieelarve võimalusi. Kui seni kasutatud eurotoetused on vähenenud või ära langenud, peavad uued allikad olema lahti kirjutatud ja reaalselt rakendatavad, sealhulgas maksusoodustused ja vabastused.

Arvestada tuleb, et surve riigieelarve rahavajadustele on tervikuna suur ja seega tuleb riigi eelarvetulusid kaasavas meetmete disainis lähtuda vajaduspõhisusest ja maksimaalses ulatuses kasutada toetuste (sh maksusoodustused) asemel laenu- ja garantiimeetmeid ning segafinantseeringut.

Sama seisukohta hoiab ka Euroopa Komisjon:

Kuigi seda põhimõtet renoveerimiskava finantseerimisvajadustes on ka järgitud, on siiski planeeritav riiklike toetuste maht märkimisväärne ning kava sisaldab avaliku sektori investeerimisvajadust hoonete renoveerimiseks kõigis segmentides. Tuues välja riiklike toetuste ja/või finantseerimismeetmete vajadusi, tuleb ära näidata, milline osa vajadustest on juba katteallikatega kaetud (sh RES 2026-2029) ja milline on lisanduv rahavajadus riigieelarvest arvestades ülaltoodud põhimõtteid.

Kava näeb ette ka renoveerimise ühtsete kontaktpunktide süsteemi loomise koos nõustamispunktide võrgustiku ning digitaalsete tööriistadega – milliste vahendite arvelt on need tegevused plaanitud? Kas kaasatud asutuste võrgustik on lisanduvatest kohustustest teadlik ja oma eelarvetes nende tegevustega (nii personal kui IT-arendused) arvestanud?

(RIIGI)HANGETE TÄHELEPANEKUD

Riigihangete valdkonna kohta teeme mõned üldisemad tähelepanekud järgmiselt:

• * mitmes kohas räägitakse tüüpprojektidest, tüüplahendustest, standardlahendustest, standardiseeritud energiatõhusustööde hangetest, tehases eeltoodetud elementidest. Riigihankes ei ole lubatud hankijal reeglina ette öelda konkreetset tehnoloogiat, tootjat vms. Vastavaid hankeid ette valmistades tuleb arvestada RHS § 88 lg 6, mille kohaselt tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.

• * Dokumendis on mainitud kobarhangete tegemist, nt meetme 2.4 eesmärk on koondada linnaosa või piirkonna sarnased hooned ühtsetesse hanke- ja arenduspakettidesse, et saavutada mastaabisääst nii administreerimisel, projekteerimisel, hangetel kui ka ehitamisel . Siin on risk, et hanke ese või maht kujuneb nii suureks, et väiksemad ja keskmised ettevõtjad (VKE) jäävad kõrvale ning konkurents aheneb mõne üksiku suure turuosaliseni. Üks RHS üldpõhimõtteid on konkurentsi efektiivne ärakasutamine, tuleb vältida kunstlikult osalejate ringi kitsendamist. Kobarhanked ei tohi põhjendamatult välistada VKE-sid, tuleb kaaluda hanke osadeks jagamist ja proportsionaalseid osalemistingimusi.

• * „Meede 1.4: Tüüpprojektid ja ehitustööde keskne hankimine (planeeritav). Energiatõhususe ühtse kontaktpunkti kaudu korraldatakse kesksed energiatõhususe tööde hanked, mida vajadusel ja võimalusel kombineeritakse käenduse, kaaslaenu ja toetusega vähekaitstud leibkondadele. Keskse hankimise aluseks on tüüplahenduste väljatöötamine tüüpprojektide alusel ehitatud väikeelamutele. Hangitavad tüüplahendused on kõigile kättesaadavad ja kasutatavad. Antud formaat loob võimaluse väikeelamute omanikel valida kontrollitud pakkujate hulgast endale sobivaim tööde teostaja ja sellega ületada eelpool peatükk 2.5) nimetatud renoveerimistakistus.“ -

Dokumendis ei ole täpsemalt kirjeldatud, kuidas kontrollitud pakkujate ring tekib, millises menetluses ja millistel alustel. Keskse riigihanke läbiviimisel tuleb arvestada riigihangete seadusega.

• * Kavas nähakse ette renoveerimisgiide ja materjalikatalooge. Need ei tohi muutuda sisuliselt eelvalikuks, millele hilisemates riigihangetes toetutakse ega viia teatud tootjate või lahenduste põhjendamatule eelistamisele. Vt ka esimeses punktis viidatud samaväärsusete lahenduste aktsepteerimise kohustus.

• * Renoveerimise ühtne kontaktpunkt, tehniline tugi, nõustamine. Tuleb vältida hilisemat huvide konflikti tekkimise ohtu. Kui hiljem hankes osalev ettevõtja on osalenud hanke ettevalmistamises või turu-uuringus, peab hankija võtma meetmed konkurentsi moonutamise vältimiseks.

Lisaks juhime tähelepanu, et strateegilise poliitikadokumendiga kedagi hankijaks riigihangete seaduse (RHS) tähenduses ei defineerita. Praeguses renoveerimiskava sõnastusest ei ole aru saada, kas selles nimetatud „hanked“ võivad olla ka riigihanked RHS mõttes. Tähelepanekud võivad probleemseks osutuda, kui renoveerimistööde teostamiseks tuleb läbi viia riigihange.

Samas, näiteks kobarhangete läbiviimisel ei tohiks põhjendamatult välistada VKE-sid, vaatama sellele, kas see hange saab tulevikus olema riigihange või toetuse saaja ost.

MUUD TEEMAD

Tabeli 1.2 alusandmete hulgas ei ole viidet RKVRile. Ei selgu ka, millised asutused on keskvalitsuse real arvesse võetud. Sellest tulenevalt renoveerimiskava ja RAMi energiainventuuri andmed erinevad. 

3.10 – ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamine. Tekstis on väidetud, et lammutusjäätmeid tuleks vähendada. Vähendamine on keeruline perioodil, mil osa maju renoveeritakse, teised lammutatakse. Siis ikka pigem suureneb nende jäätmete hulk. Võiks olla selgem, mida saab vähendada ja kus jäätmeid senisest paremini kasutada.

3.10  - materjalide korduskasutus ja ringlussevõtt. Teoreetiliselt tuleb sellega nõustuda, et materjalid tuleks maksimaalselt ringlusse võtta. Samas, juba pakendi jaoks napib Eestis töötluskohti. Puudub selgitus, kuidas selline kogu materjali töötlemise võimekus planeeritakse luua. Tekib vajadus ulatusliku investeeringu järgi töötluskohtadesse. 

3.11 – regulatiivne raamistik. Välja on toodud viited EL õigusele, kuid puudub sellele praktiline vaade. Et raamistik reaalselt rakendada, peaks olema selgemalt avatud side Eesti turu võimalustega.

3.12 – haridus. Räägitud on spetsialistide oskuste parandamisest, kutsestandardite uuendamisest. Arvestades, et plaan on ehitusmahtu suurendada ja selleks suunata ka riigi vahendeid, siis on küsimus vastava õppe laiendamisest ja sellesse investeerimisest. Lisaks oleks vaja selgitada, kui pikaajaline selline vajadus on, ehk kas on vaja ehitusmahtude vähenemisel ka ümberõpet planeerida. 

Parimat soovides

Lugupeetud koostööpartnerid

Kliimaministeerium on saatnud avalikule konsultatsioonile dokumendi „Eesti riiklik renoveerimiskava aastaks 2050“, mille eesmärk on kavandada Eesti hoonefondi järkjärguline renoveerimine ja energiatõhususe parandamine kuni aastani 2050. Kava on valminud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja projekti LIFE IP BUILDEST partneritega.

Renoveerimiskava annab ülevaate Eesti hoonefondi hetkeseisust, senistest renoveerimistulemustest, vajalikest investeeringutest ning riiklikest meetmetest hoonete rekonstrueerimise toetamiseks. Lähima kümne aasta jooksul on eesmärk renoveerida üle Eesti vähemalt 4000 kortermaja ning 11 000 väikeelamut.

Peame oluliseks, et kava valmiks koostöös erinevate osapooltega ning arvestaks võimalikult laiapõhjalise tagasisidega. Seetõttu ootame Teie tähelepanekuid, ettepanekuid ja kommentaare renoveerimiskava kohta.

Renoveerimiskavaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/renoveerimine-ja-buildest/renoveerimiskava

Tagasisidet ootame hiljemalt 12. juuniks 2026 aadressile [email protected].

Riikliku renoveerimiskava esimene versioon koos avaliku konsultatsiooni tulemustega esitatakse Euroopa Komisjonile 2026. aasta juunis. Pärast teie ja komisjoni ettepanekute arvesse võtmist valmib kava lõplik versioon 2026. aasta detsembris.

Täname Teid ettepanekute ja koostöö eest.

Lugupidamisega,

Kaspar Alev

Kaspar Alev
Elamuinvesteeringute valdkonna juht | Ehitus- ja elukeskkonnaosakond
+372 524 2859 | [email protected]  
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee