Eelnõu kooskõlastamine

Pr Karmen Joller Teie 28.05.2026 nr 1.2-2/46-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 11.06.2026 nr 1.5-1/2780-1

Eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud minister Tervisekassa tutvus kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks edastatud avaldamiseks sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõuga ja esitab järgmised ettepanekud:

1. Jätta eelnõu punktis 101 toodud § 731 lõikes 31 esitatud loetelust välja punktid 15 ja 30 ning punktist 14 tekstiosa „alalise elukoha aadress“.

Põhjendus: Kiirabi osutamise käigus paberkandjal kiirabikaardi täitmise korral patsiendi alalise elukoha aadress lisaväärtust ei loo, oluline on abivajaja asukoht ehk sündmuskoha aadress. Samuti ei ole oluline patsiendi perearsti nimi, kuna puudub võimalus seda millegi vastu valideerida. Mõlemad andmekoosseisud põhinevad patsiendi ütlustel, mis ei pruugi tõele vastata või patsiendid ei pruugi seda teada. Punktis 30 nimetatud trauma indeks pole enam kasutusel.

2. Kaaluda võimalust täiendada määruse § 22 lõiget 3 ja lisada sättesse viide, et õpilase tervisekaardi väljavõte §-s 252 nimetatud andmetega edastatakse õpilasele või alaealise õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile vaid juhul, kui selline sooviavaldus on esitatud.

Põhjendus: Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb kooliõel edastada väljavõte õpilase tervisekaardist alati, kui õpilane lõpetab kooli, asub õppima teise kooli õppima või muul põhjusel koolist lahkub. Teave koolis õpilasele osutatud tervishoiuteenuste kohta, sealhulgas immuniseerimised, tuleb kooliõel edastada ka tervise infosüsteemi (sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 § 5 lõike 5 kohaselt alates aastast 2012). Seetõttu puudub praktiline vajadus vastavasisulise põhjendatud sooviavalduseta õpilase tervisekaardi väljavõtteid teha ja koolist lahkumisel õpilasele või tema seaduslikule esindajale kaasa anda.

3. Täiendada määruse § 731 lõiget 1 järgmise lausega: „Kiirabikaardile võivad andmeid kanda esmase abi brigaadi liikmed ning telemeditsiini teel kiirabibrigaadi konsulteerivad arstid“.

Põhjendus: Selleks, et tagada sisestatavate andmete õigsus, on mõistlik lubada andmete dokumenteerimine isikutel, kes kiirabi osutamise raames andmed on kogunud (nt esmase abi brigaadi liige patsiendi juures kohapeal) ja nõustamisel nõu annavad (telemeditsiini arst). Olukorras, kus kiirabikaardi koostab (andmed sisestab) vaid kiirabibrigaadi juht, kes kas ei viibi patsiendi juures, võib andmete mitmekordsel esitamisel (esmase abi brigaadi liige sisestab andmed infosüsteemi või edastab muul viisil brigaadijuhile, kes need peab sisestama

2

kiirabikaardile) tekkida vigu. Kiirabikaardi koostamise eest vastutab kiirabibrigaadi juht. See ei muutu.

4. Täiendada § 731 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt: „Kiirabikaart vormistatakse elektrooniliselt vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisule tervise infosüsteemis“.

Põhjendus: Arvestades asjaolu, et kiirabibrigaadi pidajatel ei ole osutatud tervishoiuteenuste dokumenteerimiseks oma infosüsteemi, siis õigusselguse huvides võiks ka õigusaktides sätestada, et dokumenteerimisel kasutatakse tervise infosüsteemi. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerivates õigusaktides on tervishoiuteenuste dokumenteerimisel viidatud üldjuhul tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemile, kuhu andmed dokumenteeritakse, ja tervise infosüsteemile, kuhu tuleb andmed edastada.

5. Kaaluda § 70 lõike 1 täpsustamist selliselt, et võimalusel koostatakse patsiendi kohta üks kiirabikaart ühe väljakutse kohta.

Põhjendus: Hetkel koostab iga kiirabibrigaad väljakutse kohta kiirabikaardi. Juhul, kui patsiendile osutavad ühe juhtumi raames kiirabi mitu kiirabibrigaadi, siis koostatakse mitu kiirabikaarti. Tekib andmete (nt anamnees) dubleerimise küsimus ja patsiendi raviga seotud tervishoiutöötajad peavad tervikpildi saamiseks kiirabietapil toimunust infot otsima erinevatest kiirabikaartidest, mis ei pruugi samaaegselt TISi jõuda. Lisaks peab täna koostama kiirabikaardi ka patsiendile, kellele kiirabibrigaad tervishoiuteenust olemuslikult ei osutanud (nt käidi abis teisel brigaadil patsienti tõstmas). Ühe juhtumi kohta ühe kiirabikaardi koostamine eeldab ka määruste nr 65 ja 53 muutmist ning tehniliste lahenduste loomist. Tervisekassa ettepanek on hinnata, kas määruse nr 56 sõnastus on täna selline, mis ei sea piiranguid selle võimaluse rakendamisele tulevikus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siiri Lahe juhatuse esimees

Katrina Koha [email protected] Kristiina Vaas [email protected]