Arvamus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie: 29.05.2026 nr 8-1/4286-1 Meie: 12.06.2026 nr RP-1-6/26/5371

Prokuratuuri arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus kriminaalmenetluse seadustiku,

väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule. Lisaks tänab prokuratuur Justiits- ja Digiministeeriumi, et prokuratuuri aktiivselt

kaasati eelnõu väljatöötamisega seotud aruteludele. Tänu sellele on juba eelnõu väljatöötamise

faasis arvesse võetud ka prokuratuuri ettepanekuid.

Küsimus selles, millisel moel on sideandmete kasutamine tõendina võimalik

kriminaalmenetluses, on seadusandja valik. Prokuratuur toetab eelnõu edasist menetlemist,

kuivõrd juba prokuratuurile kooskõlastamiseks edastatud eelnõus sätestatu lahendab olulisi

menetluspraktikas tõusetunud vaidlusküsimusi. Siiski palume sideandmete tõendina

kasutamise küsimuse reguleerimisel kaaluda ka küsimust, kas juba olemasoleva eelnõuga tuleks

täiendavalt sätestada sideandmete säilitamise kohustus raske kuritegevuse vastaseks võitluseks.

Nii võib olukord, kus kriminaalmenetluses saab tõendina kasutada vaid ärilisel eesmärgil

säilitatud sideandmeid luua olulisi riske kuritegevuse vastaseks võitluseks ning tuua kaasa

olukorra, kus raskete kuritegude osas tõendite kogumine on oluliselt raskendatud või koguni

välistatud.

Prokuratuurile teadaolevalt on näiteks Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet

kooskõlastamiseks saadetud eelnõu väljatöötamisega seotud aruteludel pakkunud välja ESS

§111'3 sõnastuses, mis tagaks võimaluse säilitada sideandmeid raske kuritegevusega võitluse

eesmärgil arvesse võttes KrMS §126'2 loetletud kuritegevuse kataloogi. Selliselt väljapakutud

eelnõu sõnastuses nähakse ette võimalust säilitada selliste kuritegudega võitlemise eesmärgil

sideandmeid geograafiliste piirkondade määratlemise põhimõttel ning Eestis rändlusteenust

kasutavate abonentidega seotud andmete säilitamise läbi. Euroopa Kohtu lahendiga kooskõlas

oleva aluse loomist sideandmete säilitamiseks raske kuritegevuse vastaseks võitluseks toetab

ka prokuratuur. Alternatiivina eelnevale toetab prokuratuur ka eelnõus väljapakutud

sideandmete kiirsäilitamise regulatsiooni loomist.

2 (3)

Prokuratuur juhib tähelepanu järgnevale. Eelnõus märgitu kohaselt muudetakse KrMS § 901 lg

2 järgnevalt: „Elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate

andmete, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, kohta võib elektroonilise side

ettevõtjale teha päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku

loal. Kohtumenetluses võib vastava päringu teha kohus.”. Eelnõu väljatöötamise faasis oli

kõnealune säte sõnastatud nii: „Elektroonilise side seaduses sätestatud andmeliiklusandmete

kohta võib elektroonilise side ettevõtjale teha päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri

taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal. Kohtumenetluses võib vastava päringu teha kohus.” Nagu

eelnevalt märgitud leiab prokuratuur, et ka käesoleva eelnõu jõustamise järel vajatakse jätkuvalt

sideandmete säilitamiskohustuse kehtestamist kriminaalmenetluste tagamiseks. Seetõttu oleks

otstarbekas ka KrMS § 901 lg 2 sõnastamine varasemalt väljapakutud sõnastuses. Samuti ei saa

täielikult välistada võimalust, et ka KrMS §901 lg 2 tuginedes on vajalik tõendina kasutada

selliseid sideandmeid, mida säilitatakse Euroopa Kohtu lahenditega lubatud piirides riigi poolt

pandud säilitamiskohustuse alusel.

Andmeliiklusandmete ärilisel eesmärgil säilitamine tähendab selliste andmete säilimist iga

sideteenuse pakkuja enda vajaduste järgi. Nii saab sideteenuse osutaja ise otsustada, kui pikka

või lühikest ajavahemikku puudutavaid sideandmeid ta säilitab. Kuigi hetkel säilitavad Eestis

tegutsevad sideoperaatorid ka ärilisel eesmärgil sideandmeid kuudega mõõdetava ajavahemiku

vältel, möönavad ka teenusepakkujad, et ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete hoidmise

vahemik võib lüheneda. Selline ajavahemik võib tulevikus olla mõõdetav isegi vaid päevadega.

Menetluspraktikas näeb prokuratuur, et nii Eestis kui meie lähiriikides kasutatakse sideandmeid

kriminaalmenetlustes eelkõige keeruliste kuritegude lahendamiseks. Seejuures on

kuudepikkuste perioodide jooksul säilinud sideandmed olnud abiks topeltmõrva juhtumi

lahendamisel (R. Garafudtinov, I. Popov), riigireeturi suhtes läbiviidud kriminaalmenetluses

(A. Makarov), inimkaubandusega seotud juhtumites kannatanute tuvastamisel (1-25-877, G-F.

Calciu jt). Kõnekelmuste juhtumid on seotud praktikas kümnete SIM-kaartide kasutamisega.

Leedu kolleegid on jaganud praktilisi kogemusi kümnete kahtlustatavatega, õhupallidega

salakaubaveoga seotud kriminaalasjast, kus oluliseks tõendiallikaks kahtlustatavate omavahel

sidumiseks on nii mobiiltelefonid, kui ka GPS-seadmetest leitud SIM-kaardid jne. Seega tagab

raskete kuritegude menetlemise vajaduse regulatsioon, kus ka sideteenusega seotud andmete

tõendina kogumine on võimalik pikema aja vältel. Kõnealuse probleemi lahendamiseks on

prokuratuur ka kooskõlastusringil oleva eelnõu väljatöötamise faasis pakkunud välja sõnastuse

õiguslikuks regulatsiooniks, millega säilitatakse sideandmeid Euroopa Kohtu lahendis

väljatoodud geograafilise piiritlemise põhimõttel. Sellise regulatsiooni väljatöötamine saab olla

seadusandja valik nii käesoleva eelnõu menetlemisel, kui ka eelnõude väljatöötamiseks

tulevikus.

Prokuratuur peab vajalikuks tõstatada küsimuse ka selles, kas internetiteenuse osutamisega

seotud sideandmete säilitamiskohustuse kitsendamine eelnõus väljapakutud viisil on

põhjendatud. Mõistetavalt ei pruugi kõikide kõnealuste teenuste kohta andmete säilitamine olla

käesoleval ajal tehnika arengu tõttu asjakohane. Eelnõus väljapakutud ESS § 1112 lg 2

sõnastusest nähtub, et tulevikus säilitatakse internetiteenuse osutamisega seotud andmeid

praegusega võrreldes märgatavalt üldisemas mahus. Eelnõus väljapakutud sõnastusega

säilitatakse internetiteenusega seotud andmetena järgmiseid andmeid:

1. Kasutajatunnused

3 (3)

2. Kliendi andmed koos temale side toimumise ajal eraldatud avaliku Interneti-protokolli

aadressi ja lähtepordi, kasutajatunnuse või numbriga.

Hetkel kehtiva ESS kohaselt kogutakse internetiteenusega seoses järgmiseid andmeid:

„Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos

Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja

kasutajatunnusega“. On küsitav, kas viidatud kehtivas ESS loetletud andmete näol on tegemist

selliste andmesideliikluse või asukohaandmetega, millede säilitamise Euroopa Kohtu praktika

välistab. Küll ei nähtu väljapakutud eelnõu sõnastusest, kas ka tulevikus on internetiteenuse

osutajalt võimalik saada kõiki kehtiva korra järgi säilitatavaid andmeid ning vastuseta jääb

küsimus, kas eelnõuga pandav säilitamiskohustus võib kaasa tuua olukorra, kus internetiteenuse

osutamisega seoses säilivad andmed nii üldistatud tasemel (nt internetiseansi täpse toimumisaja

määratluseta), et selliste andmete kasutamisväärtus on küsitav. Kui koos kasutajaandmetega

säilitatakse säilitamiskohustuse raames ka nt internetiseansi aega määratleda aitavaid andmeid,

ei saa tegemist olla aga selliste andmetega, mida saaks eelnõus väljapakutud sõnastuses

kasutada tõendina kriminaalmenetluses, kuivõrd tegemist poleks siis mitte pelgalt ärilisel

eesmärgil säilitatavate andmetega, vaid säilitamiskohustuse tõttu säilitatud teabega, mille

kasutamiseks KrMS § 901 lg 2 väljapakutud sõnastuses volitust ei anna.

Eelnõus sätestatu kohaselt on võimalik julgeoleku tagamiseks andmeid säilitada kuni 6 kuud.

Arvestades prokuratuuri menetluslikku kogemust riigi julgeolekuga seotud kuritegude

menetlemisel leiab prokuratuur, et eelnõus väljapakutud aeg võib ka julgeoleku eesmärgil

andmete säilitamiseks olla liiga lühike. Kehtiva regulatsiooni kohaselt säilitatakse sideandmeid

ka julgeoleku tagamiseks vähemalt 12 kuud.

Kokkuvõtvalt toetab prokuratuur eelnõud, kuid soovime meie märkuste ja ettepanekutega

arvestamist eelnõu edasises menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Pern

juhtiv riigiprokurör

riigi peaprokuröri ülesannetes