Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 05.05.2026 nr 6-3/26/7336-3

Meie 12.06.2026 nr 9.3-4/26/3670-2

Harku IV lubjakivikarjääri laienduse

rajamise ja töötamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise aruande

avalikustamise seisukoht

Keskkonnaamet teavitas Terviseametit (edaspidi amet), et avalikustamisel on Harku IV

lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH)

aruanne, mille kohta palutakse ameti seisukohta. Amet on 14.02.2023 kirjaga nr 9.3-4/22/6116-3

KMH programmile seisukoha esitanud.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Saue vallas Hüüru külas Harku lubjakivimaardlas jätkata

ehituslubjakivi kaevandamist Harku IV karjääris, millega tagada kõrgemargilise ehituslubjakivi

varustuskindlus Tallinnas ja Harjumaal. Taotletava lubjakivikarjääri laienduse mäeeraldise ja

teenindusmaa pindala on 19,44 ha. Taotletava laienemise järgselt kujuneb mäeeraldise pindalaks

48,98 ha ja teenindusmaa pindalaks 51,66 ha.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib lisaks ameti 14.02.2023 kirjas nr 9.3-

4/22/6116-3 välja toodule järgmist:

1. KMH aruande mürakaartidelt nähtub, et lähimate müratundlike hoonetega aladeni levib päeval

tööstusmüra nii olemasolevas olukorras kui ka 1. alternatiivis (kavandatav olukord) kuni 55 dB.

Müratundlike hoonetega aladele leviv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemeid. Müratundlike

hoonetega aladele leviv müra vastab päeval KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

normtasemetele.

2. Ameti hinnangul tuleks eraldi mürakaartidel hinnata, milline on liiklusmüra olukord enne Harku

IV laiendust ja milline on pärast. Siis on võimalik võrrelda, kas ja kuidas kavandatav tegevus

mõjutab müratundlike hoonetega alade müraolukorda ning kas ja kuhu oleks vaja kavandada

leevendavaid meetmeid. Käesolevaga esitatud mürakaartide järgi saab järeldada, et

liiklusest levivaid müratasemeid müratundlike hoonetega aladel ületatakse (levib

müratase kuni 70 dB) ning vajalik on kavandada leevendavaid meetmeid. Kui aga Harku

IV kaevandusega kaasnevad liiklusmüra tasemed ei muuda müratundlike hoonetega alade

müraolukorda, siis saaks müra leevendamisega tegeleda väljaspool käesolevaga kavandatavat.

Lisaks tekitab küsimusi mitu masinat tunnis liigub ja kas arvutused tehti korrektse

masinat/tunnis arvuga (kas õige on 18,1 masinat/tunnis, 18,9 masinat/tunnis või 15

masinat/tunnis).

3. Mürakaartidel ei ole hinnatud, milliseks kujuneb Karjääri tee ääres elavate inimeste

müraolukord. Seda tuleks ikkagi teha ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Lisaks,

2(2)

kui suurenevad Karjääri tee 14 paiknevasse purustus- ja sorteerimissõlme (katastriüksused

19801:001:1204 ja 19801:001:1527) töömahud, siis milliseks kujuneb selle lähedal asuvate

müratundlike hoonetega alade müraolukord, ei ole praegu teada. See tuleks samuti välja

selgitada ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Tegemist Harku IV

lubjakivikarjääri laiendusest tekkiva otsese mõjuga.

4. Ameti hinnangul tuleks praegu kehtiva seadusandluse järgi kaevandusalal levivat müra (sh

transpordimüra) käsitleda kui tööstusmüra, väljaspool kaevandusalal teedel liikuvate sõidukite

(sh kaevandustegevuse transpordi) müra kui liiklusmüra.

5. Ameti hinnangul tekitavad nii mürarikkad tegevused kui seda on lubjakivi kaevandamine suure

tõenäosusega maksimaalsetest müratasemetest tingitud häiringuid, mistõttu tuleks käitamisel

maksimaalseid tasemeid täiendavalt hinnata ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

6. KMH aruandes on toodud järgnev: „Enne mürarikaste tegevuste teostamist (nt lõhkamine) on

oluline karjääri lähiümbruses elavate inimeste teavitamine tööde teostamisest ja kestusest.

Mitmed uuringud on näidanud, et elanike eelnev teavitamine või hoiatus valju müra sündmuse

kohta võib oluliselt vähendada selle tajutavat häirivust ja negatiivset mõju inimestele. Lisaks on

selliselt võimalik elanikel teha ettevalmistusi, näiteks hoida kodudes aknad suletult, et

vähendada väliskeskkonnast levivaid müratasemeid siseruumides või planeerida oma tegevusi

selliselt, et mürahäiring oleks neile võimalikult minimaalne.“

Amet soovitab lisaks teavitamisele tekitada karjääri poolt kontaktisiku, kelle poole kohalikud

elanikud saaksid kaebuste korral kiirelt pöörduda, kes reageeriks ja nõustaks.

7. KMH aruandes on toodud järgnev: „Juhul kui tegelik mürataseme kasv osutub prognoositust

siiski suuremaks (piirnorme ületavaks) või kohalike elanike poolt laekub põhjendatud kaebusi,

tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida mõõtmistega ning rakendada täiendavaid

vajaduspõhiseid mõju leevendavaid ja vähendavaid meetmeid. Ülenormatiivse müra vältimiseks

on võimalik rajada müratõkkevallid mäeeraldise lõuna- ja läänepiiridele, kehtestada töö

keelutsoonid ajaliste piirangutega või võtta kasutusele masinad ja seadmed, mille tekitatav

helirõhutase on madalam. Siinkohal on oluline, et rakendatav meede oleks proportsionaalne ja

asjakohane ning selle efektiivsust tuleb kontrollida mõõtmistega.“ /../ „Elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes on inimese tervise kaitseks ja ebameeldivate aistingute vältimiseks

kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused sotsiaalministri määrusega nr 54. Karjääris läbi

viidavate lõhketööde teostamisel tuleb järgida, et nimetatud määruse lisas 1 toodud elamutes

kehtestatud päevaseid piirväärtusi ei ületataks (öisel ajal lõhkamisi ei teostata). Juhul, kui

kohalikelt elanikelt laekub põhjendatud kaebusi lõhketöödega kaasneva vibratsiooni osas, tuleb

teostada kontrollmõõtmised kaebuse esitaja asukohas.“ /../ „Karjääri laiendamise tulemusel ei

ole oodata veetasemete langust ümbritsevates kaevudes. Juhul, kui karjääri laiendusest 500 m

raadiuses esineb kaevuomanikel siiski veetaseme või veekvaliteedi osas kaebusi, tuleb teostada

ekspertiis põhjuste välja selgitamiseks ning olukorra lahendamiseks.“

Eeltoodut infot tuleks mõjutatud inimestele jagada koos kontakti ja suunistega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

51966484 [email protected]