Edastuskiri

Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIIM ORAV PNOEE-38706054234 2026-06-11 13:55:51

Eelnõu_ksh algatamata jätmine.rtf

2

KORRALDUSxx.xx.2026 nr xxx

Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2025 korraldusega nr 689 on algatatud Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on võimaldada Pärnu 35/10 kV alajaama rekonstrueerimist 110/10 kV alajaamaks, vastavalt kehtiva üldplaneeringu elektrivarustuse arengusuundadele. Rekonstrueerimise käigus demonteeritakse vananenud 35 kV õhuliinid ja välisseadmed, sealhulgas metallsõrestikmastid Pärnu jõe kaldal ja Männi tänaval, ning need asendatakse hoonesiseste 110 kV seadmetega ja maakaabelliinidega. Kavandatavad alajaama hooned on projekteeritud sobituma ümbritsevasse linnaruumi nii visuaalselt kui ka funktsionaalselt, arvestades piirkonna hoonestuse iseloomu ja kõrguspiiranguid. Planeeringuga kaasnevad investeeringud elektrivõrgu töökindluse, varustuskindluse ja võimsusreservide suurendamiseks, mis on vajalikud Pärnu linna kasvava elektritarbimise teenindamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistule sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, vajadusel kinnistu ja -väliste kommunikatsioonide ning kaabelliinide kavandamine, servituudialade määramine. Krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud täpsustuvad planeeringu koostamise käigus. Planeeringuala suurus kokku on 2297 m². Detailplaneering koostatakse üldplaneeringu kohasena. Huvitatud isikuks on Elektrilevi OÜ.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb Rääma tn 19a kinnistu arengualal A6 „Rääma tänava, Pärnu jõe ja sillakoridori vaheline arenguala“. Arenguala arendamisel tuleb kavandada olemasolevat keskkonda arvestav ja läbikomponeeritud ruumiline lahendus, mis kujundab olemasoleva hoonestusega kokku sobiva kesklinna suunalt vaadeldava silueti. Hoonestusstruktuur peab olema lahendatud selliselt, et üleminek hoonete õuealadelt jõeäärsele haljasalale oleks sujuv ning jõeäärne maastik oleks terviklik. Olemasoleva hoonestuse vahele jääv tehnoehitis (alajaam) tuleb kavandada võimalikult keskkonda sulanduvana.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 10 seotud tegevust (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine).

Detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud Alkranel OÜ.

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt järgmist:

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi edasisel koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-s 3.5.3, 3.5.6 ja 3.5.7 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Keskkonnaamet (..) ja Terviseamet (...).

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr. 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 4 alusel.

1. Jätta algatamata Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju.

2. Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest arvates.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Voltenberg

linnapea(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

KSHEH_Lisa_1_R22ma_tn_19a_DP_p6hijoonis_05_03_2026.pdf

x= 6472500

y= 5

2 9 6 0 0

5.39 KRUVI

POLT 5.86

NAEL 5.60

TORU 4.98(toru peale)

ajut.

a ju

t.

a ju

t.

A

Rääma tn.

kill. ehituslik kt.

a ju

t.

kr

E h itu

se la

o p la

ts

A

kr

fr . a s f.

kr

liiv

19a Halajaam

H

A

ajut.

e st

a ka

a t

bet

+0.30

+0.10 +0.30bet

trafo

bet

b e t

bet

b e t

T1T

T2T

bet

lagun. asf

kill

"Pärnu 35/10"

3w w

17WW

6w w2W

W

2w

2w w

orient

L35118

L35140

4*100 PVC

2* 10

0 P

V C

2* 10

0 P

V C

2*100 PVC

5xPVC1005xP V

C 100

519 130518

517 516

2

138

139

79

48

515 90

119

118

122 121

120

72

2 132 1 2

1

2 1

1

432 1

4 3

2 1

2 122

2 1 2

p ro

j. o ri e n t im

b vä

lja k

orient

uued kaevud uued tänavalgustuse postid

Ø 6

3P E

Ø 3

2P E

Looduses leidmata

1

1 2

1

12

3

Mast- 3

Mast- 2

Mast- 1

5.04

5.34

5.45 5.48

5 .7

1

5.54

5.50

5 .4

6

5.41

5 .1

1

4.86

4.64 4.60 4.41

4.25

4 .4

2

4 .6

3

4.51

4.60

4 .8

0

5.78

5 .6

0 5 .7

1

5 .2

6

4.75

4.65

4.80 4.79

4 .8

9

5 .1

8

5.48 5 .4

5

5.75 5.52

5 .6

5

4.98

4.93

5.06

5.37

4.87

5.33

5.38

5.46

5.56

5.05

4.88

4.52

4.50

5 .6

6

5 .4

4

5 .1

7

5 .1

4

4 .6

7

4 .8

8

4.65

4.59

5.26 5.17

4.68

5.16

4.76 4.94 5.01

4.48

5 .2

9

5.42

5.20

5.54 5.40 5.71

5.49

5.68

5.44

5.31

5.53 5.44

5.46

5.50

5.58

5.67

5.60

5.41 5.57

5.34 5.50

5.43 5.30

S1 S1

Pos nr 1

OE 100% 2297

1263 5

55 12

Rääma tn 19a 62507:018:9260

Rääma tänav T5 62507:018:0004

Paremkalda kallasrada L3 62507:018:0003

Rääma tn 19 62507:005:0011

Rääma tänav T11 62501:001:0837

1, 5

1, 5reoveekanalisatsiooni

liitumispunkti võimalik asukoht

veevarustuse liitumispunkt (olemasolev)

olemasolev sidekaev RHU-2266V

(orient. asukoht)

sidevarustuse liitumispunkti võimalik

asukoht

võimalik ühenduspunkt ühisreoveekanalisatsiooniga

(kaev nr 138)

võimalik ühenduspunkt sademevee kanalisatsiooniga

(kaev nr 48)

sademevee kanalisatsiooni liitumispunkti võimalik

asukoht

hüdrant nr 524, ca 80 m

ja

hüdrant nr 523, ca 208 m

hüdrant nr 447ca70 m

ju ur

de pä

äs ve

es ka

m is

ko ha

le

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di p

la ne

er itu

d pi

nd al

a (m

²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

kr un

di su

ur im

lu ba

tu d

tä is

eh itu

sp ro

ts en

t

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l (p

õh ih

oo ne

+ a

bi ho

on e)

ho on

e lu

ba tu

d m

ax ko

rr us

el is

us

ho on

e lu

ba tu

d m

ax m

aa -a

lu ne

k or

ru se

lis us

ho on

et e

lu ba

tu d

m ax

kõ rg

us m

aa pi

nn as

t ( m

)

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

pl an

ee rit

av k

at as

tri ük

su se

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

%

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne /

ka va

nd at

ud

1 2297 1263 55 5 3 - 12,0 OE 100% T 100% -

Arhitektuursed piirangud

- Hoonete arhitektuurne lahendus kooskõlastatakse linnaarhitektiga eskiisprojekti staadiumis. - Fassaadi lahenduses kasutada heledaid toone. - Hoonetele võib paigaldada ettevõtte logo või reklaami. - Täpsed välisviimistlusmaterjalid määratakse ehitusprojektis. - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis.

AADRESS: A. ADAMSONI 26, 10137 TALLINN tel. 733 7150, [email protected], www.reib.ee

JOONIS:

ASUKOHT:

OBJEKT:

LEHT LEHTI MÕÕTKAVA

TÖÖ NR.

TÖÖ NIMI:

EKR Proj.juht

EKR Teostas

EKR Kontrollis

Inseneribüroo REIB OÜ

1 1

Pärnu, Rääma tn 19a topo-geodeetilised uurimistööd

Pärnu maakond, Pärnu linn, Rääma tn 19a

Maa-ala plaan tehnovõrkudega

2024

1:500

11.07

25.06 - 11.07

11.07

Kert Rebane

Lauri Allika

Erika Leismann

6949TT-

Geodeet 7

MTR Reg. nr EG10434933-0001

Tallinna Geodeesiaosakond

Rääma alajaam

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Märkused:

3. Mõõdistamine tugineb Geosoft OÜ GPS püsijaamade võrgule ja PP-253, kõrguslik sidumine

5. Välitöö on teostatud 27.06.2024

2. Informatiivsed kinnistute piirid, Maa-ametist 11.07.2024 a.

SRP-482(H=5.59)

N

S

W E

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS:

1 - POSITSIOONI NUMBER 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE,

OSAKAALU % 3 - HOONETE SUURIM LUBATUD

EHITISEALUNE PIND (m²) 4 - TÄISEHITUS % 5 - PLANEERITUD KRUNDI SUURUS 6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV

KRUNDIL 7 - HOONETE LUBATUD MAKSIMAALNE

KÕRGUS OLEMASOLEVAST MAAPINNAST (m)

1 2 5 3 6 4 7

PLANEERITAVA ALA PIIR HOONESTUSALA

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

VÕIMALIK HOONE ASUKOHT KATENDIGA ALA LIKVIDEERITAV OBJEKT

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT PIIRE KANALISATSIOONITORU SADEMEVEE KANALISATSIOONI TORU SIDEKANALISATSIOON

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND / SERVITUUDIALA 110 kV KAABLITE VÕIMALIK ASUKOHT 10 kV KAABLITE VÕIMALIK ASUKOHT

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013): OE - ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA

MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE (KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVETE LIIGID): T - TOOTMISMAA

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Janika Jürgenson

Arhitekt

05.03.2026 a. Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 3 3

Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:500

MTR reg nr: EEP002230

Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu detailplaneering

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Planeerija

DP 35-25

Elektrilevi OÜ

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAV

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks

loetavuseks näidatud 1,0 m katastriüksuse piirist väljapoole.

2) Hoonestusala on kavandatud krundi piirini (v.a krundi Rääma tänava poolses küljes), hoonestusala joon on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m krundi piirist sissepoole.

3) Mõõdud on antud meetrites. 4) Täpne hoonete asukoht selgitatakse hoonete

ehitusprojekti koostamise käigus. 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse,

parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega.

Piirangud: 1) Pärnu jõe kalda piiranguvöönd

KATASTRIÜKSUSE PIIR PÄRNU JÕE KALDA PIIDANGUVÖÖND (100 m)

PÄRNU JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND (30 m, vastavalt üldplaneeringule)

HOONE KATENDIGA ALA

KÕNNITEE MADALPINGE KAABELLIIN KESKPINGE KAABELLIIN

KÕRGEPINGE KAABELLIIN KÕRGEPINGE ÕHULIIN VEETORU KANALISATSIOONITORU SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU PIIRE

PLANEERITAV KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: ELEKTRIENERGIA TOOTMISE

JA JAOTAMISE EHITISE MAA

S1

Kaaskiri_eelhinnang_ametid.pdf

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud

11.06.2026 nr 8-4/9712-5

Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu osas seisukoha küsimine

Kaaskiri

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §33 lg 6

tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse

tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Vastavalt KeHJS §33 lg 3 tuleb

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustada lähtudes

strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast

keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning seaduses nimetatud asjakohaste asutuste

seisukohast.

Eelpool öeldut arvestades edastame Teile seisukoha võtmiseks Pärnu linnas Rääma tn 19a

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse

eelnõu ja KSH eelhinnangu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Orav

ruumi- ja arhitektuuriosakonna linnaarhitekt

Janno Poopuu

524 6280, [email protected]

P2rnu_R22ma_19a_kinnistu_DP_kava_KSHEH_elar_08_06_26.pdf

Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260)

detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise

protsessi korraldaja: Pärnu Linnavalitsus

Huvitatud isik: Elektrilevi OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2026

2 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Publitseerimise üldandmed:

•Töö koostatud – 08.06.2026. a.

•Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.

•Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus ..................................................... 5 2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 7

2.1 Tegevuspaiga ümbruskonna ja tegevusega seonduvate asjaolude lühikirjeldus

strateegiliste arengudokumentide järgselt .............................................................................. 8 2.2 Tegevuspaiga ümbruskonna lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt ................................................................................................. 9 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 11 3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 11 3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 12 3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 12 3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 13 3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 13 3.5.1 Maa ja maakasutus ............................................................................................... 13 3.5.2 Maavarade kasutus ............................................................................................... 14 3.5.3 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke ......................................................................................................................... 14 3.5.4 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ....................................... 15 3.5.5 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ..................................................................... 15 3.5.6 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 alad) ............................................................................... 16 3.5.7 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline

ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused,

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................... 17 3.5.8 Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................. 19

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 19 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21

KSHEH lisad:

KSHEH lisa 1. Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu detailplaneeringu põhijoonis

(seisuga 05.03.2026).

4 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu linnas

Rääma asumis asuv Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) detailplaneeringu (DP) kava

(planeering algatatud Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 689 (21.10.2025. a)). Planeeritaval

kinnistul asub 35/10 kV alajaam ning planeeringu tulevane kehtestamine võimaldaks selle

rekonstrueerida 110/10 kV alajaamaks. Detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringu (vt ka

ptk 2) kohasena, krundipiiride muutmist planeeringuga ei kavandata. DP eesmärkide täitmiseks

sätestab planeerimisprotsess kinnistule sobivaima ehitusõiguse (sh arhitektuursed ja

linnaehituslikud tingimused) ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduste määramise,

vajadusel koos tehnovõrkude kavandamisega, sh servituudialadega. Planeeringualaks on seega

kogu Rääma 19a kinnistu suurusega 2297 m2 ning krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende

osakaalud täpsustuvad planeeringu koostamise käigus.

DP kavaga seotud arendusest huvitatud isikuks on Elektrilevi OÜ. Käesoleva töö koostajateks

Alkranel OÜ keskkonnaspetsialistid. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige kohalik

omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates ja sellele

eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse

eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused

(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Käesoleva dokumendi koostamisele

eelnevalt oli teada, et kohalik omavalitsus soovib teadaolevalt kaasata tulevase otsuse eelnõuga

seotud protsessi Terviseametit.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ning „KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,

st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk ei

kuulu seega käesoleva töö koosseisu).

5 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

1. Kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

KSH eelhinnangu objektiks on Pärnu linnas Rääma asumis asuv Rääma tn 19a kinnistu

(62507:018:9260; 100% tootmismaa) detailplaneeringu kava (planeering algatatud Pärnu

Linnavalitsuse korraldusega nr 689 (21.10.2025. a)). Planeeritaval kinnistul (vt ka joonis 1)

asub 35/10 kV alajaam (vt olemasolevat olukorda jooniselt 2) ning planeeringu tulevane

kehtestamine võimaldaks selle rekonstrueerida 110/10 kV alajaamaks (vt ka KSHEH lisa 1).

Detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringu (vt ka ptk 2) kohasena, krundipiiride muutmist

planeeringuga ei kavandata. DP eesmärkide täitmiseks sätestab planeerimisprotsess kinnistule

sobivaima ehitusõiguse (sh arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused) ning haljastus-,

liiklus- ja parkimislahenduste määramise, vajadusel koos tehnovõrkude kavandamisega, sh

servituudialadega. Planeeringualaks on seega kogu Rääma 19a kinnistu suurusega 2297 m2

ning krundi kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud täpsustuvad planeeringu koostamise

käigus. Samas krundi tulevane kasutamine on seotud linna elektrivõrgu töökindluse,

varustuskindluse ja võimsusreservide suurendamise vajadusega.

DP protsessis on hoonestusala planeeritud krundi piirideni, väljaarvatud Rääma tn 19a

maaüksuse Rääma tänava poolses küljes. Hoonestusala ulatuses võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid (KSHEH lisas 1 on märgitud hoonete võimalikud asukohad). Rajatisi võib

ehitada ka väljaspoole hoonestusala (nt piirded, tehnovõrgud jms). Ehitiste täpsed asukoht ja

lahendused määratakse planeeringule järgnevas (planeeringu kehtestamisel) ehitusprojektiga.

DP koostamisel arvestatakse kehtiva ÜP-ga (vt ptk 2.1), sh tingimusega - täpsustada Pärnu jõe

kaldast ≤ 50 m kaugusele ehitamisel pinnase tugevusparameetreid ning kontrollida pinnase

püsivust (välistamaks mh mõju eelduseid Pärnu jõele ja sellega seotud ökosüsteemidele (vt ka

ptk 2.2)).

Alljärgnevalt on esitatud detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomustus.

Käesolev eelhinnang keskendub edaspidi just planeeringualal, Rääma tn 19a kinnistul,

kavandatavatele tegevustele. Menetluses oleva detailplaneeringu kava alal soovitakse

võimaldada Pärnu 35/10 kV alajaama rekonstrueerimist 110/10 kV alajaamaks, vastavalt

üldplaneeringu elektrivarustuse arengusuundadele. Kavas on mh (vt ka KSHEH lisa 1):

• näha ette seniste ehitiste likvideerimine, uute ehitiste kavandamise võimaldamiseks.

• näha ette ehitusala 110 kV jaotusseadme tehnohoonele (kõrgus kuni 12 m), millesse

paigaldataks 110 kV jaotusseadmed ning juhtimisseadmed.

• näha ette ehitusala 110/10 kV trafode tehnohoonele (kõrgus kuni 10 m), millesse

paigaldatakse trafod.

• näha ette perspektiivse 10 kV jaotusseadmete uue hoone rajamise võimaldamine.

• näha ette teenindusplats (sh parkimisala), teenindustee ja värava (Rääma tn poolse

väravaga seotud liikluskorraldust ei muudeta) ning tehnovõrkude asetus (tehnovõrkude

lahendus on põhimõtteline, st et tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise

asukohad täpsustuvad projektide (peale planeerimisprotsessi) koostamise käigus).

Kavandatavad alajaama hooned tuleb projekteerida sobituma ümbritsevasse linnaruumi nii

visuaalselt kui ka funktsionaalselt, arvestades piirkonna hoonestuse iseloomu ja

kõrguspiiranguid. Seejuures on suurim lubatud täisehituse osakaal vaadeldaval alal 55%,

hoonete (kuni 5) lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast 12,0 m (maapealseid korruseid kuni

3). Veevarustus ja reovee ning sademevee kanalisatsioon lahendatakse lähtuvalt Pärnu Vesi AS-

i poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (20.01.2026 nr TT-251030), sidevarustus lähtuvalt

Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (12.01.2026 nr 40071705). Hoonete

soojusvarustus lahendatakse elektrikütte ja/või õhksoojuspumpadega. Hoonetest ning

6 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

platsidest vabad alad haljastatakse, pidades mh silmas ka liiklusohutust. Kinnistu piiridele on

paigaldatud juba võrkpaneelidest piire. Võidakse hoonestuse kavandamisel muuta vastavalt

ehitiste vajadustele ning ohutuse tagamiseks, arvestades samas ümbritsevat keskkonda ja

hoonestuslaadi.

Joonis 1. Detailplaneeringuga hõlmatud ala (lillaga) paiknemine Pärnu linna haldusüksuses (punase

joonega). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026

Joonis 2. Olemasolev olukord pildistatuna Pärnu jõe ja 35/10 kV alajaama vaheliselt alalt edelakaarde

suunast (koordinaatidelt X: 6472449.68 Y:529593.36). Foto: Alkranel OÜ, 17.04.2026

7 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (22.05.2026)) infosüsteemi

ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi ning ruumiandmeid (2026)1. Alljärgneva teabe

esitamisel on keskendutud peamiselt DP kava ala lähiümbrusele (vt ka joonis 3), kuid vajadusel

(nt laiema taustteabe pakkumiseks) on kirjeldatud ka üldisemalt Pärnu linna

haldusterritooriumiga seonduvat.

Joonis 3. DP kava ala ja selle ümbruse naabruskonna maakasutus (Maa- ja Ruumiamet, 2026)

Kavandatava tegevuse (vt ptk 1) ala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Rääma asumis

tiheasustusalal. Pärnu linnas elab linna kodulehe andmetel 39 805 elanikku2. Linna elektrivõrgu

töökindluse, varustuskindluse ja võimsusreservide suurendamise tagamisega on muuhulgas

seotud ka elektrivõrgu ajakohastamine (väljaspool DP kava (ptk 1) ala, kuid seoses ka

käimasoleva DP menetlusega). Näiteks on 20.02.2026. a väljastatud projekteerimistingimused

Elektrilevi OÜ-le Pärnu Linnavalitsuse poolt. Tingimuste väljastamise aluseks oli taotlus nr

2611002/00399. Projekteeritakse 110 kV kaabelliinid Ehitajate tee ääres kulgevast

Metsakombinaadi-Savi 110 kV liinist (tehes liinile sisselõike) kuni Pärnu alajaamani Männi ja

Rääma tänavatega paralleelselt. 110 kV maakaabelliinide rajamise teostamine võimaldab

demonteerida 35 kV õhuliinid Pärnu alajaamast Papiniidu alajaamani. Nii luuakse mh avaram

ja esteetiliselt meeldivam linnaruum, parandades ka vastava piirkonna maakasutusvõimalusi.

1 Maa- ja Ruumiamet. (2026). Geoportaali kaardirakendused. Allikas 2 Pärnu linnavalitsus. (2026). Omavalitsus Pärnu linn. Allikas (12.05.2026)

8 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2.1 Tegevuspaiga ümbruskonna ja tegevusega seonduvate asjaolude

lühikirjeldus strateegiliste arengudokumentide järgselt

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (ÜP; 2021)3 – üldplaneering (lähtub mh

Pärnu maakonna planeeringust (2018)4) näeb linna elektrivarustuse töökindluse

suurendamiseks, võrgukadude vähendamiseks ja alajaamade võimsuse tõstmiseks ette

olemasoleva Pärnu 35/10 kV alajaama (linna kui asustusüksuse ainus piirkonnaalajaam)

rekonstrueerimise 110/10 kV alajaamaks. ÜP-s sätestatut toetab hilisem Pärnumaa 2035+

arengustrateegia (2023)5, täpsemalt tuumvaldkond IV (mh tehniline taristu) tegevussuund p

4.5.1.2 (olemasolevates 35 kV õhuliini trassikoridorides pinge tõstmine 110 kVle, alajaamade

rekonstrueerimine ja vajadusel uute ehitamine).

Kehtiva ÜP järgi asub DP kava ala Rääma tänava, Pärnu jõe ja sillakoridori vahelisel

arengualal A6, mille planeerimise ja hoonestamise ühe põhimõttena on toodud alajaama

kavandamine võimalikult keskkonda sulanduvana ning toonitatud, et Rääma tn äärde jääv

hoonestus peab olema madalam kui 6 korrust. Alajaama jätkuv kasutus (läbi täiendava

planeeringukohustuse) on ÜP-s sätestatud, arvestades ka varasema Pärnu Linnavolikogu

28.06.2001 otsusega nr 48 (Rääma tn 19 territooriumi DP). Vastava DP järgse naabruskonna

maakasutuse (elamumaad) on sisuliselt realiseerunud ning ajaloolise DP ala nurk ulatub ptk 1

näidatud DP kava alale (DP kehtestamine muudaks varasema DP kehtetuks alajaama maa-alal),

sinna siiski elamumaad määramata. Alajaama maaüksusega seotud ala arendamisel tuleb

kavandada olemasolevat keskkonda arvestav ja läbikomponeeritud ruumiline lahendus, mis

kujundab olemasoleva hoonestusega kokku sobiva kesklinna suunalt vaadeldava silueti.

Hoonestusstruktuur peab olema lahendatud selliselt, et üleminek hoonete õuealadelt jõeäärsele

haljasalale oleks sujuv ning jõeäärne maastik oleks terviklik. Tervikliku maastiku hoidmiseks

on määratletud, et Pärnu jõe kaldajoonest ≤ 50 m kaugusel ehitamisel täpsustada pinnase

tugevusparameetreid ning kontrollida pinnase püsivust. Jõe kalda ehituskeeluvööndi ulatus

vaadeldaval alal on 30 m.

DP kava ala on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu ning 2021. a üldplaneeringu kohaselt ei tohi

olemasolevate tootmisalade läheduses paiknevate eluhoonete juures müratase ületada III

kategooria piirväärtust (vt Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1).

Lähimate elamute (korterelamud) aktuaalsed hoonestusalad on kehtestatud Pärnu

linnavalitsuse 30.08.2021. a otsusega nr 552 (Rääma tn 17 ja 19 kinnistute DP, vt joonist 4).

Seejuures lubati Rääma tn 17 kinnistule rajada kuni 4 ja Rääma tn 19 kinnistule kuni 5

korrusega elamud, suurima lubatud kõrgusega vastavalt 14 (abs 19) ja 17 (abs 22) meetrit.

2021. a DP-s on alajaama maakasutuse olemasoluga arvestatud, lisatud on, et vajadusel on

elamu kinnistu piirile võimalik istutada haljastust, eraldamaks alajaama mh visuaalselt.

Pärnu linna üldplaneering 2035+ (menetluses ehk kehtestamata)6 – näeb varustuskindluse

tagamiseks jätkuvalt ette Pärnu 35/10 kV piirkonnaalajaama üleviimist 110 kV pingele.

Kinnistu piirded kavandada vastavalt ehitise vajadustele, ohutuse tagamiseks arvestades

ümbritsevat keskkonda ja hoonestuslaadi. Jätkuvalt on koostatavas ÜP-s kirjeldatud ka Pärnu

jõe lihkeohtlikkuse tsooni (nimetatud „D“), kus väljakujunenud ehitusjoonega

3 Pärnu Linnavolikogu. (2021). Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+. Allikas 4 Pärnu Maavalitsus. (2018). Pärnu maakonna planeering. Allikas 5 Pärnumaa Omavalitsuste Liit. (2023). Arengustrateegia Pärnumaa 2035+. Allikas 6 Pärnu linna üldplaneering 2035+. Osaliselt vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2025 otsusega nr 28. Allikas

9 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

tiheasustuspiirkondadest väljaspoole jäävatel aladel peaks tulevikus kehtima jõe kalda

ehituskeeluvöönd 50 m ulatuses.

Joonis 4. Rääma tn 17 ja 19 kinnistute DP (2021) paiknemine eelhinnangu objektiks oleva DP kava ala

suhtes (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026)

2.2 Tegevuspaiga ümbruskonna lühikirjeldus paikkonna muude ja

käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet. Lähtuvalt kavandatava tegevuse

iseloomust, pole eeldatav mõjuala selle elluviimisel väga ulatuslik, mistõttu määrati mõjuala

piiriks 50 meetrit DP kava ala välispiirist. Üldise taustteabe tagamiseks on vajadusel kirjeldatud

ka sellest tsoonist kaugemale jäävaid objekte/asjaolusid.

DP kava alal ega selle lähialal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte. Lähialal

paikneb sportimiseks kasutatav „Pärnu jõe paremkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada“,

minimaalselt 22 m kaugusel. DP kava alal esineb meresette (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

savi, sapropeel) tüüpi pinnakate, looduslik mullastik asendunud tehnogeense pinnase / pinnaga

ning reljeef on üldjoontes tasane (maapinna abs ca 5 m). Põhjavesi on piirkonnas suhteliselt

kaitstud. Pärnu linnas esineb omavalitsuse tasemel keskmine või madal radoonirisk, kuid

vaadeldavale alale lähimas mõõtepunktis on 2020. aastal mõõdetud7.kõrge radoonitase 50-100

kBq/m3.

Ligikaudu 40 m kaugusele DP kava alast jääb avalikult kasutatav Lääne-Eesti vesikonda, Pärnu

alamvesikonda kuuluv Pärnu jõgi (VEE1123500). Pärnu jõgi on 145,1 km pikkune, 6710,3 km2

suuruse valglaga heledaveelise ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgi (tüübid IB, IIB,

IIIB), mis saab alguse Allikajärvest (Roosna-Alliku Allikajärv; VEE2043200) ning suubub

Pärnu lahe keskossa (VEE3445020). 2024. aasta seisuga on Pärnu jõe (lõigul Käru jõest

suudmeni; Pärnu_3) ökoloogiline seisund hea, keemiline seisund halb (halb näitaja varasemast8

Cd ja Hg elustikus (2023), varasemast benso(a)püreen vees (2020), TBT settes (2020), PBDE

elustikus (2020)) ning koondseisund seega halb. Veemajanduskavade meetmeprogrammi

(2022) kohaselt on veekogumile olulisemateks koormusteks põllumajandus ja metsandus,

7 Eesti Geoloogiateenistus. (2017). Eesti pinnase radooniriski kaart. Allikas 8 Mittehead näitajad on kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast.

10 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

täpsemalt põllumaa kuivendus, metsakuivendus, põllumajandustegevuse tõttu pinnaveele

avalduv koormus mitmesuguste ainete vette leostumise tõttu haritavalt maalt,

loomakasvatushoonete (laudad, sõnnikuhoidlad) kasutamise tõttu neist tekkiv koormus

võimalike lekete tõttu pinnavette.

EELISe andmetel (22.05.2026. a) asuvad DP kava ala vahetus läheduses mitmed II ja III

kaitsekategooria kaitsealused nahkhiired ja üks linnuliik jõe kaldal ning kalad Pärnu jões (vt

tabelit 1). Pärnu jõgi, lõigul Tarbja paisust suubumiseni merre, kuulub ka Keskkonnaministri

15.06.2004 määrusega nr 73 nimetatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse.

Tabel 1. Kaitsealused liigid DP kava ala vahetus läheduses (EELIS, 22.05.2026)

Kaitsealune liik (kaitsekategooria) EELIS kood Kaugus DP kava alast

Pargi-nahkhiir (II)KLO9114053, KLO91140561 m, 40 m

Pruun-suurkõrv (II)KLO91140391 m

Põhja-nahkhiir (II)KLO9114051, KLO91140551 m, 40 m

Tiigilendlane (II)KLO9114049, KLO91139651 m, 40 m

Veelendlane (II) KLO9114052, KLO91140541 m, 40 m

Hõbe-nahkhiir (II) KLO9113966

40 m

Suurvidevlane (II) KLO9108756

Hink (III) KLO9120983

Mustviires (III) KLO9120852

Võldas (III) KLO9120946

Pärnu jõe vaadeldav lõik seondub ka Pärnu jõe hoiualaga (Pärnu (KLO2000293); pindala 706,8

ha) ning Natura 2000 Pärnu jõe loodusalaga (RAH0000027; pindala 858,18 ha). Pärnu jõe

hoiuala kaitse-eesmärkideks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi

– jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – harilik hink, harilik võldas,

jõesilm, lõhe ja paksukojaline jõekarp elupaikade kaitse. Pärnu jõe loodusala (oli sh hoiuala

loomise aluseks) kaitse-eesmärkideks on lisaks eelnevatele hoiuala kaitse-eesmärkidele, veel

elupaigatüübid lamminiidud (6450) ja puisniidud (6530*). Dokumendis „Pärnu jõe loodusala

kaitsekorralduskava 2015-2024“ (Keskkonnaamet, 2015) on kirjeldatud hoiualale

(moodustatud peale loodusala) kohanduvad nii lühi- kui ka pikaajalised (vastavalt 10 ja > 10

a) kaitse-eesmärgid ning nendega seotud ohutegurid ja meetmed.

DP kava ala seondub Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide mõistes eelkõige Pärnu jõe

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning hariliku hingu ja võldasega, kuivõrd teisi kaitse-

eesmärgiks olevaid objekte piirkonnas registreeritud ei ole. Jõed ja ojad (3260) elupaigatüübi

esinduslikkus on EELISe andmetel (22.05.2026) hea (B), looduskaitseline seisund hästi

säilinud (B) ning üldiseks hinnanguks on antud kõrge väärtus (B). Peamiseks ohuteguriks on

jõe seisund / reostus. Harilik hink elab selgeveelistes veekogudes, liivase või savise põhjaga

aladel. Jõgedes valib elukohaks aeglase vooluga sopid ja vanajõgede suudmealad. PlutoF

andmetel9 avaldavad liigile mõju erinevad ohutegurid, mida saab kokku võtta veekogu füüsilise

kvaliteedi halvenemisena (veekogu füüsiline ümberkujundamine, sh loodusliku kaldaala

modifitseerimine, setete struktuuri muutmine, põhjasubstraadi eemaldamine või asendamine

ning reostus). Harilik võldas vajab eluks kruusast-kivist veekogu põhja ja jahedat hapnikurikast

vett. Harilikku võldast ohustavad samad tegurid10, mida ohustavad ka hariliku hinku.

9 PlutoF. (2022). Punase nimestiku hinnang. Cobitis taenia Linnaeus. (28.05.2026) 10 PlutoF. (2022). Punase nimestiku hinnang. Cottus gobio Linnaeus. (28.05.2026)

11 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud

edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d

näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust).

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu (arvestab mh asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna tegureid) täpsemalt lahti

kirjutatud. Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist

ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused (nende tuvastamisel) ongi nende fikseerimisel esitatud ptk-des 3.1-

3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse

lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või

mitte) eelnõu (koostab kohalik omavalitsus) osas seisukohtade küsimiseks.

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

DP kava ala asub Rääma tn 19a (62507:018:9260; 100% tootmismaa) kinnistul Rääma asumis

Pärnu linna tiheasustusalal. Planeeritaval kinnistul (vt ka ptk 1) asub 35/10 kV alajaam ning

planeeringu tulevane kehtestamine võimaldaks selle rekonstrueerida 110/10 kV alajaamaks.

Kavandatava tegevuse elluviimisega tõstetakse piirkonna elektrivõrgu töökindlust,

varustuskindlust ning suurendatakse võimsusreserve. Ptk 2.1 baasil on tegevust oluliseks

peetud nii kehtivas ÜP-s (2021), koostatavas ÜP-s kui ka Pärnumaa 2035+ arengustrateegias

(2023). Kõik nimetatud dokumendid on omakorda tõukunud maakonnaplaneeringust (2018).

Kavandatav tegevus seega toetab linna jätkusuutlikku arengut, luues mh eeldused uute

arengualade elektrivarustuse tagamiseks.

12 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Planeeringu tulevase võimaliku rakendamisega (planeeringu kehtestamisel) kaasnevad

investeeringud elektrivõrgu töökindluse, varustuskindluse ja võimsusreservide

suurendamiseks, mis on vajalikud Pärnu linna kasvava elektritarbimise teenindamiseks.

Kavandatav tegevus toetab seega linna jätkusuutlikku arengut, parandab ruumilist kvaliteeti

ning loob eeldused uute elamute, äripindade ja avalike hoonete elektrivarustuse tagamiseks.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei muudeta piirkonna maakasutust, kuna tegemist on juba

olemasoleva alajaama rekonstrueerimisega. Seejuures paraneb piirkonna visuaalne,

maastikuline olukord, kuna alajaama rekonstrueerimisega viiakse alajaama jaoks vajalikud

tehnorajatised senisega võrreldes enam rajatavatesse kinnistesse ehitistesse. Tuginedes

ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele planeerimis- ja

arengudokumentidele ning DP kava (vt ptk 1) ja selle paikkonna kirjeldustele, ei saa järeldada,

et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda või vajaks

ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide

põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist

maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks. Teadaolevalt puuduvad sellised

strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP kehtestamisel) juriidiliselt korrektsed

seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende

korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning

võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (lõpeb eeldatavalt DP kehtestamisega) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. DP protsessi

tasandit arvestades ei ole DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste

muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse jätkumisel) riiklike

normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik (lõpeb

eeldatavalt DP kehtestamisega) võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes

dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste

13 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud

olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev

DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2

ja 3 (ptk-d suunistega (nende tuvastamisel) DP menetluse protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda kaheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh

järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):

• mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale);

• mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond);

• mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus;

• mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

• piiriülene mõju ja katastroofid.

3.5.1 Maa ja maakasutus

Kavandatava tegevuse ala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Rääma asumis tiheasustusalal

Rääma tn 19a tootmismaa sihtotstarbega kinnistul, mida ümbritsevad transpordimaa,

üldkasutatava maa ja elamumaa sihtotstarbega kinnistud. DP kava alal asub Pärnu 35 kV

alajaam vajalike tehnorajatistega, mida kavandatava tegevuse elluviimisega

rekonstrueeritakse, viies alajaam üle suuremale võimsusele ning rajades vajalikud

tehnorajatised siseruumidesse (vt ptk 1). Seejuures on lubatud krundile rajada kuni viis hoonet,

millede lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast 12,0 m (maapealseid korruseid kuni 3).

Kinnistul praegu asuvatest hoonetest on madalam, Rääma tn poolne, 5 meetrit ja kõrgem,

elamualade poolne, 8 meetri kõrgune. Seega rajatakse kinnistule võrreldes olemasoleva

olukorraga kuni 7 meetrit kõrgemad hooned. Piirkonnas asuvad hooned on seejuures 10-16

meetri kõrgused ning DP kava alaga külgnevale Rääma tn 19 kinnistule on lubatud rajada kuni

17 meetri kõrgune korterelamu (vt ka ptk 2.1). Kavandatava tegevuse elluviimisega ei rajata

piirkonda mittesobituvaid hooneid ega varjutata juba olemasolevaid või kavandatavaid

hooneid, mistõttu pole ette näha olulise ebasoodsa mõju esinemist maastiku aspektist.

14 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Rääma tn 19a kinnistu piire ei muudeta, seejuures hoonestusala planeeritakse krundi piirideni,

va Rääma tn poolses küljes. Hoonestusala ulatuses võib rajada ehitusõigusega määratud

hooneid, kuid rajatisi (nt piire, tehnovõrgud jms) võib ehitada ka väljaspoole hoonestusala.

Ehitiste ja tehnovõrkude täpne asukoht ja lahendus määratakse ehitusprojektiga. Lisaks

kavandatakse DP kava alale piisava suurusega katendiga ala, kus oleks hooldustööde

teostamise ajal võimalik parkimine korraldada. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust,

olemasolevast maakasutuslikust situatsioonist ning piirkonna eripäradest, pole tegevuse

elluviimisega olulise ebasoodsa mõju esinemist maa ja maakasutuse aspektist lähtuvalt ette

näha.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.2 Maavarade kasutus

DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt

ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise

võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.3 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Ptk 2.2 järgselt on DP kava alal looduslik mullastik asendunud tehnogeense pinnase / pinnaga.

Alal leviv pinnakate ei ole kavandatava tegevuse elluviimiseks piiranguid loov, kuivõrd

kavandatakse juba olemasolevate rajatiste rekonstrueerimist ning hoonete väljavahetamist, uue

rajamist. Samuti on DP-s juba arvestatud, et tegevuspaiga asukohas tuleb enne ehitamist

täpsustada pinnase tugevusparameetreid ning kontrollida pinnase püsivust, st seda eraldi

meetmeks allpool ei määratleta.

Pärnu linnas esineb omavalitsuse tasemel keskmine või madal radoonirisk, kuid vaadeldavale

alale lähimas mõõtepunktis on 2020. aastal mõõdetud kõrge radoonitase 50-100 kBq/m3,

mistõttu on oluline edasiste etappide käigus võimaliku radooniriskiga (tööruumide

kavandamisel, hoonetes) arvestada. Kavandatava tegevuse planeerimisel ja elluviimisel tuleb

lähtuda asjakohastest ja ajakohastest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete

suuniseid uutes ja tulevikus renoveeritavates hoonetes.

Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning

jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Muuhulgas lahendatakse ptk 1

baasil ala teenindavad tehnovõrgud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Tegevuse käigus ei teki ka jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. DP dokumentatsioonis on kajastatud ka jäätmekäitluse

korraldustingimusi, mh mainitud kohaliku omavalitsuse jäätmekäitlusalaseid dokumente (nt

jäätmekava). Kuigi eraldi ei ole esile tõstetud Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas toodud

nõuete järgimist, siis tuleb seda pidada tingimuseks, mida täpsustab tavapäraselt (kehtiva

õiguskorra alusel) juba konkreetne ehitisega seotud projekt (koostamine mh ehitusseadustiku

alusel). Seega siinkohal eraldi ja täiendavaid suuniseid jäätmekäitluse korraldamiseks ei

esitata.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil).

Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda

15 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

• DP menetluse jätkamisel tagada, et arvesse võetaks piirkonna pinnase kõrget

radooniriski. DP seletuskirja rakendusosasse sätestada, et radooni hoonetesse sattumise

vältimiseks tuleb teostada radoonitasemete mõõtmised (hiljemalt projekteerimise

faasis) ning tegevusi võimaldavas dokumentatsioonis järgida ajakohase ning

asjakohase standardi juhised (tagamaks pinnase radooniohtu arvestav ehituskvaliteedi

ning nõuetekohaseid ventilatsiooni lahendusi hoonetes asuvates tööruumides).

3.5.4 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik

(sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Märgalasid piirkonnas ei asu, mistõttu puudub antud aspektile ka negatiivse mõju eeldus.

Merekeskkonna mõjutamise eelduseid ei esine, sest ei mõjutata ka Pärnu jõe (ca 40 m kaugusel)

veekeskkonda, sh kvaliteeti. Nimelt ei seondu tegevused veekogumi ohuteguritega (vt ptk 2.2),

ehitustegevuse kavandamisel on DP-s arvestatud juba pinnase püsivuse kontrollimise

vajadusega (jõe äärses 50 m tsoonis) ning tehnovõrkude olemasolu tagamine (vt ka ptk 1)

välistab ka ohutegurid ehitiste kasutamise ajal. DP-ga kavandatav tegevus ei suurenda vastavas

asupaigas (planeeritaval kinnistul) ka põhjaveevarude kasutamist (st puudub oht

veeressurssidele ehk ei piirata nende kasutamise võimalusi, täiendava olulise veetarbe näol).

Pärnu jõe kalda ehituskeeluvöönd on DP kava alal kehtiva ÜP alusel 30 meetrit ning seda

käesoleva eelhinnangu objektiks oleva DP kavaga muuta ei soovita. Samuti ei kavandata

hoonestust juba väljakujunenud ehitusjoonest jõe poole, mistõttu pole kavandatava tegevuse

elluviimisega ette näha olulise ebasoodsa mõju esinemist Pärnu jõe kalda kaitse eesmärkidele.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.5 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kasvuhoonegaaside inventuur aastate 1990-2024 lõikes näitab, et suurimad

kasvuhoonegaaside heitkogused pärinevad just energeetikasektorist. Samas, lähtuvalt riigi ja

laiemalt Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkidest, näitavad prognoosid energeetikasektori

heitkoguste vähenemist11. Alajaama rekonstrueerimisega suurendatakse ülekantavat

elektrienergia võimsuse taset, st et võrku on võimalik ühendada ka suuremat taastuvenergia

võimsust ning seeläbi toetada Eesti ja EL kliimaeesmärke.

DP kehtestamise korral järgnev ehitustegevus ei põhjusta olulisi (püsivaid) ja ka lokaalseid

õhku paisatavate heitkoguste (sh tolmu) koguseid. Ptk 1 järgselt hoonetest ning platsidest vabad

alad haljastatakse (mahus, mis tagab ka liiklusohutuse). DP ala lähedal asuvatest aladest on

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse alusel esinenud kuumasaari põhja suunal paiknevas

töösutsualas (tootmismaal). DP alal haljastuse kavandamine, koostoimes jõe lähedusega ei

suurenda oluliselt kuumasaarte leviku riski, seega eraldi ja täiendavaid meetmeid alljärgnevalt

ehk käesolevas dokumendi ei seata.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

11 Keskkonnaportaal. (2026). Kliimapoliitika andmevärav. Allikas (02.06.2026)

16 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.5.6 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 alad)

Ptk-st 3.5.4 ei nähtu sisulisi ohtusid Pärnu jõele, millega on seotud siseriiklik Pärnu jõe hoiuala

(Pärnu; KLO2000293) ning Natura 2000 Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), vt ka ptk 2.2.

Konkreetse DP kava ala juures on vastavate alade kaitse-eesmärkidega seotud jõeline elupaik

ning seal elunevad harilik hink ja võldas. Kaitse-eesmärke saaks mõjutada tegevus, millel on

sisuline mõju jõelisele elupaigale ja sellega seotud liikidele (elupaiga halvenemise kaudu).

Kuna selliseid aspekte ei esine, siis ka puuduvad mõju eeldused Natura 2000 alale ja sellega

seotud hoiualale.

DP kava ala vahetus läheduses asuvatest liikidest (vt ka ptk 2.2) seondub veekogu ja selle

vahetu kaldaalaga mustviires, keda enim ohustavad elupaiku (märgalasid) muutvad tegevused

(nt veetaseme muutmine, veetaimestiku kõrvaldamine, reostus) ning pesitsusedukust võivad

mõjutada ka röövlus, lainetuse tekitamine ja häirimine12. DP kavaga ettenähtav tegevus jõe ja

selle vahetut kaldatsooni ei mõjuta juba eelneva lõigu alusel. Seega ka mustviirese

elukvaliteedi kahanemist ei ole tegevuste elluviimisel ette näha.

DP kava ala vahetus läheduses asuvad mitmed II kaitsekategooria kaitsealused nahkhiired.

Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava13 kohaselt ohustavad Eesti nahkhiirlasi enim:

• talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus. Täpsemalt;

o renoveerimine, rekonstrueerimine ja lammutamine (mõju keskmine).

o häirimine (mõju keskmine) või prahistamine (mõju väike).

• suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus. Täpsemalt - ehitiste renoveerimine,

rekonstrueerimine ja lammutamine (mõju väike).

• tuulepargid ja liikluses (mõju suurenev) ning valgusreostus (mõju väike).

Talvitumiseks kasutavad nahkhiired peamiselt mitmesuguseid maa-aluseid ruume, mis on

kaitstud (tugevate) miinuskraadide eest, kuid üksikud loomad (nt pruun-suurkõrv, põhja-

nahkhiir, hõbe-nahkhiir) võivad kasutada ka maapealseid talvituspaikasid (hoonetes). Suviste

varjepaikadena kasutatakse nii puuõõnsusi, hooneid, keldreid või pragusid müürides. Kuigi

ükski leiuala DP kava alale ei ulatu, pole eelhinnangu koostamise hetkel teada, kas piirkonnas

leiduvad kaitsealused nahkhiired võiksid olemasolevaid alajaama hooneid kasutada suviste või

talviste varjepaikadena. Eeltoodu tõttu on ehitustööde perioodidel oluline olla tähelepanelik

ning järgida ptk lõpus esitatud suuniseid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil).

Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda

järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

• Sätestada planeeringu seletuskirja (rakenduslikesse (võimalikke ehitustöid reguleeriv

osa) ptk-sse) ̶ ehitustööde (sh lammutustööd) ajal jälgida, et nahkhiired ei oleks

ehitatavatesse ehitistesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II

kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk,

kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust

teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

12 Tartu Ülikool. (2022). Mustviires. Allikas (02.06.2026) 13 Keskkonnaamet. (2017). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Allikas

17 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.5.7 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning

kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevuse ala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Rääma asumis tiheasustusalal

ja on ümbritsetud üldkasutatava maa, transpordimaa, tootmismaa ning elamumaa

sihtotstarbega kinnistutest. DP kava alal või ümbruses ei ole kultuuriväärtusi. Vahetu

naabruskonna elamumaa ei ole veel kasutusele võetud, kuid sellele on 2021. a kehtestatud

2001. a planeeringut (elamud) täpsustav planeering, korterelamute rajamise võimaldamiseks

(vt ka ptk 2.1). Varasemad detailplaneeringud ning kehtiv üldplaneering ja koostatav

üldplaneering on maakasutuse suunamisel arvestanud ka alajaama maaüksuse maakasutuse ja

selle perspektiiviga.

DP kava rakendamisel oleksid eristatavad ehitusperioodi ja kasutusaegsed mõjueeldused.

Esmalt ehitusperioodist ehk DP menetluse järgselt (DP kehtestamisel) kavandatava elluviimisel

ehitusaeg võib esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures (kui Rääma tn

17 ja/või 19 aladele on elamud rajatud ja neid kasutatakse) kui töid teostatakse õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb

ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (III

mürakategooria) 50 dB(A) taset (vt ka ptk 2.1). Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse

osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult

välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-

7.00), impulssmüra põhjustavad tööd lubatud vaid perioodil 7.00–19.00. Juhul kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada

töökorraldust siiski nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Kavandatava tegevuse korral ei ole ei ehitusperioodil ega ka ala võimalikul kasutusajal ette

näha vibratsiooni, soojuse, lõhna või valgusreostuse tegureid inimestele, mis võiksid kaasa tuua

olulist ehk leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas). DP kava ala

lähinaabruses olevatele Rääma tn 17 ja/või 19 aladele ei ole hooneid veel rajatud. Kui Rääma

tn 19 elamu on ehitatud enne käesoleva DP kava (ptk 1) tulevast võimalikku ehitustegevust,

siis on vastava elamu osas soovitatav enne ehitustegevust fikseerida vastava hoone ja sellega

seotud rajatiste tehniline seisukord ning jälgida ehitiste seisundit DP kava alal läbiviidavate

ehitustööde ajal. Kahjustuste tekkimisel (Rääma tn 19 ehitistel) tööd peatada ja fikseerida mh

edasised tegevused (sh kahjude hüvitamine).

Uuendatud alajaama (ala senisega võrreldes rohkem hoonestatud, varjestamaks seadmeid)

kasutusperioodi osas on mõjueeldused seotud samuti müraga, kuivõrd selle leviku eeldused

võivad olla suuremad kui elektromagnetväljal (väheneb kiiresti kauguse suurenedes14).

Viimase osas on DP-s määratud ka kohutus järgida sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45

„Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ kehtestatud väärtusi

(tagamaks eluhoonetes nõutavaid tingimusi), koos kontrollmõõtmise teostamise kohustusega.

Ka müra tasemete tagatavuse kontrollmõõtmise teostamise kohustuse osas on DP-s juba

suuniseid jagatud, kuid alljärgnevalt kirjeldatakse vastava teemavaldkonna aspekte

14 Medved, D., Pavlik, M., Zbojovsky, J. (2019). Investigation of Electromagnetic Field in 110 kV Substation.

IEEE International Conference and Workshop in Óbuda on Electrical and Power Engineering, 167–172.

doi:10.1109/cando-epe47959.2019.9111057

18 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

detailsemalt. Eelnevalt tuuakse siiski välja, et analoogse objekti puhul, Tallinnas, ei ole sarnase

alajaama müra käsitletud olulisena kohaliku omavalitsuse tasandi mürakaartide koostamisel.

St vastavaks näiteks toodud omavalitsuse strateegilise ja siseriikliku mürakaardistamise korra

järgselt 2022. a koostatud mürakaardil (kirjeldab olulisi mürahäiringu eeldustega objekte) ei

ole esile toodud Tallinnas asuvat alajaama (asub maaüksusel E. Vilde tee 106a (kõrvalkinnistul

(E. Vilde tee 106) 110 kV jaotla)).

Ptk 2.1 alusel paikneb käesoleva töö objektiks olev DP kava ala ja seda ümbritsev ala III

mürakategooria tsoonis. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel

tähendab see seda, et müratase elamute juures ei tohi ületada tööstusmürast tulenevalt päevasel

(7.00 – 23.00) ajal taset 65 dB ja öisel (23.00 – 7.00) ajal 50 dB. Tallinna Halduskohtu

02.12.2022. a haldusasja kohtuotsuse (3-21-2463; tööstusmüra ulatumise osas elamumaale)

järgselt on vajalik tagada tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal elamu õuealal ja öisel ajal hoone

seina juures. Vastavat kohtuotsus edasi ei kaevatud, seega saab selle võtta aluseks ka käesoleval

juhul. Rääma tn 17 ja/või 19 aladele ei ole hooneid veel rajatud, kuid nende valmimisel asuks

lähima kinnistu ehk Rääma tn 19 õueala vastava maaüksuse sees. Rääma tn 19a hoonestusala

äärest ca 10 m kaugusel. Rääma tn 19 elamu hoonestusala ja Rääma tn 19a hoonestusalade

vahe on ca 15 m.

Alajaama kasutusaegsel ajal, so pärast käivitamist, tekib müra tehnoseadmete (nt trafod)

töötamisel, seadmete ventileerimisel ning samuti eraldub teatav müra ka seadmete korpuste

vibratsioonist. Wang jt (202115,) leidsid reaalse juhtumiuuringu käigus, et siseruumi paigutatud

110 kV alajaama (kolm trafot, kõik ühes hoone külje pool), kõrgeim mõõdetud müratase 1 m

kaugusel hoonest oli 70 dB (võimalik täiendavalt vähendada kuni 10...11 dB võrra (nt

traforuumi uste täiendav isoleerimine, seadmete lokaalse vibratsiooni vähendamine)).

Alajaama (müra punktallikas), müra levib ühtlaselt igasse suunda ja väheneb üldistatult 6 dB

võrra vahemaa kahekordistumisel16. Seega juhul, kui trafod paigaldatakse kinnistul külgnevate

kavandatavate korterelamute poolele, st DP kava ala läänepoolsesse külge, vastavasse

hoonesse, siis Rääma tn 19 tulevasel õuealal oleks müra hinnanguline tase ca 50 dB ja

hoonestusala juures ca 46 dB (oluline öösel ajal). Seega nii päevase kui ka öise aja müranorme

(III mürakategooria alal) ei ületataks. Nii Rääma tn 19 kui ka Rääma tn 19a hoonestusalade

sisse ei ole veel reaalseid uusi hooneid ehitatud. Rääma tn 19a planeeringu menetluse

lõppemisel, mis võimaldab alajaama renoveerida, tuleb edasises protsessis hoonete asupaikade,

funktsioonide ja ehituslike tingimuste määramisel (DP hoonestusala sees) arvestada

(projekteerimisel vajadusel kontrollida nt müralevi modelleerimise abil), et Rääma tn 19

maaüksuse õuealal (maaüksuse piires) peab päevasel ajal olema tagatud müratase (tulenevalt

tööstusmürast) 65 dB. Öisel ajal on tasemeks 50 dB ja selle tagatavus peab olema garanteeritud

Rääma tn 19 hoone seina juures. Rääma tn 19a maa-alalt lääne ehk elamute suunda mitte

kavandada ventilatsiooniseadmeid ja/või müra tekitavaid kütteseadmete (nt õhksoojuspump)

agregaate.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil).

Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda

15 Wang, L., Geng, M., Bai, X., Ma, J., Zhao, Y., Shen, C., Yang, b. (2021). Urban 110 kV indoor substation noise

analysis and control schemes: A real case study. Applied Accoustics, 183.

https://doi.org/10.1016/j.apacoust.2021.108290 16 Kliimaministeerium. (2024). Välisõhus leviv müra. Allikas (03.06.2026)

19 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

• Sätestada planeeringu seletuskirja (rakenduslikesse (võimalikke ehitustöid reguleeriv

osa) ptk-sse) ̶ ehitustööde (sh lammutustööd) ajal jälgida, et ehitusmüra piirväärtusena

rakendataks ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (III mürakategooria) 50

dB(A) taset (oluline juhul kui naabermaaüksustel (Rääma tn 17 ja/või 19 aladele rajatud

elamud ja neid kasutatakse)). Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00), impulssmüra põhjustavad tööd lubatud vaid perioodil 7.00–19.00.

Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust siiski nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

• Sätestada planeeringu seletuskirja (rakenduslikesse (võimalikke ehitustöid reguleeriv

osa) ptk-sse) ̶ ehitustööde (sh lammutustööd) ajal jälgida, et kui Rääma tn 19 elamu

on ehitatud enne, siis on vastava elamu osas soovitatav enne Rääma tn 19a toimuvat

ehitustegevust fikseerida vastava hoone (Rääma tn 19) ja sellega seotud rajatiste

tehniline seisukord ning jälgida ehitiste seisundit läbiviidavate ehitustööde ajal.

Kahjustuste tekkimisel (Rääma tn 19 ehitistel) tööd peatada ja fikseerida mh edasised

tegevused (sh kahjude hüvitamine).

• Sätestada planeeringu seletuskirja (rakenduslikesse (võimalikke projekteerimistegevus

reguleeriv osa) ptk-sse) ̶ Rääma tn 19a hoonete asupaikade, funktsioonide ja ehituslike

tingimuste määramisel (DP hoonestusala sees) arvestada (projekteerimisel vajadusel

kontrollida nt müralevi modelleerimise abil), et Rääma tn 19 maaüksuse õuealal

(maaüksuse piires) peab päevasel ajal olema tagatud müratase (tulenevalt

tööstusmürast) 65 dB. Öisel ajal on tasemeks 50 dB ja selle tagatavus peab olema

garanteeritud Rääma tn 19 hoone seina juures. Rääma tn 19a maa-alalt lääne ehk

elamute suunda mitte kavandada ventilatsiooniseadmeid ja/või müra tekitavaid

kütteseadmete (nt õhksoojuspump) agregaate.

3.5.8 Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).

Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu

kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi edasisel koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu

alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel

ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik

rakendada ptk-s 3.5.3, 3.5.6 ja 3.5.7 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide

ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Käesoleva dokumendi koostamisele

20 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

eelnevalt oli teada, et kohalik omavalitsus soovib teadaolevalt kaasata tulevase otsuse eelnõuga

seotud protsessi Terviseametit. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas ei tuvastatud täiendavaid ja otseseid

ohutegureid, mille tõttu peaks tingimata kaasatavate asutuste nimekirja laiendama.

Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal siiski kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse)

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist ning samuti DP protsessi edasisel suunamisel.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajale vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk

kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva

otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk

suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt

looduskaitselised aspektid (kui need on seatud, lähtudes mh looduskaitseseadusest), seonduvalt

liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

21 Pärnu linnas Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Pärnu linnas Rääma

asumis asuv Rääma tn 19a kinnistu (62507:018:9260) detailplaneeringu kava (planeering

algatatud Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 689 (21.10.2025. a)). Planeeritaval kinnistul

asub 35/10 kV alajaam ning planeeringu tulevane kehtestamine võimaldaks selle

rekonstrueerida 110/10 kV alajaamaks. Vt täpsemalt ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi edasisel koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-s 3.5.3, 3.5.6 ja 3.5.7 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt

riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside