| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/3832-2 |
| Registreeritud | 14.06.2026 |
| Sünkroonitud | 15.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Jõelähtme Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõelähtme Vallavalitsus |
| Vastutaja | Dmitri Peterson (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo, Ehituskontrolli tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
±0.00=6.03
-3.37%
30
HOIDLA TEE
Hooldusdepoo
h= 17 m, 2k / -1 k
Laoplats
Ehituskeelu vöönd 50m
Truup TR-08
Kroodi oja
Kr oo
di o
ja
vp ma x
=1. 13
0.60
1:1,5
1:1,5
1: 2,
0
0.58
1:1,5
vp ma
x =1.
33
vp ma
x =1.
46
1:1,5
1:1,5
1: 2,
0
vp ma
x =1.
64
1:1,5
1:1,5
ø350pl
A
Ø800 pl2.75 0.65-0.53
Ø800 pl2.75 0.69-0.56
Kroodi oja
Alajaama võimalik asukoht
62
II
I
III
M aa
rd u
lin n
Jõ el
äh tm
e v al
d
Uu sk
ül a
Kroodi oja
Piiranguvöönd 100m
Piira nguvöönd 10
0m
Piiranguvöönd 100m
Juhtimiskeskus
h= 10m, 2k /-1k
h= 5 m, 1k / -k
15 parkim iskohta
juhtim iskeskuse
tarbeks
8
Jalgratta parkla
Ehituskeelu vöönd 50m
Raudtee kaitsevöönd 30m
1
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X X
X X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X X X
X X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
P
P
HOIDLA TEE
Hoidla tee L2 44601:001:0941
Transpordimaa 100% 13891 m²
Hoidla tee 15a 24501:001:2846
Tootmismaa 100% 171367 m²
Hoidla tee 15 24501:001:2844
Tootmismaa 100% 26662 m²
Hoidla tee 10c 24501:001:2849
Tootmismaa 100% 68539 m²
Muuga - S oodevahe raudtee 27001
44601:001:0936
Transpordim aa 100%
1299 m ²
Sadama raudtee R3 44601:001:0947
Transpordimaa 100% 20043 m²
Muuga sadam 306
24504:004:1026
Tootm ismaa 100%
19407 m²
Muuga sadam 217 44603:001:0069
Tootmismaa 100% 9343 m²
Hoidla tee 7 44603:001:0068
Tootmismaa 100% 23521 m²
Hoidla tee 5 44603:001:0067
Tootmismaa 100% 85095 m²
Hoidla tee 1 // H oidla tee
44601:001:0938
Transpordim aa 100%
81004 m²
Hoidla tee L1 44601:001:0942
Transpordimaa 100% 6838 m²
Hoidla tee 1 // Hoidla tee 44601:001:0938
Transpordimaa 100% 81004 m²
Muuga - Soodevahe raudtee 27002 44601:001:0937
Transpordimaa 100% 97 m²
Hoidla tee L3 44601:001:0939
Transpordimaa 100% 970 m²
Hoidla tee 844 44601:001:0193
Tootmismaa 100% 60068 m²
Muuga sadam 303 24504:004:1186
Tootmismaa 100% 22134 m²
Hoidla tee 13 24504:004:1161
Tootmismaa 100% 209711 m²
Muuga sadam 307a 24501:001:2856
Tootmismaa 100% 14677 m²
Muuga sadam 308 24501:001:2863
Tootmismaa 100% 6515 m²
Hoidla tee 10b 24501:001:2851
Tootmismaa 100% 232 m²
Muuga - Soodevahe raudtee 380 44601:001:0943
Transpordimaa 100% 12592.0 m²
8
4
4 7
10
8
7 2,7
4
2, 4
5
8
13,6
1
4
11,5 2,5
Muuga sadam 308a 24501:001:2862
Tootmismaa 100% 15864 m²
Hoidla tee 15 24501:001:2844
Tootmismaa 100% 26662 m²
Hoidla tee 10c 24501:001:2849
Tootmismaa 100% 68539 m²
Hoidla tee 15b 24501:001:2845
Tootmismaa 100% 14799 m²
1
planeeringuala piir katastriüksuse piir
krundi pos. number1 planeeritud krundi piir
Projekt. sõidutee / parkla
Projekt. kergliiklus tee
TINGMÄRGID: Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp (töövõtulepingu nr 2025-K042, koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ)
Projekt. raudtee (RW 1435)
Likvideeritav objekt
Projekt. raudtee (RW 1520)
Projekt. nõlv
Projekt. kraav
Projekt. hoone (alajaama) võimalik asukoht
Projekt. truup
1
Olemasolev kraav
Planeeritud võimalik haljasala
Planeeritud ala piir
Katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir
Planeeritud krundi pos. nr
Planeeritud maapealne hoonestusala
Planeeritud maa-alune hoonestusala
Liiklussuunad
Planeeritud võimalik parkimisala ja kohtade arv
Planeeritud piirde võimalik asukoht
Omavalitsuse halduspiir
Planeeritud võimalik krundisisene sõidutee/parkla/laoplats
Planeeritud võimalik krundisisene kõnnitee
Planeeritud hoone võimalik asukoht
Planeeritud võimalik juurdepääs krundile
30
Olemasolev tee
Likvideeritav objekt
Planeeritud võimalik kõrghaljastuse või heki asukoht
Planeeritud võimalik raudtee veermete ala
Kroodi oja ehituskeeluvöönd (50m) (nihutamata oja)
Kroodi oja piiranguvöönd (100m) (nihutamata oja) Kroodi oja piiranguvöönd (100m) (arvestatades projekt. oja uut asukohta)
Kroodi oja ehituskeeluvöönd (50m) (arvestatades projekt. oja uut asukohta)
Raudtee kaitsevöönd äärmisest rööpme teljest (ulatusega 30 m)
Mõõtala piir
P
Servituudi ettepanek juurdepääsu tagamiseks
N
S
25005256 4
Joonise nimetus
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerimisspetsialist / projektijuht
Koostaja
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004 [email protected]
www.dge.ee +372 7409 800
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Töö nr Joonis nr
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Mõõtkava Kuupäev 1:1000 03.03.2026
Jõelähtme vald, Harjumaa
Jõelähtme Vallavalitsus
osaühing Rail Baltic Estonia
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete DETAILPLANEERING
Helen Leiger
Helen Leiger
Põhijoonis
MÄRKUSED:
1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ oktoober 2025, töö nr 25-G331. Koordinaadid L-EST '97, Euroopa kõrgusvõrk EH2000 Amsterdami süsteemis. Väljaspool mõõtpiiri ala on kasutatud asjakohaseid lisaandmeid, mis pärinevad varem koostatud topo-geodeetiliselt alusplaanilt (koostanud RAXOEST OÜ, aprill 2021, töö nr GE-82-20). 2. Joonise parema loetavuse huvides on planeeringuala piir näidatud 1 meeter tegelikusest väljapoole. 3. Hoone paiknemine hoonestusalas on põhimõtteline, täpne asukoht selgub ehitusprojektis. Väljaspool hoonestusala hoonete rajamine on keelatud, sh abihooned. 4. Teede, juurdepääsude, parkimise, piirete (tara) ja tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 5. Haljastuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis. 6. Planeeringu idapoolsemat osa läbib Võerdla peakraav. Vastavalt Veeseadus §-le 118 on kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri veekaitsevöönd 1 meeter. 7. Sihtotstarvete osakaalu määramisel on arvestatud planeerimine.ee „Nõuanded detailplaneeringu koostamiseks“ punktis 5.2.6 soovitustega: TK - logistikakeskuse maa, TT - tootmishoone maa, ÄH - teenindushoone maa, ÄB - kontori- ja büroohoone maa. Sihtotstarvete osakaalu määramisel on arvestatud ka Maakatastriseadus § 181 Katastriüksuse sihtotstarbed: Ä- ärimaa (äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa), T - tootmismaa (tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sh tehnorajatiste alune maa). 8. Kroodi oja uus asukoht - alus Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp (koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ).
KRUNDIJAOTUSE SKEEM
KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED
TINGMÄRGID
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS
PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS
§ Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, piirkonna kvaliteeti tõstev.
§ Välisviimistlusmaterjalid: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, nt fassaadiplaat, krohv, kivi (ka kombineeritult), betoon. Eelistada tuleb kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ning kergesti hooldatavaid ehitusmaterjale.
§ Katusetüüp : ei ole määratud. § Katusekalded: ei ole määratud. § Kohustuslik ehitusjoon: ei ole määratud. § +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus piirkonnale omaselt. § Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda
energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. § Tänavaäärsed piirded peavad olema piirkonda sobivad nii materjali, kui
kõrguse poolest. Piirded peavad olema läbipaistvusega vähemalt 30%. Piirdeaedade asukoht ja kujundus määrata ehitusprojektis.
ARHITEKTUURINÕUDED
±0.00=6.03
-3.37%
HOIDLA TEE
Ehituskeelu vöönd 50m
Truup TR-08
Kroodi oja
Kr oo
di o
ja
vp ma x
=1. 13
0.60
1:1,5
1:1,5
1: 2,
0
0.58
1:1,5
vp ma
x =1.
33
vp ma
x =1.
46
1:1,5
1:1,5
1: 2,
0
vp ma
x =1.
64
1:1,5
1:1,5
ø350pl
A
Ø800 pl2.75 0.65-0.53
Ø800 pl2.75 0.69-0.56
Kroodi oja
62
II
I
III
L = 10.00 L = 40.81
M aa
rd u
lin n
Jõ el
äh tm
e v al
d
Uu sk
ül a
Kroodi oja
Piiranguvöönd 100m
Piira nguvöönd 10
0m
Piiranguvöönd 100m
Ehituskeelu vöönd 50m
Raudtee kaitsevöönd 30m
1
AS Gaasivarustuse teh tingimustele nr 3-6/306-25 pos 1 - plan. gaasivarustuse liitumispunkt
Aktsiaselts TALLINNA SADAM teh tingimustele nr 21-7/53-3 pos 1 - plan. sademevesi on ette nähtud juhtida Kroodi ojja. Platsidelt kogutav sademevesi tuleb juhtida läbi õli ja liivapüünise. Väljalasule on vaja taotleda keskkonnaluba.
Võimalik ühendustoru alates olemasolevast gaasitorustikust Hoidla tee 1 // Hoidla tee (44601:001:0938) kinnistult.
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X X
X X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X X X
X X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Aktsiaselts TALLINNA SADAM teh tingimustele nr 21-7/53-3 pos 1 - plan. olmeveevarustuse liitumispunkt
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G1
G 1
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2 V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2 V2
V2
V2
25
A
A`
Aktsiaselts TALLINNA SADAM teh tingimustele nr 21-7/53-3 pos 1 - plan. elektri liitumiskilp
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
W
4W 2
4W 2
4W 2
2W 2
Aktsiaselts TALLINNA SADAM teh tingimustele nr 21-7/53-3 pos 1 - plan. side liitumispunkt
HOIDLA TEE
Hoidla tee L2 44601:001:0941
Transpordimaa 100% 13891 m²
Hoidla tee 15a 24501:001:2846
Tootmismaa 100% 171367 m²
Hoidla tee 15 24501:001:2844
Tootmismaa 100% 26662 m²
Hoidla tee 10c 24501:001:2849
Tootmismaa 100% 68539 m²
Muuga - S oodevahe raudtee 27001
44601:001:0936
Transpordim aa 100%
1299 m ²
Sadama raudtee R3 44601:001:0947
Transpordimaa 100% 20043 m²
Muuga sadam 306
24504:004:1026
Tootm ismaa 100%
19407 m²
Muuga sadam 217 44603:001:0069
Tootmismaa 100% 9343 m²
Hoidla tee 7 44603:001:0068
Tootmismaa 100% 23521 m²
Hoidla tee 5 44603:001:0067
Tootmismaa 100% 85095 m²
Hoidla tee 1 // H oidla tee
44601:001:0938
Transpordim aa 100%
81004 m²
Hoidla tee L1 44601:001:0942
Transpordimaa 100% 6838 m²
Hoidla tee 1 // Hoidla tee 44601:001:0938
Transpordimaa 100% 81004 m²
Muuga - Soodevahe raudtee 27002 44601:001:0937
Transpordimaa 100% 97 m²
Hoidla tee L3 44601:001:0939
Transpordimaa 100% 970 m²
Hoidla tee 844 44601:001:0193
Tootmismaa 100% 60068 m²
Muuga sadam 303 24504:004:1186
Tootmismaa 100% 22134 m²
Hoidla tee 13 24504:004:1161
Tootmismaa 100% 209711 m²
Muuga sadam 307a 24501:001:2856
Tootmismaa 100% 14677 m²
Muuga sadam 308 24501:001:2863
Tootmismaa 100% 6515 m²
Hoidla tee 10b 24501:001:2851
Tootmismaa 100% 232 m²
Muuga - Soodevahe raudtee 380 44601:001:0943
Transpordimaa 100% 12592.0 m²
Muuga sadam 308a 24501:001:2862
Tootmismaa 100% 15864 m²
Aktsiaselts TALLINNA SADAM teh tingimustele nr 21-7/53-3 Ümber tõstetav alajaam KJP-8 pos 1 - plan. keskpingel toide KJP-8 alajaamast
G
G
G1
G1
G1
G1
G1
G1
AS Gaasivarustuse teh tingimustele nr 3-6/306-25 võimalik ühenduspunkt olemasoleva gaasitorustikuga
44601:001:0 Transpordimaa 100%
Hoidla tee 6 44603:001:0023
Transpordimaa 100% 10605 m²
Hoidla tee 1 // Hoidla tee 44601:001:0938
Transpordimaa 100% 81004m²
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
XX
X
X
X
X
X
X
X X
X
X
X
X
X
X
X
X
G1
G1
G1
G1
G1
G1
V2
V2
V2
V2
V2
V2
Plan. olemevee ühendus
Plan. tuletõrjevee ühendus
Hoidla tee 1 // H oidla tee
44601:001:0938
Transpordim aa 100%
Planeeritud tuletõrjevee torustik
Planeeritud tarbija isevoolne kanalisatsiooni torustik
Planeeritud madalpinge maakaabel
Planeeritud liitumiskilp
Planeeritud tehnovõrgud:
Planeeritud võimalik hüdrant
Planeeritud liitumispunkt
Planeeritud gaasitorustik
Planeeritud tänavavalgustuskaabel
Planeeritud sadevetekanalisatsiooni torustik
G1
Planeeritud tarbija survekanalisatsiooni torustik
Planeeritud alajaam
Planeeritud sidekanalisatsioon
Planeeritud veetorustik
1
Olemasolev kraav
Planeeritud ala piir
Katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir
Planeeritud krundi pos. nr
Planeeritud maapealne hoonestusala
Planeeritud maa-alune hoonestusala
Omavalitsuse halduspiir
Planeeritud võimalik krundisisene sõidutee/parkla/laoplats
Planeeritud võimalik krundisisene kõnnitee
Planeeritud hoone võimalik asukoht
Planeeritud võimalik juurdepääs krundile
Olemasolev tee
Likvideeritav objekt
Planeeritud võimalik kõrghaljastuse või heki asukoht
Kroodi oja ehituskeeluvöönd (50m) (nihutamata oja)
Kroodi oja piiranguvöönd (100m) (nihutamata oja) Kroodi oja piiranguvöönd (100m) (arvestatades projekt. oja uut asukohta)
Kroodi oja ehituskeeluvöönd (50m) (arvestatades projekt. oja uut asukohta)
Raudtee kaitsevöönd äärmisest rööpme teljest (ulatusega 30 m)
Mõõtala piir (vt märkus nr 1)
Planeeritud tarbija veetorustik
W Planeeritud keskpingekaabel
4W2
V2
Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala ettepanek kaitsevööndi ulatuses
2W2
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Aktsiaselts TALLINNA SADAM teh tingimustele nr 21-7/53-3 pos 1 - plan. olmereovee liitumispunkt Hoidla tee 15a juures asuvasse olemasolevasse De800 kaevu (koordinandid X=556457.568,Y=6595592.572)
Plan. reovee voolurahustikaev
V2
V2
V2
W
W
W
Projekt. sõidutee / parkla
Projekt. kergliiklus tee
TINGMÄRGID: Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp (töövõtulepingu nr 2025-K042, koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ)
Projekt. raudtee (RW 1435)
Projekt. raudtee (RW 1520)
Projekt. nõlv
Projekt. kraav
Projekt. hoone (alajaama) võimalik asukoht
Projekt. truup
Likvideeritav objekt
Olemasolev veetorustik
Olemasolev isevoolne kanalisatsiooni torustik
Olemasolev tänavavalgustus
Olemasolev madalpinge maakaabel
Olemasolev keskpingekaabel
Olemasolev sidekanalisatsioon
Olemasolev survekanalisatsiooni torustik
Olemasolev sadevetekanalisatsiooni torustik
Olemasolev tuletõrjehüdrant
Olemasolev elektrikilp
Olemasolev alajaam
Olemasolevad tehnovõrgud:
Mitte töötav drenaažitorustik
pl an
ee rit
ud kr
un di
p iir
ho on
es tu
sa la
ha lja
sr ib
a
pl an
.10 kV
ke sk
pi ng
ek aa
be l
pl an
. s id
ek an
al isa
ts io
on
sõidutee
pl an
.tä na
va va
lg us
tu se
ka ab
el
A A`
pl an
. g aa
sit or
us tik
pl an
. v ee
to ru
st ik
pl an
. t ul
et õr
je ve
e t or
us tik
pl an
. s ad
ev et
e t or
us tik
ha lja
sr ib
a
ke rg
lii kl
us te
e
X
X
X
X X
X X
X
X
X
X
X X
X X
X
X
X
X
X X
X
V2
V2
Plan. olemevee ühendus
Plan. tuletõrjevee ühendus
25005256 5
Joonise nimetus
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerimisspetsialist / projektijuht
Koostaja
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004 [email protected]
www.dge.ee +372 7409 800
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Töö nr Joonis nr
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Mõõtkava Kuupäev 1:1000 03.03.2026
Jõelähtme vald, Harjumaa
Jõelähtme Vallavalitsus
osaühing Rail Baltic Estonia
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete DETAILPLANEERING
Helen Leiger
Helen Leiger
N
S
MÄRKUSED:
1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ oktoober 2025, töö nr 25-G331. Koordinaadid L-EST '97, Euroopa kõrgusvõrk EH2000 Amsterdami süsteemis. Joonisele on kantud topo-geodeetilise mõõdistuse mõõtala piir. Väljaspool mõõtpiiri ala on kasutatud asjakohaseid lisaandmeid, mis pärinevad varem koostatud topo-geodeetiliselt alusplaanilt (koostanud RAXOEST OÜ, aprill 2021, töö nr GE-82-20). 2. Joonise parema loetavuse huvides on planeeringuala piir näidatud 1 meeter tegelikusest väljapoole. 3. Hoone paiknemine hoonestusalas on põhimõtteline, täpne asukoht selgub ehitusprojektis. Väljaspool hoonestusala hoonete rajamine on keelatud, sh abihooned. 4. Haljastuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis. 5. Kroodi oja uus asukoht - alus Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp (koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ). 6. Tehnovõrkude, liitumispunktide, teede ja juurdepääsude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. 7. Ehitusprojektide koostamisel tuleb tagada kõikide toimivate planeeringu ala läbivate olemasolevate tehnovõrkude ümberühendamised. 8. Ümberühendamise lahendused ja mahud kuuluvad täpsustamisele ehitusprojektides, mille faasis täpsustakse servituudialad ja ulatuse vajadus kui on selgunud tehnovõrkude täpne asukoht. 9. Sademeveekanalisatsiooni torustiku liitumispunkt jääb teise omavalistuse territooriumile.
Tehnovõrkude põhimõtteline joonis
SKEEM 2: väljavõte gaasivarustuse ühenduskohast (vt ka detailplaneeringu lisa kaust, Lisa 5, gaasivarustuse ühenduse skeem) M 1:1000
SKEEM 1: väljavõte veevarustuse ühenduskohast Hoidla tee 1 // Hoidla tee (kü 44601:001:0938) kinnistul. M 1:1000
TINGMÄRGID
SKEEM 3: väljavõte reovee liitumispunkti asukohast M 1:1000
LÕIGE A-A M 1:250
SKEEM 4: väljavõte veevarustuse ühenduskohast Hoidla tee 15a (kü 24501:001:2846) kinnistul M 1:500
Töö nr 25005266| 25.05.2026
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Tallinn 2026
Helen Leiger | ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 168281)
osaühing Rail Baltic Estonia | planeeringu koostamisest huvitatud isik
Jõelähtme Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja
2 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
Sisukord I Seletuskiri
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALA ASUKOHT JA KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................... 5 1.1. Asukoht .................................................................................................................................................... 5 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .............................................................................................. 5
2. KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ................................................................................... 5
3. OLEMASOLEV OLUKORD .......................................................................................................................... 6 3.1. Planeeringuala kirjeldus ...................................................................................................................... 6 3.2. Maakasutust kitsendavad tingimused ............................................................................................... 8 3.3. Planeeringuala mõjuala kirjeldus ....................................................................................................... 9 3.4. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .................................................................. 12 3.5. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused. .............................................................. 14
4. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .............................................................................. 14 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ............................................................................................... 14 4.2. Krundi hoonestusala ........................................................................................................................... 14 4.3. Krundi ehitusõigus .............................................................................................................................. 15 4.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................... 15 4.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ................................... 16 4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ........................................................................... 16 4.7. Tehnovõrkude lahendus ..................................................................................................................... 17 4.7.1. Olmeveevarustus .............................................................................................................................. 17 4.7.2. Olmereovee kanalisatsioon ............................................................................................................. 18 4.7.3. Sademevee varustus ........................................................................................................................ 18 4.7.4. Elektrivarustus ................................................................................................................................. 18 4.7.5. Tänavavalgustus .............................................................................................................................. 19 4.7.6. Sidevarustus ..................................................................................................................................... 19 4.7.7. Gaasivarustus ................................................................................................................................... 19 4.8. Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................................ 20 4.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ................................................................................... 20 4.10. Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................................... 20 4.10.1. Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ......................................................................................... 21 4.10.2. Radoon............................................................................................................................................. 21 4.10.3. Arseen .............................................................................................................................................. 21 4.10.4. Jäätmed ...........................................................................................................................................22 4.10.5. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ..........................................................................................22 4.10.6. Ohtliku ettevõtte ohualast tulenevad tingimused .....................................................................22 4.11. Servituudi seadmise vajadus ja olemasolevad kitsendused ......................................................... 24 4.12. Planeeringu elluviimine ................................................................................................................... 24 4.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................. 24 4.12.2. Kehtiva detailplaneeringu osaline kehtetuks muutmine ...........................................................25 4.12.3. Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................................ 26
II Joonised
1. Asukohaskeem 2. Kontaktvööndi plaan 3. Tugiplaan 4. Põhijoonis 5. Tehnovõrkude põhimõtteline joonis 6. 3D visioon https://dge.ee/maps/Muuga-RB-hoonete-DP/
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 5
I Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise ala asukoht ja koostamise eesmärk
1.1. Asukoht
Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnas, Jõelähtme vallas Uusküla lääneosas Muuga sadama idaosas ning hõlmab Hoidla tee 10c (katastritunnus: 24501:001:2849), Hoidla tee 15 (katastritunnus: 24501:001:2844) ja Hoidla tee 15b (katastritunnus: 24501:001:2845) maaüksusi. Planeeritava ala suurus on u 11 ha.
1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57 kehtestatud Muuga sadama idaosa detailplaneering, et määrata krundi hoonestusala ja ehitusõigus, võimaldades Rail Baltica juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamist detailplaneeringuga hõlmatavale alale.1
2. Koostamise alused ja lähtedokumendid Detailplaneeringu koostamise alused:
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Jõelähtme Vallavalitsuse 17.07.2025 korraldus nr 587 „Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneeringu algatamine“.
Varem koostatud strateegilised(planeeringud) ja lähtedokumendid:
▪ Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40); ▪ Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel, vastuvõetud Jõelähtme Vallavolikogu 16.10.2025
otsusega nr 273); ▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78); ▪ Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (kehtestatud
riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41); ▪ EVS 809 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; ▪ EVS 812 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; ▪ EVS 843 „Linnatänavad“; ▪ Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; ▪ Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015), ehitusseadustik (jõustumine 01.07.2015) ja muud
kehtivad õigusaktid ja standardid.
Arvestamisele kuuluvad detailplaneeringud:
▪ Uusküla Muuga sadama idaosa detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57);
▪ Uusküla Muuga jaama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.2007 otsusega nr 258);
▪ Uusküla küla Väike-Kubli, Hansu, Ingumardi, Uuetoa, Jüri I, Vahenõmme III, Madise III, Merevahe, Matsu II ja Mere maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2017 otsusega nr 462);
▪ Uusküla Muuga sadama ala detailplaneering (algatamisettepanek esitatud 28.04.2025).
1 Jõelähtme Vallavalitsuse 17.07.2025 korraldus nr 587
6 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:
▪ Geodeetiline alusplaan töö nr 25 – G331 on koostatud Geoalus OÜ poolt oktoober 2025. Maa-ala on mõõdistatud koordinaatide süsteemis L-EST’97, kõrgused on antud EH2000 kõrguste süsteemis.
▪ “Rail Baltic Estonia Muuga multimodaalse kaubaterminali reostusuuring“ on koostatud Maves OÜ poolt 2022. aastal. Uuringu eesmärgiks oli raudtee ehitusala pinnase ja põhjavee seisundi kontrollimine ja reostuse olemasolul selle ulatuse määramine ning saneerimisvõimaluste ja - meetodite käsitlemine. Uuringu kohaselt asub planeeringuala osaliselt arseenireostusega pinnasel.
Arvestamisele kuuluv projekt: ▪ „Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp” (töövõtulepingu
nr 2025-K042, koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ). Muuga sadama alal on projekti eesmärgiks projekteerida uus 1435 mm rööpmelaiusega rööbasteedega kaubajaam Muuga sadama alale. Projekt annab võimaluse olemasolevatele operaatoritele ja firmadele ühendada ennast 1435mm rööpmelaiusega Rail Baltic ning laiemas pildis Euroopa raudteevõrguga. Üks eesmärkidest on uus jaam sobitada olemasolevate AS Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama 1520mm rööpmelaiusega rööbasteedega. Põhiprojekt hõlmab sealhulgas asendustaristu projekteerimist: Hoidla tee ümberpaigutamine, ristuvate võrkude projekteerimine, vertikaali planeerimine, sh Kroodi oja ümbersuunamine ning muude tingimuste täpsustamine.
3. Olemasolev olukord
3.1. Planeeringuala kirjeldus
Planeeringuala paikneb Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Uusküla lääneosas, Muuga sadama territooriumi idaosas. Planeeringuala ei asu sadamateenuste osutamiseks vajalikul maa-alal.
Tabel 1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksused
Katastriüksuse nimetus Katastriüksuse
tunnus Katastriüksuse pindala
Katastriüksuse sihtotstarve
Omandivorm
Hoidla tee 15 24501:001:2844 26 662 m² Tootmismaa 100% Riigiomand
Hoidla tee 10c 24501:001:2849 68 539 m² Tootmismaa 100% Riigiomand
Hoidla tee 15b 24501:001:2845 14 799 m² Tootmismaa 100% Riigiomand
Ehitisregistri (edaspidi EHR, seisuga 09.10.2025) andmete alusel paikneb Hoidla tee 10c kinnistul Keskjaotuspunkt nr 8 (alajaam). Hoidla tee 15 ja Hoidla tee 15b kinnistutel hoonestus puudub.
Planeeritav ala jääb tiheasutusalasse ning on ümbritsetud valdavalt tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbega maaüksustega, vt tabel 2 planeeringuala piirinaabrid. Läänest piirneb planeeringuala Maardu linna omavalitsuse piiriga.
Tabel 2. Planeeringuala piirinaabrid
Katastriüksuse nimetus
Katastriüks. tunnus
Katastriüks . pindala
Katastriüksuse sihtotstarve
Ilmakaarte suund Omandivorm Omavalitsus
Hoidla tee 15a 24501:001:2846 171367 m² Tootmismaa 100% põhjast eraomand Jõelähtme vald
Hoidla tee 10 24504:004:0563 11995 m² Tootmismaa 100% kirdest eraomand Jõelähtme vald
Hoidla tee 10e 24501:001:2848 25280 m² Tootmismaa 100% kirdest
eraomand Jõelähtme vald
Muuga sadam 307a
24501:001:2856 14677 m² Tootmismaa 100% kirdest
riigiomand Jõelähtme vald
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 7
Muuga sadam 306
24504:004:1026 19407 m² Tootmismaa 100% lõunast
riigiomand Jõelähtme vald
Hoidla tee 10a 24501:001:2850 3168 m² Tootmismaa 100% edelast
eraomand Jõelähtme vald
Sadama raudtee R3
44601:001:0947 20043 m² Transpordimaa 100% edelast
eraomand Maardu linn
Hoidla tee 10b 24501:001:2851 232 m² Tootmismaa 100% lõunast eraomand Jõelähtme vald
Muuga - Soodevahe raudtee 330
44601:001:0948 286 m² Tootmismaa 100% edelast riigiomand Maardu linn
Muuga - Soodevahe raudtee 27001
44601:001:0936 1299 m² Transpordimaa 100% läänest riigiomand Maardu linn
Muuga - Soodevahe raudtee 380
44601:001:0943 12592 m² Transpordimaa 100%
läänest riigiomand Maardu linn
Hoidla tee L2 44601:001:0941 13891 m² Transpordimaa 100% läänest riigiomand Maardu linn
Juurdepääs planeeringualale toimub eravalduses Hoidla teelt, mille vahetusse lähedusse on rajatud kergliiklustee. Eratee ääres on olemas tänavavalgustus.
Maa- ja Ruumiameti andmete alusel moodustab (planeeringualal) kõlvikuliselt ca 12% looduslik rohumaa (mis on osaliselt võsastunud) ja ca 88 % ulatuses muu maa.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (koostanud Eesti Geoloogiakeskus) kohaselt asub planeeringuala valdavas ulatuses kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alas, va kirdepoolsemas osas, kus planeeringuala jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alasse.
Eesti Geoloogiafondi andmete alusel (töö nimi „Maardu Keemiakombinaat. Kanalisatsiooni rekonstrueerimine“, aruanne nr 36931) on planeeringualal kõrge pinnasevee tase (1964 aasta detsembri mõõdistuste kohaselt 0,2 - 0,25 m maapinnast). Alale on rajatud lahtiseid kraave ja sademeveekanalisatsiooni torustikke.
Planeeringuala läbivad veel madalpinge ja keskpinge elektrikaabelliinid, sideehitised, veetrassid (sh on rajatud hüdrandid).
Alale ulatuvad elektripaigaldise ja sideehitiste kaitsevööndid. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndi tegemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on kaitsevööndite laius planeeringualas järgnev:
▪ sidekaabli kaitsevöönd koridori laiusega 2 m;
▪ elektrimaakaabelliini kaitsevöönd koridori laiusega 2 m, alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt ei kuulu planeeringuala ÜVK piirkonda. Kuid alale ulatuvad aktsiaseltsile TALLINNA SADAM kuuluvad olmevee ja tuletõrjevee trassid.
EELIS (Eesti looduse infosüsteemi), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikualaselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringualal ei esine loodusvarasid ega kultuurimälestisi, alal ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti, vääriselupaika, kaitseala ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala.2
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud tugiplaanil, vt joonis nr 3.
2 Jõelähtme Vallavalitsuse 17.07.2025 korraldus nr 587
8 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
3.2. Maakasutust kitsendavad tingimused
Suurõnnetuse ohualaga ettevõte. Planeeringuala asub osaliselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (DBT AS Muuga terminal) ohualas (ohtlik ala Ro=2843 m). Hoidla tee 15 ja Hoidla tee 10c vähim kaugus ohuala põhjustavatest tegevustest on ca 1,9 km, Hoidla tee 15b jääb ohualast välja. DBT AS Muuga terminali põhitegevuseks on puiste- ja üldkaupade omanikele transiiditeenuste (ümberlaadimine, hoiustamine, segamine, pakendamine) osutamine. Granuleeritud ammooniumnitraat on põlemist soodustav ning ohuklassi 5.1 kuuluv tugev oksüdeerija, mis soodustab põlemist ning teatud tingimustes võib ka plahvatada. Peamiseks ohufaktoriks tulekahju korral on tulekahju tagajärjel moodustunud toksiliste ainete toime (tervisele kahjulik suits). Peamisteks ohufaktoriteks plahvatuse korral on lööklaine, soojuskiirgus ning plahvatuse või tulekahju tagajärjel moodustunud toksiliste ainete toime.3
Skeem 1: https://www.dbt.eu/books/infovoldik2022est.pdf Muuga sadamas asuva AS DBT terminali ohutusalane avalik teabe infovoldik, AS DBT ohualakaart. Kuna planeeringuala asub kehtivas ohualas, siis tuleb planeeringu elluviimisel arvestada seletuskirja peatükis 4.10.6 toodud tingimustega.
Arseen. “Rail Baltic Estonia Muuga multimodaalse kaubaterminali reostusuuring“ kohaselt asub planeeringuala osaliselt arseenireostusega pinnasel. Inimeste kokkupuudet ning arseeni sattumist (vee)keskkonda tuleb piirata, vt ka ptk 4.10.3 Arseen.
Radoon. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnas (150 - 250 kBq/m3). Radoonisisaldus pinnaseõhus ei peaks ületama 50kBq/m³, vt ka ptk 4.10.2 Radoon.
Raudteekaitsevöönd. Vastavalt Ehitusseadustik1 §-le 73 raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.
Veekogudega seotud kitsendused. Planeeritava ala maakasutust kitsendavad Veeseadusest1, Looduskaitseseadusest1 (edaspidi LKS) tulenevad piirangud:
▪ Kroodi oja ehituskeeluvöönd vastavalt LKS §-le 35, §-le 38 on põhikaardile kantava veekogu piirist või süvendi servast 50 m;
3 Jõelähtme Vallavalitsuse 17.07.2025 korraldus nr 587 ja https://www.dbt.eu/est/ohutus-dbt/
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 9
▪ Kroodi oja piiranguvöönd vastavalt LKS §-le 37 on põhikaardile kantava veekogu piirist või süvendi servast 100 m.
„Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp” (töövõtulepingu nr 2025-K042, koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ) projektis on Kroodi oja osaliselt nihutatud lääne poole (sh kavandatud osaliselt truupi), mille tulemusena vähenevad ehituskeelu ja piiranguvööndi kitsenduste ulatused planeeringualal. Kroodi oja ümbertõstmine korrastab juurdepääsusid, tagades ka rongidele/veeremitele liiklemiseks vajaliku ruumivajaduse.
Planeeringu idapoolsemat osa läbib Võerdla peakraav. Vastavalt Veeseadus1 §-le 118 on kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri veekaitsevöönd 1 meeter. Planeeringu elluviimisel arvestada Veeseadus1 §-ga 119 Tegevuse piiramine veekaitsevööndis, sätestatud kitsendustega.
Harju maavarade teemaplaneeringu uuringuruum (edaspidi teemaplaneering).Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on koostöös riigi, kohalike omavalitsuste, kohalike kogukondade ja ettevõtetega seada riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks Harju maakonna territooriumil, tagamaks võimalused ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Teemaplaneering määrab kindlaks riigi huviga perspektiivsed kõrgemargilise lubjakivi uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise ning olemasolevate karjääride laiendamise võimalused. Lisaks määrab perspektiivsed suuremad piirkonnad ja tingimused riigi huviga liiva uurimiseks ja kaevandamiseks ning olemasolevate karjääride laiendamiseks ning üldised suunised kruusa kaevandamiseks.4
Harju maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi kohaselt riikliku huviga objekte, väärtuslikku põllumajandusmaastiku ja 100 m puhver tundlikkusega (elamust, elamumaast, õuealast) alasid planeeringualale ei jää.
3.3. Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeritav ala paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas, Uusküla lääneosas, Muuga sadama idaosas. Muuga sadam on piirkonna suurim riikliku tähtsusega kaubasadam.
Muuga sadam on vabatsoon, mille kõik sisse- ja väljapääsud kuuluvad tollijärelevalve alla ning toll võib kontrollida kõiki vabatsooni sisenevaid ja väljuvaid kaupu, sõidukeid ja isikuid5.
Planeeringuala ümbritsevad peamiselt tootmismaa krundid, mis on suuresti seotud sadama tegevusega. Muuga sadama kõrvale on perspektiivselt ette nähtud Muuga sadama multimodaalne kaubaterminal (kus toimuks kauba ümberlaadimine samaliigilisele või teisele transpordivahendile). Kaubaterminali põhimõttelise asukoha määramine toimus koostöös Tallinna Sadamaga, arvestades kehtivat Muuga sadama idaosa detailplaneeringut ning kaubaterminali eeldatavat funktsionaalsust. Kaubaterminal on ette nähtud kaupade ümberlaadimiseks 1435 mm ja 1520 mm raudteed kasutavate veeremite vahel ning raudteelt maanteetranspordile ja meretranspordile ümberlaadimiseks, mida võimaldab valitud asukoht Muuga sadama piirkonnas.6
Planeeringuala mõjutsoonis paiknevad valdavalt (ehitisregistri seisuga 12.10.2025) kuni 2– korruselised ja maapinnast kuni 15,8 m kõrged. Tegemist on peamiselt laohoonetega (Klaukse tee 1 kinnistule jääb nt ka laadimisliini platvorm varikatusega). Hoonestus koosneb peamiselt PVC- hallidest. Hooned on ehitatud aastatel 2013–2021, vt tabel 3.
4 Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, algatatud Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447 5 Muuga vabatsooni A-pääsla töökorraldus, Maksu ja Tolliameti koduleht 6 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”
10 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
Tabel 3. Planeeringuala kontaktvööndis hoonestatud kinnisasjade andmed vastavalt ehitisregistri ning Maa- ja Ruumiameti andmetele (seisuga 12.10.2025)
Aadress Katastriüksuse tunnus
Krundi pindala (m²)
Põhihoone ehitise- alune pind kokku
Põhih. suht. kõrgus
Põhih. korruse - lisus ja hoonete arv kokku
Peamine kasutamise otstarve
Hoidla tee 13 ja osaliselt Hoidla tee 15a
24504:004:1161 ja 24501:001:2846
209711 ja 171367
4014 m 4014 m 3010,4 m 4014 m
13,8 m 13,8 m 11,2 m 12,6 m
1 /4 Muu laohoone (4 tk)
Klaukse tee 2a 24501:001:0325 26254 9996 m 15,8 m 1/1 Muu laohoone
Klaukse tee 1 24501:001:0320 46159 23617 m 15,8 m 2/1 Muu laohoone (logistikakeskus)
Klaukse tee 1a 24501:001:0322 76974 31142.5 m 11163.6 m
15,8 m 15,7 m
1/2 Muu laohoone
Hoidla tee 5
44603:001:0067 85095 12474.1 m 12088.0 m
13,2 m 12,9 m
1/2 Muu laohoone
Planeeringuala läbib eraomandis Hoidla tee. Lähim munitsipaalomandis Maardu tee ja lähim riigiomandis Põhjaranna tee (94 Muuga Sadama tee L3) jäävad planeeringualast u 3 km kaugusele edela suunda. Planeeringualast lõunasse jäävad kaubaveo raudteeliinid, mille kaitsevööndid ulatuvad ka planeeringualale. Asendiskeem on esitatud joonisel nr 1.
Lähim tõmbekeskus on Maardu linn (u 5 km kaugusel kagus), kus asuvad mitmed kauplused, apteegid, koolid, lasteaiad, huvikeskused ning perearstikeskus. Loo aleviku keskus jääb u 14 km kaugusele lõunasse. Lähim elamupiirkond paikneb umbes ühe kilomeetri kaugusel lõunas, Muuga elamupiirkond jääb u 2,5 km kaugusele edelasse Paar elamut jäävad u 0,5 km kaugusele kirdesse. Planeeringualast u 1 km edelas asub Muuga päästekomando, mille vahetus läheduses paikneb ka lähim ühistranspordi peatus.
Nii planeeringuala kui ka mõjuala jäävad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (DBT AS Muuga terminal) ohualasse – vt peatükk 3.2 Maakasutust kitsendavad tingimused. Lisaks jääb ala mereranna piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse. Planeeringuala mõjutsooni läbib ka Kroodi oja ning Võerdla peakraav, millest tulenevad piirangud on toodud peatükis 3.2.
Planeeringuala lähi mõjualas arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringute kinnisasjade andmed (vt Kontaktvööndi plaan, vt joonis nr 2):
1. Muuga sadama idaosa detailplaneering (kehtestatud 22.08.2003 Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 57). Muuga sadama idaosa (Jõelähtme vallas 93,1 ha) planeeringu eesmärgiks on sadama teenindamiseks vajaliku hoonestuse ja rajatiste kavandamine. Planeeringu kohaselt on planeeringuala jagatud 68 krundiks. Valdavas ulatuses on planeeritud sadamamaa sihtotstarbega krundid, hoonete suurim lubatud kõrgus on varieeruv. Planeeringuala lähi mõjualas on lubatud rajada maapinnast kuni 40 m kõrgused hooned, hoonete suurim lubatud arv krundil on kuni 20 hoonet.
Kehtiv planeering hõlmab käesolevat planeeringuala (Hoidla tee 15, Hoidla tee 10c ja Hoidla tee 15b kinnistuid). Muuga sadama idaosa detailplaneeringus käesoleva planeeringuala ulatuses ehitusõigust kavandatud ei ole, va Hoidla tee 15b kinnistu osas, kuhu on antud ehitusõigus ehitisealuse pinnaga kuni 15016 m2. Lubatud on maksimaalselt 10 kuni 30 m kõrgust hoonet.
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 11
Planeeringut ei ole koostatava detailplaneeringuala ulatuses elluviidud, planeeringukohased katastriüksused on moodustamata. Planeeringuala on osaliselt kehtetuks tunnistatud Uusküla Muuga jaama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneeringuga.
Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57 Muuga sadama idaosa detailplaneering, et määrata krundi hoonestusala ja ehitusõigus, võimaldades Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamise.
2. Uusküla Muuga jaama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.2007 otsusega nr 258). Kehtestatud detailplaneeringus on kavandatud kruntide jagamine ja transpordimaa (raudteemaa) kinnistute moodustamine, sh Muuga jaama laienduse raudteede kavandamine. Kehtiv planeering hõlmab koostamisel planeeringuala Hoidla tee 10c maaüksuse osas. Hoidla tee 10c (kehtestatud planeeringus Hoidla tee 16) on lubatud rajada kuni 2, maapinnast kuni 12 m kõrgust hoonet, ehitisealuse pinnaga kuni 1000 m2. Planeering on vastavalt kehtestatud lahendusele osaliselt ellu viidud, osa katastriüksuseid on moodustatud. Hoidla tee 10c maaüksusele (kehtestatud planeeringus Hoidla tee 16) on rajatud keskjaotuspunkt (alajaam ja jaotusseade), planeeringuala ulatuses on kavandatud rööpmed. Jõelähtme valla geosüsteemi andmetel on Muuga sadam 3 maaüksus osaliselt kehtetuks muudetud, mis ei hõlma käesolevat planeeringuala. Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.2007 otsusega nr 258 Uusküla Muuga jaama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneering Hoidla tee 10c maaüksuse osas, et määrata krundi hoonestusala ja ehitusõigus, võimaldades Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamise. 3.Uusküla küla Väike-Kubli, Hansu, Ingumardi, Uuetoa, Jüri I, Vahenõmme III, Madise III, Merevahe, Matsu II ja Mere maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2017 otsusega nr 462). Detailplaneeringu kohaselt on kavandatud peamiselt äri- ja tootmismaa krundid. Kruntidele on lubatud rajada kuni 3 hoonet maapinnast kuni 40 m, sh on lubatud rajada maa-alune korrus. Planeeringukohaseid krunte ei ole moodustatud ja planeeringu elluviimist ei ole alustatud. Lähi mõjualas algatatud detailplaneering Jõelähtme Vallavalitsus algatas 25.09.2025 korraldusega nr 771 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic jaamaga piirnevate terminalide detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks on osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57 Muuga sadama idaosa detailplaneering ning Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.2007 otsusega nr 258 kehtestatud Uusküla Muuga jaama laienduse ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneering, määrata kruntide piirid, hoonestusala ja ehitusõigus ning maakasutus vastavalt vastu võetud Jõelähtme valla üldplaneeringule (äri- ja tootmise maa-ala). Rail Baltic juhtimiskeskuse ja hooldusdepoo sobivus Muuga sadama piirkonda:
▪ Asukoht on logistiliselt soodne. Planeeringuala paikneb Muuga sadama idaosas, olemasoleva ja kavandatava raudteetaristu kõrval;
▪ Mõjualas kehtestatud detailplaneeringute puhul on tegemist kas sadama tegevuse laienduse, raudtee taristu laienduse või muu äri– ja tootmismaa krundiga;
▪ Planeeringualale kavandatud hoonemahud on väiksemad kui arvestamisele kuuluvates, varem kehtestatud detailplaneeringutes ning kavandatud hoonemahud sobituvad paremini varem välja kujunenud piirkonnas kõrguslike hoonestusmahtudega;
▪ Muuga sadam on riikliku tähtsusega sadam kus saavad alguse kaubaveoharud;▪ Piirkond on arenguplaanides oluline logistikasõlm: Planeeringuala lähedale on kavandatud Rail
Baltic kaubaterminal, mis tugevdab vajadust juhtimiskeskuse ja hooldusvõimekuse järele piirkonnas;
▪ Kavandatav hooldusdepoo teenindab Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega veeremit, vastates rahvusvahelistele nõuetele korrapärase hoolduse tagamiseks;
▪ Tagatud on piisav ruumivajadus ja taristuühendus.
12 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
3.4. Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on „Harju maakonnaplaneering 2030+″ (edaspidi maakonnaplaneering), Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”, „Jõelähtme valla üldplaneering″ (edaspidi üldplaneering) ja vastuvõetud „Jõelähtme valla üldplaneering″ (edaspidi vastuvõetud üldplaneering).
Harju maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneeringu lahenduses on kajastatud varasemalt kehtestatud või paralleelselt koostamisel olnud maakonnatasandi planeeringutega kavandatud tehnilise taristu objektid, mille osas täiendavat menetlust ega arutelu ei avatud. Maakonnaplaneeringuga integreeritud lahendused on kajastatud maakonnaplaneeringu joonistel Asustuse suunamine ja Tehnilised võrgustikud. Maakonnaplaneering arvestas järgmiste eraldi protsessidena koostamisel olnud või varem kehtestatud maakonnatasandi joonobjekti teemaplaneeringutega: „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Maakonnaplaneering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. 7
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala sadamate ja nende arenguks vajalikule maa-alale ning perspektiivse põhimõttelise Rail Baltic kaubaterminali vahetus lähedusse, kus on välja kujunenud juurdepääsuteed ja tehnovõrkude taristu. Rail Baltic kaubavedude transiidikoridor on ette nähtud suunata Muuga sadamasse.
Planeering täpsustab vajaliku taristu asukohta ja eesmärke. Planeeritud Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo kavandamine käesolevas planeeringus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu 2030+ üldiste arengusuundadega.
Perspektiivne Rail Baltic kaubaterminal
Sadamate ja nende arenguks vajalikud maa-alad
Skeem 3. Väljavõte „Harju maakonnaplaneering 2030+″ Asustuse suunamise kaardist.
Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” kohaselt jääb planeeringuala transpordimaale ning perspektiivse Muuga kaubaterminali põhimõttelisse asukohta. Perspektiivse kaubaterminali põhimõtteline asukoht koos kaubaveo veeremi hooldedepooga on ette nähtud Muuga sadama piirkonda. Planeeringus Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo kavandamine on kooskõlas Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” üldiste arengueesmärkidega.
7 Harju maakonnaplaneering 2030+
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 13
Perspektiivse Muuga kaubaterminali põhimõtteline asukoht
Rail Baltic trassi koridor
Tootmismaa
Transpordimaa
Ainult kaubarongidele mõeldud raudtee osa
Ohtlik ettevõte ja selle ohutsoon
Skeem 4. Väljavõte Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”maakasutusplaanist.
Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalal, looduslikul alal, mille planeeritud juhtotstarve on tootmismaa. Planeeringus Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo kavandamine on kooskõlas. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Vastuvõetud Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalas, äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada äri-, teenindus- ja kaubandushooneid, piirkonda sobivaid äri-ja tootmisüksusi ning tootmishooneid, logistikakeskusi ja neid teenindavaid rajatisi. Kavandataval puudub vastuolu koostamisel oleva üldplaneeringuga.
Vastuvõetud Jõelähtme valla üldplaneeringu lisatingimused:
▪ Äri- ja tootmismaal hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind võib olla kuni 70%. Planeeringus on arvestatud käesoleva tingimusega. Planeeringus kavandatud maksimaalne hoonete maapealne ehitistealune pind kokku on 5540 m2, mis moodustab 5% hoonete ehitusala pinnast, vt seletuskirja ptk 4.3 krundi ehitusõigus;
▪ Äri- ja tootmismaa alal peab olema haljastuse minimaalne osakaal 20% krundi pindalast. Planeeringuala jääb Muuga sadama territooriumile, varem välja kujunenud raudtee taristuga seotud alale ning selle vahetus lähedusse. Planeeringu koostamisel on aluseks riikliku tähtsusega „Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp“, milles laiendatakse raudeega seotud taristut võimaldamaks mahutama vajalikke liipreid, hoonestust jne. Olemasolev rohumaa moodustab ligikaudu 12% planeeringuala pindalast, kuid Rail Baltica taristu ruumivajadusest ja projekti spetsiifikast tulenevalt ei ole võimalik tagada 20% haljastuse osakaalu. Planeeringualale on ette nähtud juhtimiskeskus ning hooldusdepoo, suure osa territooriumist hõlmavad rööbasteed, tehnorajatised ning teenindus- ja hooldusalad. Raudtee toimimisele esitatavad tehnilised ja liiklusohutusnõuded, sealhulgas nähtavuse tagamine, hooldusjuurdepääsude olemasolu ning tehnovõrkude paiknemine, seavad olulised piirangud haljastuse kavandamisele ning maaga ühendatud haljasala on võimalik planeerida ligikaudu 5% ulatuses. Nõude „vähemalt 20% krundi pindalast peab moodustama maaga püsivalt ühendatud haljastus“ täitmiseks kavandatakse üldplaneeringus antud võimaluse alusel maaga püsivalt ühendatud haljastuse põhjendatud juhul asendamist asendusistutusega avalikel aladel või samal kinnistul paikneva katusehaljastuse, konteinerhaljastuse või murukiviga; Lisaks on planeeringu seletuskirjas ptk 4.6 on seatud nõue, et hooldusdepoo juurde tuleb ette näha madal- ja kõrghaljastus. Kuna suur osas alast on ette nähtud raudteed teenindavaks alaks on lisaks seatud tingimus: raudtee alale kavandada vett läbilaskev pinnas;
▪ Parkimine lahendada omal krundil, tagades parkimiskohtade arv vastavalt maa-ala kasutusotstarbele. Planeeringus on lähtutud koostamisel olevast põhiprojekti staadiumis „Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp” (töövõtulepingu nr 2025-K042, koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ) projektist, kus on täpsustatud parkimise võimalusi ja reaalset parkimiskohtade vajadust;
▪ Teenuseid ja töökohti pakkuva ettevõtte kavandamisel näha ette ka jalgrataste turvaline ja mugav parkimisvõimalus. Tingimus on lisatud planeeringusse;
14 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
▪ Piirdeaedade asukoht ja kujundus määratakse ehitusprojektis (või detailplaneeringu või projekteerimistingimustega). Tingimus on lisatud planeeringusse.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas vastuvõetud üldplaneeringuga.
Üldplaneeringute väljavõte maakasutusplaanist on kajastatud kontaktvööndi plaanil, joonis nr 2.
3.5. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused.
▪ Kavandatav lahendus ei ole vastuolus kehtivate ega koostamisel olevate strateegiliste (planeerimis)dokumentidega, vaid aitab realiseerida üldplaneeringu ja teemaplaneeringu üldiseid arengu eesmärke.
▪ Piirkonda on perspektiivselt ette nähtud Rail Baltic kaubaterminal, mis suurendab vajadust täiendava raudteetaristu ja hooldustaristu järele.
▪ Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamine toetab rahvusvahelise raudteetaristu toimimist ja hooldusvõimekust Eestis.
▪ Planeeringus kavandatu on ette nähtud väljakujunenud tootmis- ja sadamaalale, vältides uute elamupiirkondade või looduskeskkonna häirimist.
▪ Planeeringu elluviimine tugevdab Muuga piirkonna kui logistikakeskuse rolli Harju maakonnas ja üleriigilises transpordivõrgustikus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rail Baltic juhtimiskeskuse ja hooldusdepoo rajamine Muuga sadama piirkonda on ruumiliselt põhjendatud ja strateegiliselt vajalik samm, mis toetab nii riiklikku kui ka kohalikku ruumilist arengut, logistilist tõhusust ning olemasoleva infrastruktuuri otstarbekat kasutust.
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Olemasolevat krundijaotust on ette nähtud muuta. Kavandatud on moodustada üks krunt, liites Hoidla tee 10c (suurusega 68539 m2), Hoidla tee 15 (suurusega 26662 m2) ja Hoidla tee 15b (suurusega 14799 m2) üheks kinnistuks. Moodustava positsiooni nr 1 krundi suurus on 110001 m2. Ette on nähtud eelmainitud kruntidel olemasolevat tootmismaa sihtotstarbe osakaalu ulatust täpsustada. Kavandatud krundi sihtotstarbeosakaal positsioonil nr 1:
▪ 80% - 100 % logistikakeskuse maa (TH); tootmishoone maa (TT) ja/või, ▪ 0% - 20 % teenindushoone maa (ÄH); kontori- ja büroohoone maa (ÄB).
4.2. Krundi hoonestusala
Krundile määratud hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada hooneid ehitusõigusega lubatud mahus. Väljaspoole hoonestusala on hoonete rajamine keelatud, kaasaarvatud 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused hooneid. Planeeringu joonistele kantud ehitusõigusest suurem hoonestusala võimaldab vabamalt valida projekteeritavate hoonete asukohta ja kuju. Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud eelkõige tuleohutus- aga ka muudest kujadest ja kitsendustest. Hoonete ja rajatiste paiknemine hoonestusalas määratakse eraldi ehitusprojektiga.
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 15
4.3. Krundi ehitusõigus
Planeeringus on määratud suurim lubatud hoonete arv krundil. Positsioonile nr 1 võib kavandada kokku 7 hoonet: ühe veeremi hooldusdepoo ja ühe juhtimiskeskuse ning lisaks neid teenindavad abihooned. Veeremi hooldusdepoo ja juhtimiskeskuse võib kavandada kuni 2. maapealse ja ühe maa- aluse korrusega. Lisaks nende juurde kuuluvad abihooned ühe maapealse korrusega, mille juurde maa-alust korrust lubatud ei ole.
Pos 1 aadressi ettepanekuga Hoidla tee 15 Hoonete (sh abihooned) suurim lubatud arv krundil: 7 Hoonete (sh abihooned) suurim lubatud ehitisesealune pind: 5540 m2
maapealne 5540 m2 maa-alune 2880 m2
Hooldusdepoo suurim lubatud kõrgus maapinnast: 17,0 m Juhtimiskeskuse suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10,0 m Abihoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 5,0 m Hooldusdepoo ja juhtimiskeskuse suurim lubatud maapealne korruselisus: 2 Abihoonete suurim lubatud maapealne korruselisus: 1 Hooldusdepoo ja juhtimiskeskuse suurim lubatud maa-alune korruselisus: -1 Abihoonete suurim lubatud maa-alune korruselisus: pole lubatud Planeeringus kavandatud täisehitusprotsent: 5 % Positsiooni nr 1 ehitusõigus on kajastatud ka põhijoonisel, joonis nr 4.
4.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Juurdepääs on võimalik munitsipaalomandis Maardu tee ja riigiomandis Põhjaranna teelt (94 Muuga Sadama tee L3; 94 Muuga sadama tee). Juurdepääs planeeringuale on ette nähtud Muuga sadama territooriumil eravalduses Hoidla teelt.
Käesolevalt on koostamisel „Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp” (töövõtulepingu nr 2025-K042, koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ) põhiprojekt, hõlmab sealhulgas ka asendustaristu projekteerimist. Asendustaristu projekteerimisel korrastatakse eelmainitud projekti raames teede võrgustikku, et tagada optimaalseim ruumikasutus. Projektis on kavandatud olemasolev ja osaliselt planeeringuala (Hoidla 15 kinnistut) läbiv Hoidla tee nihutada põhjapoole (Hoidla tee 15a kinnistule). Hoidla tee äärde on projekteeritud 2,5 m laiune kergliiklustee.
Hooldusdepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega liinide veeremite teenindamiseks, et võimaldada piisavas koguses rongide kohast ja korrapärast hooldamist vastavuses rahvusvahelise praktikaga. Põhijoonisele, joonis nr 4, on kantud „Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp” projektikohased rööpmed ning Hoidla tee uue asukoha lahendus. Parkimine. Parkimiskohtade planeerimisel on lähtutud koostamisel olevast „Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp“ põhiprojekti staadiumis olevast tööst, kus on täpsustatud reaalset parkimiskohtade vajadust ja parkimiskohtade asukohta. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud ka Eesti standard EVS 843 „Linnatänavad“, Tabel 9.1. Jalgratta parkimiskohtade arv ja vajadus selgitada välja ehitusprojekti faasis. Jalgratta vähim parkimiskohtade arv vastavalt EVS standardile 843 on tööstusettevõtte/ladu puhul 1 (töötajate arv)/12-le. Planeeringus on kavandatud vahetult hooldusdepoo lähedusse 8 jalgrattale parkimisvõimalus.
16 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
Tabel 4. Parkimiskohtade vajadus
* Rail Baltic juhtimiskeskus ja veeremi hooldusdepoo ** Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp (töövõtulepingu nr 2025-K042) põhiprojekti staadiumis kavandatud parkimiskohtade arv planeeringualas. ***Vastavalt eelmainitud projektile on ette nähtud juhtimiskeskuse parkimine Maardu linna territooriumile, Muuga - Soodevahe raudtee 380 riigiomandis olevale kinnistule (kü 44601:001:0943). Parkimiskohtade vajadus 15 kohta.
Teede ja parkimise lahendus ja parkimiskohtade arv on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele nõuetele.
4.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Hoone(-te) ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetodeid. Hoonestuse rajamisel tuleb silmas pidada nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist. Seetõttu on projekteerimisel lubatud näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad).
Arhitektuurinõuded ▪ Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, piirkonna kvaliteeti tõstev. ▪ Välisviimistlusmaterjalid: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, nt puitvoodrilaud,
fassaadiplaat, krohv, kivi (ka kombineeritult), betooni; Eelistada tuleb kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ning kergesti hooldatavaid ehitusmaterjale;
▪ Katusetüüp: ei ole määratud; ▪ Katusekalded: ei ole määratud; ▪ Kohustuslik ehitusjoon: ei ole määratud; ▪ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus piirkonnale omaselt. ▪ Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete
kontseptsioonist.
Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded Piirdeaedade rajamisel tuleb arvestada: Piirdeaia asukoht ja kujundus määrata ehitusprojektis. Piirdeaedade läbipaistvus vähemalt 30%, väravad ei tohi avaneda tänava poole.
4.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringuala katab osaliselt looduslik rohumaa, mis on mõneti võsastunud.
Planeeringuala läbivad kraavid on ette nähtud suures osas ümber kavandada (truupi või sademeveekanalisatsiooni), vt ka ptk 4.10.5 Arseen. Lahendus täpsustub edasises projekteerimisfaasis.
Kinnistu on ette nähtud heakorrastada: likvideerida võsa ning hooldusdepoo vahetus lähedusse näha ette uus kõrg- ja/või madalhaljastus. Säilitatav kraavide äärne ala tuleb heakorrastada ning hoida võsa- ja kõrghaljastuse vaba. Haljastuse lahendus täpsustub edasises projekteerimisfaasis.
Pos. nr. Ehitise liik Eesti standardi EVS 843 normatiivne parkimiskohtade arv
Kavandatud parkimiskohtade arv krundil
1 Tööstusettevõte/ladu *10490/250 = 42 **30
Muuga - Soodevahe raudtee 380
***15
KOKKU 42 45
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 17
Projekteerimisel jälgida, et hooldusdepoo ja juhtimiskeskuse vahetus läheduses oleks haljastuselemente.
Suure osa territooriumist hõlmavad rööbasteed, tehnorajatised ning teenindus- ja hooldusalad. Raudtee toimimisele esitatavad tehnilised ja liiklusohutusnõuded, sealhulgas nähtavuse tagamine, hooldusjuurdepääsude olemasolu ning tehnovõrkude paiknemine, seavad olulised piirangud haljastuse kavandamisele.
Üldplaneeringu nõude „vähemalt 20% krundi pindalast peab moodustama maaga püsivalt ühendatud haljastus“ täitmiseks nähakse ette võimalus asendada osa haljastusest valla territooriumil avalikel aladel (15 % ulatuses), sh võib käesoleval krundil haljastuse asendusistutuse osakaalu arvestada ka katuse- ja konteinerhaljastuse ning murukivi. Täpne haljastuse asendamise meetod määratakse projekteerimise käigus ning realiseeritakse edasiste kokkulepete alusel.
Eelnevast tulenevalt peab pos 1 maaga ühendatud haljastuse osakaal olema vähemalt 5% krundi pindalast ning ülejäänud 15% ulatuses näha ette haljastuse asendusvõimalus vastavalt eelpool kirjeldatule.
Kuna suur osa alast on ette nähtud raudteed teenindavaks alaks, tuleb raudteealale kavandada vett läbilaskev pinnakate.
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode on soovitav hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks.
Sõidukite parkimisplatside rajamisel on soovitatav eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime.
Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete ja teede/parkla asukohtadest. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja tänavaalale.
4.7. Tehnovõrkude lahendus
Planeeritud võrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.
Ehitusprojektide koostamisel tuleb tagada kõikide toimivate planeeringu ala läbivate olemasolevate tehnovõrkude ümberühendamised. Ümberühendamise lahendused ja mahud kuuluvad täpsustamisele ehitusprojektides, mille faasis täpsustakse servituudialad ja ulatuse vajadus.
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt ei kuulu planeeringuala ÜVK piirkonda. Planeeringuala jääb Muuga sadama territooriumile ning Muuga sadama territooriumil osutab veevarustuse, reovee ärajuhtimise ja sademevee ärajuhtimise ning elektrienergia teenust aktsiaselts TALLINNA SADAM.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM on 02.03.2026 väljastanud vee- ja reoveevarustuse, sademevee varustuse, tuletõrjevee varustuse, elektrivarustuse, tänavavalgustuse ja sidevarustuse tehnilised tingimused nr 21-7/53-3.
4.7.1. Olmeveevarustus
Planeeringualas paiknevad aktsiaselts TALLINNA SADAM-le kuuluvad veetorustikud, mis on ette nähtud ümber tõsta „Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp“ (töövõtulepingu nr 2025-K042, koostamisel põhiprojekt, koostaja AllSpark OÜ) projekteeritud Hoidla tee kergliiklustee kõrvale. Projektis tagada planeeringualast ümbertõstetavate veetorude ühendused olemasolevatega. Positsiooni nr 1 eeldatav majandus-joogivee veehulk on 23 m3/ööp. Positsioon nr 1 majandus-joogivee varustamine liitumispunkt on ette nähtud Hoidla tee De250 veetorust. Veevarustuse ühendus on kavandatud Hoidla tee 1 // Hoidla tee läheduses paiknevast olemasolevast aktsiaselts TALLINNA SADAM-le kuuluvast veetorust.
18 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
Nõuded edasiseks projekteerimiseks: - Normidele vastav veemõõdusõlm paigaldada veetihedasse plastkaevu siseläbimõõduga
vähemalt 2000 mm ja luugiga d700 mm; - Veemõõdukaev peab asuma avalikult juurdepääsetaval haljasalal; - Töörõhk veetorustikus on ca 3,0 baari; - Veemõõdusõlme paigaldab veearvesti Tallinna Sadam; - Torustikud alates liitumispunktist jäävad omaniku bilanssi ja teenindada.
4.7.2. Olmereovee kanalisatsioon
Positsioon nr 1 reoveekanalisatsioonitorustikuga ühendus on ette nähtud Hoidla tee 15a (kü 24501:001:2844 juures asuvast olemasolevast De800 kaevust (koordinaatidega X=556457.568, Y=6595592.572). Positsiooni nr 1 eeldatav reovee arvutuslik vooluhulk on 23 m3/ööp. Reoveekanalisatsiooni on ette nähtud juhtida ka veeremi pesuvesi, sh töökodade põrandatelt kogutav vesi, mis võib sisaldada naftasaadusi ning pidurite määrdeaineid, õlijääke jms. Lisaks depoo reoveele on ette nähtud juhtida pumplasse ka juhtimiskeskuse reovesi. Nõuded edasiseks projekteerimiseks:
- Rasva, õli või liiva sisaldav reovesi koguda eraldi ja juhtida liitumispunkti läbi vastava puhasti; - Torustikud alates liitumispunktist jäävad omaniku bilanssi ja teenindada.
4.7.3. Sademevee varustus
Sade- ja pinnavete juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Rail Baltic depoo- ja juhtimiskeskuse alalt juhtida sademeveed Kroodi ojja. Platsidelt kogutav sademevesi juhtida läbi õli ja liivapüünise. Oluline on tagada Kroodi ojja (VEE1089100) suunatava sademevee kvaliteedi nõuetele vastavus. Vastavalt tehnilistele tingimustele on sademeveekanalisatsiooni liitumispunktiks Kroodi oja. Planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustik jääb tervikuna omaniku bilanssi ja teenindada.Nõuded edasiseks projekteerimiseks: 1. Soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi aladel, kus esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused; 2. Võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli-, bensiini-, liivapüüdurid, sademevee vahemahutid, annusmahutid). Hoonete projekteerimisel selgitada välja sademevee puhastite vajadus. 3. Väljalasule tuleb taotleda keskkonnaluba. 4. Torustikud alates liitumispunktist jäävad omaniku bilanssi ja teenindada.
4.7.4. Elektrivarustus
Planeeringus on ette nähtud olemasoleva alajaama KJP-8 ümbertõstmine Hoidla tee 15a (kü 24501:001:2844) maaüksusele. Toide juhtimiskeskuse ja veeremi hooldedepoole on ette nähtud alajaama KJP-8 keskpinge jaotla reservfiidritest. Eeldatav planeeringus kavandatava ala (juhtimiskeskuse ja veeremi hooldedepoo) varustuse vajadus on 3*1410 A.
Nõuded edasiseks projekteerimiseks:
- Juhtimiskeskuse ja veeremi hooldedepoole näha ette eraldiseisvad 10/0,4 kV alajaam(ad) vastavalt planeeritavatele koormustele;
- Alajaama KJP-8 ümbertõstmisel peab olema tagatud ümbertõstmine koos olemasolevate kaabelliinide ja reservtorudega;
- Uuele alajaamale KJP-8 näha ette vaba ligipääs koos parkimisalaga;
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 19
- Kaablid alates liitumispunktist jäävad omaniku bilanssi ja teenindada; - Alajaama ja trasside projekteerimisel arvestada Elektrilevi OÜ kehtivate normdokumentidega.
4.7.5. Tänavavalgustus
Vastavalt aktsiaselts TALLINNA SADAM tehnilistele tingimustele tuleb Hoidla tee ümber projekteerimisel projekteerida uus tänavavalgustus. Uus Hoidla tee asukoht jääb väljaspoole planeeringuala. Planeeringus on kajastatud võimalik tänavalgustuskaabli asukoht kavandatava kergliiklustee ja Hoidla tee eraldusribale. Tänava lahendus, sh tehnovõrkude lahendus täpsustatakse projekteerimisel. Nõuded edasiseks projekteerimiseks: -Toide näha ette KJP-8 alajaamast madalpinge sektsioonist. -Tänavavalgustuse tarbeks näha ette eraldiseisev tänavavalgustuse kilp.
4.7.6. Sidevarustus
- Side liitumine kavandada aktsiaselts TALLINNA SADAM-le kuuluvast Hoidla tee sidekanalisatsiooni lähimast olemasolevast sidekaevust.
- Sideühendus planeerida valguskaabli baasil KJP-8 või mõnest muust läheduses asuvast hoonest, kus on olemas toimiv sideühendus ning tehniline võimalus liitumiseks.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM üldnõuded edasiseks projekteerimiseks - Projekt koostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. - Projekt kooskõlastada seadustes ette nähtud kõikide vajalike instantsidega ja asjassepuutuvate
osapooltega ning lisaks tervikuna aktsiaselts TALLINNA SADAM-ga. - Ehitustöödega alustamiseks sadama maaüksustel peavad olema õigusaktidega ette nähtud load
(sh kohaliku omavalitsuse ehitusluba, Muuga sadama kaevetööde luba, isiklik kasutusõigus ehitamiseks võõral maal) ja aktsiaselts TALLINNA SADAM-ga kooskõlastatud tööprojekt.
- Ehitusprojekti koostamiseks küsida täiendavad tehnilised tingimused.
4.7.7. Gaasivarustus
Gaasivarustuse planeerimise aluseks on 31.12.2025 AS Gaasivõrk tehnilised tingimused nr 3-6/306- 2025. Positsiooni 1 gaasiga varustamiseks on ette nähtud „B“-kategooria gaasitorustiku ühendus olemasolevast gaasitorustikust Hoidla tee 1 // Hoidla tee (44601:001:0938) kinnistult. Positsiooni nr 1 liitumispunktina maakraan on ette nähtud kinnistu piirile võimalikult lähedale. Kuna planeeritud gaasitorustiku võimalik ühendus läbib Muuga sadama territooriumil eramaa (käesolevalt omanik, aktsiaselts TALLINNA SADAM) transpordimaa kinnistuid, siis tuleb projekteerimisel arvestada servituudi seadmise vajadusega, vt ka gaasivarustuse ühenduse skeem, joonis 5. Gaasitorustiku täpne asukoht ja servituudi seadmise vajadus ning ulatus lahendatakse tööprojekti staadiumis. Nõuded edasiseks projekteerimiseks:
- Tarnetorustikud projekteerida piki teid, perspektiivne ühenduskoht jätta pimeotsaga. - Liitumispunkti ei tohi projekteerida sissesõiduteede alla ega lähemale kui 1 meeter teiste
kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest. - Ehitusseadustiku § 70 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle
korrakohast kasutamist ning ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb enne töödega alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected].
20 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
- AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected].
- Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.
- AS Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt; - Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise
osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected].
- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4.8. Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustuse lahendamise aluseks on aktsiaselts TALLINNA SADAM 02.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr 21-7/53-3.
Positsiooni nr 1 väliskustutusvesi on ette nähtud Hoidla tee De355 merevee torustikust. Töörõhk tavarežiimis on ca 4 baari ja veevõtu korral ca 10 baari.
18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt peab veevõtukoht paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.
Olemasolev Hoidla tee ääres paiknev tehnoloogiline veetrass on ette nähtud ümber tõsta Hoidla tee 15 kinnistule, kuhu on ette näha nihutada Hoidla tee. Väline tuletõrjevesi tuleb tagada ümber tõstetavast Hoidla tee äärde projekteeritavast merevee toitega torustikule kavandavatest hüdrantidest (hüdrandid kaugusega kuni 200 m ehitisest).
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Välistulekustusvee vajalik vooluhulk on 20 l/s kolme tunni jooksul (põlemiskoormus kuni 1200MJ/m2). Tuletõrjesüsteem ja veevajaduse maht täpsustada ehitusprojekti faasis.
Hoonete kavandamisel tuleb arvestada 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“. Vastavalt määrusele ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Kui kuja on väiksem tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Hoone sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone projekteerimise staadiumis.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks, tagada:
▪ hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja õuealale; ▪ konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed; ▪ territooriumi korrashoid; ▪ püstitada piirdeaed krundi perimeetril; ▪ kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale.
4.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole eeldatavalt vajalik, kuna tegemist on kehtiva üldplaneeringu realiseerimisega, mis ei avalda eeldatavalt mõju ega põhjusta keskkonnale
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 21
pöördumatuid muutusi. Kavandatava tegevusega ei kaasne kohustust keskkonnamõju hinnata, mille kavandamisel tuleb anda eelhinnang Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vakalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.
4.10.1. Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (koostanud Eesti Geoloogiakeskus) kohaselt asub planeeringuala valdavas ulatuses kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alas, va kirdepoolsemas osas kus planeeringuala jääb keskmiselt kaitstud alasse.
Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega pinnavee seisundit.
4.10.2. Radoon
Harjumaa pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeritav ala kõrge või väga kõrge radooniriski pinnasega piirkonda (Eesti Geoloogiateenistus, https://gis.egt.ee, andmed 2020. aasta seisuga). Projekteerimise faasis on soovitav teostada radoonitaseme mõõtmised. Planeeringualal tuleb arvestada standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohase versiooni soovitustega. Depoohoone- ja juhtimiskeskuse kontoriosas tuleb rakendada radooniriski vähendavaid meetmeid. Vältimaks radooni hoonesse sattumist tuleks järgida järgmisi meetmeid: tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon).
4.10.3. Arseen
„Rail Baltic Estonia Muuga multimodaalse kaubaterminali reostusuuring“ uuringu kohaselt asub planeeringuala osaliselt arseenireostusega pinnasel, reostuslaigus PA-153 kuni PA-159, kus reostunud kiht asub 2,2–5,2 m sügavusel maapinnast, vt skeem 5. Planeeringus kavandatud juhtimiskeskus ja veeremi hooldusdepoo on kavandatud PA-149 kuni PA-150 lähedusse, kus näitajad jäid normipiiridesse.
Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
▪ Saastunud pinnase võib jätta väljamata alades, kus puudub inimesel kokkupuute võimalus. Saastunud pinnas tuleb väljata aladel, kus toimuvad ehitamise tarbeks kaevetööd või toimub vee dreenimine. Kus saastekiht on maapinnalähedane, tuleb see katta inimesega kokkupuutevõimaluse vältimiseks 0,5 m paksuse puhta pinnasega. Ehitussüvenditest väljakaevatavat saastunud pinnast ei tohi kasutada tagasitäitena;
▪ Leostustesti alusel on pinnas ladustatav tavajäätmeprügilasse, kuid ei ole ilma puhastustöödeta taaskasutatav täitematerjalina;
▪ Reostunud pinnase käitlemistööd tuleb teha sarnaste tööde kogemusega keskkonnaspetsialisti järelevalve all, kes koostab vajadusel tööde lõppedes selle saneerimisaruande. Saastunud pinnase käitlemiskorra otsustab loa andja (kohalik omavalitsus koostöös Keskkonnaametiga);
▪ Kuna osa arseeniühendeid (nt oksiid) on mingil määral vees lahustuvad, siis tuleb kuivendussüsteemide rajamisel arvestada, et dreenivesi võib sisaldada ülenormatiivselt arseeni;
▪ Taristu ehitamise ja ekspluatatsiooni käigus olulist keskkonnamõju pinnasele ja põhjaveele ette näha ei ole, kui järgitakse keskkonnasäästlikku töökultuuri ja ehitamise käigus arvestatakse reostunud pinnase erikäitlemise vajadusega.
22 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
Skeem 5. Väljavõte „Rail Baltic Estonia Muuga multimodaalse kaubaterminali reostusuuring“
4.10.4. Jäätmed
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja „Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjast“. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse konteineritesse. Jäätmete kogumiskoht ja konteinerite asukoht määratakse hoone ehitusprojektis.
4.10.5. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet
Kavandatud hoonete projekteerimisel arvestada:
▪ Eesti standardiga EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;
▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
▪ Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevaid nõudeid.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
Müra tekitavad tööd depoo territooriumil teostatakse siseruumides. Hooldusdepoost (st. müra siseruumides) tuleneva müra leviku takistamiseks tuleb planeeritavad hooned piisava helipidavusega projekteerida. Hooldusdepoo tegevusest (sh tehnoseadmed, ladustamine, teenindamine jm) tulenev välismüra ei tohi elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.
4.10.6. Ohtliku ettevõtte ohualast tulenevad tingimused
Kemikaaliseadus8 kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb maakasutuse planeerimisel arvestada ohtlikest ettevõtetest tulenevate asjaoludega.
8 Kemikaaliseadus § 32. Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 23
Planeeringus kavandatud Rail Baltic hooldusdepoo ja juhtimiskeksus jäävad osaliselt Koorma tn 13 kinnistul asuva DBT AS-i A-kategooria suurõnnetuse ohuga alasse (Ro=2843 m), ohuala tsooni III (ohtlik ala9). Planeeringualal kavandatud ehitised jäävad väljapoole suuremaid kahjustusi ning doominoefekti põhjustada võiva väga ohtlikku ehk Rv ala. Kavandatud hooned paiknevad Ro alas, vähemalt 1,95 km kaugusel ohuallikast.
Planeeringus kavandatud hooldusdepoo hoone (suurim lubatud kõrgus 17 m, 2 korrust maa peal ja 1 korrus maa all) ja juhtimiskeskuse hoone (suurim lubatud kõrgus 10 m, 2 korrust maa peal ja 1 korrus maa all) puhul ei ole tegemist hoonetega, kus käideldakse olulises koguses ohtlike kemikaale. Eeldatav maksimaalne Rail Baltic hooldusdepoo ja juhtimiskeskuse töökohtade arv on kavandatud kuni 100 inimesele. Lubatud on rajada kuni 5 abihoonet (suurim lubatud kõrgus 5 m).
Päästeameti metoodika järgi10 on Ro alasse ehk III tsooni lubatud 1-3 tundlikkuse astmega hooned ja rajatised. Metoodika lisa 1 määratleb ehitise tundlikkuse kasutamise otstarvete järgi ja hinnates võimalikke kasutusotstarbeid ei tulene detailplaneeringu ala Ro ohualas paiknemisest planeeritavate hoonete ja rajatiste ehitamist välistavaid piiranguid. Raudtee, jaamateed ja erinevad raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised (ehitise koodid 21211-21219) on tundlikkuse astmega 1, raudteerajatiste (kood 21200) puhul on aluseks eraldi otsustamine. Eeldatavalt kuuluvad hooldusdepoo ja abihooned tööstushoonete hulka, nende tundlikusaste on 1-3, kuid igal juhtumil tehakse eraldi otsustamine. Juhtimiskeskuse hoone kuuluks kas büroohoonete hulka (tundlikusastmed 1-3 on määratud töökohtade arvu ja spetsiaalselt puuetega inimestele loodud töökohtade olemasolu järgi) või transpordihoonete hulka (tundlikkusastmed 1-3 määratud hoone suletud netopinna järgi).
Skeem 6. Aluskaart Maa- ja Ruumiamet, ohualatsoonide alus AS DBT Muuga terminali ohualakaart, planeeringuala on markeeritud sinise joone ja viirutusega.
Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada järgnevate tingimustega:
▪ Hoonete ja raudteega seonduvaga taristu projekteerimisel tuleb suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ohualas paiknevate ehitiste puhul määrata Päästeameti metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“11 kohaselt ehitiste tundlikkusaste ja arvestada sellest tulenevate nõuetega.
▪ Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala jääb piirkonnas toimuda võiva avariilise sündmuse lööklaine ülerõhu alasse ning sellest lähtuvalt tuleb vajadusel ette näha täiendavaid ehitusmeetmeid, mis tagavad ehitiste ohutuse.
9 Ohtlik ala: ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Ro (alus Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhend „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“)10 18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide-kooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf 11 18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide-kooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf
24 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
4.11. Servituudi seadmise vajadus ja olemasolevad kitsendused
Positsioon 1 servituudi seadmise vajaduse ettepanek ja kitsendused Kitsendus: A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (DBT AS Muuga terminal) ohuala; Kitsendus: raudtee kaitsevöönd rööpme teljest 30 m; Kitsendus: Kroodi oja piiranguvöönd 100 m; Kitsendus: Kroodi oja ehituskeeluvöönd 50 m; Kitsendus: Võerdla peakraavi veekaitsevöönd 1 m, vt kontaktvööndi plaan, joonis nr 2. Servituudi seadmise ettepanek (edaspidi servituut): Servituut: olemasoleva ja planeeritud madalpinge- ja keskpinge kaablite teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks) kaabelliinide koridor ulatusega kuni 2 m (jaotusseadmest, alajaamast – 2 m), võrgu valdaja kasuks ja Muuga sadam 308a (kü 24501:001:2862) igakordse kinnistu omaniku(ke) kasuks. Servituut: olemasoleva ja planeeritud sideehituse teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) kaabelliini koridor ulatusega kuni 2 m, võrgu valdaja kasuks. Hoidla tee 15 a (kü 24501:001:2844; kinnistu omanik aktsiaselts TALLINNA SADAM) servituudi seadmise vajaduse ettepanek Servituudi seadmise ettepanek (edaspidi servituut): Servituut: Juurdepääsu servituudi ettepanek positsiooni nr 1 igakordse(te) kinnistu omanike kasuks. Servituut: planeeritud olmevee torustiku teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) koridori ulatusega 4 m positsiooni nr 1 igakordse kinnistu omaniku(ke) kasuks; Servituut: planeeritud surve- ja isevoolse torustiku teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) koridori ulatusega 4 m kuni 5 m positsiooni nr 1 igakordse kinnistu omaniku(ke) kasuks; Servituut: planeeritud gaasivarustuse (A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste) korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meeter (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) koridori ulatusega vähemalt 2 m võrgu valdaja kasuks ja positsiooni nr 1 igakordse kinnistu omaniku(ke) kasuks; Servituut: planeeritud sademeveetorustiku teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) koridori ulatusega 4 m positsiooni nr 1 igakordse kinnistu omaniku(ke) kasuks; Servituut: planeeritud sidekanalisatsiooni teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) koridori ulatusega 2 m positsiooni nr 1 igakordse kinnistu omaniku(ke) kasuks. Muuga sadam 308a (kü 24501:001:2862) Varustuse tagamiseks on kavandatud elektri liitumiskilp Muuga sadam 308a (kü 24501:001:2862) kinnistule. Planeeritud madalpinge kaabel läbib Muuga sadam 308 (kü 24501:001:2863), Muuga sadam 307a (kü 24501:001:2856), Muuga sadam 306 (kü 24504:004:1026) aktsiaselts TALLINNA SADAM-a kinnistuid.
Ehitusprojektis täpsustada servituudialad ja ulatuse vajadus.
4.12. Planeeringu elluviimine
4.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeering tugevdab Muuga piirkonna kui logistilise sõlmpunkti rolli Harju maakonnas ning Eesti üleriigilises ja rahvusvahelises transpordivõrgustikus. Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamine toetab rahvusvahelise raudteetaristu tõhusat toimimist ja hooldusvõimekuse arendamist Eestis.
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 25
Planeeringu lähedusse ette nähtud perspektiivne Rail Baltic kaubaterminal suurendab juhtimiskeskuse ja hooldusdepoo strateegilist vajadust ja õigustab nende paiknemist antud asukohas.
Planeeringuala paikneb olemasoleval olemasoleva raudteetaristu kõrval, suhteliselt eemal elamupiirkondadest. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist visuaalset ja mürast tingitud häringuid elamupiirkonnale.
Samuti ei ole ette näha negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuna planeeringuala ei hõlma kõrge loodusväärtusega alasid ega objekte.
Kokkuvõttes toetab planeering nii riiklikke kui ka kohalikke arengueesmärke, edendab logistilist tõhusust ning võimaldab olemasoleva taristu otstarbekat ja säästlikku kasutust.
4.12.2. Kehtiva detailplaneeringu osaline kehtetuks muutmine
Koostatav Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering hõlmab Hoidla tee 15, Hoidla tee 10c ja Hoidla tee 15b kinnistuid. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on osaliselt üle planeerida Muuga sadama idaosa detailplaneering, osaliselt kehtiv Muuga jaama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneering ning määrata ehitusõigus Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamiseks.
▪ 22.08.2003 aastal kehtestati Muuga sadama idaosa detailplaneering. Käesolev detailplaneering muudab osaliselt Muuga sadama idaosa detailplaneeringut. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub planeeringu lahendus Hoidla tee 15 (kehtestatud detailplaneeringus positsioon Hoidla tee raudteed) ja Hoidla tee 15b (kehtestatud detailplaneeringus positsioon Hoidla tee 20) kinnistutel.
- Muuga sadama idaosa detailplaneeringuga on Hoidla tee 15b kinnistule ette nähtud sadamamaa sihtotstarve, lubatud on rajada 10 kuni 30 m kõrgust hoonet, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 15016 m2. Hoidla tee 15 ja Hoidla tee 10c on ette nähtud osaliselt raudteede alaks ja taristut teenindava Hoidla tee koridoriks.
- Koostatavas detailplaneeringus on ette nähtud liita Hoidla tee 15, Hoidla tee 15b ja Hoidla tee 10c üheks krundiks positsioon nr 1. Hoidla tee 15b kinnistule hoonestusõigust ei kavandata, vaid see nähakse eelkõige veeremi taristu laiendamiseks. Hoidla tee 15 ja Hoidla tee 10c reserveeritakse ala Rail Baltic juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamiseks ning veeremi taristu laiendamiseks.
- Muuga sadama idaosa detailplaneeringus on planeeritud eraldi teemaa krunt (katastriüksus on moodustamata). Osaliselt on see kavandatud läbi Hoidla tee 15 kinnistu. Koostatavas planeeringus arvestatakse „Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapp” põhiprojektiga. Projektis on ette nähtud olemasolev Hoidla tee nihutada Hoidla tee 15 maaüksuselt Hoidla tee 15a maaüksusele. Uus tee asukoht võimaldab optimaalsemat ruumikasutust. Eelnevast tulenevalt eraldi teemaakrundi moodustamise vajadus koostatavas planeeringus puudub.
Käesolev planeeringulahendus ei takista Muuga sadama idaosa detailplaneeringu elluviimist väljaspool Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneeringu ala (võimalik on tagada juurdepääsud, sh ehitusõigus on realiseeritav).
▪ 01.10.2007 aastal kehtestati Uusküla Muuga jaama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneering. Käesolev detailplaneering muudab osaliselt Muuga sadama idaosa detailplaneeringut. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub planeeringu lahendus Hoidla tee 10c kinnistu osas.
▪ Hoidla tee 10c maaüksusele (kehtivas planeeringus Hoidla tee 16) on rajatud keskjaotuspunkt (alajaam ja jaotusseade). Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Hoidla tee 10c (kehtivas planeeringus Hoidla tee 16) krundile lubatud rajada raudteega seonduv taristu ning maksimaalselt 2 maapinnast kuni 12 m kõrgust hoonet, suurim lubatud ehitisealune pind 1000m2.
26 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering
Koostatav planeering täpsustab krundijaotust ja krundi ehitusõigust. Planeering ei takista Hoidla tee 10c kinnistule raudtee taristu kavandamist (võimalik on tagada juurdepääsud, sh ehitusõigus on realiseeritav). Võimaldamaks paremat ruumikasutust on ette nähtud alajaama ümber paigutamine Hoidla tee 15a maaüksusele. Seetõttu on tehtud ettepanek liita Hoidla tee 10c, Hoidla tee 15 ja Hoidla tee 15b kinnistud üheks krundiks.
Käesolev planeeringulahendus ei takista Muuga sadama idaosa detailplaneeringu ja Uusküla Muuga jaama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneeringus ellu viimist väljaspool Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneeringu ala.
4.12.3. Planeeringu elluviimise tingimused
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning kehtestatud detailplaneeringu eesmärk on kvaliteetse ja piirkonda väärtustava tervikliku ruumilahenduse elluviimine.
Planeeritud krundiga seotud taristu (juurdepääs, tehnovõrgud kinnistu piires) ehitab välja arendaja.
Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatav hoonekompleks ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik/planeeringu huvitatud isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Koostatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Detailplaneeringu elluviimise kava
Planeeringuala juurdepääsu ja tehnovarustuse tagamiseks on vajalik ümberprojekteeritava Hoidla tee ning sellega seotud taristu väljaehitamine. Hoidla tee ümberehituse projekt koostatakse Rail Baltic Estonia OÜ poolt hangitud Soodevahe-Muuga põhitrassi ja Muuga kaubajaama projekteerimise II etapi projekteerimislepingu raames.
1. Detailplaneeringujärgsete katastriüksuste moodustamine;
2. Hoonete, tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimine ning seaduses nõutud juhtudel ehituslubade taotlemine või ehitisteatiste esitamine ning vajalike servituutide seadmine, mille alusel väljastab vald vajalikud load ehitustegevuse alustamiseks;
3. AS Tallinna Sadama piiratud maa-aladel juurdepääsu tagamiseks kokkuleppe saavutamine;
4. Kinnistusiseste tehnovõrkude (võrguvaldajate poolt kuni liitumispunktideni) ka vajalike teede väljaehitamine;
5. Hoonekompleksi ehitamine ja valmimine;
6. Vastavate kasutuslubade väljastamine.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM üldnõuded edasiseks projekteerimiseks:
Ehitustöödega alustamiseks sadama maaüksustel peavad olema õigusaktidega ette nähtud load (sh kohaliku omavalitsuse ehitusluba, Muuga sadama kaevetööde luba, vajadusel isiklike kasutusõiguste seadmine) ja aktsiaselts TALLINNA SADAM-ga kooskõlastatud tööprojekt. Ehitusprojekti koostamiseks küsida täiendavad tehnilised tingimused.
Aktsiaselts Tallinna Sadam (edaspidi Sadam) garanteerib juurdepääsu üle talle kuuluvate kinnistute Uusküla küla Muuga sadama Rail Baltic (edaspidi RB) hoonete detailplaneeringu alale tingimusel, et
Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering 27
juurdepääsuks juurdepääsupiiranguga alale järgitakse Sadama poolt juurdepääsuks kehtestatud korda, mh taotletakse korra kohaselt vajalikud load ja tasutakse selleks vajalikud tasud.12
12Aktsiaselts TALLINNA SADAM 27.03.2026 kiri nr 2-7/673-1, detailplaneeringu lisad. Lisa 2 Koostöö- ja kooskõlastused.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|