DP352 Metsaküla 13 ja 13a algatamine ja KSH algatamata jätmine seisukoha küsimine

Koostaja: planeeringute peaspetsialist Kaido Koppel

planeeringuala

Lisa 1. Metsaküla tee 13 ja 13a detailplaneeringu algatamise asendiplaan

VILJANDI VALLAVALITSUS

Sakala 1, Viiratsi alevik 5303 5482 Registrikood 75038606

Viljandi vald [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

70101 Viljandi maakond www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Kaasatavad ametid 11.06.2026 nr 7-2/24/2-10

Seisukoha küsimine Metsaküla tee 13 ja 13a detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine eelnõu kohta

Edastame Teile seisukoha saamiseks Vardi külas Metsaküla tee 13 ja 13a detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 2 kohaselt esitab Viljandi Vallavalitsus detailplaneeringu

lähteseisukohad ettepanekute esitamiseks PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse

tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt ja isikutelt, edastades neile seisukoha

võtmiseks käesoleva paragrahvi lg 3 p-de 1 ja 2 ning lg-e 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel

tehtud otsuse eelnõu.

Juhindudes PlanS § 81 lg 2 KeHJS § 33 lg 3 p 3 palume Teie ettepanekuid lähteseisukohtadele ja

seisukohta strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle

otsustamiseks planeeringu algatamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Orik

ehitusosakonna juht

Lisad: Metsaküla tee 13 ja 13a detailplaneeringu algatamise otsuse (eelnõu)

Lisa 1. Metsaküla tee 13 ja 13a DP algatamise asendiplaan

Lisa 2. Metsaküla tee 13 ja 13a DP lähteseisukohad

KSH eelhinnang

Kaido Koppel

[email protected], 5301 4621

Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13

(62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643)

kinnistute detailplaneeringu kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise

protsessi korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Huvitatud isik: eraisik

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2025

2

Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 17.12.2025. a.

Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5 2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 7

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste arengudokumentide järgselt ....................... 7 2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................... 8 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 10 3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 10 3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 11 3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 11 3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 12 3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 12 3.5.1 Maa ja maakasutus ............................................................................................. 12 3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) .................................................................................. 13 3.5.3 Maavarade kasutus ............................................................................................. 13 3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke ......................................................................................................................... 13 3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ....................................... 13 3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................... 15 3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid .................................................................................................................. 15 3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline

ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused,

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................... 16 3.5.9 Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 16

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 16 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 18

4 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Viljandi

maakonnas Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680; pindala 2014 m2) ja

Metsaküla tee 13a (89901:001:1643; pindala 348 m2) kinnistute detailplaneeringu (DP) kava.

DP eesmärk on liita elamumaa sihtotstarbega katastriüksused Metsaküla tee 13

(62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) üheks kinnistuks ning täpsustada

sellele ehitusõigust. Vt täpsemalt ptk 1.

DP kava ja eelhinnangu tellija on eraisik ning töö koostajateks Alkranel OÜ

keskkonnaspetsialistid. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada

täiendava töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel

detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse

eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused

(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ning „KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,

st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk

seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu).

5 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

KSH eelhinnangu objektiks on Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee

13 (62903:004:0680; elamumaa 100%; pindala 2014 m2) ja Metsaküla tee 13a

(89901:001:1643; elamumaa 100%; pindala 348 m2) kinnistute detailplaneeringu (DP) kava

(vt ka joonist 1). Eesmärk on liita elamumaa sihtotstarbega katastriüksused Metsaküla tee 13

(62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) üheks kinnistuks ning täpsustada

sellele ehitusõigust. Planeeringuala suurus, st uue loodava kinnistu suurus, on kokku 2362 m2

(ca 0,24 ha).

Joonis 1. DP kava ala asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Planeeringuala asub Rahetsema järve (VEE2062960) kaldal endises suvilakooperatiivide

piirkonnas, mis on aja jooksul kujunenud elamurajooniks. Seejuures asuvad ka DP kavaga

hõlmatud Metsaküla tee 13 kinnistu keskel elumaja (ehitisealuse pinnaga 91 m2), millel on

osaline keldrikorrus saunaruumidega. Maja on ühendatud omavalitsuse tsentraalse vee- ja

kanalisatsioonisüsteemiga ning peamiseks kütteallikaks on maasoojuspump. Maja

pikendusena on selle idaküljes asuvale terrassile rajatud klaasist talveaed (ehitisealuse pinnaga

25 m2) ning järvepoolsele (lõunapoolsele) küljele on rajatud puidust terrass (ehitisealuse

pinnaga ca 100 m2) koos treppidega järves asuvale sillale, mis omakorda on ühenduses ka

keldrikorrusel asuva saunaga. Kinnistu edelapoolses osas asub ühekorruseline aiamaja, mille

külge on ehitatud kuur (ehitisealuse pinnaga ca 25 m2). Lähtuvalt eeltoodust on Metsaküla tee

13 kinnistule ehitatud 241 m2 ulatuses (krundi täisehituse maht 12%), seejuures on oluline välja

tuua, et ehitisregistris toodud andmed (nt hoonete arv ja m2) ei vasta täiel määral tegelikkusele.

DP kavaga on ette nähtud lisaks Metsaküla tee 13 ja Metsaküla tee 13a kinnistute liitmisele

rajada kinnistu idapoolsesse ossa üks ühekorruseline hoone seltskonnaürituste läbiviimiseks ja

külaliste majutamiseks (ehitisealuse pinnaga 60 m2), kuhu soovitakse paigaldada

vesipõrandaküte (õhk-vesi soojuspump) ning hoone ühendada omavalitsuse tsentraalse vee- ja

kanalisatsioonisüsteemiga. Vaadeldavas asukohas asub plaatvundament (ehitisealuse pinnaga

40 m2), mida soovitakse pikendada põhja suunas ca 4 m võrra. Uue hoone rajamisega tõuseks

kinnistule rajatud hoonete ehitisealune pind ca 275 m2-ni (liidetud krundi täisehituse maht

11,6%).

DP kavaga hõlmatud ala asub Rahetsema järve (VEE2062960) kaldal ning selle

ehituskeeluvööndis (vt ka joonist 3). Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide alusel on

kavandatava abihoone/olemasoleva vundamendi asukohas olnud abihoone, mis rajati sinna

ajavahemikus 2000-2005. Ajavahemikus 2017-2019 on eelnimetatud abihoone lammutatud

ning on rajatud suurema ehitisealuse pinnaga vundament, mis laiub seal tänaseni ning mida

6 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

soovitakse omakorda veel laiendada. Abihoone tõenäoliselt rajati ajal, mil polnud veel

kehtestatud Pärsti valla üldplaneering ning piirkond oli defineeritud hajaasustusalana.

Seejuures eluhoonet on laiendatud läbi aastate. Alal kehtiva Pärsti valla üldplaneeringu mõistes

on piirkond aga kompaktse asutusega ala, mis looduskaitseseaduse (LKS) tähenduses

võrdsustatakse tiheasustusalaga. Lähtuvalt aga hoone mahu muutusest Rahetsema järve

suunas, ei kohaldu DP kava alale LKS erisus § 38 lg 4 p 11, mistõttu on kavandatava

tegevuse elluviimiseks vajalik kalda ehituskeeluvööndi vähendamine nii ajalooliselt

laiendatud eluhoonel (kaalutakse ka täiendamist) kui ka rajataval abihoonel.

Joonis 2. DP kava asukohaplaan ja kavandatav tegevus (Eneli Kleemann, 2025)

Joonis 3. Rahetsema järve kalda ehitus- ja veekaitsevööndi ulatus DP kava alal (alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025)

7 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva

olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (21.11.2025)) infosüsteemi

ja Maa-ameti kaardirakendusi (2025)1.

DP kava ala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vardi külas kompaktse asustusega alal,

kus valla kodulehe2 andmetel elas 01.01.2025 seisuga 208 elanikku. Enne 2017. a

haldusreformi oli tegemist Pärsti valla aladega.

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste arengudokumentide järgselt

Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ (2018) Vardi küla asub Heimtali paikkonna

lähivööndis. Viljandi linna lähivööndi alade arendamise üheks põhimõtteks on tõsta keskuste

kompaktsust, vältida linna ja keskuste lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade

kavandamist. Vaadeldav ala on osa maalisest piirkonnast, millele on seatud erinevad

arendamise põhimõtted, kuid kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt on asjakohane vaid

üks: maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja

kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.

Pärsti valla üldplaneering (ÜP; 2004-2006) – vaadeldav ala asub ühes keerukamas

piirkonnas vallas tervikuna, mida rõhutab suur elamumajanduse arengu surve suvilakruntide

piirkonnas. DP kava ala asub selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal, kus

detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Endiste aiandusühistute piirkondades (sh Vardi

külas) on uute hoonete püstitamisel või olemasolevate laiendamisel lubatud katuseharja joone

kõrgus maapinnast kuni 6,5 meetrit. ÜP kohaselt on arengus tõenäoline kruntide osaline

liitmine, moodustades elamute juurde terviklikuma mõjusfääriga suuremaid alasid.

Viljandi valla üldplaneering (vastu võetud 30.12.2020) – koostatava ÜP alusel jääks Vardi

küla tiheasustusega, sh detailplaneeringu koostamise kohustusega, alaks (varem nimetatud ka

kui kompaktse asustusega ala). Koostatavas ÜP-s on toodud erisused DP koostamise

kohustusega aladel, mh et elamumaa-aladel arendamise üldiseks eesmärgiks on kompaktsuse

suurendamine, olemasoleva krundistruktuuri tihendamine ja tühjalt seisvate maa-alade

kasutuselevõtt. ÜP koostamisel on valla poolt kaalutud ka DP kava äärse Rahetsema järve

ehituskeeluvööndi lausalise vähendamise (ca 10 m ulatuses kehtivast vööndist, st säiliks 15 m

vöönd) võimalusi. ÜP-s esitatud lahenduse ettepanek lähtub olemasolevast olukorrast,

väljakujunenud piirides hoonestusaladest, kus hooajalise kasutusega aiandusühistu piirkond on

muutunud püsielanikkonnaga elamupiirkonnaks. Järvega piirnevatel kruntidel on mitme

detailplaneeringuga lõiguti ehituskeeluvööndit juba varasemalt vähendatud. Nendel juhtudel

on leitud, et olemasolevast taimestikust, reljeefist ja kõlvikust tulenevalt on kalda kaitse

eesmärgid täidetud. Järve ümbruses ei ole inventeeritud kaitsealuseid liike ega looduskooslusi.

Keskkonnaameti hinnangul3 on ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamisettepanek asjakohane.

EKV vähendamise ettepanekud on tehtud kinnistutele, kus veekogude kalda-ala on

1 Maa- ja Ruumiamet. (2025). Geoportaali kaardirakendused. Link (21.11.2025) 2 Viljandi vald. (2025). Viljandi valla haldusjaotus, külad ja rahvastik. Link (17.11.2025) 3 Keskkonnaameti 23.02.2021 kiri nr 6-2/20/7890-10. Link

8 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

inimtegevusest juba oluliselt mõjutatud ning millele olulist negatiivset mõju eeldavalt ei

lisandu. Lisateabeks - käesoleva eelhinnangu koostamise hetkeks ehituskeeluvööndit

vaadeldaval alal veel vähendatud pole.

Strateegilisteks dokumentideks saab lugeda ka detailplaneeringuid (eelkõige ÜP-d muutvaid).

Varasemalt on käesoleva eelhinnangu objektiks oleva kinnistu naaberkinnistul kehtestatud

detailplaneering, mille üldkirjeldus antakse taustinfona järgnevalt. Metsaküla tee 15 kinnistu

detailplaneering (2013) – eesmärgiks oli ehitise laiendamiseks täiendava ehitusõiguse

määramine. Ehitis, mida laiendati, asus Rahetsema järve ehituskeeluvööndis, mille

vähendamist polnud varasemalt menetletud, mh hoone oli rajatud enne vastava õigusliku aluse

kehtestamist. Küll aga rakendus antud juhul LKS § 38 lg 4 p 11 erisus, kuna uus ehitis

(laiendusala) sooviti püstitada ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele,

mis asus naaberkinnistutel asuvate ehitiste suhtes ehitusjoonel. Eelnevast lähtuvalt võttis

Keskkonnaamet seisukoha, et eelnimetatud LKS erisuse alusel puudus vajadus EKV

vähendamise menetlemiseks.

2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

ja mastaabist, pole eeldatav mõjuala selle elluviimisel väga ulatuslik. Seetõttu määrati mõjuala

piiriks 50 meetrit loodava kinnistu välispiirist. Üldise taustteabe tagamiseks on vajadusel

kirjeldatud ka sellest tsoonist kaugemale jäävaid objekte/asjaolusid.

DP kava alal levib moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk) pinnakatte settetüüp. Maa-

ja Ruumiameti mullastiku kaardirakendus ei kuva teavet piirkonna hoonestatud ala kohta.

2022. aastal viidi aga Eesti Veeprojekt OÜ poolt piirkonnas läbi geoloogiline uuring4, mille

kohaselt esineb pinnase läbilõikes (uuringu tarbeks külgnevale Metsaküla tee 11 kinnistule

rajatud puuraugu (PA-12) andmetel) valdavalt liivaga möllsavi moreeni ja savimöll moreeni

kihid. Pinnasevee tase asub 1,35 m sügavusel, seejuures põhjavesi on piirkonnas suhteliselt

kaitstud (vt ka joonist 4). DP kava ala asub kohaliku omavalitsuse tasandil kõrge radooniriskiga

alal, piirkonnas teadaolevaid mõõtmisi pole läbi viidud5 (Eesti Geoloogiateenistus, 2023).

Vaadeldavale alale pole registreeritud ühtegi siseriiklikult ega rahvusvaheliselt kaitstavat

objekti ega ka vääriselupaikasid. Külgnevale kinnistule (Metsaküla tee 15) on rajatud 2015. a

olmevee saamiseks puurkaev (PRK0053655). Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte

vaadeldaval alal ega selle lähipiirkonnas ei asu. Läänepoolsest küljest ulatub kinnistule vähesel

määral (2,86 m2 ulatuses) Enefit AS maa-aluse sideehitise kaitsevöönd.

4 Eesti Veeprojekt OÜ. (2022). Rahetsema piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimine Ramsi alevik

ja Vardi küla, Viljandimaa. Geoloogilise uuringu aruanne. Link 5 Eesti Geoloogiateenistus. (2023). Eesti pinnase radooniriski kaart. Link

9 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 4. Metsaküla tee 11 kinnistu puuraugu nr 12 geoloogiline tulp (Eesti Veeprojekt OÜ, 2022)

DP kava ala asub Rahetsema järve (VEE2062960; teise nimega Koigu paisjärv) kaldal, mis

kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Tegemist pole avaliku ega avalikult

kasutatava järvega ning see ei kuulu ka Lääne-Eesti veemajanduskava raames seiratavate

veekogude hulka. Rahetsema järve valgala pindala on 27,5 km2 ning veepeegli pindala on 2,4

ha. Järve idapoolses otsas asub Rahetsema pais (PAIS024500), vooluveekogu paisutamiseks.

Köökmäe oja (VEE1140200; teise nimega Loodi oja), mis voolab läbi Rahetsema järve, on

avalikult kasutatav heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega vooluveekogu, mille

valgala pindala on 24 km2. Köökmäe oja pikkus koos lisaharudega on 15,7 km, saades alguse

Viljandi vallas Sultsi külast ning suubudes Sinialliku ojja (VEE1140200). Keskkonnaagentuuri

andmetel6 oli 2024. a seisuga Köökmäe oja vee ökoloogiline seisund kesine (mitte hea

hüdromorfoloogija, kalastikuliselt väheoluline, varasemast7 6 paisuga (sh Rehetsema),

jõesängi muutmine), keemiline seisund hindamata ning koondseisund seega kesine. Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava8 (2022) meetmeprogrammi kohaselt avaldavad ojale enim

koormust põllumajandus ja metsakuivendus (sh süvendamised ning paisrajatised). Veekogumi

hea seisundi saavutamise aega pikendati aastani 2027, erandi põhjenduseks on toodud

meetmete rakendamise venimine tehnilistel põhjustel ning ebaproportsionaalse kulukuse tõttu

(erandi aluseks veedirektiivi artiklid 4.4.a i ja 4.4.a ii). Eelnimetatud koormused Köökmäe ojale

ning seeläbi ka Rahetsema järvele ei seostu kavandatava tegevuse iseloomuga.

6 Keskkonnaagentuur. (2025). Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Link (09.12.2025) 7 Sõna „varasemast” viitab sellele, et järgnevad mittehead põhjused on kandunud üle varasematest aastatest, mitte

viimasest seireaastast. 8 Kliimaministeerium. (2025). Veemajanduskavad 2022-2027. Link (09.12.2025)

10 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud

edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d

näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust);

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused (nende tuvastamisel) ongi nende fikseerimisel esitatud ptk-des 3.1-

3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse

lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või

mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

DP kava ala (ca 0,24 ha) asub Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a

(89901:001:1643) kinnistutel Vardi külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas.

Maakonnaplaneeringu (vt ptk 2.1) järgi kuulub Vardi küla Viljandi linna lähivööndisse, kus

alade arendamise üheks põhimõtteks on tõsta keskuste kompaktsust. DP kava ala asub kehtiva

Pärsti valla üldplaneeringuga sätestatud kompaktse asustusega alal, kuid ei asu

maakonnaplaneeringu kohases keskuses. Maalises piirkonnas on arendamise põhimõtteks

seatud järgida uue hoonestuse kavandamisel lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuri. DP kava ala asub endises suvilakooperatiivide piirkonnas, mis on aja

jooksul kujunenud elamurajooniks. Rahetsema järve ümbruse peamiseks maakasutuse

11 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

sihtotstarbeks on elamumaa, seejuures järvega piirnevatele kinnistutele on rajatud lisaks

elumajale valdavalt 1-2 abihoonet. Kavandatava tegevuse elluviimine ei muuda seega

piirkonna asustus- ega hoonestusstruktuuri. Samuti sobitub DP kava piirkonda, arvestades

kehtivas Pärsti valla ning koostatavas Viljandi valla üldplaneeringutes toodud kruntide liitmise,

olemasoleva krundistruktuuri tihendamise ja tühjalt seisvate maa-alade kasutuselevõtu

arengusuundi.

Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele

planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kava (vt ptk 1) ja selle paikkonna kirjeldustele,

ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse

piirkonda või vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide

põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist

maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks. Teadaolevalt puuduvad sellised

strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed

seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende

korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning

võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. DP protsessi tasandit

arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

12 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega (nende

tuvastamisel) DP menetluse protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja

raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust.

3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh

järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):

 mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale);

 mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond);

 mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus;

 mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

 piiriülene mõju ja katastroofid.

3.5.1 Maa ja maakasutus

Kavandatava tegevuse elluviimisel liidetakse kaks maakatastrit üheks, kuid ei muudeta

maakasutuse sihtotstarvet, ning rajatakse uus 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga abihoone

(varasema ja väiksemapinnalise abihoone asemele). Kahe kinnistu liitmisel väheneb lähtuvalt

kinnistu suuruse suurenemisest selle täisehituse osakaal ligikaudu 0,4% võrra9. Kuigi abihoone

sobitub piirkonna olemasoleva hoonestruktuuriga, liiguks ka vastava uue hoone mõtteline

ehitusjoon järve suunas, mistõttu on vajalik ka ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus DP

protsessis (DP algatamisel). Sellekohane info on esitatud ptk-s 3.5.5. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

9 Võrdluseks, et juhul, kui kinnistuid ei liidetaks, kuid abihoone rajataks samas mahus olemasolevale Metsaküla

tee 13 kinnistule, suureneks kinnistu täisehituse osakaal 14,9%-ni (erinevus olemasolevaga +2,9%).

13 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)

Kavandatava tegevuse elluviimine ei muudaks maastikku ja sellega seotud pinnavorme,

arvestades mh selle (ptk 1) mastaapi ja asukohta (ptk 1 - 2), mistõttu puudub ka negatiivse

mõju eeldus antud teemavaldkonnale.

3.5.3 Maavarade kasutus

DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt

ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise

võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Kavandatava tegevuse elluviimisel liidetakse kaks kinnistut üheks, rajatakse uus abihoone ning

laiendatakse olemasolevat eluhoonet. Senine maakasutus seega otseselt ei muutuks, vaid

suureneks kokku ca 34 m2 ulatuses (maapinna täisehituse määra muutus), mille tagajärjel ei

intensiivistuks maakasutus oluliselt. DP kava ala on ühendatud omavalitsuse tsentraalse vee-

ja kanalisatsioonisüsteemiga, mida laiendatakse ka rajatavasse abihoonesse. Lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ja mastaabist, ei oma planeeritava elluviimine pinnasele ja

mullaomadustele oluliselt ebasoodsalt, võttes arvesse ka piirkonna eripärasid.

DP kava ala asub omavalitsuse tasandil kõrge radooniriskiga alal, kuid piirkonnas mõõtmisi

läbi pole viidud. Siiski on oluline edasiste etappide käigus radooniriskiga arvestada.

Kavandatava tegevuse planeerimisel ja elluviimisel tuleb lähtuda asjakohastest ja ajakohastest

standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete suuniseid uutes ja tulevikus

renoveeritavates hoonetes.

Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning

jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki

jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

 DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks piirkonna pinnase kõrget

radooniriski. Kavandatava tegevuse edasisel planeerimisel ja elluviimisel lähtuda

asjakohastest ja ajakohastest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete

suuniseid uutes ja tulevikus renoveeritavates hoonetes.

3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik

(sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Piirkonnas põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Märgalasid ning rannaga seostatavaid alasid DP

kava alal ei asu. Vaadeldav ala asub Rahetsema järve (VEE2062960), mida riiklikult ei seirata,

kaldal. Küll aga läbib järve Köökmäe oja (VEE1140200), mida Rahetsema paisuga (järve

idapoolses otsas), paisutatakse. Köökmäe oja vee koondseisund oli 2024. aasta seisuga kesine.

14 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava10 (2022) meetmeprogrammi kohased koormused on

lahti kirjeldatud eelhinnangu ptk 2.2. Vastavad koormused ei seostu kavandatavaga (vt ka ptk

1, 3.5.1 ja 3.5.4), mistõttu ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ebasoodsat mõju

Rahetsema järvele ega Köökmäe ojale.

DP kava ala asub suurel määral Rahetsema järve kalda ehituskeeluvööndis, seejuures

eluhoone laiendatav ala asub täies ulatuses ning kavandatav abihoone peaaegu täies

ulatuses ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib kalda

ehituskeeluvööndit vähendada arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,

reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning

väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34 kohaselt on kalda kaitse eesmärgiks kaldal

asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda

eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Laiendatav eluhoone asub täies ulatuses ja abihoone suurel määral (ca 58 m2 60-st m2) veekogu

ehituskeeluvööndis. Kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja analüüsida ehituskeeluvööndi

vähendamist eluhoone laiendamise puhul ligikaudu 18 m ulatuses ida-läänesuunaliselt ja 13 m

ulatus põhja- ja lõunasuunaliselt, uue abihoone rajamisel ligikaudu 10 m ulatuses ida-

läänesuunaliselt ja 11 m ulatuses põhja-lõunasuunaliselt (täpsed alad määratakse DP

menetluses, kui see algatatakse). Järgnevalt on esitatud LKS § 40 lg 1 ja § 34 teemade (kalda

kaitse eesmärkide suhestumine kaldal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on

toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).

Kaldal asuvate looduskoosluste säilimine – vaadeldaval alal, Rahetsema järve kaldal,

puuduvad kaitseväärtusega looduskooslused, seejuures jääb kavandatava tegevuse elluviimisel

DP kava alast enamus senise elamuala aiahaljastuse alla. Planeerimisprotsessi läbiviimisel

(protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on

asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik

hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.

Reljeef – ala reljeef on valdavalt tasane, kuid järve kaldal esineb astang (ca 1,5 m). Maapinna

reljeefi ei ole aga kavandatava tegevusega kavas muuta määral, mis seaks ohtu kalda kaitse

eesmärkide järgimist (mh ei suurendataks ohtu erosiooni tegurite esinemisele).

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja

tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt)

Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – DP kava alal asuvad õu ja muu lage kõlvik, seejuures elamu

ja uus rajatav abihoone asuvad mõlemad õuealal. Peamine kõlvikute võimalik muutus on

haljastuse asendumine hoonestusega. Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse

elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi

algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse

esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute

ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

10 Kliimaministeerium. (2025). Veemajanduskavad 2022-2027. Link (09.12.2025)

15 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – olemasolev eluhoone on ühendatud omavalitsuse

tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga, millega on kavandatud liita ka uus rajatav

abihoone. Eluhoone peamiseks kütteallikaks on maaküte ning selle ala (vt ka ptk-st 1) ei jää

eluhoone laiendus- ega kavandatava abihoone alale (st puudub ümberehitamise vajadus).

Kinnistusiseselt on rajatud sillutatud tee olemasoleva kasvuhoone ning rajatava abihoone

juurde, samuti on planeeritud rajada sillutatud tee olemasoleva abihoone juurde. Eraldi ja

täiendavalt pole tarvis kinnistule ligipääsu ega tehnorajatisi juurde rajada. Planeerimisprotsessi

läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase

taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult

olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse maakonnaplaneeringu

kohaselt Viljandi linna lähivööndisse, kehtiva ÜP kohaselt kompaktse asustusega alale

(võrdsustatud tiheasustusega) ja koostatav ÜP ei muudaks ala hajaasustatuks. DP kava piirneb

kolmest küljest (ida-, põhja- ja lõunasuunal) elamumaa kinnistutega, tegemist on vana

suvilakooperatiiviga, mis on aja jooksul välja kujunenud püsielanikkonnaga elamupiirkonnaks.

Eelnevast järeldub, et kavandatav tegevus sobitub piirkonda. Planeerimisprotsessi läbiviimisel

(protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse

esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult

väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – järv ei ole avalikult kasutatav veekogu, millele

tuleks vaba liikumist ja juurdepääsu tagada kallasrajalt. Planeerimisprotsessi läbiviimisel

(protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse

esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei

andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise

taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt

(LKS § 40 lg 4) põhjendatud. 2025. a detsembrikuus kehtiva õiguskorra alusel kujundab

EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi algatamise järgselt

planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise

osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud

parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Analüüsitud kavandataval tegevusel (ptk 1), lähtuvalt selle iseloomust ja mahust ning alast (ptk

1 - 2), puuduvad olulise negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale. Seetõttu puudub ka

negatiivse mõju eeldus antud teemavaldkonnale.

3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

Vaadeldavale alale ega selle ümbrusesse (vt ka ptk 2.2) pole registreeritud ühtegi siseriiklikult

ega rahvusvaheliselt kaitstavat objekti. Lähtuvalt kavandatava tegevuse (ptk 1) iseloomust ja

16 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

mastaabist ning alast (ptk 1 - 2), ei oma kavandatava tegevuse elluviimine mõju eeldusi

piirkonna looduslikule mitmekesisusele ega kaitstavatele loodusobjektidele. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand

ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

ja lõhn

Kavandatava tegevuse ala asub kompaktse asustusega alal, kus endine suvilakooperatiiv on aja

jooksul muutunud püsielanikkonnaga elamupiirkonnaks, millest on tingitud ka piirkonna pidev

areng. DP kava ala on kolmest küljest ümbritsetud hoonestatud elamumaadega, mistõttu

kavandatavate tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva

maakasutusega sobib piirkonda.

Võttes arvesse võimalikke arendus- ja ehitusmahtusid, puudub kavandatava tegevuse

elluviimisel seos müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga. Vaadeldaval alal ei

leidu kultuuripärandit ega pärandkultuuriobjekte, mistõttu puuduvad ka negatiivse mõju

eeldused neile.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.9 Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).

Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu

kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-s 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise

tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige

suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu kaldaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas

juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle

algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse

terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab

planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV

vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

17 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi

selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS

seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise

kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)

lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani

(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada

vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste

parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta

teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

18 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Viljandi maakonnas

Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680; pindala 2014 m2) ja Metsaküla

tee 13a (89901:001:1643; pindala 348 m2) kinnistute detailplaneeringu (DP) kava. DP eesmärk

on liita elamumaa sihtotstarbega katastriüksused Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja

Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) üheks kinnistuks ning täpsustada sellele ehitusõigust. Vt

ka ptk 1.

Tulemused – lähtuvalt ptk-s 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi algatamisel, koostamisel ja rakendamisel

ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et

kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada ptk-s 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt

riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige

suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu kaldaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas

juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle

algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse

terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab

planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV

vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse

läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi

selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS

seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise

kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)

lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani

(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada

vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste

parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta

teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).