| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/4128-1 |
| Registreeritud | 12.06.2026 |
| Sünkroonitud | 15.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Viljandi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viljandi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Koostaja: planeeringute peaspetsialist Kaido Koppel
planeeringuala
Lisa 1. Metsaküla tee 13 ja 13a detailplaneeringu algatamise asendiplaan
VILJANDI VALLAVALITSUS
Sakala 1, Viiratsi alevik 5303 5482 Registrikood 75038606
Viljandi vald [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank
70101 Viljandi maakond www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank
Kaasatavad ametid 11.06.2026 nr 7-2/24/2-10
Seisukoha küsimine Metsaküla tee 13 ja 13a detailplaneeringu
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine eelnõu kohta
Edastame Teile seisukoha saamiseks Vardi külas Metsaküla tee 13 ja 13a detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 2 kohaselt esitab Viljandi Vallavalitsus detailplaneeringu
lähteseisukohad ettepanekute esitamiseks PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse
tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt ja isikutelt, edastades neile seisukoha
võtmiseks käesoleva paragrahvi lg 3 p-de 1 ja 2 ning lg-e 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel
tehtud otsuse eelnõu.
Juhindudes PlanS § 81 lg 2 KeHJS § 33 lg 3 p 3 palume Teie ettepanekuid lähteseisukohtadele ja
seisukohta strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle
otsustamiseks planeeringu algatamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Orik
ehitusosakonna juht
Lisad: Metsaküla tee 13 ja 13a detailplaneeringu algatamise otsuse (eelnõu)
Lisa 1. Metsaküla tee 13 ja 13a DP algatamise asendiplaan
Lisa 2. Metsaküla tee 13 ja 13a DP lähteseisukohad
KSH eelhinnang
Kaido Koppel
[email protected], 5301 4621
Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13
(62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643)
kinnistute detailplaneeringu kava keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise
protsessi korraldaja: Viljandi Vallavalitsus
Huvitatud isik: eraisik
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
2
Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 17.12.2025. a.
Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
3 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Sisukord
Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna
lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5 2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 7
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste arengudokumentide järgselt ....................... 7 2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste
aspektide järgselt .................................................................................................................... 8 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH
vajalikkuse määramine............................................................................................................. 10 3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 10 3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 11 3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 11 3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel ........................................................................................................................... 12 3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 12 3.5.1 Maa ja maakasutus ............................................................................................. 12 3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) .................................................................................. 13 3.5.3 Maavarade kasutus ............................................................................................. 13 3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke ......................................................................................................................... 13 3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh
põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ....................................... 13 3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................... 15 3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid .................................................................................................................. 15 3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline
ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused,
mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................... 16 3.5.9 Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 16
3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 16 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 18
4 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Viljandi
maakonnas Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680; pindala 2014 m2) ja
Metsaküla tee 13a (89901:001:1643; pindala 348 m2) kinnistute detailplaneeringu (DP) kava.
DP eesmärk on liita elamumaa sihtotstarbega katastriüksused Metsaküla tee 13
(62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) üheks kinnistuks ning täpsustada
sellele ehitusõigust. Vt täpsemalt ptk 1.
DP kava ja eelhinnangu tellija on eraisik ning töö koostajateks Alkranel OÜ
keskkonnaspetsialistid. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada
täiendava töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel
detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse
eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused
(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ning „KSH eelhindamise
juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).
Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,
st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk
seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu).
5 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava
tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
KSH eelhinnangu objektiks on Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee
13 (62903:004:0680; elamumaa 100%; pindala 2014 m2) ja Metsaküla tee 13a
(89901:001:1643; elamumaa 100%; pindala 348 m2) kinnistute detailplaneeringu (DP) kava
(vt ka joonist 1). Eesmärk on liita elamumaa sihtotstarbega katastriüksused Metsaküla tee 13
(62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) üheks kinnistuks ning täpsustada
sellele ehitusõigust. Planeeringuala suurus, st uue loodava kinnistu suurus, on kokku 2362 m2
(ca 0,24 ha).
Joonis 1. DP kava ala asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Planeeringuala asub Rahetsema järve (VEE2062960) kaldal endises suvilakooperatiivide
piirkonnas, mis on aja jooksul kujunenud elamurajooniks. Seejuures asuvad ka DP kavaga
hõlmatud Metsaküla tee 13 kinnistu keskel elumaja (ehitisealuse pinnaga 91 m2), millel on
osaline keldrikorrus saunaruumidega. Maja on ühendatud omavalitsuse tsentraalse vee- ja
kanalisatsioonisüsteemiga ning peamiseks kütteallikaks on maasoojuspump. Maja
pikendusena on selle idaküljes asuvale terrassile rajatud klaasist talveaed (ehitisealuse pinnaga
25 m2) ning järvepoolsele (lõunapoolsele) küljele on rajatud puidust terrass (ehitisealuse
pinnaga ca 100 m2) koos treppidega järves asuvale sillale, mis omakorda on ühenduses ka
keldrikorrusel asuva saunaga. Kinnistu edelapoolses osas asub ühekorruseline aiamaja, mille
külge on ehitatud kuur (ehitisealuse pinnaga ca 25 m2). Lähtuvalt eeltoodust on Metsaküla tee
13 kinnistule ehitatud 241 m2 ulatuses (krundi täisehituse maht 12%), seejuures on oluline välja
tuua, et ehitisregistris toodud andmed (nt hoonete arv ja m2) ei vasta täiel määral tegelikkusele.
DP kavaga on ette nähtud lisaks Metsaküla tee 13 ja Metsaküla tee 13a kinnistute liitmisele
rajada kinnistu idapoolsesse ossa üks ühekorruseline hoone seltskonnaürituste läbiviimiseks ja
külaliste majutamiseks (ehitisealuse pinnaga 60 m2), kuhu soovitakse paigaldada
vesipõrandaküte (õhk-vesi soojuspump) ning hoone ühendada omavalitsuse tsentraalse vee- ja
kanalisatsioonisüsteemiga. Vaadeldavas asukohas asub plaatvundament (ehitisealuse pinnaga
40 m2), mida soovitakse pikendada põhja suunas ca 4 m võrra. Uue hoone rajamisega tõuseks
kinnistule rajatud hoonete ehitisealune pind ca 275 m2-ni (liidetud krundi täisehituse maht
11,6%).
DP kavaga hõlmatud ala asub Rahetsema järve (VEE2062960) kaldal ning selle
ehituskeeluvööndis (vt ka joonist 3). Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide alusel on
kavandatava abihoone/olemasoleva vundamendi asukohas olnud abihoone, mis rajati sinna
ajavahemikus 2000-2005. Ajavahemikus 2017-2019 on eelnimetatud abihoone lammutatud
ning on rajatud suurema ehitisealuse pinnaga vundament, mis laiub seal tänaseni ning mida
6 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
soovitakse omakorda veel laiendada. Abihoone tõenäoliselt rajati ajal, mil polnud veel
kehtestatud Pärsti valla üldplaneering ning piirkond oli defineeritud hajaasustusalana.
Seejuures eluhoonet on laiendatud läbi aastate. Alal kehtiva Pärsti valla üldplaneeringu mõistes
on piirkond aga kompaktse asutusega ala, mis looduskaitseseaduse (LKS) tähenduses
võrdsustatakse tiheasustusalaga. Lähtuvalt aga hoone mahu muutusest Rahetsema järve
suunas, ei kohaldu DP kava alale LKS erisus § 38 lg 4 p 11, mistõttu on kavandatava
tegevuse elluviimiseks vajalik kalda ehituskeeluvööndi vähendamine nii ajalooliselt
laiendatud eluhoonel (kaalutakse ka täiendamist) kui ka rajataval abihoonel.
Joonis 2. DP kava asukohaplaan ja kavandatav tegevus (Eneli Kleemann, 2025)
Joonis 3. Rahetsema järve kalda ehitus- ja veekaitsevööndi ulatus DP kava alal (alus: Maa- ja
Ruumiamet, 2025)
7 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva
olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse
peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (21.11.2025)) infosüsteemi
ja Maa-ameti kaardirakendusi (2025)1.
DP kava ala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vardi külas kompaktse asustusega alal,
kus valla kodulehe2 andmetel elas 01.01.2025 seisuga 208 elanikku. Enne 2017. a
haldusreformi oli tegemist Pärsti valla aladega.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste arengudokumentide järgselt
Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ (2018) Vardi küla asub Heimtali paikkonna
lähivööndis. Viljandi linna lähivööndi alade arendamise üheks põhimõtteks on tõsta keskuste
kompaktsust, vältida linna ja keskuste lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade
kavandamist. Vaadeldav ala on osa maalisest piirkonnast, millele on seatud erinevad
arendamise põhimõtted, kuid kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt on asjakohane vaid
üks: maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja
kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.
Pärsti valla üldplaneering (ÜP; 2004-2006) – vaadeldav ala asub ühes keerukamas
piirkonnas vallas tervikuna, mida rõhutab suur elamumajanduse arengu surve suvilakruntide
piirkonnas. DP kava ala asub selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal, kus
detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Endiste aiandusühistute piirkondades (sh Vardi
külas) on uute hoonete püstitamisel või olemasolevate laiendamisel lubatud katuseharja joone
kõrgus maapinnast kuni 6,5 meetrit. ÜP kohaselt on arengus tõenäoline kruntide osaline
liitmine, moodustades elamute juurde terviklikuma mõjusfääriga suuremaid alasid.
Viljandi valla üldplaneering (vastu võetud 30.12.2020) – koostatava ÜP alusel jääks Vardi
küla tiheasustusega, sh detailplaneeringu koostamise kohustusega, alaks (varem nimetatud ka
kui kompaktse asustusega ala). Koostatavas ÜP-s on toodud erisused DP koostamise
kohustusega aladel, mh et elamumaa-aladel arendamise üldiseks eesmärgiks on kompaktsuse
suurendamine, olemasoleva krundistruktuuri tihendamine ja tühjalt seisvate maa-alade
kasutuselevõtt. ÜP koostamisel on valla poolt kaalutud ka DP kava äärse Rahetsema järve
ehituskeeluvööndi lausalise vähendamise (ca 10 m ulatuses kehtivast vööndist, st säiliks 15 m
vöönd) võimalusi. ÜP-s esitatud lahenduse ettepanek lähtub olemasolevast olukorrast,
väljakujunenud piirides hoonestusaladest, kus hooajalise kasutusega aiandusühistu piirkond on
muutunud püsielanikkonnaga elamupiirkonnaks. Järvega piirnevatel kruntidel on mitme
detailplaneeringuga lõiguti ehituskeeluvööndit juba varasemalt vähendatud. Nendel juhtudel
on leitud, et olemasolevast taimestikust, reljeefist ja kõlvikust tulenevalt on kalda kaitse
eesmärgid täidetud. Järve ümbruses ei ole inventeeritud kaitsealuseid liike ega looduskooslusi.
Keskkonnaameti hinnangul3 on ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamisettepanek asjakohane.
EKV vähendamise ettepanekud on tehtud kinnistutele, kus veekogude kalda-ala on
1 Maa- ja Ruumiamet. (2025). Geoportaali kaardirakendused. Link (21.11.2025) 2 Viljandi vald. (2025). Viljandi valla haldusjaotus, külad ja rahvastik. Link (17.11.2025) 3 Keskkonnaameti 23.02.2021 kiri nr 6-2/20/7890-10. Link
8 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
inimtegevusest juba oluliselt mõjutatud ning millele olulist negatiivset mõju eeldavalt ei
lisandu. Lisateabeks - käesoleva eelhinnangu koostamise hetkeks ehituskeeluvööndit
vaadeldaval alal veel vähendatud pole.
Strateegilisteks dokumentideks saab lugeda ka detailplaneeringuid (eelkõige ÜP-d muutvaid).
Varasemalt on käesoleva eelhinnangu objektiks oleva kinnistu naaberkinnistul kehtestatud
detailplaneering, mille üldkirjeldus antakse taustinfona järgnevalt. Metsaküla tee 15 kinnistu
detailplaneering (2013) – eesmärgiks oli ehitise laiendamiseks täiendava ehitusõiguse
määramine. Ehitis, mida laiendati, asus Rahetsema järve ehituskeeluvööndis, mille
vähendamist polnud varasemalt menetletud, mh hoone oli rajatud enne vastava õigusliku aluse
kehtestamist. Küll aga rakendus antud juhul LKS § 38 lg 4 p 11 erisus, kuna uus ehitis
(laiendusala) sooviti püstitada ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele,
mis asus naaberkinnistutel asuvate ehitiste suhtes ehitusjoonel. Eelnevast lähtuvalt võttis
Keskkonnaamet seisukoha, et eelnimetatud LKS erisuse alusel puudus vajadus EKV
vähendamise menetlemiseks.
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis
asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)
ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust
ja mastaabist, pole eeldatav mõjuala selle elluviimisel väga ulatuslik. Seetõttu määrati mõjuala
piiriks 50 meetrit loodava kinnistu välispiirist. Üldise taustteabe tagamiseks on vajadusel
kirjeldatud ka sellest tsoonist kaugemale jäävaid objekte/asjaolusid.
DP kava alal levib moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk) pinnakatte settetüüp. Maa-
ja Ruumiameti mullastiku kaardirakendus ei kuva teavet piirkonna hoonestatud ala kohta.
2022. aastal viidi aga Eesti Veeprojekt OÜ poolt piirkonnas läbi geoloogiline uuring4, mille
kohaselt esineb pinnase läbilõikes (uuringu tarbeks külgnevale Metsaküla tee 11 kinnistule
rajatud puuraugu (PA-12) andmetel) valdavalt liivaga möllsavi moreeni ja savimöll moreeni
kihid. Pinnasevee tase asub 1,35 m sügavusel, seejuures põhjavesi on piirkonnas suhteliselt
kaitstud (vt ka joonist 4). DP kava ala asub kohaliku omavalitsuse tasandil kõrge radooniriskiga
alal, piirkonnas teadaolevaid mõõtmisi pole läbi viidud5 (Eesti Geoloogiateenistus, 2023).
Vaadeldavale alale pole registreeritud ühtegi siseriiklikult ega rahvusvaheliselt kaitstavat
objekti ega ka vääriselupaikasid. Külgnevale kinnistule (Metsaküla tee 15) on rajatud 2015. a
olmevee saamiseks puurkaev (PRK0053655). Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte
vaadeldaval alal ega selle lähipiirkonnas ei asu. Läänepoolsest küljest ulatub kinnistule vähesel
määral (2,86 m2 ulatuses) Enefit AS maa-aluse sideehitise kaitsevöönd.
4 Eesti Veeprojekt OÜ. (2022). Rahetsema piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimine Ramsi alevik
ja Vardi küla, Viljandimaa. Geoloogilise uuringu aruanne. Link 5 Eesti Geoloogiateenistus. (2023). Eesti pinnase radooniriski kaart. Link
9 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 4. Metsaküla tee 11 kinnistu puuraugu nr 12 geoloogiline tulp (Eesti Veeprojekt OÜ, 2022)
DP kava ala asub Rahetsema järve (VEE2062960; teise nimega Koigu paisjärv) kaldal, mis
kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Tegemist pole avaliku ega avalikult
kasutatava järvega ning see ei kuulu ka Lääne-Eesti veemajanduskava raames seiratavate
veekogude hulka. Rahetsema järve valgala pindala on 27,5 km2 ning veepeegli pindala on 2,4
ha. Järve idapoolses otsas asub Rahetsema pais (PAIS024500), vooluveekogu paisutamiseks.
Köökmäe oja (VEE1140200; teise nimega Loodi oja), mis voolab läbi Rahetsema järve, on
avalikult kasutatav heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega vooluveekogu, mille
valgala pindala on 24 km2. Köökmäe oja pikkus koos lisaharudega on 15,7 km, saades alguse
Viljandi vallas Sultsi külast ning suubudes Sinialliku ojja (VEE1140200). Keskkonnaagentuuri
andmetel6 oli 2024. a seisuga Köökmäe oja vee ökoloogiline seisund kesine (mitte hea
hüdromorfoloogija, kalastikuliselt väheoluline, varasemast7 6 paisuga (sh Rehetsema),
jõesängi muutmine), keemiline seisund hindamata ning koondseisund seega kesine. Lääne-
Eesti vesikonna veemajanduskava8 (2022) meetmeprogrammi kohaselt avaldavad ojale enim
koormust põllumajandus ja metsakuivendus (sh süvendamised ning paisrajatised). Veekogumi
hea seisundi saavutamise aega pikendati aastani 2027, erandi põhjenduseks on toodud
meetmete rakendamise venimine tehnilistel põhjustel ning ebaproportsionaalse kulukuse tõttu
(erandi aluseks veedirektiivi artiklid 4.4.a i ja 4.4.a ii). Eelnimetatud koormused Köökmäe ojale
ning seeläbi ka Rahetsema järvele ei seostu kavandatava tegevuse iseloomuga.
6 Keskkonnaagentuur. (2025). Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Link (09.12.2025) 7 Sõna „varasemast” viitab sellele, et järgnevad mittehead põhjused on kandunud üle varasematest aastatest, mitte
viimasest seireaastast. 8 Kliimaministeerium. (2025). Veemajanduskavad 2022-2027. Link (09.12.2025)
10 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud
edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d
näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte
algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel
arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,
kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise
võimalikkust);
Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.
Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt
geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,
sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise
võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse
ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk
ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja
mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
täiendavad võimalused (nende tuvastamisel) ongi nende fikseerimisel esitatud ptk-des 3.1-
3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse
lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või
mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse
kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja
elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala (ca 0,24 ha) asub Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a
(89901:001:1643) kinnistutel Vardi külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas.
Maakonnaplaneeringu (vt ptk 2.1) järgi kuulub Vardi küla Viljandi linna lähivööndisse, kus
alade arendamise üheks põhimõtteks on tõsta keskuste kompaktsust. DP kava ala asub kehtiva
Pärsti valla üldplaneeringuga sätestatud kompaktse asustusega alal, kuid ei asu
maakonnaplaneeringu kohases keskuses. Maalises piirkonnas on arendamise põhimõtteks
seatud järgida uue hoonestuse kavandamisel lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja
hoonestusstruktuuri. DP kava ala asub endises suvilakooperatiivide piirkonnas, mis on aja
jooksul kujunenud elamurajooniks. Rahetsema järve ümbruse peamiseks maakasutuse
11 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
sihtotstarbeks on elamumaa, seejuures järvega piirnevatele kinnistutele on rajatud lisaks
elumajale valdavalt 1-2 abihoonet. Kavandatava tegevuse elluviimine ei muuda seega
piirkonna asustus- ega hoonestusstruktuuri. Samuti sobitub DP kava piirkonda, arvestades
kehtivas Pärsti valla ning koostatavas Viljandi valla üldplaneeringutes toodud kruntide liitmise,
olemasoleva krundistruktuuri tihendamise ja tühjalt seisvate maa-alade kasutuselevõtu
arengusuundi.
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele
planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kava (vt ptk 1) ja selle paikkonna kirjeldustele,
ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse
piirkonda või vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või
haldamiseks.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi
strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise
tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide
põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist
maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks. Teadaolevalt puuduvad sellised
strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt
mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed
seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende
korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning
võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide
alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. DP protsessi tasandit
arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike
keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse
algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise
menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada
teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste
ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on
võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)
aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju
eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
12 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud
jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP
koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega
(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega (nende
tuvastamisel) DP menetluse protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja
raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH
protsessi algatamise vajadust.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning
võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning
õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh
järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale
(sh oht keskkonnale);
mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond);
mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus;
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
Kavandatava tegevuse elluviimisel liidetakse kaks maakatastrit üheks, kuid ei muudeta
maakasutuse sihtotstarvet, ning rajatakse uus 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga abihoone
(varasema ja väiksemapinnalise abihoone asemele). Kahe kinnistu liitmisel väheneb lähtuvalt
kinnistu suuruse suurenemisest selle täisehituse osakaal ligikaudu 0,4% võrra9. Kuigi abihoone
sobitub piirkonna olemasoleva hoonestruktuuriga, liiguks ka vastava uue hoone mõtteline
ehitusjoon järve suunas, mistõttu on vajalik ka ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus DP
protsessis (DP algatamisel). Sellekohane info on esitatud ptk-s 3.5.5. Kokkuvõtvalt ei
tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
9 Võrdluseks, et juhul, kui kinnistuid ei liidetaks, kuid abihoone rajataks samas mahus olemasolevale Metsaküla
tee 13 kinnistule, suureneks kinnistu täisehituse osakaal 14,9%-ni (erinevus olemasolevaga +2,9%).
13 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
Kavandatava tegevuse elluviimine ei muudaks maastikku ja sellega seotud pinnavorme,
arvestades mh selle (ptk 1) mastaapi ja asukohta (ptk 1 - 2), mistõttu puudub ka negatiivse
mõju eeldus antud teemavaldkonnale.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt
ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise
võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei
tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke
Kavandatava tegevuse elluviimisel liidetakse kaks kinnistut üheks, rajatakse uus abihoone ning
laiendatakse olemasolevat eluhoonet. Senine maakasutus seega otseselt ei muutuks, vaid
suureneks kokku ca 34 m2 ulatuses (maapinna täisehituse määra muutus), mille tagajärjel ei
intensiivistuks maakasutus oluliselt. DP kava ala on ühendatud omavalitsuse tsentraalse vee-
ja kanalisatsioonisüsteemiga, mida laiendatakse ka rajatavasse abihoonesse. Lähtuvalt
kavandatava tegevuse iseloomust ja mastaabist, ei oma planeeritava elluviimine pinnasele ja
mullaomadustele oluliselt ebasoodsalt, võttes arvesse ka piirkonna eripärasid.
DP kava ala asub omavalitsuse tasandil kõrge radooniriskiga alal, kuid piirkonnas mõõtmisi
läbi pole viidud. Siiski on oluline edasiste etappide käigus radooniriskiga arvestada.
Kavandatava tegevuse planeerimisel ja elluviimisel tuleb lähtuda asjakohastest ja ajakohastest
standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete suuniseid uutes ja tulevikus
renoveeritavates hoonetes.
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning
jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki
jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:
DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks piirkonna pinnase kõrget
radooniriski. Kavandatava tegevuse edasisel planeerimisel ja elluviimisel lähtuda
asjakohastest ja ajakohastest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete
suuniseid uutes ja tulevikus renoveeritavates hoonetes.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik
(sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Piirkonnas põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Märgalasid ning rannaga seostatavaid alasid DP
kava alal ei asu. Vaadeldav ala asub Rahetsema järve (VEE2062960), mida riiklikult ei seirata,
kaldal. Küll aga läbib järve Köökmäe oja (VEE1140200), mida Rahetsema paisuga (järve
idapoolses otsas), paisutatakse. Köökmäe oja vee koondseisund oli 2024. aasta seisuga kesine.
14 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava10 (2022) meetmeprogrammi kohased koormused on
lahti kirjeldatud eelhinnangu ptk 2.2. Vastavad koormused ei seostu kavandatavaga (vt ka ptk
1, 3.5.1 ja 3.5.4), mistõttu ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ebasoodsat mõju
Rahetsema järvele ega Köökmäe ojale.
DP kava ala asub suurel määral Rahetsema järve kalda ehituskeeluvööndis, seejuures
eluhoone laiendatav ala asub täies ulatuses ning kavandatav abihoone peaaegu täies
ulatuses ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib kalda
ehituskeeluvööndit vähendada arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34 kohaselt on kalda kaitse eesmärgiks kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda
eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Laiendatav eluhoone asub täies ulatuses ja abihoone suurel määral (ca 58 m2 60-st m2) veekogu
ehituskeeluvööndis. Kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja analüüsida ehituskeeluvööndi
vähendamist eluhoone laiendamise puhul ligikaudu 18 m ulatuses ida-läänesuunaliselt ja 13 m
ulatus põhja- ja lõunasuunaliselt, uue abihoone rajamisel ligikaudu 10 m ulatuses ida-
läänesuunaliselt ja 11 m ulatuses põhja-lõunasuunaliselt (täpsed alad määratakse DP
menetluses, kui see algatatakse). Järgnevalt on esitatud LKS § 40 lg 1 ja § 34 teemade (kalda
kaitse eesmärkide suhestumine kaldal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest
lähtuva kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba
liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on
toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).
Kaldal asuvate looduskoosluste säilimine – vaadeldaval alal, Rahetsema järve kaldal,
puuduvad kaitseväärtusega looduskooslused, seejuures jääb kavandatava tegevuse elluviimisel
DP kava alast enamus senise elamuala aiahaljastuse alla. Planeerimisprotsessi läbiviimisel
(protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on
asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik
hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – ala reljeef on valdavalt tasane, kuid järve kaldal esineb astang (ca 1,5 m). Maapinna
reljeefi ei ole aga kavandatava tegevusega kavas muuta määral, mis seaks ohtu kalda kaitse
eesmärkide järgimist (mh ei suurendataks ohtu erosiooni tegurite esinemisele).
Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja
tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt)
Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – DP kava alal asuvad õu ja muu lage kõlvik, seejuures elamu
ja uus rajatav abihoone asuvad mõlemad õuealal. Peamine kõlvikute võimalik muutus on
haljastuse asendumine hoonestusega. Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse
elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi
algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute
ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
10 Kliimaministeerium. (2025). Veemajanduskavad 2022-2027. Link (09.12.2025)
15 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – olemasolev eluhoone on ühendatud omavalitsuse
tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga, millega on kavandatud liita ka uus rajatav
abihoone. Eluhoone peamiseks kütteallikaks on maaküte ning selle ala (vt ka ptk-st 1) ei jää
eluhoone laiendus- ega kavandatava abihoone alale (st puudub ümberehitamise vajadus).
Kinnistusiseselt on rajatud sillutatud tee olemasoleva kasvuhoone ning rajatava abihoone
juurde, samuti on planeeritud rajada sillutatud tee olemasoleva abihoone juurde. Eraldi ja
täiendavalt pole tarvis kinnistule ligipääsu ega tehnorajatisi juurde rajada. Planeerimisprotsessi
läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase
taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult
olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse maakonnaplaneeringu
kohaselt Viljandi linna lähivööndisse, kehtiva ÜP kohaselt kompaktse asustusega alale
(võrdsustatud tiheasustusega) ja koostatav ÜP ei muudaks ala hajaasustatuks. DP kava piirneb
kolmest küljest (ida-, põhja- ja lõunasuunal) elamumaa kinnistutega, tegemist on vana
suvilakooperatiiviga, mis on aja jooksul välja kujunenud püsielanikkonnaga elamupiirkonnaks.
Eelnevast järeldub, et kavandatav tegevus sobitub piirkonda. Planeerimisprotsessi läbiviimisel
(protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult
väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – järv ei ole avalikult kasutatav veekogu, millele
tuleks vaba liikumist ja juurdepääsu tagada kallasrajalt. Planeerimisprotsessi läbiviimisel
(protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba
liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei
andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise
taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt
(LKS § 40 lg 4) põhjendatud. 2025. a detsembrikuus kehtiva õiguskorra alusel kujundab
EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi algatamise järgselt
planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise
osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud
parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel (ptk 1), lähtuvalt selle iseloomust ja mahust ning alast (ptk
1 - 2), puuduvad olulise negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale. Seetõttu puudub ka
negatiivse mõju eeldus antud teemavaldkonnale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid
Vaadeldavale alale ega selle ümbrusesse (vt ka ptk 2.2) pole registreeritud ühtegi siseriiklikult
ega rahvusvaheliselt kaitstavat objekti. Lähtuvalt kavandatava tegevuse (ptk 1) iseloomust ja
16 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
mastaabist ning alast (ptk 1 - 2), ei oma kavandatava tegevuse elluviimine mõju eeldusi
piirkonna looduslikule mitmekesisusele ega kaitstavatele loodusobjektidele. Kokkuvõtvalt ei
tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh
geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand
ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus
ja lõhn
Kavandatava tegevuse ala asub kompaktse asustusega alal, kus endine suvilakooperatiiv on aja
jooksul muutunud püsielanikkonnaga elamupiirkonnaks, millest on tingitud ka piirkonna pidev
areng. DP kava ala on kolmest küljest ümbritsetud hoonestatud elamumaadega, mistõttu
kavandatavate tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva
maakasutusega sobib piirkonda.
Võttes arvesse võimalikke arendus- ja ehitusmahtusid, puudub kavandatava tegevuse
elluviimisel seos müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga. Vaadeldaval alal ei
leidu kultuuripärandit ega pärandkultuuriobjekte, mistõttu puuduvad ka negatiivse mõju
eeldused neile.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.9 Piiriülene mõju ja katastroofid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).
Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu
kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha.
Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul
omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel
on võimalik rakendada ptk-s 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise
tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat
korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu kaldaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
17 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
18 Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) kinnistute DP kava
KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõte
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Viljandi maakonnas
Viljandi vallas Vardi külas Metsaküla tee 13 (62903:004:0680; pindala 2014 m2) ja Metsaküla
tee 13a (89901:001:1643; pindala 348 m2) kinnistute detailplaneeringu (DP) kava. DP eesmärk
on liita elamumaa sihtotstarbega katastriüksused Metsaküla tee 13 (62903:004:0680) ja
Metsaküla tee 13a (89901:001:1643) üheks kinnistuks ning täpsustada sellele ehitusõigust. Vt
ka ptk 1.
Tulemused – lähtuvalt ptk-s 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse
keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi algatamisel, koostamisel ja rakendamisel
ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et
kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse
elluviimisel on võimalik rakendada ptk-s 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt
riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside
efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal
asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu kaldaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).