Riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 52

Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25

asuva lõigu ja km 46,844 asuva

Pikksild silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number

Tee ehitusloa andmise kuupäev

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

Keskkonnameetmed 1. Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine, nende

parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa kasutamine on

vältimatu, tuleb Keskkonnaametit teavitada ja selgitada välja, millistel tingimustel on see

võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja tähistada

(postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate sattumine.

Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate platvormidega (vältida

Natura 2000 ala).

2. Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada

liikumisvõimalused loomadele.

3. Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool. Veesisesed

tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit.

4. Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigad.

EELNÕU

2

Mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada väljapoole antud

liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill. Mürarikkad tööd (tase ületab

10 dB tavapärast liiklusmüra) - ehitustööde sh välja tooduna mürarikaste tööde teostamise

ajagraafik peab sisalduma ehitustööde organiseerimise kavas.

5. Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole tavapärast

lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda veekaitsevööndis

tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.

6. Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla konstruktsioonides,

mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata

lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud

varjepaigad.

7. Ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16.08 kuni 30.04 või kaasata

lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a

kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised

(kuupäevalised/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08) perioodi.

8. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid (sh lammutustööd)

teostada päevasel ajal. Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui

ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra

19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja

piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45 dB(A) / 50

dB(A) taset.

9. Enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate

kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. Ehitusaegse

vibratsiooni (tegevused kõrgema mürafooniga) võimalike häiringute vähendamiseks

asjakohane jälgida mürarikaste ehitustöödega seonduvaid leevendavaid meetmeid.

10. Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000 alal

ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise alad rajada

jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada

jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas. Kasutatav ehitustehnika

peab olema heas tehnilises seisukorras.

11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

12. Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel

tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning tutvuda Tõlliste

vaatluspunkti arhiiviandmetega (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-

vaatlusandmed/). ETOK (ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde

teostamisel tuleb ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on

esinenud ka suvisel ajal.

13. Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega mh

ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel (väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri arvutustele

(10.01.2024 nr 2-5/23/54-2)).

13.1. Lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni 1.a

perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi sisaldus) jääb

loodusliku kõikumise vahepeale.

13.2. Maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima erandlik

olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada.

13.3. Veesiseste sammaste lammutamisel jälgida jõe maksimaalset lubatavat voolukiirust

(Hmaks = 0,5 m/s). Kui tekib erandlik olukord ja voolukiirus suureneb, tuleb tööd

vooluveekogus koheselt peatada.

EELNÕU

3

14. Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude

vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada

ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh tuleb

taotleda vajalikud load. Ehitustöövõtja poolt koostatav ehitustööde (senise silla lammutamine

/ uue silla ehitamine) organiseerimise kava peab hõlmama ka keskkonnajuhtimise tingimusi

(projekti järgsed tingimused, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms). Ehitustööde ja

nende korraldamise keskkonnajuhtimiskava kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb

taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust.

15. Uue silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses

kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr

21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete

järgimine. Vastavad jäätmekäitluse korralduslikud tingimused esitada hiljemalt ehitusprojektis

või ehitaja poolt koostatavas ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskavas

(kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust). 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-

47,25 asuv lõik, km 46,844 Pikksild (nr 976) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845

asuva Pikasilla silla põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P23017

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km

46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee

km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 46,2-46,81 asuv lõik

paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 61301:005:0911) Valga maakonnas Tõrva

vallas Pikasilla külas ning riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 46,81-47,25 asuv lõik paikneb riigi

transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 17101:001:0957; 60801:001:1401) Tartu maakonnas

Elva vallas Purtsi külas.

Transpordiameti 04.11.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/820 on antud projekteerimistingimused

riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks. Käesolev ehitusloa korraldus ei laiene riigitee 52 km 46,35 asuvast Puistu ristmikust

Viljandi suunas projekteeritud jalgratta- ja jalgteele ning kogu projektiga hõlmatavas lõigus

projekteeritud valgustusele.

Projekteerimistingimuste ajal kehtinud silla nime Pikasilla muudeti 2025. aastal seoses sillanimede

Kohanimeseadusele vastavaks viimisega. Silla uus nimetus on Pikksild.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavasti 2026-2028. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr

P23017 „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla ehitusprojekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/wWCI3Eg2qaKAKKp.

Projekti eesmärk on riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,844 asuva Pikksild silla asemele uue

silla kavandamine, km 46,2-47,25 asuva lõigu rekonstrueerimine, jalakäijate ja jalgratturite

liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

2

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga on kavandatud riigitee rekonstrueerimine, riigitee äärde jalgratta- ja

jalgtee rajamine ning olemasoleva Pikksild silla asemele uue silla rajamine. Kavandatav tegevus

asub osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja

Võrtsjärve loodusala (RAH0000595) territooriumidel.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla

ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KMH eelhinnangu koosseisus viidi läbi Natura 2000 alade eelhindamine. Eelhinnangu alusel ei

fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade (loodusalal/linnualal) kaitse-eesmärkide

täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub,

et objektiivsetel alustel negatiivse (ebasoodsa) mõju eeldusi analüüsitud loodusala/linnuala

eesmärkide täitmisele ei ole. Eeltoodut aluseks võttes on kavandatava tegevuse elluviimisel,

põhiprojektis määratud viisil, ebasoodne mõju Natura 2000 Võrtsjärve loodusala/linnuala kaitse-

eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda asjakohase hindamise etappi.

Ka muude mõjuvaldkondade osas jõuti eelhinnangus järeldusele, et KMH algatamise vajadus

puudub.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Elva Vallavalitsus,

Tõrva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

3

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81, 9 ja 10, § 12

lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13

punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas

vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844

asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju ja ebasoodne mõju Natura 2000 Võrtsjärve

loodusala/linnuala kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kui kavandatavate tegevuste

elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning

üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale,

kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

4

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km

46,845 asuva Pikasilla silla

põhiprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Selektor Projekt OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Litsentseeritud isik: Tanel Esperk

(KMH litsents nr KMH0157)

Tartu 2024

2 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldised andmed;

 Eelhinnangu objekt: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla

põhiprojekt (teelõigu rekonstrueerimine, põhiprojekti koostab Selektor Projekt OÜ).

 Töö vormistatud: 26.11.2024. a. Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH)

vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).

o Kätlin Pitman (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

 Põhiprojekti sisenduuringutena Selektor Projekt OÜ-le teostas või koordineeris OÜ

Alkranel ka töid (ei ole eelhinnangu lisadeks, vaid projekti uuringud):

o Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra

modelleerimine (Alkranel OÜ, 2024).

o Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang (OÜ

Loodusekspert, 2024; looduskaitseseadus § 53 lg 1 põhjal vaid asutusesiseseks

kasutamiseks).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga...................................... 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 12

2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega ........................................................................................................ 14 2.2. Tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide lühikirjeldus

(mh kaitstavad kultuuri- ja loodusobjektid) ......................................................................... 14 3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 18

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 19 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 24 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................... 26

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus

määramine ................................................................................................................................ 27 4.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................... 27 4.2. Märgalad.................................................................................................................... 28

4.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 28 4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 29

4.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 31 4.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 31 4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 31

4.8. Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 32

4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 32 4.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .......................................................................... 34

4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................. 38

4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 38 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 40

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 44

4 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril oleva Pikasilla silla

põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla

lammutamine ja uue silla ehitamine. Projekti vajaduse on tinginud olemasoleva silla seisund ja

muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele.

Silla asupaik seondub Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga

(RAH0000595). Seega projekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses, mistõttu

koostatakse projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb seega

eelkõige KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr

224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8.

Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu

koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja)

kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt

asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumente „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade

ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021).

5 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed

paikkonnaga

KMH eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril oleva Pikasilla silla (vt ka

joonis 1.1) põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla

lammutamine ja uue silla (ilma veesiseste sammasteta) ehitamine. Projekti vajaduse on

tinginud olemasoleva silla seisund ja muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla

kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele.

Joonis 1.1 Pikasilla silla asukohaskeem (Valgamaa Väike Emajõest läänes, ülejäänud silla ala

Tartumaal). Alus: Maa-amet, 2024.

Olemasolev sild (nr 976; 17101:001:0957 – sihtotstarbeta maa (MaaKatS § 193 lg 9)) asub

riigitee (tugimaantee) 52 Viljandi-Rõngu teel (joonis 1.2). 5-avalise talasilla (ehitatud 1959 a,

remonditud 2010. a) pikkus on 124,9 m ning kogulaius 10,2 m (ületab Väike Emajõge). Silla

ümbruse mh looduskaitselisi aspekte käsitletakse alljärgnevalt ning ptk 2 – 4 ja põhiprojekti

sisenduuringus „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ

Loodusekspert, 2024; looduskaitseseadus § 53 lg 1 põhjal vaid asutusesiseseks kasutamiseks).

Silla ajakohastamise põhiprojekti mahtu kuulub mh olemasoleva silla lammutamist käsitlev

projektdokumentatsioon. Kuivõrd uue silla kavandamisele eelneb olemasoleva lammutamine,

siis esmalt antaksegi koondülevaade vastavast dokumentatsioonist. Lammutusprojekti (eelnõu

seisuga 29.08.24. a) kooseisu kuuluvad mh järgnevad teemaplokid:

 Ptk 3 - Lammutusprojekt.

 Ptk 3.1 - Üld- ja tehnilised andmed ja konstruktsioonide üldine kirjeldus.

 Ptk 3.2, 3.3 - Keskkonnapiirangud Väike-Emajõe kallastel ning keskkonnapiirangud

oleva silla lammutamisel.

 Ptk 3.4 - Lammutustööde tehnoloogiline kirjeldus.

 Ptk 3.5, 3.6 - Ettevalmistustööd ning lammutustööde mahud.

6 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Ptk 3.7, 3.8 - Silla pealisehituse lammutamine ning silla sammaste lammutamine.

 Ptk 4 - Jäätmekava.

Joonis 1.2. Pikasilla sild – vaade sillale ja Väike Emajõe kallastele. Alkranel OÜ, 2024.

Silla konstruktsioonide lammutamisega võib alustada peale liikluse ümbersuunamist ja

ehitusplatsi sulgemist kõrvalistele isikutele. Silla lammutamine on lammutusprojekti

alusel kavas teostada etapiliselt (joonis 1.3, esitatud sambad 1…4):

 Sildeehitise ja kaldasammaste (nr 0 ja 5, killustikalusele toetuvad istmetalad)

lammutamine.

 Vahesamba nr 1 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele).

 Jõesamba nr 2 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele).

 Jõesamba nr 3 lammutamine jõe keskel.

 Vahesamba nr 4 lammutamine (kessooni vajadus vastavalt veetasemele).

7 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1.3. Pikasilla sild – väljavõte lammutuse tehnoloogilisest üldskeemist (pontoone ja kessoone ei

rakendata korraga, vaid järk-järgult iga samba juures eraldi). Selektor Projekt OÜ, 2024.

Lammutusprojekt jaotub kahte peamisesse osasse/järku (silla pealisehituse

lammutamine / sammaste lammutamine), millele rakendub mõlemal juhul kava

jäätmekäitluse korralduse reeglistik (jäätmekava). Enne lammutusprojekti järkude lahti

kirjutamist antakse ülevaade peamistest ja juba määratud tingimustest (Selektor Projekt OÜ

(loetelu ei hõlma jäätmekäitlust, kuna silla lammutusprojektis koondatud jäätmekäitlus eraldi

ptk)/Keskkonnaameti kirjas 15.02.2024. a nr 7-9/24/736-2 toodu ja arvestatu (kaldkirjas)):

 Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine,

nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa

kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel

on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja

tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate

sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate

platvormidega (vältida Natura 2000 ala).

 Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada

liikumisvõimalused loomadele.

 Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool.

Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib

olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.

 Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide

elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada

väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill.

Mürarikkad tööd (tase ületab 10 dB tavapärast liiklusmüra) - ehitustööde sh välja

tooduna mürarikaste tööde teostamise ajagraafik peab sisalduma ehitustööde

organiseerimise kavas.

 Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole

tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda

veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.

 Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla

konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni

30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne

lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. Põhiprojekti koostamisele on kaasatud

nahkhiirte spetsialist, tuvastamaks, kas silla konstruktsioonides pesitseb nahkhiiri ja

otsustamaks, kas täiendavad uuring jm tegevuste kavandamine on vajalik. Kui

põhiprojekti tulemusel nahkhiirte eksperdi täiendav kaasamine osutub vajalikuks, tuleb

8 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ehitustöövõtjal täiendavalt kaasata varjepaikade kavandamiseks üks järgmistest

nahkhiirte ekspertidest: a. https://www.etis.ee/CV/Oliver_Kalda/est; b.

https://www.etis.ee/CV/Rauno_Kalda/est; c.

https://www.etis.ee/CV/Matti_Masing/est; d. Lauri Lutsar - https://elfond.ee/kontakt.

 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid (sh

lammutustööd) teostada päevasel ajal.

 Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000

alal ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise

alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja

hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas.

Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

 Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga.

 Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja

teostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning

tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega

(https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK

(ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb

ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka

suvisel ajal.

 Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega

mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel (väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri

arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2));

o lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni

1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi

sisaldus) jääb loodusliku kõikumise vahepeale.

o maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima

erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada.

 Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude

vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada

ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh

tuleb taotleda vajalikud load.

Esmajärjekorras lammutatakse silla pealisehitus. Silla pealisehitus sh talad lõigatakse

üksteisest lahti väikemateks demonteeritavateks detailideks, arvestades kasutatava

ehitustehnoloogia/masina tõstevõimekusega. Silla pealisehituse detailid eemaldada

ehitustehnoloogiaga või masinaga (tõstmise, lükkamise, tõmbamise jne viisil), mis võib olla

toetatud sillale, kui töövõtja on seda eelnevalt tugevusarvutustega kontrollinud.

Ehitusplats tuleb rajada riigiteemaa kinnistule ja vältida tuleb tegevusi Natura 2000 alal.

Pealisehitus on kavandatud lammutada ilma veekogusse ajutisi rajatisi paigaldamata.

Lammutatava osa all tuleb kasutada ajutist (ujuvat või toetuvat) platvormi, millega tagatakse

ehitusjäätmete veekogusse mittekukkumine. Lammutatud konstruktsioonide osad teisaldatakse

ehitusplatsile ja utiliseeritakse.

Sammaste lammutamiseks (teadaolevalt va kaldasambad 0 ja 5, mis maismaal), sh

töötamiseks vooluveekogu veetasemest allpool, on vajalik veekogusse rajada ajutine rajatis nö

kuiv kast (kessoon, sulundsein vms). Lammutustööd veepiirist allpool toimuvad seega nö

kuivades tingimustes (tehnoloogiline ruum ümber samba). Lammutamiseks kasutatav

ehitustehnika on võimalik paigutada veest tühjaks pumbatud kessooni, mille puhul on mh

arvestatud tehnoloogiliselt vajaliku ruumiga. Ehitusmasinate juurdepääs kessoonile tagada

9 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ajutise platvormiga või tõsta paika kraanaga või opereerida kõrvalt ujuvalt platvormilt (vt

joonis 1.3). Samba ümber kuiva kasti paigaldamiseks tuleb ehitustöövõtjal teostada

kontrollarvutused, arvestades kasti gabariitidega ja kontrollida, et ei ületataks ohutuid

hüdroloogilisi piirväärtusi veetaseme paisutamisel (lubatud kuni 34,77 m AS = H10%) ja

voolukiiruse suurendamist (lubatud kuni 0,5 m/s = Hmaks), mis tulenevad mh projekteerimisel

Keskkonnaametiga määratletud parameetritest (täpsustavad koosolekud/arutelud (eelkõige

2024. a mai kuus)). Peale samba lammutamist (jõe põhjast min 0,5 m sügavamalt) kessoon ja

ehitustehnoloogia paigutada ümber järgmisele samba teljele, kuni kõikide sammaste

eemaldamiseni. Valitud tehnoloogia tagab, et puudub sisuline pinnase käitlemine

veekeskkonnas, seega ei ületata ka KeHJS § 6 lg 1 p 17 (süvendamine > 500 m3) ja 171 (tahkete

ainete uputamine > 2000 m3) sätestatud künniseid (KMH kohustuslikkus). Vajalik on siiski

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196), kuna silla ehitamine (sh

lammutamine) toimub avalikult kasutataval veekogul mistahes tegevuse mahtude korral.

Keskkonnaamet tõi oma kirjas (22.09.2024 nr 7-9/24/17977-2) samuti välja, et vooluveekogus

asuvate sammaste puhul on registreeringu omamine ehitamise perioodil vajalik.

Eelnevalt kirjeldatud lammutusjärkude (silla pealisehituse lammutamine / sammaste

lammutamine) puhul on lammutusprojektis sätestatud tegevusi suunav jäätmekava (eraldi ptk-

na). Vastav ptk annab lammutustööde korraldamiseks raamistiku vastavalt riiklikele ja

kohalikele regulatsioonidele ning toob välja vajaduse jäätmeteket võimalikult suures mahus

minimeerida, sätestades selleks ka jääkmaterjalide taaskasutuse kaalutlemise kohustuse

tööprojekti tasandil. Ette on nähtud kehtivatele regulatsioonidele vastavate kogumislahenduste

rakendamist, vähemalt järgnevatele jäätmeliikidele (täiendavalt seatud nõue täpsustada (nt liike

ja koguseid) ehitusprojektis):

 Hilisem üleandmine sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale;

o Betoon, sh raudbetoon.

o Bituumeni taotlised segud ja saadused.

o Kaablid.

o Ehitus- ja lammutuse segapraht.

 Eraldatakse objektil, antakse üle vanametalli käitlejale - raud ja teras.

 Kasutatakse ehitusobjektil täitepinnasena – kivid ja pinnas.

Uus Pikasilla sild on projekteeritud (põhiprojekti eelnõu) üheavalise sillana, pikkusega

110,0 m (sammaste sisemistest äärtest) ja laiusega 15,1 m (joonis 1.4). Põhiprojektis

rakenduvad samad tingimused (va spetsiifilised ehituslikud sätted kasutusest välja jäävate

sammaste likvideerimisele), mis eelnevalt kirjeldatud senise silla lammutusprojektis. Uue

ehitatava rajatise eluaeg vähemalt 100 aastat.

Joonis 1.4. KavandatavPikasilla sild. Konstruktsioonide plaan. Selektor Projekt OÜ, 2024.

10 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Projekteeritav sild rajatakse olemasoleva tee suhtes sümmeetriliselt, st sidumispunkt teljel.

Sõidutee katendi laiuseks uuel sillal on 9,0 m. Kergliiklustee katendi laius 3,25 m. Muldkeha

laiust tee osal on maksimaalselt 14 m, valdavalt on olemasolevad nõlvad kaldega 1:1,5. Kavas

on säilitada maksimaalselt maapinna reljeefi. Uue silla jõesängi nõlvad kindlustatakse

munakivikindlustusega betoonalusel. Kavandatud on olemasolevat jõesängi maapinna reljeefi

säilitada ja teha muudatusi vaid kallasraja gabariidi tagamiseks.

Silla pealesõitude pikakalded on otstes 1,6% ja silla keskel 0%. Sõiduteel on sillal

vetejuhitimiseks 2,5% põikkalded. Sillal (jõe kohal) kanaliseeritaks sademeveed restkaevude

ja torustikuga kokku ja juhitakse mh haljasaladele. Pealesõitudel (muldel) juhitakse

sademevesi võimalusel otse üle nõlva alla ja immutatakse haljasalale. Kergliiklustee poolel

kanaliseeritatakse ja juhitakse muldest välja haljasalale.

Sillal ja mõlemal pool silda uuendataks sõidutee katendit kokku ca 1 km, mille järgselt 20 m

ulatuses viiakse kokku olemasoleva katendiga. Töömahupiir on alates PK462+34 kuni

PK472+05. Kavandatud on kergliiklustee Pikasilla tanklast (61301:005:0520) üle silla kuni

Pikassilla tee ja 52 Viljandi-Rõngu tee ristumiskohani. Viimases on teele kavandatud

ohutussaar ja kergliiklustee jätkub teisel pool teed. Kergliiklustee kavandamisel on arvestatud

tee ületamiskohtadega (madalama äärekivi). Kavandatud on 5 mahasõitu ja bussipeatuse tasku

koos ümberpööramise võimalusega. Bussitasku juures hetkel olev ohutussaar on kavandatud

likvideerida. Kolme bussipeatuse asemel rajatakse üks tagasipööramisvõimalusega, mis on

kokkulepitud Transpordiametiga ja Valgamaa Ühistranspordikeskuse ning Tartumaa

Ühistranspordikeskusega. Olemasolev busside tagasi pööramiskoht ja bussipeatus „Ülejõe“

(joonis 1.5) on kavandatud viia murukatte alla, kuid säilib 3 sõiduauto parkimiskohta

(piirkonda kasutavate inimeste autode tarbeks).

Joonis 1.5. Ülejõe bussipeatus (likvideeritav), paremal. Alkranel OÜ, 2024.

Olemasolev teepind sillal (tee teljel) ja vasakkaldal on kõrgusel 40 m ja talade alune pind 34,5

m ning paremkaldal 40 m ning talade alune pind 35,5 m (Maa-amet reljeefi kaart).

Vasakkaldaks on nimetatud läänepoolset kallast ja paremkaldaks idapoolset. Uus sild saab

olema keskelt kõrgusel kuni +40,6 m (abs). Tulevase silla sammaste kohal olev tee saab olema

vasakkaldal +39,98 m ja paremkaldal +39,95 m kõrgusel. Sammaste alune pind on läänepoolsel

11 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kaldal ca +34 m ja idapoolsel kaldal +35 m kõrgusel, Väike-Emajõe kõrgeim veeseis 35,26 m

oli aastal 1956 (Selektor Projekt OÜ 08.2024.a.). Silla all kavandatakse tagada ulukiläbipääsu

gabariit 1,5x1,5 m. Uue silla ehitamise käigus pole kavandatud töid vees ega aine uputamist

vette. Tööde ajal ei muudeta vooluveekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilist režiimi. Uue

silla ehituse ajal ei rajata ka ajutisi sildu, st transport suunatakse ümber olemasolevat teede

võrgustikku kasutades.

12 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides

ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Alusallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur

(30.08.24. a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi. Samuti on aluseks dokument „Riigitee nr 52

Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste

koostamiseks“ (Selektor Projekt OÜ, 2024).

Põhiprojekti lahendusega hõlmatav ehk projekti kavandi ala (Pikasilla sild; vt joonis 2.1) asub

Valga ja Tartu maakondade piiril. Väike Emajõest lääne suunal Tõrva vallas (Valgamaal)

Pikasilla külas sillani viivat riigiteed (joonisel 2.1) ümbritsevad maatulundusmaad,

transpordimaad ja elamumaa. Silla maaüksus (17101:001:0957), mis asub jõel, jääb Elva valda

(Tartumaal), Purtsi külla. Väike Emajõest ida suunal Elva vallas, Purtsi külas sillani viivat

riigiteed (joonisel 2.1) ümbritsevad valdavalt elamumaad, kuid on ka transpordimaa ja

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad hoonestatud elamumaad on Antsu

(60801:001:2261) ja Emajõe (60801:001:0710) maaüksustel. Silda kasutavad Viljandi-Rõngu

teel liiklejad, liiklussagedus 2022. a oli 1769 AKÖL ja prognoos näitab, et 2045. a kasvab see

kuni 20% (Selektor Projekt OÜ, 2024).

Tabel 2.1. Pikasilla silla naaberkinnistud (väljaspool teemaad*) paiknemine. Alus: Maa-amet, 2024.

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Männi 11873,0 60801:001:1450 Elamumaa 100%

2 Antsu 14949,0 60801:001:2261 Elamumaa 100%

3 Sillaotsa parkla 1463,0 17101:001:1214 Transpordimaa 100%

4 Lille 145620,0 61301:005:1420 Maatulundusmaa 100%

5 Parve 143498,0 61301:005:0402 Maatulundusmaa 100%

6 Parveserva 1310,0 82401:001:0578 Sihtotstarbeta maa 100%

7 Mälestusmärgi 2589,0 61301:001:0205 Üldkasutatav maa 100%

8* Pikasilla tankla 7337,0 61301:005:0520 Ärimaa 100%

9* Rebase 36089,0 61301:001:0118 Maatulundusmaa 100%

10* Kuuskmäe 7036,0 61301:005:0392 Elamumaa 100%

11 Mäemetsa 6895,0 61301:005:0592 Maatulundusmaa 100%

12 23189 Põrga-Leebiku-

Pikasilla tee

37931,0 61301:005:0913 Transpordimaa 100%

13 Pikasilla bussijaam 438,0 61301:001:0161 Ühiskondlike ehitiste maa

100%

14 Uus-Miku 485,0 61301:005:0840 Ärimaa 100%

15 Pikasilla kauplus 1370,0 61301:005:0790 Ärimaa 100%

16 Miku 12567,0 61301:005:0650 Elamumaa 100%

17 Mäe 30445,0 61301:005:0591 Maatulundusmaa 100%

18 Emajõe 11804,0 60801:001:0710 Elamumaa 100%

19 Antsu 796,0 60801:001:2262 Elamumaa 100%

20 Põhtjärve 14989,0 60801:001:0690 Elamumaa 100%

21 Aakre metskond 210 79530,0 60801:001:0028 Maatulundusmaa 100%

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest

strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole

järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

13 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. Pikasilla silla (tugimaanteel nr 52 (Viljandi-Rõngu tee)) ümbruskonna (hajaasustuses; ruutkilomeetril 18 inimest) väljavõte. Alus: Maa-amet, 2024.

14 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.1. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega

Pikasilla sild ja sellest läänes ja idas olevad alad on varasemalt käsitletud olnud Valga

maakonnaplaneering 2030+ (2017) dokumentatsioonis - silda ja riigiteed on käsitletud olulise

ühendusena (mh koos teabega, et ka jõge pidi on vaja tagada jätkusuutlik veeliiklus). Põhja-

lõunasuunaliselt on silla piirkonnaga seotud ka rohevõrgustiku struktuur (laius ca 2 km).

Rohevõrgustik ise asub omakorda väärtuslikul maastikul „Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste“.

Muid ja siinkohal esile tõstetavaid tingimusi/teavet vastav maakonnaplaneering ei sisaldanud.

Elva valla üldplaneering (2024) ja Tõrva valla üldplaneering (2024) on valdade ruumilise

arengu suunamise olulisimateks dokumentideks. Valdade vastavad dokumendid ei muuda

riiklike transpordikoridoride loogikat. Samaväärselt on tähtsustatud rohevõrgustikku, st võrgu

tugiala on säilinud mõlemal pool jõge, kus tuleb tagada loomade ja inimeste liikumine

veekogude kallasradade võrgustikes. Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste väärtusliku maastiku

(esteetiline, looduslik ning rekreatiivne) osas võib siinkohal esile tuua, et Pikasilla juures oli

põline ülekäigukoht (oluline liikluskoridor) ja selle lähedal Vooremäe muistne linnus. Väike

Emajõega piirnevad alad võimaldavad puhkepeatuseid veematkajatele ja kalapüüki ning jõe

läänekallas on määratud ka kauniks teelõiguks. Piirkonna hooldamise/atraktiivsuse hoidmise

meetmeks määratud jõeäärsete luhtade hooldus. Muid ja siinkohal esile tõstetavaid

tingimusi/teavet vastavad üldplaneeringud ei sisaldanud.

Elva valla arengukava 2025-2030 (eelnõu, 2024) - valla üheks tugevuseks on hea

infrastruktuuri põhivõrgustik (sh riiklikud teed) ja selle jätkuvus. Tõrva valla arengukava

2023-2027 (2023) - valla üheks tugevuseks on samuti tihe teedevõrk (sh riiklikud teed) ja selle

jätkuvus ning koostöö naaberomavalistustega. Muid ja siinkohal esile tõstetavaid

tingimusi/teavet vastavad arengukavad ei sisaldanud.

Strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid.

Samas kehtestatud või menetluses olevad detailplaneeringud vaadeldavas asukohas puuduvad.

Riikliku veemajanduskava kohane teave on esitatud Väike Emajõe ja Võrtsjärve osas ptk 3,

kuivõrd vastavad veekogumid on osaks Võrtsjärve loodusala elupaigatüüpidest.

2.2. Tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide

lühikirjeldus (mh kaitstavad kultuuri- ja loodusobjektid)

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud

tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide

parameetritest.

Silla vahetus ümbruses esinevad Väike Emajõe läänekaldal L(k)I (nõrgalt leetunud huumuslik

leede), M''-''' (madalsoo), AM''' (lammi-madalsoo) ning idakaldal LkIg (gleistunud nõrgalt

leetunud), AG (lammi-glei) ja LkI (nõrgalt leetunud) mullad. Maa-ameti (2024) kohaselt on

silla piirkonnas põhjavesi enamjaolt kaitstud või Väike Emajõe lääne kaldal osalt ka suhteliselt

kaitstud. Projekti ala ümbruses (Pikasilla kool kinnistul) asub lähim (ca 550 m loodes) EELIS

registri puurkaev (PRK0014393), olmevee saamiseks.

Kultuurimälestised ja pärandkultuur – dokumendi „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km

46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks“ (Selektor

Projekt OÜ, 2024) kohaselt asub projektala vahetus läheduses (Mälestusmärgi kinnistul (kat nr

15 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

61301:001:0205)) II maailmasõjaaegse hukkunute ühishauad (reg nr 4482), mille

külastamiseks on tagatud juurdepääs riigimaantee ristmikult kohalikule 6222 Pikasila küla

teele. Kohaliku tee ääres on kruuskattega parkimisala (ca 5*20 m) külastajate autodele.

Projektlahendusel ei ole kokkupuudet vastava mälestisega, lähtudes ka muinsusobjektile

kohalduvatest piirangutest. Vajaduse tekkides tulenevalt projektlahendusest, teostakse

arheoloogilised uuringud. Vastav vajadus võib realiseeruda eelkõige sillast põhja pool jõe

idakaldal (kiviaegsele asulale viitavad leiud), väljaspool (sh teetammist sügavamal)

olemasolevat teetammi teostatavatel pinnasetöödel (meetodiks: arheoloogiline jälgimine, in

situ arheoloogilise kultuurkihi olemasolul kaevamised). Vastavas tsoonis tööde kavandamise

puhul kaasatakse Muinsuskaitseamet nii konsultatsioonide läbiviimiseks kui ka hilisemaks

projektlahenduse kooskõlastamise protsessi teostamisse. Teadaolevalt ei ole kavandataval

projektlahendusel kokkupuudet projektala lähedusse jäävate ning säilinud pärandkultuuri

objektidega.

Tehnovõrgud ja ühistransport – dokumendi „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva

Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste koostamiseks“ (Selektor Projekt OÜ,

2024) kohaselt on projektlahenduse väljatöötamiseks päritavad tehnovõrguvaldajatelt

(sideehitised ja elektriliinid) tehnilised tingimused ja koostatakse topo alusplaan, et selgitada

projekteerimiseks välja tehnovõrkude täpsem paiknemine. Projektlahendusega kavandatakse

vajadusel olemasolevate rajatiste kaitsmised või ümbertõstmised.

Hetkel olemasolevad bussipeatused (BP) on toodud joonisel 2.2. Pikasilla BP on 2 tk, vasakul

ja paremal pool sõiduteed ja Ülejõe BP on lahendatud tagasipöördekohana ja peatus paikneb

n.n taskus (joonis 2.2). Ühistransporti on täpsemalt käsitletud dokumendis „Riigitee nr 52

Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud eskiislahenduste

koostamiseks“ (Töö number: P23017).

Joonis 2.2. Pikasilla silla ümber paiknevad bussipeatused (sinised täpid; https://web.peatus.ee/, 2024).

Looduskaitse (sh sellega seonduv pinnavesi) – silla asupaik seondub Võrtsjärve linnuala

(RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595), vt täpsemalt ptk 3 (sisaldab mh

vastavate alade kaitse-eesmärkideks ja silla asupaigaga seonduvate elupaigatüüpide ja liikide

teavet). Siseriiklikult on Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid (vastavas piirkonnas) koondatud

Võrtsjärve hoiuala (Valga; KLO2000172) alla. Kuivõrd silla asupaigaga seonduvad

elupaigatüübid ja liigid, kellede elupaikasid kaitstakse, kattuvad Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidega (vt ptk 3), siis hoiuala kaitse-eesmärke siinkohal eraldi välja ei tooda. Väike

Emajõe ja Võrtsjärve kohane teave (mh riiklikust veemajanduskavast) on samuti esitatud ptk

3, kuivõrd tegemist on loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega. Siinkohal saab

täiendavalt esile tuua, et Väike Emajõgi kuulub keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr

16 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri

määramise kord“ regulatsiooni alla (arvestatud mh Maa-ameti kitsenduste kaardi rakenduses,

2024). Vastava kõrgveepiiriga seonduvalt on LKS § 35 lg 4 erisus - kalda piiranguvöönd,

veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39

sätestatud vööndite laiusest. Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis võimalik

Keskkonnaameti nõusolekute järgselt (VeeS § 119 p 2).

Järgnevalt kirjeldatakse silla ümbruses asuvaid kaitsealuseid objekte, mis ei seondu

Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidega või jäävad nendest aladest väljapoole. EELISe

(30.08.2024) andmetel on silla vahetus läheduses tuvastatud järgmiste kaitsekategooria liikide

leiukohti (lisaks ptk 3 toodule):

 II kaitsekategooria loomad (sillast ida, lääne ja põhjasuunda fikseeritud esinemine

(liikide leiukohad)) – veelendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, põhja-nahkhiir (vt ka

tabel 2.2). Keskkonnaamet määras 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2 vastavate

liikidega seonduvad tingimused/suunised. Käesoleva projekteerimise raames valmis

silla piirkonna osas eraldi uuring „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti

nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024), mis on täiendavaks aluseks

projektile järgnevates etappides asjakohaste liikide soodsa seisundi tagamisel (tööde

perioodil).

 III kaitsekategooria taim (sillast ca 65 m kaugusel lõuna-edela suunal) - soo-neiuvaip

(peamised ohutegurid on veerežiimi muutused ja võsastumine).

Tabel 2.2. Silla lähedal leiduvate nahkhiirlaste paiganõudlus (Keskkonnaamet, 2017)

Paigad / liik Veelendlane Põhja-nahkhiir Suurvidevlane Pargi-nahkhiir

Talvitus-

paigad

Koopad,

keldrid

Koopad, keldrid,

hooned

Puuõõnsused,

praod müürides

Koopad, puuõõnsused, praod

müürides

Suvised

varjepaigad

Puuõõnsused,

keldrid

Puuõõnsused,

hooned

Puuõõnsused,

praod müürides

Puuõõnsused, puukoore

alused, praod müürides

Toitumis-

paigad

Lagendikul,

kalda ääres, vee

kohal, metsas /

pargis

Lagendikul,

kalda ääres, vee

kohal, metsas /

pargis, asulas

Lagendikul,

kalda ääres, vee

kohal, metsas /

pargis

Lagendikul, kalda ääres, vee

kohal, metsas / pargis, asulas

(hoonete ümbruses)

Uuringu „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert,

2024) alusel lähimad sobivad metsad, kus kasvavad nahkhiirtele poegimiseks sobilikud puud

(haava osakaal puistus vähemalt 10%) asuvad sillast 100-140 m kaugusel läänes. Lähimad

majapidamised, kus võib samuti esineda nahkhiirtele sobilikke varje- ja poegimispaiku asuvad

sillast 40 m kaugusel kagus.

Silla ja loodusala (ptk 3) vahele jääb kaks elupaigatüüpi (vt joonis 2.3), milledega seonduv

regulatsioon väljaspool loodusala on mh reguleeritud KeVS ja keskkonnaministri 11.08.2008.

a määrusega nr 38 „Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina mõistetavate

elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri“. Elupaikade ohutegureid on avatud ptk 3, kuid

Natura 2000 alast väljaspool olevad elupaiga osad ei kuulu Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkide alla.

17 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Legend:

- Võrtsjärve loodusala

ehk Natura 2000 ala -

punane joon.

- Elupaigatüüp

lamminiidud (6450) –

lillakas joon.

- Elupaigatüüp

soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) -

rohekas joon.

Joonis 2.3. Silla ja Võrtsjärve loodusala (punane joon) vahele jäävad elupaigatüübid lamminiidud

(6450; lillakas joon) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080; rohekas joon). Alus: EELIS (30.08.24)

ja Maa-amet, 2024.

18 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Natura

2000 alade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning

„Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon

2021). Samuti on järgitud „Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava“ (2024. a versioon,

Keskkonnaamet) ning muid asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline

skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1 Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (Euroopa Komisjon 2021).

19 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva

Pikasilla silla põhiprojekt (senise silla asendamine uuega). Kavandatavast tegevusest annab

täpsema ülevaate ptk 1, siinkohal saab esile tuua, et projekt ei ole seotud Natura 2000 alade

kaitse eesmärkidega.

Silla asupaik seondub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Võrtsjärve linnuala

(RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595). Võrtsjärve linnuala pindala

kokku on 29883,3 ha, sellest veeosa pindala on 26946,2 ha (vt ka kaart

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953166, 2024).

Linnualaga seondub ka rahvusvaheline IBA ala (Important Bird and Biodiversity Areas nr

EE089; 30 758 ha). Võrtsjärve loodusala kattub suurelt jaolt linnualaga. Loodusala pindala

kokku on 29737,0 ha, sellest veeosa pindala on 26938,0 ha (vt ka

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953623 (2024) ja

joonis 3.2).

Joonis 3.2. Pikasilla sild koos teega ning Võrtsjärve linnuala (sh Võrtsjärve loodusala), hall viirutus.

Alus: Maa-amet, 2024.

Linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse (Keskkonnaportaal, 2024) - rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser

albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula),

hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),

mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica

atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), sinirind (Luscinia svecica), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps

cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo),

mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

20 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Võrtsjärve loodusala puhul on kaitse-eesmärgiks (Keskkonnaportaal, 2024; tärniga on

tähistatud üle-Euroopalise tähtsusega ehk esmatähtis elupaigatüüp):

 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt

kareda veega järved (3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad

(3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid

(8220), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

 II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse - tiigilendlane (Myotis

dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja laiujur (Dytiscus

latissimus).

Kavandatava tegevusega seonduvalt on projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ), projekti tellija

(Transpordiamet) ja looduskaitse korralduse eest vastutava Keskkonnaameti vahel toimunud

tegevusi täpsustavad koosolekud/arutelud (eelkõige 2024. a mai kuus). Nende aluseks oli mh

Keskkonnaameti 15.02.2024. a kiri nr7-9/24/736-2. Vastavast kirjast refereeritakse siinkohal

järgnevat (üheselt seonduv Natura 2000 alade temaatikaga):

 Silla piirkonnas esinevad elupaigatüübid - jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

 Silla piirkonnas esinevad liigid, mille isendite elupaigatüüpe kaitstakse - tõugjas, hink,

vingerjas ning hüüp, roo-loorkull, tiigilendlane ja rohe-vesihobu.

 Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine,

nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa

kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel

on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

 Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada

liikumisvõimalused loomadele.

 Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool.

Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib

olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.

 Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide

elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada

väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill.

 Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole

tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda

veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.

 Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla

konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni

30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne

lammutustöid üle võimalikud varjepaigad.

Alljärgnevalt avatakse (tabelis 3.1) täpsemalt Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-

9/24/736-2 esitatud elupaigatüüpide ja liikide kohast teavet, kuivõrd nende puhul on põhjust

eeldada negatiivse mõju puudumise kontrolli vajadust. Kuivõrd Väike Emajõgi suubub

Võrtsjärve (elupaigatüüp 3150; sillast ca 1,7 km allavoolu), siis on vastavas tabelis ka

nimetatud elupaigatüüpi käsitletud. Muude elupaigatüüpide ja/või liikide elupaikade kohta

koondatud teave, mh kehtivast kaitsekorralduskavast, ei toonud muid täiendusi ehk sisestusi

tabelisse 3.1.

Tabel 3.1. Kavandatava tegevuse alaga seonduvad elupaigatüübid ja liigid Võrtsjärve loodusalal ning linnualal. Allikad mh: EELIS (30.08.24), Võrtsjärve

hoiuala kaitsekorralduskava (2024. a versioon, Keskkonnaamet), Natura 2000 viewer (seis 2022), Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022).

Elupaigatüüp või liik, taustandmed jms Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi

(VEE1008200; veekogum 3, Pedeli jõest suudmeni),

mida sild ületab. Veekogumis

vesikonnaspetsiifilised saasteained/Hg ja PBDE

kalas (mitte hea seisund). Hea seisundi saavutamine

toimub pärast 2027. a (asjakohased erandid).

Elupaiga puhul oluline mh tõkestamatus.

Elupaigatüüpi kokku 53 ha, koondesinduslikkus B

Ohutegurid – põllumajandustegevus. Meetmed –

keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine; silo-,

mineraalväetiste- ja sõnnikuhoidlate, loomapidamishoonete ja -

rajatiste, silo- ja sõnnikuaunade veekaitsenõuetele vastavuse

kontrollimine; tõhusate väetamistehnoloogiate kasutusele võtmine;

taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiustamise nõuete üle

järelevalve teostamine; keskkonnahoidlike

taimekaitsetehnoloogiate sh biotõrjavahendite kasutamine.

Elupaigatüübi hea seisundi

saavutamine ja hoidmine peale

2027. a

Looduslikult rohketoiteline järv (3150) ehk

Võrtsjärv (VEE2083800), kuhu suubub Väike

Emajõgi (sillast ca 1,7 km allavoolu). Järv on

pindalalt loodusala kõige suurem elupaik (26754 ha,

esinduslikkus A), mille soodsa seisundi tagamisega

on seotud erinevate liigirühmade kaitse.

Veekogumis seisundi mõjutajad füüsikalis-

keemilised näitajad ka vesikonnaspetsiifilised

saasteained/Hg kalas. Hea seisund saavutatav 2027.

a (asjakohased erandid).

Ohutegurid – jätkuv eutrofeerumine (vee hägustumine ja

mudastumine), põllumajandus/sademevee ülevool ja muu saastunud

vee äravool asulatest (sh asulaheitvesi, sadamad), veetaseme

kõikumine, kutseline- ja harrastuskalapüük, arendustegevus,

külastuskoormuse kasv ning paadi ja laevaliikluse kasv. Meetmed

– keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine, riiklik

järelevalve, vesikonna tunnuste analüüs, valgalal puhastusseadmete

rajamine ja vanade puhastusseadmete moderniseerimine,

põllumajandussaaste vähendamine

Elupaigatüübi hea seisundi

saavutamine ja hoidmine 2027. a

ja edasi

Lamminiidud (6450) – EELIS andmete järgi lähim

niit (esinduslikkus A) silla kõrval lõuna-edela

suunal, loodusala piirist alates. Lamminiite kokku

211 ha, koondesinduslikkus B

Ohutegurid – pool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse

puudumisel või lakkamisel, kuivendamine (sh kuivenduskraavide

hooldus), turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või

laiendamine. Meetmed – loodusväärtuste asjatundlik tutvustamine

sihtrühmadele, niiduhooldus, võsaraie, ekspertide kaasamine

arendusprojektide ja kavade planeerimisel

Elupaigatüübi soodne seisund

(LKS § 3) on tagatud

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) – EELIS

andmete järgi lähim metsakooslus (esinduslikkus B)

sillast ca 23 m kaugusel lõuna-edela suunal,

loodusala piires. Elupaigatüüpi kokku 15 ha,

koondesinduslikkus B

Ohutegurid – raie ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või

laiendamine. Meetmed – loodusväärtuste asjatundlik tutvustamine

sihtrühmadele, ekspertide kaasamine arendusprojektide ja kavade

planeerimisel

Elupaigatüübi soodne seisund

(LKS § 3) on tagatud

Tõugjas - elab peamiselt Võrtsjärve ja Peipsi

vesikonna jõgedes ja järvedes. Soojalembene kala on

Ohutegurid – eutrofeerumine, koelmute mudastumine, ülepüük,

rändetõkked. Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine,

regulatsioonide rakendamine/jälgimine, tõkestamatuse tagamine

Elupaigatüübi ja selles eluneva

liigi soodne seisund (LKS § 3) on

tagatud

22 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elupaigatüüp või liik, taustandmed jms Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

aktiivne vaid maist oktoobrini. Koeb (aprillis-mais)

kividele, kruusale või kõvale liivapõhjale

Hink - eluneb selgeveelistes veekogudes liivasel või

savisel põhjal, peamiselt järvede sisse- või

väljavoolude piirkonnas ja aeglase vooluga jõgedes

ning kõva põhjaga vanajõgedes. Koeb (juunis-juulis)

elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või

vartele

Ohutegurid – jõgede süvendamine, kraavitamine, reostus.

Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine, regulatsioonide

rakendamine/jälgimine

Elupaigatüübi ja selles eluneva

liigi soodne seisund (LKS § 3) on

tagatud

Vingerjas - elupaikadeks sogase veega

toitaineterikkad mudapõhjalised seisvad või nõrga

vooluga soojad veekogud. Tihti elavad ka

vanajõgedes, deltaveekogudes ja soostunud

kraavides. Koeb (aprilli lõpust juunini) elusate või

surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele

Ohutegurid – järve väga madal veeseis. Meetmed – üheselt

määramata, üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine

Elupaigatüübi ja selles eluneva

liigi soodne seisund (LKS § 3) on

tagatud

Hüüp - EELIS andmete järgi lähim esinemine (liigi

leiukoht) sillast ca 30 m kaugusel lõuna-edela

suunal, linnuala piires. Tavaliselt saabuvad Eestisse

märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani ja lahkuvad

septembri lõpul - oktoobri algul. Üksikud isendid

talvituvad ka piirkonnas

Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine, järve veetaseme

reguleerimine. Meetmed – elupaiga soodsa seisundi tagamine,

regulatsioonide rakendamine/jälgimine

Elupaiga ja selles eluneva liigi

soodne seisund (LKS § 3) on

tagatud

Roo-loorkull - EELIS andmete järgi lähim

esinemine (liigi leiukoht) sillast ca 30 m kaugusel

lõuna-edela suunal, linnuala piires. Saabub Eestisse

märtsi lõpus või aprilli alguses ja lahkub septembri

lõpus-oktoobris

Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine. Meetmed – elupaiga

soodsa seisundi tagamine, regulatsioonide rakendamine/jälgimine

Elupaiga ja selles eluneva liigi

soodne seisund (LKS § 3) on

tagatud

Tiigilendlane - EELIS andmete järgi on sillast ida,

lääne ja põhjasuunda fikseeritud esinemine (liigi

leiukoht), loodusala piires jõel. Elupaigad on puude

ja lagendikega vahelduvad veekogude äärsed alad.

Öise eluviisiga, elab tihti kolooniates. Päevased

varjepaikad on vanemate majade katusealused ja

seinapraod, ka puuõõnsused. Öösel otsib toitu

lennates aeglase vooluga või seisva veega

Ohutegurid – talvituspaikade hävimine, häirimine varjepaikades,

lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga

vähenemine, ehitustegevus, mürgiste puidukaitsevahendite

kasutamine hoonetes, kaevandamine, liiklus. Meetmed – üheselt

määramata, üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine ning

ekspertide kaasamine arendusprojektide ja kavade planeerimisel

Elupaiga ja selles eluneva liigi

soodne seisund (LKS § 3) on

tagatud

23 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elupaigatüüp või liik, taustandmed jms Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

veekogude kohal. Talve veedab peamiselt

suuremates tehiskoobastes

Rohe-vesihobu – kiili leiupaigaks on Väike

Emajõgi, loodusala sees. Elupaigad, kus leidub

piisavalt kõrget jõe kohale ulatuvat kaldataimestikku

ja ka vaba vett, mille vaheldumisega on tagatud

päikesest otse valgustatud ja kaldataimestiku poolt

varjatud alade mosaiik, ning kus lisaks leidub veest

väljaulatuvaid kive, oksi, puutüvesid ja muid

objekte, millel valmikud varjatult peatuda saavad.

Vaba ruumi olemasolu vee kohal on oluline saagi

püüdmisel, peatumiskohad aga varje- ja

puhkekohtadena

Ohutegurid – veekogu reostumine, veekogude olemuse muutmine,

näiteks õgvendamine, süvendamine või veetaseme muutmised

(tammide ehitamine), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee

juhtimine vooluveekogusse. Meetmed – üheselt määramata,

üldiselt aga elupaiga soodsa seisundi tagamine

Elupaiga ja selles eluneva liigi

soodne seisund (LKS § 3) on

tagatud

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala/linnuala)

elupaigatüübid ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele

seoses kavandatava tegevusega.

Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses projekteeritava tegevusega.

Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju

Jõed ja ojad (3260) ehk

Väike Emajõgi

Põhiprojekti lahenduse kohaselt ei rajata sambaid vette, jõe ristlõiget ei muudeta. Uue silla ehitamisega pole ette

näha mõju vee keskkonnale. Vana silla jõesammaste lammutamine (vt. ptk 1) toimub kessoonis (mitte pinnasest)

nö kuivades tingimustes, hoides kessoon veevaba. Tammi ei rajata / jõe veetaset ei tõsteta üle kokkulepitud

piiride. Kessoonidele juurdepääs tagada ajutise platvormiga (ujuv või toetuv), kuna sellega ei kaasne vajadust

uputada pinnast vooluveekogusse. St kavandatavad tööd on ka eos väiksema keskkonnaohuga, kuna kuivade

töötsoonide loomiseks ei kasutata pinnast. Pinnase kasutamine oli kavas nt Pärnu Raba – Lai tn silla ehitusel,

kus jõesängis paiknevate sammaste ehitamise jaoks kavandati ajutisi tamme. Nii Väike Emajõgi kui ka Pärnu

jõgi on heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed ning veekogudes eluneb nt hink. Pärnu jõele

kavandatud silla ehituse lahendust hinnati vastavas Natura 2000 alas (Pärnu jões) sobivaks (eelhinnangu

protsessis) - „ei ole oodata olulisi muutusi jõe vee heljumisisalduses, mis võiks loodusala kaitse-eesmärke

mõjutada. Kasutusaegne mõju seisneb silla (jõesammaste) olemasolus ja seda ei saa lugeda Pärnu jõe

ökosüsteemi seisukohalt oluliseks, kuna veerežiimi ei muudeta ega vee liikumist ei tõkestata“ (OÜ Hendrikson

& Ko, 16.06.2023). Kuivõrd käesolevas töös kasutatakse olemasoleva silla lammutamiseks pinnastammideta

lahendusi (veelgi enam sobivam veekeskkonna jaoks) ning uue üheavalise silla ehitusel ei toimu töid veekogus,

siis ohud elupaigale puuduvad. Lisaks – üldiseks ohuteguriteks on põllumajandus. Ohutegureid tegevus ei

mõjuta/võimenda, st mõju ka elupaigatüübile puudub.

Puudub

Looduslikult rohketoiteline

järv (3150) ehk Võrtsjärv

Väike Emajõgi (elupaigatüüp 3260) suubub Võrtsjärve (elupaigatüüp 3150). Tegevus ei mõjuta järve elupaika,

kui on tagatud, et elupaigatüüpi (3260 (Väike-Emajõgi)) negatiivselt ei mõjutata. Käesoleva tabeli veerg „Jõed

ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi“ ei näita elupaigatüübile negatiivset mõju, st mõju ka sellega seotud ja

allavoolu jäävale elupaigatüübile puudub.

Puudub

Lamminiidud (6450) Ohutegurid - pool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse puudumisel või lakkamisel, kuivendamine (sh

kuivenduskraavide hooldus), turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine.

Elupaigatüübile töötsooniga ei minda, materjale seal ei ladustata ning väljakujunenud vee režiimi

alustoimemehhanisme ei muudeta. Vastavad ohutegurid seega ei realiseeru elupaigatüübil (loodusalal) ja

tegevusega neid ka ei võimendata. St mõju ka elupaigatüübile puudub.

Puudub

25 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080)

Ohutegurid - raie ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või laiendamine. Elupaigatüübile töötsooniga ei

minda, materjale seal ei ladustata. Vastavad ohutegurid seega ei realiseeru elupaigatüübil (loodusalal) ja

tegevusega neid ka ei võimendata. St mõju ka elupaigatüübile puudub.

Puudub

Tõugjas Tegevus ei mõjuta liigi soodsat seisundit, kui on tagatud, et elupaigatüüpe (3260 (Väike-Emajõgi)/3150

(Võrtsjärv)) negatiivselt ei mõjutata (mh ei soodustata koelmute mudastumist ja teostata seisundit ohustavaid

süvendamisi). Käesoleva tabeli veerud „Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi“ ja „Looduslikult rohketoiteline

järv (3150) ehk Võrtsjärv“ ei näita elupaigatüüpidele negatiivset mõju, st mõju ka liigile puudub.

Puudub

Hink

Vingerjas

Hüüp Ohuteguriteks on roostike üleekspluateerimine, järve veetaseme reguleerimine. Ohutegureid tegevus ei

mõjuta/võimenda, st mõju ka liigile puudub. Samuti mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast

liiklusmüra) kavandatavad väljapoole antud liigi pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill

(tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimustest).

Puudub

Roo-loorkull Ohuteguriks on roostike üleekspluateerimine. Ohutegurit tegevus ei mõjuta/võimenda, st mõju ka liigile puudub.

Samuti mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandatavad väljapoole antud liigi

pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill (tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud

tingimustest).

Puudub

Tiigilendlane Lähimad sobivad metsad, kus kasvavad nahkhiirtele poegimiseks sobilikud puud (haava osakaal puistus

vähemalt 10%, „Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024))

asuvad sillast 100-140 m kaugusel läänes. Lähimad majapidamised, kus võib samuti esineda nahkhiirtele

sobilikke varje- ja poegimispaiku, asuvad sillast 40 m kaugusel kagus. OÜ Loodusekspert 2024. a töö alusel

sillal varjepaigad puuduvad. Uue silla rajamine ei muuda maastikumustrit, kuna tuleb vana silla asukohta, seega

säilib praegune jõekoridor nahkhiirtele toitumiseks. Seega tiigilendlase kontekstis negatiivsete mõjude eeldused

puuduvad.

Puudub

Rohe-vesihobu Tegevus ei mõjuta liigi soodsat seisundit, kui on tagatud, et elupaigatüüpi (3260 (Väike-Emajõgi)) negatiivselt

ei mõjutata. Käesoleva tabeli veerg „Jõed ja ojad (3260) ehk Väike Emajõgi“ ei näita elupaigatüübile negatiivset

mõju, st mõju ka liigile puudub.

Puudub

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Ptk-ide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade

(loodusalal/linnualal) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura

täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel negatiivse (ebasoodsa)

mõju eeldusi analüüsitud loodusala/linnuala eesmärkide täitmisele ei ole. Seega on

kavandatava tegevuse elluviimisel, põhiprojektis määratud viisil (vt eelhinnangu ptk 1),

ebasoodne mõju Natura 2000 Võrtsjärve loodusala/linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele

välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda asjakohase hindamise etappi.

Siiski toob töö koostaja siinkohal välja järgnevat - Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamise (Euroopa Komisjon, 2021) juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle

vaadata, kui kava või projekti selle edasise ettevalmistamise käigus (enne tegevuse

realiseerimist) muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga

hõlmatav ala Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis.

27 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkus määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega seotud

olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate

ja/või planeeritavate tegevustega, kui on kirjeldatud ptk 2) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi

(määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

4.1. Maa ja maakasutus

Väike Emajõest lääne suunal Tõrva vallas (Valgamaal) Pikasilla külas sillani viivat riigiteed

ümbritsevad ptk 2 alusel maatulundusmaad, transpordimaad ja elamumaa. Silla maaüksus

(17101:001:0957), mis asub jõel, jääb Elva valda (Tartumaal), Purtsi külla. Väike Emajõest ida

suunal Elva vallas, Purtsi külas sillani viivat riigiteed ümbritsevad valdavalt elamumaad, kuid

on ka transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad hoonestatud

elamumaad on Antsu (60801:001:2261) ja Emajõe (60801:001:0710) maaüksustel. Neist lähim

on Antsu (60801:001:2261) maaüksus, mis jääb sisuliselt silla mulde kõrvale ning selle

maaüksuse kasutamise häiring (ehitustööde käigus) on suurim, kuivõrd ehituslikud tööd

toimuvad hoonestusala vahetus naabruses. Vastava teema osas vt täpsemalt ptk 4.10.

Maastikuliselt on sild kavandatava tegevuse piirkonnas juba olemas. Seega olulist

maastikumuutust uue silla rajamine kaasa ei too. Pikaajaline maakasutuse korraldus oleks

mõjutatud juhul, kui silla rekonstrueerimist ei toimuks. St tegemist on maakasutuse korralduse

kontekstis positiivse tegevusega.

28 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Silla rekonstrueerimine ei mõjuta maa ja maakasutuse aspekte pikemas perspektiivis

ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 - 2). Rekonstrueerimise

käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal

vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused) ja muudavad lühiajaliselt (silla kasutusiga

arvestavalt) tavapäraselt väljakujunenud transpordikoridore. Tööde teostamise aegsed

aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

4.2. Märgalad

Silla läänekaldal paiknevad lamminiidud (mullastik M''-''' (madalsoo) ja AM''' (lammi-

madalsoo)). Ptk 1 nähtub, et projektide (lammutus/ehitus) mahus on antud tingimus märkida

välja ja tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate

sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate

platvormidega (vältida Natura 2000 ala). Mõjusid Natura 2000 alale on kirjeldatud ptk 3 ja

looduskaitseliselt olulisi nüansse (elupaigatüübid väljaspool Natura 2000 ala) võetakse kokku

ka ptk 4.9. Märgalade kontekstis üldiselt saab käesolevas ptk välja tuua, et ei kavandata

märgalade kui selliste kuivendamist ja nendega seotud ökosüsteemide seisundi halvendamist.

Seega puudub ka mõju (negatiivses võtmes) eeldus märgaladele.

4.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Kavandatud tegevusega (ei ole vastuolus veekogu kalda ehituskeeluvööndi sätetega LKS § 38)

hõlmatud sild ületab Väike Emajõge (veekogum 3, Pedeli jõest suudmeni). Jõe äärseid

märgalasid on kajastatud mh ptk 3, 4.2 ja 4.9. Jõgi ise kuulub Natura 2000 alade

elupaigatüüpide alla ning seega on jõe ja sellega seonduvaid elupaigatüüpe jm asjakohast

käsitletud ptk 3. Jõe kaldavööndi osas saab projektist (lammutus/ehitus, vt ptk 1) teadaolevate

tingimustena siinkohal esile tuua järgnevat:

 Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine,

nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa

kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel

on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja

tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate

sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate

platvormidega (vältida Natura 2000 ala).

 Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada

liikumisvõimalused loomadele.

 Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole

tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda

veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.

 Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000

ala ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise

alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja

hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas.

Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

 Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja

teostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning

tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega

(https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK

(ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb

29 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka

suvisel ajal.

 Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega

mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel (väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri

arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2));

o lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni

1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi

sisaldus) jääb loodusliku kõikumise vahepeale.

o maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima

erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada.

 Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude

vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada

ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh

tuleb taotleda vajalikud load.

Ptk-s 1 nähtub, et välditakse veekogu kaldajoone ja ristlõike pindala sisulisi muutusi. Eelnevalt

kirjeldatud ja juba sätestatud tingimused tagavad ka väheste võimalike keskkonnaohtlike

olukordade (ehitusetappide ettevalmistusest / ellu viimisest tulenevad) tekke vältimise/piisava

minimeerimise (seondub ka ptk 4.4 temaatikaga). Pikemas perspektiivis saab sedastada, et silla

rekonstrueerimine ei mõjuta jõeäärsete alade ja kallastega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt. Nimetatud järeldus tugineb kavandatavate tegevuste kohta kogutud teabele, ptk 3

esitatud järeldustele ning ptk-s 4.2, 4.4 ja 4.9 esitatule. Seega kokkuvõtvalt ei tuvastatud

hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti

täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi

algatamisvajadus.

4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Tegevus ei oma sisulisi seoseid merekeskkonnaga, lähtuvalt mh tegevuse asupaigast.

Piirkonnas on põhjavesi kaitstud või suhteliselt kaitstud (tugimaantee nr 52 kilomeetripunktide

järgselt 46,55 km-st lääne suunas) ja tegevus ei eelda põhjaveevarude vähendamist vms

vastavat valdkonda ohustavat tegevuse elluviimist.

Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Väike Emajõge (veekogum 3, Pedeli jõest

suudmeni). Jõe äärseid alasid on kajastatud mh ptk 3, 4.2, 4.3 ja 4.9. Jõgi ise kuulub Natura

2000 alade elupaigatüüpide alla ning seega on jõe ja sellega seonduvaid elupaigatüüpe (sh

Võrtsjärv, tegevuspaigast allavoolu) jm asjakohast käsitletud ptk 3. Siinkohal saab toetudes ptk

3-le välja tuua, et veekogumite hea seisunditaseme saavutamise eesmärke ja sellega seonduvaid

tegevusi vastav projekt ei kahjusta/ohusta. Ptk-s 1 esitatud tingimustele, milledest

kaldavööndiga seonduvaid on refereeritud ptk 4.3, täiendavaid siinkohal seada vaja ei ole.

Lähtuvalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel avalikult

kasutataval veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringu taotlemine on toodud välja ka projekti dokumentatsioonis, kuid

siinkohal rõhutatakse vastav tingimus üle ka ptk lõpus.

Täiendavalt saab siinkohal esile tuua, et projektis tagatakse sademevete süsteemne äravool

rajatistelt viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. St sademevee tekkega on

arvestatud ja see juhitakse ära mööda selleks projekteeritud rajatisi, tagades, et teerajatistel ei

esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi jõuaks veekogusse, ilma mh kalda erosiooni ja

täiendavat reostuskoormust tekitamata. Lisaks võib siinkohal välja tuua, et AS Maves (2013)

„Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu“alusel tuleb liiklusega

30 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000

autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas.

Vaadeldavate teede liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba

vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika

(sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi

põhjustav.

2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete

sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA

uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt

koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri

08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure

liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp)

lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka

sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult

esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele

võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019) alusel:

 perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase

piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest

madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva

alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis.

 perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi

sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.

Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud

proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines

aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase

puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees

10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses

tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.

Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel

aastatel probleemiks ei ole olnud.

 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,

Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige

sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta

keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l

(Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l).

Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele

heitveelaskude piirväärtustele.

Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis

võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole

üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või

ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud

seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus

liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem.

Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt

vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide

heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul.

Liiklussageduse suurenemiseset tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris

31 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves

OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva

objekti puhul mõjueeldusi põhjustav.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid (lühi- ja pikaajalisi), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti

realiseerimisel eelhinnangu ptk 1 esitatud projekti tingimusi ning järgnevat:

 Kuna sild on tee koosseisus ja Väike Emajõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla

rekonstrueerimine (vähemalt veesiseste sammaste lammutamine) registreerida

Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.

 Veesiseste sammaste lammutamisel jälgida jõe maksimaalset lubatavat voolukiirust

(Hmaks = 0,5 m/s). Kui tekib erandlik olukord ja voolukiirus suureneb, tuleb tööd

vooluveekogus koheselt peatada.

 Ehitustöövõtja poolt koostatav ehitustööde (senise silla lammutamine / uue silla

ehitamine) organiseerimise kava peab hõlmama ka keskkonnajuhtimise tingimusi

(projekti järgsed tingimused, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms).

Ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskava kooskõlastada

Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust.

4.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Pikasilla silla rekonstrueerimine ei mõjuta mulla ja pinnasega ning õhu ja kliimaga (sh oht

keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-

st 1-2 ning juba ptk 3 ja 4.3 antud järeldustest). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja

asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei

sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH

protsessi algatamisvajadus.

4.6. Maavarade kasutus

Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks

kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt ning optimaalses mahus, mis on vajalik

projekti ellu viimiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid.

4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1

– 2 ning ptk 3, 4.1, 4.3 – 4.5 ja 4.10). Ptk-st 1, mis annab ülevaate nii senise silla lammutamisest

kui ka uue ehitamisest, saab mh esile tuua järgnevat - kirjeldatud lammutusjärkude (silla

pealisehituse lammutamine / sammaste lammutamine) puhul on lammutusprojektis sätestatud

tegevusi suunav jäätmekava (eraldi ptk-na). Vastav ptk annab lammutustööde korraldamiseks

raamistiku vastavalt riiklikele ja kohalikele regulatsioonidele ning toob välja vajaduse

jäätmeteket võimalikult suures mahus minimeerida, sätestades selleks ka jääkmaterjalide

taaskasutuse kaalutlemise kohustuse tööprojekti tasandil. Ette on nähtud kehtivatele

regulatsioonidele vastavate kogumislahenduste rakendamist, vähemalt järgnevatele

jäätmeliikidele (täiendavalt seatud nõue täpsustada (nt liike ja koguseid) ehitusprojektis):

 Hilisem üleandmine sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale;

o Betoon, sh raudbetoon.

32 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

o Bituumeni taotlised segud ja saadused.

o Kaablid.

o Ehitus- ja lammutuse segapraht.

 Eraldatakse objektil, antakse üle vanametalli käitlejale - raud ja teras.

 Kasutatakse ehitusobjektil täitepinnasena – kivid ja pinnas.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Ressursikasutuse valdkonnast

võib esile tuua, et negatiivsete mõjutegurite avaldumise oht pikas ajaskaalas oleks hoopis silla

ajakohastamata jätmisel, kuivõrd sild on osaks riigitee (tugimaantee) 52 Viljandi-Rõngu teest,

mille ühenduskoridori katkematuse tähtsust ka eesmärgistatud kasutust on esile toodud mh

kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka ptk 2.1).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks

mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:

 Uue silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei

kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Vastavad jäätmekäitluse

korralduslikud tingimused esitada hiljemalt ehitusprojektis või ehitaja poolt

koostatavas ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskavas (kooskõlastada

Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust).

4.8. Maastik (sh pinnavormid)

Ptk-st 2.1 nähtub, et Pikasilla-Väike Emajõgi-Pühaste väärtuslik maastik kannab endas

esteetilisi, looduslikke ning rekreatiivseid väärtusi. Pikasilla juures oli põline ülekäigukoht

(oluline liikluskoridor) ja selle lähedal Vooremäe muistne linnus. Väike Emajõega piirnevad

alad võimaldavad puhkepeatuseid veematkajatele ja kalapüüki ning jõe läänekallas on

määratud ka kauniks teelõiguks. Pikasilla silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh

pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1 - 2). Maastiku

ja maakasutuse teemasid (sh lühiajalisi häiringuid) on avatud ka ptk 4.1.

4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ptk-st 2.2 nähtub, et silla asupaik seondub (käsitletav sild ületab (ptk 3.1, joonis 3.2))

Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusalaga (RAH0000595) ning

siseriiklikult Võrtsjärve hoiualaga (Valga; KLO2000172). Alade ja nende väärtuste kattuvuse

järgselt on elupaigatüüpide ja liikide analüüs esitatud Natura 2000 aladele keskendunud ptk-s

3. Natura 2000 ala tasandil negatiivsete mõjude ohtu ei tuvastatud. Hoiuala kontekstis vastavad

järeldused kohalduvad samaväärselt nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele, kellede

elupaikasid käsitleti.

33 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Eelnevale lisaks, EELISe (30.08.2024. a) andmetel on töö piirkonnas registreeritud mitmeid

eelkõige II kaitsekategooria liike (vt ka ptk 2.2): veelendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane,

põhja-nahkhiir ning soo-neiuvaip. Nimetatud liikide osas antakse täpsemat teavet alljärgnevalt.

Ptk lõpus antakse kokkuvõtlik ülevaade ka loodusalast ja hoiualast välja jäävate

elupaigatüüpide osas ning rohevõrgustiku (esineb mh tööde piirkonnas) mõjutamise kontekstis.

Tulenevalt kaitstava loodusobjekti valitseja poolt seatud tingimustest tuli sillal varjuda võivate

nahkhiirte tõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni 30. aprill või kaasata

lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne lammutustöid üle võimalikud

varjepaigad. KMH eelhinnangu raames vaadeldi nahkhiirte esinemise võimalusi piirkonnas

täiendava sisenduuringu raames („Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti nahkhiirlaste

hinnang“ (OÜ Loodusekspert, 2024)). Vastava uuringu tulemused:

 Töö raames ei tuvastatud, et sild, mida kavandatakse lammutada ja asendada uuega,

oleks senise põhjal nahkhiirtele oluliseks varjepaigaks. Lammutamise ajal ja ka uue

silla ehitamise põhiperioodi ajal on tavapärane liiklus ümber suunatud ehk ei ületata

vastavas kohas Väike Emajõge. Samas tuleb ehitus- ja lammutustöid sillal teostada

perioodil 16. august kuni 30. aprill või kaasata lammutustöödele/ehitustöödele

nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti 15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes

määrab enne töid tööde täpsed ajalised (kuupäevalased/kellaajalised) piirangud

vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08) perioodi.

 Tehispesade kavandamine ei ole mõistlik, kuna Pikasilla silla läheduses esinevad

võimalikud looduslikud nahkhiirte elupaigad 100-140 m kaugusel haava puistutes ning

läheduses asuvad hooned, mis on samuti võimalikud poegimiskolooniate asupaigad,

mistõttu ei ole mõistlik rajada nahkhiirtele silla konstruktsioonide sisse tehispesi, vaid

piirduda võimalike looduslike elupaikade olemasoluga. Lisaks haiguste levimise

ennetamisele, pole mõistlik rajada silla külge kunstpesi, misläbi võib suureneda

nahkhiirlaste kokkupõrkerisk sõidukitega.

 Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad

nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides,

tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06,

sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte

esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu

silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks

hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m

kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis

esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid,

aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja

selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada

liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud

uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist.

Soo-neiuvaip, mille ohutegurid on veerežiimi muutused ja võsastumine, jääb sillast ca 65 m

kaugusele ning nii vana silla lammutus kui ka uue ehitustööd ei tekita mõjueeldusi vastava liigi

leiupiirkonnale.

Silla ja loodusala (ptk 3) vahele jääb kaks elupaigatüüpi (vt ptk 2.2, joonis 2.2), milledega

seonduv regulatsioon väljaspool loodusala on mh reguleeritud KeVS ja keskkonnaministri

11.08.2008. a määrusega nr 38 „Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina

mõistetavate elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri“. Lamminiitude (6450) ohutegurid –

pool-looduslike koosluste võsastumine hoolduse puudumisel või lakkamisel, kuivendamine (sh

34 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kuivenduskraavide hooldus), turism ning teede jt kommunikatsioonide rajamine või

laiendamine. Soostuvad ja soo-lehtmetsade (*9080) ohutegurid – raie ning teede jt

kommunikatsioonide rajamine või laiendamine. Projekti lahendid piirnevad silla ääres samba

nõlval lamminiitudega (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsade (*9080) jäävad olemasoleva

tee nõlva lähedale. Kavandatud on säilitada maksimaalselt maapinna reljeefi ja seniseid

nõlvasid vastavates piirkondades ei laiendata ning niiskusrežiimi ei korraldata ümber

elupaikadele ebasoodsalt. Arvestades eelnevat, ei ole ebasoodsat mõju ette näha, mistõttu

täiendavate tingimuste seadmine pole vajalik.

Ehitusprojekti piirkond asub maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialas (vt ka ptk 2.1).

Arvestades kavandatava tegevuse paiknemist rohevõrgustiku suhtes, tegevuse mastaapi ning

võttes arvesse, et tegemist on juba olemasoleva taristu rekonstrueerimisega (sh ei muudeta

maakasutust), pole ette näha võimalikku tugiala killustumist, võrgustiku elementide suuruse ja

maakattetüübi muutust ega loodusliku ala pindala sisulist ehk täiendavat vähenemist.

Projektiga on piisavalt tagatud ka loomade liikumise võimalused, peale silla rajamist, jõe kalda

tsoonis. Tagatavad on liikumistsoonid, mis on ulatuslikumad (mõõdetuna veekogu piirist,

põhikaardi alusel), kui Keskkonnaameti poolt sätestatud miinimum, milleks oli vähemalt 1 m

laiune loodusliku pinnasega tsoon jõe kallastel, silla all.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide

aspektidele. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti

realiseerimisel järgnevat (täiendus ning lisa tingimus käsitletud projekti):

 Ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16.08 kuni 30.04 või kaasata

lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti

15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised

(kuupäevalised/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08)

perioodi.

 Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad

nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides,

tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06,

sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte

esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu

silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks

hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m

kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis

esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid,

aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja

selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada

liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud

uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist.

4.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lähtudes ptk-st 1, siis silla rekonstrueerimisega tagatakse ka kergliikluse (paikkonnas küll

väikesemahuline, kuid samas oluline (sh väärtusliku maastiku (ptk 4.8) kontekstis), sillaületuse

jätkuv võimaldamine. Toimub bussipeatuste arvu optimeerimine, kuna hajaasustuse elamualad

35 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

jäävad Pikasilla bussipeatustest optimaalsele 2,5 km jalgsiliikumise ulatusse. Osadele

inimestele muutub bussipeatusesse jõudmise teekond pikemaks. Samas võimaldab

optimeerimine ühistranspordi kulusid kokku hoida ja potentsiaalsetel reisijatel kergemini

valida liikumissuunda (eri maakondade keskuste mõistes).

Silla rekonstrueerimine ei mõjuta piirkonna (hajaasustuslik) elukorraldust ning sellega

seonduvat maakasutust (sh maaparandusega seonduvad aspektid) pikaajaliselt negatiivselt.

Silla rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on tööde

teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused), vt ka ptk 4.1. Tööde

teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi

algatamist. Samuti tagavad rekonstrueerimistööd pigem pikaajaliselt positiivsete mõjueelduste

esinemise eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs ehk silla ületus).

Müra - projekteerimise käigus teostati töö „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva

Pikasilla silla põhiprojekt. Müra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2024). Vastava töö käigus

viidi läbi maanteeliikluse müratasemete modelleerimine nii 2023. a (olemasolev olukord),

2027. a (ehitusjärgse) kui ka 2045. a (perspektiivse) liiklusolukorra iseloomustamiseks.

Müratundlike alade kategooriate määramisel lähtuti Elva valla ja Tõrva vald

üldplaneeringutest, kus Elva vallas asuvad elamud olid II mürakategooria alal ning Tõrva vallas

segafunktsiooniga ehk III mürakategooria (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71) alal.

Maanteele lähimad eluhooned (Antsu, Emajõe, Põhtjärve, Männi (Elva vald) ning Miku (Tõrva

vald) kinnistud) jäid maanteest u 25-35 m kaugusele. Müra modelleerimiseks kasutatud

lähteandmete koondvaade:

 Olemasoleva hoonestuse kõrgus, eluhoone/kõrvalhoone - 7/5 m.

 Mürataseme hindamiskõrgus maapinnast - 2 m.

 Müra hindamise samm - 3x3 m.

 Peegelduste arv - 1.

 Modelleeritava ala maapind - pehme; maanteed ja teed, veekogud – kõva.

 Modelleeritava ala reljeefi alus - kõrgusandmete alusel koostatud kõrgusmudel.

 Modelleeritava tee ja silla andmed - piirkonna 3D maastikumudeli andmed Maa-amet,

topo-geodeetiline uuring (Reaalprojekt OÜ, 2024) ja põhiprojekt (Selektor Projekt OÜ,

2024).

 Liiklussagedused (AKÖL / raskeliiklus %) - 1783 / 8 (2023. a), 2000 / 8 (2027), 2200

/ 8 (2045).

 Liikumiskiirus sillal ja selle lähedasel lõigul - 70 km/h.

2024. a modelleerimise raames teostati eelnevalt nimetatud eluhoonete teepoolse küljeni leviva

mürataseme arvutused, mis iseloomustavad hoonete maanteepoolsel küljel esinevaid suurimaid

müratasemeid erinevate töös käsitletud olukordade puhul. Eluhoonete teepoolse küljeni leviva

mürataseme arvutused näitasid, et üheski modelleeritud olukorras ei ületata lubatud

piirväärtuseid (vt tabel 4.1). Seega jäävad müratasemed lubatud piirväärtustest

madalamaks ning müra kaitse meetmete rakendamiseks vajadus puudub ja seda nii

olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras.

36 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Tabel 4.1. Müra hinnatud tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (kokkuvõte

tööst „Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Müra

modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2024)).

Katastriüksus Katastrinumber

Suurim müratase eluhoone teepoolsel

küljel, dB

Piiväärtus eluhoone

teepoolsel küljel, dB

Päevane aeg, Ld Öine aeg, Ln Päevane

aeg, Ld Öine aeg, Ln 2023 2027 2045 2023 2027 2045

Miku 61301:005:0650 53 53 54 42 43 43 70 60

Antsu 60801:001:2261 57 57 58 47 47 47 65 60

Emajõe 60801:001:0710 55 55 55 44 44 45 65 60

Põhtjärve 60801:001:0690 55 56 56 45 46 46 65 60

Männi 60801:001:1450 61 61 62 50 51 51 65 60

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures, kui töid

teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja

vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45

dB(A) / 50 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja

lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad

tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Eelnev suunis

tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või

olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub

mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud

tarvitusele vajalikud meetmed.

Vibratsioon - soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste,

masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest

tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem

vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite

konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase

kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest

kaugenemisega (Hunaidi, 2000 (Traffic Vibrations in Buildings)).

Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete

lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase

erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu

võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada

hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt

keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid

vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest.

Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

37 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis

hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav.

Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000).

Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni

põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning

erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid

vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023) alusel mõjutavad ehitusaegset vibratsiooni

suurust paljud tegurid, sh kaugus, hoone vundamendi tüüp, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp

ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja

nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon

töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast

tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017) kohaselt (tugineb Väo

lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad

hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus

läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn

järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini

~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid

enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat

vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks

nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat

mõju piirkonna elanike heaolule. Siiski on võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate

vaidluste vältimiseks soovitatav enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal

(kuni 20 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline

seisukord. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on üldiselt ka kõrge

mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks asjakohased

mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed.

Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete

osas, suurte liikluskoormustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele

(PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2),

vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline

kokkupuude nimetatud saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul

viia enneaegse surmani. Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt RTerS, AÕKS ja

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama

vahelise lõigul 2020. a õhusaaste mõõtmised. Maa-ameti alusel oli antud teelõigul aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus 19 048 sõidukit (loendatud 2020 a). 2020. a tehti vahetult

maantee ääres õhukvaliteedi pidevmõõtmiseid (perioodidel 31.01.20-02.03.20 ja 04.06.20-

06.07.20), kus lisaks gaasiliste saasteainete (NO, NO2, SO2, CO) ja tahkete osakeste (PM2,5)

automaatmõõtmistele koguti õhust peenosakeste (PM10) ööpäevakeskmised proovid, millelt

analüüsiti raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V) ja süsiniku (EC/OC) sisaldust ning

ioonilist (SO4 2-, Cl-, Na+, K+, Mg2+, NH4+, Ca2+) koostist. Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu

saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda

nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste

põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi

piirväärtuseid ei ohustatud.

38 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Seega võib järeldada, et antud tugimaantee lõigul (ptk 2, 2022. a oli 1769 AKÖL ja prognoos

2045. a kasvab see kuni 20%) toimuv liiklus ei põhjustaks piirnevatele

elamutele/maakasutajatele õhusaastet, millega kaasneks negatiivne (ebasoodne) mõju.

Ehitusperioodil siiski häiringuid minimeerida - vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

Valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed (arvestades

ka asustuse paiknemist ümbruskonnas, vt ptk 2) ning projektides eraldi täiendusi teha ei ole

vaja. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida

sisaldab käesoleva töö ptk 4. Samuti puuduvad mõjueeldused kultuuripärandile/

pärandkultuuriobjektidele ehk kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele ei ole näha ette

olulist mõju (lähtudes ka ptk 2.2 esitatud taustteabest, mh projektides juba käsitletavate

tingimuste osas). Seega toetudes mh piirkonna omapärale (vt ka ptk 2) ning projekti mahule,

ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha oluliste ebasoodsate ehk

negatiivsete häiringute avaldumist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat

(lisa tingimused käsitletud projekti):

 Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00

(impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra piirväärtusena rakenda

ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria / keskuse maa-alad,

III mürakategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset.

 Enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate

kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord.

Ehitusaegse vibratsiooni (tegevused kõrgema mürafooniga) võimalike häiringute

vähendamiseks asjakohane jälgida mürarikaste ehitustöödega seonduvaid leevendavaid

meetmeid.

 Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.11 esitatud infost, ei ole Pikasilla silla lammutamise ja

uue silla ehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha.

Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt toonitatakse, et kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 4.4, 4.7, 4.9 ja 4.10 välja toodud

tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

39 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses

otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja

eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti

koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet

ning Elva vald ja Tõrva vald), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“.

Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid

varasema koostööga omandatud teavet. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja

korraldamine (mh asjaomaste asutuste määratlemine ja kaasamine) on otsustaja ehk

Transpordiameti pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada lõpliku

otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

40 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Valga ja Tartu maakondade piiril oleva Pikasilla silla

põhiprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, st vana silla

lammutamine ja uue silla (ilma veesiseste sammasteta) ehitamine. Projekti vajaduse on

tinginud olemasoleva silla seisund ja muutunud vajadused/perspektiivsed vajadused silla

kandevõimele ja üldisele liiklusohutusele.

Projekti piirkond asub tundliku keskkonnaga alal ja selle naabruses (Võrtsjärve linnuala

(RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusala (RAH0000595)), mistõttu koostati projektiga

paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnang jagunes nelja osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate

kavandatavast tegevusest ning selle ümbrusest. Ptk 3-s analüüsiti Natura 2000 alade

mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud). Ptk 4 läbiti muude aspektide

kohane mõju eelduste analüüs. Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole

Pikasilla silla lammutamise ja uue silla ehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa

keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt

toonitatakse, et kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 4.4, 4.7, 4.9

ja 4.10 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks)

ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas projekteerimismenetluses

otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja

eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti

koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet

ning Elva vald ja Tõrva vald), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“.

Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid

varasema koostööga omandatud teavet. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja

korraldamine (mh asjaomaste asutuste määratlemine ja kaasamine) on otsustaja ehk

Transpordiameti pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada lõpliku

otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

Kokkuvõtvas ptk-s esitatakse koondvaade ka projekti tingimustest (eelhinnangu ptk 1

alusel (ei hõlma silla lammutamise jäätmekäitlust, esitatud projektis eraldi ptk-na) ning

eelhinnangu ptk 4.4, 4.7, 4.9 ja 4.10 põhjal ptk 1 meetmeid täpsustavad / täiendavad

meetmed (alla joonitud)):

 Välistada töömaa laienemine (sh ehitusmaterjalide ladustamine, sõidukitega sõitmine,

nende parkimine jms) hoiuala (sh Natura 2000 ala) maismaa osale. Kui vastava maa

kasutamine on vältimatu, Keskkonnaametit teavitada, et selgitada, millistel tingimustel

on see võimalik ja kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Märkida välja ja

tähistada (postid, lindid vms) Natura 2000 ala piirid, et vältida alasse ehitusmasinate

sattumine. Lammialal tagada juurdepääs eelistatult ajutiste maapinnale toetuvate

platvormidega (vältida Natura 2000 ala).

41 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Jõe kaldad, silla all, säilitada vähemalt 1 m laiuselt loodusliku pinnasega, et tagada

liikumisvõimalused loomadele.

 Veesisesed tegevused kavandada madalvee perioodile, üldjuhul suve teine pool.

Veesisesed tegevused ei tohi kahjustada jõe elupaiga seisundit. Tööde tegemiseks võib

olla vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kuna sild on tee koosseisus ja

Väike Emajõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine (vähemalt

veesiseste sammaste lammutamine) registreerida Keskkonnaametis

veekeskkonnariskiga tegevusena.

 Silla vahetus läheduses on registreeritud kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide

elupaigad, mürarikkad tööd (tase ületab oluliselt tavapärast liiklusmüra) kavandada

väljapoole antud liikide pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 30. aprill.

Mürarikkad tööd (tase ületab 10 dB tavapärast liiklusmüra) - ehitustööde sh välja

tooduna mürarikaste tööde teostamise ajagraafik peab sisalduma ehitustööde

organiseerimise kavas.

 Kui osutub vajalikuks puude või põõsaste raie, tuleb see kavandada väljapoole

tavapärast lindude pesitsusperioodi ajavahemikule 1. august kuni 14. märts. Jõe kalda

veekaitsevööndis tuleb raieks taotleda Keskkonnaameti nõusolek.

 Silla piirkonnas elavad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla

konstruktsioonides, mistõttu lammutustööd kavandada ajavahemikku 16. august kuni

30. aprill või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kes kontrollib enne

lammutustöid üle võimalikud varjepaigad. Põhiprojekti koostamisele on kaasatud

nahkhiirte spetsialist, tuvastamaks, kas silla konstruktsioonides pesitseb nahkhiiri ja

otsustamaks, kas täiendavad uuring jm tegevuste kavandamine on vajalik. Kui

põhiprojekti tulemusel nahkhiirte eksperdi täiendav kaasamine osutub vajalikuks, tuleb

ehitustöövõtjal täiendavalt kaasata varjepaikade kavandamiseks üks järgmistest

nahkhiirte ekspertidest: a. https://www.etis.ee/CV/Oliver_Kalda/est; b.

https://www.etis.ee/CV/Rauno_Kalda/est; c.

https://www.etis.ee/CV/Matti_Masing/est; d. Lauri Lutsar - https://elfond.ee/kontakt.

 Ehitus- ja lammutustöid sillal teostada perioodil 16.08 kuni 30.04 või kaasata

lammutustöödele/ehitustöödele nahkhiirte ekspert (toodud Keskkonnaameti

15.02.2024. a kirjas nr 7-9/24/736-2), kes määrab enne töid tööde täpsed ajalised

(kuupäevalised/kellaajalised) piirangud vastavasse tundlikkusse (01.05 kuni 15.08)

perioodi.

 Liikluse korraldust esialgu mitte muuta. Kuna sillal ja selle ümbruses puuduvad

nahkhiirte hukkumise ja aktiivsuse kohta pikaajalised seire andmed eri fenofaasides,

tuleks automaatdetektoritega seirata erinevates fenofaasides (kevadrändel 1.05-31.06,

sigimisperioodil 1.06-20.07 ja sügisrändel 21.07-20.09) ühe aasta jooksul nahkhiirte

esinemissagedust ning igal perioodil peaks min ühel hommikul tund enne päikese tõusu

silda ja selle lähiümbrust (min 200 mõlemale poole silda) kontrollima, et teha kindlaks

hukkunud isendeid. Teine kontrolldetektor tuleks paigaldada sillast 400-500 m

kaugusele võimalikult Väike-Emajõe lähedale enam-vähem samale kõrgusele, mis

esimene. Kui sõidukid peaksid nahkhiiri negatiivselt mõjutama (hukkunud isendid,

aktiivsuse märgatav vähenemine), siis tuleks hukkumisriski vähendamiseks sillal ja

selle ümbruses (min 200 m piki maanteed mõlemal pool sillast) kehtestada

liikluspiirang 50 km/h nahkhiirte aktiivsuse perioodil 1.05-20.09. Välja pakutud

uuringut tuleks teostada ühe aasta jooksul pärast uue silla valmimist.

 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid (sh

lammutustööd) teostada päevasel ajal. Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal

(19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

42 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00 – 7.00, nt rammimine). Ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II

mürakategooria / keskuse maa-alad, III mürakategooria) 45 dB(A) / 50 dB(A) taset.

 Enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 20 m) paiknevate

kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord.

Ehitusaegse vibratsiooni (tegevused kõrgema mürafooniga) võimalike häiringute

vähendamiseks asjakohane jälgida mürarikaste ehitustöödega seonduvaid leevendavaid

meetmeid.

 Ehitusmasinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda Natura 2000

alal ning lähimate eluhoonete lähedal. Ehitusaegsed ajutised laod, kütuse jms hoidmise

alad rajada jõest kaugemale kui 50 m ning ehitusmasinate parkimine, tankimine ja

hooldus korraldada jõest eemal (minimaalselt 10 m), selleks ettevalmistatud asukohas.

Kasutatav ehitustehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

 Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

 Valingvihmade korral tuleb tööd veekogus peatada. Ehitustööde planeerimisel ja

teostamisel tuleb arvestada Väike Emajõe veetaseme ja voolukiiruse muutustega ning

tutvuda Tõlliste vaatluspunkti arhiiviandmetega

(https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-vaatlusandmed/). ETOK

(ehitustööde organiseerimise kava) koostamisel ja ehitustööde teostamisel tuleb

ehitustöövõtjal arvestada, et aastad on erinevad ja kõrgvee perioode on esinenud ka

suvisel ajal.

 Ehitustööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada hüdroloogiliste piirangutega

mh ajutiste rajatiste veekogusse paigutamisel (väärtused vastavalt Keskkonnaagentuuri

arvutustele (10.01.2024 nr 2-5/23/54-2));

o lubatud veetaset tõsta kuni Q10% vooluhulga (H10% +34,77 abs) tasemeni kuni

1.a perioodi vältel eeldusega, et mõju (paisutuse kõrgus, voolukiirus, heljumi

sisaldus) jääb loodusliku kõikumise vahepeale.

o maksimaalne lubatav voolukiirus Hmaks = 0,5 m/s. Kui peaks siiski tekkima

erandlik olukord, tuleks tööd vooluveekogus koheselt peatada.

o veesiseste sammaste lammutamisel jälgida jõe maksimaalset lubatavat

voolukiirust (Hmaks = 0,5 m/s). Kui tekib erandlik olukord ja voolukiirus

suureneb, tuleb tööd vooluveekogus koheselt peatada.

 Ehitustöövõtjal tuleb kasutatav ehitustehnoloogia, meetmed keskkonnamõjude

vähendamiseks, juurdepääsude ja ehitusplatside asukohad jms täpsustada ja kirjeldada

ehitustööde organiseerimise kavas, mis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga sh

tuleb taotleda vajalikud load. Ehitustöövõtja poolt koostatav ehitustööde (senise silla

lammutamine / uue silla ehitamine) organiseerimise kava peab hõlmama ka

keskkonnajuhtimise tingimusi (projekti järgsed tingimused, juurdepääsude ja

ehitusplatside asukohad jms). Ehitustööde ja nende korraldamise

keskkonnajuhtimiskava kooskõlastada Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud

load) enne ehitustööde algust.

 Uue silla ehitusala tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida tee rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei

kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

43 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. Vastavad jäätmekäitluse

korralduslikud tingimused esitada hiljemalt ehitusprojektis või ehitaja poolt

koostatavas ehitustööde ja nende korraldamise keskkonnajuhtimiskavas (kooskõlastada

Keskkonnaametiga (sh tuleb taotleda vajalikud load) enne ehitustööde algust).

44 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Bussipeatuste informatsioon https://web.peatus.ee/ viimati alla laetud 11.10.2024.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018

 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (30.08.2024 ja 11.10.2024).

 Eksperthinnang Maanteameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire

andmed ja tellitud veeseire uuringud. OÜ Maves, 2019.

 Elva valla üldplaneering, 2024.

 Google maps https://www.google.ee/maps viimati alla laetud 14.10.2024.

 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavad, 2022.

 Liiklussõlmede sademevee kogumise ja osalise puhastamise uuring. AS Maves jt, 2013.

 Maa-ameti geoportaal (www.maaamet.ee), 2024.

 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, 2017.

 Pikasilla silla lammutusprojekt. (Töö number: P23017) Selektor Projekt OÜ, 08.2024.

 Pärnu Raba – Lai tn silla keskkonnamõju hindamise eelhinnang. OÜ Hendrikson &

Ko, 16.06.2023.

 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt. Eeluuringud

eskiislahenduste koostamiseks. (Töö number: P23017) Selektor Projekt OÜ, 2024.

 Tehniline kirjeldus: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla

põhiprojekti koostamine. Selektor Projekt OÜ, 2024.

 Tõrva valla üldplaneering, 2024.

 Valga maakonnaplaneering 2030+, 2017.

 Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava. 2024. a versioon, Keskkonnaamet.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Muinsuskaitseamet

Elva Vallavalitsus

Tõrva Vallavalitsus

Meie 12.06.2026 nr 8-1/23-063/10356-1

Riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-

47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva

Pikksild silla rekonstrueerimise ehitusloa

menetlusse kaasamine ja KMH algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,2-47,25

asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild silla rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad

eeldatavasti 2026-2028. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ projektile „Riigitee nr 52 Viljandi-

Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla ehitusprojekt“ (töö nr P23017).

Projekti eesmärk on riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,844 asuva Pikksild silla asemele uue

silla kavandamine, km 46,2-47,25 asuva lõigu rekonstrueerimine, jalakäijate ja jalgratturite

liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Ehitusluba ei käsitle kogu lõigule projekteeritud valgustuse ning Puistu ristmiku (riigiteede 52 ja

23189 ristmik) ja Pikasilla tankla vahelises lõigus jalgratta- ja jalgtee rajamist.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/wWCI3Eg2qaKAKKp.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 28.06.2026 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume perioodil 15.06-21.06 pöörduda Transpordiameti

projekteerimise üksuse projektijuhi Anni Luht poole (tel +372 5090807, e-post

[email protected]) ning perioodil 22.06-28.06 projekteerimise üksuse projektijuhi Tiit

Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post [email protected]).

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Luht

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1.Tee ehitusloa eelnõu

2.Tee ehitusloa andmine riigitee 52 km 46,2-47,25 asuva lõigu ja km 46,844 asuva Pikksild

silla rekonstrueerimiseks ja KMH algatamata jätmine_EELNÕU

3. KMH eelhinnang