Kiri

Objekt: Torma alevik, Lullikatku tee 14 piirdeaed ja mahasõidud

Eelprojekt

Piirdeaia ja mahasõitude rajamine

Asukoht:

Lullikatku tee 14

Torma alevik

Jõgeva vald, Jõgevamaa

Teostas: Kaie Klemm

6.07.2022

Objekt: Torma alevik, Lullikatku tee 14 piirdeaed ja mahasõidud

Eelprojekt

KÖITE SISUKORD

A. Tekstiline osa

B. Asendiplaan

SELETUSKIRI

EELPROJEKTI ÜLDANDMED

Nimetus: Piirdeaed ja mahasõidud

Aadress: Lullikatku tee 14, Torma alevik, Jõgeva vald

KINNISTU ANDMED

Katastriüksuse nr: 81003:002:1370

Sihtotstarve: elamumaa

Rajatise kasutusotstarve: 24212

Omanik ja eelprojekti koostaja: Kaie Klemm

EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED: puuduvad

KASUTATUD NORMDOKUMENDID

01.07.2015 jõustunud Ehitisseadustik Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97”Nõuded ehitusprojektile” Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Vastu võetud 25.06.2015 nr 73 Muud seadustest tulenevad õigusaktid Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ja ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest, materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 8detsembri 1999.a. määrusest nr. 377 „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”

LULLIKATKU TEE 14 PIIRANGUD

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Objekt: Torma alevik, Lullikatku tee 14 piirdeaed ja mahasõidud

Eelprojekt

Sideehitise kaitsevöönd

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

PIIRDEAED

Projekteeritud piirdeaia tehnilised andmed:

Rajatise alune pind: 28,5 m2

Piirdeaia pikkus: 285 m

Piirdeaia laius: 0,1 m

Piirdeaia kõrgus: 1,9 m

Piirdeaed rajatakse Lullikatku tee 14 kinnistule kinnistu piirist 0,5 m

sissepoole. Piirdeaia rajamisega seoses muid asendiplaanilisi

muudatusi planeeritud ei ole.

Kaks 4,0 m laiust sissepoole avanevat sõiduväravat on paigutatud aia idapoolsele lõigule.

Objekt: Torma alevik, Lullikatku tee 14 piirdeaed ja mahasõidud

Eelprojekt

PIIRDEAIA JA MAHASÕITUDE EHITUSTÖÖD

Piirdeaia metallpostide paigaldamiseks valatakse pinnasesse

betoonist alused, postide samm 3m. Augud puuritakse Ø 22 cm maapuuriga, puurimissügavus 0,8….1,0 m. Postide betoneerimisel kasutatakse betooni klassiga c20/25 või suurem.

Projekteeritud piirdeaia materjaliks on tollised lauad, mis

paigaldatakse horisontaalselt vahedega nii, et teisel pool aeda olevad

lauad katavad vahed. Idapoolsele aialõigule riigitee äärde

paigaldatakse kaks kahe poolega tiibväravat laiusega 2+2 m, mis

avanevad sissepoole.

Aiapostid on terastorudest, toru seina paksus 2 mm. Lauad

kinnitatakse postidele isepuurivate kruvidega.

Piirdeaia koordinaadid ja lõikude pikkused on esitatud asendiplaanil.

Avaliku tee kaitsevööndis ehitamine on lubatud ainult

Transpordiameti poolt väljastatud tingimuste alusel.

Planeeritavate mahasõitude ehitamiseks kaevatakse murualune

pinnas 30-40 cm sügavuses välja ja täidetakse tambitud kruusaga.

EHITAMINE AVALIKU TEE ja LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS

Avaliku tee kaitsevööndis tegutsemine on lubatud Transpordiameti poolt väljastatud tingimuste alusel.

Elektrikaablite kaitsevööndis tegutsemine on lubatud liinirajatise

omaniku poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Enne kaevetöödega alustamist tuleb kohale kutsuda liinirajatise järelevalve esindaja olemasolevate kaabelliinide asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning mahamärkimiseks looduses. Liinirajatise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva elektrikaabli kaitsevööndis tegutsevalt isikult kaabelliini täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks selle käsitsi lahtikaevamist.

Objekt: Torma alevik, Lullikatku tee 14 piirdeaed ja mahasõidud

Eelprojekt

Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded

Vastu võetud 25.06.2015 nr 73

§ 5. Kaitsevööndis tööde tegemine ja sellest teavitamine

(1) Kaitsevööndiga ehitise hooldus- ja remonditöödest tuleb teavitada kinnisasja omanikku kaitsevööndiga ehitise omanikule teadaolevate kontaktandmete vahendusel.

(2) Kinnisasja omanikku ei pea teavitama:

1) ettenägematust vajadusest tekkinud vältimatutest ja edasilükkamatutest kaitsevööndiga ehitise avariitöödest;

2) hooldus- ja remonditöödest, kui neid töid tehakse avalikult ligipääsetaval kinnisasjal ning nende töödega seonduvalt ei tehta pinnasetöid, ei piirata juurdepääsu kinnisasjale ega riivata muul viisil kinnisasja omaniku õiguseid;

3) hooldus- ja remonditöödest, kui kinnisasja omanik on kaitsevööndiga ehitise omanikule sellekohase soovi esitanud.

(5) Vältimaks kaitsevööndiga ehitise kahjustamist, võib kaitsevööndiga ehitise omanik nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Samuti võib maakaabelliinide puhul nõuda maakaabli täpse asukoha väljaselgitamiseks pinnase käsitsi lahtikaevamist.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõgeva Vallavalitsus

[email protected]

Suur tn 5

48306, Jõgeva, Jõgeva maakond

Teie 06.07.2022 menetlus nr 311698

Meie 08.07.2022 nr 7.1-2/22/15144-2

Jõgeva vallas Lullikatku tee 14 kinnistu

ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Jõgeva maakonna Jõgeva valla Torma

aleviku Lullikatku tee 14 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 311698).

Kinnistu (katastritunnus 81003:002:1370) asub riigitee nr 14130 Liikatku-Lullikatku km 0,76-

0,803 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse välja piirdeaia ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on eelprojekt „Piirdeaia ja

mahasõitude rajamine“ (koostaja Kaie Klemm).

Kuna meil ei ole olnud võimalust projekti koostamisel omapoolseid märkusi edastada, palume

projekti täiendada järgnevaga.

1. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me ei

anna nõusolekut piirdeaia rajamiseks sõiduteega külgnevasse vabasse ruumi, mis on vajalik

tee korrashoiu ja ohutuse tagamiseks. Tulenevalt riigitee madalast liiklussagedusest on

maanteede projekteerimisnormide kohaselt vaba ruumi laius heal tasemel 3,1 m riigitee katte

servast arvestatuna. Kanda joonistele piirde kaugus riigitee katte servast.

2. Palume arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille

osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Kohalik omavalitsus ei saa paraku väljastada

ehitusluba riigitee alusel maal ehitustegevuse teostamiseks ning ristumiskohtade rajamiseks.

See tähendab, et uue ristumiskoha rajamine riigiteele (sh parameetrite ja asukoha valik) saab

toimuda üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega.

Pakume välja kaks võimalikku lahendust krundile juurepääsuks:

 VARIANT 1: Juurdepääs kinnistule kavandatakse olemasoleva ristumiskoha kaudu

Lullikatku tee 12 ja 14 piirilt riigiteelt km 0,803. Hooneprojektis käsitleda vajadusel

olemasoleva ristumiskoha remont riigitee aluse maa piires olemasolevas mahus, mille

käigus eemaldatakse kasvupinnas ning ristumiskoha kulunud või kahjustunud osad

asendatakse kruusa või killustikuga.

 VARIANT 2: Eeldusel, et km 0,803 olemasolev ristumiskoht jääb hoonest

ebaotstarbekalt kaugele, kaalusime uue täiendava ristumiskoha ehitamise võimalust

2 (2)

kinnistule. Võtsime kaalutluses arvesse teegeomeetria, nähtavuskaugused ning ohutud

vahekaugused olemasolevate ristumiskohtade vahel. Me ei nõustu asendiplaanil

kajastud hoonest põhjapoole jääva ristumiskoha rajamisega, kuna olemasoleva ja

projekteeritava ristumiskohta pöörderaadiused liituvad ning tekib lai põimumisala, kus

manöövrid ei ole teel liikujale selgelt tajutavad. Kinnistule on võimalik kavandada üks

täiendav ristumiskoht riigiteel km 0,77 (st kinnistu lõunaserva lähistelt, olemasolevast

hoonest lõunapoolt). Riigiteele uue ristumiskoha rajamisel lähtuda kirja lisast 1.

3. Kinnistu asub teekurvi siseküljes, millest tulenevalt on ristumiskohal avanevad

nähtavuskaugused kriitilise tähtsusega. Juhime tähelepanu, et piirdeaed ei tohi asuda

olemasolevate ja ka projekteeritavate ristumiskohtade nähtavuskolmnurgas. Joonistele kanda

(ja seletuskirjas kirjeldada) majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud

nähtavuskolmnurgad (3x60m), milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

4. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha.

5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg

3 ja lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Küsimuste korral palun pöörduda julgelt. Oleme vajadusel valmis täpsustama antud kirjas toodud

seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded 2. 111_EP_AA-1-01_Lullikatku14Aed

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Kinnistule juurdepääsu tagamiseks projekteerida ristumiskoht riigiteel nr 14130 Liikatku-

Lullikatku ligikaudu km 0,77 (X: 6522684.57, Y: 657062.00). Asukohas on tagatud ohutu

kaugus olemasolevatest ristumiskohtadest ja tagatud on vajalikud nähtavusalad.

Joonis 1. Ristumiskoha asukoha tähistatud oranži nupuga. Nähtavuskolmnurgad tähistatud

punaste joontega.

2. Oleme valmis kaaluma ristumiskoha ehitamist näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on

geodeetilise alusplaani koostamine (vastavalt punkt 7) võimalike olemasolevate

tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Geodeetilise alusplaani koostamise ning

meile [email protected] esitamise järgselt kaalume ristumiskoha ehitamiseks

näidislahenduse väljastamist. Kui näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada nõuete

alusel punktis 3 nimetatud projekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse kui

projekti alusel) sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise

kulud kannab huvitatud isik.

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

2 (3)

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr

102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Siirdekatend projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte

servast. Elamute puhul soovitame kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese

liiklussagedusega teedele.“

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased

ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72

lõikele 2.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

3 (3)

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks ja ristumiskoha ehitamise lepingu

sõlmimiseks [email protected].

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.