Taotluse rahuldamise otsus

Majandus- ja tööstusministri 17.11.2025 määrus nr 32

„Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“

Lisa 1

Ekspertide hindamislehe vorm

Taotleja: Paldiski Ühisgümnaasium

Taotluse nimi:

Taotluse number: nr 2021-2027.4.02.26-0269

Hindamiskriteerium Maksimum- hinne

Hinne

1. Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele

5 4

1.1. Hinnatakse projekti panust valdkondlike arengukavade

eesmärkide ning meetme eesmärkide saavutamisse,

sealhulgas projekti tegevuste ja tulemuste eeldatavat mõju

sihtrühmadele ja selle ulatust (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväljad

„projekti eesmärk ja tulemused“, „projekti sihtrühmad ja

kasusaajad“ ja „projekti sihtrühmade ja kasusaajate

täpsustus“)

3 2

Selgitus punkti 1.1 hinnangu kohta

Projekt on selgelt seotud meetme eesmärgiga vähendada soolist segregatsiooni

haridusvaldkonnas, keskendudes meeste vähesele osakaalule õpetajaametis ning

stereotüübivabade õpi- ja karjäärivalikute toetamisele. Positiivne on süsteemne lähenemine

organisatsioonikultuuri, värbamispraktikate ja tööandja kuvandi kujundamisele ning koostöö

kavandamine PARE ja kohalike ettevõtjatega.

Projekti mõju ulatus jääb siiski peamiselt ühe kooli ja piirkonna keskseks ning mõju laiemale

haridusvaldkonnale on kirjeldatud üldsõnaliselt. Seetõttu ei ole maksimumhinde andmine

põhjendatud.

1.2. Hinnatakse projekti tulemuste kestlikkust pärast

projekti lõppu, samuti panust meetme väljundnäitaja

saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväli

„projekti tulemuste jätkusuutlikkus“, „tegevused“ leht ja

„näitajad“ leht)

2 2

Selgitus punkti 1.2 hinnangu kohta

Projekti tulemuste kestlikkus on kirjeldatud usutavalt. Projekti käigus loodud värbamis- ja

organisatsioonikultuuri põhimõtted kavandatakse integreerida Pakri Kooli

personalipoliitikasse, värbamispraktikatesse ja sisseelamisprotsessidesse. Positiivne on

seotus uue kooli loomise protsessiga, mis toetab tulemuste jätkuvat rakendamist ka pärast

projekti lõppu.

Projekt panustab meetme väljundnäitaja saavutamisse ning tulemuste tutvustamine

haridusvõrgustikes toetab loodud praktikate laiemat levikut. Jätkutegevused ja nende

rakendamise korralduslik lahendus on kirjeldatud piisava selgusega ning toetavad projekti

mõju jätkumist pärast projekti lõppemist.

Kõik hindamiskriteeriumid täidetud.

2. Projekti põhjendatus 12 10

2.1. Hinnatakse projekti tegevuste selgust, teostatavust ja

mõistlikkust, sh kas projekti eesmärgi püstitus on

põhjendatud, kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja

mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad

parimal moel lahendada olukorra analüüsis selgunud

probleemi või kitsaskohta ning saavutada planeeritud

väljundid ja tulemused, kas tegevuste seotus eesmärkidega

ja mõjusus on arusaadavad, võimaluse korral innovaatilisi

ja kestlikke lahendusi soosivad ning kas tegevuste ajakava

on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi

seoseid ja ajalist järgnevust (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „projekti eesmärk ja tulemused“ ja „tegevused“ leht)

6 4

Selgitus punkti 2.1 hinnangu kohta

Projekti tegevused on loogiliselt üles ehitatud ja seotud eesmärgiga vähendada soolist

tasakaalutust õpetajate seas. Positiivne on tegevuste seotus Pakri Kooli loomise protsessiga

ning olemasoleva olukorra analüüsile tuginev lähenemine. Tegevuste järjestus, rollijaotus ja

ajakava on valdavalt realistlikud.

Kuigi tegevuste sekkumisloogika on üldjoontes arusaadav, jääb osaliselt põhjendamata,

miks peaksid just kavandatud tegevused viima soovitud muutuseni ning millistele tõenditele

tugineb eeldus, et organisatsioonikultuuri, tööandja kuvandi ja värbamispraktikate

arendamine aitab kaasa meeste suuremale huvile õpetajaameti vastu. Taotlus ei sisalda

viiteid konkreetsele tõenduspõhisele metoodikale, uuringutele, varasematele praktikatele

ega uuendusliku lähenemise põhjendust. Seetõttu ei saa kõiki hindamiskriteeriume lugeda

täidetuks.

2.2. Hinnatakse projekti riskianalüüsi ja

maandamismeetmeid, sh kas projektis on analüüsitud

välimisi ja sisemisi riske, mis võivad ohtu seada projekti

elluviimise, edukuse ja eesmärkide saavutamise ja kas on

ammendavalt ja realistlikult kavandatud riskide

maandamise meetmed (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel

alajaotuse andmeväli „riskid ja nende maandamismeetmed“

ja „tegevused“ leht)

3 3

Selgitus punkti 2.2 hinnangu kohta

Projektis on analüüsitud nii sisemisi kui väliseid riske, sealhulgas õpetajate vastuseisu

muudatustele, meeste vähest huvi õpetajaameti vastu, partnerite piiratud kaasatust ning

tulemuste mittesüsteemset rakendamist pärast projekti lõppu. Riskid on seotud projekti

eesmärkide ja tegevustega ning maandamismeetmed on valdavalt realistlikud ja asjakohased.

Positiivne on riskide sidumine Pakri Kooli loomise protsessi ja õpetajate värbamisvajadusega.

Maandamismeetmed on seostatavad projekti tegevuste ja ajakavaga ning toetavad riskide

realiseerumise korral projekti tegevuste jätkumist ja eesmärkide saavutamist. Kõik

hindamiskriteeriumid on täidetud.

2.3. Hinnatakse projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud

partnerite arvu, ja nende kaasamise põhjendatust projekti

eesmärgi täitmisel ja tulemuste saavutamisel (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväljad

„projekti eesmärk ja tulemused“, „partneri kaasamise

vajalikkuse põhjendus“, „tegevused“ leht, lisa 2 „Partneri

kinnituskiri“

3 3

Selgitus punkti 2.3 hinnangu kohta

Projekti on kaasatud projekti eesmärgi saavutamiseks asjakohased partnerid ning nende

kaasamise vajadus on selgelt põhjendatud. PARE on kaasatud personalijuhtimise,

värbamispraktikate ja organisatsioonikultuuri teemade käsitlemiseks ning kohalike

ettevõtete kaasamine toetab töömaailma ja stereotüübivabade karjäärivalikute tutvustamist.

Partnerite rollid ja ülesanded on tegevustes kirjeldatud ning nende panus toetab projekti

eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Partnerite kaasamine toetab projekti tegevuste

elluviimist ning aitab saavutada kavandatud tulemusi, tuues projekti nii personalijuhtimise

kui ka töömaailma praktilise vaate.

3. Projekti kuluefektiivsus 8 8

3.1. Hinnatakse projekti üldist kuluefektiivsust, sh kas

eesmärkide ja planeeritud tulemuste saavutamiseks

ettenähtud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed, kas

planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas

planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehe alajaotuse andmeväli „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ leht ja

„eelarve“ leht)

4 4

Selgitus punkti 3.1 hinnangu kohta

Projekti eesmärgid ja tulemused on seotud väljundnäitajatega ning toetavad meetme

eesmärkide saavutamist. Eelarve on kooskõlas kavandatud tegevuste ja planeeritud

tulemustega ning võimaldab projekti eesmärkide saavutamist. Positiivne on, et eelarves on

kirjeldatud töökoormused, töötasude arvestuse alused ning tegevuste seos projekti

eesmärkidega. Kulude kujunemine on üldjoontes jälgitav ning eelarve tervikuna realistlik ja

seotud projekti eesmärkide saavutamisega.

Samas väärib märkimist, et mõnede tegevuste töömahtude kujunemise loogika võiks olla

taotluses detailsemalt avatud. Näiteks ei selgu täielikult analüüsi tulemuste vallavalitsusele

ja koolimeeskonnale tutvustamiseks kavandatud 60 töötunni kujunemine. See tähelepanek ei

sea siiski kahtluse alla eelarve üldist põhjendatust ega projekti kuluefektiivsust tervikuna.

3.2. Hinnatakse projekti konkreetsete tegevuste

kuluefektiivsust, sh kavandatud kulutuste vajalikkust,

põhjendatust ja mõistlikkust projekti rakendamise

seisukohast (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ alajaotuse andmeväli

„olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „tegevused“ leht ja „eelarve“ leht)

4 4

Selgitus punkti 3.2 hinnangu kohta

Projekti tegevuste kulud on seotud kavandatud tegevuste ja eesmärkidega ning eelarves on

töömahud ja kulude arvestuse alused valdavalt detailselt kirjeldatud. Positiivne on tegevuste

sidumine Pakri Kooli loomise protsessiga ning organisatsioonikultuuri, värbamispraktikate,

karjääriteadlikkuse ja koostöövõrgustike arendamise tegevuste omavaheline seotus.

Planeeritud tegevuste, nende kulude ja olemasoleva olukorra analüüsi vaheline seos on

jälgitav ning tegevustele planeeritud kulud on üldjoontes põhjendatud projekti vajalikkuse

kirjelduses esitatud probleemi lahendamisega.

Samas võiks mõnede tegevuste töömahtude kujunemise loogika olla taotluses detailsemalt

avatud. Näiteks ei selgu täielikult analüüsi tulemuste vallavalitsusele ja koolimeeskonnale

tutvustamiseks kavandatud 60 töötunni kujunemine ega töömahu jaotus erinevate tegevuste

vahel. Samuti on tööandja kuvandi kujundamise ja värbamiskommunikatsiooni tegevuste

maht märkimisväärne, mistõttu oleks nende tegevuste oodatava mõju ja kavandatud

töömahtude seose täpsem avamine suurendanud hinnatavust.

Kokkuvõttes on kavandatud kulutused projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud ja

põhjendatud, kulude kujunemine on taotluse põhjal jälgitav ning tegevuste, kulude ja

projekti eesmärkide vaheline seos on piisavalt selge. Seetõttu on kõik hindamiskriteeriumid

täidetud.

4. Taotleja ja partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia 4 2

Hinnatakse taotleja ja partneri(te) suutlikkust projekti ellu

viia ja rollijaotust projekti elluviimisel ning seda, kas

taotlejal ja partneri(te)l on kogemused ning eeldused

projekti elluviimiseks kavandatud viisil (e-toetuse taotlusvormi „sisu“ lehel alajaotuse andmeväljad

„taotleja ja partneri(te) rollijaotus projekti elluviimisel ja

tulemuste saavutamisel“, „taotleja ja partneri(te)

kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete

tegevuste elluviimisel“, „tegevused“ leht ja „eelarve“ leht)

4 2

Selgitus punkti 4 hinnangu kohta

Taotleja ja partnerite rollijaotus on selgelt kirjeldatud ning partnerite kaasamine toetab

projekti eesmärkide saavutamist. Kohalike ettevõtete kaasamine toetab karjääriteadlikkuse

tegevusi ning aitab luua seose hariduse ja töömaailma vahel. Partnerite rollid ja vastutus on

üldjoontes eristatavad ning tegevuste jaotus on taotluses kirjeldatud. Samuti on tegevuste

kirjeldus, ajakava ja eelarve tervikuna omavahel kooskõlas ning planeeritud tulemused on

üldjoontes realistlikult saavutatavad.

Samas on oluline osa projekti kesksetest tegevustest seotud partneri PARE panusega

analüüsi metoodika väljatöötamisel, organisatsioonikultuuri ja värbamispraktikate

hindamisel, analüüsitulemuste tõlgendamisel ning tööandja kuvandi ja

värbamiskommunikatsiooni arendamisel. Nende tegevuste elluviimiseks on eelarves

kavandatud märkimisväärne töömaht ja ressurss. Taotluses on kirjeldatud PARE kogemust

personalijuhtimise valdkonnas, kuid ei ole piisavalt avatud, milliste konkreetsete ekspertide,

varasemate projektide, metoodikate või kompetentside kaudu kavandatud analüüsi-,

kommunikatsiooni- ja tööandja kuvandiga seotud tegevused ellu viiakse.

Arvestades partnerile kavandatud keskset rolli projekti põhitegevuste elluviimisel ning

nende tegevuste mahtu eelarves, ei ole partneri sobivus kõigi kavandatud tegevuste

läbiviimiseks täielikult tõendatud ning seos partneri kompetentsi ja kõigi talle määratud

ülesannete vahel ei ole täielikult hinnatav. Seetõttu ei ole kõik hindamiskriteeriumid

täielikult täidetud.

5. Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ sihtide ja

aluspõhimõtetega 4 2

5.1. Hinnatakse, kuidas projektis tegevuste kavandamisel ja

elluviimisel arvestatakse erinevatesse vähemusrühmadesse

kuuluvate inimeste (nt eri vanuses, rahvusest) vajadustega

ja tagatakse neile võrdsed võimalused tegevustes

osalemiseks ja nendest kasu saamiseks)

2 1

(e-toetuse taotlusvormi „näitajad“ lehel alajaotus „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“)

Selgitus punkti 5.1 hinnangu kohta

Projektis on tähelepanu pööratud koostööle, kaasavale koolikultuurile ja

stereotüübivabade hoiakute kujundamisele. Positiivne on erinevate osapoolte, sh

õpetajate, ettevõtjate ja kogukonna kaasamine ning võrdseid võimalusi toetava

töökeskkonna eesmärgistamine.

Samas jääb projekti seos vähemusrühmade vajadustega osaliselt üldsõnaliseks. Kuigi

välja on toodud vene kodukeelega õpilased, lihtsustatud õppekava õpilased, tõhustatud

ja eritoega õppijad ning erineva vanuse ja digipädevusega õpetajad, ei ole analüüsitud

nende rühmade konkreetseid barjääre projekti eesmärgi kontekstis ega kirjeldatud

piisavalt selgelt tegevusi nende takistuste vähendamiseks. Samuti jääb ebaselgeks,

kuidas kavandatud tegevused parandavad vähemusrühmade võimalusi projekti

tegevustest kasu saada. Seetõttu ei ole kõik hindamiskriteeriumid täielikult täidetud.

5.2. Hinnatakse, kuidas projekti tegevuste elluviimisel

tagatakse erivajaduse ja ajutise erivajadusega inimeste

füüsiline ja digitaalne ligipääs nelja peamise puudeliigi (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) kaupa (e-toetuse taotlusvormi „näitajad lehel“ alajaotus

„ligipääsetavuse näitaja“)

2 1

Selgitus punkti 5.2 hinnangu kohta.

Projekti kirjelduses on tähelepanu pööratud erinevate sihtrühmade vajadustele,

sealhulgas vene kodukeelega õpilastele, lihtsustatud õppekava õpilastele, tõhustatud ja

eritoega õppijatele ning erineva vanuse ja digipädevusega õpetajatele. Positiivne on

valmisolek tegevusi vajadusel kohandada ning siduda ligipääsetavuse põhimõtted

kaasava koolikultuuri kujundamisega.

Samas ei ole ligipääsetavuse näitaja kirjelduses käsitletud eraldi liikumis-, nägemis-,

kuulmis- ja intellektipuudega inimeste füüsilise ja digitaalse ligipääsu tagamist.

Puuduvad konkreetsed meetmed ja lahendused, mis võimaldaksid hinnata, kuidas

tagatakse liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste füüsiline ja

digitaalne ligipääs projekti tegevustele ning kuidas kirjeldatud ligipääsutakistusi

projekti käigus vähendatakse. Seetõttu ei ole kõik hindamiskriteeriumid täielikult

täidetud.

Maksimaalne üldhinne 33 26

6. Ettepaneki

rahuldada taotlus osalises mahus.

Ettepaneku põhjendusii:

X rahuldada taotlus taotletud mahus.

Ettepaneku põhjendusiii:

Ettepanek: rahuldada taotlus taotletud mahus.

Ettepaneku põhjendus:

Hindamise käigus ei tuvastatud selliseid puudusi, mis seaksid kahtluse alla projekti

elluviidavuse või põhjendaksid projekti eelarve vähendamist. Samas peavad hindajad

enne rahastusotsuse tegemist vajalikuks järgmiste asjaolude täpsustamist:

I. Täpsustada partneri PARE roll ning kompetents projekti kesksete tegevuste

elluviimisel.

Põhjendus: PARE-le on kavandatud oluline roll organisatsioonikultuuri ja

värbamispraktikate analüüsimisel, analüüsimetoodika väljatöötamisel, tööandja kuvandi

kujundamisel ning värbamiskommunikatsiooni arendamisel. Taotleja peaks täpsustama,

milliste konkreetsete ekspertide, varasemate projektide, metoodikate või kompetentside

kaudu nimetatud tegevused ellu viiakse ning kuidas on tagatud vajalik analüüsi-,

kommunikatsiooni- ja tööandja kuvandi kujundamise pädevus.

II. Täpsustada tegevuses „Sooneutraalsete värbamispraktikate ja tööandja kuvandi

arendamine“ kavandatud töömahtude kujunemise loogikat.

Põhjendus: Tegevuse eelarves on kavandatud märkimisväärses mahus tööandja kuvandi

kujundamise, värbamiskommunikatsiooni ning visuaalse identiteedi loomise tegevusi.

Taotleja peaks täpsemalt kirjeldama töömahtude kujunemise aluseid, kavandatud

väljundeid ning nende seost projekti eesmärgiga suurendada meeste osakaalu õpetajate

seas.

III. Täpsustada analüüsi tulemuste tutvustamiseks vallavalitsusele ja koolimeeskonnale

kavandatud 60 töötunni kujunemise loogikat.

Põhjendus: Eelarves on analüüsi tulemuste tutvustamiseks kavandatud 60 töötundi.

Taotleja peaks kirjeldama, millistest konkreetsetest tegevustest nimetatud töömaht

koosneb (ettevalmistus, kohtumised, töötoad, tagasisidestamine vms) ning kuidas

kujuneb töömahu jaotus kavandatud tegevuste vahel.

IV. Täpsustada projekti sekkumisloogika ja tõenduspõhisuse aluseid.

Põhjendus: Projekti keskseks eelduseks on, et organisatsioonikultuuri, tööandja kuvandi

ja värbamispraktikate arendamine aitab suurendada meeste huvi õpetajaameti vastu.

Taotleja peaks täpsustama, millistele uuringutele, varasematele praktikatele,

metoodikatele või kogemustele see eeldus tugineb ning kuidas kavandatud tegevuste

mõju projekti põhieesmärgile hinnatakse.

i Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 18 punkti või rohkem. ii Osalises mahus rahastamise põhjendus. iii Kasutatakse vajaduse korral lisaettepaneku tegemisel.

OTSUS

taotluse rahuldamise kohta

12.06.2026 nr 11.3-1/26/2997

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr

55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §

8 lõigete 1 ja 4, majandus- ja tööstusministri 17.11.2025 määruse nr 32 „Soolise segregatsiooni

vähendamine hariduses ja tööturul“ (edaspidi meetme määrus) § 16 lõike 1 alusel, Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Paldiski Ühisgümnaasium (edaspidi toetuse saaja), registrikood 75038517,

asukoht Rae tn 56 76805 Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond, esitatud

toetuse taotlus registreerimisnumbriga nr 2021-2027.4.02.26-0269 projektile „Pakri

Kool - stereotüübivaba õpi- ja töökeskkond“ (edaspidi projekt).

2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 203 930,23 eurot, millest toetuse määr

on kuni 100% projekti toetatavatest kuludest ja maksimaalne suurus 203 930,23 eurot.

Projekti toetakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahenditest.

3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.08.2026 - 30.06.2028

4. Projekti eesmärk, projekti toetatavad tegevused, sealhulgas riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist

toetavad tegevused ning nende eeldatav ajakava ja asukoht on kirjeldatud taotluses.

5. Projekti toetatav tegevus on meetme määruse § 4 lg 1 punktis 2 nimetatud tegevus.

6. Projekti toetatava tegevuse väljundnäitaja on „Soolise segregatsiooni vähendamise

tegevused“ sihttasemega 1.

7. Toetuse maksmisel lähtutakse meetme määruse § 23 ja ühendmääruse § 27 lg 1 punktis

1 ning § 28 lõikes 3 sätestatust.

8. Toetuse saaja esitab makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid kõige harvem üks

kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus rakendusüksusele e-toetuse keskkonna

kaudu.

9. Toetuse saaja esitab 15 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse tegemisest arvates esimese

eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos

väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab

toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

10. Toetuse saajale võib teha toetuse ettemakseid meetme määruse §-s 24 ja ühendmääruse

§-s 30 ettenähtud korras.

11. Toetuse saaja ning partnerid, tema teostatava tegevuse ulatuses, täidab ühendmääruse

3. peatükis ja meetme määruses sätestatut, sh:

11.1.tagab projekti elluviimise ÜSS2021_2027, ühendmääruses, meetme määruses ja

esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

11.2.tagab taotluses kirjeldatud projekti toetava tegevuse väljundnäitaja koos

sihttasemega;

11.3.tagab, et projekti osaleja kuulub sihtrühma ning tegevustes osalemine on

sihtrühmale tasuta;

11.4.eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks

eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode, välja arvatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b-f

nimetatud toetuse andmise viiside (edaspidi lihtsustatud kulu) korral;

11.5.esitab projekti vahe- ja lõpparuanded struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu,

lähtudes meetme määruse § 22 sätestatust, järgmiselt:

11.5.1. perioodi 01.08.2026 - 31.12.2026 kohta vahearuande hiljemalt

15.01.2027;

11.5.2. perioodi 01.01.2027 - 31.12.2027 kohta vahearuande hiljemalt

15.01.2028;

11.5.3. punktis 3 nimetatud abikõlblikkuse perioodi kohta lõpparuande koos

viimase väljamakse taotlusega 30 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest;

11.6.esitab lõpparuande lisana strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamise ülevaate

vabas vormis;

11.7.kogub ja töötleb projektis osalejate andmeid lähtudes Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfondi+

(ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231,

30.06.2021, lk 21-59), artiklis 17 ja I lisas sätestatust ning riigisisesest andmete

kogumise korrast;

11.8.tagab punktis 11.7. nimetatud andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga

kvartali lõpu seisuga, hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

11.9.näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr

54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale,

et tegemist on toetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Teavitamise

juhend on kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel;

11.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid

ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul (viis aastat toetuse saajale tehtud

lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates);

11.11. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja

territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta

suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid.

12. Kui toetuse saaja ja partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta

kohustatud järgima riigihangete seadust ja lähtuma riigihanke korraldamisel

keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate

toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestavad tingimused“.

13. Kui toetuse saaja ja partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb

ost sooritada ühendmääruse §-s 11 sätestatud korras.

14. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete

seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

15. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult

ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

16. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ÜSS2021_2027 §-s 28, ühendmääruse

§-s 34 ja meetme määruse §-s 25 sätestatud alustel.

17. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning meetme määruse §-s 20 nimetatud

juhtudel.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele ÜSS2021_2027 2. peatüki 8. jaos ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

Vastavalt meetme määruse § 3 on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus ja rakendusasutus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kai Koord

53083705

[email protected]