| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.3-2/26/1261 -1 |
| Registreeritud | 12.06.2026 |
| Sünkroonitud | 15.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 11.3 Toetuste rakendamine: periood 2021-2027 alates 01.10.2024 |
| Sari | 11.3-2 Toetuste rakendamisega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 11.3-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium, I. O. |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium, I. O. |
| Vastutaja | Kristel Meesak-Seesmaa (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Hariduse_ teaduse ja Interregi talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+)“
ekspertkomisjoni hindamisjuhend tegevuse 3 taotluste hindamiseks
I. ÜLDSÄTTED
1. Juhendi eesmärk on sätestada meetmete 21.1.1.2 ja 21.1.4.2 „Ühiskonna ja majanduse
vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine” sekkumise
„Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse
teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi sekkumine) tegevuse 3
hindamisjuhend ja valikumetoodika.
2. Sekkumise tegevus 3 on nimetatud haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24
„Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse
teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 5 lg 1 punktis
3 ning on järgmine: asutuste uurimisrühmade loodud teadus- ja arendustegevuse tulemuste
innovatsiooniküpsuse taseme tõstmine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades.
3. Tegevuses 3 esitatud taotlusi hindab ekspertkomisjon ja vajadusel kaasatud täiendavad
eksperdid.
4. Ekspertkomisjon ja kaasatud eksperdid juhinduvad taotluste hindamisel:
1) Astra+ määrusest;
2) sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
ekspertkomisjoni töökorrast (edaspidi ekspertkomisjoni töökord);
3) käesolevast hindamisjuhendist.
5. Hindamises osalevad ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad
deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest.
II. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK JA SELLE RAKENDAMISE OODATAVAD
TULEMUSED
6. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ning riigi ja avalik-
õiguslike teadus- ja arendusasutuste teadmussiirde võimekust rõhuga teadlaste järelkasvul
ja noorte kaasamisel, kasvatada Astra+ määruse § 10 lg 1 nimetatud asutuste Eesti-sisest ja
rahvusvahelist ettevõtluskoostööd, aidata kaasa teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ja
kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiirele rakendumisele ühiskonnas ning
ettevõtliku mõtteviisi väärtustamine teadus-, arendus- ning kõrgharidussüsteemis.
7. Tegevuse 3 raames rahastatakse projekte, mis panustavad Astra+ määruse § 3 nimetatud
näitajate „Teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (vahe-eesmärk 2024 on 40
ettevõtjat, sihtväärtus 2029 on 150 ettevõtjat) ja „Ettevõtetega sõlmitud teadus- ja
arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on 18 miljonit
eurot)“ saavutamisse.
III. TAOTLUSTE HINDAMINE
8. Tegevuse 3 taotlusi hinnatakse käesolevas juhendi osas IV toodud valikumetoodika viie (5)
valikukriteeriumi alusel.
9. Valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5
(suurepärane).
9.1. Valikukriteeriume hinnatakse sammuga 0,5 punkti. Hinde andmisel kasutatakse
üheksapunktilist väärtusskaalat vahemikus 1 kuni 5 sammuga 0,5 punkti. Skaala
väärtushinnangud on järgmised:
2
Suurepärane (5);
Väga hea-suurepärane (4,5);
Väga hea (4);
Hea-väga hea (3,5);
Hea (3);
Rahuldav-hea (2,5);
Rahuldav (2);
Mitterahuldav-rahuldav (1,5);
Mitterahuldav (1).
9.2 Põhihinnete sisu ja tõlgendus:
Mitterahuldav (1) – taotlus ei vasta hindamiskriteeriumi põhinõuetele. Kriteeriumi
olulised aspektid on käsitlemata, ebapiisavalt põhjendatud või esineb arvukalt olulisi
puudusi.
Mitterahuldav-rahuldav (1,5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile vähesel määral.
Mõned asjakohased aspektid on käsitletud, kuid esineb olulisi puudusi ning kriteeriumi
täitmine ei ole piisavalt veenev.
Rahuldav (2) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile osaliselt, kuid esineb
märkimisväärseid nõrkusi. Enamik aspekte on käsitletud üldiselt ning mitmed olulised
asjaolud vajavad sisulisemat põhjendamist või täpsustamist.
Rahuldav-hea (2,5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile osaliselt rahuldavalt.
Olulised aspektid on käsitletud mõningal määral, kuid tervikuna jääb käsitlus
ebaühtlaseks ning mitmed puudused vähendavad taotluse veenvust.
Hea (3) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile üldjoontes hästi. Enamik olulisi aspekte
on käsitletud asjakohaselt, kuid esineb puudusi, ebatäpsusi või kohti, mis vajaksid
põhjalikumat ja selgemat käsitlemist.
Hea-väga hea (3,5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile hästi ja kohati väga hästi.
Enamik olulisi aspekte on käsitletud tugevasti, kuid esineb üksikuid puudusi või
ebatäpsusi, mis ei võimalda anda hinnet „väga hea“.
Väga hea (4) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile väga hästi. Kõik või peaaegu kõik
olulised aspektid on käsitletud selgelt ja veenvalt ning esineda võib vaid üksikuid
puudusi või küsitavusi.
Väga hea-suurepärane (4,5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile peaaegu täiel määral
ning väga kõrgel tasemel. Kõik olulised aspektid on käsitletud väga veenvalt ja
terviklikult, kuid esineb mõni üksik täpsustamist vajav koht, mistõttu ei ole põhjendatud
hinne „suurepärane“.
Suurepärane (5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile täiel määral ja silmapaistvalt
kõrgel tasemel. Kõik olulised aspektid on väga hästi läbi mõeldud, selgelt põhjendatud
ja omavahel kooskõlas.
10. Valikukriteeriumitele on kehtestatud osakaalud koondhindest.
1) Valikukriteeriumi 1 osakaal on 25% koondhindest;
2) Valikukriteeriumi 2 osakaal on 30% koondhindest;
3) Valikukriteeriumi 3 osakaal on 15% koondhindest;
4) Valikukriteeriumi 4 osakaal on 25% koondhindest;
5) Valikukriteeriumi 5 osakaal on 5% koondhindest.
11. Ekspertkomisjoni liikmed täidavad hinnatud taotluse kohta individuaalse hindamislehe ja
lisavad selle e-toetuse keskkonda.
3
12. Ekspertkomisjoni liikmete poolt valikukriteeriumitele antud hinded korrutatakse läbi
vastava valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena kujuneb igale valikukriteeriumile
vastav kaalutud hinne. Taotluse koondhinde saamiseks liidetakse kõigi valikukriteeriumite
kaalutud hindepunktid.
13. Valikukriteeriumite koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.
4
IV. VALIKUMETOODIKA
14. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
Valikukriteerium
Kriteeriumi
osakaal
koondhindest
Valikukriteeriumi hindeskaala ja hindamisküsimused
Hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti
vastavalt hindamisjuhendi punktile 9
1. projekti kooskõla valdkondlike
arengukavadega, mõju
rakenduskava erieesmärgi ja
meetme eesmärkide
saavutamisele
25%
- projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga (TAIE strateegia)
- projekti panust rakendamise erieesmärki ning meetme eesmärkidesse,
- projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning väljundite ja tulemuste
kestlikkust pärast projekti lõppu,
- projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse.
2. projekti põhjendatus 30%
- projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas probleemi, kitsaskoha või
kasutamata arenguvõimaluse olemasolu;
- projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust, sealhulgas projektis
ettenähtud tegevuste panust projekti teadus- ja arendustegevuse tulemuste
kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide ning planeeritud väljundite ja
tulemuste saavutamiseks mõjusal, arusaadaval ning innovaatilisi lahendusi
soosival viisil;
- tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi
seoseid ja ajalist järgnevust ning jätkusuutlikkust;
- projektiplaani ajalist perspektiivi ning jätkusuutlikkust;
- kommertsialiseerimisplaani põhjendatust ja teostatavust.
3. projekti kuluefektiivsus 15%
- ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud
väljundite/tulemuste saavutamiseks;
- planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, sealhulgas eelarve koostamisel
aluseks võetud andmete ja hinnangute realistlikkust ning planeeritud kulude
vajalikkust, samuti taotleja võimekust katta projektile järgnevaid püsikulusid.
4. toetuse taotleja ja partnerite
suutlikkus projekti ellu viia 25%
- taotleja kvalifikatsiooni ja kogemust ning organisatsiooni jätkusuutlikkust;
- õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste olemasolu projekti
elluviimiseks kavandatud viisil;
- projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamise võimet, sealhulgas noorteadlaste
kaasamist;
5
- taotleja võimekust kaasata tegevustesse täiendavaid vahendeid.
5. projekti kooskõla Eesti
pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete ja sihtidega
5%
- projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete ja
sihtidega ning panust rakenduskava erieesmärgi saavutamisse;
- kuidas projektis on lisaks otsestele eesmärkidele arvestatud asjakohaste
horisontaalsete põhimõtetega, eelkõige järgmistega:
o sooline võrdõiguslikkus,
o tasakaalustatud regionaalareng,
o võrdsed võimalused ja ligipääsetavus,
o keskkond ja kliima.
Projekt võib olla seotud kõigi nimetatud põhimõtetega või üksnes osaga neist. Hinnang
antakse nende põhimõtete kogumile, mille suhtes on taotluses asjakohane seos ja mõju
kirjeldatud.
Asjakohasus ja puutumus selguvad taotlusvormis esitatud kirjeldustest ning meetmeüleste
näitajate valikust ja põhjendusest.
Põhimõtete hindamisel lähtutakse eelkõige järgmistest aspektidest:
• Sooline võrdõiguslikkus – hinnatakse, kas ja kuidas on taotluses analüüsitud
projekti võimalikku mõju erinevatele sihtrühmadele ning kirjeldatud meetmeid, millega
välditakse ebavõrdset kohtlemist ja toetatakse kõigi asjaomaste rühmade võrdset
kohtlemist ja osalemisvõimalusi (näitaja „soolise võrdõiguslikkuse indeks“).
• Ligipääsetavus – hinnatakse, kuidas on projekti võimalik mõju erivajadusega
inimestele nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue)
lõikes projektis välja toodud ja mis lahendustega projekt erivajadusega inimestele
ligipääsetavust tagab (näitaja "ligipääsetavuse mõõdik").
• Tasakaalustatud regionaalareng – hinnatakse, kas projekt aitab vähendada
piirkondlikke erinevusi, arvestab piirkondade eripära ja vajadusi ning toetab
tasakaalustatud arengut (näitaja „regionaalarengu mõõdik“).
• Keskkond ja kliima – hinnatakse, kas projekt toetab säästvat arengut, aitab
vähendada negatiivset keskkonnamõju, soodustab ressursi- ja energiatõhusust või
6
suurendab kliimamuutustega kohanemise võimekust (näitaja "keskkonnatrendide
indeks").
• Võrdsed võimalused - hinnatakse kas tegevused on kättesaadavad kõigile,
sõltumata vanusest, keelest, erivajadusest või muust kaitstud tunnusest. Eesmärk on
eemaldada takistused, mis piiravad vähemusrühmade osalemist. Tulemusi jälgitakse
strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE2035) näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse
mõõdik“
7
V. HINDAMISPROTSESS
15. Hindamise I etapis toimub taotluste individuaalne hindamine.
1) iga taotlust hindavad vähemalt kaks ekspertkomisjoni liiget.
2) rakendusüksus võib vajadusel kaasata ekspertkomisjoni esimehe nõusolekul
hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid ekspertkomisjon
projektide hindamisel arvestab.
3) rakendusüksus määrab kooskõlastatult ekspertkomisjoni esimehega ekspertkomisjoni
liikmete hulgast raportööri.
4) taotlust hindavad ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid täidavad hinnatud
taotluse individuaalse hindamislehe ja lisavad selle e-toetuse keskkonda.
16. Hindamise II etapis toimub hindamiskomisjoni koosolek.
1) ekspertkomisjoni koosolekul teeb raportöör ülevaate hinnatud taotlustest,
hindamiskriteeriumitele ekspertide poolt antud hinnangutest ja hinnetest ning koostab
iga taotluse kohta konsensusliku hindamislehe.
2) ekspertkomisjoni koosolekul komisjon arutab ja koostab iga taotluse lõpphinnangu ning
kujundab kogu taotlust hõlmava lõpphinde, mille alusel moodustub taotluste pingerida;.
3) raportöörid koostavad iga taotluse kohta konsensusliku hindamislehe.
4) juhul kui valikukriteeriumi koondhinne on alla 2,0, siis taotluse hindamine lõpeb ja
rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning edastab selle taotlejale.
VI. RAHASTAMISETTEPANEKU TEGEMINE
17. Rahuldamisele kuuluvad vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad Astra+ määruse §-s
12 toodud nõuetele ning
a. on valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
b. ei ole üheski valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00;
c. mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet.
18. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekte, millel on valikukriteeriumi
„Projekti põhjendatus“ hinne kõrgem.
19. . Ekspertkomisjon teeb ettepaneku taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib
ekspertkomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või
kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt Astra+ määruse §-le 21.
20. Toetuse maksimaalne piirmäär tegevuse 3 puhul on kuni 85% abikõlblike kulude
maksumusest ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%.
21. Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise
eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule
osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lg 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata
jätmise otsus.
VIITED
1) Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määrus nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine
ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine
(Astra+)“;
2) Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ ekspertkomisjoni töökord;
3) Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ individuaalne
hindamisleht.
8
4) Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ konsensuslik
hindamisleht.
1
Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine” (ASTRA+)
ekspertkomisjoni töökord
I. ÜLDOSA
1. Juhendi eesmärk on sätestada meetmete 21.1.1.2 ja 21.1.4.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele
vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine” sekkumise „Teadusuuringute mõju
suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse
toetamine (Astra+)“ (edaspidi sekkumine) ekspertkomisjoni töökord.
2. Ekspertkomisjon lähtub oma töös:
2.1. haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määrusest nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning
teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
(edaspidi Astra+ määrus);
2.2. sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ ekspertkomisjoni
hindamisjuhendist;
2.3. käesolevast töökorrast.
3. Ekspertkomisjoni ülesandeks on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 3 nimetatud tegevuse taotluste
hindamine ning rahastusettepanekute tegemine rakendusüksusele. Ekspertkomisjon määratleb
rahastamisettepanekus projekti tulemuse ning teeb ettepaneku projekti kestvuse ja kindlasummalise
makse suuruse kohta vastavalt Astra+ määruse §-s 18 sätestatule.
4. Ekspertkomisjoni liikmed peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest
projektidest, taotlejatest ja partneritest ning on kohustatud allkirjastama huvide konflikti välistamiseks
ja konfidentsiaalsuse kinnitamiseks sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (Lisa 1).
5. Ekspertkomisjoni tööd juhib käesoleva töökorra alusel ekspertkomisjoni esimees, kes nimetatakse
rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni liikmete hulgast. Komisjoni esimehe äraolekul täidab
tema ülesandeid komisjoni aseesimees.
6. Igale Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 3 nimetatud tegevuse taotlusele määratakse ekspertkomisjoni
liikmete hulgast raportöör.
7. Vajadusel kaasab rakendusüksus taotluste hindamisse täiendavaid eksperte. Täiendavad eksperdid
täidavad taotluse kohta individuaalse hindamislehe ning nende hinnanguid võetakse arvesse projektide
hindamisel. Täiendavad eksperdid ei osale ekspertkomisjoni koosolekul.
8. Juhendis toodud sätete täitmise eest vastutavad Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi rakendusüksus)
hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja, ekspertkomisjoni liikmed ning täiendavad eksperdid.
II. EKSPERTKOMISJONI KOOSOLEKUD
9. Ekspertkomisjoni koosolekut juhib ekspertkomisjoni esimees. Esimehe äraolekul juhib koosolekut
ekspertkomisjoni aseesimees.
10. Ekspertkomisjoni koosoleku päevakord ja toimumise aeg kinnitatakse komisjoni esimehe või tema
äraolekul komisjoni aseesimehe poolt.
11. Ekspertkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus, s.h taotluste hindamise osas korraldab
taotluste kättesaadavaks tegemise ekspertkomisjoni liikmetele, valmistab ette hindamiseks vajalikud
materjalid ning sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid, mida ekspertkomisjoni liikmed
allkirjastavad.
2
12. Vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist edastab rakendusüksus ekspertkomisjoni liikmetele
info koosoleku toimumisest ning selle vormist (koosolek võib toimuda ka elektroonselt) koos
hinnatavate taotluste nimekirjaga ning taotluste jaotusega hindajate vahel.
13. Taotlust hindavad ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid täidavad individuaalsed
hindamislehed, mis lisatakse e-toetuse keskkonda hiljemalt kolm (3) tööpäeva enne
hindamiskoosoleku toimumist. Individuaalsete hinnangute alusel koostavad raportöörid kokkuvõtte
taotlustele antud hinnetest ja põhjendustest, mida tutvustatakse hindamiskoosolekul.
14. Kui selgub, et ekspertkomisjoni liikmel või täiendaval eksperdil on mõne hinnatava taotluse osas
huvide konflikt, siis ta annab viivitamatult ekspertkomisjoni esimehele ja rakendusüksusele kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis tekkinud huvide konfliktist teada või protokollitakse see koosolekul,
ja ekspertkomisjoni liige või täiendav ekspert taandab ennast antud taotluse hindamisest.
15. Ekspertkomisjon on otsustuspädev, kui koosolekul osaleb 2/3 ekspertkomisjoni liikmetest kes on
taotlust hinnanud ja täitnud individuaalse hindamislehe (lisa 2). Otsused võetakse vastu
lihthäälteenamusega. Kui häälte arv jaguneb komisjoni liikmete vahel võrdselt, on otsustavaks
ekspertkomisjoni esimehe hääl. Nõutud kvoorumi puudumisel korraldatakse uus koosolek sama
päevakorraga 14 kalendripäeva jooksul alates nõutud kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud
koosolekust.
16. Ekspertkomisjoni koosoleku otsused protokollitakse. Protokolli märgitakse vähemalt taotlusi
hinnanud ekspertkomisjoni liikmed, hinnatud taotlused, taotlusele antud hindepunktid ja taotluse osas
tehtud ettepanekud ning iga taotluse puhul hindamisest taandatud liikmed. Koosoleku protokollimise
eest vastutab rakendusüksus. Protokolli allkirjastab ekspertkomisjoni esimees.
17. Rakendusüksuse töötaja võib ekspertkomisjoni koosolekul osaleda teabe jagamise ja selgituste
andmise eesmärgil ning protokollijana. Rakendusüksuse töötajal ekspertkomisjonis hääleõigust ei ole
III. MÄÄRUSE § 5 LÕIGE 1 PUNKTIS 3 NIMETATUD TEGEVUSE NÕUETELE
VASTAVAKS TUNNISTATUD TAOTLUSTE HINDAMINE
18. Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Iga taotlust peab hindama
vähemalt kaks ekspertkomisjoni liiget.
19. Ekspertkomisjon lähtub hindamisel järgmistest kriteeriumitest:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25%;
2) projekti põhjendatus – koondhindest 30%;
3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15%;
4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 25%;
5) projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega koondhindest 5%.
20. Ekspertkomisjoni liikmed ja taotlust hinnanud täiendavad eksperdid täidavad hinnatud taotluse
hindamislehe, kuhu märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused
antud punktide kohta. Valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5
(suurepärane) sammuga 0,5 punkti. Ekspertkomisjoni liikmed lisavad individuaalsed hindamislehed
e-toetuse keskkonda.
21. Ekspertkomisjoni liikmete poolt valikukriteeriumitele antud hinded korrutatakse läbi vastava
valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena kujuneb igale valikukriteeriumile vastav kaalutud
hinne. Taotluse koondhinde saamiseks liidetakse kõigi valikukriteeriumite kaalutud hindepunktid.
22. Iga hinnatava taotluse kohta täidavad raportöörid konsensusliku hindamislehe (Lisa 3), kuhu
märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta.
3
Konsensusliku hindamislehe allkirjastab ekspertkomisjoni esimees. Iga valikukriteeriumi koondhinne
on ekspertkomisjoni liikmete hinne ja see on aluseks valikukriteeriumi osakaalu määramiseks taotluse
koondhindest.
23. Valikukriteeriumite koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma. Kui mõnes
hindamiskriteeriumis jääb hinne kõrgeimast hindest madalamaks, siis peab olema hindamiselehele
lisatud asjakohane põhjendus.
24. Rahuldamisele kuuluvad vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad Astra+ määruse nõuetele ning
on valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50, ei ole üheski valikukriteeriumidest
saanud hindeks vähem kui 2,00 ning mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet.
25. Ekspertkomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste rahuldamiseks vastavalt
pingereale ja taotlusvooru eelarvele. Põhjendatud juhtudel võib ekspertkomisjon teha
rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt
Astra+ määruse §-le 21. Juhul kui valikukriteeriumi koondhinne on alla 2,0, siis taotluse hindamine
lõpeb ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
26. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekte, millel on Astra+ määruse paragrahvi 18
lõike 1 punkti 2 (projekti põhjendatus) kriteeriumi hinne kõrgem.
27. Ekspertkomisjoni juht esitab taotluste hindamise kohta protokolli koos ekspertkomisjoni täidetud
konsensuslike hindamislehtedega rakendusüksusele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluste
hindamiseks saamisest.
VIITED
1) Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määrus nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning
teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“;
2) Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ ekspertkomisjoni
hindamisjuhend;
3) Lisa 1. Sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon;
4) Lisa 2. Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ individuaalne hindamisleht;
5) Lisa 3. Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ konsensuslik hindamisleht.
4
Lisa 1. SÕLTUMATUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE DEKLARATSIOON
kuupäev digitaalallkirjas
Mina, allakirjutanu, kinnitan käesolevaga järgmist:
1. lugesin läbi sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ ekspertkomisjoni töökorra ning
hindamisjuhendi, sain nendest aru ja nõustun nendega.
2. ei ole osalenud hinnatava taotluse koostamisel ega nõustamisel. 3. ei ole eraviisiliselt ega tööalaselt seotud ühegi minu poolt hinnatava projektiga.
4. kohustun koheselt teatama ekspertkomisjoni esimehele ja rakendusüksusele, kui avastan mis tahes
otsese või kaudse huvide konflikti seoses mõne taotlusega, mida mul palutakse hinnata või mida
käsitletakse hindamiskoosoleku arutelul, milles ma osalen.
5. kasutan kogu informatsiooni, mille olen saanud projektitaotluste menetlemise käigus, üksnes
ekspertkomisjoni liikme ülesannete täitmiseks.
6. hindan projekte erapooletuse printsiibist lähtuvalt. 7. kohustun mitte avaldama kolmandatele isikutele taotluse dokumentidest ja pakkumistest saadud
andmeid ja infot, kaasa arvatud projekti sisu ja taotleja lõppskoor.
8. kohustun mitte kopeerima taotluse dokumentatsiooni ja kasutama dokumentide esitatud
informatsiooni sihipäraselt.
9. saan aru, et hindamise teostamisel väljaspool hindamist korraldava üksuse kontrolli all olevaid
tööruume vastutan isiklikult saadetud dokumentide või elektrooniliste failide konfidentsiaalsuse eest
ja kõikide konfidentsiaalsete dokumentide ning failide tagasi saatmise, kustutamise või hävitamise
eest pärast hindamise lõpetamist, kui suunistest ei tulene teisti.
10. kinnitan, et ei osale peale hindamisprotsessi lõppu ühegi minu poolt hinnatud projekti
elluviimisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
juhtkomisjoni hindamisjuhend tegevuse 4 taotluste hindamiseks
I. ÜLDSÄTTED
1. Juhendi eesmärk on sätestada meetmete 21.1.1.2 ja 21.1.4.2 „Ühiskonna ja majanduse
vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine” sekkumise
„Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse
teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi sekkumine) tegevuse 4
hindamisjuhend ja valikumetoodika.
2. Sekkumise tegevused on nimetatud haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24
„Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse
teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 5 lg 1 punktis 4
ning on järgmine: teadmussiirde võimekuse suurendamine vastavalt avaliku ja ettevõtlussektori
ning ühiskonna vajadustest, sealhulgas teadmussiirdega seotud personali värbamine ja
teadmiste ning oskuste täiendamine, vajalike tugiteenuste arendamine, teadmussiirde teenuste
pakkumiseks vajaliku keskkonna loomine ja täiendamine, sealhulgas digilahenduste ja
infosüsteemide arendamine ning teenuste väljaarendamiseks vajalike materiaalse ja
immateriaalse vara soetamine ja täiendamine (kaasa arvatud sertifitseerimine) olemasoleva
teadustaristu baasil.
3. Tegevuse 4 raames esitatud taotlusi hindab Astra+ juhtkomisjon.
4. Juhtkomisjon juhindub taotluste hindamisel:
1) Astra+ määrusest;
2) sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ juhtkomisjoni
töökorrast (edaspidi juhtkomisjoni töökord);
3) käesolevast hindamisjuhendist.
5. Hindamises osalevad juhtkomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja
sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest.
II. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK JA SELLE RAKENDAMISE OODATAVAD
TULEMUSED
6. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ning riigi ja avalik-
õiguslike teadus- ja arendusasutuste teadmussiirde võimekust rõhuga teadlaste järelkasvul ja
noorte kaasamisel, kasvatada Eesti-sisest ja rahvusvahelist ettevõtluskoostööd, aidata kaasa
teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult
kiirele rakendumisele ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi väärtustamine teadus-, arendus-
ning kõrgharidussüsteemis.
7. Rahastatakse projekte, mille raames tehakse Astra+ määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud
tegevusi ning mis panustavad Astra+ määruse §-s 3 nimetatud näitajate sihttasemete
saavutamisse.
8. Tegevus 4 panustab Astra+ määruse §-s 3 nimetatud järgmiste näitajate sihttasemete
saavutamisse:
8.1. teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (sihtväärtus 2029 on 150 ettevõtjat);
8.2. ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, algtase 0,
sihttase aastaks 2029 on 18 miljonit eurot).
2
III. TAOTLUSTE HINDAMINE
9. Taotlusi hinnatakse käesoleva juhendi osas IV toodud valikumetoodika viie (5)
valikukriteeriumi alusel.
10. Valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane)
10.1 Valikukriteeriume hinnatakse sammuga 0,5 punkti. Hinde andmisel kasutatakse
üheksapunktilist väärtusskaalat vahemikus 1 kuni 5 sammuga 0,5 punkti. Skaala
väärtushinnangud on järgmised:
Suurepärane (5);
Väga hea-suurepärane (4,5);
Väga hea (4);
Hea-väga hea (3,5);
Hea (3);
Rahuldav-hea (2,5);
Rahuldav (2);
Mitterahuldav-rahuldav (1,5);
Mitterahuldav (1).
10.2 Põhihinnete sisu ja tõlgendus:
Mitterahuldav (1) – taotlus ei vasta hindamiskriteeriumi põhinõuetele. Kriteeriumi
olulised aspektid on käsitlemata, ebapiisavalt põhjendatud või esineb arvukalt olulisi
puudusi.
Mitterahuldav-rahuldav (1,5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile vähesel määral.
Mõned asjakohased aspektid on käsitletud, kuid esineb olulisi puudusi ning kriteeriumi
täitmine ei ole piisavalt veenev.
Rahuldav (2) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile osaliselt, kuid esineb
märkimisväärseid nõrkusi. Enamik aspekte on käsitletud üldiselt ning mitmed olulised
asjaolud vajavad sisulisemat põhjendamist või täpsustamist.
Rahuldav-hea (2,5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile osaliselt rahuldavalt.
Olulised aspektid on käsitletud mõningal määral, kuid tervikuna jääb käsitlus
ebaühtlaseks ning mitmed puudused vähendavad taotluse veenvust.
Hea (3) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile üldjoontes hästi. Enamik olulisi aspekte
on käsitletud asjakohaselt, kuid esineb puudusi, ebatäpsusi või kohti, mis vajaksid
põhjalikumat ja selgemat käsitlemist.
Hea-väga hea (3,5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile hästi ja kohati väga hästi.
Enamik olulisi aspekte on käsitletud tugevasti, kuid esineb üksikuid puudusi või
ebatäpsusi, mis ei võimalda anda hinnet „väga hea“.
Väga hea (4) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile väga hästi. Kõik või peaaegu kõik
olulised aspektid on käsitletud selgelt ja veenvalt ning esineda võib vaid üksikuid
puudusi või küsitavusi.
Väga hea-suurepärane (4,5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile peaaegu täiel
määral ning väga kõrgel tasemel. Kõik olulised aspektid on käsitletud väga veenvalt ja
terviklikult, kuid esineb mõni üksik täpsustamist vajav koht, mistõttu ei ole
põhjendatud hinne „suurepärane“.
Suurepärane (5) – taotlus vastab hindamiskriteeriumile täiel määral ja silmapaistvalt
kõrgel tasemel. Kõik olulised aspektid on väga hästi läbi mõeldud, selgelt põhjendatud
ja omavahel kooskõlas.
11. Valikukriteeriumitele on kehtestatud osakaalud koondhindest.
1) Valikukriteeriumi 1 osakaal on 25% koondhindest;
2) Valikukriteeriumi 2 osakaal on 30% koondhindest;
3) Valikukriteeriumi 3 osakaal on 15% koondhindest;
3
4) Valikukriteeriumi 4 osakaal on 25% koondhindest;
5) Valikukriteeriumi 5 osakaal on 5% koondhindest.
12. Iga taotlust hindavad vähemalt kaks juhtkomisjoni liiget.
13. Juhtkomisjoni liikmed täidavad hinnatud taotluse kohta individuaalse hindamislehe ja lisavad
selle e-toetuse keskkonda.
14. Juhtkomisjoni liikmete poolt valikukriteeriumitele antud hindepunktid korrutatakse läbi
vastava valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena kujuneb igale valikukriteeriumile
vastav kaalutud hindepunkt. Koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi valikukriteeriumite
kaalutud hindepunktid.
15. Valikukriteeriumite koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.
4
IV. VALIKUMETOODIKA
1. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
Valikukriteerium
Kriteeriumi
osakaal
koondhindest
Valikukriteeriumi hindeskaala ja hindamisküsimused
Hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti
vastavalt hindamisjuhendi punktile 10
1. projekti kooskõla valdkondlike
arengukavadega, mõju
rakenduskava erieesmärgi ja
meetme eesmärkide
saavutamisele
25%
- projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga (TAIE strateegia),
- projekti panust rakendamise erieesmärki ning meetme eesmärkidesse,
- projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning väljundite ja tulemuste
kestlikkust pärast projekti lõppu,
- projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse.
2. projekti põhjendatus 30%
- projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas probleemi, kitsaskoha
või kasutamata arenguvõimaluse olemasolu;
- projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust, sealhulgas projektis
ettenähtud tegevuste panust projekti teadus- ja arendustegevuse tulemuste
kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide ning planeeritud väljundite ja
tulemuste saavutamiseks mõjusal, arusaadaval ning innovaatilisi lahendusi
soosival viisil;
- tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades muuhulgas tegevuste
omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning jätkusuutlikkust;
- projektiplaani ajalist perspektiivi ning jätkusuutlikkust;
3. projekti kuluefektiivsus 15%
- ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud
väljundite/tulemuste saavutamiseks;
- planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, sealhulgas eelarve
koostamisel aluseks võetud andmete ja hinnangute realistlikkust ning
planeeritud kulude vajalikkust,
- taotleja võimekust katta projektile järgnevaid püsikulusid..
4. toetuse taotleja ja partnerite
suutlikkus projekti ellu viia 25%
- taotleja kvalifikatsiooni ja kogemust ning organisatsiooni jätkusuutlikkust;
- õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste olemasolu projekti
elluviimiseks kavandatud viisil;
- projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamise võimet, sealhulgas
noorteadlaste kaasamist;
- taotleja võimekust kaasata tegevustesse täiendavaid vahendeid.
5
5. projekti kooskõla Eesti
pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete ja sihtidega
5%
- projekti sisulist panust Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse;
- projekti eesmärkide, tegevuste ja tulemuste seost Eesti 2035 sihtidega ja
kas need on selgelt kirjeldatud ja põhjendatud;
- projekti panuse usutavust teadmistepõhise, uuendusmeelse ja koostööle
suunatud ühiskonna ning majanduse arengusse;
- projekti strateegilise panuse konkreetsust (ega see ei piirdu üksnes
üldsõnalise viitamisega arengustrateegiale.
- kuidas projektis on lisaks otsestele eesmärkidele arvestatud asjakohaste
horisontaalsete põhimõtetega, eelkõige järgmistega:
o sooline võrdõiguslikkus,
o tasakaalustatud regionaalareng,
o võrdsed võimalused ja ligipääsetavus,
o keskkond ja kliima.
Projekt võib olla seotud kõigi nimetatud põhimõtetega või üksnes osaga neist.
Hinnang antakse nende põhimõtete kogumile, mille suhtes on taotluses asjakohane
seos ja mõju kirjeldatud.
Asjakohasus ja puutumus selguvad taotlusvormis esitatud kirjeldustest ning
meetmeüleste näitajate valikust ja põhjendusest.
Põhimõtete hindamisel lähtutakse eelkõige järgmistest aspektidest:
• Sooline võrdõiguslikkus – hinnatakse, kas ja kuidas on taotluses analüüsitud
projekti võimalikku mõju erinevatele sihtrühmadele ning kirjeldatud meetmeid,
millega välditakse ebavõrdset kohtlemist ja toetatakse kõigi asjaomaste rühmade
võrdset kohtlemist ja osalemisvõimalusi (näitaja „soolise võrdõiguslikkuse
indeks“).
• Ligipääsetavus – hinnatakse, kuidas on projekti võimalik mõju
erivajadusega inimestele nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja
intellektipuue) lõikes projektis välja toodud ja mis lahendustega projekt
erivajadusega inimestele ligipääsetavust tagab (näitaja "ligipääsetavuse mõõdik").
• Tasakaalustatud regionaalareng – hinnatakse, kas projekt aitab vähendada
piirkondlikke erinevusi, arvestab piirkondade eripära ja vajadusi ning toetab
tasakaalustatud arengut (näitaja „regionaalarengu mõõdik“).
6
• Keskkond ja kliima – hinnatakse, kas projekt toetab säästvat arengut, aitab
vähendada negatiivset keskkonnamõju, soodustab ressursi- ja energiatõhusust või
suurendab kliimamuutustega kohanemise võimekust (näitaja "keskkonnatrendide
indeks"). • Võrdsed võimalused - hinnatakse kas tegevused on kättesaadavad kõigile, sõltumata
vanusest, keelest, erivajadusest või muust kaitstud tunnusest. Eesmärk on eemaldada
takistused, mis piiravad vähemusrühmade osalemist. Tulemusi jälgitakse strateegia „Eesti
2035“ (edaspidi EE2035) näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“
7
V. HINDAMISPROTSESS
16. hindamise I etapis toimub taotluste individuaalne hindamine.
1) Iga taotlust hindavad vähemalt kaks juhtkomisjoni liiget.
2) rakendusüksus määrab kooskõlastatult juhtkomisjoni esimehega juhtkomisjoni liikmete
hulgast raportööri.
3) taotlust hindavad juhtkomisjon liikmed täidavad hinnatud taotluse individuaalse
hindamislehe ja lisavad selle e-toetuse keskkonda.
17. hindamise II etapis toimub juhtkomisjoni koosolek.
1) juhtkomisjoni koosolekul teevad raportöörid ülevaate hinnatud taotlustest,
hindamiskriteeriumitele antud hinnangutest ja hinnetest ning
2) juhtkomisjoni koosolekul komisjon arutab ja koostab iga taotluse lõpphinnangu ning
kujundab kogu taotlust hõlmava lõpphinde,
3) raportöörid koostavad iga taotluse kohta konsensusliku hindamislehe.
VI. RAHASTAMISETTEPANEKU TEGEMINE
18. Rahuldamisele kuuluvad vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad Astra+ määruse §12
nõuetele ning
a) on valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
b) ei ole üheski valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00;
c) mille rahastamise summa ei ületa Astra+ määruse §9 lõikes 3 kirjeldatud ülempiiri.
19. Juhul kui valikukriteeriumi hinne on alla 2,0, siis taotluse hindamine lõpeb.
20. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekte, millel on valikukriteeriumi
„Projekti põhjendatus“ hinne kõrgem.
21. Institutsionaalsed taotlused kuuluvad rahuldamisele kuni asutusele määratud maksimaalse
toetuse ülempiirini ja taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
22. Toetuse maksimaalne piirmäär tegevuse 4 puhul on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest
ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%.
23. Juhtkomisjon teeb ettepaneku taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib juhtkomisjon
teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks
vastavalt Astra+ määruse §-le 21.
VIITED
1) Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määrus nr 24 Teadusuuringute mõju suurendamine
ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine
(Astra+)„“;
2) Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)„ juhtkomisjoni töökord;
3) Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)„ individuaalne hindamisleht;
4) Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)„ konsensuslik hindamisleht.
1
Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine” (ASTRA+)
juhtkomisjoni töökord
I. ÜLDOSA
1. Juhendi eesmärk on sätestada meetmete 21.1.1.2 ja 21.1.4.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele
vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine” sekkumise „Teadusuuringute mõju
suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse
toetamine (Astra+)“ (edaspidi sekkumine) juhtkomisjoni töökord.
2. Juhtkomisjon lähtub oma töös:
2.1. haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määrusest nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning
teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
selle kehtivas redaktsioonis (edaspidi Astra+ määrus);
2.2. sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ hindamisjuhendist;
2.3. käesolevast töökorrast.
3. Juhtkomisjoni ülesanded on toodud Astra+ määruse §-des 17, 18 ja 22 ning muudes käesolevas
töökorras viidatud määruse sätetes.
4. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt viis liiget, kellele on määratud asendusliikmed. Juhul kui
juhtkomisjoni liige ei saa juhtkomisjoni koosolekul mõjuvatel põhjustel osaleda, lepib ta asendamise
kokku asendusliikmega. Sellisel juhul laienevad asendusliikmele kõik juhtkomisjoni liikme õigused
ja kohustused.
5. Juhtkomisjoni liikmed peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest,
taotlejatest ja partneritest ning on kohustatud allkirjastama huvide konflikti välistamiseks ja
konfidentsiaalsuse kinnitamiseks sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (Lisa 1).
6. Juhtkomisjoni tööd juhib käesoleva töökorra alusel juhtkomisjoni esimees, kes nimetatakse
rakendusasutuse ettepanekul juhtkomisjoni liikmete hulgast. Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema
ülesandeid komisjoni aseesimees.
7. Igale taotlusele määratakse juhtkomisjoni liikmete hulgast raportöör.
8. Juhendis toodud sätete täitmise eest vastutavad Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi rakendusüksus)
hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja ning juhtkomisjoni liikmed.
II. JUHTKOMISJONI KOOSOLEKUD
9. Juhtkomisjoni koosolekut juhib juhtkomisjoni esimees. Esimehe äraolekul juhib koosolekut
juhtkomisjoni aseesimees.
10. Juhtkomisjoni koosoleku päevakord ja toimumise aeg kinnitatakse komisjoni esimehe või tema
äraolekul komisjoni aseesimehe poolt.
11. Juhtkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus, s.h taotluste hindamise osas korraldab
taotluste kättesaadavaks tegemise juhtkomisjoni liikmetele, valmistab ette hindamiseks vajalikud
materjalid ning sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid, mida juhtkomisjoni liikmed
allkirjastavad.
12. Vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist edastab rakendusüksus juhtkomisjoni liikmetele info
koosoleku toimumisest ning selle vormist (koosolek võib toimuda ka elektroonselt) koos hinnatavate
taotluste nimekirjaga.
2
13. Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevuse individuaalsed hindamislehed lisatakse e-
toetuste keskkonda minimaalselt kolm (3) tööpäeva enne hindamiskoosoleku toimumist.
Individuaalsete hinnangute alusel koostavad raportöörid kokkuvõtte ettepanekutele antud hinnetest ja
põhjendustest, mida tutvustatakse hindamiskoosolekul.
14. Kui selgub, et juhtkomisjoni liikmel on mõne hinnatava taotluse osas huvide konflikt, siis ta annab
viivitamatult juhtkomisjoni esimehele ja rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis tekkinud huvide konfliktist teada või protokollitakse see koosolekul, ja juhtkomisjoni liige
taandab ennast antud taotluse hindamisest.
15. Juhtkomisjon on otsustuspädev, kui koosolekul osaleb 2/3 juhtkomisjoni liikmetest või nende
asendusliikmetest, kes on taotlust hinnanud ja täitnud individuaalse hindamislehe (Lisa 2). Otsused
võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui häälte arv jaguneb komisjoni liikmete vahel võrdselt, on
otsustavaks juhtkomisjoni esimehe hääl. Nõutud kvoorumi puudumisel korraldatakse uus koosolek
sama päevakorraga 14 kalendripäeva jooksul alates nõutud kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud
koosolekust.
16. Juhtkomisjoni koosoleku otsused protokollitakse. Protokolli märgitakse vähemalt taotlusi hinnanud
juhtkomisjoni liikmed, hinnatud taotlused ja iga taotluse puhul hindamisest taandatud liikmed.
Koosoleku protokollimise eest vastutab rakendusüksus. Protokolli allkirjastab juhtkomisjoni esimees.
17. Rakendusüksuse töötaja võib juhtkomisjoni koosolekul osaleda teabe jagamise ja selgituste andmise
eesmärgil ning protokollijana. Rakendusüksuse töötajal juhtkomisjonis hääleõigust ei ole
III. MÄÄRUSE § 5 LÕIKE 1 PUNKTIS 4 NIMETATUD TEGEVUSE NÕUETELE
VASTAVAKS TUNNISTATUD TAOTLUSTE HINDAMINE
18. Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Iga taotlust peavad hindama
vähemalt kaks juhtkomisjoni liiget. Kui mõnda taotlust ei saa hinnata vähemalt kaks juhtkomisjoni
liiget, siis annab antud projekti osas hinnangu juhtkomisjoni liikme asendusliige.
19. Juhtkomisjon lähtub hindamisel järgmistest kriteeriumitest:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25 %;
2) projekti põhjendatus – koondhindest 30 %;
3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 %;
4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 25 %;
5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5 %.
20. Juhtkomisjoni liikmed täidavad hinnatud taotluse individuaalse hindamislehe, kuhu märgitakse
valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta.
Valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane)
sammuga 0,5 punkti. Juhtkomisjoni liikmed lisavad individuaalsed hindamislehed e-toetuse
keskkonda.
21. Iga hinnatava taotluse kohta täidavad raportöörid konsensusliku hindamislehe (Lisa 3), kuhu
märgitakse valikukriteeriumite lõikes juhtkomisjoni poolt taotlusele antud hindepunktid ja
põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastab juhtkomisjoni esimees. Iga
valikukriteeriumi hinne on juhtkomisjoni liikmete konsensuslik hinne ja see on aluseks
valikukriteeriumi osakaalu määramiseks koondhindest.
22. Juhtkomisjoni liikmete poolt valikukriteeriumitele antud hindepunktid korrutatakse läbi vastava
valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena kujuneb igale valikukriteeriumile vastav kaalutud
hindepunkt. Koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi valikukriteeriumite kaalutud hindepunktid.
3
23. Valikukriteeriumite koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma. Kui mõnes
hindamiskriteeriumis jääb hinne kõrgeimast hindest madalamaks, siis peab olema hindamiselehele
lisatud asjakohane põhjendus.
24. Rahuldamisele kuuluvad vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad määruse nõuetele ning on
valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50, ei ole üheski valikukriteeriumidest
saanud hindeks vähem kui 2,00 ning mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet või Astra+
määruse alusel sätestatud toetuse ülempiiri..
25. Juhtkomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste rahuldamiseks.
Põhjendatud juhtudel võib juhtkomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või
kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt Astra+ määruse §-le 21. Juhul kui valikukriteeriumi hinne
on alla 2,0, siis taotluse hindamine lõpeb ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
26. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekte, millel on valikukriteeriumi „projekti
põhjendatus“ hinne kõrgem.
27. Juhtkomisjoni esimees esitab taotluste hindamise kohta protokolli koos juhtkomisjonis täidetud
hindamislehtedega rakendusüksusele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluste hindamiseks saamisest.
IV. JUHTKOMISJONI TÖÖKORRALDUS MUUDE ÜLESANNETE TÄITMISEL
28. Juhtkomisjon annab hinnangu taotlustele, mis rakendusüksuse hinnangul ei vasta Astra+ määruse
§ 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele, ning teeb rakendusüksusele asjakohase ettepaneku.
29. Juhtkomisjon hindab Astra+ määruse § 5 lg 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tegevuste raames
toetatud projektide elluviimist vähemalt nelja-aastase projekti kolmandal aastal. Juhtkomisjon teeb
kolme aasta aruannete põhjal rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku 30
kalendripäeva jooksul.
30. Juhtkomisjon teeb Astra+ sekkumise ja projektide paremaks elluviimiseks rakendusüksusele
vajadusel ettepanekuid.
31. Juhtkomisjon kaasatakse vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muudatuse hindamisse, kui
muutuvad ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaolud.
32. Juhtkomisjoni muude ülesannete korraldamine, sealhulgas Astra+ sekkumise tulemuslikkuse
jälgimine ning meetme paremaks elluviimiseks vajalike ettepanekute tegemine, lepitakse kokku
juhtkomisjoni koosolekutel.
VIITED
1) Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määrus nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning
teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)„;
2) Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)„ hindamisjuhend;
3) Lisa 1. Sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon;
4) Lisa 2. Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)„ individuaalne hindamisleht;
5) Lisa 3. Sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)„ konsensuslik hindamisleht.
Lisa 1. SÕLTUMATUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE DEKLARATSIOON
4
kuupäev digitaalallkirjas
Mina, allakirjutanu, kinnitan käesolevaga järgmist:
1. lugesin läbi sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)„ juhtkomisjoni töökorra ning
hindamisjuhendi, sain nendest aru ja nõustun nendega.
2. ei ole osalenud hinnatava taotluse koostamisel ega nõustamisel. 3. ei ole eraviisiliselt ega tööalaselt seotud ühegi minu poolt hinnatava projektiga.
4. kohustun koheselt teatama juhtkomisjoni esimehele ja rakendusüksusele, kui avastan mis tahes otsese
või kaudse huvide konflikti seoses mõne taotlusega, mida mul palutakse hinnata või mida käsitletakse
hindamiskoosoleku arutelul, milles ma osalen.
5. kasutan kogu informatsiooni, mille olen saanud projektitaotluste menetlemise käigus, üksnes
juhkomisjoni liikme ülesannete täitmiseks.
6. hindan projekte erapooletuse printsiibist lähtuvalt. 7. kohustun mitte avaldama kolmandatele isikutele taotluse dokumentidest ja pakkumistest saadud
andmeid ja infot, kaasa arvatud projekti sisu ja taotleja lõppskoor.
8. kohustun mitte kopeerima taotluse dokumentatsiooni ja kasutama dokumentide esitatud
informatsiooni sihipäraselt.
9. saan aru, et hindamise teostamisel väljaspool hindamist korraldava üksuse kontrolli all olevaid
tööruume vastutan isiklikult saadetud dokumentide või elektrooniliste failide konfidentsiaalsuse eest
ja kõikide konfidentsiaalsete dokumentide ning failide tagasi saatmise, kustutamise või hävitamise
eest pärast hindamise lõpetamist, kui suunistest ei tulene teisti.
10. kinnitan, et ei osale peale hindamisprotsessi lõppu ühegi minu poolt hinnatud projekti
elluviimisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Meetme 21.1.1.2 sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ komisjoni liikmete
INDIVIDUAALNE HINDAMISLEHT
taotluste hindamiseks tegevustele 3.
Valikukriteeriumi kirjeldused ning hindamisskaala on toodud sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ ekspertkomisjoni hindamisjuhendis tegevuste 3 taotluste
hindamiseks.
Projekti nimi:
Taotleja:
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
1. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse
(hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga (TAIE
strateegia)
projekti panust rakendamise erieesmärki ning
meetme eesmärkidesse,
projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning
väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti
lõppu,
projekti panust meetme väljund- ja
tulemusnäitaja(te) saavutamisse.
2
2. Projekti põhjendatus 2. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse (hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas
probleemi, kitsaskoha või kasutamata
arenguvõimaluse olemasolu;
projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust,
sealhulgas projektis ettenähtud tegevuste panust
projekti teadus- ja arendustegevuse tulemuste
kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide ning
planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks
mõjusal, arusaadaval ning innovaatilisi lahendusi
soosival viisil;
tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades
muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist
järgnevust ning jätkusuutlikkust;
projektiplaani ajalist perspektiivi ning
jätkusuutlikkust;
kommertsialiseerimisplaani põhjendatust ja
teostatavust.
3. projekti kuluefektiivsus 3. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse
(hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivsed
planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks;
planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust,
sealhulgas eelarve koostamisel aluseks võetud
andmete ja hinnangute realistlikkust ning
2
planeeritud kulude vajalikkust, samuti taotleja
võimekust katta projektile järgnevaid püsikulusid.
4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse
(hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
taotleja kvalifikatsiooni ja kogemust ning
organisatsiooni jätkusuutlikkust;
õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste
olemasolu projekti elluviimiseks kavandatud viisil;
projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamise võimet,
sealhulgas noorteadlaste kaasamist;
taotleja võimekust kaasata tegevustesse täiendavaid
vahendeid.
5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega 5. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse
(hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia
Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega ning panust
rakenduskava erieesmärgi saavutamisse;
kuidas projektis on lisaks otsestele eesmärkidele
arvestatud asjakohaste horisontaalsete
põhimõtetega, eelkõige järgmistega:
o sooline võrdõiguslikkus,
o tasakaalustatud regionaalareng,
o võrdsed võimalused ja ligipääsetavus,
o keskkond ja kliima.
2
Projekt võib olla seotud kõigi nimetatud
põhimõtetega või üksnes osaga neist. Hinnang
antakse nende põhimõtete kogumile, mille suhtes on
taotluses asjakohane seos ja mõju kirjeldatud.
Nimi:
allkirjastatud digitaalselt
2
Meetme 21.1.1.2 sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ komisjoni liikmete
INDIVIDUAALNE HINDAMISLEHT
taotluste hindamiseks tegevustele 4.
Valikukriteeriumi kirjeldused ning hindamisskaala on toodud sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ ekspertkomisjoni hindamisjuhendis tegevuste 4 taotluste
hindamiseks.
Projekti nimi:
Taotleja:
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
1. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse
(hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga (TAIE
strateegia)
projekti panust rakendamise erieesmärki ning
meetme eesmärkidesse,
projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning
väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti
lõppu,
projekti panust meetme väljund- ja
tulemusnäitaja(te) saavutamisse.
2
2. Projekti põhjendatus 2. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse (hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas
probleemi, kitsaskoha või kasutamata
arenguvõimaluse olemasolu;
projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust,
sealhulgas projektis ettenähtud tegevuste panust
projekti teadus- ja arendustegevuse tulemuste
kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide ning
planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks
mõjusal, arusaadaval ning innovaatilisi lahendusi
soosival viisil;
tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades
muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist
järgnevust ning jätkusuutlikkust;
projektiplaani ajalist perspektiivi ning
jätkusuutlikkust;
3. projekti kuluefektiivsus 3. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse
(hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivsed
planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks;
planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust,
sealhulgas eelarve koostamisel aluseks võetud
andmete ja hinnangute realistlikkust ning
planeeritud kulude vajalikkust, samuti taotleja
võimekust katta projektile järgnevaid püsikulusid.
2
4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse
(hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
taotleja kvalifikatsiooni ja kogemust ning
organisatsiooni jätkusuutlikkust;
õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste
olemasolu projekti elluviimiseks kavandatud viisil;
projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamise võimet,
sealhulgas noorteadlaste kaasamist;
taotleja võimekust kaasata tegevustesse täiendavaid
vahendeid.
5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega 5. Kriteeriumi hinne:
Valikukriteerium kirjeldus mida hinnatakse
(hinnatakse seal, kus kohane)
Hinnang
projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia
Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega ning panust
rakenduskava erieesmärgi saavutamisse;
kuidas projektis on lisaks otsestele eesmärkidele
arvestatud asjakohaste horisontaalsete
põhimõtetega, eelkõige järgmistega:
o sooline võrdõiguslikkus,
o tasakaalustatud regionaalareng,
o võrdsed võimalused ja ligipääsetavus,
o keskkond ja kliima.
Projekt võib olla seotud kõigi nimetatud
põhimõtetega või üksnes osaga neist. Hinnang
antakse nende põhimõtete kogumile, mille suhtes on
taotluses asjakohane seos ja mõju kirjeldatud.
2
Nimi:
allkirjastatud digitaalselt
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 12.06.2026 nr 11.3-2/26/1261 -1
Munga tn 18
Tartu linn
50088, Tartu maakond
Juhtkomisjoni ja ekspertkomisjoni töökorra
ja hindamisjuhendi kooskõlastamine
Vastavalt määruse „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide
institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ § 17 lõikele 6 kehtestab
rakendusüksus ASTRA+ juhtkomisjoni ja ekspertkomisjoni töökorra ning hindamisjuhendi
kooskõlastatult rakendusasutusega.
Palume kooskõlastada lisatud hindamisjuhend ja töökord 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Laumets
teenusekoordinaator
Hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja ülesannetes
Lisa:
1. Astra+ ekspertkomisjoni hindamisjuhend 2026
2. Astra+ ekspertkomisjoni töökord 2026
3. Astra+ juhtkomisjoni hindamisjuhend 2026
4. Astra+ juhtkomisjoni töökord 2026
5. Individuaalne hindamisleht T3
6. Individuaalne hindamisleht T4
7. Konsesnsuslik hindamisleht
Kristel Meesak-Seesmaa 5917 7417
Leht 1/3
Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT
Projekti nimi:
Taotleja:
Valikukriteerium Hinne:
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
(kaal 25%)
2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)
3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)
Leht 2/3
4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)
Koondhinnang:
Koondhinne (kaalutud hinnete
summa):
Hindamiskomisjoni ettepanek:
Leht 3/3
Komisjoni esimees:
allkirjastatud digitaalselt